Teataja nr 22

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA •

•

•

•

•

•

•

•

•

•

• •

•

•

• •

•

• •

•

•

•

• •

•

•

•

•

•

• •

•

• • •

• •

•

•

• •

•

Soovime Teile rahulikke jõule • ja edukat uut aastat!

•

• •

•

•

• •

•

•

• •

•

•

Lisainfo:

TEE OMA ETTEVÕTE NÄHTAVAKS ENAM KUI 3200 LIIKME SEAS.

Uuri reklaamivõimalusi: www.koda.ee/reklaamiteenused • Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

SINU REKLAAM VÕIKS ILMUDA JUBA JÄRGMISES NUBRIS SIIN.

3 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- JUHTKIRI -

TÖÖVÕIMETUS- JA HAIGUSHÜVITISTE SÜSTEEM

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

MAIT PALTS Peadirektor

VAJAB LÄBIMÕELDUD JA PIKAAJALIST LÄHENEMIST Viimastel nädalatel on taaskord ärgitatud inimesi arutelule, milline võiks olla töövõimetuskindlustuse puhul Eestile sobivaim mudel.

T

eema ei ole uus. Sellest on

ega tohi kaasa tuua negatiivseid

tuuri ning majanduskeskkonda ja

ei saa tööandjale panna ka tervis-

räägitud episoodiliselt juba

tagajärgi majanduskeskkonnale.

nende erinevusi, olen üsna veen-

hoiuasutuse või riigi terviseeden-

mitmeid aastaid ning ehk elava-

Teiseks peavad võimalikud muu-

dunud, et selline süsteem nagu

damise funktsioone ning kohus-

malt pärast möödunud aastal

datused arvestama Eesti majandu-

Hollandis ei ole meil võimalik —

tada teada vastutama töötaja ter-

Praxise koostatud sotsiaalkindlus-

se ja siinse keskkonna (ühiskonna)

vähemalt mitte järgmise 15-20 aas-

vise eest rohkem kui töötaja ise.

tussüsteemi jätkusuutliku rahas-

eripärade ja arengutega, sh meie

ta jooksul, mis seal on kulunud süs-

Tööandja ei saa olla töötajale lapse-

tamise võimaluste analüüsi. Välja

heaolu tänase tasemega. Ei saa hü-

teemi tööle saamisele. Ka pikemas

hoidja eest ega saa vastutada selle

on pakutud erinevaid lahendusi ja

pata üle oma varju. Oleme praegu

perspektiivis oleksin skeptiline.

eest, mis juhtub töökeskkonnast

Mistahes muudatused,

Töövõimetuse ja haigushüvitiste

kandma täiendavat riski selle eest,

kui neid otsustatakse

süsteemis on arvukalt erinevaid

kui töötaja kõnnib pimedas ilma

aspekte, mis kõik vajavad tasakaa-

helkurita ja jääb auto alla ning saab

lustatult arvestamist — see ei

vigastada või kui ta murrab suusa-

tähenda ainult arutelu selle üle,

puhkusel jala või kui tal tuvasta-

väljaspool. Miks peaks tööandja

kuulatud paljusid väliseksperte.

Avalikumalt või varjatumalt käib paraku enamkest aruteludest läbi ka mõtteid ettevõtete vastutuse suurendamiseks. Seda eelkõige

teha, peavad olema

argumenteerides, et mitmetes

pikemas perspektiivis

teistes riikides nii on. Aga kas ka

rakendatavad

kes hüvitist maksab või kui palju.

takse pikaajalisest suitsetamisest

Eestis, sest pimesi mõne teise riigi

ega tohi kaasa tuua

Kahtlemata on oluline abivajajatele

tekkinud kopsuvähk? Seetõttu

negatiivseid tagajärgi

võimalikult kiiresti tähelepanu

oleks tööandjale lausvastutuse pa-

pöörata ja tegeleda rehabilitat-

nemine kindlasti lubamatu.

süsteemi ülevõtmine võib meie vankri hoopis kraavi ajada, kust seda pärast välja aidata on juba

majanduskeskkonnale.

siooniga võimalikult varases staadiumis, sest kokkuvõttes on see

Ideaalset töövõimetussüsteemi on

oma heaolu tasemelt suhteliselt

oluliselt odavam. Vajalik on kind-

ilmselt võimatu leida, aga see ei

On vastuvaidlematult selge, et riigi

tagareas võrreldes nende riikidega,

lasti arutada sellegi üle, kuidas

tähenda, et kui olemasolev süs-

majanduslik olukord mõjutab nii et-

kellest soovime eeskuju võtta. Võib

tagada, et inimeste tervisekäitu-

teem paistab pikaajaliselt prob-

tevõtete, kuid seeläbi ka inimeste

olla üsna kindel, et enamik mude-

mine ja motivatsioon tervena pü-

leemne, ei peaks otsima selle

sissetulekute taset ja tööhõive kau-

leid, mis kuskil on töötanud, ei

sida oleksid senisest enam täht-

parandamiseks lahendusi. Need on

du omakorda otseselt sotsiaalkind-

tööta üks ühele ülevõetuna meil

sustatud. Kas arusaamine sellest,

vaja välja pakkuda, nende üle on

lustussüsteemi panustajate arvu.

ega ole siin rakendatavad. Seega ei

milliseid kulusid riigile ja tööand-

oluline avalikult arutada ja kõigi

oluliselt keerulisem.

saa kindlasti ei Hollandi, Ühend-

jale toob kaasa ebatervislik käitu-

osapoolte arvamused ära kuulata.

Ka on argumenteeritud arutelu

kuningriikide ega kellegi teise hai-

mine on täna inimestes alati ole-

Tegemist on valdkonnaga, mis puu-

Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi

gushüvitiste või muud süsteemi

mas ja adekvaatne? Kardan, et

dutab meid kõiki ning kus rahalised

pikaajalise jätkusuutlikkuse üle

Eestisse otse üle võtta, sest juba

mitte piisavalt.

soovid on enamasti alati suuremad

tervitatav ning vajalik, kui arves-

lähtealused on teised. Loomulikult

tada kasvõi järgmise 20-30 aasta

tuleb aga erinevate praktikatega

Loomulikult peab ka tööandja ta-

maksumaksjad kanda jõuavad.

jooksul prognoositavaid demograa-

tutvuda, kuid omad valikud ja ot-

gama, et töökeskkond ja tingimu-

Selles võtmes ei ole täna maksu-

filisi arenguid ja asjaolu, et prog-

sused peame ikka ise tegema ja

sed oleksid kohased töö tegemi-

koormuse suurendamine ettevõt-

nooside kohaselt on alates aastast

tagama, et need just meile sobiksid

seks ja ei kujutaks endast luba-

jaile kindlasti ei võimalik ega lahen-

2030 ravikindlustuse kulude ja tu-

ja läbikaalutud oleksid. Vaadates

matut riski tervisele. Tuleb aga ka

dus ühelegi sotsiaalkindlustus-

lude suhe negatiivne. Seega pea-

näiteks Eesti ja Hollandi (selle riigi

arvestada, et erinevad tööd ongi

valdkonna probleemile, sest tule-

vad ka mistahes muudatused, kui

haigushüvitiste mudelit on viimasel

erineva riskiga ning nõuavad eri-

mus oleks majanduskeskkonna

neid otsustatakse teha, olema pike-

ajal meile sagedasti ühe valikuna

nevat suhtumist ja hoolsust nii

halvenemise läbi kindlasti hoopis

mas perspektiivis rakendatavad

välja pakutud) ettevõtete struk-

tööandja kui töötaja poolt. Samas

negatiivne.

kui võimalused, mida ettevõtjad ja

4 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

SISUKORD

KALENDER

JUHTKIRI Töövõimetus- ja haigushüvitiste süsteem

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

- TEEJUHT -

9. jaanuar

Seminar „2012. aasta majandusaasta

3

aruande koostamine. RTJ muudatused“

vajab läbimõeldud ja pikaajalist lähenemist

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu) Kati Krass Tel: 443 0989 • E-post:kati@koda.ee

SEADUSANDLUS Euroopa Komisjon soovib kehtestada sookvoote

5

16. jaanuar

Seminar „2012. aasta majandusaasta aruande koostamine. RTJ muudatused“

börsiettevõtete juhtkonnale Käsil on alkoholi ja tubaka valdkonna

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

6

Kati Krass

regulatsiooni tuleviku kujundamine Otsekorraldusteenuse arendamine e-arve

Tel: 443 0989 • E-post:kati@koda.ee

8

püsimakseteenuseks ja üleeuroopalise SEPA

24. jaanuar

otsekorraldusteenuse kasutamine Kutsehariduse koolitustellimuse taustast Ettevõtja küsib: kas juhatuse liikmega

Kontaktkohtumiste üritus Häuslbauermesse raames Grazis Austrias Grazis

10

Triin Udris Tel: 604 0090 • E-post: triin@koda.ee

11

võib sõlmida töölepingu?

24. jaanuar

Pärastlõuna maksukonsultandiga: Muudatused maksuseadustes Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

EUROOPA UUDISED Majanduskasvu võti

Jane Juhanson

11

Tel: 604 0081 • E-post: jane@koda.ee 29. jaanuar

Seminar „Kinnisvarade hindamine — ainult olulisest!”

VÄLISSUHTED Euroopa ASEAN ärikeskus Bangkokis

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson

13

Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

viib Euroopa ettevõtted „Aasia sajandisse” 12. veebruar

millised on ehitamise suhtes kehtivad piirangud?”

KOJA LIIKMED Väike suure nimega ettevõte — Orto AS

Seminar „Aktuaalset ehitusõigusest — Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

14

Toomas Hansson Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA

TAGASIVAADE Kaubanduskoja äridelegatsioon külastas

AADRESSIL WWW.KODA.EE

16

Soome Vabariiki

STRATEEGILINE FILANTROOPIA Arendades sotsiaalseid (äri)ideid senisest paremini

18

KOOSTÖÖ Kaubanduskoda ja salvest aitasid puuduses peresid

19

TEATED

20

LIIKMELT LIIKMELE

24

JUUBILARID

25

RIIGIHANKETEATED

26

31. DETSEMBRIL ON KODA SULETUD.

KOOSTÖÖPAKKUMISED

26

OOTAME TEID JÄLLE 2. JAANUARIL 2013.

HEAD LIIKMED! KAUBANDUSKODA ON 27. JA 28. DETSEMBRIL AVATUD TAVAPÄRASTEL TÖÖAEGADEL.

5 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- SEADUSANDLUS -

EUROOPA KOMISJON SOOVIB KEHTESTADA SOOKVOOTE

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

MARKO UDRAS Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

BÖRSIETTEVÕTETE JUHTKONNALE Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, mille kohaselt peaks aastaks 2020 börsiettevõtete nõukogude liikmetest 40% olema naised.

Kaubanduskoda sookvootide kehtestamist ei toeta.

OLULINE: • Ettepaneku kohaselt

S

ookvootide kehtestamise ees-

Sookvootide täitmiseks sisaldub

pea sookvootide kehtestamist sobi-

märgiks on suurendada mär-

Euroopa Komisjoni ettepanekus

likuks abinõuks naiste osakaalu

kimisväärselt naiste osalemist et-

põhimõtete, mille kohaselt peaks

suurendamiseks ettevõtete juhtimi-

tevõtete juhtimisel. Hetkel on

aktsionäride üldkoosolek uue nõu-

sel. Meie hinnangul piiraksid soo-

peaksid aastaks 2020

Euroopa Liidu suuremate ette-

kogu liikme valimisel eelistama

kvoodid üleliigsel määral ette-

börsiettevõtete

võtete nõukogude liikmetest 15%

õrnema soo esindajat. Ebavõrdne

võtlusvabadust, sest need ei lubaks

nõukogu liikmetest

ja juhatuse liikmetest 8,9% naised.

kohtlemine oleks aga lubatud üks-

aktsionäridel vabalt valida nõukogu

40% olema naised.

Eestis on naiste osakaal suuremate

nes juhul, kui naissoost kandidaat

liikmeid. Samuti oleme veendunud,

ettevõtete juhtimisel veelgi väik-

on meessoost kandidaadiga võrd-

et naiste osakaal ettevõtete juhtor-

sem — umbes 5%. Kuigi viimastel

ne nii sobivuse, pädevuse kui ka

ganites ei ole väike seetõttu, et vas-

aastatel on olukord mõnevõrra pa-

ametialase suutlikkuse poolest

tava soo esindajaid diskrimineeri-

ranenud, ei ole muudatused Eu-

ning ettevõtte nõukogus jääb nais-

takse juhtorgani liikme valimisel.

roopa Komisjoni hinnangul toi-

te osakaal alla 40%. Kui börsiet-

Peamiseks põhjuseks on ikkagi

munud piisavalt kiiresti. Seetõttu

tevõte ei täida 40% nõuet aastaks

ühiskonnas levinud rollikujutised,

soovitakse kehtestada sookvoote,

2020, siis on võimalik äriühingut

mis omistavad naistele ja meestele

mille kohaselt peab aastaks 2020

karistada rahatrahviga.

erinevaid väärtuseid, hoiakuid ja

• Nõukogu liikme valimisel tuleks võrdsete kandidaatide korral eelistada nõukogus alaesindatud soost kandidaati.

• 40% reegli järgimata jätmise korral

naiste osakaal ettevõtete juhtkon-

võidakse ettevõttele

nast olema 40%.

ülesandeid. Seetõttu tuleks sooSookvootide kehtestamisega kaas-

kvootide kehtestamise asemel kes-

nevaks negatiivseks mõjuks on et-

kenduda üldisematele meetmetele

Kohustuslik sookvoodi nõue ei puu-

tevõtete aruandluskohustuse suu-

vähendamaks naiste ja meeste

dutaks igat Eesti ettevõtet, vaid

renemine. Euroopa Komisjoni ette-

ebavõrdusust ning suurendamaks

ainult neid, kus on rohkem kui 250

paneku kohaselt peaksid börsiet-

muuhulgas naiste osalemist ette-

töötajat, käive ületab 50 mln eurot

tevõtted edastama kord aastas

võtete juhtimisel. Samuti on mitme

ning äriühingu väärtpaberitega on

teavet juhatuse ja nõukogu soolise

Euroopa riigi (nt Rootsi, Soome)

võimalik kaubelda mõnel Euroopa

koosseisu kohta. Samuti tuleks äri-

praktika näidanud, et ka ilma soo-

Liidu liikmesriigi börsil. Eestis vas-

ühingutel anda ülevaade meetme-

kvootideta võib suurendada naiste

tab nendele kriteeriumitele hetkel

test, mida on ettevõttes rakendatud

osakaalu ettevõtete juhtorganites.

