Teataja november 2018

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 NOVEMBER 2018

lk 8

KOHUSTUSLIK TÖÖÕNNETUS­ KINDLUSTUS EI SAANUD TÖÖANDJATE HEAKSKIITU lk 10

MUUDATUSED TÖÖKESKKONNA NÕUETES, MILLEGA PEAB LÄHIAJAL ARVESTAMA lk 13

ETTEVÕTLUSÕPE ARENEB JÕUDSALT

Sander Gansen:

Iga 4-aastane peaks tegema oma start-up´i

EE S TI E T TE VÕTE TELE HOOG U A NDE S MÕJUTAME RIIGI ETTEVÕTLUSPOLIITIKAT 24/7 HOOLITSEME SELLE EEST, ET INFO SAAKSID ESIMESTENA MEIE LIIKMED

KORRALDAME AASTAS 130 KOOLITUST JA SEMINARI 2000 OSALEJAGA IGAL AASTAL ÜLE 35 DELEGATSIOONI JA TIPPTASEMEL VISIIDI

WWW.KODA.EE

JUHTKIRI

Sisukord 4 Sander Gansen: iga 4-aastane peaks tegema oma startup´i 7 Uudised 8 Kohustuslik tööõnnetuskindlustus ei saanud tööandjate heakskiitu 10 Muudatused töökeskkonna nõuetes, millega peab lähiajal arvestama 12 Ettevõtjatele suunatud petuskeemid on endiselt liikvel 13 Ettevõtlusõpe areneb jõudsalt 14 Kaubanduskoja juristid aitavad lahendada ettevõtete õigusmuresid 16 Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus 18 Võitlusse ebaausate kaubandustavadega 19 Digidiagnostika toetus 20 Riigihanked ja messid 22 Koostööpakkumised 24 Malaisia ja Tai kasutamata potentsiaal ootab tegusid 26 Balkani foorum tutvustas põnevaid ärivõimalusi 27 Magnetic MRO kogemus: esimesed õppetunnid on tänaseks viinud tulemusliku välisvärbamiseni 28 Lõuna-Eesti eksportöörid murravad välisturgudele 30 Personalijuhtimine põhjustab peavalu?

31 Liikmelt liikmele 32 Millal on ettevõtte müügiks õige aeg?

33 Positsioneerimine ja hinnastamine – kes julgeb öelda, et on neis teemades parim?

34 Koda kutsub osalema 36 Eesti moebränd Tallinn Dolls loob naiste disainerrõivaid nii igapäevaseks kandmiseks kui ka pidulikeks sündmusteks 37 Uued liikmed

KAANEFOTO Sven Tupits EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kadi Vellner Tel: 604 0094 E-post: kadi.vellner@koda.ee

MIS TOONUD ON MEID SIIA, SEE ENAM EDASI EI VII

S

elle aja jooksul, mil oleme saanud taas vaba riigina toimetada, on ettevõtjad saavutanud midagi uskumatut – majandus on kasvanud viis korda, vaesuses elavate inimeste arv on kahanenud üheksa korda.

Tänu Eesti ettevõtete ekspordile ja maksutuludele oleme jõudnud vaid ühe inimpõlvega maailma 60 rikkaima riigi hulka, edestades isegi selliseid maid nagu Poola, Portugal ja Ungari. Aga sellele tasemele oleme ka kahjuks kinni jäänud.

Nagu rõhutas president Toomas Hendrik Ilves – mis toonud on meid siia, see enam edasi ei vii.

Et liikuda edasi, peame kasutama ära meie ainsat kestvat konkurentsieelist – Eesti teadlaste revolutsioonilisi ideid. Just teadlaste avastustel põhinevaid äriideid on väga keeruline, kui mitte võimatu, jäljendada ning neil on eeldus vallutada kogu maailm.

Revolutsioonilised teadusmõtted ja ettevõtlikkus on kaks asja, mis käivad edukas majanduskeskkonnas käsikäes. Aga selleks, et revolutsioon saaks alata, peame võimaldama teadlastel tegeleda ka ettevõtlusega, mis täna on jäänud vaid mõne üksiku julgema katsetada.

Et olla tulevikus edukas nii ühiskonnana kui ka majandusena, peame siduma ettevõtlikkuse, teaduse ja hariduse. Ning tegema seda nii, et tehtavad avastused ei jõuaks mitte ainult parimatesse teadusajakirjadesse, vaid et Eesti ettevõtted teeksid need ka teoks.

RUTH OLTJER Chemi-Pharm AS juhataja ja Eesti Kaubandus-Tööstus­ koja juhatuse liige

MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

3

ETTEVÕTJA

Sander Gansen: IGA 4-AASTANE PEAKS TEGEMA OMA START-UP´I

Kui mainida Robotexi, siis tulevad esmalt meelde jalgpalli mängivad robotid ning tuhanded inimesed, kes justkui nii­sama robotitega mängivad. Kuid see, et lihtsa mängu taga on suured ettevõtted ning tõsine õppe- ja teadustöö, jääb tihti tähelepanuta. Veelgi enam, täna on kasvanud sellest üks suurimaid robootika võrgustikke maailmas ning seda juhib noor ettevõtja Sander Gansen.

KAUR ORGUSAAR, kaubanduskoja kommunikatsiooni­ juht

R

obotex sai alguse 2001. aastal robootikavõistlusest, mis võimaldas Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli tudengitel võtta mõõtu robotite ehitamises ja programmeerimises, rikastades nii teoreetilist saadavat haridust. Tänavu toimub Eestis Robotexi üritus juba 18. korda, nüüdseks kandes nime Robotex International.

Kuhu Robotex tänaseks jõudnud on?

Robotex on kasvanud esialgsest ideest, pakkuda üliõpilastele praktilisi ning mängulisi õppimisvõimalusi, palju laiapõhjalisemaks ja suuremaks.

Täna näeme end, kui rahvusvahelist hariduse edendamise võrgustikku, mille fookus on robootikal, haridusel ja start-up koolitusel.

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

Robotite omavaheline võistlus mida, enamus Robotexiga seostab, on kenasti alles ja selle kadumist keegi kartma ei pea – see on üks osa võrgustiku tegevustest. Aga lisaks võistlusele toimub konverents, kuhu oleme kutsunud esinema erinevaid eksperte robootikast, haridusest, küberturvalisusest, kosmosetööstusest ja paljudelt teistelt erialadelt, et jagada kogemusi ning teadmisi. See annab võimaluse kutsuda Eestisse eksperte, kes siia muidu ei tuleks. Teine suur osa on tehnoloogianäitus, mis võimaldab ettevõtetel üle terve maailma näidata ja tutvustada oma uusmaid tehnoloogiaid ning sütitada noortes huvi valdkonna vastu. Kolmandaks osaks on erinevad töötoad, kus ettevõtted pakuvad välja põnevaid ülesandeid, mida osalejad siis lahendama hakkavad.

Tihti leitakse töötubadest uusi talente ja koostööpartnereid.

Kõikide nende tegevustega muutusime 2017. aastal maailma suurimaks robootikafestivaliks, tuues kokku 1346 robotit, mis on maailma mastaabis väga hea näitaja.

Robotexi bränd maailma vallutamas, kuidas see juhtus ja millised on tulevikuplaanid?

Robotex on nagu lumepall, mida rohkem sellest teatakse, seda rohkem on ka huvilisi, kes tahaks aidata kaasa meie võrgustiku laienemisele. Üks asi on kindlasti see, et täna ei ole eriti palju programme, mis nii hästi robootikaga seonduvat populariseeriks ja päris maailmaga ühendaks. Aga kindlasti aitab kaasa ka see, et käime riikides kohapeal end tutvustamas ning oleme selles väga järjekindlad. Kuid suur osa soovijaid on meid siiski ise üles leidnud, mis teeb ainult rõõmu.

Täna toimuvad festivalid juba 15. riigis: Jaapanis, Hiinas, Indias, Kreekas, Küprosel, Monacos, Armeenias, Afganistanis, Nigeerias, Malis, Kolumbias, Guatemalas, Anguillas, USAs ja ka Eestis. Huvi on avaldanud inimesed ka sellistest riikidest nagu Singapur, Filipiinid, Austraalia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Madagaskar, Uganda, Araabia Ühend­emiraadid, Türgi, Saksamaa, Mehhiko ja paljud teised.

Meil on ambitsioonikas plaan

ETTEVÕTJA järgmise 10 aastaga jõuda sajasse riiki.

See tähendab seda, et üle terve maailma toimuvad Robotexi festivalid ja ka muud programmid, mis tutvustavad tervet valdkonda ning sektorit.

Miks robootikaga seotud teemad üldse tähtsad on?

Täna oleme olukorras, kus puudu on väga palju reaalainete õppijaid.

Töökohti on selles vallas palju, aga täitjaid vähe. Ja selleks, et tekiks huvi näiliselt keeruliste ainete vastu, tuleb seda paremini siduda päriseluga ning robootika on selleks väga hea väljund. Õpilastes huvi tekitamine on muidugi ainult üks osa võrrandist. Täna on tähtis harida ka õpetajaid nii, et tehnoloogivaldkonda suudetaks edasi anda huvitava ja põnevana.

Kui vaadata tänaseid tulevikusuundasid, siis robotid hakkavad kindlasti olema üks osa meie elust. Olles täna juba eesrindlikud ning teadvustades sellega seonduvat haridust ja kompetentse, on see üks võimalus tagada Eesti inimeste ja ettevõtete edu.

Kuidas seostuvad noorte ettevõtlikkus ja Robotex?

Oleme käinud välja idee, et iga 4-aastane peaks tegema oma start-up'i.

Alguses kummaliselt kõlav idee on tegelikult päris lihtne ja loogiline. Kui esimene ettevõte luuakse 20ndates eluaastates, siis kulub 10-20 aastat enne, kui kolistatakse läbi kõik ämbrid ning kogutakse piisavalt kogemusi, et olla tõeliselt edukad. Kui aga ollakse juba 40ndate piirimail, siis tekib olukord, kus tihti keskendutakse perele või teistele väärtustele ning ettevõtlus jääb tagaplaanile. Selle lahenduseks ongi see, et kui alustada õppimisprotsessiga varem, siis sünnivad ka edukad ettevõtted varem.

Eesmärgi täitmiseks on Robotexil võistlus 4-12-aastastele lastele "Meie esimene start-up". Selle raames õpetame noori ettevõtlikult mõtlema. Tekkivad ideed ei pea olema edukad, kuid tähtis on mõtteprotsess, mis läbitakse.

Hilisemas faasis on meil ka eraldi ettevõtlusvõistlus, mille kaudu üritame leida juba neid, kes võiksid päriselt oma ideedega edukaks saada.

Nüüd, kui liigume kiiresti edasi kahekümnendatesse eluaastatesse, kus enamik oma ettevõtte loovad, on neil noortel juba suur edumaa, sest ollakse harjunud ettevõtliku mõtteviisiga ning saadud on ka paljud õppetunnid, mis muidu alles ees oleks.

Suur tõenäosus on aga, et päris tehisintelligentsete (artificial intelligence) robotite asemel liigume tulevikus tõhustatud intelligentsiga (enhanced intelligence) inimeste poole, kus inimestele on lisatud „abivahendid“, mis annavad meile juurde teadmisi ja oskusi. Ja sellised inimesed võtavad teistelt kindlasti töökohad ära. Võime juba tänagi öelda, et näiteks nutitelefonid või nutiprillid on sammud sellise maailma suunas. Nutitelefoni kasutajal on juba täna suur eelis selle mittekasutaja ees ning aja jooksul süveneb see veelgi. Ehk mõnekümne aastaga muutume veelgi rohkem tehnoloogiast sõltuvaks.

Täna on palju hirmu seoses robotitega, alates maailma ülevõtmisest kuni töökohtade kadumiseni. Milline on Sinu arvamus selles valdkonnas?

Et sellele vastata, peaksime ära defineerima, mis on robot. Paljud näevad robotit kui inimesetaolist masinat, mis kõnnib tänaval koos meiega või on leti taga näiteks teenindaja. Kuid robotid on ka näiteks isesõitvad autod, rongid, lennukid, tolmuimejad ning veel väga paljud igapäevaringluses olevad asjad.

Täna vist ei kujutaks ette, et tolmuimejad maailma üle võtaks, sellised hirmud on pärit suuresti ulmefilmidest.

Töökohtadele tuleb kindlasti roboteid juurde. Nad on tihti palju täpsemad ning suudavad teha rutiinseid ülesandeid aastaid järjest, millega inimesed tihti nõus ei oleks. Raske on täna ennustada, kui palju on robotid võimelised tulevikus iseseisvalt ülesandeid täitma, mis vajavad loovust ja ettenägematute probleemide lahendamist, seega esialgu jäävad need valdkonnad kindlasti osaliselt robotitest puutumata. Kuid robotit ei tuleks karta, nad on ikkagi loodud inimeste abistamiseks.

Sa oled noor ettevõtja. Kas noorus on pigem takistus või annab see mingeid eeliseid?

Vahel on tunne, et keegi nagu diskrimineeriks selle pinnalt, et oled noor ja veel ei oma kogemust. Eriti juhtudel, kui tulla välja mõne põnevama ideega, mis tundub hulljulgem kui ollakse harjunud. Kuid see on ka enesetunde küsimus. Kui olla aktiivne ning ise järjekindel, siis kindlasti ei ole see takistus.

Mu ettevõtjast isa on näiteks kade selle peale, et täna on noortel väga palju rohkem võimalusi kui temal selles vanuses oli. Samuti võin ka mina täna öelda, et minust noorematel on veelgi paremad võimalused kui mul. Aga see on paratamatus, et uusi võimalusi tuleb igapäevaselt aina juurde ning keegi peab neid ka kasutama.

Millised nõuandeid on Sul täna laieneda soovivatele ettevõtetele Robotexi edu põhjalt?

Hästi tähtis on pidev rahvusvaheliste suhete loomine ja selles suunas tehtavad pingutused. Robotexi selle aasta konverentsil olevad esinejad on kõik saadud läbi selle, et võtsime nendega külmalt otse ühendust. Paljud neist olid Eestist vaevu kuulnud. Aga kui ei oleks NASAsse kirja saatnud, siis ei oleks sealt ka inimesi meil esinemas.

Kindlasti tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka brändi ehitamisele ja turundustegevustele. Eestlastel oli veel hiljuti vaid kaks suurt edulugu. Üks, millest teame vaid meie ise – Hansapank ja teine on Skype. Täna on palju ettevõtjaid, kes teevad samasuguseid ägedaid asju, kuid ei ehita selle ümber piisavalt brändi, et saada rohkem tuntust ja tuult tiibadesse. Õnneks on olukord paranemas ning Taxify, Cleveron ja Transferwise on vaid mõned näited. Aga neid võiks palju rohkem olla. Ja kõik algab sellest, et eelarvesse tuleks luua ootamatute turunduskulude osa.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

5

JUHTIDE KLUBI Kohtumisel tutvustab Empowerment praktiliste kogemuste baasilt olulisemaid aspekte organisatsiooni juhtimissüsteemi rakendamisel. Saad teada, millised olulised muudatused tuleb saavutada töötajate mõtteviisis, milliseid teadmisi ja oskusi on vaja uue juhtimissüsteemi rakendamiseks ning milliste töövahenditega saavutatakse soovitavad tulemused kõige kiiremini.

Lisaks õpid, kuidas muuta toimiv organisatsioon nutikaks ja paindlikuks, et tulla toime ettearvamatu tulevikuga (VUCA).

TOIMUMISE AEG 13. november kell 15.00–17.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn ESINEJAD Piret Põldre on rahvusvahelise haardega strateegiline personalijuht, kes on aidanud väga erineva tegevusvaldkonnaga ambitsioonikatel ettevõtetel kasvatada ja kindlustada oma organisatsiooni võimekust.

