Teataja nr 10 2015 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

teataja i g a l i i g e l o e b! i l m u b a a s ta s t 19 2 5

o k t o o b e r 2 0 15

Majanduse hetkeolukord rahuldav, väljavaated mõõdukalt positiivsed lk 10

Selgusid Eesti parimad ettevõtted lk 16

Ülikoolid ja ettevõtted maadlevad koostöö kitsaskohtadega

lk 28

Väikeettevõtted vabanevad pakendiaruande auditeerimisest

lk 14

Koda kutsub osalema

Millal on töötajal õigus keelduda töö tegemisest?

Ekspordi Akadeemia 5. november 6. november

Aasia Foorum – India, Singapur ja Vietnam (lk 23) Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa hotel Tallinnas (Toompuiestee 27, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080 Ümarlauakohtumine Eesti suursaadikuga Indias Viljar Lubiga (lk 34) Tartu Ülikooli Narva Kolledžis (Raekoja plats 2, Narva) Info: Margus Ilmjärv ∙ margus@koda.ee ∙ 502 3699

18. november Pärastlõunatee Malaisia ja Indoneesia teemadel (lk 31) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

6 Ettevõtjate päeva täienduseks

Majanduse hetkeolukord rahuldav, väljavaated mõõdukalt positiivsed

24. november Ekspordiklubi: Kagu-Aasia kaugel või lähedal? Arutelu päevakajalistel teemadel (lk 34) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

Sihtturud

11. november Seminar „Mida pakub Hiina IT-sektor“ (lk 38) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Liisi Kirschenberg ∙ liisi@koda.ee ∙ 604 0093

Tarbijakaitse 20. oktoober

Infopäev „Suunanäitaja – nõuded jaekauplejatele“ (lk 36) Vene Teatris (Vabaduse väljak 5, Tallinn) Info: Marju Männik ∙ marju.mannik@koda.ee ∙ 604 00879

11. november Infopäev „Suunanäitaja – nõuded jaekauplejatele“ (lk 36) Ajamajas (Tallinna tn 16, Kuressaare) Info: Sirje Aeg ∙ sirje.aeg@koda.ee ∙ 452 4757

Ettevõtjate jaoks on oluline tunnustus, kuid veelgi olulisem poliitikute arusaamine, et rahva heaolu kasv ning riigi üldine areng eeldavad pikaajalist majanduskasvu.

Muud seminarid ja koolitused

28. oktoober Infopäev „Suunanäitaja – kaupleja kohustused e-kaubanduses“ (lk 36) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Marju Männik ∙ marju.mannik@koda.ee ∙ 604 00879

3. november

Seminar „Eelarvestamine“ (lk 36) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

12. november Seminar „Kuidas müüa oma elutööd“ (lk 35) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Margus Ilmjärv ∙ margus@koda.ee ∙ 337 4950 26. november Koolitus „Loov lähenemine läbirääkimistele“ (lk 37) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196 3. detsember Seminar „Rahastamine: laenud ja omakapital“ Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

12 Justiitsministeerium alustab maksejõuetusõiguse revisjoniga

Eesti KaubandusTööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teataja toimetus Kaidi Talsen Tel: 604 0085 E-post: kaidi@koda.ee Kujundus: Director Meedia

Ülikoolid ja ettevõtted maadlevad koostöö kitsaskohtadega

j u h t k i r i

Pingutades ise, saame nõuda seda ka teistelt Tänavused konkurentsivõimelisimad ettevõtjad ning aasta ettevõte on selgunud. Need on ettevõtjad, kes on millegagi just eelmisel aastal suutnud eristuda või kelle majandusnäitajad on keerukast võrrandist läbi käinud ja tekkinud pingerea alusel parimaks osutunud. Nende ettevõtete taga on inimesed – ettevõtjad

Ettevõtjate jaoks on oluline tunnustus, kuid veelgi olulisem poliitikute arusaamine, et rahva heaolu kasv ning riigi üldine areng eeldavad pikaajalist majanduskasvu. Saame ise palju ära teha, et poliitikud ja ametnikud mõistaksid ettevõtluse olulisust. ja nende töötajad, kes on kõik pingutanud selle nimel, et ühiseid eesmärke saavutada ja edukad olla. Edukamad kui konkurendid. Nende panuse meelespidamine ja tunnustamine on olulised mitte ainult konkreetse ettevõtja, vaid kaudselt meie kõigi jaoks. Tunnustades parimaid,

väetame pidevalt ka põldu, mille saagikusest sõltub otseselt meie kõigi heaolu. Nii hästi kui läheb ettevõtjal, läheb ka riigil. Oleme konkurentsivõime edetabelit koostanud alates 2003. aastast ning 2006. aastal liitus projektiga ka Eesti Tööandjate Keskliit. Eest Konjunktuuriinstituut on tulnud appi tehniliste arvestuste ja edetabeli koostamise metoodikaga, tehes koostööd Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudiga. Kõik see kokku võimaldab rahalisi ja protsentuaalseid näitajaid omavahel võrrelda ja liita ning selgitada välja iga ettevõtte konkurentsivõime kõige edukama ettevõtte suhtes. Tänapäeval on riigi rolliks luua eelkõige võimalikult liberaalne majanduskeskkond ning anda soovijatele, ettevõtjatele, võimalus ennast proovile panna. Kuigi esineb arvamusi, mis leiavad, et riik peaks oma sekkumisega ettevõtete käitumist oluliselt suuremas mahus mõjutama, tuleb siiski ikka ja jälle tõdeda, et süsteemile, mis põhineb vabal turumajandusel ning avatud konkurentsil, ei ole keegi suutnud pakkuda ühtegi tõsiseltvõetavat ja jätkusuutlikku alternatiivi, mis motiveeriks samavõrd või enamgi ettevõtlusega tegelema ning tulu genereerima. Ettevõtjate jaoks on oluline tunnustus, kuid veelgi olulisem on poliitikute arusaamine sellest, et rahva heaolu kasv ning riigi üldine areng eeldavad pikaajalist majanduskasvu, ettevõtluse arendamisvajaduste

mõistmist ning ettevõtluse ning ettevõtliku mõtteviisi väärtustamist ühiskonnas tervikuna. Selleks, et poliitikud ja ametnikud mõistaksid ettevõtluse olulisust ning arvestaksid asjaoluga, et iga nende otsus võib tuua kaasa probleeme või kulusid ettevõtjaile, saame me üksjagu ka ise ära teha, olles ise aktiivsed ning nõudes selgitusi ja esitades ettepanekuid. Ettevõtjail, kes on ise enda ettevõtetesse aktiivselt panustanud ning pingutanud äriedu nimel, on selleks igati kohane positsioon ning võimalused. Ning lisaks sellele loomulikult ka kulda väärt kogemused. Teie ettepanekud ja arvamused on olulised – nii selle kohta, kuidas asjad peaksid käima, kui ka selle osas, kuidas need kindlasti käima ei peaks. Kui otse ja avalikult ei soovi, siis saab alati teha seda ka andes tagasisidet meile. Ootame seda, sest vaid nii saame täita kõige paremal viisil ettevõtjate hääletoru rolli ning teie sõnumeid poliitikute ja ametnikeni viia.

Mait Palts Peadirektor

M a K SU D

Ettevõtjate päeva

täienduseks Marek Helm

Maksu- ja tolliameti peadirektor

Nüüd, kus vajalikud tööriistad on ettevõtjate abiga olemas, on aeg põhimõtteliseks muutuseks maksu- ja tolliameti tegevuses.

eli aastat tagasi võtsime eesmärgi koguda maksutulud paremini kokku ja võidelda varimajandusega. Maksud on viimasel kolmel aastal laekunud üle ootuste, varimajanduse osakaal on taandumas ning maksu- ja tolliameti (MTA) usaldusväärsus püsib kõrge. Tulemusteni aitasid jõulised sammud, mille edusse avalikkuses pigem esialgu ei usutud. Piirikütuse tõhusam kontroll, tehinguandmete esitamine ja töötamise register tekitasid resonantsi avalikkuses ja ettevõtjates, aga tulemusi häbenema ei pea. Autode kasutusotstarbe kontrolli puhul saime siiski ka vajaliku õppetunni. Olen veendunud, et ettevõtjate panus tehinguandmete esitamise ja töötamise registri õnnestumisse oli tohutu. Käivitunud IT-lahendused ja uus info aitab meil kiiremini reageerida seal, kus kontroll on vajalik. Nüüd, kus vajalikud tööriistad on ettevõtjate abiga olemas, on aeg põhimõtteliseks muutuseks maksu- ja tolliameti tegevuses. Pideva jõulise

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2015

kehtestamise asemel peame suutma oma pädevuse piires toetada ettevõtete tegevust ja arengut. Tajun, et avalikus sektoris on ettevõtete toetamisest palju juttu, kuid reaalseid tegevusi ja muutusi on vähem. Ja oluline osa sellest kriitikast käib ka meie kohta. Aeg on suunata oma pingutused muule kui pelgalt maksutulude kokkukogumisele, sest ideaalis ei olegi see maksuhalduri esmane ülesanne. Aeg on küps, sest maksukultuur on uute süsteemide abiga jõudsalt paranenud. Muutus saab olema suur, sest meie seadusejärgne ülesanne on järele valvata, kontrollida ja teha menetlusi. Juristidest kolleegid ütlevad, et uue mõtteviisi seaduse raamidesse sobitamiseks tuleb ameti tööd 13 aastat määranud maksukorralduse seadus põhjalikult ümber teha.

Olulisteks mõõdikuteks ettevõtete käekäik

Ettevõtlusega mitteseotud inimene ei vajagi maksu- ja tolliametit rohkem kui ühel või kahel korral aastas, kui sedagi. Teenused toimivad ja teeme neid järgemööda aina mugavamaks. Maksu- ja tolliameti uus eesmärk peab olema mõõdetud eeskätt ettevõtluse toetamise kaudu. Maksude laekumine on juba selle positiivne tagajärg. Meie töötajad peavad paremini aru saama ettevõtlusest ja ettevõtjate ootustest ja hindama oma tegevuste mõju ettevõtte käekäigu järgi. Viimased maksukeskkonna arendused ja kaasnenud maksukultuuri paranemine lubavad oma tegevused radikaalsemalt läbi mõelda. Meie sihiks ei ole lihtsalt teenindusasutus, vaid palju enamat. Ameti töö ümbermõtestamise positiivne mõju peab jõudma iga maksumaksjani, sest nende panusega arendame riiki. Mu kolleegid on jõudnud juba murelikult küsida, kas me tõesti enam kontrollima ei hakka? Ettevõtluse tumedam pool ei kao ja maksuhaldur jääb sellega alati tegelema. Tõsiste maksukuritegude ja rikkumiste avastamiseks lisame sinna töölõiku hoopis ressurssi juurde. Kontroll ei peaks aga olema meie peamine eesmärk, mille kaudu kõigile oma tegevustele sisu anda. MTA iga töötaja tegevus peab toetama ettevõtte tegevust ja arengut. Ka nende kolleegide tegevus, kes kontrollivad. Oleme juba alustanud e-MTA loomisega. Tajume, et see on kogu avaliku

halduse jaoks kümnendi muutus. Uut e-maksuametit/e-tolli arendades tahame viia kontaktide arvu meiega nii väikseks, kui võimalik ja pakkuda ettevõtjaile ajakohast ülevaadet majanduses toimuvast. Piltlikult – ükskõik kui viisakas toonis sõnastada maksuhalduri kirjalik pöördumine, on see ainult pool rehkendusest. Olgem ausad – meie kirja ei oota keegi, ükskõik, kui ilusti see on sõnastatud. Tegelikult peame töötama selles suunas, et kirjasaatmise vajadus kaoks. Soovime anda kindluse, et oleme maksustamise ja tolli küsimustes esmane abimees. Meie uute rakendustega peab maksukohustuse täitmine olema võimalikult lihtne ja minimaalse kuluga. Võrdsetele konkurentsitingimustele aitame kaasa uute loodavate e-lahendustega.

MTA tegutsemine eeldab mandaati ettevõtluselt

Ettevõtluse toetamine on palju enamat, kui lihtsalt hea teenindus ja mugavad süsteemid. Näiteks peame koostöös konkreetse majandussektoriga ettevõtlust takistavast tegelikust probleemist aru saama ning otsima üles ja kaotama ebamõistlikud piirangud. Peame endalt küsima, kuidas ennetada olukordi, kus laitmatu maksukäitumisega ettevõttel tekib ajutiselt maksude tasumisel probleem ja ta satub maksuvõlglaste nimekirja ainuüksi seetõttu, et meie masinad täidavad seadust ja seda ülima täpsusega? Ja kuidas viia kontroll läbi nii, et sellel oleks ettevõtja edasisele tegevusele positiivne mõju? Kas see on üldse võimalik – ma arvan, et on. Ausast konkurentsikeskkonnast huvitatud ettevõtjad pole kunagi olnud kontrollitegevuse vastu. Hea näide on õliühingu ja kasutatud autode sektori viimaste aastate tugev toetus. Neid näiteid on tegelikult veel. Oleme saavutanud edu siis, kui sellel on ettevõtjate toetus ja kontrollisüsteemi on oluliselt muudetud. Just ettevõtja abiga saame selgeks teha, millisel kontrollil on oodatav mõju. Peame tegutsema senisest rohkem ka avaliku, otse öeldes ettevõtluse mandaadi alusel. Kui mingi nähtus või käitumine kahjustab ettevõtluskeskkonda, siis seda peavad võrdselt tajuma nii ettevõtja kui maksuhaldur. OÜ-tamine on värskeim näide, kus ajakirjanduse vahendusel on taunimine olnud lõpuks nähtav. Enam ei saa

Meie töötajad peavad paremini aru saama ettevõtlusest ja ettevõtjate ootustest ja hindama oma tegevuste mõju ettevõtte käekäigu järgi. nii, et riik mõtleb ettevõtja eest, kas see või teine käitumine kahjustab ettevõtlust, aga ettevõtjad ise ei pea seda probleemiks. Ka tehinguandmete esitamise ja töötamise registri muudatusteks oli meil esialgne mandaat ettevõtjate esindajatelt olemas, kuid ettevõtjate toetust vähendas meie ebapiisav selgitustöö ja ülikiire tempo. Õppetunnid on saadud ja muudatuste mõju on nüüdseks kiitnud ka ettevõtjate esindajad. Oma tegevuse ümberhäälestamine toetamisele ja arendamisele võtab kindlasti aega. Muutuseks vajame ka ise uusi ideid ja senisest paremini motiveeritud inimesi. Sisulisema teenuse pakkumiseks vaatame üle kõikide osakondade rollijaotuse, et ametnike tegevus toetaks neid, kelle teenindamiseks amet on loodud. Uute ideedega kaasa tulijatele peame maksma motiveerivat palka. Head avalikku teenust ei saa pakkuda kehvasti motiveeritud ametnikega. Raha selleks leiame oma praegusest eelarvest. Vähendame oma koosseisu, jättes ära tegevused, mis uuele eesmärgile kaasa ei aita. Meie inimeste arendamine erinevate õppimisvõimalustega on teiseks edu saavutamise eelduseks. Minu meeskond on tõestanud, et suudab keerukaid muutusi ellu viia. Muutus, mille nüüd ette võtame, saab olema seni tehtust kõige keerulisem. Loodan siiski, et meiega tulevad kaasa need, kes näevad ennast osana uuest mõtteviisist ja on seda aastaid oodanud.

