Teataja nr 20

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA

EESTI ODA STUSK Ö Ö T D NDUS ETA JAI O T , D I K AU B A VÕTJA OMA S ET TE A T I V EREID R N T TE R A S TÖ Ö P JA KOO

TÄNA TEATAJAS: • Majandusküsitluse tulemused

AL V E Ä P TA S A A .

7 8 ja aks lk 2 Loe lis

• Kaubanduskoja juhatuse esimehe aastapäevakõne • Liikmeintervjuu — AS Swedbank EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

10

2 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- KOJA SÜNNIPÄEV -

15. novembril tähistati Kaubanduskoja 87. aastapäeva piduliku vastuvõtuga. Üle anti ka tänukirjad Koja kauaaegsetele liikmetele. Koja juhatuse esimees tänas 80 aastat Koja liige olnud aktsiaseltsi Orto ning 30. liikmeaastat tähistavatele ettevõtetele Eesti Talleks AS ja Desintegraator AS. Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman ütles tänukirju üle andes: „Kuigi tänu väärivad kahtlemata kõik Koja liikmed, otsustasime tunnustada eraldi just neid, kelle panust Kaubanduskoja tegevusse ja seeläbi kogu Eesti ettevõtluskeskkonna edendamisse saame lugeda juba pikemaks kui 30 aastat.”

•••

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

3 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- JUHTKIRI -

HALDUSKOORMUSEST

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

MAIT PALTS Peadirektor

Viimasel ajal on olnud palju juttu halduskoormusest ja selle mõjust ettevõtetele. Tahes või tahtmata vaatab iga ettevõte halduskoormusele ja selle muutmisele enamasti oma mätta otsast ning sealt paistab see üsna stabiilne.

Ei ole nagu midagi oluliselt lihtsamaks läinud, aga halvemaks ka mitte.

Ü

le on küll mindud elektroo-

tust täna sellisel kujul üldse enam

oluline selliseid arenguid kriitilise

laarsed eneseanalüüsi kokkuvõt-

nilise majandusaasta aruan-

tarvis on. Kui ei ole, kaotame ära ja

pilguga jälgida, sest juba praegu on

ted, riskianalüüsid, iga-aastased

de koostamisele ja esitamisele,

kui on vaja säilitada, siis vaatame,

kuulda, et mõnes valdkonnas

olukorra hinnangud-kontrollid ning

suhtlemisel riigiga on pea igal pool

kas saab täitmist muuta mugava-

soovitakse suhteliselt madalat hal-

nende vormistamine. Reaalses

võimalik kasutada elektroonilist

maks ja kaasaegsemaks. Nii saa-

duskoormust ettekäändeks tuues

elus tähendab see suund haldus-

asjaajamist ning digitaalne allkir-

megi vähendada halduskoormust.

mõningasi kohustusi lisada. Tege-

koormuse kasvu.

mist on ilmselgelt negatiivse ten-

jastamine on igapäevane jne. Kuid samas tuleb tunnistada, et suuri ja

Üha sagemini tasuks

olulisi hüppeid ei ole ju toimunud.

küsida, kas 10-15 aas-

dentsiga, millega ei saa nõus olla.

Mures tuleb olla ka selliste arengute pärast, mille sisuks on riigi-

Ka on tõenäoline, et suureneb n-ö

poolsete ülesannete osaline nihu-

„digitaalse paberi“ kasutamine ja

tamine ettevõtjate õlule või olu-

kohustust täna sellisel

kaugemas perspektiivis kasvab

kord, kus riigi funktsioonide liht-

Siinkohal on muidugi paslik küsida –

kujul üldse enam vaja

kindlasti ka erinevate IT-süstee-

samaks täitmiseks nähakse ette

kas ehk ongi meie ettevõtete hal-

on. Kui ei ole, kaotame

mide ja andmebaaside võimekus

täiendavad kohustused ettevõt-

omavahel suhelda. Kuid oluline on

jaile. Loomulikult, maksuhaldur

meeles pidada, et aruandluse digi-

peabki maksupettuste vastu võit-

taalseks muutmine ei pruugi tä-

lema, see on tema töö, kuid kui see

Vähemasti selliseid, mis meelde jääksid ja tunnetatavad oleksid.

duskoormus juba sedavõrd madal, et seda vähendada ei annagi? Et-

tat tagasi kehtestatud

ära ja kui on vaja

tevõtete ja Kaubanduskoja seisu-

säilitada, siis vaatame,

kohast vaadates on aga arengu-

kas saab täitmist

hendada veel halduskoormuse

toob kõikidele ettevõtjatele kaasa

muuta mugavamaks

vähenemist. See mulje võib olla

täiendava andmete esitamise ko-

ja kaasaegsemaks.

näiline, muutus on vaid vormiline.

hustuse, tähendab see järjekordset

ruumi küll. Oluline oleks tegeleda juba kehtivate kohustuste jooksva revisjoniga ja võimalusel lihvida

lisandust ettevõtete halduskoorÜha kasvava suundumusena näen

musele. See on negatiivne tendents

mine võimalikult lihtne ja väikese

Kuna riigil on andmeid vaja infot

sedagi, et seni seadustes ja mää-

ja kahjuks saaks selliseid näiteid

kuluga oleks. On ju hulk selliseid

ettevõtjate tegevuse kohta soovi-

rustes sisaldunud konkreetseid ko-

tuua mitmetest valdkondadest.

koormisi, mille puhul tasuks kind-

takse ilmselt üha detailsemalt ja ki-

hustusi ja nõudeid soovitakse

lasti küsida, kas need on täna ikka

iremini, võib see halduskoormust

muuta pehmemateks ning asen-

Kõige olulisem on leida tasakaal: et

enam kohased ja vajalikud. Aeg

veelgi tõsta. Küll mitte hüppeliselt,

dada nende täitmine n-ö iseregu-

riik saaks kätte vajalikud andmed

muutub, sealhulgas ka majandus-

vaid hiilivalt. Lisatakse mõned

latsiooniga või ettevõtja enese-

ja et ettevõtja ei peaks nende and-

keskkond ning muutuvad ka riigi

esmapilgul tühised kohustused,

kontrolli ja hinnangutega. Ühest

mete esitamiseks kulutama eba-

andmevajadused. Seega tasuks

mis aga laiemas plaanis kokku-

küljest positiivne suund, kuid pa-

mõistlikult palju aega ning saaks

üha sagemini küsida, kas 10-15

liidetuna toovad kaasa koormuse

raku on see enamasti toonud kaa-

keskenduda oma põhitegevusele —

aastat tagasi kehtestatud kohus-

olulise kasvu. Seega on tulevikus

sa ka suurema paberitöö — regu-

ettevõtlusele.

neid selles suunas, et nende täit-

4 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

SISUKORD

JUHTKIRI Halduskoormusest

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

- TEEJUHT -

KALENDER

23. november

2

Seminar „Protsessijuhtimine organisatsioonide arendamisel” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Gerly Jostov • Tel: 604 0082 • E-post: gerly@koda.ee

SEADUSANDLUS Riik soovib muuta külastajate registreerimise

5

26. november

Seminar Tartus „Tarbija ja elektrituru avanemine 2013”

korda majutusettevõtetes

Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee

KÜSITLUSED Majandusküsitluse tulemused —

6

28. november

Seminar „Muudatused Raamatupidamise Toimkonna juhendites”

ettevõtjad olulisi muutusi halvenemise suunas ei näe

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

LIIGE KÜSIB

8

29. november

Seminar Jõhvis „Tarbija ja elektrituru avanemine 2013” Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)

EUROOPA UUDISED Kuidas võidelda käibemaksupettustega?

Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

9 29. november

Seminar „Kuidas hoiduda palgavaidlustest?”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

KÕNE Toomas Lumani kõne Kaubanduskoja 87. aastapäeval

Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

10

6. detsember

Pärastlõuna maksukonsultandiga: Maksukorralduse seadus ja praktika Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS Tegevust alustab vastutustundliku ettevõtluse liikmevõrgustik Vastutustundlik ettevõte 2012 — AS Swedbank

Jane Juhanson • Tel: 604 0081 • E-post: jane@koda.ee

11 7. detsember

Tööstuse arukas planeerimine: koolitusseminar (välis)arendajatele

12

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Gerly Jostov • Tel: 604 0082 • E-post: gerly@koda.ee

KASULIKKU PRIA toetuste uued taotlusvoorud

14

11. detsember

Ekspordihommik Jõhvis: Vene turg — edu võti!

Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

FIRMABÄND Kontoritöötajad viivad ellu oma rokkstaari unistust!

15 TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA AADRESSIL WWW.KODA.EE

TAGASIVAADE Soome äripartnerina — koos oleme ainulaadsed

16

TEATED

17

RIIGIHANKETEATED

21

KOOSTÖÖPAKKUMISED

21

UUED LIIKMED

22

5 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- SEADUSANDLUS -

RIIK SOOVIB MUUTA

KÜLASTAJATE REGISTREERIMISE KORDA MAJUTUSETTEVÕTETES

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

MARKO UDRAS Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Siseministeerium on koostanud turismiseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt peavad majutusettevõtted alates 1. juunist 2015 täitma külastajakaarte elektrooniliselt ning edastama need õiguskaitseasutuste andmebaasi.

H

etkel peavad majutusette-

bumisest. Ainult erandolukordades

Tõenäoliselt muutub aeglasemaks

võtted registreerima oma

(nt elektrikatkestus) võib külasta-

ja külastajatele ebameeldivamaks

külastajate andmed (nt nimi, sün-

jate andmed registreerida paber-

ka reisigruppide registreerimine,

niaeg, aadress, kodakondsus) pa-

kandjal, kuid takistava asjaolu

sest eelnõuga kaotatakse praegu

peavad majutus-

berkandjal ning säilitama neid kaks

äralangemisel tuleb andmed ikkagi

kehtiv reisigrupi registreerimise

ettevõtted edastama

aastat. Nimetatud kohustuste ees-

sisestada andmebaasi. Isegi juhul

võimalus. Mitmed liikmed on meile

külastajate andmed

märgiks on aidata kaasa Eesti sise-

kui majutusettevõttes puudub

juba teada andnud, et selline muu-

(nt nimi, kodakondsus,

turvalisuse (sh migratsioonijäre-

püsiv internetiühendus, tuleb kü-

datus tooks neile tööd juurde, pi-

isikukood, sugu, isikut

levalve) tagamisele. See tähendab,

lastaja andmed hiljemalt 30 päeva

kendaks külastajate registreeri-

tõendava dokumendi

et vajadusel on õiguskaitseasutu-

jooksul alates külastaja saabumi-

misele kuluvat aega ning tekitaks

andmed) riigi hallata-

sel (nt Kaitsepolitseil) õigus nõuda

sest kanda elektroonilisse andme-

seeläbi ebamugavusi ka klientidele.

vasse andmebaasi

majutusasutuselt juurdepääsu kü-

kogusse.

üldjuhul 24 tunni

lastajakaardi andmetele. Eelmisel

jooksul alates külas-

aastal läbiviidud analüüs aga näi-

taja saabumisest.

tas, et praegune süsteem rasken-

OLULINE: • Eelnõu kohaselt

• Majutusettevõtted peavad tulevikus koguma rohkem andmeid külastajate kohta.

• Elektrooniline

Mugav, kiire ja turvaline?

meile juba teada

dab Eesti julgeoleku tagamist, sest

Eelnõu koostajate arvates aitab

andnud, et selline

sageli jäetakse külastajakaardid

elektrooniline andmekogu muuta

muudatus tooks

täitmata, ei märgita neile kõiki

külastajate registreerimise maju-

neile tööd juurde,

vajalikke andmeid või rikutakse

tusettevõtetes mugavamaks, kiire-

külastajakaartide säilitamise nõu-

maks ja turvalisemaks. Meie hin-

deid.

nangul võib uus süsteem teatud

registreerimisele

juhtudel kaasa tuua hoopis vastu-

kuluvat aega ning

pidise mõju. Näiteks olukorras,

tekitaks seeläbi eba-

kus turismitalul puudub interneti-

mugavusi ka klientidele.

külastajate registreerimise kord soovitakse jõustada alates 1. juunist 2015.

• Andmebaasi loomise ja haldamise kulud kaetakse riigieelarvest.

