Teataja nr 6 2015 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

Teataja Eesti Kaubandus-tööstuskoja

juuni 2015

iga liige loeb! • ilmub aastast 1925

Üks küsimus uutele Kaubanduskoja juhatuse liikmetele

Myanmar - kas julge hundi rind on rasvane?

lk 8

lk 26

Dreamstime.com

lk 5

Majandusest: Kas ühtne Põhjamaade turg või erinevate majandustega piirkond

Kaubanduskoja töövõit – lähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 eurot Lk 14

Järgmine Teataja ilmub augustis! Seniks soovime kõigile toredat ja elamusterohket suve ning kohtume juba uue ärihooaja avamisel 29. augustil Tallinna Loomaaias. Vaata lähemalt lk 2

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juuni 2015

koda kutsub osalema 24 12 LIIKMEÜRITUSED 29. august ÄRIHOOAJA AVAMINE ▶ lk 2 Tallinna Loomaaias (Paldiski maantee 145, Tallinn) Info: Lilian Urba · lilian@koda.ee · 604 0087

30 12

FINANTS- JA MAKSUKOOLITUSED 6. oktoober juhtkiri 4 Mõtleme rohkem sellele, kuidas saab ja vähem sellele, mida ei saa! 5

KAUBANDUSKOJAST Üks küsimus Kaubanduskoja uuele juhatuse liikmele

Majandusest 8 Kas ühtne Põhjamaade turg või erinevate majandustega piirkond? Läti majandusimed, vol II – Mis on mikroettevõte? 12 14 16

juristi töölaualt Mis muutub uue riigihangete seadusega? Kaubanduskoja töövõit – lähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 eurot Riik plaanib lihtsustada majandusaasta aruande koostamise reegleid

19 ENTERPRISE EUROPE NETWORK Eesti ettevõtted on Horisont 2020 SME instrumendi rahastusmeetme edukamate taotlejate hulgas POLAGRA FOOD: mess ja kontaktkohtumised RENEXPO 2015: mess ja kontaktkohtumised RanAqua 2015 ja DanFish International: kalatööstuse mess ja kontaktkohtumised Uute kontaktide loomise Jaapanisse IKT-sektori ettevõtjatele ja klastritele Riigihanketeated Koostööpakkumised HARIDUSPOLIITIKA 23 Iga noor peaks omandama põhikooli lõpuks praktilise töökogemuse EUROOPA UUDISED 24 Energiavõrkude arendamine – eluküsimus meie kõigi jaoks VÄLISSUHTED 26 Myanmar - kas julge hundi rind on rasvane? 28 Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtted on Kagu-Aasias oodatud

FINANTSKOOLITUS FIRMA VÕTMEISIKUTELE II ▶ lk 36 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson · toomas@koda.ee · 744 2196

SIHTTURUD 29. september KONTAKTVISIIT TÜRKI ISTANBULI (VABANENUD 1 KOHT!) Info: Liisi Kirschenberg · liisi@koda.ee · 604 0093 MESSID JA KONTAKTKOHTUMISED 22. september POLAGRA FOOD: MESS JA KONTAKTKOHTUMISED ▶ lk 21 Poznanis Poolas Info: Lea Aasamaa· lea@koda.ee · 604 0081 22. september RENEXPO 2015: MESS JA KONTAKTKOHTUMISED ▶ lk 21 Varssavis Poolas Info: Lea Aasamaa· lea@koda.ee · 604 0081 7. oktoober

RANAQUA 2015 JA DANFISH INTERNATIONAL: KALATÖÖSTUSE MESS JA KONTAKTKOHTUMISED ▶ lk 22 Ålborgis Taanis Info: Lea Aasamaa· lea@koda.ee · 604 0081

UUTE KONTAKTIDE LOOMISE VISIIT JAAPANISSE IKT-SEKTORI ETTEVÕTJATELE JA KLASTRITELE ▶ lk 22 Info: Lea Aasamaa· lea@koda.ee · 604 0081 26. oktoober

INNOVATSIOONIVEERG 30 Mulle tundub, et sa ei tea, mis on keskkonnainnovatsioon KAUBANDUSKOJA LIIKMED 34 Parimad tugiteenuste hinnad ja tingimused saavutad ühisostudega KAUBANDUSKODA 34 Kaubanduskoda avas suvise spordihooaja Koda kutsub osalema 36 Finantskoolitus firma võtmeisikutele II 37 UUED LIIKMED 38 juubilarid

Eesti KaubandusTööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teataja toimetus Kaidi Talsen Tel: 604 0085 E-post: kaidi@koda.ee Kujundus: Director Meedia

juuni 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juhtkiri

Mõtleme rohkem sellele, kuidas saab ja vähem sellele, mida ei saa! või tema pakkumuses osutatud alltöövõtjate töötajate keskmiPraktikas tekkinud probleemide ne tunnitasu on väiksem kui 80 protsenti sama valdkonna lahendamisse tuleks suhtuda töövõtjate keskmise tunnitasu avatumalt. määrast. Töötasu suurust ja vastavust kriteeriumile saab Lähtuda tuleks sellest, mida meil hankija kontrollida maksuameti väljastatava tõendi abil. endil on vaja teha, et õiguskeskkond Ka meil üritas mõni aeg ettevõtlust ja majandust toetaks. tagasi Riigi Kinnisvara AS ehitushangete puhul sarnast Enam tasuks mõelda sellele, kuidas ja põhimõtet rakendada (üheks kriteeriumiks oli 70protsendikus saaks head ideed rakendada. ne töötasumäär), kuid põrkus õige pea vastu ministeeriumi tõlgendusele, mis ütles, et nii ei tohi, sest tegemist võib olla oma sisult kvalifitseerimistingimusega ja estit võrreldakse tihti oma naabritega. Euroopa Liidu direktiiv sellist kvalifitseeViimasel ajal mitte isegi niivõrd Põhrimistingimust kasutada ei luba. jamaadega, kelle majanduslik olukord Loomulikult on direktiivid kohustustäna kipub täna Eestiga võrreldes pigem likud ja kehtivaid reegleid tuleb järgida, halvem olema, vaid eelkõige just lõunakuid selle asemel, et öelda, et alapakkumisnaabrite – Läti ja Leeduga. Kindlasti on te vähendamiseks väljatöötatud tingimused ka põhjust. Kui sageli on just eestlaste ei sobi meile ja turuosalistele kasutamiseks, kohta öeldud, et oleme tegutsejad ja võrdsest need on „võib-olla“ direktiiviga vastulemisi kiired otsustajad (kui võrrelda just olus, tuleks otsida lahendusi, kuidas ja mil„vana Euroopaga“), siis nüüd kisub vägisi liseid tingimusi oleks võimalik probleemi sinna poole, et just lõunanaabritel paistab lahendamiseks rakendada. Lätlased seda mitmes küsimuses olema julgust ja soovi tegid ja otsustasid kõhklustele vaatamata leida lahendusi, mida meie kardame ellu neid tingimusi rakendama hakata. Ka neil viia, sest keegi võib kuskil arvata, et see on riigihangetel sarnased probleemid nagu on näiteks mõne direktiiviga vastuolus. meilgi, kuid nagu näha, on seal valmidust Vaadates aga ühte hiljutist riigihangetega probleemidele lahendusi otsida rohkem seotud muudatust, mida Läti otsustas alakui meil. pakkumiste vältimiseks teha, tuleb nende Kuna meil hakatakse peatselt aktiivselt tunnustuseks küll öelda, et julge samm. arutlema selle üle, milline saab olema uus Eesmärgist lähtuvalt otsiti lahendust, milriigihangete seadus, tuleks ka meie mile kohta mõni võib küll kahtlevalt küsida, nisteeriumil suhtuda praktikas tekkinud kas nii on ikka lubatud, kuid isegi juhul, probleemide lahendamisse kindlasti veidi kui muudatus peaks vaidlustatama, on avatumalt ning lähtuda esmalt sellest, mida kindel, et lähima paari aasta jooksul võib meil endil on teha vaja, et õiguskeskkond olukord alapakkumiste kontekstis Lätis ettevõtlust ja majandust toetaks ning mitte siiski märgatavalt paraneda. mõelda niivõrd sellele, kas mõne hea idee Mida siis Läti tegi? Lätis jõustub esijaoks võib olla olemas kuskil piirang või mesest augustist seadusemuudatus, mille keeld. Vaid keskenduda just sellele, kuidas kohaselt on hankija kohustatud hindama, head ideed ikka rakendada saaks ja kuidas et pakkumus ei oleks põhjendamatult masobitada see kõikvõimalike keeldude ja dal, kui ta leiab, et hankel osalev pakkuja

regulatsioonide rägastikku nii, et nende rakendamine võimalik oleks. Ega ka lätlased ei kirjuta seaduses, et kõik peavad hakkama edaspidi teatud kriteeriumist kõrgemat töötasu maksma, mis oleks direktiiviga ilmselgelt vastuolus, kuid kirjutavad, et juhul kui tuvastatakse asjaolu A, siis tuleb hakata kontrollima tingumusi B, C ja D, sest ühiselt ja koos turuosalistega on leitud, et asjaolu A ilmnemine on piisavalt tõsine ohuallikas.

Mait palts

Peadirektor

OSALE OMA ETTEVÕTTEGA

EESTI SUURIMAL ETTEVÕTLUSKONKURSIL 2015!

ETTEVÕTLUSE AUHIND 2015

KONKURENTSIVÕIME EDETABEL 2015

KORRALDAJA: EESTI ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUS

KORRALDAJAD: EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA JA TÖÖANDJATE KESKLIIT

KES LENDAB KÕIGE KÕRGEMALE? VAATA LÄHEMALT: ETTEVOTLUSKONKURSS.EE

juuni 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

kaubanduskojast

Üks küsimus Kaubanduskoja uuele juhatuse liikmele 22. aprillil valis Kaubanduskoja liikmete üldkoosolek organisatsioonile järgmiseks neljaks aastaks uue juhatuse. Kuna uue juhatuse koosseisus on mitmeid ettevõtjaid, kes ei ole selles rollis varem olnud, küsisime neilt igaühelt ühe küsimuse, et tuua nende mõtteid meie liikmeteni.

Miks peate oluliseks kuuluda Kaubanduskoja juhatusse, mis ajendas Teid kandideerima?

Pean Kaubanduskoda Eesti kõige mõjuvõimsaimaks ettevõtteid esindavaks organisatsiooniks. Usun, et Kaubanduskoja juhatuse liikmena on mul võimalik anda oma panus Eesti ettevõtluskliima parendamiseks ning loomulikult enda ehk metsa- ja puidutööstuse valdkonda puudutavate teemade tõstatamiseks dialoogis riigiga ning neile parimate lahenduste leidmiseks.

Sven Mats Matek AS juhataja

Miks peaks üks ettevõtja olema Kaubanduskoja liige?

Kaubanduskoda on ettevõtjate esindusorganisatsioon, mis aitab ühiselt pidada läbirääkimisi valitsuse ja seadusandjatega, seisab Eesti parema ettevõtluskeskkonna eest ja toetab igati oma liikmeskonda. Kaubanduskoda aitab ettevõtjaid kokku viia, oma äri arendada, pakub koolitusi, jagab teavet, annab võimaluse oma arvamust avaldada ja seeläbi ka kuuldav olla. Üksi on raske, aga üheskoos suudetakse palju.

Ruth Oltjer Chemi-Pharm AS juhataja

Miks otsustasite kandideerida Kaubanduskoja juhatusse?

Kuulun nende ettevõtjate hulka, kes alustasid ettevõtlusega praktiliselt esimesel võimalusel, kui see tolleaegses Nõukogude Liidus võimalikuks sai. Taotlus kooperatiivi registreerimiseks sai Tartu Linnavalitsusse esitatud 1987 aasta detsembris. Sellest ajast alates olen pidevalt olnud ettevõtlusega seotud. Oma kutsumuse olen leidnud tootmissektoris. Kümmekond aastat sai kompanjonidega Võrus Wermo mööblitööstuses mööblit toodetud. Kuigi Werol Tehased on tänaseks liikunud väliskapitali kätte, tunnen siiralt heameelt , et kunagi sai tehase üles ehitatud ka minu toel ja kapitalil. 1994. aastal erastatud Tartu Konservitehas on tänaseks AS Salvesti nime all jäänud minu põhiliseks töökohaks. Eestis on vähe järele jäänud kohalikule kapitalile kuuluvaid arvestatava suurusega toidutööstusi. Sellel kevadel usaldati mulle Eesti Toiduainetööstuse Liidu volikogu esimehe amet. Iga usaldus tähendab ka kohustusi . Püüan oma pikaaegseid ettevõtjakogemusi rakendada nüüd ka Kaubanduskoja juhatuses, esindades suuruselt teist Eesti tootmissektorit − toiduainetööstust. Kaubanduskoja juhatusse ajendaski kandideerima soov olla oma tootmissektori eestkõnelejaks suurimas Eesti ettevõtjaid ühendavas organisatsioonis.

Veljo Ipits Salvest AS nõukogu esimees

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juuni 2015

AS Metrosert ja objektide geomeetriliste parameetrite mõõtmine 3D mõõtemasinal

kuid kapakub hariduspoliitika, riigigeomeetriliste pakutav Metrosert uue teenusena objektide infrastruktuur tervishoid), parameetrite mõõtmist(transport, Mitutoyo 3D koordinaatmõõtemaasjaajamise lihtsus jne. Eesti on lihtsalt sinal. liiga väike on ning liialtteenus (majanduslikult) Ettevõtetele nimetatud vajalik näiteks tooteintegreeritud selleks, et sisearenduse protsessis, sisseostetavateainult toodeteenda kontrollmõõtmistest vajadustest sõltuvaid mistel, toodete prototüüpide mõõtmisel,poliitikaid lõpptoodangu kehtestada. ning mitmetel muudel juhtudel. Mõõkvaliteedikontrollis Üldise riikide konkurentsivõime osas temasinaga on võimalik teostada keeruka kuju ja kõrgete on kindlasti referentse, millest lähtuda täpsusnõuetega detailide või toodete mõõtmisi, kus lisaks üsna palju (vt nt Heritage Foundation, joonmõõtmetele on olulised ka muud kujuparameetrid ja IMD, World Economic Forum). Oluliselt erinevatel elementide spetsiifiliste asukohatolerantrohkempindadel tuleksasuvate aga vaadata sid. Metrosert teostab mõõtmisi kui kolmas ehk sõltumatu tööstusharude konkurentsipositsiooni. osapool, mis on mõõtmised tellinud ettevõttele oluliseks Riigid teevad investeeringute kaasamisel eeliseks. ning enda ettevõtete konkurentsiposit3D mõõtemasina tööala on (700 ×analüüse 1000 × 600) mm, siooni kaitsmiseks pidevaid ning saavutatav täpsus laiendmääramatuse hinnanguna sektorspetsiifilisi poliitikaid (ekstreemse (0,9+2,5×L) µm (L on tuua pikkus Luksemburgi), meetrites). Masin võimaldab näitena võib siia mida mõõta pinnaprofi ili skaneerivas kindlasti režiimis, lähiajal lisanEesti ka täna instrumendina alahinduvad CAD mudeliga võrdlemise ning mõõdetud punktipildab. Kaubanduskoda (koos haruliitudega) saab võttaloomise tugevama initsiatiivi ning ve aluselsiin 3D mudeli võimalused. ollaMõõtetulemused riigile selles väljastab osas tugev partner. Metrosert koos määramatuse hinnanguga korrektselt vormistatud mõõteprotokollis, vajadusel esitatakse kliendile ka standardisarja EVS-EN ISO 14253 kohane hinnang toote geomeetriliste parameetrite nõuetele vastavuse osas. Metroserdile teadaolevalt ei paku Eestis täna ükski teine ettevõte kirjeldatud mõõtmisteenust samaväärse masinaga.

Täpsemalt Metroserdist Oliver Väärtnõu

Metroloogilised teenused Cybernetica AS juhatuse esimees Metrosert on suurim metroloogiliste teenuste osutaja Eestis. Teostatakse mõõtevahendite kalibreerimist ja PROMO

Millist rolli näete Kaubanduskojal ettevõtluskeskkonna kujundamises/mõjutamises?

Eesti on väike ja avatud majandus, osa maailma suurimast vabamajandustsoonist, ja sellisena on Eesti riigil või ettevõtlusorganisatsioonidel raske, kui mitte võimatu meid ümbritsevat majanduskeskkonda otseselt muuta. Kaubanduskoja roll on kullaväärtusega pigem segava ja häiriva mõju ärahoidmisel, mis võib kaasneda ülientusiastliku reguleerimistuhinaga. Nõustun siin õiguskantsler Ülle Madisega, kes näeb just üleliigset seadusloomet ja regulatiivset sekkumist iga üksikküsimuse lahendamiseks ühe probleemina, mis just väikeseid ja keskmisi ettevõtteid halduskoormusena painab. Teine pool on vajalik õigusloome − nii juba kehtivate seaduste kui ka loodavate seaduste mõjude pidev seiramine ja hindamine. See on selgelt riigi ülesanne, mille riik on endale ka seadustega võtnud. Aga ettevõtjate esindusorganisatsioonil võiks olla siin veelgi suurem ja konstruktiivsem roll. Kui riik on sunnitud möönma, et tal jääb selle ülesande täitmiseks jõudlusest vajaka, siis tuleb meil ettevõtjatena, koostöös Konjunktuuriinstituudi ja teiste partneritega appi minna. Sest pelgalt kritiseerimisest pole mingit kasu. Tegema peavad need, kes suudavad. Kolmanda teemana toon esile hariduse. Kaubanduskoda peab aitama taatlemist, erimõõtmistöid ja katsetusi. Kalibreerimishariduspoliitika kujundajatel hoida foo-ja taatlemisteenust osutatakse massi, mahu, jõu ja väände, kust − meie kaks suurt avalik-õiguslikku pikkuse, nurga, elektriliste suuruste, aja ja sageduse,entemülikooli peavad olema hästi juhitud, peratuuri, füüsikalis-keemiliste suuruste ja vedelike netama rõhu, homse majanduse struktuuri ning kulu ning soojusenergia toetama seda heamõõtevaldkondades. hariduse omandanud Metrosertinimestega. hoiab ja arendabKuid Eesti Vabariigi riigietalone nutikate samaväärselt peame hoidma järjel alalispinge kutseõpet ning toemassi, pikkuse, temperatuuri, ja elektrilise takistama ettevõtlusalast koolituse mõõtevaldkondades ningõpet osutabkõikides klientidele riigietaloja haridusastmetes. nidega täppistasemel kalibreerimisteenuseid ehk võimaliku kõrgeima tasemega täppismõõtmisi Eesti Vabariigis. Kirjeldatud teenuse klientide hulgas on elektrienergia tootjad, põlevkivi töötlejad, masina- ja metallitööstus, toiduainetetööstus ning akrediteeritud katse- ja analüüsilaborid. Sertifitseerimine Metrosert on suurim rahvuslik juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerija Eestis pakkudes muuhulgas kvaliteedi-, Robert Kitt keskkonna-, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemiSwedbank AS juhatuse esimees de, kinnispaki täitekoguse kontrollsüsteemi ja metsamajandamise sertifitseerimist ning erinevaid koolitusi.

