Teataja nr 5 2015 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

Teataja Eesti Kaubandus-tööstuskoja

mai 2015

iga liige loeb! • ilmub aastast 1925

Valiti Kaubanduskoja uus juhatus

lk 8

Kuidas elab Eesti tööstus 2015. aastal? lk 14

lk 5

Ettevõtlus kui majanduslik prioriteet Läti näitel

Kaubanduskoja ettepanek loobuda pakendiaruande topeltauditeerimisest Hommikukohv suursaadikuga - Eesti suursaadik Poolas Harri Tiido Kutsume ettevõtjaid kohtuma Eesti suursaadikuga Poolas, kes tutvustab 20. mail kell 09.00-11.00 Radisson Blu Hotel Olümpia restoranis Senso Poola majanduse ja poliitika olukorda ning eesti ettevõtjate võimalusi sel suurel turul. Loe lähemalt lk 35

Lk 10

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

mai 2015

koda kutsub osalema 16 12 LIIKMEÜRITUSED 30. mai 19. KAUBANDUSKOJA TENNISETURNIIR ▶ lk 2 Kesklinna Tenniseväljakutel (Ringi 14a, Pärnu) Info: Lilian Urba • lilian@koda.ee · 604 0087 4

juhtkiri Kas alaealistele valimisõiguse andmise järel võiks lõdvendada ka nende töötamise piiranguid?

uudis Kaubanduskoja uuenenud juhatuse koosseis

ettevõtja küsib 6 Mida tuleb silmas pidada töölepingueelsetel läbirääkimistel? Majandusest 8 Ettevõtlus kui majanduslik prioriteet Läti näitel juristi töölaualt 13 Kaubanduskoda tegi ettepaneku loobuda pakendiaruande topeltauditeerimisest 14 Jõustub uus ehitusseadustik Tööstus 16 Kuidas elab Eesti tööstus 2015. aastal? EUROOPA UUDISED 24 Euroopa klaasitööstus on ohus KAUBANDUSKOdA pakub 26 Erasmus noortele ettevõtjatele

4. juuni KAUBANDUSKOJA GOLFITURNIIR ▶ lk 23 Suuresta golfiväljakul Info: Lilian Urba · lilian@koda.ee · 604 0087 FINANTS- JA MAKSUKOOLITUSED 29. mai SEMINAR „KINNISASJADE, SH ELURUUMIDE, ÜÜRI JA MÜÜGI KÄIBEMAKSUPROBLEEMID“ ▶ lk 37 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass · kati@koda.ee · 443 0989 TARBIJAKAITSE 27 . mai INFOPÄEV „SUUNANÄITAJA – NÕUDED JAEKAUPLEJATELE“ Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Marju Männik· marju@koda.ee · 604 0079 SIHTTURUD 15. mai EUROOPA LIIDU JA ASEANI ÄRIVÕRGUSTIKKE TUTVUSTAV ÄRISEMINAR Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Liisi Kirschenberg · liisi@koda.ee · 604 0093

19 ENTERPRISE EUROPE NETWORK Kesk-Läänemere programm: 115 miljonit paremaks tulevikuks Uute kontaktide loomise visiit Jaapanisse IKT sektori ettevõtjatele ja klastritele Uute kontaktide loomise visiit Jaapanisse biotehnoloogia sektori ettevõtetele IKT kontaktkohtumise üritus ArgentinasEuroopa ja Argentina ettevõtjatele RAPID.CONTACT: kontaktkohtumised ja mess Riigihanketeated Koostööpakkumised

20. mai MOLDOVA-EESTI ÄRIFOORUM JA KONTAKTKOHTUMISED ▶ lk 35 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Liisi Kirschenberg · liisi@koda.ee · 604 0093

Väliskaubandus 24 Mida annab TTIP Eesti ettevõtjale?

28. mai BRITI SIHTTURUSEMINAR NARVAS ▶ lk 36 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis (Raekoja plats 2, Narva) Info: Margus Ilmjärv · margus@koda.ee · 337 4950

Innovatsiooniveerg 26 Work in Estonia portaal hakkab aitama välisspetsialistide värbamisel

20. mai HOMMIKUKOHV SUURSAADIKUGA - EESTI SUURSAADIK POOLAS HARRI TIIDO ▶ lk 35 Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33, Tallinn) Info: Liisi Kirschenberg · liisi@koda.ee · 604 0093

Kaubanduskoda pakub 28 Osale oma ettevõttega Eesti suurimal ettevõtluskonkursil! tööinspektsioon 30 Tööinspektsioon pakub uut, ettevõttesisest konsultatsiooniteenust Teadus ja ettevõtlus 32 Ettevõtlikkus on saanud ülikoolis trendiks Filantroopia 34 SPIN -programm - jalgpallist töötuse vähendamiseni Koda kutsub osalema 35 Hommikukohv suursaadikuga − Eesti suursaadik Poolas Harri Tiido Moldova-Eesti ärifoorum ja kontaktkohtumised Suurbritannia sihtturuseminar Seminar „Kinnisasjade, sh eluruumide, üüri ja müügi käibemak suprobleemid“ Noore esimene töökogemus – kelle mure või rõõm? 37 juubilarid 38 UUED LIIKMED

Eesti KaubandusTööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teataja toimetus Kaidi Talsen Tel: 604 0085 E-post: kaidi@koda.ee Kujundus: Director Meedia

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juhtkiri

Kas alaealistele valimisõiguse andmise järel võiks lõdvendada ka nende töötamise piiranguid? huvi võõrkeelte vastu, võime tulevikku optimistlikumalt Paljud ettevõtjad on tõdenud, et noortel, vaadata. kes tööellu sisenevad, puudub arusaamine Optimistlike nootide kõrsellest, mida töö tegemine õieti tähendab. val on aga ka muresid. Paljud ettevõtjad on tõdenud, et noortel, kes tööellu sisenevad, Kaubanduskoda on tegelenud noorte puudub arusaamine sellest, tööharjumuse teemaga pikka aega. mida töö tegemine õieti tähendab, mida tähendab iga Nagu on valimisea langetamisel olnud päev tööl käimine ja endale argumendiks noorte küpsus, võiks samal elatise teenimine. Kohati kuuleme seda, et noortel puudub põhjusel üle vaadata ka töötamise vähimgi vastutustunne ja tööpiirangud. harjumus. Ja nendel juhtudel ei räägita alaealistest vaid juba Seminar „Noore esimene töökogemus – täiskasvanuikka jõudnud ja täis teovõimelistest inimestest, kelle mure või rõõm?“ toimub 27. mail. kes on kooli lõpetades sunniVt: www.unistusedellu.ee/content/üritused tud ise endale elatist teenima. Kuidas olukorda parandada? Üks meede, mis aitaks, võiks olla noorte suurem kaasamine tööellu juba varem – koolivaheajal, õpimail võttis Riigikogu vastu põhilasfirmades, talgutel, õpilasmalevas. See seaduse muudatused, mis lubavad ei tähenda kindlasti lapstööjõu propaedaspidi kohalike omavalitsuste valimistel geerimist või lapsepõlve hävitamist nagu valimiskastide juurde ka vähemalt 16aaspaljud kriitikud kohe vastu hakkaksid tased alaealised. Eestis on 16–17aastaseid väitma, vaid noorele sobivate ja jõukohasnoori umbes 24 000. Järgmised kohalike te töövõimaluste suurendamist ning vasomavalitsuste valimised toimuvad 2017. tavate regulatsioonide leevendamist. Kui aastal ning siis saavad oma hääle anda ka 17aastane noor kodus muru niita võib, 16- ja 17aastased noored, et väljendada siis naabri juures taskuraha ta sellega teeaktiivselt oma meelsust kohaliku tasandi nida ei tohiks. On see täna põhjendatud? poliitikate suhtes. Kas ja kui teadlik ja On see kunagi üldse olnud põhjendatud iseseisev see otsus on, ei ole ehk täna ja kas sellega ei tee me järeltulevale põlvaidluse küsimus, kuid tegemist on vaielvele hoopis karuteenet? Seda enam, et damatult olulise sammuga, et suurendada praktikas on prevaleeriv paljudel juhtudel noorte kaasatust. Ilmselt ei ole vaja kedagi mitte seaduses kirjapandu vaid hoopis veenda ka selles, et tänased 16aastased on kaine mõistus ja traditsioonid. paljudel juhtudel teadlikumad ja inforOleme Kaubanduskojas noorte tööharmeeritumad kui olid nende eakaaslased jumuse teemaga tegelenud juba mõnda 15- 20 aastat tagasi. Suur osa selles on aega. Eesmärgiks arutleda erinevate osaloomulikult internetil ja paranenud info pooltega, kas ja kuidas võiks ja saaks olukättesaadavusel. Infot saab igalt poolt korda parandada. Et noored, kes küll veel ning noored on agarad uusi asju proovialaealised, kuid juba siiski piisavalt valmis ma, otsima ja uurima. Noorte silmaringi lihtsamaid töid koolist ja õppetööst vabal laienemine on paratamatu ja väga posiajal tegema, seda võimalust ka kasutada tiivne tendents, mille üle peaksime õnnesaaksid, ilma et peaksid kartma seaduse likud olema. Lisades sellele ka üsna suure

rikkumist. Ja loomulikult, et seda ei peaks kartma ka tööandja. Ei ole ju just positiivne algus noorte tööharjumuse tekitamiseks, kui selleks tuleb seadust rikkuda või vähemasti lubatu ja lubamatu vahel piiri kombata. Usun, et nii nagu on valimisea langetamisel olnud argumendiks noorte küpsus, on samal põhjusel võimalik üle vaadata ka need töötamise piirangud, mis kehtivad sisuliselt muutmatuna juba aastakümneid ning mõnedki, mis näiteks tööaega puudutavad, on Euroopa regulatsioonidestki karmimad. Siingi tasuks ajaga kaasas käia, sest vananeva rahvastiku paratamatuses on iga hakkaja, ettevõtlik ja töö tegemist austav noor järjest väärtuslikum. Mai lõpus korraldame mitmete partnerite osavõtul ka aruteluseminari teemal „Noore esimene töökogemus – kelle mure või rõõm?“ Arutleme, millist rolli mängib haridussüsteem noore tööeluks ettevalmistamisel. Millega peaksid arvestama ettevõtjad, kes pakuvad tööd alaealistele noortele, millised on takistused ja võimalused noorte tööle värbamisel. Otsime vastust küsimusele, miks on noortele esimeste töökogemuste andmine oluline ning milliseid väärtusi ja hoiakuid see neis kujundab. Täpsem info www.unistusedellu.ee.

Mait palts

Peadirektor

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

uudis

fotod: Karmo Koppel

Kaubanduskoja uuenenud juhatuse koosseis

aprillil toimus Kaubanduskoja liikmete üldkoosolek, kus kinnitati 2014. aasta majandusaasta aruanne ning valiti uus juhatuse koosseis 15 liikmega. Uus juhatus kogunes esimest korda mai alguses. Juhatuse esimeheks valiti Toomas Luman, Nordic Contractors AS juhatuse esimees, kes sai 207 poolthäält 214 võimalikust häälest. Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman ütles, et uue juhatuse roll oluliselt ei muutu. „Uus juhatus jätkab sealt, kus eelmine lõpetas. Jätkame aktuaalsete Eesti ettevõtluskeskkonna teemade monitoorimist ning oma liikmete huvide eest seismist. Üks aktuaalsetest teemadest laual on pakendiaruandluse kohustuse temaatika. Jätkuvalt on mure ametnike ettevõtlusteadlikkuse pärast. Soovime, et nende arusaam ettevõtluse ja majanduse toimimisest oleks kõrgem.“ Samuti mainis Luman Kaubanduskoja tegevusest ülevaadet andes, et suuremad ettevõtted imestavad aeg-ajalt, miks tegeleme ka väiksemate ettevõtete probleemidega. Kuid väiksemad ettevõtted moodustavadki üle 80 protsenti Kaubanduskoja liikmeskonnast, mis on ka läbilõige Eesti ettevõtetest tervikuna. Need ettevõtted moodustavad nii Kaubanduskoja liikmeskonna kui ka Eesti majanduse tuumiku. Koosolekul osales 214 Kaubanduskoja liiget ja liikme esindajat. Viimati toimusid Kaubanduskoja juhatuse valimised 2011. aastal. Uued juhatuse valimised toimuvad nelja aasta pärast.

mai 2015

JUHATUSE KOOSSEIS JÄRGMISEKS NELJAKS AASTAKS ESIMEES: Toomas Luman, Nordic Contractors juhatuse esimees (207 poolt) ASEESIMEHED: Väino Kaldoja, Silberauto AS juhatuse esimees (189 poolt) Gunnar Kraft, Sangar AS nõukogu esimees (191 poolt) LIIKMED: Veljo Ipits, Salvest AS nõukogu esimees (198 poolt) Andres Järving, NG Investeeringud OÜ juhatuse esimees (201 poolt) Robert Kitt, Swedbank AS juhatuse esimees (191 poolt) Toomas Lepp, Tarmetec OÜ juhatuse esimees (198 poolt) Sven Mats, Matek AS juhataja (191 poolt) Meelis Milder, Baltika AS juhatuse esimees (190 poolt) Feliks Mägus, Nordic Hotels OÜ juhatuse esimees (199 poolt) Ruth Oltjer, Chemi-Pharm AS juhataja (189 poolt) Neinar Seli, Estiko AS nõukogu esimees (196 poolt) Jaan Toots, U.S. Real Estate OÜ nõukogu esimees (168 poolt) Enn Veskimägi, Standard AS juhatuse esimees (184 poolt) Oliver Väärtnõu, Cybernetica AS juhatuse esimees (191 poolt)

lisainfo Maarja Loorents Kommunikatsioonijuht e-post: maarja@koda.ee tel: 604 0065 gsm: 516 7429

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Ettevõtja küsib

Mida tuleb silmas pidada ima töölepingueelsetel l võ läbirääkimistel? a s u ta

st!

koja ndus aastas a b u Ka le on ilist ete . liikm nd juriid tasuta i i s u n ü t k o 1 ja io tats imalust l u s kon oma võ tide abi! ta is Kasu meie jur emalt: h ä / l Uuri koda.ee onid . o i w ww sultats skon oigu

ööandjal ja töölesoovijal tekivad töölepingueelsetel läbirääkimistel teatud õigused ja kohustused, mida pooltel tuleb järgida ka juhul, kui töölepingu sõlmimiseni ei jõuta. Seadus ei luba tööandjal üldreeglina küsida töövestlusel või töökuulutuses andmeid, mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale või puudutavad liigselt töölesoovija eraelu. Tööandjal ei ole reeglina õigust küsida näiteks laste saamise, tervise, pereliikmete ja nende sissetulekute, poliitiliste vaadete kohta. Kui eelnevalt nimetatud andmed on tööülesannete täitmise jaoks olulised, võib neid ikkagi küsida. Näiteks, kui tööülesannete täitmine eeldab head tervist ja füüsilist vastupidavust, on tööandjal lubatud küsida kandideerija tervise kohta. Lisaks töövestlusele võib tööandja koguda infot ka muul viisil. Üheks võimaluseks on andmete kogumine sotsiaalmeedia või otsingumootori abil. Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et sellisel viisil andmete kogumisest tuleb

kandideerijat teavitada, et kandideerija saaks vajaduse korral valeandmed ümber lükata. Lepingueelsetel läbirääkimistel tuleb järgida võrdse kohtlemise põhimõtet. See tähendab, et tööle kandideerijaid ei või eelistada soo, rahvuse, vanuse, puude vms alusel. Töökuulutusse ei tohiks näiteks kirja panna, et ettevõttesse otsitakse meessoost töötajat. Kui tööandja ei pea kinni võrdse kohtlemise põhimõttest, on kandideerijal õigus tööandjalt nõuda näiteks mittevaralise kahju hüvitamist. Pooled peavad saladuses hoidma läbirääkimiste käigus avaldatud info, mis ei kuulu avaldamisele. Lisaks tuleb silmas pidada, et tööandja ega töölesoovija ei või pidada lepingueelseid läbirääkimisi ilma kavatsuseta sõlmida leping. Kui üks pooltest rikub eelnevalt nimetatud kohustusi, on teisel poolel õigus nõuda kahju hüvitamist. Tööandja kui ka töölesoovija peavad lepingueelsetel läbirääkimistel esitama tõeseid andmeid. Kui töötaja valetab

töövestlusel näiteks oma varasema töökogemuse kohta, võib tööandjal olla hiljem õigus tühistada sõlmitud tööleping või öelda leping üles näiteks usalduse kaotuse tõttu.

Kui teil tekib küsimusi seoses töölepingueelsete läbirääkimistega, siis võtke palun ühendust Kaubanduskoja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.

Marko Udras

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

AS Metrosert AS Metrosert ja objektide jageomeetriliste objektide geomeetriliste parameetrite parameetrite mõõtmine mõõtmine 3D mõõtemasinal 3D mõõtemasinal AS METROSERT ON EESTI METROLOOGIA KESKASUTUS, mis pakub metroloogiaja sertifi tseerimisalaseid teenuseid AS METROSERT ON EESTI METROLOOGIA KESKASUTUS, mis ja koolitusi, hoiab ja arendab riiklikke mõõteetalone ning pakub metroloogiaja sertifitseerimisalaseid teenuseid esindab Eestit rahvusvahelises metroloogia-alases ja koolitusi, hoiab ja arendab riiklikke mõõteetalonekoosning töös. Metroserdi laborid asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. esindab Eestit rahvusvahelises metroloogia-alases koosvaldkonna teenuseid suurele töös.Metroloogia Metroserdi laborid asuvad Tallinnas,pakutakse Tartus ja Jõhvis. osaleMetroloogia Eesti tööstusettevõtetest, kus usaldusväärsed mõõtvaldkonna teenuseid pakutakse suurele mistulemused on vajalikud nii tootmiskui ka arendusteosale Eesti tööstusettevõtetest, kus usaldusväärsed mõõtgevuses. Metrosert arendabniipakutavaid järjemistulemused on vajalikud tootmis- kuiteenuseid ka arendustepidevalt lähtudes tööstuse ja oma klientide vajadustest. gevuses. Metrosert arendab pakutavaid teenuseid järjeÜhest vajadusest uus teenus − obpidevaltsellisest lähtudes tööstusekasvas ja omavälja klientide vajadustest. jektide geomeetriliste parameetrite mõõtmine 3D (kolme Ühest sellisest vajadusest kasvas välja uus teenus − obdimensiooni) mõõtemasinal. jektide geomeetriliste parameetrite mõõtmine 3D (kolme

Eesti Proovikoda Eesti on ainuõiguslik väärismetalltoodete prooEestiProovikoda Proovikoda vi tõendaja Eestis nimemärgisteväärismetalltoodete riikliku registri volitatud Eesti Proovikoda onja ainuõiguslik prootöötleja. Lisaks tegeletakse vi tõendaja Eestiseelmainitule ja nimemärgiste riikliku väärismetalltooregistri volitatud dete kontrollmärgistamise, analüüside ja töötleja. Lisaks eelmainituleväärismetallide tegeletakse väärismetalltooekspertiiside, ehtekivide määramise ja valdkonna koolitusdete kontrollmärgistamise, väärismetallide analüüside ja te ning konsultatsioonide pakkumisega. ekspertiiside, ehtekivide määramise ja valdkonna koolitus-

dimensiooni) mõõtemasinal.

