Teataja nr 21

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA TÄNA TEATAJAS: • Euroopa Komisjoni ettevõtluskonverentsist • Liige küsib: töölepingu seadusest • „Unistused ellu!” esimesest seminarist • Isereguleeruva tarbijaturu võimalikkusest Eestis

ND K AU B A

USKOD

A

TA E I TO E SE U D A E IS M S I R U T SI U T A D MUU lk 6 emalt Loe läh

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

3 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- JUHTKIRI -

KUI MÕJU EI OLE VÕI SEE EI OLE SELGE,

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

MAIT PALTS

EI PEAKS SEADUSEID MUUTMA

Peadirektor

Nii sõnastavad pea kõik maailmas kasutusel olevad õigusloome head tavad ühe olulisema õigusloome põhimõtte. Kui me ei tea täpselt, millise mõjuga üks või teine muudatus võib olla, on enamasti targem selle tegemisest loobuda. Ning loomulikult ei ole põhjendatud uue õiguse või uute kohustuste tekitamine, kui nendega kaasnev mõju on sootuks negatiivne.

K

aubanduskoja poolt oleme

seda ikka ei olegi. Välja paistavad

majutusasutuste klientide kohta

ministeeriumitele juba aas-

vaid registri loomise ja haldami-

ning sellega paraneb üldine avalik

taid rõhutanud, et ilma mõjude

sega kaasnevad kulud riigile, kulud

kord ja riiklik julgeolek (see on üks

hinnanguta ei tohi seaduse muut-

ettevõtjatele uue süsteemiga ko-

eelnõu eesmärke), tekib ikkagi

mise eelnõud lõplikuks lugeda. Täna

hanemisel ning uut tüüpi andmete

küsimus, kas see hüpoteetiline ja üsna küsitava suurusega kasu

on ministeeriumite ja Riigikantselei koostöös koostamisel ka mõjude

Ministeeriumi

kaalub üles negatiivsed mõjud.

analüüsi metoodika ning loode-

hinnangul on kasu

Meie hinnangul mitte. Sellises olu-

tavasti muutub see kunagi ka sisu-

eelnõust „suur” —

korras peame õigemaks, kui eel-

liseks.

milles see täpselt

nõuga kavandatust loobutaks.

Paraku peame aga hiljutisi aren-

väljendub, on keeruline

Oleme alati toetanud muudatusi ja

guid vaadates jälle tõdema, et üsna

mõista, sest seda ei ole

arendusi, mille puhul on selgelt nä-

pikk tee on minna. Toon siin

keegi suutnud ka

ha, mis on selle mõjud ning tuvas-

näiteks aktuaalse turismiseaduse

adekvaatselt selgitada.

tatav, et tulemus on positiivne —

muutmise eelnõu, millega riik soovib luua uue registri ja kohustada

Kuid ettevõtjate poolt

riigile, ettevõtjatele, kodanikele; tervikuna ja kogumis. Kui aga nii ei

majutusasutusi kandma külas-

paistab mõju sootuks

ole ning selgeid vastuseid — miks

tajate andmeid sinna sisuliselt

vastupidine ning

seda kõike vaja on — ei suuda anda

online. Ministeeriumi hinnangul on

kulude ja kohustuste

ka eelnõu koostajad, ei ole võima-

kasu eelnõust „suur“ – milles see

kasvu taga on olulist

täpselt väljendub, on keeruline mõista, sest seda ei ole keegi suutnud ka adekvaatselt selgitada. Kuid

positiivset kasu keeruline märgata.

lik seda ka toetada. Tegemist on ühtlasi õigusloome kvaliteedi küsimusega, kus meil ei ole õigustust teha järeleandmisi kvaliteedis. Kui 10 aastata tagasi võis mõningaid

ettevõtjate poolt paistab mõju sootuks vastupidine ning kulude ja

esitamisel. Ehk siis näeme vaid ku-

kiiruga tehtud muudatusi veel n-ö

kohustuste kasvu taga on olulist

lusid ja kasvavat halduskoormust.

tööõnnetusteks ja vähese koge-

positiivset kasu keeruline märgata.

Isegi kui öelda, et kasu eelnõust

muse tõttu vabandatavaks lugeda,

Võib-olla ei oska me ka õige nurga

seisneb selles, et riik hakkab edas-

siis täna on sellisteks katsetusteks

alt vaadata, kuid pigem tundub, et

pidi saama kiiremini andmeid

juba hilja.

4 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

SISUKORD JUHTKIRI Kui mõju ei ole või see ei ole selge,

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

- TEEJUHT -

KALENDER

11. detsember

2

Ekspordihommik Jõhvis: Vene turg — edu võti!

ei peaks seaduseid muutma

(vene keeles) Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) Margus Ilmjärv

SEADUSANDLUS Päevakorda on tõusnud kaevandamisseaduse muutmise eelnõu koostamine Kaubanduskoda ei toeta turismiseaduse

Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

5 18. detsember

6

Korea sihtturuseminar Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

kavandatavaid muudatusi

Kristy Tättar Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

LIIKME KÜSIMUS

5

9. jaanuar

Seminar „2012. aasta majandusaasta aruande koostamine. RTJ muudatused“ Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu)

EUROOPA UUDISED Miks on vaja koordineerida Euroopa

Kati Krass

8

Tel: 443 0989 • E-post:kati@koda.ee

Liidu sotsiaalkindlustust?

Fookuses väike- ja keskmise suurusega ettevõtted

9

16. jaanuar

Seminar „2012. aasta majandusaasta aruande koostamine. RTJ muudatused“ Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

ETTEVÕTLIKKUS Mattias Lepp: ettevõtliku inimese jaoks

Kati Krass

10

Tel: 443 0989 • E-post:kati@koda.ee

on maailmas kõik võimalik „Unistused ellu!” esimene seminar oli innustav

11

24. jaanuar

Kontaktkohtumiste üritus Häuslbauermesse raames Grazis Austrias Grazis

TARBIJAKAITSE Isereguleeruva tarbijaturu võimalikkusest Eestis

Tel: 604 0090 • E-post: triin@koda.ee 19. jaanuar

VÄLISKAUBANDUS ELi ja USA kaubandussuhted

Triin Udris

12

Seminar „Kinnisvarade hindamine — ainult olulisest!“ Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

14

Toomas Hansson Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

JUHTIMISVEERG Mis juhtus, et Eestist sai ühtäkki korporatsioon?

12. veebruar

15

Seminar „Aktuaalset ehitusõigusest — millised on ehitamise suhtes kehtivad piirangud?”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson

INNOVATSIOONIVEERG Jõulud ning disainerid — mis on ühisosa?

16

TAGASIVAADE Selgusid konkursi „Aasta keskkonnategu”

17

võitjad ja tunnustatud Oravate ja lõvide protsessijuhtimise kogemused

18

TEATED

19

RIIGIHANKETEATED

21

KOOSTÖÖPAKKUMISED

21

JUUBILARID

22

Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA AADRESSIL WWW.KODA.EE

5 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- SEADUSANDLUS -

PÄEVAKORDA ON TÕUSNUD

KAEVANDAMISSEADUSE MUUTMISE EELNÕU KOOSTAMINE

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

MART KÄGU Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on valminud kaevandamisseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kava.

Seega ei ole tegemist veel mitte isegi eelnõuga, vaid eelnõu koostamise ettevalmistamise etapiga. Ministeerium on praeguseks kujundanud üldise seisukoha, mida ja kuidas peaks parandama kaevandamist puudutavas regulatsioonis. Sellele pöörame ka allpool täpsemalt tähelepanu.

OLULINE: • Eelnõu eesmärgiks

A

ntud juhul puutuvad asjasse

data üle kaevandamise mõiste. Tä-

tõttu ei pruugi olemasolev regulat-

tegelikult kaks seadust —

na kuulub näiteks kaevandamise

sioon enam vastata tegelikule elule.

kaevandamisseadus ja maapõue-

alla ka geoloogiliste uuringute

seadus. Suure tõenäosusega hak-

tegemine. Ilmselt poleks mõistlik

Kehtiv regulatsioon sisaldab lisaks

on kaevandamisega

kab tulevane eelnõu puudutama

see, kui kaevandamise mõiste hõl-

ebamäärasusi selliste olukordade

seotud tegevuste

mõlemate seaduste muudatusette-

mab tegevusi, mis oma iseloomult

suhtes, kus oleks tingimata vaja

täpsem määratlemine

panekuid.

ei ole enam ohtlikud tegevused ja

üheselt mõistetavalt aru saada

õiguskorra selgemaks

Üldiselt ei näe ministeeriumi kava

Lisaks eeltoodule

Näiteks tuuakse esile ebaselgus

muutmine.

ette väga suuri ja põhimõttelisi

soovitakse kriitilise

kaevandamisloa omaniku, kaevan-

muudatusi. Praegusel juhul on

pilguga üle vaadata

daja ja vastutava spetsialisti ko-

ja vastutus ning

• Tõstatatud on küsimus, kas kaevandamise alla peaks igal juhul käima ka maavara esmatöötlemine, ladustamine ja vedu.

isikute õigustest ja kohustustest.

eesmärgiks seatud kaevandamisega seotud tegevuste täpsem mää-

enamohtlike tegevuste

hustuste ja vastutuse piiritlemise osas. Ministeeriumi nägemuse ko-

ratlemine ja vastutus ning õigus-

määratlemise kriteeriu-

haselt peaks siin põhiline vastutaja

korra selgemaks muutmine, mis

mid, kuivõrd tehnika

olema loa omanik, sest temal peaks

peaks omakorda aitama kaasa tõhu-

arengu tõttu ei pruugi

olema ülevaade ja teadmine kogu

sama järelevalve rakendamisele.

olemasolev regulat-

vastava tegevuse ja selle käigu üle. Ühtlasi on juhitud kavas tähele-

Muuhulgas on regulatsiooni üle-

sioon enam vastata

kaevandamisseaduse

vaatamise ja muutmise vajaduse

tegelikule elule.

integreerimist

tinginud asjaolu, et kaevandamis-

maapõueseadusesse.

seadus võeti vastu 2003. aastal

seonduvad vaid kaudselt kaevan-

ja dokumenteerimine) teostaja vas-

ning tänaseks on seal tehtud väga

dustegevusega. Muuhulgas on tõs-

tutuse ja pädevusnõuete osas.

vähe ning pigem väiksema iseloo-

tatatud küsimus, kas kaevanda-

muga muudatusi.

mise alla peaks igal juhul käima ka

Riigi poolt vaadatuna on küsimu-

maavara esmatöötlemine, ladus-

seks muuhulgas järelevalvetege-

tamine ja vedu? See ei pruugi

vus, kuivõrd teatud juhtudel pole

kõikidel juhtudel olla põhjendatud.

selge näiteks see, kas pädev järele-

• Kaalutakse ka

Milles seisnevad tänase regulatsiooni murekohad?

panu sellele, et selgus puudub tegelikult ka markšeideritöö (kaevandamisel tehtav mõõdistamine

valve teostaja on Tehnilise Järele-

Ministeerium on esile toonud näi-

Lisaks eeltoodule soovitakse kriiti-

valve Amet või hoopis Keskkonna-

teks antud valdkonna mõistete

lise pilguga üle vaadata enamoht-

inspektsioon. Kahtlemata omab

kaasajastamise ja muutmise vaja-

like tegevuste määratlemise kri-

see lõppude lõpuks tähendust ka

duse. Nii on peetud oluliseks vaa-

teeriumid, kuivõrd tehnika arengu

kaevandajale.

6 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- SEADUSANDLUS -

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

Kaevandamisseaduse

KAUBANDUSKODA EI TOETA

ja maapõueseaduse

TURISMISEADUSE KAVANDATAVAID MUUDATUSI

võimalikust integreerimisest Ühe variandina on kaalutud kaevandamisseaduse integreerimist maapõueseadusesse. Selle kasuks räägiks eelkõige see, et nii saaks

Teataja eelmises numbris andsime ülevaate turismiseaduse plaanitavatest

lisaks kaevandamisseaduse kitsas-

muudatustest, millega soovitakse muuhulgas kohustada majutusettevõtet edastama

kohtadele üle vaadata kogu vald-

oma külastajate isikuandmed koheselt õiguskaitseasutuste andmekogusse.

kondliku õiguse tervikuna. Selline

Tänaseks oleme siseministeeriumile esitanud muudatuste kohta omapoolse

kooslus poleks sealjuures midagi

arvamuse, milles väljendasime vastuseisu kavandatavatele muudatustele.

enneolematut, sest enne 2003. aastat oligi vastav regulatsioon

Lisaks leidis teema kajastust ka Postimehes ja Kuku raadio Majandusruumi saates.

