Teataja november 2017

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 NOVEMBER 2017

lk 6

UUED SUUNAD E-KAUBANDUSES lk 16

TEEMAKSUDEST EUROOPA LIIDUS lk 31

TÖÖTAJATE HOIDMINE JA MOTIVEERIMINE LÄHEB ÜHA KEERULISEMAKS

Hekoteki tegevjuht Heiki Einpaul:

"Tööstussektoril läheb hästi, aga …!"

Välju oma mugavustsoonist.

Haara igast võimalusest.

Uus X-klass. Esimene omalaadne. Teeolusid ei saa valida, kuid X-klassis saab end mugavalt tunda igasuguste tingimustega. Eksklusiivne disainikeel peegeldub kõikidelt salongidetailidelt, modernsed info-, meelelahutus- ja navigatsioonisüsteemid pakuvad tipptasemel ühenduvust kogu maailmaga. X-klassi ülimugav salong ning pilkupüüdev disain vastavad selgelt – tegu on eksimatult väärika Mercedes-Benz pikapiga.

Vaata täpsemalt www.mercedes-benz.ee

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

UUED LIIKMED

Sisukord

6 Uued suunad e-kaubanduses 8 Juhatuse liikmetele antakse taas

võimalus töötuna arvele võtmiseks

9 Järelmaksule viitamine muudab reklaami ebaseaduslikuks

9 Teadusasutused peaksid enam

keskenduma koostööle ettevõtetega 10 Millal ja kui suures summas saab

nõuda leppetrahvi?

12 Tööstussektoril läheb hästi, aga …!

14 RAPEX aitab ettevõtjail tagada oma

pakutavate toodete ohutust 16 Teemaksudest ELis 19 Spreiprinteri leiutanud Eesti

idufirmal aitab maailma vallutada

ELi tugivõrgustik 23 Mis kasu on EMSKst? 24 Mistra-Autex – musternäide

ettevõtte ja koolide koostööst 26 Vabariigi Presidendi riigivisiit

Gruusiasse juhtis tähelepanu

eestlaste investeeringutele 28 Testlio rühib Eestist oma

IT-valdkonna maailma tippu 30 Trendsetter Europe teab, kuidas

toota keskkonnasõbralikult 31 Töötajate hoidmine ja motiveerimine

läheb üha keerulisemaks 33 Personalijuhid käisid Soome

kolleegidelt nippe õppimas 35 Kuidas kasvatada oma ettevõtte

väärtust ülevõtmistehingute teel?

36 Koda kutsub osalema 38 Juubilarid

HARJUMAA JA TALLINN 1ARUANDLUS OÜ

Kinofilmide ja videote tootmine. www.1aruandlus.ee Intrastat aruannete, pakendi- RECRUITMENT ESTONIA OÜ aruannete koostamine ja esitamine. www.cvo.ee Tööjõu rent ja personali sihtotsing AB STANDUP OÜ spetsialistist kuni tippjuhini. Töö- ja www.standup.ee tööjõuturgu puudutavad Arhitektitegevused. konsultatsioonid.

ADVOKAADIBÜROO LINDEBERG OÜ

Õigusabiteenused.

BT AGENCY OÜ www.broneeri24.ee Reisibüroo. Turism.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

REVISMO OÜ www.revismo.com 3D visualiseerimine ning tootearendus.

SALTCORP OÜ

BÜROOMÖÖBLI KESKUS OÜ

www.brk.ee Kontorimööbli hulgimüük.

Mujal liigitamata toidukaupade hulgimüük. Himaalaja soolast valmistatud tooted. Tervislikud seinad ruumidesse jne.

DENA COMPANY OÜ Logistika, transpordi ja ekspedeerimisteenused. Rahvusvahelised veod.

SMARTAUTO OÜ Sõiduautode ja kaubikute ost, müük ja rent.

DESLEE BALTIC OÜ

TUDU LASTERIIDED OÜ

www.homestyle.ee Lasterõivaste (aluspesu, öö- ja koduriided) ja laste kodutekstiili disain, ECIREN OÜ tootmine ja müük.

Kaubavedu maanteel.

VAHTKLAAS EESTI OÜ Klaasjäätmete vastuvõtmine ja EXCALIBUR OÜ taaskasutamine. www.libur.ee Veoste ekspedeerimine. SanitaarVIRUTEKK OÜ seadmete jm ehitusmaterjalide www.virutekk.com hulgimüük.

Mitmesuguste erinevate kaupade FRANK EVENTS OÜ vahendamine. www.frankevents.ee VM PROJECTS OÜ Muud mujal liigitamata lõbustus- ja www.vmprojects.xyz vaba aja tegevused.

Konsultatsioonide pakkumine ekspordi-impordi, logistika ja GREEN INDUSTRY transpordi alal.

SERVICES OÜ www.green-inserv.com HIIUMAA Elektriseadmete ja -masinate müük, ROOGRAHU SADAM OÜ hooldus, remont. Tootmisseadmete Väikelaeva sadam, majutus, kolimine. Robotite ja robotiseeritud toitlustus. liinide müük, projekteerimine, ehitus.

Automaatika tööd. www.bekaertdeslee.com Madratsiriiete tootmine.

HEIMTAL SPIRITS OÜ KAANEFOTO Sven Tupits

MÜNCHHAUSEN PRODUCTIONS OÜ

www.heimtalspirits.com Alkohoolsete ja karastusjookide müük Eestis ja eksportturgudel.

HOLZ PROF OÜ

www.holzprof.ee Tuletõkkevahendite ja puidukaitsevahendite, metall- ja muude pindade töötlemiseks sobivate keskkonnasõbralike toodete väljatöötamine, tootmine ja müük.

LÄÄNE-VIRUMAA

PERITEX AUTO OÜ www.peritex.ee Metallitööd. Ehitustehnika rent.

PÄRNUMAA

TCS KOPATÖÖD OÜ

Autotransport. Kaevetööd.

TARTUMAA

FIMOLE OÜ Soojustehnilised tööd. Iluteenused.

INSTAR EBC OÜ www.instar.ee Tööandja brändingu agentuur.

Sisemised ja välimised uuringud, strateegiline nõustamine, koolitused, visuaalne värbamisturundus.

POSITIUM LBS OÜ www.positium.com Suuremahuliste ruumiandmete töötlemine ja statistika tootmine.

JM MARKETING OÜ

VALGAMAA

Spetsialiseerimata hulgikaubandus.

KULINAARIA OÜ

www.kulinaariatoit.ee Valmistoitude tootmine.

DAMMIX METS OÜ www.dmmets.ee Metsavarumine. Metsa- ja põllumaa ost ja müük, metsa uuendamine, raieõiguse ost, põllumaade rent.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

3

JUHTKIRI

Ettevõtjatele positiivsed seadusemuudatused võiksid olla sama kiireloomulised kui poliitikute maksumängude realiseerimine

K

aubanduskoja asutamisest täitus 10. novembril täpselt 92 aastat, kaubanduskojal on täna täpselt 3256 liiget. Neist 51 protsenti on ettevõtted, kus töötajaid 1−9, mistõttu on kaubanduskoda jätkuvalt nii suur- kui väikeettevõtjate esindusorgani­ satsioon. Kaubanduskoja liikmete panusest riigikassasse moodustub umbes 40 protsenti maksutuludest. See näitab, et meie liikmed on majanduses jätkuvalt väga aktiivsed ning nende heast käekäigust sõltub rohkemgi kui mõnikord arvata oskame.

Kaubanduskoja põhitegevused on jätkuvalt seotud ettevõtete toetamisega ja kantud soovist tagada ettevõtjaile paremad tingimused arenemiseks ja kasvamiseks. Aitame ettevõtjatel hakkama saada bürokraatiaga, aitame neil leida maailmas uusi kontakte ning mõista sedagi, mida seadusandja seadustesse kirja on pannud. Uskuge või mitte, kuid see ei ole alati lihtne. Võib koguni juhtuda, et algne seaduse mõte, selle kirjapandud tekst ning hilisem rakendamine erinevad kõik üksteisest. Ametid ja inspektsioonid rakendavad. Poliitikud laiutavad käsi. Kõik imestavad, kuidas nii sai juhtuda. Ettevõtja kannab aga kulud ja tema usk riigivõimu väheneb. Ja ometigi on meil olemas riigikogu enda poolt vastu võetud väga tänuväärne dokument nimega õiguspoliitika arengusuunad, mis sellised olukorrad selgesõnaliselt välistab.

Samuti on samas kokkulepitud põhimõte, mille kohaselt ühe seaduse väljatöötamisele peab eelnema väljatöötamiskavatsus. Idee kohaselt lihtne dokument, kus selgitatakse, mida soovitakse ravida, millised on alternatiivsed lahendused ja millised on eeldatavad tulemused. See on kokkulepitud reegel, mille eesmärgiks kvaliteetsem õigusloome. Ometigi on täna tekkinud olukord, kus meie hinnangul eelneb väljatöötamiskavatsus ligikaudu veerandile uutele seadustele, kuid kolmveerandil juhtudest on leitud õigustusi eranditeks. See ei ole normaalne! Miks raisata ressursse ühe reegli koostamisele ja kokkuleppimisele, kui seda ei järgita ega soovitagi järgida? Kindlasti ei tee selline jutumärkides paindlikkus meid targemaks, ei paranda õigusloome kvaliteeti ega muuda ettevõtluskeskkonda konkurentsivõimelisemaks, rääkimata investeerimisjulguse või ettevõtlusmotivatsiooni kasvatamisest.

Olen jätkuvalt arvamisel, et ülemaailmne finantskriis on nohu selle kõrval, mida suudame ise oma rumalusest ja liigsest agarusest ettevõtluse pidurdamiseks ära teha.

Julgen arvata, et kui kasvõi pooled, veidi üle 80 seaduse, mis riigikogu poolt tänavu vastu on võetud, oleksid olemata, ei juhtuks ühtegi katastroofi. Pigem oleks tulemus ettevõtlusele ja õiguskeskkonnale positiivne.

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

Ja loomulikult ei oleks kaks korda väiksema õigusloome jaoks vaja tänasega samas mahus riigiteenistujaid, kes võiksid elukestva õppe toel leida kindlasti rakendust erasektoris.

Parimad ametnikud saaksid aga tõesti tegeleda mõtestatud tööga ning neile oleks võimalik pakkuda väljakutsuvat ja motiveerivat tööd ja palka.

Oleme kaubanduskojas viimastel aastatel aktiivselt osalenud erinevates algatustes, mille eesmärgiks on ettevõtjate jaoks riigiga seotud asjaajamise lihtsustamine, bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine. Väga olulised teemad ja algatused kõik. Kuid kahjuks oleme pidanud mitmel korral tõdema, et kui poliitiline tahe ja suund muutuvad, jäävad head algatused ripakile ega edene enam algse innuga. Üleöö tuleb hakata tegelema uute prioriteetidega ning parimal juhul lükatakse ettevõtjaile leevendust pakkuvad arendused lihtsalt edasi. Sellest on äärmiselt kahju, kuid paraku näitab see üldist suhtumist. Kui ükski ettevõtjate jaoks positiivne arendus kulgeks sama tempokalt nagu poliitiliste maksumängude tulemuste rakendamiseks vajalike muudatuste elluviimine, oleks ettevõtja elu juba oluliselt kergem. Lisaks sellele võidaks näiteks erinevate andmebaaside, maksuameti, äriregistri, majandustegevusregistri paremast koostoimest ka üldine ettevõtluskeskkond ning kõige rohkem aus ettevõtja ja iga ettevõtlik inimene. Just seda ettevõtjad poliitikutelt ja ametnikelt soovivadki.

Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani kõne koja 92. aastapäeval.

Foto: Kalev Lilleorg

UUDISED Koostanud: Kaubanduskoda

Pensionifondide investeeringud Eesti majandusse saavutasid rekordtaseme Kaubanduskoda jälgib ja analüüsib juba alates 2016. aasta algusest pensionifondide varade investeeringuid Eesti majandusse. Kui selle aasta esimeses kvartalis oli see vaid 5,01 protsenti, siis kolmandas kvartalis on investeeringute osakaal tõusnud juba rekordilise 7,51 protsendini.

Kaubanduskoja hinnangul on oluline, et kohustusliku kogumispensioni varadest investeeritaks Eestisse üha rohkem, sest see aitab kaasa nii Eesti majandusarengu kui konkurentsivõime kasvule. Seda rõõmustavam on näha, et investeeringuid tehakse üha rohkem.

Ettevõtlusorganisatsioonid riigikogule: 2018. aasta alkoholiaktsiisi tõusust tuleks loobuda Ettevõtlusorganisatsioonid saatsid oktoobris riigi­ kogu rahanduskomisjonile pöördumise, milles rõhutasid, et riigi maksutulude olulise vähenemise, ekspordi kahjustamise ning Eesti ettevõtete konkurentsivõime halvenemise vältimiseks tuleks loobuda 2018. aasta algusesse planeeritud alkoholiaktsiiside tõusudest.

Pöördumise koostasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Väikekaupmeeste Liit, Eesti Õlletootjate Liit ning Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit.

Tutvusta oma ekspordisaavutusi maailmale Kaubanduskoda hakkas alates augustist välja andma Eesti eksportööre tutvustavat uudiskirja – Export News.

Uudiskirja eesmärk on tutvustada Eesti eksportööride tegevusi ja saavutusi rahvusvahelisel tasandil. Uudiskirja saajateks on välisriikide saatkonnad Eestis ja välismaal, Eesti riigi ja EASi välisesindused, aukonsulid, välismaised kaubanduskojad jne (kokku ca 500 kontakti).

Tänaseks oleme välja saatnud juba kaks uudiskirja, mille kõikide lugudega saad tutvuda kaubanduskoja inglisekeelsel kodulehel: www.koda.ee/en/news.

Tule ka Sina uudiskirja koostööpartneriks ning näita oma saavutusi maailmale! Küsi lisainfot ja anna enda huvist märku: epp@koda.ee.

Vanemapuhkusele mineku etteteatamise aeg peaks olema pikem Kaubanduskoda toetab muudatusi, millega tehakse vanemahüvitise kasutamine paindlikumaks ning võimaldatakse senisest paremini ühitada töö- ja pereelu.

Koja hinnangul on endiselt oluline, et seaduse muutmisel pikendataks ka puhkusele minemise ja naasmise etteteatamise tähtaegasid. Tegime sellekohase ettepaneku ka riigikogu sotsiaalkomisjonile.

Täna tuleb töötajal lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatada tööandjale vaid 14 kalendripäeva ette. See on koja hinnangul ebamõistlikult lühike tähtaeg, mille jooksul on tööandjal keeruline asendajat leida. Samuti on tänane süsteem ebaõiglane nende suhtes, kes asendavad lapsehoolduspuhkusel viibivaid töötajaid. Koja hinnangul võiks puhkuse etteteatamise tähtaeg sõltuda puhkuse kestusest. Maksimaalne etteteatamise tähtaeg võiks olla näiteks 2-3 kuud.

Lähetatud töötajate direktiivi uuendused suurendavad kulusid ja bürokraatiat Oktoobri lõpus leppisid ELi liikmesriigid kokku lähetatud töötajate direktiivi muudatustes, millega kohustatakse ettevõtjaid maksma lähetatud töötajale sihtriigis kohalike töötajatega võrdset tasu. Koda ei pea direktiivi muudatusi mõistlikuks ega vajalikuks, sest need võivad suurendada Eesti ettevõtete halduskoormust ja kulusid ning vähendada piiriüleste teenuste osutamist.

Kui Euroopa Liidu tasemel on kokkuleppele jõutud, siis jääb veel liikmesriikidele neli aastat muudatuste viimiseks siseriiklikusse õigusesse.

Loe planeeritavate muudatuste kohta lähemalt kaubanduskoja kodulehelt.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

5

KAUBANDUSKODA

UUED SUUNAD e-kaubanduses

Euroopa Liit (EL) on juba mõnda aega pööranud tähelepanu veebiplatvormidega seotud regulatsioonide uuendamisele ja edasiarendamisele. Eesmärk on tagada veebikeskkonnas kaupade ja teenuste vaba kättesaadavus ning ettevõtetele võrdsed konkurentsi­ tingimused.

Uued nõuded e-kauplejate veebilehtede sisule KADI LAANEMÄE, kaubanduskoja jurist

A 6

nname põgusa ülevaate ELi olulisemate algatuste sisust, mis mõjutavad otseselt e-kaubandusega seonduvat.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

Veebilehtede sisu mõjutavad algatused on suunatud kolmele eesmärgile: geograafiliste tunnuste alusel diskrimineerimise keelustamine (nn geoblokeeringu keeld), illegaalse sisuga võitlemine veebiplatvormidel ning e-kaubanduse võimaldamine ja lihtsustamine erivajadustega inimestele.

Esimese algatuse mõte on keelustada ELi tarbijate päritolu- ja elukohapõ-

hine diskrimineerimine hindade, müügi- või maksetingimuste osas, välja arvatud siis, kui see oleks objektiivselt põhjendatud. See tähendab, et e-kaubanduses tuleb veebilehtede sisustamisel arvestada järgmiste keeldude ja piirangutega.

Teenuse või kauba müügi korral ei tohi tarbijaid nende päritolu tõttu diskrimineerida, seades eri piirkondade ostjatele erinevaid müügitingimusi või piirates teenuste ja kaupade kättesaa-

KAUBANDUSKODA

Võitlus illegaalse sisuga

Teine algatus on suunatud illegaalse sisu eemaldamisele veebiplatvormidelt. See tähendab, et veebiplatvormidel ei tohi levitada vihkamist, vägivalda ja terrorismi õhutavat sisu. Taolise info levik on julgeolekuoht ning sellise sisu avalikustamisega tuleb järjepidevalt võidelda. Illegaalse veebisisu avastamiseks ja eemaldamiseks peaks veebiplatvormid tegema tihedat koostööd ametiasutustega ning looma süsteemi ja kontaktisikud, kelle kaudu saaks tuvastatud illegaalse sisu kiiresti eemaldada lasta. Samuti on käidud välja idee luua mehhanism, mille kaudu saaks iga veebikasutaja kiiresti ja lihtsalt ebaseaduslikust sisust teada anda.

Ligipääsetavus puuetega isikutele

davust riigiti.

Tarbijaid ei tohi automaatselt ja ilma nendepoolse nõusolekuta teisele veebilehele ümber suunata.