Jaana Pütsepp on rakendanud agile müügi- ja juhtimise põhimõtteid, mille tulemusel on paljud tuntud brändid meile omaseks saanud ning ta on käima lükanud mitmeid edukaid ettevõtteid.

Andres Haavel on edukalt rakendanud kiiresti arenevates tehnoloogiaettevõtetes kasutusel olevaid juhtimispõhimõtteid traditsioonilistes ettevõtetes.

OSALUSTASU Liikmele 20 EUR + km Mitteliikmele 40 EUR + km LISAINFO Piret Potisepp, piret@koda.ee, +372 604 0092 Vajalik on eelregistreerumine.

NB! Kohtade arv on piiratud.

UUDISED Koostanud: Kaubanduskoda

Toomas Luman Riigikogus: maksusüsteem olgu lihtne, efektiivselt hallatav ning ettevõtete kasvu toetav 9. oktoobril toimus Riigikogus maksuteemaline "Maksusüsteem – kaos või kaalutlus" arutelu. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman sõnas riigikogule esinedes, et ajalugu on tõestanud, et maksusüsteemi muutmise mõjud ei ole kunagi lineaarsed ning seetõttu on neid kavandades oluline arvestada nii ettevõtjate kui teadlaste seisukohti. “Me ei sõida maksupoliitikat tehes rallit, kus iga sekund loeb ja otsuseid tuleb teha lennult,” sõnas Luman ning rõhutas, et olemasolev ettevõtete tulumaksusüsteem tuleb säilitada, sest see töötab ja toetab ettevõtete investeeringuid.

Kui vaadata juriidiliste isikute tulumaksu osakaalu kogu maksutuludesse siis selgub, et Eesti ettevõtted tasuvad ettevõtete tulumaksu sisuliselt sama palju, kui näiteks ettevõtted Saksamaal, kus kehtib ligi 30-protsendiline traditsiooniline ettevõtete tulumaks. Seega ei saa väita nagu meie ettevõtted maksu ei maksaks või maksaks seda liiga vähe.

Maagaasi aktsiisisoodustuse saamise tingimusi tuleb leevendada

Eesti peab jääma Soome ja Lätiga ühte vööndiaega Euroopa Liidus on arutlusel idee lõpetada alates järgmise aasta aprillist kellakeeramine. Koja hinnangul tuleb kellakeeramise lõpetamisel vältida olukorda, kus Eesti vööndiaeg erineb Läti või Soome ajast.

Iga liikmesriik saab ise otsustada, millist vööndiaega valida ning kas eelistada alalist suve- või talveaega. Lisaks jääb liikmesriikidele õigus teha oma vööndiajas muudatusi, mis ei sõltu aastaaegadest. Direktiivi jõustumisel võib teoreetiliselt tekkida olukord, kus Soome, Eesti ja Läti on kõik erinevates vööndiaegades. Selline lahendus ei mõjuks ilmselt positiivselt turismile, transpordile, reisimisele ega ka teistele valdkondadele. Sellise olukorra vältimiseks peab Eesti tegema tihedat koostööd Soome, Läti ja Leeduga ning võib-olla veel mõne liikmesriigiga, et nimetatud riigid jääksid ka tulevikus ühte ajavööndisse.

Langes pensionifondide inves­teeringute maht Eesti majandusse Esmakordselt alates 2017. aasta teisest kvartalist langes pensionifondide varade Eestisse investeerimine. Kolmanda kvartali investeeringud Eesti majandusse olid kogusummas üle 479 miljoni, langedes võrreldes eelmise kvartaliga 2 miljonit eurot.

Eestisse on täna investeeritud 12.06% kogu pensionifondide varadest. Kolmanda kvartali languse põhjustas LHV pensionifondide investeeringute vähenemine Eestisse, kukkudes 26.74% pealt 24.94% peale. Jätkuvalt on investeeringute mahult teisel kohal Swedbank 30.01% (kasvades 1.14%), järgnevad SEB 5.86% (kasv võrreldes II kvartaliga 0.77%) ja Luminor 3.07% (kasv võrreldes II kvartaliga 0.15%).

Eestisse ei ole investeerinud Tuleva Tulundusühistu.

Riigikogu menetluses on aktsiisiseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt saab soodusaktsiisiga maksustatavat maagaasi tarbida ettevõte, kelle maagaasi kulu moodustab vähemalt 13 protsenti lisandunud väärtusest. Kaubanduskoda ja Tööandjate Keskliit tegid ettepaneku vähendada kriteeriumit 5 protsendini.

Ettevõtjate esindusorganisatsioonide hinnangul on suurtarbijatele erandi kehtestamine positiivne samm tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks ja investeeringute meelitamiseks. Samas on muret tekitav, et kõrge intensiivsusnorm ei võimalda suurtel maagaasitarbijatel reaalselt soodsamale aktsiisimäärale kvalifitseeruda. Eelnõu selgituste kohaselt on järgmisest aastast võimalik soodusaktsiisiga maagaasi tarbida ca 10 ettevõttel.

Eelnõu plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2019.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

7

KAUBANDUSKODA

Kohustuslik tööõnnetuskindlustus ei saanud tööandjate heakskiitu MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

KAUBANDUSKODA

Mõned kuud tagasi käis riik välja idee luua tööõnnetuste hüvitamiseks erakindlustusel põhinev tööõnnetuste hüvitamise süsteem, kus tööandjal on kohustus kindlustada oma töötajad tööõnnetuse suhtes. Kaubanduskoda ei toeta seda mõtet, sest kohustuslik kindlustus ei muuda töökeskkonda turvalisemaks, kuid sellega kaasnevad suured kulud.

Tööandjate motivatsioon panustada töökeskkonda ei suurene

Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse loomise oluline eesmärk on motiveerida tööandjaid töökeskkonda parandama ja tööõnnetusi ennetama. Erakindlustus ei pane aga tööandjaid automaatselt rohkem investeerima tööohutusse ja töökeskkonda. Paljud ettevõtjad panustavad juba täna oluliselt rohkem töökeskkonda kui õigusaktidest tulenevad miinimumnõuded ette näevad. Näiteks on mitmed ettevõtjad vabatahtlikult kindlustanud oma töötajad tööõnnetuste eest.

Lisaks tuleb arvestada sellega, et paljud tööõnnetused juhtuvad seetõttu, et töötaja ei järgi tööandja poolt kehtestatud tööohutuse reegleid. Neid olukordi ei ole võimalik vältida kohustusliku kindlustuse abil.

Esineb ka risk, et ettevõtjad hakkavad kohustuslikust kindlustusest vabanemiseks sõlmima töötajatega töölepingu asemel näiteks käsundus- või töövõtulepinguid. Kuna riigi nägemuse kohaselt tuleb kohustuslikus korras kindlustada ainult töölepinguga töötajad, siis võib kohustuslik kindlustus motiveerida osasid tööandjaid sõlmima senisest rohkem võlaõiguslikke lepinguid. Selline käitumine ei aita ilmselt kaasa tööohutuse paranemisele.

Tööandjate kulud suurenevad

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on erakindlustusel põhineva tööõnnetuskindlustuse kogukulu 2019. aastal 31 miljonit eurot. Hetkel kulub riigil ja tööandjatel tööõnnetusega seonduvate kulude hüvitamiseks ca 10 miljonit eurot aastas. Seega suurenevad ühiskonna kulud muudatuse tagajärjel kolm korda.

Kaubanduskoja liikmete tagasiside näitas, et ettevõtjad kardavad, et uue süsteemi kogukulu võib olla veelgi suurem kui 30 miljonit eurot aastas.

Eelkõige peetakse suureks kuluks iga tööandja töökeskkonna riskitaseme hindamist. Kui kindlustusandja ei hinda aga konkreetselt iga ettevõtte riskitaset ning ei analüüsi, kas ja millisel määral tööandja panustab töökeskkonda, siis see vähendaks jällegi tööandjate motivatsiooni parandada töökeskkonda.

Puudub vajadus kohustusliku kindlustuse järele

Paljudes tegevusvaldkondades on töökeskkonna riskitase madal ning tööõnnetused ei ole väga levinud. Ja sageli on tööõnnetused põhjustatud inimeste hooletusest, mitte tööandja tööohutuse nõuete rikkumisest. Seetõttu puudub koja hinnangul vajadus kindlustada näiteks kontoritöötajaid kohustuslikus korras tööõnnetuse toimumise suhtes.

Teatud sektorites (nt ehitus, töötlev tööstus) on tööõnnetused levinumad ja

suurenda aga töötajate motivatsiooni olla tööülesannete täitmisel hoolikam.

Pigem võib suureneda risk tekitada tahtlikult tööõnnetus, et saada kindlustuselt hüvitist.

Vaidluseid ei saa välistada

Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse loomise üks eesmärk on tagada töötajale tööõnnetuse tõttu tekkinud kulude lihtsam ja kiirem hüvitamine, samas võivad ka kohustusliku erakindlustuse puhul tekkida vaidlused. Esiteks võivad vaidlused tekkida küsimuses,

Riik ei pea ettevõtjate otsustusvabadust piirama ja sundima peale kohustuslikku kindlustust. Seda enam, et paljudel tegevusaladel on tööõnnetusse sattumise risk väga madal. nendes valdkondades võib olla mõistlik sõlmida kindlustusleping. Samas kõrgema riskitasemega sektorites on hulgaliselt ettevõtteid sõlminud juba täna vabatahtlikult kindlustuslepingu, et maandada riske seoses tööõnnetustega.

Koja hinnangul võiks ka edaspidi igal ettevõtjal olla õigus otsustada, kuidas tööõnnetusega seonduvaid riske maandada. Ettevõtja võib sõlmida kindlustuslepingu, võib koguda reserve või tegeleb iga tööõnnetusega juhtumipõhiselt. Riik ei pea ettevõtjate otsustusvabadust piirama ja sundima peale kohustuslikku kindlustust. Seda enam, et paljudel tegevusaladel on tööõnnetusse sattumise risk väga madal.

Kohustuslik kindlustus ei mõjuta töötajate käitumist

Töökeskkonna parandamisel ja tööõnnetuste ennetamisel on oluline roll ka töötajatel. Töötajad peaksid veelgi kohusetundlikumalt järgima töö­ ohutuse nõudeid ning kui nad näevad puudusi töökeskkonnas, siis tuleb sellest koheselt tööandjat ka teavitada ning nõuda puuduste kõrvaldamist.

Kohustusliku kindlustuse loomine ei

kas töötaja tervisekahjustus on seotud tööga või mitte. Teiseks võivad vaidlused tekkida olukorras, kus töötaja teeb kaugtööd ja tööaeg on paindlik. Näiteks ei ole siis otseselt selge, kas tervisekahjustus juhtus töö ajal või mitte.

Kaubanduskoja ettepanekud riigile

Koja hinnangul võiks tööõnnetustega seotud kulude hüvitamine endiselt toimuda läbi solidaarse sotsiaalkindlustussüsteemi, kuhu tööandjad panustavad sotsiaalmaksu tasumise teel. Riik võiks kohustusliku kindlustuse asemel suurendada järelevalvet tööohutusnõuete täitmise üle ning teha seda riskipõhiselt. Samuti peaks riik nõustama nii tööandjaid kui ka töötajaid töökeskkonna teemadel, et tõsta üldist teadlikkust. Lisaks võiks riik vabastada erisoodustusmaksust kindlustusmaksed, mida tööandjad vabatahtlikult teevad, et kindlustada oma töötaid tööõnnetuse toimumise suhtes.

Riik ei ole veel teada andnud, kas ja millisel kujul minnakse edasi kohustusliku tööõnnetuskindlustuse loomise ideega. Kaubanduskoda hoiab ettevõtjaid selle teema arengutega kursis.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

9

JURISTI TÖÖLAUALT

MUUDATUSED TÖÖKESKKONNA NÕUETES, MILLEGA PEAB LÄHIAJAL ARVESTAMA Järgmise aasta esimesel jaanuaril jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis vähendavad tööohutuse bürokraatianõudeid ning muudavad töökeskkonda turvalisemaks. Kaotatakse ka mõned ebavajalikud kohustused, mille tulemusel väheneb tööandjate halduskoormus.

T

öö muutumisega ajas on muutunud ka tööga seotud ohud. Jõustuvad muudatused tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse eesmärk on kehtestada töökeskkonnale nõuded, mis aitaksid ära hoida, ennetada ning vähendada töökeskkonnas esinevate ohtude mõju inimese tervisele. Nii on ka seaduses kõige olulisemad planeeritavad muudatused seotud töötaja tervisekontrolliga.

info saab Tööinspektsioon äriregistrist ning tööandja ei pea täiendavalt andmeid esitama. Samuti kaotatakse ära kohustus teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest, sest tegemist ei ole Tööinspektsiooni ülesannete täitmiseks vajaliku infoga. Samas ei muutu töökeskkonnanõukogu moodustamise kohustus ega ka selle peamised ülesanded.

Kaotatakse ebavajalikud teavitamise kohustused

Töötaja tuleb tervisekontrolli saata lähtuvalt töös esinevatest ohtudest ning seadus toob nüüd selgemalt välja töökeskkonna ohud, mille korral peab tööandja töötajale tervisekontrolli korraldama (nt müra, ohtlikud kemikaalid, kuvariga töö).

Tööandja ei pea enam teavitama tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest ja tegevusala muutmisest. Vastava

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

Tervisekontrolli saatmise tähtaeg pikeneb

JURISTI TÖÖLAUALT Esmaabi tagamine muutub paindlikumaks

Esmaabivahendite miinimumnõuded muutuvad tööandjale soovituslikuks. Tööandjal on võimalus korraldada esmaabi andmine töökohal lähtuvalt esmaabi kiireloomulisusest, ettevõtte tegevuste iseloomust ning varasematest juhtumitest.

Tööandja peab sealjuures lähtuma ettevõtte töötajate arvust, tervisekahjustuste esinemise sagedusest, ettevõtte piirkondlikust jagunemisest ja tegevuse iseloomust.

Töökeskkonnavolinike, töökeskkonna­ nõukogu liikmete ja esmaabiandjate täiendõpe muutub paindlikumaks

Kaubanduskoda peab kavandatavaid muudatusi positiivseks, kuivõrd nendega parandatakse kehtiva regulatsiooni õigusselgust ning vähendatakse tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel.

Muudatusega kaotatakse koolitusasutuse sotsiaalministeeriumis registreerimise kohustus. Sotsiaalministeeriumis registreerimise asemel peavad koolitusasutused edaspidi vastama täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud nõuetele, et parandada koolituste kvaliteeti. Tööandjatele antakse teatud tingimustel õigus täiendõpet ise läbi viia. Seda juhul, kui täienduskoolituse vajadus tuleneb uutest ohuteguritest või terviseriskidest ning tööandja omab koolituse läbiviimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Näiteks tuleb koolitus läbi viia, kui muutub tööprotsess või võetakse kasutusele uus tehnoloogia, millega kaasnevad uued ohutegurid või mõju tervisele. Muul juhul tuleb vastavad isikud saata täiendõppele täiendkoolitusasutusse.

Tööõnnetused

Tööandjale lihtsustub kergete tööõnnetuste uurimise kord, millega ei kaasne töötaja ajutist töövõimetust (nt torked, marrastused, pindmised sisselõiked). Jätkuvalt tuleb tööandjal kõiki toimunud tööõnnetusi registreerida ja uurida, kuid vormikohane uurimisraport tuleb koostada tööinspektsioonile üksnes ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral.

Trahvimäärad töötervishoiu ja tööohutuse rikkumise eest suurenevad

MERIKE KOPPEL, kaubanduskoja jurist

Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul. Siiski, teatud ohutegurite puhul on seadusandja pidanud vajalikuks saata töötajad tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuudet ehk enne tööle asumist. Sellised ohutegurid on bioloogilised ohutegurid, kantserogeenid, plii ja selle ühendid, asbestitolm. Samuti tuleb töötaja saata tervisekontrolli enne öötööle asumist.