ETTEVÕTJA K Ü SIB

Millal on töötajal õigus keelduda töö tegemisest? Marko Udras Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

öölepingu seaduse paragrahvis 19 on kirjas need juhtumid, kus töötajal on õigus keelduda töö tegemisest. Kõige levinumateks olukordadeks on puhkuse kasutamine ning haiguslehel viibimine. Seaduse kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest ka juhul, kui ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid. Seega ei ole sellist õigust kõikidel töötajatel, vaid üksnes töötajate esindajatel (nt töötajate usaldusisik, ametiühingu usaldusisik, töökeskkonnavolinik, töötajate poolt valitud töökeskkonnanõukogu liige). Töö tegemisest on lubatud keelduda ka streigis osalemise ajal. Seadus lubab töötajal töö tegemisest keelduda ka juhul, kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel. Töölepingu seadus ei näe ette, kuidas peaks olema vormistatud töötaja eemalolek töökohast kaitseväe õppekogunemisel osalemise tõttu. Seega ei kohusta seadus eraldi dokumenti selle kohta vormistama. Oluline on ainult see, et tööandja teaks, mis ajavahemikul viibib töötaja kaitseväe õppusel. Töötajal on õigus seaduse kohaselt keelduda töö tegemisest ka juhul, kui tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Siinkohal saab näitena tuua koolitusel osalemist. Kui teil tekib küsimusi seoses tööõigusega, siis võtke palun ühendust Kaubanduskoja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2015

Majandus

Majanduse hetkeolukord rahuldav, väljavaated

mõõdukalt positiivsed leev kuum

Eesti Konjunktuuriinstituut

eli aastat tagasi, 2011. aasta oktoobris ilmus Teatajas allakirjutanu artikkel, mis kandis pealkirja „Pilved kogunevad (maailma)majanduse kohale: Eesti majanduskliimaindeks langes 3 kuuga 7,3 punktilt 5,5 punktile”. Artiklis anti äriringkondadele eelhoiatus: „Eesti poole liigub (Lõuna-Euroopast) suur madalrõhuala, mis meieni jõudes võib kaasa tuua äikest, rahet ja tugevat tuult. Ilmamuutust Eestis võib oodata juba 3-4 kuu pärast”. Täna võime konstateerida, et järgnevatel aastatel leiavadki Euroopas ja eriti euroalal aset arengud, mis on küllaltki sarnased piltlikule hoiatusprognoosile.

Raskused algasid Kreekast

Majandusraskused said alguse Kreekast, kus võlakriis laienes ja kasvas üle ulatuslikuks, üleeuroopaliseks pangandus- ja usalduskriisiks. Seejärel lahvatas Vene-Ukraina konflikt, mis koos Euroopa ja Venemaa vastastikuste sanktsioonide ja Venemaa- poolsete ekspordipiirangutega vähendas paljude riikide rahvusvahelist kaubavahetust.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2015

Eesti majanduse hetkeolukord ja muutumine 6 kuu pärast

Täna võime konstateerida, et järgnevatel aastatel leiavadki Euroopas ja eriti euroalal aset arengud, mis on küllaltki sarnased piltlikule hoiatusprognoosile.

Eesti kohale, õnneks, kõige karmim „ilm“ ei jõudnudki, kuid pikaajaline ja laiaulatuslik „madalrõhkkond“ pidurdas meie arengut ning ega lasknud Eesti majandusel oma arengupotentsiaali mitmel aastal täielikult rakendada. Tänaseks on Euroopa taevas selginemas ja meie kandis võib tumedamaid pilvi leida veel Soome kohal. Kahju, mida halb majanduskliima EL28-le tõi väljendub üsna ilmekalt majanduskasvu numbrites: 2011. a 1,7 protsenti, 2012. a -0,5 protsenti, 2013. a 0,0 protsenti, 2014.a 1,4 protsenti, 2015. a prognoos 1,8 protsenti. Eesti vastavad näitajad on: 7,6 protsenti, 5,2 protsenti, 1,6 protsenti, 2,9 protsenti ja 2,0 protsenti.

Eesti majanduse praegusest olukorrast

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide-analüütikute paneel hindas septembris Eesti majanduse üldolukorda Müncheni IFO instituudi metoodika alusel pisut enam kui rahuldavaks ehk täpsemalt 5,4 punktiga. See on 0,2 punkti enam (parem) kui eelmisel vaatlusel juunis ning 19 eksperdi hinnangud jagunesid seejuures järgmiselt: olukord on hea (9 p) olukord on rahuldav (5 p) olukord on halb (1 p) koondhinnang

11 protsenti eksperte 89 protsenti eksperte 0 protsenti eksperte 5,4 punkti

Rahuldavat hinnangut ja selle mõõdukat (0,2 p) paranemist võib seostada majanduskasvu kiirenemisega II kvartalis 2,1 protsendini ning selle tempo eeldatava jätkumisega ka III kvartalis. Samuti saab majandusolukorra positiivsele poolele kanda eratarbimise hoogsa arenemise ja valitsuse jätkusuutliku eelarvepoliitika. Müncheni IFO Instituudi väljaande World Economic Survey nr 3/2015 andmetel oli EL 28 liikmesriigi majanduste juulikuu keskmiseks hindeks 5,6 punkti ja sellest euroala riikidel 5,3 punkti. Meie peamistest partnerriikidest hinnati majanduse hetkeolukord Soomes 1,7 punktiga, Rootsis 7,0 p, Venemaal 2,7 p, Lätis 5,6 p ja Leedus 5,7 punktiga.

Investeeringud

Investeeringute olukorda Eestis hindasid eksperdid-analüütikud septembris taas (juba 6 kvartalit järjest) ebarahuldavaks, seekord 3,5 punktiga. Teatavasti kahanesid investeeringud põhivarasse I kvartalis 9,6 protsenti ja teises kvartalis 1,8 protsenti. II poolaastal on oodata investeeringute mõningast elavnemist, kuid tõenäoliselt jäävad investeeringud eelmise aasta (ebarahuldavale) tasemele. Ettevõtteid mõjutab investeeringute üle otsustamisel endiselt hirm ebaõnnestuda ning mingil määral ka kasumlikkuse vähenemine tööjõukulude kiire kasvu tõttu.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2015

Ekspertide hinnangud investeeringute olukorrale jagunesid järgmiselt: olukord on hea

5 protsenti eksperte

olukord on rahuldav

53 protsenti eksperte

olukord on halb

42 protsenti eksperte

koondhinnang

on tasakaalustamas Rootsi ja mitmete Aasia riikide suurenev import Eestist. EKI ekspertide ootused Eesti majanduse üldolukorra kohta 6 kuu pärast olid septembris ettevaatlikult positiivsed ja jagunesid järgmiselt:

3,5 punkti olukord on siis parem (9p)

Investeeringute olukord on ebarahuldav ka Soomes (2,3 p) ja Venemaal (1,3 p) ning rahuldav Lätis ja Leedus (mõlemal 5,0 p). EL-28 liikmesriikide keskmine hinnang on 4,6 punkti ja sellest euroalariikidel 4,3 punkti.

Eratarbimine

Eratarbimise olukorda hindasid EKI eksperdid-analüütikud septembris heaks, nagu see on olnud ka kolme varasema aasta kõikidel vaatlustel. Positiivse hinnangu aluseks on eratarbimise kiire kasv (I kv 5,3 protsenti, II kv 5,4 protsenti), mis on saanud võimalikuks tänu palkade reaalkasvu märgatavale kiirenemisele (k.a oodatav 4,3 protsenti) ja hõive paranemisele. Hinnangud eratarbimise olukorrale septembris olid järgmised: olukord on hea

80 protsenti eksperte

olukord on rahuldav

15 protsenti eksperte

olukord on halb koondhinnang

5 protsenti eksperte 8,0 punkti

Võrreldes juuni vaatlusega on hinnang eratarbimisele 0,4 punkti võrra tõusnud, kuid hinnangute jagunemisest nähtub, et osa (5 protsenti) eksperte pole olukorraga siiski rahul. Arvatavasti on see vihje sellele, et eratarbimist toetav kiire palgakasv ei ole kuigivõrd jätkusuutlik, ületades oluliselt tootlikkuse kasvu. Eratarbimise hetkeolukorda hinnati Soomes 2,6 p, Rootsis 7,7 p, Venemaal 2,4 p, Lätis 5,9 p ja Leedus 7,0 punktiga (EL 28 keskmine – 5,8 p, euroala – 5,7 p).

Mis saab edasi, kuhu liigume?

Selge on see, et palju oleneb sellest, kuidas läheb teistel riikidel, kas õhus olevad riskid realiseeruvad või mitte. Tuginedes Müncheni IFO WES nr 3/2015 andmetele on lähiootused maailma majanduse üldolukorra suhtes mõõdukalt positiivsed – punktides väljendatuna 5,9 p. EL 28 liikmesriikide 6 kuu ootused on hinnatud 6,6 punktiga ja euroala omad 6,7 punktiga. Eesti jaoks on positiivne ka see, et Venemaa osakaalu vähenemist väliskaubanduses

15 protsenti eksperte

olukord on umbes sama (5p) 80 protsenti eksperte olukord on siis halvem (1p) ootused kokku

5 protsenti eksperte 5,4 punkti

Võrreldes juuniga on majandusolukorra paranemisootused 0,2 punkti võrra tugevnenud, kuid jäänud siiski suhteliselt nõrkadeks. Eesti peamiste partnerriikide väljavaated on hinnatud järgmiselt: Soome 7,4 p, Rootsi 6,0 p, Venemaa 3,7 p, Läti 4,0 p ja Leedu 7,7 p. Ekspertide paneeli ootused investeeringute ja eratarbimise arenguväljavaadete suhtes kuue kuu pärast on samuti plusspoolel ja võrreldes eelmise vaatlusega ka natuke optimistlikumad. Täpsemalt on paranemisootuste tugevus investeeringute osas 5,8 punkti ja eratarbimise osas 5,4 punkti. Juunis olid ootused vastavalt 5,2 ja 5,0 punkti. Tulenevalt tulevikuootuste tugevnemisest ja hetkeolukorra hinnangu paranemisest on mõõdukalt tõusnud ka Eesti majandusolukorda kõige laiemalt iseloomustav nn majanduskliimaindeks (arvutatakse ekspertide poolt riigi majanduse hetkeolukorrale ja arenguväljavaadetele antud hinnangute aritmeetilise keskmisena). Indeks on tõusnud juunikuu 5,2-lt septembris 5,4 punktile. Vastav näitaja EL-28 osas on 6,1 p ja euroalal 6,0 p (Soome 4,5, Rootsi 6,5, Venemaa 3,2, Läti 4,8 ja Leedu 6,7 punkti). Jääb veel lisada, et EKI ekspertide hinnangute kohaselt on Eesti väliskaubanduse kuue kuu arenguväljavaated mõõdukalt positiivsed (eksport 6,0 p ja import 6,6 p) ning

Investeeringute olukorda Eestis hindasid eksperdidanalüütikud septembris taas (juba 6 kvartalit järjest) ebarahuldavaks

odav euro peaks toetama eksporti ka edaspidi. Oodatakse, et veel sel aastal pööravad tarbijahinnad taas tõusule, kuid laenuintressid jäävad endiselt madalateks. Kodumaised aktsiahinnad eeldatavalt tõusevad, kuid mõõduka tempoga (ootuste hinnang 5,8p). EKI prognoosib 2016. aastaks (esialgsel hinnangul) Eesti majanduskasvuks 3,0 protsenti, eratarbimise kasvuks 3,5 protsenti, investeeringute suurenemiseks 4,0 protsenti ja hinnatõusuks 2,0 protsenti. Tööstustoodang (mahuindeks) peaks suurenema 4,0 protsenti ja jaekaubakäive 5 protsenti. Kui nii läheb, siis võime aasta pärast tänasest kindlamini väita, et majanduskliima on soojenenud ja mitte ainult lühiajaliselt.

Eksperdid: R. Arumäe, R. Eamets, M. Ivask, A. Järvan, M. Kitsing, A. Kokk, P. Koppel, A. Kuningas, L. Kuum, M. Lauri, E. Lõhmuste, H. Meerits, T. Mertsina, M. Milder, T. Palm, A. Purju, J. Reiljan, I. Rõtov, A. Saarniit, H. Vitsur.

JURISTI TÖÖLAUALT

Justiitsministeerium alustab maksejõuetusõiguse

revisjoniga katre rugo

Jurist

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2015

Ühtlasi leidsid Kaubanduskoja liikmed, et kehtiv maksejõuetusõigus on pigem võlgnikke soosiv ning ei võimalda võlausaldajatel võlgniku maksejõuetuse korral oma õigusi piisavalt efektiivselt maksma panna.

luste sage lõppemine raugemisega, st olukorrad, kus ettevõte on sedavõrd rahatu, et puuduvad vahendid kohase pankrotimenetluse läbimiseks. Menetluse lõppemisel raugemisega ei selgitata välja maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ning seega võimaldab raugemine isikutel, kes on maksejõuetuse põhjustanud oma süülise tegevusega, vastutusest pääseda. Paljud liikmed tõid eraldi probleemina välja pankrotimeistrite tegevuse, kes pahatahtlikult loovad ettevõtteid, et võlausaldajate petmise teel kasu teenida ja seejärel lõpetavad ettevõte pankrotiga. Võimetus sellist tegevust ohjata vähendab ettevõtete huvi teha koostööd ning kahjustab ärikeskkonna usaldusväärsust. Ühtlasi leidsid Kaubanduskoja liikmed, et kehtiv maksejõuetusõigus on pigem võlgnikke soosiv ning ei võimalda võlausaldajatel võlgniku maksejõuetuse korral oma õigusi piisavalt efektiivselt maksma panna. Lisaks eelpool nimetatud probleemidele toodi negatiivsena välja maksejõuetusmenetluste pikk kestus ning kulukus. Samuti märgiti ära probleemid piiriüleste maksejõuetusmenetlustega ning mured haldurite vähese motiveerituse ja nende tasustamisega.

Saneerimise soodustamine ja spetsialiseerunud kohtunikud

ustiitsministeerium on valmistamas ette Eesti maksejõuetusõiguse revisjoni, mille raames vaadatakse üle kehtiv seadusandlus ning mille üldisemaks eesmärgiks on Eesti maksejõuetusõiguse konkurentsivõime tõstmine ja ärikeskkonna parandamine. Revisjoni läbiviimiseks küsis justiitsministeerium tagasisidet ka Kaubanduskojalt ning meie uurisime omakorda oma liikmetelt, millised küsimused valmistavad neile kehtivas maksejõuetusõiguses kõige enam probleeme. Järgnevalt anname ülevaate sellest, mis on Kaubanduskoja liikmete hinnangul peamised kitsaskohad Eesti maksejõuetusõiguses ning milliseid ettepanekuid me nende kõrvaldamiseks justiitsministeeriumile tegime.

Maksejõuetusmenetlused võlgnike poole kaldu

Kaubanduskoja liikmete hinnangul on üheks peamiseks murekohaks Eesti maksejõuetusõiguses pankrotimenet-

Praktikas esinevate probleemide pinnalt esitasime justiitsministeeriumile endapoolse seisukoha, kus tõime välja, millised on meie hinnangul peamised maksejõuetusõiguse kitsaskohad ning tegime ka ettepanekuid selle kohta, kuidas Eesti maksejõuetusõigust tõhusamaks muuta. Ühe ideena tõime välja vajaduse võtta meetmeid selleks, et suunata senisest enam ettevõtteid saneerimismenetlusse ning lihtsustada saneerimismenetluse läbiviimist. Saneerimise efektiivne rakendamine motiveerib sealjuures nii võlgnikke kui võlausaldajaid tegutsema ning aitab vähendada ettevõtete pankrotistumisi. Vähendamaks elukutseliste pankrotimeistrite tegevust, tõime välja, et praktikas tuleb teha võimalikuks ärikeelu kohaldamine kui üks mõjusaimaid vahendeid pahatahtlike võlgnike ohjeldamiseks. Samuti leiame, et maksejõuetusmenetluste efektiivsemale läbiviimisele aitaks kaasa, kui maksejõuetuse küsimusi lahendaksid selles vallas vastavaid vajalikke teadmisi omavad

Oluline: • Revisjoni järgmise etapina koostab Justiitsministeerium lähteülesande, mille põhjal otsustatakse edasised tegevused. • Kaubanduskoja ettepanekutega maksejõuetusõiguse revisjoniks saate tutvuda meie koduleheküljel aadressil www.koda.ee.

kohtunikud. Kuna maksejõuetusmenetluste puhul on kiireloomuline ja asjatundlik reageerimine määrava tähtsusega nii menetluse edasise käigu kui lõpptulemuse osas, siis leiame, et spetsialiseerumine aitaks muuta menetluste läbiviimist oluliselt tulemuslikumaks. Sealjuures aitaks spetsialiseerunud kohtunike kasutamine paremini jälile jõuda maksejõuetuse sisuliste põhjusteni. Lisaks näeme vajadust vaadata üle pankrotihaldurite järelevalve ja nõuded kompetentsile ning nende tasustamise küsimused. Pankrotimenetluste sujuvama läbiviimise nimel leiame, et äriregistri juurde tuleks luua aktuaalseid andmeid sisaldav ja kasutajasõbralik register, kus sisalduks informatsioon nii riigisiseste kui piiriüleste pankrotimenetluste kohta. Sellised muudatused aitaksid meie hinnangul vältida menetluste lõppemist raugemisega ning muuta maksejõuetusmenetluste läbiviimist nii sisuliselt kui vormiliselt tõhusamaks ja seega üldisemalt parandada ettevõtluskeskkonna toimimist. Kuna viidatud probleemid on omavahel tihedalt seotud – menetluse efektiivsus sõltub haldurite ja kohtunike kompetentsist ja administratiivsest lahendustest, aga ka võimalustest juhatuse liikme vastu nõudeid maksma panna, siis rõhutasime oma tagasisides, et maksejõuetusõiguse revisjonile tuleb läheneda süsteemselt ning hoiduda seadusandlust muutmast ühe konkreetse kaasuse pinnalt. Kui soovite, et hoiaksime teid maksejõuetusõiguse revisjoni käiguga kursis või teil on teema kohta ettepanekuid, siis kirjutage aadressil katre.rugo@koda.ee.