Mitmed liikmed on

Elektrooniline külastajakaart muutub kohustuslikuks

ühendus või hotellis on ajutine

pikendaks külastajate

Nimetatud probleemide lahenda-

elektrikatkestus, tuleb majutus-

miseks soovib riik luua elektroo-

ettevõttel koostada külastajakaart

Samuti on küsitav, kas üleminek

nilist andmebaasi, kuhu majutus-

esmalt paberkandjal ning seejärel

elektroonilisele registreerimisele

ettevõtted peavad kandma külas-

tuleb andmed sisestada teatud aja

aitaks suurenda Eesti siseturva-

tajate isikuandmed reeglina 24

jooksul ka elektroonilisse andme-

lisust ehk tõsta õiguskaitseasu-

tunni jooksul alates külastaja saa-

baasi.

tuste võimekust õigusrikkumiste

6 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

- KÜSITLUSED -

avastamisel ja tõkestamisel. Võib eeldada, et õiguskaitseasutuste huviorbiidis olevad isikud ei soovi kasutada majutusettevõtete teenuseid teades, et hotelli registreerimiseks esitatavad andmed on õiguskaitseasutusele kättesaadavad.

Külastajatelt nõutakse

MAJANDUSKÜSITLUSE TULEMUSED —

ETTEVÕTJAD OLULISI MUUTUSI HALVENEMISE SUUNAS EI NÄE

rohkem andmeid Lisaks soovitakse eelnõuga suurendada nende isikuandmete hul-

KOIDU MÖLDERSON

ka, mida majutusettevõte peab iga

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

külastaja kohta koguma. Eelkõige hakatakse senisest rohkem isikuandmeid nõudma juhul, kui külastajaks on Eesti, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi kodanik, või Eestis elamisloa või elamisloa alusel elav välismaalane.

Näiteks praegu peavad need isi-

Juba 20. korda viidi läbi Euroopa Kaubanduskodade

E

estis läbiviidud küsitluses

2013. aastal vaid 26% ettevõtja-

osalesid ettevõtted kõikidest

test, samas vaid 7% pelgab, et

maakondadest (64% Harjumaalt,

peab töötajaid vähendama ning

10% Tartumaalt, 5% Pärnumaalt,

67% loodab hoida töötajate hulka

3% Viljandimaalt) ning vastajaid

praegusega samal tasemel. Kui et-

kud majutusettevõttele teatama

Assotsiatsiooni

oma nime, sünniaja, aadressi ja

(Eurochambres)

oli nii suurte, keskmiste kui ka väi-

tevõtjad võrdlesid 2011. ja 2012.

kodakondsuse, kuid tulevikus

algatatud majandus-

keste ettevõtjate hulgast — valdav

aastat, siis liikumisi oli rohkem ning

nõutakse ka näiteks sugu, isiku-

uurimus ettevõtete

osa vastustest tuli (59% vastanu-

koguni 16% ettevõtetes oli tööta-

käibe, müügi, ekspordi,

test) 1-19 töötajaga ettevõtetest,

jate hulka vähendatud, samas oli

28% vastanutest olid 20-99 töö-

31% ettevõtetes töötajate hulka

tajaga ettevõtted.

suurendatud.

koodi ja isikut tõendava dokumendi andmeid.

Eelnõu positiivse muudatusena

tööjõu, investeeringute ja üldise majandus-

saab esile tõsta külastajakaartide

keskkonna kohta,

Eesti küsitluse vastustest on näha,

Sõltumata sektorist plaanib vaid

säilitamise kohustuse kaotamist.

mis Euroopa riikide

et ettevõtjad on tulevasse aas-

väike osa vastanud ettevõtjatest

Praegu on majutusasutused ko-

Kaubanduskodade

tasse vaadates pigem ettevaat-

investeeringuid uuel aastal suu-

vahendusel kaasab

likud. Tööjõu suurenemist näeb

rendada (29% vastanutest) ning

PROGNOOSIME, ET

PROGNOOSIME, ET

SISERIIKLIK MÜÜK

KOGUKÄIVE

2012. AASTAL

2012. AASTAL

hustatud säilitama oma külastajate isikuandmeid kaks aastat. Eelnõu kohaselt peab andmeid säilitama ainult kuni nende kandmiseni

mitukümmend tuhat ettevõtjat. Eestis

elektroonilisse andmebaasi. See

läbiviidud küsitlusele

tähendab, et sisuliselt võtab riik

vastas ligi 300 ette-

külastajate andmete säilitamise

võtjat — suur tänu

kohustuse majutusettevõtetelt

kõigile neile ette-

üle.

võtjatele, kes leidsid aega vastata!

Turismiseaduse muutmise eelnõu ja seletuskirjaga saab Suureneb — 48,5%

Suureneb — 62,3%

Kaubanduskoja kodulehel

Püsib sama — 45,9%

Püsib sama — 33,1%

www.koda.ee.

Väheneb — 5,7%

Väheneb — 4,6%

põhjalikumalt tutvuda

7 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

- KÜSITLUSED -

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUM igal laupäeval kell 15.00.

Saate kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

pigem loodetakse investeeringuid

mist samal tasemel (50% vastanu-

Eurochambresi kokkuvõte kõigi Eu-

vahe eurotsooni ja mitte-eurotsooni

hoida käesoleva aastaga samal

test) või koguni selle langust (11%

roopa riikide vastuste kohta näitab,

riikide prognoosides vähenenud —

tasemel (58% vastanutest).

vastanutest) ning tööstuses jääb

et üldine ettevõtluskindlus on lan-

eurotsooni riigid on järjest nega-

eksport pigem samale tasemele

gustrendis ning Euroopa keskmine

tiivsemalt meelestatud ning mitte-

Mõnevõrra optimistlikum on tee-

(48% vastanutest) või suureneb

on kõigi aegade madalaim. Kõige

eurotsooni riikide ettevõtjad on

ninduse sektor, näiteks siseriikliku

(50% vastanutest) ning vaid 2%

optimistlikumad näivad tuleviku

muutunud optimistlikemaks. Kõige

tarbimise osas (58% vastanutest

pelgab ekspordi kahanemist.

suhtes olevat Läti ja Türgi ettevõtjad

negatiivsemat ekspordi osakaalu

ning kõige pessimistlikumad on

prognoosivad Soome, Tšehhi ja

loodab müügi suurenemist), samas kui tööstussektori arvates jäävad

Üldise majanduskeskkonna osas

Küprose ja Slovakkia ettevõtjad.

Ungari ettevõtjad. Tööjõu osas on

näitajad pigem samale tasemele

on ettevõtjad pigem negatiivsed —

Eesti ja Saksa ettevõtjate ootused

kõige positiivsemad tulemid and-

(37% näeb ette siseriikliku müügi

26% vastanutest pelgab majan-

uue aasta suhtes on alates 2009.

nud mitte-eurotsooni ja mitte-

suurenemist, 52% vastanutest

duskeskkonna muutumist eba-

aastast esmakordselt pessimist-

Euroopa Liidu riikide ettevõtjad —

näeb müügi püsimist samal tase-

soodsamaks ning 55% arvab, et

likud. Ekspordi osas on aga enamiku

mh Rumeenia, Taani, Malta, Hor-

mel). Ekspordi osas on aga tulemu-

olulisi muutusi paremuse poole

riikide ettevõtjad pigem positiivselt

vaatia ning lisaks on üllatavalt töö-

sed vastupidised — teenindus-

(õnneks ka mitte halvenemise

meelestatud, lootes rahvusvahelise

jõu hulga suurenemist prognoosi-

sektor näeb pigem ekspordi püsi-

suunas) ei toimu.

turu edukusele. Aasta-aastalt on

nud ka Portugali ettevõtjad.

PROGNOOSIME, ET

PROGNOOSIME, ET

PROGNOOSIME, ET

PROGNOOSIME, ET

KOGUINVESTEERING

TÖÖTAJATE HULK ETTEVÕTTES

ETTEVÕTTE EKSPORT

ÜLDINE MAJANDUSKESKKOND

2013. AASTAL

2013. AASTAL

2013. AASTAL

2013. AASTAL

Suureneb — 29,5%

Suureneb — 26,0%

Suureneb — 43,3%

Muutub soodsamaks — 19,2%

Püsib sama — 57,7%

Püsib sama — 67,0%

Püsib sama — 48,8%

Püsib sama — 55,4%

Väheneb — 12,8%

Väheneb — 7,1%

Väheneb — 8,0%

Muutub ebasoodsamaks — 25,5%

8 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- LIIGE KÜSIB -

LIIGE KÜSIB

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

MART KÄGU Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt

Kaubanduskoja juristide töölauale jõuab mitmeid erinevaid küsimusi, millele meie liikmed soovivad vastust saada. Seekordses Teatajas toome ära kaks viimasel ajal erilist huvi pakkunud küsimust.

M

illine on käendaja

Lepingus on võimalik eelkirjelda-

on vaja lepingus sätestada selliselt,

miseks kui ka kohustuse täitmise

vastutus võlasuhtes?

tust ka teisiti kokku leppida. Täpse-

et see oleks summaliselt määratle-

asendamiseks. Seda tuleb kindlasti

malt saab kokku leppida selles, et

tav. Leppetrahv võib olla konkreet-

arvestada

Käenduslepinguga kohustub käen-

käendaja vastutus tekib alles siis,

ne summa või näiteks protsen-

määratlemisel.

daja vastutama põhivõlgniku ko-

kui võlausaldajal on ebaõnnes-

tuaalne suurus konkreetsest või

hustuse täitmise eest koos põhi-

tunud nõude rahuldamine põhivõl-

selgesti määratletavast summast

Veel üks oluline asi, mis praktikas

võlgnikuga. Käendus võib olla pii-

gniku vara arvelt. Seadus jätab

(nt 0,5% lepingu hinnast).

on tihti arusaamatusi ja ebameel-

ratud tähtaja või rahasummaga,

lahtiseks, milliste tegevuste läbi-

samuti võib see olla seotud muu

viimise järel saab öelda, et nõude

Iseenesest võib leppetrahv seis-

et kahjustatud pool kaotab õiguse

tingimusega. Käenduslepingute

rahuldamine on ebaõnnestunud.

neda ka mingi teo tegemises (nt

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

puhul eristatakse tarbijakäendus-

See asjaolu tulebki pooltel lepingus

teenuse osutamine, auto üleand-

aja jooksul pärast kohustuse rikku-

lepingut — see on leping, kus käen-

ise täpselt kokku leppida. Üldiselt

mine jne), aga ka sellisel juhul on

mise avastamist teisele lepingu-

dajaks on füüsiline isik. Need asja-

võib öelda, et nõude rahuldamise

soovitav määratleda vastava teo

poolele ei teata, et ta leppetrahvi

olud on olulised ka hilisema võima-

ebaõnnestumisest võiks rääkida

väärtus rahasummana ja näha

nõuab. Selguse huvides oleks

liku vastutuse ulatuse puhul.

olukorras, kus täitemenetlus põhi-

ette, et nõutava teo tegemata jät-

mõistlik määratleda lepingus konk-

võlgniku suhtes on ebaõnnestunud

mise korral nõutakse leppetrahv

reetselt vastav aeg (nt 2 kuud), mil-

või pole andnud soovitud tulemust.

sisse vastava summana. Kui leppe-

lal tuleb leppetrahvi nõue esitada.

trahvi pole lepingus sätestatud, siis

Mõistagi peab vastava perioodi

pole võimalik seda ka nõuda.

sätestamisel arvestama konkreet-

Kui peaks juhtuma see, et põhivõlgnik ei suuda mingil põhjusel

leppetrahvi

summa

divaid üllatusi valmistanud on see,

täita oma kohustust võlausaldaja

Tarbijakäenduslepingus peab ole-

ees, siis vastutavad põhivõlgnik

ma kokku lepitud käendaja vastu-

ja käendaja võlausaldaja ees soli-

tuse rahalises maksimumsummas.