11 ettevõtet. Samuti tuleb rõhutada,

soolise tasakaalu parandamiseks.

et 40% reegel kohalduks ainult

Juhul kui ettevõte ei ole täitnud

Hetkel ei ole veel Euroopa Liidu

nõukogu koosseisule, mitte kogu

40% nõuet, tuleb välja tuua ka ees-

tasandil kindlalt otsustatud, kas

Euroopa Komisjoni

ettevõtte juhtkonnale. See tähen-

märgi täitmata jätmise põhjused.

sookvoodid tulevad või mitte.

sookvootide kehtestamise

dab, et sookvoote ei peaks järgima

ettepanekuga ning meie

juhatuse osas. Samas kohustatakse

seisukohtadega antud

börsiettevõtteid kasutusele võtma

teema osas saab lähemalt

individuaalseid meetmeid, et paran-

tutvuda Kaubanduskoja

dada aastaks 2020 soolist tasakaalu

Lisaks halduskoormuse kasvule on

ja ka Eesti, seisnud sookvootide

kodulehel www.koda.ee.

ka juhatuses.

veel mitmeid põhjuseid, miks me ei

kehtestamise vastu.

määrata rahatrahv.

• Euroopa Liit ei ole veel teinud lõplikku otsust sookvootide kehtestamise kohta.

Tõenäoliselt tehakse vastavasisuKoda ei toeta sookvootide kehtestamist

line otsus tuleval aastal. Meile teadaolevalt on mitmed liikmesriigid, näiteks Suurbritannia, Rootsi

6 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- SEADUSANDLUS -

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

KÄSIL ON

ALKOHOLI JA TUBAKA VALDKONNA REGULATSIOONI TULEVIKU KUJUNDAMINE

MART KÄGU Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt

Hiljuti avalikustas Sotsiaalministeerium alkoholi- ja tubakapoliitika rohelised raamatud. Nimetatud raamatute näol on tegemist tegelikult alusdokumentidega, mis peaksid tulevikus hakkama kujundama antud valdkondade õigusloomet. Teisiti öeldes ei ole tegemist eelnõudega, milles esitatu kindlasti kehtima hakkab. Samas ei tähenda see ka seda, et ettepanekuid kuidagi alatähtsustada saaks, sest on tõenäoline, et nii mõnigi neist võib kunagi siiski tee seadusesse leida.

OLULINE: • Huvigruppide

R

ohelistes raamatutes on

aspektid. Sestap ei maksa sealt ot-

suuremat kaasamist protsessi soo-

eesmärgiks seatud alkoholi

sida ka kokkulepitud ja valmis la-

viti vältida, mistõttu on keeruline

liigtarvitamise ja suitsetamise

hendusteid ning esitatud ette-

antud protsessist rääkida ka kui kaasavast ja avatust.

vähendamine Eestis. Selleks on

panekuid tuleks kriitilise pilguga

kaasamine ning

välja käidud mitmeid ettepanekuid,

vaadata jõudmaks arusaamisele,

osalenud huvi-

mis oma sisult on erineva iseloo-

millised neist on rakendatavad ja

Käesolevas artiklis keskendutakse

gruppide seisukohtade

muga keelud ja piirangud alkoholi

millised mitte. Samuti peaks kaa-

eelkõige alkoholipoliitika rohelisele

sisuline arvestamine

ja tubaka käitlemistingimustele.

luma rõhuasetuse muutmist keel-

raamatule, kuivõrd Kaubandus-

on probleemne.

Mõistagi on sellistel keeldudel ja

dudelt ja piirangutelt rohkem tea-

koda osales ka ise vastavas prot-

piirangutel ka tegelikult ettevõt-

vitustööle ja järelevalvele.

sessis. Siiski juhitakse tähelepanu

• Reklaami keelamise tagajärjel saaksid

ka mõningatele probleemkohtade-

lusvabadust riivav mõju. Viimatiöeldu tõttu ei saa mööda vaadata

Mis puutub antud roheliste raa-

le, mis tubakapoliitika rohelise raa-

sellest, et keelud ja piirangud pea-

matute koostamise protsessi, siis

matuga tutvumisel silma hakkab.

vad olema proportsionaalsed, sh

peab kahjuks märkima, et huvi-

aitama kaasa ka tegelikult eesmär-

gruppide kaasamine ning osalenud

• Igal keelul ja piirangul

gi saavutamisele. Kaubanduskoja

huvigruppide seisukohtade sisu-

võib olla soovitud mõju

hinnangul sisaldavad praegusel

line arvestamine on olnud prob-

kõrval ka negatiivne

kujul rohelised raamatud ettepa-

leemne. Kaubanduskoda on olnud

Esitatud ettepanekute seas jäävad

külg, mis võib ühel

nekuid, mille kooskõla eelmaini-

kaasatud ühe — alkoholivaldkonna —

iseäranis silma sellised ettepane-

hetkel hakata

tuga on küsitav.

rohelise raamatu koostamisse, kuid

kud (piirangud), mis oma olemuselt

mitte teise, tubakapoliitika koosta-

riivavad olulisel määral intellek-

Avaldatud rohelisi raamatuid saab

misprotsessi. Viimasesse keeldus

tuaalsest omandist tulenevate

iseloomustada praegu kui ideede

ministeerium nii tubakatööstuse

õiguste teostamist (eelkõige kau-

kogumikke, kuhu on koondatud

kui ka Kaubanduskoja esindajaid

bamärgist tulenevate õiguste teos-

erinevaid maailma praktikaid, mil-

kaasamast vaatamata asjaolule, et

tamist). Nimelt on välja pakutud

lest kõik ei pruugi olla Eestile üldse

Kaubanduskoja umbes 3200 liik-

pilthoiatuste kasutuselevõtt, kee-

või vähemasti üks ühele kohalda-

mest on tubakavaldkonnaga ehk

lata tubakatoodete müügikoha tä-

tavad. Kindlasti on oluline rõhuta-

otsesemalt seotud vaid alla kümne

histamine tubakatoodete kauba-

da, et kõik esitatud ettepanekud

ettevõtte, kuid kaubandusega seo-

märkidega ning tubakatoodete leti

pole protsessis osalenute konsen-

tud ettevõtjaid on liikmeskonnas

alla viimine (poes avaldatakse üks-

suslikud otsused või kokkulepped

kümneid kordi enam. Kaubandus-

nes nimekiri müüdavatest toode-

ja mõnel juhul näib, et kahe silma

koja hinnangul annab see selge

test). Rõhutada tuleb, et kauba-

vahele on jäänud üsna olulised

signaali sellest, et ettevõtjate

märgiks võib olla ka pakendi enda

suurema tähelepanu ilmselgelt välismaised tootjad.

varjutama esimest.

Tubakapoliitika rohelisest raamatust

7 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- SEADUSANDLUS -

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

kuju või kujundus. Kaubamärgi ka-

korraldada enda elu iseseisvalt (te-

tagajärgi — nt supermarketi sulge-

ning jääb selgusetuks, kuidas veel-

sutamise eesmärgiks on eristada

ha iseseisvalt kehtivaid tehinguid),

mise, mis on võib-olla aastaid juba

gi karmimad piirangud toovad kaa-

ühe isiku kaupa või teenust teise

asutada ettevõtteid jne, aga poest

tegutsenud vastavas kohas).

sa soovitava tulemuse. Reklaami

isiku samaliigilisest kaubast või

teatud kaupade ostmine oleks pii-

teenusest. Kaubamärk ise ei kutsu

ratud. Ilmselt pole eapiiri tõstmisel

Eeltooduga seondub tegelikult ka

tagi juba turul olevad tooted olu-

kedagi otseselt tubakatooteid tar-

välistatud see, et soovitud kaup

ettepanek „kortermajades müügi

lise konkurentsieelise tulevikus

bima. Kirjeldatud ettepanekute

hangitakse mõnest naaberriigist ja

keelustamine.” Õigus piirata alko-

turule tulevate toodete ees.

valguses tekib küsimus lõppkokku-

sellisel juhul juba suuremates ko-

holi jaemüüki on KOV-l tegelikult

võttes sellest, kas selliste meetme-

gustes. Seega ei saa mööda vaa-

olemas ka täna ja uuesti üle regu-

Veelgi olulisem on aga see, et täna-

te kasutoov mõju on ikka proport-

data meetme võimalikust varjatud

leerida seda ei ole vajalik. Retoo-

päeval ei ole võimalik piirata ini-

sioonis nende meetmetega kaas-

(negatiivsest) küljest.

riliselt võiks siinkohal küsida, kas

mesteni jõudvaid välismaiseid ja

siis kortermaja kõrval asuv pood

internetis levivaid reklaame. Seega

„Alkoholivabade päevade sissevii-

on oma iseloomu poolest midagi

reklaami keelamise tagajärjel saak-

mine.” Antud ettepaneku puhul

täiesti erinevat? Reaalselt tooks

sid suurema tähelepanu ilmselgelt

tekib küsimus eelkõige sellest, kas

selline piirang kaasa lihtsalt selle,

välismaised tootjad, mis seaks mõis-

selline keeld ei mõju hoopis selli-

et osad poed satuksid väga eba-

tagi märksa raskemasse konku-

selt, et inimesed varuvad nö igaks

võrdse konkurentsiolukorda puh-

rentsiolukorda kohalikud tootjad.

Rääkides alkoholipoliitika roheli-

juhuks alkoholi ette teades, et

talt oma asukoha pärast.

sest raamatust tuleb esmalt maini-

nendel päevadel ei saa osta.

da, et koostamise protsessis moo-

Teiseks tuleb tähelepanu juhtida

Kindlasti ei saa selles küsimuses

keelamise tagajärjel

dustati mitu erinevat töögruppi,

asjaolule, et kehtiva õiguse järgi

võtta aluseks vaid suuremate lin-

kes tegelesid erinevate teemadega.

saab kohalik omavalitsus seda

nade tingimusi. Arvestada tuleb

saaksid suurema

Nii näiteks oli moodustatud töö-

täna juba vajadusel otsustada.

kaupluste arvu ja paiknemise eri-

grupid, kes tegelesid eraldi maksu-

Kaubanduskoja hinnangul tun-

pära erinevates Eesti piirkondades,

ja hinnapoliitika küsimustega, kät-

neb kohalik omavalitsus koha-

sh hajaasustatud maapiirkonda-

tesaadavuse ja turunduse (rek-

likku (KOV) eluolu paremini ja

des. Kõnealuse kitsenduse asjako-

„Erinevate alkohoolsete jookide ak-

laam), salaalkoholi vähendamise

seetõttu peaks saama KOV jätku-

hasust saab hinnata kõige paremi-

tsiisi miinimummäärade ühtlusta-

temaatikaga jne. Siinkohal olgu

valt ise otsustada sellist laadi

ni KOV, milleks tal ka kehtiva õigu-

mine.” Selle ettepaneku elluviimise

taaskord ära öeldud see, et rohe-

keeldude kehtestamise üle.

se kohaselt võimalused on.

puhul tekiks oht, et lahjema ja

panekud ei ole vastavate töögrup-

„Analüüsida ja kaaluda jaemüügi

„Luua korduvrikkumiste korral või-

selliseks, et inimesed hakkaksid

pide konsensuslikud otsused. Te-

kohtade vähendamise võimalusi.”

malus rakendada koheselt õigust

eelistama kangemate jookide ost-

gelikult on mitmed väljakäidud et-

Ka see ettepanek jäi töögrupis ilm-

teha ettekirjutus ilma teistpoolt

mist, kuivõrd lõppkokkuvõttes

tepanekud üllatuslikud just sellel

selge enamuse toetuseta. Kehtiva

kuulamata.” Antud ettepaneku

tunduks see soodsam. Rohelistes

põhjusel, et isegi töögruppides ei

seaduse järgi saab seda KOV ka

puhul tekib küsimus selle koos-

raamatutes on aga välja toodud

leidnud need selge enamuse toe-

praegu teha. Ka töögrupi koos-

kõlast kehtiva karistusõigusega.

just see, et mh peetakse problee-

tust (nt vanuse alampiiri tõstmine,

olekutel on sellele tähelepanu juhi-

Samuti on küsitav, kuidas karis-

miks kangete jookide tarvitamist

täiendavad reklaamipiirangud jne).

tud. Seega jääb mõneti arusaama-

tuse määramine ilma kaitseõigust

ning tarbimisharjumused võiksid

See ilmneb selgesti alkoholipolii-

tuks, kas ja kuidas täiendavate pii-

tagamata kõlab kokku õigusriigi

kujuneda sellisteks, et eelistatakse

tika rohelise raamatu lisadest,

rangute seadmine eesmärgi saa-

põhimõttega. Ilmselt on raske

lahjemate jookide tarvitamist. See-

mis on üleval Sotsiaalministeeri-

vutamisele veelgi paremini kaasa

vastu vaielda sellele, et asjaolud

ga pole välistatud, et see ette-

umi kodulehel. Aga mida täpselt

aitab. Sealjuures ei näita ka raama-

pole alati must-valgelt selged ning

panek hakkaks töötama seatud

siis ettepanekutena on välja käi-

tus viidatud uuringud, et kõige

menetlusaluse isiku selja taga

eesmärkidele hoopis vastu.

dud?

rohkemate müügikohtade arvuga

otsustamine võib väga kergelt viia

piirkonnas oleks alkoholi tarbimine

süütu isiku süüdistamise ja süüdi-

„Kaaluda erimaksu kohaldamist

„Algatada diskussioon alkoholi ost-

kõige suurem. Kui rääkida laste-

mõistmiseni.

alkoholi sisaldavatele kosmeetika-

mise ja tarbimise eapiiri tõstmise

asutuste jms asutuste lähedal

osas.” Vastava ettepaneku esita-

alkoholi müügi piiramist, siis peaks

„Alkoholireklaami piiramine või

dud vedelikele.” Nimetatud ette-

mine raamatus on ootamatu just

see olema KOV pädevuses, kes on

lauskeelustamine.” Kõnealune et-

panek tundub kahjuks kosmeeti-

põhjusel, et selge enamus ei pida-

kohaliku elu osas pädevam kind-

tepanek ei saanud samuti töö-

katoodetega kauplevate isikute

nud seda üleüldse asjakohaseks

lasti kui riik (riigi tasandil kõigile

grupis enamuse toetust. Viimast

karistamisena, eriti veel juhul, kui

ega vajalikuks. Iseenesest oleks

ühesuguse keelu seadmine võib

ilmselt põhjusel, et kehtiva õigu-

selline erimaks kohalduks puhtalt

võrdlemisi kummaline olukord, kui

kaasa tuua väga ebaproportsio-

sega on juba praegu alkoholirek-

fakti alusel, et toode sisaldab al-

isik saab valimistel hääletada,

naalsed ja põhjendamatult raskeid

laam märkimisväärselt piiratud

koholi. Puudutatud kaupade ring

neva omandiõiguse riivega (intellektuaalne omand).

Alkoholipoliitika rohelisest raamatust

täieliku keelu korral saaksid mõis-

Seega reklaami

tähelepanu ilmselgelt välismaised tootjad.

kangema alkoholi hind kujuneks

lises raamatus sisalduvad ette-

toodetele jt joomiseks mittemõel-

8 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

- SEADUSANDLUS -

kujuneks sellisel juhul väga laiaks ja ilmselt satuksid sellesse ringi ka kaubad, mille puhul vastav erimaks jääks täiesti arusaamatuks.