JURISTI TÖÖLAUALT

Kaubanduskoja ettepanekul

Siseriikliku lähetuse päevaraha taastamine on taas aktuaalne

vabanevad väikeettevõtted pakendiaruande auditeerimisest

Simoona Hion

Jurist

Simoona Hion Jurist

uve alguses võeti vastu tulumaksuseaduse muudatused, millega tõsteti Kaubanduskoja ettepanekul välislähetuse maksuvaba piirmäära seniselt 32 eurolt 50 euro peale. Seadusemuudatus jõustub juba uue aasta algusest. Lisaks välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära tõstmisele juhtisime tähelepanu vajadusele taastada maksuvaba päevaraha maksmise võimalus ka siseriiklikult. Rahandusministeerium oli seisukohal, et siseriikliku päevaraha taastamine peaks alguse saama tööõiguse regulatsiooni muutmisest ning kuulub pigem sotsiaalministeeriumi pädevusse. Kuigi Kaubanduskoja hinnangul on tegemist siiski pigem maksuõigusliku küsimusega, mille reguleerimist ei takista ka tänane tööõiguse regulatsioon, on ilmselge, et küsimuse lahendamiseks on vajalik mõlema ministeeriumi ühine seisukoht. Seega pöördusimegi hiljuti sama küsimusega sotsiaalministeeriumi poole saamaks nendepoolset selgitust küsimusele, kas siseriikliku töölähetuse päevaraha maksuvaba määra taastamine peaks saama alguse tööõiguse muutmisest või kuulub see pigem maksuõiguse reguleerimisalasse. Vastuse saamisel sotsiaalministeeriumilt anname sellest kindlasti teada läbi Kaubanduskoja infokandjate ka oma liikmetele.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2015

äesoleva aasta alguses jõustunud pakendiaruande auditeerimise kohustus tegi nii mõnedki ettevõtjad murelikuks. Seadusemuudatus nägi ette, et kõik ettevõtted, kes lasevad turule rohkem kui 100 kg plastpakendit või 200 kg muid pakendeid (nt klaas, metall) peavad auditeerima ettevõttesisese pakendiaurande. Ettevõtjale tõi auditeerimise kohustus kaasa olulisi lisakulutusi. Audiitorkogu sõnul maksab pakendiaruande auditeerimine täna umbes 800-2000 eurot. Töö maksumus oleneb mahust ja keerukusest (s.t kui korras on ettevõttesisene aruandlus).

Kohustus käib üle jõu

Eelkõige olid uue auditeerimise kohustuse pärast mures väike- ja mikroettevõtjad. Paljude jaoks oli auditeerimise kohustus üle jõu käiv kulutus. Kuulanud ära liikmete arvamuse, tegime keskkonnaministeeriumile toona ettepaneku tõsta turule lastava pakendimassi künnisarvu, alates millest on auditeerimine ettevõtjale kohustuslik. Peamine eesmärk oli aidata mikro- ja väikeettevõtjaid, keda seadusemuudatus enim mõjutas.

Ministeerium võttis Kaubanduskoda kuulda

Meil on hea meel, et keskkonnaministeerium võttis meie ettepanekut kuulda ja tõstis künnisarvu. Hetkel on kooskõlastamisel uus seaduseelnõu, mille kohaselt on pakendiaruande auditeerimisest vabastatud ettevõtjad, kes lasevad turule alla viie tonni pakendimassi. Kindlasti mõjutab künnisarvu tõstmine positiivselt kõige enam mikro- ja väikeettevõtjaid, kelle turule lastav pakendimassi kogus jääb üldjuhul alla viie tonni. Samas ei saa unustada, et tänaseni puudub põhjalik mõjude analüüs, mil määral on pakendiaruande auditeerimine sellisel kujul kaasa aidanud pakendite taaskasutusele. Meie hinnangul on auditeerimine tulemuslik ainult juhul, kui alginformatsioon ehk info, mida audiitor kontrollib, on piisava kvaliteediga. Alustada tuleks pigem ettevõttesisesest pakendiarvestuse süsteemi korrastamisest, mis peaks ühest küljest olema ettevõtja jaoks lihtne ja võimalikult vähe aeganõudev tegevus ning samal ajal tagama ka andmete piisava kvaliteedi. Seega seni, kuni puudub põhjalik analüüs, mil määral auditeerimine praegusel kujul aitab pakendite taaskasutusele kaasa, on keeruline ka auditeerimise kohustust pooldada, sest ei saa unustada, et ettevõtjate jaoks on auditeerimine siiski oluline lisakulutus. Seega tuleks lisaks künnisarvu tõstmisele üle vaadata ka auditeerimise protsessi sisu ja välja selgitada, kas sellisel kujul aitab see tõsta pakendite taaskasutust. Kõik pakendiaruandlust puudutavad ettepanekud ja arvamused on teretulnud e-posti aadressil simoona@koda.ee

K a u b a n d u s k o d a t u n n u s ta b

Selgusid

parimad ettevõtted

Egert Kamenik

aastal 2015

oktoobril toimunud pidulikul auhinnagalal Eesti Parimad Ettevõtted 2015 pälvis Aasta Ettevõtte tiitli Kaubanduskoja liige Kodumaja AS. Aasta Ettevõte valiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) konkursi Ettevõtluse Auhind ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi Konkurentsivõime Edetabel parimate seast. Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman ütles piduliku sündmuse puhul: „On äärmiselt uhke suruda igal aastal pärjatud ettevõtjate kätt ning soovida neile südamest õnne saavutatu eest. Eriti hea on tunne siis, kui näeme uusi ja värskeid tulijaid.

Noorte tahe luua oma ettevõte on kasvutrendis ja ebaõnnestumise hirm hakkab vaikselt kaduma. Ettevõtlikkuse edendamine on meie kõigi missioon ja lausa kohustus teha seda igapäevaselt, mitte projektipõhiselt või mõeldes ettevõtjate peale vaid mõnel päeval või nädalal aastas.“ EASi juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on Aasta Ettevõtte tiitli pälvinud Kodumaja hea näide Eesti kapitalil põhinevast ettevõttest, kes on end edukalt tõestanud nii kodumaal kui rahvusvahelisel tasandil. „Eksport on meie ettevõtetele see võlusõna, mis aitab neil suuremaks kasvada. Kodumaja puhul on märkimisväärne, et nad

ekspordivad praktiliselt 100protsendiliselt, olles samal ajal oma valdkonna tipptegija ja ka vastutustundlik tööandja,“ kirjeldas Tomberg võitjat. Jüri Käo, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees: „Eduka ühiskonna eeldus on toimiv ja vaba majandus. Viimast kannavad edasi ettevõtjad, kes oma igapäevase tööga meile kõigile väärtust loovad. Aasta ettevõtja konkurss teeb mind igal aastal uhkeks, et Eestis on nii palju erksaid ettevõtjaid ja konkurentsivõimelisi ettevõtteid väga erinevates tegevusvaldkondades.“

Eesti Parimad Ettevõtted 2015

Noor Ettevõtja 2015, Indrek Ulst (Mooncascade OÜ)

Noor Ettevõtja 2015

8. oktoobril toimunud ettevõtjate tunnustamise galal andis Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves üle ka Noor Ettevõtja 2015 preemia. Preemia esimeseks laureaadiks on Indrek Ulst ettevõttest Mooncascade OÜ. Konkursil kandideeris 21 ettevõtlikku inimest ning nominendid olid lisaks Indrek Ulstile ka Siim Nellis ettevõttest Huum ja Alissa Vassilkova ettevõttest Alfred &Partners OÜ. Noore ettevõtja preemia kuulutasid sel aastal esmakordselt välja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Swedbank. Preemia on mõeldud kuni 30-aastasele Eesti ettevõtjale kohaliku ettevõtluse edendamise ja väljapaistva tegevuse eest. Preemia suurus on 5 000 eurot ning seda rahastab Swedbank. Vaata ka: www.koda.ee/noorettevotja

Egert Kamenik

Konkurentsivõimelisim mikroettevõte 2015, Interstudio OÜ

Egert Kamenik

Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte 2015, AdCash OÜ

Kaarel Langemets

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2015

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu Konkurentsivõime Edetabeli 2015 võitjad: Aasta mikroettevõte - Interstudio OÜ Aasta keskmise suurusega ettevõte - AdCash OÜ Aasta suurettevõte - Merko Ehitus AS Konkurentsivõimelisimad ettevõtted tegevusvaldkonniti: Tööstus- ja energeetika - BLRT Grupp AS Toiduainetööstus - A. Le Coq AS Finantsvahendus - Swedbank AS Hulgikaubandus - CM Tallinn AS Side-, kommunikatsioon ja IT Eesti Telekom AS Turism - Tallink Grupp AS Jaekaubandus - Tallinna Kaubamaja Grupp AS Kinnisvara - Technopolis Ülemiste AS Transport ja logistika - Greencarrier Liner Agency Estonia OÜ Ehitus - Merko Ehitus AS Teenindus - Olympic Entertainment Group AS EASi Ettevõtluse Auhind 2015 võitjad: Aasta uuendaja - AdCash OÜ Aasta eksportöör - Kodumaja AS Aasta piirkonna ettevõte UPM-Kymmene Otepää AS Aasta vastutustundlik ettevõte Playtech Estonia OÜ Aasta välisinvestor - WestaquaInvest OÜ Aasta Ettevõtte žürisse kuulusid: majandus- ja taristuminister Kristen Michal, endine ettevõtlusminister Urve Palo, Eesti Panga president Ardo Hansson, Aasta Ettevõte 2014 võitja Top Marine juht Andry Prodel, Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, ettevõtjad Oliver Väärtnõu ja Kati Kusmin.

Lisainfo: Moonika Kukk Eesti Kaubandus-Tööstuskoda moonika.kukk@koda.ee 604 0088 Vaata ka: www.ettevotluskonkurss.ee

Messid Saksamaal ITB Asia

Rahvusvaheline turismimess Aasias

Singapur

21.–23.10.2015

aquanale FSB

Rahvusvaheline saunade, veekeskuste ja spaade mess Rahvusvaheline spordirajatiste, linnamööbli ja mänguväljakute mess

Köln

27.–30.10.2015

hanseboot

Rahvusvaheline paadimess Hamburgis

Hamburg

31.10.–08.11.2015

AGRITECHNICA

Rahvusvaheline põllumajandustehnika mess

Hannover

08.–14.11.2015

Productronica

Elektroonikakomponentide tehnoloogia mess

München

10.–13.11.2015

MEDICA COMPAMED

Rahvusvaheline meditsiinimess ja kongress Rahvusvaheline meditsiinitööstuse kõrgtehnoloogia mess

Düsseldorf

16.–19.11.2015

BOOT & FUN

Rahvusvaheline mere-, veespordi-ja paadimess

Berliin

18.–22.11.2015

Internationale Grüne Woche

Rahvusvaheline toiduainetööstuse, põllumajanduse ja aianduse mess

Berliin

15.–24.01.2016

DOMOTEX

Vaipade ja põrandakatete mess

Hannover

16.–19.01.2016

imm cologne LivingInteriors®

Maailma juhtivaim rahvusvaheline sisustuse ja mööbli mess Rahvusvaheline sisustuskaupade mess vannitoa sisustus, põrandakatted, seinakatted, valgustus

Köln

18.–24.01.2016

boot Düsseldorf

Rahvusvaheline paadimess

Düsseldorf

23.–31.01.2016

ISPO MUNIC

Spordikaubad ja spordimood

München

24.–27.01.2016

NORTEC

Põhjamaade tootmistehnika erialamess

Hamburg

26.–29.01.2016

Spielwarenmesse

Rahvusvaheline maailma suurim mänguasjade mess

Nürnberg

27.01.–01.02.2016

ISM

Rahvusvaheline maiustuste ja kondiitritoodete mess

Köln

31.01.–03.02.2016

GDS (talv)

Rahvusvaheline jalatsite ja aksessuaaride mess

Düsseldorf

10.–12.02.2016

INHORGENTA MUNICH

Kellad, ehted, vääriskivid

München

12.–15.02.2016

Open School of Management laieneb Eestisse ja Venemaale

Open School of Management on rahvusvaheline juhtimiskool, kus õppejõududeks on tunnustatud professorid kõrgetasemelistest majandus- ja juhtimiskoolidest kogu maailmas. Open School of Management pakub arenevatele juhtidele (kellel on varasem kutseharidus või kes on lõpetanud kraadiõppe muus valdkonnas kui majanduses) ühe aasta kestvaid ingliskeelseid online ja kaugõppekursuseid, mille lõppedes antakse ISCED-2011 4. tasemele vastav juhtimistunnistus. Kooli programm on Saksamaal riiklikult tunnustatud.

Messid Berliinis Kontakt: Maida Insler tel: 6276 942 e-post: berlin.ee@ahk-balt.org Messid Düsseldorfis Spielwarenmesse Nürnbergis Kontakt: Mari-Ann Rebane tel: 6276 947 e-post: duesseldorf.ee@ahk-balt.org e-post: spielwarenmesse.ee@ahk-balt.org Messid Hamburgis Kontakt: Mari-Liis Sikamägi tel: 6276 951 e-post: hamburg.ee@ahk-balt.org Messid Hannoveris Kontakt: Triin Lend tel: 6276 944 e-post: hannover.ee@ahk-balt.org Messid Kölnis Messid Münchenis Kontakt: Elo Saari tel: 6276 946 e-post: koelnmesse.ee@ahk-balt.org e-post: muenchen.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org

Programm on töötatud välja koostöös personaliekspertidega, et saavutada järgmised eesmärgid: kvalifikatsioon peaks olema väga tasuv (vähem kui 2000 USD), kättesaadav kogu maailmas ilma reisimisvajaduseta, väga paindliku graafikuga ja pakkuma laia valikut valikainete mooduleid. Eesti ja Vene ettevõtetel on võimalik saada, registreeruvate tudengite arvust sõltuvalt allahindlust tavaõppemaksust.

Lisainfo saamiseks võtke ühendust Open School of Managementiga aadressil www.openschoolofmanagement.com

riigihanketeated

Energiatõhususprojekt tööstuses

Puit, ehitusmaterjalid Soomes hangitakse ametiasutusse jahutus- ja ventilatsiooniseadmeid. Tähtaeg 16.11.2015. Kood 173 Lätis hangitakse elektriposte. Tähtaeg 13.11.2015. Kood 174 Lätis hangitakse puitkütuseid. Tähtaeg 03.11.2 015. Kood 175

Rootsis hangitakse puitu, saeveskitooteid ja puidust ehitusmaterjale. Tähtaeg 09.11.2015. Kood 176

Aivar Uutar Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8

Millest alustada ja kuidas kavandada energiasäästu ettevõttes?