Oluline on veenduda, et ka vähene kokkupuude nimetatud ohuteguriga töökeskkonnas on töötaja terviseseisundit arvestades ohutu.

Lihtsustub töötajate juhendamine

Muudatuste tulemusena on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija üle, võttes arvesse töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.

Juhendamise eriliikide asemel jääb seadusesse juhendamine ja väljaõpe, mida tuleb teatud tingimustel vajalikus osas ja mahus korrata.

Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Näiteks võivad sellisteks tegevusteks olla töötaja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine või tööandja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine, masinate, seadmete ja muude töövahendite ohutusnõuete eiramine.

Selleks, et kaitsta töötajat ebamõistlike kokkulepete eest, sätestatakse rikkumise korral rakendatavale leppetrahvile ülempiir – töötajapoolse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav trahv ei tohi ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandjapoolse nõuete rikkumise eest leppetrahvile ülempiiri ei seata.

Muutused on teretulnud

Kaubanduskoda peab kavandatavaid muudatusi positiivseks, kuivõrd nendega parandatakse kehtiva regulatsiooni õigusselgust ning vähendatakse tööandjate halduskoormust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel. Seaduse muutmisel on arvestatud ka mitmete koja ettepanekutega. Näiteks tegime ettepaneku siduda esmase tervisekontrolli aeg katseajaga ning juhtisime tähelepanu kuvariga töötamise reeglitele, mis on püsinud samad juba üle 15 aasta. Samuti tegime ettepaneku kaotada ebavajalikud nõuded seoses töötaja juhendamise ja väljaõppe regulatsiooniga, aga ka soovitasime tõsta töötaja vastutust tööohutuse nõuete mittetäitmisel. Taoline vastutusele võtmine aitab töötajal mõista, et tööohutusalaseid nõudeid tuleb täita ja tööandjapoolset juhendamist tõsiselt võtta.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

11

JURISTI TÖÖLAUALT

Ettevõtjatele suunatud petuskeemid on endiselt liikvel

INDREK TOPS, kaubanduskoja jurist

Viimasel ajal on taas sagenenud Eesti ettevõtetele European Business Number pakkumiste saatmine.

Tegemist on nn kataloogipettusega, milles palutakse ettevõtetel European Business Number registri uuendamiseks edastada enda andmed, et need oleks potentsiaalsetele koostööpartneritele kättesaadavad. Kuid valvas tasuks olla ka teiste petukirjade osas.

European Business Number skeem

Oluline on teada, et European Business Number omamine ei ole ettevõtetele kohustuslik ning mingisugust reaalset kasu ettevõte kirjale vastamisest ei saa. Kõik nõutavad andmed on juba tasuta kättesaadavad avalikes andmebaasides. Seega vältimaks sekeldusi soovitame jätta kiri tähelepanuta.

Kirjale vastates hakkab ettevõte saama arveid numbri uuendamise eest 771 eurot aastas. Kui aga arvet ei tasuta, järgnevad sellele meeldetuletused ning nõudekirjad, mis on juba kasvava rahasumma ja viivistega. Arvete tasumine või lepingu lõpetamise avalduse saatmine ei ole praktikas tulemusi andnud – nõuded jätkuvad ning ettevõtjal ei jää üle

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

muud, kui arveid ja nõudeid ignoreerides loota, et kirjade vool ühel hetkel ise lakkab.

Olukorras, kus olete petuskeemi käigus lepingulisse suhtesse astunud, võiks esmalt kirjutada petturitele kirja, millega ütlete teievahelise lepingu üles tuginedes pettusele. Ilmselt jätkatakse kirjade saatmist ka pärast lepingu ülesütlemist ning tõenäoliselt ähvardatakse seejärel inkasso või kohtusse pöördumisega, kuid selliseid ähvardusi tuleks siiski ignoreerida.

Petuarvete skeem

Samuti tasub raamatupidamisega tegelevatel inimestel olla ettevaatlik kirjadega, mille saatjaks näib olevat ettevõtte juht või muu juhtivtöötaja, milles valdavalt palutakse ühe-kahe lausega tasuda mõni arve. Arvet ennast kirjale lisatud pole.

Kirjale vastates saadetakse vaid arve, mille heausklikul tasumisel võib tekkida ettevõttele rahaline kahju.

Kõige mõistlikum on taoliste kirjade puhul küsida suuliselt väidetavalt kirja saatjalt üle, kas ta on sellise palve saatnud. Teine võimalus on kontrollida üle, milliselt aadressilt kiri päriselt saadetud on. Saaja nimeks võib olla küll tuttav nimi, kuid saatja aadressiks õige aadressiga võrreldes tundmatu või ligilähedane e-maili aadress.

Kui teil tekib viidatud petuskeemidega seonduvalt probleeme või küsimusi, võite pöörduda koja poole. Samuti on mõistlik teavitada petukirja saamisest ka politseid.

ETTEVÕTLIKKUS

Ettevõtlusõpe areneb jõudsalt

Kristi Ploom, haridusministeeriumi programmijuht

Alates 2016. aastast on Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel käivitatud ettevõtlusõppe programm "Edu ja Tegu" edendanud ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel. Kaubanduskoda on olnud programmi juures algusest saadik. Selle ajaga oleme osalenud programmi töörühmades, kaasanud ettevõtjaid ettevõtlusõppe moodulite koostamisse ning korraldanud mitmeid ettevõtte ja koolide koostöö inspiratsiooni­ seminare. Lisaks kuulub koda ka ettevõtlusõppe juhtkomitee koosseisu.

LIISI HANSEN, kaubanduskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

K

oda usub, et ettevõtlusõpe on vajalik kõigile Eesti noortele ning ettevõtlikkus ja ettevõtlusalased teadmised tulevad kasuks igal elualal. Uurisime programmi ühelt eestvedajalt Kristi Ploomilt, millised on olnud arengud nii olulises valdkonnas, nagu seda on ettevõtlusõpe.

Millises faasis on programm praegu ning kas programmi alguses seatud eesmärgid olid teie hinnangul realistlikud ning on need saavutatavad?

Ettevõtlusõppe edendamine on läinud paremini, kui alguses oskasime oodata.

Programmi toel on ettevõtlust hakanud õpetama enam kui kolmandik kõikidest koolidest. Tegelik arv on suurem,

kuna ettevõtlust õpetati paljudes koolides ka juba varem. Tugi ja vundament sellele edule on olnud see, et kaubanduskoja eestvedamisel, koostöös JA Eesti ja haridusministeeriumiga lisati ettevõtlusõpe juba 2010. aastal valikainena põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekavasse. Teisalt on õpet läbiviivate koolide arv kiirelt kasvanud tänu JA Eesti ja „Ettevõtliku kooli“ toimivale metoodikale, mis oli juba varem välja töötatud ning HTMi toetus aitas jõuda kiirelt rohkemate üldhariduskoolideni ning töötada välja ka metoodika kutsekoolidele. Kiire arengu on taganud ka ülikoolide omavaheline koostöö ettevõtlusõppe arendamisel, mille tulemusena ülikoolide enamikel õppekavadel on ettevõtluse õpetamine juba kohustuslik. Oleme õppe toetamiseks välja töötanud praktilised materjalid õpetajatele ja õpilastele kõikide haridustasemete jaoks. Need on välja töötatud põhimõttel, et ettevõtlust ei saa õppida raamatust, vaid asju läbi tehes. Materjalid on kõikidele tasuta kättesaadavad, täpsemat infot leiab veebilehelt ettevõtlusõpe.ee.

Millised on seni olnud suurimad õnnestumised?

Suurima õnnestumisena näen teadlikkuse kasvatamist ja heade kogemuste jagamist, lugude rääkimist, mis innustab ja julgustab ka teisi kaasa tulema. Ennekõike on see olnud motivatsioon noortele – nemad tahavad ettevõtlust õppida. Huvi näitas ka rahvusvaheline uuring, kus osales 5 riiki, 12 000 õppurit, õpetajat ja lapsevanemat. Eesti õppurid olid ettevõtluse õppimisele väga avatud. Õpetajad olid ettevaatlikumad, kuna puudusid vajalikud teadmised ja ettekujutus, mida ettevõtluse õpetamise all silmas peetakse. Kui nad vajaliku koolituse said ja õpetama hakkasid, olid kõik väga motiveeritud. Seetõttu on ka järgmistel aastatel just õpetajate koolitamine, toetamine ja motiveerimine väga olulised meie tegevuskavas. Samuti tahame enam koostööd teha koolijuhtidega, kes on ettevõtlusõppe rakendamisel võtmeisikud – just nende roll on luua koolis ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet soodustav keskkond.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

13

KOJA TEENUSED

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Kaubanduskoja juristid aitavad

lahendada ettevõtete õigusmuresid Kui Sinu ettevõte vajab õigusalast nõu, soovib abi lepingu koostamisel või ülevaatamisel, näeb õigusaktis bürokraatlikku või ebamõistlikku nõuet, siis aitavad Sind kaubanduskoja kogenud juristid.

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

KOJA TEENUSED Tegelikest kasusaajatest petuskeemideni

Koja juristid nõustavad kõikides küsimustes, mis on seotud ettevõtlusega. Peamiselt pöörduvad ettevõtjad meie poole seoses maksudega, tööõiguse teemadega (nt mida tuleb silmas pidada hoiatuse tegemisel või töölepingu lõpetamisel), riigihangetega, äriõigusega seotud küsimustega (nt kuidas muuta põhikirja või suurendada osakapitali), tarbijaõigustega seonduvalt, aga ka paljude teiste teemadega, mis ettevõtlusega seonduvad.

Kaubanduskoja juristid osalevad aktiivselt ettevõtlusega seotud eelnõude väljatöötamisel. Kui riik plaanib muuta mõnda maksuseadust, töölepingu seadust või äriseadustikku, siis käivad muudatused läbi ka koja juristide laualt.

Sellel aastal oleme andnud riigile tagasisidet rohkem kui 140 õigusakti eelnõu kohta.

Tänu sellele oskavad meie juristid konsulteerides juhtida tähelepanu ka nõuetele, mis hakkavad kehtima kolme või kuue kuu pärast. Lisaks on meil lihtne nõustada ettevõtjaid ka õigusaktide või nende muudatuste rakendamisel. Näiteks viimastel kuudel on koja juristidelt palju küsitud tegelike kasusaajate kohta.

Selle aasta 1. septembrist on juriidilistel isikutel võimalik äriregistrisse kanda tegelikud kasusaajad ning ettevõtted soovivad teada, kuidas nad peavad seda kohustust täitma.

Kuna koja juristid olid selle seadusemuudatuse tegemise juures, siis on neil hea arusaam seadusest ning antav nõu on mitmekülgsem.

Maanda lepinguga seotud riske

Lisaks õigusalasele konsultatsioonile on ettevõtetel võimalik koja juristidelt tellida lepinguid vastavalt oma soovidele. Koja juristid koostavad ja vaatavad üle lepinguid eesti-, ingliseja vene keeles. Kõige sagedamini palutakse abi müügi-, töövõtu-, käsundus-, töö-, agendi- ja koostöölepingutega, aga ka äriruumide üürilepingutega ja paljude teiste lepingutüüpidega.

Lihtsamate tehingute jaoks on koja juristid koostanud ka tasuta lepingute näidised, mis leiab koja kodulehelt. Kui kavandatav tehing on keerulisem, tasub enne näidise kasutamist konsulteerida juristiga, et saavutada sobiv ja tehingu iseärasusi arvestav lahendus.

Koja juristide poole võite pöörduda ka olemasolevate lepingutega, veendumaks, et lepingus ei sisaldu varjatud ohtusid või lasta kontrollida, kas aastaid tagasi koostatud leping on veel sobilik. Kindlasti soovitame juristiga ühendust võtta juhul, kui teine pool on lepingu ette valmistanud ja teile allkirjastamiseks saatnud, näiteks juhul, kui te ei ole varasemalt seda tüüpi lepingutega kokku puutunud. Lepingu ülevaatamine juristi poolt aitab ennetada tulevasi vaidlusi ning on kindlasti odavam, kui hilisemad närvesöövad kohtuvaidlused.

Sellel aastal oleme andnud riigile tagasisidet rohkem kui 140 õigusakti eelnõu kohta.

Koja juristide poole võib pöörduda ka siis, kui äripartner on jäänud võlgu, ostetud kaup või teenus ei vasta nõuetele või on ettevõtte vastu esitatud põhjendamatu nõue. Viimastel nädalatel on hulgaliselt ettevõtjaid pöördunud koja poole seoses petukirjadega. Üheks selliseks näiteks on European Business Number pakkumiste saatmine. Tegemist on nn kataloogipettusega, milles palutakse ettevõtetel European Business Number registri uuendamiseks edastada enda andmed, et need oleks potentsiaalsetele koostööpartneritele kättesaadavad. Pärast andmete uuendamist esitatakse ettevõtjatele arve summas 771 eurot.

Koja juristidelt saad praktilist nõu, kuidas pettuse ohvriks langemist ennetada, aga ka näpunäiteid olukorras, kui oled juba ohvriks langenud.

Erinevalt õigus- ja advokaadibüroodest ei esinda koja juristid ettevõtjaid kohtus. Selle põhjuseks on soov vältida huvide konflikti. Võib juhtuda, et kohtuvaidlus tekib kahe koja liikmesettevõtte vahel ning sellises olukorras ei ole koja juristidel võimalik ühte või ka mõlemat ettevõtet esindada.

Esimene tund on tasuta

Igale liikmele on aastas üks tund õiguskonsultatsiooni tasuta. Sellest ajast piisab, et kiiresti lahendada ära mitmeid väiksemaid probleeme. Kuna tasuta konsultatsioonitund ei liigu edasi järgmisesse aastasse, siis on igati kasulik see igal aastal ära kasutada.

Iga järgnev tund juriidilist konsultatsiooni on liikmesettevõttele samuti soodne – 35 eurot (lisandub käibemaks). Nende ettevõtete jaoks, kes ei ole koja liikmed, on hind rohkem kui kaks korda kõrgem ehk 75 eurot (lisandub käibemaks).

Anna teada ebamõistlikust seadusesättest

Koja poole on mõistlik pöörduda ka olukorras, kus mõni paragrahv tekitab liigset bürokraatiat, on ebamõistlik või teil on ideid, kuidas ettevõtlusregulatsioone paremaks teha.

Näiteks mõned aastad tagasi juhtis üks koja liige juristide tähelepanu bürokraatlikule probleemile, mis sundis ettevõtjat erivajadusega inimest palgates esitama igakuiselt riigile sotsiaalmaksu maksmise taotlust. Peale seda tegid meie juristid riigile ettepaneku see nõue kaotada. Bürokraatlik nõue kaotati 1. juulist 2016 ning täna piisab ühekordsest sotsiaalmaksu maksmise taotluse esitamisest.

Teise näite saab tuua seoses pakenditega. 2015. aasta alguses jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt pidid pakendiettevõtjad laskma oma pakendiaruande auditeerida vandeaudiitoril. Pakendiettevõtjad olid muudatusega rahulolematud ning koja survel leevenes olukord 2016. aastal, kui vabastati pakendiaruande auditeerimise kohustusest need ettevõtjad, kes lasevad turule alla viie tonni pakendimassi.

Tänu sellele muudatusele hoiab 2000 väikeettevõtjat igal aastal kokku ca 2 mln eurot. Hetkel on arutlusel eelnõu, mis leevendab ka suuremate pakendiettevõtjate kohustust.

Kui vajate õigusalast konsultatsiooni, soovite abi lepingu koostamisel, ülevaatamisel või tahate teha ettepanekut õigusakti muutmiseks, siis võtke julgesti ühendust koja juristidega aadressil juristid@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

15

LOOMEMAJANDUS

EESTI LOOMEMAJANDUSE

OLUKORRA UURING JA KAARDISTUS Loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel, on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ning loovisikud on selles majandus­ valdkonnas kesksel kohal.