Kaupleja peab veebilehel aktsepteerima kõiki ELi piires väljastatud VISA ja Master kaarte. Pangalingi korral tuleb lubada ka ülekannet arveldusarvele, kui klient on valmis seda tegema.

Kaupleja võib teha erinevaid hinnapakkumisi, kuid need peaks olema kõigile võrdsetel alustel kättesaadavad, mitte erinema tarbija asukoha põhjal.

Toote netohind peab olema kõikidele ELi tarbijatele sama, brutohind võib objektiivsetel põhjustel erineda.

Kauplejatevahelised kokkulepped (vertikaalkokkulepped), mis kohustavad tegutsema neid tingimusi rikkudes, on tühised.

Kauplejatele säilib siiski lepinguvabaduse põhimõte, kuid nad peavad eri liikmesriigis erinevaid kauplemistingimusi kehtestades järgima, et tingimused ei läheks loetletud nõuetega vastuollu.

Kolmas algatus peaks aitama e-kaubandust erivajadustega inimestele ligipääsetavaks ja lihtsamaks teha.

Erivajadustega inimeste hulk ühiskonnas kasvab, kuid paljud neist suudavad ühiskonnaelus aktiivselt osaleda ning kasutaksid ligipääsetavuse korral ka e-kaubanduse võimalusi. Selleks on vajalik luua neile teatud eeldused.

Näiteks saab veebiplatvormide sisu edasi anda innovaatiliste navigatsioonilahenduste, mittetekstilise sisu (nt piltide) kirjeldamise, värvide, keelekasutuse, heli ja muude taoliste meetmete kaudu, mis lihtsustaks erinevate puuetega isikutele veebiplatvormi kasutamist.

Lihtsustatakse digimajanduse maksustamist

Euroopa Liidus praegu kehtiva korra järgi maksustatakse osutatud telekommunikatsiooniteenused, ringhäälinguteenused ning elektroonilised teenused alati lõpptarbija asukohariigis ning selle liikmesriigi maksumääraga. Need ettevõtted peavad ennast registreerima käibemaksukohustuslaseks igas riigis, kus nad on oma teenust lõpptarbijale osutanud ning tasuma käibemaksu tarbija asukohariigile seal kehtiva käibemaksumäära järgi.

MOSS-erikord

Tarbimisriigis saavad piiriülesed kauplejad kasutada maksukohustuse täitmiseks lihtsustusmeetmena elektroonilist nn ühe akna süsteemi (MOSS), mis lubab neil käibemaksukohustuslaseks registreeruda ainult oma asuko-

Veebiplatvormidel ei tohi levitada vihkamist, vägivalda ja terrorismi õhutavat sisu. hariigis, kuid esitada elektrooniliselt käibedeklaratsioon teistes liikmesriikides toimunud käibe ja tasumisele kuuluva käibemaksu kohta.

Praegu vaid eespool nimetatud üksikutele teenustele rakenduvat MOSS-erikorda plaanitakse edaspidi laiendada kõikidele ELis pakutavatele teenustele ja kaupadele ning see on kavandatud toimuma kahes etapis.

Alates 2019. aastast saab veebikaupleja alla 10 000 eurose piiriüleste e-teenuste käibe korral rakendada soovi korral oma koduriigi reegleid, kuid üle selle summa tõusva käibe korral tuleks käive registreerida igas liikmesriigis või kasutada MOSS-erikorda. Ka kolmanda riigi ettevõtjad saavad MOSSi kasutamise õiguse. Eesti näitel tähendaks see, et kui Eesti ettevõte osutab piiriüleselt e-teenuseid ja käive jääb alla 10 000 euro aastas, siis loetakse käibe toimumiskohaks Eesti, mitte teenuse saaja riik. Sellisel juhul peab Eesti ettevõte järgima üksnes Eesti arve esitamise reegleid, mitte iga sihtriigi reegleid.

Teine etapp on planeeritud 2021. aastasse ja siis laieneks MOSS-erikord ning 10 000-eurone piirmäär juba kõikidele kaupadele ja teenustele.

Kui kaupu müüakse kolmanda riigi veebiplatvormi kaudu ja kauba väärtus on alla 150 euro, vastutab käibemaksu arvestamise ja tasumise eest veebiplatvorm ise, mis on mugavam lahendus, kui lasta seda teha kõikidel platvormil tegutsevatel ettevõtetel eraldi. Veel kaob liikmesriikidel võimalus vabastada kolmandast riigist pärit väikesaadetis käibemaksust, kõik ELi imporditavad kaubad on tulevikus käibemaksuga maksustatud esimesest sendist alates. Muutub ka väljaannete maksustamine. Kui seni võisid liikmesriigid vähendatud käibemaksumäära kohaldada üksnes trükitud väljaannetele, siis edaspidi võib vähendatud määra kohaldada ka e-väljaannetele.

Algatuste kohta saab täpsemat infot küsida koja juristidelt: juristid@koda.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

7

KAUBANDUSKODA

JUHATUSE LIIKMETELE ANTAKSE TAAS VÕIMALUS

töötuna arvele võtmiseks

Riigikogu on algatanud eelnõu, millega taastatakse äriühingu juhatuse liikmete võimalus võtta end töötuna arvele ning saada töötuskindlustushüvitist. Muudatus plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2018.

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

2014. aasta kevadel jõustus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus, mis ei luba äriühingu juhatuse liikmetel end töötuna arvele võtta. Varem oli see lubatud, kui juhatuse liige ei saanud oma ülesannete täitmise eest tasu. Muudatuse tulemusena tekkis olukord, kus näiteks koondamise korral ei saanud inimene end töötuna arvele võtta ning tal puudus õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui ta oli samal ajal mõne äriühingu juhatuse liige.

Kaubanduskoda ei pidanud sellist muudatust mõistlikuks ega vajalikuks juba enne selle seadusesse jõudmist.

2015. aastal leidis õiguskantsler, et selline keeld on vastuolus põhiseadusega.

Samale seisukohale jõudis selle aasta kevadel ka riigikohus.

Praeguste muudatuste eesmärk on viia tööturuteenuste ja -toetuste seadus kooskõlla põhiseadusega ehk tagada sotsiaalne kaitse töö kaotamise korral ka neile juhatuse liikmetele, kes lisaks äriühingu juhtimisele tegid muud tööd, kuid on selle töö kaotanud.

Siiski ei taasta riigi­ kogu olukorda, mis kehtis enne 2014. aasta kevadet. Eelnõu kohaselt on juhatuse liikmel õigus end töötuna arvele võtta vaid juhul, kui ta täidab kolme töötuskind-

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

lustushüvitise saamise tingimust. Esiteks, juhatuse liige ei tohi saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Teiseks, juhatuse liikmel peab olema vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kolmandaks, juhatuse liige ei ole lahkunud viimasest töö- või teenistuskohast omal algatusel ega poolte kokkuleppel ega ole ise põhjustanud töö kaotust.

Kui kõik kolm tingimust ei ole täidetud, siis ei saa juhatuse liige end ka uuel aastal töötuna arvele võtta.

Näiteks, kui inimene töötab töölepingu alusel, tema leping lõpeb poolte kokkuleppel ning ta on juhatuse liige, ei saa ta end töötuna arvele võtta, sest täitmata jääb eelnevalt nimetatud kolmas tingimus.

Kaubanduskoda tegi riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas ettepaneku taastada varem kehtinud kord, mille järgi on juhatuse liikmel õigus end töötuna arvele võtta, kui ta ei saa tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. Kui inimene otsib tegelikult tööd ja ta vajab töö leidmisel riigi abi, siis peaks inimesel olema õigus end töötuna arvele võtta.

Lisaks pakkusime sotsiaalkomisjonile välja ka alternatiivse lahenduse.

Kui vana korra taastamine suurendaks märgatavalt töötuna arvele võtmise kuritarvitamise võimalusi, võiks selle riski maandamiseks lisada eelnõusse täiendava tingimuse, mille järgi peab äriühingu juhatuse liikmel olema vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Kuna juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise eelnõu on hetkel riigikogu menetluses, võib selle sisu veel mõnevõrra muutuda enne selle vastuvõtmist ja jõustumist.

JURISTI TÖÖLAUALT

Järelmaksule viitamine muudab reklaami ebaseaduslikuks KADI LAANEMÄE, kaubanduskoja jurist

R

eklaamiseadusesse lisati 2016. aastal piirangud tarbijakrediidi reklaami­ misele. Eesmärk oli ohjeldada kiirlaenufirmasid, kelle agressiivsed reklaamivõtted kutsusid inimesi kergekäeliselt kiirlaenu võtma. Täna aga kohaldatakse samasuguseid piiranguid ka nn kompleksreklaamidele, kus kauba või teenuse reklaamis viidatakse järelmaksu- või liisinguvõimalusele.

See tähendab, et tänaval ja meedias kohatud kaupade ja teenuste reklaamid, millel näidatakse kuumakset või viidatakse järelmaksuvõimalusele, on käsitletavad tarbijakrediidi reklaamina

ja on sellisel kujul keelatud. Nende sisule kehtivad reklaamiseaduse §29 lõikest 3 tulenevad piirangud, mille tõttu tuleb reklaamist välja jätta kogu teave, mille abil tavaliselt tooteid ja teenuseid reklaamitakse. Nii ei ole lubatud näiteks kauba või teenuse omaduste kirjeldamine ega muud laused, millega kutsutakse toodet või teenust ostma või sellega tutvuma („Klientide lemmik!“, „Tule proovisõidule!“, „Kuumakse alates x eurost“, jne). Samuti ei ole lubatud eksponeerida toodete kaubamärki või kirjeldada nende tehnilisi omadusi (nt sõiduki kütusekulu ja võimsust). Küll aga peab reklaamis sisalduma põhjalik standardinfo krediidi kulukuse määra kohta, mida oleme tavaliselt harjunud nägema kiirlaenude reklaamide juures.

Lühemalt kokku võttes saab ühest küljest väita, et kompleksreklaamid on lubatud, kui järgitakse tarbijakrediidi reklaamile kehtivaid piiranguid. Tegelikkuses ei saa piirangute rakendamise järel allesjäävat infot pidada reklaa-

Teadusasutused peaksid enam keskenduma koostööle ettevõtetega

H

aridus- ja teadusministeerium on koostanud kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seadus­ eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on teha mitmeid muudatusi kõrghariduse süsteemis. Kaubanduskoja hinnangul on seadus­ eelnõust välja jäänud aga ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ning teadusasutuste üks suurimaid väljakutseid – suurendada teadustööde sidet ettevõtete reaalsete probleemidega.

Eesti teaduse ja majanduse vahelise koostöö tihendamiseks oleks vaja muu hulgas muuta teaduse rahastamist.

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse muudatuste paketist on välja jäänud teaduse ja majanduse vahelise sünergia suurendamine. Kaubanduskoja hinnangul peaks rahastuse saamiseks senisest oluliselt rohkem teadustöid olema seotud ettevõtluse poolt esile tõstetud probleemide lahendamisega.

miks selle tavapärases tähenduses, sest tõenäoliselt ei ole järelejäänud teabest aru saada, mida, kellele ja mis tingimustel müüakse.

Ettevõtjad on tekkinud olukorrast ebameeldivalt üllatunud. Nende hinnangul peaks tarbijakrediidi reklaami piirangud kohalduma vaid sellisele reklaamile, kus tarbijakrediit tõesti ongi põhiline reklaamitav toode, mitte nn kõrvalteenus kauba või teenuse ostmiseks. Kompleksreklaamis ei ole järelmaksuvõimalus põhiline reklaamitav toode ja seetõttu ei pea ettevõtjad piirangute kohaldamist põhjendatuks. Kuna seaduse sõnastus jätab ruumi erinevatele tõlgendustele, peavad ettevõtjad koostöös tarbijakaitseameti ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga leidma abi senise praktika ümberhindamisest või seaduse muutmisest. Ettevõtjad on probleemi tõstatanud ning hoiame oma liikmeid teema arengutega ka edaspidi kursis.

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ka ettepaneku kohelda eraõiguslikke ja avalik-õiguslikke teadus- ja arendus­ asutusi baastoetuste andmisel võrdselt. See tähendab, et ka eraõiguslikul teadusasutusel peaks olema õigus taotleda nii sihttoetust kui baastoetust, kui asutuse teadustöö on riiklikult vajalik ja täidab avalikes huvides olulisi funktsioone.

Lisaks juhtis kaubanduskoda ministeeriumi tähelepanu sellele, et teatud juhtudel võiks tudengil olla lubatud omandada kõrgharidus kiiremini kui viie aastaga. Selline võimalus peaks olema lubatud juhul, kui lühema õppeaja tõttu ei vähene õppe kvaliteet.

Kaubanduskoda toetas ka ideed kaotada õigusaktides rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe eristamine, sest puudub otsene vajadus kahe mõiste eristamiseks seaduse tasandil.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

9

ETTEVÕTJA KÜSIB

MILLAL JA KUI SUURES SUMMAS SAAB NÕUDA LEPPETRAHVI? Lepingu sõlmimisel tasub läbi mõelda, mis saab siis, kui teine pool ei täida oma kohustusi. Üheks võimalikuks õiguskaitsevahendiks on nõuda kohustuse rikkujalt leppetrahvi.

KRISTINA JERJOMINA, kaubanduskoja jurist

L

eppetrahvil on muude õiguskaitsevahendite ees mitmeid eeliseid. Näiteks saab leppetrahvi nõuda sõltumata sellest, kas rikkumine hiljem heastatakse või ei. Lisaks saab trahvi nõuda ainuüksi seetõttu, et teine pool on kohustust rikkunud ja ei ole vahet, kas rikkumisega tekkis ka mingi kahju või mitte. Samas juhul, kui tekkiski kahju, jääb kahjustatud poolele

võimalus nõuda lisaks leppetrahvile ka reaalselt tekkinud kahju ulatuses, mida leppetrahv ei katnud.

Erinevalt viivisest või mõnedest muudest õiguskaitsevahenditest saab leppetrahvi nõuda aga ainult juhul, kui pooled on selles eelnevalt kokku leppinud. Siiski tuleb tähelepanu pöörata sellele, et teatud lepingute puhul on leppetrahvi nõudmine seadusega piiratud. Näiteks on tühine kokkulepe, millega kohustatakse eluruumi üürnikku lepingu rikkumise korral leppetrahvi tasuma.

Lepingus võib leppetrahvi määrata nii konkreetse summana kui ka protsendina teatud summast, sh ka muutuva suurusena. Näiteks võib kokku

leppida, et kui pool ei toimeta kaupa kohale kokkulepitud ajaks, tuleb tal maksta leppetrahvi 0,5% kauba maksumusest iga viivitatud päeva eest.

Leppetrahvi suurus on poolte otsustada. Samas on rikkujal võimalus pöörduda kohtu poole ja nõuda leppetrahvi vähendamist.

Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, vähendabki kohus selle mõistliku summani. Leppetrahvi vähendamine on aga kohtu kaalutlusotsustus, mille puhul kohus arvestab nii võlgniku kui võlausaldaja huve ning nende majanduslikku seisundit. Seega on tegemist igakordse hinnangu andmisega ja puuduvad kindlad reeglid.

MESSID SAKSAMAAL BOOT & FUN

Rahvusvaheline mere-, veespordi- ja paadimess

Berliin

23.–26.11.2017

DOMOTEX

Vaipade ja põrandakatete maailmamess

Hannover

12.–15.01.2018

Internationale Grüne Woche

Rahvusvaheline toiduainetetööstuse, põllumajanduse ja aianduse mess

Berliin

19.–28.01.2018

boot Düsseldorf

Rahvusvaheline paadimess

Düsseldorf

20.–28.01.2018

NORTEC

Põhjamaade tootmistehnika erialamess

Hamburg

23.–26.01.2018

ISPO MUNICH

Spordiartiklid ja spordimood

München

28.–31.01.2018

FRUIT LOGISTICA

Värskete puu- ja juurviljade kaubandusmess

Berliin

07.–09.02.2018

Oohh! Reisen Hamburg INHORGENTA MUNICH

Rahvusvaheline turismimess

Hamburg

07. –11.02.2018

Kellad, ehted, vääriskivid

München

16.–19.02.2018

EuroCis

Rahvusvaheline jaekaubanduse tehnika, info- ja turvaseadmete mess

Düsseldorf

27.02.–01.03.2018

ITB Berlin

Rahvusvaheline turismimess

Berliin

07.–11.03.2018

BEAUTY DÜSSELDORF

Rahvusvaheline ilumess

Düsseldorf

09.–11.03.2018

INTERNORGA

Rahvusvaheline hotellinduse, gastronoomia, pagaritööstuse ja kondiitritoodete mess

Hamburg

09.–13.03.2018

ProWein

Rahvusvaheline veinimess

Düsseldorf

18.–20.03.2018

CERAMITEC

Tehniline keraamika ja pulbermetallurgia

München

10.–13.04.2018

Messid Hamburgis Messid Hannoveris Marge Aedna T 627 6944 hamburg.ee@ahk-balt.org hannover.ee@ahk-balt.org

HANNOVER MESSE

Maailma juhtiv tööstusmess

Hannover

23.–27.04.2018

www.ahk-balt.org

CeMAT

Rahvusvaheline intralogistika maailmamess

Hannover

23.–27.04.2018

CeBIT

Rahvusvaheline innovatsiooni ja digitaliseerimise mess

Hannover

11.–15.06.2018

Messid Berliinis Maida Insler T 627 6942 berlin.ee@ahk-balt.org Messid Düsseldorfis Messid Münchenis Elo Saari T 627 6946 duesseldorf.ee@ahk-balt.org muenchen.ee@ahk-balt.org

Kas tunned vajadust laiendada oma äri?

Aigar Koov, Tegevjuht, Evocon OÜ

Ava oma ettevõte Euroopale leides õiged partnerid.

Aigar tundis, et tema ettevõttel on aeg laieneda. Ta kontakteerus võrgustikuga Enterprise Europe Network, et teada saada, milliseid eeliseid ja võimalusi pakub talle ühisturg. EEN aitas tal leida uusi äripartnereid läbi kontaktkohtumiste ja -ürituste ning maailma suurima äripartnerite andmebaasi.

Kas Sa ei sooviks teha sama? Võimalus arendada oma ettevõtet on otsesõnu Sinu sõrmeliigutuse kaugusel.

