Kaubanduskoja Teataja nr 19

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA TÄNA TEATAJAS: • Koostatakse uut regionaalarengu strateegiat • Quo vadis, „Talendid koju!”?

• 21 uut koostööpakkumist

SEMIN

ARISA

RI

JA A J I B TAR U R U T I R ELEKT E N I M E AVAN 2013 lk 2 emalt Loe läh

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

1

2 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- JUHTKIRI -

TALENDID KODUS —

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

MAIT PALTS

MIS EDASI?

Peadirektor

Võib öelda, et enam kui kaks aastat tagasi alustatud „Talendid koju!” nime kandnud ettevõtmine on tänaseks formaalselt ühele poole saanud.

Seda eriti arvestades, et ühel sellisel projektil on alati oma kindel algus, lõpp ning konkreetsed eesmärgid. Jah, need tähtajad on möödunud ning kirjapandud eesmärgid täidetud.

M

eie jaoks võib projekti lu-

tik ja kontaktpunkt Eestist eemal

tööd ei saa teha. Seda tuleb teha

ja kommunikatsiooniministeeriumi

geda kahtlemata korda-

olevate inimeste ning meie ette-

ning arvestada, et juba ammu kuu-

valitseda. Nii ongi tekkinud olu-

läinuks ja seda mitte üksnes nende

võtete jaoks. Kindlasti jätkame ka

lume ühtsesse majandusruumi,

kord, kus terviku kokkupanemine

mainitud ja projekti alguses fik-

talenditemaatika laiema vaatega

kus toimub ka isikute vaba liiku-

on keeruline ülesanne. Igaühel on

seeritud

täitmise

tegelemist. Mida see tähendab? Nii

mine ning konkurents parimate

oma maatükk harida, kasutada

pärast. Miks ma julgen nii arvata?

Eesti kui välistalentide Eesti ja

pärast. Eesti jaoks on väikese riigi-

selleks ka erinevad tööriistad, kuid

Aga sellepärast, et kogu talendi-

Eesti ettevõtetega sidumine on

na kriitilise tähtsusega, et suudak-

parema tulemuse nimel vajalikust

temaatika, tublide inimeste Eestiga

meie jaoks oluline tervikuna. On

sime oma inimesi üle maailma

koostööst jääb puudu.

sidumine ning siiameelitamine,

seda alati olnud ja on ka edaspidi.

tugevamalt Eestiga siduda, kuid

eesmärkide

samavõrd tähtis on ka arutada või-

Ometi on vaja kõikidele loetletud

sioonipoliitika ning mitmed teised

Oleme kahe aasta

maluste üle, mis motiveeriksid

komponentidele ühtmoodi ja ühi-

sarnased teemad on talentide ko-

jooksul näinud selgelt,

helge mõtlemisega inimesi kaalu-

selt tähelepanu pöörata, et tule-

et tegemist on teemaga,

ma ühe võimalusena Eestis resi-

mus saaks pikas perspektiivis Eesti

deerumist ja tegutsemist.

majandust toetav. Vastasel juhul

välismaalaste töörände- ja migrat-

jukutsumise taustal ja kaasabil saanud ühiskonnas avaliku debati teemaks. Ka arvamused ja sõnavõ-

mis vajab nii minis-

tud, mis selle kahe aasta jooksul

teeriumite kui ka

Tuleb nõustuda, et kitsalt võttes

piirarvuga, siis jälle elamislubade

projekti halvustasid või negatiiv-

poliitikute tähelepanu

on välismaalastega (eelkõige kol-

bürokraatiaga, kolmandal pagu-

ning tegevuspõhi-

mandatest riikidest pärit isikutega)

lastega, neljandal rahvusvahelise

tegelemine välismaalaste seaduse

hariduskoostööga, kuid ühist aru-

kontekstis siseministeeriumi rida.

saama ja võimekust probleemidele

Mitte-eestlaste lõimumine on tee-

tervikuna lahendusi otsida ei tekigi

ses valguses näidata üritasid on tegelikult aidanud kaasa sellele, et täna teadvustatakse talendinap-

mõtete väljatöötamist.

puse probleemi laiemalt kui kunagi

tegelemegi ühel päeval sisserände

varem. Ja kui kedagi peaks veel

Oleme selle kahe aasta jooksul

mana jällegi kultuuriministeeriumi

ja mis kõige kurvem, ei teki ka

häirima sõna talent või talendi-

näinud selgelt, et tegemist on aga

vedada. Teadlasi, teadustegevust

koostööd erinevate riigiinstitut-

kesksus, siis võib selle asendada

teemaga, mis vajab samuti nii

ning õpirännet puudutav on pea-

sioonide vahel. Loodame siiski, et

alati näiteks tubli, aruka ja ettevõt-

ministeeriumite kui ka poliitikute

miselt haridus- ja teadusminis-

nii see ei lähe, sest vähemasti

liku inimesega. Selliseid inimesi on

tähelepanu ning tegevuspõhimõ-

teeriumi kureerida. Sotsiaalvald-

probleemi olemasolust on meie

meil ju Eestis vaja.

tete väljatöötamist. Täna võib üht-

kond, lasteaedade kättesaadavus,

hinnangul aru saadud. Nüüd jääb

sete sisukohtade ja vastutaja

sotsiaalkindlustus jne on nii sot-

vaid loota, et näiteks ülalloetletud

Mis saab aga edasi? Loodud vee-

puudumist pidada ka suurimaks

siaalministeeriumi, kuid ka koha-

ministeeriumitest teeb keegi esi-

bileht

ja

siseriiklikuks probleemiks. Kogu

like omavalitsuste rida. Ettevõtete

mese sammu ning võtab endale

Facebooki keskkond jäävad veel

talenditemaatika ongi keeruline ja

üldine konkurentsivõime, tööjõu-

veduri rolli. Ettevõtjate jaoks polegi

mõneks ajaks kindlasti toimima,

mitmete valdkondade vahel jaotuv,

vajadusest tulenev planeerimine

nii oluline, kes seda teeb vaid millal

sest loodud on väärtuslik võrgus-

mis aga ei saa tähendada, et koos-

omakorda aga suuresti majandus-

see juhtub.

www.talendidkoju.ee

3 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

SISUKORD

JUHTKIRI Talendid kodus — mis edasi?

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- TEEJUHT -

KALENDER

13.-15. nov

2

Toiduainetööstuse ettevõtete kontaktreis Taani Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

13. november

SEADUSANDLUS Venivate pankrotimentluste reguleerimine

4

Koostamisel on regionaalarengu strateegia aastani 2020

5

Arutatakse tööandja tehtud tervisekulude

6

Seminar „Müük ja müügitehnikad” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

13. november

Seminar „Suunanäitaja — pretensiooni esitamise õigus ja müügigarantii” Narva Kutseõppekeskuses (Kreenholmi 45, Narva)

vabastamist maksukohustuse alt

Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee 15. november

EUROOPA UUDISED Euroopa Liidu riigiabi reformist

Teaduste Akadeemias (Kohtu 6, Tallinn)

7

Priit Raamat • Tel: 604 0087 • E-post: priit@koda.ee 20. november

REGIONAALARENG Ida-Virumaa strateegiliseks arengusuunaks saab

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

9

Gerly Jostov • Tel: 604 0082 • E-post: gerly@koda.ee 21. november

Seminar Pärnus „Tarbija ja elektrituru avanemine 2013”

JUHTIMISVEERG

Pärnu Keskraamatukogu rippsaalis (Akadeemia 3, Pärnu)

10

Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee 21. november

Tarbimiskeskkonna arengu konverents „Mõjuvõimsad tarbijad ja vastutustundlikud ettevõtjad”

INNOVATSIOONIVEERG Prototron rahastab kolme prototüübi loomist

Seminar Tallinnas „Tarbija ja elektrituru avanemine 2013”

maakonna ettevõtluskeskkonna arendamine

Mart Laar, startup -firmade parim õpetaja

Kaubanduskoja sünnipäeva vastuvõtt (kutsetega)

Hotellis Swissôtel Tallinn (Tornimäe 3, Tallinn)

11

Doris Lebreht • Tel: 626 4435 E-post: doris.lebreht@ec.europa.eu

KASULIKKU Paindlikud finantseerimistingimused

23. november

Seminar „Protsessijuhtimine organisatsioonide arendamisel”

12

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

aitavad kasvatada äri

Gerly Jostov • Tel: 604 0082 • E-post: gerly@koda.ee 26. november

TAGASIVAADE

Seminar Tartus „Tarbija ja elektrituru avanemine 2013”

Tehnoloogia ja tulevik

13

Andrus Ansip:

15

Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee 28. november

Eesti on üks paremini kriisist väljunud Euroopa riike

Seminar „Muudatused Raamatupidamise Toimkonna juhendites”

Quo vadis, „Talendid koju!“?

16

TEATED

17

LIIKMELT LIIKMELE

21

„Tarbija ja elektrituru avanemine 2013”

RIIGIHANKETEATED

22

Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

KOOSTÖÖPAKKUMISED

22

JUUBILARID

23

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee 29. november

Seminar Jõhvis Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)

TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA AADRESSIL WWW.KODA.EE

4 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- SEADUSANDLUS -

VENIVATE

KOIDU MÖLDERSON

PANKROTIMENTLUSTE REGULEERIMINE

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Kindlasti on nii mõnedki ettevõtjad puutunud kokku pankrotimenetlustega — võlausaldajana või võlgnikuna. Samuti on kindlasti paljud ette heitnud pankrotimenetluste pikkust ja võib-olla ka menetlejate oskamatust pankrotimenetluse õigus-, majandus- ja finantsspetsiifikas orienteeruda.

K

a statistika ütleb, et Eestis

Nimetatud Justiitsministeeriumi

erapooletu kohtuvälise organi (nt

võtavad pankrotimenetlused

dokumendis on aga mõte koonda-

Justiitsministeerium ise või Kohtu-

liiga kaua aega, nt 2011. aastal

da pankroti- ja saneerimismenet-

täiturite ja Pankrotihaldurite Koda)

kulus pankrotimenetluseks kesk-

lused nt Harju ja Tartu maakohtu-

poolt.

miselt 842 päeva ning vastavalt

tesse. Et aga Harju ja Tartu kohtu-

Maailmapanga uuringule „Doing

majad suudaksid ja oskaksid mak-

Juhul kui dokumendis toodud muu-

Business“ riikide ettevõtjasõbra-

sejõuetusmenetlustega tegeleda,

datused vastuvõetavateks osutu-

likkuse kohta, asub Eesti pankroti-

peaks kava kohaselt moodusta-

vad ning seadusemuudatusteni

menetluste järgi alles 72. kohal.

tama nn kompetentsikeskused,

jõuavad, loodab ministeerium selle-

kus kohtunikud saaksid valdkon-

ga, et spetsialiseerunud kohtuük-

Justiitsministeerium on käesole-

naspetsiifilise väljaõppe ning kaa-

suse poolt läbiviidavate pankroti-

vaks aastaks pankrotimenetluse

satud oleksid ka majandusana-

ja saneerimismenetluste kvaliteet

analüüsi oma tööplaani võtnud

lüütikud. Selle käiguga loodetakse

paraneb ning kohtupraktika muu-

ning selle tulemusena on valminud

tõsta nende kohtunike pädevust,

tub stabiilsemaks, tagades suure-

maksejõuetusasjade menetlemise

kes konkreetselt pankrotimenet-

ma õiguskindluse. Samuti loode-

keskuste loomise ja halduri nime-

lustega tegelevad ning mõjutada

takse, et maksejõuetuskeskused

tamise regulatsiooni muutmise

menetluste kiirust ja vahest ka

on eelduslikult võimelised tegema

väljatöötamise kava. Eelnimetatud

kvaliteeti.

nii võlausaldajatele kui ka makseraskustesse sattunud ettevõtjate-

kavas on peamisteks arutelupunktideks pankrotimenetluste kohtu-

Teiseks suuremaks teemaks mi-

le, paremate majanduslike taga-

alluvus, kohtunike pädevus pank-

nisteeriumi dokumendis on kohtu

järgedega otsuseid.

rotimenetluse spetsiifikaga toime

poolt kasutatavate pankrotihaldu-

tulla, pankrotihaldurite nimetami-

rite nimetamise regulatsioon. Het-

se reguleerimine.

kesüsteem, kus kohtunikel on välja kujunenud kindlad haldurid, keda

Hetkel tuleb pankrotiavaldus esi-

nad usaldavad, on ministeeriumi

tada juriidilisest isikust võlgniku

meelest läbipaistmatu ning vähen-

Kuna tegemist on kavaga vas-

üldise kohtualluvuse järgi, st aval-

dab kohtute usaldust nende era-

tavat valdkonda reguleerida,

dus tuleb esitada sinna kohtusse,

pooletusse. Samas uute makse-

siis just nüüd on võimalus ja

Justiitsministeeriumi

kus on juriidilise isiku asukoht —

jõuetusasjade keskuste loomine,

õige aeg oma sõna sekka

dokumendis on mõte

võlgniku asukohaks on üks aasta

kuhu on kaasatud vähesed kohtu-

öelda, et pankrotimenetlust

enne pankrotiavalduse esitamist

nikud, võib viia veel vähesemate

praktikas sujuvamaks muuta.

koondada pankroti-

registris märgitud asukoht, kui ei

haldurite kasutamiseni ning selle-

Lähemalt on dokumendiga

ja saneerimis-

tõendata, et võlgniku asukoht on

ga süvendada läbipaistmatust ja

võimalik tutvuda Koja kodu-

menetlused

mujal. Eestis on neli maakohut,

usaldamatust. Seega peaks, minis-

lehel www.koda.ee ning

nt Harju ja Tartu

kuhu kehtiva õiguse järgi, vas-

teeriumi arvates, ümber vaatama

oodatud on kõik kommen-

tavalt juriidilise isiku asukohale,

ka haldurite nimetamise, mis võiks

taarid ja ettepanekud e-posti

võib pankrotiavalduse esitada.

toimuda mitte kohtuniku, vaid

aadressile koidu@koda.ee.

maakohtutesse.