Eestil tuleks seada eesmärgiks Saksamaa ja Rootsi (ka Soome moodi elukorralduse saavutamine. Nendes maades võib igast 10 000 elanikuga linnast leida ettevõtte, mis on ülemaailmselt tuntud. Kaubanduskoja juhatus saab aidata kaasa selliste riiklike poliitikate kujundamisel, mis edendaksid ettevõtlust väljaspool suuremaid linnu. Mõned meetmed, millest tuleks kokku panna tasakaalus pakett: • osa üksikisiku tulumaksu laekumine töökohapõhiseks − suurendab KOVi huvi ettevõtluse arendamise vastu; • pikaajalised ( vähemalt 10 a) kehtivad (sotsiaal)maksusoodustused ettevõtetele, kes alustavad või viivad oma tegevuse üle ääremaadele. Rõhuasetus pigem eksportival tööstusel; Eesti Proovikoda • omavalitsusreformi kavandamisega Eesti Proovikoda on ainuõiguslik koos võiks mõelda,väärismetalltoodete et eraldataks prooühivi tõendaja Eestisomavalitsustele ja nimemärgiste riikliku volitatud nenud justregistri ettevõtluse töötleja. Lisaks eelmainitule tegeletakse väärismetalltooedendamiseks, töökohtade loomiseks; • kontrollmärgistamise, koondada kõik väärismetallide riiklikud ettevõtluse dete analüüside ja tugistruktuurid (EAS, PRIA, koolitusKREekspertiiside, ehtekivide määramise ja valdkonna Arengufond) ühte, pakkuda ette ningDEX, konsultatsioonide pakkumisega. tevõtjatele just vajaduspõhiseid (mitte kampaaniapõhiseid) Koolitused ja konsultatsioonid laiapõhjalisi toetuspakette ning eelistada riigihuvi kaudu Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud ettevõtete Mettoetuste puhul ääremaade roserdijagatavate poolt pakutavate koolituste ja konsultatsioonide vastu.ettevõtjaid. Lisaks avalikele koolitustele pakub Metrosert ettevõ• Tõsta kõik, mis tetele koolitusteabitaotlustest tellimise võimalustkõrvale gruppidele. valminud „konsultantide“ kaasaabil. Kutsuda ettevõtte juhatuse liige (tegev2015. aastal pakub Metrosert järgmisi avalikke koojuht) isiklikult taotlust kaitsma. litusi: • Minu Pikkuseisiklik mõõtmine ja vastavusotsus arusaam on, et mõõtetulemuse meil ei ole alusel (14.05.2015) vaja investeerida palju raha selle nimel, et • veelgi Ülevaade standardite Tallinnasse ISO 9001 ja ISO ja 14001 olulistest parandada sealt kaumuudatustest (21.05., 24.09., 05.11.2015) du välismaale viivaid ühendusteid, mille • kaudu Juhtimissüsteemide siseaudiitorite koolitus (07.Eesti inimestest tühjaks jookseb. 08.10.2015) Liikluskoormus nendel arteritel alaneb • iseenesest, Põhjalikumalt kui mõõtemääramatusest (15.10.2015) inimesed leiavad tööd • oma Metroloogia alused ümbruses. (29.10.2015) Muidugi, raha kodukoha

taristusse paigutamine on riskivabam.

Kallilt osutab või odavalt, midagi jääbkonsultatsioone ikka ühisMetrosert metroloogia valdkonnas konnale. rahapaigutuste puhul lähtudes kliendiMuude vajadustest. Konsultatsiooniteenuste fion oht suurem,et tuulde lendab või nantseerimiseks on väike- jasee keskmise suurusega ettevõtjakäsutusse läheb. Sihtasutusest telvalede võimalikisikute taotleda Ettevõtluse Arendamise (EAS) rahastust innovatsiooniosaku abil. Väinu Rozental/äripäev

konkurentsipositsiooni tööstusharu sees.

Uus teenus:onobjektide geomeetriliste Teemadeks maksukeskkond, mis on viimasel ajal seoses koalitsioonilepingu parameetrite mõõtmine 3D mõõtemaläbirääkimistega palju tähelepanu saanud, sinal

Kuidas saaks Kaubanduskoja juhatus aidata kaasa ettevõtluse arendamisele Eesti erinevates piirkondades?

jarek jõepera

AS METROSERT ON EESTI METROLOOGIA KESKASUTUS, mis pakub metroloogia- ja sertifitseerimisalaseid teenuseid ja koolitusi, hoiab ja arendab riiklikke mõõteetalone ning esindab Eestit rahvusvahelises metroloogia-alases koostöös. Metroserdi laborid asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Millised on kolm kõige pakilisemat Metroloogia valdkonna teenuseid pakutakse suurele teemat, mida Kaubanduskoja juhaosale tööstusettevõtetest, kus usaldusväärsed mõõttus Eesti peaks tõstatama? mistulemused on vajalikud nii tootmiskui ka arendusteTõstatan ühe ja veidi laiema teema − Eesti gevuses. Metrosert arendab pakutavaid riigi konkurentsivõime. See, teenuseid kuidas järjeme pidevalt lähtudes tööstuse oma regiooni klientide vajadustest. oma regioonis (jätanjaselle hetkel Ühest sellisestdefineerimata) vajadusest kasvas välja uus teenus − obtäpsemalt välisinvestoritele jektide geomeetriliste parameetrite mõõtmine 3D (kolme ja kohalikele ettevõtetele välja paistame dimensiooni) mõõtemasinal. ning kuidas meie ettevõtted näevad enda

Metroserdi kontaktid ja täpsem info on leitav kodulehelt www.metrosert.ee

Toomas Lepp Tarmetec OÜ juhatuse esimees

juuni 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Majandusest

as me saame Põhjamaid käsitleda suhteliselt sarnase majandusega piirkonnana või on tegemist erinevate eelduste, võimaluste, majanduspoliitiliste lahenduste ja majanduse väljavaadetega riikidega? Viimaste aastate majandusolukord ja lähiaja väljavaated on riigiti üsnagi erinevad. Samuti mõjutavad Põhjamaade tööturgu riikide struktuurireformide erinev seis ja demograafilised iseärasused. Põhjamaade ühiseks tunnuseks ja tugevuseks on aga haritud inimesed ning hästitoimiv demokraatlik ühiskond. Samuti on riigirahandus üldjuhul Euroopa keskmisest paremas korras, mis tagab jätkusuutlikuma ja paremas tasakaalus majanduse toimimise. Majanduskasv kogub jõudu, kuid selle väljavaated on erinevad

Põhjamaadest on praegu ja ka lähiajal tugevaim Rootsi majandus. Madalad intressimäärad, tänu odavamale kütusele väiksemad kulud ning tugev sisemajanduse nõudlus soosivad ettevõtete investeeringuid. Samal ajal aitavad välisnõudluse kosumine, krooni nõrgenemine ning eksportivate ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime paranemine kaasa ekspordikasvu kiirenemisele. Rootsi valitsus hoiab riigirahanduses konservatiivset joont ning vähendab jõuliselt eelarvepuudujääki. Plaanitud maksude suurendamine võib hakata eratarbimist aga pärssima ja pidurdada tööhõive kasvu, samal ajal suurendatakse kulutusi haridusele ja investeeringuid taristusse. Rootsi majanduskasv kiireneb sel aastal tugeva 2,8 protsendini ning järgmisel aastal isegi üle kolme protsendi. Taani keskpank muutis selle aasta alguses oma hoiustamise intressimäära järk-järgult üha negatiivsemaks, et takistada kapitali üleliigset sissevoolu ning krooni kallinemist. Taani krooni nõrgenemine on aidanud kaasa majanduse konkurentsivõime parandamisele ning koos eksporditurgude oodatava nõudluse kosumisega toetab see majanduskasvu kii-

renemist. Kuna Taani krooni vahetuskurss on euro suhtes fikseeritud, on fiskaalpoliitikal suurem roll majanduspoliitikas ja majanduskasvu tagamisel. Riigirahandus on Euroopa mõistes olnud suhteliselt heas korras, kuid selle aasta juunis toimuvad üldvalimised võivad kaasa tuua poliitika mõningase lõdvenemise, mis peaks samal ajal aga majanduskasvu stimuleerima. Taani majandus peaks sel aastal kasvama 2 protsenti ja kiirenema järgmiseks aastaks 2,3 protsendini. Norra majanduskasv on aga peamiselt naftahindade järsu languse ning koos sellega naftainvesteeringute vähenemise tõttu hoogu kaotamas. Kuigi naftahinnad on tasapisi tõusmas, jäävad investeeringud veel lähiajal nõrgaks. Kõrgele tõusnud kulude, suurenenud konkurentsi, samal ajal aga konkurentsivõime halvenemise tõttu aeglustusid investeeringud naftatootmisse tegelikult juba enne naftahindade järsku langust. Töötleva tööstuse toodang on Norras praeguseks tõenäoliselt oma tipu saavutanud ning see on naftasektorites juba vähenemas. Samas toetab Norra krooni nõrgenemine eksporti ning koos sellega ka majanduskasvu. Sel aastal aeglustub Norra majanduskasv 1,2 protsendini, kuid see peaks järgmisel aastal veidi kiirenema. Soome majandus on olnud languses juba kolm aastat järjest. Riigi majanduskasvu piduriks on praegu töötleva tööstuse ja ehituse lisandväärtuse langus, samal ajal kui teenustesektor on kasvamas. Töötleva tööstuse tellimused on aga suurenemas, mis loovad eeldused selle sektori lisandväärtuse kasvuks. Samas jäävad investeeringud tõenäoliselt veel lähiajal nõrgaks, kuna vaba kapitali on palju, tööstuse kindlustunne on jätkuvalt madal ning samuti seisab suur hulk kontoripinda kasutamata. Soome majandus peaks sel aastal küll kasvuni jõudma, kuid paraku jääb see tagasihoidlikuks. Meie hinnangul kasvab Soome majandus sel aastal napi 0,1 protsendi võrra ning kiireneb

Kas ühtne Põhjamaade turg või erinevate majandustega piirkond?

järgmisel aastal ühe protsendi lähedale. Majanduskasvu taastumist pidurdab muu hulgas Venemaa majanduskriis ja nõrgem rubla. Meie põhjanaabrite potentsiaalne majanduskasv on alanenud, kuna tootlikkuse kasv on aeglane, tööealine elanikkond kahaneb ja investeeringud on mitu aastat järjest vähenenud. Pikaleveninud majanduslangus avaldab negatiivset mõju ka riigirahandusele. Soome uue valitsuse prioriteetideks on muu hulgas majanduskasvu soodustavad investeeringud, tööhõive suurendamine ning ettevõtluskeskkonna parandamine. Samas on plaanis teha ulatuslikke kärpeid, hoidmaks ära eelarvepuudujäägi ja võla liigset suurenemist. Keskmist maksutaset ei ole küll plaanis tõsta, kuid koos tööjõumaksude vähendamisega muudetakse maksude struktuuri.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juuni 2015

prognoosi järgi 15 aastaga enam kui 40 protsendini tööealisest elanikkonnast. Sellega suureneb koormus riigirahandusele. Üldjoontes on Põhjamaades tööjõukulude kasv aeglustunud, mis on vastu nõrka tootlikkust aidanud tasapisi parandada nende hinnapõhist konkurentsivõimet. Rootsis plaanivad ettevõtted töötajaid juurde palgata ja vabade töökohtade arv on suurenenud. Kuna tööjõu ja tööd otsivate inimeste arv suurenevad, jääb töötuse määr lähiajal suhteliselt kõrgeks ning alaneb aeglaselt. Eelmise valitsuse tööturureformidega suurenes vanemaealiste ja välismaal sündinud inimeste tööjõus osalemise määr. Praeguse valitsuse maksude ja töötute abiraha tõstmise ettepanekud võivad aga tööjõu pakkumist ja nõudlust pärssima hakata. Kui töötuse määr alaneb ning oskustööjõu leidmine muutub keerulisemaks, suurenevad ka palgakasvu ootused. Ka Taanis on töötuse määr tasapisi alanemas ning võib järgmisel aastal jõuda alla 6 protsendini. Tarbijate kindlustunne on paranenud ning kodumajapidamiste ostujõudu suurendavad reaalpalgakasv, madalad intressimäärad ja suurenev tööhõive. Eratarbimiskulutuste kasv on oluliseks toeks majanduskasvu kiirenemisele. Norras on naftasektoris tööpuudus suurenemas, kuid mujal majanduses veel mitte. Kuna nõudlus tööjõu järele on nõrgenenud, võib järgmisel aastal suureneda ka üldine tööpuudus. Arvestades majanduskasvu aeglustumist ja tööpuuduse võimalikku kasvu, lepib ametiühing sel aastal 0-protsendise reaalpalgakasvuga. See on tublisti allpool eelmiste aastate palgakasvu, mida toetasid kõrgemad naftahinnad, naftasektori suured kasumid ning oskustööjõu nappus. Aeglasem palgakasv ja madalamad energiahinnad loovad eeldused hinnakasvu edasiseks aeglustumiseks. Sellises olukorras peab keskpank lähiajal arvatavasti oma baasintressimäära alandama, pidurdamaks töötuse määra tõusu ja kiirendamaks inflatsiooni. Ka Soomes on sel aastal oodata töötuse määra kasvu, kuna rohkem inimesi on hakanud tööd otsima, samal ajal kui tööealiste inimeste arv on langenud. Tasapisi suurenev tööhõive, väike hinna- ja palgakasv ning tulumaksu langetamine suurendavad sel aastal kodumajapidamiste kasutatavat reaaltulu ning aitavad kaasa eratarbimise kasvule. Tarbijad on

muutunud majanduse väljavaadete suhtes optimistlikumaks. Sõltuvus lõdvemast rahapoliitikast on suurenenud

Nii nagu paljud teised arenenud tööstusriigid, on ka Põhjamaade majandused viimasel ajal üha enam sõltuvad keskpankade ekspansiivsemast rahapoliitilisest sekkumisest. Eesmärgiks on koos valuuta vahetuskursi nõrgendamisega aidata kaasa hinnakasvu kiirendamisele ja ekspordi konkurentsivõime parandamisele, aga samuti ka raha suunamisele investeeringutesse. Kui Rootsi ja Taani keskpangad on jõuliselt oma peamised intressimäärad juba negatiivseks viinud, siis Norra keskpank on seni jätkanud traditsioonilisemalt ning hoidnud baasintressimäära positiivsena. Samas on näha, et ka Norra vajab oma majanduse suuremat stimuleerimist läbi rahapoliitika. Irooniline on aga see, et Põhjamaades kõige nõrgema majandusega riigis, Soomes, iseseisev rahapoliitika tegelikult puudub. Ekspansiivne rahapoliitika koos madalate intressimääradega suurendavad riske kinnisvaraturul, kuna peamiselt eluasemelaenudega ja kinnisvarahindade kiire kasvuga on kodumajapidamiste võlgnevus väga kõrgele tõusnud. Põhjamaade pangad on aga üldiselt hästi kapitaliseeritud, pangandussektor on tugev ning saab olla kindlaks toeks ettevõtete ja kodumajapidamiste finantseerimisel.

Meie põhjanaabrite potentsiaalne majanduskasv on alanenud, kuna tootlikkuse kasv on aeglane, tööealine elanikkond kahaneb ja investeeringud on mitu aastat järjest vähenenud. Aeglasem tööjõukulude kasv aitab konkurentsivõimet parandada

Põhjamaade riikide elanikkond on peamiselt positiivse puhasrände toel kasvamas. Samas suureneb ülalpeetavate määr ehk vanemaealiste osakaal vanusestruktuuris. Riigiti on aga pilt üsna erinev. Kõige negatiivsem väljavaade on Soomel, kus ülalpeetavate määr suureneb Eurostati

Tõnu Mertsina

Swedbanki peaökonomist

juuni 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Majandusest

Läti majandusimed vol II. Mis on mikroettevõte?

äti mikroettevõtlusest sai esimese poolaastaga Eesti ajakirjanduses omaette fenomen. Kes kiitis, kes laitis. Kahjuks ilmus ka väga palju moonutatud infot, mis põhjustas antud teemas vääritimõistmist. Siinkohal olekski oluline mõned arvamused ümber lükata ning lasta siiski rääkida konkreetsetel faktidel. Kõige laialdasem Eesti meedia vahendusel levinud müütidest on see nagu oleks mikroettevõtte käibemaks 9 protsenti. Läti Vabariigi seaduste järgi on riigis kehtiv käibemaks 21 protsenti ja see kehtib eranditult kõigile käibemaksukohustuslastele. Sellest lähtuvalt edasi – mikroettevõte ei pea ennast registreerima käibemaksukohuslaseks, kui ta seda ei soovi. Mikroettevõtte kogutulust tasutakse riigile makse 9 protsendi ulatuses, kui summa ei ületa aastas 7000 eurot ning 11 protsenti, kui tema müügitulu on 7001 kuni 100 000 eurot. Seda võiks mõista kui ettevõtte soodustatud tulumaksu, mis SIA (Eesti mõistes OÜ) puhul on 15 protsenti − juhul kui ettevõte on käibemaksukohuslane. Palju müüte

See müüt levis kõige kiiremini ning palju viidati sellele, et antud moodus aitaks nagu kaupu müüa soodustatud käibemaksumääraga ja annab mõnedele firmadele konkurentsieelise. Nii lihtne see kahjuks ei ole. Euroopa Liidust ostetud nullprotsendise käibemaksuga kaubad müüb käibemaksukohuslane edasi ikka 21 protsendiga. Juhul, kui ettevõte ei ole end käibemaksukohuslaseks registreerinud, väljastatakse talle arve koos vastava riigi käibemaksuga. Järgmine meedias kajanud üleskutse kutsus kõiki väikeettevõtjaid end Läti mikroettevõtteks registreerima. Kahjuks ei ole ka see protsess niivõrd lihtne, kui arvata oskaks. Mikroettevõtjaks saab vaid Läti Vabariigi kodanik või alaline resident. Võõrriigi kodanik, kes soovib

saada mikroettevõtjaks, peab alustuseks taotlema alalise elamisloa koos kogu bürokraatliku protsessiga ning võib sellest mõjuval põhjusel ka ilma jääda. Mikroettevõte – ettevõtluse imevorm?