Vaata järgi, mida saab Enterprise Europe Network Sinu jaoks Eestis teha, külastades veebilehte www.enterprise-europe.ee

ETTEVÕTJA Fotod: Sven Tupits

Hekoteki tegevjuht Heiki Einpaul usub, et neil on peagi võimalus kaugel idas uutel turgudel esimesed referentsid saada.

Tööstussektoril läheb hästi, aga …!

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

H

ekotek on puidutöötlemise tehnoloogia seadmeid projekteeriv ja valmistav masinaehitusettevõte, kelle seadmed on igapäevases kasutuses mitmetes Soome, Rootsi, Venemaa, Valgevene, Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa saeveskites. Kaugemad maad, kuhu Hekotek seadmeid on tarninud, on Lõuna-Aafrika Vabariik, Argentiina ja Uruguai.

Siseriiklikult on ettevõte viimastel aastatel saanud aga tunnustatud kui üks parimaid ettevõtteid Eestis.

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

Hekotek on ettevõte, kes sai eelmisel aastal aasta parimaks ettevõtteks, sel aastal konkurentsivõimelisimaks väike- ja keskettevõtteks. Mida Hekoteki tegevjuht Heiki Einpaul tunnustustest arvab ja mida on tal öelda viimase aja poliitiliste otsuste kohta?

Hekotek sai sel aastal konkurentsivõimelisimaks väike- ja keskettevõtteks, eelmisel aastal aasta ettevõtte 2016 tiitli. Mis on Teie hinnangul põhjused, miks te need tunnustused saanud olete?

Hekotek asutati 1992. aastal. Peamiseks asutajaks oli tollel hetkel Eestisse kolinud Heikki Koivunen. Tal oli juba tollal Soomes vastaval alal tegutsemisel enam kui 20-aastane kogemus.

Ja kindlasti olid tal nii oskused, anne kui ka soov meil siin Eestis ausa ettevõtjana tegutseda. Nii et alguses

pani Heikki paika meie tegutsemise filosoofia. Hekotek ei ole kunagi püüdnud järgida Marxi väidetud kapitalisti põhiprintsiipi: „Igal juhul võimalikult palju pappi ja võimalikult ruttu ka“. Pigem on meie eesmärk olnud algusest peale klientide (mõistliku) rahulolu saavutamine. Heikki on nüüd juba üle 10 aasta pensionipõlve veetnud, aga samadest printsiipidest lähtuvad nii ettevõtte tänased juhid kui ka omanikud. Võib-olla just see on aidanud meil jõuda tasemele, mille eest meid ka tunnustatakse.

ETTEVÕTJA Kuidas on tunnustused Hekoteki käekäiku mõjutanud?

Usun, et üks-ühele seost Hekoteki käekäigul ja antud tunnustustel ei ole.

Siiski on tagasiside raames meie oma töötajad tundnud tiitlite üle uhkust ja ka meie Rootsi enamusomanikud väljendanud head meelt. Positiivsed emotsioonid on alati vajalikud! Kuna tegutseme väga kitsal sihtturul, siis tunnustusest tulenev reklaam meie kliendibaasi tegelikult ei suurenda ning välismaal (meie eksporditurgudel) väikese Eesti vastavaid auhindu keegi suurt ei märka. Teisalt pole me ka kardetud eestlasliku kadedusega nende auhindade tõttu kokku puutunud. Kogu Hekoteki müük baseerub ennekõike hästi õnnestunud referentsidel ja lihtsalt heas mõttes „reklaamiohvrid“ meilt midagi ostmas ei ole.

Kuidas läheb Teie hinnangul Eesti tööstussektoril? Millised on rõõmu- ja murekohad?

Usun, et tööstussektoril läheb tegelikult hästi. Eestis on alati leidunud insenere, kes oma teadmised ja oskused suudavad materiaalse resultaadini viia.

Insenerid teevadki harilikult vaikselt seda, mis neile meeldib ega kaaguta, rambivalgusesse ei trügi. Ei virise ja hädalda. Erinevalt näiteks poliitikutest, kes kõigepealt lubavad ja siis ….

Oma kõnes tänavust tunnustust vastu võttes kritiseerisite tänast maksusüsteemi. Mida valitsus muutma peaks?

Usun, et siiamaani on Eesti üks majandusimedest olnud administratiivselt väga lihtne ja loogiline maksusüsteem.

Üldse usun, et inseneriloogikast lähtudes oleks Eestis täna palju võimalusi administreerimise arvelt kokku hoida.

Ja nüüd siis tulid meil võimule kaadripoliitikud, kes selle asemel, et asju õigete nimedega nimetada (tahame rikastelt osa tulu ära võtta, et seda vaesematele ümber jagada, ja selleks siis protsendi võrra maksu suurendada), mõtlesid välja sellise „petu/peidusüsteemi“, mis järgmisel aastal kõigepealt raamatupidajate matemaatikaoskusi tõsiselt testib ning lõpetuseks loob kindlasti maksuametisse lisaväärtust mitteloovaid lisatöökohti. Inimeste (madalapalgaliste) arusaamatused ja negatiivsed üllatused 2019. aasta alguses veel kõik lisaks. Meie valitsejad unustasid oma võimumängudes, et eesmärk peab olema ennekõike lisaväärtuste loojate juures süsteemi võimalikult lihtsa ja selgena hoidmine.

Lisaks siis muidugi veel see, et insenerimõtlemisega inimestele ei meeldi, kui neid füüsikaseadustega mitte­ klappivate (näiteks tasuta) lubadustega püütakse meelitada. Ning vastavalt lolli

Insenerimõtlemisega inimestele ei meeldi, kui neid füüsikaseadustega mitteklappivate lubadustega püütakse meelitada.

„lambakarjana“ käsitletakse. Keerutamata ütlemise poolest tuntud Jüri Mõis väitis ju mingis valimiseelses intervjuus, et Savisaarega liitudes loodavad nad Lasnamäe lolle hääli endale saada.

Tõsi, seekord nad neid väga palju just ei saanud. Ehk oli oma osa ka sellises otseses väljaütlemises. Aga igapäevaselt näen, et samasugune mõtlemine on kahjuks omane paljudele meie tipp-poliitikutele.

Millised on Hekoteki tulevikuplaanid?

Tulevikus jätkab Hekotek ikka sama liini, mida seni. Igalt mäetipult (seda vastavate auhindade saamine kahtlemata on) lähevad kõik teed ainult allapoole. Usume, et orud pole sügavad ja uued tipud terenduvad. Tõsi, selliste auhinnatippude poole pole me spetsiaalselt kunagi püüelnud, ega püüdle tulevikuski. Keskendume oma klientide vajadustele. Kuna kõik, mis ei kasva, kahaneb, siis kasvame edasi, ainult võimalikult aeglaselt, ilma „paukudeta“.

Praegu tundub, et meil oleks võimalusi kaugel idas uutel turgudel esimesed referentsid saada.

Hekoteki tegevuse omapära on selles, et iga projekt ja iga klient on alati ainukene. Seega on meie töös kõik globaalsed rutiinid suhtelised. Peaaegu meil kõikidel on võimalus iga päev midagi juurde õppida ja õpitu ei saa kunagi lõpuni selgeks. Seega ei ole meie inimestel ka pärast mitmekümneaastast tööd igav ja igast päevast võib oodata midagi erilist. Ei pea igavusest ja ideede ammendumisest johtuvalt, nagu juhtimisteoreetikud väidavad, iga paari aasta tagant töökohta vahetama.

Heiki Einpauli kõne Eesti parimad ettevõtted 2017 auhinnagalal Tänu tahaks avaldada esiteks meie nutikale ja töökale kollektiivile. Teiseks, meie mõistlikele ja ratsionaalsetele klientidele. Ja kolmandaks, oma lihtsuses, läbipaistvuses ja ratsionaalsuses unikaalsele Eesti maksusüsteemile. Esimesed kaks on hea tervise juures – karastunud. Nendes me ei kahtle! Kolmandas – tänavuste tõmbetuulte tõttu ei teagi, mis järgmiseks aastaks juhtub.

Kas pääseb ainult kurguvalu ja käheda häälega või jääb päris haiglaravile.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

13

TARBIJAKAITSE

RAPEX aitab ettevõtjail tagada oma pakutavate TOODETE OHUTUST Üheks võimaluseks toodete ohutuse tagamiseks on hoida end kursis Euroopa Liidu turult avastatud ohtlike toodetega kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX vahendusel.

T

ANGELA PRIKS, tarbijakaitseameti ekspert-valdkonnajuht

arbija üks põhiõigustest on nõuda ja saada oma elule, tervisele ja varale ohutuid tooteid. Seega on toote­ ohutus üks peamine priori­ teet kogu Euroopa Liidus ning peab olema prioriteet ka igale ettevõtjale.

Erilist tähelepanu tooteohutusele sunnib pöörama suur Euroopa Liidu

Lastele ohtlik kõristikomplekt

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

(EL) siseturg, kus seoses kaupade vaba liikumisega on võimalus, et ühes riigis müügil olev ohtlik toode jõuab kiiresti ka teistesse liikmesriikidesse. Takistamaks ohtlike toodete levikut liidu siseturul ning suurendamaks koostööd toote ohutuse valdkonnas erinevate ELi liikmesriikide vahel, loodi 2004. aastal kiire teabevahetuse süsteem RAPEX (Rapid Alert System for dangerous non-food products). Selle süsteemi abil saavad ELi järelevalveasutused ohtlike tarbekaupade kohta infot vahetada, et need võimalikult kiiresti liikmesriikides turult kõrvaldada. Liikmesriikide osalemine RAPEXis on kohustuslik.

RAPEXi kaudu edastatud teave aitab: • ennetada ja piirata tarbijatele ohtlike toodete pakkumist ELi turul; • kontrollida liikmesriikide ametiasutuste turujärelevalve ja jõustamistegevuse tõhusust ja järjekindlust; • teha kindlaks vajadused ja luua alus meetmete võtmiseks ELi tasandil; • soodustada ELi tooteohutusnõuete järjekindlat jõustamist ning siseturu tõrgeteta toimimist.

Tarbekaupadeks loetakse RAPEXi puhul tarbijatele mõeldud tooteid ehk tooteid, mis on kavandatud ja toodetud tarbijatele ja neile kättesaadavaks tehtud ning tarbijaturule migreeruvaid tooteid, näiteks professionaalsetele kasutajatele kavandatud ja toodetud ese, mida tarbijad võivad poest osta ja ilma igasuguse eriväljaõppeta kasutada.

Fotod: Tarbijakaitseamet

RAPEX ei hõlma puhtalt professionaalseks kasutamiseks suunatud ja ka kasutatud tooteid ning tooteid, mis kuuluvad muude Euroopa Liidu õigusaktidega spetsiaalsete ja samaväärsete teavitusmehhanismide kohaldamisalasse. Viimasteks on näiteks toit ja sööt, ravimid, meditsiiniseadmed, meditsiinilised diagnostikavahendid, aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed.

Ametiasutuse kohustused

Riikide ametiasutuste ülesandeks on tagada, et ettevõtjad täidavad oma kohustust lasta turule ainult ohutuid tooteid. Siinkohal selgituseks, et oht on toote omadus, mis võib põhjustada toodet kasutaval tarbijal vigastuse.

Iga liikmesriik on määranud RAPEXi kontaktasutuse, kes koordineerib riiklikul tasandil süsteemi toimimist ja kelle kaudu esitatakse komisjonile teave riiklikult turult leitud ohtlike toodete ning nende suhtes rakendatud meetmete kohta. RAPEXi kontaktasutuseks Eestis on tarbijakaitseamet.

Vastavalt süsteemi kaudu saadud teatisele kontrollivad liikmesriikide järelevalveasutused, kas teavitatud ohtlikku toodet ka nende turul olemas on. Näiteks, kui Saksamaa edastab läbi RAPEXi süsteemi teabe Saksamaal avastatud ohtlikust tootest, kontrollivad teiste liikmesriikide asutused toote olemasolu nende turul. Kui avastatakse müügilt sama teavitatud toode, korraldatakse selle kiire turult kõrvaldamine ning antakse rakendatud meetmetest vastusteatena süsteemi kaudu teada.

TARBIJAKAITSE info ohtliku toote kohta RAPEXi süsteemi kaudu ka komisjonile ja teistele riikidele.

Oluline on teada, et tootjad ja levitajad ei pea riigi turujärelevalveasutusele teatama, kui nende turule viidud toode on defektiga, kuid kasutamisel ohutu.

Samuti ei pea tootja/levitaja saatma teatist ohtlike toodete kohta, kui ta teab, et teine ettevõtja on ohust juba riigi turujärelevalveasutusi teavitanud.

Milleks on RAPEXi süsteem ettevõtjale kasulik?

Toode sisaldas liigselt ftalaati

Ettevõtja kohustused Lastekingad sisaldasid liigset kroom VI, mis võib inimese nahaga kokku puutudes kutsuda esile allergilisi reaktsioone

Toodet, mis on ohtlik, ei või turule lasta ega kasutusele võtta. Kui ohtlik toode turult avastatakse, on ettevõtja ülesandeks teha ametiasutusega koostööd, et vältida tema pakutavast või tarbijale üleantud tootest tulenevaid ohte.

Samuti peab ettevõtja toote turult tagasi kutsuma ja teavitama tarbijaid tootest tulenevatest ohtudest. Tagasikutsumise teave avaldatakse tarbijatele kas müügikohas antava kirjaliku teabena, meediakanalite kaudu või muul viisil.

Oluline on, et oleks tagatud võimalikult suurele hulgale tarbijatele info edastamine.

Ohtliku toote tagastamisel ei ole kauplejal õigus nõuda toote kohta ostu tõendavat dokumenti. Kindlaid kriteeriumeid ei ole, kui kaua peab tagasikutsumise teave kaupluses üleval olema ja milline peab olema selle sisu. Tarbijakaitseamet on seisukohal, et vastav teave võiks kaupluses väljas olla vähemalt 30 päeva, mille jooksul võiks eeldada ostu sooritanud tarbijani info jõudmist.

Tagasikutsumise teates soovitab amet esitada ka toote värvilise foto, mis tagaks tarbijale toote parema äratundmise.

Turujärelevalveasutuse teavitamine

Nukk Brai Zillaz sisaldas liigset ftalaati

Teinekord tuleb ette, et ettevõtja saab info otse tootjalt, et tema poolt imporditav või levitatav kaup on osutunud ohtlikuks. Toote nõuetele vastavuse seadus sätestab, et sellisel juhul tuleb viivitamata teavitada vastava tootegrupi üle turujärelevalvet tegevat asutust.

Tõsise ohu korral edastab tootja, importija või levitaja turujärelevalveasutusele teabe, mis võimaldab täpselt tuvastada asjakohase toote või tooteseeria. Samuti tuleb kirjeldada ohtu ja milliseid abinõusid selle vältimiseks on rakendatud.

Kui toode kujutab endast tarbijale tõsist ohtu ning on kättesaadav rohkem kui ühes ELi riigis, edastatakse

RAPEXi süsteemi kaudu teavitatud toodete kohta avaldatakse info RAPEXi koduleheküljel nädala ülevaadetena, mis on kõigile kättesaadavad Euroopa Komisjoni kodulehel. Nädala ülevaates avaldatakse ohtlikuks osutunud ja piirangutega hõlmatud toodete peamised andmed (tootenimetus, bränd, identifitseerimise kood (EAN, item nr vms), tootefotod, teavitav riik, rakendatavad meetmed ning tootest tulenevad ohud.

Tarbijakaitseamet soovitab kaup-

Nädalaülevaates avaldatud toodetega tutvumine annab hea indikatsiooni ettevõtjale edaspidiseks kaubavaliku tegemiseks, olles teadlikum kindla kaubagrupiga seotud ohtudest. lejatel kasvõi korra nädalas tutvuda uue ülevaatega, et saada infot, millised ohtlikud tooted on ELi turult avastatud ning kontrollida, ega selliseid ohtlikke tooteid ei ole nende poolt imporditud või levitatud.

Nädalaülevaates avaldatud toodetega tutvumine annab hea indikatsiooni ettevõtjale edaspidiseks kaubavaliku tegemiseks, olles teadlikum kindla kaubagrupiga seotud ohtudest. Samuti on see võimalus end ka paremini kaitsta, nõudes tootjalt või importijalt näiteks täiendavate testimiste läbiviimist ning võib mõjutada positiivselt tooteohutust ja vähendada seejuures ohtlike toodete importi või turustamist.

Rohkem infot RAPEXi süsteemi ja selle toimimise kohta on kättesaadav Euroopa Komisjoni kodulehel.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

15

EUROOPA UUDISED

TEEMAKSUDEST REET TEDER, kaubanduskoja esindaja EMSKs

ELis

Teemaksudega on olukord ELi erinevates liikmesriikides erinev. Lühidalt öeldes on asi segane. Liikmesriigiti erinevad nii maksud kui nende kogumise mehhanismid. Euroopa Komisjon soovib jätkuvalt ühtlustada nii makse endid kui nende kogumismehhanisme.

T

eemaksude ühtlustamise üle on arutatud juba ca kümme aastat. EK on taas tulnud välja uute ettepanekutega ning vastavasisulised arutelud ja konsultatsioonid on käimas. Kuna nende vastuvõtmise ja rakendumiseni läheb veel kõvasti aega, võib olla kasulik teada, milline on seis praegu.

Maksukogumissüsteemidest

ELis on maksustatavate maanteede võrk ca 80 000 kilomeetrit, millest üle 60% on varustatud elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemidega. Eriotstarbeliste lähitoimeseadmete (Dedicated Short-Range Communications (DSRC)) süsteem on kõige sagedamini kasutatav elektrooniline maksukogumissüsteem. Viimase kümne aasta jooksul on kasutusele võetud ka uusi tehnoloogiaid, sealhulgas

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

satelliidipõhiseid tehnoloogiaid. Selle tulemusena eksisteerib Euroopa Liidus samaaegselt mitu erinevat ja enamasti koostalitlusvõimeta tehnoloogiat.

Selle turu killustatuse vähendamiseks võeti vastu direktiiv 2004/52/EÜ, millega loodi Euroopa elektrooniline maksukogumisteenus (EETS). Selle direktiivi kohaselt pidanuks EETS olema raskesõidukitele kättesaadav hiljemalt oktoobrist 2012 ja seda tulnuks osutada kõigile muudele sõidukitüüpidele oktoobriks 2014. Tagamaks, et erinevad maksukogumissüsteemid oleksid tehnoloogiliselt kokkusobivad ja neid oleks seega võimalik ühendada selle ühtse maksukogumisteenusega, määratleti direktiivis kolm tehnoloogiat, mida võib kasutada teemaksude elektroonilisel kogumisel: kõrgsageduslaine tehnoloogia, satelliitpositsioneerimine (GNSS) ja mobiilside (GSM).