Leppetrahvi iseloom võib lepingu-

daarselt, kui käenduslepinguga ei

Tegemist on maksimumsummaga,

tes olla erinev. Üldiselt on prakti-

Mainimist väärib kindlasti ka see,

ole ette nähtud, et käendaja vas-

mida on võimalik käendajalt sisse

kas tavaks kokku leppida selliselt,

et teatud juhtudel keelab seadus

tutab üksnes juhul, kui võlausal-

nõuda põhinõude, intresside, vii-

et kohustuse rikkumise korral võib

leppetrahvi tasumises kokku lep-

daja ei saa nõuet põhivõlgniku

viste, sissenõudmiskulude jms kat-

kahjustatud lepingupool lisaks lep-

pida (nt tarbija poolt tarbijakre-

vastu rahuldada.

miseks.

petrahvile nõuda ka kohustuse

diidilepingust ja sidevahendi abil

täitmist. Ehk siis leppetrahvi tasu-

sõlmitud lepingust taganemisel).

Solidaarne vastutus tähendab seda, et võlausaldajal on õigus ise valida, kellelt (kas põhivõlgnikult või käen-

Kuidas määratleda leppetrahv lepingus?

se võlasuhte iseärasusi.

mine ei vabasta poolt kohustuse täitmise kohustusest.

dajalt) ta kohustuse rikkumise kor-

Võlaõigusseadus sätestab, et leppe-

Samas pole keelatud kokku leppida

ral nõude rahuldamist nõuab. Käen-

trahv on lepingus ettenähtud lepin-

ka selliselt, et kohustuse täitmist ei

daja ei saa sellisel juhul nõuda, et

gut rikkunud lepingupoole kohustus

või lisaks leppetrahvile nõuda. Vii-

võlausaldaja peab esmalt pöörduma

maksta kahjustatud lepingupoolele

matiöeldu kehtib siis, kui leppe-

Vastused neile küsimustele

nõude rahuldamiseks põhivõlgniku

lepingus määratud rahasumma.

trahv lepiti kokku kohustuse täit-

on üldised ning täpsemate

poole. Teisiti öeldes tekib solidaarse

Praktika on näidanud, et inimesed

mise asendamiseks.

vastuste saamiseks

vastutuse puhul põhivõlgniku poolt

küll teavad leppetrahvi instituuti,

kohustuse rikkumise korral auto-

kuid sageli jääb tagaplaanile see, et

Seega võib leppetrahv olla suuna-

ühendust aadressil

maatselt käendaja vastutus.

rahasummana makstav leppetrahv

tud nii kohustuse täitmisele sundi-

mart@koda.ee.

soovitame võtta kindlasti

9 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- EUROOPA UUDISED -

KUIDAS VÕIDELDA KÄIBEMAKSUPETTUSTEGA?

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

REET TEDER Kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Algatuseks kõige olulisem — Euroopa Komisjoni meelest on suuremahuliste käibemaksupettuste vastu võitlemiseks olemas üks relv — pöördmaksustamine.

B

rüsselis korrutatakse pide-

nii majandusliku kahju vastu kui

Selle vältimiseks võib liikmesriiki-

nekus kiirreageerimismehhanis-

valt, et Euroopa Liidu majan-

aitaks konsolideerida riigieelarvet.

del tekkida kiusatus võtta viivita-

miks. Lihtsalt öeldes laiendatakse

dus seisab silmitsi alates ELi loo-

mata meetmeid, ilma et selleks

sellega Euroopa Komisjoni volitusi

misest alates kõige keerulisema

oleks ELi õiguses asjakohast õigus-

erandite lubamisel liikmesriigile

likku alust. EK aga kardab, et liik-

käibemaksupettuste ärahoidmise

mesriikide selliselt kohaldatavad

eesmärgil. Aeg, mis on vajalik mak-

perioodiga. Brüssel püüab kõigiti hoogustada eelarvete konsolidee-

Peamine küsimus on — kuidas seda teha

rimist. Selleks, et püüda liikmes-

Käibemaksupettused (eriti karu-

meetmed, mis võivad küll olla asja-

supettuste ja maksudest kõrvale-

riikide eelarveid konsolideerida

sellpettused)arenevad kiiresti ja

kohased ja proportsionaalsed, või-

hoidmise vastaste erimeetmete

kiirendatud korras, on hästitoimiv

EK on tõdenud, et liikmesriigid on

vad aga õigusliku aluse puudumise

heakskiitmiseks väheneb märki-

maksusüsteem eriti oluline.

mõnikord silmitsi olukorraga, kus

tõttu olla kohtus vaidlustatavad.

misväärselt: kui varem, nagu eelnevalt osundatud, võis kuluda

ELi kehtiv käibemaksuõigus ei taga 2012. aasta majanduskasvu ana-

soovitavate vastumeetmete võt-

Seega tuli EK välja käibemaksudi-

kaheksa kuud, et saada komisjonilt

lüüsi kohaselt on eelarve konso-

miseks õiguslikku alust. Seni on

rektiivi muutmise ettepanekuga,

positiivne ettepanek ja seejärel

lideerimine just õige vahend ning

sellist olukorda lahendatud direk-

mis looks õigusliku aluse, et või-

ühehäälne heakskiit nõukogus, siis

äärmiselt tähtis nii makromajan-

tiivi 2006/112/EÜ [mis käsitleb

maldada liikmesriikidel operatiiv-

peale direktiivi muudatuste jõus-

dusliku finantsstabiilsuse kui ma-

ühist käibemaksusüsteemi (edas-

selt kohaldada pöördmaksusta-

tumist kulub selleks üks kuu, sest

janduskasvu aluse taastamiseks.

pidi „käibemaksudirektiiv”)] muut-

mist. See ongi põhiline pettuse-

heakskiitmise õigus antaksegi ko-

misega või konkreetsete erandi-

vastane meede. Selle kohaselt vas-

misjonile.

Euroopa Komisjon (EK) näib usku-

tega, mida on liikmesriikidele lu-

tutab käibemaksu tasumise eest

vat, et maksukogumise paranda-

batud käibemaksudirektiivi artikli

maksukohustuslane, kellele kaupu

Samas võib eeldada, et ettevõtja-

mine ja maksudest kõrvalehoidu-

395 alusel. See säte võimaldab liik-

tarnitakse või teenuseid osuta-

tele võib see tulevikus kaasa tuua

mise vastu võitlemise tõhusta-

mesriikidel taotleda erandit pet-

takse, mitte nagu tavapäraselt sel-

samuti märkimisväärse segaduse,

mine aitab suurendada mitmete

tustega võitlemiseks (teine võima-

liste kaupade tarnija või teenuste

kui mõni liikmesriik ootamatult

liikmesriikide eelarvetulu. Käibe-

lik eesmärk on lihtsustamine). Sel-

osutaja. Kui saajal on täielik õigus

mõnes sektoris asub kohaldama

maksu tulevikku käsitlevas rohe-

leks peab komisjon tegema (heaks-

käibemaks maha arvata, arvestab

pöördmaksustamist. Jääb üle soo-

lises raamatus jõuti järeldusele, et

kiitva) ettepaneku, mille menetle-

ja arvab ta käibemaksu maha sa-

vida kõigile kiiret kohanemisvõi-

2006. aastal moodustas ELi käibe-

miseks võib kehtiva käibemaksudi-

mas käibedeklaratsioonis ning see-

mekust.

maksu kogumise puudujääk 12%

rektiivi kohaselt kuluda kuni 8

ga ei toimu käibemaksu tegelikku

teoreetilisest käibemaksutulust,

kuud, nõukogu peab kõnealuse et-

maksmist ega tagasimaksmist, mis

kusjuures mitmes liikmesriigis oli

tepaneku ühehäälselt vastu võt-

vähendab pettuse võimalust. Suu-

hinnanguline kahju üle 20%. Osa-

ma ja selleks võib kuluda veelgi

natuna teatavatele konkreetsetele

Jõustada plaanitakse

liselt on see käibemaksupuudujääk

aega. Mõlemal juhul on protsess

sektoritele, on kõnealune meede

direktiivi muudatused

tingitud ka maksupettustest, mis

oma olemuselt aeglane ja tülikas

hoolimata selle võimalikust kesk-

20. päeval pärast selle

kasutavad ära praeguse süsteemi

võrreldes kiirestiarenevate rahvus-

pikast negatiivsest kõrvalmõjust

avaldamist Euroopa Liidu

puudusi, eelkõige võimalust piiri-

vaheliste pettusskeemidega. Eran-

osutunud tõhusaks vahendiks pet-

Teatajas. Liikmesriigid

üleselt kaupu ja teenuseid käibe-

dite lubamise või käibemaksu-

tuste (eelkõige karussellpettuste)

omakorda peavad jõustama

maksuvabalt liigutada. Tõhus mak-

direktiivi muutmise protsess võib

ärahoidmisel. Pöördmaksustamise

direktiivi täitmiseks vajalikud

supettuste ärahoidmise mehha-

ainuüksi oma pikaajalisusega tuua

operatiivset kohaldamist nimeta-

õigus- ja haldusnormid

nism annaks võimaluse võidelda

märkimisväärset rahalist kahju.

takse direktiivi muutmise ettepa-

hiljemalt 1. jaanuariks 2013.

10 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

- KÕNE -

TOOMAS LUMANI KÕNE

KAUBANDUSKOJA 87. AASTAPÄEVAL

On

saanud traditsiooniks,

esikohal riigi ja rahva majandus-

mittekodanikke piisava innukuse-

sete püsielanike puhul on regist-

et kord aastas — Kau-

likud huvid ning meie ettevõtjate

ga lõimida ning kolmas muretseb

reerimiskohustus sellises mahus

banduskoja sünnipäeval, kutsume

hea käekäik ja kestlik konkurentsi-

eelkõige teaduskoostöö edenemise

üleüldse vajalik ja põhjendatud.

siia Teaduste Akadeemia saali

võime kasv. Tegemist on ühtlasi

pärast. Andke andeks minu mõne-

meie olulisemad koostööpartnerid,

kohustusega oma liikmete ja ette-

tine iroonia, kuid kas ei oleks

Neid näiteid on paraku veel ning

riigijuhid, ametnikud ja aktiivsed

võtjate ees, mille täitmisse me äär-

mõistlik neid teemasid koos, ühise

eriti negatiivseks tuleb pidada ten-

liikmed. Tuleb rõõmuga nentida, et

mise tõsidusega suhtume.

laua taga arutada ja otsustada, et

dentsi, kus näilise lihtsustamise et-

leida Eesti majanduse ja ühiskonna

tekäändel soovitakse üha uusi ja

Tahaksin peatuda järgnevalt kahel

kui terviku seisukohast terviklik ja

uusi kohustusi kehtestada.

teemal, mis ettevõtluskeskkonda

pikaajaline lahendustee? Ja kui va-

laiemalt puudutavad.

hemaa kahe laua vahel on ületa-

Teiseks sooviksin põgusalt pea-

matult pikk, siis tuleks ilmselt kaa-

tuda riigi otsustusprotsesside läbi-

87aastasel Kaubanduskojal on palju häid sõpru.

Just mõned päevad tagasi möödus 87 aastat päevast, mil peeti Kaubanduskoja asutamiskoosolek ning

Esmalt riigi poliitikate üldisel koor-

luda nende füüsilist ühendamist ja

paistvusel. Õigemini kohatisel läbi-

pandi alus organisatsioonile, kuhu

dineerimisel ja protsesside aren-

kogu riigiaparaadi efektiivsemaks

paistmatusel. Kui vaadata tagasi

kuulub täna ligemale 3200 Eesti

damisel. Ei ole ilmselt kellelegi

muutmist.

ajale, millal Kaubanduskoda loodi

majanduses aktiivselt tegutsevat

uudis, et paradoksaalsel kombel

ettevõtet. Usun, et arvestatav liik-

vaevab erinevaid ministeeriumeid

Suuresti sarnane probleem näib

näiteks Asutavas Kogus, kohtab

meskond on heaks tõestuseks Koja

ja ameteid krooniline rivaalitse-

vaevavat erinevaid infotehnoloo-

üsna sageli väidet, et kõik olulised

jätkuvast vajalikkusest ja kasust.

mine ning kompromissitu võitlus

gia arendusi riigis, millede peamine

seadusemuudatused vajavad kõik-

Väljendugu see siis arvukates või-

enda vürstiriigi kaitsmise nimel.

lähtepunkt paistab olema selles, et

set mõjude kaalumist ning küsiti,

malustes osaleda meie korraldatud

Kuid ometi peaks eesmärk olema ju

muudame tänase paberil oleva

kellele või millele üks või teine

koolitustel,

ning lugeda toonaseid arutelusid

kvaliteetset

üks ja sama — kuidas asju Eestis

süsteemi elektrooniliseks ning ar-

seaduse muudatus ikka tugineb.

nõuannet, et oma igapäevast tööd

paremini korraldada. Eriti keeruli-

vame, et sellega on astutud edasi

Mulle tundub, et siis, 90 aastat

lihtsamalt korraldada või rääkida

seks läheb olukord siis, kui küsimus

suur samm halduskoormuse vä-

tagasi, mõisteti mõjude hindamise

kaasa ettevõtluskeskkonda puu-

langebki mitme valduse piiridele.

hendamisel. Reaalsus on aga see,

ning muudatuste põhjuste läbi-

dutava õigusruumi kujundamisel.

