Teataja nr 12 2015 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

teataja i g a l i i g e l o e b! i l m u b a a s ta s t 19 2 6

d e t s e m b e r 2 0 15

Kaubanduskoja 2015. aasta olulisemad töövõidud Lk 8

Ettevõtjad on järgmise aasta osas mõõdukalt optimistlikud Lk 10

halduskoormuse vähendamiseks

lk 12

Esitasime riigile ettepanekud

Koda kutsub osalema

Kaubanduskoda tunnustas ettevõtluse edendajaid

6 Finantskoolitus

21. jaanuar Seminar Tartus „Aktuaalsed maksuprobleemid 2016“ (lk 37) Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Info: Kaubanduskoja Tartu esindus ∙ tartu@koda.ee ∙ 744 2196

26. jaanuar Seminar „Raamatupidamise muudatused 2016 ja aastaaruande koostamine 2015“ (lk 36) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196 2. veebruar Seminar Tartus „Raamatupidamise muudatused 2016 ja aastaaruande koostamine 2015“ Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

Muud sündmused

16. detsember Seminar „Noore esimesed sammud tööelus“ (lk 36) Tallink Spa & Conference Hotel konverentsikeskuses (Sadama 11a, Tallinn) Info: Liisi Hansen ∙ liisi.hansen@koda.ee ∙ 604 0084

Kaubanduskoja 2015. aasta olulisemad töövõidud

Kuidas müüa oma elutööd – väikeaktsionäri vaatevinklist

Ettevõtlikku ja turvalist pühadeaega kõigile koja liikmetele! 4

Quo vadis Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleping?

Aus luksus ’Honest Luxury’ Söest Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Teataja toimetus Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: Gerli.Oopik@koda.ee Kujundus: Director Meedia

Saa rahvusvaheline kogemus ettevõtjate vahetusprogrammis Erasmus!

j u h t k i r i

Neli olulist

märksõna mööduvast aastast K

una kalendriaasta hakkab peatselt jälle ühele poole saama, tekitab see nii sisemiselt kui ka välimiselt ikka ja jälle tahtmise küsida, mis siis kõige rohkem meelde jäi. Olen alati pidanud oluliseks sellistele küsimustele vastates tuua välja just need teemad või saavutused, mis positiivsena meelde tulevad. Negatiivset on paraku meenutada lihtsam, need jäävad paremini meelde. Positiivsega on aga keerulisem, kuid tulemus on siiski etem.

Maksumuudatuste jõustumisele kuuekuulise ooteaja seadmine

Selle protsessi algus jäi küll aastasse 2014, kuid nagu maratoniski oli raskeim osa just vahetult enne muudatuse vastuvõtmist Riigikogus. Muudatus võeti vastu ning kõik olid rahul. Meie täitsime omale seatud eesmärgi – seaduses on nõue, et maksumuudatused ei saa üldjuhul jõustuda enne kuue kuu möödumist. Poliitikudki olid rahul, sest ellu viidi esimene ja seni ka sisuliselt ainsaks jäänud ühispöördumise korras esitatud ettepanek. See oli ajalooline samm mitmes mõttes, mille vilju näeme kindlasti veel aastategi pärast. Omamoodi tunnustuseks sellele muudatusele saab pidada hiljutisi Riigikogu opositsioonisaadikute väljaütlemisi. Nad pidid nentima, et tänavu ei õnnestugi neil riigieelarve menetlemise käigus teha katteallikate leidmise ettepanekuid maksude tõstmise kaudu. Kas see pole mitte positiivne? Ilmselt

ei ole möödunud aastatki, mil sügisel koos riigieelarvega ei tõusetuks kas kilekoti-, magusa-, tulumaksu või aktsiiside tõstmise ettepanekud. Tänavu seda aga ei juhtunud.

Käivitunud on taasiseseisvusaja mahukaim programm ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamiseks kogu haridussüsteemis Ettevõtlikkuse ja hariduse teemad on olnud koja jaoks alati kõrge prioriteetsusega. Olime suuresti esimesed pioneerid, kui alustasime kutsesüsteemi arendamisega rohkem kui kümme aastat tagasi või ettevõtlusõppe edendamisega ning ettevõtliku eluhoiaku väärtustamisega aastaid tagasi. Saime hulga kiidusõnu, kuid palju oli ka suhtumist, nagu „las nad tegutsevad, kellele seda ikka vaja on, küll meie teame paremini, kuidas asjad peavad olema“. Õnneks on läinud nii, et järjepidevalt vett kivile tilgutades on sellesse tekkinud ühtäkki üsna suur auk. Neid, kes täna räägivad, et ettevõtlusõpe on oluline juba põhikoolis, ettevõtliku eluhoiakuta ei ole võimalik edukas olla ning seda tuleb arendada läbi haridustee, on üha rohkem. Küllap on selles läbimurdes ka teisi tegureid, kuid koja järjekindel teema tõstatamine ja otsustajateni viimine on kindlasti olnud üks ajend, miks järgneva 4–5 aasta jooksul panustatakse väga suuri summasid Euroopa maksumaksja

raha just selleks, et arendada kogu haridussüsteemis välja need meetodid ja võtted, kuidas noorte ettevõtlikkust ja ettevõtlust toetada ning kujundada ümber suhtumist. Kõik peavad aru saama, et ettevõtlikkus on arendatav ja seda tulebki teha.

Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär tõuseb jaanuarist

Kes mäletab, kui kaua on kehtinud välislähetuste päevaraha maksuvaba piirmäärana 32 eurot? Õigeks saab lugeda kõik vastused, mis ütlevad, et enam kui kümme aastat. Kui tegime kevadel ettepaneku piirmäära tõstmiseks, siis pidime nentima, et selliselt kehtinud piirmäära algust me täpselt ei teagi. Mõned koguni väitsid, et see on kehtinud sisuliselt samana juba alates aastast 2000. Oli, kuidas oli, kuid argumenteeritud diskussioon piirmäära tõstmise üle viis tulemusteni. Alates jaanuarist 2016 tõuseb koja ettepaneku tulemusena välislähetuse korral makstava maksuvaba päevaraha piirmäär 50 euroni. Keegi ei käsi seda summat päevarahana maksta, kuid võimalus selleks on loodud. Nii saab ettevõtja paindlikumalt otsustada, lähtudes sihtriigi elukallidusest ja vajadustest. Siseriikliku päevaraha taastamise küsimusega tegeleme jätkuvalt edasi.

Riigireform liigub siiski

Kevadel, enne Riigikogu valimisi, saatsime koos Tööandjate Keskliidu ja ametiühingute organisatsioonidega kõikidele erakondadele meie arvates need teemad, mida riigis tuleks aktiivsemalt vedada – haldusreformist, koolivõrgu korrastamisest, kuni ametnike arvu vähendamiseni. Valitsus on siiski võtnud sihiks panna ametnike arvu kasvule piir, kuigi mõnede arvates tundub see vähe ambitsioonikas. Võrrelduna tööealise elanikkonna koguarvuga, ei tohi ametnike hulk kasvada. Meil on hea meel, et selline otsus on vastu võetud ning kavatseme selle täitmise järgimisel ka omalt poolt silma peal hoida. Loodan, et leiate enda jaoks nii riigi kui ka oma ettevõtte tegevusest need mõned olulisemad märksõnad, mis möödunud aastale mõeldes rahulolutunnet tekitavad. Positiivne emotsioon ja väiksedki edusammud aitavad raskusi paremini ületada ning saavutada üha uusi eesmärke! Ettevõtlikku ja turvalist pühadeaega kõigile koja liikmetele!

Mait Palts Peadirektor

Kaubanduskoda tunnustas ettevõtluse

edendajaid

aupäeval, 14. novembril andis Kaubanduskoda oma 90. aastapäeva vastuvõtul üle 9 aumärki Eesti ettevõtluse edendajatele. Kaubanduskoja aumärgid antakse eriliste teenete eest Eesti riigi ja majanduse pikaaegsel edendamisel. Esimese klassi aumärgiga tunnustati eriliste teenete eest Eesti endist peaministrit Andrus Ansipit ning ettevõtjaid Jüri Käod ja Koit Uusi. Teise klassi aumärgi saajateks olid Priit Perens, Swedbanki Balti pangaduse juht; David O'Brock, Molycorp Silmet AS-i juhatuse esimees ja Marek Helm, Maksu- ja Tolliameti peadirektor. Kolmanda klassi aumärgi saajateks olid Viljar Lubi, Eesti suursaadik Indias; Hele Karilaid, Välisministeeriumi kultuuri- ja äridiplomaatia büroo direktor ja Margus Ilmjärv, Kaubanduskoja Jõhvi esinduse juht.

Hele Karilaid Välisministeeriumi kultuuri- ja äridiplomaatia büroo direktor

Koostööaldis, kompetentne, aktiivne ja ettevõtlik, sõbralik, avatud, väärikas, traditsiooniteadlik, väljapeetud, kaalutletud avalikes sõnavõttudes ja tegemistes – neid märksõnu kasutasid kolleegid, kui palusin neil iseloomustada Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. On suur au ja tunnustus saada kõige auväärsemalt Eesti ettevõtete esindusorganisatsioonilt teenetemärk. Suur tänu selle kõrge tunnustuse eest! See ei ole tunnustus ainult mulle, vaid kindlasti ka paljudele mu kolleegidele, kes iga päev tegutsevad selle nimel, et aidata kaasa Eesti tuntuse kasvule, ettevõtete rahvusvahelistumisele, välisinvesteeringute kaasamisele meie majandusse jne. Tänane tunnustus soojendab südant, innustab ja julgustab tegema veel paremat, veel efektiivsemat koostööd teiega, meie

ühiste heade partneritega! Mul on väga hea meel, et aastatega on ettevõtjate ning Välisministeeriumi vaheline koostöö muutunud ladusamaks, sisukamaks ja tulemuslikumaks. Ainuüksi viimase viie aasta jooksul on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda olnud enam kui 40 kõrgetasemelise (Eesti Vabariigi presidendi, peaministri, välisministri) ärivisiidi peakorraldajaks. Seda tööd on tehtud ikka ja alati sõbralikult, väärikalt, avatult ja professionaalselt. Olge meie nõudlikeks partneriteks ka edaspidi! Äridiplomaatia edendamine on saatkondade, kogu meie välisteenistuse jaoks üks kõrgemaid prioriteete. Selles edu saavutada suudame üksnes koostöös teiega. Auväärt Kaubandus-Tööstuskoda, head ettevõtjad, olge meiega, meie saatkondadega, et saaksime teid toetada uute sihtturgude vallutamisel ja olemasolevate kindlustamisel – parema Eesti nimel!

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2015

Marek Helm Maksu- ja Tolliameti peadirektor

Teade koja teenetemärgi saamisest tuli mulle üllatusena. Mõtlen, kas on olemas Maksu- ja Tolliameti juhile paremat tunnustust. Oleme koos teinud uusi lahendusi, et konkurentsikeskkond oleks võrdsem. Hea maksulaekumine näitab, et ettevõtjate panus ühiskonnale on veelgi suurem. Tajun samas, et ettevõtluse edendamiseks saab teha enam – aga selles ju peitubki tunnustamise idee – motiveerida edasi pingutama. Ma tänan siiralt koja juhatust mulle antud teenetemärgi eest. Tänan kõiki ettevõtjaid, kellega koos oleme teinud Eesti ettevõtluskeskkonda paremaks.

Koit Uus Ettevõtja

Loomulikult on meeldiv saada sellise tunnustuse osaliseks, Kaubandus-Tööstuskoda on kahtlemata mõjukaim ettevõtluse eestkõneleja Eestis. Olen ligi 20 aastat ise juhatuses aumärkide saajate üle otsustamas olnud, aga ise seda pälvida ja veel juubeliaastal, on hoopis teine tunne. Tõenäoliselt peeti silmas mu pikaajalist ettevõtjastaaži ja mõnekümne aasta pikkust osalemist erinevate ettevõtlusorganisatsioonide juhtimisorganite töös. Eraldi oli ära märgitud panus kutseharidusse, sellega viidati arvatavasti mu pikaajalisele osalemisele Kaubanduskoja hariduse töörühmas ja küllap ka mu isiklikule panusele Haapsalu kutsehariduskeskuse päästmisel ja kaasajastamisel kümmekond aastat tagasi. FOTOD: Erlend Štaub

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2015

KAUBA N D USKO D A

Kaubanduskoja 2015. aasta

olulisemad töövõidud

Marko Udras Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2015

Selle aasta töövõidud

aubanduskoda on sellel aastal esitanud ministeeriumitele ja teistele riigiasutustele rohkem kui 130 kirjalikku arvamust eelnõude, tegevuskavade, juhiste, strateegiate jne kohta. Lisaks oleme osalenud erinevates töögruppides, et esindada ja kaitsta ettevõtjate huve. Järgnevalt vaatame, mis on olnud 2015. aasta kõige olulisemad teemad ning milliste teemadega jätkub aktiivne töö ka järgmisel aastal. Paljud ettevõtjad on kurtnud selle üle, et maksuseaduseid muudetakse tihti, muudatustele ei eelne põhjalikku mõjude analüüsi ning nendega kohanemiseks ei anta ettevõtjatele piisavalt aega. Maksukeskkonna ettenähtavuse suurendamiseks esitas Kaubanduskoda 2014. aasta sügisel Riigikogule ettevõtjate ühispöördumise, millele andis oma toetusallkirja ligi 1300 ettevõtjat ja ettevõtlikku inimest.

Maksumuudatusi ei saa enam üleöö ellu viia

Tegime ettepaneku, et maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt pool aastat. Riigikogu kiitis meie ettepaneku selle aasta veebruaris heaks ning muudatus jõustus 1. juulil. Tegu oli ajaloolise hetkega, sest esimest korda jõudis rahvaalgatuse korras tehtud ettepanek seadusesse. 2015. aasta jooksul on riik kuue kuu reeglist ka eeskujulikult kinni pidanud.

