Teataja nr 17-2012 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA

AASTA ISIM ÕIMEL V I S T UREN I KONK S EEST A A T E ÕT R ET TEV RAATO E P O I IIL M MOB I R U U S

S A T M E lk 1 emalt Loe läh

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

3 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- JUHTKIRI -

KAS OMAVALITSUSED PEAKSID PANUSTAMA ROHKEM

ETTEVÕTJASÕBRALIKU KESKKONNA LOOMISSE?

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

MAIT PALTS Peadirektor

Hiljutine Kaubanduskoja liikmete seas läbiviidud küsitlus andis vastuseks selge jah. Pean tunnistama, et sellist vastust me ka eeldasime. Meil on hea meel, et see kinnitust leidis.

uid loomulikult ei olnud kü-

küsimus ei olegi selles. Selliseid

Sellest, et olukord ei ole lootusetu

sitluse eesmärk ainult see, et

arvamusi ei peakski tekkima ja ei

ning et probleem on pigem moti-

saada kinnitusi hüpoteesidele,

teki, kui eesmärk on riigi ja kogu-

vatsioonis kui mõne seadusepü-

milleks on ainest andnud aegade

konna üldise heaolu kasv ning kui

gala puudumises, annavad märku

jooksul kogutud üksikute ettevõt-

ollakse motiveeritud seda looma.

ka positiivsed näited. Nii oli küsitluse tagasisides siiski mitmel kor-

jate mured ja tagasiside. Soov oli saada veelgi laiemalt teada, milline

Täna tundub, et enamikel juhtudel

ral kirjeldatud tegevusi ja nime-

on ettevõtjate üldine kogemus ja

on omavalitsuste motivatsioon et-

tatud omavalitsusi või piirkondi,

meelsus kohalike omavalitsuste

tevõtlust oma valla või linna terri-

kus ettevõtlust soositakse — Em-

suhtes ja saada ka probleemide

tooriumil soodustada null või ko-

maste vald, Tartu linn ning märgiti

kohta detailsemat infot. Nüüd on

guni miinusmärgiga. Ja küsimus ei

ära ka Võrumaad, kus soovitakse

see olemas ja kahjuks ei rõõmusta

ole siin selles, et seadus ei kohusta

saadud info meid absoluutselt.

omavalitsusi ettevõtlusele tähele-

Enamikel juhtudel

Kuigi eks on ka positiivseid arva-

panu pöörama (tõsi, sellist kohus-

on omavalitsuste

musi ja näiteid.

tust kohalike omavalitsustele keegi seadusega pannud ei ole), vaid

motivatsioon

Väga mitmed ettevõtjad iseloo-

puudu on motivatsioonist ja tah-

ettevõtlust oma

mustasid ettevõtete suhet oma-

test. Nõustun, et mõnel juhul võib

valla või linna

valitsustesse sõnadega: „meie ei

olla puudu ka võimekusest, kuid

territooriumil

puuduta neid ja nemad ei huvitu

me ei ole kohanud ka ülemäära

meist”. Võiks ju selle peale ka

neid, kes selles küsimuses nõuan-

soodustada null või

küsida, et ehk ongi tegemist nor-

net sooviksid saada või ettevõtluse

maalse olukorraga, kus kõik saavad

poolega kontakti otsiksid.

koguni miinusmärgiga. koos piirkonda ettevõtjale atrak-

tegeleda oma asjaga ja üksteist ei segata. Paraku ei ole selline suhe

Järgnevate kuude või aasta küsi-

tiivsemaks muuta. Samuti on Ida-

pikas perspektiivis kuigi kestlik ja

mus võikski seisneda selles, et

Virumaal astutud just maakonna

võibki viia lõpuks välja olukorda-

leida need motivaatorid, mis teki-

tasemel mitmeid samme, kuidas

deni, kus linnaametnik ütleb ava-

taksid kogukonna tasandil huvi et-

piirkonda tervikuna ettevõtjatele

likult, et erasektori arvamus ei lähe

tevõtlust soodustada. Olgu need

atraktiivsemaks muuta.

neile korda ja sellega nad kindlasti

siis maksunduslikud meetmed või

arvestama ei hakka.

teadlikkuse tõstmisele suunatud

Selliste algatuste üle on alati hea

initsiatiivid, kuid ilma nende üle

meel. Oleks neid vaid rohkem, sest

Õnneks ei ole selliseid situatsioone

arutlemata ilmselt olukord ka ei

nii muutuks Eesti ka tervikuna

siiski väga tihti ette tulnud, kuid

muutu.

ettevõtlikumaks.

4 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

SISUKORD

JUHTKIRI Kas omavalitsused peaksid panustama rohkem

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

- TEEJUHT -

KALENDER

4. oktoober

Naisettevõtluse konverents Tallink Spa & Conference Hotel (Sadama 11a, Tallinn)

ettevõtjasõbraliku keskkonna loomisse?

Triin Udris • Tel: 604 0090 • E-post: triin@koda.ee 4. oktoober

Ärihommikusöök Pärnus — Sandor Liive Scandic Rannahotellis (Ranna puiestee 5, Pärnu)

SEADUSANDLUS Avalike teenuste paremast korraldamisest

Üürileandja pandiõigus üürniku asjadele

Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee 9. oktoober

Hommikukohv suursaadikuga: majandusdiplomaat Eesti Saatkonnas Kasahstanis — Margus Solnson Priit Raamat • Tel: 604 0087 • E-post: priit@koda.ee

LIIKMEKÜSITLUS Küsitluse kokkuvõte:

12. oktoober

Ida-Virumaa arengukonverents 2012

milline on kohalike omavalitsuste

Jõhvi Kontserdimajas (Pargi 40, Jõhvi)

suhtumine ettevõtlusesse?

Margus Ilmjärv • Tel: 502 3699 • E-post: margus@koda.ee 15. oktoober

EUROOPA UUDISED Töötajate lähetamise tulevasest regulatsioonist

ÜRO hangete koolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Gerly Jostov • Tel: 604 0082 • E-post: gerly.jostov@koda.ee

16. oktoober

Finantskoolitus firma võtmeisikutele • II Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

KONKURENTSIVÕIME Konkurentsivõime edetabel 2012 —

Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

17. oktoober

Seminar „ELi majandusruum — piirideta tegevusväli” Swissôtel Tallinnas (Tornimae 3, Tallinn)

10 aastat mõõduvõtmist

Triin Udris • Tel: 604 0090 • E-post: triin@koda.ee 19. oktoober

KOJA LIIKMED Koja uute liikmete vastuvõtt —

Korea sihtturuseminar Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

uute liikmete kohtumispaik AS Remedium —

19. oktoober

Infopäev „Ärivõimalused Venemaal” Tartus Koostöös SA-ga Tartu Ärinõuandla

kõik ettevõtted ei pea asuma Tallinnas

Konverentsiruumis ZAAL (Raekoja plats 10, Tartu) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee

JUHTIMISVEERG Miks Estonian Airi, Eesti Energia ja Arengufondi

23. oktoober

Visiooniseminar „Tehnoloogia areng ja tuleviku töökoht”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

juhid on igavesti kriitikute hammaste vahel

Moonika Kukk • Tel: 604 0060 • E-post: moonika.kukk@koda.ee 29. oktoober

INNOVATSIOONIVEERG Septembris selgusid Eesti Disainiauhinnad

õigus ja müügigarantii”

Kersti Võlu Koolituskeskuses (Kooli 7, Jõhvi)

2012 laureaadid

Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee 31. oktoober

Seminar „Raamatupidamislikud hinnangud ja nende kajastamine”

TAGASIVAADE Eesti ettevõtjad Soome suurimal

Seminar „Suunanäitaja — pretensiooni esitamise

allhankemessil Alihankinta 2012

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson Tel: 744 2196 • E-post: toomas.hansson@koda.ee

TEATED

LIIKMELT LIIKMELE

RIIGIHANKETEATED

KOOSTÖÖPAKKUMISED

TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA

JUUBILARID

AADRESSIL WWW.KODA.EE

5 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

- SEADUSANDLUS -

AVALIKE TEENUSTE PAREMAST KORRALDAMISEST

KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kooskõlastamisele esitanud avalike teenuste korraldamise rohelise raamatu, millega soovitakse tuua välja terviklik lähenemine avalike teenuste korraldamise probleemidele ja võimalikele lahendustele Eestis.

OLULINE: • Rohelise raamatu

imetatud dokumendi ees-

-sõbralikkust: nt samu andmeid

tingimused riigiga suhtlemiseks,

märk on leppida kokku eel-

küsitakse mitmeid kordi ning eri-

ilma et nad peaksid midagi teadma

dused lihtsa, mittekoormava, aru-

nevate asutuste poolt, inimesele ei

avaliku sektori asutuste struktuu-

saadava, läbipaistva, turvalise,

anta täpset ülevaadet teenuse

rist, rollide jaotusest ja vastutus-

eesmärk on leppida

tõhusa ja kuluefektiivse avaliku

osutamise käigust, vaheetappidest

aladest, kuna teenuse tarbijaid

kokku eeldused lihtsa,

teenuse korraldamises riigi ja koha-

ning tähtajast. Lisaks on riigi- ja

mittekoormava,

like omavalitsuste asutuste poolt.

kohalike omavalitsuste asutuste

Avalike teenuste

arusaadava,

teenusportaalid killustatud erine-

kanaliteks võiksid olla

läbipaistva, turvalise,

Avalike teenuste definitsioon on

vate veebilehtede vahel. Tulemu-

tõhusa ja kulu-

potentsiaalselt äärmiselt lai: kõiki

sena võib avaliku teenuse osuta-

ühtne elektrooniline

efektiivse avaliku

avaliku sektori pakutavaid teenu-

mine olla aeglasem, raskemini

teenuse korraldamises

seid hõlmav, seega võib avalik

mõistetav, isikute jaoks kallim ning

füüsiline kontaktpunkt

riigi ja kohalike

teenus olla nii maksude kogumine,

aeganõudvam.

ning ka üks üleriigiline

omavalitsuste

personaalne isikuteenus nagu sot-

asutuste poolt.

siaalnõustamine või lapsehoid, või

Eeltoodud kitsaskohad on tekkinud

mõni järelevalvetoiming.

sellest, et kehtestamata on avalike

kontaktpunkt, ühtne

infotelefon, milles

teenuste miinimumnõuded, st kus,

töötaksid erinevate asutuste ametnikud.

Ettevõtja või ka inimese seisuko-

millised ja millisel tasemel peavad

hast ei ole oluline mitte niivõrd see,

avalikud teenused olema kättesaa-

huvitab teenus ise, mitte asutus,

milline riigi või kohaliku omavalit-

davad. Arvutite ja internetiühen-

kes seda osutab. Avalike teenuste

suse asutus mingit konkreetset

dusega kaasnevate võimaluste le-

kanaliteks võiksid olla ühtne elek-

teenust osutab, vaid mõõdupuuks

vik, arvutikasutamise oskuste pa-

trooniline kontaktpunkt, ühtne

on pigem teenuste kättesaadavus,

ranemine ning avalike e-teenuste

füüsiline kontaktpunkt ning ka üks

ehk ei teata mõnest sobivast tee-

arendamine on viinud selleni, et

üleriigiline infotelefon, milles töö-

nusest, mida pakutakse või puu-

füüsilise teenindamise maht on vii-

taksid erinevate asutuste amet-

dub ligipääs teenusele ettevõtte

mastel aastatel järsult vähenenud.

nikud.

geograafilise asukoha, tehnolooPikemalt on võimalik

giliste (puudub ligipääs internetile

Rohelises raamatus jõuti arusaa-

Kahtlemata oleme nõus põhimõte-

avalike teenuste

vms) takistuste tõttu, või on prob-

misele, et avaliku teenuse kätte-

tega, et inimeselt/ettevõtetelt ei

korraldamise rohelise

leemiks teenuse kvaliteet ning

saadavus peaks olema riigi- ja

peaks erinevad riigi või kohalike

raamatuga tutvuda Koja

osutamise kiirus.

kohalike omavalitsuste asutuste

omavalitsuste asutused küsima

kodulehel www.koda.ee

ümberkorraldamise peamine prio-

samu andmeid topelt ning soovitav

ning oodatud on ka kõik

Rohelises raamatus on probleemi-

riteet. Asutuste tegevuse aren-

oleks ka teabe või teenuse saa-

ettepanekud ning

dena toodud, et nii füüsilise tee-

damisel ja ümberkujundamisel

mine kiirelt ja kvaliteetselt — seega

kommentaarid antud

nindamise korraldamisel kui ka

tuleb lähtuda isikute vajadustest.

on igati tervitatav ministeeriumi

valdkonnas e-posti

e-teenuse arendamisel pole alati

Suund peaks olema sellel, et isiku-

algatus korraldada süsteemselt

aadressile koidu@koda.ee.

arvestatud kasutajamugavust ja

tele/ettevõtetele luuakse mugavad

avalike teenuste pakkumist.

6 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- SEADUSANDLUS -

ÜÜRILEANDJA

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

MART KÄGU

PANDIÕIGUS ÜÜRNIKU ASJADELE

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Tänases artiklis räägime ülevaatlikult sellest, kuidas ja millises ulatuses on üürileandjal õigus teostada talle kuuluvat pandiõigust üürniku asjade suhtes. Praktikas tekib pandiõiguse teostamise vajadus olukorras, kus üürnik on üürileandjale võlgu (nt üüriraha) ja asjaolud tingivad vajaduse seda nõuet tagada.

ja teatud asjade puhul ka pandi-

sinna müügiks toodud või sel ees-

kohal tuleb rõhutada siiski seda, et

õiguse teostamise keeluga. Seda

märgil ladustatud kaubad. Üürile-

üürileandja ei pea tegema mingi-

teemat käsitleme allpool Riigikoh-

andja pandiõigusega võivad olla

suguseid erilisi pingutusi asjade

• Praktikas tekib

tu otsuse nr 3-2-1-8-08 valguses.

koormatud ka kolmandate isikute

kuuluvuse väljaselgitamiseks. Üüri-

pandiõiguse

Riigikohtu praktika on siinkohal

vallasasjad, mis asuvad üüritud

leandja ei pea üüripinnal olevate

teostamise vajadus

oluline allikas üürileandja pandi-

ruumis. See ei tähenda siiski seda,

kaupade puhul eeldama, et need

olukorras, kus üürnik

õiguse sisu ja ulatuse täpsemal

et kolmandad isikud ei võiks neid

kuuluvad kolmandatele isikutele.

on üürileandjale võlgu.

määratlemisel.

hiljem välja nõuda.