EUROOPA UUDISED

Praeguseni ei ole direktiivi 2004/52/EÜ sätteid Euroopa teemaksu turul veel täielikult rakendatud. Maksukogumissüsteemid ei ole ikka veel ühtsed – igal liikmesriigil ja teemaksu kehtestajal on oma õiguslik kontekst, süsteemi kehtestamise eesmärgid, kohalik kontekst ja liiklusolud.

Millised on aga peamised maksukogumissüsteemid?

Vahemaal põhinevad maksukogumissüsteemid. Tasu arvutatakse sõiduki läbitud vahemaa alusel ja seejärel kohandatakse seda sõidukit iseloomustavate muude parameetritega (kogumass, telgede arv, heitgaasiklass jne). See on ELis kõige

levinum süsteem, mille puhul kasutatakse erinevaid tehnilisi vahendeid sõiduki proportsionaalseks maksustamiseks, võttes aluseks maanteetaristu tegeliku kasutamise.

Ajapõhised ehk teemaksukleebisel põhinevad maksu­ kogumissüsteemid. Tasu arvutatakse teatud ajaperioodi alusel ja kohandatakse samuti eespool nimetatud sõiduki parameetritega. Sellistes süsteemides ostab teekasutaja teemaksukleebise, mis lubab kasutada teatavat teedevõrku kindla ajaperioodi jooksul (üks päev, üks kuu või kogu aasta).

Makstav tasu ei sõltu maanteetaristu tegelikust kasutamisest.

Juurdepääsupõhised maksukogumissüsteemid. Tasu kohaldatakse peamiselt linnapiirkondades ja eritaristu puhul,

Tabel 1. Vahemaal põhinev maksukogumissüsteem raskesõidukitele.

Maksukogumissüsteemid

Kasutatud tehnoloogia

Riik

Vaba liiklusvoog

GNSS + ANPR ja/või DRSC

Ungari, Slovakkia, Belgia

Vaba liiklusvoog

GNSS + infrapunaseadmed ja/või DSRC

Saksamaa

Vaba liiklusvoog

DSRC

Austria, Tšehhi Vabariik, Poola, Portugal, Ühendkuningriik (Dartford Crossing)

Vaba liiklusvoog

ANPR

Ühendkuningriik (Dartford Crossing)

Vaba liiklusvoog

ANPR ja DSRC sõiduki seadmestik

Portugal (A22, …, A25)

Maksupunktidega võrgustik

DSRC

Horvaatia, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Poola, Portugal, Hispaania, Ühendkuningriik

Tabel 2. Vahemaal põhinev maksukogumissüsteem kergsõidukitele.

Maksukogumissüsteemid

Kasutatud tehnoloogia

Riik

Vaba liiklusvoog

DSCR/ANPR

Portugal

Üksikud maksupunktidega teelõigud

DSCR/ANPR

Austria (A9, A10 Tauern, A11 Karawanken, A13, Brenner ja S16 Arlberg)

Maksupunktidega võrgustik

DSCR

Horvaatia, Taani, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Poola, Portugal, Hispaania

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

17

EUROOPA UUDISED mis tähendab, et kasutajalt nõutakse tasu sõidu eest asjaomases tsoonis. Sellised süsteemid võimaldavad vähendada liiklust ja reostust linna eriti tundlikes osades või teistes tiheda asustusega linnapiirkondades.

Milliseid tehnoloogiad aga kasutatakse?

ELis on vahemaal põhinevate elektroonilise maksustamise puhul kasutusel kaks peamist tehnoloogiat: ülemaailmsel satelliitnavigatsioonisüsteemil (Global Navigation Satellite System (GNSS)) põhinev asukoha määramine ja eriotstarbelised lähitoimeseadmed, mis on 5,8 GHz kõrgsageduslaine

tehnoloogia ning mille on heaks kiitnud Euroopa Standardikomitee (CEN).

Satelliitsidel põhinev tehnoloogia kasutab satelliitsidevõrgult saadud sõiduki asukoha andmeid ja mõõdab tasu kindlaksmääramiseks maanteel läbitud teekonda. Sõiduki seadmestik tuvastab selle asukoha ning kogub ja töötleb vajalikku teavet ilma sõidukiväliste üksuste abita. See on kõige mugavam, kuid ka kõige kallim süsteem.

Eriotstarbelised lähitoimeseadmed põhinevad kahesuunalisel raadiosidel püsivate sõidukiväliste seadmete (roadside equipment (RSE)) ja sõidukisse paigaldatud mobiilse seadmestiku vahel. Sellise raadioside abil tuvastab sõidukiväline taristu teekasutaja (ja tema sõiduki) maksekohustuse käivitamiseks.

Numbrimärkide automaatse tuvastamise (Automatic Number Plate Recognition (ANPR)) süsteemi kasutatakse juurdepääsupõhistes maksukogumissüsteemides. See tehnoloogia kasutab videokaameraid sõidukite registreerimismärkide lugemiseks. See ei vaja sõiduki seadmestikku ning kasutab vähem kulukaid sõidukiväliseid seadmeid.

Tabelites on esitatud ülevaade erinevates ELi riikides kasutatavatest teemaksu kogumissüsteemidest.

Euroopa Komisjonil on aga uus plaan

Nüüd soovitakse EK uute ettepanekute kohaselt sellist süsteemi, kus maks sõltuks sõiduki poolt läbitud vahemaast.

Teisisõnu soovib EK järk-järgult kaotada ajapõhised maksustamissüsteemid – raskeveokitele 31. detsembriks 2023 ja kergsõidukitele 31. detsembriks 2027. Samuti tahab EK maksustamist laiendada, hõlmates kõiki sõidukitüüpe (lisaks kaubaveoks kasutatavatele raskeveokitele ka busse, kaubikuid ja sõiduautosid). Võitlus CO2-ga on sealjuures üks peamisi argumente. Vaidlused ja konsultatsioonid aga jätkuvad.

Artikkel tugineb EMSK arvamusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi liidu elektroonilise teemaksu koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamise ning arvamusele Eurovignette kohta.

Tabel 3. Ajapõhine maksukogumissüsteem raskesõidukitele.

Maksukogumissüsteemid

Kasutatud tehnoloogia

Riik

Teemaksukleebis

e-Eurovignette

Taani, Luksemburg, Madalmaad, Rootsi

Teemaksukleebis

Elektrooniline teemaksukleebis

Ühendkuningriik, Läti

Teemaksukleebis

Kleebis

Bulgaaria, Leedu, Rumeenia

Tabel 4. Ajapõhine maksukogumissüsteem kergsõidukitele.

Maksukogumissüsteemid

Kasutatud tehnoloogia

Riik

Teemaksukleebis

Kleebis

Austria, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Ungari (elektrooniline teemaksukleebis), Rumeenia (paberpilet), Sloveenia, Slovakkia

Füüsilise tõkkega maksustamine või vaba liiklusvoog

DSRC, ANPR – süsteemiti erinev

Ühendkuningriik

Tabel 5. Juurdepääsupõhine maksukogumissüsteem kõikidele sõidukitele.

18

Maksukogumissüsteemid

Kasutatud tehnoloogia

Riik

Juurdepääsumaks (tsoonimaks)

ANPR

Rootsi (Stockholm)

Juurdepääsumaks (teemaksukleebis)

ANPR

Ühendkuningriik (Londoni ummikumaks), Milano (C-piirkonna maks)

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

EESTI

Spreiprinteri leiutanud Eesti idufirmal aitab maailma vallutada ELi tugivõrgustik

Isegi kõige uuenduslikumad äriideed võivad hääbuda investorite või elujõulise ärimudeli puudumisel. Eesti idufirma SprayPrinter suutis neid komistuskivisid vältida, võttes vastu abi maailma suurimalt väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) suunatud tugivõrgustikult Enterprise Europe Network. Tänu sellele võrgustikule on SprayPrinter nüüd kasvamas ülemaailmseks tegijaks.

S

prayPrinter on juhtmevaba printer, millega saab trükkida pildi oma nutitelefonist, tahvelarvutist või arvutist otse vabalt valitud tasapinnale. Selle jaoks on vaja mobiiliäppi, sobivat kujutist ja SprayPrinteri kinnitamist aerosoolvärvile. Kui eelnimetatud toimingud on tehtud, võidki alustada enda, oma kassi või Batmani trükkimist seinale, särgile, autole või kapile. Võimalikeks lõppkasutajateks on nii kunstnikud, ettevõtted, sisekujundajad kui ka koduomanikud.

Lisateave võrgustiku Enterprise Europe Network kohta VKEd on Euroopa majandus­kasvu jaoks väga olulised. Sel aastal toimuva kampaania EU Open for Business raames nõustavad siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat ning võrgustik Enterprise Europe Network peaaegu kahte miljonit Sloveenia, Tšehhi Vabariigi, Leedu, Eesti ja Bulgaaria VKEd. Võrgustik Enterprise Europe Network on maailma suurim tugivõrgustik rahvusvaheliste ambitsioonidega VKEdele. Võrgustiku 600 kohalikku liikmesorganisatsiooni pakuvad nõuandeid, partnerlust ja teenuseid, mis aitavad väikestel ettevõtetel üle riigipiiri laieneda.

Vaata lähemalt: www.enterprise-europe.ee.

„Näen ennast kui leiutajat. Eelmistes töökohtades olid paljud minu klientidest just idufirmad. Nii hakkasin ka mina seda maailma armastama.

Enda projektiga alustamine oli vaid aja küsimus. Kuid ma ei osanud arvata, et sellest saab selline šedööver,“ sõnas SprayPrinteri asutaja ja tootearendusjuht Mihkel Joala.

Kuigi Joala ja tema partnerid uskusid oma unikaalse idee õnnestumisse algusest peale, siis investorite veenmine osutus siiski keeruliseks. „Investorid ei näinud võimalusi, kuidas selline asi raha sisse võiks tuua. Nad nägid ainult nišitoodet, millel puudub kasumlik potentsiaal. Nii tekkis meie plaanides esimene suur tõrge. Kuigi olime ise valmis lendu tõusma, siis tundsime, kuidas meie tiibu kärbitakse,“ rääkis Joala.

Uus vaatenurk

Lahendust otsides võttis SprayPrinter ühendust võrgustikuga Enterprise Europe Network. Võrgustiku abiga tekkis võimalus kaasata väliseksperte, kes aitasid uute ideede ja suuna valikul.

Koostöös võrgustiku liikmega Baltic Innovation Agency saadi valmis tegevuskava, mis kinnitas, et tootearendust ja turundamist pidurdab vähene raha.

Tõdeti, et esmatähtis on leida lisaraha.

Tänu tegevuskavale kiideti heaks neli SprayPrinteri rahastamistaotlust ja ettevõte sai investeeringuteks 135 000 eurot. Hiljuti valmis ettevõttel Euroopa Liidu väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tugivõrgustiku Enterprise Europe Networki toel teise faasi projektitaotlus, mis keskendub

printimisseadmete laiendamisele ja teistele potentsiaalsete rakenduste prototüüpidele.

See teise faasi projektikonkurss on osa ELi programmist Horisont 2020, mis toetab teadus- ja arendustegevust ning aitab uuendusmeelsetel väikefirmadel maailmas juhtpositsiooni saavutada.

Lisaks sellele määras võrgustik SprayPrinterile nõu andma ka programmi Horisont 2020 konsultandi Arthur Monksi, kes liitus nendega 2016. aasta juulis. „Kogenud konsultandina olen näinud sarnaseid probleeme mitmete alustavate väikeettevõtete juures. Aitasin SprayPrinteril leida võimalusi, kuidas oma ettevõtte väärtust tõsta. Iga ettevõte, kus töötavad avatud meele ja kultuuriga inimesed, saab juhendamisest kasu,“ rääkis Monks.

Elujõuline ärimudel

Koostöö Arthur Monksiga viis ettevõtte põhieesmärkide sõnastamiseni, milleks olid kauplemisplatvormi loomine ja värvi kohandamine. Platvormi loomine peab aitama SprayPrinteril endal teenida rohkem äritulu ja looma seega jätkusuutliku ärimudeli.

Võrgupõhine platvorm ühendab disainerid ja kunstnikud võimalike klientidega, luues nii virtuaalse turu SprayPrinteri unikaalsele teenusele.

Joala selgitas: „Platvorm võimaldab kasutajal tellida oma seinale sobiva pildi, mida saab kas kataloogist valida, ise üles laadida või disainerilt tellida. Kui see on tehtud, valib klient enda piirkonnast sobiva kunstniku. Kunstnikud on kategoriseeritud tagasiside ja hinna alusel. Vajaliku värvi toimetame kohale 24 tunni jooksul,“ selgitas Joala.

Hetkel tarnitakse SprayPrinteri värve 46 riiki ning tootearendusse investeerimine jätkub.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

19

MESSID NEW ENGLAND VENTURE SUMMIT 2017 – innovatsioon kohtub kapitaliga 6. detsember Boston, Ameerika Ühendriigid Tule ja kohtu rohkem kui 500 riskiinvestori, äriingli ja investeerimispankuriga. Kui teil on ettevõte, mis on start-up faasis ja otsib võimalust laieneda, või kui te olete investor, kes plaanib uusi äritehinguid, siis on just see mess aastasündmus, mida ei maksa niisama mööda lasta.

European American Enterprise Council pakub Enterprise Europe Networki partneritele võimalust kasutada 10% soodustust oma ettevõtete registreerimisel üritusele. Huvi korral võtke ühendust een@koda.ee.

Märksõnad: hh tehnoloogia hh loodusteadused hh clean-tech hh ed-tech Osavõtutasu: start-up/kasvufaasis ettevõtted ning tehnoloogiasiire – 395 $ investorid – 495 $ külastajad – 695 $ Täpsem informatsioon: www.youngstartup.com/2017NESummit/#EAEC

FOCUS DAY: CYBER SECURITY AND HEALTHCARE – küberturbe- ja tervishoiukonverents ning kontaktkohtumised 30. november Rennes, Prantsusmaa Tervishoiuvaldkond on läbimas suuri väljakutseid: rahvastiku vananemine, koduhoolduse suurenev vajadus ning arstide vähesus äärealadel. Võtmelahenduseks on digitehnoloogiate rakendamine tervishoiusüsteemis. Tervishoiuvaldkonna teadlased ja tööstuse eksperdid tulevad kokku, et arutada koostöö edasisi suundi Euroopa kübernädala raames, mis toimub 27. novembrist 1. detsembrini.

Märksõnad: hh tervishoiu IT spetsiifikad hh meditsiiniseadmete ja biomeditsiinilise riistvara ühendamise turvalisus hh andmete mitteisikustamine hh pilveteenuse turvalisus hh isikuandmete kaitse hh telemeditsiin Registreerumise tähtaeg on 28. november, registreeru siin www.b2match.eu/ecw2017.

Täpsem informatsioon: european-cyber-week.eu/programme/cyber-and-health

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

MEET & MATCH – põllumajanduse ja toidutööstuse mess, konverents ning kontaktkohtumised 13.–14. detsember ś-Hertogenbosch, Holland Üritus koondab ettevõtted ning haridus- ja teadusasutused, kes tegelevad kõrgtehnoloogiliste süsteemide ja materjalidega põllumajanduse-, toidutööstuse- ning taimearetuse valdkondades. Sensorid, droonid, suured andmemahud, robotid jm innovaatilised lahendused põllumajanduses ja toidutööstuses aitavad kaasa kiirele arengule. Tule ja leia uusi koostööpartnereid, esitle ja arutle uute projektiideede üle ning loo piiriüleseid suhteid!

Märksõnad: hh masinate konstrueerimine ja automatiseerimine hh suured andmemahud ja IT hh nutikas ja vertikaalne põllumajandus hh testimine ja kvaliteet hh pakendamine hh toidudisain hh toidu raiskamine kui sotsiaalne väljakutse hh läbipaistvus ja turvaline ning tervislik toit Registreerumise tähtaeg on 12. detsember.

Täpsem informatsioon: agrifoodtech2017.b2match.io

ECOBUILD 2018 – ehitussektori mess, konverents ja kontaktkohtumised 6.–8. märts London, Ühendkuningriik See on suurim üritus, kus kohtuvad ehitussektori suunda kujundavad ettevõtted, kogenud professionaalid ja mõjutajad. Selle aasta üritus on saanud uue kontseptsiooni, mis on kaugel tavapärasest messist.

Märksõnad: hh ehitustehnoloogiad hh materjalitehnoloogiad hh projekteerimis- ja ehitustooted Tule ja näita oma uusi tulevikulahendusi järgmistes sektsioonides: hh betoon hh puit hh roheline ja sinine infrastruktuur hh moodulid hh piirkonna energeetika hh ehituse teostus hh infrastruktuur hh energia ning küte, ventilatsioon ja õhukonditsioneer (HVAC) Registreerumise tähtaeg on 2. märts 2018.

Kontaktkohtumisi saab planeerida alates 1. detsembrist 2017 siin ecobuild2018.b2match.io Täpsem informatsioon: www.ecobuild.co.uk

EESTI

RIIGIHANKED hh Šveitsis hangitakse külmutusseadmete kompressoreid. Tähtaeg on 12. detsember 2017. Kood 450 hh Šveitsis hangitakse tervishoiutöötajate ametiriietust.

Tähtaeg on 15. jaanuar 2018.

Kood 451 hh Norras hangitakse ürituse korralduse teenust. Tähtaeg on 8. detsember 2017. Kood 452 hh Norras hangitakse klaasimistöid.

Tähtaeg on 7. detsember 2017.

Kood 453 hh Hispaanias hangitakse jahipidamise teenust. Tähtaeg on 27. november kell 13.30.

Kood 454 hh Poolas hangitakse meditsiinitarvikuid (linad, kateetrid, maskid jms). Tähtaeg on 19. detsember 2017.

Kood 455 hh Poolas hangitakse voolikuid kivisöe ja muu tahke kütuse kaevandamiseks ja ekstraheerimiseks. Tähtaeg on 28. november 2017. Kood 456

hh Poolas hangitakse kaevandamiseks mõeldud soomustatud konveiereid (AFCS). Tähtaeg on 29. november 2017. Kood 457 hh Soomes hangitakse metanooli.