ühes õigusaktis. Kaevandamisseaduse vastuvõtmise eraldi seadusena tingis kiireloomuline vajadus võtta üle valdkonda puudu-

MARKO UDRAS Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

tavad direktiivid. Antud valdkonna regulatsiooni sisaldumine ühes õigusaktis oleks kindlasti parem ka normiadressaatidele. Paraku peab sellise plaani elluviimisel arvestama suure ajakuluga. Samal ajal vajavad olemasolevad probleemid kiiret lahendamist.

Seega eeltoodu alusel lähtutakse ikkagi sellest, et muudatusettepanekud tehakse kaevandamis-

OLULINE:

elkõige oleme vastu sellele, et

Muudatused riivavad

eelnõu kohaselt peab maju-

külastajate põhiõigusi

tusettevõte edastama oma külasta-

• Oleme vastu muuda-

jate isikuandmed (reeglina 24 tunni

Eelnevalt nimetatud kohustused

tusele, mis kohustab

jooksul alates külastaja saabumi-

võivad meie hinnangul ohustada

majutusettevõtet

sest) riigi elektroonilisse andmeko-

ka külastajate põhiõigusi. Näiteks

edastama külastajate

gusse. Nimetatud muudatus tooks

külastajate isikusamasuse kontrolli

isikuandmed sisuliselt

meie hinnangul kaasa olulisi nega-

nõue võib riivata õigust vabalt lii-

koheselt õiguskaitse-

tiivseid kõrvalmõjusid majutus-

kuda. Kui külastajalt on mõned

asutustele.

ettevõtetele ja nende külastajatele.

tunnid enne majutusettevõttesse

seaduse ja vajadusel ka maapõueseaduse suhtes ning nende sea-

E

registreerimist varastatud isikut

• Me ei toeta reisigrupi

duste regulatsioonide võimalik liit-

registreerimise

Majutusettevõtet

mine pole praegu eesmärgiks.

võimaluse kaotamist.

kohustatakse

Ministeerium on plaaninud jõuda eelnõu jõustamiseni hiljemalt aastaks 2014. Eelnõu ise peaks eelduslikult avalikuks saama 2013. aasta juunis.

• Me ei toeta muuda-

täitma riigi funktsiooni

tõendav dokument või külastaja on unustanud selle kaasa võtta, siis ei ole võimalik isikusamasust tuvastada ning eelnõu kohaselt ei ole

tust, mille kohaselt

Lisaks iga külastaja isikuandmete

lubatud ka majutusteenust kasu-

peab majutusettevõte

edastamisele elektroonilisse and-

tada. Meie hinnangul on liikumis-

tuvastama külastajate

mebaasi soovitakse eelnõuga ko-

vabaduse üheks elemendiks ma-

isikusamasust ning

hustada majutusettevõtet kont-

jutusteenuse kasutamise võimalus

küsima neilt senisest

rollima külastaja isikusamasust

ning kui dokumendi puudumine

enam isikuandmeid.

isikut tõendava dokumendi alusel.

takistab selle teenuse kasutamist,

Seega soovib riik panna eelnõuga

siis võib tegemist olla isikute vaba

majutusettevõttele sarnase üles-

liikumise piiramisega.

Turismiseaduse muutmise seaduse eelnõu ja Eelkirjeldatud kavaga

seletuskirjaga saab

saab lähemalt tutvuda

põhjalikumalt tutvuda

Koja kodulehel www.koda.ee.

Kaubanduskoja kodulehel

Kui Teil on kavandatava

www.koda.ee. Eelnõuga

eelnõu suhtes arvamusi

seotud arvamused ja

või kommentaare,

ettepanekud on oodatud

siis palume need edastada

e-posti aadressile

aadressil mart@koda.ee.

marko@koda.ee.

ande, mida politsei teostab hetkel piirikontrollis riigipiiri ületamisel —

Majutusettevõtete külastajate isi-

isikute tuvastamine ning isikuand-

kuandmete kogumine õiguskaitse-

mete sisestamine andmekogusse.

asutuste poolt reeglina 24 tunni

Leiame, et nimetatud kohustuste

jooksul alates külastaja saabumi-

puhul on tegemist migratsiooni-

sest võib ohustada eraelu puutu-

järelevalve teostamisega ehk riigi

matust, sest sisuliselt toob selline

klassikalise ülesandega, mida ei

muudatus kaasa isikute jälgimise.

peaks kehtestama majutusette-

Igaühel on aga õigus eeldada, et

võttele.

riik ei sekku eraellu muidu, kui see

7 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

- LIIKME KÜSIMUS -

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUM igal laupäeval kell 15.00.

Saate kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

on vajalik teiste põhiseaduses sä-

Ministeeriumi vastus

testatud eesmärkide saavutami-

meie kriitikale

seks. Meie hinnangul on selle muudatusega kaasnev positiivne mõju

Siseministeerium on meile teada

ehk Eesti julgeoleku oluline suu-

andnud, et Eesti julgeoleku taga-

renemine küsitav, kuid põhiõiguse

mise seisukohast on hädavajalik, et

riive ulatuslik.

tulevikus saadaksid majutusettevõtted oma külastajate andmed

Samas on ministeerium kinnitanud

koheselt õiguskaitseasutuste elekt-

Ettevõtja avastas, et töötajaga sõlmitud töölepingul puudub töötaja allkiri ja sellega tekkis küsimus, kas töötaja poolt allkirjastamata jäänud tööleping on ikka kehtiv?

roonilisse andmekogusse.

valmisolekut, et

Samas on ministeerium kinnitanud

rääkida läbi muid

valmisolekut, et rääkida läbi muid

eelnõuga kavandatuid

eelnõuga kavandatuid muudatusi

muudatusi seoses

ETTEVÕTJA KÜSIB

KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

seoses majutusettevõtete külastajate registreerimise korraga. Seega

majutusettevõtete

on veel võimalik, et tulevikus jääb

külastajate registree-

ikkagi alles reisigrupi registreeri-

rimise korraga.

mise võimalus, Eesti kodanikelt ei nõuta majutusteenuse kasutamiseks isikut tõendava dokumendi

Eeltoodud põhjustel leiame, et isi-

ettenäitamist ning külastajatelt

kusamasuse kontroll majutusette-

ei küsita hotelli sisseregistreeri-

võttes ning iga külastaja isiku-

misel rohkem isikuandmeid kui

andmete edastamine õiguskaitse-

praegu.

asutustele ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele. Seda seisukohta

Kindlasti jätkame arutelu sisemi-

ilmestab ka järgmine näide: eelnõu

nisteeriumiga ning esitame neile

jõustumisel peaks Eesti kodanik

uusi ettepanekuid, et turismi-

esitama kodulinnas asuva hotelli

sea duse kavandatavad muuda-

sisseregistreerimisel rohkem isiku-

tused oleksid majutusettevõ te -

andmeid kui autoga Eestist Portu-

tele ja nen de külastajatele sobi -

gali sõites.

vamad.

T

öölepingu seaduse (TLS) paragrahv 4 lõige 2 ütleb, et tööleping tuleb sõlmida kirjalikult ning peab seega olema töö-

andja ja töötaja poolt omakäeliselt allkirjastatud. Samas ütleb seadus ka, et tööleping loetakse sõlmituks juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega võib töölepingu sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 3). Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel võib olla töötaja tööle asumine.

Kaudse tahteavaldusega sõlmitud töölepingu korral on töötajal õigus nõuda lepingu kirjalikku vormistamist (TLS § 5 lg 3).

Seega ei too kirjaliku vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust (TLS § 4 lg 4), kuid selgema ja paremini tõendatava töösuhte jaoks soovitan, et leping oleks kirjalikult vormistatud ja mõlema poole poolt allkirjastatud.

8 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- EUROOPA UUDISED -

MIKS ON VAJA KOORDINEERIDA EUROOPA LIIDU SOTSIAALKINDLUSTUST?

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

REET TEDER Kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

aastat sotsiaalmaksu maksmist.

hüvitise saamise õiguse tunnus-

Gottardo kohtuotsuse järgi peaks

tamisest või lihtsalt nende inimeste

ELi liikmesriikide A ja B töötajad on

ELi liikmesriik B liitma enda oma-

andmete esitamisest.

lähetatud kaheks aastaks riiki C,

dega kindlustusperioodid, mil töö-

ELi liikmesriikide A ja B töötajad,

mille õigusaktides nõutakse riigi

taja maksis sotsiaalmaksu riigis C.

Siintoodud näited aga pärinevad

kes töötavad kolmandas riigis C,

territooriumil töötavate töötajate

Kuid selleks peab riik C tegema

EMSK arvamusest Euroopa Komis-

mis ei sätesta oma sotsiaalkindlus-

eest

maksmist.

temaga koostööd ja esitama amet-

joni teatise „ELi sotsiaalkindlus-

tuse õigusaktides välismaalaste

Lisaks on riikide A ja B õigusak-

likult kindlustusperioodid, mil sot-

tuse koordineerimise välispoliitili-

hõlmamist sotsiaalkindlustussüs-

tides sätestatud sotsiaalmaksu

siaalmaksu maksti. Riik C ei ole aga

ne mõõde” kohta. Praegu on prob-

teemi ega pensionide ülekandmist.

maksmine

töötajate

Gottardo kohtuotsusega millekski

leemiks, see, et ELis on küll keh-

Riik A on sõlminud kahepoolse

eest. Riik A on omakorda sõlminud

kohustatud ja võib seega koostööst

testatud sotsiaalkindlustuse koor-

kokkuleppe, mis sisaldab võrdse

riigiga C kahepoolse kokkuleppe,

keelduda. Järelikult ei saa kõne-

dineerimise eeskirjad ELi-sisese

kohtlemise ja omandatud õiguste

mille alusel sotsiaalmaksu maks-

alust kohtuotsust kohaldada ilma

liikuvuse reguleerimiseks, kuid

säilitamise (pensionide ülekand-

takse vaid päritoluriigis. Riigil B

riigi C hea tahteta. Selle puuduse

mitte ülejäänud maailmaga. Praegu

mise) sätteid. Riik B ei ole riigiga C

seda kokkulepet ei ole, seega riigi

kaotamiseks on vaja ELi koostööd

toimub see kahel tasandil. Liikmes-

sõlminud mingit kokkulepet. Riiki-

B ettevõte peab maksma sotsiaal-

kolmandate riikidega, et saavutada

riigid sõlmivad ühelt poolt teata-

de A ja B töötajate olukord on täies-

maksu topelt: oma riigis ja riigis C.

kohtuotsuse täitmine.

vate kolmandate riikidega kahe-

ti erinev. Riigi A töötajal on õigus

Sel viimasel juhul väheneb oma

riigi C sotsiaalkindlustusele ja kui

töötajaid lähetava ettevõtte kon-

Viidatud kohtuotsus on Euroopa

väljatöötamisel ühine ELi lähene-

tal on õigus pensionile, võib ta

kurentsivõime, kuna ta peab kand-

Kohtu otsus kohtuasjas Gottardo

misviis sotsiaalkindlustuse koordi-

seda kodumaale naasmisel saada

ma suuremaid sotsiaalkulusid.

(C-55/00), millega Euroopa Kohus

neerimiseks kolmandate riikidega.

riigis A, kuid riigi B töötajal ei ole

Seda oleks võimalik vältida, kui

avas võrdse kohtlemise põhimõt-

õigust pensionile ja isegi kui oleks,

sotsiaalkindlustuse

kokkuleppe

tele toetudes kõigi ELi liikmesriigi

EMSK soovibki, et nõukogu annaks

ei saa ta oma pensioni välja võtta

sõlmiks kõnealuse kolmanda rii-

ja kolmanda riigi vahel sõlmitud

Euroopa Komisjonile volituse lii-

päritoluriigis.

giga Euroopa Liit otse.

Näide 2

Algatuseks mõned näited.

N

äide 1

sotsiaalmaksu

lähetatud

poolseid lepinguid. Teisalt on nüüd

kahepoolsete kokkulepete isikulise

kuda edasi läbirääkimistega BRIC-

kohtlemine sõltub sellest, kas on

kohaldamisala kõigile ELi kodani-

riikide (Brasiilia, Venemaa, India ja

sõlmitud kahepoolne kokkulepe

kele, isegi kui asjaomases õigusva-

Hiina), Balkani riikide, Ida-Euroopa

hendis on isikulisse kohaldamis-

naaberriikide ja teiste riikidega.