Kui kolmandad isikud soovivad

OLULINE:

oma asjad üürileandja pandiõiguse

• Eelduslikult ulatub pandiõigus kõigile

Kas üürileandja võib soovi

üüritud ruumis asu-

korral kõik üüritaval pinnal

vatele vallasasjadele.

olevad asjad pantida?

Eeltoodu valguses võib järeldada,

alt välistada, peavad nad tagama,

et eelduslikult ulatub pandiõigus

et üürileandjat nende omandist

kõigile üüritud ruumis asuvatele

asjade ruumi viimisel viivitamata

vallasasjadele. Erandiks on siiski

teavitataks. Kui üürileandja on

• Kui üürileandjal on

Üks olulisemaid küsimusi on kind-

asjad, millele ei saa pöörata sisse-

pandiõigust juba teostanud, siis on

teadlik, et asjad

lasti see, milliste asjade suhtes võib

nõuet täitemenetluse seadustiku

kolmandatel isikutel need asjad

kuuluvad kolmandale

pandiõigust teostada.

kohaselt (nt teatud isiklikud ese-

õigus üürileandjalt välja nõuda.

med, hädavajalikud esemed olme-

Mõistagi on vaja sellisel juhul tõen-

üürileandja oma

Riigikohus selgitab, et sellele küsi-

vajaduste rahuldamiseks, arhi-

dada omandiõigust. Kui asjade

pandiõigust nende

musele vastamisel tuleb selgusele

vaalid jms). Ühtlasi ei ole üüritud

väljaandmine pole võimalik või

asjade suhtes

jõuda, kas üüritud ruumis asuvad

ruumi sisustusse või kasutamise

õigustatud isik on arusaadaval

teostada.

vallasasjad kuuluvad üüritud ruu-

juurde kuuluvaks ajutiselt ruumi

põhjusel kaotanud huvi vaidlus-

mi sisustusse või selle kasutamise

toodud asjad, mille sihtotstarve ei

aluste kaupade tagastamise vastu,

juurde. Ruumi sisustusse kuulub

ole kuuluda ruumi sisustusse või

siis on põhjendatud nõuda asjade

esmajoones mööbel, äriruumi puhul

selle kasutuse juurde (nt ruumi re-

asemel kahju hüvitamist nende väärtuse hüvitamise näol.

isikule, ei tohiks

ka nt kaubariiulid, statsionaarsed

mondi korral remontimiseks tarvi-

ntud olukorda reguleerivad

masinad ja seadmed. Ruumi kasu-

likud seadmed ja vahendid).

eelkõige võlaõigusseaduse

tuse juurde kuuluvad vallasasjad

Kas üürileandja võib

Kinnisasja

on Riigikohtu hinnangul esma-

Lisaks eeltoodule on oluline pan-

üürileandjal on üürilepingust tu-

joones sellised vallasasjad, mis

diõiguse teostamise seisukohalt ka

lenevate nõuete tagamiseks pan-

võimaldavad ruumi sihipärast ka-

üürileandja teadmine, kas asi kuu-

diõigus üüritud kinnisasjal asuva-

sutamist või teenivad seda. Büroo-

lub üürnikule või kolmandale

Esmalt tuleb rõhutada, et omaabi

tele ja ruumi üürimisel selle sisus-

ruumide puhul nt arvutid, koopia-

isikule. Kui üürileandjal on teadlik

on väga äärmuslik käitumisviis

tusse või kasutamise juurde kuu-

masinad jms. Kui tegemist on

või arvestades asjaolusid peaks

ning selle kergekäeline lubatavus

luvatele vallasasjadele. Selline pan-

kaupluse- või kaubalaoruumidega,

olema teadlik, et asjad kuuluvad

seaks ohtu õigusrahu toimimise, st

diõigus on siiski teatud määral pii-

kuuluvad Riigikohtu hinnangul

kolmandale isikule, siis ei tohiks

tekiks oht, et inimesed hakkaksid

ratud. Need piirangud on eelkõige

ruumide sihtotstarvet arvestades

üürileandja oma pandiõigust nen-

sisuliselt oma subjektiivse äranä-

seotud panditavate asjade väärtuse

ruumide kasutamise juurde ka

de asjade suhtes teostada. Siin-

gemise järgi asju enda valdusse

üürilepingu

sätted.

üürniku asju oma valdusse võtta omaabi korras?

7 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- LIIKMEKÜSITLUS -

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

võtma. Seega üldine reegel on, et kui keegi arvab olevat temale kuuluva asja kellegi kolmanda isiku valduses ja viimane keeldub asja välja andmast, peaks esimene pöörduma kohtusse asja väljaandmise nõudega (vindikatsioonihagi). Teatud juhtudel on siiski lubatud ka omaabi rakendada. Käesoleva artikli valguses on omaabi aktsep-

KÜSITLUSE KOKKUVÕTE:

MILLINE ON KOHALIKE OMAVALITSUSTE SUHTUMINE ETTEVÕTLUSESSE?

teeritav eelkõige juhul, kui üürnik tahab ruumis leiduvaid asju ära

Kaubanduskoda viis oma liikmete seas läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli saada

viia. Eeltoodu hõlmab nt olukordi,

ettevõtetelt tagasisidet kohalike omavalitsuste (KOV) ettevõtjasõbralikkuse kohta.

kus üürnik on üritanud asju üürile-

Küsitluse tulemused näitavad, et ettevõtjate hinnangul võiks KOVdel olla suurem

andja pandiõiguse teostamise vältimiseks ruumist ära viia või kui seda on ilmselt karta ja asjade

huvi ja motivatsioon ettevõtluse arendamise vastu ning olukorra parandamiseks võiks näiteks osa ettevõtte tulumaksust laekuda KOVde eelarvesse.

valvamine ja säilitamine üürniku ruumis oleks üürileandjale ebamõistlikult koormav.

MARKO UDRAS Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Millises väärtuses võib üürileandja võtta enda

iimase aasta jooksul on

Küsitluse tulemused näitavad, et

Kaubanduskoja liikmed küsi-

ettevõtjate hinnangul ei ole KOVde

nud küsimusi, mis on otsesemalt

suhtumine ettevõtlusesse viima-

ruumides leiduvaid asju ära viia,

või kaudsemalt seotud KOVde ja

sel paaril aastal oluliselt muutunud

võib üürileandja asju kinni pidada

nende

ettevõtjasõbralikkusega.

(53% vastajatest). Ainult 13% et-

(sh omaabi korras) ulatuses, mis on

Enamasti on need küsimused tin-

tevõtetest usuvad, et olukord on

vajalik tema nõuete täitmise taga-

gitud negatiivsetest kogemustest

läinud paremaks. Samas iga viies

miseks. Kuidas neid nõudeid mää-

kohalike omavalitsustega suhtle-

ettevõte leiab, et KOV on muutu-

ratleda? Seaduse järgi on üürile-

misel, kuigi esineb ka väga positiiv-

nud pigem ettevõtjavaenulikumaks.

andja pandiõigusega tagatud üüri-

seid näiteid. Olukorrast põhjali-

lepingust tulenevad jooksva ja

kuma ülevaate saamiseks viisime

sellele eelneva aasta üürinõuded,

läbi küsitluse, millele vastas 95 et-

JOONIS 1

valdusse üürniku asju?

KOVde suhtumine Kui üürnik tahab ära kolida või

ettevõtlusesse

samuti hüvitisnõuded. Riigikohus

Tallinn eristub

tevõtet 42 erinevast KOVst. Kõige

Kui võrrelda tulemusi KOVde lõikes,

on seisukohal, et üürileandja

Ei oska öelda — 6,3%

enam vastajaid oli Tallinnast (38%),

siis on näha, et Tallinna osas on et-

pandiõigus

Ettevõtjasõbralik — 11,6%

järgnesid Tartu linn (7%) ja Rae

tevõtjate hinnangud olulised kri-

Pigem ettevõtja-

vald (4%). Siinkohal täname kõiki

itilisemad kui muude KOVde osas.

sõbralik — 23,2%

küsitlusele vastajaid.

tagab

kõrval-

nõudeid, nagu viivise- ja leppetrahvinõuded, samuti menetluskulusid, asja müügiga seotud kulutusi ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikke kulutusi.

Tallinnas

Nii ja naa (neutraalne) —25,3% Pigem ettevõtja-

KOVde suhtumine

tegutsevatest

ettevõtlusesse

ettevõtjatest leidsid

vaenulik — 17,9% Ettevõtjavaenulik — 15,8%

Üldistatult võib öelda, et ette-

üle poole, et linna

Kõige selle juures peab meeles pi-

võtete hinnangul on KOVde suhtu-

suhtumine ettevõtlu-

dama siiski seda, et üürileandja ei

mine ettevõtlusesse neutraalne.

sesse on ettevõtja-

tohi oma pandiõigust kuritarvitada

Sellist arvamust toetas iga neljas

ega

asjade

vaenulik ning ainult

küsitlusele vastaja. Veidi üle kol-

omanike õigusi, st võtta oma val-

mandiku ettevõtetest leidsid, et

dusse rohkem asju, kui on vajalik

KOV on ettevõtjasõbralik või pigem

tema nõuete rahuldamiseks, ega

ettevõtjasõbralik. Samas suurus-

pidada asju kinni nt võimalike

järgus vastajaid andis ka vastupi-

Näiteks Tallinnas tegutsevatest

tulevaste nõuete tagamiseks.

dise hinnangu.

ettevõtjatest leidsid üle poole, et

rikkuda

panditud

17% arvates on Tallinn ettevõtjasõbralik.

8 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

- LIIKMEKÜSITLUS -

linna suhtumine ettevõtlusesse on

puhul on see näitaja veelgi kõrgem

mast. Tulemused näitavad, et pea-

et KOVdel oleks suurem motivat-

ettevõtjavaenulik ning ainult 17%

ehk peaaegu igal teisel ettevõttel

mise probleemina nähakse KOVde

sioon ettevõtluse arendamise vastu.

arvates on Tallinn ettevõtjasõbralik.

on selline negatiivne kogemus.

vähest huvi ja motivatsiooni ettevõtluse arendamise suhtes (66%

Enamik küsitlusele vastanutest

did peaaegu vastupidised: 20% vas-

Vastajad tõid välja, et ettevõtluse

vastajatest). Kolmandiku ettevõ-

soovitasid teha muudatusi maksu-

tajatest hindavad KOV suhtumist

takistamine või piiramine KOV poolt

tete hinnangul ei ole KOVd piisa-

süsteemis eesmärgiga suurendada

ettevõtlusesse ettevõtjavaenuli-

seisneb peamiselt liigses bürokraa-

valt ettevõtjasõbralikud, sest neil

KOVde tulusid. Näiteks 44% ette-

kuks ja 46% ettevõtjasõbralikuks.

tias. Probleeme esineb näiteks seo-

puudub seadusest tulenev kohus-

võtetest toetas ideed, mille koha-

ses detailplaneeringutega, ehitusloa

tus ettevõtlust soodustada. Üle

selt osa üksikisiku tulumaksust

menetlemisega ning KOV töötajate

veerandi vastanutest tõid takista-

võiks laekuda KOV eelarvesse töö-

madala professionaalsuse tõttu.

va tegurina välja veel KOV tööta-

kohapõhiselt ja osa elukohapõhi-

Üle poole vastanutest tõdesid, et

jate vähese professionaalsuse ning

selt ning 35% hinnangul võiks osa

KOV ei ole takistanud nende et-

rahapuuduse.

ettevõtte tulumaksust laekuda

Ülejäänud KOVde puhul on protsen-

Millised on probleemid?

tevõtte tegevust. Samas kinnitas 70% ettevõtetest, et KOV ei ole ka soodustanud/toetanud ettevõtte

Miks ei ole kohalikud

KOV eelarvesse.

omavalitsused Kuidas suurendada

ettevõtjasõbralikumad?

Lisaks leiti, et ettevõtjasõbralik-

kohalike omavalitsuste

kuse suurendamiseks võiks KOV

arengut. Murettekitavaks võib aga

Küsitlusega soovisime ka teada

pidada asjaolu, et kolmandik ette-

saada, mis on ettevõtjate hinnan-

võtetest leiavad, et KOV on vähe-

gul peamised põhjused, mis takis-

Lisaks hetkeolukorra kaardistami-

rohkem koolitada (30%) ning pöö-

sel määral või oluliselt takistanud

tavad KOVsid tänasega võrreldes

sele soovisime ettevõtjatelt teada,

rata suuremat tähelepanu piirkon-

nende arengut. Tallinna linna

veelgi ettevõtjasõbralikumad ole-

milliseid samme oleks vaja astuda,

na turundusele (40%).

50%

60%

70%

50%

60%

70%

5,6%

Töökohtade loomises nähakse pigem kulu kui tulu

12,2%

Õigusaktidest tulenevad nõuded muudavad asjaajamise keeruliseks ja aeglaseks

18,9%

Kohaliku omavalitsuse töötajad ei ole piisavalt professionaalsed

28,9%

JOONIS 3 Kuidas suurendada KOVde ettevõtjasõbralikkust?