Uus teenus: objektide geomeetriliste parameetrite mõõtminegeomeetriliste 3D mõõtemaUus teenus: objektide sinal parameetrite mõõtmine 3D mõõtemaMetrosert sinal pakub uue teenusena objektide geomeetriliste

parameetrite mõõtmist Mitutoyo objektide 3D koordinaatmõõtemaMetrosert pakub uue teenusena geomeetriliste sinal. parameetrite mõõtmist Mitutoyo 3D koordinaatmõõtemasinal.Ettevõtetele on nimetatud teenus vajalik näiteks tootearenduse protsessis, sisseostetavate Ettevõtetele on nimetatud teenustoodete vajalik kontrollmõõtnäiteks tootemistel, toodete prototüüpide mõõtmisel, arenduse protsessis, sisseostetavate toodete lõpptoodangu kontrollmõõtkvaliteedikontrollis ning mitmetel muudel juhtudel. Mõõmistel, toodete prototüüpide mõõtmisel, lõpptoodangu temasinaga on võimalik teostada keeruka kuju ja kõrgete kvaliteedikontrollis ning mitmetel muudel juhtudel. Mõõtäpsusnõuetega detailideteostada või toodete mõõtmisi, lisaks temasinaga on võimalik keeruka kuju jakuskõrgete joonmõõtmetele on olulised ka muud kujuparameetrid ja täpsusnõuetega detailide või toodete mõõtmisi, kus lisaks erinevatel pindadel asukohatolerantjoonmõõtmetele on asuvate olulised elementide ka muud kujuparameetrid ja sid. Metrosert teostabasuvate mõõtmisi kui kolmas ehk sõltumatu erinevatel pindadel elementide asukohatolerantosapool, mis on mõõtmised tellinud ettevõttele oluliseks sid. Metrosert teostab mõõtmisi kui kolmas ehk sõltumatu eeliseks. osapool, mis on mõõtmised tellinud ettevõttele oluliseks 3D mõõtemasina tööala on (700 × 1000 × 600) mm, eeliseks. saavutatav täpsus tööala laiendmääramatuse 3D mõõtemasina on (700 × 1000 ×hinnanguna 600) mm, (0,9+2,5×L) µm (L on pikkus meetrites). Masinhinnanguna võimaldab saavutatav täpsus laiendmääramatuse mõõta ka pinnaprofi skaneerivas režiimis, lähiajal lisan(0,9+2,5×L) µm (L onili pikkus meetrites). Masin võimaldab duvad mudeligailivõrdlemise ningrežiimis, mõõdetud punktipilmõõta CAD ka pinnaprofi skaneerivas lähiajal lisanve alusel mudeli loomise võimalused. duvad CAD3Dmudeliga võrdlemise ning mõõdetud punktipilMõõtetulemused väljastab Metrosert koos määrave alusel 3D mudeli loomise võimalused. matuse hinnanguga korrektselt vormistatudkoos mõõteproMõõtetulemused väljastab Metrosert määratokollis, vajadusel esitatakse kliendile ka standardisarja matuse hinnanguga korrektselt vormistatud mõõteproEVS-EN 14253 esitatakse kohane hinnang toote tokollis, ISO vajadusel kliendile ka geomeetriliste standardisarja parameetrite nõuetele vastavuse osas. EVS-EN ISO 14253 kohane hinnang toote geomeetriliste Metroserdile teadaolevalt paku Eestis täna ükski parameetrite nõuetele vastavuseei osas. teineMetroserdile ettevõte kirjeldatud teadaolevaltmõõtmisteenust ei paku Eestis samaväärse täna ükski masinaga. teine ettevõte kirjeldatud mõõtmisteenust samaväärse masinaga.

Täpsemalt Metroserdist Metroloogilised teenused Täpsemalt Metroserdist

Metrosert on suurim metroloogiliste teenuste osutaMetroloogilised teenused ja Eestis. Teostatakse mõõtevahendite ja Metrosert on suurim metroloogiliste kalibreerimist teenuste osutaja Eestis. Teostatakse mõõtevahendite kalibreerimist ja

PROMO PROMO

te ning konsultatsioonide pakkumisega. Koolitused ja konsultatsioonid Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud ettevõtete huvi MetKoolitused ja konsultatsioonid roserdi poolt pakutavate koolituste konsultatsioonide Viimastel aastatel on oluliselt tõusnudjaettevõtete huvi Metvastu. koolitustele pakub Metrosert ettevõroserdiLisaks pooltavalikele pakutavate koolituste ja konsultatsioonide tetele tellimise võimalustpakub gruppidele. vastu. koolituste Lisaks avalikele koolitustele Metrosert ettevõ-

taatlemist, erimõõtmistöid ja katsetusi. Kalibreerimis- ja taatlemisteenust osutataksejamassi, mahu,Kalibreerimisjõu ja väände, taatlemist, erimõõtmistöid katsetusi. ja pikkuse, nurga, elektriliste suuruste, aja ja sageduse, temtaatlemisteenust osutatakse massi, mahu, jõu ja väände, peratuuri, rõhu,elektriliste füüsikalis-keemiliste suuruste ja vedelike pikkuse, nurga, suuruste, aja ja sageduse, temkulu ning soojusenergia mõõtevaldkondades. peratuuri, rõhu, füüsikalis-keemiliste suuruste ja vedelike hoiab ja arendab Eesti Vabariigi riigietalone kuluMetrosert ning soojusenergia mõõtevaldkondades. massi, pikkuse, temperatuuri, alalispinge ja elektrilise takisMetrosert hoiab ja arendab Eesti Vabariigi riigietalone tuse mõõtevaldkondades ning osutab klientidele riigietalomassi, pikkuse, temperatuuri, alalispinge ja elektrilise takisnidega täppistasemel kalibreerimisteenuseid ehk riigietalovõimaliku tuse mõõtevaldkondades ning osutab klientidele kõrgeima tasemega täppismõõtmisi Eesti Vabariigis. Kirjelnidega täppistasemel kalibreerimisteenuseid ehk võimaliku datud teenuse klientide hulgas on elektrienergia tootjad, kõrgeima tasemega täppismõõtmisi Eesti Vabariigis. Kirjelpõlevkivi töötlejad, masinaja metallitööstus, toiduainetedatud teenuse klientide hulgas on elektrienergia tootjad, tööstus ning akrediteeritud katseja analüüsilaborid. põlevkivi töötlejad, masinaja metallitööstus, toiduainetetööstus ning akrediteeritud katseja analüüsilaborid. Sertifitseerimine Metrosert on suurim rahvuslik juhtimissüsteemide ja tooSertifitseerimine dete sertifi tseerija Eestis pakkudes muuhulgas kvaliteedi-, Metrosert on suurim rahvuslik juhtimissüsteemide ja tookeskkonna-, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemidete sertifitseerija Eestis pakkudes muuhulgas kvaliteedi-, de, kinnispaki täitekogusejakontrollsüsteemi ja metsamakeskkonna-, töötervishoiu tööohutuse juhtimissüsteemijandamise sertifi tseerimist ning erinevaid koolitusi. de, kinnispaki täitekoguse kontrollsüsteemi ja metsamajandamise sertifitseerimist ning erinevaid koolitusi.

tetele koolituste tellimise võimalust gruppidele. 2015. aastal pakub Metrosert järgmisi avalikke koolitusi: 2015. aastal pakub Metrosert järgmisi avalikke koo•litusi: Pikkuse mõõtmine ja vastavusotsus mõõtetulemuse • alusel Pikkuse(14.05.2015) mõõtmine ja vastavusotsus mõõtetulemuse • Ülevaade standardite ISO 9001 ja ISO 14001 olulistest alusel (14.05.2015) (21.05.,ISO 24.09., • muudatustest Ülevaade standardite 900105.11.2015) ja ISO 14001 olulistest • Juhtimissüsteemide siseaudiitorite koolitus (07.muudatustest (21.05., 24.09., 05.11.2015) 08.10.2015) • Juhtimissüsteemide siseaudiitorite koolitus (07.• Põhjalikumalt 08.10.2015) mõõtemääramatusest (15.10.2015) •• Metroloogia (29.10.2015) (15.10.2015) Põhjalikumaltalused mõõtemääramatusest • Metroloogia alused (29.10.2015) Metrosert osutab metroloogia valdkonnas konsultatsioone lähtudes Konsultatsiooniteenuste fiMetrosertkliendi osutab vajadustest. metroloogia valdkonnas konsultatsioone nantseerimiseks väike- ja keskmise suurusega ettevõtjalähtudes kliendionvajadustest. Konsultatsiooniteenuste fitel võimalik taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest nantseerimiseks on väikeja keskmise suurusega ettevõtja(EAS) rahastust innovatsiooniosaku abil. tel võimalik taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) rahastust innovatsiooniosaku abil. Metroserdi kontaktid ja täpsem info on leitav kodulehelt www.metrosert.ee Metroserdi kontaktid ja täpsem info on leitav kodulehelt www.metrosert.ee

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Majandusest

Ettevõtlus kui majanduslik prioriteet Läti näitel

aime hiljaaegu Eesti uudisteagentuuride kaudu teada, et Läti võttis vastu seaduse, millega tagatakse mikroettevõtetele soodustatud käibemaksumäär 9 protsenti. Lubagem siin kohal meenutada, et mikroettevõtteid puudutav seadus, sh eelpoolmainitud maksusoodustus võeti esmakordselt vastu juba aastal 2010. Olulised muudatused ettevõtluskeskkonnas

Läti viis aastatel 2010-2012 läbi mitu olulist ja ettevõtluskeskkonda parandavat reformi, mis viisid Läti SBA 2013 (Small Business Act of Europe) andmetel ettevõtluskeskkonna näitajate osas Eestist ette. Nendest reformidest kõige efektiivsemaks on osutunud mikroettevõtete asutamise tingimused: alustamiseks pole vaja omakapitali, töötajate arv võib olla maksimaalselt kuni viis töötajat, soodustatud käibemaksumäär kuni 80 000 eurose aastase kogukäibe korral on on 9 protsenti. Muutus, mida refereeris Eesti ajakirjandus, puudutab aga teemat, mis oli nii parlamendis kui ka valitsuses üleval juba pikemat aega – kas ja kuidas mikroettevõtete makse suurendada. 1. jaanuarist 2015 hakkas kehtima 9protsendine maksumäär käibele kuni 7000 eurot ja käibele vahemikus 7001-100 000 kehtib uus 11protsendine käibemaksumäär. Seega ei ole tegemist teatud mõttes uue uudisega, küll tuleks aga tähelepanu juhtida sellele, et ajavahemikus 2010-2014 loodi 33 000 mikroettevõtet. Samal ajal hakkas kehtima ka osaühingu asutamisele üheeurose omakapitali soodustatud nõue, mistõttu otsustas 60 protsenti ettevõtjatest osaühingu loomise kasuks. Mikroettevõtlusvorm sobib hästi nii põllumajandusega tegelevatele peredele kui ka oma teenust (näiteks arhitektid, disainerid, kirjanikud jne) pakkuvatele spetsialistidele. Lisaks eelnevale lühendati ettevõtete asutamisdo-

kumentide menetlemise aega äriregistris ja arendati lõplikult välja ka dokumentide e-registreerimine. Samuti tehti olulisi muudatusi nii ettevõtete pankrotiseaduses kui ka saneerimisprotsessis. Viimastest muutustest olulisem on kehtestatud sotsiaalmaksu lagi, mis fikseeritakse tööjõumaksudelt summas kuni 46 600 eurot aastas. Riigi toetus

Rahvusvahelistumist puudutavaid uuringuid viiakse läbi juba aastatest 1980-1990 ning analüüsid on kõik kättesaadavad ka Eesti majanduspoliitika planeerijatele. Uued start-upid ja Born Globalid on valdavalt ühemehe ettevõtted, alustatakse väikese meeskonnana, mille eesmärgiks on jõuda võimalikult kaugele maailma. Mikro- ja väikeettevõtteid luuakse üha rohkem, sest inimeste unikaalsed oskused, teadmised ning soov olla sõltumatu ja vaba iseloomustab ühiskonnas valitsevaid globaalseid turutrende. Siinkohal tuleb au anda Lätile, kes mõistis, kuivõrd oluline on mitte pärssida sellise uue ettevõtlusvormi arengut bürokraatlike nõuetega ja seda juba aastal 2010, vahetult peale kriisi! Small Business Act of Europe 20132014 andmetel pakub Läti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) stimuleerivat finantskeskkonda, mida võiks võrrelda Soome ja Rootsiga. Riigi rahaliste toetuste, sh garantiide kättesaadavus, lisaks pankade soov rahastada VKEde tegevust ja seadusest tulenevate õiguste mõjukust eristab tunduvalt kõrgemalt Läti VKE ettevõtluskeskkonda Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Lätis tegutseb siiani riigi osalusel Latvijas Zemes un Hipoteku Banka, mis vastutab VKEde rahastamissüsteemide elluviimise eest ettevõtlusprogrammi Altum ja erinevate ERDF programmide kaudu.

Small Business Act of Europe andmetel pakub Läti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele stimuleerivat finantskeskkonda, mida võiks võrrelda Soome ja Rootsiga. Lisaks erinevatele ettevõtlust toetavatele programmidele on eelnevad valitsused võtnud vastu Rahvusliku Industrialiseerimise poliitika (National Industrial Plan) aastateks 2014-2020. Programmi eestvedaja ja autor on eestlatelegi tuntud endine majandusminister Daniels Pavluts. Industrialiseerimispoliitika eesmärkideks on kasvatada aastaks 2020 võrreldes 2011. aastaga tööstustoodangut 60 protsenti; töö produktiivsust 40 protsenti ning tõsta arenduskulutused (R&D) kuni 1,5 protsendini SKPst. Aastatel 2007-2013 kasutati tootmisvahendite uuendamiseks erinevaid Euroopa Liidu toetusfonde ca 200 milj euro eest. Läti trüki- ja pakenditööstuse konkurentsivõime tõusis sellega väga kõrgele tasemele ning on hinnatud ka Eestis. Korruptsioon

Eesti meediast ning sotsiaalvõrgustikes jookseb aeg-ajalt läbi ka Läti korruptsiooni ning oligarhide-poliitikute-ära-ostetavate teemad. SSE Riga juhtivanalüütik Arnis Sauka on mitmete aastate jooksul uurinud Balti riikide korruptsiooni taset ning ilminguid. Viimasest 2014. aasta uuringust ilmnes, et Läti varimajandu-

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

se (sh korruptsiooni) osa on aastatega langenud, samas Leedu ning Eesti oma tõusnud. Näitajad on omavahel rohkem ühtlustunud kui kunagi varem. Edukad on seal hulgas olnud mitmed Läti maksu-ja tolliameti projektid ning uuendused, näiteks 1000euroste arvete deklareerimine, mis nüüdsest kehtib ka Eestis. Läti ja Eesti maksuametitel on väga tihe koostöö ning omavahelistest kogemustest õpitakse. Maksuameti e-programm EDS on uuenduslik ning seotud äriregistriga, sellega on kõigi loodavate ettevõtete kohta olemas andmed ning statistika. Läti ettevõtted on Eestist huvitatud

Eelpool kirjeldatud meetmed on Läti ettevõtluspoliitikat muutnud efektiivsemaks ja aidanud kaasa VKEde rahvusvahelistumisele, sh Eestisse. Läti ettevõtete huvi Eesti turu vastu muutus märgatavalt suuremaks, kui 2012. aasta juunis sõlmiti koostöömemorandum Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Läti Kaubandus-Tööstuskoja vahel. Pärast seda on toimunud

mai 2015

mitu kõrgel tasemel ärifoorumit, kus on astutud samme ettevõtjatevahelise koostöö tugevdamiseks. Eesti päritolu ettevõtetel on Läti turul tegutsedes sarnased probleemid, mis kohalikelgi: kust leida professionaalset tööjõudu ja kuidas edukalt turundada oma tooteid või teenuseid. Lätit ootavad ees samasugused demograafilised muutused, mis Eestitki. Ajalooliselt on nii kujunenud, et Läti on multikultuursem. Selleks, et olla ettevõttena turul nähtav, tuleb panustada kakskeelsele turundusele. Kasuks tuleb avatud meel ning väga heal tasemel nii inglise kui ka vene keele oskus. Kui ettevõtte juht otsustab ise panustada oma ettevõtte Läti töösse, siis tuleb siin igapäevaselt kohal olla. Juhtimisprotsessis on oluline osa kollektiivi omavahelisel koostööl. Võõras riigis tuleks kultuurilisi erinevusi tähele panna ja neid tolereerides leida viis oma eesmärkide saavutamiseks. Kahjuks teevad paljud juhid otsuseid vastavalt oma sotsiaalsetele oskustele ja võimekusele, mis viivad pigem omavaheliste arusaamatusteni ning pikemas perspektii-

vis pärsib ettevõtte edukat arengut. Väga paljudel Eesti ettevõtetel ei ole edulugusid Lätist ning kahjuks liigub negatiivne kogemus kiiremini kui positiivne. Eestit on alati toodud Lätile eeskujuks. Nüüd võiks Eesti õppida naabritelt ühtteist asjalikku, kui Läti valitsuse poolt ettevõtluspoliitikasse sisse toodud parendused hakkavad tulemusi tooma.

Hele Lõhmus

Eesti Kaubanduskoda Lätis

Küsimused seonduvalt riigihangetega? Asjatundlik nõuanne Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaatidelt:

Britta Oltjer

Urmas Kõrgesaar

Anneli Aab

Häli Jürimäe

Epp Lumiste

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Kaubanduskoda tegi ettepaneku loobuda pakendiaruande topeltauditeerimisest M

itmed ettevõtjad on väljendanud oma rahulolematust käesoleva aasta alguses jõustunud seadusemuudatusega, millega kehtestati ettevõtjale pakendiaruande auditeerimise kohustus. Nimelt peab pakendiettevõtja, kes laseb turule teatud koguse plast- või muid pakendeid, laskma oma pakendiaruande auditeerida ka juhul, kui ettevõtja on oma kohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonile. Kaubanduskoja hinnangul toob pakendiaruande auditeerimise kohustus, eriti väikeettevõtjale, kaasa olulisi lisakulutusi, mis võivad üle jõu käia. Seetõttu pidasime vajalikuks juhtida keskkonnaministeeriumi tähelepanu auditeerimisega kaasnevatele probleemidele ning esitasime ka omapoolsed alternatiivsed ettepanekud. Miks kehtestati auditeerimise kohustus?

Kindlasti on ettevõtja esimene küsimus, miks auditeerimise kohustus kehtestati. Pakendiaruande topeltauditeerimise vajalikkust põhjendatakse asjaoluga, et hetkel ei ole riik suutnud tagada turule toodud pakendite korrektset deklareerimist. Keskkonnaministeeriumi sõnul ei anna pakendiregister õiget ülevaadet ettevõtete poolt Eesti turule lastud pakendikogustest. Ministeeriumi arvutuste kohaselt tekkis 2011. aastal Eestis pakendijäätmeid 40 protsenti rohkem kui taaskasutusorganisatsioonid seda deklareerisid. Kellel on auditeerimise kohustus?