Töötajate

erinev

Näide 3

või mitte. Selle allkirjastamine sõltub peamiselt riigi C huvist ühe või

ELi liikmesriigi A kodanik on töö-

alasse hõlmatud vaid kokkuleppele

Arvamuses väljendatakse soovi, et

teise Euroopa Liidu liikmesriigiga

tanud liikmesriigis B ja kolmandas

alla kirjutanud riikide kodanikud.

kehtivad või tulevased kaubandus-

kokkulepe sõlmida. Liikmesriikidel

riigis C. Riikide B ja C vahel on

oleks palju kasulikum sõlmida sot-

sõlmitud kahepoolne sotsiaalkind-

Selle kohtuotsusega kaasnevad

assotsieerimislepingud sisaldaksid

siaalkindlustuse kokkulepe otse

lustuse kokkulepe, millega on hõl-

kohustused kohalduvad küll ainult

sotsiaalkindlustust käsitlevaid ka-

Euroopa Liidu ja riigi C vahel. Teine

matud vaid kokkuleppele alla kir-

liikmesriikidele, mitte kolmanda-

hepoolseid klausleid, mis käsitlek-

võimalus oleks hõlmata üldisema-

jutanud riikide kodanikud. Riikide

tele riikidele, kelle üle Euroopa Ko-

sid eelkõige võrdset kohtlemist,

tesse kokkulepetesse (piirkondli-

A ja C vahel ei ole aga kahepoolset

htul ei ole mingit pädevust. See-

pensionide ülekandmist ja topelt-

kud, mitmepoolsed, partnerlus-

kokkulepet sõlmitud. Töötaja kin-

pärast on kõnealust kohtuotsust

maksustamise kaotamist. EMSK

lepingud jne) sotsiaalkindlustuse

nitab, et on maksnud sotsiaal-

raske jõustada, sest kolmas riik

hinnangul on see kasulik töötajate

alane lõige, mis sisaldaks võrdse

maksu 8 aastat riigis B ja 10 aastat

võib keelduda kokkuleppe isikulise

liikuvusele ja Euroopa Liidu ette-

kohtlemise ja pensionide ülekand-

riigis C. Riigis B on vanaduspen-

kohaldamisala laiendamisest ning

võtjate konkurentsivõimele väljas-

mise sätteid.

sioni saamise eeltingimuseks 15

seega tõendite esitamisest, haigus-

pool ELi.

likud või majanduskoostöö alased

9 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- EUROOPA UUDISED -

FOOKUSES VÄIKE- JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTTED

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Et ettevõtlust tuleb toetada ja soodustada, nõustuvad paljud ning selle kinnituseks korraldas Euroopa Komisjon 15.-16. novembrini ettevõtlusele suunatud konverentsi fookusega väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE).

Miks just väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad? Seda seetõttu, et VKEsid võib lugeda Euroopa majanduse selgrooks, kus 20,7 miljonit ettevõtet üle Euroopa pakuvad enam kui 87 miljoniline inimesele tööd — s.o 2/3 erasektori töökohtadest. Suurema osa VKEdest (92%) on mikroettevõtted, ehk ettevõtted alla kümne töötajaga.

V

aatamata asjaolule, et 58%

tika põhimõtted. Peamisteks VKE-

lihtsustamist, eriti algajatele ette-

SKPst tuleb väikese- ja kesk-

de ettevõtluse arendamise suun-

võtjatele, maksusoodustuste tege-

mise suurusega ettevõtetest, siis

dadeks võeti ettevõtetes haldus-

mist ja palju muud.

Väikeettevõtluse

vaid 25% neist tegeleb mingil

koormuse vähendamine, finantsi-

algatusega

tasandil ekspordiga ja vaid 13%

dele ligipääsemise suurendamine

Lähtuvalt nimetatud Väikeette-

(Small Business Act)

ekspordib väljapoole Euroopa Liitu.

ning turupiirangute vähendamine.

võtluse dokumendist on Euroopas

võetud peamised VKEde

Kuna prognoosid näitavad, et 2030.

Tingituna eelnimetatud poliitika-

mitmeid muudatusi juba tehtud ja

ettevõtluse arendamise

aastaks toodetakse 60% maailma

dokumendist peab mh jõustuma

üritatud ettevõtete halduskoor-

suunad on:

toodangust väljapool Euroopat,

16.03.2013 hilinenud maksete di-

must vähenda. Samas heidavad

arenevates riikides (BRICS-riigid:

rektiivi põhimõte, mille kohaselt

Euroopa ettevõtjad endiselt sea-

s.o Brasiilia, Venemaa, India, Hiina,

kõigile riigiasutustele kehtesta-

duse tegijatele ette, et neil puudub

Lõuna-Aafrika) ning ettevõtjad,

takse 30päevased maksetähtpäe-

ettevõtlik mõtlemine — arusaamine

kes tegutsevad rahvusvahelisel

vad (erandjuhtudel 60 päeva), st

ettevõtete tegutsemisest ning et

turul, näitavad suuremat konku-

riigiasutus peab oma võlgnevuse

seadusi tuleks teha lähtuvalt toi-

rentsivõimet ja on altimad uuen-

ettevõttele likvideerima hiljemalt

mivast praktikast. Ettevõtjate suu-

dustele, siis ettevõtluses läbilöö-

30 päeva jooksul. Kehtivas võla-

rim soov oleks ennekõike tegeleda

miseks tuleks vaadata laiemale tu-

õigusseaduses (§ 821) on tasu

müügi/teenuste pakkumisega, eks-

rule ning innovaatilisemate toode-

maksmise kohustuse sissenõuta-

pordiga, innovatsiooniga, uute töö-

tega. Algatuseks piisaks ka ette-

vaks muutmisel kasutatud sama

tajate tööle võtmisega ja mitte nii-

Ettevõtjate suurim

võtlikult mõtlemisest, sest vaid

30päevast tähtaega, öeldes, et kui

võrd aruandluse ja bürokraatiaga.

soov oleks enne-

37% Euroopa inimestest soovib

vastastikuse lepingu puhul ei ole

hakata ettevõtjaks, samas kui

tasu maksmise tähtpäeva või täht-

Konverentsi raames tunnustati ka

USAs on oma ettevõtte loomisele

aega kokku lepitud, muutub tasu

erinevaid väikeettevõtlust eden-

mõelnud koguni 51% inimestest.

maksmise kohustus sissenõuta-

davaid projekte. Tunnustust leidis

vaks hiljemalt 30 päeva möödu-

ka Eesti e-majandusaasta aruande

Tunnustades väike- ja keskmise

misel kas siis arve saamisest või

esitamine, kui võimalus ettevõtja-

suurusega ettevõtete olulist rolli

kauba/teenuse saamisest.

tele esitada oma majandusaasta

OLULINE:

• halduskoormuse vähendamine; • finantsidele ligipääsemise suurendamine ning • turupiirangute vähendamine.

kõike tegeleda müügi/teenuste

*

pakkumisega, ekspordiga, innovatsiooniga, uute

aruanne elektroonselt, võimalikult

Euroopa majanduses, töötas Eu-

töötajate tööle

roopa Komisjon juba 2008. aastal

Lisaks peab Euroopa Komisjon

võtmisega ja mitte

välja „Väikeettevõtluse algatuse“

oluliseks üle-euroopalist intellek-

niivõrd aruandluse

(Small Business Act), millega pandi

tuaalse omandi kaitset, ühtse

esmakordselt paika väike- ja kesk-

käibemaksusüsteemi kehtestamist

mise suurusega ettevõtete polii-

ning VKEdele finantside saamise

ja bürokraatiaga.

väikese halduskoormusega.

*Euroopa Komisjoni andmed

10 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

ENTRUM ENTRUM on Eesti Energia algatatud ja koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooni-

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

- ETTEVÕTLIKKUS -

MATTIAS LEPP:

ETTEVÕTLIKU INIMESE JAOKS ON MAAILMAS KÕIK VÕIMALIK

ministeeriumiga ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ellu viidav üleriigiline noorte ettevõtlikkuse

arendamise

17. novembril toimus Pärnus Eesti Energia noorte ettevõtlikkusprogrammi ENTRUM õpisessioon, kus noortele jagas ettevõtluse näpunäiteid Click & Grow isekasvatava

programm. ENTRUM on kahe-

lillepoti autor Mattias Lepp. ENTRUM uurib Mattiaselt, miks otsustas tema programmis

aastase tegutsemise jooksul

kaasa lüüa ja mida loodab ta noorte ettevõtlikkuse arengu heaks ära teha.

arendanud ettevõtlust rohkem kui tuhandes noores. IdaVirumaa ja Lõuna-Eesti noo-

Küsis:

DARJA SAAR

red on programmi raames ellu

Entrum

toonud 185 sotsiaalse ette-

Vastas:

MATTIAS LEPP

Click & Grow isekasvatava lillepoti autor

võtluse, tehnoloogia, öko- ja loomemajanduse valdkonna

Virumaa 2010/2011 program-

O

dad oma nõuga Lääne-Eesti

maks ja ka tagurlikumaks me muu-

programmi kokku 161 ideed, mis

mi võitjad noorte tööbörs InSpe

noortes ettevõtlikkust. Kuidas

tume. Kui 15-20-aastasena on min-

on eelmise aastast 63 võrra roh-

ja Lõuna-Eesti 2011/2012 pro-

leidsid oma tee ENTRUMisse?

gisugust uut teed alustada lihtne

kem. Kuidas sa kommenteerid

grammi võitnud Eesti õpilas-

Eelmisel aastal kutsus ENTRUMi

ja me tunneme, et maailm on meie

Lääne-Eesti noorte aktiivsust?

vahetusprogramm VeniVidi-

tegevjuht Darja Saar mind noortele

ees valla, siis 30-40-aastasena on

See on väga hea! Number on täitsa

Vici.

Click & Grow’st rääkima. See viis

seda teha väga raske. Seda eriti

suur. Ma kujutan ette, et paljud

omakorda selle sammuni, et sel

siis, kui on juba pere ja lapsed. See-

nendest ideedest muutuvad to-

aastal kutsuti mind ENTRUMi pat-

tõttu arvan, et me peaksime alus-

taalselt ja ma loodangi, et need

rooniks, et oma kogemust ka Lääne-

tama võimalikult vara.

muutuvad, et noored jõuaksid ühel

projekti, millest mitmed tegutsevad tänaseni, sh Ida-

ENTRUM programm on pärjatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi konkursil 2011. aasta parimaks

led tänavu ENTRUMi ette-

maks me saame, seda mugava-

Tulles ENTRUMi juurde tagasi,

võtlikkuse eeskuju ja aren-

maks, ja ütleme siis, et kinnise-

siis tänavu registreerisid noored

päeval välja mingisuguse konk-

Eesti noortega jagada.

Milline olid sina vanuses 13-19?

ettevõtluse edendajaks, Rootsi

reetse tulemuseni.

Mis põhjusel võtsid Darja Saare

Kas sul oli ettekujutus sellest,

ettepaneku vastu ja otsustasid

mida tahad oma eluga teha ja abi-

Mida loodad sina ära teha, et noo-

olla ENTRUMi patroon?

väge oma ideede teostamisel?

red heade tulemusteni jõuaksid?