Pakendiaruannete auditeerimine Selle aasta alguses jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt peavad pakendiettevõtjad laskma oma pakendiaruande auditeerida ka juhul, kui ettevõtja on pakendite käitlemise üle andnud taaskasutusorganisatsioonile. Ettevõtjates tekitas uus kohustus rahulolematust, sest see suurendab halduskoormust ning toob kaasa lisakulutusi. Kaubanduskoda astus pakendiettevõtjate kaitseks välja ning tegi selle aasta mais Keskkonnaministeeriumile ettepaneku loobuda pakendiaruannete auditeerimise kohustusest. Selline kohustus ei ole proportsionaalne meede, et tagada turule toodud pakendite andmete usaldusväärsus. Ministeerium võttis Kaubanduskoja arvamust osaliselt kuulda ning töötas

välja pakendiseaduse muudatuse, millega vabastatakse pakendiaruande auditeerimise kohustusest need ettevõtjad, kes lasevad turule alla viie tonni pakendimassi. Hetkel on eelnõu Riigikogu menetluses ning muudatus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2016. Tänu muudatusele vabaneb uuest aastast ebamõistlikust kohustusest ca 2000 väikeettevõtjat. Pakendite valdkonna regulatsioon võib olulisel määral muutuda ka järgnevatel aastatel. Nimelt plaanib Rahandusministeerium 2016. aasta märtsiks koostada pakendiaktsiisiseaduse väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on kehtestada uus pakendi maksustamise ja taaskasutamise süsteem. Kaubanduskoda hoiab ettevõtjaid kursis edasiste arengutega pakendivaldkonnas.

• 1. juulil jõustus seadusemuudatus, mille kohaselt peab maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt kuus kuud. Ettepaneku seaduse muutmiseks tegi Kaubanduskoda koos 1300 ettevõtja ja ettevõtliku inimesega. • Kaubanduskoja ettepanekul on pakendiseadusesse jõudmas muudatus, millega vabastatakse pakendiaruande auditeerimise kohustusest need ettevõtjad, kes lasevad turule alla viie tonni pakendimassi. Hetkel on eelnõu Riigikogu menetluses ning muudatus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2016. • Kaubanduskoja ettepanekul tõuseb alates 1. jaanuarist 2016 välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär praeguselt 32 eurolt 50 euroni.

Lähetuse päevarahad

2015. aasta mais tegi Kaubanduskoda Rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära. Elukallidus on vahepeal oluliselt tõusnud, kuid päevaraha maksuvaba piirmäära ei ole muudetud juba 14 aastat. Kaubanduskoja ettepanek võeti arvesse ning alates 1. jaanuarist 2016 tõuseb välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär praeguselt 32 eurolt 50 euroni. Siinkohal kehtib aga erisus: kuni 50 eurot võib päevaraha maksuvabalt maksta vaid iga välislähetuse esimese 15 päeva eest ning mitte rohkema kui 15 päeva eest kokku ühes kalendrikuus. Ülejäänud lähetuses viibitud päevade eest on õigus maksuvabalt päevaraha maksta kuni 32 eurot.

Raamatupidamise seaduse muudatused

Kaubanduskoda on nii eelmisel kui ka sellel aastal olnud kaasatud raamatupidamise seaduse muudatuste väljatöötamisse. Muudatustega soovitakse muuhulgas lihtsustada mikroja väikeettevõtjate majandusaasta aruande koostamist. Näiteks ei nõuta väikeettevõtjalt edaspidi rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist. Väikeettevõtjad peavad koostama ning äriregistrile esitama bilansi, kasumiaruande ning maksimaalselt üheksa lisa. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks tõs-

Tegu oli ajaloolise hetkega, sest esimest korda jõudis rahvaalgatuse korras tehtud ettepanek seadusesse. tetakse eelnõuga auditi piirmäärasid kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda. Suuremat osa muudatustest plaanitakse rakendada 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta koostatud aruande suhtes. Hetkel on raamatupidamise seaduse eelnõu Riigikogu menetluses. Raamatupidamise seaduse muudatustest on antud põhjalikum ülevaade Kaubanduskoja juunikuu Teatajas. Lisaks raamatupidamise seaduse muudatustele plaanib Rahandusministeerium järgmisel aastal astuda samme ka e-arvete kasutamise suurendamiseks. Ministeerium soovib muuta seadust selliselt, et 2016. aasta lõpuks toimub Eestis era- ja avaliku sektori vaheline arveldamine üksnes masinloetavate e-arvetega.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2015

KAUBA N D USKO D A

Ettevõtjad on järgmise aasta osas

Riigihanked – valmimas on uus seadus

Viimased kaks aastat on Rahandusministeerium välja töötanud uut riigihangete seadust. Sellesse protsessi on kaasatud ka Kaubanduskoda. Oleme seisnud selle eest, et riigihanked oleksid läbipaistvad ning ei tooks ettevõtjale kaasa ebamõistlikku halduskoormust. Meie hinnangul peaks seadus andma tulevikus paremad võimalused kõrvaldada hankemenetlusest ilmselgeid alapakkumisi või neid isikuid, kes varasemalt on riigi ees korduvalt oma kohustused täitmata jätnud. Riigihangete seaduse eelnõu ei ole veel Riigikogu menetlusse jõudnud. Uus seadus plaanitakse jõustada 2016. aasta aprillis.

mõõdukalt optimistlikud

Nullbürokraatiast haldusreformini

Lisaks eelmainitud teemadele osaleb Kaubanduskoda aktiivselt veel paljude teiste ettevõtjaid puudutavate ettevõtlusteemade aruteludes. Näiteks esitasime detsembri alguses riigile ettevõtjate halduskoormuse vähendamise ettepanekud nn nullbürokraatia projekti raames. Loodame, et riik astub järgmisel aastal ka reaalseid samme halduskoormuse vähendamiseks. Kaubanduskoda on kaasatud ka haldusreformi protsessi. Seisame selle eest, et kohalikud omavalitsused muutuksid ettevõtjasõbralikumaks. Ühe lahendusena oleme välja pakkunud idee, et teatud osa üksikisiku tulumaksust võiks laekuda töökohajärgsele, mitte üksnes elukohajärgsele omavalitsusele. Kaubanduskoda lööb aktiivselt kaasa ka maksejõuetusõiguse revisjonis, mis sai alguse sel aastal, kuid jätkub kindlasti järgnevatel aastatel. Selle eesmärk on muuhulgas välja töötada reeglid, mis takistaksid nn pankrotimeistrite tegevust ning vähendaksid raugemisega lõppevate ettevõtjate hulka. Maksejõuetusõiguse probleemidest ja võimalikest lahendustest oli põhjalikumalt juttu oktoobrikuu Teatajas. Kui teil on küsimusi eelmainitud teemade osas või soovite esitada ettepanekuid ettevõtlusekeskkonna edendamiseks, siis võtke ühendust Kaubanduskoja juristidega e-posti juristid@koda.ee teel.

Marko Udras Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2015

Küsitluse tulemused

Joonis 1. Ettevõtete prognoos siseriikliku müügi osas aastaks 2016.

Joonis 2. Ettevõtete prognoos ekspordi osas aastaks 2016.

aubanduskoja iga-aastase majandusküsitluse tulemused näitavad, et Eesti ettevõtjad on 2016. aasta osas pigem optimistlikult meelestatud. Ettevõtjad ootavad käibe kasvu, plaanitakse suurendada töötajate arvu ning investeeringuid. Peamine murekoht on jätkuvalt keeruline majanduspoliitiline olukorda ning kvalifitseeritud tööjõu puudus. Küsitlusega sooviti ettevõtjatelt teada saada, millised on nende prognoosid järgnevaks majandusaastaks. Ettevõtjatelt küsiti näiteks siseriikliku müügi, ekspordi, töötajate arvu, investeeringute ning üldise majanduskeskkonna kohta. Küsitlusele vastas 232 ettevõtjat.

Oodatakse käibe kasvu

Joonis 3. Ettevõtete prognoos töötajate arvu osas aastaks 2016.

Joonis 4. Ettevõtete prognoos majanduskeskkonna kohta aastaks 2016.

Küsitlusele vastanud ettevõtjad prognoosivad, et järgmisel aastal ettevõtete käibenumbrid pigem suurenevad kui vähenevad. Loodetakse, et käibe kasvule annavad oma panuse nii siseriiklik tarbimine kui ka eksport. 42% vastanutest ootab, et nende ettevõtte siseriiklik müük kasvab järgmisel aastal (vt joonis 1). Ainult 6% ettevõtjatest prognoosib müügi vähenemist. Veidi üle poole vastanutest leiab, et Eesti-sisene müük jääb järgmisel aastal selle aasta tasemele. Seega on küsitluse tulemustest näha, et ettevõtjate hinnangul jätkub ka järgmisel aastal sisenõudluse kasv. Ettevõtjad on positiivselt meelestatud ka järgmise aasta ekspordimahtude osas. Nimelt prognoosib 44% vastanutest, et nende eksport kasvab 2016. aastal. 48% ettevõtjatest on seisukohal, et järgmisel aastal jääb ekspordi maht käesoleva aasta tasemele ning 8% hinnangul eksport väheneb (vt joonis 2). Võrreldes eelmise aasta majandusküsitluse tulemustega, ei ole ettevõtjate ootused ekspordi osas oluliselt pessimistlikumaks muutunud.

Töötajate arv suureneb

Eestis on vähenenud tööpuudus ning tööhõive on kasvanud alates 2011. aastast. Selle aasta kolmandas kvartalis olid statistikaameti andmetel mõlemad näitajad juba sarnased kriisieelsele

• Ettevõtjad näevad järgmise aasta peamiste murekohtadena kvalifitseeritud tööjõu puudust, keerulist majanduspoliitilist olukorda ning nõrgenevat sisenõudlust. • Veidi üle 40% vastanutest prognoosib, et järgmisel aastal kasvab nende ettevõtte Eesti-sisene müük ja/või eksport. • 37% ettevõtjatest soovib 2016. aastal suurendada investeeringuid. • 31% vastanutest plaanib suurendada ettevõtte töötajate arvu. • 15% ettevõtjatest prognoosib, et üldine majanduskeskkond paraneb uuel aastal.

Majandusküsitluse tulemused näitavad, et oodata on tööpuuduse vähenemist ning tööhõive suurenemist. tasemele – töötuse määr 5,2% ja tööhõive määr 67,2%. Majandusküsitluse tulemused näitavad, et ettevõtjate hinnangul jätkub sama trend, kuid aeglustuvas tempos, ka järgmisel aastal ehk oodata on tööpuuduse vähenemist ning tööhõive suurenemist. Küsitluse tulemustest selgub, et ligi 31% vastanutest soovib järgmisel aastal oma ettevõtte töötajate arvu suurendada (vt joonis 3). Eelmisel aastal oli see näitaja mõnevõrra kõrgem (37%). Enamik vastanutest (ca 62%) ei plaani suurendada ega vähendada töötajate arvu. Vaid 7% vastanutest kinnitab, et nende ettevõte vähendab töötajate arvu 2016. aastal. Veidi rohkem kui kolmandik vastajatest prognoosib, et nende ettevõte suurendab järgmisel aastal investeeringute mahtu. Pooled ettevõtjad plaanivad investeeringute suuruse jätta selle aasta tasemele. Samas 11% arvab, et nende ettevõte vähendab investeeringuid. Võrreldes eelmise aastaga ei ole

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2015

Ettevõtjad peavad kõige suuremaks väljakutseks järgmisel aastal toimetulekut keerulise majanduspoliitilise olukorraga.

JURISTI TÖÖLAUALT

Esitasime riigile ettepanekud

halduskoormuse vähendamiseks

ettevõtjate investeeringute prognoosides olulisi muudatusi toimunud.

Majanduskeskkonna paranemisele väga palju ei loodeta

Küsitlusele vastanud ettevõtjad peavad kõige suuremaks väljakutseks järgmisel aastal toimetulekut keerulise majanduspoliitilise olukorraga (45,3% vastajatest). Teise olulise probleemina toodi välja kvalifitseeritud tööjõu puudust (44,8%). Järgnevate väljakutsetena nimetati sisenõudlust (41,8%), tööjõukulusid (41%) ning välisnõudlust (33,2% vastanutest). Ettevõtjad tõid välja samad murekohad ka eelmise aasta majandusküsitluses. Ettevõtjatelt sooviti ka teada saada, kas nende hinnangul muutub üldine majanduskeskkond järgmisel aastal paremaks, jääb samaks või läheb ebasoodsamaks. Ligi pooled vastajatest on seisukohal, et olulisi muudatusi paremuse või halvemuse suunas majanduskeskkonnas ei toimu. Samas rohkem kui kolmandik vastajatest on pessimistlikumalt meelestatud – nende hinnangul muutub majanduskeskkond uuel aastal ebasoodsamaks. Vaid 15% ettevõtjatest prognoosis, et üldine majanduskeskkond paraneb (vt joonis 4). Eelmisel aastal oli ettevõtjate meelsus majanduskeskkonna paranemise osas väga sarnane selle aasta tulemustega. Kaubanduskoja majandusküsitlus on üks osa iga-aastasest Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni (Eurochambres) uuringust, mis viidi läbi juba 23. korda 26 Euroopa riigis. Küsitlusele vastas 60 000 Euroopa ettevõtjat. Kõikide riikide majandusküsitluse tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda Eurochambresi koduleheküljel (www.eurochambres.eu).

katre rugo

Jurist

ajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel tegi riik sel sügisel ettevõtjate halduskoormuse vähendamise eesmärgil algust nn nullbürokraatia projektiga. Novembrikuu jooksul kutsusime oma liikmeid algatuse kohta mõtteid avaldama ning uurisime, millised on need bürokraatlikud nõuded, mille kaotamine aitaks ettevõtjate halduskoormust vähendada. Nüüdseks oleme saadud tagasiside alusel tehtud ettepanekud edastanud Rahandusministeeriumile ning järgnevalt toome välja need ebamõistlikud nõuded, mille vajalikkus tuleks meie hinnangul üle vaadata.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2015