Kaubanduskoda kutsub üles roheliste

OTSEKORRALDUSTEENUSE ARENDAMINE E-ARVE PÜSIMAKSETEENUSEKS JA ÜLEEUROOPALISE SEPA

raamatutega tutvuma ja arvamust avaldama

OTSEKORRALDUSTEENUSE KASUTAMINE

Leiame, et antud kujul rohelised raamatud ei arvesta tegelikult

Alates 01.02.2014 ei tohi pangad enam tänasel kujul otsekorraldusteenust

kõiki olulisi asjaolusid ning on

pakkuda1. Otsekorraldusteenuse näol on tegemist populaarse teenusega,

pigem koostatud põhimõttel, et täiendavate piirangute ja keeldude kehtestamises

peituks

justkui

lahendus kõigile probleemidele.

millel on ca 1,5 mln kehtivat makselepingut. 95% teenuse mahust moodustavad maksed 50 ettevõttele. Suurema saajate massi moodustavad väikese maksete arvuga ettevõtted, nt korteriühistud.

Kahjuks pole arvesse võetud, et igal keelul ja piirangul võib olla soovitud mõju kõrval ka negatiivne külg, mis ühel hetkel võib hakata

K

onsulteerides otsekorralduse-

E-arve teenus võimaldab pankadel

ga makseid koguvate klienti-

sissetuleva e-arve alusel luua

dega on jõutud järeldusele, et turu

maksjale eeltäidetud maksekorral-

vabaduse piiramine peab olema

arengu ja efektiivsuse huvides on

duse. Selle alusel saavad maksjad

põhjendatud ja n-ö eksperimendi

otstarbekas praegune otsekorral-

kas seadistada maksekorralduse

korras selle piiramine peab olema

dusteenus lõpetada ja arendada

edaspidise automaatse püsimakse

välistatud.

välja e-arvel baseeruv püsimakse-

või kinnitada iga makse igakord-

teenus, mis on täna pakutava Eesti

selt. Mõlemal juhul säilitab pank

varjutama esimest. Oleme seisu-

Eesti Pangaliit

kohal, et igasugune ettevõtlus-

Eeltoodust tulenevalt olekski prae-

e-arve standardil põhineva teenuse

maksjale ülevaadet raamatupida-

gusel juhul oluline hinnata, kas

edasiarendus. Arvete elektroonseks

misdokumentidest.

väljapakutud keelud ja piirangud

muutmine aitab hoida kokku kulusid

aitaksid ka tegelikult kaasa valit-

2

ja säästa loodust ning see on koos-

Saajad saavad edaspidi ühe doku-

kõlas Euroopa Komisjoni eesmärki-

mendina edastada panka nii arve

dega3. Alternatiivina oleks võimalik

kui maksenõude. Juhul kui ettevõt-

asendamise

kasutada ka üleeuroopalist SEPA

tel on kliente, kellel puudub arvete

eelduseks on

[ELi ühtne euromaksete piirkond

vaatamise

(i.k Single Euro Payments Area)]

panga kaudu, peab ettevõte otse-

otsekorraldusteenust.

korralduse asendamiseks e-arve

suse seatud eesmärkide täitmisele

Otsekorralduse

ning oleksid reaalselt ja mõistlike

e-arve teenusega

kuludega rakendatavad ning Eestis kohased.

ettevõtte võimekus väljastada Eesti e-arve standardile vastavaid e-arveid või koostöö e-arvete

eelkõneldud dokumentide kohta arvamust oma liikmetelt hiljemalt 7. jaanuariks

interneti-

püsimakse teenusega võimaldama E-arve ja e-arve püsimakseteenus

oma kliendil tellida panka saadetavale e-arvele lisaks arve muul viisil (vastavalt senisele kokkuleppele

E-arve ja e-arve püsimakseteenuse

ettevõtte ja kliendi vahel, nt pos-

kasutuselevõtuga toovad pangad

tiga või e-postiga). Sel juhul liigub

ei ole sama, mis

turule otsekorraldusest moodsama

panka e-arve, mille alusel loob pank

otsekorralduse

ja mugavama makseteenuse, mis

maksjale eeltäidetud maksekorral-

maksenõue, e-arve

hakkab asendama või konkureerima

duse, mis kuulub tasumisele e-arve

otsekorraldusteenusega ka teistes

püsimakseteenusega ja maksja

operaatoriga. E-arve Kaubanduskoda ootab

võimalus

sisaldab lisaks

riikides. Tänaseks on e-arvel põhi-

saab ettevõttelt eraldi arveteatise

maksenõude infole

neva makseteenuse väljaarenda-

kokkulepitud viisil ka edaspidi. Hin-

kõiki arve andmeid

mist alustanud Soome ja Prantsus-

nanguliselt on klientide hulk, kes kasutavad otsekorraldust, kuid pole

da nii Koja kui ka Sotsiaal-

ning asendab

maa ning Soomes asendatakse e-

täielikult paberarvet.

arvega siseriiklik- ning pangasisene

regulaarsed internetipanga kasuta-

ministeeriumi kodulehel.

otsekorraldusteenus 2013. aastal.

jad ca 100 000.

aadressile mart@koda.ee.

Mõlema rohelise raamatu tekstiga saab lähemalt tutvu-

9 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

- SEADUSANDLUS -

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUM igal laupäeval kell 15.00.

Saate kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

Planeeritavad tegevused

Üleeuroopaline

Saajal:

SEPA otsekorraldus

• Lisandub maksjalepingute sõl-

Otsekorraldusteenus tänasel kujul kaob turult hiljemalt 1. veebruarist

mimise ja andmebaasi halda-

Paljud pangad pakuvad juba täna

2014 ning ettevõtted, kes muuda-

Alternatiivina oleks võimalik otse-

mise kohustus (täna haldavad

e-arve panka edastamise teenust,

tusi läbi ei vii, ei saa oma kliendile

korraldusteenuse mahud viia üle

andmebaasi pangad).

e-arve püsimakse teenus arenda-

pakkuda maksevõimalust ei otsekorralduse aga e-arvega.

üleeuroopalisse SEPA otsekorral-

• Tarbija 8 nädalase (no ques-

takse välja 2013. aasta I poolaastal

dusteenusesse, kuid see tooks kaasa

tions asked) tagasinõude õigu-

ning esimesed kliendid saavad

kardinaalsed muudatused otsekor-

sega kaasneb määramatus ja

hakata teenust kasutama alates 1.

Pangad valmistavad ette otsekor-

raldusteenuse loogikas. Seetõttu on

käsitöö raha saaja jaoks, lisaks

juulist 2013.

raldusega maksjatele mõeldud üht-

esialgu otsustatud eelistada SEPA

tagasi nõude õigus 13 kuud

otsekorraldusteenust vaid piiriüles-

autoriseerimata OK puhul (nt

Otsekorralduse e-arve teenusega

nuse ülemineku aja otsustab iga

te tehingute puhul ja pangad ana-

eba korrekt selt

vormistatud

asendamise eelduseks on ettevõt-

saaja, siis on vajalik saajapoolne

lüüsivad võimalusi teenuse turule

või puu duv OK leping maksja

te võimekus väljastada Eesti e-

maksjatest klientide informeerimi-

ja saaja vahel).

arve standardile vastavaid e-arveid

ne. Üleminekuks töötatakse välja

või koostöö e-arvete operaatoriga.

ka eraldi kommunikatsioonikava.

toomiseks.

• Kõrged arenduskulud.

lustatud sõnumid, kuna täpse tee-

E-arve ei ole sama, mis otsekorral-

Üleeuroopalise otsekorraldusteenuse siseriikliku kasutamise osas on

Pangal:

duse maksenõue, e-arve sisaldab

teenuse kasutajad toonud välja järg-

• Kaob ülevaade maksjate nõus-

lisaks maksenõude infole kõiki ar-

olekust oma kontot debiteeri-

ve andmeid ning asendab täielikult

mised puudused:

da (kuritahtliku saajaga seon -

paberarvet.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012 2 http:/www.pangaliit.ee/ arveldused/e-arve

Maksjal:

duv turvarisk), kuna mandaat

• Kaob võimalus lepingute sõlmi-

on maksja poolt antud saajale.

Ettevõtted, kes soovivad kasutada

market/e-commerce/docs/

miseks pangas (lepingu peab

Tekib vajadus sõlmida kõikide

e-arve teenust peavad vastava

communication2012/

sõlmima teenusepakkuja juu-

maksjatega SEPA OK maksja

funktsiooni koos oma pangaga

SEC2011_1641_en.pdf

res) — Pangad on otsinud ka või-

raamleping, et maksja saaks

välja arendama. Koostöös pangaga

malusi ise teenusepakkuja ni-

teenust üldse kasutama ha -

mõeldakse läbi ka olemasolevate

mel lepingute sõlmimiseks, kuid

kata ning seejuures oleks ta-

otsekorraldusteenusega maksjate

seda takistab asjaolu, et SEPA

gatud määruses nõutud es-

üleviimine e-arve teenusele. Ar-

otsekorraldusskeem ei toeta

mane turvalisus (whitelist,

vestama peab võlaõigusseadusest

vastavat võimalust sobiva info-

blacklist, limii did, regulaar-

tuleneva kahekuulise klientide

vahetuse standardiga.

sus).

etteteavitamisperioodiga ning tea-

3 http://ec.europa.eu/internal_

• Kaob võimalus saada pangast

• Kõrged arenduskulud ning liitu-

vituseks kuluva ajaga, seega on

ülevaadet oma kehtivate mak-

mis- ja aastatasud otseliikmele

vajalik ettevalmistuste läbiviimine

Loe lisaks:

selepingute kohta.

(EBA Clearing).

hiljemalt 22. novembriks 2013.

www.eestipank.ee/sepa.

10 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

- SEADUSANDLUS -

KUTSEHARIDUSE KOOLITUSTELLIMUSE TAUSTAST

H

KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

teadusminis-

siaali selle oluliseks kasvatamiseks,

peale lõpetamist tööle asunud, kui

sed. Vanemaealised on pigem hu-

teerium on koostanud riik-

näiteks info ja side sektor, masi-

palju lõpetajatest asunud erialasele

vitatud näiteks aianduse eriala-

liku koolitustellimuse analüüsi

natööstus, elektroonikatööstus.

tööle ning kui palju on 6 kuud

dest, teraapia ja taastusravi ning

sotsiaalse ja majandusliku vaja-

Lisaks näeb tööjõuvajaduse prog-

peale kooli lõpetamist töötud.

sotsiaaltöö ja nõustamise valdkon-

duse kohta kutsehariduses aasta-

noos 2019. aastaks ette ca 13 300

tel 2013-2015. Riikliku koolitus-

oskustöötaja ja 3700 teenindaja

Kutseõppesse astujate arv oli era-

dunud pigem mootorliikurite, lae-

tellimuse analüüsi eesmärgiks on

lisandumist tööturule.

kordselt kõrge 2009. aastal (12 609

vanduse ja lennundustehnika,

vastuvõetut), millist tulemust lähi-

muusika ja esituskunstide eriala-

aridus-

ja

kutsehariduse koolitusvajaduse

dadest. Alla 20aastased on suun-

väljaselgitamine lähtudes oma-

Kuigi tööjõuvajaduse prognoosis

aastatel enam ei prognoosita. Kooli

dele, ehitus ning elektroonika

korda sotsiaalsest ning majandus-

kasutatavad majandusharud ei ole

meelitas õpilasi eeldatavalt majan-

valdkondadesse.

likust vajadusest.

otseselt ühendatavad Haridusmi-

dussurutis, kui suuresti tööpuu-

nisteeriumi poolt koostatud kooli-

dusest tingituna jätkati või alustati

Lisaks sotsiaalsetele ja majandus-

Majandusliku vajaduse hindamise

tustellimuses toodud õppekava-

õpingutega. Kasvanud on ka vane-

likele vajadustele lähtub minis-

peamisteks alusteks on võetud

rühmadega, saab paljudel erialadel

maealiste õppurite osakaal kutse-

teerium koolitustellimuse koosta-

Majandus- ja Kommunikatsiooni-

paralleele siiski tõmmata. Väga

õppes, kus näiteks 2007/2008 õp-

misel ka õppeasutuste võimest

ministeeriumi koostatud tööjõuva-

väärtuslikku infot õpetatavate eri-

peaastal oli kutseõppes 4% 25-

õpet tellitud mahus läbi viia, lähtu-

jaduse prognoos aastani 2019 ning

alade nõudluse kohta tööturul an-

29aastaseid ning 11% üle 30aasta-

valt õppeasutuste taotlusest õppe-

andmed õppeasutuste lõpetajate

nab õppeasutuste poolt igal aastal

seid ja suurema osa moodustasid

kohtade saamiseks ning teisalt

rakendumise kohta tööturul. Töö-

läbiviidav tagasisideuuring lõpeta-

ikkagi alla 20aastased (67%). Sa-

senise riikliku koolitustellimuse

jõuvajaduse prognoos näitab, et

jate seas. Kuus kuud peale õpingu-

mas aga 2011/2012. õppeaastal

täitmise statistikast.

rohkem vajatakse töötajaid tööt-

te lõppemist võtavad koolid ühen-

moodustasid suurima õppurite

levas tööstuses, kaubandussek-

dust endiste õpilastega, et välja

hulga küll alla 20aastased (54%),

2013. aastaks on riikliku koolitus-

toris, ehituses, veonduses ja laon-

selgitada nende edasine käekäik.

kuid seda juba märgatavalt vähe-

tellimuse koolituskohtade arv kok-

mal määral ning 26% oli 20-24-

ku 23 575, 2014. aastal 24 751

duses ning eelkõige valdkondades, kus loodav lisandväärtus töötaja

Alltoodud graafik näitab, kui palju

aastased, 7% oli 25-29aastased

koolituskohta ja 2015. aastaks pla-

kohta on suurem või on potent-

kutsekoolide lõpetajaid on 6 kuud

ning koguni 13% oli üle 30aasta-

neeritakse 24 966 koolituskohta.

KUTSEKOOLI LÕPETAJATE TÖÖHÕIVE 6 KUUD PEALE KOOLI LÕPETAMIST

tööle asunuid erialasele tööle asunuid

OLULINE:

töötuid

• Tööjõuvajaduse prognoos näitab, et rohkem vajatakse töötajaid töötlevas tööstuses, kaubandussektoris, ehituses,

70 60 50

kus loodav lisandväärtus töötaja kohta on suurem või

54%

on potentsiaali selle oluliseks kasvatamiseks, näiteks

80

info ja side sektor, masinatööstus, elektroonikatööstus.

43%

39%

30 20

veonduses ja laonduses ning eelkõige valdkondades,

64%

62%

26% 19%

10

Pikemalt on võimalik ministeeriumi analüüsiga tutvuda Koja 12%

0 2009

2010

2011

kodulehel www.koda.ee ning oodatud on kõik kommentaarid ja ettepanekud e-posti aadressile koidu@koda.ee.

11 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

- EUROOPA UUDISED -

MAJANDUSKASVU

ETTEVÕTJA KÜSIB: KAS JUHATUSE LIIKMEGA VÕIB SÕLMIDA TÖÖLEPINGU?