40%

Kohalik omavalitusts peab tegelema olulisemate küsimustega

40%

25,6%

30%

Kohalikul omavalitsusel on vähe raha

30%

33,3%

20%

Puudub seadusest tulenev kohustus ettevõtlust soodustada

20%

65,6%

10%

Puudub huvi ja motivatsioon ettevõtete arengule kaasa aidata

oma töötajaid ettevõtlusteemadel

10%

JOONIS 2 Mis takistab KOVe olemast ettevõtjasõbralikum?

ettevõtjasõbralikkust?

Osa ettevõtete tulumaksust (TM dividendidelt) võiks laekuda kohaliku omavalitsuse eelarvesse

36,2%

Osa üksikisiku tulumaksust võiks laekuda kohaliku omavalitsuse eelarvesse töökohapõhiselt ja osa elukohapõhiselt

43,6%

Kohaliku omavalitsuse töötajaid võiks rohkem koolitada ettevõtlusteemadel

29,8%

Omavalitsus võiks senisest enam reaalselt kaasata ettevõtteid arengukavade strateegiate ja muude dokumentide väljatöötamisel

24,5%

Kohalik omavalitsus võiks pöörata rohkem tähelepanu piirkonna turundusele

40,4%

9 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- EUROOPA UUDISED -

TÖÖTAJATE LÄHETAMISE TULEVASEST REGULATSIOONIST

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

REET TEDER Kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees on juba mõnda aega kütnud kirgi arvamuse koostamine töötajate lähetamise direktiivi jõustamisdirektiivi kohta. Selles debatis põrkusid reljeefselt töötajate esindajate ja tööandjate esindajate erinevad positsioonid.

austa selgituseks — jõusta-

mesriigil kohaldada soodsamaid

• Lähetuste kuritarvitamise ja

misdirektiivi koostamine on

tingimusi kui on nähtud ette

lähetuste korrast kõrvalehoid-

põhitöötingimustes;

mise ennetamise raamistikku.

suuresti ajendatud Euroopa Kohtu

• Lähetamise järelevalve ja riiklikud kontrollimeetmed.

2007.-2008. aasta otsustest kohtu-

• lisada aluslepingutesse sotsiaal-

Direktiivis on sätteid, mille abil

• Direktiivi jõustamise ja prak-

asjades Viking Line, Laval, Rüffert

arengu protokoll, millega an-

määrata kindlaks, kas ettevõt-

tikas kohaldamise tagamise

ja komisjon vs Luksemburg, mis

taks sotsiaalsetele põhiõigus-

jal toimub sisuline tegevus,

mehhanisme, kaebuste esita-

käivitasid elava arutelu selle üle,

tele ülimuslikkus majandusva-

mitte üksnes sisemine juhtimis-

mist ja kohtu- või haldus-

kuidas mõjutab teenuste osutami-

baduste ees.

ja/või haldustegevus. Esitatud

menetluse algatamise õigust.

on teenuste osutamisega seo-

Siin ongi selle regulatsiooni

se vabadus ja asutamisvabadus töötajate õiguste kaitset ning

Muud sidusrühmad on olnud

tud lähetamise põhimõtte kom-

kõige enam vaidlusi tekitav osa,

ametiühingute rolli töötajate õiguste

nende kohtulahendite osas teist-

ponentide näitlik kirjeldus ning

mis puudutab just ehitussek-

kaitsmisel piiriülestes olukordades.

sugusel seisukohal. Ettevõtjate

kriteeriumid selle kohta, mida

torit. Nimelt nähakse ette ette-

Euroopa ametiühingute ja mõnede

esindajail on hea meel ning nad ei

tähendab teenuseosutaja tege-

võtjate solidaarne vastutus lä-

Euroopa Parlamendi fraktsioonide

näe vajadust direktiivi läbivaata-

lik asutamine ühes liikmesriigis.

hetatud töötajate töötasu maks-

arvates on need kohtu otsused

miseks. Enamik liikmesriike on

See on mõeldud võltsitud lähe-

miseks. Hõlmatud on ka tööta-

antisotsiaalsed. Ametiühing nime-

samal arvamusel. Liikmesriigid,

tuste või riiulifirmade kasu-

jate vahendamisega tegelevate

tab neid sotsiaalse dumpingu lu-

keda need kohtuotsused kõige

tamise ennetamiseks.

ettevõtjate lähetamised, kui

badeks ja nõuab Euroopa Liidu (EL)

enam puudutasid (Rootsi, Saksa-

õigusakti muutmist, et vältida se-

maa, Luksemburg ja Taani) on

• Eeskirjad teabe kättesaadavuse

toris. Liikmesriigid võivad aga

da, et kohtunikud teeksid tulevi-

kohtuotsuste järgimiseks oma sea-

kohta, s.o töötajate ja äriühin-

soovi korral neid sätteid laien-

kus otsuseid, mis ametiühingute

dusi muutnud.

gute teabevajaduse kohta seo-

dada teistele valdkondadele.

meelest kahjustavad töötajate hu-

tegemist on tööga ehitussek-

ses oma õiguste ja kohustus-

ve. Sellest lähtuvalt on ametiühin-

Et pikk teema lühidalt kokku võtta

tega. Nähakse ette üksikasja-

Lisaks on direktiivis veel sätesta-

gute organisatsioonid esitanud

märgin, et Euroopa Komisjon ei

likke meetmeid tööturu eeskirju

tud eeskirjad piiriülese jõustamise,

kaks peamist nõudmist:

asunud uut lähetamise direktiivi

puudutava teabe üldiselt kätte-

haldustrahvide ja karistuste kohta.

koostama, küll aga võttis kõige te-

saadavaks tegemise kohta, sh

• töötajate lähetamise direktiivi

ravamate probleemide ja vastu-

juhul, kui tingimused on sätes-

Euroopa Majandus- ja Sotsiaal-

(direktiiv 96/71/EÜ) läbivaata-

olude lahendamiseks ette töötajate

tatud kollektiivlepingutes.

komitees põhjustas teravaid vaid-

mine, et lisada viide põhimõt-

lähetamise direktiivi jõustamis-

tele „sama töö eest võrdne tasu”

direktiivi tegemise. See sisaldab

ja võimaldada vastuvõtval liik-

järgmist:

lusi just direktiivi sisse kirjutatud • Lähetamise eest vastutavate rii-

solidaarvastutuse põhimõte ehi-

giasutuste koostöö regulatsioon.

tussektoris. Mis selle direktiivi

10 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

kontekstis tähendab, et lähetatud alltöövõtja töötajal on õigus, juhul

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

- EUROOPA UUDISED -

EUROOPA UUDISED

kui tema vahetu tööandja jätab talle töötasu välja maksmata, nõuda oma töötasu (või ka muid osamakseid, mida alltöövõtja on võlgu jäänud sotsiaalpartnerite lepingulistele fondidele või ühendustele)

DIGITAALARENGU TEGEVUSKAVA:

teenuste robootika turud kas-

esemete haaramine või liikumine

vavad lähiaastatel eeldatavasti

igapäevases ruumis. Ülemaailm-

40%, seejuures on kasv kõige

ne nõudlus robotite ja robotitega

märkimisväärsem pääste-, turva-

seotud toodete järgi oli 2010.

peatöövõtjalt, kes on kohustatud

KOMISJON JA EUROOPA

maksmata töötasu jm tasuma.

TÖÖSTUS ON VÕTNUD

ja professionaalsete puhastus-

aastal ligikaudu 15,5 miljardi euro

EESMÄRGIKS LAIEN-

teenustega seotud rakenduste

väärtuses, sealhulgas Euroopas

DADA JA TÄIUSTADA

valdkonnas. 2020. aastaks võib

ligikaudu 3 miljardi euro väärtu-

ROBOOTIKASEKTORIT

teenindusrobotite turumaht üle-

ses.

EMSKs põhjustas teravaid vaidlusi just

tada 100 miljardit eurot aastas.

direktiivi sisse kirjutatud solidaarvastutuse põhimõte ehitussektoris. Siin tuleb tõdeda, et Euroopa Ko-

Euroopa Komisjon, tööstuse ja

Robootikaalase avaliku ja erasek-

akadeemiliste ringkondade esin-

tori partnerluse eesmärgid on:

dajad on sõlminud kokkuleppe

• töötada välja Euroopa roboo-

robootikaalase avaliku ja erasek-

tikaga seotud strateegilised

tori partnerluse käivitamiseks, et

eesmärgid ja edendada nende

aidata Euroopas tegutsevatel

elluviimist;

misjon on võtnud töötajate õiguste

ettevõtjatel haarata suurem osa

kaitset vägagi tõsiselt. Komisjon

15,5 miljardi euro suuruse aasta-

bootikatehnoloogiate

põhjendab, et kuna tõendid näi-

käibega ülemaailmsest roboo-

Euroopa tööstusalast konku-

tavad, et mitmel juhul on lähetatud

tikaturust. Euroopa robootika-

• parandada innovaatiliste roabil

rentsivõimet;

töötajaid ära kasutatud ning neile

ettevõtjate ja uurimisinstituutide

• pakkuda robootikatooteid ja

on maksmata jäetud palk või osa

esindajad ning ELi asepresident

-teenuseid, mis aitaks lahen-

palgast, millele neil õigus on ja

Neelie Kroes kirjutasid alla vas-

dada Euroopa ühiskonnaprob-

lähetatud töötajatel ei pruugi olla

tastikuse mõistmise memoran-

võimalust oma töövõtjale palga-

leeme;

KOMISJON KESKENDUB ÜLEILMSETE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEKS RAHVUSVAHELISELE TEADUSKOOSTÖÖLE Teaduse ja innovatsiooni volinik

dumile, mis on esimene samm

• tugevdada Euroopa roboo-

Máire Geoghegan-Quinn sõnas:

nõuet esitada, sest ettevõte on

avaliku ja erasektori partnerluse

tikaringkondade võrgustike

„Üksi tegutsemine ei tule tea-

kadunud või see ei ole kunagi tege-

käivitamise suunas 2013. aastal.

loomist;

duses ja innovatsioonis kõne alla.

likult eksisteerinudki, peab neil

Komisjon usub, et tulevane part-

• edendada Euroopa robootika-

On väga oluline, et Euroopa tegut-

olema võimalus õiguste realiseeri-

nerlus tugevdab ELi robootika-

miseks. Tagamaks, et alltöövõtjad

sektorit.

järgiksid oma õiguslikke ja lepin-

Euroopa Komisjoni asepresident

gulisi kohustusi, eelkõige töötajate

ja digitaalarengu volinik Neelie

• aidata kaasa poliitilisele aren-

liste partneritega. Horisont 2020,

õiguste osas, on vaja asjakohaseid,

Kroes sõnas: „Tugev robootika-

gule ja käsitleda eetika-, õigus-

nagu ka varasemad raampro-

tõhusaid ja hoiatavaid meetmeid.

tööstus on Euroopa tulevase kon-

likke ja ühiskonnaküsimusi.

grammid, on avatud kogu maa-

Läbipaistvam alltöövõtt parandaks

kurentsivõime võti. Robootika-

Nimetatud partnerluses osalevad

ilma teadlastele. Avatus tagab

töötajate õiguste kaitset. Solidaar-

tööstuse laiendamine toob kaasa

erasektori esindajad (akadeemi-

vastastikku kasuliku koostöö

vastutuse sätted piirduvad praegu

uusi töökohti ja tugevdab Euroo-

listest ringkondadest ja tööstus-

meie peamiste rahvusvaheliste

ehitussektoriga. Hõlmatud on aga

pa tööstussektorit. "

est) valmistavad ette partnerlust

partneritega, toetab arenguriike

ka ajutist tööd vahendavate töö-

Robootika on Euroopa majandus-

käsitleva ettepaneku, mille ko-

ning aitab Euroopal pääseda

büroode lähetamised, kui tegemist

kasvu ja konkurentsivõime üks

misjon peab läbi vaatama ja

uutele ja tärkavatele turgudele.”

on töödega ehitussektoris. Liik-

peamisi liikumapanevaid jõude.

ametlikult kinnitama.

Peamiselt viiakse uut strateegiat

mesriigid võivad aga soovi korral

Miljoni tööstusroboti kasutamisel

Euroopa Komisjon on viimasel

ellu 2014. aastal käivitatava ELi

neid sätteid laiendada teistele

luuakse või säilitatakse kogu

viiel aastal rahastanud rohkem

teadusuuringute ja innovatsiooni

valdkondadele.

maailmas kolm miljonit töökohta.

kui 120 robootikaalast teaduspro-

rahastamise programmi Horisont

Euroopa robootikatööstus on äär-

jekti ligikaudu 600 miljoni euroga.