Suurim mure – aruandluskohustus

Paljud meile tagasisidet andnud liikmed pidasid keeruliseks ning aeganõudvaks statistikaaruannetega seonduvat. Ettevõtjad märkisid, et Statistikaametile tuleb edastada suur hulk andmeid, mille kogumine ja töötlemine võtab palju väärtuslikku tööaega, kuid on küsitav, kas teabe kogumine on alati õigustatud ja eesmärgipärane. Lisaks märgiti, et nii mitmelgi puhul küsivad erinevad asutused ettevõtetelt sisuliselt samu andmeid. Ühe näitena toodi Maksu- ja Tolliametile esitatava TSD ja Statistikaametile esitatava palgastatistika kohta andmete esitamise kohustus, mille sisu osaliselt üksteist dubleerib. Ühtlasi toodi välja, et erinevate statistikaaruannete esitamine on küllaltki keerukas ning statistika kogumise tehnilistes lahendustes on palju, mida võiks parandada. Mis puudutab andmete topeltesitamist, siis meie hinnangul tuleks andmete kogumisel lähtuda põhimõttest, et riigiasutused ei küsi ettevõtjatelt neid andmeid, mis on kas samale või mõnele teisele asutusele juba esitatud. Seetõttu tegime ettepaneku tagada erinevate riigiasutuste andmebaaside ühilduvus, et välistada vajadus kord juba esitatud andmeid uuesti esitada. Statistika esitamise efektiivsemaks muutmiseks tegime ka ettepaneku, et riik võiks luua ühtse kasutajasõbraliku keskkonna, kust ettevõtjal oleks võimalik ühest kohast esitada riigile kõik vajalikud andmed. Sealjuures võiks süsteem anda automaatteavituse andmete või aruannete esitamistähtaja saabumisest ning koguda kokku kõik ettevõtja poolt esitatud andmed selliselt, et oleks välistatud andmete korduvesitamise vajadus.

Statistika esitamisega seotud ettepanekud

Vähendamaks ettevõtjate koormust samasisuliste andmete esitamisel, tegime mitmeid ettepanekuid erinevate aruannete ja neis sisalduvate andmete ühildamiseks. Muuhulgas leidisime, et majandusaasta aruandes sisalduvad andmed peaksid minema automaatselt Statistikaameti poolt nõutavasse EKOMAR-i aruandesse, milles sisalduvad andmed kattuvad suuresti majandusaasta aruandes esitatavatega. Samuti peaks omavahel ühildama osaliselt kattuvad Maksu-

Oluline

ja Tolliametile esitatava TSD ning Statistikaametile esitatavad aruanded Palk ja Töötasu struktuur. Lisaks tegime ettepaneku kaotada ettevõtte töötajaid puudutava info topeltesitamise kohustus, mida praegu tuleb nii töötamise registrile kui ka Statistikaametile esitada. Meie hinnangul tuleks üle vaadata andmete esitamise sagedus ja sellest aspektist lähtuvalt välistada info võimalik dubleerimine. Näiteks tuleb hotellimajutuses andmed, mida esitatakse igakuistes aruannetes, uuesti esitada kvartaliaruannetes, mis on aga selgelt ebamõistlik. Seega, kui ettevõtja esitab riigile aruande, peaksid esitatud andmed automaatselt edasi kanduma pikema perioodi vastavale aruandele. Aruandluskohustuse tehniliste puudujääkide kõrvaldamiseks rõhutasime, et statistika esitamine peab olema ettevõtja jaoks kasutajasõbralik ning hõlbus. Seetõttu tegime ettepaneku lihtsustada statistikaaruandeid ja nende täitmise juhendeid, vajadusel pakkuda ettevõtjatele nende täitmisel abi. Samuti leidsime, et kõiki statistikaaruandeid peaks olema võimalik eksportida majandustarkvara standardseadistusega ja andmete edastamise lihtsustamise eesmärgil tuleks lähtuda formaadist, milles ettevõtjad ise andmeid koguvad ning vajadusel lasta teisendamine teha süsteemil (näiteks statistikaaruandes tuleb esitada gaasitarbimine gigadžaulides, kuid ettevõtted arveldavad gaasi kuupmeetrites). Lisaks peaks statistika esitamise keskkonda olema võimalik sisse logida nii ID-kaardi kui ka mobiil-ID rakenduse abil.

kaotamiseks tegime ettepaneku, et vastava info võiks PPA saada automaatselt töötamise registrist. Samuti tegime ettepaneku kaotada enam kui 15 aastat muutumatuna kehtinud määrus „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, milles sisaldub kohustusi, mis on jäänud ajale jalgu ja millel tänaseks puudub vajadus. Liikmed tõid tagasisidet andes välja ka Kaubanduskoja poolt varasemalt tõstatatud teemasid, mille nullbürokraatia projekti käigus taaskord esitasime. Sealjuures juhtisid mitmed liikmed tähelepanu pakenditega seonduvatele kohustustele, mis on nende hinnangul töömahukad ja ebamõistlikud. Laideti nii pakendiaruande auditi koostamise kui ka pakendiaruande esitamise nõuet üldse. Samuti esitasid meie liikmed ka Kaubanduskoja poolt Sotsiaalministeeriumile tehtud ettepaneku, mille kohaselt võiksid töötajate tervisekontrolle läbi viia ka perearstid. Kõigi Kaubanduskoja poolt esitatud ettepanekutega on võimalik tutvuda meie koduleheküljel.

Muud ettepanekud

Mis saab edasi?

Ettepanekuid, kuidas ettevõtjate elu bürokraatiavabamaks muuta, saadeti ka muude valdkondadega seonduvalt. Paljud ettevõtted tõid negatiivsena esile ajaliselt kuluka sõidupäeviku täitmise nõude, mistõttu esitasime ettepaneku sõidupäeviku täitmise kohustuse otstarbekus üle vaadata. Lisaks toodi välja, et andmete esitamise dubleerimist tuleb muuhulgas ette töösuhetega seonduvalt. Kui ettevõtja võtab tööle välismaalase, siis praeguse regulatsiooni kohaselt tuleb tööle võetav välismaalane registreerida töötamise registris ning lisaks tuleb sellest teavitada ka Politsei- ja Piirivalveametit. Sellise korduva kohustuse

• Rõhutasime, et välistada tuleb andmete topeltesitamise kohustus ja tagada ettevõtte poolt esitatavate andmete ühilduvus. • Statistika esitamine tuleb muuta kasutajasõbralikumaks. • Kõigi Kaubanduskoja poolt esitatud ettepanekutega on võimalik tutvuda meie koduleheküljel.

Järgnevalt kogub Rahandusministeerium projekti käigus tehtud ettepanekud kokku ning edastab need vastavatele ministeeriumitele ja allasutustele. 2016. aasta 1. veebruariks vaadatakse laekunud ettepanekud üle ning antakse hinnang, kas ettepanek kiidetakse heaks või jäetakse arvestamata. Seejärel koguneb veebruarikuus ministrite ja ettevõtjate esindajate komisjon, kes vaatab ministeeriumite heakskiidu saamata jäänud ettepanekud üle ning annab hinnangu, kas ministeeriumi seisukoht on põhjendatud või tuleks tehtud ettepanekuga kasvõi osaliselt arvestada. Nn krokodillide komisjoni kuulub ka Kaubanduskoja esindaja.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2015

JURISTI TÖÖLAUALT

Mida võiks teada jõulupreemia maksmisest? Simoona Hion

Jurist

õulud on lähenemas ja paljud ettevõtted soovivad sel puhul oma töötajaid premeerida. Variante premeerimiseks on mitmeid, näiteks võib korraldada meeldejääva jõulupeo või väljasõidu, mis annab töötajatele võimaluse ka väljaspool tööaega mestida. Samas võib tunnustus olla ka rahaline preemia. Selleks, et vältida võimalikke arusaamatusi, tasuks rahalise preemiaga seoses teada järgmist. Esimene küsimus, mis tööandjatel tavaliselt tekib, on see, kui ettevõte maksab üks kord töötajale preemiat, kas see tähendab automaatselt seda, et töötajal tekib õigus nõuda preemiat igal aastal. Nimelt, kui preemia maksmine toimub teatava regulaarsusega, näiteks iga aasta lõpus, siis paratamatult tekib töötajal ootus preemiat igal aastal ka saada. Esmalt tuleks siinkohal vaadata, kas ja mida on preemia maksmise kohta kokku lepitud töölepingus. Kui iga-aastane jõulupreemia maksmine on kokku lepitud töölepingus, siis tuleb seda pidada töötasu osaks ning töötajal on õigus seda ka igal aastal nõuda. Kui töölepingus preemia maksmist reguleeritud ei ole ja puudub ka vastav suuline kokkulepe, siis töötajal ei ole õigus preemiat nõuda. Siinkohal on vaieldav olukord, kus töötajale on pikka aega makstud igal aastal preemiat ja ühtäkki enam ei maksta. Selliste olukordade vältimiseks soovitame preemia maksmise põhimõtted töötajatega eelnevalt läbi rääkida, et kõigile oleks süsteem üheselt selge. Kindlasti ei piisa üldsõnalisest kokkuleppest, et tööandja võib maksta aasta lõpus preemiat, vaid kokku tuleks leppida ka konkreetsetes eeldustes, millistel juhtudel makstakse preemiat ja millistel mitte, olgu need siis näiteks ettevõtte majandustulemused vms. Teine küsimus, mis preemia maksmisega tavaliselt ettevõttel tekib, on see, kuidas preemiat maksustatakse. Vastus on lihtne, preemiat maksustatakse nagu töötasu ehk tulu- ja sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni maksega.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2015

kasulikku

Kuidas müüa oma

elutööd – väikeaktsionäri vaatevinklist

Illar Kaasik

OÜ Investment Agency partner

esti kerkis USA mõttekoja Heritage Foundation ja Wall Street Journal koostatavas majandusvabaduse edetabelis kaheksandale, Euroopa Liidu riikidest kõrgeimale kohale. Samas on ettevõtluskeskkonnas ka probleemseid valdkondi, mille üks näide on väikeaktsionäride õiguste tasakaal. 12. novembril toimus Tallinnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Investment Agency OÜ poolt korraldatud seminar „Kuidas müüa oma elutööd?“. Teist aastat järjest korraldatav seminar keskendus seekord väikeaktsionäride olukorra analüüsile ettevõtte müügiprotsessis. Tooksin välja mõned esinejate seisukohad. Investment Agency analüütik Erki Katkosild andis ülevaate ettevõtte müügiprotsessist, tuues näiteid, kuidas ettevõtteid erinevates elutsüklites hinnata. Väikeaktsionäri osaluse väärtus võib mõnikord olla kuni 90% väiksem ettevõtte enda väärtusest võrreldavate osaluste puhul. Allahindluse kaks peamist põhjust on väikeaktsionäri osaluse madal likviidsus ja kontrolli puudumine ettevõtte juhtimisprotsessi üle. Investment Agency teeb ettevõtete müümisel koostööd rahvusvaheliste M&A võrgustikega nagu näiteks Coporate Finance in Europe. Finantskonsultant OÜ juhataja Jelena Štšeberina rääkis osalejatele tegevustest, mida on soovitatav teha enne ettevõtte müüki selleks, et suurendada ettevõtte väärtust. Mõned näited: omandi üleminek eraisiku omandist äriühingusse, ettevõtte jagunemine ning ettevõtte erikontroll. Omandi üleminek eraisiku nimelt äriühingule võib olla tähtis selle omaniku jaoks, kes planeerib pärast äri müüki alustada uut äritegevust. Ettevõtte jagunemine toob paljudel juhtudel kaasa ettevõtte lõpphinna suurenemise, müügiprotsessi kiirenemise ning potentsiaalsete ostjate arvu kasvu. Õigeaegne ettevõttesisene erikontroll annab ülevaate ettevõtte nõrkadest kohtadest. Erikontroll annab ülevaate maksuriskidest, allahinnatud vara olemasolust ja kuludest, mis ei ole seotud ettevõtte põhitegevusega ning dokumentidest, mis on soovitatavad ette valmistada selleks, et parandada ettevõtte mainet tulevase ostja silmis. Jelena soovitas teha erikontrolli ka tegutsevas ettevõttes, tuues näiteks Tallinna Sadama. Kui riik oleks teinud Tallinna Sadamas erikontrolli paar aastat varem, siis oleks saadud ettevõtte tegevusest rohkem kasu ning oleks säilinud ettevõtte ja riigi maine. Ettevõtte ostutehingute finantseerimisest rääkisid LHV Panga juhatuse liige Indrek Nuume ja BPM Capitali partner Kalmer Kikas. Pank soovitas ettevõtetel investeerida, kuna hetkel on panga laenuintressid väga soodsad ning sellised tingimused ei jää Nuume hinnangul kestma üle kahe-kolme aasta.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2015

N OOR ETTE V Õ TJA

Laenuotsuste tegemisel on LHV Panga jaoks hea äriplaani kõrval oluline omanike ja tegevjuhtkonna taust ning senine ärieetika normide järgimine. Kui tehingu finantseerimisel jääb panga ja omavahenditest puudu, võiks kasutada BPM Capitali poolt pakutavat mezzanine-finantseerimist. Mezzanine-finantseerimine on tinglikult tagatiseta laen, mida käsitletakse ettevõtte omakapitali osana. Mezzanine-finantseerimise kasutamine ettevõtete ülevõtmistehingutes võimaldab kaasata lisakapitali, säilitades kontrolli oma ettevõtte üle. BPM Capitali näol on tegu pool aastat tagasi loodud fondiga, mille kogumaht on 70 miljonit eurot ning mis investeerib ettevõtetesse, kes soovivad kasvada läbi M&A tehingute. Advokaadibüroo Red partner Gerli Kilusk andis soovitusi, milline peaks olema osanike vahel sõlmitud leping, et vältida tulevikus võimalust kohtuvaidluse tekkeks. Lühidalt kokku võttes peaks osanike leping reguleerima kasumi jaotamist, osaluse võõrandamist ja juhtimist. Osanikevaheline leping võimaldab sõlmida osanike vahel täiendavaid kokkuleppeid selliste küsimuste lahendamiseks, mida äriseadustik ei reguleeri. Firmade ostu-müügiga tegelev Translink Ltd partner Tero Nummenpää tõi välja Soome väikeosaniku eelised võrreldes Eesti väikeosanikega. Kuigi Soome seadusandlikud regulatsioonid kaitsevad tõhusamalt väikeaktsionäri, on enamasti mitme omanikuga ettevõtetes sõlmitud ka osanikevaheline leping. Tasub usaldada Soome pikaajalist ettevõtluskogemust ja mõelda ka oma ettevõttes osanikevahelise lepingu sõlmimise peale. Mida teha, kui Teie osalus ettevõttes on alla 50% ja soovite seda müüa? • Võimalusel sõlmige osanike kokkulepe eesmärgiga saavutada kasumijaotuse kokkulepped ning kaasmüügiõigus. • Otsige liitlasi, koonduge võimalusel teiste väikeosanikega ja müüge oma osalust koostöös. • Vajadusel tellige erikontroll, mis on küll kulukam ja reeglina ei soodusta koostööd suuromanikuga. • Suhelge M&A valdkonna spetsialistide ja õigusnõustjatega, kes soovitavad Teie konkreetsele olukorrale sobivaima lahenduse.