Pakendiaruande auditeerimise kohustus on pakendiettevõtjal (s.o ettevõtja, kes pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa), kes laseb turule plastpakendeid rohkem kui 100 kg või muid pakendeid (nt klaas, metall) üle 200 kg. Kusjuures auditeerimise kohustus on ettevõtjal isegi siis, kui ettevõtja on oma kohustused taaskasutusorganisatsioonile üle andnud. Seega tekib n-ö topeltauditeerimise kohustus, sest ka taaskasutus-

Juristi töölaualt

organisatsioon peab omakorda aruande auditeerida laskma. Pakendiaruande esitamise tähtaeg on, sõltumata uuest topeltauditeerimise kohustusest endiselt sama – s.o 30. juuni. Pakendiaruande auditeerimine on pakendiettevõtjale kulukas

Mitmed ettevõtted on pöördunud Kaubanduskoja poole murega, et uus auditeerimise kohustus on liiga kallis ning väiksematele ettevõtetele isegi kohati üle jõu käiv. Audiitorkogu sõnul on konkreetset pakendiaruande auditeerimise hinda raske prognoosida, sest kõik sõltub töömahust ja keerukusest. Näiteks on mõnel ettevõttel pakendiaruandlus paremini organiseeritud ja teisel vähem. Mida keerulisem ja aeganõudvam on auditeerimine, seda rohkem kulub audiitoril töötunde ning seda kallimaks kujuneb ka hind. Konkreetsetest numbritest toodi välja, et audiitori keskmine tunnihind on 50 eurot ning auditeerimiseks kulub keskmiselt umbes 16-40 tundi. Seega läheb pakendiaruande auditeerimine ettevõtjale maksma keskmiselt 800-2000 eurot. Puuduvad audiitorid

Hiljuti toimus Kaubanduskojas samal teemal kohtumine, millest võtsid osa keskkonnaministeeriumi ja audiitorkogu esindajad ning ettevõtjad. Kohtumisel toodi välja teine väga oluline probleem. Nimelt on hetkel kahtluse all, kas kõikidele pakendiettevõtjatele jagub vandeaudiitoreid, kellel oleks täna olemas nii ajaline ressurss kui ka vastav ettevalmistus. Audiitorkogu kodulehel seisab info, et ligikaudu 40 audiitorettevõtjat on hetkel valmis saatma pakendiettevõtjatele päringute korral pakkumisi ja kaaluma pakendiaruande audiitorkontrolli töövõtu osutamist. Pakendiettevõtjatena on ennast registreerinud aga ligikaudu 3600 ettevõtet. Seega on alust arvata, et kõikidele pakendiettevõtjatele ei jagu täna

Kaubanduskoja hinnangul on hetkeolukord, kus ettevõtjad kurdavad, et pakendiaruande auditeerimise kohustus käib neile üle jõu, tingitud puudulikust seaduse mõjude analüüsist. pakendiaruande auditeerimiseks vandeaudiitoreid, mis omakorda tähendab, et lisaks kallile teenusele, ei pruugi ettevõtjal olla ka reaalset võimalust auditeerimise kohustust täita. Samal ajal peab ettevõtja arvestama, et seadusest tulenevate nõuete mittetäitmisel võidakse ettevõttele määrata sunniraha või trahv. Seaduse mõjusid ei analüüsitud piisavalt

Kaubanduskoja hinnangul on hetkeolukord, kus ettevõtjad kurdavad, et pa-

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

mai 2015

Kuna ettevõtjad ei ole uue pakendiaruande auditeerimise kohustusega rahul tegime ministeeriumile ettepaneku kaaluda tulevikus siiski topeltauditeerimise nõudest loobumist.

Kaubanduskoja ettepanekud: »» Loobuda pakendiaruande topeltauditeerimise kohustusest. »» Tõsta auditeerimise piirmäärasid. »» Tõsta elanikkonna teadlikkust. »» Parandada järelevalvet.

kendiaruande auditeerimise kohustus käib neile üle jõu, tingitud puudulikust seaduse mõjude analüüsist. Nimelt ei analüüsitud eelnõu koostamisel, millised otsesed mõjud kaasnevad ettevõtjale auditeerimise kohustusega. Samuti ei ole tänaseni analüüsitud, kas topeltauditeerimine on, ettevõtja halduskoormuse ja kulude märgatavat kasvu arvesse võttes, proportsionaalne meede. Ka ei ole seadusemuudatuse juures arvestatud asjaolu, et kuigi pakendiettevõtjana on ennast täna registreerinud ligi 3600 ettevõtet, on tegelikkuses neid oluliselt rohkem. Ettevõtjad ei ole lihtsalt teadlikud oma kohustustest, puudulik on ka järelevalve. Seetõttu on alust arvata, et ettevõtjate teadmatusest jääb suur osa turule lastud pakenditest ikka deklareerimata isegi siis, kui seadusekuulekad ettevõtjad lasevad pakendiaruande auditeerida.

tegime ministeeriumile ettepaneku kaaluda tulevikus siiski topeltauditeerimise nõudest loobumist. See tähendab, et kui ettevõte on oma kohustused taaskasutusorganisatsioonile üle andnud, ei pea ta aruannet enam eraldi auditeerima. Peamiseks põhjenduseks tõime, et aruande auditeerimine tõstab oluliselt ettevõtjate halduskoormust. Samuti toob auditeerimine kaasa olulised lisakulutused, mis võivad väiksematel ettevõtetel üle jõu käia. Leiame, et see on argument, millega riik peaks kindlasti arvestama. Lisaks juhtisime tähelepanu ka sellele, et koalitsioonilepingu kohaselt on väikeettevõtete halduskoormuse vähendamine üks uue valitsuse prioriteete. Seetõttu avaldasime lootust, et pakendiaruande auditeerimise kohustuse nõudest loobumise kaalumine saab olema keskkonnaministeeriumi prioriteet.

Ettepanek loobuda tulevikus pakendiaruande topeltauditeerimise kohustusest

Teise alternatiivina soovitasime kaaluda piirmäärade tõstmist

Kuna ettevõtjad ei ole uue pakendiaruande auditeerimise kohustusega rahul,

Teise alternatiivse lahendusena soovitasime ministeeriumil kaaluda pakendiaruande auditeerimise piirmäärade tõstmist.

Nimelt mõjutab pakendiaruande auditeerimise kohustus kõige enam just väike- ja mikroettevõtteid, kes jäävad auditeerimise piirmäära sisse, st lasevad turule üle 100 kg plastpakendeid või üle 200 kg muid pakendeid. Auditeerimine, mis läheb maksma 800-2000 eurot, on väike- ja mikroettevõttele liigselt koormav lisakulutus. Teadlikkuse tõstmine ja järelevalve parandamine

Samuti tõime välja, et esmatähtis on tõsta elanikkonna teadlikkust, et pakendijäätmed tuleb sorteerida liigiti ning eraldada muudest olmejäätmetest. Muu hulgas soovitasime kaaluda ja analüüsida, kas riigil on pakendiseaduse nõuete täitmise regulaarse ja tõhusa kontrolli tagamiseks hetkel piisav järelevalve ressurss.

Kaubanduskoda loodab jätkata antud teemal arutelu keskkonnaministeeriumiga, mille tulemustest teavitame ka oma liikmeid meie infokanalite kaudu. Kaubanduskoja esmaste ettepanekutega saate tutvuda meie kodulehel www.koda.ee.

Simoona Hion

Jurist

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Juristi töölaualt

juulist muutub kehtetuks praegune ehitusseadus ning jõustub uus ehitusseadustik. Uus regulatsioon ei too võrreldes varasemaga kaasa küll kardinaalseid muudatusi, kuid mõningad nõuded on uues seaduses eelmise regulatsiooniga võrreldes erinevad. Järgnevalt toome välja olulisemad muudatused, millele tuleks praktikas tähelepanu pöörata.

Jõustub uus ehitusseadustik

Ehitusluba ja ehitusteatis

Kui kehtiva seaduse kohaselt on ehitamiseks vajalik kas ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine, siis uue seaduse kohaselt on ehitamiseks vajalik esitada kas ehitusteatis või taotleda ehitusluba. Sarnaselt varasemale regulatsioonile antakse ehitusluba ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik suuremate ja olulisemate hoonete ja rajatiste püstitamisel (nt üle 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja üle 5 m kõrge hoone püstitamiseks või laiendamiseks üle 33 protsendi). Kui varasemalt oli ehitusloa andmise tähtajaks 20 päeva, siis uue seaduse kohaselt on selleks 30 päeva. Lisaks on ehitusseadustiku kohaselt võimalik ehitusloa andmisest keelduda, kui ehitisega kaasneb ehitise mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada. Ehitusloa kehtivusaeg on uue seaduse kohaselt 5 aastat; kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba 7 aastat. Ehitusseadustikuga võetakse kasutusele ehitusteatise mõiste. Ehitusteatis tuleb esitada 20-60 m2 ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga ela-

mu ümberehitamisel või laiendamisel. Kui tegemist on elamuga või seda teenindava hoonega, mille ehitisealune pind on kuni 20 m2 ning mis on kuni 5 m kõrge, siis ei ole vaja teatist esitada. Ehitusteatis tuleb esitada kohalikule omavalitsusele vähemalt 10 päeva enne ehitamise alustamist. Seejärel on kohalikul omavalitsusel, kui leitakse, et see on vajalik, võimalus nõuda ehitamise kohta lisainfot. Kui selle aja jooksul ei ole lisanõudeid esitatud, võib asuda ehitist püstitama. Ehitusteatis kehtib kaks aastat. Silmas tuleb pidada, et ka juhul, kui ehitusluba ei ole nõutav ning piisab teatise esitamisest, tuleb järgida kõiki ehitamisele ning ehitistele kohaldatavaid nõudeid. Kasutusluba ja kasutusteatis

Uue seadustikuga võetakse kasutusele kasutusteatise mõiste ning ühtlasi vähendatakse kasutusloa rakendusala. Kasutusluba on vajalik ehitusloa kohustusega ehitiste kasutama asumisel. Kasutusteatisega an-

Kasutusluba on vajalik ehitusloa kohustusega ehitiste kasutama asumisel. takse teada ehitise kasutamisest või selle kasutusotstarbe muutmisest ning see tuleb esitada juhul kui on tegu ehitistega, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsiooni. Analoogiliselt ehitusteatisega pole kasutusteatist vaja, kui tegemist on elamuga või seda teenindava hoonega, mille ehitisealune pind on kuni 20 m2 ning mis on kuni 5 m kõrge. Kasutusloa andmise tähtaeg on võrreldes varasema regulatsiooniga 10 päeva pikenenud, st selleks on uue seadustiku kohaselt varasema 20 päeva asemel 30 päeva. Kasutusteatis tuleb sarnaselt ehitusteatisele esitada samuti vähemalt 10 päeva enne kasutamise algust, misjärel võib kohalik omavalitsus

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

mai 2015

Oluline: »» Uus ehitusseadustik ja planeerimisseadus jõustuvad 1. juulist. »» Väiksemate elamute ning elamuid teenindavate hoonete püstitamiseks ja kasutama asutamiseks piisab ehitusloa ja kasutusloa asemele ehitusteatisest ja kasutusteatisest. »» Ehitusseadustiku lisades on spikriks toodud tabelid, kust saab vaadata, millal on ehitamiseks vajalik kas luba, teatis või ehitusprojekt.

Uue ehitusseadustiku kohaselt ei ole projekteerimistingimused kohustuslikud igal juhul.

vajadusel viia läbi täiendava kontrolli. Ehitusloa ja kasutusloa taotluse ning ehitusteatise ja kasutusteatise saab esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Selleks, et kindlaks teha milliseid lube või teateid on vajalik esitada ning kas nõutav on ka ehitusprojekti esitamine, on ehitusseadustiku lisades toodud tabelid, kust nähtub, millised load on eri tüüpi ehitiste püstitamisel kohustuslikud. Projekteerimistingimused

Uue ehitusseadustiku kohaselt ei ole projekteerimistingimused kohustuslikud igal juhul, vaid ainult juhul, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus või kui ehitusloa kohustusega hoonet või olulise avaliku huviga rajatist püstitatakse, rajatakse või laiendatakse enam kui 33 protsenti esialgsest mahust. Teatud erandlikel alustel lubab uus seadus anda

projekteerimistingimusi ka kehtiva detailplaneeringu täpsustamiseks. Ehitamisega kaasnev mõjude hindamine viiakse vajadusel läbi kas keskkonnamõju hindamise või ehitusuuringute raames. Ehitusuuringutega võidakse hinnata näiteks tegevusega kaasnevat müra, õhusaastet jne. Ehitusuuringu läbiviimise vajalikkus võib olla märgitud projekteerimistingimustes ning seda võib nõuda ka ehitusloa menetluses. Keskkonnamõju hindamise võib haldusorgan otsustada nii projekteerimistingimuste, ehitusloa kui ka kasutusloa menetluses.

Kui teil on seoses uue ehitusseadustikuga küsimusi, võite meile kirjutada e-posti aadressil juristid@koda.ee

Katre Rugo

Jurist

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Tööstus

Kuidas elab Eesti tööstus 2015. aastal? N

ii nagu kolmel eelmisel aastal, uuris Swedbank ka sel kevadel ettevõtjate ootusi lähituleviku osas. Swedbanki küsitlusele vastas ligi 300 tööstusettevõtte võtmeisikut. Need ettevõtted esindavad üheskoos vägagi märkimisväärset 6,3 miljardi euro suurust kogukäivet, mis moodustab 55 protsenti Eesti tööstusettevõtete müügikäibest. Küsitluse eesmärk on saada esmast indikatsiooni töösturite ootustest lähituleviku kohta ja konsolideerida arvamused töösturite kindlustunde kohta. Küsitluse tulemuste kokkuvõtted on kasutamiseks ka kõikidele juhtidele, et hinnata enda positsiooni ja ootusi teiste turuosalistega võrreldes. Tulemusi saab näha Swedbanki ettevõtete infoportaalis aadressil www.swedbank.ee/business/ infoportal/portal/sectors/industrial. Uuring näitab, et töösturite kindlustunne püsib üldjuhul tugev, kuid on viimased kolm aastat kergelt langenud. Käivet plaanib kasvatada 64 protsenti küsitletud tööstusettevõtetest, samas käibe kasvu suuruse ootus on vähenenud. Kasumlikkuse paranemisse usub 44 protsenti küsitletud tööstusettevõtetest. Samal ajal pärsib pea poolte ettevõtete arengut tööjõupuudus – eelkõige on puudus väljaõppega spetsialistidest. Eesti töösturite ekspordiambitsioon on vaatamata nõrgale välisnõudlusele jätkuvalt kõrge. Ekspordi osakaalu kasvu plaanib 35 protsenti ettevõtetest ning eksportöörid on suunanud pilgud uutele turgudele. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Skandinaavia kõrval sihib iga neljas tööstusettevõte Saksamaa turgu. Uusi investeeringuid plaanib teha 91 protsenti ettevõtetest. Näeme, et keskmine investeeringute maht on kasvamas – 30 protsenti küsitletud ettevõtetest kavatseb investeerida üle poole miljoni euro. Pea pooled neist, kes plaanivad investeeringuid, kavatsevad investeeringute abil tõsta efektiivsust ning trend viitab sellele, et lihtsam töö on asendumas masinatega. Efektiivsusele suunatud investeeringute kõrval on tugevamalt fookusse tõusnud ka investeeringud tootearendusse. Massilist investeerimist hoiab tagasi ebakindel välisnõudlus, samal ajal näevad ettevõtjad, et finantseerimise kättesaadavus investeeringute tegemisel probleemiks ei ole. Ligi pooled ettevõtjatest väidavad, et nende arengut takistab tööjõupuudus. Tööstuses napib enim insenere, seadmete operaatoreid ja projektijuhte. Samal ajal näitavad tulemused, et palgakasv tööstuse sektoris on aeglustumas. Kui 2014. aastal planeeriti

100% 93

90% 80% 70%

79 67

77 68

73 75 66

60%

57 56

50% 40% 30% 20% 10% 0 K<10

kõik 2013

2014

10≤K<20

K≥20

Ehitusmaterjal

Toit

Puit

Raske

Muu

2015

Diagramm 1: 2/3 töösturitest plaanib käibekasvu – graafik illustreerib vastust küsimusele, kas plaanite käibekasvu?

Rasketööstus 19% Muu töötlev tööstus 35%

5% 5%

Holland

Leedu

Venemaa

Suurbritannia Taani Läti Saksamaa

Toiduainetööstus 14% Puidu- ja paberitööstus 17%

Belgia Prantsusmaa

Norra

8% 10% 15% 25% 26%

Soome

Ehitusmaterjalide tööstus 15%

palkade kasvuks keskmiselt 4,6 protsenti, siis sel aastal plaanitakse palgafondi suurendada keskmiselt vaid 3,9 protsenti. Puidutööstus planeerib kasvu

Puidutööstus on käibe kasvatamise osas tööstusharudest kõige optimistlikum. Olgugi, et aasta alguses on olnud välisnõudlus pigem nõrk, ootab 71 protsenti vastanud puidutöösturitest 2015. aastal käibe kasvamist. Tulemus on mõnevõrra üle tööstussektorite keskmise, kuid siiski esimest aastat varasemaga võrreldes languses. Uutest eksportturgudest on puidutöösturite fookus eelkõige Saksamaal. Vaba tootmisvõimsus on puidutööstuses Eesti tööstuse madalaim. Ilma täiendavate investeeringuteta suudavad puidutööstuse ettevõtted käivet kasvatada 16 protsenti. Pärast 2015. aastal oodatava käibekasvu saavutamist langeb vaba tootmisressurss 10 protsendile. See on tase, mis ei võimalda

38% 39%

Diagramm 2: Millised on töösturite järgmised 3 sihtriiki? (% vastanutest)

enam kasvada, mistõttu 90 protsenti puidutööstusest planeerib sellel aastal investeeringuid. Puidutööstuse brutopalk on kasvanud keskmiselt 6,3 protsenti aastas ning on 3 protsenti kõrgem Eesti keskmisest palgatasemest. Seetõttu hindavad juhid palgasurvet puidutööstuses keskmisest madalamaks, kuid ligi pooled vastanutest plaanivad siiski ka 2015. aastal töötajate palka tõsta. Tugevad müügitulemused ja automatiseerimine on lubanud kogukasumlikkust kasvatada säilitades tööjõukulude osakaalu müügitulus samal tasemel. Metalli- ja masinatööstus on kasvu osas ettevaatlik

Metalli- ja masinatööstus on enim eksportiv sektor Eestis, arvestades ekspordimahtu sektori kogumüügis. Seetõttu on Eestis toimuv otseses seoses globaalsete liikumistega - kui näiteks sadamaterminale Aasias, puurtorne Norras või saeveskeid Venemaal enam

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

mai 2015

60% 50%

40%

45 46

42 41

41 42 32

46 48

Puidutööstuse brutopalk on kasvanud keskmiselt 6,3 protsenti aastas ning on 3 protsenti kõrgem Eesti keskmisest palgatasemest.