Ma näen, kui oluline on see, et

Ütleme nii, et ma olin selline mäs-

Ma loodan, et ma suudan noori

noored tegeleksid ettevõtlusega.

saja. Läksin oma sünnikodust Tar-

kuidagi inspireerida ja julgustada

Tegelikult mitte ainult ettevõtlu-

tus üsna varakult ära Tallinnasse,

neid oma ideid ellu viima. Meie

sega, vaid oleksid igas mõttes et-

kus hakkasin õppima. Tahtsin loo-

ideede teostamisel või elluviimisel

tevõtlikud, ükskõik mida nad ka

mulikult maailma muuta. Nagu

on kõige olulisemaks takistuseks

ENTRUM Lääne-Eesti 2012/

teevad. Oluline on see, et nad ra-

enamik selles vanuses noori, taht-

meie ise. Tuleb saada üle erinevat-

2013 hooaja kaasrahastajad

kendaksid oma teadmisi ja oskusi

sin teha midagi radikaalselt teist-

est hirmudest, mis meid valdavad.

on EAS ja Euroopa Sotsiaal-

ning tegeleksid asjadega, mis neile

moodi. Samas siis ei olnud mul veel

Ma tahaksin julgustada noori ja

fond. ENTRUM loomemajandu-

meeldivad. Noored võiksid üsna

selget nägemust sellest, mis see

panna neid uskuma, et kõik asjad

se laborite tööd rahastatakse

noorest peast ära õppida selle, et

võiks olla ja kuidas seda teha. Eks

siin maailmas on võimalikud. Kui

CENTRES projekti raames, Eu-

julge pealehakkamise, vastutus-

need teadmised on tulnud ajapik-

Click & Grow’ga alustasime, siis ei

roopa Komisjoni vahenditest.

tunde ja tahtmisega on maailmas

ku. Muidugi ei olnud toona ette-

uskunud põhimõtteliselt mitte

ENTRUM IT ja inseneeria vald-

kõik võimalik. Noortel on võimalus

võtlikkus üldsegi selline teema

keegi, et sellise lillepoti tegemine ja

konna eestvedaja on Startup

maailma muuta.

nagu see on täna ega olnud kedagi,

sellise idee elluviimine on võimalik.

kes oleks mind suunanud. Võibolla

Täna me näeme, et see oli võimalik

Miks pead oluliseks, et noored juba

oleks Click & Grow potid sündinud

ja kuigi tee selleni oli väga raske, siis

varakult ettevõtlusega tegeleksid?

palju varem või oleks juhtunud

nüüd saame tegeleda hoopis suure-

Noored peaksid ettevõtlusega juba

hoopis midagi muud, kui oleks

mate ja hoopis ulmelisemate prob-

varakult tegelema, sest mida vane-

olnud häid õpetajaid ja toetajaid.

leemide lahendamisega.

Äriauhinna 2011 konkursil parimaks sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse algatuseks ja EMSL 2011. aasta konkursil parimaks kodanikuühiskonna ärisektori algatuseks.

inkubaator Tehnopol.

11 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- ETTEVÕTLIKKUS -

„UNISTUSED ELLU!”

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

MERLE TIIGISOON

ESIMENE SEMINAR OLI INNUSTAV

Ettevõtlusõppe projektijuht

15. novembril kogunes Kaubanduskotta esimesele ühisseminarile üle 50 huvitatud organisatsiooni/ partneri /koostööpartneri, kes kõik ühel või teisel moel panustavad noorte ettevõtlikkuse toetamisse.

Ü

heskoos otsiti võimalusi,

ma. Näiteks ühe uue võimaliku

tegelikult sarnastes suundades,

tegutsemisaastal kujunenud võim-

kuidas lisaks sellele, mida

ideena pakuti arutelul välja, et igal

samal ajal üksteist täiendades. Kõi-

saks stardiplatsiks rohkem kui

iga võrgustiku partner eraldi juba

koolil võiks olla partneriks oma

kide soov on ettevõtlikuma Eesti

1500 noorele,“ räägib ühe võrgus-

teeb, saaks ühine tegevus kaasa

toetav ettevõte ja igal ettevõttel

kujundamine — viies kokku huvi-

tiku asutaja, Eesti Energia ühis-

tatud osapooled: noored, ettevõt-

kondliku vastutuse juht Kaja Kilk,

ted, arenduskeskused ja koolid.

hinnates koostöövõrgustiku ühist

aidata ettevõtlike noorte kasvatamisele. Tänaseks on võrgustikus

Võimaliku ideena

kokku juba üle 80 liikme, mis näi-

pakuti arutelul välja,

tab, et teema on vägagi aktuaalne.

Lisaks ettevõtetele osalesid mit-

et igal koolil võiks olla

tahet ja soovi tegutseda järeltule„Oleme enda jaoks selgelt lahti-

va põlve heaks.

mõtestanud, et soovime tõsiselt

med ettevõtluskeskused, õpetajad,

partneriks toetav et-

panustada noorte ettevõtliku elu-

Selle mõtte valguses kutsume üles

koolijuhid ja haridusametnikud.

tevõte ja igal ettevõttel

hoiaku kujundamisse, kuna noo-

ka kõiki teisi, suuri ja väikseid ette-

oma enda kool, kellega

red on meie homsed Eesti elu

võtteid meie võrgustikuga liituma!

koostööd arendada.

edasiviijad. „Unistused ellu!“ võr-

Seminar toimus eesmärgiga arutada võrgustiku tulevikusuundade üle ning leida toimiv viis, kuidas

Samuti võiks iga

gustik loob head võimalused viia

Täname väga kõiki seminaril osa-

kokku need ettevõtted ja alga-

lenuid. Seminaril kogutud heade

võrgustiku tegevus aitaks kaasa

aktiivne eestimaalane

tused, kel on sama eesmärk ning

mõtete baasilt paneme koos võr-

ettevõtlike noorte kasvatamisele.

käia korra aastas

ühiselt tegutsedes rajame noortele

gustiku liikmetega kokku tegevus-

Toetamise viise on mitmeid — kes

tundi andmas, et

tugevama baasi julgeks elluastu-

kava järgmiseks aastaks, et samm-

miseks. Näiteks on meie noortepro-

sammult liikuda järjest tõhusama ja

gramm ENTRUM oma kolmandal

toimivama võrgustiku suunas.

rahastab noorte ideid, kes võtab vastu

klassiekskursioone,

kes

olla kursis koolieluga.

praktikante. Esimese seminari arutelu oli elav ja ideid tuli palju.

oma enda kool, kellega koostööd

Kõlama jäid mõtted, et võrgustiku

arendada. Samuti võiks iga aktiiv-

ülesanne on õigete inimeste ja

ne eestimaalane käia korra aastas

ideede kokkuviimine, koostöö ja

tundi andmas, et olla kursis kooli-

sünergia tekitamine. Järgmiseks

eluga. Samuti võiks õpetajatele

aastaks oodatakse toimivat ja in-

korraldada töövarjupäeva ettevõte-

formatiivset kodulehekülge, samu-

tes. Kõik ikka selle nimel, et koolielu

ti regulaarseid valdkonnapõhiseid

ja õppetöö oleksid rohkem seotud

kokkusaamisi jpm, et samm-sam-

„päris” eluga ja kõik ühiskonna

mult liikuda järjest tõhusama ja toi-

liikmed saaksid osaleda meie järel-

mivama võrgustiku suunas.

kasvu arendamises.

Kõik ideed said kirja ning järgmi-

Rühmatööde tulemuste ettekand-

sena tuleb hakata neid realiseeri-

misel ilmnes, et kõik rühmad liikusid

12 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TARBIJAKAITSE -

ISEREGULEERUVA TARBIJATURU VÕIMALIKKUSEST EESTIS

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

LAURA RAUS

Tarbijate ja ettevõtete vaheliste käitumisreeglite kehtestamine ning konfliktide lahendamine ilma avaliku sektori sekkumiseta — utoopia või tulevikus terendav reaalsus?

T

arbijatel ja ettevõtetel tekib

sattunud tarbijale, et peate prob-

kaebuste komisjonist on need

pahatihti konflikte, mida osa-

leemi omavahel ära lahendama,

moodustatud tarbijate ja ettevõt-

pooled omavahel lahendada ei

meie ei sekku. Just selline on tar-

jate endi poolt, nende omavahe-

suuda. Näiteks ostab tarbija toote,

bijaameti vastus aga Hollandis, kui

liste kokkulepete alusel ning neid

mis lakkab mõne päeva pärast töö-

just probleem ei puuduta suurt

rahastavad ennekõike ettevõtjad.

tamast, ning ta soovib seda tagas-

hulka tarbijaid. „Me saame vastata

Riigi panus jääb ettevõtjate omast

tada. Müüja aga keeldub kaupa

tarbijate küsimustele nende õigus-

kaks-kolm korda väiksemaks, rää-

tagasi võtmast, sest tema arvates

te kohta, kuid me ei lahenda prob-

kis Hollandi suurima ettevõtlus-

kasutas tarbija toodet valesti.

leeme, seda peavad nad ise tege-

organisatsiooni VNO-NCV majan-

Eestis on tarbijal sel juhul oma

Eesti inimese jaoks

õiguse jalule seadmiseks võimalik

oleks ilmselt enne-

esitada kaebus tarbijakaitseame-

kuulmatu, kui tarbija-

Eestis lepitusorgan

kaitseamet teataks

kindlustussektoris

buste komisjoni poole. Viimane on

ettevõttega konflikti

Eestis tegutseb Hollandi süstee-

tarbijakaitseameti juures tegutsev

sattunud tarbijale, et

mile iseloomulik lepitusorgan kind-

sõltumatu komisjon, kuhu kuulub

peate probleemi

lustussektoris. Nimelt eksisteerib

duspoliitika vanemnõunik Hubert

tisse ning kui see pooli lepitada ei suuda, siis pöörduda tarbijakae-

võrdne arv nii tarbijate kui ka ettevõtete esindajaid. Komisjon menetleb ainult kaebusi, mille puhul

omavahel ära lahendama, meie ei sekku.

van Breemen.

Eestis 2011. aasta aprillist alates kindlustuse

lepitusorgan.

Seal

aitavad sõltumatud eksperdid leida lahendusi tarbijate ja kindlustus-

vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus ületab 20 eurot. Kaebuse

ma,” kinnitas Hollandi tarbijaameti

andjate ning -vahendajate vahel

esitamine on tarbijale tasuta, kuna

pressiesindaja Saskia Bierling. See

tekkinud konfliktidele. Kuigi tarbi-

komisjoni tegevuskulud katab riik.

ei tähenda siiski, et Hollandis tar-

jatele on vaidluste lahendamine

bijakaitse äärmiselt puudulik oleks.

lepitusorganis täiesti tasuta ning

Tarbijad lahendavad

Nimelt on seal tarbijatel oma õigus-

kõik selle kulud katavad kindlus-

probleeme ise

te kaitseks sageli võimalik pöör-

tusandjad, olid just viimased need,

duda erasektori lepitusorganite

kes organi ellu kutsusid.

Eesti inimeste jaoks oleks ilmselt

poole. Eri sektoritel on iseseisvad

ennekuulmatu, kui tarbijakaitse-

lepitusorganid, nii et kokku on neid

„Kohtuvälise vaidluste lahendami-

amet teataks ettevõttega konflikti

kümneid. Erinevalt Eesti tarbija-

se organi asutamine oli riigi tasandil

13 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

- TARBIJAKAITSE -

olnud jutuks juba mitu aastat, kuid

enam on piiriüleseid suhteid: me ju

tanud valmisolekut ise korraldada

on tänapäeval äärmiselt hinna -

tegudeni ei jõutud,” meenutas

ostame interneti kaudu kolmanda-

tarbija ja ettevõtja vaheliste vaid-

tundlik. Seetõttu on minu jaoks

lepitusorgani asutamise asjaolusid

test riikidest, kus näiteks Euroopa

luste lahendamist, mistõttu on se-

natuke küsitav, kas ilma väga tu-

Eesti kindlustusseltside liidu juha-

Liidu seadusruum inimesi teine-

da tehtud avaliku sektori abil,”

geva teavitustegevuseta on tar-

tuse esimees Mart Jesse. „Kuivõrd

kord väga kaitsta ei saagi.”

lausus ta.

bija valmis maksma kauba või teenuse eest veidi rohkem, kui

tarbija rahulolu ja vaidluste kiire lahendamine on meie sektorile väga

see annab talle kindlustunde, et

Tarbijate hääl

Initsiatiiv

jääb nõrgaks

ettevõtjate poolt

Valdkondlike lepitusorganite tek-

Ettevõtjad on ainus osapool, kes ei

Mait Palts:

„Rahulolematute klientidega te-

kimiseks oleks Sooniste hinnangul

arva, et valdkondlike lepitusorga-

„Eesti tarbija on

gelemine on ju pikas perspektiivis

vaja ennekõike tarbijate survet,

nite loomine ning üleüldse suurem

märksa kulukam,“ selgitas Jesse,

mis suuresti aga puudub. „Tänaste

iseregulatsioon tarbijaturul seisab

tänapäeval äärmiselt

kust tuleb kindlustusandjate moti-

tarbijaühenduste hääl või jõulisus

ennekõike kellegi teise initsiatiivi

vatsioon lepitusorgani tegevust

rääkida võrdsena näiteks kas või

puudumise taga. „Iseregulatsiooni

rahastada. „Kindlasti ei saa me siin-

suurte ettevõtlusliitudega nagu

süsteemid ei hakka tööle, kui init-

vastutustundlikult ning on akt-

kohal vaadata ainult kulusid, vaid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda või

siatiiv ei tule ettevõtjate endi

septeerinud oma tegevuses täien-

küsimus on ka kasus, mida sektor

Kaupmeeste Liit jääb ilmselgelt

poolt,“ ütles Kaubanduskoja peadi-

davaid väärtusi võrreldes teiste

tervikuna või turuosalised ise sel-

nõrgaks,” tõdes Sooniste. „Samuti

rektor Mait Palts. „Ma näen vähe

kauplejatega.”

lest saavad. Näiteks saame me kae-

jääb nende hääl nõrgaks kaitsmaks

perspektiivi iseregulatsioonil, mis

bustest erialaliiduna teavet prob-

oma seisukohti seadusloomeprot-

on tulnud kuskilt ülevalt poolt alla,

„Eesti väiksust arvestades tundub

leemsete valdkondade kohta, mis

sessis.”

nii et näiteks ministeerium või tar-

mulle pigem, et mitmekesisus sek-

bijakaitseamet ütleks, mida teha

tori- või teemapõhiste lepitus-

tuleb.”

organite osas pole võib-olla kõige

oluline, tegime selle alternatiivi puududes ise ära.”

vajavad sektoris parandamist, võ-

ettevõte käitub ühiskondlikult

hinnatundlik.”

tame näiteks kasvõi kasutatava

Eesti tarbijaühenduste katusorga-

terminoloogia või müügipraktikad.

nisatsiooni, tarbijakaitse liitu kuu-

Sama tagasisidet saavad ju ka kind-

luvatel ühendustel on liikmeid

„Iseregulatsiooni tekkimiseks min-

„Alati peab hindama, kas see ta-

lustusandjad, kes läbi selle saavad

kokku ligi 300, märkis liidu esimees

gis valdkonnas peaks ettevõtjatel

gaks tarbijaile efektiivseima vaid-

muuta oma teenuseid arusaadava-

Enn-Toivo Annuk. Hollandis see-

ja kauplejatel olema ilmselge moti-

luste lahendamise, kuivõrd saavad

maks ja parandada teenindusprot-

vastu ühendab tarbijate õigusi

vatsioon,“ lisas Palts. „See peab

sellest kasu kauplejad ning kuivõrd

sesse, et tulevikus vaidluseid väl-

kaitsev katusorganisatsioon Soo-

minu hinnangul ühel või teisel vii-

kallis või odav oleks sellise organi

tida.“

niste sõnul peaaegu 2 miljonit ini-

sil seostuma konkurentsitingimus-

moodustamine ja ülalpidamine.

mest ja leibkonda ehk oluliselt suu-

te paranemisega ettevõtte jaoks,

Seetõttu vähemalt mulle endale

remat osa elanikkonnast.

kes otsustab iseregulatsioonisüs-

tundub praegu, et Eesti tarbijakae-

Usaldusliku

efektiivsem lahendus,” lisas Palts.

teemiga liituda. Kui aga see, kas

buste lahendamine tänasel kujul

Tarbijakaitseliidu juht Annuk aga

iseregulatsioon toimib või ei toimi

on mõistlik ka pikemas perspek-

Jesse julgustab teisigi Eesti sekto-

leiab, et valdkondlike lepitusorga-

ja kas ettevõte on sellega liitunud

tiivis.”

reid lepitusorganeid looma. Ka tar-

nite loomine seisab ennekõike

või mitte, tarbijat iseenesest väga

bijakaitseameti peadirektor Andres

mitte tarbijate initsiatiivi, vaid riigi

ei mõjuta, siis tekib ka ettevõtte

„Tõsi küll, on räägitud finantsvald-

Sooniste leiab, et valdkondlikke

taga. „Lepitusorganeid võiks mui-

jaoks ilmselgelt küsimus, miks ta

konna lepitusorgani vajadusest või

lepitusorganeid võiks Eestis roh-

dugi olla ka teistes sektorites, aga

peaks sellega tegelema,“ jõudis

selle loomisest,” märkis ta. „Selle

kem olla. „Läbipaistva lepituskoha

see peaks olema seadusega paika

Paltski lõpuks tõdemuseni, et lepi-

toimimine sarnaselt kindlustus-

loomine oleks usaldusliku õhk-

pandud,” arvas ta. „Me võime ju ka

tusorganite loomine seisab vähe-

valdkonnale võiks sektori iseära-

konna tekitamiseks vajalik,“ märkis

niisama teha seda organit, aga siis

malt osaliselt tarbijate taga.

susi arvestades olla perspektiivi-

ta. „Usalduse tõus võimaldab ühel

keegi ei võta seda tõsiselt.”

õhkkonna loomine

hetkel kujuneda olukorral, kus et-

kas, kuid rohkemate lepitusorgaEesti tarbija

nite lisandumist ei pea ma siiski tõenäoliseks.”

tevõtjad-tarbijad lahendavad oma

Majandus- ja kommunikatsiooni-

probleemid ise ära ilma, et riigil

ministeeriumi tarbija- ja konku-

üldse oleks vaja sekkuda ning lõp-

rentsitalituse nõunik Riina Piliste

„Kõik sõltub paljuski ka sellest,

Seega ilmselt lähiajal valdkondlike

pude lõpuks väljendub see maksu-

kinnitas, et ministeeriumil vald-

kuivõrd panustatakse teavituste-

lepitusorganite süsteem, mille üle

maksja rahakotis.“

kondlike lepitusorganite tekkimise

gevusele ning kuivõrd targad on

Holland uhke on, Eestis laialt levi-

vastu midagi pole, kuid puudu jääb

tarbijad tervikuna, kuivõrd nad

ma ei hakka ning tarbijate ja et-

„Tänapäeval muutuvad tarbimine

tarbijate ning ettevõtjate initsiatii-

lähtuvad oma otsustes teadlikult

tevõtjate vaidluste lahendamise

ja ettevõtlus mõnes mõttes järjest

vist. „Seni on küsimus olnud pigem

ka muudest väärtustest kui hin-

kulud katab üldjuhul ka edaspidi

keerulisemaks,” lisas Sooniste. „Üha

selles, et turuosalised ei ole ilmu-

nast,” selgitas Palts. „Eesti tarbija

maksumaksja.

on hinnatundlik

14 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

- V Ä L I S K A U B A N D U S -

ELi JA USA KAUBANDUSSUHTED

LIDIA FRIEDENTHAL Väliskaubanduse vanemnõunik

Euroopa Liitu peetakse üheks avatuma kaubandusega piirkonnaks maailmas. ELil on kehtivad kaubanduslepingud enamiku arenenud majandusega riikidega. Seni on jäänud väljapoole sooduskohtlemist aga sellised riigid nagu USA, Kanada, Jaapan, Singapur ja Austraalia.

Käesoleva aasta lõpuks loodetakse lõpetada vabakaubanduslepingute läbirääkimised Kanada ja Singapuriga.

E

Ameerika

kõrgetasemeline töögrupp, mille

ulatusega lepingu osas. Euroopa

• teenused — tõkete kaotamine,

Ühendriigid on kaks suurimat

ülesandeks sai määratleda, millist

Liidu poolt läbirääkimisi vedava

kvalifitseeritud tööjõu liikumise

kaubanduspartnerit maailmakau-

poliitikat ja meetmeid rakendada

kaubandusvolinik Karel De Guchti

banduses. Kahe riigi kaupade ja

saavutamaks kaubanduse, majan-

sõnul soovitakse leppega kõrval-

• investeeringud — mittediskri-

teenuste maht ulatub ühe triljoni

duse ja investeeringute kasvu,

dada enamik, kui mitte kõik kahe-

mineerimise põhimõte, kapitali

USD aastas. USA investeerib Eu-

luua uusi töökohti ja tõsta kahe

poolse tööstus- ja põllumajandus-

roopa Liitu ligikaudu 1,9 triljonit

riigi konkurentsivõimet.

toodete kauplemise tõkked. See

uroopa

Liit

ja

ning Euroopa Liit USAsse u 1,5 triljonit dollarit. Kuid ometi ei ole

Kahtlemata

nende vahel kehtivaid kaubandus-

annaks kahepoolse

lepinguid, mis omakorda tähendab, et kaubavahetuse täielikku potentsiaali ei ole ära kasutatud.

Vähendamaks omavahelisi kauban-

lihtsustamine jm;

vaba liikumine; • intellektuaalse omandi kaitse.

omakorda avaks ka sellised teenuseturud, mis on hetkel suletud.

Kahtlemata annaks kahepoolse vabakaubandusleppe sõlmimine

vabakaubandusleppe

Üheks olulisemaks diskussiooni-

tõuke mõlema riigi majandusele.

sõlmimine tõuke

teemaks saab kindlasti sanitaar- ja

Euroopa Komisjoni tellitud ja

fütosanitaarstandardite (SPS) ning

uuringufirma ECORYS läbiviidud

tootestandardite ning tehniliste

uuringust selgub, et mittetariif-

nõuete (TBT) küsimus, sest nende

sete tõkete (eriti tervisestandard-

standardite osas kehtivad Euroopa

eid, tarbijakaitset ning riiklikku

mõlema riigi majandusele.

dustakistusi on otsustatud alustada 2013. aasta alguses Euroopa

Nimetatud töögrupi 2012. aasta

Liidus ja USAs põhimõttelised eri-

julgeolekut puudutavaid) vähen-

Liidu ja Ameerika Ühendriikide va-

juunis esitatud vahearuandest sel-

nevused.

damisel kasvõi poole võrra, suu-

helisi läbirääkimisi vabakauban-

gub, et laiaulatuslik vabakauban-

duslepingu sõlmimiseks. See soo-

dusleping annaks märkimisväärset

Lepingus kajastatavad teemad:

protsenti ja USA SKPd 0,3 prot-

dustaks vabakaubanduse kasvu ja

kasu kahe riigi majandusele ja

• tariifid — alandamine ja kaota-

senti.

annaks tõuke miljardeid eurosid

elavdaks ka maailmamajandust.

hõlmavale äritegevusele. Seni on

Leping peaks hõlmama kaupu,

kahe riigi vahelist majanduskoos-

teenuseid ja investeeringuid, sisal-

tööd arutatud 2007. aastal loodud

dama kaubandusreeglite ajakohas-

Transatlantilise Majandusnõuko-

tamist, samuti kahe riigi seadus-

• mittetariifsed tõkked — seadu-

liseks muutumist, võib arvata, et

gus (Transatlantic Economic Coun-

andluse ühtlustamist lepingus

sandluse ühtlustamine stan-

ELi ja USA vaheline vabakauban-

cil), mis on hetkel ainus kõrgeta-

sisalduvate teemade osas.

dardite, tehnilise regulatsiooni,

dusleping, kui ta kord jõustub,

sertifitseerimise, tarbijakaitse

annab uut hoogu ka Eesti majan-

meetmete jms osas;

duse kasvule, loob uusi töökohti ja

semeline foorum, kus arutatakse ELi ja USA vahelist majandust.

Suure tõenäosusega tahavad EL ja

2011. aasta lõpul kutsuti ellu nn

USA rääkida läbi võimalikult suure

rendaks Euroopa Liidu SKPd 0,7

mine; • kaubavahetuse lihtsustamine (tolliprotseduuride

ühtlusta-

mine, kontrolli piiramine);

• riigihanked;

Eesti jaoks on USA oluline majanduspartner. Arvestades kaubavahetuse järjest enam rahvusvahe-

suurendab konkurentsivõimet.

15 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- JUHTIMISVEERG -

MIS JUHTUS, ET

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

TAIVO PAJU

EESTIST SAI ÜHTÄKKI KORPORATSIOON?

Director Media

Swedbank on läbi aegade ettevõtlusele ühel ebatavalisel viisil kaasa aidanud: nad on kirjastanud terve hulga häid äriraamatuid. Üks neist oli Ricardo Semleri legendaarne „Ketser”. Selle kirjutas firmaomanik, kes andis oma töötajatele ebatavaliselt palju võimu ja volitusi. Inimesed võisid otsustada selliste asjade üle nagu söökla seina värv kuni enda palgani välja (tõsi, omaniku tingimus oli, et palgad on avalikud). Tulemus — töötajad olid rahul ja omanikud mitte ainult ei pääsenud pankrotist, vaid teenisid kena kasumi.