2020 ning ELi liikmesriikidega

Kuna tegemist on direktiiviga,

miselt edukas, hõlmab ligikaudu

Käsitletavad teemad hõlmavad

korraldatavate ühisalgatuste kau-

siis liikmesriikidel on, peale selle

neljandiku tööstusrobotite üle-

ümbruse ja olukorra mõistmist,

du. Horisont 2020 on täielikult

Euroopa Parlamendi poolt vastuvõt-

maailmsest toodangust ja selle

maailma tajumist kunstlike meel-

avatud rahvusvahelisele osalu-

mist aega (ettepanekus kaks aastat)

turuosa erialateenuste robootika

te abil (raalnägemine, haptika

sele ning lisaks rakendatakse

see oma õigusesse üle võtta.

sektoris on 50%. Kodu- ja eriala-

jne) ja füüsilist käitumist, nagu

koostöös peamiste partnerite ja

sektorit; • jõuda nii olemasolevate kui ka uute kasutajate ja turgudeni;

seks uute teadmiste ammutamisel ja üleilmsete probleemide lahendamisel koos rahvusvahe-

11 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

- EUROOPA UUDISED -

piirkondadega ühiskondlikele prob-

mõjukatest väljaannetest ja tehak-

olulisus, idee originaalsus ja levi-

EUROBAROMEETER:

leemidele ning progressi võimal-

se 32% patenditaotlustest.

jõud ning auhinnaraha kasutamise

INIMESTE ARVAMUS EList ON PARANENUD

davale tehnoloogiale ja tööstustehnoloogiale keskenduvaid sihtmeetmeid. Rahvusvahelise koostöö suuren-

Programm „Horisont 2020”: ec.europa.eu/research/ horizon2020/index_en.cfm

kava. Nimelt oodatakse võitjailt, et nad kasutaksid saadud summat oma teenuste arendamiseks ja laiendamiseks, et muuta Euroopa

damiseks ja sihipärastamiseks töö-

avalikku sektorit uuenduslikumaks

6. septembril avalikustati Euroopa

tatakse välja mitmeaastased koos-

ja võimekamaks. Võitjad kuulu-

Parlamendi poolt tellitud Euro-

tatakse välja eeldatavasti 2013.

baromeetri uuring „Kaks aastat

aasta kevadel.

valimisteni”, kus selgub, et ini-

tööprogrammid peamiste partnerriikide ja –piirkondadega. Strateegias rõhutatakse ka vajadust parandada poliitilist dialoogi meie partneritega ning koguda tõhusamalt teavet kavandatava teaduse

EUROOPA LIIT PREMEERIB UUENDUSLIKKE AVALIKU SEKTORI ALGATUSI

ja innovatsiooni vaatlusorgani

mesed suhtuvad hetkel Euroopa

Täpsemate tingimustega saab

Liitu positiivsemalt kui üheksa kuu

tutvuda võistluse veebisaidil:

eest ning suur enamus leiab, et Eu-

www.ec.europa.eu/

roopa Parlament on institutsioon,

admin-innovators

mis kõige paremini ELi esindab.

kaudu. Lisaks püüab Euroopa Liit

Euroopa Komisjon kuulutas 17.

Lisaks märkisid uuringus osale-

suurendada oma mõjujõudu asja-

septembril välja võistluse Euroopa

nud, et Euroopa Parlamendi vali-

omastes rahvusvahelistes orga-

uuenduslikemate avaliku sektori

nisatsioonides.

algatuste leidmiseks. Välja antakse

Uus strateegia põhineb kahetasan-

kuni üheksa 100 000 euro suurust

dilisel lähenemisviisil. Horisont

auhinda ning osaleda saavad juba

2020 üldise avamisega rahvusva-

toimivad edukad algatused, mis on

helisele koostööle saavad Euroopa

mõeldud kodanike, ettevõtete või

kui suuliselt küsitleti

teadlased teha enda valitud vald-

haridus- ja teadusvalla hüvanguks.

26. septembril tähistati Euroopa

eurooplast 27 liikmesriigist.

kondades vabalt koostööd kolman-

Võistluse eesmärk on innustada ja

keeltepäeva, et seeläbi tähtsus-

datest riikidest pärit kolleegidega.

esile tõsta avalike teenuste osu-

tada kõiki Euroopas kõneldavaid

Seda täiendavad sihtmeetmed,

tamise uuenduslikke viise, arves-

keeli: nii suure kõnelejaskonnaga

millega toetatakse koostööd kind-

tades et avaliku sektori kulutused

keeli kui ka murdeid, nii põliskeeli

lates valdkondades ja kindlate

moodustasid 2010. aastal ELi

kui ka uusi keelekujusid.

partneritega. Samuti edendab stra-

SKPst ligikaudu poole. Teretulnud

Tänavune peaüritus toimus 26.

teegia teaduse ja innovatsiooni

on igat laadi projektid, mille hulka

septembril Narvas koostöös Tartu

ühiseid rahvusvahelisi põhimõt-

kuuluvad nii väikestele iduette-

Ülikooli Narva Kolledžiga.

teid, näiteks seoses teadusuurin-

võtetele mõeldud võrguplatvormid,

Narva Kolledži uhiuue maja aatriu-

gute

soolise

eakatele pakutavad hooldustee-

mis leidis aset traditsiooniline

võrdõiguslikkuse ja avatud juurde-

nused, keskkonnasõbraliku trans-

keelte ja kultuuride päev, mille

pääsuga, et luua üleilmsele tead-

pordi projektid kui ka kutseõppe

raames

laskonnale võrdsed võimalused

uuendamise ja teadlaste ettevõt-

saatkondade esindajad tutvustasid

rahvusvaheliseks koostööks. Stra-

lusvaimu suurendamise algatused.

eri riikide keeli, kultuuri ja õppi-

teegia eesmärk on ka suurendada

Algatuse esitajaks võivad olla ELi

misvõimalusi.

teaduse ja innovatsiooni panust

liikmesriikide ja Euroopa liidu tea-

Sel aastal oli keeltepäeval esinda-

liidu välispoliitikas. Komisjon esitab

dusuuringute raamprogrammiga

tud Briti Nõukogu, Rootsi Saat-

iga kahe aasta tagant aruandeid

liitunud riikide asutused. Esitata-

kond, Taani Kultuuri Instituut,

edusammude kohta.

vad projektid peavad olema toimi-

Soome Instituut, Puškini Instituut,

Euroopa Liit on teaduse ja innovat-

nud üks kuni neli aastat. Osavõtu-

Goethe Instituut, Ungari Instituut,

siooni valdkonnas juhtrollis — kuigi

soovist tuleb teada anda 15. veeb-

Prantsuse Instituut, Austria Saat-

siin elab vaid 7% maailma rahvas-

ruariks 2013.

kond, Võru Instituut, Eesti Insti-

tikust, moodustavad siinsed teadus-

Võitja selgitamisel lähtutakse nel-

tuut, Fenno-Ugria Asutus, Poola

Loe lähemalt Koja kodulehelt

kulud 24% maailma teaduskulu-

jast kriteeriumist: algatuse ma-

Saatkond, Kihnu Kultuuri Instituut

www.koda.ee/uudised/

dest ning siin avaldatakse 32%

janduslik mõju, selle ühiskondlik

ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

euroopa-uudised-2.

usaldusväärsuse,

26. SEPTEMBRIL TÄHISTATI EUROOPA KEELTEPÄEVA

kultuuriinstituutide

mistel osalemine on parim viis, kuidas oma hääl ühenduses kuuldavaks teha. Eurobaromeetri viis läbi TNS Opinion ajavahemikul 2.- 17. juuni 2012, 26 622

Eestit puudutav osa uuringust on leitav: www.europarl.ee/view/et/ Eurobaromeeter/Valimisteni.htm

(Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis)

12 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- KONKURENTSIVÕIME -

KONKURENTSIVÕIME EDETABEL 2012 —

10 AASTAT MÕÕDUVÕTMIST

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

PIRET SALMISTU Turundusdirektor

Sel aastal koostati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt algatatud Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabelit juba kümnendat korda. Koos riikliku konkursiga „Ettevõtluse Auhind” korraldatav konkurss jõudis haripunkti 20. septembril, kui Estonia Kontserdisaalis toimunud pidulikul galaõhtul austati 2012. aasta parimaid ettevõtteid.

•

aubanduskoja juhatuse esi-

on tulnud proovida seda, mida tä-

mees Toomas Luman tänas

hendab kordades kasvav käive

austamisõhtul peetud kõnes kõiki

ühel aastal, kuid järgmisel juba

üldvõitja ja konkurentsivõimelisim side-,

konkurentsivõime edetabelis osa-

samasugune või suuremgi langus.

kommunikatsiooni- ja IT-ettevõte — EMT AS

lejaid ning nentis, et kümnendat

Eesti on neis oludes näidanud en-

konkurentsivõimelisim tööstus- ja energeetikaettevõte —

korda koostatav konkurentsivõime

nast teotahtelise ja võimeka riigi-

Eesti Energia AS

edetabel on kujunenud kestvaks

na, mille ettevõtjad on pidanud

konkurentsivõimelisim toiduainetööstuse ettevõte —

traditsiooniks ja jagatavad auhin-

lühikese aja jooksul toime tulema

A. Le Coq AS

nad väärikaks tunnustuseks. „Täi-

väga äärmuslikes tingimustes.“

konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte —

tunud on kümnes aasta, kui ette-

Tallinna Kaubamaja AS

võtjaid ühtse ja rahvusvaheliselt

Käesoleva aasta konkurentsivõi-

konkurentsivõimelisim hulgikaubandusettevõte —

tunnustatud metoodika järgi kõr-

me edetabelis osalemiseks saatis

Orlen Eesti OÜ

vutame. Toome esile ja tunnus-

oma 2011. aasta majandusnäita-

konkurentsivõimelisim turismiettevõte —

tame edukamaid ja seame neid

jad 556 ettevõtet — osalejate arv

GoAdventure OÜ

teistele eeskujuks. On rõõm tõde-

oli lausa 170 võrra suurem kui

konkurentsivõimelisim äriteenindus- ja kinnisvaraettevõte —

da, et osaledasoovijaid oli sel aastal

möödunud aastal. Vastavalt me-

Riigi Kinnisvara AS

märksa rohkem kui viimastel kor-

toodikale kvalifitseerus lõpptabeli

konkurentsivõimelisim transpordi- ja logistikaettevõte —

dadel. Need kümme aastat on

koostamiseks 546. Põhiline mit-

Tallinna Sadam AS

õpetanud meile palju. Omal nahal

tekvalifitseerumise põhjus oli

KONKURENTSIVÕIMELISIMAD ETTEVÕTTED 2012:

konkurentsivõimelisim arhitektuuri- ja projekteerimisettevõte — Esplan OÜ

•

konkurentsivõimelisim ehitusettevõte — Merko Ehitus AS

•

konkurentsivõimelisim põllu- ja metsamajandusettevõte — Riigimetsa Majandamise Keskus

•

konkurentsivõimelisim finantsvahendusettevõte — Swedbank AS

•

konkurentsivõimelisim teenindusettevõte — Trustcorp OÜ

•

konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte — Norpe Eesti OÜ

•

mitmekülgselt konkurentsivõimeline ettevõte — Santa Monica Networks Group OÜ (Justas Dargužas) KAUBANDUSKODA ÕNNITLEB KÕIKI VÕITJAID NING SOOVIB JÄTKUVAT EDU JA ÕNNESTUMISI ETTEVÕTMISTES!

Peaminister Ansip tunnustamas ASi EMT, 2012. aasta konkurentsivõimelisima ettevõtte tiitli võitjat.

13 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

- KONKURENTSIVÕIME -

Konkursside Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabel 2012 ja Ettevõtluse Auhind 2012 võitjad koos korraldajate ja auhindade üleandjatega.

osalemiseks mittepiisav täisma-

aastal. Pea kõikides valdkondades

lisimatele välja ka mitmekülgselt

Kümne aasta jooksul on Eesti

jandusaastate arv.

kasvas osavõtt võrreldes möödu-

konkurentsivõimeline

ettevõte,

konkurentsivõimelisimaks ette-

nud aastaga; 20-30 ettevõtte võrra

kelle konkurentsivõime tugineb

võtteks osutunud viis ettevõtet:

Osalejatel oli võimalik valida 12 te-

kasvas konkureerimine hulgikau-

üheaegselt nii suurusel, dünaami-

gevusvaldkonna vahel, et ennast

banduse, transpordi ja logistika,

lisusel (arengukiirusel) kui ka

konkurentidega võrrelda. Konkursi

ehituse ja muu teeninduse vald-

efektiivsusel.

käigus otsustasid korraldajad lisa-

kondades. Vaid side-, kommunikat-

da uue, kolmeteistkümnenda vald-

siooni- ja IT-teenuste valdkonnas

Edetabeli koostamiseks vajalikud

konna — projekteerimine ja arhi-

jäi osavõtt eelmise aastaga võr-

tehnilised arvestused viis läbi

tektuur. Uus kategooria sündis

reldes väiksemaks, turismivald-

Eesti Konjunktuuriinstituut. Kon-

•

Eesti Energia AS (2003),

•

Hansapank (2004, 2005, 2006),

•

Tallink Grupp (2007, 2008, 2010),

•

Mažeikiu Nafta Trading (2009),

selle valdkonna ettevõtte kiidu-

konnas oli kandideerijaid sama-

kursi partner on Eesti Tööandjate

•

EMT (2011, 2012).

väärt ettepaneku tagajärjel.

palju kui 2011. aastal.

Keskliit.

Enim kordi on konkursi võitnud

Lisaks üldvõitjale selgitati välja ka

Eriti arvukas osavõtt oli sel aastal

8 korda, BLRT Grupp tööstus- ja

kõige konkurentsivõimelisem väike-

tööstuse ja energeetika valdkon-

energeetikavaldkonnas —7 korda.

ja keskettevõte. Selles kategoorias

nas — 165 ettevõtet (möödunud

soovis oma ettevõtet teistega

aastal 140 ja 2010. aastal 88). Juba

võrrelda juba 309 ettevõtet — see

teist aastat selgitati lisaks tegevus-

on 75 võrra enam kui möödunud

valdkondade konkurentsivõime-

Merko Ehitus ehitusvaldkonnas —

6 korda on auhinna saanud A. Le

Edetabelid, artiklid võitjatega

Coq toiduainetööstuse ja Mažei-

ja konkursside ajalugu veebi-

kiu Nafta Trading (täna Orlen)

lehel www.konkurents.ee.

hulgikaubanduse valdkonnas.

Pikima võitjastaažiga ettevõtte Merko Ehitus AS

Tunnustati ka noorte ettevõtlikkust: 21. kooli õpilasfirma Student Network

juhatuse esimees Andrus Trink tänusõnu lausumas.

pälvis tiitli Parim Õpilasfirma.

14 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- KOJA LIIKMED -

KOJA UUTE LIIKMETE VASTUVÕTT —

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

PRIIT RAAMAT

UUTE LIIKMETE KOHTUMISPAIK

Turundus- ja liikmesuhete osakonna projektijuht

Üks esimesi liikmeüritusi, kuhu värskelt Kaubanduskojaga liitunud ettevõtjad kutsutakse, on uute liikmete vastuvõtt, mille eesmärgiks on tutvustada äsja liikmeskonda astunud ettevõtjale Koda ja selle teenuseid, aga ka anda Koja töötajatele võimalus uute liikmetega kohtuda, et edasine koostöö saaks pikk ja tulemuslik.