52 51

30% 20% 10% 0 kõik

K<10

10≤K<20

K≥20

Toit

Ehitusmaterjal 2014

Puit

Raske

Muu

2015

Diagramm 3: Kas ettevõtete arengut piirab tööjõupuudus? 100% 90% 80% 70%

74 68

68 69

57 57

60% 50%

40%

36 28

30%

20% 10% 0

tulenevalt investeeringute iseloomust – tõhustatakse tootmist. Samuti eeldatakse jätkuvalt madalamaid energia ja tooraine hindu. Situatsioon, kus mahud ei kasva ja kasum jaotub ümber vertikaalses ahelas, ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Nii on efektiivsema tootmise vajadus suunanud toidutööstureid enam investeerima. 2015. aastal plaanib investeeringuid 90 protsenti vastanud toidutöösturitest, kellest 45 protsenti plaanib investeerida rohkem kui 500 000 eurot. Tööjõupuudust tunnetab 28 protsenti ettevõtetest, mis on madalaim tööstussektoritest. Kokkuvõtteks

kõik

K<10

10≤K<20

K≥20

Ehitusmaterjal

Tööjõukulud kasvavad

Toit Palk kasvab

Puit

Raske

Muu

Töötajate arv kasvab

Diagramm 4: Kas tööjõukulud, palk ja/või töötajate arv kasvavad 2015?

samas tempos juurde ei ehitata, vähenevad ka masinaja metallitööstuse allhanketööd Eestis. Kui hinnata üldist olukorda metalli- ja masinatööstuses nii Eestis kui ka mujal maailmas, on viimase kolme aasta jooksul toimunud stabiilne vähene kasv ilma märkideta, et lähiajal seda trendi miski vääraks. Swedbanki küsitluse tulemused näitavad, et masinaja metallitöösturid on ettevaatlikud. 56 protsenti sektori vastanutest plaanib käivet keskmiselt 3,6 protsenti kasvata ning 44 protsenti kavatsevad suurendada kasumlikkust. Tööjõupuudust tunnetab 52 protsenti ettevõtetest, Eesti jätkusuutlikust antud valdkonnas tagab üha suurenev töötajate ja spetsialistide väljaõpe eriti sektori peamises tegevuspaigas Narvas. Eestis suurendatakse tootmispinda, et oleks võimalik allhankekoostöö suurendamisel piisava kiirusega uus tootmine püsti panna. Kasv on aeglane, aga seda järjekindlam ja jätkusuutlikum. Ehitusmaterjalide tööstus kardab palgakasvu ja välisnõudluse langust

Ehitusmaterjalide tööstuse sektoris on Swedbanki tänavuse tööstusuuringu kohaselt eksportööride suurimaks väljakutseks välisnõudlus, millele viitas 32 protsenti vasta-

nutest. Tootjate hinnangul moodustab 2015. aastal ekspordi osakaal käibest 60 protsenti. 2014. aastal oli küsitletute tegelik ekspordi osakaal oli 57 protsenti. Kasvuvõimalusi nähakse eelkõige olemasolevatel turgudel nagu Rootsi, Soome, Norra. Järgmiste potentsiaalsete sihtturgudena toodi välja Skandinaavia. Efektiivsusinvesteeringute suund on vähendada lihttööliste osakaalu läbi automatiseeritud protsesside, mistõttu on jätkuvalt enim puudus spetsialistidest. Tööjõupuudust tervikuna tunnetavad 42 protsenti küsitlusele vastanutest. See on viimastel aastatel palgataset jõudsalt kasvatanud ja nii prognoosivad ehitusmaterjalide tootjad ka 2015. aastaks keskmiselt 5,3 protsendist palgakasvu.

Töötlev tööstus on jätkuvalt Eesti olulisim majandussektor, andes suurima panuse SKPsse (16,2 protsenti) ja tööhõivesse (117 tuhat töötajat). Pea iga viies tööl käiv inimene Eestis töötab tööstuses. Läbiviidud küsitluse tulemuste põhjal võib öelda, et tööstusettevõtete kindlustunne on jätkuvalt tugev, kuigi tuleviku osas ollakse ettevaatlikumad kui eelmistel aastatel. Kavandatakse investeeringuid, ettevõtete ekspordiambitsioon on kõrgel ning plaanitakse vallutada uusi turge. Ebakindel välisnõudlus hoiab küll veidi tagasi, kuid üldjoontes on aeg soodne, et viia tootmist edasi uuele kvaliteeditasemele. Kui tekkis huvi küsitluse täismahus tulemuste kohta, siis on need kättesaadavad Swedbanki ettevõtete infoportaalist aadressil www.swedbank.ee/business/ infoportal/portal/sectors/industrial

Toiduainetetööstus ootab stabiilsust ja väikest kasvu

Toiduainetööstuse 2015. aasta käibekasvu ootused on vähenenud, toidutöösturid ootavad keskmiselt 1 protsendilist müügitulu kasvu. Eeldatakse samade positsioonide jätkumist ja võimalusi kasvuks peetakse tagasihoidlikeks. Oodatakse, et toidu ekspordi osakaal kogutootmisest jääb ca 35 protsendi tasemele. Tööstussektoris on ekspordi osakaal keskmiselt 76 protsenti, sellega võrreldes on toidutööstusel ekspordi potentsiaali veel kõvasti. Kasumlikkust loodetakse suurendada

Artur Leemet

Swedbanki toiduainetööstuse sektori juht

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

EUROOPA UUDISED

Alljärgnev tugineb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) omaalgatuslikule arvamusele „Tööstuspoliitika Euroopa klaasisektoris“.

Euroopa klaasitööstus on ohus

Euroopa – suurim taaraklaasi tootja maailmas

Aastal 2012 oli Euroopa Liit maailma suurim klaasitootja. Klaasi kogutoodang Euroopa Liidus oli siis rohkem kui 33 miljonit tonni. Toodangu väärtus - ca 35 miljardit eurot. 2013. aastal jagunes klaasisektor järgmiselt: taaraklaas 20 278 000 tonni (Euroopa on maailma suurim taaraklaasi tootja), lehtklaas 8 095 000 tonni, klaaskiud-armeerimisvõrk 664 000 tonni, tarbeklaas 1 108 000 tonni, eriklaas 670 000 tonni. Üle Euroopa pakub sektori 200 ettevõtet, mille hulgas on äriühinguid alates väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest hargmaiste ettevõteteni, otsest tööhõivet umbes 200 000, kaudselt aga enam kui 500 000 inimesele. Klaasitööstus on koondunud peamiselt üheksasse riiki (Saksamaa, Poola, Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik, Itaalia, Hispaania, Ühendkuningriik, Belgia ja Austria). Praeguseks aga on sektori tootmine märgatavalt vähenenud, eelkõige lehtklaasi sektoris, kus mainitakse kukkumist 20 protsenti. See tähendab tootmisvõimsuse langust ja märkimisväärset töökohtade kadu. Oht, et Euroopa klaasitööstus nõrgeneb pöördumatult, on muutunud reaalseks. Euroopa klaasitööstuse allakäik

Tingituna majanduskriisist, nõudluse langusest peamistes sektorites (st ehitus- ja autotööstuse sektoris) ning Euroopa Liidu väliste tootjate suuremast konkurentsist, võib täheldada järgmisi suundumusi: lehtklaasi sektoris on ELis lõpetanud tootmise 12 tehast 62st. Samas ehitati naaberpiirkondades (kus on odavam tööjõud, energia, tooraine ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumine) ajavahemikul 2008–2012

üheksa uut tootmisobjekti ja 2016. aastaks on kavas ehitada veel 16. Mõned neist (nt Alžeeria) seavad sihiks Euroopa Liidu turu. Euroopas ei ole ehitatud ühtegi uut taaraklaasi tehast, kuid väljaspool Euroopat on teatatud 13 uuest tootmisüksusest. Kannatada on saanud ka klaaskiu sektor. ELis on kokku üheksa tootjat, kellest üks lõpetas tootmise ja kõik teised on restruktureerimise käigus alates 2008. aastast vallandanud 45 protsenti oma töötajatest. Klaasnõude sektoris on samuti olnud restruktureerimisi ning kristallitööstus on kaotanud palju VKEsid ja töökohti (nt Böömimaal ja Muranos). Mõningates suuremates klaasisektorites valitsevad praegu järgmised investeerimissuundumused: • Ehitussektoris on lehtklaasi sektori kontsernidel ülemaailmsed investeerimisstrateegiad. Strateegiates on prioritiseeritud investeeringud väljaspool Euroopat, peamiselt vähese nõudluse tõttu

Väidetavalt on see tööstusharu hetkeseisuga oma teadmiste füüsilised piirid saavutanud ja parimaid olemasolevaid klaasitootmise tehnikaid kasutatakse juba laialdaselt. ELis. Peale selle paigutatakse sektoris investeeringud sinna, kus võib põhjendatult eeldada potentsiaalset kasvu ja ettevõtlussõbralikku tootmiskliimat. • Autotööstuse klaasisektoris dikteerivad investeeringute asukoha peamiselt autotootjad. Lähedus autotootjatele on logistilistel põhjustel otsustav tegur. • Taaraklaasi sektoris investeeritakse igal aastal keskmiselt 610 miljonit eurot. Lähedalasumise nõude tõttu on

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

mai 2015

Euroopas asuvate tootjate konkurentsivõimet. Tööstuspoliitika peab keskenduma järgmistele küsimustele: 1. Energia kõrge hind Euroopas (nt 37 protsenti lehtklaasi tootmiskuludest) ja kliimapoliitikaga seonduv mõju sellele energiamahukale sektorile. ELi keskkonnaalaste õigussätete rakendamise kumulatiivsed kulud, mis sellegipoolest ei taga võrdseid tingimusi konkurentidega väljaspool Euroopat ega finantstoetust vajalikeks kohandusteks, eelkõige VKEdele. 2. Parem õigusloome ja prognoositav õiguskeskkond, mis toetaksid pikaajaliste otsuste tegemist. 3. Euroopa klaasitööstust tuleks kaitsta ebaausate kaubandustavade eest. Nii klaaskiust toodete kui ka leht- ja eriklaasi sektor kannatavad Hiina konkurentide ebaausate kaubandustavade tõttu.

taaraklaasi tootmine kohalik tööstus, mis on seotud toiduaine- ja joogisektoriga, samuti ravimisektoriga (enam kui 50 protsenti klaaspudelitest ja -purkidest tarnitakse 300 km raadiuses asuvatele klientidele). Siiski avaldavad konkureerivad materjalid sellele turule tugevat survet. • Klaasnõude ja tarbeklaasi sektoris tehakse enamik investeeringuid väljaspool Euroopat, kuna kulude surve on äärmiselt suur. Seda olukorda halvendavad suured impordikogused Aasiast ja Lähis-Idast. • Klaaskiud-armeerimisvõrgu sektor on tõeliselt globaalne ja pidevalt silmitsi dumpinguga (nt Hiina), mistõttu on investeeringute asukoha küsimus väga kulutundlik. Mida siis teha?

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et vaja oleks luua jätkusuutlik klaasisektori tööstuspoliitika, mis tugevdaks

Üheks võtmeküsimuseks on energia. Klaasitööstus on energiamahukas, järelikult on energia tarbimise vähendamine nii majanduslik paratamatus kui püsiv eesmärk. Viimastel aastakümnetel on klaasitööstuses suudetud vähendada energiatarbimist tooteühiku kohta, et rahuldada Euroopa nõudlust (näiteks vähendati ajavahemikul 1970–2000 lehtklaasi puhul energiatarbimist 55 protsenti, samas kui tootmine kahekordistus). Väidetavalt on see tööstusharu hetkeseisuga oma teadmiste füüsilised piirid saavutanud ja parimaid olemasolevaid klaasitootmise tehnikaid kasutatakse juba laialdaselt. Energiatarbimise edasise vähendamise võimalused klaasitööstuses on väga piiratud. Kasvuhoonegaaside temaatika on samuti väga oluline. Klaasitööstus kuulub heitkogustega kauplemise süsteemi alla ja kõiki tema sektoreid loetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise poolt ohustatuks. Euroopa Komisjoni poolt 2014. aastal läbi viidud kvantitatiivne hindamine näitab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu 20 protsendilist kasvu lehtklaasi sektoris võrreldes 2009. aasta hindamisega. Heitkogustega kauplemise süsteemis vähendatakse kiiresti tasuta saastekvoote kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektoritele. See vähendab Euroopas asuva klaasitööstuse konkurentsivõimet kolmandate riikide suhtes. EMSK peab õigeks, et klaasitööstust tuleb täielikult kaitsta kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest nii kaua, kui konkurentide riikides ei tehta võrreldavaid jõupingutusi sellise heite vähendamiseks. Selline kaitse peab tagama,

et väikseima kasvuhoonegaaside heitega käitised saavad täies ulatuses tasuta kvoote. Need peavad olema vastavuses tegeliku tootmismahuga. Tasuta saastekvootide koguseid ei tohiks vähendada kiiremini klaasisektori hinnangulistest võimalustest kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Pakendi-ja jäätmepoliitikaga tuleks edendada ringlussevõttu ehitusklaasi sektoris. Tuleb võimaldada arendada kohalikke ehitusklaasi kogumise ja ringlussevõtu algatusi. EMSK leiab, et Euroopa tasandil tuleks kehtestada iga ehitus- ja lammutusjäätmete konkreetse liigi kohta eesmärgid ning enne teenindushoonete lammutamist või renoveerimist võiks kohustada läbi viima auditit. See suurendaks klaasi demonteerimist, sortimist ja kogumist ringlussevõtu eesmärgil. Lehtklaasi sektoris aitaks akende energiamärgistuse kiire arendamine. Ebatõhusate akende asendamine energiatõhusa klaasiga akendega võib hoida ära kuni 100 miljonit tonni CO2-heidet aastas, toetades samas töökohtade loomist kohapeal. Seega eelneva kokkuvõtteks – Euroopa klaasisektori tööstuspoliitika peab tagama Euroopas asuvate tootmisettevõtete konkurentsivõime, tagades võrdsed tingimused väljaspool Euroopat asuvate konkurentidega kumulatiivsete kulude osas, mis tulenevad ELi keskkonnaalaste õigusaktide täitmisest, luues paremad õigussätted ja prognoositava õiguskeskkonna ning tegeledes kõrge energiahinnaga loodavas energialiidus. VKEdele avalduv mõju vajab eritähelepanu ja vajaduse korral tuleb neile pakkuda asjakohast toetust.

Reet Teder

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKs

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

kaubanduskoda pakub

„E

rasmus noortele ettevõtjatele” on üle-euroopaline vahetusprogramm, mis annab alustavatele ettevõtjatele ja neile, kes soovivad ettevõtjaks saada, võimaluse õppida muudes programmis osalevates riikides väikeettevõtteid juhtivatelt kogenud ettevõtjatelt. See on mõlema poole jaoks kasulik koostöö, mille raames saavad mõlemad leida Euroopas uusi turge või äripartnereid ning erinevaid ärivõimalusi. Programmi eesmärgid: • toetada alustada soovivate ja juba alustanud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ja konkurentsivõimet, algatusi; • anda ettevõtjale ettevõtlus- ja juhtimiskogemusid kogenud ettevõtjate juures; • väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete edukam rahvusvahelistumine ja kultuuridevahelise õppe edendamine; • parem ligipääs välisturgudele, sobiva partneri leidmine pikaajalisteks ärisuheteks, võrgustumine samal turul tegutsevate ettevõtete vahel; • vähendada rahvusvahelistumisega seotud riske läbi isiklikke suhete loomise. Uus ettevõtja (plaanis alustada või alustanud oma ettevõtte mitte rohkem kui 3

aastat tagasi) külastab kogenud ettevõtjat, ta vahetab teadmisi ning äriideid vastuvõtva ettevõtjaga, kellega nad teevad koostööd 1–6 kuu vältel. See toetab uue ettevõtte edukat loomist või tugevdab uut ettevõtet. Kasu toob ka juurdepääs uutele turgudele, rahvusvaheline koostöö ja võimalikud koostööväljavaated välismaiste äripartneritega. Külastust rahastab osaliselt Euroopa Komisjon. Osalemiseks on vajalik esitada: • äriplaan (sooviavalt inglise keeles) • finantsprognoosid (2 aastaks) • personaalne CV (soovitavalt Europass vormil ja inglise keeles) Vastuvõttev ettevõtja (ettevõtluskogemust 3 aastat ja rohkem) saab uuelt ettevõtjalt uusi ideid oma ettevõtte arendamiseks. Uuel ettevõtjal võib olla erioskusi või -teadmisi valdkonnas, mida vastuvõttev ettevõtja ei tunne ja see võib täiendada vastuvõtva ettevõtja oskusi ning teadmisi. Pikaajalises plaanis on koostöövõimalused ulatusliku võrgustiku raames ettevõtjatele kasulikud ja nad võivad otsustada jätkata koostööd pikaajaliste äripartneritena (nt ühisettevõtted, alltöövõtt, tööettevõtja ja tarnija suhe jne).

Programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” rahastab Euroopa Komisjon ja see hõlmab kogu Euroopa Liitu ning mõningaid teisi riike ja seda toetavad ettevõtlustoetuste andmise valdkonnas kohalikud kontaktpunktid (nt kaubanduskojad, ettevõtlusinkubaatorid jms). Täpsemad osalemistingimused on toodud programmi juhendis, mille leiate aadressilt www.koda.ee/erasmus Programmi kodulehekülg www.erasmus-entrepreneurs.eu/ index.php

Enne taotluse esitamist soovitame võtta ühendus EYE projektijuhiga: Kadri Rist Teenuste osakonna projektijuht E-post: kadri.rist@koda.ee Tel: 604 0091

Kesk-Läänemere programm: 115 miljonit paremaks tulevikuks

Riigihanketeated IKT

Leedus hangitakse andmeteenuseid (data center teenused). Tähtaeg 03.06.2015. Kood 90 Eestis renditakse linnale videovalvekaameraid. Tähtaeg 28.05.2015. Kood 91

Kesk-Läänemere programm investeerib 115 miljonit eurot piirkonna arengut ja koostööd toetavate piiriüleste projektide ellu viimiseks.

esk-Läänemere programm (ingl Central Baltic Programme) vältab vahemikus 2014-2020 ja seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Programmis saavad osaleda Eesti, Soome (sh Ahvenamaa), Läti ja Rootsi organisatsioonid nii avalikust, kolmandast kui ka erasektorist. Programmil on neli toetussuunda: konkurentsivõimeline majandus, ühiste ressursside jätkusuutlik kasutamine, piirkonna ühendatuse parandamine ning oskuste ja sotsiaalse mitmekesisuse tõstmine regioonis. Mida see täpsemalt tähendab? Iga rahastust taotlev piiriülene projekt peab aitama täita programmi toetussuuna eesmärke ja saavutama tulemusi ning seeläbi programmi sihte üldisemalt. Nii on iga rahastust taotlev projekt osa suuremast pildist, mille eesmärk on muuta Kesk-Läänemere piirkond ja Euroopa Liit tervikuna konkurentsivõimelisemaks, efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks. Milliseid projekte programm ootab?