5 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- SEADUSANDLUS -

KOOSTAMISEL ON

REGIONAALARENGU STRATEEGIA AASTANI 2020

MARKO UDRAS Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Siseministeerium on välja töötamas uut Eesti regionaalarengu strateegiat aastani 2020, mille esmaseks ülesandeks on tugevdada kõigi piirkondade majanduslikku konkurentsivõimet ja ettevõtluskeskkonda ning parandada elukvaliteeti, eneseteostusvõimalusi, teenuste kättesaadavust ja liikumisvõimalusi eri piirkondades.

OLULINE:

P

raegu kehtib Eestis regio-

Eesmärgid aastani 2020

tugevam sidustatus ja arendusvõimekus. Selleks oleks vaja suu-

naalarengu strateegia aasta-

teks 2005-2015. Senise strateegia

Eelnev ei tähenda, et vähemarene-

rendada transpordiühenduste arvu

• Uue strateegia

kehtima hakkamisest on üle seitsme

nud piirkondade areng peaks tule-

ning arendustegevuses eelistada

eesmärgiks on

aasta möödas ning selle aja jooksul

vikus toimuma näiteks pealinna

teatud ühismõju võimendavaid

parandada suuremate

on toimunud olulised arengud nii

arengu arvelt. Ühe regionaalaren-

projekte.

linnade ja maakonna-

Eestis kui ka väliskeskkonnas. See-

gu eesmärgina on uues strateegias

keskuste konkurentsi-

tõttu on tekkinud vajadus asendada

nimetatud just suuremate linna-

võimet ja elukesk-

praegune strateegia uuega.

piirkondade rahvusvahelise kon-

konda, kasutada

kurentsivõime tugevdamist ning

oskuslikumalt eri piirkondade

Lahendust vajavad probleemid

Uue strateegia ettevalmistamisest

seda soosiva elukeskkonna kujun-

Regionaalarengu strateegia aas-

damist. Lisaks suuremate linnade

tani 2020 ei ole veel valmis. Hetkel

arengueeldusi ning

Eesti regionaalarengu strateegia

arendamisele on strateegia põhi-

on siseministeerium koostanud

tugevdada erinevate

2020 lähteolukorra analüüsis on

eesmärgina välja toodud maakon-

lähteolukorra analüüsi ning uuen-

piirkondade

välja toodud, et riigisisesed regio-

nakeskuste tugevdamist, millel

danud strateegia visiooni, ees-

arendusvõimekust

naalsed erinevused on Eesti väik-

peaks olema tähtis roll laiema ta-

märke ja regionaalarengu suuna-

ja koostööd.

sust arvestades endiselt suured.

gamaa arengu vedajana.

mise üldiseid põhimõtteid. Järgne-

• Regionaalarengu suunamise üldiste põhimõtetena on välja toodud muuhulgas arengu tasakaalustamist, tarka piirkondlikku spetsialiseerumist,

vatel kuudel on oodata regionaal-

Statistika näitab, et rahvastik ja aktiivne majandustegevus on jät-

Uue strateegia oluliseks eesmär-

arengu tegevussuundade ja te-

kuvalt koondunud suurematesse

giks on ka eri piirkondade arengu-

gevuskava

linnadesse, kus on tulusamad töö-

eelduste oskuslikum ärakasuta-

maksumusega. Esialgsete plaanide

kohad ja haritum tööjõud. Samas

mine. See tähendab, et iga piirkond

kohaselt valmib strateegia lõplik

jäävad maapiirkondade arengu-

võiks senisest paremini ära kasu-

versioon alles 2013. aasta mais.

väljavaated demograafiliste muu-

tada sellele piirkonnale omaseid

tuste tõttu ebasoodsamaks.

ressursse. Strateegia lähteolukorra

määratlemist

koos

analüüsis on välja toodud, et piir-

halduspiirideülest Regionaalpoliitika peamiseks üles-

kondadel väljapool suuremaid kes-

andeks on aidata eelpool kirjeldatud

kuseid on suhteliselt head eeldu-

Eesti regionaalarengu

arenguerinevusi tasandada. Regio-

sed spetsialiseeruda turismima-

strateegia 2020 lähteolukorra

naalse tasakaalustatuse põhimõte

jandusele, energiaressursside toot-

analüüsi, visiooni, eesmärkide

sisaldub ka uue strateegia esmases

misele, ökoehitusele, tervishoiu-

ja üldiste põhimõtetega saab

strateegia aastani

versioonis välja toodud visioonis,

teenindusele või kohaliku toor-

detailsemalt tutvuda

2020 valmib plaanide

mille kohaselt peab kõigil Eesti ela-

mega seotud majandustegevusele.

Kaubanduskoja kodulehel

kohaselt 2013. aasta

nikel sõltumata elukohast olema

mais.

elamisväärne elukeskkond, ligi-

Senisest enam soovitakse uues

arengu strateegiaga seotud

pääs teenustele ja sobivatele töö-

strateegias tähelepanu pöörata ka

arvamused ja ettepanekud

kohtadele ning mitmekesistele

piirkondade koostööle. Konkreet-

on oodatud e-posti aadressile

vabaaja veetmise võimalustele.

seks eesmärgiks on piirkondade

marko@koda.ee.

koostööd ning lähimuslikkust piirkondlikus arengus.

• Regionaalarengu

www.koda.ee. Uue regionaal-

6 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- SEADUSANDLUS -

ARUTATAKSE TÖÖANDJA POOLT TEHTUD

TERVISEKULUDE VABASTAMIST MAKSUKOHUSTUSE ALT

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

MART KÄGU Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt

Riigikogu menetluses on tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mille sisuks on võimaldada tööandjatel teha teatud ulatuses kulutusi oma töötajate tervisespordile ja nende tervise parandamiseks ilma maksukohustuseta.

K

ehtiva seaduse kohaselt kä-

Erisoodustuseks ei loeta töötajate

kokkuvõttes mõjutab see ka töö-

edendavad oma tervist vabas õhus

sitletakse näiteks tööandja

tervisespordi kulude hüvitamist ja

tulemusi. Suuremas pildis on ka rii-

ja ilma spordisaali piletit ostmata.

poolt töötaja spordiklubi kinni-

kulutusi haiguste ennetamiseks

gile oluline, et inimesed pööraksid

Küsimusi on kindlasti veelgi, aga

maksmist erisoodustusena, mille

rakendatavatele tervishoiuteenus-

tähelepanu oma tervisele ja tege-

see ei tähenda, et eelnõus sisalduv

pealt tuleb maksta nii tulu- kui ka

tele ja ravile, mis kokku ei ületa

leksid aktiivselt selle eest hoolit-

ettepanek oleks ebamõistlik või

sotsiaalmaksu. Seega on arusaa-

400 eurot töötaja kohta kalendri-

semisega. Seetõttu on oluline, et

mõeldamatu.

dav, et kui tööandja on nõuks võt-

aastas. Kulutuseks tervisespordile

töötajate tervise edendamine nen-

nud oma töötajate tervislike elu-

ja haiguste ennetamisele loetakse

de terviskulude kandmise kaudu ei

Kaubanduskoda leiab, et tervise

viiside toetamise või edendamise,

muuhulgas tervishoiuteenuste eest

tohiks olla üksikute pikemat pers-

edendamise eesmärgil tehtud tea-

siis peab ta kandma küllaltki suurt

tasumist, sealhulgas meditsiinilis-

pektiivi arvestavate tööandjate pä-

tud summas kulutuste erisoodus-

maksukoormat.

te abivahendite soetamist, spordi-

rusmaa. Sellele võiks kaasa aidata

tuse alt vabastamisse tuleks suh-

rajatiste kasutamisega seonduvate

ka riik omalt poolt.

tuda konstruktiivselt ja pigem

Erisoodustus on tulumaksuseaduse

rendikulude katmist, sealhulgas

kohaselt igasugune kaup, teenus,

spordiklubide liikmetasusid ja spor-

või rahaliselt hinnatav soodustus,

dirajatiste pääsmeid.

mida antakse töötajale seoses töö-

peaks keskenduma küsimusele, Arvestada tuleb mitmete asjaoludega

kuidas viia miinimumini võimalike kuritarvituste oht.

või teenistussuhtega, juriidilise isiku

Kui antud sätte sõnastust lugeda,

Samal ajal on teine oluline teema

Antud eelnõu tuleb alles Riigi-

juhtimis- või kontrollorgani liikmeks

siis on tegemist näitliku loeteluga

see, et ei loodaks lihtsat võimalust

kogus lugemisele ja seetõttu pole

olekuga või pikaajalise lepingulise

ehk teisisõnu võib antud kulutuste

selle maksuvabastuse kuritarvi-

üleüldse kindel, kas eelnõu formu-

suhtega, olenemata erisoodustuse

alla kuuluda ka eespool loetlemata,

tusteks. Eks võimalikke probleeme,

leerub ühel hetkel kehtivaks sea-

andmise ajast. Tulumaksuseaduses

kuid sama iseloomuga kulutused.

millega silmitsi seistakse ole mit-

duseks või lükatakse hoopis tagasi.

on toodud ka näitlik loetelu erisoo-

Seega on tegelikult kavandatavate

meid. Ilmselt pole välistatud, et sel-

Mainida tuleb siinkohal seda, et

dustustest — eluasemekulude täielik

maksuvabade kulutuste võimalik

lises olukorras võib oodata spordi-

valitsuse seisukoht antud eelnõu

või osaline katmine, sõiduki või muu

ring üpriski lai.

klubide poolt hinnatõusu, sest po-

suhtes oli mittetoetav.

tentsiaalne külastajate arv tõuseb

tööandja vara tasuta või soodusKaubanduskoda peab iseenesest

oluliselt. Kindlasti oleks hea ka see,

positiivseks, et vastava teema üle

et spordirajatist külastaks ikka soo-

on hakatud tõsisemalt arutlema.

dustuse saaja, mitte keegi teine.

Viimast just seetõttu, et ka praegu

Selle kontrollimine ei pruugi sugugi

Mõistagi tekib kõnealuse eelnõu

teevad paljud ettevõtjad selliseid

lihtne olla. Teisejärguliseks ei to-

valguses küsimus, kuidas liigitada,

kulutusi ja seda eelkõige eesmär-

hiks pidada ka küsimust, mis on

hinnaga kasutada andmine jne.

Milline kulu on tervisekulu?

missugune kulu on käsitletav n-ö

giga soodustada oma töötajate ter-

sport ehk missuguste tegevuste

tervisekuluna ja kui suure summa

vise edendamist. See on tegelikult

peale tehtud kulutusi tuleb akt-

ulatuses on see maksuvaba? Eel-

igati mõistetav, et tööandjat huvi-

septeeritavaks lugeda? Kindlasti

nõu ütleb selles osas järgmist.

tab töötajate tervis, sest lõpp-

peab mõtlema ka nende peale, kes

Eelnõu ja selle seletuskirjaga saab lähemalt tutvuda Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee.

Kui Teil on kommentaare või ettepanekuid kõnealuse eelnõu suhtes, siis ootame neid aadressil mart@koda.ee.

7 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- EUROOPA UUDISED -

EUROOPA LIIDU

REET TEDER

RIIGIABI REFORMIST

OLULINE:

E

uroopa Komisjon kavatseb

prioriteedid kaebuste menetle-

paketi teiste elementide heakskiit-

reformida Euroopa Liidu rii-

mise vallas;

mist 2013. aasta lõpuks, st enne

giabipoliitikat kooskõlas järgmise

• Kuna ka Euroopa Komisjon ei saa

Kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

• liikmesriikide ja komisjoni va-

kolme peaeesmärgiga:

heline teabevahetus ja koostöö

• edendada jätkusuutlikku, aru-

teatamismenetlustes võiks olla

tiivi jõustumist.