MARJE JOSING, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor

EVELIN AHERMAA, Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusuuringute teadustöötaja

E

esti Konjunktuuriinstituut on kaardistanud Eesti loomemajanduse olukorda nelja-aastase intervalliga kokku neljal korral. Viimasel kaardistusel, mis valmis käesoleva aasta algul, oli vaatluse all 2015. aasta.

Analüüsiti 13-t loomemajanduse valdkonda ja uuring teostati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel koostöös Kultuuriministeeriumiga.

Eraldi uuring on vajalik seetõttu, et tavapärane riiklik statistika ei kata hästi seda põnevat, kiiresti arenevat ja mitmekesist valdkonda.

Loomemajandus loob otsest majanduslikku tulu ning on ka keskkonnaks, mis võimaldab teistel majandusüksustel turul konkurentsivõimelisem olla ja tarbijaid leida. Nii moodustas loomemajanduse sektor 2015. aastal ligikaudu 3% Eesti majandusest.

Läbi loomingu saab kujundada riigi kuvandit, kujundada kauba või teenuse identiteeti, sümboleid, müüa kõrgemat hinda maksvaid elamusi ja intellektuaalseid naudinguid. Kiire arenguga infotehnoloogilisel ja digiajastul on valdkondade väljundid ning oma loomingu edastamise võimalused avardunud, üha enam on loomemajanduses

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

kasutusel veebiplatvormid ja digilahendused. Suurenenud on ühiskonda lisandunud väärtus. Kui 2008/2009 aastate majanduskriisi ajal loomemajanduse sektor vähenes, siis aastatel 2011–2015 kasvasid sektori tulud oluliselt – koguni 45%. Kõige enam on kasvanud tulu meelelahutustarkvara valdkonnas, mis on kiirelt arenev sektor ja tegutseb globaalsel turul.

Loomemajanduse sektoris oli 2015. aastal tegev enam kui 9 tuhat ettevõtet, üle 30 tuhande töötaja ja ettevõtete müügitulu oli ligi 1,5 miljardit eurot.

Aastatel 2011–2015 lisandus loomemajanduse sektorisse 2 175 ettevõtet ja asutust ning üle 3 400 töötaja. Seejuures kasvas loomemajanduses ettevõte-

te ja asutuste arv natuke kiiremini kui Eesti ettevõtluses tervikuna – vastavalt loomemajanduses 31% ja Eesti ettevõtluses 27%. Suurimaks valdkonnaks on nii töötajate arvu kui kogutulu poolest kirjastamine (sh sidustegevusalana trükindus).

Teenuste ekspordist moodustas loomemajanduse ettevõtete eksport 2015. aastal 5,6%, peamisteks eksportivateks valdkondadeks olid meelelahutustarkvara ja kirjastamise sidusala trükindus. Ekspordi peamisteks sihtturgudeks olid lähiriigid (Põhjamaad, Venemaa, Läti), kaugematest sihtriikidest saab eelkõige nimetada Ameerika Ühendriike (meelelahutustarkvara ning muusikariistade eksport). Väga 1481

1143 1020 608

2003

2007 2011 2015 Loomemajanduse sektori kogutulu 2003–2015 (mln eurot)

LOOMEMAJANDUS Eesti loomemajanduse majanduslikud näitajad 2015

Valdkond Ettevõtete ja Töötajate Kogutulu Eksport asutuste arv arv (mln eurot) (mln eurot) ARHITEKTUUR 1 403 3 430 152 14 Audiovisuaal: FILM JA VIDEO

635

1 196

76

11

Audiovisuaal: RINGHÄÄLING

86

1 776

161

1

DISAIN

677

1 060

42

15

ETENDUSKUNSTID

419

3 004

69

1

KIRJASTAMINE

769

5 000

324

92

Kultuuripärand: KÄSITÖÖ

320

1 045

14

2

Kultuuripärand: MUUSEUMID

256

1 733

89

-

Kultuuripärand: RAAMATUKOGUD

946

2 670

42

-

KUNST

210

1 215

12

0,3

MEELELAHUTUSTARKVARA

48

989

100

97

MUUSIKA

2 169

4 940

141

9

REKLAAM

1 160

2 623

259

50

KOKKU

9 098

30 681

1 481

293

Osakaal kogu majanduses (%)

11,6

4,8

2,8

5,6*

* osakaal teenuste ekspordis oluline on ekspordivõime arendamine ja ekspordivõimaluste otsimine. Täiendav ekspordipotentsiaal on valdkondadest eelkõige arhitektuuril, disainil ning filmil ja videol.

Avalik sektor toetas 2015. aastal loomemajanduse tugistruktuure ja ettevõtteid 193 miljoni euroga. Seega 13% loomemajanduse kogutulust tuli toetustena. Olulisimad loomesektori rahastajad olid Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutus. Avalik sektor panustab olulisel määral kultuuripärandi hoidmisse – 92% raamatukogude kogutulust ja 37% muuseumide kogutulust tuli avaliku sektori poolt.

Samuti panustab avalik sektor teatri- ja tantsukunsti (47% valdkonna kogutulust), kunsti valdkonda (29%), muusikas eelkõige kontserdiorganisatsioonidesse (26%), ringhäälingu osas Eesti Rahvusringhäälingusse (21%) ning ka filmi ja video valdkonda (9%). Kaudsemalt on

avaliku sektori toetus loomemajandusele suuremgi. Näiteks on reklaami valdkonnas oluliseks tellijaks riik, sama võib öelda arhitektuuri valdkonna kohta.

Lähiaastatel saavad loomeinimeste sissetulekute oluliseks suurendamiseks tulla lisavahendid rohkem vabalt turult ja seega peab suurenema loomemajanduse ettevõtete suutlikkus iseseisvalt tulu teenida. Positiivne on, et ettevõtlikkusteadlikkus on kasvanud ning sektor on korrastunud, ärimudelid on elujõulisemad, vähenenud on varimajandus.

Loomemajanduse konkurentsivõimelisus ja integreeritus teiste majandussektoritega peaks tulevikus oluliselt kasvama.

Kui viimase aastakümne trend on olnud paljude väikeettevõtete teke, siis nüüd oleks vajalik ettevõtete ühinemine, parem koostöövõime teiste ettevõtetega. Tuleviku edu suhtes on kriitilise tähtsusega loomemajanduse sektori parem koostöö erinevate majandusharudega. Siinkohal saab nimetada turismi arendamist läbi välisturistidele täiendavate kultuuriteenuste pakkumise, tööstusettevõtete tootearenduse ja innovatsiooni üks orgaaniline osa peaks olema tootedisain ning Eesti toodete ja teenuste ekspordile aitab kaasa ka riigi parem tuntus maailmas, kus just kultuur saab olla oluliseks riigi esmatutvustajaks. Muuseumid, kunst, IT- ja filmisektor saaks teha palju tihedamat koostööd haridussektoriga.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

17

EUROOPA UUDISED

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Võitlusse ebaausate kaubandustavadega Euroopa Komisjon astus võitlusse ebaausate kaubandustavadega, asudes reguleerima toiduainete tarneahelat direktiiviga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid“.

Ebaausad kaubandustavad on laialt levinud

Alates aastast 2014 on EK määratlenud ebaausaid kaubandustavasid, kui ettevõtjate vahelisi tavasid, mis kalduvad kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega ning mille on ühepoolselt kehtestanud üks kaubanduspartner teise suhtes.

EK leiab, et toiduainete tarneahel on ebaausate kaubandustavade suhtes eriti haavatav, sest ebaausad võtted võivad esineda kõikides tarneahela etappides ja ühest tarneahela etapist alguse saanud ebaaus kaubandustava võib mõjutada ahela teisi osi, olles seotud osalejate turujõuga.

Kõikides EL riikides on probleemiks, et potentsiaali koondumine on viinud domineerivate positsioonide kuritarvitamiseni. See omakorda muudab aga nõrgemad ettevõtjad ebaausate kaubandustavade suhtes üha haavatavamaks.

Ebaausate kaubandustavade probleemi on tunnistanud kõik toiduainete tarneahela sidusrühmad ning (2014. aasta teatise kohaselt) suurem osa ettevõtjatest on puutunud kokku ebaausate kaubandustavadega.

Eurostati hiljutiste andmete kohaselt jätkab jaemüüjate kogulisandväärtuse osakaal kasvamist, mille põhjuseks on jaekaubandus- ja töötlemissektori suurem koondumine.

Seetõttu leiab EK, et parandada tuleb tarneahela toimimist, et tagada õiglane tulude jaotumine kogu turu ulatuses.

Siiani puudus ühine lahendus

Siiani on ebaausate kaubandustavade probleemi lahendatud väheste olemasolevate riiklike või vabatahtlike lähenemisviiside abil (kokku 20 riigis). Kuna liikmesriikide ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate eeskirjade killustatus või nende puudumine on EL tasandil probleemiks, tuligi EK välja

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

direktiivi ettepanekuga.

Ettepanekuga kehtestab EK kogu ELis minimaalse ühise kaitsestandardi. Ühine kaitsestandard koosneb konkreetsete keelatud ebaausate kaubandustavade loetelust, millega keelatakse: • hilinenud maksmine kiirestiriknevate toiduainete eest; • tellimuste lühikese etteteatamisajaga tühistamine; • lepingute ühepoolne või tagasiulatuv muutmine; • tarnijate riknenud toodete eest maksma sundimine.

Lisaks on veel kaubandustavad, mis on lubatud üksnes siis, kui pooled on selles selgelt ja ühemõtteliselt eelnevalt kokku leppinud: • ostja tagastab müümata jäänud toiduained tarnijale; • ostja nõuab tarnijalt tasu, et tagada või säilitada toiduainete tarneleping; • tarnija tasub ostja poolt müüdavate toiduainete müügi­ edenduse või turustamise kulud.

Suurem osa ettevõtjatest on puutunud kokku ebaausate kaubandustavadega.

Ebaausate kaubandustavade vastane kaitse kehtiks ainult siis, kui tarnija, kes on väikese või keskmise suurusega ettevõtja (VKE), müüb toiduaineid ostjale, kes ei ole VKE (VKE määratlus määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt).

Lisaks näeb direktiiv ette, et liikmesriigid peavad kindlaks määrama asutuse, mis on vastutav uute eeskirjade jõustamise eest. See jõustamisasutus, millel on karistamisõigus, võib algatada ja teostada uurimisi omal algatusel või esitatud kaebuse põhjal. Viimasel juhul võimaldatakse kaebuse esitajale tema taotlusel konfidentsiaalsust ja anonüümsust, et kaitsta tema positsiooni oma kaubanduspartneri suhtes.

Samuti luuakse parimate tavade vahetamise edendamiseks jõustamisasutuste vahel koordineerimismehhanism.

Lõpetuseks on hea meelde tuletada, et kaubanduskoda on koostöös Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eesti Toiduainetööstuse Liiduga koostanud "Eesti head tavad toiduainete vertikaalses tarneahelas". Heade tavadega saab tutvuda kaubanduskoja kodulehel.

EESTI

Digidiagnostika TOETUS

KERSTI KUUSKSALU, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse projektijuht

Alates oktoobrist on töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtetel võimalik taotleda EASist (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) digidiagnostika toetust, mis on loodud tööstusettevõtetes digitaliseerimise ja automatiseerimise diagnostika läbiviimiseks.

T

öötlev tööstus panustab Eesti majandusse kõige rohkem võrdluses teiste sektoritega, moodustades 15,4% SKPst ning on ka suurim tööandja ca 119 000 töötajaga (Statistikaamet 2017: Tööstus).

Samas on näha tööstussektori investeeringu­ test, et viimastel aastatel on tööstusettevõtted vähendanud investeeringuid nii seadmetesse, tarkvarasse kui ka arvuti­ süsteemidesse (Statistikaamet 2018: Ettevõtete investeeringud põhivarasse). Investeeringute vähenemise peamiseks põhjuseks on kasvavad tööjõukulud, mis näitab, et Eesti tööstussektoril on kasutamata potentsiaali.

Toetuse taotlemiseks on ettevõttel vaja leida kogemustega diagnostika läbiviija ning saata saadud hinnapakkumine koos diagnostika teenusepakkuja referentsidega EASi. Kompetentse digidiagnostika läbiviija olemasolu korral annab EAS ettevõttele abistavad juhendid diagnostika läbiviimiseks. Peale diagnostika teostamist esitab ettevõte EASile valminud digidiagnostika toetuse andmise tingimustele vastavuse hindamiseks, mille järel teeb EAS toetuse väljamaksmise otsuse. Toetuse kohta on võimalik lugeda rohkem: www.eas.ee/digidiagnostika.

Kasutamata potentsiaal tuleb pöörata kasvuks läbi suurema efektiivsuse

Kasvu on võimalik saavutada läbi efektiivse tootmise, mis tähendab toimivaid ja efektiivseid protsesse ning kõrget automatiseeritust, robotiseeritust ja digitaliseeritust. Sel viisil on võimalik vähendada rutiinseid ja madalat lisandväärtust loovaid töökohti, kasutada olemasolevaid ressursse maksimaalselt ning tõsta tootmisvõimekust. Efektiivne tootmine tõstab oluliselt tööstusettevõtete konkurentsivõimet, turgutab majandust ning loob aluse tõusta madala lisandväärtusega allhankijatest kõrge lisandväärtusega omatoodete tootjateks, mis on oluline suund tööstussektoris, kuna Eesti on järk-­ järgult muutumas kõrge tööjõukuludega riigiks.

Selleks, et tõsta efektiivsust läbi digitaliseerimise on EAS loonud ettevõtjale võimaluse tellida soodustingimustel digidiagnostikat. Digidiagnostika annab detailse ülevaate koos põhjaliku analüüsi ja konkreetsete lahendusettepanekutega ettevõtte tegevustest, mida oleks digitaliseerimise ja automatiseerimise ning töökorralduslike muudatuste abil võimalik tõhusamaks muuta.

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

19

RIIGIHANKED Toit ja seadmed

Ehitus ja seonduvad tooted

hh Leedus hangitakse sealiha (23 000 kg aastas). Tähtaeg 30.11.2018.

Kood 653. hh Soomes hangitakse toitlustusteenuseid immigrantide sotsiaalüksusele (2-aastane raamleping). Tähtaeg 23.11.2018. Kood 654. hh Maltal hangitakse kuumade jookide müügiautomaate koos paigaldamise ja hooldusega. Tähtaeg 27.11.2018.

Kood 655.

hh Lätis hangitakse mitme küla kodumajapidamiste kanalisatsioonivõrkude, veevarustus võrkude ja kanalisatsiooni pumbajaamade ehitustöid. Tähtaeg 26.11.2018. Kood 660. hh Leedus hangitakse projekteerimisalaseid nõustamisteenuseid (kooli- ja spordihoone ehituse nõustamine).

Tähtaeg 30.11.2018. Kood 661.

Tehnilised, teadus- ja arendusteenused hh Soomes hangitakse Helsingi linnalehe trükiteenuseid. Tähtaeg 23.11.2018. Kood 656. hh Eestis hangitakse tõlketeenuseid.

Tähtaeg 26.11.2018. Kood 657. hh Eestis hangitakse veebiküsitluse läbiviijat.

Tähtaeg 23.11.2018. Kood 658. hh Lätis hangitakse meditsiinialase uuringu teostajat (laste ja rasedate naiste D-vitamiini ja rauapuuduse teemal).

Tähtaeg 29.11.2018. Kood 659.

IKT hh NATO hangib kommunikatsioonisüsteemi tarkvara (sh kaugseire, diagnostika ja koolitusvõimalusi).