Noorelt oma ala

tippude

hulgas

Estelon

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2015

Kuidas olete saavutanud oma ettevõttega nii suure edu? Mis on Teie edu saladus? Oleme lühikese ajaga üles ehitanud brändi, mis on kvaliteetaudiotehnika toodete turul tippude tipus. Tegime väga julge sammu, kui 5 aastat tagasi võtsime vastu otsuse, et tuleme välja tootega, mis ilmtingimata maailma tippu peab jõudma. Selle nimel oleme kõik need aastad pingutanud ja rohked auhinnad ja tunnustused ekspertide poolt seda ka kinnitavad. Loomulikult on kõige alus minu isa, Alfred Vassilkovi loodud kõlarid. Tänu temale loome me kõlareid, mis on üheaegselt nii tehnoloogia tipptase kui kunstiteosed. Keskpäraseid tooteid on ju turg täis, sinna võitlema minna on üsna lootusetu. Kui toode on nii innovatiivne, nii tugevasti teistest eristuv, nii kvaliteetselt tehtud nagu seda on Estelon, siis ei ole maailma tippu jõudmise plaanid üldsegi mägede kaugusel. Kuid me poleks suutnud sellise tootega välja tulla, kui meil poleks meeskonnas selliseid inimesi ja koostööpartnereid, kes meisse usuvad. Need on maailma mõistes tippspetsialistid, kes panustavad selle nimel, et kvaliteetne toode valmis saaks ja turule jõuaks. Millised on Teie ettevõtte järgmise aasta suurimad väljakutsed? Järgmisel aastal on suurimaks väljakutseks kindlasti uue toote lans-

Heiki Laan / Director

oor ja edukas ettevõtja on alati inspiratsiooniks. Nii on seda ka Alissa Vassilkova, kes koos oma isa, Alfred Vassilkoviga veab kõrgkvaliteetsete kõlarite Estelon arendamise, tootmise ja müügiga tegelevat ettevõtet Alfred & Partners OÜ. Nende peadpööritav edu ei ole jäänud märkamata – Alissa oli Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Swedbanki poolt korraldatud Noor Ettevõtja 2015 konkursi üks nominentidest, nende uusim toode Estelon Extreme pälvis 2015 CES (Consumer Electronics Association) Best of Innovation auhinna kõrgkvaliteetsete audio- ja videotehnika kategoorias. Uurisime Alissalt, milles peitub nende edu saladus ning millised on nende tulevikuplaanid.

seerimine. Võib öelda, et Estelonil on tulemas rohkem kui üks huvitav toode. Meie arendus ei maga ning kavatseme oma konkurendid kindlasti ärevaks teha ja kliendid rõõmsaks. See saab olema väga huvitav aasta. Aga nagu R&D puhul ikka - liialt palju infot ei saa veel jagada. Põnevust peab ka ikka olema. Milliseid turge Te plaanite järgmisel aastal vallutada? Sel aastal õnnestus meil koostööd alustada Araabia Ühendemiraatidega, kuhu esimesed näidised on juba ka välja läinud. See on meie toodet silmas pidades kindlasti üks väga suure potentsiaaliga turg, kus on kohta kvaliteetsetele disaintoodetele. Lisaks loodame koostööni jõuda ka Indiaga. Oleme sel aastal palju panustanud kontaktide ja suhete loomisesse. Seal võtab kõik kaua aega, kuid räägitakse, et lõpuks hakkavad asjad ikka juhtuma. Nii et varume kannatust ja pingutame edasi. Riike on kindlasti veel, kuhu peaks sisenema, näiteks nagu Jaapan, Brasiilia jne, aga igale poole ei jõua. Töö iga turuga vajab tohutut panust ja katsume nüüd edasi liikuda vaiksemas tempos, aga kvaliteetsete tulemustega. Küsis Gerli Ööpik

TEA EESTI ETTEVÕTLUSEST JA SELLE AJALOOST! KAUBANDUSKOJA 90. JUUBELIKS ON VALMINUD ESINDUSLIK RAAMAT. HEA KINGIIDEE SÕPRADEST ETTEVÕTJATELE. TELLI: TEL: 604 0060 KODA@KODA.EE RAAMATU HIND 25 EUROT. (LISANDUB KÄIBEMAKS)

Infomaterjal ettevõtluseks Euroopas, Aasias jt riikides

Käsiraamat toiduainete ekspordist Hiinas

riigihanketeated Tekstiil, rõivad ja seotud tooted

Eestis hangitakse vooditarbeid (tekid, padjad, madratsid, katted). Tähtaeg 15.01.2016. Kood 213

Leedus hangitakse spordidresse, pealisrõivaid, kindaid. Tähtaeg 07.01.2016. Kood 214

Kutsume tutvuma EENi kodulehel enterprise-europe.ee (uudised-kasulik info) infokogumikuga, mis annab ülevaate ettevõtjate rahvusvahelistumist toetavastest ELi programmidest, grantidest ja finantsmeetmetest. Kasulikku infot on samuti koondatud erinevate infoportaalide kohta • Äritegemisest ELi riikides: Your Europe portaal • Enterprise Europe Network: koostöö võimalused enam kui 60 riigiga • Jaapani, Hiina, India taustainfo ja tugikeskused • Euroopa kaubanduskojad Aasias • Koostöö väljapool ELi: reeglid, tingimused, dokumendid – Market Access Database • Export Helpdesk: Euroopa Liitu importivale ettevõtjale • ELi tolliinfo ja maksustamine • Intellektuaalomandi kaitse ja teabematerjal. Intellektuaalomandialane nõustamine minekul Hiina, ASEANi või MERCOSURi riikidesse

Kutsume tutvuma ELi toiduainetööstuse ettevõtjatele mõeldud käsiraamatuga Hiina turule toidu- ja joogitoodetega sisenemiseks.

Taanis hangitakse tugisukki. Tähtaeg 19.01.2016. Kood 215 Rootsis hangitakse erinevaid töörõivaid ja jalanõusid. Tähtaeg 21.01.2016. Kood 216 Rootsis hangitakse kasiinolaudade tarvis tekstiilriiet ja seonduvat plastik- ja kummimaterjale. Tähtaeg 11.01.2016. Pakkumiste esitamine inglise keeles. Kood 217 Rootsis hangitakse kuivülikondi (insener-sukeldujatele). Pakkumiste esitamine inglise või rootsi keeles. Tähtaeg 27.01.2016. Kood 218

IKT ja teenused

NATO hangib IKT teenuseid – tarkvara hooldusteenuseid (ArcGIS licenses for Geographic Information Systems). Tähtaeg osalemistaotluste esitamiseks 10.01.2016, tähtaeg pakkumiste esitamiseks 29.01.2016. Kood 219 Rootsis hangitakse veebilehtede kujundusteenuseid. Tähtaeg 22.12.2015. Kood 220 Lätis hangitakse laevaliikluse korraldamise süsteemi (moderniseerimisprotsess). Tähtaeg 04.01.2016. Kood 221

v õta ü h e n d u s t

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

riigihanketeated Ehitus

Rootsis hangitakse katuse ehitustöid ja katuse hooldustöid. Tähtaeg 07.01.2016. Kood 222 Eestis hangitakse trammiliini taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine. Tähtaeg 11.01.2016. Kood 223 Lätis hangitakse sõidutee ehitusnõustamisteenuseid, ehitusjärelvalveteenuseid. Tähtaeg 12.01.2016. Kood 224

Muu

Leedus hangitakse hambaproteese. Tähtaeg 06.01.2016. Kood 225 Eestis hangitakse kontorimööblit. Tähtaeg 05.01.2016. Kood 226 Rootsis hangitakse õhutranspordiga juhuveo- ja õhutransporditeenuseid. Tähtaeg 13.01.2016. Kood 227

Rootsis hangitakse (meditsiinilisi) nikotiiniasendajaid. Tähtaeg 11.01.2016. Kood 229 Eestis hangitakse linnaosa heakorraja haljastustööde teostamist 3-aastasel perioodil. Tähtaeg 05.01.2016. Kood 230 Eestis hangitakse kaitsevaldkonnas varustuskaste. Tähtaeg. Kood 231 Soomes hangitakse jahu, tangaineid, tärklist ja tärklisetooteid. Tähtaeg 11.01.2016. Kood 232 Soomes hangitakse piimatooteid. Tähtaeg 11.01.2016. Kood 233

v õta ü h e n d u s t

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

Riigihangete monitooringu teenuse kampaania

Telli teenust detsembris ja jaanuaris kaheks kuuks tasuta!

Leedus hangitakse helikopteri varuosasid ja materjale (mudel Eurocopter EC135 ja EC145). Tähtaeg 03.02.2016. Pakkumiste esitamine leedu või inglise keeles. Kood 228

Mobile World Congress 2016: mobiilse tehnoloogia mess ja B2B

TUSE Match 2016: mehitamata süsteemide mess ja kontaktkohtumised

koostööpakkumised Rootsi noor ettevõtja, kes tegeleb kullast ja hõbedast ehete toomise ja kujundamisega, otsib nahast toodete toojat eksklusiivsete naturaalsest nahast ehete toomiseks. Kood BRSE20151007001 Läti logistikaettevõte otsib laevaomanikke, kellel on standardseteks konteinerveoteenusteks laevad ja on huvitatud laevade rentimisest. Kood: BRLV20150805001 Horvaatia sanitaartehnika ja keraamiliste plaatide hulgi- ja jaemüüja pakub edasimüügiteenuseid sanitaartehnika ning keraamiliste plaatide tarnijatele. Kood: BRHR20150614001

wikicommons

Tšehhi kodusisustuse ning mööbli müügile spetsialiseerunud ettevõte pakub kodusisustusaksessuaaride ja mööbli tootjatele kaubaesitlus-, müügi- ja kiirmüügiteenuseid ELis, USAs ja Araabia Ühendemiraatides. Kood: BRCZ20151109001

22.–24.02.2016 Barcelonas Hispaanias

Mobile World Congress kogub iga aastaga tuntust aina juurde kui maailma suurim mobiilse tehnoloogia mess. Igal aastal ammutavad tööstusettevõtete esindajad, visionäärid ja erinevad innovaatorid sealt inspiratsiooni, et ennast kurssi viia lähiaastate trendidega mobiilse telekommunikatsiooni valdkonnas. Osalema on oodatud erinevad ettevõtjad, start-up’id, teadlased ja huvilised. Olete oodatud osalema B2B üritusele, kui • soovite tutvustada oma tooteid, tehnoloogiaid ja oskusteavet; • leida uusi mobiilseid lahendusi; • soovite kohtuda uute kommerts- ja tehnoloogiaalaste potentsiaalsete koostööpartneritega; • soovite arutada potentsiaalsete partneritega uusi ideid ja plaane. Osalustasu B2B üritusel: 300 EUR Registeerimise tähtaeg: 06.02.2016 Lisainfo ja registreerimine: mwc2016be.talkb2b.net Messi koduleht: www.mobileworldcongress.com

2.–3. veebruar Haagis Hollandis

Olete oodatud osalema TUSE Match mehitamata süsteemide messil (tusexpo.com) ja kontaktkohtumiste üritusel, mille fookuses on droonid, robootika ja kosmose valdkond, kui soovite leida uusi rahvusvahelisi koostööparnereid mehitamata süsteemide tööstussektorist. Messil osalevad sektori erinevad esindajad nii Euroopast kui ka teistest maailma riikidest kogu tarneahela ulatuses, klientidest kuni lõppkasutajateni. 2015. aastal osales messi raames toimuval B2B üritusel üle 80 osaleja 25 erinevast riigist ning üle 25% kohtumistest viisid reaalse koostööni. B2B üritusel osalemine on tasuta. Tähtaeg osalemistaotluse esitamiseks: 27.01.2016 Lisainfo ja registreerimine: www.b2match.eu/tusematch2016