Üheks selliseks teemaks võib täna

et andmete hulk ja nende kogu-

paistvuse tagamise vajadust roh-

Just viimast silmas pidades on

pidada välistööjõu ning kvalifit-

miseks vajalik töömaht jäid parimal

kemgi kui täna. Usun, et mistahes

kindlasti oluline, et Koja tänane

seeritud spetsialistide nappusega

juhul samaks, halvemal juhul kas-

eetikakoodeksist või normist ei ole

struktuur ja töökorraldus on pii-

seonduvat. On tekkinud olukord,

vasid ning ainus, mis muutus oli

kasu, kui me ei mõista õigusriigi

savad tagamaks Eesti ettevõtlust

kus ettevõtjate poolt häälekalt esi-

vorm. Et edukad olla ja reaalselt

väärtuseid. Ei ole vahet, kas rää-

puudutava õigusloome pideva ter-

tatud probleemi näikse kuuldavat,

midagi ettevõtja või kodaniku

gime detailplaneeringu kehtesta-

vikliku jälgimise ja vajadusel ka ak-

kuid lahenduste otsimine paistab

jaoks lihtsamaks teha, tuleks aga

misest Misso vallas või seaduse

tiivse ning professionaalse kaasa-

just seetõttu keeruline olevat, et

küsida, kas ühte või teist kohustust

muutmisest Riigikogus — läbipaist-

rääkimise. Usun, et just see kind-

probleemid langevad väga mitmele

tänasel kujul üldse enam vaja on

vad, avatud ja mõistetavad prot-

lustunne ning nõndanimetatud

„kapsaaiale” — üks ministeerium

nagu veel 10 aastat tagasi arvati.

sessid peavad olema mõlemad.

koolitatud valvekoera roll on põh-

muretseb ainult selle pärast, et

Heaks ja paljudele mõistetavaks

Olles alati mõõdukalt kriitiline

jused, miks Koda hinnatakse nii

tagatud oleks riiklik julgeolek ning

näiteks on siin täna aktuaalne idee

valitsejate suhtes, ei pea ma siiski

sõprade kui oponentide hulgas.

võõrsilt tulnud spetsialisti välja-

nõuda hotellikülastajate registree-

vastuvõetavaks praegust laus-

saatmiseks vajalikud vahendid

rimist, seniste paberil vormistata-

kriitikat poliitikute aadressil ja seda

Kaubanduskoja keskseks rolliks on

juhuks, kui Harvardi haridusega

vate

asemel

kahel põhjusel — esiteks, see ei ole

alates loomisest olnud Eesti ette-

noor järsku riigi sotsiaalsüsteemile

elektrooniliselt ja riiklikus andme-

konstruktiivsele dialoogile kutsuv,

võtjate ühishuvide esindamine läbi

koormaks võib osutuda. Teine läh-

baasis. Keegi aga ei küsi näiteks

ning teiseks on see paljudel juh-

argumenteeritud dialoogi, kus on

tub aga kitsalt probleemist, kuidas

seda, kas Eesti kodanike või siin-

tudel ületanud hea maitse piiri.

saada

külastajakaartide

11 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS -

TEGEVUST ALUSTAB

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

MARKO SILLER

VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE LIIKMEVÕRGUSTIK

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht

Detsembri alguses alustab tegevust Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) liikmevõrgustik, mis hakkab koondama vastutustundliku ettevõtluse teemast huvitatud ettevõtteid.

Läbi aastate on hulk ettevõtteid olnud lähemalt seotud VEFi erinevate projektidega, nüüd on asjade loomuliku arengu tulemusena aeg küps ka võrgustiku loomiseks.

S

arnaselt teistele liitudele on

peavad. Ühiseks oluliseks ülesan-

Võrgustik sobib erinevas suuruses

ka VEFi võrgustiku peamine

deks saab olema järjepidev koostöö

tootmis- ja teenindusettevõtetele

ülesanne seista liikmete huvide

poliitikakujundajate, avaliku sek-

üle terve Eesti. Kindlasti on võr-

eest mingites konkreetsetes küsi-

tori, meedia, vabaühenduste ja

gustiku eesmärk murda müüt, et

mustes. Täpsemalt öeldes hakkab

haridusasutustega.

vastutustundliku ettevõtluse teema on vaid suurte ettevõtete män-

kõnealune võrgustik täitma kahte olulisemat rolli:

Iga liikmeks astuva ettevõtte jaoks

gumaa. Väikeste ettevõtete jaoks

toetamine

on aga esmajoones oluline ilmselt

on võrreldes suurtega loodud ka

vastutustundliku ettevõtluse

otsene kasu võrgustikku kuulu-

soodsamad liikmeksastumise tin-

rakendamisel ning

misest. Mõned võimalused, mida

gimused (nt madalam liikmemaks,

liikmeks olemine pakub:

ent samad kasud).

1. liikmesettevõtete

2. teema laiema teadlikkuse tõstmine Eestis.

• regulaarsed seminaridel ja muus vormis kohtumised;

Eesti loodavale vastutustundliku

Muide, septembris Vabariigi Valit-

• põhjalik tagasiside ja soovitu-

ettevõtluse võrgustikule on ees-

suse poolt vastu võetud riiklik vas-

sed indeksi hindamismudeli lä-

kujuks enamikus Euroopa riikides

bimisel;

tegutsevad sarnased liikmevõr-

tutustundliku ettevõtluse edendamise tegevuskava seab samuti

• personaalne nõustamine;

gustikud. Sarnaselt neile võetakse

üheks fookuseks sellise ettevõtete

• kogemuste vahetamine teiste

Eestiski eesmärgiks liituda peagi

võrgustiku arendamise.

ettevõtetega;

ka vastutustundliku ettevõtluse

• ligipääs kirjandusele, uuringu-

üle Euroopalise ühendusega CSR

Vastutustundliku ettevõtluse tee-

tulemustele ja valdkonna eks-

Europe, mis annab ka liikmetele

ma on saanud viimasel ajal ette-

pertide võrgustikule.

hoopis laiema perspektiivi ja õppimisvõimaluse.

võtlusringkondades senisest rohkem tähelepanu. Siiski on veel

Liikmeks on oodatud väga eri-

Võrgustiku

palju võimalik ära teha selleks, et

ne va taustaga ettevõtted, sh

VEFi liikmevõrgustikku ja selleks

eesmärk on murda

ettevõtete ühiskondliku vastutuse

kõik Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

ajaks liitunud ettevõtteid esit-

küsimused muutuksid loomulikuks

praegu sed liikmed. Kindlasti ei

letakse ametlikult 4. detsembril

osaks paljudes otsustusprotses-

ole oluline firma senine kokku -

Tallinnas toimuval seminaril.

sides.

puude vastutustundliku ettevõt-

müüt, et vastutustundliku ettevõtluse teema on vaid suurte ettevõtete mängumaa.

luse teemaga. Tähtis on sisuline Teema edendamiseks Eestis toobki

huvi ning valmisolek võrgustiku

Liitumise kohta

võrgustik kokku nende ettevõtete

tegevusest aktiivselt osa võtta ja

saab lisainfot aadressilt

jõu ja arvamuse, kes seda oluliseks

panustada.

www.csr.ee/liikmed.

12 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

- VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS -

VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTE 2012 —

Intervjueeris:

AS SWEDBANK

Turundus- ja liikmesuhete osakonna projektijuht

PRIIT RAAMAT

Vastas:

Tallinna linn tunnustas oma ettevõtluspäeva raames ka sel aastal

MARIS OJAMURU

parimaid ettevõtteid. 3. oktoobril anti üle Tallinna Ettevõtlusauhinnad

Swedbanki jätkusuutliku ettevõtluse ja koostöösuhete juht

kuues põhikategoorias. Nende hulgas ka 2012. aasta kõige vastutustundlikumale ettevõttele, milleks osutus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pikaajaline liige AS Swedbank. Nagu traditsiooniks saanud, on Kaubanduskoja Teatajast võimalik lugeda intervjuud võitjaga.

M

iks teete finantsettevõt-

geks, aluseks sellele, kuidas ja mil-

tidele kui ka ühiskonnale laiemalt.

Eraisikute Rahaasjade Teabekes-

tena rohkem kui on tava-

leks tegutsetakse. Swedbanki vi-

Nii näiteks oleme alustanud finants-

kuse roll on toetada kestlikku ja

liselt kombeks? Millest on sellised

sioon on toetada inimeste, ette-

kirjaoskuse edendamist koostöös

laiapõhjalist majandusarengut, liht-

jõupingutused ajendatud?

võtete ja ühiskonna arengut. Vi-

algatusega „Tagasi Kooli”, mille

samalt öeldes tähendab see, et

Swedbank on juba aastaid panus-

siooni ja väärtuste arendamisel

raames käis 48 panga spetsialisti

sealt leiab kasulikke ja praktilisi

tanud aktiivsele osalusele ühiskon-

lähtuti eelkõige töötajate ja klien-

koolides lapsi õpetamas, kuidas

soovitusi nii igapäevasteks rahaas-

nas. Oleme Eestis olulist turuosa ja

tide arvamusest ja ootustest panga

oma rahaasju turvaliselt ajada. Vaid

jade ajamiseks kui ettevõtluses

seetõttu ka mõju ning vastutust

suunal, mis annab meile kindluse

paari kuuga jõudsime oma õpetu-

toimetamiseks. Täna saame juba

omav ettevõte, seda nii majandus-

uskuda ärifilosoofia edukasse ellu-

sega ligi 2600 õpilaseni.

kinnitada, et nii ettevõtjad kui ka

kui ka sotsiaalkeskkondlikus mõis-

viimisse. Väärtuste integreerimine

2012. aastast on hea esile tõsta

perekonnad on portaali ja teabe-

tes. Tajume ühelt poolt võimalust ja

on mahukas ja pikaajaline tegevus,

koostöös Eesti Pimedate Liiduga

keskuse soojalt vastu võtnud.

teisalt kohustust võtta aktiivsem

mille esimene faas on seljataga.

välja töötatud esimesed vaegnägi-

roll valdkondades, kus mõjutame

2011. aasta jooksul toimusid pea

jatele ja pimedatele suunatud kõ-

Kas Swedbank on tegev ka otse-

ühiskonda enam, olgu see siis ini-

kõiki töötajaid kaasavad töötoad,

neliidesega sularahaautomaadid.

ses heategevuses? Kas olete an-

meste finantskirjaoskuse ja ette-

mille eesmärgiks oli uus organisat-

Pikemaajalist väärtust kannavad

netanud kellegi/millegi hüvan-

võtlikkuse edendamine, rahvater-

siooni filosoofia töökohapõhiselt

aga meie initsiatiivid hariduse, rah-

guks?

vise või laiapõhjalise majandus-

lahti mõtestada. Nüüd saame edasi

vatervise ja ettevõtlikkuse eden-

Heategevus on mõiste, mida võib

arengu küsimused. Oleme veendu-

liikuda juba tunduvalt praktilisemal

damise

Initsiatiivi

tõlgendada mitmeti, kuid klassika-

nud, et kestliku äritegevuse üheks

tasandil — kuidas olemasolevaid

„Noored Kooli” kaudu on kuue aasta

liselt peetakse heategevuse all sil-

oluliseks osaks on tasakaal ühis-

väärtusi kõige edukamalt ellu viia.

jooksul Eesti haridussüsteemi sise-

mas toetust, mis on tehtud ajen-

nenud ligi 80 noort särasilmset ini-

datult sümpaatiast või kaastundest

konna ootuste ja ärieesmärkide

valdkonnas.

vahel ning aktiivne osalus ühis-

Paistate silma pikalt läbimõeldud

mest. Ettevõtete koalitsioon HIV

abivajaja suunal. Ettevõtete võima-

konna toimeahelas.

vastutustundliku tegutsemisega.

vastu on loonud võimaluse kooli-

lusi silmas pidades, oleks ühiskond-

Kuidas on vastutustundliku ette-

tada ligi 5000 inimest ja pakkunud

likus mõttes kordades väärtusli-

Vastutustundlik mõtteviis on osa

võtluse rakendamine teie ette-

võimaluse teha HIV kiirtesti ligi

kum, kui liigutaks heategevusest

Swedbanki kui organisatsiooni

võtte kaudu reaalset väljapoole

3000 inimesele. 2012. aastal koost-

strateegilise filantroopia suunas,

väärtustest — lihtsus, avatus ja

suunatud kasu toonud?