Milles siis peitub selle ettevõtlusvormi ime – nagu maikuu Teatajas avaldatud artiklis kirjutasin, toimib selline ettevõtlusvorm hüppelauna start-up-idele, väikestele ideedele, millel on potentsiaali kasvada suureks, kuid kellel algusaastatel on vahendeid vaid väikesteks kuludeks. Kõik, kes on ettevõtlusega tegelenud, teavad, kuivõrd keerulised on alustanule esimesed kaks, vahel isegi viis aastat, et maksta väikeste tulude juures suuri kulusid. Üks suurimaid kulubaase on ilmselgelt palgafond. Mikroettevõtete töötajatele kehtivad soodustatud sotsiaal- ja tulumaksumäärad, need ei ole aga ikkagi piisavad, et saada täismääral pensioni, vanema- ja töötushüvitist või haigusraha võrdselt üldkehtivatele sotsiaal- ja tulumaksumääradele. Samas aga ei ole võimalik juba keerukamaid tööprotsesse läbi viia näiteks ainult viie töötajaga, kes on nõus kõik ühesuurust palka (maksimaalne palgamäär 720 eurot bruto) saama. Puudub võimalus näiteks lisatasudele või boonustele. Seetõttu saavad sellise palgafondiga lihtsamalt hakkama kindlasti lähisugulased ja suurpered. Kui aga mikroettevõte on saavutanud käibekasvu ning on võimekalt turul hakkama saanud, siis üldjuhul registreeritakse mikroettevõte juba ümber SIA-ks (Eesti mõistes OÜ-ks). Sest milline ettevõte siis ikka tahaks täna, homme ja 10 aasta pärast teenida ainult 100 000 eurot aastas? Kui aga vaadata statistikat, siis maksude optimeerimise „ärakasutajaid“ leidub jällegi pigem ehitussektorist, kus ühe firma asemel moodustatakse näiteks kolm erinevat mikroettevõtet. Antud

Läti Vabariigi seaduste järgi on riigis kehtiv käibemaks 21 protsenti ja see kehtib eranditult kõigile käibemaksukohustuslastele. situatsioonis võidab omanik, kaotavad aga töötajad, kes selle „optimeerimise“ näol kaotavad just sotsiaalsete garantiide osas. Seega ei ole ühest valemit ega otsest turueelist võrdluses mikroettevõte versus osaühing. Iga alustav ettevõtja peab endale ikkagi selgeks tegema, mis on tema jaoks oluline – käive, kasum või ettevõtte tulevik viie aasta pärast? Kui nendele küsimustele on vastus olemas, on selge ka see, milline ettevõtte vorm asutada ning kuidas igapäevaselt töötada. Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks võiks öelda järgmist – üldjuhul ei moodustata ega looda ettevõtteid, ükskõik millises vormis, kellegi või millegi petmise eesmärgil (ei riigi, investorite ega enese) vaid ikka tulevase suure kasumi saamise nimel. Kui ettevõtlus- ja majanduskeskkond ei ole soodsad, siis ajendab ettevõtjat petuskeemidele siiski ahvatlus olukorrast väikseimate kuludega

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juuni 2015

välja tulla. Seda võimaldab aga AS-i või SIA vorm ilmselgelt tunduvalt kergemini kui mikroettevõtte oma. Loodan, et mõned mõtted jõuaksid ka ettevõtlustegevust planeerivate inimesteni. Ettepanekuna võiksid piiriäärsed kohalikud omavalitsused koostöös rahandusministeeriumiga mõelda/pakkuda oma piirkonna väikeettevõtjatele võimalust konkureerida samaväärselt ühisel turul.

Hele Lõhmus

Eesti Kaubanduskoda Lätis

juuni 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Mis muutub uue riigihangete seadusega? R

ahandusministeerium on töötanud välja uue riigihangete seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Liidu kolm uut riigihangete valdkonda käsitlevat direktiivi ning muudetakse varasemat riigihangete regulatsiooni nii sisuliselt kui kasutatava terminoloogia osas. Järgnevalt toome välja mõned olulisemad muudatused, mida eelnõu endaga kaasa toob. Lihthanke regulatsiooni kaotamine ja uued piirmäärad

Uue seaduseelnõuga üle võetavate direktiivide sätted on kohustuslikud riigihangete puhul, mis ületavad rahvusvahelisi piirmäärasid. Need piirmäärad vaadatakse Euroopa Komisjoni poolt üle iga kahe aasta tagant ning hetkel on need asjade ja teenuste puhul riigiasutustele 134 000 eurot, teistele hankijatele 127 000 eurot ning ehitustööde puhul 5 186 000 eurot. Kuna Eestis läbiviidavad hanked jäävad reeglina nendest piirmääradest allapoole, reguleeritakse eelnõuga endiselt ka madalama maksumusega hankeid. Varasemaga võrreldes on aga kaotatud lihthanke regulatsioon ning kehtestatud ühtsed reeglid hangetele riigihanke piirmäärast kuni rahvusvahelise piirmäärani. Eelnõu kohaselt on riigihanke piirmääraks asjade ja teenuste hankelepingu või ideekonkursi korral 20 000 eurot, ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot. Sealjuures, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ning hankija ei ole riigihanget ühe menetluse raames osadeks jaotanud, peab hankija oma sellekohast otsust põhjendama. Alla riigihanke piirmäära jäävate hangete puhul ei ole hankija kohustatud ühtegi riigihanke läbiviimiseks kehtestatud menetlusreeglit järgima. Ettevõtjate kvalifitseerimine ja kõrvaldamise alused

Eesmärgiga vähendada nii hankijate kui pakkujate halduskoormust, on eelnõus täpsustatud ettevõtjate kvalifitseerimise ja kõrvaldamise aluste kontrollimist. Selleks nähakse ette, et ettevõtja suhtes toimub esmane kõrvaldamise aluste puudumise

Juristi töölaualt

ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll ettevõtja enda kinnitusel põhineva hankepassi alusel. Sealjuures ei või hankija pakkujalt täiendavaid tõendeid küsida juhul, kui vajalikud andmed on talle tasuta kättesaadavad andmebaasi kaudu või kui tal on need dokumendid juba olemas. Samuti näeb eelnõu ette pöördmenetluse kasutamise võimaluse, mis tähendab, et avatud hankemenetluses on võimalik asuda ilma ettevõtjate kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrollimiseta kohe pakkumuste sisulise läbivaatamise juurde. Sellisel juhul teeb hankija esmalt otsuse pakkumuse vastavuse kohta, misjärel tuvastab eduka pakkuja ning seejärel alles kontrollib kõrvaldamise aluseid ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist üksnes eduka pakkuja suhtes. Kvalifitseerimise tingimuste seadmisel tuleb eelnõu kohaselt silmas pidada, et minimaalne aastane netokäibe nõue ei tohi olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Hankemenetlusest kõr valdamise alustega seonduvalt väärib välja toomist, et vastavalt uuele regulatsioonile tuleb kohustuslikus korras hankemenetlusest kõrvaldada ettevõtjad, kellel on tekkinud riiklik maksuvõlg vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule. See tähendab, et eelnõu kohaselt kuulub ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamisele ja temaga ei tohi hankelepingut sõlmida, kui tal on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu võlg maksukorralduse seaduse mõttes või maksu-või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohamaa õigusaktide kohaselt. Uue võimalusena sätestatakse kõrvaldamise aluste heastamine ettevõtja poolt. Selle kohaselt võib ettevõtja, kelle suhtes esineb mõni kõrvaldamise alus, esitada koos pakkumuse või taotlusega tõendid, et ta on võtnud meetmeid, millega on

oma käitumise heastanud. Heastamine peab olema toimunud või meetmete võtmine alanud enne pakkumuste või taotluste esitamist. Pakkumuste hindamine

Uue riigihangete seaduse eelnõu kohaselt peab hankija pakkumuste hindamisel välja selgitama, milline on majanduslikust soodsaim pakkumine lähtudes parimast hinna ja kvaliteedi suhtest, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid kriteeriume ning olelusringi kulusid. Sealjuures võib hankija lähtuda ainult hinnakriteeriumist, kui hankija jaoks sõltub pakkumuse majanduslik soodsus vaid pakkumuse hinnast ning muud tingimused on riigihanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud. Hindamiskriteeriumite juures on uudne ka võimalus määrata hankelepingu maksumus kindlaks riigihanke alusdokumentides ning hinnata pakkumusi üksnes kvalitatiivsetest, keskkonnaalastest või sotsiaalsetest kriteeriumitest lähtuvalt.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juuni 2015

vaid lahendusi, luua hankijatel pikaajalised suhted uue toote välja arendamiseks ning hilisemaks ostmiseks tingimusel, et toote või teenuse saab hankija hiljem soetada hankemenetlust korraldamata. Innovatsioonipartnerluse puhul kohaldatakse konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse menetlusreegleid. Pakkumuste hindamine toimub innovatsioonipartnerluse puhul üksnes parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Veel mõningaid muudatusi

Uue riigihangete seaduse eelnõuga:

»» Kaotatakse lihthanked ja kehtestatakse uued riigihangete piirmäärad. »» Tutvustatakse innovatsioonipartnerluse menetlust. »» Lähtutakse maksuvõla mõiste selgitamisel maksukorralduse seadusest. »» Sätestatakse riigihankes osalemiseks nõutavale käibele piir – kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus.

Hankemenetlusest kõrvaldamise alustega seonduvalt väärib välja toomist, et vastavalt uuele regulatsioonile tuleb kohustuslikus korras hankemenetlusest kõrvaldada ettevõtjad, kellel on tekkinud riiklik maksuvõlg vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule. Allhankijaid puudutavas osas võib hankija uue regulatsiooni kohaselt nõuda, et pakkuja näitaks oma pakkumuses, millises osas ta kavatseb alltöövõttu kasutada ning kõik alltöövõtulepingute kavandatavad täitjad. Hankijal on võimalus alltöövõtjate suhtes kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist, seda ka hankelepingu täitmise käigus. Euroopa Liidu õigusest

tulenevalt on eelnõus põhimõte, mille kohaselt võib hankija hinnata ka hankelepingut otseselt täitvate isikute töökorraldust, kvalifikatsiooni ja kogemust eeldusel, et hankija suudab otsustada, milles seisneb kõrgema kvalifikatsiooniga või pikema või spetsiifilisema kogemusega töötajate kasutamise majandusliku soodsuse tõus võrreldes teiste pakkumustega.

Lisaks väärib märkimist, et eelnõu kohaselt tuleb ettevõtjal hankijalt selgituste küsimisel edastada selgitustaotlus hankijale piisava ajavaruga, et hankija vastuse ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele jääks vähemalt kuus päeva n-ö rahuaega. Eelnõuga jätkatakse seaduses sisalduvat kohustust, mille alusel tuleb teatud juhtudel ettevõtjatel kehtestada organisatsioonisisene hankekord. Uue regulatsiooni kohaselt tuleb selline hankekord aga riigihangete registris avaldada. Sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel antakse eelnõuga võimalus reserveerida viidatud lepingud teatud organisatsioonidele. Võrreldes varasema regulatsiooniga laienevad võimalused muuta juba sõlmitud või sõlmitavat hankelepingut. Muudatusi on tehtud ka kaitse- ja julgeolekuvaldkonda reguleerivates sätetes; riiklikku järelevalvet reguleerivates sätetes ning vaidlustuskomisjoni tööd reguleerivates sätetes ja muudetud kasutatavat terminoloogiat. Uue riigihangete seaduse jõustumine on plaanitud 2016. aasta 18. aprilliks. Uue seaduse eelnõu ja seletuskirjaga saate tutvuda Kaubanduskoja koduleheküljel www.koda.ee. Riigihankeid puudutavate küsimustega seoses võite pöörduda meie poole e-posti aadressil juristid@koda.ee

Innovatsioonipartnerlus

Uute direktiivide üheks eesmärgiks on toetada innovatsiooni, mille tarbeks tutvustatakse eelnõuga uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust. See võimaldab olukorras, kus innovaatilise toote, teenuse või innovaatiliste ehitustööde väljaarendamiseks ning sellest tulenevate vahendite soetamiseks ei ole turul sobi-

Katre Rugo

Jurist

juuni 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Juristi töölaualt

Kaubanduskoja töövõit – lähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 eurot Rõõm on teatada, et Kaubanduskoja ettepanek tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära kiideti heaks. 2016. aasta algusest saab välislähetuses viibivale töötajale maksuvabalt päevaraha maksta kuni 50 eurot. Kuna täna saab maksuvabalt päevaraha maksta ainult välislähetuse korral, siis tegime rahandusministeeriumile ja riigikogu rahanduskomisjonile ka uue ettepaneku – taastada võimalus maksta teatud ulatuses päevaraha maksuvabalt ka siseriikliku lähetuse korral. Päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot

Alates uuest aastast tõstetakse maksuvaba piirmäära senise 32 euro pealt 50 euroni. Olgu siinkohal täpsustatud, et kuni 50 eurot võib päevaraha maksuvabalt maksta vaid iga välislähetuse esimese 15 päeva eest ning mitte rohkema kui 15 päeva eest kokku ühes kalendrikuus. Ülejäänud lähetuses viibitud päevade eest on õigus maksuvabalt päevaraha maksta vanas määras – s.o kuni 32 eurot. Maksuvaba päevaraha piirmäär on püsinud muutumatuna 14 aastat. Samas on elukallidus selle aja jooksul märgatavalt kasvanud. Kuna täna kehtiv 32eurone määr ei vasta enam tööandjate ja töötajate vajadustele, tegime rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta maksuvaba määra. Täna ei saa maksuvabalt päevaraha maksta riigisisese lähetuse korral Kui varem sai päevaraha maksuvabalt maksta ka Eesti-sisese töölähetuse korral, siis 2009. aastal, uue töölepingu seaduse jõustumisega, kadus selline võimalus ära. Motiveeritud argumenti riigisisese maksuvaba päevaraha kaotamisele kahjuks ei järgnenud. Küll aga leidis toona Eesti maksumaksjate liit, et siseriikliku päevaraha kaotamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet ning on seetõttu põhiseadusega vastuolus. Samale probleemile juhtis liit ka sotsiaalministeeriumi tähelepanu, kelle põhjendus jäi aga pigem lakooniliseks. Ministeerium leidis, et siseriikliku maksuvaba päevaraha kaotati ära, sest lihtsalt puudus mõistlik põhjus seda

Kui rääkida, milline peaks olema konkreetne määr, siis leiame, et riigisisese lähetuse päevaraha maksuvaba määr võiks olla väiksem kui välislähetuse päevarahal. Riigikogule saadetud kirjas tegime ettepaneku, et maksuvaba piirmäär võiks olla 25 eurot. hoida. Samuti leidis sotsiaalministeerium toona, et antud küsimus kuulub pigem Rahandusministeeriumi pädevusse. Kaubanduskoda tegi ettepaneku taastada riigisisene maksuvaba päevaraha

Päevaraha eesmärk on hüvitada isikule lähetuses viibimisega seotud suurenenud igapäevakulud, millest üldjuhul kõige suurema osa moodustab toit. Seega on päevaraha mõeldud eelkõige lähetuses tekkivate toitlustamise kulude katteks, kuid samal ajal peab hüvitis katma ka muud ettenägematud kulutused, mida ei ole võimalik või mõistlik dokumentidega tõendada. Selliste kulutuste alla sobivad näiteks esmatarbekaubad, mida töötaja lähetuses olles paratamatult tarbib ja mille kohta ei ole võimalik väita, et need on otseselt tööga seotud. On selge, et lähetuses olles suurenevad

töötaja igapäevakulud nii siseriikliku kui ka välislähetuse korral. Kaubanduskoda ei näe põhjust, miks riigisisese lähetuse korral pole ette nähtud maksuvaba päevaraha maksmise võimalust. Seetõttu tegime hiljuti rahandusministeeriumile ettepaneku taastada siseriikliku töölähetuse päevaraha maksuvaba määr mitmepäevase töölähetuse korral. Riigisisene maksuvaba päevaraha mitmepäevase lähetuse korral

Leiame, et päevaraha maksmise vajadus tekib eelkõige mitmepäevase töölähetuse korral. Teisisõnu, kui lähetus sisaldab endas ka ööbimist. Sealt ka meie ettepanek − taastada siseriikliku töölähetuse päevaraha maksuvaba määr mitmepäevase töölähetuse korral, s.o kestvusega kauem kui üks ööpäev. Ka Eesti maksumaksjate liit on jäänud oma varasema arvamuse juurde ning

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juuni 2015

Hea teada:

Dreamstime.com

»» Alates järgmise aasta 1. jaanuarist on välislähetuse päevaraha maksuvaba määr 50 eurot. »» Täna ei saa maksuvabalt päevaraha maksta riigisisese lähetuse korral. »» Kaubanduskoda tegi ettepaneku taastada riigisisene maksuvaba päevaraha mitmepäevase lähetuse korral. Ettepaneku kohaselt võiks maksuvaba piirmäär olla 25 eurot.

toetab samuti riigisisese päevaraha maksuvaba määra kehtestamist. Kui rääkida, milline peaks olema konkreetne määr, siis leiame, et riigisisese lähetuse päevaraha maksuvaba määr võiks olla väiksem kui välislähetuse päevarahal. Riigikogule saadetud kirjas tegime ettepaneku, et maksuvaba piirmäär võiks olla 25 eurot. Rahandusministeerium leiab, et päevaraha regulatsioon ei kuulu tema pädevusse

Vastuseks meie ettepanekule tõi rahandusministeerium, et ei töölepingu seadus ega avaliku teenistuse seadus näe ette kohustust maksta riigisisese lähetuse korral päevaraha. Rahandusministeerium oli seisukohal, et ettepanek kuulub pigem tööõiguse kui maksuõiguse valdkonda. Seega kuulub teema pigem sotsiaalministeeriumi pädevusse.

Soovime siinkohal rõhutada, et Kaubanduskoja ettepaneku eesmärk oli eelkõige anda tööandjale võimalus maksta vajaduse korral töötajale maksuvabalt päevaraha, seda eelkõige juhul, kui töötaja viibib mitmepäevasel lähetusel, mille tõttu tema igapäevased kulutused (s.o toit ja esmatarbekaubad) kasvavad. Samas ei olnud meie ettepaneku eesmärk kohustada tööandjat maksma riigisisese lähetuse korral päevaraha, vaid anda selleks kõigest võimalus. Seega polegi siinkohal võib-olla nii väga vajadust muuta tööõigust, vaid pigem maksuõigust. Seetõttu esitasime ettepaneku siseriikliku töölähetuse päevaraha maksuvaba määra taastamiseks ka riigikogu rahanduskomisjonile.

Kaubanduskoja ettepanekutega rahandusministeeriumile ja riigikogule on võimalik tutvuda meie kodulehel www.koda.ee.