Osalustaotluse esitamine kuni 15.11.2018. Kood 662. hh Leedus hangitakse tsiviilehituse õppematerjale (spetsiaalset tarkvara ja seonduvaid materjale).

Tähtaeg 30.11.2018. Kood 663.

Masinad ja seadmed hh Taanis hangitakse jalgrattaid ja lisasid ning seonduvaid remonditöid. Tähtaeg 22.11.2018 Kood 664. hh Soomes hangitakse labori külmaseadmeid ja ravimikappe. Tähtaeg 29.11.2018. Kood 665.

LISAINFO: Lea Aasamaa, lea@koda.ee, tel 604 0076

hh Leedus hangitakse neerudialüüsi tarvikuid ja seadmeid (hemodialüüs, hemofiltratsioon). Tähtaeg 26.11.2018.

Kood 666.

Muu hh Leedus hangitakse raamlepinguga jopesid. Minimaalne kogus 16 000 ühikut. 3 a. jooksul hinnanguline kogus 30 000.

Tähtaeg 29.11.2019. Kood 667. hh Soomes hangitakse metsa uuenduse istikuid.

Tähtaeg 28.11.2018. Kood 668. hh Taanis hangitakse tseremoniaalseks otstarbeks pistodasid, mõõkasid ja mõõgatuppesid (eeldatav maksumus 8 000 000 DKK) Tähtaeg 28.11.2018. Kood 669. hh Eestis hangitakse valla teede ja haljasalade hooldust 2019–2021.

Tähtaeg 26.11.2018. Kood 670. hh Eestis haigla hangib koristusteenuseid.

Tähtaeg 04.12.2018. Kood 671. hh Eestis hangitakse lageraie- ja kokkuveoteenuseid.

Tähtaeg 28.11.2018. Kood 672.

PROOVI riigihangete monitooringu teenust 2 kuud TASUTA! Riigihangete monitooring pakub mugavat ja praktilist infoteenust, kui soovite laiendada oma ettevõtte tegevushaaret ning leida uusi turge oma toodetele ja teenustele Eestis või teistes Euroopa riikides.

KELLELE? hh Omate positiivseid kogemusi avalikule sektorile teenuste ja kaupade müümisel? hh Euroopa Liidu 1000 miljardi euro suurune hanketurg tundub atraktiivne? hh Te ei soovi kulutada oma aega, otsimaks iga päev enam kui 750 avaldatava hanketeate seast sobivaid?

Võta meiega kontakti e-posti teel lea@koda.ee ja meeleldi täpsustame teenuse loomise detaile!

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

EESTI

MESSID Food & Wine 2019 – veinide ja toiduainete tutvumisvisiit 27.–28. veebruar 2019 La Rioja, Hispaania Toidu ja alkohoolsete jookide hulgi- ja edasimüüjaid oodatakse täielikult sponsoreeritud (hüvitatakse reis ja majutus) visiidile La Rioja piirkonda Hispaanias. Hispaania ettevõtete profiilid avaldatakse 12. novembril 2019.

Kohtumisi saab eelnevalt kokku leppida B2B platvormil https://foodwine2019.b2match.io Registreerimine reisile on avatud kuni 15. jaanuarini 2019, ent kohtade arv on piiratud ja arvestatakse registreerimise järjekorda. Huvitatud kiirustage!

Lisainfo ja registreerimine: https://foodwine2019.b2match.io

CEC 2019 – koduelektroonika mess, pitching ja B2B 08.–11. jaanuar 2019, USA Olete oodatud USA populaarse koduelektroonika messi CES 2019 raames toimuvale kontaktkohtumiste üritusele, kus on võimalik kohtuda erinevate strateegiliste partneritega nt koduelektroonika tööstuse turustajatega, edasimüüjatega, jaemüüjatega, e-platvormide müüjatega, samuti koostööd otsivate aktiivsete riskikapitali- ja erainvestoritega ning paljude teistega.

Registreerimise tähtaeg B2B üritusele on 9. jaanuar 2019 aadressil https://een.ec.europa.eu/events/matchfest-ces-2019 Lisaks pakutakse start-up´dele ja “deep tech” algfaasi start-up´dele võimalust osaleda CES 2019 raames toimuval üritusel ENRICH - Match&Pitch, mis on USA-s aset leidev Euroopa Liidu toel “Euro Tech Week” raames toimuv üritus.

Tähtaeg kandideerimiseks ENRICH - Match&Pitch üritusele on 30. november 2018, kuhu valitakse 20 ettevõtet.

Lisainfo: https://usa.enrichcentres.eu/opportunities

La Rioja viinamarjapõllud

IMTEX 2019 ja ToolTech 2019 – masinatööstuse valdkonna ärivisiit, ärikultuuri koolitus ja messikülastus 24.–30. jaanuar 2019 Bangalore, India Kas olete Euroopa masinatööstuses tegutsev ettevõte (VKE), kes soovib mõista uusi tarnijaid või kliendisuhteid Indias?

Olete oodatud osalema India ärikultuuri tutvustavale külastusreisile, kus on võimalik tutvuda kohalike firmadega „õitsvas ja innovaatilises India masinatööstuse sektoris“ ning osaleda IMTEX 2019/ToolTech (http://imtex.in/) masinatööstuse messil. Samuti toetatakse ettevõtte tutvustamist kohalikul turul ning kohapeal toimub India ärikultuuri koolitus.

Programm on täielikult sponsoreeritud, ettevõtetelt oodatakse vaid viisade- ja oma lendude tasumist Indiasse.

Registreerimine kuni 14. detsembrini 2018.

Lisainfo ja registreerimine: https://een.ec.europa.eu/events/ get-know-booming-indian-machine-tool-sector-innovative-solutions-machine-tool-sector-india

CONTACT 2019 – messid ja B2B kontumised 06. veebruar 2018 Leipzig, Saksamaa Olete oodatud juba 13. korda üle kahe aasta tagant toimuvale populaarsele B2B kontaktkohtumiste üritustele, et luua uusi ja kasulikke ärikontakte. Kontaktkohtumised leiavad aset kahe erineva messi raames: osade, komponentide, moodulite, tehnoloogiate alltöövõtu messil ja tootmise, automaatika, tööpinkide valdkonna messil. B2B ürituse tavapärased osavõtjad on Euroopa tootjad, tarnijad ja alltöövõtjad tootmistehnoloogia, tööriista ja eriotstarbelise masinatööstuse, mootorsõidukite ja autotööstuse varustamise, masinatööstuse, tehasetehnika ja tööriistade valmistamise ning muudest kasvavatest tööstustest.

Registreerimine kuni 15. jaanuarini 2019.

Lisainfo ja registreerimine: https://een.ec.europa.eu/events/contact-business-meetings

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED EHITUS, TOOTMINE JA MATERJALID Prantsusmaa ettevõte otsib mööbli metalljalgade keevitajat ja värvijat. KOOD: BRFR20180417001 Prantsusmaa ettevõte otsib metallitöötlejat, kes teeks puidust lauajalgadele metallist otsad.

KOOD: BRFR20180418001 Saksamaa ettevõte, kes tegeleb betoonehitiste remonditöödega, otsib alltöövõtjaid ehitussektorist.

KOOD: BRDE20180927001 Suurbritannia ettevõte otsib uuendusliku roostevabast terasest kausi tootjat.

KOOD: BRUK20180917001 Prantsusmaa ettevõte otsib toiduainetööstusele ahjude tootjat.

KOOD: BRFR20181002001 Hiina ettevõte otsib masinaosade (nagu näiteks A ja C-telje pöörlevad otsad, mootoriga spindel, reduktori hammasratas) tarnijaid.

KOOD: BRCN20180530001 Prantsusmaa laevatehas, kes teeb võidu- ja lõbusõidupurjekaid, otsib alltöövõtjaid.

KOOD: BRFR20180927001

MEDITSIIN Suurbritannia meditsiinidiagnostika ettevõte otsib meditsiinilisi testkomplektide tarnijat.

KOOD: BRUK20181011001

PLAST JA PAKEND Prantsusmaa ettevõte, kes on spetsialiseerunud pakendite hulgimüügile, otsib plastist jogurtitopside ja alumiiniumist kaante tarnijaid. KOOD: BRFR20180823001 Iiri ettevõte otsib keskkonnasõbralike pakendilahenduste tootjat. KOOD: BRIE20180711001 Kreeka käsitsi valmistatud mooside ja mahlade tootja otsib klaaspudelite ja purkide tootjaid.

KOOD: BRGR20181015001 Sloveenia piimatoodete tootja otsib pakendite tarnijaid (tassid, purgid, pudelid). KOOD: BRSI20180910001 Rootsi ettevõte otsib BIB (bag in box) pakendite tootjat.

KOOD: BRSE20181010001

TOIDUTÖÖSTUS Rumeenia ettevõte otsib kuivatatud puuviljade tarnijaid.

KOOD: BRRO20180831001 Ukraina ettevõte otsib toiduainete tootjaid, kes on huvitatud sisenemisest Ukraina turule.

KOOD: BRUA20180929001 Rumeenia ettevõte otsib pähklite, seemnete ja kuivatatud puuviljade tootjat/tarnijat.

KOOD: BRRO20181004001

RÕIVAS JA TEKSTIIL Lõuna-Rootsi orgaaniline nahahooldustoodete ettevõte otsib puhastuslappide valmistajaid.

KOOD: BRSE20181008001 Suurbritannia ettevõte, kes disainib imetamisrõivaid, otsib rõivatootjat pikkade varrukatega T-särkide tootmiseks.

KOOD: BRUK20181004001 Prantsusmaa ettevõte, kes müüb kotte, mis on mõeldud aktiivsetele lapsevanematele, otsib kottide tootjat.

KOOD: BRFR20181012001 Suurbritannia ettevõte otsib (üle)rõivaste, mis on tehtud villast, kašmiirist, kootud kangast ja lambanahast, tootjaid.

KOOD: BRUK20180822001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

Hommikukohv Eesti suursaadikuga Haagis pr Kaili Terrasega Aeg: 4. detsember kell 9.00–11.00 Koht: Kaubanduskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Maksumus: Liikmetele 15 € + km, mitteliikmetele 30 € + km Kohtumisel suursaadik: hh teeb lühikokkuvõtte Hollandi poliitilisest olukorrast ja majandusest; hh tutvustab majandussektoreid, mis võivad huvi pakkuda Eesti ettevõtjatele; hh räägib kohalikust suhtlemis-, asjaajamis- ja ärikultuurist.

Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0093

ARENGUKOOSTÖÖ

Kohtumine Malaisia digiministriga

Malaisia ja Tai kasutamata potentsiaal ootab tegusid

JANA SILAŠKOVA, kaubanduskoja teenuste projektijuht

Kevadisel Aasia foorumil korraldasime osalejate seas küsitluse, et uurida, millised sihtturud neid enim huvitavad. Vastuste hulgast tõusid Hiina kõrval teistest selgelt esile kaks Kagu-Aasia riiki – Malaisia ja Tai. Nagu foorumil lubatud, korraldasime 22.–26. oktoobril Aasia foorumi jätkutegevusena visiidi mõlemasse riiki.

Ilma partnerita äri ei aja

Valitsussektori seminaril oli võimalik valitsusasutusste esindajatega ka üks-ühele kohtuda

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

Visiit algas Malaisiast, kus külastasime kokku kolme linna – pealinna Kuala Lumpurit, administratiivkeskust Putrajayat, kus paiknevad riigi valitsusasutused, ning erinevate digiasutuste keskust Cyberjayat. Üle 31 miljonilise elanikkonna ja ca $29,000 SKPga Malaisia paistab silma erakordse külalislahkuse ja väga heade teadmistega Eesti digiarengutest. Kahe päevaga kohtusime nii digiministri hr Gobind Singh Deo kui ka erinevate digiteemadega tegelevate asutustega nagu Malaysian Administrative Modernisation and Management Planning Unit (MAMPU), Malaysian Communications and Multimedia Commission (MCMC) ja Malaysia Digital Economy Corporation (MDEC). Kõigi puhul on tegemist valitsusasutustega, mille üks eesmärkidest on valitsussektorit moderniseerida ja reformida, tuues sisse uusi innovaatilisi tehnoloogialahendusi. MDEC korraldas ka meie kaasas olnud ettevõtetele kohtumised kohalike IT ettevõtetega, sest ilma kohaliku partnerita Malaisias äri ajada pole võimalik.

ARENGUKOOSTÖÖ Tai on Eesti digilahendustest väga huvitatud

Kolmapäevast reedeni viibis delegatsioon Tai pealinnas Bangkokis, kuhu meid pikisilmi oodati. Nimelt sõlmisid Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tai Digiagentuur Digital Government Agency (DGA) septembrikuus digiteemalise vastastikuse mõistmise memorandumi, mis tähendab seda, et Tai valitsus on Eesti digilahendustest äärmiselt huvitatud. Seda kinnitas ka Tai asepeaminister hr Prajin Juntong, kellega jätkuvisiidi raames Bangkokis kohtusime. Asepeaminister osales lisaks veel Eesti e-lahenduste teemalisel seminaril, mille korraldasime koostöös DGA-ga ning kus osales üle 40 ametniku erinevatest ministeeriumidest ja nende allasutustest. Seminaril sai iga visiidil kaasas olnud ettevõte oma lahendusi tutvustada. Lisaks valitsussektori seminarile korraldasime Bangkokis ka ettevõtetevahelisi kohtumisi koostöös Tai digitaalmajanduse promoagentuuriga Digital Economy Promotion Agency (DEPA).

Ligi 70-miljonilise elanikkonna ja ca $17,900 SKPga Taist saab tuleval aastal ASEANi eesistujariik, mis annab põhjust just praegu selle riigi arenguid jälgida.

E-lahenduste huvi toob vastuvisiidile

Nii Malaisia kui ka Tai huvi oma e-valitsemist arendada on suur. Seda näitab ka see, et mõlemast riigist on juba selle aasta lõpuks planeerimisel kõrgetasemeline vastuvisiit Eestisse, et näha oma silmaga, kuidas meil siin asju aetakse ning millised oleksid kõige paremad koostöökohad.

Visiiti korraldasime koostöös välisministeeriumiga arengukoostöö projekti raames ning delegatsiooni juhtis välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Väino Reinart. Kaubanduskoda kasutab siinkohal võimalust tänada Väino Reinartit, kes on nelja aasta jooksul arengukoostöö projekti raames toimunud visiitide delegatsioone juhtinud äärmise professionaalsusega ning avanud ettevõtjate jaoks lugematu arvu uksi. Soovime Väinole põnevaid väljakutseid Jaapanis, kohtumisteni kodumaal!

Ühisfoto Tai asepeaministriga

„Organiseerimise mõttes arvan, et Eesti poolt oli saavutatud parim, mis võimalik oli. Kas meie firmale kasu ka tõuseb, on veel vara öelda,“ võttis visiidi kokku Aktors OÜ juhatuse liige Aleksander Reitsakas.

Ettevõtetest osalesid Malaisias Aktors, Bear Metal, Ecomatic, GoSwift, Omniva ja RaulWalter ning Tais Aktors, Bear Metal, Cybernetica, Ecomatic, eKool, GoSwift, Positium ja Reaalsüsteemid.

ARMEENIA SIHTTURUSEMINAR JA KONTAKTKOHTUMISED ARMEENIA ETTEVÕTETEGA! Teisipäeval, 13. novembril külastab Eestit Armeenia äridelegatsioon. Eesti Kaubandus-­Tööstuskoda korraldab sel puhul algusega kell 11.00 äriseminari, kus antakse ülevaade Armeenia ärikliimast ja Eesti ettevõtjate võimalustest sellel turul.

Üritus on TASUTA!