V

VÕTI

REET TEDER Kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Euroopa Komisjon on paberile pannud „Progressi võimaldavate tehnoloogiate Euroopa strateegia — võimalus majanduskasvuks ja uuteks töökohtadeks”.

E

äiksemates ettevõtetes, kus juhatuse liige täidab lisaks

uroopa Komisjon (EK) on pa-

ärakasutamiseks ja nende turus-

berile pannud „Progressi või-

tus-valmiduse kiirendamiseks;

maldavate tehnoloogiate (PVT)

• puuduvad tooteesitluse ja kont-

täiendavaid ülesandeid, jääb tihti

Euroopa strateegia — võimalus ma-

septsioonide toimivuse projek-

ebaselgeks, kas ja millistel tingi-

janduskasvuks ja uuteks töökoh-

mustel võib juhatuse liikmega sõl-

tadeks” (Teatis). Tegemist on Ko-

mida töölepingu. Kui juhatuse liige

misjoni teise teatisega sellel tee-

kasutamine ja koordineerimine;

täidab ainult seadusest või põhikir-

mal. Teatises määratleb EK need

• puudulik juurdepääs riskikapi-

jast tulenevaid juhatuse liikme

tehnoloogiad, mis EK hinnangul,

ülesandeid, siis võib temaga sõlmi-

võttes aluseks praegused teadus-

• ELi siseturu killustatus ning eri

da juhatuse liikme lepingu. Kirjel-

uuringud ja turusuundumuste ma-

piirkondade ja liikmesriikide va-

datud olukorras ei ole juhatuse

jandusliku analüüsi, võimaldaksid

helised regulatiivsed erinevu-

liikmel lubatud tulenevalt töö-

Euroopas progressi. Need on: mikro-

lepingu seadusest (§ 1 lõige 5) täita

ja nanoelektroonika, nanotehno-

oma kohustusi töölepingu alusel.

loogia, fotoonika, kõrgtehnoloo-

juhtimisele

samaaegselt

veel

tid; • riiklike ressursside ebatõhus

talile;

sed; • oskustööliste ja ettevõtjate vähesus.

gilised materjalid, tööstuslik bioSeadusest aga ei tulene absoluut-

tehnoloogia ning uudsed tootmis-

Loomulikult soovib EK nende puu-

set keeldu, et juhatuse liige ei

süsteemid. Olukorra analüüsis tõs-

duste vastu midagi ette võtta ja

saaks töötada samas ettevõttes

tetakse esile järgmisi punkte:

pakub välja järgmist:

• EL on PVTde arendamises üle-

• keskendada ELi poliitikameet-

töölepingu alusel. Kui juhatuse liige peab täitma ettevõttes täiendavaid ülesandeid, mis väljuvad

maailmne liider;

juhatuse liikme kohustuste piiri-

• EL ei kasuta ära oma teadmis-

dest, siis on lubatud juhatuse liik-

tebaasi;

mega sõlmida tööleping. Näiteks

med järgmises mitmeaastases finantsraamistikus teadusuuringutele ja innovatsioonile ning

• ELi suurim nõrkus on see, et ta

ühtekuuluvuspoliitikale ning

ei oska oma teadmistebaasi

prioritiseerida EIP laenutehin-

et edukas üle-

toodetesse ja teenustesse suu-

guid PVTde kasutamise soo-

võib temaga sõlmida kaks lepingut:

kandmine eeldab

nata;

dustamiseks;

esiteks juhatuse liikme kohustuste

tootjaid, kes on

kui juuksur on juhatuse liige ning

EMSK on seisukohal,

samas ettevõttes ka juuksur, siis

täitmiseks juhatuse liikme leping

• PVTdega seotud tootmise puu-

• tagada ELi ja riikide meetmete

dumine on ELile väga kahjulik

koordineerimine, et saavutada

kahel põhjusel: lühemas pers-

nendevaheline sünergia ja vas-

ning teiseks tööleping juuksuri

suutelised

ülesannete täitmiseks.

tehnoloogiat looma

pektiivis jäädakse ilma kasvu ja

tastikune täiendavus ning an-

ja rakendama, ning

uute töökohtade loomise või-

da vajaduse korral vahendid

EMSK arvates ei ole

malustest; pikemas perspek-

Seega on võimalik juhatuse liikmega sõlmida tööleping juhul, kui töö-

ühiskasutusse;

tiivis võib tekkida teadmiste

• moodustada väline PVTde töö-

lepingu alusel tehtav töö ei kujuta

Euroopas piisavalt

loomise puudujääk. Komisjoni

rühm, kes annab komisjonile

endast juhatuse liikme kohustuste

ettevõtteid, kes

meelest on nende puuduste

nõu PVTdega seonduvate poli-

täitmist.

konkureeriksid

põhjused järgmised:

ülemaailmsetes MARKO UDRAS Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

kõrgtehnoloogilise tootmise sektorites.

• PVTde jaoks ühise määratluse või arusaama puudumine; • poliitiliste meetmete ebapiisavus PVTde sünergilise mõju

itikaküsimuste alal; • mobiliseerida olemasolevad kaubandusmeetmed, et tagada aus konkurents ja võrdsed rahvusvahelised tingimused.

12 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

- EUROOPA UUDISED -

E

uroopa ettevõtete ühine

tuuris — tegemist on Euroopa Liidu

hääl Tai Kuningriigis

finantseeritava initsiatiiviga, mida

Seda EK teatist arutas ka Euroopa

Samal ajal kui USA rakendab pal-

Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

judes valdkondades vabaturu ka-

EMSK leidis järgmist: see stratee-

pitalismi, on tema militaarne/

gia on kavandatud selleks, et

tööstuslik süsteem seotuna tema

Bangkokis asuv Euroopa ASEAN

partnerist koosnev konsortsium,

edendada ELi kodanike ja et-

maailmas juhtival positsioonil ole-

ärikeskus (EABC) alustas ametli-

kelle hulgas on ka Eurochambres

tevõtete igapäevaeluks vajalike

vate ülikoolidega loonud äärmselt

kult tööd käesoleval aastal. Selle

ja Euroopa kahepoolsed kauban-

kõrgtehnoloogiliste toodete ELis

viljaka pinnase leiutistele ja roh-

missiooniks on „Toimida Euroopa

duskojad Tais.

paiknevat tootmist aastani 2020

ketele ideedele, mida saab valit-

ettevõtete häälekandjana Tais,

ja pärast seda.

sevas ettevõtluskultuuris ja suu-

eesmärgiga arendada Euroopa et-

rel turul ära kasutada. Aasia riigid

tevõtete jaoks soodsat ettevõtlus-

Euroopas paiknev kõrgtehnoloo-

pakuvad uutele ettevõtetele ak-

kliimat, suurendada investeerin-

giliste toodete tootmine ei ole

tiivset riigipoolset toetust ja kait-

gute mahtu ja turuvõimalusi Tais,

Tai Kuningriigil on Euroopa ette-

praegu ülemaailmsetel turgudel

set kuni need on end sisse sead-

ning propageerida Taid ja Kagu-

võtetele paljut pakkuda. Kagu-

piisavalt konkurentsivõimeline,

nud. Nad on olnud välisinvestee-

Aasia

Assotsiatsiooni

Aasia suuruselt teise majandu-

kuigi Euroopa teadus- ja arendus-

ringute jaoks avatud ja samas ka

(ASEANi) kui suure potentsiaaliga

sena kujutab see Euroopa inves-

tegevust peetakse maailmaklassi

atraktiivsed. Tänu kõnealustele

kaubandus- ja investeeringutur-

torite jaoks endast potentsiaalset

kuuluvaks. Probleem ei ole mitte

välisinvesteeringutele on nad saa-

gusid”.

ärikeskust: 70% selle SKPst tuleb

Euroopa kõrgtehnoloogilise toot-

bunud tehnoloogad vastu võtnud

mise jõudluses või suutlikkuses,

ja kasutavad neid.

vaid suutmatuses teadus- ja aren-

juhib 16 Euroopas ja Tais asuvast

Maade

Suure kasvupotentsiaaliga turu rakendamine

ekspordist, mis näitab, et riik on EABC peamiseks prioriteediks on

maailmaturuga hästi integree-

olla Euroopa erasektorite huvide

ritud.

dustegevust tootmisse üle kanda.

Kokkuvõtteks — strateegias soo-

eestkõneleja Tai Kuningriigis.

Tegelikult seisneb komisjoni stra-

vib EK lisaks otsesele teadus- ja

EABC on võtnud südameasjaks

Tai ekspordil põhinev mudel pee-

teegia tehnoloogia suunamises

arendustegevusele toetada ka

saada propageerimistöö kaudu

geldub selle suures arvus Aasia

tootjatele. Ent EMSK on seisuko-

katsesarju, et arendada välja pro-

strateegiliseks suhtluspartneriks

riikidega sõlmitud kaubandus-

hal, et edukas ülekandmine eel-

totüübid ja uuenduslikud toot-

Euroopa Liidu, Tai Kuningriigi ja

lepingutes. Lepingud on sõlmitud

dab tootjaid, kes on suutelised

missüsteemid, et muuta tehno-

ASEANi

majandus-

selliste riikidega nagu Hiina, Jaa-

tehnoloogiat looma ja raken-

loogiad toodeteks.

suhete arendamisel. EABC esime-

pan ja India, Austraalia ning Uus-

ses ärivaldkonna taustadoku-

Meremaa. Tai ja Euroopa Liit tee-

dama, ning EMSK arvates ei ole

piirkonna

Euroopas piisavalt ettevõtteid,

Sellega seoses on EMSKil kaks

mendis, mis saadeti välja 2012

vad nüüd tööd selle nimel, et libe-

kes konkureeriksid ülemaailmse-

soovitust. Esimene soovitus on, et

juunis, on toodud kaheksa EABC

raliseerida omavahelist kauba-

tes kõrgtehnoloogilise tootmise

strateegia rõhuasetus ei tohiks

töögrupi soovitused Euroopa Liidu

vahetust veelgi, mis aitaks po-

sektorites.

kahjustada ELi teadus- ja aren-

ja Tai ärisuhete parandamiseks

tentsiaalsetele investoritele veel-

dustegevust ega vähendada selle

ning Tai kui konkurentsivõimelise

gi paremaid võimalusi pakkuda.

Euroopa Majandus-

ulatust, kuna teadustegevus, eriti

ja atraktiivse investeerimissiht-

ja Sotsiaalkomitee

just alusuuringud, on vajalik alus

turu positsiooni tugevdamiseks.

soovib näha,

tulevaste progressi võimaldavate

et suurem rõhk

Tai Kuningriigi rahvaarv on 67 miljonit, seal on 39 miljonist ini-

tehnoloogiate tekkimiseks. Teine

EABC toimib ka platvormina Eu-

mesest koosnev tööjõuturg ning

soovitus on, et kõnealust stratee-

roopa ja Tai ettevõtjate kokku-

kiiresti kasvav keskklass. Seega

pannakse Euroopa

giat, mis näib tuginevat n-ö uute

toomisel, nt networking-ürituste,

on Tai mitte ainult peamine toot-

Liidu tootmis-

tehnoloogiate turule lükkamisele,

seminaride või Euroopa Liidu

miskeskus, vaid ka mitmetele sek-

ettevõtete suutlikkuse

peaks täiendama ka turule tõm-

messibokside kaudu. Olles Euroo-

toritele: turismist finantsteenus-

bamine pikaajalistelt tootjatelt.

pa Liidu ettevõtete jaoks väravaks

teni, autotootjatest põllumajan-

Sellest tulenevalt soovib EMSK

erinevatele teenustele ja ressurs-

dusettevõteteni, huvi pakkuv tar-

näha, et suurem rõhk pannakse

sidele, mida Tai pakub, soodustab

bijaturg.

Euroopa on juhtpositsioonil kee-

ELi tootmisettevõtete suutlikkuse

see infovoogu ja täiendab olemas-

mia ja tööstustehnoloogia sek-

suurendamisele.

olevaid ettevõtlust toetavaid struk-

Tai paistab oma regioonis silma ka

tuure.

ettevõtluse lihtsuse poolest: Maa-

suurendamisele.

toris. Tugev positsioon on tal ka

ilmapanga Doing Business Index

farmaatsia- ja biotehnoloogiasek-

PVTde programmil peab olema

toris. Alates 1957. aastast on ELis

strateegia Euroopa nõrkade sek-

Täiendamine, avaliku ja erasek-

2012 edetabelis on riik 18. kohal,

rajatud aga vaid kolm ülemaa-

torite tugevdamiseks ja nende

tori partnerlus ning jätkusuut-

mis on oluliselt kõrgem koht kui

ilmset kõrgtehnoloogiaettevõtet:

sektorite ärakasutamiseks, kus ta

likkus on peamised selle organi-

teistel regiooni ja paljudel Euroo-

ASML, Nokia ja SAP. Muude maa-

on suhteliselt tugev. Eriti medit-

satsiooni edu tagada aitavad fak-

pa riikidel. Võrreldes mõnede

ilma piirkondadega võrreldes on

siinitehnoloogia ja tervishoiu-

torid ning need peegelduvad ka

suuremate naaberriikidega do-

EL olnud pidevalt teistest maas.

seadmete sektoris.

selle organisatsioonilises struk-

mineerib Tai majandust avatud

13 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- VÄ L I S S U H T E D -

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

EUROOPA ASEAN ÄRIKESKUS BANGKOKIS VIIB

EUROOPA ETTEVÕTTED „AASIA SAJANDISSE”

EABC Thailand

Käesoleval aastal Bangkokis tööd alustanud Euroopa ASEAN ärikeskuse (EABC) missiooniks on edendada Euroopa Liidu ja Tai majandussuhteid ning luua Euroopa ettevõtetele selles regioonis paremaid võimalusi, samuti tutvustada Tai Kuningriigi pakutavat Euroopa investoritele, kes soovivad oma tegevust teistesse riikidesse laiendada. Tai Kuningriik on Kagu-Aasia suuruselt teise majandusega riik, mille strateegiline asukoht Aasia südames on ideaalne stardiplatvorm nendele ettevõtetele, kes soovivad tegutseda turul, millest üsna pea on saamas maailma suurim ühisturg.

ettevõtlikkus, mille illustreerimi-

Juba aastal 1992 allkirjastatud

usuvad, et integratsioon peaks

konkurentsivõimele lisajõudu ning

seks sobib asjaolu, et inglise keelt

ASEANi vabakaubanduslepinguga

samuti kogu regiooni majandus-

on suund, mida EABC propageerib

räägib peaaegu kogu ärikogukond,

(AFTA) võeti eesmärgiks äratada

kasvule tõuke andma ning kasvu-

aktiivselt tegevustes, mille abil

eriti aga nooremad ettevõtjad.

huvi uute investorite seas, kõrval-

määrad jõuavad tõenäoliselt üsna

soovitakse suurendada Euroopa

dades tariifsed ja mittetariifsed

pea Hiina ja India vastavatele näi-

investeeringuid Kuningriiki,” ütleb

kaubandustõkked ning tugevda-

tajatele järele. See on asi, mida po-

EABC juht John Svengren.

des piirkonna konkurentsieelist.

tentsiaalsed Euroopa investorid

Tai strateegiline asukoht Aasia sü-

Kui saab teoks 2015. aastasse ka-

peaksid pidama silmas, kui kaalu-

Euroopa Liit on hetkel peamine

dames on ideaalne nende ette-

vandatud ASEANi majanduspiir-

vad oma ettevõtte viimist välis-

välismaiste otseinvesteeringute

võtete jaoks, kes soovivad teenin-

kond, saab Kagu-Aasiast maailma

maale.

allikas ASEANi riikides. Piirkond-

dada antud piirkonna peamisi turge.

suurim ühisturg ja tootmisbaas,

Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni

mis võimaldab kaupade, teenuste,

„Kagu-Aasia piirkondlik integrat-

greerimine võib kujutada endast

(ASEAN) aktiivse liikmena on Tai

investeeringute, kapitali ja tööjõu

sioon tähendab Euroopa Liidu

olulist nihet ELi-ASEANi kauban-

riik teinud palju tööd selleks, et

vaba liikumist kogu piirkonnas. See

ettevõtetele suurt potentsiaali.

dussuhetes, sest mõlemad piir-

luua tihedad majandussidemed

vähendab tootmiskulusid ning

Unikaalne strateegiline eelis, mida

konnad kaaluvad hetkel täieliku

oma naabritega ning saavutada

loob ideaalsed tingimused välis-

kujutab endast juurdepääs sellele

vabakaubanduspiirkonna kehtes-

seeläbi parem integreeritus.

investoritele. Majandusteadlased

tohutusuurele turule, annab Tai

tamist.