Tööstussektoris, nagu igas teises valdkonnas, on kulubaasi (sh püsikulude) jälgimine ja tervemõistuslik optimeerimine normaalne äriprotsess. Energiakulud on valdavalt püsikulud, mille suurus sõltub äri eripärast. Tihti käsitletakse energiatarbimisega seotud teemasid eraldiseisvana ja n-ö paratamatusena. Mitmeaastasele kogemusele tuginedes julgen öelda, et see ei ole nii. Energiakulude vähendamine annab ettevõtetele positiivset rahavoogu. See tähendab, et investeeringud saavad tagasi makstud energiakulude kokkuhoiust. Tööstusvaldkonnas on oluline vaadata energiatarbimist kahest erinevast vaatenurgast, lisaks tasub alati sisse tuua rahaline mõõde: • Hoonetega seotud energiatarbimine • Tootmise ja protsessidega seotud energiatarbimine

Energiakulude vähendamine annab ettevõtetele positiivset rahavoogu. Tänapäeval kavandatakse tootmishooneid konkreetseid protsesse arvestades. Paraku on meil märkimisväärne hulk tööstust, mis kasutab parasjagu kättesaadaval olevaid ruume, mis pole algselt sellise tootmistegevuse jaoks planeeritud. Tihti on ärid laienenud ja protsessid muutunud, kuid hoone ja sellega seotud süsteemid on jäänud piisava tähelepanuta. See omakorda tähendab asjatut kulu kliimaseadmetele, valgustusele jne. Suurimat kokkuhoiupotentsiaali oleme siiani tuvastanud soojusenergia osas, üheks

Inglismaal hangitakse aedasid, turvatõkkeid, põrkepiirdeid. Tähtaeg 07.12.2015. Kood 177 Lätis hangitakse teravilja, kartuleid, köögivilju, puuvilju ja pähkleid. Tähtaeg 10.11.2015. Kood 178 Toit Inglismaal hangitakse liha ja lihatooteid. Tähtaeg 11.11.2015. Kood 179 Rootsis hangitakse kalaliha ja mereande. Tähtaeg 04.11.2015. Kood 345285 180 Eestis hangitakse erinevaid toiduaineid kutseõppekeskuse sööklale ja restoranile. Tähtaeg 09.11.2015. Kood 181 Muu Soomes hangitakse uue ema pakki erinevaid tooteid (rõivaid, imikutooteid, mänguasju jms). Tähtaeg 11.01.2016. Pakkumiste esitamine soome, rootsi ja inglise keeles. Kood 182

v õta üh e n d us t

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

riigihanketeated Lätis hangitakse kütust (kütusepaakidesse). Tähtaeg 16.11.2015. Kood 183 Rootsis hangitakse hambaimplantaate. Tähtaeg 05.11.2015. Kood 184 Taanis hangitakse madratseid ja madratsikatteid. Tähtaed 06.11.2015. Kood 185 NATO hange töötajatele koolituse pakkumiseks teemadel: varahaldus ja raamatupidamine, rahandus (baastase/edasijõudnud). Tähtaeg osalustaotluse esitamiseks 23.10.2015. Kood 186 IKT NATO hange Ramsteini õhuväebaasi turvasüsteemide hooldus- ja parandustööde ning turvaserveri vahetuse kohta. Osalustaotluse tähtaeg 15.10.2015. Kood 187 Lätis hangitakse militaarotstarbeline spetsiaalne tarkvara (military handling system), sh koolitust ja seonduvaid simulatsioone. Tähtaeg 02.11.2015, pakkumiste esitamine läti või inglise keeles. Kood 188

efektiivseks meetmeks on jääksoojuse kasutuselevõtmine. Samuti on märkimisväärsed kokkuhoiuvõimalused kliimaseadmete nõudluspõhises juhtimises, valgustuse renoveerimises, tootmisprotsesside nihutamises (tarbimispiikide vältimiseks) ning automaatsete protsesside suunamises soodsama energiahinnaga aegadele. Süstemaatiline ja terviklik lähenemine energiatõhususe temaatikale on võimaldanud ettevõtete energitarbimist vähendada rohkem kui 30%.

Soovitused ettevõtetele, kes soovivad oma energiakulusid vähendada:

• Kaardistage olemasolev olukord. • Koostage energiatarbimise ajalugu käsitlevad graafikud, MWh/kuus ja EUR/kuus. • Hinnake energiakulu suhet müügitulusse aastate lõikes, EUR/EUR. • Kui aastane energiakulu rahalises vääringus on marginaalne, näiteks alla 4% müügitulust, siis võite energiakulude temaatikaga mitte tegelda.

• Kui aastane energiakulu rahalises vääringus moodustab rohkem kui 4% müügitulust, siis soovitame kaaluda mõnda järgnevat tegutsemisviisi: • Määrake ettevõttes vastutav isik, kes koostab energiakulude vähendamise kava ja viige see ellu sisemiste ressurssidega. • Kaasake välist abi, kes aitab teil süstemaatilise analüüsiga jõuda optimaalsete lahendusteni – kasutage näiteks allpool toodud protsessi skeemi. • Oodake, kuni mõni sarnase profiiliga ettevõte on midagi ära teinud, seejärel kohandage energiatõhususmeedet vastavalt oma hoone spetsiifikale, teostage kontrollarvutused. Kui valisite esimese või teise lahenduse, siis on ülioluline kaasata protsessi ka keegi tippjuhtkonnast, see tagab vajaduste ja võimaluste sisulise analüüsi. Allpool on järele proovitud ning toimiv skeem eduka energiatõhususprojekti läbiviimiseks

Masinad, seadmed Soomes hangitakse päästeotstarbeline paat (õlireostuse tõrjeks). Tähtaeg 13.11.2015. Kood 189 Leedus liisitakse lennuk. Tähtaeg 26.11.2015. Kood 190 Soomes hangitakse erinevaid rehve. Tähtaeg 23.10.2015. Kood 191 Taanis ostetakse kummipaate jms päästeotstarbelisi paate. Tähtaeg 24.11.2015. Kood 192

v õta üh e n d us t

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

Artikkel ilmub energiaefektiivsust edendava projekti STEEEP raames. Lisainfo www.koda.ee/STEEEP ja steeep.eu

Elmia Subcontractor 2015: mess ja kontaktkohtumised

wikicommons

ELi-Hiina ettevõtjate ärialane- ja tehnoloogiakoostöö mess

koostööpakkumised Rootsi ettevõte töötas välja ettearvamatu liikumistsükliga kalapüügi peibutise ning otsib patenteeritud toote tootmiseks tootjat. Kood: BRSE20150710001 Rootsi e-kaubanduse sektoris tegutsev spordirõivaste jaemüüja otsib naiste treeningpükste (nt retuuside) tootjat, kes suudab vajadusel pakkuda abi toodete kujundamises ja disainis. Kood: BRSE20150901001 Rootsi elektriseadmete toomise- ja arendamisega tegelev ettevõte pakub alltöövõttu elektrimootorite tootjatele. Kood: BRSE20150831001 Rootsi ettevõte otsib silikooni tootjat enda väljatöötatud näomaski prototüübi toomiseks. Tootel peab säilima nõutud hügieeniline seisund, mis võimaldab maski pesta, kuumutada ja külmutada. Kood: BRSE20150827001

09.-11. novembril 2015 Chengdus Hiinas

Olete oodatud ELi-Hiina koostöömessile, kui soovite luua uusi piiriüleseid kontakte ja koostööalgatusi, saada ülevaadet investeerimisvõimalustest, tutvuda ja tutvustada uusi projektiideid ja tooteid ning saada põhjalik ülevaade Hiina turu toimimisest. Kümnendat korda toimuval koostöömessil on võimalik osaleda oma stendiga, võtta osa individuaalsetest kontaktkohtumistest ja konverentsi programmist ning osaleda ettevõtte külastustel. Peamised valdkonnad: • keskkonnakaitse, • energiasääst ja uus energia, • biofarmaatsia ja biotehnoloogia, • kaasaegne põllumajandus ja toiduained, • innovatsioon ja ettevõtlus, • IKT tööstus ja teenused, • turism. Euroopa-Hiina koostöömessi korraldavad Hiina poolt EU Project Innovation Centre (Chengdus) ja Hiina Enterprise Europe Network. Euroopa korraldaja on EEN partner Berlin-Grandenburg regioonist, aga oodatud on erinevate EL riikide ettevõtjad. Tänaseks on registreerunud B2B üritusele juba 383 Hiina ettevõtet. Osalemistasu 100 eurot, registreerumine avatud kuni 29.10.2015 Lisainfo: www.b2match.eu/tenth-euchina-cooperation-fair-chengdu

10.-11. novembril 2015 Jönköpingis Rootsis

Kohtaktkohtumiste üritus Subcontractor Connect 2015 toimub Põhjamaade suurima allhanke messi ja tööstusliku tootmise messi raames, tuues igal aastal messile üle 1200 stendisti enam kui 30 riigist. Kõiki osalejaid kokku enam kui 15 000. Sel aastal toimub kontaktkohtumiste üritus 11. korda ja möödunud aastal toimus kokku 472 B2B kohtumist 101 ettevõtte vahel 16 riigist. Tagaside põhjal võiks eeldatav kasum kontaktkohtumiste üritusel sõlmitud kokkulepetest küündida ca 4 100 000euroni. Kohtaktkohtumiste rõhuasetus on metallitööstusel ja autotööstusel ning kaasatud on seotud teemad: • tootmismeetodid, • tooted ja komponendid, • materjal, tooraine ja pooltooted, • disain ja arendustöö, • tööriistad ja seadmed – eritellimusel, • organisatsioonid ja teenused. Osalemistasu 2995 SEK sisaldab ettevõtte profiili avaldamist messi kataloogis, neljapäevast sissepääsu Elmia Subcontractor messile, osavõttu võrgustumise üritusest 10.11.2015 ja kuni 20 B2B kohtumise korraldamist. Registreerimise tähtaeg 23.10.2015. Lisainfo: www.b2match.eu/ subcontractorconnect2015

Suurbritannia militaarriietuse ja -tarvikute tootja otsib puuvillasest materjalist nööpidega trakside tootjaid. Traksidel peab olema elastne puuvillane vöö ja paelad, nahast otsad ja metallist kinnised. Kood: BRUK20150907001 Suurbritannia spordirõivaste ja patenteeritud infrapuna tehnoloogiaga ravirõivaste tootja otsib meditsiiniliste kompress-sukkade ja -sokkide tootjat. Oleks hea, kui tootja kasutaks nn Celliant kiudu. Kood: BRUK20150917001 Suurbritannia jalgpalli väravapostide turustamisega tegelev ettevõte otsib uPVC plastikust torude tootjat väravapostide tootmiseks. Postid peavad olema diameetriga 80 mm ning uuest või taaskasutatud materjalist. Kood: BRUK20150907002 Suurbritannia logistikafirma pakub vahendaja teenuseid veise-ja lambaliha, kala, juustu ning veini tarnijatele, kes soovivad luua kliendibaasi Kaug-Idas. Kood: BRUK20150717003 Bulgaaria töörõivaste ja isikukaitsevahendite turustamisega tegelev ettevõte otsib isikukaitsevahendite tootjaid ja tarnijaid (nt kingad, kindad, kaitsekiivrid, näokaitsmed, kuulmiskaitsevahendid, kaitseprillid, respiraatorid, ohutuserakmed jne). Kood: BRBG20150821001 Saksamaa noorele suunatud trendikate ja ökoloogiliste riiete müügiga tegelev ettevõte otsib oma tootevalikusse uusi tooteid ja aksessuaare. Kood: BRDE20150914001

v õta üh e n d us t

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

koostööpakkumised

Tour d'Europe: Belgia ja Hollandi hulgija jaemüüjad otsivad toidu- ja joogitootjaid

Rootsi peotarvikute jaemüüja otsib oma toodete tootmiseks tekstiilitoodete tootjat. Üheks tooteks on puuvillane kott paelaga nt mänguasjade jms jaoks, mis on tehtud 100% puuvillast (mõõdud 46x38cm ja 36x34cm). Teine toode on kardin, mida saab iminapa abil riputada plastikkonksudele. Toote nn kangaosa osa peab olema mittekortsuvast ja mitteläbipaistvast tihedast polüesterkangast ning üleval nurkades ümmarguste kinnitustega, mida saab tõmmata konksude otsa. Kood: BRSE20150828001

wikicommons

Taani ehitusjärelevalve teenuseid osutav ning taastuvenergia sektoris tegutsev ettevõte pakub vahendaja teenuseid uuenduslike tuulikute seadmete tootjatele (mis aitavad tõsta tuulikute efektiivsust) ning hooldusseadmete, -süsteemide ja -tarvikute tootjatele. Kood: BRDK20150914001

4.-5. jaanuaril 2016 Las Vegasases USAs

Rootsi alustav e-kaubanduse ettevõtja otsib vannitoa- ja köögitekstiili toodete tootjaid (voodipesu, kardinad, voodikatted, käterätikud jne) ning dekoratiivtoodete ja aksessuaaride tootjaid (pildiraamid, vaasid, lillepotid, lambid, küünlad, kausid, taldrikud, vaibad jne). Kõik tooted peavad olema ainult valget värvi. Kood: BRSE20150918001 Tšehhi meditsiinimaterjalide, -seadmete ja abivahendite turustamisega tegelev ettevõte pakub vahendaja teenused meditsiini valdkonnas. Kood: BRCZ20140828001 Hollandi merendussektoris elektroonikaseadmete allhangetele spetsialiseerunud ettevõte otsib partnereid, kes teeksid elektrotehnilisi allhanketöid Hollandis. Kood: BRNL20150818002 Rootsi firma otsib orgaanilise gluteenivaba pasta tootjat, kes on huvitatud tootma pastat alternatiivsest toorainest, nt kaunviljadest (herned, kikerherned, läätsed, sojaoad jne). Pastatooted võiksid olla ka erineva kujuga. Kood: BRSE20150910001 Prantsuse meditsiinseadmete müügile spetsialiseerunud ettevõte pakub vahendaja teenuseid meditsiiniseadmete tootjatele, kes soovivad siseneda Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburgi turule. Kood: BRFR20150908001 Serbia külmutatud kala müügile spetsialiseerunud ettevõte pakub vahendaja teenuseid külmutatud kala ja kalatoodete tootjatele. Kood: BRRS20150827001 Rootsi e-õppe arendamisega tegelev ettevõte otsib edasimüüjaid oma individualiseeritud keeleõppe mobiilirakendusele. Kood: BOSE20150827001 Itaalia taaskasutatud materjalidest käsitööehete ja käekottide tootmisele spetsialiseerunud ettevõte otsib edasimüüjaid. Kood: BOIT20150119003

võta üh e n d us t

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

CES 2016: elektroonikamess ja kontaktkohtumised Las Vegases

5. novembril rotterdamis Hollandis Kaubanduskoda osaleb võrgustiku Enterprise Europe Network kaudu toidu- ja joogisektorile mõeldud projektis Tour d’Europe, kus Belgia ja Hollandi hulgija jaemüüjad otsivad toidu- ja joogitootjaid, muuhulgas ka Eestist. Hollandi ja Belgia partnerid on suvel kaardistanud paljude enda toidu edasimüüjate, ostjate ja turustajate vajadused ning jätkavad seda ka septembris. Ettevõtjad soovivad leida huvitavaid toidu-joogitootjaid vastavalt profiilidele. Praeguseks osaleb projektis 17 riiki. Oktoobri esimesel poolel on neil plaanis huvilised üle vaadata ja otsustada koos nende edasimüüjate/ ostjatega, kellega soovitakse kohtuda 5. novembril Rotterdamis. Tähtaeg registreerumiseks 23.10.2015 Koostööhuvi korral (sh profiilide saamiseks) võtke ühendust: Kadri Rist Projektijuht Tel: 604 0091 E-post: kadri.rist@koda.ee

Olete oodatud osalema maailma suurimale tarbijatele suunatud tehnoloogiamessile ja kaks päeva varem toimuvale kontaktkohtumiste üritusele Las Vegases Ameerika Ühendriikides. Maailma suurima CES 2016 elektroonikamessi keskmes on valdkonnad: • 3D printimine, • audio/heli, • juhtmeta seadmed ja teenused (wireless), • tark kodu, • robootika, • sensorid, • online meedia, • tervis ja biotehnoloogia, • sport ja fitness, • elektroonilised mängud, • digitaalne kujutlus ja fotograafia, • sisu loomine ja levitamine, • arvuti riistvara-tarkvara-teenused, • kommunikatsiooni infrastruktuur, • autotööstuse elektroonika, • heli. 2015. aastal osales messil üle 170 000 osaleja, 3681 stendisti, 375 start-up’i, kohal oli maineka Fortune 100 edetabeli 82% ettevõtetest ja 83% olulisematest jaemüüjatest. Kohtakohtumiste ürituse eesmärk on luua kohtumisi alustavate, tegutsevate ja rahvusvaheliste ettevõtjate vahel, samuti luua kontakte strateegiliste partnerite ja investoritega USAst ja teistelt turgudelt. Osalema oodatakse edasimüüjad, jaemüüjad, e-müüjad, tootjate esindajad, investoreid, hospitality sektori (hotellid jms) esindajad ja teisi ettevõtjaid. Osalustasu on 995 dollarit, mis sisaldab kohtaktkohtumiste üritusel osalemist ja tasuta messipääset (sh sisepääsu kogu messialale, konverentsidele, võrgustumise üritusele jms). Eelregistreerimine kuni 30.11.2015, siis on garanteeritud eksklusiivne messipääse jm varajase registreerija võimalused.