Lisainfo: Jana Silaškova, jana@koda.ee, 604 0083

Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest

www.koda.ee/et/sundmused/armeenia-sihtturuseminar-ja-kontaktkohtumised-armeenia-ettevotetega

ARENGUKOOSTÖÖ

Balkani foorum

TUTVUSTAS PÕNEVAID ÄRIVÕIMALUSI

Fotod: Kalev Lilleorg

Oktoobri lõpus korraldas kaubanduskoda koostöös välisministeeriumiga Balkani foorumi, mille raames külastas Eestit Balkani riikide delegatsioon enam kui kolmekümne ettevõtja esindajaga. Foorumil pöörati pilgud nelja Lääne-Balkani piirkonna riigi poole ning arutleti selle üle, kui kaugel või lähedal on need Euroopa riigid äri tegemiseks.

KAUR ORGUSAAR, kaubanduskoja kommunikatsiooni­ juht

B

alkani foorumi avatervitustes tõid Väino Reinart (Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler), Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor) ja Daniel Schaer (Eesti suursaadik Bosnia ja Hertsegoviinas, Makedoonias, Montenegros) välja Balkani riikide potentsiaali ning selle, et täna on meie omavahelised majandussuhted ainult kümne miljoni euro mahus. Rõhutati foorumil loodavate kontaktide väärtust ning seda, et just sellised võimalused kohtuda, aitavad ettevõtetel kiiremini jõuda rahvusvahelistele turgudele.

Meenutati ka esimest Balkani foorumit, mis toimus kümme aastat tagasi ning Väino Reinart avaldas lootust, et Balkani riigid saavad varsti võimaluse liituda Euroopa Liiduga, mis soodus­ taks veelgi ettevõtjate võimalusi teha koostööd.

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

Balkani ettevõtjaid olid saatmas ka Hr. Etjen Xhafaj, Albaania asevälisminister ning Pr. Albana Shkurta, Albaania aserahandus- ja majandusminister, kes rõhutasid oma kõnedes Eesti ja Albaania majanduste ning ajaloo sarnasusi, aga ka seda, et täna ei teata seal regioonis Eestist liiga palju. Näitena toodi turism – Balkani riikidest minnakse tihti välisreisidele Põhjamaadesse, kuid näiteks Eestist ning meie võimalustest ollakse harva kuulnud. Lisaks avaldati lootust, et meie majandussuhted muutuvad tihedamaks ning see toob meid üksteisele mõtteliselt lähemale.

võtta. Samas ei takista see ausat ning reeglitele vastavat ettevõtlust, millega oleme Eestis täna harjunud.

Kontaktid on kõige tähtsamad

Foorumil said kõik Balkani riikidest tulnud ettevõtjad enda ettevõtteid ka esitlustega tutvustada, mis võimaldas leida kontakte ka väljaspool tavalist üks-ühele kontaktkohtumist. Erinevaid ettevõtteid oli paljudest erinevatest valdkondadest, sh toidutööstus, kaitsetööstus, IKT, turism ja puidutööstus.

Hilisemates kontaktkohtumistes osales ligi 50 Eesti ettevõtjat.

Fiteki kogemus Balkanil

Foorumil rääkis oma kogemusest Balkanil Eesti ettevõtja Mait Sooaru, kes tunnustas regiooni kiiret majanduskasvu ning sealset head suhtumist välismaistesse äripartneritesse. Sooaru tõi välja ka meie kultuurilised eripärad.

Nimelt on eestlased pigem kinnised ning vähem avatud kui sealsed inimesed ning see on meile õppimiskoht – on ju eduka äri aluseks hea suhtlus.

Negatiivsena tõi ta välja Balkani riikides esineva korruptsiooni, mis on küll kiiresti vähenemas, kuid miski, mida tuleb sinna laienedes arvesse

Hr. Etjen Xhafaj, Albaania asevälisminister

EKSPORDI AKADEEMIA

Magnetic MRO kogemus: esimesed

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

õppetunnid on tänaseks viinud tulemusliku välisvärbamiseni 23. oktoobril külastasime Magnetic MROd, kus võtsid meid vastu personalijuht Ene Krinpus ja personalispetsialist Anneliis Tali, kes tutvustasid Magnetic MRO tööd ning jagasid oma kogemusi välismaalaste kaasamisel.

Lennukihooldusteenus on kiirelt kasvav ärivaldkond

Lennureisijate iga-aastane kasv tagab üha suureneva nõudluse taevahiidude hooldusele. Kui Magnetic MRO tegeles algusaastatel vaid SAS lennukitega, siis viimastel aastatel on jõuliselt laienetud ning praeguseks on järgmisteks talvehooaegadeks 75% angaarikohti välja müüdud.

Ettevõttes töötab kokku 450 inimest, kellest 370 tegutsevad Tallinnas.

Tallinna lennujaamas paiknevates angaarides teostatakse põhjalikku hooldustööd ehk baashooldust ning lennukite värvimist. Lisaks tehakse klientide õhusõidukitele nii Tallinna kui ka välismaa lennujaamades kiirehk liinihooldust. Eraldi teenustena pakutakse lennukihoolduse oskusteabe müüki, vahendatakse varuosasid ning hooldatakse erinevaid lennukikomponente. Et ettevõttel oma valdkonnas kogemust jagub, siis on neil ka õppeklass, kus pakutakse rahvusvahelist lennukihoolduse koolitusteenust.

Huvitav on kusjuures fakt, et ettevõtte müügiüksus asub Leedus ja üks tütarettevõte Londoni Gatwicki lennujaama vahetus läheduses. Täna on ettevõtte peamisteks klientideks Austrian Airlines, Thomas Cook, Nordica ja AirBaltic.

Alates selle aasta kevadest on omanikuks Hiina ettevõte.

Tööjõu leidmise muudab keerukaks äärmiselt reglementeeritud valdkond

Kas teadsite, et litsentseeritud tehnikuks saamiseks läheb kuus kuni seitse aastat? Eestis koolitatakse õppureid Lennuakadeemias, kuid kahjuks jääb sealsete kasvandike arv väikeseks, arvestades ettevõtte kiiret kasvu. Just seetõttu värvataksegi tööle ka välismaalasi.

2013. aastal asusid ettevõttes tööle 13 filipiinlast. Seonduvalt kultuurilistest erinevustest töötasid nad Magneticus lühikest aega. Näiteks oli keeruline palveaegade ühildamine ettevõtte tööga. Tagasi vaates tõdeb personalijuht Ene Krinpus, kes tol ajal veel ettevõttes ei töötanud, et on suur vahe, kui tööle asub paar välismaalast või suurem seltskond korraga.

Meeskonnatöö dünaamikat mõjutab rohkem suurem kooslus kui paar üksikut välismaalast. Kuna töötajad tulid nii erinevast kultuuriruumist,

Ene Krinpus, Magnetic MRO personalijuht

Tule osale!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Work in Estoniaga viib igakuiselt läbi välisvärbamise kohtumisi.

Järgmine kohtumine toimub 29. novembril kell 15.00-17.00 värskelt avatud Rahvusvahelises Majas Ülemiste Citys.

hakati tööandjale esitama ka nõudmisi, tekitades sellega palju lisatööd. Näiteks osutus raskeks spetsiaalsete riisikeetjate ostmine.

Kõige enam ongi eelmainitud kogemusest õpitud seda, et kandidaatidel peab olema endal soov Eestisse tulla. Lisaks peab neil olema kindel arusaam oma sihtriigist. Välistöötajate värbamise teeb Magneticu jaoks lihtsamaks tõsiasi, et lennunduse universaalseks keeleks on inglise keel.

Sarnaselt paljudele teistele ettevõtetele näeb ka Magnetic MRO sisserände piirarvu täitumist piiranguna. Koos Nordicaga suheldakse siseministeeriumiga, sooviga tuua lennundusvaldkonna spetsialistid sarnaselt IKT spetsialistidele kvoodi alt välja.

Magneticu ridadest leiab töötajaid Lätist (ettevõte teeb koostööd Riias asuva lennundusakadeemiaga) kui ka kaugematest riikidest. Tänane suund on värvata Euroopa Liidu kodanikke – nii on asjaajamine kergem. Krinpus toob eraldi välja, et seonduvalt ettevõtte paiknemisega piiratud ligipääsuga lennujaama alal, peavad kõik (tulevased) töötajad läbima taustakontrolli. See võib võtta aega kuni 2 kuud, halvimal juhul ka kauem (näiteks kui inimene on eelnevalt elanud mitmes riigis).

Eraldi probleemiks oli aga hiinlasest juhatuse liikme Eestisse tööle toomine, mis vaatamata eelnevatele kõrgete ametnike kinnitustele ei kulgenud sugugi lihtsalt. Nüüd ongi seis selline, et juhatuse liikmel on elamisluba, kuid tema elukaaslasel ja lapsel seda ei ole.

Magnetic MRO inimesed ütlevad teiste ettevõtete julgustuseks, et välisvärbamine läheb kogemuse saamisel lihtsamaks ning paljude valdkondade puhul muutub see üha reaalsemaks ja ka möödapääsmatuks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

27

EKSPORT

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

Lõuna-Eesti eksportöörid murravad välisturgudele Vanasõna ütleb, et õppida tuleb teiste vigadest. Kaasajal öeldakse ka, et teistelt õppides tuleb oma läbikukkumisi minimeerida. Juhtimisteooriad ja ka praktikud muidugi kinnitavad vastupidist – õpitakse ainult oma vigadest. Ju tõde on kuskil seal vahepeal, kuid mõtteainet Lõuna-Eesti eksportööride kogemustest leiab kindlasti.

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

EKSPORT Mis on eduka ekspordi alused WERMOs?

Tiit Kolk, WERMO juhatuse liikme hinnangul on need tegurid universaalsed nii ekspordi kui ka muude tegevuste jaoks. Ta leidis, et kõige tähtsam on olla aktiivne, fokusseeritud ja peab olema ka vajalik finantsressurss. Lisaks ka natuke õnne.

Kolk tõi näite elust enesest: „Kui kõik kolm nimetatud asja on tehtud ja lõpuks ollaksegi kusagil messil välismaal, võib juhtuda, et esimene kord ei juhtu mitte midagi. Lihtsalt su ettevõtet ei märgata, ei teki ärikontakte, aga teine kord jällegi juhtub ning kohe topelt.“ Just seetõttu rõhutas Kolk õnnekomponendi olulisust.

Uurides ebaõnnestumiste ja tehtud vigade kohta, siis leidis ta, et kõikidel vigadel on olnud üks juurpõhjus – vähene eeltöö. Tihti ei ole uuritud uue turu eripärasid ning ei mõelda läbi, millise tootega sinna peaks minema. Samuti leiab ta, et tihti eeldatakse liiga palju. Näiteks arvasime, et kuna meile meeldib, siis järelikult meeldib ka neile ja eeldasime, et kuna meie teeme nii, siis järelikult nemad teevad ka nii. Enamasti see ikkagi nii ei ole, sõnas ta.

Wermo on eksportimisel kasutanud ka välist abi, peamiselt EASi erinevaid toetusmeetmeid. Episoodiliselt on kasutatud ka sihtturu konsultante – värvatud on inimesi uuringuteks, kontaktide loomiseks ning kohtumiste korraldamiseks. Kolk ütleb, et neil on soov minna Inglismaale, Saksamaale ja Hiinasse. Hiinas on tekkinud nõudlus premium-klassi mööbli järele ning on tekkinud ostjaskond, kes Euroopa kvaliteeti ja disaini hindab.

Räpina Paberivabrik ekspordib naaberturgudele, aga ka kaugemale

Raul Kibena, Räpina Paberivabriku juhatuse liikme hinnangul on edukaks ekspordiks vaja kolme asja: 1. väga hea meeskonda; 2. konkurentsivõimelist toodet; 3. sihikindlat tööd eesmärkide nimel.

Kui uurida, mis on olnud nende suurimateks vigadeks eksportimisel, siis tõdeb Kibena, et ehk liiga kergekäeliselt on antud eksklusiivsust. Samuti toob ta välja vale hinnastamise ning lisab ka liigse usalduse. „Liigne usaldus on see, et usud klienti ja annad suurt krediiti ja siis sa oled temast ilma,“ sõnas Kibena. Näiteks toob ta kliendi, kelle tellimused olid väikesed, aga pidevad. Ühel päeval, aga tellimus suurenes oluliselt ning sellele enam makset ei järgnenud. „Õnneks on see ainuke selline juhtum, kuid kahju oli siiski märkimisväärne,“ rääkis ta.

14. novembril toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Tartu Linnavalitsuse, Tartu Teaduspargi ja Swedbanki koostöös ekspordikonverents ’’Made in South Estonia 2018’’, kus eesmärgiks on arutelda, mida avalik- ja erasektor saaksid ühiselt ära teha, et Eesti eksport veelgi kasvaks.

Lisainfo: https://ekspordikonverents.ee

Tagantjärele tarkusena saab öelda, et üks asi on kogustega seotud ohud, teine asi aga risk, mis tekib siis, kui ollakse liigselt seotud ühe kliendiga. Kibena tunnistab, et vahest on müüdud toodet ka liiga odavalt. „Võib-olla on see ka julguse puudus olnud, et sa ei julge rohkem küsida või kaubelda,“ arutleb ta elavalt.

Paberivabriku juht toob eraldi välja, et suurenevaks riskiks on aktsiisid, mis seavad ohtu kohalike ettevõtete konkurentsivõime. Näiteks Räpina Paberivabrik on suur gaasitarbija ning gaasiaktsiis tõuseb aastatel 2015–2020 kokku 277%. „Meie väikesele ettevõttele tähendab see üle saja tuhande euro lisakulu aastas,“ sõnas Kibena. Kõikidel tootjatel peaksid olema võrdsed tingimused, sest ühtses Euroopa Liidus on väga raske konkureerida juhul, kui meie energia on märgatavalt kallim.

Näiteks on meil elektrienergia hind tööstustarbijale 60% kõrgem, kui on Rootsis, 30% kallim, kui on Soomes, seda just võrgutasude, aktsiisi ja taastuvenergia tasu osas. Pikaajalises perspektiivis ei ole see kindlasti jätkusuutlik.

Pildil Raul Kibena

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

29

PERSONAL

Personalijuhtimine põhjustab peavalu?

Jätkame oktoobri Teatajas avaldatud artikli teise osaga. Artikli esimeses osas kirjutas Hanna Jõgi inimeste leidmisest ja personalijuhtimise strateegilise tasandi olulisusest.

ei ole, siis on väga keeruline midagi püsivat püsti panna.

Paljudes väiksema ja keskmise suurusega organisatsioonides ei ole ega pole ka sageli otsest vajadust personalijuhi järele. Sageli täidavad minimaalseid administreerivaid ülesandeid kas juht ise, raamatupidajad või assistendid teiste tööülesannete kõrvalt.

Oma olemuselt oleks see väga OK lahendus, kui oleksid olemas neid toetavad süsteemid või väljatöötatud protsessid ehk et maja karkass oleks ehitatud korralikele ehitusjoonistele tuginedes. Sinna alla võiksid kuuluda sisseelamisprotsess, hindamis- ja tasustamissüsteemid, inimeste arendamise põhimõtted koos kompetentsimudelitega, tagasiside- ja motivatsioonisüsteemid, läbimõeldult üles ehitatud kommunikatsiooniprotsessid jne.

Iga ettevõte võiks personalijuhtimise korraldamisel lähtuda põhimõttest, et välja arendatakse enda vajadustele vastavad süsteemid ja siis saab spetsialist, assistent või juht ise tegevused üle võtta. Muidu võib juhtuda, et heast soovist ja kogemustest lähtuvalt tehakse midagi, aga see on juhuslik, puudub terviklik pilt ning „maja seinad on kõverad ja tuul puhub läbi”.

Selleks, et midagi muuta, on vaja kõigepealt aru saada, mis tasemel ettevõttes olukord on.

Personalijuhtimise audit

HANNA JÕGI, PersonaliDisain OÜ tegevjuht

Peavalu nr 3 – Kuidas inimesi hoida?