Tähtaeg on 8. detsember 2017.

Kood 458 hh Prantsusmaal hangitakse juriidilist nõustamisteenust militaarvaldkonnas. Tähtaeg on 6. detsember 2017. Kood 459 hh Ühendkuningriigis hangitakse talveaedade ja siseruumide aednikuteenust meditsiiniasutustele.

Tähtaeg on 7. detsember 2017.

Kood 460 hh Saksamaal hangitakse trükiteenust. Tähtaeg on 30. november 2017. Kood 461 hh Poolas hangitakse trükiteenust.

Tähtaeg on 19. detsember 2017. Kood 462 hh Itaalias hangitakse koerte kennelteenust.

Tähtaeg on 13. detsember 2017. Kood 463

hh Soomes hangitakse messi ja näitusekorralduse teenust. Tähtaeg on 8. detsember 2017. Kood 464 hh Rootsis hanitakse mehitamata õhutranspordisüsteemide (UAS) politseioperaatorite teoreetilist lennukoolitust. Tähtaeg on 18. detsember 2017. Kood 465 hh Maltal hangitakse trükiteenust.

Tähtaeg on 7. detsember 2017.

Kood 466 hh Prantsusmaal hangitakse tänavasilte. Tähtaeg on 11. detsember 2017. Kood 467 hh Saksamaal hangitakse värvitelereid.

Tähtaeg on 18. detsember 2017.

Kood 468 hh Tšehhis hangitakse prügi- ja jäätmekaste. Tähtaeg on 13. detsember 2017. Kood 469 hh Ühendkuningriigis hangitakse teatritoole. Tähtaeg on 11. detsember 2017. Kood 470 LISAINFO: Hedi Meigas hedi@koda.ee, tel 604 0081

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED PUIT

TEKSTIIL

MUU

Hollandi disainifirma otsib puitmööbli ja mänguasjade tootjat (FSC puidust). Töö tootmislepingu alusel.

KOOD: BRNL20170929001

Saksa ettevõte otsib õmblus- ettevõtet innovaatilise jahutava toimega bandana (pearätiku) tootmiseks.

KOOD: BRDE20170928001

Rumeenia ettevõte otsib välisreklaamisüsteemide pakkujaid (mh LCD- ja LED-ekraanid).

KOOD: BRRO20170905001

KODU- JA AIATARBED

Hollandi ettevõte otsib pealisrõivaste tootjaid, kes teeks tellimustöid (väikesed kogused, 10–500 ühikut).

KOOD: BRNL20171017001

Prantsuse ettevõte otsib uusi aiatööriistade tarnijaid, hulgimüüjaid või tootjaid.

KOOD: BRFR20171023001

Türgi ettevõte, kes tegeleb mootorrataste, paatide ja mootorite remondi, hoolduse, müügi ja ostuga, otsib uusi tarnijaid.

KOOD: BRTR20170921002

FARMAATSIA

Soome ettevõte, kes tegeleb jalgrataste parkimissüsteemidega, otsib edasimüüjaid.

KOOD: BOFI20170913001

Suurbritannia ettevõte otsib innovaatilise seadme tootjat, mis valmistab tablettide jaotamise pakendeid.

KOOD: BRUK20171011002

MATERJALID Poola ettevõte otsib komposiitmaterjalide tarnijaid.

KOOD: BRPL20171016001 Kataari ettevõte otsib voodivarustuse (nt madratsiriie, puitkiudplaadid, erinevad madratsidetailid) tootjat.

KOOD: BRQA20171009001 Rumeenia tootmisettevõte otsib abrasiivmaterjalide (graanulid: elektrokorund ja ränikarbiid, sideained: epoksüvaigud ja polüuretaanvaigud) tarnijaid.

KOOD: BRRO20170927001

PABER/PAKEND Suurbritannia ettevõte otsib mittepõleva paberi (või paberilaadse materjali) tootjat.

KOOD: BRUK20171023002 Kataari ettevõte, kes tegeleb taaskasutatud jõupaberi tootmisega, otsib lainepapi jääkide tarnijat.

KOOD: BRQA20171019001

22

MASINAD/SEADMED

Suurbritannia ettevõte otsib toitlustustarvete (nt nõud, salvrätikud, söögiriistad jms) tarnijaid, tootjaid või hulgimüüjaid.

KOOD: BRUK20171025001

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

Saksa ettevõte, kes pakub varuosasid autodele, veoautodele, raskeveokitele, puurimismasinatele jms, otsib varuosade tarnijaid.

KOOD: BRDE20171005001 Hollandi ettevõte otsib poeinterjööri ja sisustusdetailide tootjaid.

KOOD: BRNL20170821001

TOIT/JOOK Jaapani alkohoolsete jookide eksportija otsib hulgimüüjaid, kes soovivad turustada Jaapani alkohoolseid jooke.

KOOD: BOJP20171025002

KOSMEETIKA Poola looduslike kosmeetikatoodete hulgi- ja jaemüüja otsib looduslike kosmeetikatoodete tarnijaid.

KOOD: BRPL20170908001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

EUROOPA UUDISED

MIS KASU ON EMSKst? Ikka küsitakse aeg-ajalt, et mis kasu on üldse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest (EMSK) ja mida sellises konsultatiivorganis osalemine üleüldse annab. See organ ju ise õigusakte vastu ei võta ega raha ei jaota.

K

uigi EMSK tõesti ise õigusakte vastu ei võta ega raha ei jaota, on selline ELi tasandi organisee­ ritud kodanikuühiskonna organisatsioon vajalik nii fooni kujundaja kui ka selliste probleemide tõstataja ja esitajana, mille osas üksiku, eriti väikeriigi või organisatsiooni jõust jääks väheseks või mille tõstatamisest sektoripõhised katusorganisatsioonid ei pruugi huvitatud olla.

Nii näiteks oma arvamuses Euroopa Komisjoni 2016. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta tõi EMSK otsesõnu välja järgmise probleemi ja nõuab nüüd Euroopa Komisjonilt selle lahendamist.

EMSK osundas, et konkurentsimoonutused võivad tuleneda ka liidu enda eeskirjadest. See on nii näiteks REACH-määruse korral, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. Seda määrust kohaldatakse alates 31. maist 2018 ettevõtjatele, kes toodavad või viivad turule kemikaale nii ainetena kui ka segu või toote koostises, kui nende kogus ületab ühte tonni aastas.

Sellega kohustatakse ettevõtjaid registreerima Euroopa Kemikaaliametis (ECHA) kõik kemikaalid nii ainetena kui ka segu või toote koostises koguses rohkem kui üks tonn aastas, makstes seejuures vastavat litsentsitasu. Registreerijat käsitatakse aruande seadusliku valdajana. See aga tähendab, et teave, mida aruanne sisaldab, on muutunud kaubaks, mida müüvad turul esmaregistreerijad, kes on tavaliselt suured ja majanduslikult mõjuvõimsad ettevõtjad.

Tavaliselt, kui ettevõtja soovib kemikaali ECHA juures registreerida, teavitatakse teda, et ta peaks ühendust võtma juhtregistreerijaga, kes teavitab teda seejärel tema esitatud teabele juurdepääsu maksumusest, mis võib ulatuda kümnetesse või isegi sadadesse tuhandetesse eurodesse kemikaali

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja EMSKs

kohta. On sätestatud, et 12 või rohkem aastat tagasi määruse kohaselt tehtud registreeringuid võivad oma toodete registreerimiseks kasutada ka teised tootjad või importijad.

Ent tegelikkuses nõuavad esmaregistreerijad selle kuupäeva lähenedes, mil REACH-määrus jõustub, täiel määral kõikide kemikaalide suhtes, mida toodetakse või viiakse turule koguses, mis ületab ühte tonni aastas, nüüd sektori mikroettevõtjatelt ja VKEdelt suurte summade või isegi müügiprotsendi maksmist ECHAle esitatud andmete kasutuslubade eest. Need andmed aga peaksid olema avalikud ja tasuta kättesaadavad kõikidele Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtjatele.

Me näeme nüüd, kuidas eeskirjad, võivad ise tekitada takistusi uute ettevõtjate turule sisenemisele.

Me näeme nüüd, kuidas eeskirjad, mille eesmärk on inimeste tervise ja keskkonna parem kaitse kemikaalide kasutamisest tuleneda võivate ohtude eest, võivad ise tekitada takistusi uute ettevõtjate turule sisenemisele ja kemikaalide vabale liikumisele. See omakorda võib põhjustada olukordi, mis piiravad konkurentsi ja mille raames suured ettevõtjad kuritarvitavad oma positsiooni turul. Nüüd nõuabki EMSK, et korraldataks REACH-määruse hindamine ja läbivaatamine võimalike konkurentsitakistuste kõrvaldamiseks.

On ka selge, et EK ei asu seda just homme tegema, kuid avalikult esitatud nõudmisele ei saa ka lihtsalt selga keerata.

Nii on teiste teemadegi puhul. Ja tegemist jätkub.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

23

ETTEVÕTLIKKUS

Mistra-Autex – MUSTERNÄIDE ETTEVÕTTE JA KOOLIDE KOOSTÖÖST

Mistra-Autex AS toodab Raasikul autotööstusele sisustusdetaile. Kodu­kandis, aga ka kaugemal on nad lisaks tuntud hoopis teistsugusel põhjusel – ettevõte panustab oluliselt Eesti haridusse.

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

M

istra-Autex toodab autotööstusele vaipasid, interjööri- ja pagasisüsteeme, eksterjööri osasid jpm. Nende klientide hulgas on Volvo, Volkswagen, BMW, Mercedes, Rover, Porsche, aga ka paljud teised. Oma ettevõtte arendamise kõrval leiavad sealsed töötajad aega ja tahtmist panustada ka noorte ettevõtlikkuse arendamisesse. Selleks on ettevõte leidnud mitmeid võimalusi ja teeb kõike seda suure entusiasmiga.

Ettevõte, mille töötajad peavad ka õpetajaametit

Mistra on suurepärane näide sellest, kuidas panustada oma järelkasvu, tehes koostööd koolide, õpetajate ja noortega. Kõige pikem koostöö on seni olnud kodukandi Raasiku kooliga, kus

ettevõtte juhataja Priit Tamm annab juba viiendat aastat järjest 9. klaasidele ühiskonnaõpetuse raames tunde majandusest ja poliitikast. Just see koostöö on olnud ettevõtte jaoks kõige tihedam, sest kool asub ettevõttega samas alevikus, vaid 500 meetri kaugusel. „Seal õpivad paljud meie töötajate lapsed ning nendele parima saadava hariduse andmine on meie kohus. Samuti on loodetavasti just nemad meie tulevane töötajaskond,“ ütles ta.

Ettevõte teeb koostööd ka Viimsi kooli 7. ja 8. klassiga, kus Mistra tootearenduse ja tehnikaosakonna juht annab noortele inseneriteadmisi. Ta püüab noortele selgitada, miks on ka tulevikus viili ja haamri käes hoidmisest kasu. Tamme sõnul pole tegelikult paljudele vaja seda selgitada, sest huvi oma kätega midagi ära teha on suur.

Võimalusi noori kaasata on palju

Peagi alustab ettevõte koostööd ka Kehra gümnaasiumiga, kuid otsivad selleks veel parimat koostöövormi.

Tamme sõnul saab selleks tõenäoliselt

olema nn edasiõpe. „Peamine suund saaks ilmselt olema see, kuidas kooliprogrammis ning lisaainetena õpitu on omavahel seotud ja kasulik tulevikus igapäevatöös,“ ütles ta. Näiteks saab tuua paralleele robootikast – kuidas on koolis tehtud robotid ja tootmises olevad seadmed ehk tööstusrobotid sarnased. „Soovime anda noortele ka ettekujutuse sellest, mida tähendavad ametid nagu sisseostja, tootmisjuht, logistik jne, et õpilane oskaks tulevikus leida selle valdkonna, mida edasi õppima minna,“ lisas ta.

Tudengid harjutavad Mistras päris töö tegemist Mistra koostöö koolidega ei piirdu üksnes põhikoolidega. Koostööd tehakse ka Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Tallinna Tehnikakõrgkooliga (TTK).

EKA tekstiiliosakonna üliõpilased on käinud ettevõttes näiteks suvetöö raames, kus neile on eraldatud tootmispind, mida nad saavad kasutada ettevõtte praakidest väga lahedate toodete valmistamiseks. TTÜ logistika ja tootearenduse tudengitele on ettevõte korraldanud nii seminare kui tehase tutvustusi, mille põhjal on nad kokku pannud oma semestritöö või arvestuse.

TTK tekstiilieriala õpilased on käinud tutvumas ettevõttes kasutuses olevate tekstiilide ja neid tootvate seadmetega.

Lähiajal toimub tootmise ja tootmiskorralduse eriala õppereis, kus Mistra töötajad annavad veel tööl mittekäivatele inimestele ettekujutuse reaalsest tootmisest.

Giid õigete valikute juurde

Aga miks üks ettevõte kõige sellega tegeleb? Tamm nendib, et mida aasta edasi, seda raskem on ettevõtjatel leida

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

TULE AITA LUUA UUSI KOOSTÖÖVÕIMALUSI KOOLIDEGA! 29. novembril toimub Tallinnas ettevõtete ja koolide koostööseminar „Õppetöö põnevaks ja eluliseks koostöös ettevõtjatega“.

Seminari eesmärk on soodustada üldharidus- ja kutsekoolide koostööd ettevõtetega. Seminaril kuuleb inspireerivaid kogemuslugusid koostöövormidest, mida Eesti koolides ja ettevõtetes tehtud on. Päeva teises pooles toimuvas praktilises töötoas luuakse ise uusi projektiideid. Töötoas sõlmitud

kontaktid, üheskoos leitud lahendused ning teiste kogemustest saadud mõtted aitavad loodetavasti nii mõnegi toreda projekti ellu viia just oma kogukonnas.

Lisainfot seminari kohta vaata www.ettevotlikkus.ee või kirjuta liisi.hansen@koda.ee.

uusi töötajaid. „Võib-olla just meie ettevõtte tutvustamine, ettevõtte külastus vms on see, mille põhjal otsustavad noored tulevikus just meie juurde tööle tulla,“ avaldas ta lootust. „Aitame nende tegevustega õpilastel valida endale sobivat elukutset, sest ega 9. klassi laps tea, mida tööl üldse tehakse,“ lisas ta.

see väikestes kohtades olevaid koole ning ehk läbi selle suudetakse peatada ka suurlinnadesse tunglemine,“ sõnas Tamm. Nii hakkavad noored mõistma, et ka nende kodukohas on olemas ettevõtted, kus neid oodatakse.

Ettevõtjad peaksid aga olema avatud soovidele, mis tulevad koolidest. „Tean, et nad seda ongi. Probleem on täna pigem koolides, kus õpetajatel pole aega ettevõtete külastamiseks ning tihti ka julgust, et ettevõttega ühendust võtta,“ selgitas Tamm.

Ettevõtlikkus ei võrdu ettevõtlusega

Tamme hinnangul on väga oluline noortele selgitada, mida tähendab sõna „ettevõtlikkus“. „Kui seda valesti mõistetakse, siis juhtubki nii, et kõik soovivad oma firma asutada ja pärast avastavad, mida see kõik tähendab,“ selgitas Tamm.

Tema sõnul pole ühe tunniga võimalik teemat noortele lahti seletada. „Oma kogemusest koolis töötades näen, et ettevõtlikkust ei suudeta väga kergesti kokku viia erialadega nagu kunst, inseneritöö jms. Teemast valesti aru saades olemegi olukorras, kus kunstiinimesed, kes ei suuda olla ettevõtlikud, peavad igati normaalseks, et riik neid toetaks. Ja seda riik ka teeb, vahest lausa valimatult, näiteks on ka kirjanikud riigi palgal,“ selgitas Tamm. „Aga kui nimekirja satub mõni ettevõtlik kunstiinimene, öeldakse, et sa ju teenid nii palju, milleks sulle riigi abi!?“

Kuidas noori veelgi ettevõtlikkusele inspireerida?

Tamme hinnangul peaks koolide esmane soov olema abistada oma kasvandikke elus edukad olema. Aidata neil leida just see, mida nad tahavad elus teha. „Selleks aga tuleb neile need võimalused luua – tutvustada ettevõtteid, erinevaid erialasid. Eriti puudutab

Riigi nägemus ettevõtlikkusest peab muutuma

Kindlasti saab palju ära teha ka riik. „Ennekõike peaks riik lõpetama ettevõtjate tümitamise – minu arvates muuks täna toimuvat nimetada ei saa,“ ütles Tamm. „Riigi jaoks on ettevõtlikud need, kes on ettevõtjad. Nad on riigi arvates inimesed, kes omavad võimu, kurnavad töötajaid ja maksavad vähe palka. Paljud töötajad ei tea, kas ja kui palju nad üldse riigile makse maksavad. Seega saab riik kiidelda, et nad koguvad ettevõtjatelt raha kokku ning jagab selle ise ja õiglaselt laiali (tasuta transport, tasuta....). Ehk et riik ei võta inimestelt raha ära, seda teeb ettevõtja – see, kes tänu oma ettevõtlikkusele ettevõtjaks sai,“ selgitas Tamm.

Ettevõtja, mõtle tulevikule!

Tamme sõnul teevad nad koolidega koostööd oma parimat teadmist kasutades. Mingeid konkreetseid õpetussõnu ta teistele ettevõtjatele anda ei oska.

Igaüks peab ise mõtlema, kuidas noori aidata ja seeläbi enda tulevik tulevaste töökäte näol kindlustada. „Noored on ju meie tulevik – tööjõud – ettevõtete edasiviijad,“ kinnitas Tamm.

Raasiku Põhikooli direktori kt Kadri Viira

Koostöö kohalike ettevõtetega on oluline käeulatamine kohalikele noortele, et nad näeksid, millised on võimalused tööks ja arenguks siinsamas Raasikul. Priit Tamme majanduse tunnid on huvitavad, sest klassi ees on ettevõtte juht, kes räägib õpilastele oma igapäevatööst, kogemustest, muredest, rõõmudest, elust endast – see on õpe, mis põhineb tegelikkusel ja edastatakse lastele mõistetavas keeles, näited on kohapealt Mistra-Autexsist võtta.

Lastele on see väga hea võimalus teada saada, kuidas saab töömehest tippjuhiks, kellel on huvitavad hobid ja vabatahtlikku tegevust parasjagu.