Üldregistreerimine avatud kuni 28.12.2015. Lisainfo: www.b2match.eu/eaec-ces2016

Aasia Foorum – India, Singapur ja Vietnam Toimumise aeg: 5. november 2015 Koht: Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa hotel Tallinn (Toompuiestee 27, Tallinn). Töökeel: eesti ja inglise keel Kaubanduskoda korraldab Ekspordi Akadeemia raames Aasia Foorumi, kus sihikule võetakse 3 tähelepanuväärset ja kiiresti arenevat riiki, milleks on India, Singapur ja Vietnam. Foorumi moderaator on Marko Mihkelson, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees (IRL). Päevakava

08.30 Registreerimine ja hommikukohv 09.00 Tervitussõnad 09.10 India – suhted on numbritest olulisemad. Viljar Lubi, Eesti suursaadik Indias Ettekanne on eesti keeles 09.30 Megatrendid ja vihjed India turule sisenemiseks. Silva Paananen, Kasvu Consulting Pvt Ltd juht ja kaasasutaja Ettekanne on inglise keeles 10.00 Vietnam - ASEANi tootmiskeskus. Pietro Karjalainen, FinnSEA juht Ettekanne on inglise keeles 10.30 Küsimused/vastused 10.50 Kohvipaus 11.15 Singapuri tuleviku visioon – ärivõimalused ja trendid Singapuris.

Sonny Aswani, Tolaram Grupi juht (Eestis) ja Eesti aukonsul Singapuris Ettekanne on inglise keeles 11.40 Singapuri roll ärimaastikul Miroslaw Pienkowski Ettekanne on inglise keeles 12.00 Küsimused/vastused 12.15 Paneeldiskussioon: Ettevõtte kogemused Aasia turul (osalejad kinnitamisel) 13.00 Lõuna 14.00 B2B kohtumised foorumi ekspertidega

sama osalemistasu. Kes soovib osaleda rohkem kui ühel üritusel, siis palun võtke meiega ühendust. Vähemalt kahel tasulisel üritusel osalenute vahel loositakse välja kingitus Chemi-Pharm OÜ-lt.

Meil on hea meel pakkuda suurepärast võimalust peale ettekandeid kohtuda B2B raames foorumil üles astunud ekspertidega. Kohtumised on individuaalsed, kellaajaliselt fikseeritud, graafiku alusel ning vajalik on eelnev registreerimine. Kõigil huvilistel palume ühendust võtta Egeth Küppariga.

Osale ja leia uusi võimalusi Aasia turgudel!

Korraldajad jätavad õiguse teha ajakavasse muudatusi. Osalemistasu Kaubanduskoja liikmele 100 eurot ja mitteliikmele 200 eurot. Hindadele lisandub käibemaks. Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume kõigile huvilistel eelnevalt registreerida hiljemalt 2. novembril 2015. Registreerimine tagab sissepääsu üritusele. Ekspordi Akadeemia sügishooaja üritustele on võimalik osta paketti, mis tagab sood-

Vaata kogu Ekspordi Akadeemia sügishooaja programmi lähemalt ja tutvu Aasia Foorumi ekspertide profiilidega www.koda.ee/ekspordiakadeemia

Lisainfo: Egeth Küppar Rahvusvaheliste suhete assistent Egeth.Kyppar@koda.ee 604 0080 Aasia Foorumi toimumisele aitab partnerina kaasa Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa hotel Tallinn.

E u roo pa u u d i s e d

Korruptsioonist Reet Teder

Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitees

lljärgnev tugineb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) omaalgatuslikule arvamusele „Korruptsioonivastane võitlus ELis: ettevõtjate ja kodanikuühiskonna mureküsimustele vastamine“. EMSK lähtub oma korruptsioonikäsitluses ÜRO korruptsioonivastasest konventsioonist, mille üldise määratluse kohaselt on korruptsioon igasuguse võimu kuritarvitamine isikliku kasu eesmärgil.

Korruptsioon on levinud kogu maailmas

Hinnanguliselt läheb korruptsioon Euroopas (välja arvatud riigi rahaga seotud pettused) maksumaksjale maksma umbes 120 miljardit eurot aastas. See summa on peaaegu võrdne ELi aasta üldeelarvega, moodustades ühe protsendi ELi SKPst. Korruptsioon on liikmesriigiti väga erinev. Paljudes riikides esineb korruptsiooni avaliku ja eraelu kõigil tasanditel. Korruptsiooni võib liigitada avaliku sektori korruptsiooniks, erasektori korruptsiooniks ja poliitiliseks korruptsiooniks, sõltuvalt sektorist, kus see

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2015

Enam kui pool eurooplastest arvab, et korruptsiooni tase on viimase kolme aasta jooksul tõusnud. ilmneb. Korruptsioon puudutab alati vähemalt kahte nõusolevat isikut ja nendevahelist ebaseaduslikku tegu. Korruptsiooni tüüpilised näited on altkäemaks nii selle aktiivses kui ka passiivses vormis, sealhulgas eelise pakkumine, andmine ja vastuvõtmine või palumine seaduslikule, ebaseaduslikule või ebaeetilisele tegevusele ärgitamisena, mis võib toimuda kingituste, laenude, tasude, nn abistavate (kõrval) maksete, auhindade (nn pistiseandmised) ja muude eeliste vormis, näiteks vähendatud maksud, viisad, teenused, sponsorlus ja annetused. Korruptsioon on paljudel juhtudel seotud muu ebaseadusliku tegevusega, näiteks hinnakokkulepete, pakkumismahhinatsioonide, rahapesu, ebaseadusliku rikastumise, väljapressimise ja pettusega. Korruptsiooni esineb ka vähem materiaalsetes tehingutes, nagu soosiklus ja onupojapoliitika riigiametnike ametisse nimetamisel, mõjuvõimu ja soodustustega kauplemine, klientelism, ebaeetilised puutumatuse, amnestia ja erastamisega seotud tavad, altkäemaksu andmine kohtuja politseiametnikele, erakondade rahastamine ja valimiskampaaniate mahhinatsioonid. Reguleerimata või halvasti juhitud huvide konfliktid võivad põhjustada korruptsiooni, nt tulusaid ametikohti äriühingutes pakutakse endistele riigitegelastele (nn pöördukse-efekt) ilma ooteajata.

Euroopa Liidu korruptsioonist teatamise mehhanism

2011. aasta juunis tegi Euroopa Komisjon oma sammu korruptsiooniga tegelemisel ning selle vastu võitlemisel, võttes vastu ulatusliku korruptsioonivastase paketi. Loodi korruptsioonist teatamise ELi mehhanism. ELi esimene korruptsioonivastase

võitluse aruanne avaldati 2014. aasta veebruaris. Edasised aruanded on kavas avaldada iga kahe aasta tagant. Selle esimese aruande eesmärk oli käivitada sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna laiem arutelu, et toetada korruptsioonivastaseid ettevõtmisi ja selgitada välja, kuidas Euroopa institutsioonid saavad aidata võidelda korruptsiooni vastu. Selle ühiskonna osalemise kontseptsiooni puhul juhindutakse ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklist 13. Aruandes käsitletakse konkreetsetele liikmesriikidele iseloomulikke korruptsiooniprobleeme ja rõhutatakse üldiselt, et liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi, et võidelda korruptsiooni vastu, sest nad ei võta ELi ja rahvusvaheliste õigusaktide asjaomaseid sätteid piisavalt üle, ei rakenda ega jõusta neid piisavalt. Aruandega paralleelselt avaldati kaks Eurobaromeetri uuringut: eriuuring korruptsiooni kohta ja ettevõtlust käsitlev kiiruuring. Uuringute peamised järeldused on järgmised (kõik esitatud suhtarvud viitavad uuringule vastanud ELi kodanike / ettevõtjate arvule): • kolm neljandikku ELi kodanikest leiab, et nende riigis on korruptsioon laialt levinud. Kümnes liikmesriigis on see arvnäitaja suurem kui 90 %; • enam kui pool eurooplastest arvab, et korruptsiooni tase on viimase kolme aasta jooksul tõusnud; • kolm neljandikku eurooplastest väidab, et nende riigis on altkäemaks ja tutvussidemete • kasutamine sageli kõige lihtsam viis teatavate avalike teenuste (nt tervishoiuteenuste) saamiseks; • rohkem kui kaks kolmandikku eurooplastest arvab, et ELi institutsioonides esineb korruptsiooni; • rohkem kui pooled on seisukohal, et institutsioonid ei aita Euroopas korruptsiooni vähendada; • ligikaudu pool äriühingutest peab korruptsiooni ettevõtlusega tegelemisel probleemiks. Eriti • haavatavaks osutusid riigile kuuluvad äriühingud ja avaliku sektori äriühingud, sealhulgas maksu- ja tolliametid; • enam kui pool kõigist äriühingutest leiab, et korruptsioon on riigihangetes laialt levinud huvide konfliktide, läbipaistmatute tavade ja soosikluse

tõttu. Linnaarengu, taristu-, ehitusja tervishoiusektori riigihangete projekte ja lepinguid peeti korruptsiooni suhtes eriti haavatavaks kõigil tasanditel. OECD 2014. aasta detsembri aruanne näitab, et välismaise altkäemaksu määr püsib jätkuvalt kõrgena. Aruandes kirjeldatakse enam kui 400 aastatel 2009–2014 aset leidnud välisriigi riigiametnikele altkäemaksu andmise juhtumit. Altkäemaks moodustas keskmiselt 11% tehingu koguväärtusest ja paljud juhtumid olid seotud riigihangetega. Kaks kolmandikku juhtumitest leidis aset neljas järgmises valdkonnas: kaevandustööstus, ehitus-, transpordi- ja laondus- ning info- ja kommunikatsioonisektor.

Mida probleemiga peale hakata?

Mida selle probleemiga siis, lisaks teadvustamisele, karistusmeetmetele, läbipaistvuse suurendamisele, veel teha? EMSK pakub välja rea omapoolseid soovitusi alates ühtse ja tervikliku korruptsioonivastase Euroopa Liidu strateegia ja selle tegevuskava väljatöötamisest, rahvusvahelise korruptsioonivastase koostöö tugevdamisest kuni soovitusteni äriühingutele. Näiteks peaksid äriühingud, kes osalevad ELi riigihankelepingutes, esitama teavet oma omandiõiguse, sealhulgas ettevõttest tegelikult tulu saava isiku kohta. Suurettevõtjatel, kes osalevad riigihankelepingutes, peaks olema kehtestatud kindel altkäemaksu- ja korruptsioonivastane koodeks. EL peaks korruptsiooni eest hoiatava vahendina kasutama riigihangetest välistamist teatud ajavahemiku jooksul. Välistamist tuleks kaaluda eelkõige juhtudel, kui äriühing on mõistetud lõplikult süüdi õigusvastases tegevuses ja ta on jätnud kehtestamata ennetavad korruptsioonivastased meetmed. Süsteem peaks soosima äriühinguid, kes on ellu viinud reformid ja võtnud vastavad meetmed korruptsiooni vältimiseks. Ausameelsuse kokkulepete kasutamist tuleks edendada. Samuti on vaja pöörata rangemat tähelepanu riigile kuuluvate äriühingute ning riiklike haldusasutuste eetilisele tegutsemisviisile ja seaduskuulekusele nii riiklikul kui ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seda siis EMSK arvates.

eesti kaubandus-tĂśĂśstuskoja teataja 10 / 2015

i n n v o vat s i o o n i v e e r g

Loomemajanduses

on senini peidus (ekspordi)potentsiaal

Piret Potisepp

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2015

uurbritannias oli 2013. aastal loomemajanduse ettevõtete koguväärtus pea 77 miljardit naela. Sektoris oli eelneva aasta võrdlusega toimunud kümneprotsendine kasv. Eestis ei anna need numbrid paraku võrdlusmomenti väljagi. Vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud uuringule on loomemajanduse sektori kogumaht 2011. aasta andmetele tuginedes 2,7 protsenti SKPst. Võrdlus Suurbritanniaga ei ole juhuslik, sest tegemist on maailmas ühe kõige arenenuma loomemajandussektoriga riigiga. London on teatud ja tuntud kui metropol, mis tõmbab ligi loometalente ning Suurbritannia ettevõtted on aastaid oma tooteid ja teenuseid edukalt ka eksportinud. Vaadeldes Eesti kahanevat siseturgu, on igati arusaadav, miks välisturgudele vaatama suunatakse ka siinseid loomeettevõtjaid.

Arno Mikkor

Häid näiteid jagub

Ka praegu on rida ettevõtteid, kel aktiivne tegevus välisturgudel. Kindlasti olete kuulnud, kuidas JOIK Jaapani turgu vallutab. Meedia on lähedalt dokumenteerinud Montoni käekäiku välisturgudel. Toon siinkohal näitena kaks väikeettevõtet, kelledele eksport on oluliseks käibe allikaks. HÖP on Eesti väikeettevõte, mille missiooniks on pakkuda põnevaid ideid arendavateks mängudeks ja meisterdamisteks ning niimoodi lastevanematele kasvatuses toeks olla. HÖPi kodulehelt saab ka lugeda, et ettevõtte üheks eesmärgiks on ärgitada väikeseid maailmaavastajaid loovalt mõtlema, iseseisvalt uusi lahendusi ja seoseid leidma. Kuigi tegemist on kolme sõbra poolt n-ö hobi korras alustatud ettevõtmisega, siis eelmine aasta moodustas eksportkäibe kogukäibest 30%. Peamisteks ekspordisihtturgudeks olid Soome ja Läti. Just taoliste ettevõtete, kus loov idee on valatud toodete vormi, kasv on Eestis tõusuteel. Teiseks näiteks on koeratarvete kaubamärk NufNuf, mis pakub nutikaid ning hea disainiga tooteid arukatele koertele. Ettevõtte kodulehelt saab lugeda, et Nufnufi tooted aitavad muuta koera ja tema peremehe elu mugavaks ja turvaliseks. Praeguseks leidub toodetele edasimüüjaid lisaks Eestile Soomes, Saksamaal, Šveitsis, Suurbritannias ning Prantsusmaal.

Suurbritannia andmetele toetudes on loomemajanduse kasv olnud ajavahemikus 1997 kuni 2013 keskmiselt 3,9 protsenti aastas. EASi annab lisatuge

Et uute turgude vallutamine valutumalt läheks, avas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) selle aasta augustis loomemajanduse valdkondades tegutsevate ettevõtete ekspordivõimekuse arendamise meetme. Taotlema on oodatud loomemajanduse valdkondades tegutsevad väikeja keskmise suurusega ettevõtjad, kes soovivad alustada eksportimist või eksporti kasvatada, sealhulgas toetatakse uute toodete/teenuste turule toomist, messidel osalemist ja vajalike uuringute läbiviimist uutele turgudele sisenemiseks. Toetatakse uusi tegevusi st toetust ei saa kasutada tavapäraste tegevuste jooksvaks rahastamiseks. Ettevõtjalt oodatakse eesmärgiks seatava ekspordimahu prognoosi. Ekspordikäibeni prognoositud tähtajaks mittejõudmise korral on EASil õigus toetus tagasi nõuda.