Simoona Hion

Jurist

juuni 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Juristi töölaualt

Rahandusministeerium on koostanud raamatupidamise seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse muu hulgas lihtsustada mikro- ja väikeettevõtjate majandusaasta aruande koostamist, tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid ning muuta raamatupidamise toimkonna juhendite õiguslikku staatust. Suuremat osa muudatustest plaanitakse rakendada 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta koostatud aruande suhtes.

uudatuste üldiseks eesmärgiks on kaasajastada raamatupidamist puudutav regulatsioon ning viia see kooskõlla uue raamatupidamisdirektiiviga (2013/34/EL). Eelnõu koostajad soovivad muudatuste abil parandada avalikkusele suunatud arvestusalase info kvaliteeti ja võrreldavust ning vähendada mikro- ja väikeettevõtja halduskoormust. Eelnõu kohaselt hakkavad majandusaasta aruande koostamise reeglid ning aruandes avalikustatava informatsiooni hulk sõltuma ettevõtja suurusest. Kõige enam lihtsustatakse eelnõuga mikroettevõtjatele kehtivaid nõudeid. Nõuded mikroettevõtjate aruandele

Mikroettevõtjaks loetakse eelnõu kohaselt Eestis registreeritud äriühingut, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot; kohustised ei ole suuremad kui omakapital; äriühingul on üks osanik, kes on ka juhatuse liige ning äriühing ei ole käibemaksukohustuslane. Eelnõu kohaselt ei nõuta mikroettevõtjatelt tulevikus enam tegevusaruande, rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist. See tähendab, et mikroettevõtjad peavad edaspidi koostama vaid kaks põhiaruannet: lühike bilanss seaduses nimetatud kohustuslike

Riik plaanib lihtsustada majandusaasta aruande koostamise reegleid

ridadega ning kasumiaruanne. Samas ei ole mikroettevõtjal eelnõu kohaselt keelatud koostada majandusaasta aruanne väikeettevõtjat puudutavate reeglite või ka täna kehtivate reeglite kohaselt. Nõuded väikeettevõtjate aruandele

Väikeettevõtja on eelnõu kohaselt Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest. Väikeettevõtjatelt ei nõuta edaspidi rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist. Väikeettevõtjad peavad koostama ning äriregistrile esitama bilansi, kasumiaruande ning maksimaalselt üheksa lisa. Lisade täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised. Jätkuvalt on väikeettevõtjad kohustatud koostama ja avalikustama tegevusaruande. Soovi korral võib väikeettevõtja oma majandusaasta aruande koostada ka suurettevõtjale kehtivate reeglite kohaselt. Kui ettevõtja täidab bilansipäeval mikroettevõtja kriteeriumid ning järgmisel bilansipäeval vastab väikeettevõtja näitajatele, siis on ettevõtjal õigus majandusaasta aruanne koostada mikroettevõtjale kehtestatud nõuete kohaselt. Nimelt lisatakse

eelnõuga raamatupidamise seadusesse põhimõte, et ühest ettevõtja kategooriast teise liikumiseks on vaja kaks järjestikust aastat vastavaid piirmäärasid ületada. See tähendab, et esimesel ja teisel aastal kui ettevõtja jõuab oma näitajatega suuremasse kategooriasse, võib ta veel täita väiksema kategooria aruannet. Mikro- ja väikeettevõtjad saavad eelnõu kohaselt lihtsustatud nõudeid rakendada 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta koostatud aruande suhtes. Suur- ja keskmise suurusega ettevõtjate aastaaruande koostamise ja avalikustamise nõuded eelnõu jõustumisel oluliselt ei muutu. Ettevõtjate liigitusega saab lähemalt tutvuda tabelis 1. Auditi ja ülevaatuse piirmäärad

Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks tõstetakse eelnõuga auditi piirmäärasid kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda. Uued auditi ja

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juuni 2015

OLULISEMAD MUUDATUSED:

VKE Keskmise suurusega ettevõtjad

Kategooriad Väikeettevõtjad

Suurettevõtja

Mikroettevõtjad

Väikesed ettevõtjad

Bilansimaht

<175 000 eurot

4 mln eurot

20 mln eurot

> 20 mln eurot

Müügitulu

N/A

8 mln eurot

40 mln eurot

> 40 mln eurot

Keskmine töötajate arv aruande aasta jooksu

N/A

250

> 250

Käibemaksu kohustuslane

Omakapitali ja kohustuste suhe

kuni 50/50

Osanike arv

1 -

»» Mikroettevõtjad peavad eelnõu kohaselt koostama vaid kaks aruannet: lühike bilanss ja kasumiaruanne. »» Väikeettevõtjatelt nõutakse edaspidi bilansi, kasumiaruande ning tegevusaruande koostamist. »» Eelnõuga tõstetakse auditi ja ülevaatuse kohustuse piirmäärasid peaaegu kaks korda. »» Raamatupidamise toimkonna väljatöötatud juhendeid hakkab rahandusminister kehtestama määrusega. »» Muudatusi kavandatakse rakendada suuremas osas 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta koostatud aruande suhtes.

Tabel 1. Ettevõtjate liigitus AUDIT

ÜLEVAATUS

vähemalt 2 näitaja ületamisel

vähemalt 1 näitaja ületamisel

vähemalt 2 näitaja ületamisel

vähemalt 1 näitaja ületamisel

müügitulu või tulu

4 mln eurot

12 mln

1,6 mln eurot

4,8 mln eurot

varad

2 mln eurot

6 mln

0,8 mln eurot

2,4 mln eurot

keskmine töötajate arv

180

ettepanek, mis võimaldab lihtsustada mittetulundusühingute (MTÜ) ja sihtasutuste (SA) majandusaasta aruande koostamise protsessi. Nimelt hakkab edaspidi MTÜ ja SA majandusaasta aruande koostamise protsess toimuma analoogselt äriühingu aruande koostamise protsessiga. See tähendab, et SA või MTÜ juhatus kiidab aruande heaks enne selle nõukogule või üldkoosolekule kinnitamiseks esitamist.

Tabel 2. Auditi ja ülevaatuse kavandatavad piirmäärad

Eelnõu kohaselt hakkavad majandusaasta aruande koostamise reeglid ning aruandes avalikustatava informatsiooni hulk sõltuma ettevõtja suurusest. Kõige enam lihtsustatakse eelnõuga mikroettevõtjatele kehtivaid nõudeid. ülevaatuse piirmäärad on esitatud tabelis 2. Rahandusministeerium peab mõistlikuks hoida auditi või ülevaatusega hõlmatud raamatupidamise aastaaruannete osatähtsus vahemikus 80 protsenti +/- 3 protsenti rahvamajanduse käibest ja varade mahust. Hetkel on see näitaja tõusnud 85 protsendi lähedale. Piirmäärade muutmist kavandatakse rakendada

2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava majandusaasta aruande suhtes. Toimkonna juhendite õiguslik staatus

Rahandusministeerium plaanib muuta raamatupidamise toimkonna koostatud juhendite õiguslikku staatust. Eelnõu jõustumisel kehtestab toimkonna juhendid rahandusminister määrusega. Kaubanduskoda on ministeeriumile saadetud kirjas rõhutanud, et muudatuste tagajärjel ei tohi juhenditest kaduda praktilised näited, endiselt tuleb tagada toimkonna sõltumatus ning rahandusminister ei tohi ilma väga mõjuva põhjuseta juhendites muudatusi teha. Muud muudatused

Eelnõuga viiakse ellu ka Kaubanduskoja

Raamatupidamise seaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee. Muudatustega seotud küsimused, kommentaarid või ettepanekud on oodatud e-posti aadressile marko@koda.ee.

Marko Udras

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Eesti ettevõtted on Horisont 2020 SME instrumendi rahastusmeetme edukamate taotlejate hulgas

Riigihanketeated IKT

Saksamaal hangitakse NATO lennuväebaasi jaoks uued VHF raadiod, eelduseks ühilduvus senise süsteemiga. Osalustaotluse esitamise tähtaeg piiratud menetlusega hankeprotsessis 10.07.2015. Kood 111 Soomes hangitakse spetsiaalsed juhtimis-, side- ja arvutisüsteemid (taistelijanreitittimen suunnittelun ja toteutuksen). Osalustaotluste tähtaeg 03.07.2015. Kood 112 Soomes hangitakse seire- ja turvasüsteeme ning seadmeid koos paigaldusega. Tähtaeg 10.07.2015. Kood 113 MASINAD JA SEADMED Rootsis hangitakse mehitamata õhusõidukeid. Pakkumiste esitamine inglise või rootsi keeles. Tähtaeg 09.07.2015. Kood 114 Gruusias tuulegeneraatorite projekti hange (hanke objekt inglise keeles: Wind Turbines, Towers and Scada System, including Wind Farm Management System compliant to the Grid Requirements). Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 22.06.2015. Kood 115 EHITUS Kreekas hangitakse ehitusotstarbelisi konstruktsioonitooteid (supply of building materials-cement aggregates and pigments). Tähtaeg 27.07.2015. Kood 116 Rootsis hangitakse terast, kandetalasid, ehituslehti, jms materjale. Tähtaeg 01.07.2015. Kood 117

Eesti ettevõtjad on ühed edukamad rahataotlejad Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) innovatsioonile suunatud Horisont 2020 SME instrumendi raames, mille eesmärgiks on toetada innovaatiliste lahendustega VKE-de innovatsiooniprojekte, mis aitavad neil kasvada ja laiendada tegevust teistesse riikidesse, sh nii Euroopasse kui ka kaugemale. Baltic Innovation Agency, mis on Enterprise Europe Network’i Eesti partner, aitab eesti ettevõtjaid SME instrumendi taotluste ettevalmistamisel. Mitmed ettevõtjatega koostöös esitatud projektid on juba saanud

rahastuse. Näitena võib tuua Interspectrum OÜ, kelle innovatsiooniprojekti eesmärgiks on hinnata uue spektroskoobi tehnoloogilist ja majanduslikku teostatavust ning koostada rakendusplaan toote arendamiseks. Uus spektroskoop võimaldab mõõta veekeskkondade ruumhajuvusfunktsiooni senisest täpsemalt ning on oodatud lahendus mereuuringutes, klimatoloogias ja optilises kommunikatsioonis. Laiemas plaanis panustab Interspectrumi innovatsiooniprojekt Euroopa Liidu blue growth prioriteetidesse, pakkudes kvaliteetset ja mitmekülgset infot veekeskkondade toimimisest ja omadustest.

Saksamaal hangitakse NATO lennuväebaasis tuletõrjedepoo hankimine (orginaalkeeles: steel construction and locksmith works). Piiratud protseduuriga osalustaotluse tähtaeg 10.07.2015. Osalustaotluste esitajatele saadetakse orienteeruvalt septembris 2015 hanke dokumendid. Kood 118 Rootsis hangitakse torumaterjale. Tähtaeg 08.07.2015. Kood 119

v õ t a üh e n d u s t Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea@koda.ee

>>>

Riigihanketeated >>>

FAAS 2 Kontseptsioonist turuvalmiduseni T&A, valideerimine

RÕIVAD JA MANUSED Leedus hangitakse politsei vormirõivaid (särgid, t-särgid, püksid). Tähtaeg 14.07.2015. Kood 120

FAAS 1 Ideest kontseptsioonini Teostatavuse hindamine

Lätis hangitakse politsei varustust (inglise keeles: equipment, special means). Tähtaeg 15.07.2015. Kood 121

FAAS 3 Turuvalmidusest turule toomiseni Kommertsialiseerimine

Soomes hangitakse politsei sõidukiivreid. Tähtaeg 25.06.2015. Kood 122 Rootsis hangitakse kaitsejalanõusid (saapaid jms). Tähtaeg 07.07.2015. Kood 123 MUU Leedus hangitakse antiseptikuid ja desinfektante. Tähtaeg 03.07.2015. Kood 124 Lätis hangitakse taimekaitsevahendeid (pestitsiide). Tähtaeg 15.07.2105. Kood 125 Leedus hangitakse laboratooriumi toole. Tähtaeg 09.07.2015. Kood 126 Taanis hangitakse parukaid. Tähtaeg 02.07.2015. Kood 127 Eestis hangitakse büroo- ja eriruumide mööblit. Tähtaeg 07.07.2015. Kood 128 Soomes hangitakse tervishoiuasutusele keemiatooteid ja -tarbeid. Tähtaeg 22.07.2015. Kood 129

Eduka taotluse esitamiseks võib soovitada järgmist: »» tuua välja innovatsiooniprojekti keskmes oleva toote-teenuse kõrge kasvupotentsiaal ja ärivõimalus; »» rõhutada ettevõtte ärilist ambitsiooni ja rahvusvahelistumise strateegiat; »» toode-teenus peaks taotlemise hetkeks olema arendatud vähemalt 6. tehnoloogia valmidusastmeni (technology readiness level, TRL) – see tähendab, et vastav tehnoloogia on sobivas keskkonnas demonstreeritud, kuid prototüübini veel jõutud pole; »» kui esimene taotlemiskatse ei õnnestu, saab komisjoni hindajate tagasisidet arvesse võttes esitada taotluse juba järgmiseks tähtajaks uuesti.

Rootsis hangitakse erinevaid värskeid piimatooteid. Tähtaeg 07.08.2015. Kood 132

v õ t a üh e n d u s t Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea@koda.ee

Kolmas faas, mille eesmärgiks on pakkuda ettevõttele täiendavat tuge investeerimisvalmiduse suurendamiseks. Sellesse faasi ei pea taotlust esitama ning ettevõte saab kasutada mitmeid Enterprise Europe Network’i pakutavaid tugiteenuseid.

SME instrumendi teemade hulka kuuluvad muu hulgas kosmoseuuringud, nanotehnoloogia, madala süsinikuga majandus, e-valitsuse rakendused, biotehnoloogia ja kliinilised uuringud. Taotlusi saab esitada pea iga kolme kuu järel – järgmisteks taotluste esitamise tähtaegadeks on 17. juuni, 17. september ja 25. november.

Vahemikus 2014-2020 toetatakse ettevõtteid ühtekokku 3 miljardi euro eest, seejuures on meede jagatud kolme faasi: •

Esimene faas, mille eesmärgiks on hinnata innovatsiooniprojekti teostatavust. Selles faasis toetatakse ettevõtet 50 000 euroga, et teha 6 kuu jooksul selgeks innovaatilise lahenduse tehniline võimalikkus ja äriline potentsiaal.

•

Teine faas, mille eesmärgiks on viia innovatsiooniprojekt turuvalmiduseni. Sellesse põhifaasi võib taotluse esitada ka esimest faasi läbimata ning positiivse vastuse korral toetatakse ettevõtet 0,5-2,5 miljonit euroga, et 1-2 aasta jooksul innovaatiline lahendus läbi prototüüpimise ja testimise valideerida.

Leedus hangitakse kirurgilisi õmblusmaterjale. Tähtaeg 17.07.2015. Kood 130 Lätis hangitakse ravisegusid ja toidusegusid imikutele. Tähtaeg 09.07.2015. Kood 131

•

Täpsem info: Rene Tõnnisson Baltic Innovation Agency tel: 502 9873 e-post: rene@bia.ee

Koostööpakkumised

POLAGRA FOOD: mess ja kontaktkohtumised

Olete oodatud Polagra Food messile, mis on toiduainetööstuse suurim mess Kesk- ja Ida-Euroopas. Eksponente oli möödunud aastal umbes 1300 ning erialaseid külastajaid oli 45 riigist kokku 65000. Kontaktkohtumiste üritusest võttis möödunud aastal osa 88 ettevõtjat. Tasuta kontaktkohtumiste üritusele registreerijatele on tasuta ka sissepääs messile. Kontaktkohtumistele on oodatud erinevad toidusektori esindajad, kes on huvitatud rahvusvaheliste koostöösidemete loomisest. Ürituse märksõnad on toit, jook, toitlustus (catering), pakendamine, toiduainetööstuse masinad, logistika. Osalemine tasuta. Registreerimise tähtaeg 4.09.2015.

22. septembril Poznanis Poolas

Soome meretranspordi tehniliste teenuste ja biodiisli arendamisega tegelev ettevõte otsib altöövõtu alusel uusi bioõli või biojäätmete tarnijaid nt kala- või linnulihatöötuses tegutsevatele ettevõtetele või toitlustus- ja restoranisektori ettevõtjatele, kes tegelevad bioõli kogumisega (nt toiduõli). Kood: BRFI20150113001 Prantsuse konjaki, pineau, veini ja viinamarjamahla tootja otsib vahendajat. Kood: BOFR20141219001 Rootsi kudumite müügiga tegelev ettevõte (säärised, sukad, sallid ja muud puuvillast kootud tooted) otsib tekstiilsektori ettevõtet, kes toodaks antud tooteid vastavalt Rootsi ettevõtte disainile ja tellimustele. Kood: BRSE20150218001

Lisainfo:

Kreeka kaasaegsete ja praktiliste baaritarvikute disaini ja toomisega tegelev ettevõte (miksrid, sõelad, jäätangid jne) otsib tootjaid, kes valmistavad roostevabast terasest või titaanist kõrgkvaliteetseid köögi- või baaritarvikuid. Kood: BRGR20150206001

www.b2match.eu/b2b-food2015

RENEXPO 2015: mess ja kontaktkohtumised 22.-23. septembril Varssavis Poolas

Taastuva energiaga seotud lahenduste, teenuste ja seadmete messile ning selle raames toimuvale kontaktkohtumiste üritusele on oodatud valdkonnas aktiivsed ettevõtjad, tehnoloogiate tootjad, rahvusvahelisest ja tehnoloogiaalasest koostööst huvitatud projekteerijad. Kontaktkohtumiste üritus annab võimaluse kohtuda individuaalselt erinevate huvipakkuvate potentsiaalsete partneritega ning ürituse märksõnad on: »» taastuva ja detsentraliseeritud energiatootmine (bioenergia, päikseenergia, hüdroenergia, soojuspumbad, geotermiline energia, tuuleenergia), »» teenused (energiatarbimise juhtimine, energiateenused, rahastamine, tugiteenused, konsultatsioon jm), »» nutikas ja efektiivne energia jaotamine, transport ja hoiustamine. Registreerimise tähtaeg 18.09.2015. Osalemine tasuta.