Värav Kagu-Aasiasse

liku majanduse tõenäoline inte-

EABC boks messil Food and Hotel 2012.

Lisainfo EABC kohta: www.eabc-thailand.eu.

14 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- KOJA LIIKMED -

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

VÄIKE SUURE NIMEGA ETTEVÕTE – KAIDI TALSEN

ORTO AS

Toimetaja

Sel aastal oli Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis võimalik näha näitust tänavu oma 80. juubeliaastat tähistava kosmeetika ja kodukeemiatoodete tootmisega tegeleva ettevõtte Orto pakenditest läbi aegade.

V

ähe on neid, kes ei oleks

banduskoda ettevõtet ka tänu-

sul on tootevalik muutunud, vahe-

alla võeti tööle kolm Eesti Tarvita-

kuulnud Ortost. Kõik, kes

kirjaga. Külastasime sel puhul juu-

peal katsetati isegi plastmööbliga.

jate Keskühisuse Keemiatehase

on pisutki vanemad kui 25, peak-

bilari ning ajasime juttu ettevõtte

Tänasel päeval on Orto tuntud

töölist. Orto nime hakkas ettevõte

sid mäletama ümmarguses valges

juhi Gunnar Laasiga.

peamiselt selliste tootesarjade

kandma 1937. aastal pärast ühine-

nagu Puhas Loodus, Puhas Limpa,

mist tööstuskaubanduse osaühin-

pakendis päevituskreemi, pesupulbrit Pipi, kelmika pudelikujun-

Orto algusaastatel arendati pea-

Solar ja Plix poolest. Eesti juhtiva

guga Estonafta. Nimi Orto pärineb

dusega Perešampooni või Orto

miselt nelja tootesuunda — tarbe-

kosmeetikatootjana järgib ettevõte

kreekakeelsest sõnast „orthos”

kingaviksi. Laia tootevalikuga tõ-

keemia (määrded, õlid, värvid, liim,

üldist „rohelist” trendi, valmistades

(sirge, õige).

siseltvõetav ettevõte on Orto ka

tint, äädikas), kodukeemia (pesu-

võimalikult puhtaid tooteid.

täna, oma 80. juubeliaastal. Kogu

pulber, saapakreem, põrandavaha,

oma tegutsemise aja on firma

metallipuhastaja), tööstuskeemia

olnud ka Eesti Kaubandus-Töös-

(taskulambipatareid) ja parfümee-

tuskoja liige. Tänuks pikaajalise

ria (seep, hambapasta, kölnivesi,

Orto ajalugu sai alguse 1932. aas-

väikeettevõte. Töötajate arvu vä-

liikmelisuse eest tunnustas Kau-

juukseõli, näokreem). Aastate jook-

tal, kui Tallinna Ühise Haigekassa

henemine on suuresti tingitud

Nõukogude ajal pea 800 inimesele Suurettevõttest väikeseks

tööd andnud ettevõttest on tänaseks saanud 22 töötajaga moodne

tehnoloogia efektiivsemaks muutumisest. Orto juhi sõnul võetakse ettevõttesse tööle neid, kellel on soov midagi ära teha. Suurem osa ettevõtte „uuema aja” töötajaid on saanud spetsiifilise väljaõppe juba ettevõttes sees, pikaajaliselt firmas töötanud spetsialistide käe all. „On paratamatus, et inimestest on reaalainete valdkonnas puudus.

Tudengid tahavad minna tööle nn vingetesse ja maailmakuulsatesse ettevõtetesse,“ nentis Gunnar Laas.

Ettevõte on oma pika ajaloo jooksul elanud üle nii kergemaid kui ka keerulisemaid perioode. Gunnar Laas näeb kriisides aga ka positiivset poolt. Hiljutise finantskriisi valguses sõnas ettevõtte juht: „Kriisi mõju turule on puhastava Orto kreemipakkijad 1950ndatel.

toimega, tuleb üle vaadata toote-

15 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- KOJA LIIKMED -

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

2012

1940

1950

1978

portfellid, investeeringud ning

ettevõtte juht. Laasi sõnul tuleb

väikeste kosmeetikatootjate mahud

las heade tootmistavadega ja kirjel-

tulevikku puudutavad lennukad

neil tihedas konkurentsis jälgida,

veel Ortoga konkureerima ei ulatu,

datud ka vastavas ISO standardis.

ideed. Kriisiolukord nõuab kiiret

mida teised kosmeetikaettevõtted

kuigi need on omale kindla koha

Kosmeetikaalase

reageerimist, mis on kergem väi-

teevad ning viima end kurssi ka

leidnud. „On koduõlletegijad ja on

võtmeteguriks on tooteohutus, mille

kestele ettevõtetele nagu Orto.

tooraineturu muudatustega, et

kodukosmeetika tegijad, igal asjal

eest vastutab tootja. Tootjal on ko-

Tänu tasakaalustatud tooteport-

pakkuda võimalikult konkurentsi-

on oma nišš. See ongi ettevõtlus,”

hustus viia iga toote kohta läbi ohu-

fellile ning õigetele turunduslikele

võimelisi tooteid.

sõnas Laas.

tuse hindamine. Kosmeetikatoodete

seadusandluse

puhul on see riskihindamise prot-

tegevustele kasvas kriisiaastatel

sess, mis sarnaneb põhimõtteliselt

Orto käive stabiilselt 10-15%. Kind-

Aastate jooksul on Orto tooted tei-

lasti hakkasid tarbijad kriisiaasta-

nud läbi olulise kvalitatiivse muu-

tel Eesti kosmeetika ja kodukeemia

tuse. Võib kindlalt öelda, et Orto

tootjatele

tooted ei jää kvaliteedilt ja mõjult

Ettevõtte juhi hinnangul ei ole

konkurentidele, ei välis- ega kodu-

hind enam see peamine eelis, mil-

maistele, mitte millegagi alla. „Aga

lega kodumaine toode välismais-

Juhi sõnul on kriis olnud väga hea

umbusk keemiatööstuse kui ter-

tega Eesti turul konkureerib. Laasi

Selleks, et ühe väikeettevõtte hääl

vundamendi ladumiseks uuele

viku vastu on ajalooline ning seda

sõnul mõjutavad kosmeetika- ja

kurtidele kõrvadele ei kostuks, saab

kasvuperioodile. Aastatel 2009-

on palju,“ ütles Laas.

keemiatoodete hinda väga palju

abi kuulumisest erialaliitudesse ning

rohkem

tähelepanu

pöörama.”

Rangelt reguleeritud valdkond

mistahes teise ala riskihindamise protsessiga,” selgitas ettevõtte juht.

Väike saab abi liikmelisusest

seda valdkonda reguleerivatest

esindusorganisatsioonidesse. See-

dusse, mille tulemused on jõudnud

Kui Orto tooted kvaliteedilt teiste

määrustest tulenevad karmid nõu-

tõttu kuulubki Orto mitmesse orga-

turule aastatel 2011-2012.

tootjate omadele alla ei jää, siis kas

ded. „Keemiatööstus, mille alla meie

nisatsiooni, sealhulgas Eesti Kau-

ettevõttel pole tekkinud mõtet ka

tootmine kuulub, on väga tugevalt

bandus-Tööstuskotta ja Eesti Kee-

teistele turgudele liikuda ja eks-

reguleeritud tööstusala. Sellega

miatööstuse Liitu. Nii on võimalik ka

portimist proovida? Gunnar Laasi

kaasneb rohkelt investeeringuid

22 töötajaga ettevõttel anda oma

sõnul soovib Orto olla pigem arves-

ning uurimis- ja paberitööd, et va-

panus riigipoolse ülereguleerimise

tatav tegija Eesti turul kui margi-

jalike muudatustega õigeks ajaks

vältimisse ja tegeleda pigem oma

„Orto tooted on kindlasti leidnud tee

naalne osaleja välisturul. Eestis

valmis olla. Kuigi Euroopa Liidu uus

põhitegevuse, tootmisega.

eestlaste südamesse ning meie 80-

mängib olulist rolli ka Eesti inimese

kemikaalipoliitika (REACH — Regis-

aastane ajalugu räägib järjepidevu-

suhestumine Orto ajalooga. Edu

tration, Evaluation, Authorisation

sest, mis väljendub ka meie klien-

määrab ka see, kui hästi üks või

and Restriction of Chemical Sub-

tuuri stabiilsuses,“ rääkis Gunnar

teine ettevõte müügikettidega läbi

stances) meie ettevõtet otseselt ei

Laas. „Oleme tuntud ja teatud —

saab.

puuduta, mõjutab see meid kasvõi

2010 panustati jõuliselt tootearen-

Eesti kosmeetika konkureerib edukalt välismaisega

toorainete hinnatõusu kaudu,” täp-

meie tooted on müügil nii pealinna

sustas Laas.

peenemates kaubamajades kui ka

Sama mastaabiga kodumaiseid

väikestes külapoodides. Eestlase

tootjaid, kes Ortole konkurentsi

jaoks on oluline eestimaine toode

pakkuda võiksid, Eestis ei ole. Üha

„Kosmeetikatoodete tootmisel järgi-

ning seda osatakse hinnata,“ lisas

enam populaarsust koguvate Eesti

me rangeid nõudeid, mis on kooskõ-

ORTO • Asutatud aastal 1932.

• Kaubanduskoja liige alates aastast 1932.

• Töötajaid 22.

• www.orto.ee

16 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TA G A S I VA A D E -

KAUBANDUSKOJA ÄRIDELEGATSIOON KÜLASTAS SOOME VABARIIKI

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

LIIS LEHESALU Rahvusvaheliste suhete koordinaator

19.-20. novembril külastas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt kokku pandud äridelegatsioon Soome Vabariiki. Visiidi raames kohtuti erinevate Soome ettevõtjatega ning osaleti ka Eesti-Soome foorumil.

V

isiidi eesmärgiks oli saada

Lõunaseminaril kohtus äridelegat-

Illimar Paul, Tallink Silja OY tegev-

värskemat infot Soome ma-

sioon Soome-Eesti võrgustiku liik-

direktor Margus Schults, Helsingi

janduse ning Soome-Eesti majan-

metega. Soome Keskpanga rah-

sadama tegevdirektor Kimmo Mäki

• CF&S Estonia AS,

dussuhetes toimuva kohta. Samu-

vusvahelise majanduse ja majan-

ning Helsingi aselinnapea Pekka

mis on suuremalt

ti soodustada koostööd teadus- ja

duspoliitika nõunik Märten Ross

Sauri logistika ja selle tuleviku

jaolt aktiivsemalt

arendustegevuses nii ülikoolide

esines ettekandega teemal „Soome

teemadel.

tegutsenud muudel

kui ettevõtete vahel. Mõlemad

majanduse areng Euroala võlakrii-

turgudel, pöörab

rii gid soovisid tõsta piirkonna

si valguses”.

enam pilku põhja

atraktiivsust ettevõtluse ja inves-

poole, et lüüa kaasa ka

torite jaoks kui kiiresti arenevat,

Päev jätkus Finlandia Hallis toimu-

ühingu (SEKY) aseesimees Juhani

sealses transpordiäris.

mitmekesist ja integreerunud re-

nud Eesti-Soome foorumiga „Ühes-

Järvi ja Eesti haridus- ja teadus-

Kohtumistel sai mõt-

giooni. Samuti leida koos pare-

koos oleme ainulaadsed” ja äridele-

minister Jaak Aaviksoo üle soome

teid vahetatud mitme

maid lahendusi uutele väljakut-

gatsiooniga liitus ka peaminister

keele õppestipendiumi Eesti ma-

huvipakkuva ette-

setele.

Andrus Ansip. Lisaks Eesti pea-

gistrandile, kelleks osutus Grete

ministrile tervitas foorumil osale-

Kikas Tallinna Tehnikaülikoolist.

CF&S ESTONIA AS:

võttega. CF&S toetab

Keeleõppe tähtsuse rõhutamiseks andis Eesti-Soome Kaubandus-

ka edaspidi selliste

19. novembril algas äridelegatsioo-

jaid ka Soome peaminister Jyrki

visiitide korraldamist.

ni programm Wärtsila külastusega,

Katainen. Foorumi eesmärgiks oli

Inspireerival foorumil osales 150

kus anti ülevaade Wärtsilä Corpo-

arutleda Eesti-Soome koostöö het-

inimest, moderaatoriks oli Eesti

rationi tegevuste kohta globaalses

keseisu ning tuleviku üle. Foorumi

Vabariigi aukonsul Vaasas Pekka

mastaabis ja Eestis (Elering Power

esimeses paneelis arutlesid Soome

Haapanen.

Plant projekti tutvustus Kiisal ja

Kaubanduskoja president Risto E. J.

Wärtsilä Ship Power). 4,2 miljardi

Pentillä, Eesti Kaubandus-Tööstus-

Helsingi programm lõppes suur-

eurose käibega Wärtsilä tegutseb

koja juhatuse esimees Toomas

saadik Mart Tarmaku vastuvõtuga

70 riigis, põhitooted on laeva-

Luman ja Nordic Investment Banki

Eesti Vabariigi Suursaatkonnas.

mootorite- ja jõujaamade valmis-

asepresident Gunnar Okk ettevõt-

tamine ning hooldus. Wärtsilä

luskeskkonna üle laiemas plaanis.