Loov idee kui kasvu mootor

Loova idee kasutamine toob pikas perspektiivis kasu. Suurbritannia andmetele toetudes on loomemajanduse kasv olnud ajavahemikus 1997 kuni 2013 keskmiselt 3,9 protsenti aastas. See on võrreldes keskmise kasvuga majanduses üldiselt (0,6 protsenti) enam kui kuus korda kõrgem näitaja. Brittide pikaajaline kogemus ja praktika loomesektori arendamisel annab alust loota ka Eesti loomeettevõtete heale käekäigule. Lisainfo www.eas.ee/loomemajandus, infotelefon 627 9700

Teaduselt ettevõtlusele

Ülikoolid ja ettevõtted maadlevad

koostöö

kitsaskohtadega

Merilyn Säde

uigi uurijad arvavad, et ettevõtete ja ülikoolide koostöö liigub paremuse suunas, on veel mitmeid probleeme ning küsimusi, millele tuleb lahendus leida. Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi (TIPS) raames valminud raporti „Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöökogemuse seire“ eestvedaja ja TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane ütles, et koostöö puhul on kõige olulisem mõlema poole valmisolek teineteist ära kuulata. Küllalt palju on tema sõnul olnud suhtumist, et seesugune koostöö ei anna kasu. „Tegelikult ei osata tihti ette kujutada, missugustele küsimustele on võimalik ühise koostöö jooksul vastuseid saada,“ sõnas Varblane. Koostöö ettevõtetega võimaldab ülikoolidel näha ja uurida firmade jaoks tähtsaid probleeme, mille peale üksi

tegutsedes ei pruugita tulla. Teise olulise aspektina toob professor välja arusaama, kuivõrd mitmekesine võib koostöö olla. „Me ei saa ülikoolide ja ettevõtete koostööd suruda lihtsustatud mudelisse, kuigi nii tahetakse teha, sest siis on tulemusi kergem mõõta,“ ütles Varblane. Ta lisas, et lihtne on mõõta lepingulist uurimistööd, kuid selleks, et lepinguni jõuda, on tarvis teha väga palju eeltööd. „Mingid kontaktid peavad olemas olema, tuleb suhelda, kohtuda jne, aga seda osa on koostöö puhul väga keeruline mõõta,“ lausus professor.

Rohkem tähelepanu üksikisikutele Seetõttu toob ka professor Varblane välja, et oluline oleks Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) luua uus rubriik, kus oleks võimalik näha, missugused

UT toimetaja

kogemused on ülikooli töötajatel ettevõtlusega. „Või missuguseid teemasid on nad valmis ettevõtetega arutama, mis on üldse need valdkonnad, mida koostööpartnerit otsiva ettevõtte esindaja selle kindla inimesega arutada saaks,“ lisas professor.TIPS-i teise samateemalise uuringu „Ülikoolide ja ettevõtete koostöö organisatsiooniline baas ja barjäärid“ eestvedaja ja TÜ juhtimise professor Maaja Vadi rõhutas, et eelkõige tuleb koostöö puhul arvestada sellega, et koostööd teevad siiski inimesed ja uurimisrühmad. „Ülikooli sees võib mitmekesisus olla tunduvalt suurem, sest erinevate teaduskondade näol võivad ka huvid väga vastandlikud olla,“ rääkis Vadi. Seega ei saagi keskenduda üldiselt ülikooli ja ettevõtte koostööle, vaid inimestele neis suhetes. „Kuid ülikooli töötajad ei räägi

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2015

sellest väga palju,“ sõnas Varblane. Põhjus, miks sellest ei räägita, võib peituda selles, et töötajad kardavad, et ülikoolis suhtutakse sellesse halvasti ning põhitöö kõrvalt millelgi muuga tegelemine ei ole heaks kiidetud. „Kuigi tegelikult annab see väga suurt lisaväärtust ülikoolis tehtavale tööle,“ ütles professor veendunult.Urmas Varblase sõnul oli tema jaoks kõige meeldivam üllatus see, kui paljudel Eesti ülikoolide töötajatel on olemas osalus mingis ettevõttes. „Võtsime ülikoolide töötajad ja sidusime äriregistriga ära. Tulemus oli üllatav, sest paljud töötajad on seotud ettevõtlusega.“ Varblane lisas, et Tartu ülikooli töötajatest on peaaegu igal neljandal inimesel olemas mingisugune seos ettevõtlusega.Maaja Vadi tõi samuti välja, et oleks tarvis avalikku andmebaasi, kust oleks võimalik vaadata, missugused teemad on teadlastel käsil. „Nii tekiks ülevaade, millised võimekused ülikoolis on, ettevõtted saaksid pöörduda otse uurimisrühmade poole, küsida kokkuvõtteid või rääkida oma mõtetest ja ettepanekutest,“ rääkis Vadi.Varblase eestvedamisel tehtud seirest tuli välja, et ettevõtted on hakanud ETIS-t aktiivselt kasutama ning keerulisematele küsimustele vastuseid otsivad ettevõtted teavad, mis rolli portaal täidab. „ETIS on seega meie suhtlusvahend, mida tuleks praegusest palju rohkem ära kasutada,“ arvas Varblane. Maaja Vadi peab oluliseks ülikoolisiseselt kogemusi jagada. „Näiteks meie alustasime paar aastat tagasi õppekvaliteedi parandamiseks kokkusaamisi, mis algavad pool tundi enne nõukogu algust, ning siis jagatakse omavahel kõiksugu eri kogemusi.“ Professor lisas, et seesugune kokkusaamine osutus väga menukaks ning tema arvates võiksid ülikoolis ka laiemalt toimuda kokkusaamised, kus jagataks kogemusi, kuidas ühe või teise ettevõttega koostööd tehti.

Vilistlasi tuleb enam kaasata

Professor Varblase arvates on senine koostöö Tartu ülikooli ja vilistlaste vahel olnud nõrk ja süsteemitu. „Muidugi on neid näiteid, kus vilistlased käivad loenguid andmas ja panustavad õppetöösse, kuid seda võiks palju rohkem olla,“ sõnas ta. Seetõttu peaks ülikool mõtlema välja lahenduse, kuidas vilistlastega sidet hoida ning kuidas ärgitada neid ikka ja jälle ülikooli tagasi

tulema ja kogemusi jagama. Ühe ületatava takistusena näeb Varblane seda, et praegu ootab Tartu ülikool külalisõppejõududeks külalisteadlasi mitte ettevõtluskogemusega praktikuid. „Kui vaadata neid pabereid, mis on tarvis täita, et vormistada inimest külalisõppejõuks, siis hakkab kõik peale tema CV-st, kus soovitakse näha publikatsioonide nimekirja.“ CV-s puudub aga koht, kus inimene saaks näidata juhtimiskogemust ja valdkondlikku ekspertiisi. Tema arvates tuleks võtta dokumendivormid ette ja muuta need seesuguseks, et väärtustatakse ettevõtja kogemusi tööturul. „Praegu võib see mõnevõrra halva tunde tekitada, kui inimene soovib oma kogemustepagasit pakkuda, aga paberil soovitakse midagi muud. Võib tekkida küsimus, kas ülikool ikka soovib teda kaasata,“ selgitas Varblane. Maaja Vadi vaidles siinkohal aga vastu ning ütles, et majandusteaduskonnas on peaaegu iga õppetool kaasanud oma töösse vilistlasi. „Nii strateegilise juhtimise aines on vilistlased: novembris peab Taavi Rõivas seminari ning Kersti Kaljulaid kommenteerib üliõpilaste töid detsembris,“ sõnas Vadi ja lisas, et need on vaid mõned näited vilistlaste kaasatusest. Tema sõnul võib probleem seisneda hoopis selles, et ülikoolis ei räägita piisavalt valju häälega sellest, kus vilistlasi on õppetöösse kaasatud. „Sealsamas võiks kaasamine olla ka süsteemsem. Võiksime näiteks võtta ette, kus õppetoolides on vilistlasi kaasatud ja millistes mitte, ning hakata sealt edasi töötama,“ arvas Vadi. Vilistlasi kaasates on väga oluline peale nende õppetöös osalemise ka abi õppekavade väljatöötamisel. Urmas Varblane ütles, et praegu on nii koostöös vilistlaste kui ka firmadega vähe tähtsustatud õppekavade ühisarendust. „Ettevõtjaid küll kutsutakse programmide arenduses kaasa rääkima, kuid tegelikkus on see, et nad ei taha väga tulla,“ nentis professor. Piisav ei ole vabandus see, et on kiire või et on väga palju muid asju käsil. „Ettevõtja peaks tulema ning vaatama, mida ja kuidas õpetatakse, missugune on suunitlus. Ta peaks ütlema, mida on tööturul tegelikult tarvis, missugused oskused on esmatähtsad jms. See on eluliselt oluline,“ rääkis Varblane.

Ettevõtte ja kõrgkooli koostööd takistavad tegurid Peamised takistavad tegurid on kõrgkoolides õpetatu või uuritu mittevastavus ettevõtte ootuste ja vajadustega ning see, et ettevõtted ei oska näha koostöö kasu või vajadust. Probleeme tekitab ka mõlema osapoole teabe- ja huvipuudus. Kõrgkoolist tulenevad tegurid: • kõrgkoolis õpetatu/uuritu mittevastavus ettevõtte ootustele/ vajadustele; • uuringud on liialt teoreetilised; • kõrgkoolide üleolev või hoolimatu suhtumine; • kõrgkoolid ei telli Eesti ettevõtetelt seadmeid; • kõrgkoolide nõrk turundusoskus. Ettevõttest tulenevad tegurid: • ettevõtted ei oska näha kasu/vajadust koostööst kõrgkoolidega; • teabepuudus; • välisinvestori/emafirmapoolne huvipuudus; • koostööks vajalike ressursside puudus; • ettevõtte suurus; • vähene koostööhuvi: • ebapiisav võimaluste turundamine kõrgkoolidele. Kolmandatest osapooltest tulenevad tegurid • Riik: hariduspoliitika, regionaalpoliitika, ettevõtluse ebapiisav toetamine. • EAS: meetmete mittevastavus ettevõtte ootustele ja vajadustele, rahajagamise protsessi läbipaistmatus, ebapiisav turundustegevus. • Erialaliit: tegevuses osalemisel ei nähta ettevõttele kasu. Allikas: „Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöökogemuse seire“

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2015

Aasia edukad: Malaisia ja Singapur

Riik püüab meetmetega innustada

Eesti riigil on rida meetmeid ülikoolide ja ettevõtete koostöö edendamiseks. Ühe meetmena toob professor Varblane välja innovatsiooniosaku. „Minu arvates on see väga mõistlik, kuigi selle kohta on ka palju kriitikat olnud, et igaüks võib kirjutada ja taaskord küsitakse, mis kasu sellest on,“ rääkis professor. Ta lisas, et nüüd, kui ettevõte peab ka ise rahaliselt osakusse panustama, on vastutus ja motivatsioon suuremad. Professor Maaja Vadi ütles, et TIPS-i uuringust selgus, et osapoolte ootused olid innovatsiooniosaku puhul väga erinevad. „Osak kutsuti ellu selleks, et ettevõtted ja ülikool saaksid luua kontakti. Paljude väikeettevõtete lootus oli aga luua uus toode, seega olid motivatsioonid täiesti erinevad.“ Vadi arvates tuleks edaspidi lahendada probleem, kus osapooled loovad kontakti nii, et nad on erineva huvi ja võimekusega. Missugune olukord on motivatsiooniga aga Tartu ülikoolis? Vadi usub, et akadeemiline kogukond on huvitatud, et nende töötulemused osutuksid kellelegi vajalikuks. Uuringu jaoks tehtud intervjuudest tuli aga välja, et osad väikeettevõtted, kes olid innovatsiooniosaku saanud, ütlesid, et ülikool ei näidanud partnerina huvi välja ja neid koheldi alaväärtuslikult. „Olen täiesti kindel, et suur osa ülikooli akadeemilistest töötajatest ei mõtle tegelikult nii,“ sõnas Vadi. Professori sõnul tuli uuringust välja väga olulise osana, et siiani ei ole praktikat nähtud kui teadmusvahetuse protsessi. Ehk – seni on kehtinud mõttelaad, et praktika on üliõpilase õppetöö osa, kus tudeng läheb ja saab vajaliku kogemuse. Ülikoolis on siiani praktika juhendamist peetud pigem lisatööks, mis on Vadi sõnul suur tõke väärikaks teadmusvahetuse protsessiks. „Ettevõttes on nende praktikajuhendajad, ülikoolil omad – need inimesed peaksid omavahel rohkem suhtlema ja kogemusi vahetama,“ arvas professor ja lisas, et nii kasutataks ära kogu praktika potentsiaal ja selle võimalused. Artikkel ilmus esmakordselt Tartu ülikooli ajakirjas UT

Tiit Pruuli

Karin Dean

roopiline Aasia pakub nii igavest suve kui ka hulgaliste võimalustega suuri arenevaid turgusid. Palmidesse uppuvad rohealad, elegantsed pilvelõhkujad, basseinidega kortermajad ja hõrkude toitudega tänavarestoranid loovad kvaliteetse elukeskkonna paljudes paikades. Ent Malaisias ja Singapuris on lisaks ka lihtne äri teha. Vaid neli Aasia riiki on Maailmapanga koostatud äritegemise lihtsuse edetabelis jõudnud esimese kahekümne hulka. Viimased kaheksa aastat on seda tabelit juhtinud Singapur. Kuigi ka Eestil on seal 189 riigi hulgas üsnagi auväärne 17. koht, asub Malaisia meil tihedalt kannul ehk 18. kohal. Äri alustamine on sama tabeli järgi aga nii Malaisias kui Singapuris märksa lihtsam kui Eestis. Inglise keele oskus, suurepärane taristu ja transpordiühendus, Suurbritanniaga sarnased äri- ja juriidilised asjaajamise viisid ning tehnilised standardid, hästi arenenud finantssektor, soodne asukoht teistele Aasia turgudele sisenemiseks – nii tutvustab Malaisiat oma eksportööridele Suurbritannia valitsuse koduleht. Singapur finantskeskusena jääb maailmas alla vaid New Yorgile, Londonile ja Hongkongile ning reklaami ei vaja. Ent ka Malaisia finantssektor on tugev

– seda peetakse üheks olulisimaks riigi eduloosse panustajaks innovaatilisuse ja finantsteenuste levikult elanikkonna hulgas. Mõlema riigi majanduskasv on eesrindlik: Malaisial on see viimase kümne aasta jooksul püsinud vahemikus 5-7 protsenti aastas, Singapur jätkab hetkel kolmeprotsendilise kasvuga, kuhu see on langenud 15 protsendilt 2010. aastal. Taoliste edukate näitajate juures on üsnagi üllatav, et enamiku Eesti ettevõtjate, aga ka poliitikute, jaoks tähendab Aasia turg valdavalt Hiinat. Malaisia ja Singapuri turgudele väga edukalt sisenenud Eesti firma ASi Chemi-Pharm lugu näitab veenvalt, et müüki selles Aasia osas võivad limiteerida vaid firma enda suurus ja tootmisvõimalused.