T

õepoolest, neid näiteid on

Vaatame paari viimasel ajal tuli-

tänaval ja sina ise pankrotiga. See-

päris palju, et töötajate kaa-

punktis olnud valdkonda. Arstide ja

tõttu on Harta 12 teesid valitsusele

samine — ja mitte ainult moepärast

valitsuse vahel tekkis enam-vähem

veel kerge karistus, võiks isegi

või tegelikult — paneb inimesed

sisuline dialoog alles pärast mitut

öelda — peen vihje.

kõvemini tööle.

streiginädalat. Õpetajad kardavad siiamaani, et minister Aaviksoo

Seetõttu elavadki valitsustege-

Aga selliseid firmasid ühendab

pakutavad abinõud mitte ei tõsta,

lased justkui oma elevandiluust

muuhulgas üks detail: tippjuhi ka-

vaid vähendavad nende palka.

tornis. Ühelt poolt liiguvad nad ain-

bineti uks on alati lahti. See tä-

Estonian Airi eksjuht valati poriga

ult lakitud parketti pidi ja teiselt

hendab, et tagasiside ja ideede

üle tema kõrge palga pärast. Halloo,

poolt manavad kõik, kes nende

küsimine oma inimestelt on iga-

kas ta ise mõtles selle palga välja?! Ja

teele satuvad, ette naeratuse nr 5

päevane praktika. Elu on ettevõt-

kas see polnud Eesti riik, kes aasta

ja asuvad neid kiitma. Võib-olla

jaid õpetanud, et kui töötajad su

tagasi laienemise strateegia heaks

ongi nad seetõttu reaalsustaju

firmale kaasa ei ela, siis see kontor

kiitis!?

kaotanud.

kaua ei kesta.

Aga võib-olla ei ole põhjus üldse

Aga milline on Eesti riigi juhtide õp-

Mis on aga juhtunud viimastel aas-

Reformierakonna juhtpoliitikute, sh

pimisvõime? Ettevõtlusest teame, et

Aga selliseid

tatel Eestis? Öeldagu mida tahes,

Andrus Ansipi ja Jürgen Ligi ülbu-

ellujäämise võti on ülikiire õppimine

firmasid ühendab

riigi ja ettevõtte heal juhtimisel on

ses. Käisin hiljuti ühel pidulikul üri-

viletsas olukorras. Mida me valitsuse

palju sarnast. Alates sellest, et on

tusel, kus oli kohal terve trobikond

käitumises nägime? Kõige ülbemaid

olemas eesmärk (kindlasti mitte

valitsusliikmeid. Small-talk oli tihe

väiteid on välja öelnud just peami-

detail: tippjuhi

pole see valitsevate poliitikute

ja nii palju kui kuulsin, üpris libe-

nister ja rahandusminister.

kabineti uks on

tagala kindlustamine), ja lõpetades

keelne. Mu arust ei öelnud mitte

alati lahti. See

sellega, et kuulatakse hoolega

keegi Anspile, Ligile ja teistele va-

Aga kes pidi džotile hüppama ja

klienti ja kaasatakse oma töötajad.

litsustegelastele, et mehed, mis te

hakkama endale televiisoris-ajale-

teete! Kas see on nüüd hea kasva-

hes tuhka pähe raputama? Hoopis

tus või hoopis kahepalgelisus?

naisterahvas — Keit Pentus-Rosi-

muuhulgas üks

tähendab, et tagasiside ja ideede

Kui nüüd küsida, kust rahulolema-

küsimine oma

tus valitsusega alguse sai, siis ek-

inimestelt on iga-

sivad need, kes seostavad seda

Ka ettevõtjatega juhtub seda ikka

päevane praktika.

Silver Meikari juhtumiga. See oli

aeg-ajalt. Ainult sel juhul on karis-

lihtsalt ajend.

tus julm: sinu inimesed lõpetavad

mannus! Huvitav, kes küll on valitsuse PR-mees?

Põnevat aastalõppu teile kõigile!

16 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- I N N O VAT S I O O N I V E E R G -

JÕULUD NING DISAINERID — MIS ON ÜHISOSA?

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

PIRET POTISEPP Innovatsioonikeskus InnoEurope

Eesti Disaini Majast on saamas elustiili keskkond Kalasadamas ning Baltika kvartalis põleb loomepotentsiaal tulise leegiga. Detsembris on paslik anda paar vihjet, kust leida eristuvaid ja erinäolisi kingitusi. Miks mitte teha sel aastal teisiti kui eelnevatel? Kas poleks uuenduslik jätta sel korral ostmata masstoodanguna lettidel laiuv nänn ning kinkida äri- ja koostööpartneritele hoopis kohalike disainerite loomingut? Seekord uuringi, millega täpsemalt Eesti Disaini Maja näol tegu on ning mida sealt leida võib. Eesti Disaini Maja (EDM) tegemistest valgustab Kirke Tatar, disainigalerii eestvedaja.

E

esti Disaini Maja on kasva-

Kaasik, Kerttu Laane, Kalli Sein,

ning müüki Eestis ja välismaal.

mas kohaks, mis seob oma-

Kärt Ojavee, Krista Leesi, Maria

Loomulikult võivad enda inno-

vahel erinevate valdkondade ja

Rästa, Ene Raud, Anne-Liis Leht,

vaatilisi ideid esitada teised. Kuna

pädevustega disainereid, pakub la-

Kristi Rinkjob, Heino Prunsvelt,

kahjuks siiski kõik tooted piiratud

hendusi teenusedisaini sugeme-

Emma Leppermann jne. Kõrvuti

ruumi tõttu galeriisse ei mahu,

6. detsembril kell 12.00–

tega tooteideedele ning algatab

leiab galeriis nii vanad tegijad kui

teeb lõpliku valiku komisjon.”

19.00 toimub Loomeinku-

tootearendusprotsesse, kus kohtu-

ka noored uustulnukad,“ annab

baatoris (Baltika kvartal,

vad disainerid ja ettevõtjad,“ ütleb

Tatar galeriis oma töid esitletavat-

EDM osales oma väljapanekuga sel

Veerenni 24, Tallinn) üri-

sissejuhatuseks Kirke Tatar. Ta

est disaineritest kiire ülevaate. „En-

sügisel Soomes toimunud ulatusli-

tus, kus on lisaks ostule-

nendib, et nüüdseks pea kaks aas-

nekõike on see Eesti Disainerite

kul rahvusvahelisel Habitare mes-

müügile avatud ka Loome-

tat avatud olnud majast on saamas

Liidu ametlik showroom, mis esin-

sil. Eestlaste väljapanek koosnes

inkubaatori erinevad moe-

elustiili keskkond Kalasadamas.

dab väljapaistvat Eesti tootedisai-

16 erineva disaineri loomingust,

ni, sisustusaksessuaaridest moeni,”

mis olid lavastatud ühisesse elu-

blogijate pop-up kohvik,

„Disainikompetentsi jagab tuntud

sõnab ta. Tatar lisab selgituseks, et

ruumi. Küsimusele, kuidas põhja-

toimub workshop ja palju

ja tunnustatud disainerite kooslus:

EDMGalerii tahe on teha Eesti

naabrid väljapaneku vastu võtsid

muud põnevat.

Tarmo Luisk, Monika Järg, Igor

disain nähtavaks ja pakkuda silma-

tõdeb Tatar, et soomlased suhtusid

Volkov, Margus Triibmann, Reet

ja osturõõmu nii kohalikele kui ka

Eesti disaini vägagi soojalt. „Agar

Aus, Tõnis Vellama, Toivo Raidmets,

välismaa külastajatele. „EDMGalerii

võrgustumine käis viis päeva ja ju-

Stella Soomlais, Pavel Sidorenko,

on platvormiks Eesti autoridisai-

ba on kuulda ka positiivset tagasi-

Jaanus Orgusaar, Marko Ala, Elna

nile, edendades toodete promo

sidet ja oodata tellimusi.” Ta nendib,

BAZAAR TALLINNA LOOMEINKUBAATORIS

stuudiod, tegutseb toidu-

Lisainfo: www.esa.ee/sundmused www.facebook.com/inkubaator

17 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

- TA G A S I VA A D E -

et Eesti toodete kiiks ja leidlikkus tekitas paljudele elevust ja huvi. „Inimesed ei olnud kitsid häid sõnu jagama ja soomlaste südameid võitsid enim naturaalne puit, tekstiil ja valgustid,” toob Tatar konkreetseid näiteid publikut võlunud toodetest.

Lisaks Eesti disaini tutvustamisele toimub EDMis erinevaid üritusi

SELGUSID KONKURSI

„AASTA KESKKONNATEGU” VÕITJAD JA TUNNUSTATUD

igale maitsele. „Majas on aset leidnud mitmesuguseid harivaid ja

Keskkonnaministeerium premeeris 27. novembril

meeleolukaid üritusi: töötoad, se-

tänavusi parimaid keskkonnategusid, -teokesi ning

minarid, konverentsid, näitused,

kõige keskkonnasõbralikumaid ettevõtteid.

lõpuaktused, sünnipäevad jne.

Näiteks võib tuua: iPadi töötuba, Loov Eesti poolt korraldatud tootearenduskeskkonna PESA lõpunäitus, osavõtt Kalamaja päevadest, arhitektide

ja

sisearhitektide

workshop Kalaranna arengust,

LIISI LIIVLAID Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist

A

asta parimaks keskkonna-

väheneb reostuskoormus nitraadi-

teoks hinnati MTÜ Eesti Or-

tundlikele aladele ja lõhnaprob-

nitoloogiaühingu projekt „Linnu-

leem kohalikele elanikele.

kontserdid jne,“ loetleb Tatar vaid

õpe loodusainete õpetajatele“ ning

mõningaid aset leidnud tegevusi.

Aasta Keskkonnateokese tiitli päl-

Keskkonnasõbraliku toote või tee-

„Sügisel, kui külastajaid vähem liik-

vis MTÜ JCI GO Koda vabaõhueten-

nuse kategoorias tunnustati lisaks

vel, plaanime samuti jätkata erine-

dus „Naksitrallide metsakool”.

võitjale MTÜd Uuskasutuskeskus,

vate disainiüritusega majas. Samuti

kes suunab taaskasutusse igal

on teretulnud ka uued lennukad

Aasta kõige keskkonnasõbraliku-

aastal suure koguse kasutatud

ideed, mis võiks alguse saada Eesti

maks ettevõtteks keskkonnasõb-

kaupa, andes seejuures suure

Disaini majast,” lisas Kirke Tatar.

raliku toote või teenuse kategoo-

panuse ka inimeste tarbimisharju-

rias osutus OÜ Rexest Grupp, kes

muste keskkonnasõbralikumaks

Sel sügisel kuulutati esmakordselt

on leidnud lahenduse muidu prügi-

muutmisse. Tunnustati ka OÜd

välja Eesti Disainiauhinnad 2012

lasse kuhjuvatele segaplasti jäät-

Nordic Bioproducts, kelle kodupu-

laureaadid. Galeriist on võimalik ka

metele, tootes uudse tehnoloogia

hastusvahendite sari Biominerata

laureaatide ning nominentide töid

abil ilmastikukindlat ja pikaealist

on keskkonna- ja kasutajasõbralik.

oma silmaga näha ning endale kaa-

plastikprofiili Plastrex. Plastrexi

Eelneva tõestuseks kannab toote-

sa osta. Lõpetuseks kinnitab Tatar

profiile saab kasutada puidu ase-

sari rahvusvahelist rangete kri-

veendunult, et sobiva kingituse

mel väga erinevates kasutusvald-

teeriumitega ökomärgist Ecocert.

peaks galeriist leidma igaüks.

kondades.

Tunnustuse pälvis veel OÜ Sense,

Aasta kõige EESTI DISAINI MAJA

kes projekteerib ning ehitab ener-

keskkonna-

Keskkonnasõbraliku protsessi ka-

giatõhusaid hooneid, mis on lisaks

sõbralikumaks

tegoorias hinnati tasavägises kon-

energiasäästlikkusele ja väiksele

ettevõtteks

kurentsis võidu vääriliseks OÜ

keskkonnamõjule ka kvaliteetseks

Aravete Biogaas, kes rajas ja pani

elukeskkonnaks.