äinud nädalal toimus Kauban-

Ürituse pidulikumas osas antakse

ning antud üritusel on neil juba

vähene suhtlus teiste ettevõtjatega,

duskojas järjekordne selline

uutele liikmetele kätte Kauban-

ühine pind Koja liikmelisuse näol

kes tegutsevad hoopis teistsugusel

üritus. Aastas paar korda toimu-

duskoja liikmetunnistused. Tradit-

olemas,” sõnas Kaubanduskoja pea-

tegevusalal, kuid kust võib tihti-

vale sündmusele saavad kutse vii-

siooniliselt tutvustavad ettevõtjad

direktor Mait Palts.

peale tekkida väga hea ning tulus

mase paari kuu jooksul Kauban-

tunnistust kätte saades lühidalt ka

duskojaga liitunud ettevõtted. Vas-

oma ettevõtet ja selle tegemisi. Nii

Iga paari kuu tagant toimuv üritus

koja uute liikmete ürituse eesmär-

tuvõtu jooksul antakse uutele liik-

mõnelgi puhul on sellistest tutvus-

on enamasti uue liikme üks esimesi

giks sellist suhtlemist julgustada ja

metele põhjalikum ülevaade Koja

tamistest saanud alguse jutuaja-

kokkupuutepunkte Kaubandusko-

edasi viia,” ütles Kaubanduskoja

olemusest ning teenuseid, samuti

mine, mis on lõpuks viinud tulusa

jaga ning ka Koda tahab, et meie ja

projektijuht Priit Raamat uute liik-

on ettevõtjatel võimalik tutvuda

koostööni. „Kaubanduskoja uute

liikmetevaheline koostöö oleks juba

mete ürituse lõpetuseks.

nii Koja pika ajalooga majaga kui ka

liikmete üritusel on ajaloost meil

algusest peale edukas ja tulus.

kõigi töötajatega. Kõik see on sel-

võtta näiteid rohkem kui mitu, kui

Vabamas õhkkonnas peetav sünd-

Järgmine uute liikmete vastuvõtt

leks, et uus liige saaks võimalikult

siinsamas ruumis on ettevõtjad

mus loob suurepärase pinnase

toimub juba detsembri alguses.

hea ülevaate sellest, milliseid

omale koostööpartneri või kliendi

teiste ettevõtjate ning Koja tööta-

Loodame, et äsja Kaubanduskoja

teenuseid Koda pakub ning millega

leidnud. Koda propageerib alati

jatega tutvumiseks. „Eesti ettevõt-

liikmeskonnaga liitunud ettevõtjad

Koda liikmele abiks saab olla.

ettevõtjate omavahelist suhtlemist

jate kitsaskohaks on tihtipeale

leiavad aega sellel osalemiseks.

koostöö. Seetõttu on Kaubandus-

15 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- KOJA LIIKMED -

AS REMEDIUM —

KÕIK ETTEVÕTTED EI PEA ASUMA TALLINNAS

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

KAIDI TALSEN Toimetaja

Augustis tähistas oma asutamise 20. aastapäeva juba 1997. aastast Kaubanduskoja liige olnud AS Remedium. Usutlesime tähtsa sündmuse puhul ettevõte tegevjuht Sivar Irvalit.

SIVAR IRVAL AS-i Remedium tegevjuht

es palju teeb, see palju

Millised on hetkel teie suurimad

(suurem osa ärist käib seal, lennu-

riiklikul tasemel väga targalt ja

jõuab. Tundub, et Reme-

ja olulisimad projektid?

jaam, sadamad, kulude kokkuhoid

jõuliselt tegutsema, et oma riigi

transpordilt, jne.), aga kõik et-

areng tulevikus tagada. Robotid meie eest veel tegutsema ei hakka...

dium jõuab palju, sest tegevus — suundi on teil mitmeid. Kuidas et-

Toon välja kaks uut projekti, mis

tevõtted ei pea asuma pealinnas!

tevõte alguse sai ja millised on teie

tõenäoliselt saavad Remediumis

Pealegi on meie väärtuslikud töö-

peamised tegevusvaldkonnad?

lähiaastatel väga olulisteks. Esiteks

tajad Rakverest ja selle ümbrusest

progressiivsete piimafarmide taas-

ning neist ei taha kuidagi loobuda.

Kuidas on ettevõtte suhted kohaliku omavalitsusega? On nad teile

AS Remedium asutati 1992. aastal,

tootmise ja geneetika ning juhti-

mil alustasime tegevust väikestes

mise projekt. Projekt on välja töö-

riigilt renditud apteegiruumides.

tatud Eesti progressiivsete piima-

Algseks ideeks oli müüa Eesti loo-

farmide kasumi parandamise ees-

maarstidele veterinaarravimeid.

märgil. Projekti tulemusel peaks

Kuna turg oli tühi kvaliteetsetest

paranema rahvuslik piimatoodang

ravimitest, hakkasime otsima välis-

ja potentsiaalne geneetiline res-

partnereid — nii sai alguse ette-

surss. Samuti peaks see suuren-

võtte imporditegevus. Seejärel

dama piimatootjate kasumit ning

Spetsialistide leidmine on väga

tütarettevõte. Soovisime rajada

alustasime loomasöötade, sööda-

parandama farmide elujõulisust

keeruline mitmetel põhjustel. Minu

suletud süsteemiga kalakasvan-

lisandite ja kalasöötad maale-

piimatootmise maailmaturul.

hinnangul on üheks oluliseks põh-

duse, mille ehitusloa saamiseks

toomise ja hulgimüügiga.

Teiseks oluliseks tulevikuprojek-

juseks see, et tööjõuturg ja majan-

kulus meil ca viis aastat! Selle ajaga

Tänaseks tegutseme viies vald-

tiks on meil täppissöötmine ning

dusolukord riigis ei ole vastavuses.

sai läbi üks Euroopa Liidu toetuste

konnas: vaktsiinid ja veterinaar-

tuleviku piimafarmi kontseptsioon,

Teiseks ei ole ilmselt ka riiklikud

periood, muutus oluliselt majan-

ravimid, tooted loomakasvatus-

mis on hetkel aga üsna algusjärgus.

tellimused koolidelt ametialadele

dusmaastik, jne. Projekt jäigi ellu

vastavuses nõudlusega nii täna ja

viimata, aga investeerida oli vaja

ei saa olema ka tulevikus. Kolman-

juba üle paari miljoni krooni, mis ei

daks oluliseks põhjuseks on minu

ole tänaseks sentigi tagasi tootnud.

ettevõtetele (söödad, söödalisandid, kemikaalid, hügieenitooted, tarkvarad, täppissöötmistehnoloogia, veiste sperma), tooted kalakasvatajatele (söödad, seadmed, kemikaalid, ravimid, nõustamine), tooted lemmikloomadele (toidud,

Remediumi asukohaks on algusest peale olnud Rakvere. Kas see on olnud strateegiline valik või on olnud ka kaalumisel nt Tallinnasse või Tartusse kolimine?

abiks või pigem takistuseks? Ettevõte tegutseb üsna spetsiifilises valdkonnas, kas teil on oma ala spetsialistide leidmine lihtne või esitab teie asukoht/muud faktorid selles osas mingeid takistusi?

Valdkonnas, kus Remedium tegutseb, ei ole takistusi tehtud, erilist koostööd ka ei ole. Samas võin tuua ka väga keerulise ja halva näite teise omavalitsuse kohta, kus tegutses (ei tegutse täna) üks meie

arvates see, et meie rahvaarv on väike ja seetõttu on ka säravate isikute valikuvõimalus väike — need , kes on, on väga hinnatud ja

Kas Eesti praegune ettevõtluskeskkond on Remediumi jaoks soodne või näete, et teatud regu-

lisandid, tarvikud), piimatootjate

Ettevõtte asutajad ja ka tänased

töötavad motiveeritult või läinud

nõustamine (haiguste ennetami-

omanikud on tihedalt seotud Rak-

teistesse riikidesse tööle.

ne, raviskeemid, geneetika ja taas-

verega. Ettevõtte süda on Rakvere

Üks ettevõtja ütles väga hästi —

tootmine, söötmine ja pidamine,

servas Piira külas. Pealinnas oleks

kõik kaardid on laual, mängida tu-

Eestis on tohtult palju, kohati isegi

kasumlikkuse tõstmine).

ettevõtluseks küll mitmeid eeliseid

leb nendega, mis on. Samas peame

rumalat, bürokraatiat. Sellega tege-

latsioonide muutmine aitaks kaasa teie ettevõtte arengule?

16 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- JUHTIMISVEERG -

lemisele ja kohati ka selle vastu võitlemisele

kulub

liiga

palju

ressursse (aeg, raha) ning areng on pidurdatud. Eesti inimesed ja ametkonnad

peaksid

süvitsi

mõtlema, kes ja mis, kelle või mille jaoks eksisteerib. Kas inimesed ja ettevõtted on seaduste jaoks või

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

MIKS ESTONIAN AIRI, EESTI ENERGIA JA ARENGUFONDI JUHID ON

IGAVESTI KRIITIKUTE HAMMASTE VAHEL

vastupidi. Arvan, et kõiki Euroopa Liidu määrusi ei tuleks 101% ja forsseeritult täitma asuda. Me ei ole selliselt käitudes võimelised

TAIVO PAJU Director Media

konkureerima vana Euroopaga, rääkimata USA-st või Aasiast.

Enamik Eestis tegutsevast tuhandest firmast ei pääse iialgi lehte. Kuid on mõned, Kuidas mõjus ülemaailme finants-

mis on pidevalt tähelepanu keskmes. Mu meelest moodustavad kõige enam

kriis ettevõttele ja milliseks prog-

kritiseeritud ettevõtete esikolmiku Eesti Energia, Estonian Air ja Arengufond.

noosite lähitulevikku? Mõju oli päris tugev — kuna piimandussektor kannatas kõvasti ja Remediumi suur osa tulust tuli just

iks just nemad? Ilmselt

ajalugu tõestab seda hästi: kui

seepärast, et Eesti Energia

autotööstuse koidikul tegutses

küljes oleme (veel) kõik juhetpidi

Ameerikas 2000 selle alla ettevõtet,

oluliselt. Kaotasime 2009. aastal

kinni; alustavaisse ettevõtteisse

siis täna, 100 aastat hiljem, on neist

25% käibest ja seda väga suurte

panustav riiklik Arengufond riskib

ellu jäänud vaid 1%.

jõupingutustega, selleks et langus

suurte rahadega, ning lennundus

suurem ei oleks. Kriisist õppisime,

on lihtsalt seksikas.

sealt, siis kannatasime ka meie

et tuleb oma väiksema tuluga te-

Nii et ei ole olemas jumalikku juhtimisteadmist. Hakkad lihtsalt parima

gevusvaldkondade käivet kas-

Miks ikkagi jahmerdab Eesti Ener-

äratundmise järgi eesmärgi poole

vatada, et riske hajutada. Oleme

gia põlevkiviga kusagil Jordaanias?

liikuma ning kui viltu läheb, muudad

viimase kahe aastaga seda stra-

Miks Estonian Air veab pooltund-

suunda. Ning kindel liikumissuund

teegiat ka edukalt ellu viinud. Tule-

matuist Soome väikelinnadest in-

on Estonian Airil, Eesti Energial ja

vik — „ei me ette tea” ütlevad

imesi Eestisse? Ikka ja jälle saab ka

Arengufondil selgelt olemas.

tuntud laulusõnad. On selge, et

palgateema üles võtta.

ajad on muutunud ja sellele vas-

Estonian Air veab Soomest jt rii-

tavalt tuleb ka tegutseda. Reme-

Ning tahes tahtmata annavad need

kidest reisijad Tallinnasse kokku, et

dium tegutseb sfääris, mis kuhugi

ettevõtted mõnede valede otsus-

neid siit edasi lennutada. Ainult nii

ei kao — inimesed vajavad toitu,

tega kriitikuile ka ise jutuainet —

on võimalik uusi lennuühendusi

seega ka loomad ja kalad süüa ning

teisiti ei ole see kahjuks võimalik.

suurtesse keskustesse avada. Eesti

ravi, samuti ei usu ma, et lemmik-

Energia on otsustanud inimpõlvede

loomadest lähiajal loobutakse.

Põnev majandusmõtleja Tim Har-

jooksul kogutud teadmised teha

Loomakasvatusvaldkonnas näen

ford, kes peatselt ka Pärnu juh-

põlevkivist rahaks mujal maailmas.

pigem pidevat arengut üldiselt ja

timiskonverentsil esineb, räägib oma

Arengufond on kavatseb teha veelgi

ka Remediumile. Arvan, et Eesti

raamatus „Kohanemine“, kuidas

riskantsemaid investeeringuid, sest

riik peaks põllumajanduse aren-

psühholoog Phil Tetlock uuris 20

see ongi nende tegevuse mõte.

damist võtma märksa tõsisemalt,

aasta jooksul eri elualade ekspertide

sest see sektor on meie üks häid

ennustusi, mis aitaks teha paremaid

Aga selle teada saamiseks, kas va-

võimalusi riigi heaolu ja rikkuse

otsuseid, ja veendus üha enam, et

litud suund on parim, ei ole lihtsalt

kasvatamiseks.

ükskõik, kui kõvade asjatundjatega

teist teed kui katse-eksituse mee-

ka tegemist polnud, ikka panid nad

tod. Tee edu juurde leitaksegi

lõppkokkuvõttes puusse.

kobamisi, ühelt ebaõnnestumiselt teisele liikudes.

