Kaubanduskoja Teataja nr 16

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA ET T

EESTI S— IMALU Õ V E T E V ÕT E

PILVEO- GIA

LO O N H E TE INARIL EM TULE S IL! TEMBR 26. SEP lk 1 emalt Loe läh

4 ja 20

TÄNA TEATAJAS: • Mida õppida Vaasa linnalt?

• Alusta eksporti internetis • 30 uut riigihanketeadet

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

3 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- JUHTKIRI -

KONKURENTS ON

EDASIVIIV JÕUD

PIRET SALMISTU

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

OLULINE:

Turundusdirektor

Sel aastal 10. korda koostatava Konkurentsivõime Edetabeli eesmärk

2012. aastal on Eesti rahvusvahelise

on selgitada välja

konkurentsivõime edetabelis 33.,

konkurentsivõimelisimad

Euroopa Liidu järjestuses 13. kohal.

ettevõtted ja pakkuda ettevõtetele võimalust võrrelda end teiste omasugustega.

R

ahvusvaheline konkurentsi-

saamine sellest, et rahva heaolu

kond — projekteerimine ja arhitek-

võime näitab, kuidas riik loob

tõus ning riigi üldine areng eel-

tuur. Selles valdkonnas tegutseb

ja säilitab keskkonda, mis annab

davad pikaajalist majanduskasvu,

Eestis sadu ettevõtteid, kelle jaoks

ettevõtetele konkurentsijõudu. Ka

ettevõtluse arendamisvajaduste

ehitusettevõtetega konkureerimi-

suudavad konkurentsivõimelised

mõistmist ning ettevõtluse ning

ne ei ole kuidagi mõistlik (senini oli

riigid teistest enam rahvusvahelis-

ettevõtlikkuse väärtustamist ühis-

see ainus kõige ligilähedasem vald-

tel turgudel kaupu ja teenuseid

konnas tervikuna,” lisab ta.

kond) ja nii sündis konkursil uus valdkond selle valdkonna ettevõt-

müüa ning saavad rohkem välis-

te kiiduväärt ettepanekul.

Konkurentsivõime edetabel koostatakse üldedetabelina, alates aastast 2007 ka väikeja keskettevõtete arvestuses ning tegevusalade kaupa 13 kategoorias protsentuaalses võrdluses esimestega.

maiseid otseinvesteeringuid. Kon-

Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime

kurentsi arengut ergutab muude

Edetabelis tuuakse ära ettevõtted,

abinõude kõrval ka siinsete ette-

kes selleks ise soovi avaldavad, esi-

Kõikide edetabelite koostamisel

võtete konkurentsivõime edetabeli

tades möödunud majandusaasta

lähtutakse ettevõtete statistilistest

koostamine. See pakub võimalust

kohta järgmised näitajad: müügi-

näitajatest, mistõttu nende järjes-

võrrelda end konkurentidega, hin-

tulu, puhaskasum/-kahjum, töö-

tus eri tabelites ei pruugi täielikult

• 2003: Eesti Energia

nata ettevõtte edukust, tulemus-

jõukulud, investeeringud põhi-

kokku langeda. See leitakse nende

• 2004–2006:

likkust ja jätkusuutlikkust ning

varasse, ekspordikäive, omakapital

kõigi näitajate nominaalhälvete

Hansapank

seada uusi ambitsioonikaid ees-

ja aasta keskmine töötajate arv.

liitmise teel, st mida suurem posi-

(tänane Swedbank)

märke.

Seejärel selgitatakse välja üldine

tiivne summa või väiksem nega-

konkurentsivõime paremusjärjes-

tiivne summa, seda kõrgem koht.

„Tänapäeval on riigi rolliks luua

tus, mille tulemusena selgub Eesti

eelkõige võimalikult liberaalne ma-

konkurentsivõimelisim ettevõte.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on

janduskeskkond ning anda soovi-

Lisaks üldvõitjale seatakse pare-

edetabelit koostanud alates 2003.

jatele — ettevõtjatele, võimalus

musjärjestusse konkurentsivõime-

aastast, 2006. liitus Eesti Tööand-

ennast proovile panna,” ütleb Kau-

lisimad väikese ja keskmise suu-

jate Keskliit, tehniliste arvestuste

banduskoja peadirektor Mait Palts.

rusega ettevõtted.

ja edetabeli koostamise metoodi-

Eesti konkurentsivõimelisima ettevõtte tiitli pälvinud ettevõtted läbi aegade:

• 2007–2008: Tallink Grupp • 2009: Mažeikiu Nafta Trading House (tänane Orlen) • 2010: Tallink Grupp • 2011: EMT

kaga abistab Eesti Konjunktuuri-

„Vahel arvatakse, et riik peaks oma sekkumisega ettevõtete käitumist

Tegevusvaldkonniti koostatakse

instituut, tehes koostööd Lausanne’i

palju suuremas mahus mõjutama,

edetabelid järgmistes valdkonda-

Juhtimise Arendamise Instituudiga.

kuid süsteemile, mis põhineb vabal

des: jaekaubandus, hulgikauban-

turumajandusel ning avatud kon-

dus, tööstus ja energeetika, toidu-

Selleks et väärtustada ettevõtjate

järgmises Teatajas

kurentsil, ei ole keegi suutnud pak-

ainetööstus, ehitus, side/kommu-

rolli Eesti ühiskonnas, teeb ETV

ja ka veebilehel

kuda ühtegi tõsiseltvõetavat alter-

nikatsioon/IT-teenused, transport

ettevõtluskonkursside (nii „Eesti

www.konkurents.ee.

natiivi, mis motiveeriks samavõrd

ja logistika, põllu- ja metsamajan-

ettevõtete konkurentsivõime ede-

20. septembril ilmub

või enamgi ettevõtlusega tegele-

dus, turism, finantsvahendus, äri-

tabel 2012” kui „Ettevõtluse au-

konkurssidest ka Director

ma ning tulu genereerima. Ette-

teenindus ja kinnisvara, teenindus.

hind 2012“) pidulikust galaõhtust

Meedia koostatud värske

võtjate jaoks on oluline tunnustus,

2012. aastal otsustati konkursi käi-

20. septembri õhtul Estonia kont-

trükis „Eesti parimad

kuid veelgi olulisem poliitikute aru-

gus lisada edetabelisse uus vald-

serdisaalis ka teleülekande.

ettevõtted 2012”.

Ettevõtluskonkursside võitjatest kirjutame

4 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

SISUKORD

JUHTKIRI Konkurents on edasiviiv jõud

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

- TEEJUHT -

KALENDER

20. september

3

Konkurentsivõime Edetabel 2012 võitjate autasustamine Estonia Kontserdisaal (Estonia pst 4, Tallinn) Piret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee

SEADUSANDLUS Maksukorralduse seaduse sätteid plaanitakse täpsustada

5

Muudatused keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses

7

Varssavi konventsioonist

8

25. september

Seminar „Projekteerimise ja ehitustööde riigihanked — hea tava ja praktika” Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Toomas Hansson Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

26. september

Seminar „Pilvetehnoloogia —millist kasu saavad Eesti ettevõtted?“ Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

EUROOPA UUDISED Pärandimaksust

Moonika Kukk

9

Tel: 604 0060 • E-post: moonika.kukk@koda.ee 27. september

STRATEEGILINE FILANTROOPIA Vabaühenduste ühiskondliku mõju hindamise käsiraamat on suunanäitajaks ka ettevõtetele ja filantroopidele

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

12

Priit Raamat Tel: 604 0060 • E-post: priit@koda.ee 27. september

Toomas Hansson

13

Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee 27.—29. september

UUED TEHNOLOOGIAD Pilveteenus — Eesti ettevõtete võimalus

Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

14

Hollandi sihtturuseminar Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

EKSPORT

Kristy Tättar

15

Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee 12. oktoober

TEATED

Ärivisiit Peterburisse Kristy Tättar

2. oktoober

Alusta eksporti internetis

Finantskoolitus firma võtmeisikutele • II Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

REGIONAALARENG Pärnu sõpruslinnas Vaasas

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Tšehhis Lembit Uibo

Ida-Virumaa arengukonverents 2012 Jõhvi Kontserdimajas (Pargi 40, Jõhvi)

16

Margus Ilmjärv Tel: 502 3699 • E-post: margus@koda.ee

LIIKMELT LIIKMELE

21

16. oktoober

Finantskoolitus firma võtmeisikutele • II Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

RIIGIHANKETEATED

21

UUED LIIKMED

22

Toomas Hansson Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee 19. oktoober

Korea sihtturuseminar „Võimalused Korea IT- ja elektroonikasektoris“ Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kristy Tättar Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

13.—15. november

Toiduainetööstuse ettevõtete kontaktreis Taani Kristy Tättar Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA AADRESSIL WWW.KODA.EE

5 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

- SEADUSANDLUS -

MAKSUKORRALDUSE SEADUSE

MART KÄGU Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

SÄTTEID PLAANITAKSE TÄPSUSTADA Hiljuti avaldatud maksukorralduse seaduse eelnõu muudatusettepanekud puudutavad eelkõige elektroonilise asjaajamise edendamist, maksusumma sissenõudmise aegumise sätteid, intresside arvestamise ning tagastusnõuete menetlemise regulatsiooni.

OLULINE: • Eelnõu üheks

L

isaks eeltoodule täpsusta-

hendis on selgelt öeldud, et õigusi

tutusotsust), kui äriühing on äri-

takse eelnõus mõisteid ning

ja kohustusi omab õigusvõimeline

registrist

erinevaid üksikuid sätted, mida on

juriidiline isik ning juriidilise isiku

vastab sellele küsimusele eitavalt

Eelnõu

praktikas mitmeti tõlgendatud.

registrist kustutamine tähendab

tuginedes Riigikohtu praktikale,

eesmärgiks on elek-

Hea meel on tõdeda, et sätete sel-

tema õiguste ja kohustuste, sh

mis ütleb, et maksuvõlg lõppeb

troonilise asjaajamise

guse tagamisel on arvesse võetud

maksukohustuste lõppemist. Prak-

äriühingu

edendamine.

ka asjakohast Riigikohtu praktikat.

tikas on seda varasemalt ka teisiti

tamisega ning sellisel juhul ei ole

Alljärgnevalt tutvustamegi üle-

tõlgendatud, mis on põhjustanud

maksuhalduril õigus nõuda mak-

vaatlikult kavandatavaid muuda-

mitmeid vaidlusi ning seetõttu on

suvõlga sisse äriühingu juhatuse

tusi.

põhjendatud vajadus see vaidlus-

liikmelt. Seega vastutusotsust ei

koht seadusest likvideerida.

tehta, kui maksuvõlg on lõppenud.

Praktikas on erimeelsusi tekkinud

Kuivõrd kehtivas seaduses puudub

• Õigusselguse huvides soovitakse eelnõus sätestada ettemaksukonto definitsioon.

•

kustutatud?

Täpsustatakse erinevaid üksikuid sät-

Seadusesätete selguse suurendamine

äriregistrist

kustu-

ka sellelt pinnalt, kas süü vormide

ettemaksukonto definitsioon, siis

ted, mida on praktikas

Kehtiva seaduse järgi kohalda-

tuvastamisel tuleb lähtuda võlaõi-

soovitakse eelnõus õigusselguse

mitmeti tõlgendatud.

takse maksustamisel välislepingu

gusseaduse regulatsioonist või

huvides sätestada vastav mõiste.

sätteid üksnes juhul, kui maksu-

karistusseadustikus sätestatust.

Ettemaksukonto on riikliku mak-

seadus on vastuolus välislepingus

Eelnõu sätestab selgelt, et lähtuda

suhalduri juures olev konto, kus

sätestatuga. Siin on aga segadust

tuleb võlaõigusseadusest. See

peetakse arvestust maksukohus-

tekitanud olukorrad, kus välis-

tähendab, et süü vormideks on

tuslase kõigi rahaliste kohustuste

lepingus reguleeritakse maksus-

hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

ja enammakstud summade üle. Et-

tamisega seotud küsimusi, mida ei

Eeltoodu on oluline eelkõige see-

temaksukontol oleva enammakse

ole maksuseadustes reguleeritud

tõttu, et isikule oleks üheselt selge,

arvelt toimub tähtpäeva saabumi-

ja seega vastuolu iseenesest puu-

millisel alusel tema süü kohustuse

sel kohustuste täitmine automaat-

dub. Eelnõu sätestab selgelt nii, et

rikkumise korral tuvastatakse. Li-

selt. Isik saab soovi korral taotleda

sellisel juhul tuleb lähtuda samuti

saks toob see selguse tõendamis-

ettemaksukontol oleva summa

välislepingus sätestatust.

standardi ja tõendamiskoormise

ülekandmist enda pangakontole.

jaotuse osas.