Rootsi toidulisandite turustamisele ja toomisele spetsialiseerunud ettevõte pakub alltöövõttu orgaaniliste farmaatsiatoodete tootjatele orgaaniliste toidulisandite-kapslite tootmiseks. Kood: BRSE20150430001

Prantsusmaa veterinaartoodete müügiga tegelev ettevõte otsib uuenduslikke veterinaar- ja tervise tooteid lemmikloomadele (koerad, kassid, hobused) ja uusi lemmikloomadega seotud teenuseid (närilistele, lindudele, kaladele, roomajatele jne) Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal sihtturgude jaoks. Kood: BRFR20150327001 Hollandi oma brändi nime all nahast kottide disainimise ja tootmisega tegelev ettevõte soovib laiendada oma kollektsiooni ning otsib partnerit, kes töötaks välja ja toodaks uue kollektsiooni/ tooteliini. Kood: BRNL20150320001 Hollandi disainistuudio otsib tekstiilisektorist ettevõtet oma uuendusliku tekstiilitoodete nn „riidekaitsja“ toomiskeks. Toode on mõeldud eakatele või puuetega inimestele. Kood: BRNL20150422001 Taani uuenduslike õppevahendite ja mängude tootja ning jaemüüja otsib tootjat, kes valmistaks muusikaõppevahendi. Toode peab olema tehtud polüpropüleenist (PP) või ka 3-D trüki abil, millel on polüuretaanist (PU) või polüetüleenist (PE) vahttekstiilist osad ning mis on kastikujuline ja kuhu saab sisestada kaarte. Kood: BRDK20150129002

>>> Lisainfo: www.b2match.eu/renexpo-pl-2015

K o o s t ö ö p a kk u m i s t e k o n ta k t i d e i n f o : Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

Suurbritannia veebis kosmeetikatoodete müügiga tegelev ettevõte otsib uuenduslikku ilu- ja kosmeetikatoodete tootjat ja pakub koostööd turustamislepingu alusel. Kood: BRUK20150315001 Rootsi tervishoiutoodete turustamise ja müügiga tegelev ettevõte pakub vahendaja teenuseid Skandinaavia turule sisenemiseks − meditsiiniseadmete tootjatele ja võõrustusravi ning esmaabi vahendite tootjatele. Kõik tooted peavad vastama kõrgetele standartidele ja olema CE-märgistusega. Kood: BRSE20150211001 Saksamaa väikeettevõte on spetsialiseerunud mööbli ja mööblitarvikute projekteerimisele ja tootmisele, pakub alltöövõttu puidusektori ettevõttele, kellel on FSC / PEFC sertifikaat ning kes tegeleb ka bioplastikust väikesemate elementide tootmisega. Kood: BRDE20150209001 Tšehhi sisekujunduse disainer otsib dekoratsioonelementide tootjat. Sisekujunduse dekoratsioonid on trükitähtede kujulised ning peavad olema valmistatud kangast, polüvinüülkloriid (PVC), puidust ja traadist. Kood: BRCZ20141211001 Armeenia ehitusmaterjalide ja ehitusseadmete impordiga tegelev ettevõte pakub vahendaja teenuseid ehitusmaterjalide tootjatele, kes soovivad siseneda Armeenia turule. Kood: BRAM20131111001 Poola disainriiete jaemüügiga tegelev ettevõte pakub vahendaja teenuseid riiete tootjatele. Kood: BRPL20141219001 Brasiilia haiglate tervisliku keskkonna loomisega tegelev keemiaettevõte otsib meditsiiniliste, haiglates kasutatavate kilekottide tootjat (kotid peavad olema meditsiinilise prügi jaoks). Kood: BRBR20141001002 Prantsusmaa kaubandusagent-esindaja pakub toidusektori ettevõttele vahendaja teenuseid. Kood: BRFR20150324003 Läti ergonoomiliste toodete turustamisele spetsialiseerunud ettevõte pakub ergonoomiliste toodete tootjatele vahendaja teenuseid ning otsib koostööpartnereid ühisprojektide jaoks ergonoomika valdkonnas. Kood: BRLV20140814001 Suurbritannia disainnaisterõivaste müügile spetsialiseerunud ettevõte otsib kootud puuvillast moodsate ja kvaliteetsete naisrõivaste tootjaid. Kood: BRUK20150416001 Lõuna-Prantsusmaa punase, valge ja roosa veini tootja otsib edasimüüjaid Eestis ja Rootsis. Kood: BOFR20150205003

K o o s t ö ö p a kk u m i s t e k o n ta k t i d e i n f o : Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

7.-9. oktoobril Aalborgis Taanis Huvilised on oodatud ühele olulisemale kalatööstusele messile regioonis, kus on kesksel kohal erinevad kalatööstusega seotud seadmed, teenused ja lahendused. DanFish International on 24. korda toimuv unikaalne foorum, mis annab kalandussektoris tegutsevate tootjatele ja tarnijatele võimaluse kohtuda klientidega üle maailma. DanAqua nimeline väljapanek messil toob huvilisteni lisaks taanlaste populaarseid põllumajandussektori seadmed, abivahendid ja süsteemid. Kohtaktkohtumiste üritus on mõeldud neile, kes on huvitatud oma turuhaarde laiendamisest või soovivad müüa innovaatilist protsessi või tehnilist lahendust, samuti ülevaate saamiseks nii konkurentidest kui teistest sektoris tegutsejatest. Lisainfoks, et kontaktkohtumiste üritusel osaleb ka Hiina ettevõtjate delegatsioon, kes on huvitatud uutest toodetest ja tehnoloogiatest. Kontaktkohtumiste märksõnad: »» püügiseadmed, »» töötlemisseadmed, »» laevatehased, »» elektroonika, »» transport, »» toitmisseadmed,

wikicommons

>>>

RanAqua 2015 ja DanFish International: kalatööstuse mess ja kontaktkohtumised

»» »» »» »» »» »» »» »»

veeringlus ja filtreerimine, võrgud, energia optimeerimine, hapnikugeneraatorid, töörõivad, pakendamine ja säilitamine, kalakasvatusseadmed, kemikaalid.

Osavõtt tasuta. Tähtaeg registreerimiseks 25.09.2015.

Lisainfo: J.R. Jensen e-post: jrj@ndeu.dk tel: 45 6188 5309 Ürituse koduleht valmimisel.

Uute kontaktide loomise visiit Jaapanisse IKT-sektori ettevõtjatele ja klastritele Visiidile registreerimise tähtaeg 30.06.2015, visiit toimub 26.-31. oktoobrini

Visiit Jaapanisse toimub samaaegselt „Jaapani IT nädalaga“ www.japan-it.jp/en/aki, mis on Jaapanis suurim valdkondlik mess ja kus leiavad aset visiidi kontaktkohtumised. Missioonist on oodatud osa võtma ettevõtted, kes on seotud järgmiste valdkondadega: »» internetiga seotud tooted (internet of things), masinalt-masinale tooted, tehnoloogiad ja teenused, »» pilveandmetöötlus (cloud computing), »» suurandmete juhtimine (big data). Missiooni eesmärk on anda ülevaade Jaapani turul toimuvast, identifitseerida sihtturul olulisemad ärikontaktid või aidata luua partnerlussidemed tehnoloogiasiirdeks- või teaduskoostööks. Viiepäevane visiit koosneb töötubadest, ettevõttekülastustest, ärikohtumistest Jaapani IT-nädala messil ja võrgustumise üritustest. Korraldaja katab enamiku Jaapani kohepealsetest kuludest (koolitused, sissepääsutasud,

Koostööpakkumised

tõlketeenus jm), lisaks pakutakse ettevõtjatele taotlemiseks 600 euro suurust toetust. Visiidi korraldajaks on EU-Japan Centre ning korraldamist finantseerib Euroopa Komisjon. Registreerimine ja lisainfo:: Alessandro Perna e-post a.perna@eu-japan.eu. www.eu-japan.eu/detail-business-programmes/ICT-Cluster-SMEMission

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juuni 2015

Hariduspoliitika

tlus „noorus on hukas“ on meile kõigile tuttav. See tõdemus pärineb juba Aristotelese aegadest ja läbi erinevate põlvkondade on seda ikka ja jälle kuulda. Miks võiks igal põhikooli lõpetajal olla ka praktiline töökogemus, kuidas mõista noori, mis motiveerib neid töö otsimisel, mida arvestada alaealiste palkamisel – neil teemadel arutleti „Unistused Ellu!“ ja Innove ühisseminaril „Noore esimene töökogemus − kelle mure või rõõm?“ Räägiti erinevatest põhjustest, miks reaalne töökogemus noorele kasulik on ja millega noored ise töötamise soovi põhjendavad. Peamiselt on selleks rahalised ja materiaalsed vajadused, kogemuste hankimine, vähemoluline on enda proovilepanek. Kuid on ka neid noori, kes käivad tööl, et oma perekonna toimetulekut toetada. Esimene reaalne töökogemus võiks noortel olla põhikooli lõpuks kindlasti olemas. Õpilasmalev on üheks võimalikuks variandiks noorele töökogemuse saamiseks. Tallinna õpilasmaleva juhataja Ott Väli ütles, et maleva potentsiaal on palju suurem, kui täna see pakkuda suudab. „Ainult 10 protsenti sihtgrupist saab maleva kaudu töökogemuse, see protsent võiks olla oluliselt kõrgem.“ Küsimus on, kas luua lisaks õpilasmalevale ka teisi võimalusi, näiteks muuta töökogemuse omandamine koolides süsteemselt korraldatuks ja kohustuslikuks. Töökogemuse all ei pea sealjuures mõistma ainult töölepinguga töötamist, olulised on ka õppetöö käigus läbiviidud projektid, õpilasfirmad ja praktikad, mis annavad noorele tööotsijale eelise. Arutelupaneelis osalenud EBS gümnaasiumi õpilane Rudolf-Gustav Hanni tõi näite Saksamaa kogemusest, kus ta vahetusõpilasena viibis. Nimelt on seal õppeprogrammis sees nädalane praktika mõnes ettevõttes – see on õppeprotsessi loomulik ja kohustuslik osa. Üheskoos nõustuti, et esimesed tööharjumused peaksid lapsel tekkima aga kodus, nii nagu ka elementaarne suhtlemisoskus, tähelepanelikkus jne. Kooli ülesandeks on kõike seda toetada. Riiklik õppekava nimetab küll üldpädevused, mille õpilane peab põhikooli/gümnaasiumi lõpuks omandama, kuid hinnatakse lõpuks ikkagi ainealaseid teadmisi. Seetõttu ei pühendata aga piisavalt aega vajalikke oskuste

Iga noor peaks omandama põhikooli lõpuks praktilise töökogemuse

arendamiseks ja väärtuste kujundamiseks. Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Kersti Kivirüüti sõnul võtavad muutused aega, kuid Eesti koolid on sinna poole teel. Liis Paemurru, Statoil Eesti personalikonsultant tõdes, et nende olulisim sõnum haridusvaldkonna esindajatele on see, et tähtsaim, mida haridussüsteem peaks noorele andma, on sotsiaalsete oskuste pagas. Suhtlemine tööturul, ausus ja otsekohesus, kohusetundlikkus, enese eest seismine on olulised kompetentsid, mis aitavad tööjõuturul sisse elada ning edukalt edasi sammuda. Statoil on olnud aastaid 15-17aastastele noortele esmase töökogemuse pakkujaks. „Kui võtame tööle noore, siis tegelikult palkame ka tema pere ning sõbrad. Kui noor saab meie käest positiivse kogemuse, siis annab ta selle sõnumi edasi ka teistele ning hiljem, täisealisena, võib jälle tee meie juurde leida,” ütles Paemurru. Pedagoog ja koolitaja Pille Kriisa ütles, et noortega suhtlemisel on olulisim kontakti saavutamine ja suhte loomine. Suurt rolli räägib kehakeel, samuti hääletoon. Ei ole niivõrd oluline, mida öelda, vaid kuidas öelda. „Nii nagu täiskasvanud, vajavad ka noored peegeldust, tagasisidet, tunnustust.

Ka töösuhte loomisel on tähtsaim see, et esmalt loodaks hea, usalduslik suhe, suudetakse selgelt ootusi selgitada, antaks tagasisidet ja alles siis selgitakse töö reegleid, piire.“

Maarja Loorents

Kommunikatsioonijuht

liisi hansen

Ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

juuni 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Energiavõrkude arendamine – eluküsimus meie kõigi jaoks A

lljärgnevas on allikana kasutatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) omaalgatuslikku arvamust „Euroopa koostöö energiavõrkude valdkonnas“. Lähiaastatel saab energiavõrkude arendamisest meie kõigi jaoks eluküsimus. Tänapäeva tsivilisatsioon põhineb energial ja selle kasutamisel. Elektrienergia ülekandeja jaotusvõrgud on Euroopa elektrisüsteemi selgrooks. Võrgud aga rajati ajastul, mil domineeris lähenemine, et tootmine tuleb kohandada tarbimisele (pakkumine ja nõudlus) ja mitte vastupidi. Võrguoperaator pidi kohandama tootmise ja tarnimise tarbimise kõikumistele, et tagada pidev tasakaal elektrienergia tootmise ja tarbimise vahel. Lõpptarbijale tarniti „ülevalt-alla” loogika põhjal tsentraliseeritult toodetud ning jaotusvõrgu (kõrgeja ülikõrgepingevõrgu) kaudu edastatud elektrienergiat. Esimesed kõrgepinge- ja ülikõrgepingeliinid ehitati kõigepealt välja tsentraliseeritud tootmisjaamade jaoks esmalt (sõltuvalt riigist) soojusenergia, siis hüdroenergia ja seejärel paljudes riikides tuumaenergia tootmiseks. Olukord Euroopas on muutunud

Praeguseks on aga olukord Euroopas (väidetavalt) pöördumatult muutunud. Seda nii tootmise kui tarbimise poolelt. Tootmise poolelt on lisandunud ja, mõnes riigis senist tootmist asendamas, detsentraliseeritud energiatootmine taastuvatest energiaallikatest. Prantsusmaal ja Saksamaal, aga ka Itaalias ja Hispaanias on 95 protsenti sellistest tootmisrajatistest juba ühendatud elektrijaotusvõrku. Järjest enam on tekkimas ka nn tootvaid tarbijaid (prosumer). See toob aga endaga kaasa muutused tootmisjaamade paiknemises: uued tootmiskohad, mis on tavapäraste tootmisjaamadega võrreldes rohkem hajutatud ja ei kattu varasematega.

Tuule- ja päikeseenergia tootmine toimub harilikult peamistest tarbimiskeskustest eemal. Näiteks Saksamaal on Põhjamerel ja Läänemerel toodetud tuuleenergia transport lõunas asuvatesse tarbimiskeskustesse suur väljakutse. Kuna praegu puuduvad piisavad ülekandevõimsused, tuleb taastuvenergia tootmist mõnikord piirata. See aga tähendab materjali ja raha raiskamist. Tarbimise poolelt näeme nii elektrienergia uute kasutusvaldkondade arengut (kliimaseadmete laialdane levik, elektrooniliste seadmete, mobiiltelefonide ja muude rakenduste jne kiire kasv) kui elektrienergia kasutamisega seonduvaid muutusi, eelkõige transpordisektoris (elektrisõidukid). Lisaks andmekeskused ja serveripargid. Arvesse tuleb võtta tarbimise tipptunde, mis seonduvad suurte erinevustega ilmastikutingimustes. Riikides, kus kasutatakse elektrikütet, langevad tarbimise tipptunnid ekstreemsete ilmastikuoludega perioodidele. Prantsusmaal ületas tarbimine 2012. aasta veebruari lõpus 102 GW, mis tähendab 30protsendilist kasvu võrreldes kümme aastat varasema ajaga. Üha sagedasemad kuumalained ja kliimaseadmete üha laialdasem kasutamine põhjustavad tarbimise tippkoormust. See võib tekitada tootmisprobleeme. Näiteks Lääne-Euroopas kattub energiatarbimise tippkoormus talviste külmaperioodide ja suviste kuumaperioodidega, st kõrgrõhuperioodidega, mida iseloomustab eelkõige tuulepuudus. See ei ole oluline juhul, kui tuulest toodetud elektrienergia moodustaks ainult mõne protsendi kogutoodangust, kuid selle energiaallika osatähtsuse kasv muudab olukorda. Veel näeme erinevate sotsiaalsete, kultuuriliste ja geograafiliste tegurite ning ilmastikutingimuste koosmõju. Näiteks on õhtuse tarbimise tipptunnid erinevad tingituna naaberriikide elustiili

Euroopa uudised

ja harjumuste erinevustest. Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias või Rumeenias, Bulgaarias, Kreekas ja Poolas ei sööda õhtust samal ajal. Prantsusmaal suureneb nõudlus külmade ilmade korral: tarbimise tipptund on eriti külmadel talveõhtutel kella seitsme paiku. Samas sõltub Saksamaa eelkõige tuuleenergia tootmisest, Hispaanias seevastu saabub tarbimise tippkoormus suvel keskpäeval kella ühe paiku seoses kliimaseadmete kasutamisega. Kõik see kokku tähendab, et kõigub nii elektrienergia tootmine kui tarbimine. Kui eksisteeriksid töökindlad salvestusmehhanismid või võimsused, oleks probleem lahendatud. Paraku nii ei ole. Võimalikud lahendused

Väidetavalt ei taga ükski teadaolevatest salvestamisvõimalustest suuremahulist tööstuslikku rakendust veel vähemalt järgmise 10 aasta jooksul. Üle jääb – juhtida energiavooge st võrkude küsimus. Me oleme situatsioonis, kus detsentraliseeritud taastuvatest energiaallikatest toodetud

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juuni 2015

Kõik see kokku tähendab, et kõigub nii elektrienergia tootmine kui tarbimine. Kui eksisteeriksid töökindlad salvestusmehhanismid või võimsused, oleks probleem lahendatud. Paraku nii ei ole. energia osakaal suureneb, prosumerite arv kasvab, see aga muudab energiatarnijate ülesandeid ja vastutust, samuti jaotus- ja ülekandevõrkude suhet. Loodav energialiit ja riikidevaheliste ühenduste rajamine või tugevdamine ja tihendamine toob kaasa üha suurema omavahelise seotuse ja suurendab võrkude olulisust. Seega on jaotusvõrgud tulevikus üha tihedamalt omavahel ühendatud ja üha keerukamad, hõlmates üha arvukamaid tootmisallikaid ja ühendades üha mitmekesisemaid ja pidevalt muutuvaid tarbimismustreid. Elektrivoo suunda on võimalik ka vastu-

pidiseks muuta, st jaotusvõrgust ülekandevõrku, juhul kui kohalik tootmine ületab oluliselt tarbimist. Võib eeldada, et praegu elektri ülekandevõrke häirivad probleemid, eelkõige ülekoormuse juhtimisel, võivad peagi mõjutada jaotusvõrguettevõtjate igapäevast tegevust. Lisaks võrguühendusega seotud küsimustele on oluline elektrisüsteemide juhtimise küsimus ning muutunud olud sunnivad leidma uusi juhtimisvahendeid. Üks vahend on tarbimise reguleerimine, teisteks on arukate võrkude arendamine ning arenevad ka energia tootmise ja salvestamise viisid. Kui jutt on tarbimise võimalikust reguleerimisest, siis küsimuseks on, kuidas seda teha. Üheks ja siiani valdavalt kasutatud võimaluseks on nõudlusreageeringu mõjutamine hinna kaudu. See tähendab teatud rajatise või kasutajarühma tegeliku tarbimise vähendamist teatud ajahetkel. See võimaldab tasandada tarbimise

tippkoormust ja üldisemalt ühtlustada koormuskõverat. Võib aga juhtuda, et hinnaerinevustest tulevikus ei piisa. Artikli autori küsimusele, et kas Euroopa Komisjon plaanib ettenähtavas tulevikus asuda normatiivselt reguleerima elektrienergia tarbimist, komisjoni asepresident ja energialiidu eest vastutav volinik Maroš Šefčovič paraku ei vastanud.