öös Tehnopoli ja Tallinna Tehnikaü-

viimane tähendab ettevõtte süs-

hoolivus. Rääkige lähemalt, kui-

Vastutustundliku ettevõtluse põhi-

likooliga asutatud prototüüpide

teemset ja pikaajalist panustamist

das on sujunud selle elluviimine?

olemus iseenesest ei loo suuri eel-

rahastu on andnud välja esimesed

ühiskonna valukohtadesse.

Organisatsiooni kultuur ja ärifilo-

dusi lühiajalise ja ühekordseks kasu

kolm stipendiumit innovaatiliste la-

Swedbank on loonud peagi viien-

soofia (lisaks väärtustele ka ette-

teenimiseks. Küll aga saame tuua

henduste sündimiseks.

dat juubelit tähistava annetus-

võtte visioon ja tegevuseesmärgid)

näiteid sellest, kuidas meie tegevus

2012. aastal loodud ettevõtete in-

keskkonna, mille vahendusel oleme

on ettevõtte toimimise vererin-

on loonud väärtust nii meie klien-

foportaali ja 2010. aastal asutatud

koos klientidega enam kui 45

13 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS -

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

organisatsioonile annetanud ligi

vime aidata kaasa kodanikeühen-

ettevõtlikkuse edendamisse ja elu-

ja kvaliteetsema hariduse kätte-

500 000 eurot. Meie algatuse ees-

duste arendamisele läbi oma töö-

jõulise inimvara toetamisse — vii-

saadavusele. Jätkame noortele suu-

märgiks on toetada Eesti annetus-

tajate oskuste ja teadmiste jagami-

mase all peame silmas hariduse ja

natud rahastamisprojektiga „Tä-

kultuuri arengut, pakkudes usal-

se. Nii näiteks oleme teinud koos-

rahvatervise valdkonda.

hed Särama“, õpilasfirma ja majan-

dusväärset keskkonda annetuste

tööd Uuskasutuskeskuse, Eesti

edastamiseks.

annetuse

Vähiliidu, Eesti Asenduskodu Töö-

Ühiskondlikus mõttes

üheks eesmärgiks on toetada eda-

tajate Liidu, Eestimaa Looduse

oleks kordades

saavad jätkuvalt kandideerida pro-

sipüüdlikke kodanikualgatusi, kuid

Fondi, Toidupanga, Noored Kooli,

väärtuslikum, kui

totüüpide rahastu „Prototron” va-

teisalt innustada oma kliente mär-

Tagasi Kooli ja paljude teiste algatustega.

liigutaks heategevu-

henditele ja erinevatele haridust

kama abivajajaid. Püsiv rahaline

Meie

kate loob vabaühendustele kind-

sest strateegilise filantroopia suunas.

dushariduse algatusega Junior Achievment, ärksamad noored

toetavatele stipendiumitele.

Swedbanki mõtted ning tegevu-

luse planeerida oma tegevusi pika-

Kuidas on kliendid suhtunud teie

ajalisemalt ning efektiivsemalt.

vastutustundlikku ning jätku-

Seetõttu saame pidada annetus-

suutlikku tegevusse?

Meie initsiatiividest kõnekaimad on

saavad teie poolt suuremat tähe-

keskkonda üheks mõjusamaks või-

Oleme just lõpetanud EMORi poolt

„Noored Kooli“ asutamine, pikaaja-

lepanu aastal 2013?

maluseks inimestele et tegeleda

teostatud uuringu, milles muuhul-

line koostöö majandusõppe organi-

2012. aastal kinnitasime panga

süsteemselt heategevusega.

gas küsisime ka seda, kuivõrd olu-

satsiooniga Junior Achievment,

ühiskondliku osaluse strateegia, mis

liseks peavad Eesti inimesed ette-

Toidupanga asutamine, prototüü-

on loodud lähtuvalt panga tuge-

Kas teie ettevõtte töötajad on

võtete ühiskondliku osaluse ja vas-

pide rahastu „Prototron“ ellukut-

vustest-tegevusalast, Eesti ühis-

osalenud vabatahtlikena mingite

tutustundlikkuse küsimusi. Kuna

sumine, annetuskeskkond „Ma

konna arenguvajadustest (Inim-

kogukonna või ühiskonna prob-

meie klientuur on läbilõige Eesti

armastan aidata“, Eesti Tervise-

arengu aruanne) ja sidusgruppide

leemide lahendamisel?

ühiskonnast, siis saame kinnitada,

radade arendamine, noorteprojek-

ootustest pangale. 2013. aastal

2011. aasta jooksul osales ca 200

et ettevõtete ühiskondlikku panust

tide rahastu „Tähed Särama“ jne.

jätkame senisest veelgi tõhusa-

Swedbanki töötajat vabatahtliku-

hindavad kõrgelt ligi 60% Eesti

na vabaühenduste tegevuste juu-

elanikest.

res oma teadmiste jagamise või

sed tulevikuks, mis valdkonnad

malt oma ühiskondlike fookusNoorteprojektid — millised on ol-

valdkondade integreerimist iga-

nud senised peamised projektid

päevasesse tegevusse — nii näiteks

füüsilise abi kaudu. Selleks, et meie

Kogukonnasõbralikkus – mis on

ning millised on plaanid tulevi-

soovime toetada Eesti inimeste

ühiskondlik panus oleks tõhusam,

Swedbanki peamised valdkon-

kuks?

rahaasjade ajamise oskusi läbi eri-

oleme korraldanud oma vabataht-

nad sellel alal?

Noored on läbi kõikide ühiskond-

nevate vahendite — internetipan-

liku tegevuse läbi annetuskesk-

Lähtuvalt panga tugevustest, või-

liku osaluse fookusteemade meie

gas oleva rahaplaneerija, nõu

konna organisatsioonide — st lisaks

malustest ja Eesti väljakutsetest

üheks olulisemaks sihtrühmaks.

andva klienditeeninduse kui ka

annetuste vahendamisele ja oma-

panustab pank Eesti elanike fi-

Keskendume oma noorte klientide

strateegilise koostöö „Tagasi Kooli“

poolsele rahalisele toetusele soo-

nantskirjaoskuse tugevdamisse,

ettevõtlikkuse, finantskirjaoskuste

algatusega.

14 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- KASULIKKU -

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

PRIA TOETUSTE UUED TAOTLUSVOORUD PRIA on avaldanud uute taotlusvoorude tähtajad, millest ka ettevõtjad saavad toetust taotleda.

Info voorude ja tähtaegade kohta on toodud järgnevas tabelis:

JÄTKUVAD EAGF***

Koolipiimatoetus

Läbivalt terve aasta

PRIA keskus, posti teel ja

Toetus määratakse ja makstakse välja

e-posti teel / e-PRIA

hiljemalt 3 kuu jooksul nõuetekohaselt täidetud taotluse esitamisest arvates

EAGF***

Koolipuuviljatoetus

Läbivalt terve aasta

PRIA keskus, posti teel ja

Toetus määratakse ja makstakse välja

e-posti teel / e-PRIA

hiljemalt 3 kuu jooksul nõuetekohaselt täidetud taotluse esitamisest arvates

MAK*

1.3a Nõuandetoetuse

02.01.-30.11.2012

ja nõuandesüsteemi

Kõik PRIA maakondlikud

50 tööpäeva jooksul

teenindusbürood / e-PRIA

arvates taotluse vastuvõtmisest

Kõik PRIA maakondlikud

60 tööpäeva jooksul

toetamine (Nõuanne) MAK*

4. LEADER

02.01.-31.12.2012

projektitaotlused

teenindusbürood /e-PRIA

arvates PRIAle taotluse esitamise päevast, vajaduse korral 90 tööpäeva jooksul

TAOTLUSVOORUD, MIS ALGAVAD NOVEMBRIS Riiklik

Kalandustoodete

05.11.-09.11.2012

tootjate ühenduse

PRIA keskus, posti teel ja

30 tööpäeva jooksul

e-posti teel / e-PRIA

taotluse saamisest arvates

tegevuse alustamise toetus EKF

4.1. Kalanduspiir-

PRIA Saare, Pärnu, Lääne,

75 tööpäeva jooksul

kondade säästev areng

12.11.-19.11.2012

Hiiu, Harju, Lääne-Viru,

taotluse esitamise tähtpäevast arvates

(projektitoetus)

Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Viljandi ja Tartu maakondlikes teenindusbürood

EKF

1.4. Väikesemahuline

12.11.-26.11.2012

rannapüük

PRIA Pärnu, Saare, Lääne,

90 tööpäeva jooksul

Hiiu, Harju, Ida-Viru ja

arvates taotluse vastuvõtmisest

Lääne-Viru maakonna teenindusbürood.

MAK

1.4.1 Mikropõllu-

26.11.-10.12.2012

majandusettevõtte

Kõik PRIA maakondlikud

90 tööpäeva jooksul

teenindusbürood

arvates taotluse esitamise tähtpäevast

Kõik PRIA maakondlikud

75 tööpäeva jooksul

teenindusbürood

alates taotlusvooru lõppemisest

arendamise investeeringutoetus (NB! Käesoleva programmperioodi viimane taotlusvoor.)

TAOTLUSVOORUD, MIS ALGAVAD DETSEMBRIS EKF

3.1.1. Ühisinvesteeringud

Täpsem info PRIA kodulehel www.pria.ee.

17.12.-19.12.2012

15 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- FIRMABÄND -

KONTORITÖÖTAJAD VIIVAD ELLU OMA ROKKSTAARI UNISTUST!

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

ROLAND TOKKO Firmabänd

2013. aasta veebruaris alustab oma kolmandat hooaega üha enam populaarsust koguv Firmabändi võistlus. See on konkurss bändidele, kes oma igapäevatöös ei satu just tihti lavale muusikat tegema.

V

õistlusel on harrastusmuusi-

Roosalult. 2011. aasta märtsis

Tänaseks on võistlusel osalenud

kutel võimalus tulla kontorist

saatis ta BändCämpile kirja: „Näen

35 erineva ettevõtte bändi, kellest

välja, end muusikaliselt teostada

üha rohkem seda, et firmabändid

paljud harjutavad aastaringselt ja

ning jagada esinemise fiilingut pub-

otsivad väljundit. Tuginedes Fir-

astuvad üles ka oma firmapidudel.

likuga. Kõige tulihingelisemad fän-

maspordi tohutule edule tekkis

Näiteks on osalejate seas olnud

nid tulevad enamasti esineva bändi

mõte, mis oleks kui keegi korral-

järgmiste ettevõtete bändid: Eesti

enda töökollektiivist ja võistlustulle

daks firmabändide festivali, et

Energia, Skype, Swedbank, Elion,

ei astu ainult bänd, ka fännidel on

anda väljund ka neile, kes tegele-

EMT, Webmedia, Nordea Pank,

väga suur roll. Võistlus paneb mees-

vad muusikaga. See suurendaks

Ericsson Eesti, A. Le Coq, Microsoft.

konnaliikmed tegutsema ühise

firmades aktiivsust ja soovi kaasa

2012. aasta alguses korraldas CV

eesmärgi nimel. Näiteks eelmisel

lüüa laiemalt kui ainult sporti tehes

Keskus iga-aastase uuringu, et sel-

võistlusel tuli A. le Coqi bänd P.N.T

ning annaks ettevõtetele võima-

gitada välja, kes on Eesti hinnatui-

kohale bussitäie kaastöötajatega,

luse ennast turundada.”

mad tööandjad. Kahekümne parima hulka valiti just need 10 eelpool

kellel olid kaasas ettevõtte ja bändi

2012. aasta alguses korraldas CV Keskus iga-aastase uuringu, et selgitada välja, kes on Eesti hinnatuimad tööandjad.