Eelnõu kohaselt on maksukohus-

Eeltoodu oli põgus ülevaade kavandatavatest

Muudatusettepanek, millega sätes-

muudatustest ning

tatakse üheselt mõistetavalt, et ju-

Järjekordne küsimus, mis on tõuse-

esitada enammakse tagastamise

täpsemalt on võimalik

riidilise isiku õigusvõime lõppe-

tunud praktikas ja millele seadus

taotlus viie aasta jooksul ette-

eelnõu ja selle

misel lõpeb ka juriidilise isiku mak-

selget vastust ei anna on see, kas

maksukontol viimase kande tege-

seletuskirjaga tutvuda

suvõlg, tuleneb otseselt Riigikohtu

maksuhalduril on õigus nõuda

misest arvates. Nimetatud täht-

Kaubanduskoja kodulehel

praktikast (vt näiteks lahend nr 3-

maksuvõlg sisse kolmandalt isikult

aja jooksul tagasi taotlemata sum-

www.koda.ee.

3-1-75-09). Vastavas Riigikohtu la-

(teha MKS §-s 96 sätestatud vas-

mad kantakse riigieelarvesse.

tuslasel

õigus

maksuhaldurile

6 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

- SEADUSANDLUS -

S

Elektroonilise

dokument kättetoimetatuks ning

Eelnõuga soovitakse lühendada

asjaajamise edendamine

mis tingimustel saadetakse isi-

maksusumma määramise aegu-

kule täiendavalt dokument ka

mistähtaega. Muudatuse koha-

paberkandjal.

selt soovitakse vähendada mak-

konnamõju strateegilise hindamise

susumma tahtlikult tasumata või

menetluse juures esineb problee-

kinni pidamata jätmise korral

me. Näiteks on eelnõu seletuskir-

maksusumma määramise täht-

jas välja toodud, et keskkonnamõju

aega kuuelt aastalt viiele. Põhju-

hindamise aruanded on halva

seks on eelkõige see, et ajaline

kvaliteediga, protsessid ei ole läbi-

Eelnõu üheks eesmärgiks on ka elektroonilise asjaajamise edendamine. Üheks selliseks sammuks on soov sätestada maksuhaldurile õigus saata omal algatusel maksukohustuslase poolt

Maksuametile esitatavad andmed äriühingu omanike kohta

enine praktika ning erinevad uuringud on näidanud, et

keskkonnamõju hindamise ja kesk-

maksuhaldurile teatatud elekt-

Eelnõu kohaselt täiendatakse

faktor toob kaasa raskusi tõen-

paistvad

ronposti aadressile või mobiiltele-

maksukorralduse seadust selli-

damisel ning kuuendal aastal

strateegilise hindamise ja planee-

foni numbrile (lühisõnumina)

selt, et mitteresidendist juriidili-

määratud võlgnevuste laeku-

ringute menetlused ei ole ühen-

meeldetuletusi ja muud maksu-

sel isikul tuleb püsiva tegevus-

mine on äärmiselt madal. Sele-

datud. Seetõttu oli vaja keskkonna-

kohustuslast puudutavat infor-

koha registreerimisel MTAle esi-

tuskirjas mööndakse eeltoodust

mõju hindamine tervikuna üle

matiivse tähendusega, st ilma

tatavas avalduses märkida muu

tulenevalt, et mõistlikum oleks

vaadata ning probleemidele lahen-

juriidilise tähenduseta teavet.

hulgas ka äriühingu aktsionäri

maksuhalduril keskenduda aja-

dused leida.

Loomulikult peaks sellise võima-

või osaniku nimi ja isiku- või

liselt lähematele maksuperiood-

luse olemasolu korral olema välis-

registrikood

isikukoodi

idele. Muuhulgas näeb eelnõu

tatud see, et maksukohustusla-

puudumisel sünnikuupäev, -kuu

ette, et maksusumma sundtäit-

sele hakatakse edastama üle-

ja -aasta. Kehtiv seadus kohustab

mise aegumistähtaega lühen-

määrast ja mittevajalikku infor-

eelkõneldud teavet esitama üks-

datakse seitsmelt aastalt viiele

Eelnõu üheks olulisemaks muuda-

matsiooni. Ka seletuskirjas rõ-

nes

mitteresidendist

aastale. Muudatus seondub asja-

tuseks on senisel kujul kehtinud

hutatakse, et hea halduse põhi-

juriidilised isikud, kes ei ole ELi

oluga, et reaalselt on üle viie

keskkonnamõju hindamise järele-

mõtte kohaselt peaks toimuma

liikmesriigi või sellise riigi resi-

aasta tagasi tekkinud maksuvõl-

valve asendamine laiaulatusliku

isiku teavitamine kaalutletult

dent, kellega Eestil on sõlmitud

gade sissenõudmise tulemus-

(valikuliselt ja põhjendatult), st

välisleping, mis võimaldab MTAl

likkus väga madal. Täpsustavalt

Seaduse jõustumisel

üksnes juhtudel, kus see võib

saada selle riigi maksuhaldurilt

olgu mainitud, et eelnõuga soovi-

peab otsustaja küsima

maksuseadusest tuleneva ko-

vajalikku teavet. Muudatust põh-

takse muuta ka maksusumma

hustuse korrektsel täitmisel tõe-

jendatakse vajadusega tuvastada

sundtäitmise aegumise katkemi-

enne otsuse tegemist

poolest kasuks tulla.

Eestis tegutsevate välismaa äri-

se aluseid.

sellised

ning

ning

keskkonnamõju

Järelevalve asendamine konsulteerimisega

arvamust ka asjaomastelt asutustelt. Selline

ühingute omanikud ka olukorras, Eelkõnelduga seondub tihedalt

kus ELi liikmesriik või Eestiga

Eelnõu näeb ette ühe täiendava

muudatus parandab

muudatusettepanek, mis näeb

välislepingu sõlminud riik ei kogu

aluse maksuvõla ajatamise otsu-

eelduslikult mõju

ette võimaluse toimetada doku-

andmeid oma riigi residendist

se kehtetuks tunnistamiseks.

ment kätte ka läbi e-maksuameti

äriühingu aktsionäride või osa-

Nimelt võimaldab eelnõu maksu-

hindamise protsessi

keskkonna. Iseenesest oleks see

nike kohta.

halduril tunnistada maksuvõla

loogiline, sest suur osa maksukohustuslasi kasutab niikuinii maksuhalduriga

suhtlemiseks

Maksuvõlgadega seonduv

taset ning aitab vältida

ajatamise otsus kehtetuks, kui

võimalikke konflikte

maksukohustuslase ajatatud mak-

hilisemates keskkonna-

suvõla suhtes algatatakse sanee-

mõju hindamise ja

aktiivselt e-maksuameti kesk-

Kehtiv seadus näeb ette, et mak-

rimis- või võlgade ümberkujun-

konda. Eelnõu kohaselt saab

suvõlgade puudumise tõend väl-

damise menetlus. Juhul, kui mak-

dokumenti adressaadile läbi e-

jastatakse, kui maksukohustus-

sukohustuslase suhtes algatatud

teegilise hindamise

maksuameti

toimetada

lase maksuvõlg kõikide sama

saneerimismenetlus lõppeb en-

protsessi etappides.

üksnes juhul, kui isik on MTAga

maksuhalduri poolt hallatavate

netähtaegselt või võlgade üm-

sõlminud e-maksuameti teenuse

maksude puhul ei ületa 15 eurot.

berkujundamiskava tühistatakse,

asutustega konsulteerimise ko-

kasutamise lepingu ning ta on

Eelnõuga soovitakse vastavat

oleks maksukohustuslasel eel-

hustuse kehtestamisega. See tä-

maksuhaldurile teatanud oma

summat alandada 10 euroni.

nõu kohaselt võimalik uuesti

hendab, et otsustaja ehk tegevus-

elektronposti aadressi või mobiil-

Muudatuse eesmärgiks on üht-

taotleda maksuvõla tasumise

loa andja kaasab varakult keskkon-

telefoni numbri. Viimaste kontakt-

lustada eelkõneldud piirmäär

ajatamist.

namõju hindamise protsessi asja-

andmete kaudu teavitatakski

maksuteate (MKS § 88 lg 2) ja

isikut dokumendi laekumisest e-

maksuotsuse (MKS § 100 lg 1)

Lisaks eeltoodule täpsustatakse

vusvaldkonnast lähtuvalt anna-

maksuameti keskkonda. Eelnõu

koostamise piirmääradega, mis

eelnõus intresside arvestamise

vad seisukoha keskkonnamõju

täpsustab eeltoodud muudatus-

on kehtiva seaduse kohaselt sa-

aegumistähtaegadesse puutu-

hindamise dokumentatsiooni sisu

test tulenevalt, millal loetakse

muti 10 eurot.

vat.

kohta.

kätte

keskkonnamõju stra-

omased asutused, kes oma päde-

7 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- SEADUSANDLUS -

MUUDATUSED

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUSES

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

MARKO UDRAS Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Keskkonnaministeerium on koostanud eelnõu, mille eesmärgiks on muuta keskkonnamõju hindamise protsess efektiivsemaks, selgemaks ning läbipaistvamaks. Eelnõuga soovitakse muuhulgas asendada praegusel kujul kehtiv järelevalve laiaulatusliku asutustega konsulteerimise kohustusega ning vähendada ökomärgist omavate ettevõtete maksukoormust.

Praegu kehtiva seaduse alusel

ökomärgise taotlemise ja kasu-

mõju hindamise menetlus laiaula-

peab otsustaja andma eelhinnan-

tamise tasu sõltuma ettevõtte

tusliku konsulteerimise sätesta-

gu selle kohta, kas teatud valdkon-

suurusest. Näiteks mikroettevõttel

mise tõttu, kuid samas toob see

dade (nt energeetika, keemia-

(kuni 9 töötajat) väheneb keskkon-

muudatus endaga kaasa ka täien-

tööstus, jäätmekäitlus) tegevusel

namärgise taotlemise tasu 200

davat ja olulist teavet, mis aitab

keskkonnamõju

on oluline keskkonnamõju. Sea-

euroni ning selle kasutamisõiguse

kogu mõju hindamise protsessi

hindamise järelevalve

duse jõustumisel peab otsustaja

eest tuleb tasuda 50 eurot aastas.

muuta kvaliteetsemaks ja läbi-

asendatakse laia-

paistvamaks.

ulatusliku asutustega

küsima enne otsuse tegemist ar-

OLULINE: • Praegusel kujul kehtiv

konsulteerimise

vamust ka asjaomastelt asutustelt.

Maksukoormuse vähendamise ees-

Selline muudatus parandab eel-

märgiks on motiveerida ettevõt-

Senise järelevalve asendamine

duslikult mõju hindamise protsessi

teid nimetatud märgist taotlema ja

konsulteerimisega võib suuren-

taset ning aitab vältida võimalikke

oma toodetel kasutama. Üldise-

dada ka halduskoormust otsusta-

konflikte hilisemates keskkonna-

maks eesmärgiks on keskkonna-

jal ehk tegevusloa väljaandjal, kuid

mõju hindamise ja keskkonnamõju

sõbralike ettevõtete arvu suuren-

mitte ettevõtjal. Teatud olukorda-

strateegilise hindamise protsessi

damine. Hetkel omab ökomärgist

des võib ettevõtjate koormus isegi

etappides.

Eestis ainult üks ettevõte, kelleks

väheneda. Kui praegu võib kesk-

datavad muudatused

on Kaubanduskoja liige AS Eskaro.

konnamõju hindamise algatada ka

ei mõjuta oluliselt

Ökomärgise taotlemise ja kasu-

juhul, kui kavandatav tegevus ei

ettevõtete

tamise kohta saab rohkem teavet

too kaasa olulist keskkonnamõju,

halduskoormust.

Keskkonnaministeeriumi kodule-

siis muudatuste jõustumisel on

helt: www.envir.ee.

sisuliselt välistatud põhjendamata

Ökomärgise taotlemine muutub odavamaks

ettevõtete maksukoormust. Hetkel

• Ökomärgise taotlemise ja kasutamise tasud alanevad.

• Eelnõuga kavan-

keskkonnamõju hindamise algata-

Eelnõuga soovitakse vähendada Euroopa Liidu ökomärgist omavate

kohustusega.

Seadusemuudatuste mõju

mine.

Eelnõu ja seletuskirjaga saab põhjalikumalt

on ökomärgise taotlemise tasu

Kokkuvõtvalt võib öelda, et eel-

Seadus plaanitakse jõustada nel-

tutvuda Kaubanduskoja

ligikaudu 256 eurot ning selle ka-

nõuga kavandatavad muudatused

janda kuu esimesel päeval pärast

kodulehel www.koda.ee.

sutamise eest tuleb maksta teatud

ei avalda Eesti ettevõtetele olulist

seaduse avaldamist Riigi Teatajas.