Reet Teder

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKs

juuni 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Välissuhted

Myanmar - kas julge hundi rind on rasvane? M

yanmar, varasema nimega Birma, on enamikele eksootiline kauge maa, mis veel hiljuti oli välismaailmale suuresti suletud. Olles surutud kahe suure hiiglase, India ja Hiina vahele, on sellel riigil teatud sarnasused Eesti ajalooga. Tõsi, Myanmari rahvaarv ulatub üle 50 miljoni inimese, seega pigem Prantsusmaa või Itaalia kui väike Eesti. Kuid me mõlemad oleme pidanud elama suur(t)e naabri(te) kõrval, kellel omad selged huvid, ja püüelnud iseotsustamise ja demokraatia poole. Väike vahe tuleneb sellest, et kui Eestis pärines allasuruv jõud piiri tagant, siis Myanmari puhul on selleks sisemaised jõud. Nendest sarnasustest rääkisin viimase visiidi ajal pikalt opositsiooniliidri, Nobeli preemia laureaat Aung San Suu Kyiga, kelle näo taha saab kirjutada kogu Myanmari võitluse demokratiseerumise teel vähemalt viimasel 25 aastal. Kas julgest prouast saab ka Myanmari Mart Laar, kes radikaalsed majandusreformid läbi viib, seda saame veel näha. Hetkel on Myanmar ennast välismaailmale avanud järk-järgult. Alles viie aasta eest toimusid Myanmaris esimesed valimised kümnendite jooksul, mida võis pidada vähemalt osaliselt demokraatlikeks. Avatud kätega hakati tervitama väliskülalisi ja välisinvesteeringuid. Eesti püüab ajaga kaasas käia ja sõlmis 2012. aastal Myanmariga diplomaatilised suhted, vähem kui kaks aastat hiljem vahetati esimesed suursaadikud. Ja just, 26.-29. mail 2015 käis Myanmaris esimene ametlik väike äridelegatsioon Eestist. Üksikkülastajaid on õnneks Myanmaris teisigi. Vastab tõele Hemingway kuulus ütlus, et igas sadamas leiab eestlase, sest meie delegatsiooniga üheaegselt leidsime Yangonis veel vähemalt ühe Eesti ettevõtja. Miks Myanmari minna?

Väga õige küsimus, kui arvestada, et riigi SKP inimese kohta on alla 1500 dollari ja äritegemise lihtsuse (ease of doing business) edetabelis ollakse viimases kümnes. Aus vastus oleks, et see polegi kõigile sobiv turg. Samas, võime taaskord tõmmata paralleeli Eestiga 25 aastat tagasi. Paljud välisettevõtjad ei tulnud siis Eestisse, sest kartsid liigset riski, aga osad tulid ja olid

ka väga edukad. Riskid Myanmaris on samuti suured, kuid maailm on 25 aastaga oluliselt muutunud. Yangoni või Mandalay linnapildis paistab see eriti hästi silma. Inimesed jooksevad ringi uhiuute iPhonide ja Samsungitega, infovahetus on hoopis teisel tasemel kui 90ndate alguses. Veel aasta eest oli Myanmaris mobiiltelefonide omanikke napi 10 protsendi kanti ja SIM-kaart maksis 1000 dollarit. Veel eelmise aasta augustis ei olnud Myanmaris rahvusvahelist roamingut. Vähem kui aastaga on mobiiliomanike arv tõusnud 50 protsendini rahvastikust, aasta lõpuks hinnanguliselt 80 protsendini. Ja Myanmar on loonud maailmarekordi nutitelefonide penetratsioonis, see ulatub lausa 80 protsendini! Seda tingimustes, kus isegi rikkamas Yangonis ulatub keskmine palk napi 100 dollarini kuus ja mobiilifirmad ei paku pakette, mille kaudu endale nutitelefoni saab liisida. Kogu jutu iva seisneb selles, et moodne tehnoloogia kiirendab oluliselt ühiskonnas toimuvaid muutusi ja loob ka võimusi seal, kus alles hiljuti neid ei olnud. Nt mobiilsed rakendused arenevad Myanmaris tohutu kiirusega. Kui Eesti on uhke oma e-valitsuse üle, siis on selge, et riikides nagu Myanmar jääb e-valitsuse etapp vahele, minnakse kohe m-valitsuse juurde. Eesti-Myanmari diplomaatilised suhted

Eestil puudub Myanmaris saatkond, suursaadikuna katan seda riiki New Delhist Indias. Püüan seal käia nii tihti kui võimalus ja vajadus, kuid kindlasti ei ole need käigud piisavad, et Myanmaris saada head iseseisvat kontaktivõrgustikku, mis igas küsimuses aidata saaks. Selle probleemi ületamiseks kasutab Eesti välisteenistus (ja ka teised riigid) aukonsulite võrgustikku. Ma arvan, et meie seni väga lühikese Eesti ja Myanmari suhete ajaloos on kõige suuremaks kordaminekuks osutunud hea aukonsuli kandidaadi leidmine. Kuivõrd tegemist on veel kandidaadiga, siis rahvusvahelisele tavale tuginedes ei ole sobilik tema nime avalikult välja öelda. Loodetavasti saame kõigi toimingutega ühele poole eelseisvaks sügiseks. Kuid meie viimatise

ETTEVÕTJA KOMMENTAAR Kokkuvõttes võib öelda, et esmase külastuse ja n-ö „valge lehena“ tulijale andis 26.-29. mail toimunud visiit väga hea ülevaate ärikultuurist, võimalustest, kui ka probleemidest. Mobiilsed rakendused saavad olema Myanmaris väga levinud, seda näitaks ka meditsiinis, transpordis jne (juhul kui areneb ja säilib majanduslik vabadus). Kuigi Myanmar on vaene ja keskmine haridustase madal, ei saa me sealseid tehnoloogiainimesi kuidagi alahinnata, pigem peame arvestama kõrge kompetentsiga. Edaspidi oleks oluline teatud info järjepidevuse tekkimine üldistest arengutest. Huvitav on teada, kuidas lähevad sügisesed valimised, kas uus investeeringute kaitsmise seadus võetakse vastu, kas mobiilpanganudus hakkab tööle jne, jne. See oleks esmane info mistahes majandustegevuse planeerimisel. Omalt poolt võin vaid soovitada, et kui kellegil (mistahes valdkonnas) soov Myanmaris äri alustada, tasub luua kontakt aukonsuli kandidaadiga. Kui midagi veel lisada, siis need oleksid face-to-face kohtumised − erinevate firmade ja inimestega. Neljasilmavestlus annab alati parima info ka siis, kui huvid päris ei ühti. Kõik kohtumised olid omamoodi huvitavad, kas siis, kui kohest ja otsest tulemust ei näe. Indrek Ruiso Juhataja ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus

ärivisiidi korralduses oli just tema ja tema meeskonna panus väga suur. Nende abiga saime me palju kasulikke selge fookusega kohtumisi, mis loodetavasti andsid kaasas olnud ettevõtjatele rohkelt mõtteainet ja kontakte, mille baasilt edasi töötada. Minu ja meie kohaliku abimehe roll selle ärivisiidi korraldamisega kindlasti ei lõpe.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juuni 2015

ETTEVÕTJA KOMMENTAAR

Oleme väga tänulikud härra suursaadikule ja aukonsuli kandidaadile selle reisi korraldusliku poole eest. Saime vastused kõigile küsimustele või vähemalt kontakti, kust vastuseid saada. Tervikuna tundub keskkond Euroopa kapitali jaoks mõõdukalt sõbralik, kui ei lähe otse konkureerima n-ö kohalike suurettevõtjatega. Hetke seadusandlust arvestades tundub, et igal juhul tuleb teha mingil kujul ühisettevõte, kui on soov ükskõik, millist füüsilist kaupa importida. Teenuste puhul saaks ka vist hakkama n-ö 100% väliskapitalil põhineva mudeliga. Tundub, et probleemiks on ikkagi meeletu suur sularaha osakaal majanduses ja pangateenuste puudulik areng. Oli palju häid kohtumisi ja tekkis mingi nimekiri inimestest, kellega võiks koos proovida midagi alustada. Ilmselt jätkame omalt poolt väga lähedalt olukorra jälgimist ja alustame suvekuudel mõningate ideede konkreetsemaks muutmisega. Lauri Lind Seenior partner Ridge Capital AS

üldjuhul paika nädalaid enne visiiti, nagu meie Põhjamaises kultuuriruumis üldiselt harjunud oleme. Programm tekib tihtipeale juba kohal olles, nagu on juhtunud minu visiitide ajal ja juhtus ka viimane kord. Aga sellest ei tohi ennast väga häirida lasta ja kohal peab käima. Myanmaris ei käi ärisuhete edendamine lähtuvalt sellest, kas sul on hea toode ja sellel hea hind (hinnakirja võib esimesel visiidil üldse koju jätta). Myanmaris, nagu ka Indias ja mujal Aasias, on ärisuhe personaalne. Esmalt tuleb palju aega investeerida oma personaalse suhte ülesehitamisele kohaliku kontaktvõrgustikuga. Kasutan tihti soovitust, et ärikohtumise olulisemaks eesmärgiks Aasias on saada kutse õhtusöögile oma äripartneri kodus. Kui sellise kutse saab, siis on see väga hea märk. Seega soovin Eesti ettevõtjale julgust ja kannatust. Myanmar on võimaluste, aga

Myanmaris ei käi ärisuhete edendamine lähtuvalt sellest, kas sul on hea toode ja sellel hea hind (hinnakirja võib esimesel visiidil üldse koju jätta). Myanmaris, nagu ka Indias ja mujal Aasias, on ärisuhe personaalne. Me püüame aidata ärisuhte edendamisel, loodetavasti kuni konkreetse leppeni välja. Soovitused Eesti ettevõtjale

Ettevõtja, kes vaatab Myanmari poole, peab arvestama sellega, et tegemist on heas ja halvas mõttes traditsioonilise Aasia riigiga. Peab varuma kannatust ja omama selget arusaama, mida sellel turul saavutada tahetakse. Ma vaatasin suure austusega kaasas olnud ettevõtjaid, kes kohtumistel tegid rohkem märkmeid kui selle rutiiniga harjunud diplomaat. Samuti tuleb silmas pidada, et programm ei saa

ka ootamatuste regioon. Mine kohale ja ära ütle ära kohtumisest, mis ei pruugi otseselt sinu teemaga kokku puutuda. Kohtumised võivad tuua ootamatuid tulemusi, nagu oli seda aukonsulikandidaadi leidmine. Nii ka Indias ja Sri Lankas, riigid kus minu abi teid samuti ootab.

Viljar Lubi

Eesti suursaadik Myanmaris

juuni 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

VÄLISSUHTED

mail toimus Kaubanduskojas Kagu-Aasia ärivõimalusi tutvustav seminar. Seminarile olid tulnud oma riikide ärivõimalustest rääkima esinejad Taist, Vietnamist, Indoneesiast, Filipiinidelt ja Malaisiast. Kagu-Aasia on hetkel maailmas üks kiiremini arenevaid piirkondi ning seal on palju võimalusi Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Selleks, et Euroopa ettevõtetel oleks kergem äri alustada, on loodud Euroopa Liidu toel igas riigis ärivõrgustikud, mis on Euroopa ettevõtete esindajaks kohalikus ärikeskkonnas. Euroopa Liidu ASEANi (Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni) riikides loodud ärivõrgustikel on oluline roll kaubanduse ja investeeringute arendamisel kohaliku sihtturu ja Euroopa Liidu vahel ning kõik Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtted saavad kasutada võrgustike abi, et siseneda mõne ASEANi riigi turule, seal koostööpartnereid leida või oma äri alustada. Igal ärivõrgustikul on töötatud välja teenuste paketid, mida väikese ja keskmise suurusega ettevõtted saavad kasutada, et oma äri Kagu-Aasia riikides arendada. Paljud pakutavatest teenustest on rahastatud Euroopa Liidu abiga, mistõttu on ärivõrgustike pakutavate teenuste tasud mõistlikud. Siiski on võrgustike puhul kõige olulisemaks argumendiks see, et seal töötavad Euroopa Liidust pärit inimesed, kellel on väga head teadmised nii kohalikust ärikultuurist kui ka sellest, milliste probleemidega tuleb turule sisenemisel silmitsi seista. Eesti ettevõtete võimalused

Eesti ettevõtetel on võimalik osaleda ASEANi riikide ELi ärivõrgustike korraldatavatel kontaktreisidel, mille käigus saab sektoripõhist infot ja otsekontakte sihtriigi ettevõtetega. Need kontaktreisid rahastatakse osaliselt ELi abiga, mistõttu on see väga soodne võimalus Kagu-Aasia riikides ärivõrgustiku loomiseks ja laiendamiseks. Kontaktreiside osalustasud jäävad vahemikku 1500-2800 eurot, sellele lisanduvad transpordi- ja majutuskulud.

Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtted on KaguAasias oodatud EL-Indoneesia ärivõrgustiku (EIBN) korraldatavad üritused ja kontaktreisid Euroopa ettevõtetele: »» 7.-9. oktoober 2015 Indonesia Maritime Expo 2015. Fookuses on laevaehitus, ekspedeerimine, merelaevandus, töölaevad. »» 19.-23. oktoober 2015 Tervishoiu sektori kontaktreis. Oodatud on ettevõtted tervishoiusektoriga seotud IT valdkonnast, meditsiinivahendite valdkonnast, diagnostikast jm. Kandideerimise tähtaeg 1. august 2015. »» 23.-27. november 2015 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori kontaktreis. Oodatud on ettevõtted, kelle tegevusalaks on finants-IT, pilvetehnoloogiad, e-kaubandus ja e-logistika. Kandideerimise tähtaeg 1. september 2015.

Ärivõrgustikud annavad kõigi kontaktreisidele kandideerivate ettevõtete kohta hinnangu, kas kandideerival ettevõttel on potentsiaali sihtriigi turul läbi lüüa või mitte, nii välistatakse selliste firmade kaasamine, keda ärivõrgustikud aidata ei saa. Indoneesia

Indoneesia on oma 250 miljoni elanikuga maailmas rahvaarvult 4. kohal ning majanduse mahult maailmas 10. kohal. Indoneesias on väga palju kohalikke tarbijaid ning pidevalt suurenev keskklass, mis on majanduskasvu oluliseks vedajaks, seetõttu pole välised negatiivsed majanduskeskkonna tegurid Indoneesia kasvutempot väga palju mõjutada suutnud. Selleks, et riigi arengut veelgi toetada kavatseb Indoneesia valitsus ehitada 2650 km uusi teid, 1000 km kiirteid, 15 lennujaama ja 24 sadamat. Raudteede võrgustikku pikendatakse 3258 km võrra. Riigi energiavarustuse tagamiseks kavatseb valitsus ehitada

uue naftatöötlemistehase ning tõsta elektritootmisvõimekust 50,700 megavatilt 86,600 megavatini. Kõigi mainitud investeeringute rahastamisel loodab valitsus riigiettevõtete ja erainvestorite peale, kes peaksid järgmise 5 aasta jooksul rahastama 70 protsenti infrastruktuuriprogrammist. Indoneesias on seni olnud ebakindel seadusandlik keskkond, palju bürokraatiat ja korruptsiooni, mis peletavad eemale välisinvestoreid. Selle olukorra leevendamiseks on valitsus loonud Indoneesia Investeeringute Koordineerimisameti juurde kõik-ühest-kohast teenuse, mille abil saavad investorid vajalikud litsentsid internetist taotleda – kogu protseduur võtab aega mõned nädalad, mitte enam mitu aastat nagu see oli varem. Toit, meditsiin, infotehnoloogia ja puhtad tehnoloogiad võiks olla need sektorid, kus ka Eesti ettevõtjad võiks Indoneesia turul edukad olla. Tervishoiusektoris on käimas laiaulatuslikud

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

EL-Vietnami ärivõrgustiku (EVBN) korraldatavad veebiseminarid ja kontaktreisid Euroopa ettevõtetele, igal kontaktreisil saab osaleda 15 ettevõtet. Lisainfo ja registreerimine: evbn.org »» 30. juuni kell 11.30 veebiseminar „Green Technologies – Opportunities in Vietnam“. Osalemine tasuta. »» 3. juuli kell 11.30 veebiseminar: „The Interior Decor in Vietnam: an Emerging & Promising Market“. Osalemine tasuta. »» 27.-30. oktoober 2015 „Lifestyle Trade Mission“. Sektorid: kodusisustus, mööbel, lauanõud, kodumasinad, valgustus. Kandideerimise tähtaeg 31. juuli 2015. »» 24.-27. november 2015. „Green Technologies Trade Mission“. Sektorid: energiatõhusus, taastuvenergia, veemajandus, jäätmemajandus. Kandideerimise tähtaeg 31. juuli 2015.

reformid ja Indoneesia võimud on väga huvitatud kõikvõimalike meditsiiniga seotud IT-teenuste, meditsiinitoodete ja tervishoiuasutuste sisustuse impordist Euroopa Liidu riikidest. Vietnam

Vietnamis on keskklass samuti suurenemas ja tööstust moderniseeritakse. Seetõttu kasvab pidevalt nõudlus elektri ja kõrgtehnoloogiliste toodete järele. Palju võimalusi äri arendamiseks Vietnamis on IT-sektoris ja e-kaubanduses. Keskklassi kasvu tõttu on kasvanud ka nõudlus luksuskaupade ja läänes toodetud kaupade järele, mis teeb Vietnamist hea ekspordi sihtturu, samuti pakub võimalusi tervishoiusektori areng. Malaisia