Priit teeb õpetajatööd vabatahtliku tööna. Tahe toetada, olla sponsoriks, jagada parimaid mõtteid ja jääda konkreetseks oma nõudmistes on omadused, mis on eeskujuks noortele. Priit ütleb, et kui ka mõni tema tänastest õpilastest Mistrasse tööle tuleb, on tema pedagoogitöö õnnestunud.

Koostöö sai alguse aastaid tagasi, kui mul tuli mõte kutsuda Priit üheks tunniks kooli külalisena. Ühest tunnist sai üks veerand ja nii on see jätkunud tänaseni.

Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel viiakse Eestis läbi ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu, mille eesmärk on edendada ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel ning süvendada ettevõtlikku mõtteviisi. Suur osa programmist on mõeldud ka ettevõtjate kaasamisele.

Kui otsid võimalusi koolidega koostöö tegemiseks, siis võta ühendust, et leida ühekoos lahendus: info@ettevõtlusõpe.ee.

Lisainfot saab ka kodulehelt www.ettevõtlusõpe.ee.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond ning juhib Haridus- ja Teadus­ministeerium.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

25

ARENGUKOOSTÖÖ

Vabariigi Presidendi riigivisiit Gruusiasse juhtis tähelepanu eestlaste investeeringutele

Kaubanduskojal oli au korraldada äridelegatsiooni osalemist Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi riigivisiidil Gruusiasse, mis toimus 31. oktoobrist 2. novembrini. Kolm pikka päeva oli täis erinevaid kohtumisi, külastusi ja võimalust suhelda nii kohalike ettevõtjatega kui näha oma silmaga Eesti äridelegatsiooni liikmete juba toimivaid projekte ja saada nendest innustust edaspidiseks toimetamiseks Gruusias.

JANA SILAŠKOVA, kaubanduskoja projektijuht

V

isiidi käigus külastasime näiteks Avalike Teenuste Keskust Tbilisis, mis toimib nn one-stop shop’ina, kus muuhulgas on näiteks võimalik saada endale uus pass vaid ühe tunniga. Külastasime ka Gruusia Tehnoparki, mis sarnaneb meie Mektory’le. Koostöös Gruusia Kaubandus-Tööstuskojaga korraldasime suurejoonelise ärifoorumi, kus said sõna nii president Kersti Kaljulaid kui majandus- ja taristuminister Kadri Simson, samuti Gruusia peaminister Giorgi Kvirikashvili ning majandus- ja kestliku arengu minister Giorgi Gakharia. Ärifoorumile järgnes hulgaliselt ettevõtjatevahelisi kohtumisi, millest loodetavasti koorub peagi usin koostöö.

Eesti ettevõtjad on teinud Gruusiasse mitmeid suuri investeeringuid

Ettevõtjate vaatenurgast oli üks visiidi peamisi huvisid tähelepanu juhtimine eestlaste investeeringutele, mida Gruusias on üsna märkimisväärselt. Üks visiidi pidulikumaid hetki leidis aset 1. novembril, mil Eesti president avas kolme Eesti ettevõtja, Oleg Ossinovski, Marcel Vichmanni ja Kaido Jõelehe investeeringutega valminud Tbilisi Hills Golf Club’i golfiväljaku.

Väljakul on 18 rada, mis laiuvad 57 hektaril. See asub Tbilisi kesklinnast 6,5 kilomeetri kaugusel ning sealt avaneb suurepärane vaade Tbilisile.

Tbilisi Hills on suurejooneline kinnisvaraarendus, kuhu on lisaks golfiväljakule planeeritud veel hotell, kool, lasteaed, kauplused, eri spordirajatised ja elamispind kokku 3000 perekonnale.

Praeguseks on rajatud juba ka esimese elamuehitusetapi teed ja trassid. Kogu arendusterritoorium laiub kokku 330 hektaril. „Tbilisi Hills arendusprojekti

näol on tegemist arvestatava välisinvesteeringuga Gruusia majandusse ja kindlasti suurima Eestist juhitud investeeringuga kogu piirkonnas,“ rääkis Tbilisi Hills tegevjuht Jaak Vende.

Ossinovski on lisaks investeerinud ka Batumi lähedal asuva Kintriši hüdroelektrijaama ehitusse, mille installeeritud võimsus on 6.6 MW, tunnel 1.8 km ning aastane toodang umbes 38 GWh. Gruusias on kanda kinnitanud teisedki Eesti ettevõtjad, kes olid presidendi saatjaskonnas. Näiteks äridelegatsioonis osalev Go Group ASi omanik Marcel Vichmann tegi oma esimesed investeeringud Gruusiasse juba üle 12 aasta tagasi. „Tänaseks on kogemused positiivsed, eriti arvestades piirkonda, kus Gruusia asub,“ rääkis Vichmann. „Olen näinud Gruusia arengut läbi erinevate tormiliste sündmuste viimasel dekaadil ja tunnen, et kurss läbipaistva ja õiguslikult kindlama ärikeskkonna arendamisele ja välisinvesteeringute soodustamisele President Kaljulaidi saatis riigivisiidil erakordselt suur ametlik äridelegatsioon Foto: Mattias Tammet, Vabariigi Presidendi Kantselei

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

ARENGUKOOSTÖÖ

Suurejooneline ärifoorum Tbilisis sai rohkelt meediatähelepanu Foto: Jana Silaškova

on tugevnenud. Planeerin oma projekte Gruusias jätkata ning võimalusel tegevust laiendada,“ lisas ta.

Visiidil olles külastas president ka Vichmanni ja Germund Hulgi OÜ omaniku Aivar Vommi investeeringutega rajatud Jikia House elamukvartalit ning istutas külastuse käigus sinna vahtrapuu. Jikia House elamuarendusprojekt hõlmab üle 5 hektari maad Saburtalo linnaosas Tbilisis ca 10–15 minuti autosõidu kaugusel kesklinnast.

Kokku on plaanis ehitada ligi 100 000 m2 elamispinda peamiselt 5–9 korruselistes kortermajades. Tänaseks on 17 maja (ca 50 000 m2 ja ca 800 korterit) valmis ehitatud ja peaaegu täielikult ka müüdud. Elamukvartalis elab juba ca 2 500 inimest. „Selge on see, et Eesti presidendi külastus ja puu istutamine oli väga positiivne sündmus antud arendusele, sest oleme võtnud eesmärgiks iga maja valmimisega hoolitseda koheselt ka ümbruse heakorra eest, et elanike elukvaliteet oleks koheselt hubane ja nauditav. Kuna meie Gruusia partnerid on samuti seisukohal, et just positiivne aura ja keskkond ning nägemus on ühe eduka projekti alussambad, siis nii on meil õnnestunud seda ka koos teha ning suunata!“ rääkis Vomm.

Gruusias on soodsad tingimused äri arendamiseks

Gruusia suur huvi ongi riiki meelitada üha rohkem välisinvesteeringuid ning on selleks loonud soodsaid äritingimusi, sh kohandanud maksusüsteemi.

Näiteks jõustus 2017. aasta jaanuaris Eesti ettevõtjatele juba tuttav ettevõtete tulumaksu süsteem.

Kui rääkida üldisemalt Gruusia ärikeskkonnast, siis tasub teada, et rahvusvahelistes pingeridades on see äritegevuse lihtsuse ja korruptsioonitaseme näitajate põhjal üsna kõrgel kohal. Näiteks on Gruusia hiljuti avaldatud „Ease of Doing Business“

Presidendi külaskäik Jikia House elamukvartalisse Foto: Mattias Tammet, Vabariigi Presidendi Kantselei

pingereas üheksandal kohal, olles eelmise aastaga võrreldes tõusnud tervelt seitse kohta. Eesti on vastavas pingereas sel aastal näiteks 12. kohal.

Majanduskasvu soodustamiseks on valitsusel liberaalne majanduspolii­ tika, vähene reguleeritus ja madalad maksud ning bürokraatia on tehtud võrdlemisi lihtsaks. Viimase tõestust nägime ka ise meie külastusel Avalike Teenuste Keskusesse.

Gruusia põhilised majandussek­ torid on põllumajandus (viinamarjad-veinid, tsitruselised puuviljad, pähklid), kaevandused, toidu- ja

Vaatamata soodsatele äritingimustele ja headele poliitilistele suhetele on Eesti ja Gruusia majandussuhted seni üsna tagasihoidlikud. alkoholitööstus, metalli- ja masinatööstus, keemiatööstus, tekstiilitööstus, hüdroenergia ja turism.

Suurimaks takistuseks äri arendamisele peetakse kvalifitseeritud tööjõu puudust ning väga kallist laenuraha.

Töötuse määr on Gruusias alates 2009. aastast (16,9%) langenud (2016. aasta lõpus 11,8%), kuid see on endiselt suur probleem.

Tasub teada, et 1. juulil 2016 jõustus ELiga sõlmitud assotsiatsioonileping, sh kõikehõlmav vabakaubandusle­ ping. See tähendab tariifivaba kaubandust peaaegu kõigi kaubagruppide puhul ning teisalt esitab nii tootmisele kui kontrollisüsteemile hulga ELi standarditele vastavaid tehnilisi nõudeid.

Tbilisi Hills Golf Club’i pidulik lindilõikamine Foto: Mattias Tammet, Vabariigi Presidendi Kantselei

Eesti pole seni Gruusia potentsiaali aktiivselt ära kasutanud

Vaatamata soodsatele äritingimustele ja headele poliitilistele suhetele on Eesti ja Gruusia majandussuhted seni üsna tagasihoidlikud. Eesti ja Gruusia kaubavahetuse osatähtsus Eesti väliskaubanduse struktuuris on väike (u 0,03%) ning aastane kaubakäive on 6−8 miljonit eurot. Eesti päritolu kaupade eksport Gruusiasse on u 31%.

Gruusial on potentsiaali kujuneda regionaalseks transpordi- ja logistikakeskuseks, mille nimel on tehtud mitmeid infrastruktuuri projekte ida-lääne suunal, maanteede ja raudtee parandamine ning uue (Anaklia) süvasadama rajamine Musta mere rannikule.

Tulevikus on Gruusia uue Siiditee üks võtmekoridore (esimesed rongid on liikunud Hiinast Gruusiasse), nt Lõuna-Koreast liigub rong Istanbuli 15 päevaga. Veel sel aastal peaks valmima Baku-Tbilisi-Kars uus raudtee. Äridelegatsiooni visiiti korraldas kaubanduskoda arengukoostöö projekti raames, millest saab lähemalt lugeda siit: www.koda.ee/et/meist/arengukoostoo-projekt.

Artiklis on kasutatud informatsiooni välisministeeriumi koostatud Gruusia majanduse ülevaatest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

27

NOOR ETTEVÕTJA

Testlio kontor Foto: Tõnu Tunnel

Testlio rühib Eestist oma IT-valdkonna maailma tippu Kristel ja Marko Kruustük ehitavad tarkvara testimise platvormi ja üleilmset testijate võrgustikku Testlio. See on pööraselt kasvav ja väga kasumlik äri.

K

osel kasvanud ja õppinud 28aastane Kristel Kruustük ei teadnud veel gümnaasiumi lõpus, mida ta edasi teha tahab.

Kuid tehnoloogiaala inimesed inspireerisid naist sedavõrd, et ta mõistis – tulevik ja palju võimalusi on hoopis IT-alal. Julgelt andis ta paberid sisse IT Kolledžisse.

Pärast IT Kolledži diplomit kolis Kruustük koos elukaaslase Markoga San Franciscosse, kus on teatavasti tehnoloogiamaailma süda. Kui kusagil leiab erialast tööd või saab kasvama panna oma idufirma, siis just seal.

Ent esimesel katsel noored sealt vajalikku inspiratsiooni ei leidnud ja naasid Eestisse.

Seejärel põigati mõneks ajaks Londonisse, kus Kruustük sai tööle testijana. „Hakkasin aktiivselt meetup’idel, valdkonna inimeste kogunemistel käima, suhtlesin testijate ja selle testimismaailma gurudega. Ammutasin inspiratsiooni ja teadmisi,“ räägib Kruustük.

Testimismaailmas sai sel ajal tegutseda nii, et registreerid end mõnel platvormil testijaks ning võid istuda kus tahes ja millal tahes arvuti taha ning asuda programmidest vigu otsima. Ka Kruustük lõi sellistel platvormidel kaasa, kuid peagi tundis, et on frustreeritud. Testijate aega ei väärtustatud piisavalt ning neile maksti leitud vea pealt (mitte töötatud aja alusel). Testijad konkureerisid omavahel, kes leiab vea kõige kiiremini, ja ei olnud valmis mingit koostööd tegema.

See kõik tundus naisele jabur.

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

Ta leidis, et sel kombel pole testijatel motivatsiooni oma töös süvitsi minna, aru saada, mida klient tegelikult ootab, ning tähtsustada kvaliteeti rohkem kui kvantiteeti. „Ma nägin asja nii, et toodete kvaliteedi tagamine peaks olema kõigi osapoolte asi. Mitte nii, et kui kasutajate kätte jõuab veaga toode, siis on süüdi ainult testija.“ Noortele koitis, et olemasolevate probleemide lahendamiseks tuleks asutada oma ettevõtte. Just selline, kus testijad oleksid hästi motiveeritud, tehtaks osapoolte vahel tõhusat koostööd ning esmatähtis oleks kvaliteet.

2012. aastal osalesid Kruustükid „häkkimismaratonil“ Angelhack ning tulid seal kümnete osavõtjate hulgas kolmandaks. Finaalipääs ning piletid San Franciscosse riskikapitalistidega kohtuma olid ette nähtud vaid kahele esimesele. Žürii arvates oli noorte äriplaan kihvt, kuid nad ei olnud veendunud kõige olulisemas – et eestlastel on ka tiim, kes suudab idee ellu viia.

Kruustük lubab teha kõik endast oleneva, et noori ettevõtlikkusele inspireerida.

Kruustükid said sellegipoolest võimaluse Ameerikas oma startup’i maailmakuulsatele riskikapitalistidele esitleda ning võlusid seal kõiki, võites Angelhacki ja sellega kaasneva 25 000dollarilise investeeringu. Ühtlasi saadi seal endale ka esimene maksev klient – üks Londoni mobiiliagentuur.

Nüüd oli siililegi selge: Testliost saab lennukas äri ning Kruustükkidel tuleb sellessepanustada täie auruga. Edasi osales Testlio USAs ärikiirendis Techstars. „Lendasime keset suve üheks päevaks Austinisse, kaasas ainult läptopid ja

NOOR ETTEVÕTJA

hambaharjad. Enne intervjuud Techstarsis higistasime oma riided läbimärjaks, sest Austinis oli väga palav. Läksime turistipoodi ja ostsime uued T-särgid: ühe kirjaga „don’t mess with Texas“ ja teise „I love Austin“. TechStarsi intervjuul küsiti, mis värk nende särkidega on. Selgitasime, et me pole sellise palavusega harjunud.

Toimus naeruplahvatus, kuid me avaldasime muljet. Meid võeti programmi ning järgnevad kolm kuud elasime Austinis intensiivset elu: hommikust õhtuni muudkui häkkisime ja kohtusime inimestega,“ räägib Kruustük.

Üldjuhul inimesed mõistavad selliseid ameteid nagu näiteks kraanajuht, poemüüja või agronoom. Aga kes on testija?

Kruustük seletab, et testija leiab tootest vigu. Ta istub arvuti taga konkreetse ülesandega: kasutada teatud mobiiliäppi, veebirakendust vms nutitoodet teatud konkreetse nutiseadmega ning kaardistada ettejuhtuvad vead: millistel juhtudel äpp kokku jookseb, kus ta ei ole kasutajasõbralik või kus avaldub mõni muu tehniline (või ka keeleline) „error“. Tegu on ametiga, mida veel kümme aastat tagasi ei eksisteerinud – sest siis tulid alles esimesed mobiiliäpid. „Igaüks võib leida mõnel mobiiliäpil mõne vea. Kuid testija roll on laiem: me peame püüdma aru saada, mida klient seda äppi kasutades teeb, milliste seadmetega ta seda kasutab, kas toode vastab kliendi ootustele ning millistel puhkudel avalduvad vead, mis tuleks ära parandada,“ räägib Kruustük.

Testlio töö on kui ennetustöö: firma testib tooted ära, kaardistab vead ning raporteerib nendest klientidele. Nii saab vead ära parandada ja sellega ennetada vigastest toodetest sündida võivaid probleeme ja mainekahju.

Testlio eesmärk on ehitada üleilmne testijate kogukond, kus testijatele makstakse tunni alusel, ning Testlio paneb kokku meeskondi, kes testivad klientide tooteid süvitsi ja pikaajaliselt.

Firma võlu peitub selles, et firmal on suur testijate ja seadmete võrgustik, mis võimaldab kiiresti katsetada tooteid eri riikides, piirkondades, keelekeskkondades, eri seadmete ning neis peituvate operatsioonisüsteemidega. Kui arvestada kõiki telefonitootjaid, nende mudelivalikut ning tarkvaraversioone, on ainuüksi Androidi maailmas 10 000 erinevat variatsiooni. Ühelgi ettevõttel pole 10 000 erinevat telefoni, kuid Testlio võrgustikus on kamba peale enamik neist variatsioonidest olemas.

Kuid firma ei piirdu lihtsalt tarkvara testimisega, vaid aitab ka turule paiskamise protsessi optimeerida ja tõhus-

tada, näiteks testimistegevuste automatiseerimise kaudu – see aitab Kruustüki sõnul raha kokku hoida ja on põnev ning tehniliselt keerukas viis koostööks kliendiga. Just siin – tööprotsessides ja nende automatiseerimises – peitub Testlio firmasisene innovatsioon, kus Kruustüki sõnul on veel kõvasti arenguruumi.

Ikka küsitakse, miks on noori – ja eriti naisi – nii vähe äris.

Kruustük leiab, et noori huvitab ettevõtlus väga. „Eriti kui meil on sellised ägedad ettevõtted, nagu Skype, Transferwise, Pipedrive või Testlio, kes näitavad, et kõik on võimalik. Kõik on enda teha. Ainult mine ja tee!” Kruustük lubab teha kõik endast oleneva, et noori ettevõtlikkusele inspireerida.

Artikkel ilmus täismahus esmakordselt trükises „Eesti parimad ettevõtted 2017“. Artikli autor on Toivo Tänavsuu.