Eesti ettevõtja jaoks piisavalt suur

Malaisia ja Singapur pole Aasia mõistes just suured riigid, ent arvestada võib jõuka ja tarbimisele suunatud elanikkonnaga, seda eriti Singapuris, mille SKT inimese kohta ületab nii Soomet kui USAd. Malaisia asub oma 30 miljoni elanikuga aga Kagu-Aasia jõukuse edetabelis pärast Singapuri ja Bruneid kindlalt kolmandal kohal, kaugel ees teistest Kagu-Aasia riikidest, edestades

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2015

Pärastlõunatee Malaisia ja Indoneesia teemadel ESINEJA ON MUUTUNUD

Toimumise aeg: 18. november 2015 kell 15.00-16.30 Asukoht: Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn). Töökeel: eesti keel

märkimisväärselt ka näiteks Hiinat. Meditsiini- ja majandusharidusega Ruth Oltjer ASist Chemi-Pharm kuulas Malaisias maad ja tegi ise uurimistööd, et hinnata kohalikke eripärasid ja vajadusi desinfektsioonivahendite järele, mis on firma peamine eksporttoode. Viimane tähendas Ruthi jaoks – keda arstina kannustab ka missioon panustada maailmas haiglainfektsioonide vähendamisse – ei midagi vähemat kui osalemist isiklikult lõikustel kohalike haiglate operatsioonitubades. Täna kuulub ASile Chemi-Pharm Malaisias sidusfirma ja Singapuris tütarfirma. Jõutud on ühe toote registreerimiseni 67 miljoni elanikuga Tais, edasimüüjateni maailmas rahvaarvult neljandas riigis Indoneesias (250 miljonit) ning siseneda plaanitakse ka Vietnami turule. Malaisia turgu peab Eesti ettevõtja jaoks „meeletult suureks“ ka PR ja sotsiaalmeedia spetsialist Iti Malken, kes alles otsib äriideed ja oma nišitoodet, mida riiki viia. „See on koht, kus oleks tarbijaid – keda Eestis pole,“ leiab Iti, viidates erinevustele turgude suuruses. Ta on juba mitmeid kordi Malaisias käinud maad kuulamas ja leiab, et seal on lihtne luua kontakte ja suhteid inimestega, tuues näiteks selle, kuidas ta oma

kortermaja basseini ääres tutvus Huawei Aasia osakonna peainseneriga juba oma esimesel reisil. „Kontaktide pall hakkas kiiresti veerema,“ kirjeldas Iti. Singapuri turule sisenemise aegu meenutab Ruth: „Singapuris on oma EAS, nad võtavad kergesti jutule, kui minna oma ideedega.“ Mitmed riiklikud asutused nagu SPRING Singapore, EnterpiseOne või Accounting & Corporate Regulatory Authority toetavad ettevõtjaid. Mõlemad leiavad, et tutvusi sobitada on kummaski riigis lihtne, kuigi parim variant on kohalik usaldusväärne ja heade tutvustega partner või tugiisik.

Singapur ja Malaisia on kaks täiesti erinevat riiki!

Malaisia loodi 1963. Aastal, kui tollane Suurbritannia koloonia Singapur (koos Põhja-Borneo ja Sarawakiga) liitus brittidelt juba varem iseseisvuse saanud Malaia Föderatsiooniga. Ent kaks aastat hiljem visati Singapur rahvuslikul ja poliitilisel pinnal tekkinud eriarvamuste tõttu Malaisiast välja. Seda Hiiumaast veidi väiksemat uut riiki ähvardas igasuguse loogika järgi tume tulevik – kümneid kordi suuremate naabrite Malaisia ja Indoneesiaga oldi lahkhelides, polnud ühtegi loodusvara, isegi mitte vett, ning

Kaubanduskoda korraldab Ekspordi Akadeemia raames kohtumise Dr. Ruth Oltjeriga, AS Chemi-Pharmi asutaja ja tegevjuhiga, kes on pikalt tegutsenud Aasia turgudel ja kellel on teiste ettevõtjatega jagada hindamatu kogemustepagas ärist Malaisias ja Indoneesias. Kohtumise moderaatoriks on Anneli Vares, Eesti Välisministeeriumi poliitikaosakonna nõunik Kagu-Aasia ja Okeaania suunal, kes annab ülevaate Eesti ja sihtriikide kaubavahetusest, poliitilisest kliimast ning kontaktidest kohapeal. Osalemistasu Kaubanduskoja liikmele 15 eurot ja mitteliikmele 30 eurot. Hindadele lisandub käibemaks. Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume kõigile huvilistel eelnevalt registreerida hiljemalt 16. novembril 2015. Registreerimine tagab sissepääsu üritusele. Lisainfo Ekspordi Akadeemia sügishooaja kohta www.koda.ee/ekspordiakadeemia Osale ja leia uusi võimalusi Aasia turgudel!

Lisainfo ja registreerimine: Egeth Küppar Rahvusvaheliste suhete assistent Tel: +372 604 0080 E-post: Egeth.Kyppar@koda.ee Pagaripoisid OÜ ja Smackers OÜ hoolitsevad kohvipausi eest.

Taoliste edukate näitajate juures on üsnagi üllatav, et enamiku Eesti ettevõtjate, aga ka poliitikute, jaoks tähendab Aasia turg valdavalt Hiinat. varasemast vabasadama staatusest enam ei piisanud jõudsasti kasvanud rahvastiku ära elatamiseks. Linnriigi elanikud olid erinevatest Kagu-Aasia paikadest või Hiinast õnne otsima tulnud lihttöölised, kel puudus ühine keel ning igasugunegi side rahvusena. Singapuri valitsuse majanduspoliitilised otsused andsid linnriigile ellujäämiseks vajaliku tõuke. Suurt rõhku pandi ka ühtse rahvuse ja distsipliini loomisele – viimast esitati vajalikuna nii riigi ellujäämiseks kui hiljem ka üliolulise omadusena edukuse ja konkurentsivõime säilitamisel. Unelmate arengukiirust, Kagu-Aasias ennekuulmatuid avalikke teenuseid, rohelusse uppuvat, puhast ja ülimodernset elukeskkonda pakkus singapurlastele põhimõtteliselt ühepartei valitsus ja Cambridge’i haridusega Lee Kuan Yew, kes pärast 31 aasta pikkust peaministrikarjääri loovutas vanaduse tõttu oma koha 1990. aastal hoolikalt valitud asemikule, kuniks võim 2004. aastal läks tema vanimale pojale Lee Hsien Loongile. Ent singapurlased andestavad Lee Kuan Yewle tema partei tugeva poliitilise kontrolli ja autoritaarse valitsemisviisi, kutsudes teda Singapuri arhitektiks ja isaks ning enda ja oma rahvuskaaslaste kuulekuse üle anekdoote rääkides. Tõhus ja korruptsioonivaba valitsus, aga ka läbimõeldud suhtlemine avalikkusega läbi võimsate mitteparteiliste komiteede ja ühenduste kõikidel kohalikel omavalitsuste tasanditel, on oluliseks põhjuseks võimupartei jätkuvatele ülekaalukatele valimisvõitudele. Kaasa aitab kindlasti ka sõnavabaduse piiramine. Ent korruptsiooni puudumises asub Singapur ainukesena Aasiast maailma riikide esikümnes, kuigi 2014. aastaks oli linnriik varasemalt esikohalt langenud seitsmendale.

„Reeglid on selged. Hea on töötada, kui ei ole kõrvalekaldumisi reeglitest. Laborid on head. Ülikoolid on hästi varustatud,“ tunnistab Ruth Oltjer ASist Chemi-Pharm. Kui Singapuris asuti pärast iseseisvumist looma tõhusat ja kõrge elatustasemega riiki, siis Malaisia poliitikud pühendusid etnilistele malaidele eelisõiguste andmisele ning nende majandusliku järje upitamisele hiinlastega võrdsele tasemele. Nimelt brittide koloniaalajast pärit rassipõhise tööjaotuse tulemusena said majandusliku ülemvõimu Malaisias omale hiinlased, kelle sisserännet soosis koloniaalvalitsus. Etnilisi malaisid soosivat riigipoliitikat nimetab „väljakutseks“ äri tegemisel ka Suurbritannia valitsuse koduleht oma juhtnöörides Briti ärimeestele. Enne nendele kahele väga erinevale turule sisenemist võtsid ASi Chemi-Pharm juhid kahepäevase välismaalasena äritegemise koolituse nii Singapuris kui Malaisias, mille programmi pakkusid välja ja viisid läbi koolitajad vastavate riikide ülikoolidest. Ruth rõhutas: „Kultuuri tundmine on oluline, muidu ei sa aru, miks nad nii käituvad. Muidu teed valesid liigutusi…. Ja rääkida oli palju!“ Näiteks islamiriigi Malaisia jaoks toodab AS Chemi-Pharm mitte alkoholi vaid vee baasil tehtud desinfektsioonivahendeid – sest islam ei luba oma järgijatel alkoholiga kokku puutuda. Elutempo on üle 70 protsendi hiinlastega Singapuris kiirem kui Malaisias. Viimane kuulub kindlalt Kagu-Aasia kultuuriruumi, kus aega tunnetatakse abstraktse ja omasoodu kulgeva struktuurina, mis kohati võib ka kontrolli inimeste üle oma kätte haarata. Ruth kirjeldab, kuidas tema kohalik Malaisia partner talle Singapurist saabumisel ütleb: „Relax, Ruth. It’s Malaysia.“ Suurim erinevus Singapuri ja Malaisia vahel on aga elukallidus ja äri alustamise kulud. „Singapur on tootmise jaoks ülikallis,“ ütleb Ruth. „Ei vea välja, et lähed Singapuri elama ja hakkad [firmat] looma,“ ütleb Iti, pidades äri alustamist Malaisias seevastu lausa odavaks. Just Malaisiasse plaanib oma tootmise logistikakulude vähendamiseks viia ka AS Chemi-Pharm – sest nõudlus eluliselt vajalike kvaliteetsete desinfektsioonitoodete vastu vaid kasvab nii Malaisias kui regioonis laiemalt.

Hommikukohv Tai aukonsuliga Eestis

Enn Pandiga

Herdis Pärn

lates 2015. aasta maist on Tai Kuningriigi ametlik aukonsul Eestis härra Enn Pant. 23. septembril oli huvilistel võimalik Kaubanduskoja korraldatava Ekspordi Akadeemia raames toimunud hommikukohvil tema endaga kohtuda −uurida hetkeolukorra ja äritegemise võimaluste kohta Tais. Kohal olid ka välisministeeriumi poliitikaosakonna nõunik Kagu-Aasia ja Okeaania suunal Anneli Vares ning välisministeeriumi kultuuri- ja äridiplomaatia büroo nõunik Meelis Ojasoo, kes omalt poolt täiendavat informatsiooni jagasid. Poliitiliselt on olukord Tai Kuningriigis hetkel keeruline. 22. mail 2014 toimus sõjaväeline riigipööre, mis on juba 20. riigipööre Tais alates 1932. aastast. Pärast riigipööret seadis ennast sisse sõjaväeline vahevalitsus ning uute valimiste aega pole kindlaks määratud. Praegune olukord riigis on osa suuremast poliitilisest kriisist, mis sai alguse juba 2005.aastal. Sellest ajast peale on tänavatel protestimas käinud kas haritud linnastunud keskklass, kes toetavad kuningavõimu või vaene maarahvas ja linnavaesed, kes toetavad endist peaministrit Thaksin Shinawatrat.

Hoolimata poliitilisest olukorrast on Maailmapanga andmetel Tai äritegemise lihtsuse koha pealt maailmas 26. kohal, äri alustamine võtab aega keskmiselt 27,5 päeva. Siiski on Enn Pandi sõnutsi Tais keeruline bürokraatia ning aukonsul soovitab võtta kindlasti kohalik advokaat. Samuti soovitab Pant jääda äritegemisel rahulikuks ning varuda aega, sest ajal on Tais teistsugune tähendus. Tähtaegadest kinnipidamine ei ole taide jaoks kõige olulisem ning hääle tõstmine on kultuuriline tabu, mis kuhugi ei vii. Tais äri ajades tuleb arvestada ka korruptsiooniga ning kuna tegemist on kollektiivse ühiskonnaga, on oluline kohaliku võrgustiku omamine. Eesti ja Tai vahel kehtib alates 2012. a topeltmaksustamise vältimise leping. 2013 aastal oli eksport Taisse 4,4 miljonit ja import 18,8 miljonit eurot. Peamised ekspordiartiklid oli keemiatooted, transpordivahendid, puit ja puittooted , ning imporditi masinaid ja seadmeid, toidukaupu ja tekstiilitooteid. Aukonsul Enn Pant näeb suurimat potentsiaali turismi- ja IT-sektorites. Kinnisvara soetamisel tuleb silmas

Samuti soovitab Pant jääda äritegemisel rahulikuks ning varuda aega, sest ajal on Tais teistsugune tähendus.

pidada seda, et 51% maast ja kinnisvarast peab alati kuuluma Tai kodanikele. Siin aga tulevad appi juristid, kes võtavad vajaliku osa aktsiaid enda kanda. Tais on tugev ja arenev majandus ning hoolimata poliitilisest olukorrast tasuks Taid kui potentsiaalset turgu kaaluda. Tais äri ajades tuleks aga kindlasti tunda kohaliku kultuuriruumi ning tavasid.

Lugemissoovitused: Uudised: Bangkok Post (www.bangkokpost.com/) ja The Nation (www. nationmultimedia.com/), sinna kõrvale tasakaalustamiseks tasuks lugeda ka sõltumatut veebiväljaannet Asian Correspondent (asiancorrespondent.com/) Tai ajalugu ja taust: Hea eesti keelse ülevaate annab Karin Deani raamatust „Kagu-Aasia riigid, rahvad ja ühiskonnad” peatükk „IV Tai: kuningad võim ja rahvas” (Varrak, 2013) Äri alustamise kohta: www.doingbusiness.org/data/exploreeconomies/ thailand Eesti-Tai Kaubanduskoda: http://www. eecham.com Tai Välisministeerium: www.mfa.go.th/ main/en/services/123 Eesti Välisministeeriumi: Eesti-Tai suhted: vm.ee/et/riigid/tai?display=relations Tai saatkond Stockholmis: thaiembassy.se European Assosiation for Business and Commerce (EABC): http://www. eabc-thailand.eu/

Toimumise aeg: 6. november 2015 kell 10.00-13.00 Koht: TÜ Narva Kolledž (Raekoja plats 2, Narva) Töökeel: eesti keel.

Toimumise aeg: 24. november 2015 kell 17.00-19.00 Asukoht: Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn). Töökeel: eesti keel

Ootame ettevõtjaid osalema Kaubanduskoja ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži koostöös korraldatavale ümarlauakohtumisele Eesti suursaadikuga Indias Viljar Lubiga.

Kaubanduskoda korraldab Ekspordi Akadeemia raames kohtumise, kus arutletakse vabamas õhkkonnas võimalike koostöövõimaluste üle ning jagatakse infot Kagu-Aasias toimuva kohta laiemalt.

Kohtumise teemad: • India ärikliima ja -kultuur • Eesti ettevõtjate võimalused India turul, praktilisi soovitusi turule sisenemiseks ja ärikontaktide arendamiseks • Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel • India turul tegutseva ettevõtja praktiline kogemus Osalemine on tasuta, vajalik eelregistreerimine

Ekspordiklubi külalisteks on Eesti Vabariigi Kaitseminister hr Hannes Hanso ning Eesti ja Kagu-Aasia parlamendirühma esimees hr Valdo Randpere. Osalemine tasuta. Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume kõigile huvilistel eelnevalt registreerida hiljemalt 20. novembril 2015. Registreerimine tagab sissepääsu üritusele.

Korraldajad jätavad õiguse teha ajakavasse muudatusi. Lisainfo Ekspordi Akadeemia sügishooaja kohta www.koda.ee/ekspordiakadeemia Osale ja leia uusi võimalusi Aasia turgudel! Lisainfo ja registreerumine: Margus Ilmjärv Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja Tel: 502 3699 E-post: margus@koda.ee

Lisainfo ja registreerumine: Egeth Küppar Rahvusvaheliste suhete assistent Tel: 604 0080 E-post: Egeth.Kyppar@koda.ee

Pagaripoisid OÜ ja Smackers OÜ hoolitsevad suupistete ja Veinisõber OÜ veinide eest.