Eelkõige peab projekti järele olema vajadus. Sealjuures peab probleemi lahen-

damine piiriülese koostöö kaudu olema põhjendatud. Projekti partnerid peavad olema vähemalt kahest liikmesriigist. Kui need tingimused on täidetud, tasub tähelepanu pöörata toetussuundade eesmärkidele ja tulemustele. Esimese suuna ehk ettevõtlusvaldkonna arendamisel peavad projektid saavutama uute ja teadmispõhiste ettevõtete arvu suurendamise, ühiste õpilasfirmade loomise ja toetamise ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete sisenemise uutele turgudele. Olulised läbivad teemad on ka innovatsioon, tootearendus ja rahvusvahelistumine. Näiteks möödunud rahastusperioodil (2007-2013) arendasid Eesti, Soome ja Rootsi organisatsioonid ühiselt Põhjamaade ja Hiina majandusalast koostööd. Paljudel meie piirkonna väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel oli ambitsioon laiendada äri Hiinasse, kuid puudus vajalik kogemus ja oskusteave. Projekti käigus analüüsiti hetkeolukorda, viidi läbi mitmeid ettevõtjatele suunatud koostööseminare ning koostati käsiraamat ettevõtjate kogemustest Hiinas. Tulemuseks praktiline ja vajalik materjal kõigile, kel tahet Hiina suunal tegutseda. Teine toetussuund keskendub keskkonnateemalistele projektidele. Toetatakse nii ohtlike ainete ja toksiinide Läänemerre sissevoolu vähendamist kui linnaruumi planeerimistegevuste arendamist. Fookuses on ka ühistel loodus- ja kultuuriressursidel põhinevate turismiatraktsioonide

Leedus hangitakse arvutiseadmeid ja tarvikuid (riistvara, tarkvara ja personaalarvuteid). Tähtaeg 08.06.2015. Kood 92 Leedus hangitakse digitaalkaardistusteenuseid. Tähtaeg 02.06.2015. Kood 93 NATO hange IT infrastruktuuri moderniseerimiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg 23.07.2015. Kood 94 MASINAD JA SEADMED NATO hanketeade Belgias lennuraja valgustuse asendamiseks. Tähtaeg 21.05.2015 95 Soomes hangitakse patsiendiveo sõiduk. Tähtaeg 01.06.2015. Kood 96 Soomes hangitakse kooli tehniliste töötubade tarvis tööstusmasinaid ja tööriistu. Tähtaeg 29.05.2015. Kood 97 Soomes hangitakse kraane ja ventiile. Tähtaeg 28.05.2015. Kood 98

>>> v õ t a üh e n d u s t Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea@koda.ee

Riigihanketeated >>> EHITUSTÖÖD, MATERJALID, Lätis hangitakse värvi ja seonduvaid tooteid (akrüülpolüuretaanvärv jms). Tähtaeg 02.06.2015. Kood 99 Rootsis hangitakse klaasimistöid (parandus jm). Tähtaeg 02.06.2015. Kood 100 Taanis hangitakse kanalisatsioonikaasi. Tähtaeg 04.06.2015. Kood 101 Rootsis hangitakse põrandakatteid. Tähtaeg 27.05.2015. Kood 102 Lätis hangitakse laevade remondi ja hooldusteenuseid. Tähtaeg 02.06.2015. Kood 103 Eestis ostetakse piiriposte. Tähtaeg 01.06.2015. Kood 104 TEKSTIIL, RÕIVAD Rootsis hangitakse turvajalatseid ja kutserõivaid. Tähtaeg 28.05.2015. Kood 105 Soomes hangitakse tekstiilriiet ja seonduvad tooteid, kardinaid, eesriideid. Tähtaeg 28.05.2015. Kood 106 Eestis ostetakse telkmantleid. Tähtaeg 26.05.2015. Kood 107 MUU Taanis hangitakse hambaravi tarbekaupu. Tähtaeg 27.05.2015. Kood 108 NATO hanketeade finantsteenuste (nõustamine, auditeerimine) pakkumiseks SHAPE-ile. Tähtaeg huvist teada andmiseks 22.06.2015. Kood 109 Eestis hangitakse piimatooteid raamlepingu sõlmimiseks perioodil 2015–2018. Tähtaeg 01.06.2015. Kood 110

v õ t a üh e n d u s t Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea@koda.ee

loomine. Hea näide eelmisest perioodist on projekt, mis tegeles geoturismi edendamisega Läänemere keskosa saartel (Eesti suursaared, Edela-Soome saarestik jm). Selle tulemusel valminud juhised, õppefilmid ning uuring loodusturismi turustamiskogemustest võimaldavad mitmetel osapooltel luua ja hallata saarte loodusturismi marsruute. Kuna aga saarte ühenduslüliks on Läänemeri, on kolmandasse toetussuunda oodatud projektid, mille eesmärk on säästa reisijate ja kaupade transpordile kuluvat aega. Samuti toetatakse väikesadamate teenuste täiustamist, et parandada nii kohaliku elanikkonna reisimisvõimalusi kui ligipääsetavust külastajatele. Neljandas toetussuunas pööratakse tähelepanu tööturu arendamisele ja ühildatud kutseharidusprogrammide väljatöötamisele. Lisaks toetab programm kogukondade tugevdamisele ja ühendamisele suunatud projekte läbi väga erinevate teemade, näiteks tervis, vähemuste kaasamine, ohutus, sooline võrdõiguslikkus, eakate aktiveerimine ning ettevõtlikkuse soodustamine. Projekti põhiomadused

Pole oluline, kas projektipartneriks on riigiasutus, ülikool, eraettevõte või mittetulundusühing. Esmajärjekorras on tähtis see, et projekt aitab saavutada toetussuuna eesmärke. Oluline on, et projekti sisu, tegevuste ja tulemuste seisukohalt on valitud asjakohased partnerid. Programm võimaldab kahte tüüpi projektide elluviimist: suurte ja väikeste. Viimaste toetussumma on kuni 200 000 eurot ja kestus kuni kaks aastat. Uus võimalus on loodud selleks, et lahendada ühiseid probleeme rohujuuretasandil vähema asjaajamisvaevaga. Sestap on väikeprojektidel lihtsustatud taotlemine ja aruandlus. Väikeprojekte võib esitada kõikidele toetussuundadele, kuid kogukondade tugevdamisele suunatud teemavaldkond on mõeldud üksnes väikeprojektidele. N-ö suure ehk tavaprojekti toetussumma on suurem, kestus pikem ning taotlemine kaheastmeline. Esimeses voorus tihe konkurents

Programmi esimene taotlusvoor lõppes veebruari alguses ja konkurents projektide vahel kujunes kõigis teemades äärmiselt tihedaks. Kokku esitati 177 projektitaotlust, millest 52 said juhtkomiteelt “rohelise tule”. Juhtkomitee on kõigi programmi osalejariikide esindajatest koosnev institutsioon, mis otsustab projektide rahastamise või mitterahastamise. Kui heakskiidetud seitse väikeprojekti täidavad neile kehtestatud tingimused ja sõlmivad lepingu, saavad need tegevust alustada. Positiivse vastuse saanud 45 tavaprojekti jätkavad taotlemist teises etapis, kus tuleb nii oma idee kui eelarve detailideni viimistleda. Kõige rohkem esitati projektitaotlusi, mis toovad lisandväärtust kogu Kesk-Läänemere piirkonnale. Järgmistes voorudes ootame

hea teada: 19. mail toimub Riias programmi aastakonverents, mille teema on „Konkreetsete tulemusteni: Interregi koostöö Kesk-Läänemere regioonis”. Konverentsist on oodatud osa saama igaüks, kes huvitub piiriülesest koostööst ning Kesk-Läänemere programmist. Konverentsi otseülekannet saab iga soovija jälgida veebis. Lisainfo programmi kodulehel www.centralbaltic.eu.

KOHALIK TEABEPUNKT: Kesk-Läänemere programmi sekretariaat asub Soomes Turus, kuid kohalikud teabepunktid asuvad Tallinnas, Riias, Helsingis, Mariehamnis, Stockholmis ja Norrköpingis. Tallinnas EASi Regionaalarengu keskuses asuvast teabepunktist saab eestikeelset infot programmi eesmärkidest ja rahastamisvõimalustest. Kontaktinfo: Karit Kaasik (karit.kaasik@centralbaltic.eu, tel: 5597 6353).

enam ka saarte ja saarestike probleemidele ning arengule suunatud projekte. Mis järgmiseks?

Programmi teine taotlusvoor on avatud vahemikus 24. august–23. oktoober 2015, st selles vahemikus võtab Kesk-Läänemere programm vastu uusi projektiavaldusi. Seega on parim aeg ettevalmistusteks just praegu. Veendumaks oma projektiidee vastavuses programmi eesmärkide ja nõuetega, soovitame taotlejatel meie spetsialistidega varakult ühendust võtta. Rohkem infot programmi eesmärkide, taotlusvoorude ja sündmuste kohta leidub programmi kodulehel www.centralbaltic.eu. Samuti leiduvad kodulehel meie kontaktid. Tere tulemast!

Kersti Karu

Kommunikatsiooniametnik Kesk-Läänemere programm 2014-2020

Koostööpakkumised

Uute kontaktide loomise visiit Jaapanisse IKT sektori ettevõtjatele ja klastritele

wikicommons

26.-31. oktoobril

Visiit Jaapanisse toimub samaaegselt Jaapani IT-nädalaga (www.japan-it.jp/en/aki), mis on Jaapanis suurim valdkondlik mess ja kus leiavad aset visiidi kontaktkohtumised. Missioonist on oodatud osa võtma ettevõtted, kes on seotud järgmiste valdkondadega: »» Internetiga seotud tooted (internet of things), masinalt masinale tooted, tehnoloogiad ja teenused; »» pilveandmetöötlus (cloud computing); »» suurte andmete juhtimine (big data). Missiooni eesmärk on pakkuda ülevaade Jaapani turul toimuvast, identifitseerida sihtturul olulisemad ärikontaktid või aidata luua partnerlussidemed tehnoloogiasiirdeks- või teaduskoostööks. Viiepäevane visiit koosneb töötubadest, ettevõtete külastustest, ärikohtumistest Jaapani IT-nädala messil ja võrgustumise üritustest.

Korraldaja katab enamiku kohepealsetest kuludest Jaapanis (koolitused, sissepääsutasud, tõlketeenus jm), lisaks pakutakse ettevõtjatele taotlemiseks 600 euro suurust toetust. Visiidile registreerimise tähtaeg 30.06.2015.

Šveitsi köögiviljakasvatusega tegelev ettevõte otsib tomatikonksude (kasvuhoonete konksude, nööri-rulliga konksude) tootjat või tarnijat. Kood BRCH20150401001 Hispaania uuendusliku joogipakendi tootja otsib koostööpartnereid. Toode koosneb taaskasutatud paberist pakendist, millel on topeltpõhjaga kapsel koos joogi maitsega (kohv, tee, karastusjook, vein jne). Kapsel suletakse poolläbilaskva membraaniga. Joogi tarbimiseks tuleb lisada vett ja segada. Kood: BRES20150122001

Uute kontaktide loomise visiit Jaapanisse biotehnoloogia sektori ettevõtetele wikicommons

12.-16. oktoobril

Missiooni valdkondlik rõhuasetus kattub paljude Bio Japan messi sektoritega: »» Farmaatsia- ja meditsiiniseadmed; »» ravimite ja ravimiarendustööstus (small-molecule drug, biologics, vaccine); »» meditsiiniline ravi, diagnoosimine; »» bioinformaatika, bio-kuvamine jm. Visiidile registreerimise tähtaeg 11.06.2015.

Suurbritannia e-kaubandusega tegelev väikeettevõte otsib lasteriiete tootjat, kes on spetsialiseerunud riiete tootmisele 3-10aastastele tüdrukutele ja kelle tootevalikus on uuenduslikud riided ja aksessuaarid. Kood: BRUK20131210002 Rumeenia toidukaupade jaemüügile spetsialiseerunud supermarketikett pakub vahendusteenuseid toidu- ja joogitootjatele. Kood: BRRO20141230001

Registreerimine ja lisainfo: Alessandro Perna, e-post: a.perna@eu-japan.eu www.eu-japan.eu/detail-businessprogrammes/ICT-Cluster-SME-Mission

Visiit toimub Bio Japan 2015 (www.ics-expo.jp/biojapan/) konverentsi ja messi raames. Eesmärk on pakkuda ülevaade sihturust, identifitseerida sihtturul olulisemad ärikontaktid või luua partnerlussidemed tehnoloogiasiirdeks või teaduskoostööks.

Rootsi lemmikloomatarvete disainiga tegelev ettevõte otsib puidutöötlemisettevõtet innovaatilise koertele mõeldud mänguasja/ küüneviili tootmiseks. Toode peab olema valmistatud puitkiudplaadist ja kombineeritud lihvimispaberist küüneviiliga. Kood: BRSE20150129002

Korraldaja katab enamiku kohepealsetest kuludest Jaapanis (koolitused, sissepääsutasud, tõlketeenus jm), lisaks pakutakse ettevõtjatele taotlemiseks 600eurost toetust.

Registreerimine ja lisainfo: e-post: michelson@eu-japan.eu või a.perna@eu-japan.eu www.eu-japan.eu/detail-businessprogrammes/BIOTECH-Cluster-SME-Mission

Mõlema visiidi korraldajaks on EU-Japan Centre ning korraldamist finantseerib Euroopa Komisjon.

Serbia ravimite hulgimüügile spetsialiseerunud ettevõte pakub vahendaja teenuseid ravimite ja meditsiinseadmete toojatele. Kood: BRRS20141230001 Rootsi disainettevõte otsib puidutöötlemisettevõtet oma uuendusliku Apple toodete (iPad, iPhone, iPod) laadimis- ja hoiuriiuli toomiseks. Vajalikud puidu CNC-freesimise seadmed. Kood: BRSE20141219001 Rootsi tarbekaupade ettevõte otsib polüpropüleenist laste jalgrattaistmete valmistamiseks (PP) plastik survevalu meetodil plastoodete tootjat, kellel on töökogemus plastikus laste jalgrattaistmete või lastekaupade tootmises. Kood: BRSE20141217002

>>>

K o o s t ö ö p a kk u m i s t e k o n ta k t i d e i n f o : Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

Suurbritannia koolivormide tarnija otsib ruudulisest kangast seelikute tootjat. Kood: BRUK20150220002 Vene ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste müügile, teenindusele ja hooldusele, otsib jalgrataste ja jalgrattavarustuse, -seadmete, ja -varuosade tootjaid. Kood: BRRU20141223003

24.-25. juunil Buenos Aireses Argentinas Ürituse põhirõhk on tuua kokku IKT ettevõtted ja teadus-arenduskeskuste esindajad Argentinast ja Euroopast, et luua kommertskoostöösidemeid, luua tehnoloogiaalast koostööd/ tehnoloogiasiiret ja leida projektidesse koostööpartnereid T&A koostööks.

Taani disainer otsib kangatootjat uuendusliku peegeldava materjali tootmiseks. Kood: BRNL20150415001

Osalejateks Argentinast: »» IKT ettevõtted ja T&A keskused; »» sektoripõhised liidud ja kaubanduskojad; »» inkubaatorid ja tehnoloogiapargid; »» ettevõtlust toetavad agentuurid.

Rootsi disainer otsib metallsektorist prillide aksessuaaride või lisaseadmete tootjat, uuendusliku lipsunõela tüüpi prillihoidja toomiseks. Kood: BRSE20150115001

IKT sektori kontaktkohtumiste ürituse rõhuasetus on järgmistel teemadel: »» finantsteenused; »» telekommunikatsioon; »» jaekaubandus.

Poola erinevate orgaaniliste mahetoiduainete ja toidulisandite hulgi- ja jaemüüja pakub vahendaja teenuseid mahepõllumajanduslike toodete ja toidulisandite tootjatele järgmiste toodete osas: ürdid, vürtsid, kuivatatud puuviljad, lehed, seemned, maitseained, probiootikumid. Kood: BRPL20141216001

Kõigile Euroopa ettevõtetele finantseeritakse 3 ööd majutust, transfeerid lennujaamast, lõunad konverentsil.

Poola looduslikust kivist sise- ja välidisaini arhitektuurkonstruktsioonide loomisele spetsialiseerunud ettevõte otsib kivi tarnijaid. Kood: BRPL20141114001 Venemaa naisteriiete tootmisele ja müügile spetsialiseerunud ettevõte otsib logistikaettevõtteid ja tekstiilitootjaid. Kood: BRRU20141222001 Belgia ettevõte otsib kergest naturaalsest kangast kottide tootjat. Ettevõtte jaoks on väga oluline, et tootmine oleks keskkonnasõbralik. Kood: BRBE20150223002 Kreeka puitkonstruktsioonide (nt kokkupandavad puidust fermid, talad, puitkarkassmajad, spordisaalid, puitsillad) tootmisele spetsialiseerunud ettevõte pakub ühisettevõtlust samas valdkonnas tegutsetavatele ettevõtetele. Kood: BRGR20131219001

K o o s t ö ö p a kk u m i s t e k o n ta k t i d e i n f o : Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

wikicommons

>>>

IKT kontaktkohtumise üritus Argentinas Euroopa ja Argentina ettevõtjatele

Tähtaeg registreerumiseks: 1.06.2015. Lisainfo kontaktkohtumiste ürituse kodulehelt: en.mincyt.gob.ar/agenda/first-brokerageevent-een-argentina-ict-sector-9597 Registreerumine ja lisainfo: Jesus Rojo e-post: jesus.rojo@madrimasd.org

Rapid.Contact: kontaktkohtumised ja mess wikicommons

Koostööpakkumised

10.-11. juunil Erfurdis Saksamaal Rapid.Contact kontaktkohtumise üritus toimub lisandtootmise (additive manufacturing) ja 3D printimise valdkonna Rapid.Tech&FabCon 3.D messide raames Erfurdis Saksamaal. Messile on oodata 160 eksponenti ja ca 4000 osalejat 20 riigist. Kontaktkohtumise üritusele on oodatud ettevõtted, teadlased ja investorid, kes tegelevad kiire prototüüpimise ja 3D printimisega, samuti nende potentsiaalsed kasutajad. Kontaktkohtumiste üritus on ideaalne koht, et luua uusi väärtuslikke piiriüleseid ärikontakte ja laiendada professionaalset võrgustikku, tutvuda innovaatiliste tehnoloogiatega, leida uusi lahendusi olemasolevatele probleemidele ning rahvusvahelisi partnereid ärikoostööks, tehnoloogia koostööks/-siirdeks ja koostööpartnerid arendusprojektidesse. Põhivaldkonnad: »» Masinad, seadmed, tööriistad, lisaseadmed, tehnoloogiad; »» tööriistade ja valuvormide valmistamine;

»» materjalid (plastmass, keraamika, metall, funktsionaalsed materjalid, hübriidid, kõrgtehnoloogilised komposiidid jm); »» taaskasutatavad materjalid 3D printimiseks, 3D printimise materjalide taaskasutusse võtmine; »» mõõtmise seadmed, reguleerimine, kontroll; »» tarkvara (3D, similatsioon, CAD/CAM, digitaliseerimine jm); »» insenertehnilised teenused, disain jm. Registreerimise kuni 08.06.2015 aadressil: www.b2match.eu/rapidcontact2015 Osalustasu 25 eurot (päevapääse).