Eesti Disaini Maja — kodaniku-

keskkonnasõbraliku

algatustel tekkinud elustiili-

toote või teenuse

ja vedelsõnniku kääritamisprot-

Keskkonnasõbraliku protsessi ka-

keskkond Kalasadamas, kus

kate goorias osutus

sessil baseeruva 2 MW elektrilise

tegoorias tunnustati ASi Tallinna

OÜ Rexest Grupp,

ja 2MW soojusliku võimsusega

Vesi, mis on kohalikke olusid ar-

koostootmisjaama. Protsessi tule-

vestades viinud oma reoveepuhas-

on end sisse seadanud mitmed disainistuudiod, Eesti Di-

esimesena Eestis tööle veise tahe-

sainerite Liit, Disainiöö esin-

kes on leidnud

musel saadav kasu on mitmekülg-

tusprotsessi maksimaalse efektiiv-

dus, disainigalerii ning kohvik

lahenduse muidu

ne: põllumajanduslike jääkide vää-

suseni. Ettevõte rajas uudse bio-

Klaus.

prügilasse kuhju-

rindamise tulemusel toodetakse

filtri, mis suurendab nitraatide

vatele segaplasti

elektri- ja soojusenergiat ning

eraldust reoveest, andes seeläbi

saadakse

suure panuse Läänemere olukorra

jäätmetele

kvaliteetset

väetist

põldudele. Eelnevast tulenevalt

paranemisse.

18 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TA G A S I VA A D E -

ORAVATE JA LÕVIDE PROTSESSIJUHTIMISE KOGEMUSED

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

SIRET KEGEL Incap Corporation kvaliteedidirektor, Eesti Kvaliteediühingu juhatuse liige

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Kvaliteediühingu koostöös toimus 23. novembril Tallinnas seminar teemal „Protsessijuhtimine organisatsioonide arendamisel”. Seminari neli esinejat vaatasid protsessijuhtimise temaatikale igaüks oma vaatevinklist, samas moodustades huvitava terviku.

A

vaettekandes rääkis Siret

Peale lühikest värskendavat puu-

Soomes, andis see kindlasti ka

põhjaliku ülevaate protsessijuh-

Kegel, Incap Corporationist

vilja- ja kohvipausi suundusime

sisendeid partnerite ootuste ja

timise eduteguritest.

oma kogemustest rahvusvahe-

edasi Soome poole. Tõnu Hein,

mõttemallide lahtimõtestamiseks.

lises tootmisorganisatsioonis. Te-

HeiVäl Consultingust esitles võrd-

ma esitluse fookuses oli protses-

lusuuringut Eesti ja Soome meh-

Seminari lõpetas Lauri Leskinen,

seminariga, mis keskendus organi-

sijuhtimine kui strateegilist juh-

hatroonika sektori ettevõtete kva-

IMS Business Solutionsist, kes an-

satsioonide kogemustele ja kus sai

timist toetav tööriist, mille abil

liteedi- ja protsessijuhtimise kohta.

dis oma organisatsiooni kogemuse

vastused oma praktilistele küsi-

viia ettevõtte eesmärgid ja tege-

Uuringu tulemused olid jahma-

näitel ülevaate protsessijuhtimise

mustele. Minul, kes ma olen kogu

likud tulemused töötajateni nen-

tavad ja mõtlemapanevad. Ülela-

parimatest praktikatest Soomes.

elu töötanud tootmisorganisatsioo-

dele mõistetavas keeles. Esitlusele

henaabritel — oravatel ja lõvidel —

Olles aidanud juba enam kui 300

nides, oli tore tõdeda, et protsessi-

järgnenud küsimuste voorus ja-

on nii mõndagi teineteiselt õppida,

organisatsioonil protsessijuhtimi-

juhtimise põhitõed töötavad üht-

gas ta kuulajatega mõtteid prot-

seda nii organisatsioonide kui ka

sega alustada tõi ta välja olulise-

moodi nii tootmis-, teenindus- kui

sesside kaardistamise ja elushoid-

riiklike tugimeetmete tasandil. Eesti

mad punktid, millega selle tee

ka avalikus sektoris. Oravate ja

mise kohta, samuti ka oma koge-

organisatsioonidele, kel partnerid

alguses arvestada. Samuti andis ta

lõvide erisus pani aga mõtlema …

musi erinevates kultuurikeskkondades protsessijuhtimise rakendamisest.

Suure organisatsiooni protsessijuhtimisest rääkis samuti Jaan Oruaas, FocusITst. Tema ettekanne keskendus avaliku sektori teenuste integreerimisel tõusetunud ülesande lahendamisele. Nn „riigimaja” projekti käivitamisel tuli leida tegelikud kokkuhoiu ja ühildamise võimalused protsesside tasandil. Kirjeldatud avaliku sektori teenusprotsesside mudel pakub selleks lahenduse.

Kokkuvõttes oli tegu väga huvitava

19 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

Seminar

Aktuaalset ehitusõigusest — millised on ehitamise suhtes kehtivad piirangud?

12. veebruaril Kaubanduskojas 12. veebruaril kell 11.00-14.30 toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminar „Aktuaalset ehitusõigusest — millised on ehitamise suhtes kehtivad piirangud?”

Seminari eesmärgiks on varustada ettevõtjaid teadmistega, mis võimaldavad ennetada ja lahendada ehitusõiguslikest piirangutest tulenevaid probleeme. Seminari ülesehituses on oluline osa kohtulahendite ja kaasuste tutvustamisel.

Seminari lektoriks on advokaadibüroo Eversheds Ots & Co partner ja

rikkumiste töörühma. Lisaks on ta hinnatud lektor haldusõiguse

Kontaktkohtumiste üritus Häuslbauermesse raames

teemalistel seminaridel.

24. jaanuaril Grazis

Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:

24.-27. jaanuar 2013 toimuva Häuslbauermesse messi raames korral-

• Ehitusõiguse üldised alused põhimõtted

datakse 24. jaanuaril Enterprise Europe Networki abiga ka keskkonna-

vandeadvokaat Toomas Pikamäe. Ta juhib advokaadibüroos nii avaliku õiguse ja keskkonnaõiguse kui ka majandustegevusega seotud

• Detailplaneeringu menetlus: • algatamine • keskkonnamõju hindamisega seonduv • koostamine ja koostamise üleandmine arendajale

säästliku ehitusega tegelevatele ja seotud ettevõtetele kontaktkohtumiste üritus Grazer Stadthalle messikeskuses. Tegu on Austria ühe suurima messiga, kuhu igal aastal oodatakse osalema umbes 450 ettevõtet 10 riigist, lisaks 40 000 külastajat.

• vastuvõtmine ja avalik väljapanek • ettepanekud ja vastuväited ning avalik arutelu • maavanema järelevalve

Nii mess kui ka kontaktkohtumiste üritus on mõeldud ettevõtetele, mis tegutsevad järgmistes sektorites:

• kehtestamine

• Päikeseenergia tehnoloogiad/fotogalvaanilised elemendid.

• erimenetlused (lihtsustatud kord, joonehitised,

• Isolatsioon.

olulise ruumilise mõjuga objektid) • Projekteerimistingimuste menetlus

• Soojustus/Ventilatsioon.

• Soojusvahetajad.

• Biomass.

• Ehitusluba, selle tähendus ja menetlus • Kasutusluba, selle tähendus ja menetlus

Registreerumine aadressil: bit.ly/YlTG6J

• Vaidlustamine Kontaktkohtumise üritusel osalemine Enterprise Europe Networki Koolituse maksumus on Kaubanduskoja liikmele 40 eurot ja mitteli-

vahendusel on kõigile tasuta. Registreerides valige palun Estonian Cham-

ikmele 80 eurot, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotus-

ber of Commerce kui EENi vahendav partner.

materjalid ja lõuna.

Lisainfo ja registreerumine: TOOMAS HANSSON

Lisainfo ja registreerumine: TRIIN UDRIS

Tel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

20 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

Kontaktkohtumiste üritus Future Match 2013 CeBIT messil

Loomemajanduse mess ja kontaktkohtumiste üritus Ambiente

5.-9. märtsini Hannoveris

18. veebruaril Frankfurdis

Kaubanduskoda kutsub IKT ettevõtteid osalema Enterprise Europe

Kaubanduskoda kutsub loomemajanduse ettevõtteid osalema 18. vee-

Networki ühel suurimal ja läbi aastate edukaimal kontaktkohtumiste

bruaril Saksamaal, Frankfurdis Ambiente messi raames korraldataval

üritusel, mis on aidanud ettevõtetel leida koostööpartnereid

kontaktkohtumiste üritusel. Messile oodatakse üle 4500 ettevõtte 87

tootearenduse, teadusarendustöö, ühisettevõtluse, tootmise ning

riigist, mis teeb Ambientest maailma ühe suurima ja prominentsema

turundus ja litsentsilepingute valdkonnas.

tarbekaupade messi. Osalema on oodatud nii disainerid kui ka tarnijad.

Üritusele oodatakse osalema ligi 400 ettevõtet (k.a ülikooli ja uurimus-

Tehes koostööd „Messe Frankfurt against Copying“ algatusega paku-

asutust) 39 riigist ning korraldatakse eeldatavalt 1500 kohtumist.

takse ettevõtetele kontaktkohtumiste ürituse raames ka tasuta IPR konsultatsioone. Seda kõike lisaks tasuta kontaktkohtumistele! Üritusel

Osalemistasu on 110 eurot, hind sisaldab käibemaksu ja CeBIT mes-

osalevate Saksa ettevõtetega on võimalik tutvuda Kaubanduskoja

sipiletid. Registreerimine 1. detsembrist kuni 14. veebruarini.

kodulehel.

Rohkem infot peatselt http://www.b2match.com/futurematch

Kontaktkohtumistele registreerumise tähtaeg on 15. detsember.

Lisainfo ja registreerumine: TRIIN UDRIS

Lisainfo ja registreerumine: TRIIN UDRIS

Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

Tel: 604 0090 • E-post: triin.udris@koda.ee www.ambiente.messefrankfurt.com

Koolitus

ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimissüsteem ja selle omal käel rakendamine väikeettevõttele Eesti Standardikeskuses Kolitus toimub 23. jaanuaril, 6. märtsil ja 8. mail kell 10.00–14.50 Eesti

I etapp • 23. jaanuar

Standardikeskuses (Aru 10, Tallinn). Koolituse viib läbi Urmas Karileet

ISO 9001:2008 standardi nõuded ja kasu. Kvaliteedipoliitika ja -ees-

Integre OÜst. Koolituse eesmärk on õlbustada väikeettevõtete iseseis-

märgid. Tegevused soovitud tulemuste saavutamiseks, protsesside

vat kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamist ning jagada infot sertifit-

skeem. ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimise süsteemi loomine, näidised.

seerimise nõuete kohta. Koolitusele on oodatud ettevõtjad, kvaliteedi-

Juhtimissüsteemi kirjeldava dokumentatsiooni loomine, kodutöö.

juhid ja asutuste esindajad, kes soovivad alustada kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001 juurutamist omal käel. Koolitus on jagatud kolme

II etapp • 6. märts

etappi. Koolitus on mõeldud kvaliteedijuhtimissüsteemi iseseisvaks

ISO 9001:2008 siseaudiitorite koolituse teoreetiline osa. ISO 9001:2008

loomiseks. Koolituse II ja III etapis vaatame üle teie poolt tehtud sam-

siseaudiitorite koolituse praktiline osa, nõuete täidetuse vastavushin-

mud ning täiendame ja arendame neid edasi. Koolituspäevade vahele

nang konkreetsete juhtimissüsteemi osade ja protsesside näitel. Ette-

jääb optimaalne aeg uue süsteemi juurutamiseks oma ettevõttes.

valmistus juhtimissüsteemi auditeerimiseks, auditi plaan ja ressursid, kodutöö.

Osavõtutasu ühele osalejale on 330 eurot. Kahe osaleja tasu ühest ettevõttest on 370 eurot. Soovitame kahte osalejat igast ettevõttest,

III etapp • 8. mai

sest see lihtsustab teil kvaliteedijuhtimissüsteemi loomist ja ellu-

Dokumenteeritud, rakendatud ja siseselt auditeeritud juhtimissüsteemi

viimist. Osalejatel on võimalus osta standard „EVS-EN ISO 9001:2008

ülevaatus, tagasiside kodutööst. Koolitusel osalenud ettevõtete juh-

ja uus käsiraamat ISO 9001 väikeettevõttele. Mida teha?” 10% soodus-

timissüsteemi loomise praktilise kogemusega tutvumine. Juhtimissüs-

tusega. Koolitusele saab registreerida 14. jaanuarini või kuni kohti

teemi juhtkonnapoolne ülevaatus. Ettevalmistus juhtimissüsteemi

jätkub.

sertifitseerimiseks.