Väga sageli mõeldaksegi, et personali­ juhtimine tähendab eelkõige õigete inimeste leidmist. Personalijuhtimise kõige olulisem funktsioon ei ole aga tegelikult üldse mitte värbamine, vaid hoopis kõik see, mis järgneb töölepingu allkirjastamisele. Ehk et oluliselt suuremat tähelepanu peaks olema pööratud ülejäänud personalijuhtimise protsessidele ja toetavatele süsteemidele.

Personalijuhtimine ja inimeste hoidmine on nagu maja ehitamine. Sõltuvalt sellest, millist maja tahame, on vaja selle valmimiseks ehitusjooniseid, tööriistu ja materjali. Kui personaliinimese ülesannete täitjal kahte esimest

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

Joonis. Personalijuhtimise protsess.

Eelmisel aastal töötasime välja ettevõtete jaoks enesehinnangulise auditi ankeedi, mille abil saavad ettevõtted hinnata enda organisatsiooni personalijuhtimise „tervist”. See annab hea esmase ülevaate personalijuhtimise süsteemide hetkeseisust ja tasemest. Ehk et selleks, et leida parim leevendus personalijuhtimise peavalule, on kasulik teada, millest see peavalu tõenäoliselt põhjustatud on.

Alates eelmisest sügisest oleme koostöös Maakondlike Arenduskeskuste ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskuse IMECC OÜ-ga pakkunud tööstusettevõtetele auditite nöol võimalust eneseanalüüsiks personalijuhtimise ja tootmise digitaliseerimise osas.

Hetkel on auditid läbi viidud Viljandija Tartumaal, käimas Saare- ja Läänemaal, Harjumaal ning tulemas sel aastal veel Pärnumaal.

Tule kuula Hanna Jõgi 5. detsembril Tartus Erinevate Tubade Klubis (Kastani 42) toimuval seminaril „Personalitöö valukohad: töötajate rahulolu ja organisatsioonikultuur“.

Lisainfo ja registreerimine: www.koda.ee/et/sundmused/personalitoo-valukohad-tootajate-rahuloluja-organisatsioonikultuur

LIIKMELT LIIKMELE

MS Micro OÜ

ChampChamber OÜ

ERP tarkvara Infocloud on Eestis ja Soomes tegutsevatele ettevõtetele. Tarkvara on seadistatav vastavalt ettevõtte vajadustele, võimalikud on erilahendused ja tagatud riigikohane seadusandlus. Kasutajatugi ja liides on nii rootsi, inglise, eesti, soome kui ka vene keeles. Registreerides tarkvara kasutajaks kuni 31.12.2019 saate kasutajapõhise kuurendi 50% allahindlusega. Vaata lähemalt: www.infocloud.ee.

Kirde-Prantsusmaal Champagne piirkonna kaguosas viinamarju kasvatava ning šampanjasid valmistava, kaheksandat põlve sama perekonna omanduses oleva ning maailma üheks juhivaks butiiktootjaks hinnatud Champagne Drappier tooted – nii üksnes esimesest pressist valmistatud cuveed, kinkekomplektid kui ka šampanjaga seonduvad tooted – saadaval kõigile koja liikmetele otse maaletoojalt! Toodetega on võimalik lähemalt tutvuda aadressil: www.champchamber.com.

Pure Concepts OÜ Esinduslikud jõulukingitused Nordic Honey’lt! Jõulud on aeg, mil pidada meeles oma töötajaid ja kõige olulisemaid koostööpartnereid kingitustega, mis on läbi mõeldud ja südamest tulnud. Nordic Honey mesi on ideaalne jõulukingitus nii kodumaistele klientidele kui ka välispartneritele, keda soovite üllatada erilise ja esindusliku Eestimaise kingitusega. Tellimust esitades maini, et oled EKTK liige ja pakume sulle soodustusi.

Vaata lähemalt: www.nordichoney.ee/arikingitused-jouludeks.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma: www.koda.ee/et/liikmed/liikmelt-liikmele-pakkumised

Loodusvägi OÜ Otsid ettevõttele erilisi jõulukinke? Vaata väärt ideid! Oleme pakkunud Eesti ettevõtetele ja riigiasutustele jõuludeks eetiliste ja väärtustest kantud ärikingituste terviklahendusi juba 9 aastat. Ka sel aastal kogusime kokku kodumaiste mahe- ja loodustoodete ning käsitöö kõige erilisema paremiku – tooted, millel „hing” sees! Kui oled kingitused välja valinud, aitame ka nende pakkimise ja transportimisega kontorisse või jõulupeole. Võta kindlasti ühendust ja koos leiame sulle sobivaima lahenduse! Vaata lähemalt: www.loodusvagi.ee/arikink.

MAJANDUSTEEMALINE PÄRASTLÕUNA ANDRUS ANSIPIGA Neljapäeval, 22. novembril kohtuvad kaubanduskoja liikmed Jõhvis Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipiga.

Räägitakse digitaalse ühtse turu loomisest ja muudest Euroopa Liidu väljakutsetest majanduse valdkonnas.

Kohtumine toimub hotelli Wironia kohvikus aadressil Rakvere tänav 7, kell 16.00-17.30.

Kaubanduskoja liikmetele on osalemine tasuta.

Lisainfo: Margus Ilmjärv +372 502 3699 margus@koda.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

31

KASULIKKU

Millal on ettevõtte müügiks õige aeg?

11. oktoobril toimus Eesti Kaubandus-Tööstuskojas Investment Agency 20. juubeliaasta tähistamise puhul seminar, mis keskendus sellele, kas praegu võiks olla soodne aeg ettevõtte müügiks.

Seminari modereeris Marko Reikop ja üles astusid Illar Kaasik, Tõnis Tamme, Vallot Mangus, Vahur Vallistu ja Eva-Maria Kangro.

Suured taristu­projektid toovad otseinvesteeringuid

Investment Agency juhtivpartneri Illar Kaasiku ettekanne kajastas Eesti suuremaid taristuprojekte, millest suurim on planeerimisfaasis olev Rail Baltic, mille hinnanguline maksumus on 1,6 miljardit eurot. Ehitusfaasis avaldab see kindlasti positiivset mõju ehitussektorile, kuid tuleb arvestada, et peale projekti lõppu tuleb ehitussektoril uue olukorraga kohaneda. Juba praegu on Rail Baltic toonud Eesti erasektorisse otseinvesteeringuid hinnangulise maksumusega 50 miljonit eurot, näiteks Trev-2 müük EuroVia´le ja Transiidikeskuse müük Hamburger Hafen und Logistik AG´le. Suurematest taristuprojektidest võib veel nimetada Balticconnectorit, EstLinki ja Eesti lairiba infrastruktuurvõrgu arendust.

Kodutöö on tähtis

Advokaadibüroo Triniti partner Tõnis Tamme rääkis tehinguks ettevalmistamisest. Edukaks tehinguks on oluline nii ostja- kui ka müüjapoolne kodutöö

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

Investment Agency 20 aasta sünnipäevatorti lõikavad lahti Sulev Raik, Indrek Uudeküll ja Illar Kaasik

EVA-ELL PAALIMAA, Investment Agency kommunikatsioonijuht

tegemine. Ta andis soovituse kaasata protsessi nõustaja, seda nii väiksemate kui suuremate ettevõtete puhul.

Tehinguks valmistudes on oluline enne “kodu korda” seada, sest tihti tundub müüjale endale asjade tegemise viis loogiline ja arusaadav, kuid ostja seda tihti nii ei näe.

Et olla edukas, tuleb ajaga kaasas käia

TMB üks suuromanikest Vallot Mangus tegi ettekande sellest, kuidas 1961. aastal loodud Tartu Majast kasvas aastate jooksul välja rahvusvahelise haardega betoontoodete tootja AS TMB, mis 2018. aastal tõusis Äripäeva ehitusmaterjalitootjate TOP-i tippu.

2017. aastaks oli ettevõtte käive ja ärikasum kasvanud vastavalt 124 ja 17,9 miljoni euroni. Sellesse ajavahemikku jäi ettevõtte erastamine 1994. aastal, MBO (management buyout) 2012. aastal, endast suurema Soome konkurendi Betonimestarit OY ülevõtmine 2016. aastal ning ettevõtte müük ühele suurimatest Euroopa betoontoodete tootjatest Consolis Group’ile 2018. aastal. Edukas olemiseks peab ettevõte pidevalt uuenema ja ettevõtja pidevalt uute oludega kohanema ning arenema.

Finantseerimisel kasuta nõustaja abi

Swedbanki projektifinantseerimise osakonna projektijuht Vahur Vallistu andis ülevaate sellest, kuidas ja

ILLAR KAASIK, Investment Agency, juhtivpartner

millistel tingimustel pank finantseerib ülevõtmistehinguid. Ta soovitas väljaostude finantseerimisel kasutada nõustaja abi, sest praktikas on olnud juhtumeid, kus “earn-out” kokkulepped pole pidanud ja kliendid on “vastu näppe” saanud.

Ettevõtte müümine on ka psühholoogiliselt raske

Psühholoogiadoktor ja agiilse juhtimise coach Eva-Maria Kangro esitlus keskendus ettevõtja peas toimuvatele psühholoogilistele protsessidele, mis toimuvad siis, kui on võetud vastu otsus ettevõtte müümiseks või alles kaalutakse seda. Tema esitlusest jäi kõlama mõte, et eelis on neil inimestel, kes pole end terveks eluks mõttes sidunud ettevõtte A-ga, vaid kellel on ka muid hobisid ja rahuldust pakkuvad lähedussuhted.

Kas täna on hea aeg ettevõtte müügiks?

Seminaripäeva lõpus esitas Marko Reikop esinejatele küsimuse: „Kas täna on hea aeg ettevõtte müügiks?“ Eva-Maria Kangro leidis, et jah, kui see on läbikaalutud otsus. Vahur Vallistu arvas, et on hea aeg müügiks, sest praegu läheb majandusel hästi. Illar Kaasik sõnas, et kui ettevõttel on olemas 5-aastane või pikem arengukava, siis ei ole müük üldse teemaks, kui aga seda pole, siis oleks mõistlik seda mõtet kaaluda, sest majanduskeskkond tundub olevat kasvufaasi lõppu jõudnud.

KODA KUTSUB OSALEMA

POSITSIONEERIMINE JA HINNASTAMINE –

kes julgeb öelda, et on neis teemades parim?

Sel suvel lugesin vana klassiku Jack Trouti raamatut ’’Positsioneerimine: võitlus mõistuse pärast’’. Raamat anti esmakordselt välja 1981. aastal ja eesti keelde on tõlgitud 25 aastat hiljem lisakommentaaridega trükk. Kui ühe lausega raamatu sisu kokku võtta, siis võiks see olla järgmine – positsioneerides võib pihta panna, kuid samahästi ka oma ettevõtte põhja lasta. Kuigi kõik ettevõtjad peaksid teadma, et positsioneerimine ja hinnastamine on üliolulised, miks siis ettevõtted ikka ja jälle nende põhitõdede vastu eksivad?

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

Kolm peamist põhjust, miks ettevõtted läbi kukuvad

Tuginedes raamatu autoritele (Jack Trout ja kaasautor Al Ries) on need kolm põhjust järgmised: 1. Ettevõtted ei usu, et turg muutub. See tähendab, et ettevõtted alahindavad tarbijakäitumise ja -eelistuste muutust. Heaks, kuid endiselt kõnekaks näiteks on Kodak, kes aastaid keskendus parimate kaamerate tootmisele ega tajunud, et klient hakkas eelistama digitaalseid kaameraid.

2. Ettevõtted ei suuda oma eristumist klientidele kommunikeerida. Siin on kõnekaks näiteks Levis, kes ühel hetkel püüdis sammu pidada kõikide teiste teksaste tootjatega ning tuua turule üha erinäolisemaid teksapükse, saamata seejuures aru, et kliendid eelistasid nende klassikalist

mudelit ning neid jätsid uued tooted totaalselt külmaks.

3. Ettevõtted ei julge oma eristumist välja tuua. Siin tõdesid vanameistrid, et mõnel juhul näib ettevõttele, et kasulik on olla üks paljude seast. Ei eristuta teistest, et oma toodet või teenust klientideni viia.

Hinnastamine on positsioneerimise üheks osaks

Mis hinnaga oma toodet või teenust müüa? Mis hetkest olen valmis andma allahindlust ja kui suur see peaks olema? Mis saab siis, kui e-poe kaudu müün oma tooteid üle maailma?

Siinkohal on hea näide IKEA. Kui gigant avas poe Lätis, sai sotsiaalmeedia kaudu paljudelt klientidelt infot, et Läti poes on samad tooted kordi soodsamad kui Soome poes. Ka koja liikmed on tõdenud, et neid hirmutab oma e-poe avamise puhul just hinnastamise keerukus, et kuidas siis ikkagi kliendile selgitada, et ühes riigis on samal teenusel selline hind ning teises riigis on teine hind? Maakaarte tootva Bold Tuesday asutaja Kairi Kuuskor tõdes ühel hiljutisel seminaril, et eksootilise-

matesse sihtkohtadesse kohale toimetatava maakaardi logistikakulu katavad tegelikult lähiriikide kliendid.

Kuidas aga toimetada, kui tegu on teenusega, mida sooviks nii lähiriikides kui ka kaugematel turgudel müüa, aga erinevad platvormid toovad hinnaerisused momentaalselt välja?

Igal juhul on vastamata küsimusi rohkem kui üks. Just seetõttu toome novembri lõpus Eestisse hinnastamise eksperdi soomlase Tuomas Kosoneni, kes töötab Helsingi Ülikoolis ning viibis doktorikraadi omandades mainekas Ameerika Ühendriikide ülikoolis MIT´s.

Lisaks Toumasele löövad töötoas kaasa ka Eesti praktikud, kes jagavad oma hinnastamise nippe ja trikke.

29. ja 30. novembril toimuvad hinnastamise töötoad Tallinnas ja Tartus. Liikmetele soodushinnaga registreerimine kuni 15. novembrini.

Lisainfo: www.koda.ee/sundmused

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

33

KODA KUTSUB OSALEMA

KODA KUTSUB OSALEMA SIHTTURG

SEADUSANDLUS KOOLITUSED

20. november Hommikukohv Eesti suursaadikuga 2018 Minskis pr Merike Kokajeviga

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn

Lisainfo: Margus Ilmjärv,

margus@koda.ee, 502 3699

14. november Kuidas vältida vaidlusi tarbijatega?

2018 Kastani 42, 5. korpus, IV korrus, Tartu Lea Aasamaa,

lea@koda.ee, 604 0076

04. detsember Hommikukohv Eesti suursaadikuga 2018 Haagis pr Kaili Terrasega

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn

Info: Liisi Kirschenberg,

liisi.kirschenberg@koda.ee, 604 0093

EKSPORDI AKADEEMIA 19. november 2018

KredExi külastus Kredexi kontor, Hobujaama 4, III korrus, Tallinn Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

21. november Rahvusvahelise müügimootori loomine 2018 B2B turul

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn

Info: Liisi Kirschenberg,

liisi.kirschenberg@koda.ee, 604 0093

PERSONAL 05. detsember Personalitöö valukohad: töötajate 2018 rahulolu ja organisatsioonikultuur Erinevate Tubade Klubi, Kastani 42, Tartu Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092

FINANTSKOOLITUSED 20. november Koolitus eelarvestamisest 2018 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Info: Toomas Hansson, Toomas.Hansson@koda.ee, 744 2196

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

22. november Tööõiguse koolitus 2018 SPARK Demo, Narva mnt 3, Tartu Marko Udras,

marko@koda.ee, 604 0070 22. november Suunanäitaja – e-kaupleja õigused 2018 ja kohustused

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Marju Männik,

marju@koda.ee, 604 0077 28. november Suunanäitaja – lastekaupade 2018 müüginõuded, ohutus ja turundus

Dorpati konverentsikeskuse

Krause saal, Turu 2, Tartu Marju Männik,

marju@koda.ee, 604 0077

MUUD SÜNDMUSED 13. november Kuidas oma sõnumeid edastada?