Malaisias on arenenud finants- ja pangandussektor, kohalik äriringkond on suur ja heade rahvusvaheliste suhetega,

juuni 2015

Lähiajal toimuvad EL-Malaisia Kaubandus-Tööstuskoja toel järgmised üritused, millel osalemine võib ka Eesti ettevõtetele huvi pakkuda. Lisainfo: www.eumcci.com »» 23. august 2015. ASEAN-EU Business Summit. Tegemist on kõrgetasemelise konverentsiga, kus ärijuhid ja valitsusesindajad arutlevad Euroopa Liidu ettevõtete võimaluste ja väljakutsete üle ASEANi riikides. Osalema on oodatud ettevõtjad, kes on huvitatud ASEANi turgudest, sest konverentsi käigus on võimalik suhelda oluliste tegijatega nii äri- kui ka valitsussektorist. »» 9.-12. september 2015. Greentech & Eco-products Exhibition (IGEM). Euroopa Liidu väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel on võimalik saada toetust Euroopa Liidu paviljonis oma stendi jaoks. »» 10.-11. september 2015. Rahvusvaheline ehitusnädal, mille raames toimub sümpoosion, ärikohtumised (kontaktkohtumised ilma lisatasuta) ja ettevõtete külastused. »» 28.-29. september 2015. EL-ASEAN toiduohutuse foorum. Foorum annab võimaluse kohtuda ja suhelda toidutööstuse ja valitsussektori oluliste tegijatega ASEANi regioonis ning annab hea ülevaate kogu toidutööstuse sektori turuvõimalustest

samuti on Malaisias palju välisettevõtteid. Infrastruktuur on hästi hooldatud, olemas on korralik teede, raudteede, sadamate ja lennujaamade võrgustik. Telekommunikatsiooniteenused on Malaisias kõrge tasemega ning ettevõtlust toetavad täielikult väljaarendatud tööstuspargid, sh vabakaubandustsoonid ja tehnoloogiapargid. Malaisias on noored ja haritud produktiivsed töötajad, kes oskavad mitut keelt, kusjuures inglise keel on kogu riigis laialdaselt kasutuses, eriti ärimaailmas. Aivar Maasik, Smackers OÜ: „Külastasin Malaisiat mai lõpus, EL-Malaisia Kaubandus-Tööstuskoda koostas kohtumiste programmi ja aitas igati kaasa visiidi õnnestumisele ning reis oli igati edukas. Oma toodete osas saime selguse, et Malaisias on nõudlus olemas, hinnatase on sobilik ning tooted maitsevad sealsele kliendile. Projekt jätkub ning kindlasti soovime uurida ka teiste

ASEANi riikide võimalusi oma toodete ekspordiks.“ Filipiinid

Filipiinide sisemajanduse koguprodukt kasv 2014. aastal oli 6,1 protsenti ning valitsuse eesmärk 2015. ja 2016. aastaks on 6-7 protsenti. SKP sõltub suurel määral teenuste sektorist, mis moodustab 57,1 protsenti majandusest ning majanduskasvu oluliseks vedajaks on eratarbimine. Filipiinidel on haritud noor ja inglise keelt kõnelev tööjõud. Sektorid, mis võiksid Euroopa ettevõtetele häid võimalusi pakkuda, on infotehnoloogia, taastuvenergia, infrastruktuuri investeeringud, tervishoiuteenused. Filipiinidel aitab Euroopa ettevõtteid EPBN (EU-Philippines Business Network), infot nende teenuste ja tegevuste kohta leiate kodulehelt aadressil www.epbn.ph Tai

Tai majanduse kõige suurema osa (38,1% SKPst 2013. aastal) moodustab tootmissektor. Sellele järgnevad teenused (25,7%), kaubandus (13,4%), transport ja kommunikatsioon (10,2%), põllumajandus (8,3%) ja ehitus ning kaevandamine (4,3%). Sektor, mis võiks Eesti eksportivatele ettevõtetele Tais erilist huvi pakkuda on masinatööstus, kuna Tai on suuresti sõltuv masinate impordist. Tai ettevõtted nii elektroonika- kui ka tekstiilitööstuse vallast vajavad kaasaegseid masinad, mida kohalikud ettevõtted piisaval hulgal toota ei suuda. 2013. aastal importis Tai masinaid 31,8 miljardi USD väärtuses. Investoritel tasuks uurida investeerimisvõimalusi Tai elektroonika-, keemia- ja plastitööstusesse ning kindlasti ka toiduainetööstusesse, sest tegemist on kasvava rahvaarvuga ja kasvava jõukusega riigiga. Tais aitab Euroopa ettevõtteid Euroopa Äri- ja Kaubanduse Assotsiatsioon (EABC), infot nende teenuste ja tegevuste kohta leiate kodulehelt aadressil www.eabc-thailand.eu

Liisi Kirschenberg

Rahvusvaheliste suhete projektijuht

juuni 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Innovatsiooniveerg

aar nädalat tagasi toimus esimene Garage48 Green Tech üritus. Osalesin seal lootusega, et leian eest palju toredaid keskkonnauuenduslikke ideid. Seal mõistsin aga selgelt oma eksimust – kui Eesti ühiskond tervikuna ei käsitle keskkonnauuenduste temaatikat piisava pädevusega, ei saa loota, et juhuslikult kokkutulnud erineva valdkonna inimesed lennult teemat haarata suudaks. Olen üllatunud, et näiteks väljendid „jäätmevaba tegevus“ ja „ringmajandus“ on nii paljude jaoks tundmatud terminid, mis on minu kui keskkonnateadliku ettevõtja jaoks kui A ja O. Garage48-le väljakäidud 35 idee ühisosaks ei olnud mitte innovatsioon vaid seotus loodusega (näiteks ilmaennustamine või loodusvaatlused). Enamik tegeles nn toruotsalahenduste ehk probleemide tagantjärele likvideerimisega (näiteks prügi sorteerimine, õhu puhastamine). Keskkonnaprobleemide vältimisega läbi uuenduslike lähenemisnurkade tegeles vahest mõni üksik. Eestis on vähe näiteid keskkonnainnovatsioonist

See peegeldab minu jaoks hästi seda, miks on meie ettevõtete hulgas nii vähe silmapaistvaid keskkonnainnovatsiooni näiteid. Jah, meil on mõned head näited nagu Ecoprinti keskkonnasõbralikud trükised, WerroWooli tselluvill või ToomTekstiili uus tootmisliin tekstiilikiu taaskasutuseks. Kuid Eesti ühiskonnal puudub veel juurdunud arusaam, et keskkonnainnovatsioon on lähiajal olulisim võtmesõna meie ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks välisturgudel. Pean silmas just radikaalseid, turgumuutvaid uuendusi, mis paljudes tegevusvaldkondades ees ootamas on. Minu jaoks on küsimus selles, kas Eesti ettevõtjad võiksid olla nende muutuste loojateks või hiljem järelejooksjateks? Mis on keskkonnainnovatsioon?

Minu jaoks tähendab põhjalik keskkonnainnovatsioon seda, kui mõni teenus või

funktsioon mõeldakse välja otsast peale, „disainitakse“ uuesti kogu oma funktsionaalsuses, lahenduses, süsteemis. Keskkonnainnovatsioon on see, kui võtame samaaegselt arvesse nii harmooniat meid ümbritseva keskkonnaga, meie harjumuspärase elustiili parandamise võimalusi (mitte vajadust minna ajas tagasi) kui ka majanduslikke huve. Hea näide on vahest see, kuidas Tesla tegeleb auto taasleiutamisega. Mind huvitab näiteks, kuidas saaks tagada, et minu riidekapi sisu oleks minu isikupära ja elustiili toetav, kuid oleks ka kooskõlas pideva materjaliringluse põhimõtetega? Või kuidas saaks nii, et toit minu laual vastaks minu maitse-eelistustele, aga ei mõjutaks negatiivselt keskkonda, kui ma pole valmis loobuma liha söömisest? Põhjalik keskkonnainnovatsioon on see, mis tegeleb uute ärimudelite, tarkade teenuste ja uute, mugavate ja kättesaadavate käitumismustrite loomisega. Keskkonnateadlik eluviis ja mõttelaad on oluline trend kogu maailmas ja pakub suurepäraseid ärivõimalusi. Keskkonnasõbralike toodete turg on kiirelt kasvav eelkõige Lääne-Euroopas; meil siin on see esialgu tuntav vaid teatud valdkondades nagu toiduainetööstus ja ehitussektor. Kui sulatame kokku keskkonnaekspertide teadmistepagasi, ettevõtja mõttelaadi ja Eesti IT-sektori pädevuse, võiksime maailmale pakkuda väga elujõulisi ja uudseid lahendusi. Aga saame seda teha vaid siis, kui tegutseme üheskoos sama eesmärgi nimel. Ettevõtjatel pole võimalik tegeleda põhjalikult keskkonnainnovatsiooniga, kui avalik sektor seda omalt poolt ei toeta ning vastupidi. Tarbijal tekib nõutu ja jõuetu tunne, kui kampaaniatega tõstetakse „teadlikkust“, kuid lahendusi pole. Lõpptulemusel lööme kõik käega ja lähme sama rada pidi edasi. Soovitused

Oma 6aastasest kogemusest keskkonnainnovatsiooni teemadel tahaksin anda

Mulle tundub, et sa ei tea, mis on keskkonnainnovatsioon

Ettevõtjatel pole võimalik tegeleda põhjalikult keskkonnainnovatsiooniga, kui avalik sektor seda omalt poolt ei toeta ning vastupidi. mõned soovitused, millest võiksime kogu ühiskonnas tervikuna lähtuda, et keskkonnainnovatsioonist võita.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juuni 2015

läbi võimalikult ulatusliku korduskasutuse jne. 3) Innovatsioon sünnib erinevate ideede, inimeste, kogemuste ja võimaluste sünergiast. Näiteks sünnivad suurepärased ideed siis, kui sulatada omavahel väikeste alustavate ettevõtete kavalad ideed ja suurte ettevõtete turujõud ja kogemus. Keskkonnainnovatsioon on Eesti ettevõtetes esindatud seal, kus jõuliselt on esindatud välisinvestori, välismaise suurkliendi või partneri sõna, mis esmapilgul meile arusaamatu võib tunduda. Head ideed muutuvad nähtavaks alles siis, kui olla avatud uutele mõtetele ja võimalustele. 4) Vaadelda tuleks kogu rahvusvahelist tarneahelat tervikuna, sest keskkonnaprobleemidel ja seega ka lahendustel puuduvad ettevõtte- ja riigipiirid. Paljud hinnas konkurentsivõimelised tooted ja teenused jõuavad meieni kehtivate globaalsete tarneahelate komplekslahendusena. Seega tuleks ka hinnas konkurentsivõimelisi keskkonnahoidlikke lahendusi otsida neid olemasolevaid tarneahelaid rakendades ja ümber kujundades, süsteemi läbi ja lõhki tundes. 5) Eestlase eelis lääneeurooplase ees on oskus võtta vajadusel haamri asemel telliskivi, et nael seina lüüa. Oleme väike riik ja läheneme lahenduste otsimisel teise nurga alt teisiti kui suurriigid. Meie IT-sektor on suuteline lahendama ära kavalalt probleeme, mida teised märgata ei oska. Küsimus on, kuidas märgata rahvusvahelistes tarneahelates neid infotõkkeid, mis võimaldaks keskkonnaprobleeme tõhusalt vältida.

1) Ärgem keskendugem heategevusele ja ühekordsetele projektidele või kampaaniatele, kuna need ei tekita püsivat muutust ega tegelikku väärtust. Keskkonnatemaatika tuleks võtta ettevõtte tegevuse põhifookusesse − alles siis hakkavad pinnale kerkima tõelised elujõulised lahendused. 2) Ei ole vaja liialt keskenduda sellele, mis on õige, mis vale, mis parem, mis halvem. Elutsükli arvutused võivad küll öelda, kas teksapükste väiksemat jalajälge loob orgaaniline puuvill või veevaba tootmine, kuid kiirmoe prob-

leemi see ikka ei lahenda. Keskkonnamõju küsimus on väga kompleksne ja iga lahendus suudab käsitleda vaid väikest osa tervikust. Oluline on mõista, mis on tervik, mille poole püüdleme ning liikuda selles suunas mõistlike, teostatavate kuid võimalikult pikkade sammudega. Minu jaoks annavad suuna kätte ringmajanduse ja funktsionaalse majanduse terminid – keskendumine teenuste ja kogemuste müügile toodete asemel; ületarbimise vältimine; materjalide pideva ringluse loomine läbi rahvusvaheliste tarneahelate; uue ressursikasutuse vältimine

Järgmise Garage48 ja teiste samalaadsete üritusteni, mis ideid käima aitavad tõmmata ja erinevaid kogemusi ja mõtteid kokku toovad!

Ann Runnel

juuni 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Kaubanduskoja liikmed

Parimad tugiteenuste hinnad ja tingimused saavutad ühisostudega aubanduskoja liige Outsourcing Partner OÜ (edaspidi OSP) on 2011. aastal loodud ettevõte, mille eesmärgiks on pakkuda ettevõtetele võimalust osta teenusena sisse erinevate põhitegevust toetavate valdkondade teenuseid ja kaupasid. Eriti atraktiivseks on kujunenud liitumine ühisostude tulemustega. Tänaseks on ühisostusid viidud läbi viies tugiteenuse valdkonnas: mootorikütus, sideteenused, büroovarustus, rehvid ja elektrienergia. Käimas on läbirääkimised tarnijate ja klientidega transpordi-logistika valdkonna ühisostu osas. Lisaks ühisostudele pakume erasektorile ka tugiteenustega seotud muid teenuseid, aga ka avalikule ja erasektorile kõiki riigihangetega seonduvaid teenuseid ning konsultatsioone, koolitusi, lihthangete ja hankemenetluste läbiviimist. Seni oli kõikidel soovijatel, alates füüsilisest isikust ettevõtjatest kuni suurettevõteteni, võimalik liituda tasuta juba läbiviidud ühishangetega. Sellest aastast oleme pakkunud võimalust ka eraisikutele liituda mootorikütuse ja elektrienergia ühisostuga. Jätkuvalt on juriidilisest isikutest klientide töötajatele ja pereliikmetele võimaldatud ühisostu tulemustega liituda. Paljud ettevõtted ei ole paraku üksi tegutsedes suutnud isegi elementaarsete ostude puhul (nt sõidukid, mootorikütus ja tarvikud, IT-tehnika, bürootarbed ja -seadmed või kindlustus-, side-, puhastusja reisikorraldusteenused) tagada parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Ühishangetes arvestatakse iga kliendi personaalsete vajadustega, koondades need terviklikuks hankeks. OSP puhul ei tehta klientidele klassikalisi personaalseid pakkumisi, sest ühisostuga saavutatud hinnad ja tingimused kehtivad kõikidele klientidele, olenemata firma suurusest, mahust või asukohast.

Kliendid saavad ise hinnavõrdlust teha

OSP-i uue kodulehe avamisega on nüüd võimalik nii äri- kui eraklientidel teha ise kiire hinnavõrdlus. Selleks oleme välja töötanud hinnakalkulaatorid enamikule tänaseks läbiviidud ühisostu valdkondadest. Kliendi tellimusel teeme juba detailsema ja täpseima võrdluse hetkehindade ja ühisostu hindade vahel ning nõustame. Lisaks on uuel kodulehel ühisostudega liitumiseks vajalikud juhendid videotena. Liitumisel puuduvad siduvad kohustused ning lahkumisel sanktsioone ei rakendata. Kõiki lepinguid on võimalik sõlmida digitaalselt otse ühishanke võitnud partneriga. Erandiks on elekter, kus OSP on vahendaja ning leping sõlmitakse läbirääkimiste käigus parima pakkumise teinud elektrimüüjaga. Ühisostude eelised

Ühishangete puhul on klientide konsolideeritud mahtude näol suurimaks eeliseks liitumisel just see, et mahuefekti ja professionaalse hankekorralduse abil tagatakse läbi võrreldavate pakkumiste ja riske võtmata erinevate kaupade ning teenuste soodsamad sisseostuhinnad ja parimad lepingutingimused. Lisaks on ettevõtetel võimalik kasutada oma vabanenud ressursse põhitegevusega seotud valdkonna arendamisele ning keskenduda oma konkurentsieelistele. Suuremad ettevõtted saavad vähendada ka tugiteenustega seotud püsikulusid. Seega saadakse majanduslik kasu outsourcing’ust peamiselt finants- ja ajaressursside kokkuhoiust ning professionaalsemast ja kvaliteetsemast teenusest. Eeliseks on loomulikult ka see, et ettevõte ise ei pea põhitegevust toetavate valdkondade arengutega pidevalt kursis olema ja

kogu nende probleemide juhtimisega tegelema. Senised tugiteenuste ühisostud (side, mootorikütus, büroovarustus, elektrienergia jne) on olnud edukad, seetõttu aina rohkem ühinevad ühisostudega ka suured ettevõtted. Mõned näited valdkonniti

Mootorikütusele kehtib meie klientidele Lukoili tanklates kombineeritud hinnaskeem, mis tähendab, et mootorikütustele E95 ja DK kehtib hinnakombinatsioon: baashind + marginaal, kusjuures on tagatud minimaalne allahindlus kehtivast postihinnast -5,5 s/l. Kusjuures kütuse ostmisel kehtib see hind kombineeritud hinnakujundusest, mis on kliendile tankimisel soodsam. Tänu sellisele hinnakombinatsioonile oli tegelik soodustus 2014. aastal 7,6 senti liitri kohta. Sellise kombinatsiooni juures ei saa meie klientidele kunagi postihinnad olla üheski tanklas erinevad.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juuni 2015

Hea teada Tänaseks on tõestatud, et koostöö ühisostude läbiviimisel erasektoris on võimalik. Ühisostudega saavad kliendid läbi võrreldavate pakkumiste ning arvestades turul valitsevat konkurentsiolukorda, lisandväärtust mahuefektiga saavutatud parematest sisseostuhindadest ning lepingu tingimustest. Seda enam, kui kõik tugiteenused saab soodsalt ühest kohast ja kogu eeltöö on ära tehtud.