See tähendab, et ka ettevõtete juhid ei saa olla ilmeksimatud. Ettevõtluse

Kriitikud lihtsalt ei tea seda.

17 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- I N N O VAT S I O O N I V E E R G -

SEPTEMBRIS SELGUSID

EESTI DISAINIAUHINNAD 2012 LAUREAADID

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

PIRET POTISEPP Innovatsioonikeskus InnoEurope

BRUNO 2012 parima tootedisaini kategoorias osutus võitjaks Margus Triibmanni rattahoidja TULIP FAN FAN. Tegemist on elastse ja turvalise aasakujulise rattahoidjaga, mille välimine kiht on ilmasikukindel kumm ning sisemuses paikneb terastross. Hoidja muudab eriliseks see, et ratta kinnituskoht pole üheselt määratletud. Seetõttu sobib TULIP FAN FAN hästi eri kõrguse ning eri tüüpi raamiga rataste kinnitamiseks. „Rattahoidja ei ole lihtsalt lustlik, aga ka väga nutikas toode,” tõdes žürii liige August Kull.

rahvale ning kannab ka disaini-

Noore disaineri auhind SÄSI läks

„koduleht” valiti parimaks Õhtu-

lidisainer Monika Järgi kan-

harimise funktsioone. Eraldi tõstis

jagamisele kolme disaineri vahel:

lehe digileht, mille autoriteks Tajo

gaseeria FLY, mis valmistatud

rahvusvaheline žürii esile kultuuri-

Kärt Ojavee, Elena Karelson, Indrek

Oja, Oliver Pulges, Lauri Borodkin.

linasest ja puuvillasest ning on ka-

kanade projekti, mille autoriteks

Sirkel. Martin Pärn, SÄSI algataja ja

Veebidisaini alamkategoorias „muu

hepoolselt kasutatav. Lisaks huvi-

on Mari Hunt, Grete Veskiväli,

žürii esimees: „Kõik 43 SÄSIl osa-

lahendus” osutus parimaks Lexuse

tavale

lahendusele

Kaisa Kangur, Triin Orav, Juula

lenud noort disainerit näitavad, et

virtuaalne müügimees, autoriteks

meeldis žüriiliikmetele tõsiasi, et

Saar, Aet Ader, Liisi Tamm ja Isabel

sirgumas on uus ja väga tugev

Helene Vetik, Indrek Uri, Marina

kangas on ka põhjamaiselt soe.

Neumann.

põlvkond disainereid, kes teavad,

Gladkova, Mika Tuupola, Karl Salu-

mida nad tahavad ja teavad, kuidas

veer, Ulvi Vikat.

tehnilisele

Samuti leidis äramärkimist Kristjan

Veel leidsid žürii poolt äramärkmist

seda saavutada. SÄSI auhind läks

Urke loodud dünaamilise välja-

Karl Annuse loodud puidust prilli-

jagamisele kolme väga tugeva,

Eesti Disainiauhindade GRAND

nägemisega lambivari Leaf, Em-

raame esitlev Karl-kollektsioon

juba oma tegevustega Eesti disai-

PRIX auhind omistati trükisele

manuel Mesleti loodud kontori-

2013 ning Sille Sikmanni loodud

nimaastikku oluliselt mõjutanud

„HULA. Inimeste peal testitud.”

mööbel COW ning Monika Järgi ja

käsitöö jalanõud eraklientidele.

disaineri vahel. Nendel noortel

Parima disainimeeskonna tunnus-

Kaidi Ploomipuu ühistööna val-

Puidust prilliraamide kohta tõdes

disainertel on ka rahvusvahelist

tus läks Produktsioonigrupp mees-

minud vaibakollektsioon Unlimi-

žürii ühehäälselt, et tegu on pa-

haaret — Helena Karelson töötab

konnale. Parimaks disainikriitikuks

ted. Lambivarju puhul nentisid

rima prillikollektsiooniga, mida nad

osaliselt Londonis ning Kärt Ojavee

valiti Karin Paulus.

žüriiliikmed, et tegemist on hea

on näinud. Äramärgitud jalanõude

pälvis just oma projekti SymbiosisO

tööstusliku

Kontori-

kohta aga ütles žüriiliige Kull, et

eest Be Open Awards London 2012

mööbli puhul hindas žürii enim

need rikastavad meie igavat täna-

„Cast” kategoorias teise koha."

meeldivaid materjale ja inimsõbra-

vapilti.

disainiga.

Graafilise disaini auhinnakategoo-

likku vormi, samuti intelligentset lahendust juhtmete peitmiseks.

„Žürii võttis hindamisel aluseks

rias võitis trükiste alamkategoorias

Kontorimööbel COW pälvis ka pub-

konkursi tingimustes ettekirjuta-

EKA Moedisaini osakonna tuden-

likulemmiku tiitli. Vaibakollekt-

tud kriteeriumid, milleks on eel-

gite Mariana Hindi ja Agnes Ratase

siooni pidas žürii tooteks, mis oma

kõige innovatiivsus, kasutajasõb-

loodud trükis „HULA. Inimeste peal

diskreetsusele vaatamata kõnetas

ralikkus, kestlikkus, tootmisvõime-

testitud.” Graafilise disaini auhinna

selle liikmeid.

kus jne. Lõpliku hinnangu tegemi-

alamkategoorias „pakend“ osutus

sel jäid kaalukausile siiski tooted ja

võitjaks Moe Viin 1886. Veebidi-

Parima disainiprojekti kategoorias

projektid, mille kohta võib inimlkult

saini kategoorias tunnistati pari-

võitis Andrus Kõresaare projek-

öelda: meeldib!” kommenteeris

maks mobiilirakenduseks Solaris

teeritud Lennusadam. Žüriiliige

omalt poolt žürii tööd Ilona Gurja-

Kino rakendus, mille loojateks Mihkel

A. Kull tõdes, et hoone puhul on

nova, Eesti Disainerite Liidu esi-

Ronk, Mikk Tõnissoo ja Martin

tegu loominguga, mis on loodud

naine ning konkursi korraldaja.

Mägi. Veebidisaini alamkategoorias

Foto: MARI-LIIS HEINSAAR

ürii poolt märgiti ära tekstii-

18 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TA G A S I VA A D E -

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

EESTI ETTEVÕTJAD SOOME SUURIMAL ALLHANKEMESSIL GERLY JOSTOV

ALIHANKINTA 2012

Teenuste osakonna projektijuht

Üksteist Eesti ettevõtet osales ühisstendiga 18.-20. septembrini toimunud Soome suurimal allhankemessil Tamperes, kus oli esindatud ligi tuhat eksponenti. Messile mindi eelkõige sõnumiga „Kvaliteet mõistliku hinna eest!“ Eesti ettevõtjate ühisstendi organiseeris Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning selle kujundas Marju Liigand firmast Skydesign Studios OÜ.

essil olid Eestit esindamas

ning ta rõhutas, et messil läbilöö-

võrreldes Põhjamaade konkuren-

CNC-töötlemiskeskuse seadistaja/

ja kontakte loomas nii juba

miseks ongi vaja leida nippe, kui-

tidega soodsamad, kuid mitte enam

operaatori õpinguid.

das teistest eristuda.

nii palju, et see oleks oluliseks kon-

pikaaegsed Alihankintal käijad kui ka uued tulijad. Nende seas BLRT

kurentsieeliseks. Selleks, et olla

Lisaks messile võeti osa ka 17. sep-

Masinaehitus OÜ, OÜ Ten Twelve,

HN Steeli esindaja Raul Kastani

Põhjamaade karmil turul konku-

tembril toimunud Eesti Logistika-

Hanval Metall OÜ, Radius Machin-

sõnade kohaselt otsiti partnereid

rentsivõimeline, peab üha enam

klastri ja EASi poolt läbi viidud

ing OÜ, Elme Metall OÜ, FEMW OÜ,

eelkõige just Soome, Rootsi ja

panustama kvaliteeti,” lausus ta.

seminarist „Üheskoos oleme uni-

Saides Narva OÜ, AV Grupp OÜ,

Norra ettevõtete seast, sest nende

Plastone OÜ, AS Harju Elekter

riikidega on Eesti kultuuriruum

Juba mitmendat korda messi külas-

osaleja nii Eestist kui Soomest tut-

Teletehnika, HN Steel OÜ.

sarnasem. Kuid samas lisas Kastan,

tava ASi Harju Elekter Teletehnika

vustati Eesti ärikliimat ja logistilisi

et jalga ukse vahelt sisse saada on

juhataja Urmas Paisnik leidis samuti,

võimalusi, samuti toodi näiteid et-

keeruline, sest tavaliselt kiputakse

et Soome kliendid on üha valivamad

tevõtete koostööst ja vaadati ühes-

toetama ikka omasid. Veljo Konni-

toodete kvaliteedi osas ning neile on

koos tulevikku. Peale selle rääkisid

mois Radius Machining OÜst leidis

väga oluline, et tarned toimuksid

Soome ettevõtjad, milliseid koge-

Üleüldiselt jäid ettevõtjad allhanke-

aga, et hoolimata näivast paigal-

õigel ajal — väga tundlikud ollakse ka

musi nad on saanud koostöös ja

messiga rahule ning pidasid täna-

seisust või koguni õrnast langu-

hinna suhtes. Nii Veljo Konnimois

ärisuhetes Eestiga.

vust üritust kordaläinuks, seda

sest, oldi ikkagi lahkelt nõus jalga

Radius Machining OÜst kui Viktor

juba seetõttu, et kontakte loodi

uksevahele jätta laskma.

Weiss osaühingust Elme Metall

20. septembril toimus messi raames

toonitasid tarnekindluse olulisust,

kahepoolsete kohtumiste üritus, mis

Alihankinta — Eesti aken Euroopasse

eelmiste aastatega võrreldes roh-

kaalsed“. Seminaril, kus oli üle saja

kem. Samaväärselt oluliseks peeti

Eesti ühisstendil osaleva FEMW

sest väljaspool ollakse vägagi tead-

oli organiseeritud sealse Enterprise

nii pidevalt pildil olemist kui ka

OÜ juhatuse esimehe Karl Kivi

likud meie oskustööliste defitsii-

Europe Networki partneri ELY Kes-

uute klientide ja tellimuste hanki-

sõnul peetakse mõne aasta taguse

dist. Seetõttu on Radius Machinin-

kuse poolt. Kohtumistel tundsid Läti,

mist. Messikorraldajate poolt kom-

ajaga võrreldes Eesti eeliseks mitte

gul plaanis teha algust ettevõt-

Leedu, Soome, Rootsi, aga ka Vene-

menteeris projektijuht Jani Maja, et

niivõrd odavust kui garanteeritud

tepoolse stipendiumi asutamisega

maa esindajad huvi Eesti ettevõtete

Eesti stend oli väga silmapaistev

kvaliteeti. „Eesti tooted on küll

eesmärgiga motiveerida ja toetada

ja ärikliima vastu.

20 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

- TEATED -

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUM igal laupäeval kell 15.00.

Kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

KOJA LIIKMEID OODATAKSE OSALEMA

Kutsume ettevõtteid osalema konkursil

„Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte 2012”

2012. AASTA EESTI VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE INDEKSIS

Keskkonnaministeerium on avanud taas konkursi „Aasta Keskkonna-

Kõiki Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmeid oodatakse osalema 2012.

tegu” ning kutsub ettevõtteid kandideerima kõnealuse konkursi

aasta Eesti vastutustundliku ettevõtluse indeksisse. Eelmisel aastal

Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte kategoorias. Aasta Keskkonna-

osales indeksis 39 Koja liiget.

sõbraliku Ettevõtte tiitlile võivad kandideerida organisatsioonid, kes on teinud jõupingutusi ja investeeringuid keskkonnakoormuse vähendamiseks, kes propageerivad keskkonnahoidlikku tootmisviisi ja/või teadvustavad avalikkuses säästva arengu suunalist tegevust.

Järjekorras juba viiendat aastat koostatav indeks on ennast tõestanud kui sobiv juhtimisvahend neile ettevõtetele, kes soovivad saada tagasisidet ja tunnustust oma sotsiaalse ja keskkonnasäästlikule tegevusele. Osalemiseks tuleb täita veebipõhine küsimustik www.csr.ee lehel enne 8. oktoobrit.

Keskkonnasõbraliku Ettevõtte kategoorias annab Keskkonnaministeerium välja neli tiitlit:

Osalemine on tasuta. Väga hea soorituse korral omistatakse ettevõttele

• keskkonnajuhtimise,

ametlik kvaliteedimärgis kuld-, hõbe- või pronkstasemel. Indeksi viivad

• keskkonnasõbraliku toote või teenuse,

läbi Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Majandus- ja Kommunikat-

• keskkonnasõbraliku protsessi ja

siooniministeerium, EBS ja Äripäev.

• keskkonnaalase rahvusvahelise koostöö eest.

OOTAME AKTIIVSET OSAVÕTTU! Lisainfo: LIISI LIIVLAID Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna spetsialist Tel: 626 0750 • E-post: liisi.liivlaid@envir.ee www.envir.ee/keskkonnategu

Lisainfo: MARKO SILLER Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum E-post: marko@csr.ee

21 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

Suunanäitaja — pretensiooni esitamise õigus ja müügigarantii 29. oktoober Kersti Võlu Koolituskeskuses (Kooli 7, Jõhvi)

Tarbijakaitseameti ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse koostöös korraldavat infopäeva juhib Hanna Turetski, Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja. Koolitus toimub eesti ja vene keeles (sünkroontõlkega). Üritusest osavõtu tasu on 10 eurot (lisandub käibemaks), mis sisaldab kohvipause, lõunat ja jaotusmaterjale kas eesti või vene keeles.Osalejaks registreerumine Koja kodulehel www.koda.ee kuni 24. oktoobrini. Ürituse materjalid pannakse üles aadressile: www.tarbijakaitseamet.ee/suunanaitaja. Päevakava: 9.00

Kogunemine

9.30

Tervitussõnad: Margus Ilmjärv, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja

9.40 10.10

10.50

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

- TEATED -

Infopäev

Euroopa Liidu väliskaubanduse sooduskordadest, sõlmitavatest uutest sooduslepingutest ja kauba päritolu tõendamisest 5. novembril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17)

Teema: garantii vs pretensiooni esitamise õigus

Päevakava:

Kokkuvõte teostatud kontrollostudest Eesti kauplustes

10.00

Euroopa Liidu poolt sõlmitavatest

(Anne Reinkort, Tarbijakaitseamet)

uutest lepingutest

Mis vahe on garantiil ja pretensiooni esitamise õigusel?