Soome ettevõte, kes on spetsialiseerunud hobi- ja käsitöötoodete jaemüügile, otsib meisterdamiseks mõeldud pakkide jaoks (nt „meisterda ise“), millest saaks meisterdada mõne toote, materjalide pakkujaid (nt paber, nööbid, paelad, pärlid, niidid, lõngad, koti käepidemed jne). Kood BRFI20151104001 Poola info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projekteerimisele ja ehitamisele spetsialiseerunud (nt andmekeskused, fotogalvaanilised elektrijaamad) ettevõte pakub alltöövõttu ehitusettevõtetele, kellel on kogemusi ehituskonstruktsioonide paigaldamises, tsiviilehitiste rajamises ja elektrienergeetikas, et osaleda suurprojektides. Kood: BRPL20151104001 Suurbritannia personali värbamise agentuur, kes tegeleb tööjõu värbamisega hooldustöö sektoris, otsib uusi rahvusvahelisi partnereid, kes aitavavad vahendada sobivat personali hooldusasutustesse (õed, õendus väljaõppega tudengid, hooldajad, koduabilised). Kood: BRUK20150709001 Rootsi ventilatsioonitööstuses tegutsev ettevõte otsib tuletõkkeklappide EI120 ja E60 tootjat. Tooted peavad vastama EN 15650 standardile. Kood: BRSE20151113001 Suurbritannia suurim aiatoodete tootja ja turustaja soovib laiendada oma tootevalikut ning otsib puittoodete tootjaid, kellel on tootevalikus puidust aiamööbel ja muud aiatooted (nt dekoratiivsed piirded, lehtlad, piiri kandid ja aiad). Kood: BRUK20150925001

koostööpakkumised

Euroopa allhanke, tootearenduse ja masinaehituse mess ja kontaktkohtumised

Rumeenia põllumajandus- ja aiandussektoris tegutsev ettevõte otsib professionaalsete ja poolprofessionaalsete põllumajandustoodete (nt väetised, pestitsiidid, köögiviljaseemned, söödakultuuride seemned jne) ning aiandustööriistade, -tarvikute tootjaid ja tarnijaid. Kood: BRRO20151013001 Poola väikeettevõte, kes tegeleb naturaalse ja ökoloogilise kosmeetika müügiga, pakub kaubandusvahendaja teenuseid naturaalse kosmeetika tootjatele, kes soovivad siseneda Poola turule. Kood: BRPL20151110001

Green Week 2016: mess ja kontaktkohtumised Saksamaal

Suurbritannia ettevõte, kes tegeleb ümbertöödeldud plastikust toiduainete pakendamiseks mõeldud pakendite tootmise ja arendamisega, otsib plasttööstussektori ettevõtet läbipaistvast või värvilisest polüetüleentereftalaatkile (PET), ümbertöödeldud polüetüleentereftalaatkilest (RPET), polüetüleen PE plasti tootmiseks. Kood: BRUK20151112001 Hollandi põllumajandustoodete müügile spetsialiseerunud ettevõte (nt kuivatatud puuviljad, mesi, mahlad, safran ja muud toiduained) soovib laiendada oma tootevalikut ja pakub enda kaubandusvahendaja teenuseid. Kood: BRNL20151116001 Ungari külmutatud pagaritoodete tootja (nt leib, kondiitritooted, pagaritooted, sügavkülmutatud saiakesed, küpsetised) otsib edasimüüjat. Kood: BOHU20150807001 Taani habemeajamis- ja raseerimisvahendite tootmisele spetsialiseerunud ettevõte otsib plasttööstussektorist ettevõtet, kes toodaks tootmislepingu alusel valgest polüetüleenist pudeleid koos vahtpumbaga suuruses 100 ml ja 200 ml. Kood BRDK20151113001 Šoti orgaanilise õlle tootja otsib edasimüüjaid. Kood: BOUK20151110006 Rootsi orgaaniliste lasteriiete müügile spetsialiseerunud ettevõte otsib orgaaniliste lasteriiete tootjat või alltöövõtjat, kes suudab pakkuda täisteenust alates kanga tarnimisest, printimisest, lõikamisest, õmblemisest, kuni vastavalt etteantud mallidele riiete tootmiseni (nt püksid, retuusid, T-särgid, kampsunid, kleidid, kübarad jne). Partner peab esitama ka orgaanilise kanga sertifikaadi (nt OEKO-TEX või GOTS). Kood BRSE20151120001. Hispaania saeveski otsib Siberi lehise ja termotöödeldud puidu tarnijaid. Kood: BRES20151106001

v õta ü h e n d u s t

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

wikicommons

Ungari muusikainstrumentide ja orelite tootja otsib esmaklassilise tööstustekstiili ja naha tarnijat. Kood BRHU20151117001 18.01.2016 Berliinis Saksamaal 15.-18.märts 2016 Utrechtis Hollandis

Euroopa allhanke ja masinaehituse mess on Beneluxi piirkonna oluline mess tarnete, allhanke ja masinaehituse valdkonnas, mis toimub Hollandis igal teisel aastal. Olete oodatud osalema, kui soovite leida uut inspiratsiooni, soovite suhelda ja sõlmida uusi ärikontakte, kohtudes põnevate algupäraste seadmete tootjate, toote arendajate ja sisseostjatega. Samuti on võimalik osaleda mitmetes valdkondlikes töötubades. Ürituse märksõnad on järgmised: tark tööstus, 3D-printimine, metallitööd ja materjalid, süsteem ja masinaehitus, pindade tehnoloogiad, plastiku ja kummi tehnoloogiad jpt. Kontaktkohtumiste üritus leiab aset 4 päeva jooksul. Osalustasu B2B üritusel 100 EUR.

Registreerimine ja lisainfo B2B üritusest: www.een-matchmaking. com/esef2016 Messi lisainfo: www.esef.nl

Berliinis toimub Rahvusvahelise Rohelise Nädala raames (www.gruenewoche.de/en/) toiduainetööstuse ja põllumajanduse teemaline mess ning uusi partnerlussuhteid edendav kontaktkohtumiste üritus. Näitus-mess võimaldab osalejatel end kurssi viia valdkondlike arengutega Saksamaal ja luua uusi huvitavaid ärikontakte, arutada tehnoloogiaalast koostööd ja leida partnereid arendustegevuseks. Kontaktkohtumiste ürituse märksõnad: • toiduained ja luksuslikud tooted; • põllumajandus; • metsandus; • turism; • valdkondadevaheline koostöö: põllumajanduslikud toiduained ning IKT ja energia; • teadus- ja arendustegevus, innovatsioon. Osavõtt B2B üritusest on tasuta, registreerimise tähtaeg 14.01.2016 Lisainfo: www.b2match.eu/greenweek2016

V Ä LISKAUBA N D US

Quo vadis Euroopa Liidu ja USA

vabakaubandusleping? O

ktoobri lõpus leidis Ameerika Ühendriikides Miamis aset järjekorras juba üheteistkümnes Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepingu läbirääkimiste voor. Pea kaks ja pool aastat läbirääkimiste algusest – milline on geopoliitiliselt ja majanduslikult laetud Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse ehk TTIPi (inglise keeles Trans-Atlantic Trade and Investment Partnership) hetkeseis ja tulevik? Euroopa Komisjon on TTIPi läbirääkimised nimetanud oma kaubanduspoliitika üheks peamiseks prioriteediks 2016. aastal. Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström ja USA Kaubandusesindaja Michael Froman on kinnitanud soovi need lõpetada veel president Obama valitsusaja jooksul. Lepingu majanduslikku potentsiaali vaadates on see mõistetav: EL ja USA moodustavad kokku 40% maailma kaubandusest, USA on ELi esimene eksporditurg ja juba praegu on ekspordiga seotud 31 miljoni eurooplase töökoht. TTIPiga kauplemise lihtsamaks ja odavamaks muutmine on üks oluline oks võluvitsast, mis võimaldab majandust elavdada. Läbirääkimistel käib kompromisside otsimine saavutamaks oma ettevõtjatele parem ligipääs partneri turule. Soovitakse alandada kehtivaid tariife ja lihtsustada või vähendada turule sisenemiseks vajalikke topelt protseduure ning sertifitseerimisi (nn tollipiiri taguseid kaubandustõkkeid). Hetkel valmistuvad EL ja USA esimese riigihangete pakkumise vahetamiseks veebruaris 2016. ELi huviks on laiendada riigihangete turule ligipääsu osariikide ja linnade tasemele ning saavutada vähemalt võrdne juurdepääs teistest osariikidest pärit ettevõtetega. Praegune USA ja ELi vahel sõlmitud kokkulepe pärineb 1995. aastast ja annab Euroopa ettevõtjatele osalise ligipääsu 39 osariigi turule, samas on välja jäetud teatud sektorid (ehitus,

teras, meretransport) ja ka teenused. Lisaks võivad Euroopa ettevõtted USA riigihangetel osaledes sattuda silmitsi rea praktiliste tõketega. Näiteks on pakkumistel osalemiseks vaja registreerida selleks ettenähtud andmebaasis, milleks on omakorda vajalik USA telefoninumbri või aadressi olemasolu. Investeeringud on majanduse oluline edasiviiv jõud ning võtmetähtsusega element ELi ja USA vahelistes majandussuhetes. USA investeerib ELi umbes kaheksa korda rohkem kui näiteks Hiinasse või Indiasse. Kui ELi liikmesriikidest pärit otseinvesteeringud välja jätta, tehakse enim välisinvesteeringuid Eestisse just USAst. 2015. aasta esimesel poolel ületas USAst pärit investeeringute maht meie majandusse 360 miljonit eurot. Nende numbrite valguses on oluline TTIPi läbirääkimiste protsessis investeeringute kaitse süsteemi (Investment Dispute Settlement Mechanism) kaasajastamine. Uuenev investeeringute kaitse süsteem peaks arvestama investeerimiskeskkonnas toimunud muutusi. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku luua sõltumatu vahekohus ja apellatsioonimehhanism, vaidluse osapooled ei saaks enam ise kohtunikke valida, piirangud seataks ka kohtukuludele. See kõik peaks tagama otsuste senisest suurema objektiivsuse. Alalise multilateraalse investeeringute kohtu loomine on Euroopa Komisjoni eesmärk keskpikas perspektiivis, uuendused soovitakse sisse viia ka teistesse investeeringuid käsitlevatesse lepingutesse. Eestil on USAga 1997. aastast kehtiv investeeringute kaitse leping, TTIPi jõustumisel rakenduksid selle lepingu sätted ka Eesti ja USA vastastikuste investeeringute soodustamisel ja kaitsmisel. TTIPi läbirääkimised katavad kaubanduslepetele tüüpilisi valdkondi nagu tollimaksud, kaupade ja teenuste turulepääs, standardid, lisaks ka sätted

Mari Tepp Välisministeerium

TTIPiga kauplemise lihtsamaks ja odavamaks muutmine on üks oluline oks võluvitsast, mis võimaldab majandust elavdada. kestliku arengu, läbipaistvuse ja konkurentsiõiguse kohta. Arvestades partnerite turgude suurust ja reglementeeritust, oleks ennatlik oodata läbirääkimistelt kiiret tulemust. USA presidendivalimiste karuselli kiirenev tempo ja hiljuti lõpetatud Vaikse Ookeani vabakaubanduslepingu (Trans Pacific Partnership ehk TPP) läbirääkimised võivad tähendada, et USA võimukoridoride poliitiline tähelepanu on mujal ning TTIPi läbirääkimised ELiga kujunevad oodatust pikemaks. Kestusest olulisem on aga ambitsioonikas ja tasakaalus lõpptulemus. Kuigi TTIPi läbirääkimised alles käivad ja kehtib põhimõte „kokku pole lepitud milleski enne, kui on kokku lepitud kõiges“, on selge, et Eesti ettevõtetele avaneksid TTIPiga uued võimalused USAs. Oluline on kursis olla ja neid kasutada. • Kõige ülevaatlikum ja uuem info läbirääkimiste hetkeseisust on kättesaadav DG Trade´i spetsiaalsel veebilehel: ec.europa.eu/trade/policy/ in-focus/ttip • TTIPiga seonduv üleskutse Eesti ettevõtjatele: millised on teie huvid ja probleemid USA turul? Välisministeeriumi sisend aitab ELi poolsel läbirääkijal Euroopa Komisjonil kujundada tervikpildi hetkeolukorrast ja kasutada läbirääkimistel oma argumentide toetuseks näiteid elust enesest.