Euroopa Komisjon

Euroopa Majandus- ja

kat ja kaasavat majanduskasvu

Sotsiaalkomitee

konkurentsivõimelisel siseturul

ettepanekuid lihtsalt

kooskõlas strateegiaga „Euroo-

Olukorra parandamiseks teebki EK

ignoreerida ja

pa 2020”;

ettepaneku viia läbi põhjalike ees-

liikmetel on EMSKs

2014.–2020. aasta finantsperspek-

senisest tõhusam.

taotleb menetlusmääruse ja võimaldamismääruse

• fokusseerida Euroopa Komis-

märkide, rakendusviiside ja ajaka-

võimalik ettepanekuid

joni (EK) eelkontroll nendele

vaga reform. Taustal on kriis ja

muutmiseks esitatud

ja taotlusi esitada,

juhtumitele, millel on suurim

soov iga hinna eest soodustada

ettepanekute vastu-

mõju siseturule;

kutsun ka meie ettevõtjaid, kellel on probleeme või

majanduskasvu. Kavandatud re-

võtmist 2012. aasta

• ühtlustada eeskirju ja võimal-

formiga kavatseb EK samaaegselt:

dada kiiremat otsustamist.

• vaadata läbi väikese tähtsuse-

sügiseks ning paketi

ettepanekuid üles just

ga riigiabi määruse;

väikese tähtsusega

Reformimise lähtekohaks on tõde-

riigiabi osas sellest

mus, et praegune poliitika ei hiilga

maldamismääruses,

meiliaadressil

tulemuslikkusega. Ka EK tunnis-

kuulutatakse teatavad abikate-

reet@koda.ee

tab, et kehtivatest eeskirjadest

gooriad siseturuga kokkusobi-

teada andma.

arusaamine ning nende kohalda-

vaks, vabastades need seega

mine ja kontrollimine on keeruline.

teatamiskohustusest;

• teha muudatusi nõukogu võimillega

teiste elementide heakskiitmist 2013. aasta lõpuks, st enne 2014.–2020. aasta finantsperspektiivi jõustumist.

Komisjoni volinik Joaquín Almunia

• vaadata läbi üldise grupierandi

tõdes, et praegu koosnevad eeskir-

määruse abikategooriate osas;

Seda Euroopa Komisjoni riigiabi re-

jad 37 dokumendist (määrused,

• muuta riigiabi mõiste selge-

formi kava arutas ka Euroopa Ma-

teatised ja raamdirektiivid) ja • grupierandiga hõlmatud meetmete rakendamise kontrollimi-

jandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK).

maks ja • ajakohastada riigiabi valdkonna menetlusmääruse.

Üldiselt nõustub EMSK nii reformikava kui selle elementidega. Ka eesmärgiga, mille kohaselt kiidetakse

se praegustest tulemustest ilmnevad teatavad kõrvalekal-

Seda kavatsetakse teha järgmises

heaks üksnes abimeetmed, mis

dumised riigiabi andmise ees-

ajaraamistikus: Euroopa Komisjon

• aitavad kaasa majanduskas-

kirjadest pea kõikides liikmes-

taotleb menetlusmääruse ja või-

vule, üritades kõrvaldada turu-

riikides;

maldamismääruse

muutmiseks

häireid (riigiabi andmine ei tohi

• komisjonil puuduvad reeglid,

esitatud ettepanekute vastuvõt-

asendada, vaid peab täiendama

millega määrata kindlaks selged

mist 2012. aasta sügiseks ning

erakulusid) ning millel

8 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- EUROOPA UUDISED -

• on stimuleeriv mõju või, teisi-

Lisaks reformikava üldisele toe-

vähemalt kolme aasta jooksul,

raamat, mis sisaldaks riigiabi mõis-

sõnu, mis ergutavad abi saajat

tamisele teeb EMSK ka, seda just

enne kui ta saaks asuda oma aren-

tete ja menetluste selgitusi ning

tegevusele, millest ta oleks abi

väikese ja keskmise suurusega et-

gustrateegiat koostama. Seetõttu

keeldusid, et parandada ettevõt-

puudumisel loobunud.

tevõtete (VKE) huvides, Euroopa

teeb EMSK ettepaneku asendada

jate, kohtute ja ametiasutuste aru-

Komisjonile järgmised konkreetsed

„esmakordse osalemise” kritee-

saama riigiabist ja selle kasutamist.

ettepanekud:

rium kriteeriumiga „messil või laa-

Arvestades vähese

dal osalemine kolme järjestikuse

Teiseks tuleks korraldada täienda-

Oma reformikavas (ja tegelikult ka

aasta jooksul”, jättes muutmata

vad seminarid liikmesriikide päde-

varasemates dokumentides) on EK

ülejäänud kaks kriteeriumit.

vate ametiasutuste koolitamiseks,

tähtsusega (de minimis) abi väiksust, positiivset

tunnistanud vajadust aidata VKE-

mõju VKEdele ja väga

del oma tooteid eksportida Euroo-

Arvestades vähese tähtsusega (de

võimlikult ühtlane kohaldamine

väikestele ettevõtetele

pa Liidu siseselt ja kogu maailmale,

minimis) abi väiksust, positiivset

kõigis liikmesriikides.

ning nende piiratud

et leida majanduskasvu võimalusi.

mõju VKEdele ja väga väikestele

Kavatsetakse aidata kasvuvõima-

ettevõtetele ning nende piiratud

Kolmandaks, arvestades kavanda-

lustega VKEsid toetuste ja tugi-

mõju siseturule, teeb EMSK ühtlasi

tud muudatuste olulisust, palub

EMSK ühtlasi ette-

teenustega võrgustiku „Entreprise

ettepaneku tõsta vähese tähtsu-

EMSK, et temaga konsulteeritakse

paneku tõsta vähese

Europe” kaudu.

sega abi ülempiir 200 000 eurolt

väikese tähtsusega riigiabi regu-

500 000 eurole kolmeks järjesti-

leeriva määruse, võimaldamismää-

kuseks aastaks.

ruse ja üldise grupierandi määruse

mõju siseturule, teeb

tähtsusega abi ülempiir 200 000 eurolt

EMSK osundab siin teatavale vas-

et tagada ELi riigiabieeskirjade

läbivaatamise küsimuses.

tuolule väljakuulutatud eesmärgi

500 000 eurole

ja pakutavate abimeetmete vahel,

Arvestades vajadust aidata Euroo-

kolmeks järjestikuseks

kuna nt VKEde messidel ja näitus-

pa VKEdel rahvusvaheliselt laie-

aastaks.

tel osalemise vallas on seatud mitu

neda, teeb komitee ettepaneku

kumulatiivset tingimust: rahaline

muuta üldise grupierandi määruse

toetus võib moodustada maksi-

800/2008 artikli 27 lõiget 3, et

Kuid ühtlasi leiab EMSK, et sellega

maalselt 50 % abikõlblikest kulu-

kuulutada kokkusobivaks ühistu-

seoses tuleb turuhäire mõistet

dest, toetus eraldatakse vaid VKE-

ruga riigiabi, millega aidatakse

ilmtingimata täpsustada ja näit-

dele ELi tähenduses ja üksnes siis,

VKEdel osaleda kolme järjestikuse

likustada näidetega erinevatest

kui ettevõte osaleb esimest korda

aasta jooksul messidel ja laatadel.

valdkondadest, muuhulgas olema-

teatud messil või laadal.

Lisaks, koondades kogemusi Eu-

solevate Euroopa kohtuotsuste alusel, et aidata nii ametiasutustel

EMSK peab aga seda esmakordse

roopa erinevatest riikidest, esitab

kui ka ettevõtjatel kõnealusest

osalemise kriteeriumit sobimatuks

EMSK Euroopa Komisjonile veel

mõistest üheselt aru saada ning

rahvusvahelise laienemise stra-

kolm praktilist laadi soovitust:

arvestada sellega abimeetmete ka-

teegiaga, mis eeldab ettevõtjalt

esiteks tuleks ELi kõigis ametlikes

vandamisel.

ühel ja samal turul tegutsemist

keeltes koostada praktiline käsi-

Kuna ka EK ei saa Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepanekuid lihtsalt ignoreerida ja liikmetel on EMSKs võimalik ettepanekuid ja taotlusi esitada, kutsun ka meie ettevõtjaid, kellel on probleeme või ettepanekuid üles just väikese tähtsusega riigiabi osas teada andma.

Meiliaadressil reet@koda.ee.

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUM igal laupäeval kell 15.00.

Saate kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

9 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- REGIONAALARENG -

IDA-VIRUMAA STRATEEGILISEKS ARENGUSUUNAKS SAAB

MAAKONNA ETTEVÕTLUSKESKKONNA ARENDAMINE

MARGUS ILMJÄRV Jõhvi esinduse juhataja

Maakonna strateegiliste arengusuundade määratlemise eesmärk on fokusseerida täpsemalt neid tegevuskomplekse, mille kaudu on tõenäoline saavutada kiiremat ja suuremat edu maakonna arenguvisioonis kirjeldatud seisundi poole liikumisel.

I

da-Viru Maavalitsuse ja Eesti

Seda strateegilist arengusuunda

maa linnastu tööjõu mobiilsuse

Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi

iseloomustavad järgmised tege-

ning turistidevoo suurendami-

vuskompleksid:

seks.

esinduse koostöös valminud maakonna arengukavas sõnastatakse strateegilised eesmärgid neljas

• Tööstusparkide, ettevõtlusala-

• Maakonna majutuskohtade ar-

valdkonnas — inimene, loodus, ma-

de (sh loomemajanduse vald-

vu kasvatamine kasvava turis-

jandus ja valitsemine ning majan-

konnas) ja ettevõtlusinkubaa-

tidevoo teenindamiseks.

dusvaldkonna strateegilise ees-

torite arendamine ning vasta-

märgina näevad koostajad maa-

vad turundustegevused.

teedi kompleksset parandamist.

Arengukava koostamise protsess vältas üle kahe aasta, sellesse oli

konna ettevõtluskeskkonna kvali• Ettevõtluse tugistruktuuride

kaasatud ühes või teises vormis

võimekuse arendamine alusta-

üle 500 inimese Ida-Virumaalt ja

vatele ja tegutsevatele ettevõt-

ka väljastpoolt maakonda ning oma

jatele tugiteenuste pakkumi-

sisendi andsid maakonna äriühin-

seks (Eesti Kaubandus-Töös-

gud, avaliku ja kolmanda sektori

tuskoda, Põlevkivi Kompetent-

organisatsioonid, riigiasutused.

sikeskus, Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA, Ida-Virumaa Töös-

Laiemale üldsusele tutvustati val-

tusalade Arendus SA, Kirderan-

minud arengukava Jõhvi Kontserdi-

niku Koostöökogu MTÜ, Viru-

majas 12. oktoobril toimunud Ida-

maa Koostöökogu MTÜ, Peipsi-

Virumaa Arengukonverentsil, kus

Alutaguse Koostöökoda MTÜ,

oma nägemust Ida-Virumaa, aga

Virumaa Rannakalurite Ühing

ka Eesti ja Euroopa Liidu võimalik-

MTÜ jne.).

est arengutest jagasid kuulajatega Kristiina Ojuland Euroopa Parla-

• Ettevõtluse vajaduste katmisele

mendist, Paavo Palk Euroopa Ko-

suunatud transpordiinfrastruk-

misjoni Eesti esindusest, Sisemi-

tuuri arendamine — sadamate

nisteeriumi, Ida-Viru Maavalitsuse

arendamine, maakondliku len-

ning erinevate ettevõtete ja kol-

nuvälja rajamine, reisirongiliik-

manda sektori organisatsioonide

luse eelisarendamine Ida-Viru-

esindajad.

10 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- JUHTIMISVEERG -

MART LAAR,

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

TAIVO PAJU Director Media

STARTUP-FIRMADE PARIM ÕPETAJA Põllumehed lähevad veel tänagi raevu, kui neile Mart Laari nime mainida. Aga asjata. Tol ajal revolutsioonilisena tundunud plaanid on täna vaat et ainuõiged. Kasvõi eestikeelse ja -meelse politsei loomine või ettevõtete erastamine läbipaistvalt ja kiiresti.

K

ui lugeda veel trükikuuma

abi, sest neil polnud bensiini isegi

pekstud ja Asso Kommer kinni

raamatut „Isamaa tagatuba“,

sündmuskohale sõita. Lisaks oli

võetud; nõrgaks jäänud pangad

mille autoriks on tippajakirjanik

terve rida kaitseliidu malevaid tea-

lõpetasid töö; referendum Narvas

Kalle Muuli, tuleb selgelt välja, et

tanud, et nad ei kavatse kaitsemi-

kukkus läbi. Samuti suudeti vastu

Eestit juhitigi sel ajal kas teadlikult

nistrile alluda...

võtta tasakaalus eelarve.

tehti küll hulk vigu, mis viisid kaks

Nagu sellest oleks veel vähe. Järg-

Nii et poliitikud juhtisid tollal riiki

aastat hiljem valitsuse umbusal-

miseks selgus, et kohe-kohe kuku-

tõepoolest nagu ettevõtet: pühen-

damiseni, aga see meeskond suutis

vad kokku riigi suurimad pangad

dumusega, kirglikult ja eesmärgi-

ikkagi tõelise kaosega toime tulla.