2018 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn

Info: Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092 21. november Kool ja ettevõte – koostööst sünnivad 2018 tulevikutegijad

Estonia Resort Hotel and Spa,

A. H. Tammsaare pst 4a/6, Pärnu Info: Liisi Hansen,

Liisi.Hansen@koda.ee, 604 0084 29. november Töötuba: tee tulemusliku 2018 hinnastamiseni

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn

Info: Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092

EKSPORDI AKADEEMIA KREDEXI KÜLASTUS Kas sinu ettevõtte raha on kaitstud?

Kodu või auto kindlustamise vajadusest saame aru, sest kahju korral ei taha keegi oma varast ilma jääda või maksta omast taskust kinni kulukat remonti. Kas ja kui sageli mõtleme ettevõtte juhina sellele, mis saab siis, kui äripartner kauba eest ei maksa? Euroopas on iga päev üle 700 pankroti, mille tagajärjel jääb ettevõtetel saamata palju raha. Krediidikindlustus ongi võimalus kaitsta oma ettevõtet selliste juhtumite eest.

VASTUVÕTJA Mariko Rukholm, KredEx Krediidikindlustus TÖÖKEEL Inglise keel ÜLLATUS Visiitkaardiloosi auhindadeks põnevad meened!

TOIMUMISE AEG 19. novembril, kell 15.00–17.00 KredExi kontoris, Hobujaama 4, III korrus, Tallinn OSALUSTASU 15 € + km (sisaldab tervitusjooki ja snäkke) NB! Kohtade arv on piiratud.

Vajalik on eelregistreerumine kaubanduskoja kodulehel.

NB! Ekspordi Akadeemia Klubi sarjas minnakse iga kord külla põnevasse ettevõttesse, kes jagab oma ideid eksportimisel, kuid põhirõhk on oma koostöövõrgustiku suhete tugevdamisel.

LISAINFO: Piret Potisepp, piret@koda.ee, +372 604 0092

EKSPORDI AKADEEMIA NAISTEKLUBI KÜLALINE Kristian Steinberg, moelooja ja multitalent Kuidas luua ja ehitada oma brändi ja kuidas sellega maailmaturul „hakkama saada“?

Kristian on rätsep-konstruktor haridusega St Martins Kolledži lõpetanud moedisainer, kelle mitmekesised kogemused on maailma tuntuimatest moemajadest nagu Alexander McQueen ja Prada. 2007 aastal asutas Kristian omanimelise moebrändi. Ta on teinud koostöös kollektsioone teiste brändidega nagu The Left Shoe Company ja Amanda Wakeley. Moekursuste õpetamist ja juhtimist alustas Kristian 2009. aastal Westminster Collages Inglismaal.

NB! Ekspordi Akadeemia Klubi

TOIMUMISE AEG 16. novembril kell 9.30–11.30 Kreutzwald Hotel Tallinnas, Endla 23

sarjas minnakse iga kord külla põnevasse ettevõttesse, kes jagab oma ideid eksportimisel, kuid põhirõhk on oma koostöövõrgustiku suhete tugevdamisel.

OSALUSTASU 10 € + km, sisaldab tervitusjooki ja snäkke.

Vajalik on eelregistreerumine kaubanduskoja kodulehel.

NB! Kohtade arv on piiratud. ÜLLATUS Visiitkaardiloosi auhindadeks põnevad meened ettevõttelt Ecomari!

LISAINFO Piret Potisepp, piret@koda.ee, +372 604 0092

www.koda.ee/et/sundmused/ekspordi-akadeemia-naisteklubi

UUS LIIGE

TALLINN DOLLS MOEBRÄND KARAKTERIGA NAISELE MARI MARTIN, Tallinn Dollsi juht

Iga rõivaeseme taga on võluretsept: Natukene julgust, 100 grammi elegantsi, tapvas koguses stiili ja näpuotsatäis vürtsi.

Tallinn Dollsi loomingut leiab www.tallinndolls.com ja stuudiopoest Koidu 122.

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

UUED LIIKMED

Täna juba pea 10 aastat tegutsenud Eesti moebränd loob naiste disainerrõivaid nii igapäevaseks kandmiseks kui ka pidulikeks sündmusteks.

Tehnoloogiline innovatsioon moeloomingus

Tänaseks on lisaks disaini loomisele astutud ka samm tehnoloogilise innovatsiooni suunal. Tallinn Dolls looja Mari Martin on välja töötanud uue ettemüügilahenduse veebikaubanduses, mis võimaldab uusi tooteid turul kiiresti testida ning võtta vastu tellimusi enne tootmist.

Sellise lahenduse abil saavad kliendid väga magusa boonuse, sest uhiuued tooted on eelmüügis soodushinnaga. Lähenemine on tavapärase kaubandustsükli jaoks üllatus, sest tooteid hinnatakse alla üldiselt alati peale hooaja lõppu, mitte juba enne turule jõudmist. Kuid selle taga ongi teistsugune ärimudel, mis pigem maandab ületootmise riske ja sellest lähtuvalt pakub ka hinnaeelist.

Lisaks hinnaeelisele pakub selline tootmismudel olulist keskkonnasäästu ning võimaldab brändi muuta veelgi keskkonnasõbralikumaks, sest ära jäävad senised tootmisotsused, mida tehakse tihti ostujuhtide ennustuste pealt.

Tootmine toimub Eestis

Tallinn Dollsi suureks uhkuseks on ka fakt, et kõik tooted on toodetud armastusega Eestis, sest brändi tootmis­ üksus asub Kiviõlis. See aitab tagada brändile vajalikku kõrget kvaliteeti ja kiireid miniseeriate tellimusi. Lisaks tootmisele toimub Eestis ka printimine, mis annab unikaalsete printide loomiseks väga soodsa pinnase.

Tootearendus 3D mudelite abil

Tehnoloogilist innovatsiooni tuuakse ka kõige keerulisemasse lülisse, milleks on moetööstuses tootearenduse protsess. Brändi tootearendus toimub täna 3D mudelite abil, millele saab lisada enda loodud printe, digitaliseeritud kangaid ja palju muud. Sellise lahenduse abil on uute toodete prototüüpimine oluliselt kiirem ning annab väga hea võimaluse visualiseerida disaini ja materjale.

Selle abil hoitakse kokku aega näidismudelite tootmises ning säästetakse loodust.

Protsesside arendamine aitas suurendada tootevalikut

Tänu protsesside arendusele ja uuele tootmisüksusele on brändi tootevalik kasvanud 3 korda võrreldes eelmise aastaga. Juurde on tulnud palju vabaajarõivaid, ülerõivaid ning on kasvanud ka mustriliste kangaste osakaal kollektsioonides, eelkõige suvises kollektsioonis.

Tallinn Dolls on hea tõestus, et ka moetööstus käib kaasas uute tehnoloogiliste trendidega.

Tänane missioon on olla loodussõbralik

Disain jääb moebrändi jaoks alati esikohale, kuid see, kuidas tooteid luuakse ja tehakse, pälvib üha enam tähelepanu, sest annab võimaluse katsetada ja luua uusi ning põnevaid tooteid. Samuti võimaldavad uued lahendused vähendada riietega kaasa tulevat jalajälge ja see võiks olla nii väike kui võimalik.

HARJUMAA

SAULE TRADE OÜ

Kaubandus ja kaubavedu.

AD CONSULT OÜ

Sõiduautode ja väikebusside rentimine ja kasutusrent.

DK4 OÜ

www.dizain.ee Disainerite tegevus.

SENCHUKOFF TECHNICAL SOLUTIONS OÜ

Mujal liigitamata üldmasinate ja mehhanismide tootmine.

SGPHARMA EUROPE OÜ

DORMAX BLINDS OÜ

www.dormax.ee Aknakatete tootmine ja müük.

DSS SOLUTIONS OÜ

Veoste ekspedeerimine.

ELIIS TARKVARA OÜ

www.sgpharma.com Farmaatsiatoodete eksportimport.

SIGMATIC OÜ

www.sigmatic.ee Mööbli ja sisustusesemete parandus.

www.eliis.ee Tarkvaraarendused ettevõtetele ja haridusasutustele.

TALLINN DOLLS OÜ

FONDIA BALTIC OÜ

www.temnikova.ee Kunstinäitused, kunsti müük.

www.tallinndolls.com Rõivatööstus.

TEMNIKOVA & KASELA OÜ

www.fondia.com Õigusnõustamine.

UATL ACCOUNTING OÜ

FOODDOCS OÜ

www.tilitoimisto.ee Raamatupidamisteenused ja maksualane nõustamine.

www.fooddocs.ee Digitaalne toiduohutus ettevõtetele.

UATL LAW FIRM OÜ

FRICTAPE NET OÜ

www.frictape.com Helikopterite maandumisplatside turvalahendused (turva- ja maandumisvõrgud ning valgustussüsteemid).

KLAASMERK AS

Juriidilised teenused.

UUSHANSA OÜ

Logistika ja kaubavedu.

IDA-VIRUMAA VIKANIK OÜ

www.klaasmerk.ee Aknad, lükanduksed, sisustusja fassaadiklaasid.

Elektroonika- ja telekommunikatsiooni­ seadmete ning nende osade hulgimüük.

MEREMILL OÜ

LÄÄNEMAA

www.meremill.ee Kalade, vähilaadsete ja kalatoodete hulgimüük.

NURME LOODUSKOSMEETIKA OÜ

www.nurme.eu Kosmeetika ja tualetitarvete tootmine.

RANDOX TEENUS OÜ

Valmissööda tootmine loomakasvatusele.

PÕLVAMAA VAN DER KNAAP SUBSTRATES OÜ

Turbast kasvusubstraatide tootmine ja müük.

Taksovedu.

ROBOTEX MTÜ

GOLDEN FIELDS FACTORY OÜ

robotex.ee Robootika ja muu teadusealane haridus- ja ettevõtlusprogrammide korraldamine ja läbiviimine.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

37

JUUBILARID

30

RAKE AS liige alates 2003

25

AGROSILVA AS liige alates 1998 ANTAL OÜ liige alates 2000 ATOY AUTOMOTIVE ESTONIA OÜ liige alates 2006 BENITO PUIT AS liige alates 1996 COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE liige alates 2002 DELOITTE ADVISORY AS liige alates 2017 EESTI LINDSAW AS liige alates 2002 IMPEL OÜ liige alates 1999 KATANTER OÜ liige alates 2010 L-KOMPANII OÜ liige alates 2011 MEGAMEEDIA GRUPP OÜ liige alates 2016 MIVAR-VIVA AS liige alates 1996 MYSTERY GROUP OÜ liige alates 2006 PAIDE EG OÜ liige alates 1996 PVMP-ELEKTIKA OÜ liige alates 2002 RANDESKO AS liige alates 1993 STEN & CO OÜ liige alates 2005 VIKING MOTORS AS liige alates 1997

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 11 / 2018

PALJU ÕNNE! 15

APCHEMICALS OÜ liige alates 2014 B4B OÜ liige alates 2012 EPC FINANCE OÜ liige alates 2009 FATVAL OÜ liige alates 2013 KEKKILÄ EESTI OÜ liige alates 2012 MAINSTEN OÜ liige alates 2004 ORIENTAL HOUSE OÜ liige alates 2003 RUUT EHITUSE OÜ liige alates 2007 SENTIO OÜ liige alates 2009 SKP MEDIA OÜ liige alates 2015

20

HAART EHITUS OÜ liige alates 2013 J.S. INSENERIBÜROO OÜ liige alates 2007 PENTE TARKVARA OÜ liige alates 2000 PUHASTUSEKSPERT OÜ liige alates 2016 WETT EESTI OÜ liige alates 2011

10

BALTIC MARINE SERVICES TALLINN OÜ liige alates 2015 EESTI ARHITEKTUURIKESKUS MTÜ liige alates 2012 EESTI PUITMAJA EHITUS OÜ liige alates 2017 HYDROLINE OÜ liige alates 2013 KALEV LUIK liige alates 2008 LINUS MEDICAL OÜ liige alates 2011 LOODUSVÄGI OÜ liige alates 2012 MENU MEEDIA OÜ liige alates 2015 SPACE PRODUCTIONS OÜ liige alates 2011 TM DEVELOPMENT OÜ liige alates 2018

5

AMOOR OÜ liige alates 2017 BALTI METSAMAJAND OÜ liige alates 2018 DANA INTERNATIONAL OÜ liige alates 2014 HUUM OÜ liige alates 2014 IGUS OÜ liige alates 2018 KOPEIKA OÜ liige alates 2014 PLUSS ID OÜ liige alates 2015 ROXTRADE OÜ liige alates 2017 SQUALIO ESTONIA OÜ liige alates 2017 SUPERMOON OÜ liige alates 2016

TÖÖTUBA: KUIDAS ORGANISATSIOONI VÄÄRTUSED TÖÖLE PANNA Töötoas saad teada, mis on väärtuste sügavamad tähendused ning õpid mõistma, kuidas need inimesi ja organisatsioone mõjutavad. Samuti mõtestad enda organisatsiooni väärtusi ning saad neile tagasisidet (väärtuste võimalused ja ohud). Õpid nippe, nõkse ja võtteid organisatsiooni väärtuste juurutamiseks ning väärtuspõhiseks juhtimiseks.

KOOLITAJA Kati Tikenberg, Aeternumi konsultant-koolitaja Kati on konsulteerimise ja koolitamisega tegelenud juba aastast 2005. Tema jaoks on kõige olulisem enda tegevuse kaudu panna inimesed mõtlema väljaspool enda seniseid mõtteraame.

Hariduselt on Kati andragoog ja psühholoog. Ta on õppinud ka pedagoogikat. Kati väärtustab pidevat õppimist ja arengut ning otsib igapäevaselt viise ja võimalusi enda täiendamiseks ja uute kogemuste saamiseks.

TOIMUMISE AEG 24. jaanuaril 2019 kell 10.30–15.10

OSALUSTASU 99 EUR + km Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele 198 EUR + km mitteliikmetele

LISAINFO Piret Potisepp, Piret.Potisepp@koda.ee, +372 604 0092

www.koda.ee/et/sundmused/tootuba-kuidas-organisatsiooni-vaartused-toole-panna

Millest alustada uue auto valimisel?

Kas lähtuda rahakotist või äratundmisest, et just see auto paneb silmad särama? Eclipse Cross on auto, mis oma kvaliteedi ja ratsionaalse hinna tõttu ongi mõistlik valik. Eriti kui soetad selle ametlikust esindusest ja kampaaniapakkumisega kuni 4000 € soodsamalt. Lisaks on Eclipse Cross just sellise välimuse, mugavuse ja iseloomuga masin, et Sind igavas autovalikus küll keegi süüdistada ei saa. Otsus on Sinu!

Sinu uus Mitsubishi Eclipse Cross nüüd kuni -4000 €. Hind al 21 900 €.

Mitsubishi Motorsi ametlikud esindused: Silberauto Eesti AS • TALLINN, Peterburi tee 50a, tel 605 6950 • TARTU, Ringtee 61, tel 730 0720 • VILJANDI, Pargi 3b, tel 435 4911 • PÄRNU, Riia mnt 231a, tel 445 1990 • KURESSAARE, Tallinna 82b, tel 453 1423 • RAKVERE, Haljala tee 1, tel 660 0152 • JÕHVI, Jaama 42a, tel 611 9733 • Mitsubishi Motorsi peaesindus Eestis: AS Silberauto www.silberauto.ee

Soodne, ent iseloomuga.

CO2 emissioon 151–159 g/km ja keskmine kütusekulu 5,7– 8,2/100 l/km.