Kahekümne parima hulka valiti just need 10 eelpool mainitud ettevõtet, kus olemas ka oma firmabänd.

sümboolikaga plakatid ning kes oma

Idee tundus põnev ning juba 2011.

mainitud ettevõtet, kus olemas ka

bändile väsimatult ja valjuhäälselt

aasta maikuus leidis aset esimene

oma firmabänd. Lisaks on võistlu-

kaasa elasid.

võistlus, kus astus üles 25 bändi eri-

sel osalenud ka Helmes, Baltic Pac-

nevatest ettevõtetest ja organisat-

kaging Systems, Meiren Enginee-

Võistluse algne idee tuli Nordea

sioonidest, võistluse võitjaks kroo-

ring, Proekspert, Aksberg Betoon,

panga bändi trummarilt Aimar

niti Nordea Great European Band.

Kanal 2 jpt.

16 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

Võistluse eelvoore ja finaali kutsu-

SOOME ÄRIPARTNERINA –

takse hindama auväärne žürii.

KOOS OLEME AINULAADSED

Eelmisel korral kuulusid žüriisse näiteks Maire Aunaste, Erik Sakkov, Hendrik Sal-Saller, Aivar Riisalu, Anu Saagim, Valdo Randpere,

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

- TA G A S I VA A D E -

Taivo Paju ja teised.

Teisipäeval, 6. novembril korraldasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Lisaks žürii häältele on ka publikul võimalus kaasa rääkida: bändide poolt saab hääletada SMSidega ja

EAS Helsingi esindus ja Soome Suursaatkond Tallinnas Sokos Hotel Virus traditsiooniliselt ühise, ligi 100 osalejaga Soome-Eesti äriseminari.

tehes kohapeal kõva kisa, mida mõõdetakse detsibelli mõõtjaga.

SMS-hääletuse tulu annetavad

JANE JUHANSON

korraldajad heategevuseks. Eelmi-

Teenuste osakonna projektijuht

se võistluse finaalkontserdil ulatati Junior Achievementile ettevõtlikkuse ja loomingulisuse programmi toetuseks rahatšekk 1250 eurole.

Järgmise aasta võistlusele on re-

S

eminari juhatasid sisse Eesti

Vandeadvokaat Kalle Pedak ad-

naril osalejaid ning teisi Soome-

Kaubandus-Tööstuskoja ju-

vokaadibüroost Hedman Partners

Eesti suhetega seotud isikuid.

hatuse esimees Toomas Luman ja

kõneles Eesti ja Soome maksu-

gistreerumine alanud ning juba

videotervitusena Soome-Eesti

süsteemide erinevustest.

enne võistluse väljakuulutamist oli

Kaubanduskoja juhatuse esimees

viis uut firmabändi endast teada

Sami Seppänen.

andnud, kuid kunagi ei ole hilja

Ainulaadsus või

Eesti ettevõtjate praktilisi koge-

ühine konkurentsivõime?

musi Soome turul jagasid Taavi

Seppäneni sõnul on Soomes palju

oma bänd kokku panna ning

Põhjanaabritest esinesid semi-

Einaste Nortal ASist, Alvar Sass

pikaajalise kogemusega rahvus-

võistlustulle astuda.

naril Juhani Kuokkanen Global

Radius Machining OÜst, Artur

vahelisi ettevõtteid, kes omavad

Researchist, kelle ettekanne puu-

Meeksa Penosil Eesti OÜst ja

aastakümnete jooksul kogutud

Näiteks tuli Eesti Energia bänd Full

dutas turu-uuringu läbiviimist ja

Janek Pohla Tahe Kayaks OÜst.

oskusteavet ning partnerite ja

of It kokku kuu aega enne esimest

Juha Merinen Smart Internation-

firmabändi võistlust ning just selle

alization Oyst, kes igapäevaselt

Seminari moderaator oli EAS Hel-

naabrite tänaseks probleemiks on

eesmärgiga, et üritusest osa saada.

nõustab ettevõtteid müügi ja

singi esindaja Valdar Liive.

globaliseerumisega kaasnev hin-

klientide võrgustikku. „Põhja-

nasurve ehk kulutase, mis seis-

rahvusvahelistumise teemadel.

Soomes on sarnast võistlust kor-

Samuti tutvustas Sari Ojala

Seminari järgselt tervitasid Soo-

neb

raldatud juba kaheksa aastat ning

Invest in Finlandist ettevõtluse ja

me suursaadik Aleksi Härkonen

koostööahelate pikkuses, prot-

võistlusel osalenud sadu bände üle

investeerimise võimalusi Soome

ning majandus- ja kommunikat-

sesside keerulisuses ja teatavatel

riigi. Samuti tehakse finaalkont-

turul.

siooniminister Juhan Parts semi-

juhtudel ka ebaotstarbekuses.

tegevusviiside

jäikuses,

serdist telesaade, mis läheb eetrisse populaarses Soome telekanalis MTV3.

Nähes, kuidas võistlus kogub hoogu ka Eestis on selge, et võistlusel

Soome ja Eesti maksusüsteemi võrdlus

Maks

Soome

Eesti

on rahvusvahelist jumet ning võib

Äriühingu tulumaks

24,5%

21% (0%)

olla üsna kindel, et kui mitte juba

Füüsilise isiku tulumaks

6-46%

21%

Sotsiaalmaks

ca 25%

33% (34,5%)

23%

20%

7-13% (36%)

-

4% (1,6%)

- (notaritasu)

43,1%

32,3%

järgmisel aastal, siis kindlasti ülejärgmisel on oodata ka juba võistlust, kus üles astuvad erinevate

Käibemaks

riikide parimad firmabändid.

Pärimismaks Võõrandamise maks

Vaata ka:

Maksud BKTst

www.bandcamp.ee/ teenused/firmaband.

Allikas: Kalle Pedak, Hedman Partners (2012)

17 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

- TEATED -

TÖÖSTUSE ARUKAS PLANEERIMINE: koolitusseminar (välis)arendajatele 7. detsembril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös ettevõttega Hendrikson & Ko ning advokaadibürooga SORAINEN korraldavad 7. detsembril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) (välis)arendajatele suunatud koolitusseminari „Tööstuse jätkusuutlik kavandamine”. Koolituse hind on Koja liikmele 15 eurot, mitteliikmele 30 eurot, lisandub käibemaks.

Tootmise või ehitamise planeerimine peaks algama „kodutööst“: ettevõtmise võimalike asukohtade hoolikast kaardistamisest. Pealiskaudsed otsused võivad arendaja ja kohaliku kogukonna jaoks tähendada keerulisi valikuid, arendajale aga kaotatud aega ja raha. Missugune on optimaalne arendamisprotsess, millal alustada planeeringutega ja millal on vajalik korraldada mõjude hindamine? Missugused Need on aga väljakutsed, mida on

kohustus. Viimane tekib siis, kui

muud keskkonnakorralduslikud protseduurid võivad olla vajalikud enne

raske kiiresti parandada. Kõige

Eesti ettevõtjal on Soomes püsiv

ehitusega alustamist (näiteks keskkonnakompleksloa taotlemine)?

suuremad takistused on inimeste

tegevuskoht.

Anname ülevaate ka asjakohastest seadustest. Mitmed tootmise ra-

mittevalmidus muutustele ja tööjõuturu jäikus,” lisas Seppänen.

Eesti on viimase kolme aasta

jamise või laiendamise seisukohalt olulised seadused on hiljuti muuEesti ettevõtjate praktilised

tunud või peagi muutumas, mis saab olema teisiti võrreldes senisega?

kogemused Soome turul

Päevakava:

jooksul kõige kiiremini kasvava

Seminaril puudutati Eesti ja Soo-

majandusega riik Euroopas. Selle

me ärikliimat ja meie ühist kon-

põhjuseks arvatakse olevat paind-

9.45

Tervituskohv

kurentsivõimelisust. Ettekanne-

10.00

Kaubanduskoja sissejuhatus

lik tööjõuturg ja ettevõtete kiire

test jäid Soome turu eduteguri-

10.20

Välisinvestori Korduma Kippuvad Küsimused in-

kohanemisvõime. Seppäneni ar-

tena kõlama ühelt poolt usaldus-

vesteeringuotsuse kaalumisel,

vates on praeguse konkurentsi-

väärsus ja kliendisuhete paind-

võimalikud ohud ja tekkida võivad probleemid

võime üheks oluliseks aluseks

likkus, teisalt toote kvaliteet, ak-

(Urmas Volens, advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaat)

hoopiski lihtsus ja ettevõtete

tiivne müük ja messidest osavõt-

lühike eluiga, kaasaegsed tege-

mine. Tähelepanuta ei tohiks jätta

vusviisid, õhukesed struktuurid

ka logistika eripära, koostööpart-

ja sirgjoonelised protsessid.

neri turundus- ja müügitegevuse

11.00

(Juhan Ruut, Hendrikson&Ko juhtiv ekspert) Erinevad arendusprojektid vajavad erinevaid planeeringulisi ja keskkonnakorralduslike lahendusi. Ettekandes

toetamist, ent ka jaemüüjate Soome ja Eesti maksusüsteemi võrdlus

tutvustatakse üldisi põhimõtteid, mida silmas pidada

pikaaegse ja mahuka selgitustöö

ruumi- ja ressursimahukate tegevuste kavandamisel.

vajalikkust. Pakkumise tegemise ja

Antakse ülevaade geoinfosüsteemidest kui tõhusast

otsuse langetamise vahelisele

„Eesti ettevõtjal on Soome turule

perioodile võib kuluda koguni 2-3

sisenemiseks neli võimalust: müüa

aastat. Ettevõtjatel tasub varuda

kaupa piiriüleselt, pakkuda tee-

nii kannatust kui ka finantse.

Keskkonna- ja planeeringuaspektidest lähtuvad valikud

vahendist võrdlevate analüüside tegemisel. Konkreetsete projektide kaudu näidatakse, kuidas on äriidee tekkimisest jõutud tootmistegevuse käivitamiseni, või vastupidi — miks selleni ei jõutud.

nust piiriüleselt, asutada filiaal 12.00

Arutelu: arendajate endi kogemused

või asutada tütarettevõtja,” tut-

Eesti ja Soome koostöö on mitme-

vustas Kalle Pedak. Samuti viitas

palgeline. Eestist imporditakse

Mis läks hästi või halvasti, mida tahaks

Pedak, et kui Eesti äriühing ka-

Soome lihtsamaid tegevusviise ja

võimaluse korral teisiti teha?

vatseb alustada ettevõtlust Soo-

protsesse. „Kui õnnestub ühen-

mes (ja tal ei teki püsivat tegevus-

dada Eesti ettevõtluse paindlik-

kohta), siis on tal teatud juhtudel

kus, lihtsus ja kiirus Soome

soovitatav registreerida äriühing

tööstusharude kogemuse ja võr-

Ettemaksuregistris. See ei tähen-

gustikuga, on mõlema riigi ma-

da, et Eesti äriühingul tekiks

jandusel sellest märkimisväärne

ka automaatselt Soomes maksu-

kasu,” julgustas Seppänen.