Tartu Kommertspank, Põhja-Eesti

päraselt. Nagu on öelnud toonane

Siit on ühte-teist kõrva taha panna

Aktsiapank (PEAP) ja Balti Ühis-

sotsiaalminister Marju Lauristin:

igal ettevõtjal ja juhil.

pank (UBB). Pankurid nõudsid rii-

keegi ei ajanud oma asja, keegi ei

gilt oma pankade päästmiseks

pannud kellelegi jalga ette.

või teadmatult nagu ettevõtet. Jah,

Mõelge Laari valitsuse esimesele

raha, ent surm ka ei võta sealt, kus

tööpäevale 22. oktoobril 1992. Laar

pole. 17. novembril algas kolme

Poliitikas seda kahjuks täna enam

oli plaaninud tegeleda tähtsaima

suurpanga moratoorium. Niigi üle-

ei näe, küll aga ettevõtluses. Aga

ülesandega: kuidas elada üle saa-

minekušokis Eesti majandus sai

kui ettevõtetel jälle müük allamäge

buv talv olukorras, kui toitu ja

täiendava hoobi: pankadesse jäi

läheb ja ebakindlus närvi ajab, siis

kütet ei jätku. Aga nagu tihti juh-

kinni ligi pool Eesti ettevõtete ra-

mõelge, mida tähendas vastutada

tub, sõidavad pakilisemad asjad

hast. Ja veel... Narvas oli seiskunud

Eesti vabariigi eest nendel segas-

sisse. Esimene kõne, mille ta vastu

Kreenholmi manufaktuur ja 6000

tel aegades 20 aastat tagasi.

võttis, tuli Läänemaa politseiüle-

inimest saadeti sundpuhkusele.

malt. Pullapää jäägrid olid ühes

Jõe teisele kaldale Ivangorodi pol-

baaris neli mafioosot kinni võtnud,

nud enam võimalik tööle minna,

startup, kasvõi järgmistelt näita-

leti ette pikali käsutanud ning neil

sest kehtima hakkas viisasüsteem.

jatelt: mänguplats: terve maailm;

jalad läbi tulistanud. See oli too-

Pinged kuhjusid iga kuuga ning

raha: sama hästi kui ei olnud; riski-

nane reaalsus. Ühelt poolt laastas

Narvas ja Sillamäel korraldatigi

investorid: raha lubasid paljud,

maad Vene maffia, pannes tule

rahvahääletus eesmärgiga eral-

IMFist alates ning Rootsi ja Saksa-

otsa pisiäridele, kes neile obrokit ei

dada Ida-Virumaa Eestist. See oli

maaga lõpetades, kuid kõigil olid

maksnud. Teiselt poolt pakkusid

kümme korda ohtlikum kui ükskõik

omad huvid ja nõudmised; esmane

kaitset riigi relvajõududest pärit

milline Moskva ähvardus. Aga kui

eesmärk — ellu jääda; konkurendid:

mehed, kellelt sai vajadusel tellida

esimene tööaasta täis, sai valitsus

ärge unustage — Vene väed olid ju

ka palgamõrva. Politseist polnud

öelda järgmist: jäägrid said laiali

siis veel Eestis.

Eesti riik oli 1992. aastal tõeline

11 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- I N N O VAT S I O O N I V E E R G -

PROTOTRON RAHASTAB KOLME PROTOTÜÜBI LOOMIST

PIRET POTISEPP Innovatsioonikeskus InnoEurope

Oktoobri alguses teavitas prototüüpide loomise rahastu Prototron esimeste finantseeringute jagamisest. Tegemist on ainulaadse ettevõtmisega Euroopas. Kui paljudes riikides luuakse innovaatilist intellektuaalset omandit, kuid nende laiem levik jääb prototüübi puudumise taha, siis Prototroni näol on tegemist olulise rahastuga, mis leiutajatele väljundi annab. Esimeses voorus antakse 25 274 eurot kolme töötava tootenäidiste ehitamiseks.

K

Esimene neist, Qminder, mille pro-

Kolmas rahastuse saanud projekt

totüübi valmistamise maksumu-

on Formula Battery Management

seks on 3100 eurot, rajaneb ideel

System, mille ideeks on välja

Prototroni ekspertkogu esimees

ehitada portatiivne ja nutitelefo-

töötada akupakk ja aku juhtimis-

Priit Alamäe hindas esitatud taot-

niga suhtlev stend, mis aitab ini-

süsteem, mida saab efektiisuse

luste taset vägagi kõrgeks. „Lisaks

mestel vältida tüütut järjekorras

tõstmiseks kasutada näiteks elekt-

ideele olid enamus finalistidest

seismist. Stendi abil saab võtta

risõidukites, taastuvenergeetikas

esitanud selge nägemuse, kellele

järjekorranumbri ning näha nuti-

või valve- ja kontrollsüsteemides.

ja miks seda toodet oleks vaja ja

seadmes reaalajas oma kohta jär-

Prototüübi maksumus on 10 534

kuidas tulemusteni plaanitakse

jekorras ilma kohapeal viibimata.

eurot.

õrge taotluste tase

jõuda. Valiku tegemine ei olnud lihtne. Hindasime eelkõige mees-

Teine rahastuse saanud projekt

Juba 15. detsembril

konna tugevust, motivatsiooni ja

on Shaka. Projekti ideeks on ehi-

koguneb ekspert-

idee potentsiaali maailmas läbi lüüa.

tada nutitelefoni audioliidesesse

Valitud projektide puhul olen kindel,

ühendatav tuulemõõtmisseade,

„Kõik esitatud ideed olid väärt eda-

kogu uuesti, et välja

Järgmine rahastusvoor juba detsembris

et prototüübi valmimine on tugev

mis aitab surfaritel ning golfi-

si arendamist. Loodan, et need

valida järgmised

tõuge ettevõtte edasisele läbilöögi-

mängijatel saada täpset ilmas-

meeskonnad, kes seekordses voo-

rahastamist vääri-

võimele,” ütles Alamäe. Esitatud sa-

tikuinfot (sh õhurõhku, õhuniis-

rus rahastust ei saanud, jätkavad

vad prototüübid

jast taotlusest hindasid eksperdid

kust jne). Shaka prototüübi mak-

siiski prototüübi idee viimistle-

rahastuse vääriliseks kolme projekti.

sumus on 11 640 eurot.

mist,“ ütles Tallinna Teaduspargi Tehnopol juhatuse liige Pirko Konsa. „Juba 15. detsembril koguneb ekspertkogu uuesti, et välja valida järgmised rahastamist väärivad prototüübid,“ vahendas Konsa.

Ekspertkogu vaatab taotlusi läbi neli korda aastas ning kolmel järjestikusel aastal toetatakse uusi nutikaid ideid 120 000 euro ulatuses.

Lisainfo: www.prototron.ee

12 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- KASULIKKU -

PAINDLIKUD FINANTSEERIMISTINGIMUSED

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

MARIKO RUKHOLM KredEx Krediidikindlustus AS

ERIC PUULMANN Svea Finantseerimine OÜ

AITAVAD KASVATADA ÄRI Peatselt lõppev aasta on toonud Eesti majandusele häid uudiseid. Ettevõtjate julgus investeeringuid teha on tõusnud ning ekspordimahud näitavad kasvutendentsi. Positiivsete uudiste taustal ei saa aga kõrvale vaadata maailmamajanduses toimuvast ning ettevõtjate jaoks on peamiseks küsimuseks, kuidas ennast kindlustada välisturgudel ostjate maksetähtaegadest tingitud riskide vastu ning kuidas seejuures tagada ettevõttele piisav likviidsus.

O

stjate maksevõimega seotud

Välisriigi ettevõtluskliima ja sea-

Maksetähtaegade

riskide maandamise üheks

dusandlus võivad olla erinevad

pakkumine eeldab

võimaluseks on krediidikindlustus.

Eesti omast, samuti on raskem

käibevahendite

Krediidikindlustuse ja

Krediidikindlustus on kindlustusla-

saada andmeid klientide finants- ja

olemasolu

müügiarvete finantsee-

hendus, mis katab ettevõtja jaoks

maksekäitumise kohta.

rimise ühispakkumine

kahju juhul, kui ostja pankrotistub

KredEx Krediidikindlus-

või satub raskustesse makseko-

Müüja võimaldatud maksetähtaeg

sõltuvuses ostjatelt rahade laeku-

tus ja Svea Finantseeri-

hustuste täitmisel.

on ostja jaoks üks odavamaid fi-

mise kiirusest. Samas on paljud et-

nantseerimisallikaid ja konkurent-

tevõtted sunnitud konkurentsis

Kui ettevõttel on püsiv ja usaldus-

sis püsimiseks peab selleks valmis

püsimiseks pakkuma oma ostjatele

väärne kliendibaas ning jätkuv tel-

olema. Loomulikult peab ostjatele

järjest pikemaid maksetähtaegu.

limuste maht, siis on maksetäht-

maksetähtaja võimaldamine olema

PAKKUMINE:

mine pakuvad aasta lõpuni klientidele: • Viie Euroopa Liidus tegutseva ostja analüüsi KredEx Krediidikindlustuselt tasuta.

• Müügiarvete

Ettevõtete likviidsus on otseses

aegadest tingitud likviidsusprob-

See aga tähendab, et müüja lülitab

leemide lahendamisel efektiivsei-

Krediidikindlustus

arvetega seotud raha oma käibe-

maks faktooringfinantseerimine.

on kindlustus-

vahendite hulgast kuni makse-

Faktooring on finantseerimisla-

lahendus, mis katab

tähtaja saabumiseni välja ega saa

hendus, kus müüja loovutab müü-

ettevõtja jaoks kahju

seda oma igapäevategevuses ka-

finantseerimise

giarvetega seotud nõudeõigused

lepingute sõlmimist

finantseerijale, kes omakorda mak-

juhul, kui ostja

maksetähtaegade pakkumine et-

lepingutasuta Svea

sab loovutatud arvete eest kokku-

pankrotistub või

tevõttelt oma jooksvate kulude

Finantseerimine poolt.

lepitud määras raha müüjale — nii

satub raskustesse.

finantseerimist.

sutada. Seetõttu eeldab klientidele

saab müüja arvetega seotud raha • Nõustamist krediidikindlustuse ja müügiarvete finantseeri-

koheselt oma käibevahendite hul-

finantseerimisega

ka lisada ega pea ootama makse-

läbimõeldud tegevus, oluline on

saab ettevõte oma pika maksetäht-

tähtaja lõpuni.

teha seda usaldusväärsete part-

ajaga arved muuta koheseks ra-

neritega. Maandamata krediidi-

haks. Finantseerimislahendusena

riskides peituvad ohud ettevõtte

on võimalusteks faktooring või

mise küsimustes.

• Vaata rohkem krediidi-

Müügiarvete

Miks on vaja kindlustada?

finantspositsioonile. Kui võtmek-

üksikute müügiarvete ost. Viimast

www.krediidikindlus-

Eksportivatel ettevõtjatel on võr-

lient satub makseraskustesse,

võimalust kasutavad sageli ehitus-

tus.ee ja müügiarvete

reldes kohalikul turul tegutsevate

põhjustab see likviidsusproblee-

ja hooajatöid teostavad ettevõtted,

finantseerimise kohta

ettevõtetega tunduvalt raskem

me müüjale, kes omakorda satub

kes soovivad finantseerida üksi-

www.svea.ee.

hinnata välisturgudel valitsevaid

raskustesse maksekohustuste täit-

kute projektide arveid või ka hulgi-

majanduslikke ja poliitilisi riske.

misel oma tarnijate ees.

müüjad ning tootjad, kes täidavad

kindlustuse kohta

13 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- TA G A S I VA A D E -

TEHNOLOOGIA JA TULEVIK 23. oktoobril toimus Eesti Kaubandus-Tööstuskojas IT tulevikku vaatav visiooniseminar „Tehnoloogia areng ja tuleviku töökoht”. Õhus oli tunda pinevust, sest kes ei tahaks teada, kuidas võiks areneda tehnoloogia ja mida see omakorda meile tööelus kaasa toob. Tänapäeval

Lahendus võimaldab

ei ole enam palju ameteid, mis ei oleks seotud tehnoloogiaga.

klientidel keskenduda oma põhitegevusele, arendada tooteid ja teenuseid.

MOONIKA KUKK Turundus- ja liikmesuhete osakonna projektijuht

T

suuri tellimusi. Finantseerimise tingimustes saab alati lähtuda iga kliendi võimalustest ja tegelikest vajadustest.

ehnoloogia 5-10 aasta

hääle- ja viipega. Näiteks tõi

perspektiivis

Rasmus Raimo televiisori, mis läheb käima häälkäsklusega ja auto-

Microsoft Eestist tehnoloogiakon-

maatselt sellele kanalile, mida on

sultant Rasmus Reimo andis üle-

teatud perioodi jooksul kõige sa-

vaate, millised tehnoloogilised

gedamini vaadatud. Loomulikult

arengud meid 5-10 aasta perspek-

saab kanaleid vahetada viipe ja

tiivis enim mõjutavad, milline saab

häälkäsklusega. Need ei olnud pel-

olema kasutajakogemus ja inimes-

galt esineja sõnad, tema ütlusi

KredEx Krediidikindlustus ja Svea

te roll. Ettekande käigus tõdeti, et

illustreeris video, kus sarnaseid vi-

Finantseerimine sõlmisid koostöö-

meid ootab ees andmete plahva-

sioone oli ette kujutatud ja see

lepingu, et muuta krediidiriskide

tuslik kasv, pilvetehnoloogia üha

tundus meie tuleviku loomulik osa.

kindlustamine koos käibevahen-

laialdasem kasutamine, seadmete

Igal juhul ootame huviga.

dite finantseerimisega Eesti ette-

paljusus ning õppivad masinad.