E u roo pa u u d i s e d

Söest Reet Teder

Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitees

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2015

lljärgnev tugineb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatuslikule arvamusele „Omamaise kivi- ja pruunsöe panus ELi energiajulgeolekusse”. Kuigi selles põlevkivi ei käsitleta, on nii mõnedki kasutatud argumendid asjakohased ka meil ja eksisteerivad selged paralleelid söe ja põlevkivi kasutamist toetavate väidete vahel. Tegelik küsimus ei ole mitte selles, et fossiilseid kütuseid üldse mitte kasutada, vaid kuidas kasutada neid võimalikult vähem saastaval viisil. Euroopa kliima- ja energiapoliitika on mõneti vastuoluline. Keskkonnaaspekte arvestades soovitakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise pärast ikka fossiilkütuste kasutamisest peaaegu et loobuda. Samas energiajulgeolekut silmas pidades tuleks kasutada just kohalikke energiaallikaid, sh traditsioonilisi ja ebatraditsioonilisi fossiilkütuseid. 88% ELi tavapärastest energiavarudest eksisteerivad aga kivi- ja pruunsöena. Praeguste tootmismahtude juures jätkub ELil tõendatud kivi- ja pruunsöe varusid veel 130 aastaks. Kivisütt kaevandatakse kuues liikmesriigis: Hispaanias, Poolas, Rumeenias, Saksamaal, Tšehhi Vabariigis ja Ühendkuningriigis. Elektri tootmisel on pruunsüsi konkurentsivõimelise kütusena kasutusel kümnes liikmesriigis: Bulgaarias, Hispaanias, Kreekas, Poolas, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias, Sloveenias, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris. 2014. aastal toodeti ELis 401 miljonit tonni pruunsütt ja 106 miljonit tonni kivisütt ning imporditi lisaks 205 miljonit tonni kivisütt. Hiina, USA ja India järel on EL maailma söetarbijate hulgas neljandal kohal. ELi kivisöetööstusele makstud toetused ulatusid 2013. aastal 2,2 miljardi euroni. Nendega on kaetud ligikaudu 5% kogutoodangust ja nende maksmine peaks lõpetatama 2018. aasta detsembris. ELi energiatarbijad maksid 2013. aastal taastuvenergia toetuseks (Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel „World Energy Outlook

2014”) 69 miljardit USA dollarit (52 miljardit eurot). Võrdluseks võib tuua, et EK 2012. aasta riigiabi tulemustabeli kohaselt ulatus riikide toetus finantssektorile 2008. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta 31. detsembrini 1,6 triljoni euroni (13% ELi SKPst), kui reaalmajandusele samas ajavahemikus antud abi oli 82,9 miljardit eurot. 2013. aastal toodeti 28% ELi elektrienergiast söega köetavates elektrijaamades. Tavapäraste energiaallikate, sh tuuma-, hüdro-, jäätme- ja bioenergia abil rahuldati 2013. aastal 90% ELi elektrinõudlusest ja uute taastuvate energiaallikate (peamiselt tuule- ja päikeseenergia) osa oli 10%. Seega fossiilkütused on endiselt peamine energiaallikas. Lisaks on süsi tähtis ka metallurgias, eriti raua tootmises, samuti keemiatööstuses ja tsemendi tootmises ning muude tööstusharude, kodumajapidamiste soojusenergiaga varustamises. 2014. aastal toodeti kogu maailmas 7,2 miljardit tonni kivisütt ja 800 miljonit tonni pruunsütt. Kogu maailma elektrienergiast toodetakse 40% söest. Ligikaudu pool toodetud söest on pärit Hiinast. Söe hind on läbi ajaloo olnud madalam ja stabiilsem kui nafta ja gaasi hind. Tõenäoliselt on süsi edaspidigi paljudes riikides kõige taskukohasem kütus elektri tootmiseks. Euroopas määravad söeküttel töötavad elektrijaamad elektri hinna 80% juhtudest, sest süsi on kõige konkurentsivõimelisem energiaallikas. EL peab tagama, et tema majandus saaks jätkuvalt kasu taskukohasest energiast – see on vältimatu majanduskasvu ja heaolu tingimus. 2013. aastal kannatas hinnanguliselt 10,8% ELi kodanikke kütteostuvõimetuse all. Ehkki sellel on mitmeid põhjuseid, on üheks teguriks ELi energiaimpordi maksumus, mis 2014. aastal ulatus 445 miljardi euroni. Koormust süvendasid suured maksud ja muud energiakasutuse kulud. ELi söetoodangu koguväärtus oli 2014. aastal rohkem kui 14 miljardit eurot. Kivisöe import läks

2014. aastal ELile maksma 15 miljardit eurot, mis on vaid väike osa energia koguimpordist, nafta ja gaasi osakaal oli 95%. Kivisöel töötavate jaamade elektritoodangu väärtus ELis oli 2013. aastal umbes 42 miljardit eurot. ELi söetööstuses on otseselt hõivatud 240 000 töötajat. Kui arvestada ka töökohti kaevandusseadmete tööstuses, töökohti tarnahelas ja muid kaudseid töökohti, siis on söetööstusega seotud kokku ligikaudu üks miljon töökohta, paljud neist piirkondades, kus muid töövõimalusi eriti ei ole. Söetööstust arvustatakse sageli selle keskkonnanäitajate tõttu, kuid sealgi on astutud samme keskkonnamõju vähendamiseks. Ajavahemikus 1990–2012 vähenesid ELi söel põhineva elektrienergia sektoris vääveldioksiidi (SO2) heitkogused 85%, lämmastikoksiidi (NOx) heitkogused 55% ja tolmu heitkogused 70%. 2012. aastal oli ELi suurim NOx-heite põhjustaja transpordisektor (46%), millele järgnes energeetikasektor (22%). Euroopa Keskkonnaameti hinnangul põhjustavad tolm või peenosakesed (PM10 ja PM2,5) aastas 430 219 enneaegset surma ELis. Söe kasutamise ja suure õhusaaste taseme vahel aga puudub seos. On liikmesriike, kus kasutatakse märkimisväärses koguses sütt, kuid eriti peente osakeste (PM2,5) saaste tase on madalam kui liikmesriikides, kus sütt ei kasutata. Söest pärit tahked jäätmed on lähteaine muudele tööstusharudele. Igal aastal kasutatakse kipsplaatide tootmiseks 8 miljonit tonni kipsi, mis on tekkinud söeküttel töötavates elektrijaamades suitsugaaside väävlitustamisel. Elektrijaamadest pärit tuhka kasutatakse tsemendi ja betoonplokkide tootmiseks. Kivisöe kasutamine põhjustab vähem kui 30% kasvuhoonegaaside heitest. EList pärineb umbes 11% maailma kasvuhoonegaaside heitest, üksnes Saksamaa kuulub maailmas kümne enim CO2-heidet tekitava riigi hulka. Kliimaprobleemid on olulised, kuid ELi tegutsemisest üksi ei piisa. EL vähendas ajavahemikus

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2015

Inn o v a t s i o o n i v e e r g 1990–2012 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 19,2%. See oli suuresti tingitud tööstuse kokkuvarisemisest Kesk- ja Kagu-Euroopas 1990ndate alguses ja 2008. aastast alates kestvast majanduskriisist. See vähenemine ei ole aga eriti mõjutanud maailma keskkonna olukorda või elustiili ELis. Rasketööstuse ümberpaigutamise tõttu maailma teistesse osadesse on heitkogused viidud üle mujale ja tarbijad saavad kasu ELi norme mitte alati järgivate tarnijate odavast impordist. Tarbimise seisukohast on ELi kasvuhoonegaaside heitkogused hinnanguliselt hoopis suurenenud.

Mida siis ikkagi teha, kliimaprobleemid ei kao kuhugi ja CO2 on probleem?

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab selleks, et kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, kolmeetapilist strateegiat: 1. vanemate söeküttel töötavate elektrijaamade asendamist ja ajakohastamist, et parandada tõhusust, vähendada kütuse tarbimist ja heitkoguseid; 2. jätkuvat teadus- ja arendustegevust, et töötada välja uue põlvkonna tõhusamad, vähese heitega söeküttel elektrijaamad, mis saavad tänu paindlikkusele täiendada taastuvenergia tootmist (näiteks Saksamaal asuv pruunsöeküttel töötav Neurathi elektrijaam BoA 2&3, mis on maailmas omataoliste seas kõige moodsam; selle iga tootmisplokk saab 15 minutiga suurendada või vähendada oma tootmist 500 MW võrra, et tasakaalustada tuule- ja päikeseenergiat, olles sama paindlik kui moodne gaasiküttel töötav elektrijaam, võrreldes vanemat tüüpi jaamadega, paisatakse seal õhku 30% vähem CO2); 3. süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate tutvustamist ja kasutamist, et muuta need usaldusväärse ja vähest CO2-heidet põhjustava elektrienergia tootmisel konkurentsivõimeliseks (näiteks selleks, et vähendada söel põhineva energia tootmisel CO2-heidet, kasutatakse Saksamaal Niederaussemis söe innovatsioonikeskuses katseskraberit, et siduda suitsugaasi puhastamise käigus CO2; keskuses tegeletakse ka CO2 kogumise ja kasutamise meetoditega, et muuta CO2 ja vesinik sünteesgaasiks).

Aus luksus -

’Honest Luxury’

Piret Potisepp

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2015

Slogan „aus luksus“ on miski, mis esimesel korral kohe minu pilku tabas.

Fotod: Marek Metslai

eekordne innovatsiooniveerg on lähenevate pühade hõnguline. Lugejad võivad saada siit inspiratsiooni jõulukinkideks, samas tõuke 2016. aastal midagi oma ettevõttes teistmoodi teha. Ausam ja läbipaistvam väärtusahel on see, millega ettevõte 5th Story eristub teiste karusnaha tootjate seast. Novembris kohtusin Eestit väisanud 5th Story asutajate Sten Saare ja Stephanie McAdamiga ning vestlesime uue kaubamärgi sünnist. Bränd, mille slogan „aus luksus“ on miski, mis esimesel korral kohe minu pilku tabas. Järgnes rida küsimusi, millede seas huvitas ning paelus mind esmalt küsimus, kuidas on ettevõtte asutajad suutnud oma nišis tootmist ausamaks muuta. Mis on olnud peamised tööriistad? Miks üleüldse otsustati siseneda

niivõrd pika ajalooga ning vastuolulisse ärisse, kui seda on karusnahad? Just seetõttu nendega kohtumise kokku leppisingi.

Ideest teostuseni

Stephanie tunnistas, et olles disainerikoolitusega oli pikka aega tema unistuseks alustada karusnahast aksessuaaride tootmisega. Tema taustauuring viis tõdemuseni, et antud sektor on küll aasta-aastalt käibenumbrites kasvanud, kuid uuenduslikkust on selles rõivatööstuse harus olnud minimaalselt. Kui et mitte üldse. Stephanie uuring näitas sedagi, et tekkinud on n.-ö. uus põlvkond tarbijaid, kellede jaoks on oluline toote päritolu. Karusnahatootjate puhul on päritolu paraku aastaid olnud ähmane. Seda seetõttu, et teekond karusnahast tema kandjani on pikk. Lühidalt, väärtusahelas on mitmed lülid. Oluline roll on oksjonimajadel ning seejärel vahendajatel, kellede kaudu jõuavad nahad lõpuks disainerite ning köösnerite juurde. Sten ja Stephanie selgitavad, et olles protsessijuhtimisega eelnevalt palju kokku puutunud, nägid nad siin koheselt võimalust, mis seisnes väärtusahela lühendamises ja läbipaistvamaks muutmises. Päriselus tähendab see seda, et ettevõtte asutajad tegid alguses kohe strateegilise otsuse. Nimelt, et tagada oma toote läbipaistvus, lühendavad nad väärtusahelat ning valivad ise, missugustest karusnahafarmidest nad nahad tellivad. Lisaks toonitab Stephanie, et ka disain ning köösneri töö on 5th Story puhul ühendatud, mis lühendab veelgi teekonda tarbijani.

Läbipaistvus kui ettevõtte alustala

Kui küsin täpsemalt ausa väärtusahela kohta, siis selgub, et farmidega, kellega koostööd tehakse, on koostatud 5th Story poolt n.-ö. manuaal, mille

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 12 / 2015

TE H N OLOOGIA

Tekkinud on n.-ö. uus põlvkond tarbijaid, kellede jaoks on oluline toote päritolu. põhimõtteid antud farmid peavad järgima. Kui Euroopa Liidus on karusnahafarmidele direktiividega ette nähtud regulatiivne raamistik, siis nimetatud manuaal ongi komplekt regulatsioonist ning lisanõuetest, selgitavad Sten ja Stephanie. Mõlemad toonitavad korduvalt kohtumise vältel, et jätkusuutlikkuse poolt järgivad nad läbivalt kogu ettevõttes. Isegi PR-firma leidmisel oli ülioluline, et mõlemad pooled saaksid väärtuspakkumisest ühiselt aru.

Rahuolevad kliendid ja ümber lükatud müüdid

Töö väärtusahela lühendamisel on end ära tasunud. Esimene kollektsioon on edukalt lansseeritud ning Joseph’s, üks butiikide kett Inglismaal, on tooted oma sortimenti võtnud. Lõpul on läbirääkimised Harrodsiga. Suurem müük karusnaha toodetel algab külmade saabumisel ning kindlasti on oluline ka jõulueelne aeg, s.t müüginumbritest ja -edust saab ülevaate alles järgmisel aastal. Lisaks Inglismaa turule on plaan vallutada ka USA ja Prantsusmaa. Sealsed tarbijaeelistused on küll natukene erinevad, kuid Stpehanie ja Steni selgitustest saan aru, et neil on tugev taustatöö tehtud. Minu suureks üllatuseks ütleb Stephanie intervjuu lõpus, et on korduvalt rääkinud internetikommentaatoritega, kes on tulnud väidetega karusnahaäri koledustest ja jõhkrusest. Minu üllatus kasvab veelgi, kui Stephanie ütleb, et tegelikult on tal õnnestunud nii mõnelegi kahtlejale selgitada 5th Story näitel, et ka karusnahkseid tooteid on võimalik jätkusuutlikult toota. Kohtumise lõppedes ei saa kuidagi peast mõtet, et 5th Story kui alustava ettevõtja tugevus seisneb väga selgelt sõnastatud väärtuspakkumises, millel on ka reaalne sisu olemas. Usun, et see on just see, mis paljude alustajate puhul on saanud üheks komistuskiviks.

Rain Laane, Microsoft Baltikumi juht

Uus kontoritarkvara muudab

meeskonnatöö olemust O

ffice’i tarkvara kasutab maailmas enam kui 1,2 miljardit inimest ehk vähemalt iga seitsmes planeedi elanik. Kontoritarkvara uusversioonide puhul on trend senisest mitmekülgsema meeskonnatöö arendamise suunas, seda ka värskeima Microsofti tarkvara puhul. Mis põhiline – töötajate jaoks säästab see ennekõike väärtuslikku aega.

Koos töötamine on nüüdsest lihtsam

Erinevate uuringute kohaselt on uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja ettevõtte edu vahel tugev seos. Tehnoloogia ja IT-lahenduste osas eesrindlikumad ettevõtted kasvavad keskmiselt 15% kiiremini kui need ettevõtted, kes ajaga tehnoloogiamõistes kaasas ei käi. Seda teades on rõõm, et viimase kolme aasta jooksul on väike- ja keskmise suurusega ettevõtete poolt pilvetehnoloogia kasutamine kasvanud.