20. novembril oli äridelegatsioon

mootoreid leidub mitmetel Eesti

Ettekanded haridusest ja start-up

Vierumäel ja Lahtis. Vierumäel

lipu all sõitvatel laevadel, uurimis-

ettevõtetest tegid haridus- ja tea-

tutvuti Soome Spordi Instituudi

alast koostööd on alustatud Tallin-

dusminister Jaak Aaviksoo, IT

ja Soome-Eesti Sport Inno Camp

na Tehnikaülikooli Virumaa Kolled-

Kolledži lektor Linnar Viik ning

projektiga. Lahtis tutvusid ette-

žiga. Delegatsiooni tervitas Wärt-

Tuomo Lähdeniemi Fountain Park

võtjad cleantechi, disaini, energia

silä Corporationi asepresident Kari

OY-st. Foorumi kolmandas panee-

ja mehhatroonika valdkondadega,

Hietanen, kohtumisel viibis ka

lis rääkisid majandus- ja kommu-

mis on Lahtis väga tugeval järjel.

arendusjuht Timo Mahlanen ja

nikatsiooniminister Juhan Parts,

Tutvuti UPM Kymmene Plywoodi

müügijuht Johan Hanstén.

Eesti Logistikaklastri arendusjuht

toote- ja tehnoloogiaarendusega.

HARRI RÄSTAS CF&S Estonia AS tegevdirektor

17 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TA G A S I VA A D E -

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

Äridelegatsioon koos Oilon juhatuse esimehe Päivi Leiwoga.

Kim Poulsen, UPM Plywood BA

tust. Lahti programm lõppes firma

suuremat tähelepanu Soome lahe

OÜ), Harri Rästas (CF&S Estonia

ärisuuna juht rääkis kontserni ja

Oilon külastusega. Tutvuti soojus-

piirkonnale — üheskoos oleme uni-

AS), Jüri Rass (EA Reng AS), Kaido

ärisuunast ning UPM Plywood BA

seadmeid valmistava kontserni

kaalsed.

Kukk (UPM-Kymmene Otepää AS),

ärisuuna arendusjuht Kaido Kukk

laboratooriumi ja tehasega. Äridel-

valgustas kontserni ja ärisuuna

egatsiooni võõrustas juhatuse es-

Visiit ja foorum korraldati koostöös

Illimar Paul (Eesti Logistikaklaster),

strateegiat ning arendusvaldkondi.

imees Päivi Leiwo, kes on ühtlasi

EAS Helsingi esindusega, Välis-

Üllas Täht (Ensto Ensek AS), Andrus

Sibeliustalos ütles avasõnad Lahti

ka Soomet välismaal tutvustava

ministeeriumi ja Eesti saatkonna

Mossov (Silberauto Eesti AS), Atso

Regional Development Company

Team Finland juhtrühma liige.

ning Soome Kaubanduskojaga.

Matsalu (Puukeskus AS), Andres

Regional Development Company

Äridelegastiooni osalenute ette-

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kok-

Liive (EAS, Helsingi esindus),

arendusjuht Jari Tiikkainen rääkis

võtjate tagasiside oli väga positiiv-

ku pandud ärididelegatsioonis osa-

Toomas Luman (Eesti Kaubandus-

Lahti regiooni mehhatroonika klas-

ne ja Soome kohta saadi isegi ülla-

lesid Endel Palla (Harju Elekter AS),

Tööstuskoda), Mait Palts (Eesti

trist, EAS-i Helsingi esinduse di-

tavalt palju uut infot.

Tõnis Tamme (Pan-Balti advokaa-

Kaubandus-Tööstuskoda),

dibüroo TRINITI), AareTark (Tark

Lehesalu (Eesti Kaubandus-Töös-

Margus Schults (Tallink Silja OY),

Trink (Merko Ehitus AS), Valdar

arendusjuht Pekka Komu, Lahti

rektor Valdar Liive andis ülevaate

Liis

Eesti majandusest ning Egon Missik

Soome ja Eesti on naabrid, kes saa-

Grunte Sutkiene), Tiit Sarapuu (Era-

tuskoda), Jane Juhanson (Eesti

tutvustas Soome Disaini Sihtasu-

vad ühiselt tegutsedes tõmmata

kliinik Dentes AS), Karl Kivi (FEMW

Kaubandus-Tööstuskoda).

Kaido Kukk, UPM Plywood BA ärisuuna arendusjuht tootmisringkäiku sisse juhatamas.

18 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- STRATEEGILINE FILANTROOPIA -

ARENDADES SOTSIAALSEID (ÄRI)IDEID

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

ANDRUS ALJAS Heateo Sihtasutuse juhataja

SENISEST PAREMINI Heateo Sihtasutus saab järgmise aasta maikuus kümme aastat vanaks.

Loodud stimuleerima sotsiaalset innovatsiooni, oleme Eesti ainsa strateegilise filantroopia põhimõtetel tegutseva organisatsioonina keskendunud suure ühiskondliku mõjuga vabaühenduste leidmisele ja toetamisele.

N

agu iga hästitoimiv organ-

nana esindatud ka Eesti suurimal

omalt poolt ärisektori esindajaid

„Heateo Akadeemia”, mille lipu all

isatsioon, nii on ka Heategu

ettevõtluskonkursil Ajujaht ning

üles oma toetustegevuses rohkem

kasvatada Eesti vabakonnale uusi

muutuvatele oludele reageerides

Heateo SA on valdkonna põhitoe-

küsima ja hindama toetavate orga-

tugevaid liidreid ja eestvedajaid.

aeg-ajalt kohendanud oma tege-

taja. Aja jooksul on Heateo abiga

nisatsioonide ühiskondlikku mõju

Ent Akadeemia on suunatud ka

vusmudelit. Meie hetkel käimas-

sirgunud Eesti esimesed tugevad

ning tegema eeskätt mõju suuru-

erasektori inimestele, toetades ja

olevad arendused on seotud va-

ja edukad sotsiaalsed ettevõtted.

sel põhinevaid valikuid!

arendades neid vabatahtliku rollis,

jadusega pöörduda tagasi Heateo

2012. aasta parima noore naisette-

loomise peaeesmärgi juurde —

võtja Katriin Jüriska juhtimisel on

Olulise uuendusena oma tegevu-

ergutada Eestis uute ja innovaa-

näiteks Uuskasutuskeskusest saa-

ses oleme aga loomas Heateo se-

tiliste sotsiaalsete (äri)ideede aren-

nud äriliselt tulemuslik ja kasvav

nisele toetusmudelile uut üksust,

Kutsume omalt poolt

gut. Me soovime senisest paremini

ettevõte, mis võimaldab järjest

arendusprogrammi, mis on eel-

ärisektori esindajaid

kasvatada ja toetada (potentsi-

paremini täita enda sotsiaalset rolli

kõige suunatud uutele „tulijatele”

üles oma toetustege-

aalse) suure ühiskondliku mõjuga

jätkusuutliku tarbimise ja keskkon-

ning mille peamine eesmärk saab

vabaühendusi. On ju Heateo toe-

nateadlikkuse propageerijana.

olema leida ning arendada uusi ja

vuses rohkem küsima

tusest saanud Eesti vabakonnas

et sektoritevaheline koostöö oleks võimalikult sujuv ja tõhus.

huvitavaid sotsiaalseid ideid või

ja hindama toetavate

justkui kvaliteedimärk, mis näitab,

Meie järgmine eesmärk Eesti vaba-

oma tee alguses olevaid ambit-

organisatsioonide

et organisatsioon on hästi juhitud

konna arendamisel on võtta tõsi-

sioonikaid organisatsioone, kellel

ühiskondlikku mõju

ja elujõuline ühiskonna muutja.

selt käsile vabaühenduste ühis-

on potentsiaali saavutada Eesti

ning tegema eeskätt

kondliku mõju hindamise ja kom-

ühiskonnas ühe või teise problee-

Heateo põhikompetentsid on seo-

munikatsiooni teema. Suvel andis

mi lahendamisel tõeline läbimurre.

tud ärisektori teadmiste ja koge-

Heateo meeskond välja „Kodaniku-

Programmi tulemusena peaks osa-

muste kasutamisega Eesti vaba-

ühenduste ühiskondliku mõju hin-

lenud organisatsioonil valmima

konna arendamiseks. Oma töös

damise käsiraamatu”, millele oleme

arengustrateegia, mille realisee-

Loodame oma laienenud toetus-

oleme tihti tajunud kahte olulist

saanud vabaühendustelt positiiv-

rimist toetab Heategu kogu oma

mudeli abil Heateo tegevust tun-

probleemi — vabaühenduste jät-

set tagasisidet. Heateo roll mõju

partnerite ja erasektori vabataht-

tavalt elavdada ning usume, et

kusuutlikkus ja tegeliku ühiskond-

hindamise arendamisel ei piirdu

likke jõu ja nõuga. Meie mudeli järg-

leiame erinevate toetusprogram-

liku mõju ebaselgus. Jätkusuut-

ainult käsiraamatuga, meie pike-

miseks astmeks arenguprogrammi

mide abil nii mõnegi idee, millest

likkuse arendamiseks oleme aas-

maajaliseks ambitsiooniks on muu-

kõrval on aga kasvuprogramm, kus

meie tiimi ja partnerite-vabataht-

taid propageerinud sotsiaalse et-

ta oma ühiskondliku mõju hinda-

eesmärgiks on suur ja süsteemne

like abiga võib lõpuks välja kasvada

tevõtluse ideed, millest räägitakse

mine Eesti vabakonnas standar-

kasv välja valitud organisatsioonis

tugev ja hästi tuntud sotsiaalne al-

ühiskonnas järjest valjeneva hää-

diks, mis aitaks kaasa kogu sektori

ja selle tegevusvaldkonnas. Võrd-

gatus. Nagu seda on näiteks omal

lega. Sellel hooajal on sotsiaalse et-

eesmärgipärasuse, efektiivsuse ja

selt tähtis osa meie uues mudelis

ajal Heateo initsiatiivil ja toel loodud

tevõtluse teema eraldi valdkon-

läbipaistvuse tõstmisele. Kutsume

on juhtide isiklik arenguprogramm

haridusprogramm Noored Kooli.

mõju suurusel põhinevaid valikuid!

19 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

- KOOSTÖÖ -

KAUBANDUSKODA JA SALVEST AITASID PUUDUSES PERESID

MAARJA LOORENTS Kommunikatsioonijuht

Selle aasta jõulude eel panid Kaubanduskoda ja Koja pikaaegne liige Salvest AS jõud kokku ning otsustasid alustada koostööd Toidupangaga.

TOIDUPANKADE TÖÖ ÜLDPÕHIMÕTTED

T

oidupanga aktiivset tegevust

Selle aasta kõige toredama kuu-

lasterikaste peredeni, et tuua rõõmu

on paljud näinud kindlasti eel-

päevaga päeval, 12.12.2012 veeres

ja jõulutunnet võimalikult paljude

kõige suurtes kaubanduskeskustes,

nii umbes keskpäeva paiku Toidu-

selliste eestimaalasteni, kes kan-

kus nädalavahetustel sageli hädas-

panga lao ukse ette järjekordne veok

natavad puudust. Meil on hea meel,

kohalikust kaubandus-

olijate aitamiseks toiduaineid kogu-

ja tõsteti maha kolm suurt alusetäit

et Kaubanduskoda leidis sellise hea

võrgust, tootjatelt

takse. Kaubanduskojal tuli aga idee

kaupa. Salvest andis Toidupangale

mooduse Salvesti ja Toidupanga

ning talumeestelt.

Toidupangale appi minna oma

üle mitu alusetäit erinevat toitu,

kokkuviimiseks, et sellest ka suurem

aastalõputegevusi plaanides. Jõulu-

sealhulgas ka erinevat purgitoitu,

kõlapind tekiks, mis loodetavasti in-

kuiste Toidupanga toidukogumis-

mis on mõeldud just beebidele. „Sal-

nustab ka teisi ettevõtteid leidma

päevade aegu on iga vabatahtlik

vest on ainus eestimaine lastetoidu

võimalust Toidupanga (aga ka teis-

kätepaar suureks abiks ja seda abi

tootja, iga aasta jõulude ajal on tege-

te heategevusorganisatsioonide)

otsustasidki Kaubanduskoja tööta-

likult antud tooteid lastekodudele

toetamiseks,” ütles Salvesti juha-

jad Toidupangale pakkuda. Koja et-

ning lasterikastele peredele. Sel

tuse liige Tamara Gubenko.

tepanekuga raskustes peresid aida-

aasta otsustati anda tooteid ka

ta ühines hea meelega ka Kauban-

Toidupanga kaudu, kellel on pare-

Kas teadsite, et Eestis on täna

duskoja liige, Eesti toiduainetöös-

mad kontaktid ning vajalik logistika,

umbes 63 000 last, kes elavad

tuse lipulaev Salvest AS.

et jõuda just vähekindlustatud ja

peredes, kus vanematel on raskusi

• Toit saadakse

• Toit saadakse tasuta ja antakse ära tasuta.

• Toidupangad aitavad peresid, kes on sattunud ajutiselt majanduslikult keerulisse olukorda (nt töökaotus).

Tegemist on lühiajalise abiga — tavaliselt suudavad inimesed hiljemalt 1-2 aasta möödudes kriisist väljuda ja edasi minna ilma lisaabi vajamata.

Eesti Toidupank on Euroopa toidupankade föderatsiooni (FEBA) täisliige.

Toidupakkide komplekteerimisel abiks olnud Kaubanduskoja töötajad.

Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts, Toidupanga juht Piet Boerefijn ja Salvesti müügijuht Jaan Rainola.

20 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

- KOOSTÖÖ -

igapäevase toidulaua katmisega.

meie oma püsivatele vabatahtli-

Absoluutses vaesuses elavaid lapsi

kele on meil käinud paljud erinevad

Seminar

on neist 45 000. Samal ajal jääb

ettevõtted oma meeskondadega

suurtes toidukauplustes ja hulgi-

abiks toidukastide komplekteerimi-

ladudes üle palju toitu, mis on veel

sel ja selle üle on meil väga hea

täiesti kasutuskõlblik. Toidupank

meel,” on Eesti Toidupanga juht Piet

kutsutigi 2010. aasta kevadel ellu

Boerefijn veendunud.

2012. aasta majandusaasta aruande koostamine.

RTJ muudatused.

9. jaanuaril Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis

just selle eesmärgiga, et koguda taoline toidukaup kokku ja anda

Mait Palts:

abivajajatele. Seega võitleb toidu-

„Loodan, et meie

pank mh ka toidu raiskamise vastu,

ühine algatus

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 9. jaanuaril kell 10.00-16.00

Salvestiga ärgitab

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu) ja 16. jaanuaril kell

ka teisi ettevõtjaid,

10.00-16.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „2012.

kellel võimalusi

aasta majandusaasta aruande koostamine. RTJ muudatused.” Semi-

püüdes vähendada ületarbimist ja hoolimatut suhtumist meie igapäevatoitu.