Eelnõuga seotud

protsent eelmise aasta ökomär-

majanduslikku mõju ega suurenda

Seega ei hakka eelpool kirjeldatud

arvamused on oodatud

gisega märgistatud toote käibe

halduskoormust. Eelnõu jõustu-

muudatused kehtima kindlasti

hiljemalt 24. septembriks

pealt. Eelnõu kohaselt hakkab

misel võib küll pikeneda keskkonna-

enne 2013. aastat.

e-postile marko@koda.ee.

8 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- SEADUSANDLUS -

VARSSAVI KONVENTSIOONIST

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Varssavi konventsioon puudutab rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist ning allakirjutamiseks avati see 2005. aastal Varssavis. Konventsioonile on praeguse seisuga kirjutanud alla 33 riiki ja Euroopa Liit ning ratifitseerinud 22 Euroopa Liidu liikmesriiki. Hetkel soovibki Eesti konventsiooni ratifitseerida.

OLULINE:

K

a seletuskirja koostajad on

jõustub konventsioon kolme kuu

konfiskeerimine oleks võimalik

öelnud, et rahapesu (ja selle

möödudes peale ratifitseerimist (ja

ning tagama õiguslike meetmete-

vajalike toimingute teostamist).

ga ka riikidevahelise koostöö.

vastu võitlemine) ei ole mingi uus

• Konventsioon jõustus

nähtus ning lisaks Varssavi kon-

rahvusvaheliselt

ventsioonile on valdkonda regu-

Nagu eespool mainitud, vajab

Varssavi konventsiooni uuteks sä-

1. mail 2008.

leeritud mh Euroopa Nõukogu

muutmist arestitud varade halda-

teteks on muuhulgas pangate-

1990. aasta rahapesu ning krimi-

mise süsteem ning konfiskeeri-

hingute jälgimise osa, jättes küll

naaltulu avastamise, arestimise ja

misotsuste täitmine. Eestis eksis-

igale riigile iga juhtumi puhul eraldi

konfiskeerimise

konventsiooni,

teerib kaks konfiskeerimissüs-

otsustada, kas ja millistel tingimus-

ÜRO 1999. aasta terrorismi rahas-

teemi: karistusõiguslik konfiskee-

tel pangakonto jälgimise abi osu-

tamise tõkestamise rahvusvahe-

rimine ja haldusõiguslik konfis-

tada vastavalt siseriiklikule õigu-

lise konventsiooni ja ÜRO Julge-

keerimine. Karistusõiguslik kon-

sele. Muuhulgas võivad riigid oma-

olekunõukogu 2001. aasta resolut-

fiskeerimine eeldab isiku süüdi-

vahel kokku leppida vastavalt olu-

siooniga terrorismi ohust rahvus-

mõistmist ja konfiskeerimine ot-

korrale, kas jälgimist teostatakse

vahelisele rahule ja julgeolekule.

sustatakse süüteomenetluses või

igapäevaselt või näiteks piisab jäl-

pärast selle lõppu. Haldusõigus-

gimisest üks kord nädalas.

• Konventsioonist tulenevalt tuleb muuta: • arestitud varade haldamise süsteemi, • konfiskeerimisotsuste täitmist.

Eestis on vastav valdkond regu-

likuks konfiskeerimiseks võib pro-

leeritud rahapesu ja terrorismi ra-

kuratuur või rahapesu andme-

Võrreldes Euroopa Nõukogu 1990.

hastamise tõkestamise seaduse

büroo halduskohtule esitada taot-

aasta konventsiooniga sisaldab

ning karistusseadustikuga, põhi-

luse omanikuta (või mille tegelikku

konventsioon täiesti uut peatükki,

nedes peamiselt Euroopa Liidu

omanikku ei suudeta kindlaks

mis sätestab rahapesu andme-

1990. aasta konventsioonil. Paljud

teha) vara riigi omandisse kand-

büroo rolli rahapesu ja terrorismi

põhimõtted jäävad Varssavi kon-

miseks ka juhul, kui vara ei

rahastamise tõkestamisel. Raha-

ventsiooni ratifitseerimisega küll

konfitseerita kriminaalmenetluse

pesu andmebüroode koostöö hõl-

muutmata, kuid mõningal määral

käigus.

mab nii võitlust rahapesu kui ka terrorismi rahastamise vastu. Iga

on vaja täiendada nii rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestami-

Konventsioonis sätestatut peetak-

riik peab tagama, et rahapesu and-

Põhjalikumalt on võimalik

se seadust kui ka karistusseadus-

se vajalikuks seetõttu, et mitmed

mebüroo oleks võimeline tegema

Varssavi konventsiooni

tikku ning reformimist vajab ares-

riigid ei oma piisavalt laiaulatus-

koostööd informatsiooni kogumi-

tekstiga tutvuda Koja

titud varade haldamise süsteem,

likku ja efektiivset seadusandlikku

seks ja analüüsimiseks mistahes

kodulehel www.koda.ee

kuna kehtiv süsteem ei täida kon-

regulatsiooni konfiskeerimise ra-

fakti kohta, mis võib olla seotud ra-

ning oodatud on ka kõik

ventsioonis ette nähtud nõudeid.

kendamiseks. Konventsiooni sele-

hapesuga, seejuures ei ole oluline,

tuskirja kohaselt peavad riigid

kas tegemist on nn politsei-tüüpi

kommentaarid konventsiooni osas e-posti

Konventsioon jõustus rahvusva-

eelkõige õiguslikult tagama, et

või administratiivset tüüpi raha-

aadressile koidu@koda.ee.

heliselt 1. mail 2008. Eesti suhtes

kuriteovahendite ja kriminaaltulu

pesu andmebürooga.

9 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- EUROOPA UUDISED -

PÄRANDIMAKSUST

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

REET TEDER Kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Pärandimaks on maks, mida Eestis ei ole. See aga ei tähenda, et see ei oleks probleemiks Euroopa Liidu (EL) teistes riikides. Välismaal vara pärivad Euroopa Liidu kodanikud seisavad sageli silmitsi enam kui ühe liikmesriigi maksunõudega (mitmekordne maksustamine). Lisaks maksustavad mitmed liikmesriigid välismaist pärandit kõrgema maksumäära alusel kui siseriiklikku pärandit (maksualane diskrimineerimine).

S

ellistel juhtudel võib pärandi

varaomand Euroopa Liidus on

• kinnisvara korral oleks esmane

• EK läheks kaugemale piiriüles-

saamine põhjustada koda-

perioodil 2002–2010 kasvanud

maksustamisõigus riigil, kus

test maksuküsimustest, et käsit-

nikele põhjendamatuid raskusi.

ligikaudu 50%. Samuti on oluliselt

vara asub ning maksusoodus-

leda võimalikke moonutavaid

Eelkõige väikestel ettevõtetel võib

kasvanud portfelliinvesteeringud.

tust peaksid kohaldama teised

mõjusid, mis tulenevad erine-

omanike surma korral tekkida

Samal ajal kui pärandi mitmekord-

asjaomased liikmesriigid;

vustest

probleeme vara üleminekuga. Ko-

ne või diskrimineeriv maksusta-

• vallasvara puhul, mis on seotud

arvutamisel eri liikmesriikide

danike kaitseks maksualase dis-

mine võib isikuid tugevasti mõju-

püsiva tegevuskohaga teises

maksujurisdiktsioonis, ja sätes-

krimineerimise eest on olemas

tada, moodustavad pärandimak-

riigis, oleks esmane maksus-

taks kogu Euroopa Liidus ko-

õiguskaitsevahendid, ent sageli ei

sudest saadavad tulud vähem kui

tamisõigus sellel liikmesriigil ja

haldatavad ühtsed põhimõtted,

ole need tõhusad nende kasu-

0,5% ELi liikmesriikide kogu mak-

teised liikmesriigid kohaldaksid

mis tugineksid vara puhasväär-

tamise suurte kulude tõttu. Kuna

sutulust, sealjuures moodustavad

selle suhtes maksusoodustust,

tuse õiglasele hindamisele ning

piiriülesed juhud sellest murdosa.

võttes aluseks esimese liikmes-

tagaksid ettevõtteüksuse äri-

Kuna mitmel liikmes-

riigi poolt kohaldatud maksu-

pärandimaksubaasi

tegevuse jätkumise; • edendaks aktiivselt toimivamaid,

riigil on õigus maksu

Seda kõike arvesse võttes üllitas

sisse nõuda, siis

Euroopa Komisjon vastavateema-

• surnud isiku liikmesriigil oleks

tõhusamaid ja kodanikusõbra-

lise teatise („Piiriüleste pärandi-

pärija liikmesriigi suhtes pä-

likumaid maksusüsteeme, mis

maksutõkete kõrvaldamine ELis”)

randimaksu kohaldamise eelis-

asetavad maksumaksjatele või-

puuduvad need õigus-

ja soovituse („Komisjoni soovitus

õigus. Pärija liikmesriik peaks

malikult väikse maksukoormuse;

kaitsevahendid, mis

pärandi topeltmaksustamise vä-

võimaldama maksusoodustust

• uuriks probleeme, millega ELi

kaitseksid kodanikke

hendamise

surnud isiku liikmeriigis tasu-

kodanikud piiriüleste pärandi-

tud maksu osas;

maksujuhtude korral kokku

tegelikult aga

mitmekordse

kohta”).

Nendega

püüab Euroopa Komisjon piiriüle-

määra;

seid pärandimaksuprobleeme la-

• kui surnud isik või pärija on

hendada eri liikmesriikide päran-

oma asukoha, elukoha või ko-

• uuriks võimalusi pärandi mak-

dimaksu regulatsioone ühtlusta-

dakondsuse tõttu seotud enam

sustamise lihtsustamiseks piir-

mitmel liikmesriigil on õigus maksu

mata. Euroopa Komisjoni (EK) tea-

kui ühe liikmesriigiga, toimub

ülestes olukordades süsteemi

sisse nõuda, siis tegelikult aga

tise ja soovituse eeldatav mõju

maksustava riigi määratlemine

kaudu, mille puhul kohaldatakse

puuduvad need õiguskaitsevahen-

peaks olema järgmine:

kõige tihedama isikliku sideme

maksu üks kord ühes kohas, mil-

did, mis kaitseksid kodanikke mit-

• mitmekordset maksustamist

määramise reegli (tie breaker

le määrab kindlaks vara asukoht.

mekordse maksustamise eest. Sel-

vähendatakse riiklike maksu-

line on õiguslik raamistik praegu,

raamistike tõhusama omavahe-

kus ühest liikmesriigist teise liiku-

lise sobivuse tagamisega, mak-

Seda EK teatist ja soovitust arutab

veel lõplikud, EMSK täiskogu peab

vate ELi kodanike arv on ajavahe-

sude vähendamise süsteemi

ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaal-

nende suhtes veel oma otsuse

mikul 2005-2010 kasvanud 3 mil-

peaks rakendama neis liikmes-

komitee (EMSK). Üldiselt EMSK küll

langetama, kuid nagu mitme muu

joni võrra, ulatudes 12,3 miljoni

riikides, kellel on õigus maksu

toetab EK teatises väljapakutut,

teema puhul aimub neist suund —

inimeseni ning piiriülene kinnis-

sisse nõuda;

kuid ühtlasi soovib, et:

„rohkem Euroopat”.

maksustamise eest.

puutuvad;

rules) alusel.

Siintoodud EMSK seisukohad ei ole

10 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

- EUROOPA UUDISED -

EUROOPA UUDISED 2011. AASTAL SAI GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE FONDIST TOETUST ÜLE 21 000 TÖÖTAJA Euroopa Komisjon kiitis 4. septembril heaks aruande, mille kohaselt

EUROOPA KOMISJON KUTSUB LIIKMESRIIKE TUNNUSTAMA VÄLJASPOOL KOOLI JA ÜLIKOOLI OMANDATUD OSKUSI

aidati 2011. aastal Euroopa Globa-

kohtade tegevuskava” ja „Noorte

jagada mitu kasutajat, nt interneti-

liikuvus”. Ettepanek täiendab Eu-

teenuse osutajad, ning võimalik on

roopa kvalifikatsiooniraamistikku.

ka näiteks ringhäälinguks kasu-

Ka komisjoni ettepanek uue pro-

tatavate eri sagedusribade vahe-

grammi „Erasmus kõigile” (2014–

lise spektri kasutamine muul

2020) kohta näeb ette kõigi

eesmärgil. Spektrit käsitlevad riigi-

haridussektorite rahastamist, hõl-

sisesed õigusaktid ei kajasta tihti

mates nii koole, täiskasvanuhari-

uusi tehnoloogilisi võimalusi, mis-

dust, kõrgharidust, kutseharidust

tõttu mobiil- ja lairibaühenduste

ja -koolitust kui ka koolivälist õpet.

kasutajate jaoks võib nõudluse kas-

Komisjoni ettepanekut hakkab

vades teenuse tase halveneda. Ka

nüüd arutama Euroopa Liidu Nõu-

takistab see ühtse turu väljaaren-

liseerumisega Kohanemise Fondi

Euroopa Komisjon võttis 6. sep-

kogu ning see kavatsetakse vastu

damist kõnealuste kommunikat-

(EGF) vahendite abil leida uusi töö-

tembril vastu ettepaneku, millega

võtta haridus- ja noorsooministrite

siooniteenuste valdkonnas.

soovitakse edendada väljaspool

kohtumisel 23.-24. novembril.