Lisainfo ja registreerimine: GERLY JOSTOV Tel: 604 0082 • E-post: gerly.jostov@koda.ee

18 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

- TEATED -

SEMINAR

TARBIJA JA ELEKTRITURU AVANEMINE 2013 26. NOVEMBRIL 29. NOVEMBRIL

• Tartus Atlantise Konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) • Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)

Seoses 1. jaanuaril 2013 toimuva elektrituru avanemisega saavad kõik kodu- ja äritarbijad valida endale sobivaima elektrimüüja, kellest es-

MOONIKA KUKKE

imesed on oma hinnapaketid ka avalikustanud. Mida aga tähendab

Koolituse lektor

avatud elektriturg? Millised muutused toob turu avanemine kaasa tarbijatele? Neil ja paljudel muudel elektrituru avanemist puudutavatel küsimustel arutletakse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Advokaadibüroo GLIMSTEDT ja Energiaturg.ee energiaseminaril „Tarbija ja elektrituru

Moonika Kukke on Energiaturg.ee tegevjuht ja advokaadibüroo GLIMSTEDT energiaõiguse advokaat ning Tallinna Tehnikaülikooli doktorant, uurides elektrituru küsimusi süvitsi nii praktikas kui teadusmaailmas.

avanemine 2013”. Lektor on Moonika Kukke. Käsitletavad teemad:

I

ELEKTRITURU AVANEMINE Elektrituru avanemine — mida see tähendab? Milline on Eesti valmisolek minna vastu avatud elektriturule? Mis on kõige olulisemad kuupäevad ja toimingud tarbija jaoks avatud elektriturule üleminekul? Mida kujutab endast elektrivarustus kui universaalteenus ja kellel selleks õigus on? Kes ja kuidas reguleerivad turuosaliste käitumist avatud elektriturul? Kust leida rohkem infot avatud elektrituru kohta?

II AVATUD ELEKTRITURUL ELEKTRI OST-MÜÜK Kellelt elektrit osta? Kuidas elektripakette võrrelda? Millistel tingimustel elektrit osta? Kuidas elektrimüüjat valida ja vahetada? Kuidas elektrit ise müüa? Mis on senised tarbijate põhiküsimused seoses avatud elektriturult elektriostuga?

Lisainfo ja registreerimine: GERLY JOSTOV Tel: 604 0082 • E-post: gerly.jostov@koda.ee

Moonika Kukke avaldas möödunud aastal elektri- ja gaasiturukorraldust käsitleva raamatu „Energiaturukorraldus", samuti viis ta september 2011 kuni aprill 2012 Advokaadibüroo GLIMSTEDT ja Elering AS ühisprojektina läbi kaheksast seminarist koosnenud energiaseminaride sarja „Elektrituru põhialused." Koostöös Äripäevaga on Moonika Kukke korraldanud mitmeid laia kõlapinda leidnud energiakonverentse.

19 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

- TEATED -

Koolitustsükkel

Seminar

Pärastlõuna maksukonsultandiga

Protsessijuhtimine organisatsioonide arendamisel

6. detsembril 2012 — 23. mail 2013 Kaubanduskojas Jätkame kevadel alanud koolituste sarja „Pärastlõuna maksukonsultandiga”, mis keskendub teemade lõikes maksukorralduse seadusele; muudatustele maksuseadustes; kinnisvaratehingute, tervishoiukulude, kaupade ja teenuste maksustamisele ning erisoodustustega seotud küsimustele. Koolitused toimuvad kord kuus neljapäeviti kell 13.45–16.30 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn). Koolituse lektoriks on Rödl & Partner Audit OÜ-s maksukonsultandina töötav Virve Aru.

23. novembril Kaubanduskojas VIRVE ARU Koolituse lektor

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 23. novembril kell 10.00-14.00 Virve Aru on Rödl & Partner Audit OÜ-s töötanud maksukonsultandina alates 2002. aastast. Tal on majandusalane kõrgharidus ja tema igapäevane töö seisneb klientide ja kolleegide konsulteerimises, maksuriskide hindamises ja auditi meeskondades osalemises. Samuti on Virvel pikaajaline töökogemus rahvus-

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) koolituse „Protsessijuhtimine organisatsioonide arendamisel”.

vahelistes ärinõustamisettevõtetes, olles töötanud viis aastat maksunõustajana rahvusvahelise taustaga audiitorfirmas. Teist samapalju on ta tegutsenud maksuametis tulu- ja käibemaksu peaspetsialistina. Virve

Seminaril

on maksulektorina tegutsenud juba üle 20 aasta.

protsessijuhtimise rakendamisel nii

räägime

lahendustest

era- kui avaliku sektori organisatRiigieelarve jaoks kõige olulisemad summad on maksud. Maksuhalduri ülesanne on maksud maksuse-

sioonide arendamisel.

adustes ettenähtud suuruses kokku koguda ja maksumaksjate kohustus on maksuseaduste alusel maksud õigesti arvestada, deklareerida ja tasuda. Enamik maksumaksjaid deklareerivad ja tasuvad makse vähemalt kaks korda kuus ja nendeks on 10. ja 20. kuupäev vastavalt palgamaksude ja käibemaksu osas.

Positiivne on see, et maksuhaldur kontrollib järjest enam deklaratsioonide õigsust suhteliselt ruttu peale deklaratsiooni esitamist, sest siis on deklaratsiooni koostamise detailid värskelt meeles. Maksukorralduse seadus sätestab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse. Kas selline kohustus on piiramatu? Kuidas maksuhalduri ja maksukohustuslase suhtlemine igapäevaselt toimub? Kas on välja kujunenud tüüpilised olukorrad, millal maksuhaldur suure tõenäosusega täpsustavaid küsimusi esitab? Kas maksuhalduri antud tähtaeg vastamiseks on piisav? Kas vastata või mitte? Millele tuleb kindlasti reageerida? Need on küsimused, mis maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumisega seotud inimeste ette on kerkinud.

Ettekanded keskenduvad protsessijuhtimise praktilisele rakendamisele Eestis ja Soomes.

Esinejad • Siret Kegel, InCap Group, Eesti Kvaliteediühing • Tõnu Hein, HeiVäl Consulting

„Maksukorralduse seadus ja praktika” Neljapäeval, 6. detsembril toimuval koolitusel „Maksukorralduse seadus ja praktika“ saab ülevaate tegelikust elust ja mõnedest kohtulahenditest selles valdkonnas. Koolituse maksumus on Kaubanduskoja liikmele 30 eurot ja mitteliikmele 60 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad tervituskohv ja

• Lauri Leskilä, IMS Solutions • Jaan Oruaas, FocusIT

koolitusmaterjalid. Registreerumise tähtaeg on 3. detsember.

Seminari osalustasu on KaubandusKoolituste ajakava: • 6. detsember 2012

koja liikmele 25 eurot, mitteliikmele 50 eurot, lisandub käibemaks.

• 24. jaanuar 2013 • 21. veebruar 2013 • 21. märts 2013 • 25. aprill 2013 • 23. mai 2013

Lisainfo ja registreerimine: JANE JUHANSON

Lisainfo ja registreerimine: GERLY JOSTOV

Tel: 604 0081 E-post: jane@koda.ee

Tel: 604 0082 E-post: gerly.jostov@koda.ee

20 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

Seminar

Seminar

Kuidas hoiduda palgavaidlustest?

2012. aasta praktika, nõuanded ja soovitused

Muudatused Raamatupidamise Toimkonna juhendites

29. novembril Kaubanduskojas

28. novembril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub ettevõtjaid seminarile „Muudatused Raamatupidamise Toimkonna juhendites”. Seminar toimub 28. novembril kell 11.00–16.15 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn). Koolituse lektor on BDO partner ja vandeaudiitor Sven Siling, kes omab ligi 15 aasta pikkust audiitorluse kogemust ja on Eesti Audiitorkogu metodoloogiakomisjoni liige.

Käesoleva aasta alguses võeti vastu muudetud Raamatupidamise Toimkonna

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korraldab neljapäeval, 29. novembril 2012 kell 10.00–15.30 Kaubanduskojas, ToomKooli 17, seminari „Kuidas hoiduda palgavaidlustest? 2012. aasta praktika, nõuanded ja soovitused.”

juhendid, mis hakkavad kohustuslikus korras kehtima 1.1.2013 ja hiljem algavatele majandusaastatele. Nimetatud muudatused sisaldavad mitmeid fundamentaalseid uuendusi, mis võivad oluliselt mõjutada ettevõtte finantspositsiooni ja kasumit ning on seetõttu olulised nii raamatupidamise kui ka eelarvestamise seisukohalt. Käesoleval koolitusel antakse nendest muudatustest kõikehõlmav ülevaade ja tuuakse praktilisi näiteid. Lisaks käsitletakse koolitusel ka analoogseid riigi raamatupidamise

HELI RAIDVE Koolituse lektor

üldeeskirja muudatusi, mis hakkasid kehtima alates käesoleva aasta algusest.

Koolitus annab vastused järgmistele küsimustele:

Seminari lektor on Heli Raidve Tööõigusabi ASi juht Heli

• RTJ-de muudatuste taust ja põhjused

Raidve, kes on Heli Raidve Tööõigusabi juhataja ja jurist

Millised arengud on raamatupidamises toimumas Euroopa Liidu tasemel ning

ning üks kahest omanikust, alates 2010 kuni tänaseni

milline on nende arengute võimalik mõju Eestile? Miks muudeti Eesti Raamatu-

Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud. Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse teadusmagistrantuuri, omistatud magister iuris teaduskraad, 2010. Heli Raidve on 11 tööõigusealase raamatu autor ja kaasautor ning avaldanud üle 70 artikli.

pidamise Toimkonna juhendeid?

• Üleminekusätted Kuidas toimub muudetud RTJ-dele üleminek erinevates arvestusvaldkondades?

• Muudatused varade ja kohustuste kajastamisel

Valdav osa kõikidest Tööinspektsioonile esitatud nõuetest

Millistel juhtudel ei pea "hambad ristis" hindama varade õiglast väärtust ning

on seotud töötasudega. Kõige tavalisem nõude alus on

millal on lubatud soetusmaksumuse meetodi kasutamine? Mis saab müügiootel

maksmata või vähemmakstud töötasu, sellele järgnevad

põhivarast? Millal tohib ja millal ei tohi arendusväljaminekuid kajastada bilansis

maksmata puhkusetasu, maksmata või osaliselt maks-

varana? Millise perioodi jooksul tuleb kõiki immateriaalseid varasid amortiseerida?

mata lõpparve, sh töölepingu lõppemise hüvitised. Semi-

Milliste meetodite järgi on lubatud kajastada sihtfinantseerimist? Millal tohib ja

naril selgitatakse põhjalikult, kuidas vähendada töötasu

millal ei tohi saadud liitumistasusid kajastada koheselt tuluna?

maksmisega tekkivate vaidluste riske.

Koolitusel tuuakse läbivalt näiteid töövaidluskomisjonide ja kohtupraktikast, sh ülevaade 2012 olulisematest töövaidlusasjade otsustest (nt Riigikohtu värskest 10. oktoober 2012 otsusest).

• Täiendused tütar- ja sidusettevõtete kajastamisel Mida tuleb arvesse võtta investori mõjuvõimu ulatuse (kontrolli) hindamisel?

Kuidas arvestada järk-järgulist kontrolli omandamist? Milliste täiendavate meetodite järgi tohib kajastada sidusettevõtteid? Kuidas kajastada ühe ja sama kontserni ettevõtete vahelisi ühinemisi ning jagunemisi?

• Aruande esitusviis ja nõuded lisainformatsioonile

Osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmetele 65 eurot ja mitteliikmetele 130 eurot, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad koolitusmaterjalid, lõuna ja kohvipaus.

Kuidas kajastada bilansis algsaldode muutusi? Milliseid võrreldavaid andmeid ei ole enam lisades vaja esitada? Millist täiendavat infot tuleb hakata lisades esitama seotud osapooltega tehtud tehingute kohta?

Koolituse maksumus on kaubanduskoja liikmele 55 eurot ja mitteliikmele 110 eurot, lisandub käibemaks. Hind sisaldab jaotusmaterjale ja lõunat.

Lisainfo ja registreerimine: KATI KRASS Tel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196 • E-post: toomas.hansson@koda.ee

21 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

- PAKKUMISED -

KOOSTÖÖPAKKUMISED: •

Saksa hüdrauliliste õlikomponentide tootja (põl-

•

Leedu kaubaaluste äärte tootja otsib oma kauba

•

Itaalia värvitud lõngade tootmisega tegelev et-

lumajandus- ja ehitustehnika ning elektrijaa-

edasimüüjaid, on huvitatud allhankest.

tevõte soovib siseneda uutele turgudele ja otsib

made tarbeks) otsib oma kauba edasimüümi-

Kood: 2012-10-31-001

oma toodete edasimüüjaid ning on huvitatud allhankest.

seks ettevõtteid.