Lisainfo: W. Somers, e-post:w.somers@een-thueringen.eu

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Mida annab TTIP Eesti ettevõtjale? A

tlandiülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus ehk ingliskeelse lühendina TTIP on nii majanduslikult kui geopoliitiliselt kõige tähendusrikkam majandusallianss partnerite vahel, kes jagavad samu väärtusi ning on juba täna väga tihedalt lõimunud. Euroopa Liidu ja USA majandused moodustavad kokku ligi poole maailma majandusest ning kolmandiku maailmakaubandusest. Ehkki idee vabakaubandusest ELi ja USA vahel ei ole uus – selliseid mõtteid mõlgutati ka 90ndatel – muutus see taas aktuaalseks seoses ülemaailmse majanduskriisiga, mil ilmnes selge vajadus uute kasvuallikate järele. Kuivõrd kaubanduse postiivne mõju majanduskasvule on ammu tõestatud, leides taas kinnitust ka kriisijärgses ELis (nt 2012. a majanduskasvust langes väliskaubanduse arvele tervelt 0,9 protsenti), siis oli selge, et EL-USA kaubanduspartnerluses on veel hulgaliselt kasutamata potentsiaali. Uuringud ongi näidanud, et EL-USA vabakaubandusest tulenev täiendav majanduskasv ELis võib ulatuda 0,5 protsendini aastas. TTIPi läbirääkimised

TTIPi läbirääkimised, mis algasid 2013. aasta juulis, on tänaseks jõudnud juba üheksanda läbirääkimistevooruni. Läbirääkimised puudutavad nii kaubanduslepingutele tüüpilisi valdkondi nagu tollimakse ja muid kaupade ja teenuste turulepääsu tingimusi, riigihankeid, intellektuaalse omandi kaitset, aga samuti erinevaid mittetariiseid barjääre nagu standardid, toodete testimine, sertifitseerimine jne. Ehkki tollimaksud on kahepoolses kaubanduses juba praegu madalad (keskmiselt 3 protsenti), on ka valdkondi, kus need on oluliselt kõrgemad. Tihti on selleks sektorid, kus on suur osatähtsus väikeettevõtjatel (näiteks ELi tekstiili-, jalatsi-, keraamika- ja toiduainete eksportijad peavad arvestama USAs keskmisest oluliselt kõrgemate imporditollidega). Neis sektorites on tollimaksud turule sisenemisel senini oluliseks barjääriks, eriti väikeettevõtjatele. Samas arvestades kahepoolse kaubanduse suurte mahtudega, an-

nab ka madalate tollimaksude kaotamine olulist majanduslikku võitu. Tollimaksudest olulisemaks peavad ettevõtjad aga nn tollipiiritaguseid barjääre, mille seas on nii toidu- kui tööstuskaupadele püstitatud tehnilised tingimused, litsentsid ja kvoodid, hinnakontrollimeetmed, finants- ja investeerimismeetmed, konkurentsireeglid, subsiidiumid, piirangud avalikele hangetele, müügipiirangud, intellektuaalse omandi kaitse, päritolureeglid ja ekspordiga seotud meetmed. Uuringud on näidanud, et 80 protsenti TTIPga seotud kasudest võiks tulla just selliste barjääride kaotamise ja vähendamise arvelt.

Väliskaubandus

Euroopa Komisjoni küsitlus

Euroopa Komisjoni kaubanduspeadirektoraat viis hiljuti ELi eksportijate seas läbi küsitluse1, et selgitada välja, mida ettevõtjad näevad kõige olulisemate tõketena eksportimisel USAsse. Veebipõhises küsitluses osales kokku ligi 900 ettevõtet üle Euroopa Liidu, kelle hulgas oli valdav osa (84 protsenti) väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Eestist osales küsitluses küll paraku vaid 3 ettevõtet, aga nende seas oli nii mikro-, väike- kui ka suurettevõte. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osakaal Eesti ekspordis USAsse on 86 protsenti, mis on ELi keskmise lähedal, samas moodustab see kogu ekspordimahust tervelt 65 protsenti, mis on kõrgeim ELis. ELis tervikuna oli küsitlusele vastajate seas 76 protsenti neid, kes juba ekpordivad USA turule ja 12 protsenti neid, kes on kas varem eksportinud või plaanivad eksportida USAsse. See on potentsiaalselt huvitav grupp analüüsimiseks, kuivõrd kõrged sisenemisbarjäärid võivad olla põhjuseks, miks nad (enam) USA turule ei ekspordi. Küsitlusele vastajad pidasid kõige olulisemateks barjäärideks USA turule sisenemisel toiduohutuse nõudeid (toidu- ja joogisektor) ning tööstuskaupade puhul tehnilisi nõudeid. Kolmandale kohale 1http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2015/april/ tradoc_153348.pdf

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete osakaal Eesti ekspordis USAsse on 86 protsenti, mis on ELi keskmise lähedal, samas moodustab see kogu ekspordimahust tervelt 65 protsenti, mis on kõrgeim ELis. jäid keerukad ja aeganõudvad tolliprotseduurid, millele järgnesid litsentsid ja koguselised piirangud, hinnaga seotud jm finantsmeetmed, konkurentsireeglid ja kaupade jaotusega seotud piirangud. Teenustega tegelevate ettevõtjate jaoks on kõige olulisemaks piiranguks töötajate liikumisega seotud piirangud, seda eriti väikeettevõtjate jaoks, kes rõhutasid just viisadega seotud probleeme. Ehkki tööstustoodete eksportijate poolt väljatoodud barjääride seas polnud olulisi erinevusi suurte ja väikeettevõtjate lõikes,

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

mai 2015

dust mahlades. Mõõtmise tulemuste suur varieerumine teeb raskeks prognoosimise, kas toode on vastav USA nõuetele või mitte ning takistab eksporti. Piimatoodetele kehtivad USAsse importimisel aga kuni 139protsendised tollimaksud, samuti takistavad eksporti tehnilised nõuded (näiteks jogurti või juustu eksportimisel). Nende barjääride lahenemisel oleks USA kahtlemata atraktiivne turg ka Eesti piimatootjate jm toiduainetööstuse jaoks ning selgeks alternatiiviks Venemaale. Millised on võimalused nõuete ühtlustamiseks?

on selge see, et barjääride ületamiseks vajalikud püsikulud on suhteliselt kõrgemad nende väikeettevõtjate jaoks, kes kõrgete kulude korral otsivad lihtsalt teisi turge. Seega võib eeldada, et kui lepingu tulemusena õnnestub selliseid mittetariifseid piiranguid vähendada, võidavad sellest enim just väikeettevõtted, sh ka Eesti ettevõtted. Sektorite lõikes on potentsiaalselt suurimateks võitjaks need, kus kaubamahud suured, aga barjäärid turule sisenemiseks kõrged. Tööstussektoritest oleksid sellisteks auto-, keemia-, farmaatsia-, toiduainetetööstus, metallitöötlemine ja transpordiseadmete tootmine. Kui vaadata Eesti jaoks suurimaid ekspordisektoreid, siis valdavalt langevad need kokku ELi omadega. Ka Eesti ekspordis on domineerivateks keemiatööstus, masinad ja transpordiseadmed, elektroonika, samuti puidutooted ja mööbel. Toiduaineid on Eestist USAsse seni vähe eksporditud, mille põhjuseks võivad olla just kõrged sisenemisbarjäärid. USAsse eksportijate seas on näiteks Rõngu Mahl AS ja Valio Eesti AS. On aga teada, et näiteks puuviljamahlade ekspordiks on vajalik, et USA valitsuse heaks kiidetud laborid hindaksid pestitsiidijääkide sisal-

Tulenevalt sektoritest vaatavad läbirääkijad läbi võimalusi standardite lähendamiseks ja ühtlustamiseks, mis on kindlasti lihtsam nn uutes valdkondades, kus need on alles väljatöötamisel (nt nanotehnoloogia, elektrisõidukite jms valdkonnas). Eelistatavaks viisiks oleks muidugi koostöö rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel, kuivõrd see aitaks vältida uute barjääride tekkimist rahvusvahelises kaubanduses. Seal, kus standardid juba olemas, on üheks võimaluseks nende vastastikune tunnustamine. Selline võimalus on näiteks analüüsimisel autotööstuses. Tihtipeale tuleb tööstustel (nt farmaatsia- ja autotööstuses) läbi viia ka topeltteste, et kinnitada toodete ohutus ja vastavus standarditele. See omakorda tõstab kulutusi nii tootjatele kui regulaatoritele ning muudab kaubad ka lõpptarbijale kallimaks. Siin oleks võimaluseks testide tulemuste tunnustamine kahepoolselt, juhul kui testid võrreldavad. Tulenevalt eeltoodust, on regulatiivsete barjääride vähendamine ELi ja USA kaubanduses üheks olulisemaks läbirääkimiste eesmärgiks. Seda käsitletakse erinevates lepingupeatükkides, nii neis, mis käsitlevad erinevaid sektoreid (keemia-, farmaatsia-, tekstiili-, autotööstus), samuti seoses tehniliste tingimustega ja toiduohutusnõuetega kui ka lepingut läbivaid ühtseid põhimõtteid regulatsioonide väljatöötamisel (avalikustamine, kaasamine, konsulteerimine jne.) Kindlasti tuleb silmas pidada seda, et riigid reguleerivad selleks, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, tagada toodete ohutus, võimaldada ettevõtjatele sarnased konkurentsivõimalused jne. Kuivõrd nii ELis kui USAs on sarnaselt kõrged ohutus- ja tervisekaitsenõudeid, siis ei tule tarbijatel karta, et need lepingu tulemusena väheneksid. Kindlasti ei ole lepingu eesmärgiks standardite ja ohutusnõuete madaldamine. Tihti erinevad vaid viisid,

kuidas neid nõudeid saavutada või kontrollida ning siin on kindlasti mänguruumi ja võimalusi käsitluste lähendamiseks. Kokkuvõtteks

Lõpetuseks tuleb veel märkida, et see on esimene leping, kus on läbirääkimisel ka eraldi väike- ja keskmisi ettevõtteid käsitlev peatükk. See peaks kindlasti huvi pakkuma ka Eesti ettevõtjatele, kus eksportijad ongi valdavalt VKEd. Ehkki väikeettevõtjad võidavad proportsionaalsest enim kogu lepingust, on vastavas peatükis läbirääkimisel ka sätted, mis peaksid parandama väikeettevõtjate ligipääsu informatsioonile turulepääsu tingimuste ja nõuete kohta. Nii peaksid nii EL kui USA tegema väikeettevõtjatele kättesaadavaks veebipõhise, kasutajasõbraliku ja regulaarselt uuendatava andmebaasi, kust oleks võimalik saada info kõigi nõuete kohta, mis konkreetselt puudutavad tema poolt eksporditavaid kaupu, alates tollimääradest kuni kõikvõimalike tehniliste nõuete, päritolureeglite, tolliprotseduuride, lubade, litsentside jmt. välja. Väikeettevõtteid puutuv peatükk näeb ette ka regulaarse koostöö ja parimate praktikate vahetuse ning püsiva foorumi loomise lepingupoolte vahel, mille eesmärgiks on parandada väikeettevõtete turulepääsu tingimusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti ettevõtjatel on lepingust kindlasti võita – mõningate uuringute järgi isegi enim ELi liikmesriikide seas. Jääb loota, et ka väiksematel ettevõtetel, kes siiani on USA turgu liiga kaugeks, keeruliseks ja kulukaks on pidanud, saab pärast lepingu jõustamist olema rohkem põhjust USA turule pürgimiseks.

Signe Ratso

Euroopa komisjoni kaubanduspeadirektoraadi direktor

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Innovatsiooniveerg

Work in Estonia portaal hakkab aitama välisspetsialistide värbamisel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus avas aprilli lõpus portaali Work in Estonia (WiE), mis aitab Eestis tegutsevatel ettevõtetel värvata kõrgelt kvalifitseeritud välisspetsialiste kiiresti kasvavatesse majandussektoritesse.

ttevõtlusminister Urve Palo sõnul on välisspetsialistide Eestisse kaasamine pikaajaline väljakutse, milleks regulatsiooni lihtsustamisest üksi ei piisa. „Rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks peab lisaks formaalsele takistuste kõrvaldamisele suutma Eestit tutvustada kui atraktiivset riiki elamiseks ja töötamiseks. Kindlasti tuleks selle raames tegeleda ka eestlastega, kes kodumaalt teise riiki tööle on läinud ja kunagi potentsiaalselt Eestisse naasta võiksid,“ ütles Palo. President Toomas Hendrik Ilves ütleb järgmist: „Kui tahame püsida esiliigas, on meil vaja rohkem inimesi, kes oskavad moodsat elu kujundada. Ainuke viis, kuidas püsida konkurentsis, on võtta vastu inimesi mujalt ja peame olema valmis neid aktsepteerima. Eesti vajab alati tarku ja andekaid inimesi.“ Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia liidu president ning Tieto Estonia juht Anneli Heinsoo kinnitab, et Work in Estonia on kasvava tööjõupuuduse ajal väga vajalik

ja tänuväärne algatus, millest võidavad kõik aktiivselt värbavad ettevõtted ja ka Eesti majandus tervikuna. „Avatud maailmas on teise riiki tööle asumine lihtsam kui kunagi varem ning see annab meie ettevõtetele kuldaväärt võimaluse rahvusvahelistuda, kaasata väliseksperte ja muutuda efektiivsemaks,“ lisas Heinsoo. Idee ettevõtjatelt endilt

EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg selgitas, et Work in Estonia programmi idee tuli ettevõtjatelt, kes ütlesid, et riigi toeta on neil keeruline välisspetsialiste värvata. „Kaardistasime reaalsed vajadused ja sektorid, kuhu on lisatööjõudu vaja. Selle tulemusena valmis veebiportaal, mis on tööandjatele praktiline abivahend välistööjõu värbamisel. Portaal koondab välismaalastele suunatud aktiivseid tööpakkumisi, vajalikku infot Eestisse kolimiseks, samuti turundusmaterjale, mida on ettevõtetel hea värbamistöös kasutada.

Hetkel on seal üleval kümnete ettevõtete tööpakkumised põhirõhuga IKT-valdkonnale,“ ütles Tomberg. Aprilli alguses kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ka välisspetsialistide kaasamise tegevuskava aastateks 2015–2016, mille eesmärk on terviklik ja süsteemne lähenemine nii välisriikide kui mujal elavate Eesti spetsialistide hõlmamiseks Eesti majanduse arenguks. „Seni ei ole talendipoliitikat ühise tegevuskavana koordineeritud. Erinevad ametiasutused ja organisatsioonid on küll talentidega tegelenud, kuid see tegevus on olnud omavahel kokku leppimata. Seetõttu ei ole seni välisspetsialistide täit potentsiaali Eesti majanduse hüvanguks ka õnnestunud realiseerida. Tegevuskava koostamine on esimene talendipoliitika elluviimise algatus, mis tuleneb Eesti konkurentsivõime kavast „Eesti 2020“ ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegiast 20142020. Kavas kirjeldatud tegevused aitavad

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

mai 2015

Kui Kaubanduskoja liikmetel on vabu töökohti, kuhu otsite välisspetsialiste ja mida soovite suuremalt levitada, siis tasub kindlasti portaaliga ühendust võtta. Lisainfo: www.workinestonia.com

Kui tahame püsida esiliigas, on meil vaja rohkem inimesi, kes oskavad moodsat elu kujundada. Ainuke viis, kuidas püsida konkurentsis, on võtta vastu inimesi mujalt ja peame olema valmis neid aktsepteerima. arendada Eesti kui töötamise sihtriigi mainet, lihtsustada spetsialistide leidmist, värbamist, sisserännet, tööle asumist ja kohanemist, seda nii ettevõtjate kui tööjõu puhul. Võimalikud lahendused on välja toodud iga etapi lõikes, mis kirjeldavad välisspetsialisti Eestisse kaasamise teekonda. Work In Estonia portaal on kava üheks nurgakiviks,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu osakonna ettevõtlusvaldkonna juht Piret Treiberg.

Soomes saadust väiksemaks. Ostujõud seevastu on suuremal osal (74 protsenti) parem kui Soomes.

Esimeseks sihtriigiks Soome, seejärel Ukraina

Esimesena tutvustatakse Eestis töötamise võimalusi Soomes, sellele järgneb sügisel Ukraina. Soomlaste seas viidi läbi küsitlus selgitamaks välja nende motivatsiooni Eestisse tööle tulla. Uuringust selgus, et suurem osa Eestis elavatest ja töötavatest soomlastest soovitab üle lahe kolimist ka teistele soomlastele. Eestis elavad soomlased hindavad oma siinset igapäevaelu Soomega võrreldes kergemaks ja mugavamaks. Üle pooltel vastanutest on netosissetulek Eestis kõrgem kui endisel kodumaal, vähem kui kolmandikul jääb siinne sissetulek

Piret Potisepp

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Kaubanduskoda pakub

egert kamenik

Osale oma ettevõttega Eesti suurimal ettevõtluskonkursil! MIKS OSALEDA?

»» Konkurss on riigi ja ettevõtlusorganisatsioonide kõrgeim tunnustus. »» Ettevõttel on hea võimalus oma tuntust suurendada. »» Suurepärane võimalus end konkurentidega võrrelda. »» Parimad saavad õiguse kasutada konkursi sümboolikat oma kodulehel ja materjalidel. »» Konkursiga kaasneb kõrgendatud avalikkuse tähelepanu ja meediakajastus »» Parimad saavad kutse pidulikule auhinnagalale. Alusta siit: www.ettevotluskonkurss.ee

2014. aasta Eesti parimate ettevõtete juhid

otame kõiki ettevõtteid osalema suurimal ettevõtluskonkursil, kus valitakse välja Aasta Ettevõte 2015. Tegu on Eesti suurima ettevõtluskonkursiga, mis toimub era- ja avaliku sektori koostöös. Ettevõtjaid kutsuvad osalema Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, EAS ja Eesti Tööandjate Keskliit. Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabel 2014

Konkursi raames koostatakse ettevõtete majandusnäitajate põhjal üldine konkurentsivõime paremusjärjestus. Konkursi raames selgitatakse välja parimad nii suurte, keskmiste ja väikese suurusega kui ka mikroettevõtete arvestuses, lisaks koostatakse edetabelid järgmistes valdkondades: jaekaubandus, hulgikaubandus, tööstus ja energeetika, toiduainetööstus, ehitus, side/kommunikatsioon/ IT-teenused, transport ja logistika, arhitektuur ja projekteerimine, põllu- ja metsamajandus, turism, finantsvahendus, äriteenindus ja kinnisvara, teenindus. Konkursi eesmärgiks on aidata kaasa ettevõtluse edenemisele, Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvule ning koos sellega majanduse kiiremale arengule. Samas pakub konkursil osalemine ettevõttele hea võimaluse oma tuntuse suurendamiseks. Konkurss on kõrgeimaks ettevõtlusorganisatsioonide tunnustuseks ettevõtetele.

Anna endast märku ja suurenda oma ettevõtte tuntust. Osaleda võivad kõik – suurtööstustest väikeettevõteteni. Ettevõtluse Auhind 2015

Konkursi raames tunnustatakse parimaid viies kategoorias: aasta uuendaja, aasta välisinvestor, aasta vastutustundlik ettevõte, aasta piirkonna ettevõte ja aasta eksportöör. Konkurss Ettevõtluse Auhind on kõrgeim riigipoolne tunnustus ettevõtjatele ja ettevõtlikkusele. Aasta Ettevõtte 2015

Mõlema konkursi tugevaimate seast valib sõltumatu žürii välja ettevõtte, kes pärjatakse tiitliga Aasta Ettevõtte 2015. Konkursside parimad ning peavõitja kuulutatakse välja pidulikul tseremoonial juba selle aasta sügisel. Lõppvalikul arvestatakse ettevõtte majandusnäitajaid, keerulises majanduskeskkonnas hakkamasaamist, panust töökohtade loomisel, tegevusi ekspordi suunal, uuendusmeelsust, uute ärimudelite rakendamist ning panustamist ühiskonda.

Esita oma ettevõtte andmed hiljemalt 30. juunil.