Euroopa

kohti rohkem kui 21 000 töötajale,

ühine

lähenemisviis

kes olid majanduskriisi ja globali-

kooli või ülikooli omandatud os-

spektri jagamisele aitaks suuren-

seerumise tõttu oma töökoha kao-

kuste tunnustamist liikmesriikides.

dada mobiilsidevõrkude läbilaske-

tanud.

„Meie eesmärk on tagada kõigile

„Globaliseerumisega Kohanemise

inimestele võimalus täiustada oma

Fond on osutunud tõhusaks vahen-

oskusi ja suurendada oma konku-

diks, mille kaudu toetatakse neid,

rentsivõimet, kasutades täielikult

kes on oma töö kaotanud. Fond on

ära olemasolevaid õppimisvõi-

ELi solidaarsuse väljendamise va-

malusi, kas siis töökoha, vaba-

hend, mis aitab inimestel ja piirkon-

ühenduste või interneti kaudu,”

dadel ulatuslikest koondamistest

ütles Euroopa hariduse, kultuuri,

taastuda,” ütles ELi tööhõive, sotsi-

mitmekeelsuse ja noorsoo volinik

aalküsimuste ja sotsiaalse kaasa-

Androulla Vassiliou.

tuse volinik László Andor.

Eelkõige soovitakse suurendada

Septembri alguses avalikustas Eu-

turu litsentsivabu ühtlustatud

2011. aastal maksti fondist töötajate

töövõimalusi noorte töötute ja

roopa Komisjon mobiil- ja traadita

sagedusribasid ja laiendades neid

aitamiseks toetust kogusummas

madalama formaalse kvalifikat-

andmeside kiire kasvuga seotud

võimaluse korral raadiospektrit

128 miljonit eurot kaheteistkümnes

siooniga inimeste jaoks. Samuti on

probleemide lahendamist käsitleva

käsitleva otsusega (676/2002/EÜ)

liikmesriigis (Austria, Belgia, Iirimaa,

eesmärgiks seatud suurendada

kava, mille kohaselt traadita tehno-

ette nähtud asjakohaste meetmete

Itaalia, Kreeka, Madalmaad, Poola,

juurdepääsu kõrgharidusele, eriti

loogilised lahendused ja lairiba-

abil. Samuti loodab komisjon saa-

Prantsusmaa, Portugal, Saksamaa,

küpsemas eas õppurite jaoks.

ühendused saaksid raadiospektrit

vutada olukorra, kus kogu ELis ka-

Taani ja Tšehhi Vabariik).

Komisjon palub liikmesriikidel 2015.

jagada. „Raadiospekter on majan-

sutatakse ühetaolist regulatiivset

„Alates EGFi loomisest 2007. aastal

aastaks luua riiklikud süsteemid

duse liikumapanev jõud, seda ka-

lähenemisviisi seoses jagatud ka-

on fondi vahenditest saanud või

väljaspool haridussüsteemi oman-

sutavad kõik inimesed ja ette-

sutusõigustega, millega spektrit

hakkavad abi saama kokku umbes

datud oskuste tunnustamiseks.

võtjad. Kui spekter otsa saab, siis

jagavatele kõigile kasutajatele (nii

91 000 koondatud töötajat kooli-

See võimaldaks inimestel tööd

mobiilsidevõrgud ja lairibaühen-

praegustele kui ka uutele) antakse

tustel osalemiseks, töökoha ot-

leida ka siis, kui kool on pooleli jää-

dused lakkavad töötamast. Seda ei

stiimulid ja tagatakse õiguskindlus.

singuteks või muudeks toetusteks.

nud või kui vajalikud oskused on

saa lubada, seega peame kõnealuse

Raadiospekter on väärtuslik, aga

EGFil on jätkuvalt määrava täht-

saadud näiteks iseseisvalt õppides.

napi ressursi maksimeerimiseks

üha napim ressurss. Seda kasu-

susega roll tööpuudusega võitle-

Praegu on sellise hariduse tunnus-

seda taaskasutama ja looma vas-

tavad järjest enam eri sektorite

misel,” lisas Andor.

tamise igakülgsed süsteemid ole-

tava ühisturu,” ütles Euroopa

mitmesugused rakendused ning

Toetust anti liikmesriikides kavan-

mas üksnes Soomel, Prantsus-

Komisjoni asepresident, digitaal-

see on traadita lairibaühenduse

datud ja rakendatud aktiivsete töö-

maal, Luksemburgil ja Hollandil.

arengu tegevuskava eest vastutav

eeltingimus. Nõudluse kiire kasv

turumeetmete kaasrahastamiseks.

Komisjoni ettepanek moodustab

volinik Neelie Kroes.

(mida soodustavad näiteks mobiil-

EGF kaasrahastas meetmetest 65%,

osa strateegia „Euroopa 2020”

Tänu uutele tehnoloogilistele la-

seks andmetöötluseks kasutata-

liikmesriigid andsid ülejäänud 35%.

algatustest „Uute oskuste ja töö-

hendustele saavad raadiospektrit

vad seadmed, Wi-Fi leviala, kuid ka

EUROOPA KOMISJON KAVANDAB INNOVAATILISI LAHENDUSI RAADIOSPEKTRI ÜHISKASUTUSE ABIL

võimet, vähendada traadita lairibaühenduste hinda ja luua uusi turge näiteks teatava spektri eraldamisega seotud kaubeldavate teiseste õiguste valdkonnas.

ELi uue raadiospektripoliitika programmi (IP/12/141) esimese sammuna seisab komisjon selle eest, et reguleerijaid toetaksid traadita innovaatilisi lahendusi, jälgides sise-

11 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- EUROOPA UUDISED -

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

arukad elektrivõrgud ja tööstus-

„Praegune olukord on paradok-

Muudatusettepanekud sätestavad

täita ka eesti keeles. Sel aastal juba

automaatika) tähendab, et seda am-

saalne: samal ajal kui lugemine ja

automaatse kiirmenetluse ravimi

kuuendat korda teoks saav võistlus

menduvat ressurssi tuleb Euroo-

kirjutamine on digitaliseerunud

ohutuse määramiseks ELi tasandil

toimub 27. novembril kõikides väl-

pas kasutada senisest tõhusamalt.

maailma seisukohast tähtsamad

ja turult kõrvaldamiseks kogu ELis,

javalitud koolides ühel ja samal ajal.

kui kunagi varem, ei suuda me oma

juhul kui näiteks üks liikmesriik ot-

Sel aastal astuvad võistlustulle

kirjaoskuse taset hoida. Peame

sustab seda teha. See protsess käi-

1995. aastal sündinud õpilased

kiiremas korras sellele ärevust

vitub ka siis, kui äriühing otsustab

ning osaleda saab üle 750 kooli.

tekitavale olukorrale lahenduse

ohutuse pärast ravimi müügilit-

Õpilased (igast koolist 2-5 osalejat)

leidma,” ütles Euroopa Komisjoni

sentsi uuendamist mitte taotleda.

tõlgivad üheleheküljelise teksti ELi

hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse

Prantsusmaal 2011. aastal toimu-

23 ametliku keele hulgast vabalt

ja noorte volinik Androulla Vassiliou.

nud ulatuslik ravimiohutusealane

valitud keelekombinatsioonis. Sel

Aruanne sisaldab eri vanuserüh-

uurimine ravimi Mediator juhtumi

aastal on teemaks põlvkondadeva-

madele mõeldud soovitusi, mille

asjus põhjustas nõudmisi, et ELi

helised sidemed. Võistluse popu-

kohaselt tuleks kõigile võimaldada

ravimiohutuse järelvalvesüsteem

laarsus on aasta-aastalt kasvanud

Euroopa Komisjoni tellimusel val-

tasuta, kõrgekvaliteedilist väike-

tuleb kiireloomuliselt läbi vaadata.

ning eelmisel aastal oli võistlejaid

minud värskest aruandest selgub,

laste haridust ja hooldust, tõsta

Komisjon teostaski 2010. aastal

juba rohkem kui 3000. Tõlkeid hin-

et Eesti on kirjaoskuse tasemelt

algkooliastme

lugemisõpetajate

õigusaktide osas stressitestid ja

davad Euroopa Komisjoni profes-

ELis Soome järel teisel kohal, kuid

spetsialiseeritust, muuta hoiakut

tuvastas neis teatud nõrgad küljed,

sionaalsed tõlkijad, kes valivad

rõõmustamiseks pole siiski põh-

düsleksia suhtes (sest peaaegu

mida EP ja nõukogu püüavad muu-

igast riigist välja ühe võitja. Võitjad

just, sest lugemisoskus on puudu-

kõik lapsed suudavad vajaliku abi

datusettepanekutega parandada.

kutsutakse järgmise aasta kevadel

lik 13,3% Eesti inimestest. Silma

korral lugema õppida) ning luua

Ravimit Mediator (toimeainega

Brüsselisse auhinnatseremooniale.

torkab ka suur sugudevaheline

mitmekesisemad õpivõimalused

benfluoreks), mida kasutati II tüüpi

erinevus: ebapiisava lugemisosku-

täiskasvanutele, eelkõige just töö-

diabeedi raviks, kirjutati välja ka

sega poisse on Eesti noorte hulgas

kohtadel.

söögiisu vähendajana. Ravim oli

EESTI ON KIRJAOSKUSE TASEMELT ELis SOOME JÄREL TEISEL KOHAL

18,9%, tüdrukuid aga ainult 7,3%.

turul üle 30 aasta. See oli lubatud

Euroopa Liidus tervikuna puudub

ravim, mida kirjutati välja Prant-

OHTLIKUD RAVIMID: TÕHUSAM RAVIMIOHUTUSE JÄRELVALVE ELIS

susmaal, Portugalis, Luksembur-

Kuninglik Kõrgus Madalmaade

Ravimite võimalike kahjulike mõ-

printsess Laurentien, kes on juba

jude väljaselgitamiseks teostatak-

ÜLEEUROOPALINE ÕPILASTE TÕLKEVÕISTLUS OOTAB TAAS OSALEMA KA EESTI KOOLILAPSI

igal viiendal 15aastasel noorel ja peaaegu 75 miljonil täiskasvanul elementaarne lugemis- ja kirjutamisoskus. See raskendab neil töö leidmist ning suurendab vaesusesse sattumise või sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Aruande koostanud

gis, Kreekas, Itaalias ja Hispaanias.

Ravimi kõrvaltoimet kahtlustati juba 1999. aastal, kuid suurimalt turult — Prantsusmaalt — kõrvaldati see alles 2009. aastal.

eksperdirühma eesistuja Tema

se tulevikus tõhusamat järelvalvet,

Euroopa Liidus

et oleksid välistatud Prantsuse

puudub igal viiendal

päritolu diabeediravimi Mediato-

15-aastasel noorel

riga sarnased juhtumid, kus ravim

elementaarne lugemisja kirjutamisoskus.

põhjustas väidetavalt üle 500 surmajuhtumi. Teisipäeval hääletab täiskogu liikmesriikide ministritega kokkulepitud muudatusettepane-

Alates 3. septembrist kuni 20. ok-

pikemat aega tegelenud selle vald-

kuid kehtivasse seadusandlusesse,

toobrini saavad keskkoolid regist-

konna kampaaniatega, kirjeldab

millega tugevdatakse Euroopas

reeruda iga-aastasele noorte tõlki-

eksperdirühma aruannet kui kella-

toimivat järelvalvesüsteemi, et tu-

jate võistlusele Juvenes Transla-

helinat äratamaks kriisist, mis mõ-

vastada ravimite ohutuse prob-

tores (ec.europa.eu/translatores).

jutab kõiki Euroopa riike.

leeme kõikides EL liikmesriikides.

Netipõhist registreerimisvormi saab

(Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis)

Loe lähemalt Koja kodulehelt www.koda.ee/uudised/ euroopa-uudised-2.