President Kersti Kaljulaid andmas Kristel Kruustükile üle noore ettevõtja preemiat auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted 2017".

Foto: Tanel Murd

LIIKMELT LIIKMELE

Loodusvägi OÜ

Gurmeeklubi OÜ

Otsid ettevõttele erilisi jõulukinke? Loodusvägi on pakkunud Eesti ettevõtetele ja riigiasutustele jõuludeks eetiliste ja väärtustest kantud ärikingituste terviklahendusi juba kaheksa aastat. Võta kindlasti ühendust, et leida sobivaim lahendus!

Jõuludeks valik gurmeekingitusi! Gurmeeklubi on valmistanud algavaks pühadehooajaks ahvatleva valiku gurmeekingitusi, millest leiad rohkelt põnevaid uusi maitsekombinatsioone ja traditsioonilisi hõrgutisi uues kuues. Avasta valik gurmeekingitusi gourmetclub.ee!

Baltic Tours AS Liitu Baltic Toursi ärikliendiprogrammiga ja võida Nordica lennupiletid kahele! Kõikide oktoobrist kuni novembrini lepingu sõlminute ja vähemalt ühe ostu sooritanute vahel lähevad loosi 2 lennupiletit Nordica lendudele.

Sihtkoht jääb Sinu ja reisikaaslase valida!

Koiv Invest OÜ Turundustreff.eu kutsub tutvuma laia valiku digiturunduse koolitustega. Kes soovib ennast digiturunduse valdkonnas täiendada, leiab kindlasti sobiva teemaga koolituse.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/et/liikmed/liikmelt-liikmele-pakkumised!

KOJA LIIGE

Trendsetter Europe teab,

kuidas toota keskkonnasõbralikult Lääne-Virumaal Haljalas tegutsev Trendsetter Europe OÜ on innovaatiline tootmis­ ettevõte, mille toodangu hulka kuuluvad nii padjad, tekid, kattemadratsid kui ka muud vooditarbed. Mis teeb selle ettevõtte eriliseks?

GERLI ÖÖPIK, kaubanduskoja turunduskoordinaator

A

sutamisest alates on Trendsetter Europe’il olnud selge siht olla parim mikrokiust tekkide ja pallkiust patjade tootja. Ettevõte on täielikult pühen­ dunud uuenduslike ja nutikate toodete tootmisele, et kõik saaksid paremini magada.

Trendsetter kuulub Suurbritannias Manchesteris asuva emaettevõtte Trendsetter Home Furnishings Ltd omandusse, mis loodi 1912. aastal ning on sellest ajast alates kuulunud juba neljandat põlvkonda ühele perekonnale. Hetkel juhib ettevõtet Claire Watkin.

Rebrändimine aitab laieneda uutele turgudele

Trendsetter Europe ei ole alati sellist nime kandnud. Eestlastele on ettevõte võib-olla tuntum nimega Baltic Fibres OÜ. Alles mõni aeg tagasi otsustas emaettevõte viia kõik tütarettevõtted ühe brändinime alla.

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

Põhjus selleks on olnud väga lihtne.

Rebrändimine toetab ettevõtte soovi laieneda uutele turgudele Euroopas, aga ka üle maailma. Samuti tagab ühtne identiteet ettevõtte terviklikkuse.

Rebrändimine tähistab suuri edusamme ka ettevõttes endas. Trendsetter Europe sai hiljuti ka nn ökotehase staatuse, mis tähendab, et ettevõte on keskkonna suhtes tähelepanelik ja vastutav, jälgides hoolikalt eetilise tootmise põhimõtteid.

Keskkonnahoid on tootmisel märksõnaks

Ettevõte paneb suurt rõhku keskkonnasõbralikule tootmisele. Seda näitab nii 2015. aastal saadud aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitel kui ka kõiksugused erinevad rahvusvahelised sertifikaadid.

Ettevõte hakkas 2014. aasta aprillist rakendama keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001. Selline juhtimissüsteem aitab neil koordineerida, hinnata ja järjepidevalt parendada mõju keskkonnale läbi sisemiste auditite ja ülevaatuste.

Kogu tootmine on üles ehitatud keskkonnahoidlikkuse põhimõttele, mis arvestaks võimalikult paljusid aspekte. Trendsetteri soov on toota selliselt, et mõju keskkonnale oleks

võimalikult väike ning ressursikasutus oleks efektiivne. Näiteks üritavad nad kasutada oma tehases taastuv­ energia allikatest pärinevat energiat, tänu millele on ühele tootele kuluvat energiakasutust suudetud olulisel määral vähendada. Lisaks taaskasutab ettevõtte 94% tootmisel tekkinud jäätmetest.

Lisaks keskkonnasõbralikule tootmisele panustab ettevõte ka keskkonnasõbraliku mõtteviisi levitamisesse.

Ettevõte on kutsunud kohaliku kooli õpilasi endale külla, et näidata, kuidas nende tootmine toimub. Ettevõte käib koolides ka kohapeal, et propageerida keskkonnahoidu.

Tulevik tõotab tulla töine ja huvitav

Ettevõte plaanib keskkonnasõbraliku tootmisega jätkata ning selles valdkonnas kindlasti veel tugevamaks ja paremaks saada. Plaanis on jätkata tootmise muutmist efektiivsemaks ning vähendada seeläbi veelgi energiakasutust.

Tooteinnovatsioon on Trendsetteri DNAs ning uusi ja põnevaid tooteid on lähiajal kindlasti tulemas. Praegu saab aga Trendsetteri tooteid soetada Jyski kauplustest üle Eesti.

PERSONAL

Töötajate hoidmine ja motiveerimine

läheb üha keerulisemaks Töötajate leidmine muutub iga päevaga ühe keerulisemaks. Kuidas leiab Salvest omale töötajaid ajal, mil tööjõupuudus on pea olematu?

T

raditsiooniliselt toimub oktoobri alguses üleEesti­line ettevõtlusnädal, millest kaubanduskoda ka sel aastal aktiivselt osa võttis. Näiteks korraldasime Tartus tööjõu teemalise seminari, mille vastu oli huvi suur. Vahendan siinkohal ühe ettevõtte kogemuslugu, mida seminaril osalejad kuulda said.

Salvest – Tartus tuntud kaubamärk, kuid kas ka kaugemal?

Salvesti personalijuht Alice Ellamiku sõnul on nende kaubamärk Tartus teada ja tuntud, kuid töökätest jääb ikkagi puudu. Hetkel on pika ajalooga ja Eesti kapitalil põhineval ettevõttel kokku 170 töötajat. Töötajate vanus jääb vahemikku 20−70 aastat ja keskmine vanus on 43,6. Töötajate seas on mehi 30%, naisi 70%. Järgmiseks aastaks prognoosib

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

ettevõte aga jätkuvat müügimahtude kasvu, mis viitab vajadusele töötajaid juurde leida. Salvesti omapäraks on ka tööde hooajalisus − piltlikult öeldes on vaja kolmandas kvartalis (juulist-augustini) lisakäsi, et kurgid ja muud põllusaadused ilusasti purki saaks pandud.

2016. aastal värbas Salvest 50 hooajatöölist, hiljem sõlmiti neist 25 töötajaga tähtajatud lepingud – ettevõte on jõudsalt eksporti kasvanud ja seetõttu on aastaringselt ka rohkem töötajaid vaja. Ellamiku sõnul jälgivad nad loomulikult oma töötajate voolavust, kuid ülemäära selle pärast muretsema ei pea. „See, et uus noor töötaja soovib areneda ja maailmas ringi vaadata, on meie vaates väga positiivne, ja näitab, et töötajal on olemas enesearendamise soov,“ sedastas Ellamik.

Ta lisas, et samamoodi annab tööjõu voolavusse oma osa tõsiasi, et iga kvartal saadavad nad siiski kellegi oma kollektiivist pensionile.

Ellamik tõdes, et üha enam vaatavad ja hindavad nad värbamisel potentsiaalsete kandidaatide tahet tööd teha ja õppimisvõimet, sest üksnes vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu tööjõuturult ei ole saada. Üks, mis ettevõtte spetsiifikat arvestades ülioluline, on kandidaadi valmisolek täita hügieeninõudeid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

31

PERSONAL

Kuidas hoida ja motiveerida teenindussektori töötajaid?

12. detsembril korraldab kaubandus-tööstuskoda koostöös PARE ja Tartu Linnavalitsuse Ettevõtlusametiga Tartus lühiseminari. Fookuses

Kuus efektiivseimat värbamiskanalit

Ellamik loetles kuus peamist värbamiskanalit alustades kõige vähem efektiivsemast ning lõpetas kõige efektiivsemaga.

Kõige vähem efektiivsemaks peab ta värbamist töömessidel.

Ellamiku sõnul ei too töömessid neile küll töötajaid juurde, kuid on oluline kanal, et end potentsiaalsete töötajate silmis pildis hoida. Viiendana platseerus loetelus GoWorkaBit platvorm. Tegemist on Salvesti jaoks olulise partneriga just kiireloomuliste projektide täitmisel. Näiteks on vaja lühikese aja jooksul valmis saada näidispartii partnerile Ukrainas, mis nõuab erinevat tootepartii märgistust. Neljandana tõi Ellamik välja töötukassa ja sealsed ettevõtete käsutuses olevad erinevad võimalused. Positiivse näitena tõi ta välja ehk mitte nii laialdaselt tuntud eelvaliku protsessi, tänu millele said nad

on teenindussektori spetsiifika ja näited tublidest ettevõtetest, kes on meistrid heade töötajate hoidmisel. Loe täpsemalt www.koda.ee.

Töökuulutus olgu aus

Töötajate meelitamisel on tähtis olla juba töökuulutuses aus. „Varasemalt ei kirjutanud me töökuulutusse, et töö on füüsiliselt raske. Nüüd julgen selle juba kuulutuses välja tuua,“ ütles Ellamik. Kogemus näitab, et parem on juba eos need kandidaadid, kes füüsilist tööd teha ei soovi ja/või ei saa, välja selgitada. Ellamik soovitab töökuulutuses ausalt välja öelda ka selle, mida ettevõte saab ja ei saa pakkuda. Näiteks ei saa Salvest pakkuda paindlikku töögraafikut, küll aga saab kinnitada, et riiklikel pühadel ja puhkepäevadel töötama ei pea. Palgataset Salvest töökuulutuses eraldi rõhutada ei saa, küll aga saab välja tuua, et ettevõte toetab tervislikke eluviise ja panustab töötajate tervisesse (näiteks tasuta värske salat tööandja poolt sööklas).

Tööintervjuu asemel vestlus ja esimene dialoog

Töötajate meelitamisel on tähtis olla juba töökuulutuses aus. nädala aja jooksul kümme koka kandidaati.

Kolmandale kohale seadis Ellamik ettevõtte enda kodulehe. „See, et kandidaat on ise meieni jõudnud, näitab, et tal on ilmselgelt huvi ettevõtte vastu juba olemas,“ selgitas ta.

Teisel kohal on CV Keskuse platvorm. Just sealt leiab ettevõte arvuliselt enim kandidaate. Siiski ei ole kandidaadid tihti läbi mõelnud, kas ja millise ettevõtte jaoks nad on valmis töötama. Kõige kõrgemalt hindab Ellamik kanalina aga oma töötaja soovitust ja/või endist töötajat ning just see värbamiskanal on tema hinnangul kõige efektiivsem. Näiteks liitus sel aastal Salvestiga taas kolm endist töötajat. Ellamik toonitas, et just seetõttu on tähtis, et iga töötaja lahkuks ettevõttest hea emotsiooniga. Teadupärast on rohi alati rohelisem kusagil mujal, kuid ära minnes võidakse avastada, et nii see igakord siiski pole.

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

Ellamik rääkis, et ta ei kutsu juba ammu kandidaate tööintervjuudele, pigem on need vestlused. See on esimene võimalus kahepoolseks dialoogiks ning omavahelise sobivuse tunnetamiseks. Kindlasti on oluline sel kohtumisel viia kandidaat ka reaalsele töökohale. See aitab töötaja ja tööandja ootused tulevase töö osas reaalse pildiga kokku viia.

Oma töötajate rahulolu monitoorib Salvest regulaarselt ja vastavalt sealt saadud tagasisidele proovib ka edaspidi asju parendada. Näiteks selgus viimasest töötajate seas tehtud rahulolu-uuringust, et töötajad ootavad juhtide poolt rohkem tunnustamist. Nüüd korraldabki personalijuht vahetasandi juhtide kohtumisi, et tekiks võimalus kogemusi vahetada ja kolleegidelt õppida ning seeläbi saaksid juhid häid ideid, kuidas oma inimesi paremini motiveerida ja tunnustada.

Ellamik soovib Salvesti personalipoliitikat veelgi edasi arendada. Ta peab oluliseks jätkata juhtide arendamist, töötajate hoidmist ja arenguvõimaluste pakkumist. Elluviimist ootab ka soovitustasu süsteemi ja talendiprogrammi käivitamine. Eraldi teema on koostöö tugevate erialakoolidega, kes peaksid sobivat tööjõudu ette valmistama. „Tegemist jagub ka tööandja mainekujunduse osas,“ ütles Ellamik lõpetuseks.

PERSONAL

Personalijuhid käisid Soome kolleegidelt nippe õppimas 2. novembril toimus kaubanduskoja eestvedamisel personalijuhtide kontaktreis põhjanaabrite juurde Soome. Reisi eesmärk oli saada aimu sealsete ettevõtete kogemusest tööandja brändinguga tegelemisel.

M

iks just tööandja bränding ja Soome? Heade töötajate leidmine on muutunud paljude organisatsioonide jaoks vägagi kriitiliseks. Üha enam tuleb mõelda ettevõtte kui tööandja mainele.

Siin tulebki mängu tööandja bränding.

Soome sai reisi sihtpunktiks valitud aga seetõttu, et sealsetes ettevõtetes on tööandja maine kujundamisega edukalt tegeletud märksa kauem ja mastaapsemalt kui Eestis.

Ettevõtete külastuse avas Neste

Päeva esimene visiit viis meie 17-pealise seltskonna Soome kütusetootja Neste peakontorisse.

Neste organisatsioonikultuuri iseloomustab soov viia ellu ettevõtte üldist strateegiat ning pidevalt areneda, leida uusi lahendusi ning õppida, isegi konkurentidelt. Töötajaid julgustatakse endalt küsima, kuidas tööalaselt veelgi rohkem areneda, kuhu suunas liikuda ning mida Nestes töötamine neile annab. Pidevat arengut tagab ka töötajatele pakutavad erinevad koolitu-

Väljasõidul osalenud personalijuhid koos Instari ja kaubanduskoja esindajaga

sed ja arenguprogrammid. Edasiviivat kultuuri kirjeldab ka pidev dialoog ja tagasisidestamine kolleegide ja juhtidega ning tulemustele orienteeritus.

Ehk on see põhjuseks, miks Nestes töötavate inimeste keskmine tööstaaž on 15 aastat ning ettevõttest lahkub vaid 1% töötajatest.

Nestes on väga kindel tööandja brändingu strateegia, mille alustaladeks on ettevõtte visioon, milleks on luua oma ettevõttes igapäevaselt vastutustundlikke valikuid, ning väärtused nagu vastutus, koostöö, uuendusmeelsus ja parim kvaliteet. Lisaks eesmärk – ettevõttes usutakse, et iga järgneva põlvkonna eesmärk on muuta meie koduplaneeti tervemaks. Oluline on ka töötajate meelsus. Ettevõttes hinnatakse avatust, julgust ning usaldusväärsust. Püramiidi tipus on aga ettevõtte tunnuslause: „Ainus tee viib edasi.“

Tööandja bränd kuulub töötajatele

Järgmisena külastasime suurt rahvusvahelist inseneriprojektide ja konsultatsioonifirmat Ramboll, kus usutakse, et tööandja bränd kuulub organisatsiooni

TRIIN JÜRGENS, Instar EBC OÜ

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

töötajatele, mitte turundusosakonnale, sest töötajad ongi tööandja bränd.

Rambollis töötab 13 000 inimest 35 riigist. Ettevõttes on madal hierarhia ning kõige olulisem roll kuulub spetsialistidele. Kuna Rambolli poolt juhitavad projektid on väga erinevad, siis värvatakse ka väga erineva taustaga inimesi. Mis seda kirjut seltskonda ühendab? Ühendavaks lüliks on ettevõtte kultuur ja töötajate rahulolu. Rambollis töötamine pole mitte tööelu, vaid elu.

Kõiki töötajaid koheldakse võrdselt ja ausalt. See ongi üks tööandja brändingu alustaladest.

Ramboll on oma sihtgrupis hinnatud tööandja ning oluline roll selle maine loomisel ja hoidmisel on ette-

Nestes on kasutusel globaalne sisseelamisprogramm uutele töötajatele, mille kestus on kaks päeva ja mida saab suures osas läbida e-kanalites. Programm garanteerib, et kõik töötajad saavad ettevõttest ühtmoodi aru (sh väärtustest, turvalisusest).

#SummerwithNeste. Igal aastal on Nestes tööl 350 praktikanti, sest noortega tuleb tööd varakult alustada. 97% praktikantidest soovitavad Nestet peale praktika lõppemist tööandjana ning u 20% praktikantidest jääb ka edaspidi ettevõttega seotuks. Aastas laekub Nestele ca 17 000 CVd. Aktiivselt reklaamitakse end koolides ja sotsiaalmeedias (sh LinkedIn’is).

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

33

PERSONAL Carsten ja Snellmanni külastus

võtte tippjuhtidel. Kõige efektiivsemaks värbamiskanaliks peab Ramboll sotsiaalmeediat, sest see on kiire ja odav.

Oluliseks peetakse ka tihedat koostööd ülikoolidega.

Cassu panustab sotsiaalmeediale

Päeva kolmas sihtpunkt oli Soome üks suurimaid advokaadibüroosid Castrén & Snellmann, mille ajalugu ulatub 1888. aastasse. Ettevõtte vaimu väljendab ka väga kodune hüüdnimi Cassu, mida julgelt kasutatakse.

Ettevõtte missioon on aidata oma klientidel olla kiirelt muutuvas maailmas edukad. Cassu väärtused on usaldus, austus, säde, tasakaal töös (sh töö ja eraelu tasakaal). Ettevõtet eristab konkurentidest sisemine töökultuur, mida hoitakse ja hinnatakse. Väärtused ja organisatsioonikultuur ongi tööandja bränding.