Riskide ja rahavoogude juhtimine kontrolli alla

võtetele lihtsalt kättesaadavaks.

Kindlasti on lähituleviku tehno„Tehnoloogia peab leidma lahen-

loogia seotud laialdasemalt puute-

Koostöös tekkiv kompleksne la-

duse sellele, kuidas inimesed üha

tundlike seinte ja ekraanide kasuta-

hendus võimaldab klientidel kes-

kasvavate andmemahtudega hak-

misega. Need on informatiivsed

kenduda

põhitegevusele,

kama saaksid. Hetkel sellele väga

seinad, mida saab ettevõtetes eri-

arendada tooteid ja teenuseid,

head lahendust ei ole,” ütles Reimo.

nevatel eesmärkidel kasutada. Näi-

pakkuda neid ostja võimalustega

Lisaks tuleb leida hea lahendus,

teks esitlusteks ja info jagamiseks.

sobivatel maksetingimustel aina

kuidas kõik erinevad seadmed

rohkematel turgudel ja uutele ost-

panna ühtima.

oma

jatele.

Üks huvipakkuvamaid küsimusi on kindlasti see, milliseks võiks muutu-

Tema sõnul muutuvad tehnoloogia

da arvuti kui selline. Rasmus Reimo

Ei ole vaja kulutada ressursse oota-

ja kasutuskogemus sujuvaks ja

ja Microsofti nägemuses on arvuti

matute käibevahenditega seotud

märkamatuks. Nii peaks tehno-

tulevikus õhuke nagu paber. Videos

probleemide lahendamisele ning

Glen Koskela:

loogia aitama meil aega paremini

oli visioon sellest loodud ja arvutid

tegeleda ostjatelt ammu maksmata

„Meie põlvkond

kasutada, keskenduda kõige täht-

ning telefonid olid imeõhukesed

jäänud summade sissenõudmise-

on viimane,

samale ning toetama seeläbi suht-

ning läbipaistvad. Hetkel on selline

ga. Tulemuseks on turvalisem äri-

kes mõistab,

lust ja häid suhteid. Tuleviku märk-

tehnoloogia veel kallis, kuid arengud

tegevus ning rahavoogude seni-

kuidas IT toimib.”

sõnadeks on kindlasti puutetund-

on selles vallas kiired ja nii ei pruugi

likkus ning seadmete juhtimine

see enam kauge tulevik olla.

sest parem juhtimine.

14 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- TA G A S I VA A D E -

K

Kui eelnev oli natuke kaugemas

mõelda tulevikus aina enam, kui-

muu valdkonna strateegia ning ta

perspektiivis, siis juba lähitule-

das panna piiri töö ja eraelu va-

peab ühtima ettevõtte stratee-

vikus peaksid ettevõtete juhid ar-

hele, kui ollakse erinevate sead-

giaga. Juhtkonnad võiksid rohkem

vestama töötajatega, kes soovi-

metega online.

arutleda uute tehnoloogiate, uute

seda mõjutavaid globaalseid aren-

lähenemiste ja uute ettevõtlus-

guid, siis Fred Jüssi keskendus looduse ajatutele väärtustele.

vad kasutada töötamiseks omi

ui kaks esimest esinejat käsitlesid oma ettekannetes

Eesti ja Euroopa majandust ning

tehnoloogilisi vahendeid. Ette-

Sotsiaalsete võrgustike, mobiil-

võimaluste teemadel. Infotehno-

võtted peavad neile seadmetele

sidevahendite, pilverakenduste

loogiasse tuleks suhtuda kui

omakorda vähemal või suuremal

ning avaliku andmesalvestuse

abimehesse, mis aitab ettevõtte

Peaminister Andrus Ansipi ette-

määral ligipääsud andma.

arengud muudavad meie arvu-

äriprotsesse toetada ja klientidele

kanne oli optimistlik. Ta tõi oma

tiga töötamise harjumust. Iga-

paremaid teenuseid pakkuda.

ettekandes välja põhjused, miks

Microsoft Eesti tehnoloogiaevan-

ühele sobiv tööarvuti kaotab oma

gelist Andres Sirel tutvustas de-

äriotstarvet. Ühelt poolt vajatak-

Visiooniseminari moderaatoriks

kriisile edukalt vastu seista ja on

mode abil oktoobri lõpus lans-

se erinevaid seadmeid ja teistelt

oli Fujitsu Eesti tegevjuht Andres

ka üks paremini kriisist väljunud

seeritud uut Windows 8 operat-

poolt soovitakse olla väga lähe-

Järviste. Tema jutu põhisõnum oli

Euroopa riike. 2011. aastal oli Eesti

sioonisüsteemi. „Windows 8 on

dalt seotud oma infoga. Võimalus

töötajatele lubatud paindlikkus.

majanduskasv Euroopa Liidu kõr-

suurim revolutsioon pärast Win-

ümbritseva maailmaga ühendu-

dows 95,“ ütles Sirel. Tema sõnul

ses olla peab olema ka lõuna-

Andres Järviste:

meie majanduse struktuur on muu-

on uus süsteem suurepärane kin-

lauas.

„Inimesed tahavad

tunud, oluliselt on kasvanud eks-

nitus sellele, et digitaalne tööstiil on muutumas digitaalseks elu-

Eesti majandus suutis majandus-

geim (8,3%) ja positiivne on see, et

olla n-ö vabad

pordi osakaal ja välisinvesteeringute maht. Ansipi hinnagul on

IT-juhtimine tulevikus

agendid, nad pigem

Eesti peamised riskid seotud euro-

hetkel juba rohkem nutiseadmeid

Elvis Tilgar ja Kaupo Grünberg

teevad asju ära

alas toimuvaga. Euro stabiilsus-

kui personaalseid arvuteid. Piir

Fujitsu Eestist kõnelesid IT-juh-

kui teevad töötunde.”

mehhanismidesse soovitab ta suh-

ärikeskkonna ja tavaelu vahel on

timise rollist täna ja tulevikus, IT-

tuda kui enesekaitsevahendisse,

muutunud häguseks ja tööstiil on

riskide ja -kulude haldamisest.

mitte kui kohustusse ja omakasu-

erinev. Ootused tehniliste vahen-

Nad tõdesid, et tänapäeval ei ole

Ettevõtted, kes ei paku tööta-

püüdlikku panusesse. „Keegi ei

dite osas on kõrgemad ning era-

IT-juhi roll enam niivõrd tehniline

jatele paindlikust, võivad hakata

kurvasta aasta lõpus, kui ta kodu

elust tuttavaid seadmeid soovi-

kuivõrd koordineeriv ning uute

pikemas perspektiivis kaotama

on endiselt korras, et milleks ta nii

takse kasutada ka tööl.

tehnoloogiate areng on olnud

efektiivsust. Töökohalt eemal

palju raha kindlustusele kulutas,

stiiliks. Maailmas on praegusel

kiirem kui arvutikasutajate ja

töötades ei oma ettevõtete juhid

kui see ikkagi maha ei põlenud,”

Kuna Windows 8 südameks on

otsustajate valmisolek neid kasu-

samal määral kontrolli töötajate

lausus ta.

erinevad aplikatsioonid ja raken-

tusse võta.

üle, kuid kes on töötajatele vaba-

dused, pakub kindlasti Eesti et-

dust andnud, näevad, et tege-

Priit Perens väitis, et vana majan-

tevõtetele ja arendajatele huvi

Nende sõnutsi panustatakse täna-

likult ollakse palju produktiivse-

dusideoloogia enam ei tööta, kuid

Windows Store. Sinna saab ra-

päeval väga palju ressursse n-ö

mad. Võimalused tehnoloogia

ka uut pole veel leitud. Oluline

kendusi juba praegu lisada, esi-

„tulede põlemas hoidmisele” ehk

vallas toovad kaasa mõtemallide

muutus maailmas toimus 2008.

mesed aplikatsioonidki on juba

infrastruktuurile (internetiühen-

muudatuse. „Inimesed tahavad

aastal. Sinnani oli inimestel üle

üleval.

dus, e-mail, isiklikud töövahen-

olla n-ö vabad agendid, nad pigem

maailma kindel usk, et nad paran-

did), see ei anna aga ühelegi ette-

teevad asju ära kui teevad töö-

davad oma eluajal enda elamis-

võttele konkurentsieelist. Tuleb

tunde,” sõnas Andres Järviste.

järge ja muu maailm neid eriti ei

Tuleviku töökoht

tuvastada oma konkurentsieeli-

huvitanud, kuid nimetatud aastal

Fujitsu Põhjala regiooni visionäär

sed ja panustada nendesse. Efek-

see lootus kadus. Hakkas kasvama

Glen Koskela, kes rääkis oma tule-

tiivsed protsessid (näiteks logis-

sotsiaalne ebavõrdsus ja inimesed

viku töökoha nägemusest tõdes,

tika ja teenusprotsess) annavad

et meie põlvkond on viimane, kes

ettevõtetele konkurentsieelise.

mõistab, kuidas IT toimib. Järg-

olid ja on jätkuvalt üha enam rahulLisainfot ja seminari

olematud. Kahjuks võib arenenud

presentatsioone näeb

maailmamajanduses aimata süvenevate probleemide jätku.

mine põlvkond ei tunne huvi IT-

Lisaks tundsid nad muret selle

Kaubanduskoja kodulehel

süsteemide tausta vastu vaid ta-

pärast, et IT-strateegia peale ei

koda.ee/visiooniseminar

hab häid teenuseid. IT on muutu-

kuluta juhtkonnad väga palju

ja QR koodi abil.

nud kõigile kättesaadavaks. Kui

aega, IT kogukulusid ei teata ja

sõnu, et tegelikult pole Eestil veel

vanema põlvkonna jaoks oli olu-

need ei skaleeru vastavalt turu-

kunagi läinud nii hästi nagu praegu.

line töökoht, siis uuema põlv-

muudatustega ning IT küsimusi

Äri tegemine läheb küll kallimaks,

konna jaoks ei ole koht kui selline

justkui kardetakse. IT-strateegia

kuid vajalik lõtk on olemas. Ta

enam oluline. Tema sõnutsi tuleb

on aga sama oluline kui mistahes

meenutas oma viimast kohtumist

Perens kinnitas Andrus Ansipi

15 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- TA G A S I VA A D E -

ANDRUS ANSIP:

EESTI ON ÜKS PAREMINI KRIISIST VÄLJUNUD EUROOPA RIIKE

KATI KRASS Kaubanduskoja Pärnu esinduse projektijuht

16. oktoobril toimus Pärnus juba seitsmes Kaubanduskoja Pärnu esinduse ja Swedbanki Lääne-Eesti regiooni korraldatud Majandusteemaline pärastlõuna. Lühikonverentsi formaadis ürituse eesmärk on anda Swedbanki kohalikele äriklientidele ja Kaubanduskoja Pärnumaa liikmetele heal tasemel aktuaalset majandusalast teavet. Sel korral esinesid üle 100-pealise publiku ees Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip, Swedbanki peadirektor Priit Perens ja loodusemees Fred Jüssi.

ekspordiga tegelevate ettevõtja-

me: alusetu on uskuda, et teiste

(aeg, mil ta on loodust kindlates

korrast. Ta illustreeris oma väiteid

tega, kus jõuti järeldusele, et palka

probleemid kunagi meieni ei jõua.

piirkondades jälginud) muutused

helisalvestiste ettemängimise ja

oleks võimalik tõsta küll. Sotsiaal-

Euroala riikide võlakriisist on

looduses olnud katastroofilise mii-

näidetega loodusest. Kassi nurru-

set olukorda silmas pidades soovi-

saamas euro kriis, seega peitub

nusmärgiga ja seda eelkõige elu-

mine ja erinevate lindude laul

tab Perens seda ka teha. Meie pluss

Perensi hinnangul suurim oht

rikkuse mõttes. „Kuid me oleme

tekitasid publikus toredaid ära-

on see, et me ei kuulu veel are-

Eestile eurotsoonis. Samuti on

siiski endiselt rikkad ja seda peab

tundmishetki. Fred Jüssi lõpetas

nenud riikide hulka, sest maailmas

meie sissetulekud endiselt väga

hoidma,“ lausus ta.

oma jutu kokkuvõttega: „Midagi ei

toimub hetkel rikkuse jagamine

madalad.

läänest itta, samuti pole meil sot-

ole karta siis, kui riik saab aru püsiJüssi peamine sõnum oli, et mär-

väärtustest ja neid ei tohi räpakalt

siaalseid kohustusi seljakotiga

Fred Jüssi on oma looduseusku

gakem, hoidkem ja nautigem seda,

kohelda! Pidagem siis meeles, et

seljas nagu paljudel heaoluühis-

juba 35 aastat kuulutanud. Tema

mis on päris. Seda, mis ei sõltu riigi

elukvaliteedi näitaja on elamise

konna riikidel. Ent on ka problee-

hinnangul on 60 aasta jooksul

majanduslikust ja poliitilisest olu-

rõõm”.