12 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- STRATEEGILINE FILANTROOPIA -

VABAÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMISE KÄSIRAAMAT

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

AGNE TAMM Heateo Sihtasutus

ON SUUNANÄITAJAKS KA ETTEVÕTETELE JA FILANTROOPIDELE

O

lles juba pikemat aega uuri-

kahtlema toetuse mõttekuses —

Rahastaja ja koostööpartner tahab

rahastusmudel on stabiilne ning

nud erinevates riikides ja

tegevus on küll väga hea ja tore,

lisaks missioonile ja motivatsioo-

millised on lühiajalised eesmärgid

sektorites kasutatavaid mõju hin-

ent mis kasu sellest on? Et saada

nile näha ka eesmärkideni jõud-

nii kvaliteedis kui ka kvantiteedis.

damise mudeleid ning tundes va-

kindlustunnet oma ressursside

mise teekonda — kuidas organi-

Kõike seda on võimalik näidata, kui

jadust luua midagi sarnast ka Eesti

jagamisel, olekski lahenduseks

satsioon oma soovitud eesmärki-

on ära hinnatud organisatsiooni

kodanikuühiskonnas, avaldas Hea-

paluda algatuse eestvedajalt oma

deni jõuab. Ettevõtjat võiks kõne-

tegevuse mõju. Kui mõni eelpool-

teo Sihtasutus käesoleva aasta va-

tegevuse mõju hindamist ja esit-

tada nt ühiskondlike kulude vähe-

mainitud punktidest tundub kaht-

rasuvel kodanikuühendusele ning

lemist.

nemine — kui palju jääb maksu-

lane või läbimõtlemata, võikski

maksja raha mingis valdkonnas

toetaja sellele tähelepanu juhtida

nende rahastajatele ning pro bono toetajatele mõeldud elektroonilise

Suhteliselt laiade valikvõimaluste

kulutamata — ja selle ümberarvu-

ning nõuda materjali paremat läbi-

käsiraamatu „Kodanikuühenduste

ja infomüra sees on potentsiaalsele

tamine ühiskondlikuks tuluks.

töötamist.

ühiskondliku mõju hindamine”.

toetajale ehk kõige olulisemaks

Näide: kui Terve Eesti Sihtasutus

üldsegi see, kuidas infot oma alga-

oma töökohapõhiste koolitustega

Hetkel kipuvad Eesti vabaühen-

Raamat peaks andma nii organi-

tuse kohta edastatakse: kas ja miks

suudab vähendada HIVsse naka-

dused olema oma mõju hindamise

satsioonide juhtidele kui ka toetaja-

on just kõnealune vabaühendus

tunute või alkoholi liigtarvitajate

teemal veel lapsekingades, kuna

ettevõtetele kindlama pildi sellest,

ühiskonnale vajalik ja miks ilma

kas see, mida tehakse või toeta-

selleta ei oleks lootustki olukorra

Või tehakse asju

takse, omab tõepoolest väljalu-

paranemiseks või lahenemiseks?

lihtsalt tegemise

mõõtnud (v.a teatud Heateo port-

batud ühiskondlikku mõju. Või

Läbi asjakohase kommunikatsiooni

pärast, millisel juhul

felli kuuluvad organisatsioonid,

tehakse asju lihtsalt tegemise

saab toetaja vastuse küsimusele, millist ühiskondlikku probleemi ja

kuluvad toetatud raha

keda kaasati mudeli piloteerimisel

pärast, millisel juhul kuluvad toetatud raha ja muud ressursid

kuidas plaanitakse lahendada.

ja muud ressursid vaid

vaid tegijate endi peale.

Heateo Sihtasutuse arendusjuht

tegijate endi peale.

meie poolt välja pakutud mudeli järgi pole oma mõju keegi veel

n-ö testhindamistesse). Samuti ei ole teemale süsteemselt lähenenud ei toetusfondid ega erasektori toetajad. Kuid eks teema olegi Eesti

Jaan Aps: „Enamikul ühendustel on Kui vastutustundlik ettevõte või

küll sõnastatud õilis missioon, aga

arvu, vähenevad selle läbi edas-

ühiskonnas uus ja vajab kõigipool-

eraisik soovib panustada oma os-

see ei anna kuigi täpselt mõista,

pidised ühiskondlikud kulud ter-

set uurimist. Oma hea sõna tule-

kuste või rahaliste ressurssidega

mida ühiskonnas muuta tahetak-

vishoiu valdkonnas märgatavalt

viku jaoks annab Jaan Aps: „Eks me

mõnesse vabaühendust ühiskond-

se. Näiteks missioon „soovime

suure summa võrra. Vähendades

hakkame koostöös õppima“.

likku algatusse, siis mille järgi teeb

muuta laste elu Eestis paremaks”

tulevaste Haigekassast sõltuvate

ta reeglina oma valiku? Eks ikka

on piisavalt üldsõnaline selleks, et

krooniliste haigete arvu, vähendab

info järgi, mis temani jõuab: mil-

selle raames saab teha mida

sihtasutus edaspidist ühiskond-

lega/kellega algatus tegeleb ning

iganes.” Kui organisatsioonid jää-

likku kulu ning selle tulemuse

mida ta soovib ühiskonnas muuta.

vad oma tegevustee mõju esitle-

võiks siinkohal nimetadagi ümber

Kas tal üldse on eesmärk ühiskon-

misel jänni, st info on segane või

ühiskondliku tulu teenimiseks.

nas midagi laiemalt ära teha? Kui

mõjub ebausutavalt, siis tuleb appi

vabaühendus tegeleb nt oma liik-

oma ühiskondliku mõju hindamise

Erasektori esindaja tahab lisaks

mete vaba aja sisustamisega või

võimalus ja tulemuse edaspidine

eeldatavale tulemusele näha ka

lastekodulastele lelude jagamisega,

hea kommunikeerimine. Esimest

realistlikku tegevusplaani — milli-

siis ilmselt on vastuseks ei. Mis

pakub ja teist aitab arendada

sed on otsesed ja kõrvaltegevused,

omakorda võiks panna rahastaja

Heateo temaatiline käsiraamat.

kes on tegijad ja sihtrühmad, kas

Tutvu mõju hindamise käsiraamatuga ja mudeli piloteerimisel osalenud organisatsioonide hindamisraportitega Heateo kodulehel www.heategu.ee.

13 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- REGIONAALARENG -

PÄRNU SÕPRUSLINNAS

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

TOOMAS KUUDA

VAASAS

Kaubanduskoja Pärnu esinduse juhataja

Pikaajalised sõprussidemed Vaasaga on andnud paljudele pärnakatele hea võimaluse seda linna külastada ja tutvuda seal oma elualal tehtavaga.

Vaasa on selleks hea partner ja eeskuju, sest on suuruselt Pärnuga sarnane.

Piirkonnas elab 110 tuhat elanikku, neist Vaasa linnas ligikaudu 60 tuhat.

T

aastuvenergia

sektoris 8500 uut töökohta, kus-

kompetentsikeskuse vahel. Igal

mõne majandusvaldkonna või teh-

kompetents

juures aastaks 2020 on kavas luua

keskusel on sektor või sektorid,

noloogia märkimisväärsele kas-

veel 10 000 töökohta. Ainuüksi

milles ollakse oma oskuste ja teh-

vule. See ei tähenda, et kohalikul

Vaatamata oma suhtelisele väik-

teadus- ja arendustegevusega

noloogiate poolest maailmatase-

tasemel ei peaks võimaluste piires

susele ja kaugusele suurematest

tegeleb tänasel päeval 800(!) ini-

mel. Vaasa ja taastuvenergia kõr-

tegelema ettevõtete arengule kaa-

keskustest on Vaasas arenenud

mest. Taolistel kõrgtehnoloogilisi

val on näiteks Kuopios võtmevald-

saaitamise või investeeringute

kõrgtehnoloogiline majandus ja

teadmisi ja oskusi nõudvatel töö-

kondadeks bio- ja meditsiinitehno-

ligimeelitamisega. Kus kvaliteet-

ettevõtlus. Linnas tegutseb 7500

kohtadel töötavate inseneride ja

loogiad, Jyväskyläs arvutiteadused

seid töökohti pole, sealt inimesed

erinevas suuruses ettevõtet ener-

tehnoloogide palgad on keskmi-

ning nanotehnoloogia jne.

lahkuvad. Külakeskuste ja rahva-

geetika, masina- ja laevaehituse,

sest tunduvalt kõrgemad.

majade eeskujulikust kordasead-

info- ja kommunikatsiooni ning

Tulemuseks on, et Soome majan-

misest jääb väheseks, esmatähtis

keskkonnatehnoloogia valdkonda-

dus ei ole täna mitte ainult Hel-

on oma elukohast mõistlike kulude

singi, vaid tasemel tegevus käib ka

ja ajaressursiga töökohta jõuda.

des. Ettevõtetele valmistavad töö-

OSKE programm

tajaid ette ja toetavad teadus- ja

1980. aastate lõpul, kui Soomes

väiksemates regionaalsetes kes-

arendustegevusega seitse ülikooli

valitses majanduskriis ehk lama,

kustes. Ülikoolide pakutavad õppi-

Tuues eelpool esitatud Soome näi-

kokku 13 000(!) üliõpilasega.

oldi valikute ees, kuidas kriisist

misvõimalused meelitavad noori,

te üle Eesti konteksti, võib küsida,

paremini välja tulla ja taastada ma-

pärast lõpetamist leitakse atrak-

mitut tõsisist majandus- ja regioo-

Vaasa peamine majandusarengu

jandus kõige otstarbekamal viisil.

tiivne ja hästi tasustatud töökoht

nikeskust võiks olla Eestis? Nagu

fookus on suunatud taastuvener-

Ühe meetmena käivitati riigi poolt

sealsamas kohalikus ettevõttes.

ütles tabavalt mai lõpul Postime-

gia tehnoloogiate arendamisele ja

OSKE programm (soome k osaa-

seadmete tootmisele. Taastuv-

miskeskusohjelma, eesti k kompe-

energia tähendab elektri- ja soojus-

tentsikeskuste programm), mille

energia tootmist päikese-, tuule-

sisuks oli kõrgtasemeliste kompe-

Riigi või mõne selle piirkonna ma-

lisel juhul tuleb võtta tõsiselt Jüri

ning vees ja maapinnas olevast

tentsikeskuste väljaarendamine

janduse arenguveduriks saab tä-

Mõisa pakutud arengustsenaariu-

energiast. Seda soodustab asjaolu,

Soome regionaalsetes keskustes.

napäeval olla eelkõige kõrgtehno-

meid ja leppida sellega, et paljudest

et taastuvenergia tehnoloogiate

Eesmärgiga vältida majandustege-

loogiliste toodete või teenuste eks-

piirkondadest ja väiksematest lin-

kasutuselevõtt on maailmas väga

vuse koondumist Lõuna-Soome ja

port. Kui veel kümmekond aastat

nadest kolitaksegi jätkuvalt ära

kiiresti kasvav trend. Euroopa Liit

Helsingi piirkonda ning tagada

tagasi saadi Eestis rikkaks vana-

Suur-Tallinnasse.

on seadnud eesmärgiks toota aas-

ühtlane majandusareng ja töö-

metalli või toorpalgi väljaveoga,

taks 2020 20% tarbitavast ener-

kohtade loomine üle kogu Soome.

siis täna on vajadus tegutseda kõr-

Või on ikkagi riigil mõistlik soodus-

giast taastuvenergiaallikatest. Li-

OSKE-programm tähendab riigi pa-

get lisandväärtust loovates glo-

tada näiteks Pärnus, Narvas või

saks Euroopa riikidele on sealsete

nustamist haridus- ja teadusasu-

baalse majanduskasvu trendides,

Kuressaares selliste majanduskes-

ettevõtete peamised sihtturud ja

tuste tegevusse, jälgides, et seal

mis võimaldab teenida kasumit ja

kuste väljaarendamist, mis oleksid

koostööpartnerid USA, Kanada ja

loodud väärtused, tooted ja tee-

maksta inimestele head palka.

huvipakkuvad nii kaubanduspart-

Hiina.

nused leiaksid ettevõtetes ja majanduses täit rakendust.

Ettevõtete ning haridus- ja teadus-

hes ilmunud Eesti tulevikku käsitMõned järeldused

leva arvamusloo pealkiri — kas kaks linna ja ülejäänud kuurordid? Sel-

neritele üle maailma ja oma hästiRiigi poliitikal ja investeeringutel

tasustatud töökohtadega ka ko-

on määrav osa regionaalselt ta-

halikele töövõtjatele? Sellisel juhul

asutuste keskendumine taastuv-

OSKE programmi 13 erineva ma-

sakaalustatud majandusarengus.

oleks need keskused kasvavad ja

energia tehnoloogiatele on viimase

jandusvaldkonna arenguprogram-

Kohalikul omavalitsusel pole nii

elujõulised paarikümne aasta pä-

kümne aasta jooksul loonud selles

mi on jaotatud 21 regionaalse

palju ressursse, et aidata kaasa

rast ja püsiksid ehk kauemgi.

14 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- UUED TEHNOLOOGIAD -

PILVETEENUS —

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

LAURI TEDER Arendusjuht, AS Fujitsu Services

EESTI ETTEVÕTETE VÕIMALUS Üha enam inimesi ja ettevõtteid kasutavad pilveteenuseid.

Pilveteenuseks nimetatakse nii riistvara kui tarkvara kasutamist teenusena peamiselt internetiühenduse teel. Kõige levinum pilveteenus on e-postiaadressi teenus (nt Gmail, Hotmail), mida oleme kasutanud juba eelmise sajandi lõpust. Pilveteenuse kasutajana ei oma me ei tarkvara ega riistvara, mille peal see tarkvara töötab. Kuid milliseid võimalusi loob pilveteenuse kasutamine ettevõtetele?