13. detsembril läksid ka Kauban-

ja tahet Toidupanka

duskoja ja Salvesti töötajad appi

või muid sarnaseid

Toidupangale toitu komplekteerima. Sel päeval pandi kokku täp-

16. jaanuaril Kaubanduskojas

nari sihtgrupp on raamatupidajad ja finantstöötajad. Seminari lektor on vannutatud audiitor, Finantsinspektsiooni regulatsioonide ja aruandluse divisjoni spetsialist Maire Otsus.

tegevusi toetada.”

Maire Otsus on lõpetanud Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala,

selt 209 toidukasti. Igal nädalal

töötanud pearaamatupidajana, audiitorina. Praegu töötab Finants-

jagab Toidupank üle Eesti laiali

„Loodan, et meie ühine algatus

inspektsioonis järelevalvepoliitika spetsialistina. Vandeaudiitor alates

1300 toiduabipakki, mis komplek-

Salvestiga ärgitab ka teisi ettevõt-

1994. aastast. Tegutsenud koolitajana raamatupidamise, finantsana-

teeritakse vabatahtlike abiga. Toi-

jaid, kellel võimalusi ja tahet Toidu-

lüüsi ja finantsjuhtimise valdkondades alates 90. aastate lõpust.

dupangal on kogu Eestis kokku

panka või teisi sarnaseid tegevusi

rohkem kui 100 püsivat vabataht-

toetada, ning on heaks näiteks,

Seminaril antakse ülevaade Eesti raamatupidamise hea tava

likku abilist, kes ei pea paljuks iga-

kuidas saame oma liikme ja abiva-

nõuetele vastava 2012. a raamatupidamise aastaaruande koostamise

nädalaselt Toidupangale oma aega

jaja kokku viia ja selliselt prob-

sõlmküsimustest. Selgitatakse, kuidas arvestada aastaaruande

kinkida. Toidupakid ja/või -kastid

leeme lahendada ja abi pakkuda,”

koostamisel RTJ muudatusi. Tehakse raamatupidamise aastaaruande

jagatakse erinevate heategevus-

sõnas Kaubanduskoja peadirektor

koostamisel esinevate vigade ja kogemuste analüüs ning pööratakse

organisatsioonide kaudu laiali toi-

Mait Palts. Toidupanga tugevus

tähelepanu e-aruande esitamise nüanssidele.

metulekuraskustes peredele. „Vaba-

seisneb selles, et tegu on üle-ees-

tahtlike panus on toidupankade

tilise algatusega ja abi jõuab rohkem

töös ääretult oluline, ilma nendeta

kui kümnesse linna, lisaks samade

see võrgustik ei toimiks. Lisaks

maakondade paljud vallad.

Käsitletavad teemad: • RTJ muudatused Uus RTJ muutub kohustuslikuks 2013. aastal. Kas tuleks varem rakendada ja mida peaks varasemal rakendamisel silmas pidama?

Olulisemad muudatused.

KUIDAS TOETADA TOIDUPANKA?

• Majandusaasta aruanne, selle osad ja lisatavad dokumendid Raamatupidamise aastaaruanne. Tegevusaruanne. Kasumi jaotamise (kahjumi katmise) ettepanek ja otsus. Audiitorkontroll.

Toidupanga tegevusele kaasa aitamiseks on palju erinevaid võimalusi nii üksikisiku kui ka ettevõttena: • Tehes vabatahtlikuna Toidupangas tööd.

• Annetades toiduaineid.

• Annetades vajalikke vahendeid: laomööblit, kaste, transpordivahendeid jms.

• Annetades raha ülekandega või helistades annetustelefonidele.

• Korraldades oma ettevõttes toidukogumisürituse Toidupanga toetuseks.

• Levitades infot Toidupanga tegevuse ja toetusvõimaluste

• Raamatupidamise aastaaruande koostamine • Olulisemad aspektid varade ja kohustuste hindamisel nii praeguse kui ka uue RTJ valguses: nõuete hindamine; varude kajastamine; põhivara hindamine, sh põhivara kaetav väärtus; kinnisvarainvesteeringute hindamine; kohustuste kajastamine; omakapitali tehingute kajastamine; sihtfinantseerimise kajastamine.

• Omakapitali muutuste aruanne ja rahavoogude aruanne. Mida tuleb silmas pidada omakapitali muutuste aruande ja rahavoogude aruande koostamisel? Sagedamini esinevad „komistuskivid” rahavoogude aruandes.

• Majandusaasta aruande elektroonilisest esitamisest

kohta oma organisatsioonis või tutvusringkonnas.

• Algatades Toidupanga tegevuse oma kodukohas.

Lisainfo ja registreerumine: KATI KRASS

Loe lähemalt: www.toidupank.ee/toidu-annetamine

Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

21 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

- TEATED -

Seminar

Kinnisvarade hindamine — ainult olulisest!

29. jaanuaril Kaubanduskojas Paljud ettevõtted omavad kinnisvara ning vähemalt kord aastas tõstatub

Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:

küsimus nende varade väärtuse hindamise kohta. Isegi juhul, kui hindamisel võetakse appi ettevõtteväline ekspert, võib aastaaruande koost-

• Raamatupidamislik käsitlus

amisel ja selle auditeerimisel tekkida mitmeid olulisi küsimusi nagu

• Millises väärtuses tohib erinevaid kinnisvarasid kajastada?

näiteks: milliseid kinnisvarasid ja nende komponente on üldse lubatud

• Kuidas identifitseerida kinnisvarainvesteeringut

ümber hinnata; milline on kvaliteetne eksperthinnang; millised meetodid ja hindamise eeldused on need „õiged” jne. Käesolev koolitus ongi mõeldud just sellistele küsimustele vastamiseks. Koolituse käigus käsitle-

keerulisematel juhtudel?

• Soetusmaksumuse meetodi ja õiglase väärtuse meetodi võrdlev analüüs

takse hindamist raamatupidaja, kinnisvara eksperdi ja audiitori silme läbi

• Õiglase väärtuse määramise olulised eeldused

ning antakse praktilisi juhiseid.

• Õiglase väärtuse hindamise usaldusväärsuse hierarhia

Seminar „Kinnisvarade hindamine — ainult olulisest!” toimub 29. jaanuaril kell 11.00–16.15 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn). Koolituse maksumus on Kaubanduskoja liikmele 60 eurot ja mitteliikmele 120 eurot, lisandub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -10%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.

• Millistel juhtudel tuleb väärtuse hindamisel kasutada eksperti?

• Kinnisvara eksperdi käsitlus • Ekspertide erinevad töövõtud, sh sõltumatud eksperthinnangud ja hinnangu läbivaatus • Finantsaruandluse eesmärgil tehtud hindamised, sh kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamine • Vara parim kasutus — mida see täpsemalt tähendab?

Lektorid:

• Hindamise erinevad meetodid — võrreldavad turutehingud,

SVEN SILING

diskonteeritud rahavood (sh diskontomäära leidmine), kulumeetod

BDO Eesti partner ja vandeaudiitor, kes omab ligi 15 aasta

• Millist meetodit millal kasutada ja millal mitte kasutada?

pikkust audiitorluse kogemust. Lisaks on ta Eesti Audii-

• Mida sisaldab eeskujulik eksperthinnang?

torkogu metodoloogiakomisjoni liige ning spetsialisee-

• Praktikas enamlevinumad küsimused ja vastused

runud erinevate raamatupidamis- ja auditialaste koolituste andmisele.

kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamisel • Milliseid hinnanguid lisaks õiglasele väärtusele on võimalik veel eksperdilt finantsaruandluses kasutamise eesmärgil tellida?

MARTIN KÕIV Kutseline hindaja ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige. Omab laialdast töökogemust kinnisvara hindamise ja vahendamise valdkonnas, on seotud mitmete kinnisvara hindamise teemaliste koolitustega.

• Audiitori käsitlus • Audiitori protseduurid juhtudel, kui ettevõte on hindamisel kasutanud välist eksperti • Juhtkonna eksperdi usaldusväärsuse hindamine

AIVAR TOMSON

• Audiitori eksperdi kasutamise põhimõtted

DTZ Kinnisvaraekspert hindamisosakonna juhataja,

• Eksperthinnangu analüüs (eksperdi sõltumatus, töö eesmärk,

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu ja RICS-i (Royal Institution of Chartered Surveyors) liige. 2012. aastal kaitses litsentsiaadi kraadi Aalto Ülikoolis (Helsinki). On osalenud paljudes hindamist ja turuanalüüsi puudutavates projektides nii Eestis kui ka teistes riikides.

kasutatud eeldused ja meetodid ning järeldused) • Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse arvestushinnangu auditeerimine • Enamlevinumad küsimused eksperthinnangu kasutamisel ja vastused nendele küsimustele

Lisainfo ja registreerumine: TOOMAS HANSSON • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

22 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

Kontaktkohtumiste üritus Future Match 2013 CeBIT messil

Loomemajanduse mess ja kontaktkohtumiste üritus Ambiente

5.-9. märtsini Hannoveris

18. veebruaril Frankfurdis

Kaubanduskoda kutsub IKT ettevõtteid osalema Enterprise Europe

Kaubanduskoda kutsub loomemajanduse ettevõtteid osalema 18. vee-

Networki ühel suurimal ja läbi aastate edukaimal kontaktkohtumiste

bruaril Saksamaal, Frankfurdis Ambiente messi raames korraldataval

üritusel, mis on aidanud ettevõtetel leida koostööpartnereid

kontaktkohtumiste üritusel. Messile oodatakse üle 4500 ettevõtte 87

tootearenduse, teadusarendustöö, ühisettevõtluse, tootmise ning

riigist, mis teeb Ambientest maailma ühe suurima ja prominentsema

turundus ja litsentsilepingute valdkonnas.

tarbekaupade messi. Osalema on oodatud nii disainerid kui ka tarnijad.

Üritusele oodatakse osalema ligi 400 ettevõtet (k.a ülikooli ja uurimus-

Tehes koostööd „Messe Frankfurt against Copying“ algatusega paku-

asutust) 39 riigist ning korraldatakse eeldatavalt 1500 kohtumist.

takse ettevõtetele kontaktkohtumiste ürituse raames ka tasuta IPR konsultatsioone. Seda kõike lisaks tasuta kontaktkohtumistele! Üritusel

Osalemistasu on 110 eurot, hind sisaldab käibemaksu ja CeBIT mes-

osalevate Saksa ettevõtetega on võimalik tutvuda Kaubanduskoja

sipiletid. Registreerimine 1. detsembrist kuni 14. veebruarini.

kodulehel.

Rohkem infot peatselt http://www.b2match.com/futurematch

Kontaktkohtumistele registreerumise tähtaeg on 31. detsember.

Lisainfo ja registreerumine: TRIIN UDRIS

Lisainfo ja registreerumine: TRIIN UDRIS

Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

Tel: 604 0090 • E-post: triin.udris@koda.ee www.ambiente.messefrankfurt.com

Koolitus

ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimissüsteem ja selle omal käel rakendamine väikeettevõttele Eesti Standardikeskuses Kolitus toimub 23. jaanuaril, 6. märtsil ja 8. mail kell 10.00–14.50 Eesti

I etapp • 23. jaanuar

Standardikeskuses (Aru 10, Tallinn). Koolituse viib läbi Urmas Karileet

ISO 9001:2008 standardi nõuded ja kasu. Kvaliteedipoliitika ja -ees-

Integre OÜst. Koolituse eesmärk on õlbustada väikeettevõtete iseseis-

märgid. Tegevused soovitud tulemuste saavutamiseks, protsesside

vat kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamist ning jagada infot sertifit-

skeem. ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimise süsteemi loomine, näidised.

seerimise nõuete kohta. Koolitusele on oodatud ettevõtjad, kvaliteedi-

Juhtimissüsteemi kirjeldava dokumentatsiooni loomine, kodutöö.

juhid ja asutuste esindajad, kes soovivad alustada kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001 juurutamist omal käel. Koolitus on jagatud kolme

II etapp • 6. märts

etappi. Koolitus on mõeldud kvaliteedijuhtimissüsteemi iseseisvaks

ISO 9001:2008 siseaudiitorite koolituse teoreetiline osa. ISO 9001:2008

loomiseks. Koolituse II ja III etapis vaatame üle teie poolt tehtud sam-

siseaudiitorite koolituse praktiline osa, nõuete täidetuse vastavushin-

mud ning täiendame ja arendame neid edasi. Koolituspäevade vahele

nang konkreetsete juhtimissüsteemi osade ja protsesside näitel. Ette-

jääb optimaalne aeg uue süsteemi juurutamiseks oma ettevõttes.

valmistus juhtimissüsteemi auditeerimiseks, auditi plaan ja ressursid, kodutöö.

Osavõtutasu ühele osalejale on 330 eurot. Kahe osaleja tasu ühest ettevõttest on 370 eurot. Soovitame kahte osalejat igast ettevõttest,

III etapp • 8. mai

sest see lihtsustab teil kvaliteedijuhtimissüsteemi loomist ja ellu-

Dokumenteeritud, rakendatud ja siseselt auditeeritud juhtimissüsteemi

viimist. Osalejatel on võimalus osta standard „EVS-EN ISO 9001:2008

ülevaatus, tagasiside kodutööst. Koolitusel osalenud ettevõtete juh-

ja uus käsiraamat ISO 9001 väikeettevõttele. Mida teha?” 10% soodus-

timissüsteemi loomise praktilise kogemusega tutvumine. Juhtimissüs-

tusega. Koolitusele saab registreerida 14. jaanuarini või kuni kohti

teemi juhtkonnapoolne ülevaatus. Ettevalmistus juhtimissüsteemi

jätkub.

sertifitseerimiseks.

Lisainfo ja registreerumine: www.evs.ee/Koolitused • Tel: 605 5053 • E-post: koolitus@evs.ee

23 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

Seminar

Aktuaalset ehitusõigusest — millised on ehitamise suhtes kehtivad piirangud?

12. veebruaril Kaubanduskojas 12. veebruaril kell 11.00-14.30 toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminar „Aktuaalset ehitusõigusest — millised on ehitamise suhtes kehtivad piirangud?”

Seminari eesmärgiks on varustada ettevõtjaid teadmistega, mis võimaldavad ennetada ja lahendada ehitusõiguslikest piirangutest tulenevaid probleeme. Seminari ülesehituses on oluline osa kohtulahendite ja kaasuste tutvustamisel.

Seminari lektoriks on advokaadibüroo Eversheds Ots & Co partner ja

rikkumiste töörühma. Lisaks on ta hinnatud lektor haldusõiguse

Kontaktkohtumiste üritus Häuslbauermesse raames

teemalistel seminaridel.

24. jaanuaril Grazis

Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:

24.-27. jaanuar 2013 toimuva Häuslbauermesse messi raames korral-

• Ehitusõiguse üldised alused põhimõtted

datakse 24. jaanuaril Enterprise Europe Networki abiga ka keskkonna-

vandeadvokaat Toomas Pikamäe. Ta juhib advokaadibüroos nii avaliku õiguse ja keskkonnaõiguse kui ka majandustegevusega seotud

• Detailplaneeringu menetlus: • algatamine • keskkonnamõju hindamisega seonduv • koostamine ja koostamise üleandmine arendajale

säästliku ehitusega tegelevatele ja seotud ettevõtetele kontaktkohtumiste üritus Grazer Stadthalle messikeskuses. Tegu on Austria ühe suurima messiga, kuhu igal aastal oodatakse osalema umbes 450 ettevõtet 10 riigist, lisaks 40 000 külastajat.