Ansipi hinnagul on Eesti peamised riskid seotud euroalas toimuvaga. Euro stabiilsusmehhanismidesse soovitab ta suhtuda kui enesekaitsevahendisse, mitte kui kohustusse ja omakasupüüdlikku panusesse.

16 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- TA G A S I VA A D E -

QUO VADIS, „TALENDID KOJU!”? „Talendid koju!” projekt on tänaseks saanud kaheaastaseks Projekti „Talendid koju!” kaasrahastab

ning sellega seoses on hea heita pilk tagasi,

Tarkade otsuste fond Euroopa Liidu

et teha järeldusi ning mõelda, kuidas edasi minna.

T

Sotsiaalfondi vahenditest.

alendid koju! tabas Eesti ühis-

vähesed suurettevõtted on püüd-

sime, et luues keskkonna, mis mõ-

aega 3-6 kuud. See on paraku aeg,

konda tundlikku kohta, selles

nud kaardistada välismaal viibivaid

lema sihtgrupi huvid kokku viib,

millega tööandjatel on enamikul kor-

ei ole kahtlust. Juba algusest peale

inimesi (nt Swedbank), kuid keegi

suudame leevendada ajude ära-

dadel keeruline arvestada, sest töö-

saadab projekti pidev kajastatavus

ei olnud varem sellist projekti sel-

voolu. Selleks meediumiks sai por-

koht vajab täitmist märksa kiiremini.

meedias, rääkimata temaatilistest

liste mõõtmetega ette võtnud. Por-

taal www.talendidkoju.ee.

kunstinäitustest, kontsertidest või

taali luues lähtusime sihtgruppides

kasvõi näiteks Pelgulinna sünni-

läbi viidud küsitluste tulemustest

Kahe tegevusaasta jooksul oleme

nev struktuurne tööjõupuudus sü-

tusmaja viimases heategevuslikus

ning fookusgrupi intervjuudes

õppinud, et välismaalt naasmine ei

veneb vananeva ühiskonna ja glo-

kampaanias „Aita talent koju”. Tugev

kuuldust. Leidsime, et ühest küljest

ole aga pelgalt tööpakkumise saa-

baliseeruva maailma taustal järjest

ühiskondlik resonants viitab teema

kohalikud ettevõtted tõepoolest

misega seotud. Paljudel inimestel

rohkem. Muutmaks Eesti inimeste

olulisusele Eesti inimeste jaoks.

vajavad ja väärtustavad välismaise

jääb naasmine kõrvaltvaataja jaoks

doonorriigist sihtriigiks on vaja riigi-

Sellest tulenevalt võtab projekti-

kogemusega inimesi, sest lisaks

lihtsate, kuid tegelikkuses keeru-

poolset koordineeritud programmi.

meeskond siinkohal kokku esime-

välismaisele kogemusele ja võõr-

liste praktiliste takistuste taha.

Tuleviku majanduslike probleemide

sed tegevusaastad ning teeb jä-

keeleoskusele on neil ka tihtilugu

Sellised küsimused nagu abikaasa

lahendamiseks ei piisa vaid eest-

reldused edaspidiseks.

rohkem ettevõtlikkust. Teisest kül-

elamisloa saamine, lapse lasteaia-

laste siiameelitamisest, vaja on töö-

jest saime teada, et välismaal õppi-

kohad või eluaseme rendimakse

tada ka mitte-eestlastega. Arengu-

Olles sellise projektiga omamoodi

vad ja töötavad eestlased eelistak-

suurused. Majandus- ja kommu-

fondi koostatud põhjalikus talendis-

pioneerid, ei olnud meil alustades

sid töötada kodumaal sobival töö-

nikatsiooniministeeriumi andmetel

eire teemapaberis tehakse Eesti

vähimatki aimu projekti kulge-

postil, sageli ka madalama palga

võtab välismaalase tööleasumine

atraktiivsemaks muutmiseks järg-

misest ja arengust. Teadsime, et

eest. Uuringu tulemustest järelda-

Eestisse praeguse bürokraatiaga

mised konkreetsed soovitused:

Eesti on muutumas. Juba praegu esi-

„Talendid koju!” projektimeeskonna liige Artur Elme ja

Kaspar Korjus Elionist ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

Solveig Jahnke Eesti Kunstiakadeemiast.

juhatuse liige Valdo Kalm.

17 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- TA G A S I VA A D E -

Seminar

Protsessijuhtimine organisatsioonide arendamisel 23. novembril Kaubanduskojas

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves talentide teemal arutlemas. „Negatiivsed hoiakud ja sallimatus pärsivad inimeste tagasitulekut rohkem kui langus sissetulekutes või ükskõik milline muu bürokraatlik takistus,” lausus projekti „Talendid koju!” patroon president Ilves.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 23. novembril kell 10.00-14.00 • Talentide värbamise bürokraatia vähendamine.

• Välismaalasi ja tagasipöördu-

Vare ning Majandus- ja Kommu-

ELi riikide omavaheline kasvav

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17,

nikatsiooniministeeriumi ase-

konkurents talentide pärast Eesti

Tallinn) koolituse „Protsessijuhtimi-

kantsler Ahti Kuningas.

tulevikus sihtriigist doonorriigiks.

ne organisatsioonide arendamisel”.

Sihtriigiks saamiseks on Eestil

vaid eestlasi nõustava agen-

Hüüdlause Eestist

vaja ületada ääremaa mentaliteet

Seminaril

• Omamaiste õpilaste väljapoo-

väljapoole õppima

ning talendipoliitika puhul peab

protsessijuhtimise rakendamisel nii

le õppima suunamine ja sealt

minejale võiks olla

esimene valik olema oma talen-

era- kui avaliku sektori organisat-

tide kaasamine enne teiste järele

sioonide arendamisel.

tuuri loomine.

tagasitoomise korraldamine.

• Toetusskeemide loomine inimestele (kolimiseks, elu sisse-

„Mine, me oleme 100% Sinuga!”.

minekut.

Paneeldiskussioonis „Quo vadis,

seadmiseks jms.).

• Toetusskeemide loomine et-

Portaali „Talendid koju!” kaudu

Eesti talent?” osalesid projekti

tevõtetele (lihtsustamaks vä-

pärast Lancasteri Ülikooli lõpe-

„Talendid koju!” patroon president

lismaise tööjõu, nii eestlaste

tamist Elion Ettevõtted ASis

Toomas Hendrik Ilves, Tiit Paana-

kui mitte-eestlaste palkamist).

tööle asunud Kaspar Korjus rää-

nen, talendijuhtimissüsteemide

kis väljakutsetest ja raskustest

arendaja Riina Varts, Ahti Kunin-

Kõige olulisema väljakutsena on

Eestist väljapoole õppima asumi-

gas ning Eesti Kaubandus-Töös-

aga vaja muutust hoiakutes.

sel. Ka tema sõnul on nii Eestist

tuskoja juhatuse liige, EMT juha-

Meie enda positiivne suhtumine,

välja minnes kui ka tagasi pöör-

tuse esimees Valdo Kalm. Diskus-

tahe ja valmidus inimesi ühis-

dudes olulisteks teguriteks suh-

siooni juhtis Presidendi Kantselei

konda taaslõimida on eelduseks

tumine ja kommunikatsioon.

direktor Siim Raie. Diskussioonis

nende eesmärkide saavutamisel.

Alates aastast 2007 kuni tä-

osalenud tõdesid, et ainuüksi

„Talendid koju!” jätkab oma tege-

naseni on suhtumine minejates-

ühiskonnas vallandunud diskus-

misi, et muuta Eesti paremaks.

se hakanud muutuma. Kui 2007.

sioon näitas teema olulisust ja pro-

aastal püüti minejaid pigem

jekti „Talendid koju!” vajalikkust,

kinni hoida, siis kolme aasta järel

nüüd peaks järgnema sügavam

soovitatakse küll minna koge-

arutelu riiklikult toetatud konk-

18. oktoobril toimus Eesti Teadus-

musi hankima, kuid klausliga

reetsete sammude üle. President

te Akadeemia saalis Eesti Kau-

„Eesti vajab Sind!”. Tema sõnul

Toomas Hendrik Ilves pidas kõige

bandus-Tööstuskoja initsiatiivil

võiks hüüdlause Eestist välja-

olulisemaks hoiakute muutmist,

arutelu „Quo vadis, Eesti talent?”

poole õppima minejale olla „Mine,

mis on meie ühiskonna üheks

me oleme 100% Sinuga!”.

suurimaks väljakutseks. „Nega-

Projekti kokku võttev üritus

räägime

lahendustest

Ettekanded keskenduvad protsessijuhtimise praktilisele rakendamisele Eestis ja Soomes.

Esinejad • Siret Kegel, InCap Group, Eesti Kvaliteediühing • Tõnu Hein, HeiVäl Consulting • Lauri Leskilä, IMS Solutions • Jaan Oruaas, FocusIT Seminari osalustasu on Kaubanduskoja liikmele 25 eurot, mitteliikmele 50 eurot, lisandub käibemaks.

tiivsed hoiakud ja sallimatus pär-

Arutelul tegid ettekanded „Talendid koju!” meeskond, Skype’i

Arengufondi nõukogu liikme

sivad inimeste tagasitulekut roh-

juhatuse liige Tiit Paananen,

Raivo Vare sõnul on oluline muuta

kem kui langus sissetulekutes või

Elioni ärijuht Kaspar Korjus, Eesti

Eesti atraktiivseks väljastpoolt

ükskõik milline muu bürokraatlik

Arengufondi nõukogu liige Raivo

tulijatele, vastasel korral muudab

takistus,” lausus riigipea.

Lisainfo ja registreerimine: GERLY JOSTOV Tel: 604 0082 E-post: gerly.jostov@koda.ee

18 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- TEATED -

Koolitustsükkel

Seminar

Pärastlõuna maksukonsultandiga 6. detsembril 2012 — 23. mail 2013 Kaubanduskojas

Müük ja müügitehnikad

Jätkame kevadel alanud koolituste sarja „Pärastlõuna maksukonsultandiga”, mis keskendub teemade lõikes

13. novembril Kaubanduskojas

maksukorralduse seadusele; muudatustele maksuseadustes; kinnisvaratehingute, tervishoiukulude, kaupade ja teenuste maksustamisele ning erisoodustustega seotud küsimustele. Koolitused toimuvad kord kuus neljapäeviti kell 13.45–16.30 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn). Koolituse lektoriks on Rödl & Partner Audit OÜ-s maksukonsultandina töötav Virve Aru.

• Miks on osad ettevõtted teistest tulemuslikumad?

• Kuidas jõuda kliendini?

• Kuidas valida õige strateegia ja

VIRVE ARU

leida sobivaim müügitehnika?

Koolituse lektor

Nendele ja paljudele teistele küsiVirve Aru on Rödl & Partner Audit OÜ-s töötanud maksukonsultandina alates 2002. aastast. Tal on majandusalane kõrgharidus ja tema igapäevane töö seisneb klientide ja kolleegide konsulteerimises, maksuriskide hindamises ja auditi meeskondades osalemises. Samuti on Virvel pikaajaline töökogemus rahvusvahelistes ärinõustamisettevõtetes, olles töötanud viis aastat maksunõustajana rahvusvahelise taustaga audiitorfirmas. Teist samapalju on ta tegutsenud maksuametis tulu- ja käibemaksu peaspetsialistina.

Virve on maksulektorina tegutsenud juba üle 20 aasta.

mustele leiab vastused seminarilt „Müük ja müügitehnikad”. Seminar toimub teisipäeval, 13. novembril kell 10–15.45 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).

Seminar on mõeldud müügitegevusega seotud töötajatele, kes soovi-

Riigieelarve jaoks kõige olulisemad summad on maksud. Maksuhalduri ülesanne on maksud maksuse-

vad kasvatada tulemuslikkust aren-

adustes ettenähtud suuruses kokku koguda ja maksumaksjate kohustus on maksuseaduste alusel mak-

dades oma müügioskusi erinevates

sud õigesti arvestada, deklareerida ja tasuda. Enamik maksumaksjaid deklareerivad ja tasuvad makse

müügitöö faasides.

vähemalt kaks korda kuus ja nendeks on 10. ja 20. kuupäev vastavalt palgamaksude ja käibemaksu osas.

Positiivne on see, et maksuhaldur kontrollib järjest enam deklaratsioonide õigsust suhteliselt ruttu peale

Lektor:

deklaratsiooni esitamist, sest siis on deklaratsiooni koostamise detailid värskelt meeles. Maksukorralduse

Seminari lektor on Mare Teichmann

seadus sätestab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse. Kas selline kohustus on piiramatu? Kuidas

(PhD), Tallinna Tehnikaülikooli psüh-

maksuhalduri ja maksukohustuslase suhtlemine igapäevaselt toimub? Kas on välja kujunenud tüüpilised

holoogiaprofessor, P. & M. Curie nim.

olukorrad, millal maksuhaldur suure tõenäosusega täpsustavaid küsimusi esitab? Kas maksuhalduri antud

Pariisi Ülikooli erakorraline profes-

tähtaeg vastamiseks on piisav? Kas vastata või mitte? Millele tuleb kindlasti reageerida? Need on

sor, Euroopa Töö- ja Organisatsiooni-

küsimused, mis maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumisega seotud inimeste ette on kerkinud.

psühholoogia Professorite Nõukogu (ENOP) liige.