Ümarlauakohtumine Narvas Eesti suursaadikuga Indias Viljar Lubiga

Ekspordiklubi: Kagu-Aasia kaugel või lähedal? Arutelu päevakajalistel teemadel

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 10 / 2015

Koda kutsub osalema

Sissevaade väikeaktsionäri õigustesse ja võimalustesse oma vara müüa Illar Kaasik

Aeg: neljapäev, 12. november 2015 kell 9.00-15.00 Koht: Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Investment Agency

änavu detsembri algul täitub 20 aastat Eesti äriseadustiku kehtima hakkamisest. Hoolimata soliidsest east ja rohkest kohtupraktikast, on Eesti ärikeskkonna peamises juriidilises raamis ikka veel mitmeid auke. Eelkõige väikeaktsionäride õiguste ja vähemusaktsionäride osaluste realiseerimise võimaluste koha pealt vaadates. Just neil teemadel räägitaksegi 12. novembril Investment Agency ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korraldataval seminaril „Kuidas müüa oma elutööd?“. Seminar keskendub väikeaktsionäri osaluse müümise temaatikale, mis jäi edasiarendamist väärivana sõelale eelmise aasta sügisel Kaubanduskojas toimunud analoogilisel üritusel. Toona tutvustas Investment Agency analüütik Erki Katkosild ettevõtete väärtuse hindamise metoodikaid erinevate mudelite alusel, kuid vastuseta jäid mitmed küsimused, mis puudutasid väljakujunenud praktikat, kus väikeaktsionär peab osaluse müügil tihtipeale taluma kuni 90 protsendini ulatuvat allahindlust. Sisuliselt on tegemist olulise osaga väikeaktsionäride seadusliku kaitse puudulikkusest Eestis, millest tänavu 12. mail kirjutas Advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson Äripäevas. Näiteks situatsioon, kui juhatus otsustab „investeeringuga jooksu panna“ ning investori võimalused kaitset

Seminar „Kuidas müüa oma elutööd?“

saada on väga väikesed, sest kehtiva õiguse alusel puudub väikeaktsionäril õigus otsenõudeks juhatuse liikme vastu, kes on investeeringu väärtust vähendanud. Või siis Eestis puuduv, ent mujal maailmas suletud äriühingu aktsia likviidsuse probleemi lahendamiseks kasutatav väikeaktsionäri väljaastumisõigus (nn sell-out right) või õigus nõuda ühingu sundlõpetamist. Selliselt saab vähemusaktsionär, kellele dividendi ei anta, vähemalt nõuda enda väljaostmist õiglase hinna eest. Kas Eesti ettevõtte väikeaktsionäril on võimalik oma osaluse väärtust mõistliku hinnaga müüa? Milline on üldse 10 protsendist pisut suurema või väiksema osaluse väärtus ettevõttes? Millised asjaolud mõjutavad osaluse väärust , kuidas saab oma tegevusega mõjutada lõpptulemust? Investment Agency, advokaadibüroo Red, Soome investeerimis- ja konsultatsioonifirma Translink, LHV Panga ja Baltcapi parimate spetsialistide abil lahkame seda küsimusteringi eelkõige väikeomaniku vaatevinklist, kes tihtipeale on olnud ettevõttes asutamisest alates või seal kaua töötanud. Praktiliste näidete osas käsitleme ka küllap viimaste aastate tuntuimat väikeaktsionäride õigusi puudutavat kaasust Eestis – BLRT väikeaktsionäri nõuet dividendide väljamakse osas. Kõigest lähemalt aga juba 12. novembril.

Päevakava: 9.00 Kogunemine, hommikukohv 10.00 Osaluse väärtus sõltuvalt selle suurusest ettevõttes Erki Katkosild, Investment Agency OÜ, analüütik 10.40 Vähemusosalusest tulenevad õigused Advokaadibüroo Red Legal, Gerli Kilusk 11.20 Soome praktika, poliitika vähemusaktsionäride osas Translink Ltd, Tero Nummenpää 12.00 Lõuna 13.00 Ettevõtte ostu finantseerimine LHV Pank, Indrek Nuume 13.40 Aktsiate, osade üleminek eraisiku omandist äriühingusse Finantskonsultant OÜ, Jelena Scheberina 14.20 Kuidas kasutada mezzanine rahastamist ettevõtte ostul ja müügil? BPM Capital, Kalmer Kikas 15.00 Diskussioon, näiteid elust Illar Kaasik, Aare Kilp, Gerli Kilusk Osavõtutasu Investment Agency klientidele ja Kaubanduskoja liikmetele 50, mitteliikmetele 75 eurot, lisandub käibemaks (hinnas sisaldub kohvipaus, lõuna ja jaotusmaterjalid).

Lisainfo ja registreerimine: Margus Ilmjärv Tel: 337 4950 E-post: margus@koda.ee

Koda kutsub osalema

Juubilarid 65

TAMSALU EPT AS liige alates 1997

COMTOUR OÜ liige alates 2001 KAALUKODA A.A. OÜ liige alates 2000 MERWOOD AS liige alates 2001 NATURAL AS liige alates 1997

ARTIUM ITC OÜ liige alates 2003 BOARDIC EESTI OÜ liige alates 1995 CGI EESTI AS liige alates 2003 EESTI KALALIIT MTÜ liige alates 1996 HA SERV OÜ liige alates 2001 NURME TURVAS AS liige alates 2009 RANTELON OÜ liige alates 2008 SAARIOINEN EESTI OÜ liige alates 2009

AMEERIKA AUTOTEENINDUSE OÜ liige alates 2006 BERTSCHI ESTONIA OÜ liige alates 2001 ESTONIAN, LATVIAN & LITHUANIAN ENVIRONMENT OÜ liige alates 2006 EUROPEAN EXPRESS OÜ liige alates 2014 FINANCE MANAGEMENT OÜ liige alates 2007 KOLOMNA ENERGY SERVICE OÜ liige alates 2002 MC - INTERNATIONAL OÜ liige alates 2002 PRO LIFT OÜ liige alates 2013 TALENT PLASTICS TARTU AS liige alates 2002 TRANSCOM EESTI OÜ liige alates 2005

Seminar „Eelarvestamine“ Aeg: teisipäeval, 3. novembril kell 11.00 – 16.15 Koht: Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: Kaubanduskoja liikmele 80 eurot ja mitteliikmele 160 eurot*. Kui ühest firmast on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -5%.

Eelarvestamise küsimustele pühendatud seminar on osa mahukamast finantskoolituste tsüklist, kuid huvilistel on võimalik osaleda ka ainult üksikseminaril. Tulemusliku osalemise eelduseks on bilanssi ja raamatupidamist puudutavate algteadmiste olemasolu. Koolituse viib läbi Margus Tinits, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige, vandeaudiitor. Koolitusel kasutatakse praktikas korduvalt järele proovitud metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks. Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: • Eelarvete süsteem – tegevus-, investeeringute- ja rahavoo eelarved. • Eelarvestamise perioodid. Tuleviku prognoosimise meetodid. • Erinevad lähenemisviisid eelarvestamise protsessile. • Investeeringute lühi- ja pikaajaline eelarvestamine (analüüs). • Raha ajaväärtuse kontseptsioon. • Rahavoogude aruanded – otsene ja kaudne meetod. • Rahavoogude eelarvestamine – rahavoo plaan. • Täissüsteemne pilt finantsarvestusest. • Pro-forma aruanded ja asjaolud, mis tavalise rahavooplaani koostamisel võivad kahe silma vahele jääda. • Kõikehõlmav eelarve (ja/või operatiivne aruanne) ühel lehel.

Suunanäitaja infopäevad Tallinnas, Tartus ja Kuressaares Tarbijakaitseamet ja Kaubanduskoda kutsuvad 2015. aasta sügishooaja infopäevadele Suunanäitaja. Ettevõtjatele ja ettevõtetes töötavatele inimestele mõeldud infopäev annab ülevaate kehtivatest õigusaktidest ning nõuetest, millega iga päev kokku puutute. Seekordsed Suunanäitajad keskenduvad vastavalt jae- ja e-kauplejatele ning teenusepakkujatele esitatavatele nõuetele, ebaausatele kauplemisvõtetele ja piiriülestele ostudele. Infopäevi juhib Hanna Turetski-Toomik, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja. Infopäevad „Suunanäitaja – nõuded jaekauplejatele“ toimuvad: • 20. oktoobril Tallinnas Vene Teatris (Vabaduse väljak 5), infopäev on sünkroontõlkega vene keelde • 11. novembril Kuressaares Ajamajas (Tallinna tn 16) E-kauplejatele mõeldud „Suunanäitaja – kaupleja kohustused e-kaubanduses“ toimub • 28. oktoobril Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17) Kõik infopäevad toimuvad kell 9.00–16.45. Osavõtutasu on 25 eurot + käibemaks. Hind sisaldab lõunasööki, kohvipause ja jaotusmaterjale. Kasutage seda suurepärast võimalust enda ja ka oma meeskonna koolitamiseks!

* Hinnale lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.

Info ja registreerimine: Toomas Hansson Tel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee

Koda kutsub osalema

Koolitus „Loov lähenemine läbirääkimistele“

AJAVER OÜ liige alates 2013 BALTIC LOG CABINS OÜ liige alates 2012 BEAM BALTIC OÜ liige alates 2015

Aeg: neljapäeval, 26. novembril kell 10.00-16.00 Koht: Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: Kaubanduskoja liikmele 75 eurot ja mitteliikmele 130 eurot. Kui ühest firmast on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -10%*

Koolitusele ootame kõiki, kes püüavad oma töös saavutada kokkuleppeid ja leida koostööpartnereid. Eelkõige juhte, müügiinimesi, klienditeenindajad ja personalitöötajaid. Koolitus on praktilise suunitlusega, lühiloengud vahelduvad juhtumianalüüside, arutelude ja praktiliste harjutustega. Koolituse käigus pannakse kokku plaan reaalseteks läbirääkimisteks.

Käsitletavad teemad: • Kuidas läbirääkimistel saavutada soovitud eesmärk? Kuidas eesmärgistada läbirääkimisi? Millised on peamised küsimused, mida tasub endalt küsida ka siis, kui pole aega pikalt ette valmistada? Kuidas kaaluda alternatiive läbirääkimiste eesmärkide osas?

• Millised on edukaimad läbirääkimiste strateegiad? Kuidas kavandada edukaid läbirääkimisi? Mille alusel valida parim strateegia? Kuidas analüüsida enda ja partneri positsioone? Kuidas vajadusel sujuvalt ühelt strateegialt teisele üle minna? Kuidas kindlustada enda „seljatagust“? • Kuidas mõjule pääseda? Millised on „võlusõnad“ e kuidas sõnad mõju avaldavad ning kuidas sellest lähtuvalt sõnu valida? Kuidas mitteverbaalsed vahendid aitavad mõju luua ja kuidas märkamatute vahenditega juhtida partnerit? Kuidas kasutada ruumi endapoolse salarelvana? • Kuidas toimida ootamatutes olukordades? Kuidas kasutada „rõduperspektiivi“? Kuidas ootamatusteks valmistuda ning kuidas neile reageerida? Kuidas ise ootamatusi luua ning tuua positiivseid lahendusi ootamatu strateegiaga? Kuidas arendada loovat lähenemist läbirääkimistele? Koolituse viib läbi Jaanus Kangur, Kangur Koolitusteenused OÜ juhataja ja koolitaja. Ta on koolitamisega aktiivselt tegelenud alates 2003. aastast. Jaanusel on täiskasvanute koolitaja kutse VII tase ning ta on koolitanud kokku üle 20000 inimese nii era- kui riigisektorist.

EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU TuÜ liige alates 2011 EESTI KUTSELISTE KALURITE ÜHISTU TuÜ liige alates 2014 GASTROLINK AS liige alates 2013 GSMVALVE OÜ liige alates 2009 MONEXEST OÜ liige alates 2009 NJORD ADVOKAADIBÜROO OÜ liige alates 2003 OMA EHITAJA AS liige alates 2006 TALLINN AIRPORT GH AS liige alates 2015

AFON PRO OÜ liige alates 2012 CRAZYDEAL OÜ liige alates 2014 ECP OÜ liige alates 2013 EESTI AND OÜ liige alates 2012 EESTI KOOLITUS- JA KONVERENTSIKESKUS OÜ liige alates 2012 ESTEX INVESTMENT OÜ liige alates 2015 HIC TRADING OÜ liige alates 2014

* Hinnale lisandub käibemaks. Hind sisaldab koolitusmaterjale, lõunat ja kohvipause.

KREENHOLMI MANUFAKTUUR OÜ liige alates 2013 TIMBER CONSULT OÜ liige alates 2013 WATERFLIGHT OÜ liige alates 5.8.2015

Info ja registreerimine: Toomas Hansson Tel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

Uued liikmed Harjumaa ja Tallinn

Ida-Virumaa A.P.E. ELEKTER OÜ

EHITUS5ECO OÜ

Elektritööd.

www.ehitus5eco.ee Ehitustööd, ehituse peatöövõtt,

DES GROUP TECHNOLOGY OÜ

restaureerimine.

www.desgrouptechnology.com Jaemüük posti või interneti teel.

ELECTROIMPORT OÜ

Ehitusmaterjalid-rauakaubad.

www.electroimport.ee

Innovatiivsete materjalide välja-

Spetsialiseerimata hulgikauban-

töötamine.

dus.

Järvamaa

Seminar „Mida pakub Hiina IT-sektor“ Aeg: kolmapäeval, 11. novembril kell 10.30-13.30 Koht: Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Novembris külastab Eestit Hiina Daliani piirkonna delegatsioon, kelle eesmärgiks on tutvustada Eesti IT-sektori ettevõtetele ärivõimalusi Daliani piirkonnas ning viia nad kokku võimalike partneritega.

GREEN FUEL ENERGY OÜ www.gfe.ee

RANTILA OÜ

Energiaseadmete arendamine,

www.energiakeskus24.ee

müük ja haldamine.

Elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Kütte-, ventilatsiooni- ja

INVESTLY HOLDING OÜ

kliimaseadmete paigaldus.

www.investly.eu Ühisrahastusplatvorm, ettevõtete rahastamine inimeste poolt.

Lääne-Virumaa

LIFTCON OÜ

RAVILTOS OÜ

Eluhoonete ja eramute renoveeri-

Metsamaterjali ülestöötamine,

mine ja ehitus.

koondamine ja ladustamine metsalattu. Kinnisvara üürileandmine

MODESTOR OÜ

ja käitlus.

Kaubavedu maanteel. Veoste ekspedeerimine.

Tartumaa

NORESTVEN OÜ www.norestven.eu

AAVIK TEKSTIIL OÜ

Küttepuude eksport.

Professionaalsed õmblusteenused.

PROCON OÜ www.procon.ee

BALTICHOUSE PRODUCTION OÜ

Töötleva tööstuse, naftakeemia,

www.baltichouse.eu

puidugraanulitööstuse, vee- ja

Puidust aia- ja suvemajade müük.

kaugkütte, energeetika seadmete

Elementmajade tootmine. Veotee-

ja varuosade müük. Nõustamine

nus kraanaautoga.

ja projekteerimine. SCANDIC TRANS GROUP OÜ

Võrumaa

www.stg.ee Logistika- ja transporditeenused.

Seminaril tutvustatakse järgmisi teemasid: • IKT sektori uued võimalused Daliani piirkonnas, LU Lin, Daliani abilinnapea • Teenuste allhanked nutiajastul, GAO Wei, Daliani Teenuste Allhanke Assotsiatsiooni president • Võimalused IT-ettevõtetele haridussektoris, LI Yingao, Neuedu Information Technology president • Uued allhanked, uued võimalused, LIU Jun, Dalian HiThink Computer Technology Corporation president • Targad linnad – väljakutsed ja lahendused, XI Hongtao, Pactera Dalian peadirektor • Innovatsioon nutiajastul, CHUNG Simon, ChinaSoft International Dalian peadirektor

HELITEX FINANTS OÜ www.helitex.ee

SMACKERS OÜ

Raamatupidamisteenuse pakku-

www.smackers.eu

mine.

Seminarile järgneb võimalus luua kontakte järgmiste Hiina IT-ettevõtete juhtide ja esindajatega: − ChinaSoft International Limited; − Jingcai Online Technology (Dalian) Co. Ltd.; − Shenyang Neuedu Education Services Co. Ltd.; − Edgesoft (Dalian) Co., Ltd.; − Heibei Xinshen Information Technology. Co. Ltd.; − Heng Tian Software Co. Ltd.; − Kangtai Medical Systems (Qinhuangdao) Co. Ltd.; − Bizcontrust. Lisaks mainitud ettevõtetele saab võimalikku koostööd arutada veel järgmiste organisatsioonide esindajatega: Daliani linnavalitsus, Daliani Väliskaubandus- ja Majanduskoostöö Büroo, Hiina (Dalian) Rahvusvaheline Tarkvara ja Informatsiooniteenuste Keskus, Daliani Eluasemefondi Administratiivkeskus, Hebei Kaubandusbüroo, Shijiazhuang Kaubandusbüroo, Xingtai Kaubandusbüroo, Shijiazhuang Kõrgtehnoloogia Tööstustsoon. Osalemine on tasuta, vajalik eelregistreerimine

Leiva- ja saiatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine. TRUSTEK OÜ www.trustek.eu Puidust oga-pleet katusefermide tootmine. Projekteerimine. Puitkarkass seinaelementide tootmine.

Lisainfo ja registreerumine Liisi Kirschenberg Projektijuht E-post: liisi@koda.ee Tel: 604 0093