Ettevõtte töötajaid julgustatakse sotsiaalmeediasse sisu looma ja artikleid kirjutama. Ettevõtte Facebooki lehe peamiseks sihtgrupiks on tudengid, keda samuti sisuloomesse kaasatakse.

Kasutusel on ka Instagram. Loomulikult on sotsiaalmeedia kasutamisel oma piirangud ja kitsaskohad (nt kuidas jagada sotsiaalmeedias tööalaseid uudiseid, kui projektid on konfidentsiaalsed).

Külas Euroopa parimal tööandjal

Kõikide Soome tudengiorganisatsioonidega käib tihe koostöö, kelle esindajatele korraldatakse iga-aastaseid üritusi.

Tudengeid kutsutakse nii oma kontorisse külla kui ka minnakse ise üliõpilasküladesse. Lisaks sponsoreeritakse erinevaid üliõpilasüritusi. Sel aastal algatati uus ürituste sari, Cassu tudengihommikusöögid, mida turundatakse sotsiaalmeedias. Cassu juristid annavad ka ülikoolides praktilisi kursuseid.

Päevale pani särava punkti Soome tarkvaraarenduse kroonimata kuninga Vinciti külastus. Muide, Vincitit on korduvalt valitud Euroopa ja Soome parimaks tööandjaks.

Töötaja heaolu seatakse Vincitis kliendi heaolust ette. Kui töötajad on rõõmsad ja rahul, on seda ka kliendid.

Tarkvaraarendusel läheb hästi, seega pole ettevõttes ka tegelikke probleeme.

Vincit on oma olemuselt väga „lame“ organisatsioon, hierarhiat justkui polegi. Töötajate motiveerivat teekonda ettevõttes toetatakse igal moel. Kui inimesel on tööalaselt sügav huvi, pakutakse talle võimalust selle teemaga lähemalt tutvust teha. Tasub arvestada, et inimese huvid võivad ajaga muutuda ja ettevõte peab nende muutustega kaasas käima.

Vincitis antakse töötajale võimalikult vabad käed ise otsustamiseks. Ettevõte annab vahendid, mida töötajad oma

Leadership as a service (LaaS) Tegemist on Vinciti poolt välja töötatud süsteemiga.

Süsteem pakub töötajatele ligi 200 erinevat teenust, mida kõik saavad tasuta kasutada.

Pidev tagasisidestamine.

Kõik Vinciti töötajad saavad iga päev ühe nupulevajutusega hinnata, kuidas nad oma päevaga rahul on.

Maris Kadakas, Skeleton Technologies personalijuht Hiljutine üle lahe ettevõtete külastus oli tõeliselt inspireeriv ja andis palju mõtteainet! Ent samapalju väärtust oli ka vestlustes Eesti kolleegidega, kes oma organisatsioonides väga ägedaid asju teevad.

Suur aitäh nii korraldajatele kui kaasosalejatele!

Koostöö tudengiorganisatsioonidega

34

Praktikandid Castrén ja Snellmann võtab tööle 50 praktikanti aastas.

Umbes 2/3 ettevõttes töötavatest juristidest on tööle tulnud praktikaprogrammide kaudu.

Oluliseks peetakse ka praktikantidelt saadud tagasisidet.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

eesmärkide saavutamiseks vajavad, ülejäänu on aga puhtalt töötaja enda otsustada.

Vincitis usutakse inimesi kaasavasse lähenemisse. Ka klientidelt küsitakse peale iga projekti lõppu tagasisidet projektis osalenud töötajate kohta.

Värbamine käib Vincitis kiirelt – ca kahe nädalaga. Lisaks tööalastele oskustele pööratakse väga suurt tähelepanu sellele, kas uus inimene sobib ettevõtte töökultuuriga. Värbamisel puutub kandidaat kokku viie Vinciti töötajaga ning nad kõik peavad kandidaadi heaks kiitma. Värbamisprotsessis jälgitakse, et tagasiside kandidaatidele oleks kiire – inimesi ei tohi pikalt teadmatusse jätta.

Päev oli tempokas ja andis palju häid ideid. Lisaks külastatavatelt ettevõtetelt õppimisele said personalijuhtidelt praktilisi nippe ka teistelt osalejatelt.

See oli üks kontaktreisi keskne idee.

Järgmisel aastal on plaanis sarnane väljasõit Taani. Stay tuned!

KASULIKKU

Kuidas kasvatada oma ettevõtte väärtust

EVA-ELL PAALIMAA, Investment Agency kommunikatsiooni­ juht

ülevõtmistehingute teel?

19. oktoobril toimus kaubanduskojas seminar, mis keskendus sel aastal ülevõtmistehingute teel ettevõtte väärtuse kasvatamisele. Seminari korraldasid kaubanduskoda ja Investment Agency.

S

eminari alustas moderaator Indrek Uudeküll näitega kohtumisest, mille käigus kirjeldas ettevõtte omanik võimalust, mis on turul tekkinud seoses tooraine hindade kasvuga. Sellest tulenevalt on tekkinud olukord, kus ettevõtetel on toodete müügihindade kahanemise perioodist tingituna raske kasumit teenida. Turul on ettevõtteid, mille omanikud on motiveeritud ettevõtteid müüma ja tehingute hinnad oludes, kus ettevõte ei suuda kasumit toota, on optimaalsed.

Moderaatori avasõnadele järgnes Investment Agency juhtivpartneri Illar Kaasiku ettekanne, mis andis kuulajatele ülevaate ostumandaadi meetodist, kirjeldades seitset sammu eesmärgi saavutamiseks alustades sihtobjekti valikust ja lõpetades ettevõtte ostu-müügitehingu sulgemisega. Ülevõtmistehingute näidetena tõi Kaasik välja AS Remeksi Keskuse ülevõtmistehingu, mille käigus sai Remeksi Keskus endale hea omaniku ning AS TMB ja Betonimestarit OY tehingu, millega ettevõte võib 2017. aastal saavutada käibe kahekordistumise.

Investment Agency partner Sulev Raik avas oma ettekandes kaarte ettevõtte väärtuse hindamise meetoditest ja tõi näiteid erinevatest hindamise meetodite arvutuskäikudest. Tema ettekandest jäi kõlama, et ettevõtte hind kujuneb läbirääkimiste käigus ja see võib erinevatel juhtudel tulla erinev sõltuvalt tehingu vastaspoole nägemusest ja eesmärgist. Börsihind on hea baas läbirääkimiste alustamiseks.

Omaniku jaoks on aga hind seotud ettevõtte emotsionaalse väärtusega. Tehinguni jõudmiseks tuleks osapooltel leida kõiki pooli rahuldav lahendus.

Triniti Advokaadibüroo partner Tõnis Tamme jagas soovitusi lepingutega seotud olulistest nüanssidest. Lepingueelsed läbirääkimised peaksid toimuma heas usus, esitatavad andmed peavad olema tõesed, teist lepingupoolt tuleks alati kõikidest asjaoludest teavitada, mille vastu teisel poolel lepingu eesmärki silmas pidades on oluline huvi. Enne läbirääkimisi aruta nii oma meeskonna kui ka lepingupartneriga läbi ning lepi kokku ajakava ning läbirääkimiste lõpptähtaeg. Suhtle läbirääkimiste ajal teise lepingupoolega regulaarselt. Kindlasti tasub olla tehingu protsessi eesmärkide osas realistlik. Lepingudokumentide koostamise protsessi tuleks kaasata erialaspetsialist, kuna praktika on näidanud, et see hoiab kokku nii aega, kui välistab lepingus hilisemad puudused.

Swedbanki projektifinantseerimise osakonna projekti­ juht Vahur Vallistu andis ülevaate ülevõtmistehingute finantseerimisega kaasnevatest aspektidest. Väljaostude finantseerimiseks kasutatakse enamasti SPV struktuuri (eraldiseisev juriidiline keha, mille kaudu liigub laen ettevõttesse). Tehingu järgselt on ühinemise lõpetamise nõue piiratud 6 kuuga. Väljaostude pahupoolena tõi Vallistu välja kasvava laenukoormuse, oodatust pikema kohanemisperioodi, lisandväärtuse puudumise, asümmeetrilise informatsiooni, probleemid juhtkonna, töötajate ja ettevõtte kultuuriga.

Peeter Koppel, SEB privaatpanganduse strateeg, viis kuulajad oma lõbusa realistliku vaatega kurssi majanduse hetkeolukorrast. Oma esitluses tõi ta välja madalate intresside peamise põhjuse, milleks on siiani kestev massiline rahatrükk euroalas. Euroopa probleemina näeb ta seda, et riikide võlakoormad ehk lubadused, mida nad oma kodanikele on välja lubanud, ei ole jätkusuutlikud ning selleks ei ole lihtsalt raha. Raha ostujõu vähenemise olukorras ei ole mõttekas omada palju vaba raha, vaid paigutada see tootlikesse varadesse, milledeks võivad olla aktsiad, kinnisvara ja mingis osas ka näiteks kuld.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

35

KODA KUTSUB OSALEMA

FINANTS- JA MAKSUKOOLITUSED 8. detsember 500 euro maksuvaba tulu arvestus 2017 ning dividendide ja laenude

uus maksukäsitlus

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989 17. jaanuar Majandusaasta aruanne 2017 ning 2018 olulisemad muudatused

raamatupidamise seaduse ja RTJ muudatused

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989

SIHTTURUD 1. detsember Hommikukohv Eesti suursaadikuga 2017 Minskis pr Merike Kokajeviga

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950 1. veebruar Hommikukohv Eesti suursaadikuga 2018 Kiievis hr Gert Antsuga Hotell Wironia restoran

(Rakvere 7, Jõhvi)

Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950 2. veebruar Hommikukohv Eesti suursaadikuga 2018 Kiievis hr Gert Antsuga

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950 6.–7. veebruar Kontaktreis Minskisse 2018 Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950 14.–15. märts Kontaktreis Kiievisse 2018 Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

KODA KUTSUB OSALEMA EKSPORDI AKADEEMIA 7. detsember Rahvusvahelise müügi meistriklass

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

EKSPORDI- JA TOOTEARENDUSE KOOLITUSED 30. november Plaanist müügini ehk tootearenduse 2017 protsessi juhtimine

Dorpati konverentsikeskus (Turu 2, Tartu)

Info: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077

MUUD KOOLITUSED 29. november Kohtumine maksu- ja tolliameti ning 2017 statistikaameti peadirektoritega

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Epp Joala, epp@koda.ee, 604 0065 30. november Suunanäitaja – e-kaupleja õigused ja 2017 kohustused

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077 12. detsember 2017

Arvato Services Estonia OÜ külastus (Pärnu mnt 102c, Tallinn) Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

12. detsember Kuidas hoida ja leida töötajaid teenindussektorisse?

Tartu Loomemajanduskeskuse

seminariruum (Kalevi 17, Tartu)

Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

KOOLITUSED

Ekspordi- ja tootearenduse koolitused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldab koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ekspordile suunatud ettevõtetele ekspordi- ja tootearenduse valdkonna koolitusi.

PLAANIST MÜÜGINI EHK TOOTEARENDUSE PROTSESSI JUHTIMINE

Vaata lisaks www.eas.ee/ekspordikoolitused www.koda.ee/et/sundmused

Tule 30. novembril Dorpati konverentsikeskuses Tartus toimuvale koolitusele, kus käsitletakse teemasid toote­arenduse plaanist kuni tootega soovitud turule sisenemiseni! Koolituste teoreetilist osa toetab suure teemakohase kogemusega praktik.

Osalustasu 30 € + km.

Lisainfo: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077

Hommikukohv Eesti suursaadikuga Minskis pr Merike Kokajeviga Kõigil huvilistel on võimalus kohtuda Eesti suursaadikuga Minskis pr Merike Kokajeviga, kes tuleb ettevõtjatele sealsest majandusest ja ettevõtlusest rääkima.

Suursaadik teeb lühikokkuvõtte Valgevene poliitilisest olukorrast ja majandusest; tutvustab majandussektoreid, mis võivad pakkuda huvi Eesti ettevõtjatele; räägib kohalikust suhtlemis-, asjaajamis- ja ärikultuurist ning võimalikust bürokraatiast; räägib saatkonna võimalustest toetada äritegemist Valgevenes.

Räägime ka 6.–7. veebruaril 2018 toimuvast Eesti ettevõtete kon­ taktreisist Valgevenesse.

Vaata lähemalt: www.koda.ee/et/sundmused/ kontaktreis-minskisse Kohtumine toimub 1. detsembril kell 9.00–11.00 kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).

Osalustasu on kaubanduskoja liikmele 15 €, mitteliikmele 30 €.

Hindadele lisandub käibemaks.

Lisainfo: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee või 337 4950

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

37

JUUBILARID

30

PALJU ÕNNE!

25

20

KVETAS OÜ liige alates 1998

ABCONSULT PLUS OÜ liige alates 2009 ALGOL CHEMICALS OÜ liige alates 2007 BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS liige alates 1996 ECOPRO AS liige alates 1998 EESTI RAUDTEE AS liige alates 1995 KADAKA AIANDI AS liige alates 1996 KULBERT AS liige alates 2005 LIM OÜ liige alates 2013 LINDA NEKTAR AS liige alates 1999 LUISA TÕLKEBÜROO OÜ liige alates 1999 LUKU-EXPERT OÜ liige alates 1996 MK AUTOBUSS AS liige alates 2016 PAAR OÜ liige alates 2007 PAIRA AS liige alates 2016 ROVICO BÜROO OÜ liige alates 2007 S.P. OÜ liige alates 1998 SIVEX INTERNATIONAL AS liige alates 1999 SYSTEMTEST OÜ liige alates 2003 WERMSTOCK AS liige alates 1992 VÄRVALTRANS OÜ liige alates 2006

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2017

ADVOKAADIBÜROO SIREL & PARTNERID OÜ liige alates 2004 BORINBERG OÜ liige alates 2007 DMC DIRECT OÜ liige alates 2005 ERATO OÜ liige alates 2001 ESTEVE AS liige alates 2006 FAMINER OÜ liige alats 2010 FINNAIR OYJ EESTI FILIAAL liige alates 2007 HELIKA AK OÜ liige alates 2016 IB KRATES OÜ liige alates 2005 IDEAL OÜ liige alates 2008 INSTRUMENTARIUM OPTIKA OÜ liige alates 2015 IREST EHITUS AS liige alates 2001 LIFTCON OÜ liige alates 2015 LLOYD`S REGISTER EMEA EESTI FILIAAL liige alates 1997 PALMAKO AS liige alates 2006 PHARMA SYSTEMS EESTI OÜ liige alates 2010 REBRUK GH OÜ liige alates 2003 SCA METSAD EESTI AS liige alates 2012 VMF ESTONIA OÜ liige alates 2000 VR-SEBASTIAN OÜ liige alates 2008

15

AMS ELEKTRONIC OÜ liige alates 2003 BALTIC BISON OÜ liige alates 2008 BARONA EESTI OÜ liige alates 2007 EESTINOVA OÜ liige alates 2008 FYSIOLINE EESTI OÜ liige alates 2017 LÕUNA-EESTI TÕLKEKESKUS OÜ liige alates 2007 MGI TURUNDUS OÜ liige alates 2008 REMEI BALTICA OÜ liige alates 2003

10

ADVANCED SYSTEMS BALTIC OÜ liige alates 2008 DECORETER OÜ liige alates 2012 DILAR KASVUHOONED OÜ liige alates 2012 ELISIUM AT OÜ liige alates 2016 HELLMANN WORLDWIDE LOGISTICS OÜ liige alates 2010 HI KALA CONSULT OÜ liige alates 2017 KIVIKUVAND OÜ liige alates 2008 VIRTEX OÜ liige alates 2013

5

KEHRA PUUTÖÖSTUS OÜ liige alates 2015 LINDIMEES OÜ liige alates 2013 LYONESS EESTI OÜ liige alates 2014 MAGNUM AS liige alates 2009 NANOPROTECH OÜ liige alates 2013 NUKU SA liige alates 2015 OLESMED OÜ liige alates 2016 RANTILA OÜ liige alates 2015 SEAGATE.EE OÜ liige alates 2017 UP INVEST OÜ liige alates 2013

EK SP ORDI A K A DEEMI A E SI T L EB: R A H V US VA HEL I SE MÜÜGI MEI S T RIK L A S S TA L L INN A S 0 7.12 . 2 017 Asukoht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Osalustasu: kaubanduskoja liikmele 99 eurot, mitteliikmele 198 eurot, hindadele lisandub käibemaks Sihtrühm: osalema on oodatud kõik rahvusvahelise müügiga tegelevad inimesed, kelle tööülesandeks ja eesmärgiks on müügi kasvatamine välisturgudel Suurepärase tagasiside saanud meistriklass toimub taas! Tule ja osale!

Meistriklassi viib läbi pikaajalise rahvusvahelise müügi ja turgude alane ekspert ning enam kui 20-aastase kogemusega sertifitseeritud juhtivkonsultant Jari Hietala (Asia Sales Channels Ltd asutaja), kelle pagasisse kuulub juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste pakkumine Aasias ja Lääne-Euroopas Finproga (www.finpro.fi).

Meistriklassi formaat eeldab, et kogu ürituse vältel on osalejad aktiivsed kuulajad ning kaasarääkijad, viiakse läbi mitmeid grupitöid ja –arutelusid, millede tulemusi jagatakse teiste meistriklassis osalejatega.

Meistriklassi ajakava: 9.30 Registreerumine ja hommikukohv 10.00 Rahvusvahelised müügikanalid, nende arendamine ja juhtimine 11.45 Varane lõuna 12.30 Kuidas võita turuosa ning arendada uusi ärimudeleid globaalsel turul?

14.15 Meistriklassi lõpp Registreerimiseks vajalik registreerimisvorm tuleb täita kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

Lisainfo: Piret Potisepp / Teenuste direktor piret@koda.ee / + 372 604 0092

TEGELEME PROBLEEMIDEGA ENNE KUI NEED LIIGA SUUREKS K ASVAVAD EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA ON EESTI SUURIM ETTEVÕTETE ESINDUSKODA. ME MONITOORIME JA MÕJUTAME RIIGI ETTEVÕTLUSPOLIITIKAT 24/7 NING HOOLITSEME SELLE EEST, ET MEIE LIIKMED SAAKSID KÕIGEST TEADA ESIMESTENA. LIITU WWW.KODA.EE JA KÜSI LISAINFOT 604 0089.