(Kristi Karelsohn, Välisministeeriumi

(Anneli Nagel, Tarbijakaitseamet)

Väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandus-

Kohvipaus

organisatsioonide büroo direktor) Teema: tööstuskaubad 11.05

10.30

Kaebuse esitamine – poolte õigused ja kohustused (sh teenus)

Liidus kehtivad sooduskorrad

Kaebuse esitamine; ostu tõendamine; vea tõendamine;

• Kauba päritoluga seonduvad ühe-,

esmakordne- ja korduv tootmisdefekt.

kahe- ja mitmepoolsed

(Anneli Nagel, Tarbijakaitseamet) 12.30

sooduskorrad ja päritolureeglid

Kaebuste lahendamine tarbijakaebuste komisjonis

• Kauba päritolu kumulatsioon

Tarbija kaebuste komisjoni pädevus; tarbijakaebuste komisjoni koosseis;

• Päritolutõendid (EUR1, EUR-Med,

tarbijakaebuste komisjoni töökord.

vorm A, arve- ja päritolu-

(Kai Amos, Tarbijakaebuste komisjoni esinaine) 13.05

deklaratsioonid) ja päritolutõendite

Lõuna ja kohvipaus

(järel)kontroll • Uued suunad päritolu tõendamisel

Teema: e-kaubandus ja ülepiirilised ostud 13.35

(uus GSP, REX andmebaas jne)

Ülepiirilised ostud Tarbija õigused teistest Euroopa Liidu riikidest ostude sooritamisel.

(Aimi Pihel, Maksu- ja Tolliameti

Tarbija õigused teiste riikide e-poodidest ostmisel.

tariifide talitus peaspetsialist)

Piiriüleste ostudega seotud kaebuste lahendamine. (Kristina Vaksmaa, Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja) 14.20

12.00

Kohvipaus

12.15

Kaubanduskaitsemeetmed

Poolte õigused ja kohustused e-poest ostes

• Dumpingu- ja tasakaalustustollimaks

14-päevane tagastamisõigus; raha tagastamine; postikulud.

(Anne-Lii Lillbok, Maksu- ja Tolliameti

(Kadi Raudsepp, Tarbijakaitseamet) 15.20

Voucher id — mida silmas pidada vouchereid pakkudes ning vahendades? (Kadi Raudsepp, Tarbijakaitseamet).

15.55

Kaupade ekspordil ja impordil Euroopa

Päeva kokkuvõte

tariifide talituse peaspetsialist) 13.00

Mitte-sooduspäritolu sertifikaatidest (Lidia Friedenthal, Kaubanduskoja vanemnõunik)

Osalustasu Koja liikmele 15 eurot, mitteliikmele 30 eurot. Hindadele lisandub käibemaks.

Lisainfo ja registreerimine: MARGUS ILMJÄRV Tel: 502 3699 • E-post: margus@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: LIDIA FRIEDENTHAL Tel: 604 0077 • E-post: trade@koda.ee

22 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

Võimalused Korea IT- ja elektroonikasektoris 19. oktoobril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös EASi ja mitmete Eesti ning Korea spetsialistide ja ettevõtjatega korraldab Reedel, 19. oktoobril algusega kell 9.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) praktilise seminari Eesti IT- ja elektroonikasektori ettevõtetele. Seminari eesmärk on tutvustada Korea majandust, IT- ja elektroonikatööstust ning võimalusi koostööks. Nõu annavad Korea spetsialis-

Hommikukohv suursaadikuga:

tid, ettevõtjad ning kogemusi jagavad Korea turul juba tegutsevad Eesti

majandusdiplomaat Eesti Saatkonnas Kasahstanis

firmad.

Margus Solnson 9. oktoobril Kaubanduskojas

Programm: • Tervitussõnad Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor) ja Dong-sun Park (Korea Suursaadik Helsingis)*

Teisipäeval, 9. oktoobril toimub kell 8.45-10.15 Eesti KaubandusTööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) sügishooaja teine lühiseminar

• Korea ja Eesti koostöö: tänapäev ja tulevik* Dong-sun Park (Korea Suursaadik Helsingis)

sarjast „Hommikukohv suursaadikuga“. Hommikukohvil kohtub et-

• Korea majandusülevaade, ekspordi-impordi andmed,

tevõtjatega Eesti majandusdiplomaat Kasahstanis Margus Solnson,

turule sisenemise ja kontaktide leidmise võimalused.

kes avab selle atraktiivse, kuid tihti tundmatu maa võlusid ning

Ärikultuur ja selle eripärad.*

eripärasid ettevõtluse kontekstis. Lisaks katab Kasahstanis asuv

Ji-hyung Lee (KOTRA Helsingi esinduse direktor).

saatkond ka Türkmenistani, Kõrgõstani ning Tadžikistani.

KOTRA — Korea Trade Investment Promotion Agency — on Korea äriarendusorganisatsioon, mille põhiülesandeks

Käsitletavad teemad: • Kasahstani ja Eesti majanduskoostöö seis ja võimalused. • Kasahstan kui Eesti üks suurimaid/lähemaid eksporditurge.

on elavdada kaubandussuhteid Korea ja teiste riikide vahel ning tutvustada investeerimisvõimalusi. Helsingi esindus katab lisaks Soomele ka kolme Balti riiki.

• Kasahstani majanduse väljavaade. • Kasahstani võimalused/ohud lähemas tulevikus.

• IT- ja elektroonikavaldkonna tutvustus, arengutrendid

• Eesti ettevõtjate võimalustest Kasahstani turul.

ja tuleviku väljakutsed, sektoris tegutsevate

• Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel.

ettevõtete/organisatsioonide ülevaade*

• Kasahstani kultuurilised iseärasused ja turule

Ji-hyung Lee (KOTRA Helsingi esinduse direktor)

pürgijate takistused. • Suhtlemine ja komplikatsioonid Kasahstani ärikultuuris ja bürokraatias.

• Praktilised näited, kogemuste jagamine, koostööst Balti riikides (k.a Eestis)* Korea ettevõtte esindaja

• Lisaks võimalus uurida Türkmenistani, Kõrgõstani ning Tadžikistani kohta.

• Eesti ettevõtete kogemused • Kokkuvõtted ja arutelu

Seminari osalustasu on Kaubanduskoja liikmele 7 eurot/mitteliikmele 14 eurot (hindadele lisandub käibemaks). Vajalik eelreg-

Tärniga märgitud ettekanded on inglise keeles.

istreerimine hiljemalt 08.10.2012. Kohtade arv on piiratud!

Korraldajal on õigus teha muudatusi. Osalustasu on 15 eurot (hinnale lisandub käibemaks). Seminari korraldamist kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerumine: PRIIT RAAMAT Tel: 604 0087 • E-post: priit@koda.ee

Registreeru nutitelefoni või tahvelarvuti kaudu!

Lisainfo: KRISTY TÄTTAR • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

23 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

- TEATED -

Seminar

ELi majandusruum — piirideta tegevusväli

Mis iseloomustab meie töökohti ja tehnoloogiat tulevikus? Tule ja saa teada visiooniseminaril

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ning

Tehnoloogia areng ja tuleviku töökoht

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldavad 17. oktoobril

23. oktoobril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

17. oktoobril Swissôtel Tallinnas

Swissôtel Tallinnas (Tornimäe 3) seminari „ELi majandusruum – piirideta tegevusväli”. Seminaril käsitletakse piiriülese tegutsemise õiguslikku raamistikku tänasel päeval ja uusi algatusi, ettevõtjana mujal tegutsemist lihtsustavaid ja abistavaid vahendeid ning ettevõtjate reaalseid kogemusi ja probleeme seoses piiriülese äritegevusega.

Seminari kava: 9.00 9.30

Hommikukohv Tehnoloogia tulevik (Rasmus Reimo, Microsoft Eesti)

Päevakavas on:

Räägime 5-10 aasta perspektiivis meid enim mõjutavatest

• Ettekanne Euroopa Komisjoni esindajalt.

tehnoloogia arengutest. Vaatame tehnoloogia erinevaid aren-

• Ettekanded tegutsevatelt Eesti ja välismaa ettevõtjatelt.

gustsenaariumeid, analüüsime, kuidas muutub selle käigus

• Tutvustatakse erinevaid siseturu abimehhanisme.

tehnoloogia kasutajakogemus ning arutleme, kuidas muutub meie kui inimeste roll tehnoloogia kasutamisel tulevikus.

Seminar toimub eesti ja inglise keeles. 10.15

Revolutsiooniliselt uus arvutitöökoha kasutuskogemus (Andres Sirel, Microsoft Eesti) Windows 8 on suurim kasutuskogemuse uuendus arvutitöökohal pärast Windows 95 tulekut. Teeme demode käigus tutvust Windows 8, järgmise põlvkonna ärirakenduste ja -teenustega ning räägime uutest põhimõtetest, mida

Lisainfo ja registreerimine: TRIIN UDRIS

IT-otsuste tegijatel on kasulik teada.

Tel: 604 0090 • E-post: triin@koda.ee 11.00 Kohvipaus 11.15

Rahvusvaheline mess ja kontaktkohtumiste üritus Tech Industry 2012 29.–30. novembril Riias Messil Tech Industry on esindatud tööstuse, tootmise, masinaehituse,

Future of Workplace Computing. Tuleviku töökoht (Glen Koskela, Fujitsu Nordic — ettekanne on inglise keeles) Sotsiaalsete võrgustike, mobiilsidevahendite, pilverakenduste ning avaliku andmesalvestuse arengutredid muudavad pöördumatult meie arvutiga töötamise harjumust. Igaühele sobiv tööarvuti kaotab oma äriotstarvet. Sellest ning veel palju enamast räägib Fujitsu Nordicu tehnoloogia strateegia direktor ja visionäär Glen Koskela.

12.00 IT-juhtimise tulevik

metallitöötluse, automaatika, elektroonika, elektrotehnika ja tööriis-

(Elvis Tilgar ja Kaupo Grünberg, Fujitsu Eesti)

tadega tegelevad ettevõtted. Osalema oodatakse üle 25 000 isiku ja

IT-juhtimise roll ettevõttes täna ja homme.

200 ettevõtte 21 riigist. Messi raames toimuvad ka mitmed loengud ja

12.20 IT-riskide ja -kulude haldus

seminarid ning osaleda saab ka kontaktkohtumiste üritusel eelnevalt

(Elvis Tilgar ja Kaupo Grünberg, Fujitsu Eesti)

valitud ettevõtetega. Kõigile kontaktkohtumistel osalejatele on mes-

Eesti kesksuurte ettevõtete näitel.

sipääse tasuta. 12.45 Lõpetame ja vastame küsimustele Enne 15. oktoobrit registreerinutele korraldatakse soovi korral ka firmakülastusi. Osalemine tasuta.

Seminari osalustasu Kaubanduskoja liikmele 30 eurot ja mitteliikmele 60 eurot. Hindadele lisandub käibemaks.

Tulge kuulama ja olge arengutega kursis! Lisainfo ja registreerimine: TRIIN UDRIS

Lisainfo ja registreerimine: MOONIKA KUKK

Tel: 604 0090 • E-post: triin@koda.ee

Tel: 604 0060 • E-post: moonika.kukk@koda.ee

24 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

- TEATED -

Ida-Virumaa arengukonverents 2012 12. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE: AS FUJITSU SERVICES

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab konverentsisarja „Asimuut arengule” raames

AS Fujitsu Services pakub kõikidele Kauban-

Jõhvi Kontserdimajas (Pargi 40, Jõhvi) konverentsi, mille sihtrühmaks on Ida-Virumaa

duskoja liikmetele võimalust proovida/kasutada

käekäigust huvitatud ettevõtjad, omavalitsuste, riigiasutuste ja vabaühenduste

veebipõhist personalitarkvara Persona V3 30

esindajad. Konverentsil osalemine on tasuta, vajalik eelregistreerimine.

päeva jooksul TASUTA (kokkuleppel ka pikemalt)! Persona V3 on kaasaegne tarkvara, mis on per-

Päevakava:

sonalijuhi parim sõber. Selle abil saad koondada et-

9.30

tevõtte personaliandmed ühte kindlasse kohta,

Saabumine, tervituskohv

10.00 Avasõna (Ida-Viru maavanem Riho Breivel)

saad arvutada puhkuseid, planeerida koolitusi ja

10.15

Euroopa Liidu ja Eesti arengustsenaariumid aastateks 2014-2020

arenguvestluseid ning hoida silma peal ettevõtte

• Euroopa areng aastani 2020 — muutused kodaniku tasandil

arengul. Lühitutvustus saate vaadata aadressil

(Kristiina Ojuland, Euroopa Parlamendi liige) • Euroopa Liidu kui riikide liidu ja majandusliidu areng aastani 2020 (Paavo Palk, Euroopa Komisjoni Eesti esindus) 11.15

http://youtu.be/UMW_12a_Ug0. Lisaks personalimoodulile on võimalik proovida ka veebipõhist tööajaplaneerimise tarkvara —

• Regionaalarengu kavandamine Eestis (Siseministeeriumi esindaja)

Persona Plannerit, mis annab Sulle võimaluse

Ida-Virumaa arengustsenaariumid aastateks 2014-2020

muuta töötajate tööaja planeerimise ja regist-

• Arengu planeerimise üldine loogika

reerimise protsessi täpsemaks, ülevaatlikumaks

(Lauri Jalonen, OÜ Nutifikaator)

ning kiiremaks. Lühitutvust saate vaadata aad-

• Ida-Virumaa arengueesmärgid aastateks 2014-2020,

ressil http://youtu.be/1E2zJiSJy1o.

seire, seos eelmiste perioodidega (Indrek Narusk, Ida-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist) 12.15

Lõuna

12.45 Perspektiivsed arenguvaldkonnad Ida-Virumaal

Lisainfo: Kaidi Neeme E-post: Kaidi.Neeme@ee.fujitsu.com Veeb: https://persona.fujitsu.ee

• Uued arengusuunad põlevkivivaldkonnas (Kalle Pirk, Põlevkivi Kompetentsikeskus)

REMKO GRUPP OÜ

• Turismikoostöö tulemused ja võimalused (Kadri Jalonen, Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Ida-Virumaa turismiklaster) • Ida-Virumaa kui rahvusvahelise filmitööstuse sihtkoht (Martin Adamsoo, Eesti Filmi ekspordi klastri esindaja) 14.15 Virgutuspaus 14.30 Arengukavad teeviidana (Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu üllatusesineja) 15.15

Moderaatori lõppsõna

Remko Grupp pakub järgmisi teenuseid: tööstusseadmete remont ja hooldus; seadmete kolimine, montaaž ja paigaldus; elektroonilised tööd; uuendame elektriskeeme; seadmete juhtimine kontrolleritega; tõstemehhanismide remont; kraanade ja telferite remont; keevitusseadmete remont; hüdraulika ja pneumaatika seadmete remont.