Kood: 2012-10-31-019

•

Prantsuse köökide ja baarimööbli paigaldaja

Kood: 2012-11-02-017

otsib köökides professionaalseks kasutamiseks •

Rootsi rõivatootja, mis on spetsialiseerunud

mõeldud elektriseadmete (pliidid, nõudepesu-

naisteriiete tootmisele otsib tootmisettevõtteid,

masinad jm) tootjaid.

samuti lisatoodete (niidid, kraed, nööbid jne)

Kood: 2012-11-05-015

edasimüüjaid.

Kood: 2012-10-31-015

•

Suurbritannia ettevõte on välja töötanud kütuse lisaaine komponendi vähendamaks kütusekulu

•

Leedu personaliotsingu- ja koolitustega tegelev

ja heitgaaside hulka ning otsib oma kauba edasi-

ettevõte pakub allhanget.

müüjaid.

Taani mitmemõõtmeliste mõõtevahendite, kon-

on nähtavad Koja kodulehel www.koda.ee/koostoopakkumised

Kood: 2012-10-31-036

Kood: 2012-10-31-014 •

Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused

•

Suurbritannia bariaatria meditsiiniharus tõste-

veierite ja kaalude tootja otsib oma kauba edasi-

mehhanismide jm liikuvate süsteemidega too-

müüjaid.

lide tootja otsib oma kauba edasimüüjaid.

Kood: 2012-11-05-017

Kood: 2012-11-05-021

Lisainfo: KADRI RIST Tel: 604 0091 E-post: kadri.rist@koda.ee

RIIGIHANKETEATED: Tekstiil, rõivad, jalanõud

Toiduained

•

•

Poolas hangitakse saapaid.

Tähtaeg 11.12.2012. Kood 5465

Tähtaeg 17.12.2012. Kood 5452 •

Taanis hangitakse meditsiinitöötajate rõivaid.

• •

Mööbel, sisustus ja tarvikud

• •

Tähtaeg 17.12.2012. Kood 5476 •

Rootsis hangitakse märke ja silte.

Tähtaeg 16.12.2012. Kood 5477

Poolas hangitakse piimatooteid.

Norras hangitakse leivatooteid.

NATO

Tähtaeg 19.12.2012. Kood 5467

•

NATO hange Sloveenias. Cerklje ob Krki õhuväebaasi seisuplatvormi, juurdepääsutee ja

Norras hangitakse mööblit ja kodutekstiili.

Tähtaeg 11.12.2012. Kood 5454

ITK

abitee ehitamiseks. Tähtaeg hankedokumen-

Saksamaal hangitakse lasteaiamööblit.

•

tidega tutvumiseks 07.12.2012.

Rootsis hangitakse andmevahendus-

Tähtaeg 18.12.2012. Kood 5455

seadmeid.

Saksamaal hangitakse toole.

Tähtaeg 16.12.2012. Kood 5468

Tähtaeg 03.01.2012. Kood 5456 •

Soomes hangitakse õhufiltreid.

Tähtaeg 18.12.2012. Kood 5466

Tähtaeg 18.12.2012. Kood 5453

•

•

Suurbritannias hangitakse puuviljamahlasid.

•

Poolas hangitakse tööpinke.

Tähtaeg 14.12.2012. Kood 5457

•

Hanketähtaeg 14.12.2012. Kood 4936 •

Hange NATO peakorteri digitaalse varahal-

Rootsis hangitakse häiresüsteeme.

dussüsteemi ostmiseks. Tähtaeg hankedoku-

Tähtaeg 13.12.2012. Kood 5469

mentidega tutvumiseks 23.11.2012.

Soomes hangitakse televisiooni- ja

Hanketähtaeg 29.11.2012. Kood 4937

audiovisuaalseid seadmeid.

Metall, masinad ja seadmed •

Taanis hangitakse prügikonteinereid.

Tähtaeg 14.12.2012. Kood 5470 •

• •

Rootsis hangitakse tänavapühkimissõidukeid.

Tähtaeg 17.12.2012. Kood 5459

Kemikaalid, õlid, kütused

Saksamaal hangitakse välisvalgusteid.

•

Poolas hangitakse määrdeõlisid ja -aineid.

•

Poolas hangitakse gaasiõlisid.

Tähtaeg 18.12.2012. Kood 5472

Tähtaeg 19.12.2012. Kood 5460 •

Norras hangitakse kontrollkaevude luuke.

Tähtaeg 17.12.2012. Kood 5473

Tähtaeg 18.12.2012. Kood 5461 • •

Kaubanduskoda pakub hanketemaatikast huvitatuile ka hangete teavitamise teenust.

Norras hangitakse autoklaave.

Küsi lisainfot!

Tähtaeg 07.01.2013. Kood 5462

Muu

Soomes hangitakse torustikku.

•

Lätis hangitakse tööstusmasinaid.

Tähtaeg 02.01.2013. Kood 5464

Saksamaal hangitakse koolitusprogramme.

Tähtaeg 10.01.2013. Kood 5474

Tähtaeg 12.1.2012. Kood 5463 •

Leedus hangitakse monitore.

Tähtaeg 03.01.2013. Kood 5471

Tähtaeg 20.12.2012. Kood 5458

•

Leedus hangitakse trükiteenuseid.

Tähtaeg 18.12.2012. Kood 5475

Lisainfo: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

22 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- UUED LIIKMED -

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

TALLINN JA HARJUMAA ADVOKAADIBÜROO ANDRESSON

www.andresson.eu

515 1451

Õigusteenus.

www.selberg.ee

660 9633

Õigusteenuste osutamine.

ALPHARD MARITIME OÜ

www.alphardmaritime.eu

5361 5314

Turvateenused, turvakonsultatsioonid.

ARISTOTEL FINANCE OÜ

www.aristotel.ee

521 3609

Raamatupidamisteenused. Raamatupidamiskonsultatsioonid.

5335 2058

Tooraine vahendamine alkoholitööstusele.

501 9216

Internetikaubandus.

CONSULTING NETWORK OÜ ADVOKAADIBÜROO SELBERG & KO OÜ

ARSLAN RYMBAYEV FIE AST GROUP OÜ

www.astgroup.eu

ATSOTAMM OÜ

www.atsotamm.ee

5340 3850

Puidutööstuse mõõtetehnika ja automaatseadmete müük.

www.b4b.ee

5553 5280

Saematerjali hulgimüük.

514 3643

Mänguväljakute rajamine, hooldus ja paigaldus.

B4B OÜ COMVAC OÜ

www.comvac.ee

Lumepuhurite, murutraktorite, survepesurite jm müük ja hooldus.

EASTERN TRADING COMPANY OÜ EESTI AND OÜ

www.easterntradingcompany.ee www.eestiand.ee

600 5660

Jahtide ja nende osade müük.

5629 0099

Muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine.

Puu- ja köögiviljade, marjade, seente ladustamine.

EESTI ARHITEKTUURIKESKUS MTÜ

www.arhitektuurikeskus.ee

611 7436

Eesti arhitektuurivaldkonna ettevõtete ekspordi soodustamine ja ettevõtlusvõimekuse tõstmine. Eesti kultuuriekspordiga tegelemine.

EHITUSKONSULT GRUPP OÜ

www.ehg.ee

631 3067

Omaniku ehitusjärelevalve, ehitiste ekspertiis, ehitusjuhtimine.

Ehitusprojektide juhtimine, termograafia, hoonete energiamärgis, konsultatsioonid, raamatupidamisteenused.

E-KATEDRAAL KOOLITUSKESKUS OÜ

www.e-katedraal.ee

656 1277

Täiskasvanute kutse- ja täiendusõppe kursused.

5646 0866

ESTEXPRESS GRUPP OÜ

www.estexpress.ee

527 2150

Mudelite ja vormide valmistamine, CNC freesimine.

Vaakumvormimine.

EUROBOOMERANG OÜ

www.euroboomerang.com

FRATELLI GRUPI OÜ

www.fratelli.ee

5660 2385

Suveniiride, ärikingituste ja disainikaupade hulgimüük.

600 9600

Ühiskondlike ruumide mööbli tootmine ja paigaldus.

Aianduskaupade hulgi- ja jaemüük.

INTELLIGENTNE GRUPP OÜ JS GLOBAL UNITED OÜ

www.intelligentne.ee www.export-import-management.com

5667 3831

Koolitused, juhendamine ja mentorlus.

5854 7887

EL - Jaapani ekspordi ja impordi juhtimine. Brändi arendus Jaapanis.

Transpordi korraldamine, turu-uuringud Jaapanis. Ettevõtetele igakülgse abi osutamine sisenemisel Jaapani turule.

KK TRANSPORT OÜ

www.kktrans.ee

648 0335

Multimodaalsete kaubavedude ekspedeerimine. Autotransport, meretransport, õhutransport, kullerveod. Konsultatsioon.

LINDHOLD OÜ PILVER TRANSPORT OÜ PIONEER ENGINEERING GROUP OÜ

www.lindhold.ee

Metallkonstruktsioonide tootmine.

www.pilver.ee

660 5820

Ekspedeerimine, kaubavedu maismaal, tolliladu.

www.pioneer.ee

510 9066

Eksportturundus, tootearendus, projektijuhtimine ja nendega seotud finantseerimislahenduste pakkumine.

PROMOSTAR OÜ RINALDO PRODUCTION OÜ

www.reklaamitootja.ee

501 6914

Reklaamide tootmine ja vahendamine.

www.rinaldo.ee

511 9650

Lehtmetalli töötlemine, keevitus, elektromehaaniline kooste.

Metallkonstruktsioonid. Valgustid.

ROLLER ÄRITARKVARA OÜ

www.tellimiskeskus.ee

521 6622

Online-müügi ja -turunduse täislahenduste pakkumine jae- ja hulgimüügi ettevõtetele.

SAKU METALL ALLHANKE TEHAS AS

611 8400

Terasest, alumiiniumist ja muudest materjalidest lehtmetall toodete kavandamine, tootmine ja müük.

SHARK SEAFOODS OÜ

Harjumaa

5852 3224

Kala- ja kalatoodete import-eksport. Kala töötlemine.

23 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

SHOP FIXTURE OÜ SUSU OÜ

- UUED LIIKMED -

www.kauplusesisustus.ee www.stahlwerk.ee

NR 20 • 21. NOVEMBER 2012

504 5187

Kaupluse sisustuse müük.

5400 5486

Keevitusseadmete ja plasmalõikurite jae- ja hulgimüük.

332 1404

Toorpiima varumine ja ümbertöötlemine. Piimatoodete tootmine.

IDA-VIRUMAA MAAG PIIMATÖÖSTUS AS

www.maag.ee

Piima ja piimatoodete hulgi- ja jaemüük. Transporditeenused.

Tehingud kinnisvaraga. Hoonete, rajatiste ja transpordivahendite renditeenused.

LÄÄNE-VIRUMAA BALTIC LOG CABINS OÜ

322 3947

Palkmajade (majad, saunad, aiamajad, garaažid) tootmine.

447 5171

Mööbli hulgimüük.

525 2313

Ehitiste lammutus ja pinnasetööd.

453 3247

Mööbli hulgi- ja jaemüük. Mööbliga seotud teenuste osutamine —

PÄRNUMAA BALTIC GARDEN GROUP AS

www.balticgarden.eu

RAPLAMAA LINUM INVEST OÜ

SAAREMAA MODET OÜ

www.myntmoobel.ee

montaaž, transportteenused, nõustamine.

VILJANDIMAA AAB TEHNIKA OÜ

www.aabtehnika.ee

5625 0645

Metsa- ja rasketehnika remont, hooldus, koolitus.

Metsa- ja rasketehnika varuosade müük.

GIFT LINE OÜ

www.giftline.ee

437 7075

Käsitööküünalde ja -kaartide tootmine ning müük. Pulmadega seotud kaubad. E-pood. Parafiinkattega uisuväljaku pidamine.

KAUBANDUSKODA Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0090 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond

Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond

Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088 • avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine

Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus

Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus

Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus

Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950