„Aasta Ettevõte 2014“ tiitli pälvinud ujuvkaide tootja Top Marine juhi Andry Prodeli hinnangul tõi konkursil osalemine lisaks avalikkuse tähelepanule kaasa otsest mõju ettevõtte äritulemustele. „Ujuvkaide tootmine oli senini suhteliselt tundmatu ja spetsiifiline valdkond. Pärast konkursi võitu on huvi meie ettevõtte ja tegevusvaldkonna vastu kindlasti suurenenud. Meie poole on pöördunud mitmed sadamaehitajad ja küsinud nõu ning teinud koostöö ettepanekuid. Ka rahvusvahelisel tasandil on kuuldud meie võidust ettevõtluskonkursil. Välismessidel on öeldud, et meid ja meie võitu on märgatud ning see on avanud meile uusi uksi,“ ütles Prodel. Ootame teie aktiivset osavõttu!

Moonika Kukk

Turundusdirektor

OSALE OMA ETTEVÕTTEGA

EESTI SUURIMAL ETTEVÕTLUSKONKURSIL 2015!

ETTEVÕTLUSE AUHIND 2015

KONKURENTSIVÕIME EDETABEL 2015

KORRALDAJA: EESTI ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUS

KORRALDAJAD: EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA JA TÖÖANDJATE KESKLIIT

KES LENDAB KÕIGE KÕRGEMALE? VAATA LÄHEMALT: ETTEVOTLUSKONKURSS.EE

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

tööinspektsioon

ttevõtjatel lasub palju kohustusi, kuid lisaks majandustegevusega seotud põhitegevusele, on nende vastutusel, nii seadusest tulenevalt kui ka eetilises võtmes - inimesed. Need inimesed on töötajad, neist sõltub tööandjate, meie riigi ja ka meie kaaskodanike edu. Tööandjana lasub ettevõtjal kohustus tagada töötajale ohutu töökeskkond, töö turvalisus ning teha seda järjepidevalt ja süstemaatiliselt. Ettevõtjad ei ole, ega saagi olla spetsialistid igas valdkonnas ja nii on tavapärane, et eri valdkondade veatuks toimimiseks palgatakse vastava ala professionaalne töötaja. Ettevõtja üheks oluliseks edukuse eelduseks on tajuda ja teadvustada olukordi, mil ettevõttes jääb erialasest kompetentsist vajaka ning leida probleemile lahendus, et ennetada tegevusetuse tagajärjel tekkida võivat kahju. Eesti väikeettevõtetes tegeleb juht tihtilugu väga erinevate jooksvate tööülesannetega ning pahatihti jääb töökeskkonna temaatika ajanappusel ning kompetentsi puudumise tõttu tahaplaanile. Nii statistika kui ka tööinspektorite pikaajaline töökogemus kinnitab, et tihti jõutakse turvalise töö ja töökeskkonna tagamiseni alles pärast mõne töötaja tervisekahjustuse teket või ettevõttes toimunud tööõnnetust. Tööinspektsioon tuleb appi

Tööinspektsioon saadab aastast 2012 regulaarselt, kord kvartalis, kõigile alustavatele ettevõtetele töökeskkonna- ja töösuhetealast infomaterjali, kuid alates käesolevast aastast saame tööandjatele märksa konkreetsemat ning praktilisemat abi osutada. Alates maist 2015 pakub tööinspektsioon kõigile tööandjatele võimalust tellida ettevõttesse kohale töötervishoiu ja tööohutuse konsultant ning see teenus on tööandjatele tasuta. Sellise konsultatsiooniteenuse peamine ning ainus eesmärk on tööandjatele appi tulla ning jagada nõu ning soovitusi töökeskkonna, töötervishoiu- ja ohutuse juhtimise süsteemi loomiseks või selle parendamiseks.

Tööandja võib tellida Tööinspektsiooni konsultandilt kogu ettevõtte töökeskkonna, töötervishoiu ja tööohutusalase nõustamise, kuid samuti ka konsultatsiooni mõnes kindlas töökeskkonna valdkonnas, näiteks isikukaitsevahendite määramise, ohutegurite hindamise, kaldteede märgistamise ja muu valdkonnaga seonduva osas. Samuti on tööandjatel võimalus kutsuda konsultant ettevõttesse pärast juba juhtunud tööõnnetust ning sel juhul saab konsultant nõustada õnnetuse uurimist, et jõuda tööõnnetuse tegelike asjaolude ja põhjusteni, vältimaks analoogiliste õnnetuste kordumist. Oluline on ära märkida, et tööinspektsiooni konsultandid piirduvad soovituste ja juhiste jagamisega. Konsultandid ei koosta ettevõttesiseseid dokumente (riskianalüüsid, ohutusjuhendid jms). Nad ei vii läbi ettevõtte töötajate personaalset juhendamist, nad ei koosta tööandjale ettekirjutusi ega edasta konsultatsiooni tegevuse käigus saadud informatsiooni tööinspektoritele – nad on ettevõtja abilised ning nende töökohustuste hulka kuulub ka konsulteeritavale ettevõttele tööinspektorite kontrollivaba perioodi võimaldamine. Olukordades, mil ettevõtet külastanud konsultant on tööandjaga kokku leppinud ajaperioodi, mille jooksul tööandja peab rakendama konsultandi soovitusi, kuid tööinspektoritel on töökavas sellesse perioodi planeeritud ettevõtte kontroll, siis on konsultandi kohustus see kontroll peatada, võimaldamaks ettevõttel alustatu lõpule viia – siinkohal jäävad küll erandiks olukorrad, mis viitavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuete jämedatele rikkumistele ning mis ilmnevad tööõnnetuse või kutsehaigestumise teatisest või kaebusest. Tööinspektsiooni konsultanditeenuse eesmärk on pakkuda tööandjatele efek-

Tööinspektsioon pakub uut, ettevõttesisest konsultatsiooniteenust

tiivset ning pädevat abi töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Me loodame, et konsulteerimisteenus aitab meie ettevõtjatel hinnata ning parendada töökeskkondade töötervishoiu ja tööohutuse taset,

Ettevõtja üheks oluliseks edukuse eelduseks on tajuda ja teadvustada olukordi, mil ettevõttes jääb erialasest kompetentsist vajaka ning leida probleemile lahendus, et ennetada tegevusetuse tagajärjel tekkida võivat kahju. aitab vältida meie inimeste tervisekahjustusi ning edendab Eesti ettevõtlust laiemalt. Töökeskkonna konsultandi teenuse ja tellimise kohta saab lisainfot e-kirja teel: ti@ti.ee või telefonil 626 9400. Töökeskkonna info

Töötervishoiu, tööohutuse ja muude tööeluga seonduvate juriidiliste küsimuste korral saab infot aadressil jurist@ ti.ee, helistades tööinspektsiooni infotelefonile 640 6000 või tulles spetsialisti vastuvõtule lähimasse tööinspektsiooni

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Alates maist 2015 pakub tööinspektsioon kõigile tööandjatele võimalust tellida ettevõttesse kohale töötervishoiu ja tööohutuse konsultant ning see teenus on tööandjatele tasuta.

mai 2015

kontorisse. Meie kontorid asuvad peamistes maakonnakeskustes ning käesoleval aastal oleme avanud mitmeid nõustamiskeskusi ka mujal maapiirkondades: Põltsamaal, Tapal, Kilingi-Nõmmel, Karksi-Nuias ja Vändras. Täpsema info kõigi Tööinspektsiooni kontorite ja teenuste kohta leiate meie kodulehelt aadressil www.ti.ee Töötervishoidu ja tööohutust käsitlevaid uudiseid ja artikleid saab lugeda tööinspektsiooni infokirjast, mida on võimalik tellida aadressilt www.ti.ee/est/infokirjaga-liitumine ning samuti saab infot kõige tööeluga seonduva kohta Tööelu veebilehelt: www. tooelu.ee. Töökeskkonna riskianalüüside läbiviimiseks on avatud veebikeskkond „Tööbik“ aadressil www.toobik.ee ning erinevaid töökeskkonnaga

ja töösuhetega seonduvaid infomaterjale ja brošüüre on võimalik alla laadida tööinspektsiooni kodulehelt aadressilt www.ti.ee/est/meedia-trukised-statistika/ trukised/ ning tagamaks kõigile sobivaim infokanal, saab tööinspektsiooni uudiste ning tegemiste jooksvalt kursis olla ka sotsiaalmeedia vahendusel, nii Twitteris kui Facebookis. Loodan, et meie uus teenus pakub ettevõtjatele parimat töökeskkonna ja tööohutusealast abi ning soovin Tööinspektsiooni nimel teile kõigile edukaid, turvalisi ning hoolivaid ettevõtmisi!

Maret Maripuu

Tööinspektsiooni peadirektor

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Teadus ja ettevõtlus

el aastal on loodud kolm Tartu ülikooliga seotud spin-off-firmat, st vastava koostöölepingu on sõlminud kolm uut ettevõtet. TÜ-ga seotud ettevõtteid on kokku 51 ning see arv tõuseb igal aastal, mis näitab, et teaduspõhine start-up’ide ettevõtlus saab aina enam hoogu sisse. Tartu ülikooli ettevõtluse nõustaja Aivar Pere sõnul on Eesti riik seadnud üheks riiklikuks eesmärgiks hoogustada start-up-ettevõtlust. „Selleks soodustatakse struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetatakse uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist,“ lausus Pere ja lisas, et ka teiste ülikoolide ning uurimis- ja teadusasutuste arengukavades rõhutatakse aina enam ettevõtlikkuse tähtsust. Spin-off’ide olemuse puhul on Pere arvates kõige olulisem see, et need on äriühingud, mis soovivad kokkuleppel ja koostöös ülikooliga arendada äritegevust. „Spin-off ’id kasutavad oma tegevuses ülikooli intellektuaalset kapitali ning taristut.“ Intellektuaalse kapitali all peetakse silmas teadmisi, informatsiooni, intellektuaalset omandit, kogemusi jms. 2015. aasta 28. veebruari seisuga on TÜ-ga seotud 51 spin-off-ettevõttet. 2013. aasta spin-off ’ide majandusaruannete kohaselt, kui ettevõtteid oli ülikooli nimistus 43, töötas neis kokku 370 inimest. Kuna praegu on ettevõtete arv suurenenud, võib eeldada, et ka spin-off’idega seotud inimeste arv on tõusnud. „Sellel aastal on spin-off-nimistusse lisandunud Majaseen OÜ, Crystalspace OÜ ja Eesti Turbauuringute Keskus OÜ. Peale selle on meie poole pöördunud veel kaks firmat, et ettevõte vormistada,“ loetles Pere. Ettevõtlusnõustaja sõnul on praegu aktiivses faasis kümme teadlaste või üliõpilaste ettevõtlusideed ja äriarendust ning nad soovivad ettevõtte loomiseks nõuandeid saada. „Kolm neist on juba alustanud ja neil on olemas isegi müügitulemused. Samuti on neil käsil teadusmahukate teenuste ja toodete arendused,“ sõnas Pere. Kõige rohkem on ülikooli spin-off-ettevõtteid aegade jooksul loodud biotehno-

loogia ja füüsika ning keemia valdkonnas. Biotehnoloogia valdkonnas on 14, füüsika, keemia ja materjaliteadlaste ning aparaadiehitajate valdkonnas on kaheksa äriühingut. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas tegutseb kümme ettevõtet. Aivar Pere sõnul näitab nende valdkondade spin-off-ettevõtete arv Tartu ülikooli tugevat alusteadust. „Spin-off-ettevõtlus on üks tehnoloogia- ja teadmussiirde vormidest. Me teame, et neis valdkondades on ka intellektuaalomandi litsentse palju, tehakse rohkem eel- ja rakendusuuringuid ning järjest enam sõlmitakse koostöölepinguid ülikooliväliste partneritega.“ Spin-off’ide panus

Tartu ülikooli spin-off’ide praeguse aasta majandusülevaates on kirjas, et need ettevõtted on ka head sihtfinantseeringu kohalemeelitajad. Pere sõnul peitub põhjus selles, et enamik teadlastest ettevõtjaid on silmapaistvalt võimekad projektijuhid. „Sellise oskusteabega suudetakse nii kohalikest kui rahvusvahelistest teadus- ja arendustegevust rahastavatest meetmetest n-ö raha koju tuua,“ ütles Pere. Nõustaja sõnul on kaalukas ka spinoff’ide olemuslik lähedus ülikooli tipptasemel teadusrühmadega. „Seega on, kellele sihtfinantseeritavaid ettevõtlusprojekte usaldada,“ arvas Pere. Nõustaja sõnul on enamik spin-off-ettevõtteid tööandjaks kõrgkvalifitseeritud teadus- ja arendusvõimekatele inimestele. „Näeme selgelt, kuidas toimub vilgas teadmussiire ülikoolist ühiskonda ja vastupidi ning seetõttu on spin-off’ide loodud töökohad väga tähendusrikkad,“ sõnas Pere. Peale selle on spin-off-ettevõtted ühed neist, kes vormivad koostöös teiste partneritega ülikoolide teadustööst tekkivaid ideid, et need jõuaksid tarbijani vajalike toodete ja teenustena. „Kui näiteks uuringute põhjal takistavad ettevõtluse potentsiaali avaldumist tavaliselt inimeste endi

Ettevõtlikkus on saanud ülikoolis trendiks

ettevõtlusalased hoiakud, siis spin-off’id on elavaks eeskujuks ülikoolide liikmeskonnale, laiendades rahvusvahelisi karjäärivõimalusi,“ rääkis Pere. Nõustaja arvates on väga oluline ka teadlastest ettevõtjate roll teaduse ja majanduse võrgustumisel. „Spin-off ’id aitavad otseselt Eesti majandust restruktureerida, mis tähendab, et keeruline teaduspõhine äri viib meie majandust üha enam kõrgema lisandväärtusega äritegemise juurde.“ Keerulised probleemid

Pere sõnul on uute spin-off-ettevõtete nõustamise puhul kõige suuremaks väljakutseks see, et kuna tegemist on ülikoolist tuleva tehnoloogia- ja teadmussiirdega, siis on tihti keeruline muuta teadmus turule sobilikuks ja raha tagasitoovateks toodeteks või teenusteks. „Ette on tulnud olukordi, kus me leiame koos ettevõtliku teadlasega, et esialgu sõnastatud ärimudel ei vea põhjalikumas teostatavuse analüüsis välja,“ kirjeldas Pere. Nii on olnud olukordi, kus finantsanalüüs ütleb, et arendustööks vajalike kulude ja esialgu nähtavate tuludega on rahad n-ö punases ehk tasuvust pole. „Veidi keerulisemate biotehnoloogia äriprojekti-

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

mai 2015

Mille poolest on spin-off-ettevõtted olulised?: Eestis räägitakse palju sellest, et meie riigi majandus peaks tootma suuremat lisandväärtust. Ülikoolidest võrsunud spin-off-ettevõtted seda teevadki. Teadustöö tulemusena või kõrvalproduktidena tekkinud tehnoloogiad ja oskusteave jõuavad turule ettevõtlike teadlaste eestvedamisel uute teadusmahukate toodete ja teenustena. Ettevõtted, mis sirguvad teadlaste endi osalusel, kannavad endas turule jõudes ka pideva arengu ja innovatsiooni mootorit, sest teadlane ei rahuldu enamasti vaid ühekordse lahendusega. Ettevõtlusest saadud kogemused hakkavad suunama teadus- ja õppetööd, mis omakorda annavad uut sisendit ja kõrgelt haritud töötajaid ettevõtetesse.

„Spin-off’id aitavad otseselt Eesti majandust restruktureerida, mis tähendab, et keeruline teaduspõhine äri viib meie majandust üha enam kõrgema lisandväärtusega äritegemise juurde.“ de puhul ei tule tihti kõne allagi, et turule saaks minna testima nii, et ühtegi eurot ei kulutata,“ lausus nõustaja. Et õigustada järgmiste arendusprotsesside kulusid, on Pere sõnul vaja selget arusaamist turust, proof-of-concept’ist ja äriplaanist. „Nõudlikud teadusmahuka toote või teenuse ostjad eeldavad, et küllaltki rahakulukad vastavus- ja tootearenduskatsetused on tehtud ja erinevad laboritestid kontrollitud ning et ettevõte on valmis reaalselt tootma.“ Pere sõnul on võtmeküsimuseks, kuidas leida teadusmahuka tootearenduse jaoks tarvilikke rahalisi vahendeid. „Tehnoloogiarikaste spin-off’ide puhul ei sobi selline lähenemine, mida saavad teha näiteks mobiilide rakenduste pakkujad: minimaalne elujõuline toode

Tartu ülikooli ja sellest võrsunud ettevõtetevahelise koostöö alguspäevad jäävad juba 1998. aastasse. Viimasel paaril aastal on see tehnoloogiasiirde vorm aga erilise hoo sisse saanud ning meie ettevõtlusnõustajal Aivar Perel on käed tööd täis. See ei tähenda muidugi, et uued huvilised oma ideede analüüsimisega tema jutule ei mahuks. Aivari kogemused ettevõtjana ja nõustajana annavad igale alustavale ettevõttele tublisti stardihoogu juurde. Pilvedes hõljuvad ideed tuuakse maa peale ja lükatakse seejärel uue hooga kõrgustesse tagasi. Siim Kinnas TÜ tehnoloogiasiirde talituse juhataja

pannakse turule ja saadakse kiire tagasiside,“ rääkis Pere ja lisas, et kui seesuguste rakenduste puhul on eksperimenteerimine ja käigu pealt toote-turu sobitamine mõeldavad, siis spin-off’ide puhul tuleb protsess eelnevalt sügavuti läbi mõelda. Artikkel ilmus esmakordselt Tartu Ülikooli ajakirjas UT.