Nüüd on selleks aga põhjust veelgi – Office 2016 pakub senisest lihtsamaid võimalusi dokumente ühiskasutusse anda ja samaaegselt teistega koostööd teha. Ühe uuendusena saab nüüd mitu inimest korraga dokumente reaalajas redigeerida. Kui ühe dokumendi kallal koos töötamine nõuab ka ühist reaalajas arutelu, on võimalus Skype’i kontaktidega vestelda otse Wordi või Exceli vaates – kasvõi videokonverentsi pidades.

Uued ja kiiremad lahendused

Nüüd tasub vaid Wordile, Excelile või PowerPointile öelda, mida te soovite teha ja funktsioon “juhata mind” viib teid õige käsuni. Uued diagrammid PowerPointis aitavad aga visualiseerida ka kõige keerulisemaid andmeid. Ühe olulise uuendusena saab Wordiga nüüd ka PDF-faile avada ning muuta nende sisu sarnaselt Wordis loodud dokumentidega. E-posti

Dokumente on võimalik reaalajas redigeerida ning samal ajal oma Skype’i kontaktidega dokumendis vestelda.

lahendus Outlook pakub aga senisest kiiremat otsingusüsteemi ja veendub, et kõikidel kirja saajatel oleks juurdepääs pilvepõhistele manustele, mis on kirjaga kaasa pandud.

Seadmeülene kasutamine

PowerPoint on täiustatud uute diagrammidega, mis aitavad visualiseerida ka kõige keerulisemaid andmeid.

Kõik vajalikud dokumendid on võimalik salvestada OneDrive’i pilvsalvestusruumi. See tagab ühelt seadmelt teise ülemineku ilma töörütmi katkestamata. Office 2016 äpid on kasutamiseks lihtsad ja käepärased igal seadmel, olenemata ekraani suurusest, ning võimaldavad mugavalt töötamist ka kontorist eemal. Tarkvarapakett Office 2016 on kasutajatele kättesaadav 40 keeles. Kehtiva Office 365 litsentsi omanikele jõuavad uuendused automaatselt. Uuenduste jaoks peab kasutataval seadmel olema peal Windows 7 või sellest uuem opsüsteem. Office 2016 Mac’ile uuendus tuli välja juba juulis. Outlookis on võimalik kasutada uusi kaasaegseid manuseid üle OneDrive’i.

Pärastlõunatee Malaisia ja Indoneesia teemadel

Herdis Pärn Aasia Uuringute Keskus Eestis

Turule sisenedes tuleks kohalikke tavasid teada.

18.

novembril toimus Kaubanduskojas „Pärastlõunatee Malaisia ja Indoneesia teemadel". Külla oli kutsutud AS Chemi-Pharmi asutaja ja tegevjuht dr Ruth Oltjer, kaasa rääkisid ka Välisministeeriumi poliitikaosakonna nõunik Kagu-Aasia ja Okeaania suunal Anneli Vares ning Välisministeeriumi kultuuri- ja äridiplomaatia büroo nõunik Meelis Ojasoo. Indoneesia ja Malaisia on kaks tugeva majandusega ASEANi (Association of Southeast Asian Nations) riiki, kasvades alates 2011. aastast keskmiselt 5-6%. Indoneesia on Kagu-Aasia suurima majanduse ning piirkonna suurima rahvaarvuga (üle 252 miljoni inimese) riik. Siiski on Indoneesia äritegemise lihtsuses alles 120. kohal ja äri alustamine on pigem keeruline (163. koht), samal ajal kui Malaisias on äri tegemine suhteliselt kerge, olles

maailma arvestuses 18. ning äri alustamise koha pealt lausa 12. kohal. Eestil on mõlema riigiga diplomaatilised suhted alates 1993. aastast, kuid seni pole riikide vahel veel topeltmaksustamise vältimise lepingut sõlmitud. Peamised ekspordiartiklid riikidesse on masinad ja seadmed ning muud tööstustooted, Indoneesiast imporditakse peamiselt loomseid ja taimseid rasvu ning õlisid, keemiatooteid ja tekstiilitooteid ning Malaisiast plastmassi, kummi, masinaid, seadmeid, meditsiini- ja mõõteaparatuure. AS Chemi-Pharm on Indoneesias ja Malaisias tegutsenud juba 7 aastat. Tänaseks on mõlemas riigis head koostööpartnerid ning asutatud on tütarfirma Singapuri. Firma ekspordib peamiselt desinfektsiooni- ja puhastusvahendeid ning tegeleb koolitamisega. AS Chemi-Pharmi asutaja Dr Ruth Oltjer meenutab: „Hästi õige samm oli koolituste tellimine Singapuri ja Malaisia ülikoolidelt, just sellise suunitlusega, et kuidas välismaalasena regioonis äri teha.” Kohalik kultuuriruum ja töökeskkond erinevad Eesti tööharjumustest ning turule sisenedes tuleks kohalikke tavasid teada. Ruth Oltjer

mainib, et mõlemas riigis on kehakeele tundmine oluline, sest kohalikud ei ütle kunagi „Ei!” Kohalikke vajadusi saab ettevõtluses ka ära kasutada. Näiteks arendas Chemi-Pharm välja spetsiaalse alkoholivaba veel baseeruva desinfektsioonivahendite sarja Aasia turu jaoks, lähtudes piirkonna religioossetest vajadustest. Chemi-Pharm peab edu saavutmisel tähtsaks Kaubanduskoja ja riigi poolt korraldatud ärivisiitidel osalemist ning ministrite tasandil kohtumisi. Samuti on olulised aukonsulid, kes on vahelüli valitsuse ja ärimeeste vahel. Oltjer mainib: „Nad teevad väga head tööd ja tunnevad inimesi. Sa pead ainult oskama väga täpselt öelda, kellega kohtumist tahad. Eeltöö tuleb loomulikult ise ära teha.” Suurimaks väljakutseks ja takistajaks on seni olnud logistika, seda mitmel põhjusel. Esiteks, Indoneesia kui saarteriigi logistika on keeruline ning see nõuab suurt eelarvet. Teine oluline probleem on logistika Euroopa Liidust Aasiasse. Chemi-Pharmi logistika on seni toimunud läbi pidevalt streikiva Frankfurdi, millega seoses viibivad kaubad ja teenused ning

rahaline kaotus on suur. Ruth Oltjer tunnistab: „Päris tihti oleme logistika pärast jäänud kuu tulemiga nulli, sest trahvid, mis Frankfurdi viibimisega peale tulevad on päris korralikud, sellepärast olemegi kohtunud kohalike ministritega ja investeerimisfirmadega ning kaalume ühisfirma tegemist koha peale.” Suurimaks veaks peab Ruth võib-olla seda, et alguses jäädi liiga kauaks ühe potentsiaalse partneri juurde pidama. Ta soovitab kohe laiemalt vaadata. Veel soovitab Oltjer kindlasti käia teemakohastel messidel nii Aasias kui ka Euroopas, näiteks Düsseldorfis toimub palju olulisi messe. Samuti annab ta nõu alustada suhtlust kõrgemalt tasandilt, nt ministrid, ministeeriumid. Ta mainib ka, et oma valdkonda tuleb tunda: „Kui nähakse, et sa valdad teemat, siis sind kuulatakse. Kui ei valda, siis ei võeta sind jutule või saadetakse sinu juurde keegi, kellel otsustusõigust ei ole.” Chemi-Pharmi tegevus Kagu-Aasias on olnud edukas ning juba vaadataksegi uute turgude poole – järgmiseks potentsiaalseks turuks peab Ruth Oltjer Vietnami, aga ta ei välista ka teisi riike piirkonnas.

Oma valdkonda tuleb tunda.

LUGEMISSOOVITUSED:

AS Chemi-Pharm: www.chemi-pharm. com/et Doing Business: www.doingbusiness.org Eesti Välisministeerium: Eesti-Indoneesia suhted: vm.ee/et/riigid/indoneesia?display=relations Eesti Välisministeerium: Eesti-Malaisia suhted: vm.ee/et/riigid/malaisia?display=relations Indoneesia ja Malaisia ajalugu ja taust: hea eestikeelse ülevaate annab Karin Deani raamat „Kagu-Aasia riigid, rahvad ja ühiskonnad” (Varrak, 2013) Malaysian Investment Development Authority: www.mida.gov.my/home

Täname Ekspordi Akadeemia 2015. aasta toetajaid

ESTONIAN EXPORT DIRECTORY 2016 OLE NÄHTAV! AVALDA VÄLJAANDES OMA ETTEVÕTTE ANDMED! MAHUKAS TÖÖVAHEND ETTEVÕTJA JAOKS NII SIIN- KUI SEALPOOL PIIRI • AITAB LEIDA UUSI KOOSTÖÖVÕIMALUSI JA PARTNEREID • TUTVUSTAB EESTIT JA EESTI MAJANDUST MUJAL MAAILMAS • ENAM KUI 1000 EESTI ETTEVÕTJA TUTVUSTUSED • RAAMAT JA VEEBILEHT WWW.ESTONIANEXPORT.EE • INGLISE, SAKSA JA VENE KEELES INFO REKLAAMI KOHTA MEIE KOOSTÖÖPARTNERILT: FCR MEDIA AS – TEL: 630 0300, INFO@FCRMEDIA.EE INFO VÄLJAANDE KOHTA: MOONIKA KUKK, EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA, TEL: 604 0060, MOONIKA@KODA.EE KÜSI 2015. AASTA VÄLJAANNET: 604 0060 · KODA@KODA.EE

Saa rahvusvaheline kogemus ettevõtjate vahetusprogrammis Erasmus!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub ettevõtjaid osalema programmis „Erasmus noortele ettevõtjatele”. See on üleeuroopaline vahetusprogramm ettevõtjatele, kus osalejad saavad otsida Euroopas uusi turge, koostöövõimalusi ning äripartnereid.

Keda ootame osalema? Uus ettevõtja. Plaanib ettevõtlusega alustada (ei ole veel registreerinud ettevõtet) või on juba asutanud oma ettevõtte, aga mitte rohkem kui 3 aastat tagasi. Uuele ettevõtjale võimaldab programm õppida teistelt kogenud ettevõtjatelt. Vajalik on esitada äriplaan (soovitavalt inglise keeles), finantsprognoosid (2 aastaks) ja personaalne CV (soovitavalt Europass vormil ja inglise keeles). Õppimise aeg välismaal on 1–6 kuud. Kulud katab Euroopa Komisjon. Vastuvõttev ettevõte. Ootame osalema ettevõtjaid, kellel ettevõtluskogemust üle 3 aasta. Hästi sobivad eksportivad ettevõtted, kes plaanivad laieneda välisturgudele, otsivad uusi kontakte ja tahavad leida värskeid ideid

oma ettevõtte arenguks. See on suurepärane võimalus erioskuste või teadmise sissetoomiseks oma ettevõttesse huvipakkuvalt sihtturult. Sissetulevale ettevõttele töötasu maksma ei pea (külastust rahastab Euroopa Komisjon) ning vastuvõtjal on vaja panustada ainult oma ajaga. Võimalikud tegevused ja kasu vastuvõtvale ettevõttele • Saad põhjaliku sihtturu analüüsi. Sind külastav ettevõtja tunneb kohalikku turgu ja saab otsida just Sinu ettevõtte profiilile vastatavat vajalikku infot. • Uued värsked ideed oma ettevõtte arendamiseks. • Uued oskused ja teadmised. Sind külastaval ettevõtjal võib olla teadmisi valdkonnas, mida Sina ei tea ja see võib rikastada teie ettevõtte toote ja teenuste arendamist. Programmi senine kogemus on näidanud, et enamikule ettevõtjatest meeldib see kogemus väga ning nad otsustavad võtta ka edaspidi vastu uusi ettevõtjaid. • Keelekompetentsi ja suhtlusoskuse arendamine. • Edaspidine koostöö partnerina, näiteks edasimüüjana, agendina vms.

Rohkem infot: www.koda.ee/erasmus Programmi kodulehekülg: www. erasmus-entrepreneurs.eu/index. php Programmi edulugudega saab tutvuda siin: www.erasmus-entrepreneurs.eu/page.php?cid=9 või Facebooki lehel: Erasmus for Young Entrepreneurs

Kaubanduskoda on Erasmuse programmis vahetusorganisatsioon kuni 2016. aasta lõpuni ning selle aja jooksul on võimalik kõigil huvilistel oma taotlus esitada!

Enne taotluse esitamist soovitame võtta ühendust: Kadri Rist Teenuste osakonna projektijuht E-post: kadri.rist@koda.ee Tel: 604 0091

TÖÖELU

Noor

töötaja – millega arvestada, kuidas aidata?

Taavi Linnamäe Kommunikatsioonibüroo Cloud Media partner ja konsultant

n palju põhjuseid, miks värvata noort inimest tööle. Isegi, kui tal on veel õpingud pooleli ning tal pole veel varasemat kogemust. Samas kaasnevad noore ja kogemusteta inimese värbamisega tööandja jaoks alati ka teatud riskid. Seetõttu tuleb noore töötaja värbamisel pöörata tähelepanu nii tulevase töö kui ka töösuhte üksikasjades läbirääkimisele. Ilma eelneva kogemuseta inimese tööleasumisel tuleb erilist tähelepanu pöörata ka juhendamisele, väljaõppele ja tööohutusele. Värvates noort või lihtsalt varasema töökogemuseta inimest, tuleb ühtteist meeles pidada • Noorele tuleb anda hoolikamalt kui muidu selgitusi töölepingu kohta. Tööelu alustav inimene ei pruugi mõista kirjapandut nii nagu sina. Julgusta teda küsima, kui tunned oma kogemuse pealt, et lepingus võis midagi jääda segaseks. • Töösuhe tekib töötaja tegeliku tööle asumisega. Töövõtete omandamiseks ning töötaja sobivuses veendumiseks on ette nähtud katseaeg,

mis algab esimesest tööle asumise päevast. See tähendab aga ametlikku töösuhet ning kõiki töösuhtes olemisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi mõlemale poolele. • Kui võtad tööle 15–17-aastase töötaja, on töölepingu sõlmimiseks ja tööle lubamiseks nõutav noore seadusliku esindaja nõusolek. Kindlasti ei ole see takistus noorele töökoha pakkumisel, kuid sellega tuleb arvestada. • Noortel on sageli pooleli ka õpingud. Toeta neid selles ja anna võimalus töö kõrvalt haridus omandada. Ühelt poolt on noortele selleks (eksamiteks, lõputöö kirjutamiseks jne) seadusega ettenähtud õppepuhkus, kuid oluline on seejuures ka tööandja toetav suhtumine. • Noortel puudub enamasti kogemus ning nad vajavad seetõttu rohkem juhendamist. Suur osa tööõnnetusi on sellised, mis tulenevad vähestest oskustest või kogenematusest. Juhendamisel ei piisa vaid ühekordsest sissejuhatavast „loengust“, seda eriti siis, kui töö on potentsiaalselt ohtlik.