P

ilveteenus loob ettevõtetele

ning süsteemi hooldamise pärast.

võtta kasutusele ilma suuremate

kujaga seotud riske, sobivust ette-

võimaluse areneda, pakku-

Lahenduse kasutamiseks piisab

IT osakonna poolsete pingutus-

võtte IT-poliitikaga ning liidesta-

des platvormi, millega muuta in-

reeglina veebilehitsejast, mis on

teta. Teiseks ei ole ettevõtte IT-

mise võimalusi teiste süsteemide-

fotehnoloogia efektiivseks ning

igas arvutis olemas ning taristu

taristu enam takistuseks uute la-

ga. Kindlasti tuleb uurida pilvetee-

kiiresti reageerivaks teenuseks.

eest hoolitseb teenuse pakkuja.

henduste juurutamisel. See võimal-

nuse turvalisuse aspekte, kuid üld-

IT osakonna jaoks tähendab see

Suurimaks võiduks väikestele ja

dab ettevõttel kiirelt juurutada la-

juhul on nende teenuste turvalisus

kindlasti ümberõppimist ning re-

keskmise suurusega ettevõtetele

hendused, mis võivad omada suurt

oluliselt suurem keskmise ette-

struktureerimist, kuid äri jaoks

on see, et pilveteenuste kasuta-

mõju ettevõtte tulemustele.

võtte arvutivõrgu omast. Ettevõtte

tähendab see organisatsiooni või-

misega saavad nad oma kasutusse

maluste suurenemist efektiivsu-

kvaliteetse ja skaleeritava IT-

ses, innovatsioonis, kiiruses, paind-

taristu, millist nad ise eales luua

likkuses ja konkurentsivõimes.

ega üleval hoida ei suudaks.

Suurimaks võiduks väikeettevõtetele on

Pilveteenus võimaldab ettevõttel innovaatilisem olla

tegevust toetavate IT-lahenduste Pilveteenused ei ole IT-juhi lõpp

hulgas on loodud palju pilveteenuseid, mis sobivad eriti hästi väikestele ja keskmise suurusega ette-

Pilveteenuste kasutamine võimal-

võtetele. Standard-IT asendamine

dab ettevõttel tuua oma IT-juht

pilveteenustega on suurepärane

viimaks toetavate tegevuste juu-

võimalus tuua ettevõttesse maail-

rest väärtust loovate tegevuste

matasemel IT-teenus ning saada

Pilveteenus eemaldab takistused

juurde. Ettevõttes kasutatava IT

IT-juhi fookus toetavatelt tegevus-

laiemaks koostööks, vähendades

võib jagada kaheks:

telt ettevõtte põhitegevusele.

nad oma kasutusse

samal ajal riske ja kulusid uutele

• standard-IT, mis on ettevõtte

kvaliteetse ja

turgudele minemisel ning uute

tegevust toetav ning milleta

skaleeritava IT-taristu,

toodete ja teenuste katsetamisel.

ükski tänapäevane ettevõte ei

see, et pilveteenuste kasutamisega saavad

millist nad ise luua ega üleval hoida ei suudaks.

Pilveteenus aitab ettevõttel

Pilveteenust on võimalik proovida

toimi (internet, e-post jne);

ilma suurte alginvesteeringute ja

• ettevõtte-spetsiifiline IT, mis on

seadistamiseta ning teenuse mitte-

tihedalt seotud ettevõtte põhi-

sobimisel sellest sama kiirelt loo-

tegevusega ning väärtuse loo-

buda, et proovida järgmist.

misega.

kulusid kokku hoida Pilveteenused on üldjuhul kasutamispõhiselt tasustatud ehk kui

Pilveteenus aitab ettevõttel kiiremini reageerida

IT-juhi tähtsus ettevõtte edukusel

Tule pilvetehnoloogiat

pigem suureneb, sest üha enam

tutvustavale koolitusele,

sõltub ettevõtte konkurentsivõime

mis toimub 26. septembril Kaubanduskojas.

kasutad teenust vähem, siis ka

Lõppkasutaja poolt tarbitava pilve-

parimate IT-lahenduste leidmisest

maksad vähem. Sa ei pea muretse-

teenuse (nt personalitarkvara, ma-

ning juurutamisest. Ettevõtte IT-

ma riistvara, versiooniuuenduste

jandustarkvara jne) saab enamasti

juht peaks hindama teenuse pak-

Vaata lähemalt lk 20.

15 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

- EKSPORT -

ALUSTA EKSPORTI INTERNETIS

Autor:

WSI ONLINE

Kaubandustõkete vähenemine ja infotehnoloogia areng pakuvad uusi võimalusi väikese ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvahelistumiseks. Paljude edukate ettevõtete jaoks on internet muutunud äritegevuse lahutamatuks osaks, olles peamiseks informatsiooni-, suhtlus- ja turunduskanaliks.

WSI

I

nternet on väikese ja keskmise

Ekspordiga alustamise ABC

line konkurentsieelis välisturgu-

ning loomulikult peab koduleht olema otsingumootoritele opti-

suurusega ettevõtete jaoks olu• A — Välisturuanalüüs.

meeritud.

WSI on rahvusvaheline

dele sisenemisel. Kui traditsioo -

Olles välja valinud sobivad siht-

internetiturunduse

niliselt on välisturgudele sisene-

turud, tuleks esmalt viia läbi

agentuur, mis on esin-

mine olnud piiratud eelkõige va-

põhjalik turuanalüüs. Analüüsi

Kui koduleht on valmis, on vaja,

datud enam kui 80 riigis.

hendite puudumise tõttu, siis

tegemiseks

kasutada

et kliendid seda külastaksid. Sel-

See aitab meil pakkuda

nüüd on võimalik end esitleda

Google AdWords Keyword Tooli

leks peab koduleht olema otsin-

oma klientidele põhja-

sama professionaalse ja silma-

ja Google Insightsi. Keyword

gumootorites nähtaval kohal.

likke välisturuanalüüse

paistvana kui seda on suured

Tooli abil saab hinnata, mille

Kiirete tulemuste saavutamiseks

koos soovitustega.

ettevõtted.

järgi on välisturul nõudlus, leida

sobib kasutada Google AdWordsi,

populaarsemad tooted ja hinna-

mis on tasuline reklaamiteenus.

ta konkurentsitihedust. Google

Peale selle on oluline panna rõh-

Insightsi otsingute statistika abil

ku kodulehe optimeerimisele

saab võrrelda otsingumahtude

ehk SEO-le. Esimesed tulemused

Internet saab abiks olla kõigil eks-

mustreid piirkondade, kategoo-

ilmnevad alles paari kuu jooksul,

pordi etappidel. Internet aitab:

riate ja ajavahemike lõikes.

kuid pikas perspektiivis on SEO-

• selgitada välja potentsiaalsete

Insight võimaldab prognoosida

ga saadav külastajate hulk piiritu.

sihtturgude turumahu, konku-

tuleviku nõudlust ja hinnata

Loomulikult oleme abiks ka välisturu tarbeks professionaalse kodulehe tegemisel.

Kui olete mõelnud oma toodete/teenuste eksportimisele ja

Kuidas on internet ekspordil abiks?

sobib

rentsitiheduse ja nõudluse;

nõudluse hooajalist kõikumist

vajaksite abi interneti-

• kiirelt ja soodsalt kontakteeru-

ning potentsiaalsete klientide ar-

turu olukorra kaardis-

da potentsiaalsete koostööpart-

vu piirkondade ja linnade lõikes.

tamisel, saatke e-kiri

nerite ja klientidega;

info@wsionline.ee, helistage 688 8098 või skaneerige allasuv QR-kood.

• mugavalt jagada olulist infot ja materjale;

• C — Nähtavus.

Olulised probleemid, millele tähelepanu pöörata • Ei tunta välisturgu. Enne eks-

• B — Professionaalne

pordiga alustamist tuleks teha põhjalik turuanalüüs.

veebilahendus.

• suurendada ettevõtte usaldus-

Eksportijate jaoks on kõige oluli-

• Ei osata hinnata kulude mahtu.

väärsust tänu professionaalse-

sem hea kodulehekülg, mis tooks

Välisturgudele sisenemisel tu-

le kodulehele;

ka tulemusi ehk kasumi kasvu.

leb turundusse panustada mär-

Selleks peab koduleht olema

kimisväärne summa. Kindlasti

kliendi jaoks kergesti kasutatav,

tuleks uurida nt AdWordsi ka-

arusaadav, hästi üles ehitatud

sutamisel märksõnade mak-

rundada ning hoiab turundus-

(müügitunnel,

sumust ja otsingusagedust, et

kulud kontrolli all.

huvitava sisuga, usaldusväärne

• müüa tooteid/teenuseid otse kliendile; • tooteid/teenuseid efetiivselt tu-

call-to-action),

hinnata võimalikku kulu.

16 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

• Ei kasutata internetiturunduse võimalusi. Ekspordil on oluline kasutada efektiivseid vahendeid et-

Koolitus

kasutades veebilehel erinevaid

ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimissüsteem ja selle omal käel rakendamine väikeettevõttele

võõrkeeli, aitab see müüki oluli-

Eesti Standardikeskuses (Aru 10, Tallinn)

tevõtte turundamiseks. Läbi tuleks mõelda internetiturunduse ABC. • Kultuurilised erinevused. Ainult inglise keelest enam ei piisa —

selt suurendada. Keelevalik mõjutab ka veebilehe ülesehitust.

Näiteks läänes levivaid keeli loe-

Koolituse eesmärk on hõlbustada väikeettevõtetel iseseisvalt kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamist

takse suunaga ülevalt alla ja va-

ning jagada infot sertifitseerimise nõuete kohta. Koolitusele on oodatud ettevõtjad, kvaliteedijuhid ja

sakult paremale. Enim tähelepa-

asutuste esindajad, kes soovivad alustada kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001 juurutamist omal käel.

nu saavad seega lehe ülaserv ja

Koolituse läbiviija on Urmas Karileet (Integre OÜ).

vasak äär, kuhu paigutatakse ka reklaam. Tähelepanelik tuleks olla ka piltide, graafikute ja värvide valikul ning paigutamisel.

• Ajavahe. Rahvusvahelised ettevõtted peavad tagama, et päringutele vastatakse võimalikult kiiresti. Potentsiaalsed kliendid võivad asuda teises ajavööndis, kuid nad ootavad siiski kiiret vastust. Sama kehtib helistamisega: kõnedeks tuleb valmis olla 24h ööpäevas.

Koolitus on jagatud kolme etappi. Koolitus on mõeldud kvaliteedijuhtimissüsteemi iseseisvaks loomiseks.

Koolituse II ja III etapis vaatame üle teie poolt tehtud sammud ning täiendame ja arendame neid edasi.

Koolituspäevade vahele jääb optimaalne aeg uue süsteemi juurutamiseks oma ettevõttes.

10. oktoobril 2012 kell 10.00-14.50 • ISO 9001:2008 standardi nõuded ja kasu.

• Kvaliteedipoliitika ja -eesmärgid.

• Tegevused soovitud tulemuste saavutamiseks, protsesside skeem.

• ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimise süsteemi loomine, näidised.

• Juhtimissüsteemi kirjeldava dokumentatsiooni loomine, kodutöö.

28. novembril 2012 kell 10.00-14.50 • ISO 9001:2008 siseaudiitorite koolituse teoreetiline osa.

• ISO 9001:2008 siseaudiitorite koolituse praktiline osa, nõuete täidetuse vastavushinnang

Internetis eksportimise eelised • Lihtsus. Oluliselt lihtsam on ekspordiga alustada interneti vahendusel, kui minna ise välismaale koostööpartnereid/kliente otsima.

Internet vähendab ka kultuurilistest erinevustest tulenevaid probleeme.

• Odavam kui koostöö välismaise meedia- või turundusagentuuriga.

• Kiire. Kasutades efektiivselt internetiturunduse võimalusi, on esimesed tulemused kiiresti saavutatavad.

konkreetsete juhtimissüsteemi osade ja protsesside näitel.

• Ettevalmistus juhtimissüsteemi auditeerimiseks, auditi plaan ja ressursid, kodutöö.

16. jaanuaril 2013 kell 10.00-14.50 • Dokumenteeritud, rakendatud ja siseselt auditeeritud juhtimissüsteemi ülevaatus, tagasiside kodutööst.

• Koolitusel osalenud ettevõtete juhtimissüsteemi loomise praktilise kogemusega tutvumine.

• Juhtimissüsteemi juhtkonnapoolne ülevaatus .

• Ettevalmistus juhtimissüsteemi sertifitseerimiseks.