Järgmised konverentsisarja „Asimuut arengule” üritused:

Meil on olemas oma remondibaas, kus teostame:

• „Haridusfestival”, 18. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas (www.haridusfestival.ee)

treimistöid, freesimistöid, lihvimistöid (kuni 1200

• Konverents „Põlevkivi — kelle rikkus“, 15. novembril Jõhvi Kontserdimajas

mm), raiumistöid. Oleme sertifitseeritud vasta-

(http://pkk.ee/et/uritused/konverents-15-11-2012)

valt ISO 9001:2008 (nr EST 38311A) standardile. Lisainfo:

Lisainfo ja registreerimine: MARGUS ILMJÄRV • Tel: 502 3699 • E-post: margus@koda.ee

Telliskivi 60, 10412 Tallinn Müügiosakond: 5553 8033 Tehniline osakond: 5551 0300 E-post: remko.grupp@gmail.com Veeb: www.remko.ee

Lisainfo: KAIDI TALSEN Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

25 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

- PAKKUMISED -

KOOSTÖÖPAKKUMISED: •

•

Saksa survevalust plasttoodete tootja otsib

•

Kood: 2012-09-18-035

oma kauba edasimüüjaid.

Itaalia maanteetranspordiga tegelev logis-

Kood: 2012-08-28-023

Leedu alumiiniumist akende, uste ja vahe-

ja peoruumidele ning otsib alltöövõtjaid, kes

seinade tootja otsib oma kauba edasimüüjaid.

toodaksid suures mahus, otsib agente ja edasi-

Kood: 2012-09-11-001

müüjaid.

Saksa inseneriteenuseid pakkuv ettevõte, mis

Kood: 2012-09-06-006

•

ja kahjustatud kanalisatsioonitorude asenda-

tootmistsükli efektiivistamist, otsib ühisette-

miseks hoonetes, otsib oma tehnoloogia kasu-

võtlust, allhanget.

tamisest huvitatud ettevõtteid, toote edasi-

Kood: 2012-09-10-009

müüjaid, pakub frantsiisivõimalust.

Saksa e-raamatumüügiga tegelev ettevõte pa-

Kood: 2012-09-04-029 tekstiilisektori ettevõtetele.

Kood: 2012-09-10-004

Kood: 2012-09-04-025 •

Kood: 2012-09-03-021 •

Saksa espresso kohvimasinate tootja otsib allhankijaid. Kood: 2012-09-03-018

•

Leedu auru puhastusmasinate müüja otsib oma toodete edasimüüjaid. Kood: 2012-09-03-017

•

Rootsi tarkvaraettevõte otsib Microsoft SharePointi arendajaid ja pakub allhanget. Kood: 2012-08-30-023

•

Leedu pehmemööbli tootja otsib oma toodete edasimüüjaid. Kood: 2012-08-29-037

•

Saksa plastide töötlemisega tegelev ettevõte otsib väiketuulikute generaatorite tootjaid.

Läti tööriiete tootja pakub end alltöövõtjaks

tegelevatele kirjastustele.

Läti puidutöötlemise ettevõte otsib küttepuude edasimüüjaid.

Rootsi firma on välja töötanud meetodi vanade

dades, hõlmates majandusanalüüsi, juhtimist,

•

Suurbritannia ettevõte on välja töötanud innovatiivse korduvkasutatava katteriide söögitoa

kub oma vahendusteenuseid digiraamatutega

•

Kood: 2012-09-11-010

omab kompetentsi kõigis tehnilistes valdkon-

•

Suurbritannia elektrooniliste seadmete testimise- ja mõõtmisega tegelev ettevõte otsib

tikafirma otsib agente ja esindajaid. •

•

oma toodetele müügiesindajaid ja edasimüüjaid.

Kood: 2012-08-27-004 •

Rootsi konsultatsiooniettevõte pakub oma

Läti üks suurim elektroonikatööstuse ettevõte

teenuseid turule sisenejatele.

ettevõte pakub alltöövõttu ja ettevõtete õigus-

(seadmed IT, turvasüsteemide ja meditsiini-

Kood: 2012-08-27-002

likku esindamist.

seadmetes) pakub allhanget tööstuselektroo-

Kood: 2012-09-07-005

nika sektori ettevõtetele.

Leedu IT- ja raamatupidamisteenuseid pakkuv

Kood: 2012-09-03-019

Suurbritannia elektroonikaseadmete (mobiil-

Ühendkuningriigi ettevõte, mis on leiutanud

Lisainfo: KADRI RIST

tamisega tegelev ettevõte otsib allhankijat,

hiiremati kasutamiseks ebatasastel ja kitsastel

pakub ühisettevõtlust.

pindadel, otsib oma kauba edasimüüjaid.

Kood: 2012-08-29-016

Kood: 2012-08-30-015

Tel: 604 0091 E-post: kadri.rist@koda.ee www.koda.ee/koostoopakkumised

telefonide jm) jäätmete käitlemise- ja taaskasu-

•

RIIGIHANKETEATED: Tekstiil, rõivad, jalanõud

Metall, masinad ja seadmed

•

Norras hangitakse tekstiilist valmistooteid Tähtaeg 29.10.2012. Kood 5383

•

• •

Muu

Tähtaeg 02.11.2012. Kood 5393

•

• • •

IT, elektroonika

•

Tähtaeg 26.10.2012. Kood 5388

Puit, ehitus, ehitusmaterjalid

Rootsis hangitakse aknaid.

•

Leedus hangitakse lampe. Inglismaal hangitakse põrandakatteid. Tähtaeg 22.10.2012. Kood 5391

Tähtaeg 09.11.2012. Kood 5406 •

Norras hangitakse tõlketeenuseid.

Inglismaal hangitakse tarbepuitu. Tähtaeg 22.10.2012. Kood 5398

•

Inglismaal hangitakse majaehitusmaterjale. Tähtaeg 31.10.2012. Kood 5399

Tähtaeg 31.10.2012. Kood 5390 •

Leedus hangitakse teedele puistatavat soola.

Tähtaeg 09.11.2012. Kood 5407

Norras hangitakse haiglavoodeid.

Tähtaeg 05.11.2012. Kood 5389 •

•

Taanis hangitakse monitore. Tähtaeg 26.10.2012. Kood 5397

Tähtaeg 31.10.2012. Kood 5387

•

Inglismaal hangitakse valgusfoore. Tähtaeg 22.10.2012. Kood 5405

ja tarvikud

•

Inglismaal hangitakse märke ja silte. Tähtaeg 22.10.2012. Kood 5404

Soomes hangitakse segamismasinaid.

Mööbel, sisustus Norras hangitakse mööblit.

Rootsis hangitakse kütteõlisid. Tähtaeg 22.10.2012. Kood 5403

Leedus hangitakse kraane, ventiile ja muid riistu.

Tähtaeg 29.10.2012. Kood 5396

Rootsis hangitakse ratastoolipatju. Tähtaeg 31.10.2012. Kood 5402

Saksamaal hangitakse plastitöötlemismasinaid.

Tähtaeg 08.11.2012. Kood 5395

Taanis hangitakse jalatseid. Tähtaeg 05.11.2012. Kood 5386

Tähtaeg 24.10.2012. Kood 5401

Saksamaal hangitakse tööpinke.

Tähtaeg 23.11.2012. Kood 5394

Rootsis hangitakse madratseid. Tähtaeg 22.10.2012. Kood 5385

•

Rootsis hangitakse sukkasid. Tähtaeg 15.11.2012. Kood 5384

Norras hangitakse puitu.

Tähtaeg 22.10.2012. Kood 5392

(dressid, kingitused, auhinnad jmt). •

•

Inglismaal hangitakse parkimisautomaate.

•

Rootsis hangitakse okaspuitu. Tähtaeg 30.10.2012. Kood 5400

Lisainfo: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

26 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 17 • 3. OKTOOBER 2012

- JUUBILARID -

KAUBANDUSKODA ÕNNITLEB OKTOOBRIKUU JUUBILARE! 20 ACG-NYSTRÖM EESTI OÜ liige alates 1997

ADREM PÄRNU AS liige alates 1996

ASMARI VEOD AS liige alates 1998

ELKON ELEKTER OÜ liige alates 2000

ESMAR EHITUS AS liige alates 1997

ESTREFTRANSSERVICE AS liige alates 2001

HAAB AS liige alates 1996

ILVES-EXTRA AS liige alates 1996

INFOTARK AS

PAROC AS

BECKER TRADING OÜ

liige alates 1996

liige alates 1999

PRICEWATERHOUSECOOPERS AS

DEBORA GRUPP AS

liige alates 1995

RASILL AS liige alates 2003

RIVIERA INTERNATIONAL AS liige alates 1996

TANNI-VAKOMA OÜ

liige alates 2000

liige alates 2001

E-PROFIIL AS liige alates 2003

FINEST GROUP AS liige alates 2007

liige alates 2002

TIKKURILA AS

liige alates 2009

liige alates 1997

TONY AS liige alates 2002

INTERLEX OÜ liige alates 1999

VIPIS OÜ

KEILA TERKO LAOMAJANDUSE OÜ

liige alates 1998

liige alates 2012

VIRU ELEKTRIK AS

KRK MÕIGU OÜ

liige alates 2005

liige alates 2002

KANPOL AS

ADVOKAADIBÜROO AMOS OÜ

liige alates 1995

liige alates 1999

LAPI MT AS

ADVOKAADIBÜROO CONCORDIA OÜ

liige alates 2002

DELUX OÜ

HILDING ANDERS BALTIC AS

liige alates 1997

JM KAPITAL OÜ

liige alates 2005

KURG JA PUNNEK OÜ liige alates 2005

LENNULIIKLUSTEENINDUSE AS liige alates 1998

MAASIKAS & KO OÜ

OILIKEN BUNKERING AS liige alates 2003

OTTENDER PLUS AS liige alates 2006

PIILIA KAUBANDUS OÜ liige alates 2001

QVALITAS ARSTIKESKUS AS liige alates 2000

RSL EHITUS OÜ liige alates 2007

SALIBAR OÜ liige alates 2008

SIMM OÜ liige alates 2006

TALLINNA LINNAEHITUSE AS liige alates 1998

TEET-AK OÜ liige alates 2003

UPTIME OÜ liige alates 2003

UUS IDEE OÜ liige alates 1999

WATER BOYS SYSTEM OÜ

liige alates 1999

liige alates 2005

AGOLA-S OÜ

MERLAIN AS

liige alates 2010

NYCOMED SEFA AS

BDG HOLDINGS OÜ

MUHRO OÜ

WELDING CONSTRUCTIONS OÜ

liige alates 1998

liige alates 2008

liige alates 1999

liige alates 2000

MIIDURANNA SADAM AS liige alates 2001

liige alates 2000

10 ADDENDA OÜ liige alates 2007

AHRENS INVESTING OÜ liige alates 2009

ALMARO TRANS OÜ

SPORDI JA TÖÖRÕIVAD OÜ liige alates 2003

TEHNOVORM OÜ liige alates 2003

VAISTAR CAPITAL AS liige alates 2009

liige alates 2011

BOHLE-BALTIC OÜ liige alates 2003

AMEERIKA EHITUSKEEMIA OÜ

COPYMAX OÜ

liige alates 2010

liige alates 2009

BEST-HALL BALTIC OÜ

ECOBIRCH AS

liige alates 2012

liige alates 2005

ECO-MOS OÜ

FELKMAN OÜ

liige alates 2010

liige alates 2009

EST PROFIIL OÜ

FINLAID OÜ

liige alates 2011

liige alates 2008

GRANITESET OÜ

KOSU GROUP OÜ

liige alates 2010

liige alates 2011

LEIGOLA OÜ

KB EHITUSMASINAD OÜ

liige alates 2011

liige alates 2012

LUKU SERVICE OÜ

KNOWIT ESTONIA OÜ

liige alates 2008

ONEMED OÜ liige alates 2004

PROJEKTIEKSPERT OÜ

liige alates 2009

LUCRATUS OÜ liige alates 2007

VIHJE OÜ

liige alates 2004

liige alates 2010

SALESFORCE OÜ

ÖSEL PLASTIC OÜ

liige alates 2008

KAUBANDUSKODA Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0090 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088 • avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine

Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus

Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus

Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus

Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950