• Sinu suhtumine nooresse töötajasse määrab ära selle, kuidas noor tulevikus töösse ja järgmistesse tööandjatesse suhtub. Võib-olla on ta tulevikus hoopis sinu koostööpartner või ülemus? Aidake noorel kiiresti töökollektiivi sulanduda ja ärge jätke teda üksi. Alguses pisut rohkem tähelepanu tasub tulevikus enamasti kuhjaga ära!

Loe täpsemalt noore töötaja värbamise ja juhendamise kohta siit: issuu.com/tooinspektsioon/docs/ tooandja_meelespea Vaata ka tööelu portaali www.tööelu.ee

Juubilarid 25

DATEL AS liige alates 1996 ELKE AUTO AS liige alates 1998 ENTEC EESTI AS liige alates 2002

Koda kutsub osalema

Ootame ettevõtjaid seminarile „Noore esimesed sammud tööelus“

Seminar „Raamatupidamise muudatused 2016 ja aastaaruande koostamine 2015“

16. detsembril kell 10.30–16.00 toimub Tallinnas Tallink Spa & Conference Hotel konverentsikeskuses (Sadama 11a) koostöövõrgustiku „Unistused ellu!“ ja Innove ühisseminar.

Aeg: teisipäeval, 26. jaanuar 2016 kell 11.00– 16.15 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: kaubanduskoja liikmetele 65 eurot ja mitteliikmetele 110 eurot*

ERGO INSURANCE SE AS liige alates 2004 ESTAIR OÜ liige alates 2012 GREIF OÜ liige alates 2000 HÄÄDAMEESTE VALLAVALITSUS liige alates 1997 KEMOTEX BIO OÜ liige alates 1998 LEVA AS liige alates 1997 OVERALL EESTI AS liige alates 1996 PAG AS liige alates 2001 SANGLA JUVEELISALONG AS liige alates 1995 TALLINNA OPTIKA OÜ liige alates 2014

EUROVESI OÜ liige alates 2011 KIRETEC OÜ liige alates 2003 PROBEX OÜ liige alates 1995 SAEMEISTER OÜ liige alates 2000 STOCKMANN AS liige alates 1996

DELFES METALL OÜ liige alates 2001 EREL GROUP AS liige alates 2007 FERROLINE GRUPP OÜ liige alates 2001

Seminaril keskendutakse alaealiste noorte töötamisele ja esimese töökogemuse omandamisele. Soovime leida lahendusi, mis soodustaksid noorte paremat ettevalmistust tööturule sisenemiseks, tööharjumuse tekkimiseks ning aitaksid neil teha teadlikke valikuid karjääri planeerimisel. Samuti otsime vastuseid küsimusele, mis motiveeriks tööandjaid tänasest rohkem noortele töö- või praktikakohti pakkuma ning milline roll on selles üldhariduskoolidel ja koolivälistel partneritel.

Seminarile on võimalik registreerida kuni 11. detsembrini e-posti aadressil anneli. perne@koda.ee või telefonil 60 400 60. Seminari toimumist toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Koolituse kava on alljärgnev. 2015. aasta aruande koostamise põhiteemad • Varade ja kohustuste väärtuse hindamine, sh varud ja kinnisvarainvesteeringud ning põhivarade kaetava väärtuse testimine. • Tulude ja kulude periodiseerimine, sh kaupade ja teenuste müük ning saadud sihtfinantseerimise kajastamine. • Aastaaruande esitusviisi temaatika, sh saldeerimine põhiaruannetes, rahavoogude aruande koostamine meetodil „kõik läheb kokku ja vahesid ei teki“ ning lisainformatsiooni avalikustamine. 1. jaanuar 2016 kehtima hakkavad raamatupidamise muudatused • Ettevõtete erinevad suuruskategooriad (mikroja väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja). • Kohustuslikud ja vabatahtlikud nõuded erineva suurusega ettevõtete põhiaruannete esitusviisile ja lisainformatsioonile, sh millised ettevõtted peavad ja millised ettevõtted ei pea koostama konsolideeritud aruandeid. • Õiglase väärtuse meetodi kasutamise erinevad võimalused mikroettevõtetes. • Ülevaade muudatustest spetsiifilistes arvestuspõhimõtetes ja terminoloogias. Koolituse viib läbi Sven Siling, BDO Eesti AS partner. *Hinnale lisandub käibemaks. Hind sisaldab teabematerjale, lõunat ja kohvipausi.

Info ja registreerimine: Toomas Hansson toomas@koda.ee tel: 744 2196

Koda kutsub osalema

MIPIM 2016 kinnisvaramess

MARU EHITUS AS liige alates 2006 PEETRI PUIT OÜ liige alates 2005 SKUBA EESTI OÜ liige alates 2007 SUNWAY OÜ liige alates 2010

wikicommons

VALBY OÜ liige alates 2006

BORABORA OÜ liige alates 2015 CERTEX EESTI OÜ liige alates 2011

Tallinna Ettevõtlusamet koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Kinnisvarafirmade Liiduga kutsub osalema messil MIPIM 2016, mis toimub 15.18.03.2016 Cannes’is, Prantsusmaal. MIPIM on üks juhtivamaid rahvusvahelisi erialamesse, mis toob kokku mõjukaimad kinnisvara, arhitektuuri, kohaturunduse ja investeeringute ala asjatundjad üle maailma. Messil on parim võimalus tutvuda kontsentreeritult suure hulga kinnisvaraarendustega. Messi raames toimub kõigil päevadel konverents ja mitmed vastuvõtud, mis sisalduvad messipääsme hinnas. Osalejad kantakse andmebaasi, mis levib vähemalt 20 000 valdkonnas tegutseva professionaali seas.

Tallinn on messil osalenud koos ettevõtjatega viiel järjestikusel aastal (perioodil 2011-2015) eesmärgiga tõsta Tallinna ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna rahvusvahelist tuntust ning toetada ettevõtjaid rahvusvahelistumisel ja investeeringute kaasamisel ning aidata tõsta usaldust potentsiaalsete investorite, klientide ja partnerite hulgas. 2015. aastal liitus ühisstendiga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Messil osalemine on tulemuslik, kui on piisav aeg eeltöö tegemiseks ja kohtumiste leppimiseks. Seepärast on soovitav messil osalemise otsus teha varakult ja sõlmida kaaseksponendi leping aegsasti. Ühisstendil osalemine annab võimaluse kasutada mugavat töökeskkonda, luua sidemeid ja saada nõuandeid messi korduvalt külastanud ettevõtjatega ning korraldada ja osa saada ühisstendil toimuvatest sündmustest. Ühisstendil osalemiseks tuleb sõlmida kaaseksponendi leping Tallinna Ettevõtlusametiga. Kaaseksponendi tasu on 2500 eurot (sh käibemaks). Juhul, kui kaaseksponentide osalustasude summa ületab ühisstendi kujundus- ja ehitustööde teostamise maksumuse, on ametil õigus tööde teostamise

maksumust ületava summa piirides alandada osalustasu summat maksimaalselt 1000 euro võrra proportsionaalselt kaaseksponentide vahel, kes on koostöölepingu ametiga sõlminud hiljemalt 15. jaanuariks 2016. Kaaseksponendi tasu sisaldab ühisstendi kasutusõigust, sh logo eksponeerimist, esitluste ja kohtumiste läbiviimist, info kuvamist ekraanil, infomaterjali esitlemist alustel, piiratud koguses (üks kast) turundusmaterjali transporti messile ja tagasi, materjalide ja üleriiete hoiustamist abiruumis. Lisanduvad: • messipääsme tasu, mis on kaaseksponendile 920 eurot (tavakülastajale 1630 eurot) kuni 25.02.2016, alates 26.02.2016 1775 eurot; tasu sisaldab pääset messialale, konverentsile, messi avavastuvõtule ning kinnisvaraprojektide tunnustusüritusele MIPIM Awards, sissekannet messikataloogi ja elektroonilisse andmebaasi; • reisikulud (majutus ja transport). OLULINE TEADA! Kaaseksponendi lepingu registreerimise tähtaeg on 09.02.2016 kontaktide avaldamiseks messi kataloogis!

DIFI.NET OÜ liige alates 2011 FERMHOUSE OÜ liige alates 2014 HAARWOOD OÜ liige alates 2013 HAMBURG JA PARTNERID OÜ liige alates 2008 MANDAGORA OÜ liige alates 2007 SAKRET OÜ liige alates 2007 SVEA FINANCE AS liige alates 2012 SYBARITIC SPA CONSULTING OÜ liige alates 2006

BALTIC CHEMICAL GROUP AS liige alates 2014 ELECTROAIR TRADE OÜ liige alates 2011 ESPAS GROUP OÜ liige alates 2012 MAGNIPHARMA OÜ liige alates 2012 VENTUS LOGISTICS OÜ liige alates 2012 EESTI PETROLEUM OÜ liige alates 2014

Kontakt: Ulli Karu, Tallinna Ettevõtlusamet ulli.karu@tallinnlv.ee 6404 379. Info messi kohta: www.mipim.com

Uued liikmed Harjumaa ja Tallinn

AGRICO EESTI OÜ Mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine. Teravilja, töötlemata tubaka, seemnete ja loomasööda hulgimüük. Ärinõustamine. AHREN TRANSPORT EESTI AS www.ahren-transport.ee Rahvusvaheline kaubavedu maanteel. ALD AUTOMOTIVE EESTI AS www.aldautomotive.ee Sõiduautode ja väikebusside (täismahuga alla 3,5 t) rentimine ja kasutusrent. ANFISCO OÜ www.anfisco.ee Väetiste tootmine, jae- ja hulgimüük. BRIGHTSPARK OÜ www.brightspark.ee Tarkvaraarendus. BUSINESS-EST-GROUPS OÜ Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete vahendamine. CONSTRUCTION&DISTRIBUTION EUROPE OÜ Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine. FINANTSKONSULTANT OÜ www.fk.ee Arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine, maksualane nõustamine. Muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused. KIIRWARREN.KL OÜ www.kiirwarren.ee Liikluskorraldusvahendite tootmine ja paigaldus. M.K. INTERNATIONAL OÜ www.mkinternational.ee Siseuste, ülestõstetavate garaažiuste, tööstususte, turvatrellide, uste ja väravate automaatika, laadimissildade ja laadimistihendite, terasprofiilist klaasfassaadide müük ja paigaldus. METSAHARVENDUSE OÜ Metsavarumine, metsamajandust abistavad tegevused. PENTAMET OÜ www.pentamet.ee Metallkonstruktsioonide valmistamine. SPRINGDRIVE OÜ www.boutiquecaprice.ee Kellade ja ehete jae- ja hulgimüük. WAYTRANS OÜ www.waytrans.ee Veoste ekspedeerimine. Ladustamine ja tollipaberite vormistamine.

Järvamaa

Koda kutsub osalema

Seminar Tartus „Aktuaalsed maksuprobleemid 2016“ Aeg: neljapäeval, 21. jaanuar 2016 kell 10.00–16.00 Koht: Atlantise konverentsikeskus (Narva mnt 2) Hind: kaubanduskoja liikmetele 55 eurot ja mitteliikmetele 85 eurot* Käsitletavad teemad: • plaanitavad tulu- ja käibemaksu muudatused 2016. ja 2017. aastal; • madala sissetulekuga töötavate inimeste iga-aastase tulumaksu tagasimakse süsteem 2016; • sõiduautode soetuse sisendkäibemaksu küsimused ja tekkinud probleemide lahendused; • sõiduauto kasutamisega seotud maksuprobleemid (sõiduauto hüvitis, erisoodustus, sõidupäevikud); • töölähetustega seotud maksuprobleemid ja päevaraha maksmise uus kord; • millal on tegu erisoodustusega ja millal kingitusega; • probleemid tehingutes oma töötajate ja juhtidega (laenud, OÜ-tamine, vara kasutamine, dividendid); • kinnisvaratehingute käibemaksu keerukused ning kinnisasja ja metallijäätmete käibemaksuga maksustamise erikord; • piiriüleste tehingute ja aheltehingute käibemaksukäsitlus; • nõuded arvele ja tehingute tõendamine; • maksualane kohtupraktika. Lektor on Tõnis Jakob, maksukonsultant ja vannutatud audiitor.

*Hinnale lisandub käibemaks. Hind sisaldab teabematerjale, lõunat ja kohvipausi.

AMG HOUSES OÜ www.amghouses.eu Puidu saagimine ja hööveldamine.

Tartumaa

ALLINGIRI OÜ www.all2dance.eu Muude pealisrõivaste tootmine, ka rätsepatöö. Jalatsite ja nahktoodete jaemüük. INVESTORITELIIT.EE OÜ www.investoriteliit.ee Erinevate projektide rahastamine, investeerimisalane nõustamine.

Info ja registreerimine: Kaubanduskoja Tartu esindus tartu@koda.ee tel: 744 2196