Osavõtutasu ühele osalejale on 315 eurot; kahele osalejale ühest ettevõttest on 345 eurot. Soovitame kahte osalejat igast ettevõttest, sest see lihtsustab teil kvaliteedijuhtimissüsteemi loomist ja elluviimist: tekitab sünergiaefekti; annab parema tulemuse uue süsteemi juurutamisel; muudatuste juhtimine on lihtsam, arusaadavam ja kindlam; püstitatud eesmärgi kiirem saavutamine.

• Mõõdetavad tulemused. Inter-

Registreerides koolitusele kaks osalejat saate teise osaleja kaasa võtta koolitusele 30 euro eest. Osale-

netis on analüütikaprogrammide

jatel on võimalus osta standard „EVS-EN ISO 9001:2008” ja uus käsiraamat „ISO 9001 väikeettevõttele.

abil võimalik kõike jälgida ja selle

Mida teha?” 10% soodustusega.

põhjal teha turundus- ja müügialaseid otsuseid.

Koolitusele saab registreerida 1. oktoobrini 2012 või kuni kohti jätkub. Kohtade arv on piiratud!

• Sobib väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Internetis on oluline tekitada kliendis usaldus. Suurus ei ole oluline, usaldusväärsus on.

Lisainfo: Eesti Standardikeskus Tel: 605 5053 • E-post: koolitus@evs.ee • www.evs.ee

17 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUM igal laupäeval kell 15.00.

Kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

Hommikukohv suursaadikuga:

Eesti suursaadik Tšehhis

Lembit Uibo 27. septembril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda alustab uut ärihooaega ning hooaja

Kutsume ettevõtteid osalema konkursil

„Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte 2012”

esimesel, koostöös Välisministeeriumiga korraldataval lühiseminaril „Hommikukohv suursaadikuga“ kohtub ettevõtjatega Eesti suursaadik Tšehhi Vabariigis Lembit Uibo. Lühiseminar toimub neljapäeval, 27. septembril kell 8.45-10.15. Osalustasu on Kaubanduskoja liikmele 7 eurot/ mitteliikmele 14 eurot (hindadele lisandub käibe-

Keskkonnaministeerium on avanud taas konkursi „Aasta Keskkonna-

maks). Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 25.09.2012. Kohtade arv

tegu” ning kutsub ettevõtteid kandideerima kõnealuse konkursi

on piiratud!

Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte kategoorias. Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte tiitlile võivad kandideerida organisatsioonid, kes on teinud jõupingutusi ja investeeringuid keskkonnakoormuse vähendamiseks, kes propageerivad keskkonnahoidlikku tootmisviisi ja/või teadvustavad avalikkuses säästva arengu suunalist tegevust.

Käsitletavad teemad: • Tšehhi ja Eesti majanduskoostöö seis ja võimalused.

• Tšehhi kui Eesti üks suurimaid/lähemaid eksporditurge.

• Tšehhimajanduse väljavaade.

• Tšehhi võimalused/ohud lähemas tulevikus.

Keskkonnasõbraliku Ettevõtte kategoorias annab

• Eesti ettevõtjate võimalustest Tšehhi turul.

Keskkonnaministeerium välja neli tiitlit:

• Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel.

• keskkonnajuhtimise,

• Kultuurilised iseärasused ja turule pürgijate takistused.

• keskkonnasõbraliku toote või teenuse, • keskkonnasõbraliku protsessi ja

• Suhtlemine ja komplikatsioonid Tšehhi ärikultuuris ja bürokraatias.

• keskkonnaalase rahvusvahelise koostöö eest.

Lisainfo: LIISI LIIVLAID Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna spetsialist Tel: 626 0750 • E-post: liisi.liivlaid@envir.ee www.envir.ee/keskkonnategu

Lisainfo ja registreerumine: PRIIT RAAMAT Tel: 604 0060 • E-post: priit@koda.ee

Registreeru nutitelefoni või tahvelarvuti kaudu!

18 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

- TEATED -

Võimalused Korea IT- ja elektroonikasektoris

Ida-Virumaa arengukonverents 2012

19. oktoobril Kaubanduskojas

12. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös EASi ja mitmete Eesti ning

12. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas (Pargi 40, Jõhvi) toimuva konver-

Korea spetsialistide ja ettevõtjatega korraldab Reedel, 19. oktoobril al-

entsi sihtrühmaks on Ida-Virumaa käekäigust huvitatud ettevõtjad,

gusega kell 9.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) praktilise

omavalitsuste, riigiasutuste ja vabaühenduste esindajad. Konver-

seminari Eesti IT- ja elektroonikasektori ettevõtetele.

entsil osalemine on tasuta, vajalik eelregistreerimine.

Seminari eesmärk on tutvustada Korea majandust, IT- ja elektroo-

Päevakava:

nikatööstust ning võimalusi koostööks. Nõu annavad Korea spetsialistid, ettevõtjad ning kogemusi jagavad Korea turul juba tegutsevad Eesti firmad.

9.30

Saabumine, tervituskohv

10.00 Avasõna (Ida-Viru maavanem Riho Breivel) 10.15

Euroopa Liidu ja Eesti arengustsenaariumid aastateks 2014-2020

Programm:

• Euroopa Liidu kui riikide liidu ja majandusliidu • Tervitussõnad

võimalikud arengud aastani 2020

Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor)

(Paavo Palk, Euroopa Komisjoni Eesti esindus)

ja Dong-sun Park (Korea Suursaadik Helsingis)*

• Euroopa areng aastani 2020 — muutused kodaniku tasandil

• Korea ja Eesti koostöö: tänapäev ja tulevik*

(Indrek Tarand, Euroopa Parlamendi liige)

Dong-sun Park (Korea Suursaadik Helsingis) • Korea majandusülevaade, ekspordi-impordi andmed,

11.30 Ida-Virumaa arengustsenaariumid aastateks 2014-2020

turule sisenemise ja kontaktide leidmise võimalused.

• Arengu planeerimise üldine loogika

Ärikultuur ja selle eripärad.*

(Lauri Jalonen, OÜ Nutifikaator)

Ji-hyung Lee (KOTRA Helsingi esinduse direktor).

• Ida-Virumaa arengueesmärgid aastateks 2014-2020,

KOTRA — Korea Trade Investment Promotion Agency —

seire, seos eelmiste perioodidega

on Korea äriarendusorganisatsioon, mille põhiülesandeks

(Indrek Narusk, Ida-Viru Maavalitsuse

on elavdada kaubandussuhteid Korea ja teiste riikide vahel ning

arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist)

tutvustada investeerimisvõimalusi. Helsingi esindus katab lisaks Soomele ka kolme Balti riiki.

• IT- ja elektroonikavaldkonna tutvustus, arengutrendid ja tuleviku väljakutsed, sektoris tegutsevate ettevõtete/organisatsioonide ülevaade* Ji-hyung Lee (KOTRA Helsingi esinduse direktor)

12.15

Lõuna

13.00 Perspektiivsed arenguvaldkonnad Ida-Virumaalo • Uued arengusuunad põlevkivivaldkonnas (Kalle Pirk, Põlevkivi Kompetentsikeskus) • Turismikoostöö tulemused ja võimalused (Kadri Jalonen, Ettevõtluskeskus,

• Praktilised näited, kogemuste jagamine, koostööst Balti riikides (k.a Eestis)* Korea ettevõtte esindaja

Ida-Virumaa turismiklaster) 14.00 Kohvipaus 14.15 Arengukavad teeviidana —

• Eesti ettevõtete kogemused • Kokkuvõtted ja arutelu

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 15.00 Moderaatori lõppsõna

Tärniga märgitud ettekanded on inglise keeles.

Korraldajal on õigus teha muudatusi.

Osalustasu on 15 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

Seminari korraldamist kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo: KRISTY TÄTTAR • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: MARGUS ILMJÄRV Tel: 502 3699 • E-post: margus@koda.ee

19 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

- TEATED -

Eesti masina- ja metallitööstusettevõtted Hollandi turule!

Võimalused ja trendid Hollandi masina- ja metallisektoris 2. oktoobril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda organiseerib koostöös EASi ja mitmete Eesti ja Hollandi spetsialistide ning ettevõtjate kaasabil praktilise seminari Eesti masina- ja metallisektori ettevõtetele. 2. oktoobril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) toimuva seminari eesmärgiks on tutvustada Hollandi majandust, masina-ja metallitööstust ning võimalusi koostööks. Nõu annavad Hollandi spetsialistid, ettevõtjad ning kogemusi jagavad Hollandi turul juba tegutsevad Eesti firmad.

Programm: • Tervitussõnad Mait Palts (peadirektor, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ja Maurits R. Jochems (Hollandi Suursaadik Tallinnas)*

Projekteerimise ja ehitustööde riigihanked — hea tava ja praktika 25. septembril Atlantise konverentsikeskuses

• Hollandi majanduse lühiülevaade: peamised ärivaldkonnad, majandusnäitajad, ekspordi ja impordi andmed jne. Eesti ja Hollandi firmade koostöö.

Koolitus toimub 25. septembril kell 10.00-14.30

Argo Kangro (lauaülem-konsul, Eesti Vabariigi Saatkond Haagis)

Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2,

ja Kadri Pedas (majandusametnik, Hollandi Suursaatkond Tallinnas)

Tartu). Seminari lektor on AS-i Riigi Kinnisvara

• Hollandi masina- ja metallitööstuse tutvustus, arengutrendid ja tuleviku väljakutsed, sektoris tegutsevate ettevõtete/organisatsioonide ülevaade, turule sisenemise võimalused, kontaktide leidmise võimalused.* Paulus Henricus Johannes Verlinden (rahvusvaheliste suhete juht, Royal Dutch Metaalunie). Royal Dutch Metaalunie on üle 13 000 liikmesfirmaga organisatsioon, mis ühendab ettevõtteid metallitööstuse ja masinaehituse erinevatest valdkondadest.

• Ärikultuur ja selle eripärad. Millised on kultuurilised

õigus- ja hankeosakonna juhataja Merle Salmistu, kes omab laialdasi kogemusi riigihangete praktilisel korraldamisel ja on riigihangete korraldamise standardite üks autoritest. Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: • Eesti Standardi EVS 915:2012 „Ehitustööde ja ehitiste

erinevused, mida tasub teada enne ärikontaktide loomisega alustamist?

projekteerimise riigihangete

Äritegevuse erisused. Hollandlase praktilised kogemused Eestis.*

korraldamine“ tutvustus.

Nicolaas Anthony van de Griendt (Eesti Vabariigi aukonsul Zwolles, Hollandis), kes on Eestis tegutsenud alates 1984. aastast, eelkõige turbatööstuses.

• Kvalifitseerimisnõuded projekteerimis- ja ehitushangetel.

• Hankedokumentide koosseis,

• Praktilised näited, Eesti ettevõtete kogemuste jagamine • Kokkuvõtted ja arutelu

soovitused ja juhised.

• Hindamiskriteeriumitest läbi vaidlustuskomisjoni otsuste.

Tärniga märgitud ettekanded on inglise keeles.

Korraldajad jätavad endale õiguse teha muudatusi.

• Hankelepingu tingimused, hankelepingu muutmine.

Osalustasu on 15 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

Seminari korraldamist kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Koolituse maksumus on Kaubanduskoja liikmele 45 eurot ja mitteliikmele 90 eurot, lisandub käibemaks. Hind sisaldab jaotusmaterjale ja lõunat.

Lisainfo ja registreerimine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196 E-post: toomas.hansson@koda.ee

20 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

- TEATED -

Mis on pilvetehnoloogia?

Millist kasu saab sellest Eesti ettevõtja?

Miks peaksin oma IT-lahendusi kaasajastama?

Tule ja saa teada seminaril

Pilvetehnoloogia — millist kasu saavad Eesti ettevõtted?

Mis iseloomustab meie töökohti ja tehnoloogiat tulevikus?

Tule ja saa teada visiooniseminaril

Tehnoloogia areng ja tuleviku töökoht 23. oktoobril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Seminari kava:

26. septembril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

9.00

Hommikukohv

9.30

Tehnoloogia tulevik (Rasmus Reimo, Microsoft Eesti) Räägime 5-10 aasta perspektiivis meid enim mõjutavatest

Paljud ettevõtted maailmas on jõudnud arusaamisele, et pilvetehno-

tehnoloogia arengutest. Vaatame tehnoloogia erinevaid aren-

loogia aitab suurel määral säästa infotehnoloogiale tehtavaid kulutusi,

gustsenaariumeid, analüüsime, kuidas muutub selle käigus

muudab töökeskkonna paindlikumaks ning tõstab samas efektiivsust.

tehnoloogia kasutajakogemus ning arutleme, kuidas muutub

Tutvustame teile seminaril, mida kujutavad endast pilvetehnoloogia ning pilveteenused, kuidas neid hallata ja juurutada. Lisaks räägime kahest

meie kui inimeste roll tehnoloogia kasutamisel tulevikus.