Lisainfo ja registreerumine: www.evs.ee/Koolitused • Tel: 605 5053 • E-post: koolitus@evs.ee

21 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

- PAKKUMISED -

KOOSTÖÖPAKKUMISED: •

Saksa tarkvara- ja konsultatsiooniettevõte otsib

tevõte otsib toiduainetööstuses ettevõtteid vastastikuseks tootmiseks samuti on huvitatud

•

ba edasimüüjaid, agente.

võte otsib turundusettevõtteid samal tegevus-

Kood: 2012-11-19-042 •

•

•

Ungari saeveski (lehtpuust tooted) pakub ette-

tootmist.

Kood: 2012-11-16-001 •

rustajaid toidusektori ettevõtete hulgas.

Kood: 2012-11-19-010

maksu- ja juriidilisi konsultatsioone pakkuv et-

Kood: 2012-11-19-031

Venemaa granuleeritud väetisetootja otsib kaubanduspartnereid oma toodete müügiks.

tevõte pakub end alltöövõtjaks.

•

edasimüüjaid, samuti pakub koostootmist.

•

Suurbritannia sisevetes, rannavalves pääste-

Suurbritannia logistikaettevõte pakub ühiset-

töödel kasutatavate hõljukite tootja otsib oma

tevõtlust transpordiettevõtetele.

kauba edasimüüjad.

Kood: 2012-11-19-059

Kood: 2012-11-17-002

Venemaa turvasüsteemide tootja otsib oma

Poola puidust akende, aknalaudade, põrandalaudade, puitbriketi jms tootja otsib oma kauba

Kood: 2012-11-19-008

Kood: 2012-11-20-011

•

Šotimaa värske-ja külmutatud kala (koorikloomad jm) hulgimüüja otsib oma toodetele tu-

võtte osa või terviku müüki.

•

Venemaa autotootja (kraanad, roomikud) otsib oma kauba edasimüüjaid ja pakub vastastikust

Suurbritannia hotellide vannitubade hügieeniKood: 2012-11-19-033

Kood: 2012-11-20-048 Leedu audiitor- ja raamatupidamisteenuseid,

Kood: 2012-11-16-013

toodete tootja otsib oma kauba edasimüüjaid.

Suurbritannia invaliididele mõeldud erivarustuse kub end edasimüüjaks, otsib transporditeenust.

alltöövõtust.

Suurbritannia mobiiltelefonide tootja otsib kau-

Suurbritannia virtuaalturismiga tegelev ette-

müüja otsib vastavate seadmete tootjaid ja pa-

•

Venemaa biotehnoloogia vallas tegutsev et-

Kood: 2012-11-19-050

Kood: 2012-11-14-041

•

•

tootmiseks ja vahendustegevuseks.

alal.

•

Prantsuse madalpinge elektriküttesüsteemide tootja ja paigaldaja otsib oma kauba edasimüüjaid.

Kood: 2012-11-25-016 •

•

elektri-veejaotusettevõtteid vastastikuseks

•

Kood: 2012-11-19-053

Lisainfo: KADRI RIST

Poola akende-uste jm puittoodete tootja otsib

kauba edasimüüjaid.

kauba vahendajaid.

Kood: 2012-11-19-055

Kood: 2012-11-14-047

Tel: 604 0091 E-post: kadri.rist@koda.ee

RIIGIHANKETEATED: Tekstiil, rõivad, jalanõud •

•

Suurbritannias hangitakse töörõivaste manuseid.

•

• •

Metall, masinad ja seadmed

Leedus hangitakse ruloosid.

•

veeremite osasid.

Poolas hangitaks pealisrõivaid.

Tähtaeg 08.01.2013. Kood 5490

• •

• • • •

Poolas hangitakse torusid.

Saksamaal hangitakse katte- ja teeremondimaterjale. Tähtaeg 10.01.2013. Kood 5500

•

Rootsis hangitakse killustikkatet.

•

Lätis hangitakse küttepuid.

Tähtaeg 15.01.2013. Kood 5501 Tähtaeg 15.01.2013. Kood 5502

Saksamaal hangitakse eripaate.

Tähtaeg 11.02.2013. Kood 5493

NATO

Saksamaal hangitakse kütte-,

•

NATO hange Afghanistanis, Kabulis

Poolas hangitakse koolimööblit.

ventilatsiooni- ja kliimaseadmeid.

UFH-DAMA (Ultra-High Frequency, Demand-

Tähtaeg 07.01.2013. Kood 5484

Tähtaeg 09.01.2013. Kood 5494

Assigned Multiaccess Communication) tugi- ja

Soomes hangitakse kaugküttetorusid.

infoteenuste osutamiseks. Tähtaeg hanke-

Tähtaeg 02.01.2013. Kood 5495

dokumentidega tutvumiseks 21.12.2012.

Soomes hangitakse polte ja kruvisid.

Hanketähtaeg 04.01.2013. Kood 4939

Leedus hangitakse mööblit.

•

Saksamaal hangitakse laborimööblit.

•

Tähtaeg 04.01.2013. Kood 5496

Tähtaeg 03.01.2013. Kood 5486 •

Poolas hangitakse konveierite osasid.

Poolas hangitaks kummitooteid.

Tähtaeg 04.01.2013. Kood 5499

•

Tähtaeg 07.01.2013. Kood 5492

Norras hangitakse kaitse- ja turvarõivaid.

Tähtaeg 14.01.2013. Kood 5485 •

•

Tähtaeg 03.01.2013. Kood 5491

Soomes hangitakse kaitsejalatseid.

Mööbel, sisustus ja tarvikud

servereid. Tähtaeg 04.01.2013. Kood 5498

Leedus hangitakse vedurite ja

Tähtaeg 31.12.2012. Kood 5480

Tähtaeg 03.01.2013. Kood 5483

Suurbritannias hangitakse infosüsteeme ja

Muu

Tähtaeg 14.01.2013. Kood 5479

Tähtaeg 02.01.2013. Kood 5482 •

•

Suurbritannias hangitakse uksi.

Suurbritannias hangitakse spordirõivaid.

Tähtaeg 02.01.2013. Kood 5481 •

ITK

Tähtaeg 14.01.2013. Kood 5488 Tähtaeg 07.01.2013. Kood 5489

Tähtaeg 31.01.2013. Kood 5478 •

Rootsis hangitakse toole.

Taanis hangitakse tooteid vannitubadesse ja kööki (tooted vanuritele,

Toiduained

puuetega inimestele).

•

Tähtaeg 16.01.2013. Kood 5487

Suurbritannias hangitakse karastusjooke.

Tähtaeg 04.01.2013. Kood 5497

Lisainfo: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

22 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 21 • 5. DETSEMBER 2012

- JUUBILARID -

KAUBANDUSKODA ÕNNITLEB DETSEMBRIKUU JUUBILARE! 20

15

15

10

5

AHTOL AS

MOKTER AS liige alates 2001

ARCELORMITTAL TALLINN OÜ

ARTWOOD OÜ

liige alates 1998

ADVANCED SYSTEMS BALTIC OÜ

DECTRA OÜ

PARKLI HL OÜ

liige alates 1997

liige alates 1998

DRAKA KEILA CABLES AS

PÄRNU LAEVATEHAS AS

liige alates 1996

liige alates 1997

ELION ETTEVÕTTED AS liige alates 1996

ENSTO ENSEK AS liige alates 1996

FAABULA AS liige alates 1997

REVA PRINT OÜ liige alates 2000

SAGRO AS liige alates 2005

SAIDAFARM AS liige alates 2000

HTT INSTRUMENT OÜ

SPORRONG EESTI OÜ

liige alates 1998

liige alates 2002

KOOPIA KOLM AS

SRV KINNISVARA AS

liige alates 2001

liige alates 2000

LINDSTRÖM OÜ

TAMULT AS

liige alates 2000

liige alates 1997

MEDISOFT AS

TAPVEI ESTONIA OÜ

liige alates 1996

liige alates 2005

MEGARON-E AS

liige alates 2005

COLUMBUS IT PARTNER EESTI AS liige alates 2000

FORKALA OÜ liige alates 2006

INTERLAAGER OÜ liige alates 2007

JÄRVAKANDI PUIDUTEHAS OÜ liige alates 2001

KAUPMEES & KO AS liige alates 1998

MIRA EHITUSMATERJALID OÜ liige alates 2001

MITERASSA OÜ liige alates 2007

MONTONISSA OÜ liige alates 2002

NONIUS SV OÜ liige alates 2009

liige alates 1995

MIVAR AS liige alates 1995

liige alates 2005

CANTEX HOLDING OÜ liige alates 2012

DELEESIA OÜ liige alates 2009

FFC EESTI OÜ liige alates 2011

GASUM EESTI AS liige alates 2008

GENERAL DATACOMM INTERNATIONAL OÜ liige alates 2005

HIIU TEED OÜ liige alates 2009

IDA-VIRU ETTEVÕTLUSKESKUS SA

liige alates 2008

ALEKON CARGO OÜ liige alates 2012

APECO GROUP OÜ liige alates 2010

ARCA NOVA ELEMENT OÜ liige alates 2008

BESTMET TRADE OÜ liige alates 2009

EUROASIA GMBH EESTI FILIAAL liige alates 2012

FIL TEENINDUS OÜ liige alates 2012

GAURA PEARLS OÜ

liige alates 2006

liige alates 2011

KINDEL KÄSI OÜ

INNOPOL GROUP OÜ

liige alates 2011

liige alates 2010

MERELEN OÜ

MARIA MÄGI ADVOKAADIBÜROO OÜ

liige alates 2006

VESTMAN GRUPP AS liige alates 2011

TALLINNA LENNUJAAM AS liige alates 1999

liige alates 2008

RASMAR EHITUS GRUPP OÜ liige alates 2011

SCRIBA OÜ liige alates 2010

KAUBANDUSKODA Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0090 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088 • avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine

Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus

Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus

Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus

Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Halimbus OÜ Veebipood: www.halimbus.eu E-post: info@halimbus.eu Tel: 510 1780 • 501 1274

Kingiidee ettevõtetele Sulle on tähtis Sinu ettevõtte edu!

Sa hoolid oma töötajast!

Sulle on tähtis Sinu töötajate hea tervis!

Siis tervisliku kingiidee jõuludeks saad meilt.

Magnettugitooted on suurepärane võimalus leevendada igapäevase töö- ja elutempo juures Sinu töötajate vaevusi. Lõdvestab pingul lihased ja minetab valud.

Pidevalt kontoris istudes või liini ääres seistes ja sarnaseid liigutusi tehes kannatab tahes-tahtmata keha.

Lahendus on lihtne ja odav — kanda vähemalt 20 minutit päevas sobivat BS magnettugitoodet. Vereringe elavneb, sellest tulenevalt ka ainevahetus ja vere hapnikuga varustamine. Vähenevad töölt puudutud tunnid!

Magnetilised sisetallad HIND:

20 € 29 €

Magnetiline universaalvöö

Magnetteraapia on turvaline, mitteinvasiivne (midagi ei lõigata ega kuhugi ei torgata; midagi ei saa võtta sisse) meetod magnetväljade kohaldamisel kehal ravi eesmärgil. Magnetteraapia annab suurepärase enesetunde ilma riski ja tagajärgedeta organismile! Koge Sinagi!

Pakkumine kehtib kuni 20. detsembrini 2012 või kuni kaupa jätkub. Uuri julgesti lisa!

Ela valuta!

Magnetilised sisetallad aitavad leevendada jalgade väsimust ja valu.

Vähendab paistetust. Jalatalla akupunktidesse paigutatud magnetid mõjutavad keha erinevaid elundeid.

Sobiv toode keha üldtoonuse parandamiseks. Külmetavad jalad saavad sooja! Universaalne suurus 35-46.

HIND:

28 € 37 €

Magnetilist universaalvööd on lihtne paigaldada keha erinevatele kohtadele. Saab edukalt kasutada nii peavalu, migreeni ja unehäirete korral ümer pea sidudes või leevendab günekoloogilisi vaevusi olles paigaldatud ümber keha. Aitab seljavalu, vereringehäirete, väsimuse, lihaspingete ja -valu puhul.