„Maksukorralduse seadus ja praktika” Neljapäeval, 6. detsembril toimuval koolitusel „Maksukorralduse seadus ja praktika“ saab ülevaate tege-

Osavõtutasu Kaubanduskoja liikme-

likust elust ja mõnedest kohtulahenditest selles valdkonnas. Koolituse maksumus on Kaubanduskoja

tele 60 eurot, mitteliikmetele 120

liikmele 30 eurot ja mitteliikmele 60 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad tervituskohv ja

eurot, lisandub käibemaks. Hinnas

koolitusmaterjalid. Registreerumise tähtaeg on 3. detsember.

sisalduvad teabematerjalid, kohvipaus ja lõuna.

Koolituste ajakava: • 6. detsember 2012 • 24. jaanuar 2013 • 21. veebruar 2013 • 21. märts 2013 • 25. aprill 2013 • 23. mai 2013

Lisainfo ja registreerimine: JANE JUHANSON

Lisainfo ja registreerimine: KATI KRASS

Tel: 604 0081 E-post: jane@koda.ee

Tel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

19 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

Tarbimiskeskkonna arengu konverents

Mõjuvõimsad tarbijad ja vastutustundlikud ettevõtjad 21. novembril Swissôtel Tallinnas

- TEATED -

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

Seminar

Muudatused Raamatupidamise Toimkonna juhendites 28. novembril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub ettevõtjaid seminarile „Muudatused Raamatupidamise Toimkonna juhendites”. Seminar toimub 28. novembril kell 11.00–16.15 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn). Koolituse lektor on BDO partner ja vandeaudiitor Sven Siling, kes omab ligi 15 aasta pikkust audiitorluse kogemust ja on Eesti Audiitorkogu metodoloogiakomisjoni liige.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tarbijakaitseamet ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus kutsuvad huvilisi tasuta tarbimiskeskkonna arengu konverentsile „Mõjuvõimsad tarbijad ja vastutustundlikud ettevõtjad”.

Konverents toimub 21. novembril hotellis Swissôtel Tallinn (Tornimäe 3, Tallinn). Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise, sünkroontõlge. Konverentsil osalemiseks tuleb 21. oktoobriks registreeruda aadressil http://ec.europa.eu/eesti/form_et.htm.

Konverents on suunatud ettevõtjatele, mittetulundusühingutele, poliitikakujundajatele, formaalse ja mittefor-

Käesoleva aasta alguses võeti vastu muudetud Raamatupidamise Toimkonna juhendid, mis hakkavad kohustuslikus korras kehtima 1.1.2013 ja hiljem algavatele majandusaastatele. Nimetatud muudatused sisaldavad mitmeid fundamentaalseid uuendusi, mis võivad oluliselt mõjutada ettevõtte finantspositsiooni ja kasumit ning on seetõttu olulised nii raamatupidamise kui ka eelarvestamise seisukohalt. Käesoleval koolitusel antakse nendest muudatustest kõikehõlmav ülevaade ja tuuakse praktilisi näiteid. Lisaks käsitletakse koolitusel ka analoogseid riigi raamatupidamise üldeeskirja muudatusi, mis hakkasid kehtima alates käesoleva aasta algusest.

Koolitus annab vastused järgmistele küsimustele: • RTJ-de muudatuste taust ja põhjused

maalse hariduse andjatele ning kõigile, kes on huvitatud

Millised arengud on raamatupidamises toimumas Euroopa Liidu tasemel ning

tarbimiskeskkonda ning ettevõtluse ja tarbijaõiguse

milline on nende arengute võimalik mõju Eestile? Miks muudeti Eesti Raamatu-

arengut puudutavatest teemadest.

pidamise Toimkonna juhendeid?

Muutused tarbimiskeskkonnas — näiteks inimeste suurenenud mobiilsus, toodete ja teenuste parem kättesaadavus, tehniline areng, muutused tarbijakäitumises — on loonud tarbijaturgudel palju uusi võimalusi. Teisalt seisame seetõttu vastamisi mitmete väljakutsetega. Kuigi teoreetiliselt on tarbijate kaitseks loodud harmoniseeritud Euroopa standardid, pole tarbijate õigused praktikas alati tagatud. Lisaks sellele ei ole tarbimine enam riigisisene küsimus, vaid on muutunud piiriüleseks. Kas lahenduseks

• Üleminekusätted Kuidas toimub muudetud RTJ-dele üleminek erinevates arvestusvaldkondades?

• Muudatused varade ja kohustuste kajastamisel Millistel juhtudel ei pea "hambad ristis" hindama varade õiglast väärtust ning millal on lubatud soetusmaksumuse meetodi kasutamine? Mis saab müügiootel põhivarast? Millal tohib ja millal ei tohi arendusväljaminekuid kajastada bilansis varana? Millise perioodi jooksul tuleb kõiki immateriaalseid varasid amortiseerida?

Milliste meetodite järgi on lubatud kajastada sihtfinantseerimist? Millal tohib ja millal ei tohi saadud liitumistasusid kajastada koheselt tuluna?

on seadusandluse tugevdamine või peaksid tarbijad ise enda eest rohkem seisma? Kas peame leppima asjaoluga,

• Täiendused tütar- ja sidusettevõtete kajastamisel

et ettevõtjad ja tarbijad on üksteise vaenlased? Mida saame

Mida tuleb arvesse võtta investori mõjuvõimu ulatuse (kontrolli) hindamisel?

teha, et viia kokku ettevõtjate ja tarbijate huvid?

Kuidas arvestada järk-järgulist kontrolli omandamist? Milliste täiendavate meetodite järgi tohib kajastada sidusettevõtteid? Kuidas kajastada ühe ja sama

Konverentsi eesmärgid: • arutleda isereguleeruva tarbimiskeskkonna üle; • diskuteerida tarbija ja ettevõtja huvikonfliktide teemal.

kontserni ettevõtete vahelisi ühinemisi ning jagunemisi?

• Aruande esitusviis ja nõuded lisainformatsioonile Kuidas kajastada bilansis algsaldode muutusi? Milliseid võrreldavaid andmeid ei ole enam lisades vaja esitada? Millist täiendavat infot tuleb hakata lisades esitama seotud osapooltega tehtud tehingute kohta?

Lisainfo: DORIS LEBREHT Tel: 626 4435 E-post: doris.lebreht@ec.europa.eu

Registreerumine: Konverentsil osalemiseks täitke internetis registreerumisvorm, mille leiate aadressilt: http://ec.europa.eu/eesti/form_et.htm.

Koolituse maksumus on kaubanduskoja liikmele 55 eurot ja mitteliikmele 110 eurot, lisandub käibemaks. Hind sisaldab jaotusmaterjale ja lõunat.

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196 • E-post: toomas.hansson@koda.ee

20 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

Tööstuse arukas planeerimine: koolitusseminar (välis)arendajatele 7. detsembril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös ettevõttega Hendrikson & Ko ning advokaadibürooga SORAINEN korraldavad 7. detsembril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) (välis)arendajatele suunatud koolitusseminari „Tööstuse jätkusuutlik kavandamine”.

Tootmise või ehitamise planeerimine peaks algama „kodutööst“: ettevõtmise võimalike asukohtade hoo-

Rahvusvaheline mess ja kontaktkohtumiste üritus

Tech Industry 2012

likast kaardistamisest. Pealiskaudsed otsused võivad arendaja ja kohaliku kogukonna jaoks tähendada keerulisi valikuid, arendajale aga kaotatud aega ja raha. Missugune on optimaalne arendamisprotsess, millal alustada planeeringutega ja millal on vajalik korraldada mõjude hindamine? Missugused muud keskkonnakorralduslikud protseduurid võivad olla vajalikud enne ehitusega alustamist (näiteks keskkonnakompleksloa taotlemine)?

Mastaapse projekti puhul peaks kindlasti kaaluma mitmeid võimalikke asukohti, analüüsides eri paikade majanduslikke ja tehnilisi võimalusi ning hinnates keskkonnamõjusid. Asukohtade valikul tuleb arvestada ressursside kättesaadavuse, taristu olemasolu ning sotsiaal-majanduslikke aspektidega nagu näiteks tööjõu olemasolu. Konkreetse keskkonna piiranguid tuleks tõlgendada võimalikult laiemas tähenduses ning arvestada ka riigi keskkonnapoliitikaga. Taoline põhjalik analüüs annab lisaks kehtivatele piirangutele ka hea ülevaate võimalustest äritegevuse arendamiseks. Alles pärast põhjalikku eeltööd on mõttekas alustada läbirääkimisi kohalike omavalitsustega.

29.–30. novembril Riias Anname ülevaate ka asjakohastest seadustest. Mitmed tootmise rajamise või laiendamise seisukohalt olulised seadused on hiljuti muutunud või peagi muutumas, mis saab olema teisiti võrreldes senisega?

Messil Tech Industry on esindatud tööstuse, tootmise, masinaehi-

Päevakava:

tuse, metallitöötluse, automaa9.45

Tervituskohv

ja tööriistadega tegelevad ette-

10.00

Kaubanduskoja sissejuhatus

võtted. Osalema oodatakse üle

10.20

Välisinvestori Korduma Kippuvad Küsimused investeeringuotsuse kaalumisel,

tika, elektroonika, elektrotehnika

25 000 isiku ja 200 ettevõtte 21

võimalikud ohud ja tekkida võivad probleemid

riigist (sh Balti riikidest, Skandi-

(Urmas Volens, advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaat)

naaviast, Saksamaalt, Valgevenest, Ukrainast, Itaaliast, Poolast ja mu-

11.00

(Juhan Ruut, Hendrikson&Ko juhtiv ekspert)

jalt). Messi raames toimuvad ka

Erinevad arendusprojektid vajavad erinevaid planeeringulisi ja keskkonnakorralduslike

mitmed loengud ja seminarid ning

lahendusi. Ettekandes tutvustatakse üldisi põhimõtteid, mida silmas pidada ruumi-

osaleda saab ka kontaktkohtu-

ja ressursimahukate tegevuste kavandamisel. Antakse ülevaade geoinfosüsteemidest

miste üritusel eelnevalt valitud

kui tõhusast vahendist võrdlevate analüüside tegemisel. Konkreetsete projektide kaudu

ettevõtetega.

näidatakse, kuidas on äriidee tekkimisest jõutud tootmistegevuse käivitamiseni, või vastupidi — miks selleni ei jõutud.

Kuna Kaubanduskoda korraldab kontaktkohtumise üritust koostöös Enterprise Europe Networki

Keskkonna- ja planeeringuaspektidest lähtuvad valikud

12.00

Arutelu: arendajate endi kogemused Mis läks hästi või halvasti, mida tahaks võimaluse korral teisiti teha?

Läti partneritega, on messipääse ja kontaktkohtumiste üritusel osa-

Koolituse hind on Kaubanduskoja liikmele 15 eurot, mitteliikmele 30 eurot, lisandub käibemaks.

lemine kõigile tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: GERLY JOSTOV Tel: 604 0082 • E-post: gerly.jostov@koda.ee

21 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- TEATED -

SEMINAR

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE:

TARBIJA JA ELEKTRITURU AVANEMINE 2013

CITADELE PANGA EESTI FILIAAL

20. NOVEMBRIL • Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Citadele Panga Eesti filiaal pakub äriklientidele

21. NOVEMBRIL • Pärnu Keskraamatukogus (Akadeemia 3, Pärnu)

26. NOVEMBRIL • Tartus Atlantise Konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)

29. NOVEMBRIL • Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)

arveldusi, pangakaarte kui ka investeerimislaenu ja reserveerimistasuta arvelduskrediiti.

Citadele Panga Eesti filiaal pakub Eesti KaubandusTööstuskoja liikmetele:

Seoses 1. jaanuaril 2013 toimuva elektrituru avanemisega saavad kõik kodu- ja äritarbijad

• aasta jooksul alates pakkumise aktiviseerimi-

valida endale sobivaima elektrimüüja, kellest esimesed on oma hinnapaketid ka avalikus-

sest riigisisesed maksed kõigisse pankadesse

tanud. Mida aga tähendab avatud elektriturg? Millised muutused toob turu avanemine kaasa

hinnaga 0,20 eurot /1 makse (tavahind: 0,38

tarbijatele? Neil ja paljudel muudel elektrituru avanemist puudutavatel küsimustel arutletakse

eurot /1 makse)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Advokaadibüroo GLIMSTEDT ja Energiaturg.ee energiasemi-

• arvelduskrediidi lepingu sõlmimisel lepingu-

naril „Tarbija ja elektrituru avanemine 2013”. Lektor on Moonika Kukke. Käsitletavad teemad:

tasu soodustus — 25%. (lepingutasu tavahind 0,5% laenulimiidist, min. 128 eurot). Soodus-

I ELEKTRITURU AVANEMINE Elektrituru avanemine — mida see tähendab? Milline on Eesti valmisolek minna vastu

tus kehtib uutele lepingusõlmijatele kuni 31.12.2012.

avatud elektriturule? Mis on kõige olulisemad kuupäevad ja toimingud tarbija jaoks

Küsi personaalset pakkumist pangatehingutele

avatud elektriturule üleminekul? Mida kujutab endast elektrivarustus kui universaal-

Baltikumis! Tutvu toodete tingimustega veebile-

teenus ja kellel selleks õigus on? Kes ja kuidas reguleerivad turuosaliste käitumist avatud

hel www.citadele.ee ning vajadusel konsulteeri

elektriturul? Kust leida rohkem infot avatud elektrituru kohta?

meie panga töötajaga citadele@citadele.ee või

II AVATUD ELEKTRITURUL ELEKTRI OST-MÜÜK

klienditeeninduskeskuses Tallinnas või Narvas:

Kellelt elektrit osta? Kuidas elektripakette võrrelda? Millistel tingimustel elektrit osta?