• vastuvõtmine ja avalik väljapanek • ettepanekud ja vastuväited ning avalik arutelu • maavanema järelevalve

Nii mess kui ka kontaktkohtumiste üritus on mõeldud ettevõtetele, mis tegutsevad järgmistes sektorites:

• kehtestamine

• Päikeseenergia tehnoloogiad/fotogalvaanilised elemendid.

• erimenetlused (lihtsustatud kord, joonehitised,

• Isolatsioon.

olulise ruumilise mõjuga objektid) • Projekteerimistingimuste menetlus

• Soojustus/Ventilatsioon.

• Soojusvahetajad.

• Biomass.

• Ehitusluba, selle tähendus ja menetlus • Kasutusluba, selle tähendus ja menetlus

Registreerumine aadressil: bit.ly/YlTG6J

• Vaidlustamine Kontaktkohtumise üritusel osalemine Enterprise Europe Networki Koolituse maksumus on Kaubanduskoja liikmele 40 eurot ja mitteli-

vahendusel on kõigile tasuta. Registreerides valige palun Estonian Cham-

ikmele 80 eurot, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotus-

ber of Commerce kui EENi vahendav partner.

materjalid ja lõuna.

Lisainfo ja registreerumine: TOOMAS HANSSON

Lisainfo ja registreerumine: TRIIN UDRIS

Tel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

24 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

- TEATED -

Pärastlõuna maksukonsultandiga:

Muudatused maksuseadustes 24. jaanuaril Kaubanduskojas Jätkame kevadel alanud koolituste sarja „Pärastlõuna maksukonsultandiga”.

Koolituse eesmärk on tutvustada maksumaksja ja maksuhalduri igapäevase suhtlemise variante tegeliku elu alusel ja analüüsida selle tegevuse seoseid maksukorralduse seadusest tulenevate sätetega. Koolitusele on oodatud nii ettevõtete juhid, finantsjuhid kui ka igapäevaselt teemaga

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE: KK TRANSPORT OÜ Pakume transpordi ja logistika korraldamise teenust ettevõtetele, kellel ei ole oma logistikut. Oleme Teie jaoks n-ö väljaspool ettevõtet tegutsev püsikuludeta logistikaosakond. Eristume suurtest transpordi- ja ekspedeerimisettevõtetest kompleksse ja personaalse lähenemisega.

kokku puutuvad raamatupidajad. Koolituse lektoriks on Rödl & Partner

Kompetentsivaldkonnad : Rahvusvaheline mere- ja maismaatrans-

Audit OÜ-s maksukonsultandina töötav Virve Aru.

port. Õhu-, kuller- ja eriveod. Kaupade kindlustamine, tolliformaalsuste teos-tamine, Intrastat aruandlus.

Neljapäeva, 24. jaanuari koolitusel „Muudatused maksuseadustes” käsitletakse maksuseaduste muudatusi, mis jõustunud 01.01.2012 ja hiljem:

Lisainfo: KK Transport OÜ

13.45-14.00

Registreerimine ja tervituskohv

Kose tee 14, 12011 Tallinn

14.00-16.30

Ettekanne teemal „Muudatused maksuseadustes”

Tel: 648 0335; 5300 6496

ja arutelu

E-post: kristjan@kktrans.ee

• Tulumaks. Kulutused ja väljamaksed, mida ei

Skype: kristjan.kruusement

maksustata tulumaksuga. Tulust tehtavate

www.kktrans.ee

mahaarvamiste piirang. Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamine.

Erisoodustus ja tasemekoolitus. Maksusoodustusega

Lisainfo: KAIDI TALSEN Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

seonduv informatsiooni kohustus.

• Käibemaks. Kauba eksport. Teenuse käibe tekkimise koht. Käibemaksumäärad. Sisendkäibemaksu mahaarvamine. Nõuded arvetele, arvete säilitamise koht ja viis. Maksustamise erikorrad.

• Sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud.

Töötuskindlustus. Töötuskindlustusmakse määrad.

VIRVE ARU Koolituse lektor

Virve Aru on Rödl & Partner Audit OÜ-s töötanud maksukonsultandina

ETTEVÕTJA,

alates 2002. aastast. Tal on majandusalane kõrgharidus ja tema igapäe-

KES SA OLED 2012. AASTAL

vane töö seisneb klientide ja kolleegide konsulteerimises, maksuriskide

KASUTANUD ENTERPRISE EUROPE

hindamises ja auditi meeskondades osalemises. Samuti on Virvel pikaajaline töökogemus rahvusvahelistes ärinõustamisettevõtetes, olles töötanud

NETWORKI TEENUSEID!

viis aastat maksunõustajana rahvusvahelise taustaga audiitorfirmas. Teist samapalju on ta tegutsenud maksuametis tulu- ja käibemaksu peaspetsialistina. Virve on maksulektorina tegutsenud juba üle 20 aasta.

Kaubanduskoda püüab omalt poolt pidevalt kõigiti kaasa aidata sellele, et kontaktide- ja infovahendus ning korraldatavad üritused tooksid osa-

Koolituse maksumus on Kaubanduskoja liikmele 30 eurot ja mitteliikmele

pooltele võimalikult kasulikke ja paljulubavaid lahendusi. Seetõttu

60 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad tervituskohv ja

palume tagasisidet teile osutatud teenuste kohta.

koolitusmaterjalid. Registreerumise tähtaeg on 21. jaanuar.

Lisainfo ja registreerumine: JANE JUHANSON Tel: 604 0081 • E-post: jane@koda.ee

Tagasisidet saate anda täites Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee küsitlusvormi või saates kirja e-posti aadressil kadri.rist@koda.ee.

Teie vastuseid ootame kuni 20. jaanuarini!

25 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- UUED LIIKMED -

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

HARJUMAA JA TALLINN EAST-WEST SHIPPING AGENCY OÜ

www.ewshipping.eu

606 2491

Rahvusvaheliste auto-, lennu-, vee- ja raudtee vedude

www.eestikonverentsikeskus.ee

608 0848

Koolituste ja konverentside korraldamine.

www.nextimindustrials.com

668 3022

Ärialane nõustamine.

5336 4352

Eriseadmete valmistamine. Tootmisliinide ja seadmete

organiseerimine. Metallimüük.

EESTI KOOLITUS- JA KONVERENTSIKESKUS OÜ NEXTIM INDUSTRIALS SERVICES & TRADING OÜ OMD OÜ

www.omdrobots.eu

moderniseerimine, tööstusrobotite müük ja paigaldus ja hooldus.

Masinnägemissüsteemide integreerimine.

DXLABS OÜ

www.dxlabs.eu

5347 1235

Toiduohutusega seotud laboratoorsete analüüside müük, toiduallergeenide kiirtestide müük. Antikehade müük.

BALTIC FERRUM OÜ BALTPELLET OÜ

www.strawpellet.ee

FIXUS TRADE OÜ

www.fixustrade.ee

523 5532

Metallide ja metallijäätmete müük.

5563 8191

Põhupelletite ja briketi tootmine, eksport ja hulgimüük.

677 1199

Elastsete rull-lehtmaterjalide töötlemine,

NICOREX e-sigarettide jaemüük ja ekspordi konsultatsioonid.

tihendite ja tihenduslintide tootmine.

ECOGLYM OÜ

www.egetours.ee

5597 0068

Muu reisimisega seotud reserveerimine, sh giidide,

600 3684

Tööstuskemikaalide ja metallide vahendamine.

piletiagentuuride ja turismiinfopunktide tegevus.

ALPHA MULTITRADE OÜ EIKER TuÜ HEATCONSULT OÜ NVK OÜ 5T OHUTUSE OÜ

www.heatconsult.ee www.nvk.ee

Pagari- ja kondiitritoodete tootmine. Kohvikud. Teedehooldus.

Soojus- ja gaasivarustuse projekteerimine.

631 9114

Ekspedeerimine ja tolli delkareerimine.

5667 0970

Ohutusalaste koolituste ja teenuste osutamine.

www.rocs.ee

661 6115

Suuhügieenitoodete müük.

AKUANT OÜ

www.akuant.ee

651 6256

Venemaal toodetud veo- ja sõiduautode varuosade

CARERIA OÜ

www.careria.ee

660 2150

Kosmeetikatoodete ning aksessuaaride tootmine ning hulgimüük.

611 9055

Pneumaatika komponentide müük.

600 5660

Jahtide ja nende osade müük.

SUVOROFF TRADE OÜ

www.5t.ee

510 9295 5800 3989

hulgi- ja jaemüük. Koormakinnitusvahendite ja filtrite müük.

C-PNEUMAATIKA KOMPONENDID OÜ EASTERN TRADING COMPANY OÜ

www.pneumaatika.eu www.easterntradingcompany.ee

HIIUMAA HALIMBUS OÜ

www.halimbus.eu

501 1274

Magnettugitoodete hulgimüük.

Kuivatatud öko-rukkileivakrõpsude hulgimüük.

JÄRVAMAA KRIVE EHITUS OÜ

www.krive.ee

523 6833

Elamute ja mitteeluruumide ehitus. Arhitektitegevused.

TARTUMAA REKNAR GRUPP OÜ

www.reknar.ee

5669 1218

Toidukaupade jae- ja hulgimüük (Konservtooted, kuivained).

Ehitustööde juhtimine. Ehitusjärelvalve.

OLLY TERASPROFIILID AS

www.olly.ee

736 2549

Erinevate madalate katuste terasprofiilide ja liistude tootmine.

Vihmaveesüsteemide ning katuste turvavarustuse müük ning paigaldustööd.

UUEM VIIS OÜ

www.um5.ee

508 4240

Tööriistade ja -tarvikute, tööriiete ja -jalatsite hulgimüük.

Kodutehnika hulgimüük. LED-valgustite ja -lampide hulgimüük.

Garaažiuste müük.

VILJANDIMAA AMIKOR TR OÜ

503 5462

Metsamaterjali ülestöötamine, ost ja müük.

Alltöövõtud laevatööstuses. Tööjõurent. Ehitus.

VÕRUMAA ESTELAXE OÜ

www.estelaxe.ee

782 5037

Polüuretaanist istmete, polüuretaanist elastomeerist detailide valmistamine ning ABS ja HDPE plaatidest detailide vormimine.

26 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

RIIGIHANKETEATED: •

Norras hangitakse muusikariis-

•

võtlust ja vastastikust tootmist.

mete osasid ja tarvikuid. Täht-

vatööstusele) otsib edasimüü-

31.01.2013. Kood 5503

aeg 11.01.2013. Kood 5515

jaid, agente, pakub alltöövõttu.

Taanis hangitakse rõivaid. Täht-

Kood: 2012-12-03-056

tootja otsib filtreerimata mahla

Vene ehitusmaterjalide, elektro-

tootjaid (villitud klaas- või läbi-

Rootsis hangitaks tuletõrjujate

tehniliste seadmete, torude va-

paistvatesse plastikpudelitesse).

Norras hangitakse majaehitus-

vormirõivaid. Tähtaeg 11.01.2013.

rustamisega tegelev ettevõte

materjale. Tähtaeg 24.01.2013.

Kood 5517

pakub vahendus-, transport-ja

Rootsis hangitakse kergveokite

allhanketeenust.

(mõõtmisseadmed, metallilõikus

Rootsis hangitakse koolimajade

rehve. Tähtaeg on 24.01.2013.

Kood: 2012-12-03-008

jm) otsib metallilõikusega tegel-

ehitustöid. Tähtaeg 24.01.2013.

Kood 5518

Suurbritannia juhtiv saelehtede

evaid ettevõtteid.

Soomes hangitakse tööpinke kivi

tootja otsib oma kauba edasimüü-

Kood: 2012-11-30-022

töötlemiseks. Tähtaeg 14.01.2013.

jaid tööstussektori ettevõtete hul-

Kood 5519

gast. On huvitatud ka vastastiku-

Leedus hangitakse kraane, ven-

sest tootmisest ja allhankijatest.

Saksamaal hangitakse veetööt-

•

aeg 05.02.2013. Kood 5516 •

•

•

Soomes hangitakse killustikku.

Tähtaeg 18.01.2013. Kood 5507

•

Lätis hangitakse jäätmekõrval-

•

tiile jmt. Tähtaeg on 08.01.2013.

aeg 22.01.2013. Kood 5508

Kood 5520 •

•

•

dus- ja käitlusteenuseid. Täht-

aeg 08.02.2013. Kood 5509

tooni. Tähtaeg on 11.01.2013.

rakenduste ning akude kontrol-

Rootsis hangitakse kuvareid.

Kood 5521

limise süsteemide tootja (bussid,

Lätis hangitakse ribakardinaid.

kaubikud, jahid, trollid jne) otsib

Tähtaeg 23.01.2013. Kood 5522

oma kauba edasimüüjaid.

Soomes hangitakse traktoreid.

Tähtaeg 24.01.2013. Kood 5511

•

Kood 5512 Rootsis hangitakse veekindlaid rõivaid. Tähtaeg on 30.01.2013.

Kood 5514

Taani orgaanilise õunamahla

Kood: 2012-11-28-011 •

Vene metalli müügiettevõte

Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused on nähtavad Koja kodulehel http://www.koda.ee /koostoopakkumised.

Kood: 2012-11-30-005

Norras hangitakse kooli- ja kon-

•

torisisustust. Tähtaeg 31.01.2013.

•

Tšehhi autotööstuses kasutatavate akude, patareide ja nende

•

Kood: 2012-12-03-006 •

Kood: 2012-11-30-044 •

Soomes hangitakse kaubabe-

Rootsis hangitakse mööblit. Täht-

Tähtaeg 15.01.2013. Kood 5510 •

Vene remondi- ja ehitustöödega

ning nende tarvikuid. Tähtaeg

Kood 5506

•

•

tegelev ettevõte pakub ühisette-

Kood 5505

•

Hollandi mereseadmetele spetsüsteemid, mootorite osad lae-

2013. Kood 5504

•

•

Norras hangitakse elektrisead-

•

luskemikaale. Tähtaeg 31.01.

•

Rootsis hangitakse piimatooteid.

sialiseerunud ettevõte (rooli-

asju, käsitöö- ja kunstitarbeid

•

KOOSTÖÖPAKKUMISED:

Tähtaeg 10.01.2013. Kood 5513

tu, spordikaupu, mänge, mängu-

•

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

- PAKKUMISED -

Poola toidukaupade vahendusele spetsialiseerunud ettevõte

Lisainfo: TRIIN UDRIS

otsib toitlustusettevõtteid (ho-

Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

toodete müügiks Poola turule.

tellid, restoranid ja kohvikud) Kood: 2012-11-28-016

Lisainfo: KADRI RIST Tel: 604 0091 E-post: kadri.rist@koda.ee

KAUBANDUSKODA Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0090 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088 • avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine

Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus

Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus

Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus

Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950