Bürootarvete valdkonnas kehtib OSP klientidele hinnagarantii. Seega tegelikult ei olegi OSP ühishanke tulemustega seoses mingit võrdlusmomenti vaja tekitada, sest Orient Kontorikaubad AS on kohustatud parimat hinda pakkuma! Pigem on kliendi jaoks hinnavõrdlus vajalik selleks, et juhul kui mingi toote/teenuse hind on kallim kui teil tänase tarnijaga, siis oskaks klient sellele tootele tellides juba nõuda hinnagarantiid. Sidevaldkonnas – mobiil-, andme- ja tavatelefoniside on ühisostu partneriks valitud Elisa Eesti AS. Lisaks väga atraktiivsetele ühikuhindadele − kõnehind 0,01 eurot/min olenemata võrgust ja operaatorist, SMSi hind 0,02eur – pakutakse kliendi soove ja vajadusi arvestades väga soodsaid ja läbimõeldud mobiiltelefoni andmesidepakette. Kuumaksed, grupisisesed kõned, numbrite vahetus/liitumised, on meie klientidele tasuta. Sidevaldkonnas on väga oluline teha hinnavõrdlus ja seda

siis spetsialistil, sest reeglina jäävad mittespetsialistina nägemata alternatiivsed lahendused nii mobiil-, tavatelefoni- kui ka andmeside osas, mis omakorda tagavad tihti märkimisväärse kokkuhoiu. Seda enam, et kõneminutid, millele peamiselt rõhutatakse, moodustavad kliendi arvetest väikese osa. Elektrienergia ühisostu teenus nii avalikule kui ka erasektorile, ja sellest aastast ka eraklientidele, sisaldab kliendi elektrienergia ostustrateegia väljatöötamist ja elektrienergia pakkumiste võtmist soovitud perioodiks sh läbirääkimisi, kliendi nõustamist paketi valikul ja lepingu sõlmimisel elektrimüüjaga, ning lepingu kestel turuolukorra monitooringut. Samuti sisaldab teenus elektrienergia lepingu tähtaegade järgimist eesmärgiga tagada kliendile lepinguline elektrienergia ostmise järjepidevus. Turuolukorra montooring tähendab kliendi poolt sõlmitud elektrilepingu kestel ja soodsa turuolukorra tekkimisel kliendi nimel uute elektrienergia

pakkumiste võtmist eesmärgiga saavutada kliendile soodsamad elektrienergia ostuhinnad. Kogu info on kättesaadaval OSP uuel kodulehel www.osp.ee, kus saate täpsemalt OSP-i tegemistega tutvuda.

Heiki Rits

Juhatuse liige

Outsourcing Partner OÜ

juuni 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

Kaubanduskoda

Kaubanduskoda avas suvise spordihooaja

aubanduskoda on pidanud alati väga oluliseks võimaluste loomist ettevõtjate omavaheliseks suhtluseks. Selleks korraldatakse lisaks töistele üritustele-koolitustele ka meelelahutuslikke kokkusaamisi. Nendest kahe sportlikuma liikmeürituse, tennise- ja golfiturniiriga, juhatame traditsiooniliselt sisse oma suvehooaja. Tenniseturniir

Kaubanduskoja tenniseturniir toimub Pärnu tenniseväljakutel igamehe paarismängu vormis, kus nii paarid kui turniiritabel loositakse kohapeal kõikide osalejate juuresolekul. Et võistlema satuksid võrdse tasemega paarid, on eelregistreeritud võistlejad eelnevalt jaotatud seniste tennisetulemuste põhjal tugevusgruppidesse. Kuna sel moel satuvad kokku mängima väga erineva taustaga ja erinevate elualade esindajad, lisab see võistlusmomenti ka suurepärase võimaluse omavahel suhelda ja leida uusi

koostööpartnereid ning mõttekaaslaseid. Just sellisel moel juhtusid kokku mängima ka Leev Kuum ja Alla Shilenok, kes pakkusid vaieldamatult selleaastase põnevaima ning kohapeal enim kaasa elatud mängudeseeria. Tennisepaar, kelle tegi ainulaadseks nende rekordiline 65-aastane vanusevahe, mängis end lohutusturniiri finaalis auväärsele teisele kohale, näidates kõnekalt , kuidas hea meeskonnatöö puhul pole vanus mingi küsimus. Tänavu toimus Kaubanduskoja tenniseturniir juba 19. korda, olles seega ettevõtjate seas kanda kinnitanud kui korraliku kvaliteedimärgiga ja oodatud spordisündmus. Turniiri peaorganisaator, Kaubanduskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda ütleb võistluse populaarsuse kohta järgmist: „Hea meel on näha, et Kaubanduskoja tenniseturniiril osaleb igal aastal suurearvuline mängijaskond. Seda vaatamata rohketele turniiridele, mis suvel

harrastusmängijatele toimuvad. Ilmselt on selle põhjuseks üritusel valitsev hea ja sõbralik õhkkond, heas mõttes ootamatusi ja üllatusi pakkuv võistlussüsteem ning turniiri korralduslik pool, mis teeb mängijatele osalemise meeldivaks. Suur tänu ka sponsoritele, kes on katnud auhinna- ja karastusjookide laua!“ Kaubanduskoja 19. tenniseturniiri üldvõitjateks krooniti Janar Kalmus (Elektrum Eesti OÜ)/ Evelin Kanter (Arco Vara AS), kes alistasid tasavägises finaalis paari Peeter Sergo (Silberauto)/ Andras Kaasik (Baltwood AS), Kolmandale kohale tulid Martin Villig (Mobi Solutions)/ Sirje Peetri (Arco Vara AS). Golfiturniir

Kui Kaubanduskoja tenniseturniir peab järgmisel aastal juubelivõistlust, siis golfiturniiri näol on tegemist oluliselt värskema spordiüritusega, mis toimus sel aastal alles

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juuni 2015

Täname ka meie häid koostööpartnereid: Euronics, Saku Õlletehas, Silberauto, Taktikalise Laskmise Keskus, Dermoshop, Estonia Medical Spa, Stillabunt, Nordic Hotel Forum, Suuresta Golf, A. Le Coq.

teist korda, ent tõi vaatamata väljas möllavale marutuulele Suuresta Golfikeskuse pilgeni golfisõpru täis. Võrreldes teiste samalaadsetega on Kaubanduskoja golfiturniiri näol tegemist üsna ainulaadse võistlusformaadiga, kus korraga saavad osaleda nii kogenud golfimängijad kui ka need, kellel võistlus alles esimeseks kokkupuuteks golfiga. Sedalaadi turniirikorraldust kiitis ka eelmise aasta võidukarika ja sel aastal teise koha koju viinud Directo OÜ võistkonda kuuluv Helen Pastarus „Osalesime Directo tiimiga Eesti Kaubanduskoja golfiturniiril juba teist korda. Nagu eelmisel aastalgi, olid ilmastikutingimused ka sel aastal mängijatele ekstreemsed, kuid see-eest oli üritus ise väga tore ja meeldejääv. Meie tiimi liikmetele, kes esmakordselt golfiga tutvust tegid, meeldis võimalus proovida erinevaid golfilööke ning panna ennast proovile väikesel võistlusel.“

Selleaastase meeskondliku golfiturniiri võitis Advokaadibüroo Sirel & Partnerid meeskond koosseisus Jüri Sirel, Kalle-Kaspar Sepper, Kristel Valk ja Rajar Miller. Teisele kohale tuli esimese golfiturniiri võitja Directo OÜ (meeskonna koosseis: Helen Pastarus, Kete Rosenperk, Evelin Peda, Natalja Gnatjuk ja Anita Tiirmaa) ning kolmanda koha võttis endale Grant Thornton Rimess OÜ meeskond (Anastasia Borovaja, Aivar Kangust, Inna Lisitsin ja Elisabeth Niinepuu). Lisaks anti välja ka rohkelt eriauhindu. Suuresta Golfikeskuse perenaine ja Kaubanduskoja golfiturniiri üks korraldajatest Anneli Männapsoo julgustab inimesi golfimängu mitte kartma ja ka turniirivälisel ajal rajale kätt proovima minna. Algajatel soovitab ta esmakordsel golfiväljakutega tutvumisel kindlasti kolleegid kaasa võtta, nii on esimene kokkupuude lihtsam ja lõbusam. On ju golfimäng lisaks

mõnusale spordialale ka sotsiaalne mäng, kus hea võimalus sõprade-kolleegidega vabas õhus maailma asju arutada. Kaubanduskoda tänab kõiki võistlejaid, kaasaelajaid, korraldajaid ja koostööpartnereid ning loodab teie kõikidega kohtuda juba 29. augustil Tallinna Loomaaias, kus lükkame üheskoos hoo sisse uuele ärihooajale!

Lilian Urba

Projektijuht

juuni 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

koda kutsub osalema

Finantskoolitus firma võtmeisikutele II J

ätkame kevadel alanud finantskoolituste tsüklit teise osaga, mis keskendub kuluarvestuse, eelarvestamise ja rahastamisega seotud küsimustele. Seminaridel toetutakse koolitustsükli esimeses osas omandatud teadmistele ja eelkõige on need mõeldud neile firma võtmeisikutele, kellel puudub finantsalane eriharidus. Seminaridel kasutatakse praktikas korduvalt järele proovitud metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks. Koolitustsükli teine osa toimub 6. oktoobril, 3. novembril ja 3. detsembril 2015 kell 11.00–16.15 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17). Koolituse läbinutele väljastatakse sellekohane tunnistus.

Koolitaja Margus Tinits on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige ja vandeaudiitor. Ta on tegelenud finantskoolituste läbiviimisega alates 1992. aastast. Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: • • •

Kuluarvestus (6. oktoobril) Eelarvestamine (3. novembril) Rahastamine: laenud ja omakapital (3. detsembril)

Kolmepäevase koolituse osalemistasu on kaubanduskoja liikmetele 235 eurot ja mitteliikmetele 470 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -5%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõunad ja kohvipausid.

Info ja registreerimine: Toomas Hansson Tartu esinduse juhataja e-post: toomas@koda.ee tel: 744 2196

Ukraina ettevõte otsib Eestist koostööpartnerit Ettevõte otsib koostööpartnereid, kes oleksid huvitatud nende toodetest. Võtke meiega ühendust, et arutada erinevaid koostöövõimalusi! Kontakt: Andrii Kushyk Tegevjuht Tel/faks: +38 (04641) 31228 E-post: kushyk@pksp.com.ua Veebileht: www.pksp.com.ua

Ukraina ettevõte ООО «Папернянский карьер стекольных песков (Papernia kvartsliivakarjäär) toodab ja tarnib rikastatud kvartsliiva marke ПК-070-З (Fe2O3 - 0,070%) kuni ПК015-З (Fe2O3 - 0,015%), mille niiskussisaldus on 0,5 kuni 7 protsenti. Liiv sobib kasutamiseks aknaklaaside, laboratooriumiklaaside, meditsiiniliste klaaside, klaasnõude, keraamiliste plaatide, keraamika, ehitussegude jms tootmisel.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juuni 2015

uued liikmed Harjumaa ja Tallinn AFFECTO ESTONIA OÜ

www.affecto.ee

Programmeerimine. Muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused. Arvutialased konsultatsioonid.

AMARANTEST AS

www.amarentest.eu

Veoste ekspedeerimine, logistika. Eksport-import.

ATLAS TEHNIKA OÜ

www.atlas-tehnika.ee

Ehitusmasinate müük ja remont.

BAMBOO GROUP OÜ

www.bam-boo.eu

Mobiilsidet täiendavad teenused. Pilveteenuse pakkumine. Mobiilitarkvara väljatöötamine.

BANE ROCO OÜ

www.turbo.ee

Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük.

DECOR DISTRIBUTION CENTER OÜ

Dekoratiiv- ja disainikaupade müük.

E.W. OÜ

Raamatupidamisteenused.

EASY STAY HOSPITALITY GROUP OÜ

www.uniquestay.com

Hotellid. Restoranid jm toitlustuskohad. Saunade, solaariumide ja massaažisalongide tegevus.

EMPATRAX OÜ

www.invaabi.ee

Ortopeediliste ja invaabivahendite tootmine, müük ja laenutus.

ENERGIATEHNIKA OÜ

www.energiatehnika.ee

Elektriajamite ja tööstusautomaatika, mõõteriistade ning taastuvenergia süsteemide projekteerimine ning seadmete müük.

ESTEX INVESTMENT OÜ

www.estex.com

Kõrgtehnoloogiliste meditsiini-, kosmetoloogiliste ja spaaseadmete müük.

EURODIRECT OÜ

Spetsialiseerimata hulgikaubandus. Elektriliste kodumasinate hulgimüük. Mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine.

GREEN NATURE OÜ

www.greennature.ee

Eestimaise kosmeetika tootmine (kreemid, kuivõlid, kehaõlid, juusehooldus jne.)

GROUP LOGISTICS OÜ

www.grouplogistics.eu

Kaubavedu maanteel. Veoste ekspedeerimine. Mujal liigitamata veondust abistavad tegevused.

HEKK OÜ

www.hekkpipe.com

Vesipiipude ja vabaajatoodete tootmine ning müük.

JIV SPORT OÜ

www.jivsport.com

Spordirõivaste tootmine ja müük. Iluuisutamise ja tantsutarvete müük.

KOIRANEN GP OÜ

www.koiranengp.com

Vormeli võidusõidu professionaalne meeskond.

LEMOINE ESTONIA OÜ LINETTE RETAIL OÜ

Puuvillast toodete tootmine ja müük shpuviilast vatipadjad. www.linette.ee

NEOFISH OÜ

Rõivaste jaemüük spetsialiseeritud kauplustes. Rõivaste ja rõivalisandite hulgimüük. Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine. Kala külmutamine, soolamine.

NOVAIMPEX OÜ

www.novaimpex.ee

ONSITE OÜ

www.onsite.ee

OPETRON OÜ

Transport maanteel.

Muu kinnisvarahaldus või haldusega seotud tegevused.

PROGRESSOR ÕIGUSBÜROO OÜ

www.progressor.ee

Õigusabi andmine tsiviil-, kaubandus-, kriminaal- ja haldusõiguse valdkonnas.

RESET EESTI OÜ

www.reset.ee

E-kaubandus.

SNAKIT FOODS OÜ

www.snakitfoods.com

Kuivatatud lihast snäkkide tootmine.

TOP CREDIT OÜ

www.topcredit.ee

Finantsteenused.

TOP TRANSFER AS

www.toptransfer.ee

Muude mujal liigitamata finantsteenuste osutamine v.a kindlustus ja pensionifondid.

VISAHING DESIGNER AGENCY OÜ

www.facebook.com/visahing.eu

Arhitektuurne projekteerimine. Kinnisvara arendus, ehitusmaterjalide vahendus.

www.lingalaid.ee

Klaasplasttoodete tootmine. Veesõidukite ja tarvikute tootmine ja müük. Masinaosade tootmine. Paadiosade ja treilerite müük.

Jõgevamaa LINGALAID OÜ

PÄRNUMAA

Pärnumaa

BIO MOBITEK OÜ OGEL OÜ

Keskkütteradiaatorite ja keskkütte-kuumaveekatelde tootmine. www.ogel.ee

Metallkonstruktsioonide valmistamine ja paigaldamine sh piirded, trepid, aiad, varikatused, hoonete konstruktsioonid ja muud metallitööd.

www.velled.ee

Valgustite hulgimüük, valgustite maaletoomine, jõuluvalgustid. Kaubanduskettide varustamine.

EVOCON OÜ

www.evocon.com

Programmeerimine. Tarkvara Evocon arendamine, parendamine ja turundamine.

KAVERTENT OÜ

www.kavertent.ee

Muude valmis tekstiilitoodete tootmine.

SALENDER OÜ

www.salenderfurniture.com

Mööbli tootmine vastavalt tellimustele. Elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Mööbli paigaldus.

www.vmu.ee

Kaupade vahendamine ja teenuste osutamine põllumajandusettevõtetele (söödatootmisteenus, vilja kuivatamisteenus jt). Maheliha tootmine.

RAPLAMAA

Raplamaa

VELLED OÜ

TARTUMAA

Tartumaa

VÕRUMAA

Võrumaa

VÕRUMAA MASINAÜHISTU TuÜ

juuni 2015

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja

juunikuu juubilarid 50 WENDRE AS liige alates 1998 25 FENESTRA AS liige alates 1994 MEP TRANS AS liige alates 1995

RAKENDUSGEODEESIA JA EHITUSGEOLOOGIA INSENERIBÜROO OÜ liige alates 1996 ROTAKS-R OÜ liige alates 2010 SVERIX AS liige alates 2008 15

NOVARC GROUP AS liige alates 2009

AEROGISTICA OÜ liige alates 2011

ALSTOM ESTONIA AS liige alates 2006

ART KONVERENTSITEHNIKA OÜ liige alates 1999 BALTIC AGRO AS liige alates 1999 HJ-KAUBANDUSE OÜ liige alates 2000 PALGARDI KRAANA OÜ liige alates 1998

ANDROVER OÜ liige alates 2006 DBG TIMBER &STONE OÜ liige alates 2003 DIAMANTEK OÜ liige alates 2005 E.R.S. AS liige alates 2010

ESTONIAN CELL AS liige alates 2005 INLEX CONSULTING OÜ liige alates 2007 KIILTOCLEAN OÜ liige alates 2003 MASSUNO OÜ liige alates 2010 TELEMARK HULGI OÜ liige alates 2011 VRHL OÜ liige alates 2004

RNF EUROPE OÜ liige alates 2011 5 ALUVER TOOTMINE OÜ liige alates 2014 BFP GROUP OÜ liige alates 2014 FAGEL INDUSTRIAL OÜ liige alates 2014 FAVORIT GROUP OÜ liige alates 2011

10 ALFAFISH OÜ liige alates 2005 NORDIC HOTELS OÜ liige alates 2007 NORDLAND OÜ liige alates 2013

juulikuu juubilarid 60

EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING liige alates 2002

ADVOKAADIBÜROO KÜLLIKE NAMM OÜ liige alates 2012

55 TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS liige alates 1961

EESTI AVIOKÜTUSE TEENUSTE AS liige alates 2014

FOCUS DATABASE OÜ liige alates 2012

JUHANI OÜ liige alates 1997

HECKSHER EESTI OÜ liige alates 2013

MARGON OÜ liige alates 2011

LDIAMON AS liige alates 2009

NCC ELAMUARENDUS OÜ liige alates 2015

SILSTEVE AS liige alates 2006

PROGRESSOR ÕIGUSBÜROO OÜ liige alates 2015

RA SUN OÜ liige alates 2013

KAURITEL OÜ liige alates 2007

ADVOKAADIBÜROO ANDRESSON CONSULTING NETWORK OÜ liige alates 2012

NBI LOGISTIC AS liige alates 2002

CITADELE BANKA EESTI FILIAAL AS liige alates 2011

BASSEINITEHNIKA AS liige alates 1996

NEVOTEX EESTI OÜ liige alates 2001

ESTVALVE OÜ liige alates 2012

CARRING AS liige alates 1992

RESTEH OÜ liige alates 2008

GEACOM OÜ liige alates 2012

HALVER MÖÖBEL OÜ liige alates 2010

RESTOR AS liige alates 1996 20

ITHAL NÕUKOJA AS liige alates 2001 LOGOMARK OÜ liige alates 1996 SANDMANI GRUPI AS liige alates 1996 TÖÖRIISTA & TEHNIKA OÜ liige alates 2003

BDA CONSULTING OÜ liige alates 2006 CENTRALE BALTIC OÜ liige alates 2010 ESMANTON OÜ liige alates 2012

ITELLA SMARTPOST OÜ liige alates.2015 JOYFUL PARTNERS OÜ liige alates 2014 LINNA EKRAANID OÜ liige alates 2013

SIA GRUNDFOS PUMPS BALTIC EESTI FILIAAL liige alates 2001 VIRU INTERNATIONAL OÜ liige alates 2011