Merilyn Säde

UT toimetaja

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Filantroopia

SPIN-programm jalgpallist töötuse vähendamiseni

ui jalgpallinoorte arendamiseks kasutav ennetusprogramm SPIN jaanuaris startis, jagunesid ootused kaheks. „Ei ole võimalik!“ ennustasid ühed korraldajate entusiasmile peatset lõppu – sihtgrupp, vähemate võimalustega ja riskioludes elavate perede noored, on keeruline, neile läheneda on ju ennegi proovitud. „Ülivajalik ettevõtmine!“ rõkkasid teised, sellist asja on Eestisse tohutult vaja, küll noored kiirelt vedu võtavad! Peagi neljandale kuule joont alla tõmmates võib nentida, et tegelikkus jääb kuhugi kahe ennustuse vahele, aga väljendab siiski tugevat vajadust sellise algatuse järele. Kümnete organisatsioonide ühispanuse toel valminud programm on läinud tööle sujuvalt ja toiminud üha edukamas joones. Päris regulaarset piirtäituvust pole ükski grupp samas veel saavutanud, kuna töö noortes järjepidevuse tekitamiseks võtab aega. Seda innustavam on olnud kogeda juba lühikese ajaga väikesi edulugusid ning näha noori SPIN-iga liitumise järel avanemas. Probleemide palett, millega programmi jõudnud noored igapäevaselt maadlema peavad, on muidugi kirju. Kel on probleeme koolis, kel kodus, kel sotsiaalsete oskuste puudumisega, käitumise või sõprade leidmisega, kel lihtsalt sellesama järjepidevusega. Raskematel juhtudel kõike seda korraga, mistõttu mõnel puhul on koolide sotsiaalpedagoogid olnud aastaid sunnitud leppima käte laiutamisega. Seda

hämmastavam, et mitmetel juhtudel on SPIN-i treenerid suutnud nende noortega juba kontakti saavutada. „Väga positiivne on see, et nii mõnigi osaleja on juba avanenud ja räägib oma emotsioonidest ja eluolust,“ kirjeldab seniseid kogemusi FC Levadia treener Ain Tammus, kes vastutab kahe SPIN-i grupi eest. „Üks poiss jõudis kohale 15 minutit enne treeningu lõppu, sest ta varem ei saanud, aga nii väga tahtis kohale tulla. Teine poiss ei jõudnud mingil põhjusel kooli, aga tuli õhtul trenni. Kolmas on väga raske tegelane ega ole suurem asi mängumees, kuid käib stabiilselt kohal ja aitab korrahoidmise ning kohtunikutööga. See näitab usaldust.“ Üle 200 osaleja

Tänaseks on SPIN-programmi kümme gruppi toonud kokku pisut üle 200 osaleja. Tallinna linna, politsei- ja piirivalveameti ning siseministeeriumi hinnangutel vajab aga programmi üksinda Põhja-Tallinna ja Lasnamäe linnaosades enam kui 1500 noort. Programmi haarde suurendamiseks ja mõju süvendamiseks on korraldajad tänaseks asunud otsima partnereid erasektorist, kelle jõu ja nõu kaasabil täiendavaid gruppe avada. „Eestis ei ole eraettevõtete panustamine sotsiaalsete probleemide lahendamisesse veel nii tavaline praktika kui võiks olla,“ hindab programmi tegevjuht Keit Fomotškin. „SPIN pakub väga hea võima-

luse ühiskonda mitmel tasandil panustada ja samas toetatava grupi noortega personaalne kontakt luua.“ Fomotškin loetleb programmi kaudu loodavat kasu: vähendatakse noorte riskikäitumist, arendatakse sotsiaalseid oskusi, viiakse neid kokku positiivsete eeskujudega, aidatakse luua häid harjumusi ning kogeda eduelamust. Pikemas perspektiivis aitab riskioludest väljumine vähendada väljalangemist haridussüsteemist ja luua sidemeid ümbritseva keskkonnaga. See omakorda vähendab kulusid sotsiaalsüsteemile, alandab kuritegevusnäitajaid ning aitab tööturule noori, kes sinna muidu jõuda ei pruugiks. Ennetuse eeliseid tagajärgedega tegelemise ees on lihtne numbritega illustreerida. Siseministeeriumi arvutuse kohaselt läheb üksainus röövkuritegu ühiskonnale maksma sama palju, kui kulub nelja SPIN-programmi grupi aastaeelarvesse. „Tervema, turvalisema ja sidusama kogukonna loomine peaks olema ühtvõi teistpidi iga ettevõtte huvides,“ on Fomotškin kindel. „Rääkimata sellest, et programmi kaudu ühiskonda ja lastesse panustamine aitab partneritel välja paista, noorte seas oma tuntust suurendada ja vahetult konkreetsetesse edulugudesse panustada.“ Et edu ei jääks lihtsalt abstraktseks ja hinnanguliseks mõisteks, teeb programm koostööd Tartu ülikooliga, et töötada välja ja arendada tõenduspõhist mudelit, mille põhjal mõju hinnata. See aitab nii korraldajatel kui ka kõigil partneritel oma panust paremini mõõta ja mõista. Tähelepanuta ei jää muidugi ka isiklikud hinnangud. Näiteks mitme kooli sotsiaalpedagoogid on juba kinnitanud, et programmis osalevad noored on muutunud koolis rahulikumaks ning senine asotsiaalsus on asendunud sõpruskonna tekkega. Kas Sul on häid mõtteid, soov programmi panustada või mõni küsimus?

võta ühendust: Andrei Liimets SPIN-programmi kommunikatsioonija arendusjuht e-post: andrei@heategu.ee tel: 5666 5142

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

mai 2015

koda kutsub osalema

Aeg: kolmapäev, 20. mai kell 09.00-11.00 Koht: Radisson Blu Hotel Olümpia restoranis Senso (Liivalaia 33, Tallinn) Hind: Kaubanduskoja liikmele 10 eurot ja mitteliikmele 20 eurot*

wikicommons

Hommikukohv suursaadikuga − Eesti suursaadik Poolas Harri Tiido

• Kuidas saatkond saab abiks olla.

Kaubanduskoda koostöös Välisministeeriumi ja Radisson Blu Hotel Olümpiaga kutsuvad ettevõtjaid taas hommikukohvile suursaadikuga. Seekord kohtub ettevõtjatega Eesti suursaadik Poolas Harri Tiido. Üritusel osaleb ka Eesti saatkonna majandusdiplomaat Mihkel Metsa.

* lisandub käibemaks. Vajalik eelregistreerimine aadressil www.koda.ee/koolitused hiljemalt 14. mail. Kohtade arv on piiratud.

Suursaadik Tiido räägib Poolast, sealsest elust ja majandusest: • Poliitilised suhted • Eesti ja Poola üksteise avastamine • Poola majandus; • Poola-Eesti majanduskoostöö; • Poola ärikultuur ja asjaajamine; • Eesti ettevõtjate võimalustest. Mida pakkuda Poola turul?

Lisainfo: Liisi Kirschenberg Rahvusvaheliste suhete projektijuht e-post: liisi@koda.ee tel: 604 0093

Aeg: kolmapäev, 20. mai kell 11.00 Koht: Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kaubanduskoda koos Moldova saatkonnaga Eestis korraldab 20. mail Moldova-Eesti ärifoorumi, millele järgnevad individuaalsed kohtumised Eesti ja Moldova ettevõtete vahel. Moldova äridelegatsiooni juhib hr Valeriu Lazăr, Moldova Kaubandus-Tööstuskoja president. Hr Lazăr on varem olnud Moldova majandusminister ja asepeaminister. Delegatsioonis on ettevõtted peamiselt toidutööstuse ning tekstiili- ja kergetööstuse sektorist. Kutsume Moldova turust huvitatud ettevõtteid Moldova ettevõtjatega kohtuma!

Moldova-Eesti ärifoorum ja kontaktkohtumised Lisainfo: Liisi Kirschenberg Rahvusvaheliste suhete projektijuht e-post: liisi@koda.ee tel: 604 0093

Täiendav info Moldova ettevõtete profiilidega aadressil www.koda.ee/ moldova-eesti-arifoorum-ja-kontaktkohtumised

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

koda kutsub osalema Aeg: neljapäev, 28. mai kell 13.00-16.00 Koht: Tartu Ülikooli Narva Kolledž (Raekoja plats 2, Narva) Hind: tasuta, kohustuslik eelregistreerimine

wikicommons

Suurbritannia sihtturuseminar Lisaks räägib oma kogemusest Suurbritannia turul, ärikultuurist ja töötamisest brittidega sealsel turul juba edu saavutanud ettevõtte Roman Tavast juht Eivor Maiväli.

Kaubanduskoda ja Suurbritannia saatkond Eestis kutsuvad ettevõtjaid Suurbritanniat kui sihtturgu tutvustavale seminarile, kus tutvustatakse Suurbritannia majandust ja ettevõtluse eripärasid ning antakse ülevaade võimalustest sealsele turule sisenemisel (abi UK Trade & Investmentist ning EASist).

Üritusel on sünkroontõlge eesti ja vene keeles.

Lisainfo:

Ettekanded teevad: Chris Holtby, Briti suursaadik Eestis Ivar Veskioja, 1Office UK tegevjuht Elina Corkhill, UK Trade & Investmenti investeeringute nõunik Heiki Pant, EASi ekspordinõunik Suurbritannia turul

Margus Ilmjärv Jõhvi esinduse juhataja e-post: margus@koda.ee tel: 502 3699

Messid Saksamaal INTERSCHUTZ

Rahvusvaheline päästeteenistuse-, tuletõrje- ja katastroofikaitse mess

Hannover

08.–13.06.2015

Stage.Set.Scenaery

Rahvusvaheline meelelahutustehnoloogia mess

Berliin

09.–11.06.2015

GIFA/ METEC/ NEWCAST/ THERMPROCESS

Rahvusvahelised metallitööstuse messid (keevitusseadmed, metallurgia, keevitamine, termiline töötlus)

Düsseldorf

16.–20.06.2015

GDS + tag it!

Rahvusvaheline jalatsite ja aksessuaaride mess

Düsseldorf

29.–31.07.2015

gamescom

Euroopa interaktiivse meelelahutustööstuse ja mängude mess

Köln

05.–09.08.2015

spoga+gafa

Aiakaupade mess

Köln

30.08.–01.09.2015

IFA

Rahvusvaheline olmeelektroonika mess

Berliin

04.–09.09.2015

Kind +Jugend

Rahvusvaheline beebi- ja lastekaupade mess

Köln

10.–13.09.2015

iba

Pagari- ja kondiitritööstus

München

12.–17.09.2015

CMS – Cleaning, Management, Services

Rahvusvaheline puhastustehnika mess

Berliin

22.–25.09.2015

EXPO Real

Ärikinnisvara ja investeeringud

München

05.–07.10.2015

BIOTECHNICA LABVOLUTION

Rahvusvaheline biotehnoloogia erialamess Rahvusvaheline laboritehnika mess

Hannover

06.–08.10.2015

REHACARE

Rahvusvaheline invatarvete, taastusravi ja hoolduse mess

Düsseldorf

14.–17.10.2015

A+A

Tööohutuse, -turvalisuse ja –tervishoiu mess ja kongress

Düsseldorf

27.–30.10.2015

hanseboot

Rahvusvaheline paadimess Hamburgis

Hamburg

31.10–08.11.2015

AGRITECHNICA

Rahvusvaheline põllumajandustehnika mess

Hannover

08.–14.11.2015

Spielwarenmesse

Rahvusvaheline maailma suurim mänguasjade mess

Nürnberg

27.01.–01.02.2016

Messid Berliinis Kontakt: Maida Insler tel: 6276 942 e-post: berlin.ee@ahk-balt.org Messid Düsseldorfis Spielwarenmesse Nürnbergis Kontakt: Mari-Ann Rebane tel: 6276 947 e-post: duesseldorf.ee@ahk-balt.org e-post: spielwarenmesse.ee@ahk-balt.org Messid Hamburgis Kontakt: Mari-Liis Sikamägi tel: 6276 951 e-post: hamburg.ee@ahk-balt.org Messid Hannoveris Kontakt: Triin Lend tel: 6276 944 e-post: hannover.ee@ahk-balt.org Messid Kölnis Messid Münchenis Kontakt: Elo Saari tel: 6276 946 e-post: koelnmesse.ee@ahk-balt.org e-post: muenchen.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

mai 2015

Seminar „Kinnisasjade, sh eluruumide, üüri ja müügi käibemaksuprobleemid“ Aeg: 29. mai kell 10.00-16.00 Koht: Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: Kaubanduskoja liikmetele 65 eurot, mitteliikmetele 100 eurot* Kinnisasjade üüri ja võõrandamise käibemaksuga maksustamine on keeruline ja nüansirikas valdkond. Kuivõrd kinnisasjade võõrandamise tehingud tuleb vormistada notariaalselt, siis tuleb hoolikalt ette mõelda, mis tehingut ja mis asjaoludel soovitakse teha, sest hiljem on parandusi raske teha. Detailsemalt käsitletakse seminaril järgmisi küsimusi: • Kinnisasja müügi ja üüri käibemaksu eripära (krunt, uus ehitis, oluliselt parendatud ehitis, eluruum, mitteeluruumi maksustamise erikord). • Millal tuleks kinnisasja müüa käibemaksuga, millal on maksuvaba, millal tuleb kohustuslikult maksustada? • Vabatahtlik kinnisasja üüri, rendi ja kasutusvalduse maksustamine.

• Tagatisraha käibemaksuga maksustamine. • Majutusteenuse osutamise, sõidukite parkimismaja või parkimiskoha üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmise maksuerisus. • Mis on kinnisasja müügi käibemaksuga maksustamise erikord. • Kommunaalteenuste ehk üüri kõrvalkulude maksukäsitlus. • Põhivara sisendkäibemaksu arvestuse eripära. • Kinnisasja üüri tulumaksuga maksustamine ja litsentsitasult tulumaksu kinnipidamine. Üritusel on sünkroontõlge eesti ja vene keeles.

* Lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.

Lektoriks on Tõnis Jakob, maksukonsultant ja vannutatud audiitor.

Info ja registreerimine: Kati Krass Projektijuht e-post: kati@koda.ee tel: 443 0989

Olete oodatud 27. mail kell 11.00-16.00 Tallinnas toimuvale ettevõtete koostöövõrgustiku „Unistused ellu!“ ja Innove SA ühisseminarile:

Noore esimene töökogemus – kelle mure või rõõm? S

eminaril keskendutakse noorte töötamisele ja nende esimesele töökogemusele. Arutletakse, millist rolli omab haridussüsteem noore tööeluks ettevalmistamisel. Millega peaksid arvestama ettevõtjad, kes pakuvad tööd alaealistele noortele, millised on takistused ja võimalused noorte tööle värbamisel.Otsime vastust küsimusele, miks on noortele esimeste töökogemuste andmine oluline ning milliseid väärtusi ja hoiakuid see neis kujundab.

Seminaril osalevad ettevõtjad, haridusvaldkonna ja Rajaleidja keskuste esindajad ning noorte esindusorganisatsioonid. Täpsema päevakava, esinejad ja aruteluteemad aadressil www.unistusedellu.ee. Osalemisest andke teada hiljemalt 15.maiks e-posti aadressile kadi.vellner@ koda.ee või telefonil 604 0066.

mai 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

uued liikmed Harjumaa ja Tallinn ALAN SHIPPING SERVICE OÜ ALGAE OÜ AUGUSTESTFIN OÜ DETROIT OÜ DFDS SEAWAYS OÜ DREWIX OÜ EUROMERICA-INTERNATIONAL CRANESMACHINERY OÜ GLOBALFIX OÜ HEIDELBERG BALTIC FINLAND OÜ INSTRUMENTARIUM OPTIKA OÜ INTERNATIONAL FINANCE & ASSET MANAGING GROUP AS MAXX PHARMA OÜ PERFORMIA OÜ RUUTU KUUS OÜ SATRON ELECTRONICS OÜ SAUE PRODUCTION OÜ TALLINN AIRPORT GH AS U.S. REAL ESTATE OÜ VENE TEATER SA VERMEER BALTIC OÜ

Transporditeenus, ekspedeerimine, kauba import-eksport. Bioõli tootmine. www.augustbio.ee Biopuhastusseadmete ja puhastuskomplektide müük. www.detroit.ee Täispuidust mööbli ja mööblikomponentide tootmine ning müügijärgne teenindus. www.dfds.ee Mere-lastiveo organiseerimine, laevade agenteerimine. Muu inimressurssidega varustamine. www.drewix.ee Transport, Logistika. www.cranesheavymachinery.com Mobiilsete kraanade ost-müük ja rentimine.

www.ee.heidelberg.com www.instru.ee www.ifmx.com/ru www.maxx.ee www.performia.ee www.ruutu6.ee www.satronel.com www.maapealsed.ee

Tööstustoodangu vahendus. Muude üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüük-trükitööstusseadmete müük, hooldus. Trükitööstustarvikute ja varuosade müük. Prillide, läätsede ja nende osade tootmine. Prillide jm optikakaupade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes. Prillide kokkupanek. Finantsturgude haldamine. Konsultatsioonid. Äriteenused. Toidulisandite (meditsiiniliste seente) turustamine. Personaliotsingu abi ja IT-teenused. Disaini ja tootmise terviklahendused. Elektrooniliste komponentine tarnimine, arendamine ja kokkupanek. Maitseainete ja -kastmete tootmine. Lennunduse maapealne teenindamine, eritehnika ja transpordivahendite rentimine. Lennureisijate ja õhusõidukite teenindamine.

www.veneteater.ee www.vermeerbaltic.eu

Investeerimine kinnisvaraettevõtetesse ja omandatud investeeringute haldamine. Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine. VERMEER tehnika müük ja teenindus Baltiriikides.

www.iizmar.ee

Kaubavedu maanteel. Masinate ja seadmete remont.

www.strixmarine.com

Stabiliseeritud kõrgresolutsiooniga merekaamerate tootmine.

PREFABCON OÜ

www.prefabcon.eu

www.inforegister.ee www.royalinstallation.eu

Raudbetooni- ja metalltarindite paigaldus, betoonitööd, üldehitustööd. Armatuuri painutus- ja lõikamistööd. Krediidiinfo ja andmebaaside haldus. Kunstmuru paigaldus jalgpalliväljakutele, tenniseväljakutele, golfiväljakutele ja laste mänguväljakutele ning aedadesse.

järvamaa IIZMAR OÜ

läänemaa STRIXMARINE OÜ

tartumaa

juubilarid 70 VIRUMAA METSATÖÖSTUS AS liige alates 1988 25 BALTECO AS liige alates 1992 BALTOSCANDIA TOURS OÜ liige alates 1999 CURO VILJANDI OÜ liige alates 1997 EESTI LAMBAKASVATAJATE SELTS MTÜ liige alates 2011 KRIS GRUPP OÜ liige alates 2003 MENTONIX OÜ liige alates 2000 MERCANTILE GROUP AS liige alates 1997 20 AMI TREIPUIT OÜ liige alates 2001 BUDAMPEX AS liige alates 1996 EESTI ELEKTRITÖÖDE ETTEVÕTJATE LIIT MTÜ liige alates 1996 ELOTROI OÜ liige alates 2001

FISKOSTAR OÜ liige alates 2005 HARVIKER OÜ liige alates 1999 H-SEITSE-H-KUUS OÜ liige alates 2004 KRYOS AS liige alates 1995 NORDIC SPORT EESTI AS liige alates 2003 PERFETTO STUUDIO OÜ liige alates 2000 TELKO ESTONIA AS liige alates 1996 TRANSITAL AS liige alates 2000 U JA K RAAMATUPIDAMISBÜROO AS liige alates 2000 VELMARD AS liige alates 2008 15 APTEEKIDE KOOSTÖÖ AS liige alates 2002 EESTI INFOTEHNOLOOGIA JA TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT MTÜ liige alates 2004 ESTPLANT AS liige alates 2004

FINROPORT PLUSS OÜ liige alates 2009 FORWER LOGISTICS OÜ liige alates 2007 GOSWIFT OÜ liige alates 2003 KARAMELLE OÜ liige alates 2004 MARK OIL OÜ liige alates 2000 MECONET AS liige alates 2000 NELGERON OÜ liige alates 2008 UPM- KYMMENE OTEPÄÄ AS liige alates 2003 VIČIUNAI BALTIC OÜ liige alates 2010 10 BALTIC PROMOTIONS OÜ liige alates 2010 BELLFIRE OÜ liige alates 2009 DOKUMENDIABI OÜ liige alates 2012 EFFICIENT ACCOUNTING OÜ liige alates 2010 GOLDLINE GROUP OÜ liige alates 2011

GRATA OÜ liige alates 2011 MARKATRIN OÜ liige alates 2010 NORDFOX OÜ liige alates 2006 NTEX OÜ liige alates 2014 OILSEEDS TRADE AS liige alates 2006 ROSSI SEPAÄRI OÜ liige alates 2009 TESA LOGISTICS OÜ liige alates 2005 5 ASG ROBOTICS OÜ liige alates 2012 ESTDOOR OÜ liige alates 2013 MEDIQ EESTI OÜ liige alates 2015 ML NOVATOR OÜ liige alates 2010 SUNWELLS OÜ liige alates 2013 TÖÖSTUS OÜ liige alates 2013 VERSTON EHITUS OÜ liige alates 2013