Tallinn

Kuidas elektrimüüjat valida ja vahetada? Kuidas elektrit ise müüa? Mis on senised tarbijate

Roosikrantsi 2, Tallinn 10119

põhiküsimused seoses avatud elektriturult elektriostuga?

Tel: 770 0000 E-R 9.00–17.00 • L-P suletud

MOONIKA KUKKE Koolituse lektor

Narva Puškini 10, Narva 20309 Tel: 770 0100 E-R 9.00–17.00 • L-P suletud

Moonika Kukke on Energiaturg.ee tegevjuht ja advokaadibüroo GLIMSTEDT energiaõiguse advokaat ning Tallinna Tehnikaülikooli doktorant, uurides elektrituru küsimusi süvitsi nii praktikas kui teadusmaailmas.

TOMBAK OÜ

Moonika Kukke avaldas möödunud aastal elektri- ja gaasiturukorraldust käsitleva raamatu

Tombak OÜ jõulukaardivaliku leiate aadressil:

„Energiaturukorraldus", samuti viis ta september 2011 kuni aprill 2012 Advokaadibüroo

www.postkaardid.ee. Lisaks kaartidele pakume

GLIMSTEDT ja Elering AS ühisprojektina läbi kaheksast seminarist koosnenud energiasemi-

ka neile logode ja teksti sissetrükki. Kaartide

naride sarja „Elektrituru põhialused." Koostöös Äripäevaga on Moonika Kukke korraldanud

müügitulust toetame Tallinna Lastehaigla Toetus-

mitmeid laia kõlapinda leidnud energiakonverentse.

fondi.

Lisainfo: Andres Tõnisson Tombak OÜ Tel: 5342 7728 E-post: kujundus@tombak.ee

Lisainfo ja registreerimine: GERLY JOSTOV

Lisainfo: KAIDI TALSEN

Tel: 604 0082 • E-post: gerly.jostov@koda.ee

Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

22 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- PAKKUMISED -

KOOSTÖÖPAKKUMISED: •

•

•

Austria keevitustööde ja mehaaniliste masina-

•

•

mänguväljakuid, samuti spordivahendeid (kum-

suuri kotte ja otsib kauba edasimüüjaid.

mist matid) otsib oma toodete edasimüüjaid.

Kood: 2012-10-08-024

Kood: 2012-10-17-003

Rootsi logistikaettevõte otsib Põhjamaade tu-

•

jm) hulgimüügiga tegelev ettevõte otsib ainete

Kood: 2012-10-24-003

tootjaid. Kood: 2012-10-16-026

Rootsi naiste ja meeste välisriiete tootja otsib Rootsi ehitusettevõte otsib ehitusmaterjalide

• •

Suurbritannia ettevõte pakub transpordi- ja

Läti tänavajalgrattaid disainiv ja tootev ettevõte otsib oma kauba edasimüüjaid.

Kood: 2012-10-10-027

•

Rootsi disainer otsib vildist materjalide tootjaid (mitte kootud materjal). Kood: 2012-10-10-004

jaid ja agente. Kood: 2012-10-16-001 •

Saksa põllumajandusmasinate keevitamise ja

logistikateenuseid keemiatööstusettevõtetele

installatsioonitöödega tegelev ettevõte otsib

Venemaa tollivormistustega tegelev ettevõte

ohtlike kaupade veoks. Kood: 2012-10-15-062

allhankijaid ja vastastikust tootmist.

Soome ettevõte on välja töötanud uudse tehno-

Kood: 2012-09-18-032

•

ettevõtlust ja allhanget. Kood: 2012-10-19-008

loogia eramajade ja büroohoonete kütmiseks,

Prantsuse hüdrauliliste jm seadmete projektee-

otsib oma kauba edasimüüjaid.

Kood: 2012-10-14-001 •

Leedu maantee-ja raudteetranspordile spetsialiseerunud ettevõte pakub logistikateenuseid.

Läti mööbliettevõte otsib oma kauba edasimüü-

Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused

Kood: 2012-10-12-029

jaid (täispuidust ja puitplaatmööbel).

Venemaa turismiteenuseid pakkuv ettevõte

on nähtavad Koja kodulehel

Läti puidutöötlemisettevõte otsib oma kauba

otsib reisikorraldajaid ja pakub ennast esinda-

www.koda.ee/koostoopakkumised

edasimüüjaid (kaubaalused, karbid, puitbrikett,

jaks Venemaa turule sisenejatele.

Kood: 2012-10-17-033

•

Kood: 2012-10-11-032

puidugraanulid). Kood: 2012-10-17-029 •

Venemaa nisujahutootja otsib kauba turusta-

Kood: 2012-10-10-044 •

tarnijaid. Kood: 2012-10-19-013

hanget. Kood: 2012-10-18-043

•

Venemaa kemikaalide (sidrunhape, glütseriin

rule sisenevaid suuremaid ettevõtteid.

rimise- ja tootmisega tegelev VKE pakub all•

Läti ettevõte, mis projekteerib ja ehitab laste

otsib tootjaid ja hulgimüüjaid antud sektoris.

pakub transpordi ja logistikaettevõtetele ühis•

•

pide ladustamiseks ja transpordiks kasutatavaid

allhankijaid. Kood: 2012-10-19-015 •

Leedu ettevõte toodab erinevate kaubagrup-

osa komponentide tootmisega tegelev ettevõte

Belgia uudset majade energiatõhususe tehnoloo-

•

Lisainfo: KADRI RIST

Läti puidutöötlemisettevõte, mis toodab puidust

giat pakkuv ettevõte otsib edasimüüjaid.

mesitarusid otsib oma kauba edasimüüjaid ja

Kood: 2012-10-17-006

pakub end alltöövõtjaks. Kood: 2012-10-10-037

Tel: 604 0091 E-post: kadri.rist@koda.ee

RIIGIHANKETEATED: Tekstiil, rõivad, jalanõud

Kemikaalid, õlid, kütused

•

•

Saksamaal hangitakse jalatseid.

Tähtaeg 29.11.2012. Kood 5439

Tähtaeg 27.11.2012. Kood 5429 •

Saksamaal hangitakse kutserõivaid,

•

Tähtaeg 04.12.2012. Kood 5430 •

•

•

Puit, ehitus, ehitusmaterjalid

Tähtaeg 30.11.2012. Kood 5432

•

Norras hangitakse polosärke.

•

Mööbel, sisustus ja tarvikud •

Norras hangitakse koolimööblit.

•

Rootsis hangitakse hoonete ehitustöid.

NATO

Tähtaeg 21.10.2012. Kood 5442

•

juhatuse peakorteris personalitööga seotud

ja eramute ehitustöid.

andmebaasi/võrgustiku haldamiseks.

Tähtaeg 10.12.2012. Kood 5443

Tähtaeg dokumentidega tutvumiseks

Norras hangitakse puiduheitmeid.

23.11.2012. Kood 4935

Metall, masinad ja seadmed

Muu

•

•

Norras hangitakse kuulareid.

•

Soomes hangitakse paate.

Tähtaeg 30.11.2012. Kood 5438

Suurbritannias hangitakse telke.

Tähtaeg 10.12.2012. Kood 5446

Tähtaeg 03.12.2012. Kood 5437 •

Norras hangitakse taimi.

Kaubanduskoda pakub hanketemaatikast huvitatuile ka hangete teavitamise teenust. Küsi lisainfot!

Tähtaeg 26.11.2012. Kood 5445

Tähtaeg 23.11.2012. Kood 5436 •

NATO hange liitlasvägede Euroopa ülem-

Soomes hangitakse korterelamute

Tähtaeg 30.11.2012. Kood 5444

Tähtaeg 26.11.2012. Kood 5435

Suurbritannias hangitakse kütteseadmeid.

Suurbritannias hangitakse tõlketeenust.

Tähtaeg 29.11.2012. Kood 5451

Soomes hangitakse jalatseid ja kaitsejalatseid.

Tähtaeg 26.11.2012. Kood 5433

Saksamaal hangitakse turvakaameraid.

Tähtaeg 03.12.2012. Kood 5450

•

Tähtaeg 28.11.2012. Kood 5431 •

Soomes hangitakse mänguväljakute tarvikuid.

Tähtaeg 26.11.2012. Kood 5449

•

Rootsis hangitakse keemiatooteid.

Tähtaeg 23.11.2012. Kood 5441

Rootsis hangitakse lippusid.

Rootsis hangitakse õhufiltreid.

Tähtaeg 26.11.2012. Kood 5448

•

Saksamaal hangitakse maagaasi.

Tähtaeg 10.12.2012. Kood 5440

eritöörõivaid ja manuseid.

•

Saksmaal hangitakse kütteõlisid.

•

Suurbritannias hangitakse jalgrattaid.

Tähtaeg 27.11.2012. Kood 5447

Lisainfo: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

23 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

- JUUBILARID -

KAUBANDUSKODA ÕNNITLEB NOVEMBRIKUU JUUBILARE! 25

LUKU-EXPERT OÜ

BORINBERG OÜ

liige alates 1996

liige alates 2007

PAAR OÜ

DMC DIRECT OÜ

liige alates 2007

liige alates 2005

ROVICO BÜROO OÜ

ERATO OÜ

liige alates 2007

liige alates 2001

KVETAS OÜ liige alates 1998

20 ABCONSULT OÜ

ALGOL CHEMICALS OÜ

RUSSIAN ESTONIAN RAIL SERVICES AS

liige alates 2007

liige alates 1997

BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS

S.P. OÜ

liige alates 2009

liige alates 1996

liige alates 1998

SIVEX INTERNATIONAL AS

liige alates 1998

liige alates 1999

JAAKSONI LINNAHOOLDUS OÜ

SPANTAL OÜ

KADAKA AIANDI AS liige alates 1996

KIVA AS liige alates 1997

KULBERT AS

liige alates 2001

liige alates 1999

SÖDRA EESTI AS

LÕUNA-EESTI TÕLKEKESKUS OÜ

liige alates 2012

liige alates 2007

THEMAR OÜ

SUBLAND OÜ

liige alates 2010

liige alates 2003

VR-SEBASTIAN OÜ

TREI PUIDUKAUBAD OÜ

liige alates 2008

liige alates 2004

FAMINER OÜ

FERREL AS

10

liige alates 2000

AMS ELEKTRONIC OÜ

FINNAIR OYJ EESTI FILIAAL

liige alates 2003

liige alates 2007

liige alates 2008

DILAR KASVUHOONED OÜ

HAKTEK OÜ

BARONA EESTI OÜ

liige alates 2012

liige alates 1998

liige alates 2007

IB KRATES OÜ

EESTINOVA OÜ

liige alates 2005

liige alates 2008

IDEAL OÜ

MAJA TREIDING OÜ

HELLMANN WORLDWIDE LOGISTICS OÜ

liige alates 2008

liige alates 2005

liige alates 2010

IREST EHITUS AS

MGI TURUNDUS OÜ

HUB LOGISTICS OÜ

liige alates 2001

liige alates 2008

liige alates 2008

KAGRO GROUP OÜ

NATURAL HOUSE OÜ

KIVIKUVAND OÜ

liige alates 2011

liige alates 2011

liige alates 2008

PALMAKO AS

PML BALTI OÜ

NURMAK OÜ

liige alates 2006

liige alates 2011

liige alates 2011

SYSTEMTEST OÜ liige alates 2003

VÄRVALTRANS Oz liige alates 2006

WERMSTOCK AS liige alates 1992

liige alates 2005

LINDA NEKTAR AS

liige alates 2006

liige alates 2006

REMEI BALTICA OÜ liige alates 2003

liige alates 2010

ECOPRO AS

liige alates 1998

ESTEVE TERMINAL AS

PHARMA SYSTEMS EESTI OÜ

15

LUISA TÕLKEBÜROO OÜ

ADVOKAADIBÜROO SIREL & PARTNERID OÜ

liige alates 1999

liige alates 2004

BALTIC BISON OÜ

5 DECORETER OÜ liige alates 2012

EMPOWER AS liige alates 1997

KAUBANDUSKODA Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0090 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088 • avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine

Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus

Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus

Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus

Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950