10.15

(Andres Sirel, Microsoft Eesti)

pilvetehnoloogia rakendusest, personali- ja majandustarkvarast, mis

Windows 8 on suurim kasutuskogemuse uuendus arvu-

avardavad võimalusi ja on säästlikud ning turvalised. Seminarile on

titöökohal pärast Windows 95 tulekut. Teeme demode käi-

oodatud ettevõtete juhid, finantsjuhid, IT-juhid ja spetsialistid ning kõik,

gus tutvust Windows 8, järgmise põlvkonna ärirakenduste

keda huvitab, kuidas ettevõtte tegevust efektiivsemaks muuta.

ja -teenustega ning räägime uutest põhimõtetest, mida IT-otsuste tegijatel on kasulik teada.

Seminari kava: 9.00—9.30

Kogunemine ja hommikukohv

9.30—10.30

Mis on pilvetehnoloogia? BCSi kogemused erinevatest rakendustest pilves — sisuhaldus, kliendihaldus jt.

Baltic Computer Systems AS, Ants Sild, Enno Veikesaar, Tarmo Tuisk

10.30-11.30

Revolutsiooniliselt uus arvutitöökoha kasutuskogemus

Majandustarkvara pilveteenusena Millised on eelised ja mida annab firmale majandustarkvara pilveteenusena?

Pilveteenuse majandustarkvara tulevikusuunad.

Directo OÜ, Martin Rinne

11.30—12.00

Kohvipaus

12.00—13.00

Personalitarkvara pilveteenusena • Pilveteenuse kasutamisega seotud hirmud — kas pilveteenust võib usaldada?

• Näited konkreetsetest võitudes pilveteenuse kasutamisel

11.00 Kohvipaus 11.15

Future of Workplace Computing. Tuleviku töökoht (Glen Koskela, Fujitsu Nordic — ettekanne on inglise keeles) Sotsiaalsete võrgustike, mobiilsidevahendite, pilverakenduste ning avaliku andmesalvestuse arengutredid muudavad pöördumatult meie arvutiga töötamise harjumust.

Igaühele sobiv tööarvuti kaotab oma äriotstarvet. Sellest ning veel palju enamast räägib Fujitsu Nordicu tehnoloogia strateegia direktor ja visionäär Glen Koskela.

12.00 IT-juhtimise tulevik (Elvis Tilgar ja Kaupo Grünberg, Fujitsu Eesti) IT-juhtimise roll ettevõttes täna ja homme.

12.20 IT-riskide ja -kulude haldus (Elvis Tilgar ja Kaupo Grünberg, Fujitsu Eesti) Eesti kesksuurte ettevõtete näitel.

12.45 Lõpetame ja vastame küsimustele

Fujitsu Servises AS, Kaidi Neeme ja Lauri Teder 13.00—13.30

Lõpetame ja vastame küsimustele

Seminari osalustasu Kaubanduskoja liikmele 30 eurot ja mitteliikmele 60 eurot. Osaledes ka teisel IT-teemalisel seminaril „Pilve-

Seminari osalustasu Kaubanduskoja liikmele 30 eurot ja mitteliikmele 60

tehnoloogia — millist kasu saavad Eesti ettevõtted?” (26. septembril

eurot. Osaledes ka teisel IT-teemalisel seminaril „Tehnoloogia areng ja

Kaubanduskojas), on kahe seminari hind kokku liikmele 50 eurot ja

tuleviku töökoht“ (23. oktoobril Kaubanduskojas), on kahe seminari hind

100 eurot mitteliikmele. Hindadele lisandub käibemaks.

kokku Kaubanduskoja liikmele 50 eurot ja mitteliikmele 100 eurot.

Hindadele lisandub käibemaks.

Tulge kuulama ja olge arengutega kursis!

Lisainfo ja registreerimine: MOONIKA KUKK

Lisainfo ja registreerimine: MOONIKA KUKK

Tel: 604 0060 • E-post: moonika.kukk@koda.ee

Tel: 604 0060 • E-post: moonika.kukk@koda.ee

21 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE:

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

- PAKKUMISED -

RIIGIHANKETEATED: Tekstiil, rõivad, jalanõud •

•

tarbeid ja manuseid.

•

REMKO GRUPP OÜ Remko Grupp pakub järgmisi teenuseid: töös-

•

tusseadmete remont ja hooldus; seadmete kolim-

Norras hangitakse kutserõivaid.

Suurbritannias hangitakse tellinguid.

Tähtaeg 10.10.2012. Kood 5375

Tähtaeg 16.10.2012. Kood 5356 •

Rootsis hangitakse ehitussildu.

Tähtaeg 30.11.2012. Kood 5374

Rootsis hangitakse rõivaid, jalatseid, reisi-

•

Soomes hangitakse graanuleid, puru, kivi-

Tähtaeg 25.10.2012. Kood 5357

pulbrit, veeriseid, kruusa, murtud ja purus-

Norras hangitakse nahka ja tekstiilriiet,

tatud kive, kivisegu, liiva-kruusasegu jm

plast- ja kummimaterjali.

killustiku.

Tähtaeg 16.10.2012. Kood 5376

Tähtaeg 16.10.2012. Kood 5358

ine, montaaž ja paigaldus; elektroonilised tööd;

•

Norras hangitakse värve ja seinakatte-

uuendame elektriskeeme; seadmete juhtimine

Mööbel, sisustus ja tarvikud

materjale.

kontrolleritega; tõstemehhanismide remont; kraa-

•

Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5377

nade ja telferite remont; keevitusseadmete remont; hüdraulika ja pneumaatika seadmete remont.

Tähtaeg 16.10.2012. Kood 5359 •

Meil on olemas oma remondibaas, kus teostame: treimistöid, freesimistöid, lihvimistöid (kuni 1200

(nr EST 38311A) standardile.

•

Müügiosakond: 5553 8033 Tehniline osakond: 5551 0300 E-post: remko.grupp@gmail.com

• •

daatidest ning nendega kontakteeruda. Meie andmebaasis on kõrgharidusega spetsialistide

Rootsis hangitakse lukke.

Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5380

•

Suurbritannias hangitakse laevu.

Tähtaeg 05.10.212. Kood 5381 Suurbritannias hangitakse ühekordseid toitlustustarbeid.

Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5382

Norras hangitakse torusid.

Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5364

•

•

Taanis hangitakse kraanade osasid.

NATO, Euroopa Komisjon

Tähtaeg 26.10.2012. Kood 5365

•

•

NATO hange projekti („NOR System Evolu-

Rootsis hangitakse mootoreid.

tion”) portfelli haldamise süsteemi han-

Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5366

kimiseks, paigaldamiseks ja hooldamiseks.

Rootsis hangitakse rauasepakaupasid.

Tähtaeg dokumentidega tutvumiseks 05.10.

2012. Hanketähtaeg 15.10.2012. Kood 4931

Tähtaeg 18.10.2012. Kood 5367 Suurbritannias hangitakse ventilaatoreid.

•

NATO hange Leedus Šiauliai sõjaväebaasi 2AF34018 kütusehoidla ja selle seadmete

Tähtaeg 22.10.2012. Kood 5368

ning juurdepääsutee (k.a 1,5 km raudteed) IT, elektroonika

ehitamiseks. Tähtaeg hankedokumentide-

•

ga tutvumiseks 26.09.2012. Hanketähtaeg

Iirimaal hangitakse arvutitega seotud tee-

05.12.2012. Kood 4933

nuseid.

Tähtaeg 16.10.2012. Kood 5396

370 000. CVde andmebaasi prooviotsinguga on teie pakutavale ametikohale sobilikest kandi-

Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5379 •

•

oma ala spetsialistide aktiivseid CVsid kokku üle teil võimalik paari minutiga saada informatsiooni

Suurbritannias hangitakse koolimööblit.

Rootsis hangitakse märgiposte.

Metall, masinad ja seadmed

CVde otsingut üheks päevaks. Pakkumine kehtib

Meie tööportaalis on erinevatest valdkondadest

Rootsis hangitakse ratastoole.

Rootsis hangitakse päikesekaitserajatisi.

Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5378

•

•

CV Keskus pakub kõikidele Kaubanduskoja liik-

kuni 30. septembrini 2012.

Soomes hangitakse suurköögisisustust.

Tähtaeg 22.10.2012. Kood 5363

•

metele võimalust proovida tasuta andmebaasi

•

Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5362

Veeb: www.remko.ee

CV KESKUS

Muu

kontorimööblit.

Tähtaeg 19.10.2012. Kood 5361

Lisainfo: Telliskivi 60, 10412 Tallinn

Eelteade: Soomes hangitakse Kood 5360

mm), raiumistöid.

Oleme sertifitseeritud vastavalt ISO 9001:2008

Leedus hangitakse mööblit.

• • •

aktiivseid CVsid kokku ligi 100 000 ning kutse-

•

Euroopa Komisjoni hange Euroopa Liidu

Taanis hangitakse kiipkaarte.

sotsiaalkaitse ekspertide kogu/andmebaasi

Tähtaeg 10.10.2012. Kood 5370

haldamiseks. Tähtaeg hanke-eelsel info-

Suurbritannias hangitakse raadiopiipareid.

päeval osalemiseks registreerimisel 24.09.

Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5371

20112, infopäev 04.10.2012. Tähtaeg pak-

Norras hangitakse e-õppe teenuseid.

kumise esitamiseks 26.10.2012, hanketäht-

Tähtaeg 17.10.2012. Kood 5372

aeg 05.11.2012. Kood 4932

haridusega ligi 90 000 CVd. Andmebaasi päevaseks kasutamiseks palun saata meile oma soov e-postile klient@cvkeskus.ee

Puit, ehitus, ehitusmaterjalid •

Iirimaal hangitakse kruusa.

Tähtaeg 26.10.2012. Kood 5373

märksõnaga „Kaubanduskoja liige”.

Lisainfo: KAIDI TALSEN Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Lisainfo: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

Kaubanduskoda pakub hanketemaatikast huvitatuile ka hangete teavitamise teenust.

Küsi lisainfot!

22 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- UUED LIIKMED -

NR 16 • 19. SEPTEMBER 2012

TALLINN JA HARJUMAA ADELIR OÜ ADVOKAADIBÜROO AHAS & HERINGSON GLO OÜ

www.heringson.ee

BLRT LOGISTICS OÜ

www.blrt.ee

CAUSA ÕIGUSBÜROO OÜ DOKTO BALTIC OÜ

www.doktobaltic.eu

EL-CABLES OÜ FLAMANTA OÜ

www.flamanta.ee

677 8956

Kala ja kalatoodete ost-müük. Kasutatud autode müük.

610 8108

Advokaatide ja advokaadibüroode tegevus.

5342 9259

Transport. Logistika. Ekspedeerimine.

5664 1968

Õigusabi, raamatupidamine ja pankrotihalduri teenused.

656 0955

Kiirabiautode ja meditsiiniseadmete müük.

5658 3385

Spetsiaal kaablite ja juhtmete turundus ja müük.

5692 9521

Puhastusteenus. Puhastusvahendite müük. Raportite koostamine.

503 4107

Ärikingituste, auaadresside kaante, diplomikaante, restoranide menüükaante jms

687 5782

Ärialane ja juhtimisalane nõustamine.

Hügieeniproovide võtmine, puhastusalane koolitus, nõustamine.

FOXMARK OÜ

valmistamine. Majutusteenuste pakkumine külaliskorterites.

GATEWAYBALTIC OÜ

www.gatewaybaltic.com

HELENBERG OÜ

565 3665

Kala ja kalatoodete tootmisseadmete müük.

www.inseneriprojekt.ee

656 6553

Insenertehniline projekteerimine.

www.mcleanlaneman.com

504 1115

Äri- ja juhtimiskonsultatsioonid.

INSENERIPROJEKT OÜ MCLEAN & LANEMAN OÜ S & T KIVITRANS OÜ SPEEDWAY LOGISTICS OÜ ÜLLE NETTANI RAAMATUPIDAMISE OÜ

www.spw.ee www.finantsteenus.ee

506 4486

Rahvusvaheline ja Eesti-sisene autotransport.

640 0327

Rahvusvaheline kaubavedu ja ekspedeerimine.

5396 1601

Raamatupidamis- ja finantsteenuste osutamine.

392 4116

Veefiltrite tootmine ja müük.

5690 8501

Metsa- ja puitmaterjali tootmine. Puidu eksport.

4045 16859

Vedelkemikaalide, naftasaaduste ja muude vedelike ladustamine.

565 5679

Erinevate puittoodete (kümblustünnid, tünnisaunad, aiaehitised, aiad) valmistamine.

5554 7140

Sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük.

IDA-VIRUMAA WESTAQUA-INVEST OÜ

www.aquaphor.com

JÄRVAMAA TÜRI PUIT OÜ

LÄÄNE-VIRUMAA BALTIC TANK AS

www.baltictank.fi

TARTUMAA TUNMAN OÜ

www.tunman.eu

VILJANDIMAA BRUG PROJEKT OÜ

KAUBANDUSKODA Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0090 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088 • avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine

Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus

Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus

Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus

Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950