Teataja nr 7 2015

TEATAJA I G A L I I G E L O E B! I L M U B A A S TA S T 19 2 5

A U G U S T 2 0 15

Toomas Luman: Ettevõtlik vaim ja meelelaad peavad saama vabalt realiseeruda lk 7

Kuidas võlga lihtsamalt kätte saada lk 13

Kreekast, võlgadest ja kultuurist lk 14

Uuel hooajal alustab Ekspordi Akadeemia

(C) ALESSIOPARATORE78 | DREAMSTIME.COM

lk 20

Maksuametile tahetakse anda rohkem õigusi lk 9

MESSUKESKUS HELSINKI PROGRAMM AUGUST-DETSEMBER 2015

Küllaga häid põhjuseid Soome sõiduks!

Helsingi Messikeskus on Soome suurim messide ja kongresside toimumiskoht, mis on tuntud oma professionaalsete ürituste ja teeninduse rahvusvahelise taseme poolest. Helsingi on meeldivalt lähedal ja messikeskus külastajale kergesti leitav.

Tere tulemast!

28.–30.08. Forma sügis – kingitused, sisustustarvikud, tervise- ja loodustooted, moetooted 09.–13.09. Habitare – mööbel, sisekujundus, disain

Valgus – valgustuse erialamess

ArtHelsinki – kaasaegne kunst Antiigimess

HifiExpo - kvaliteetpilt ja heli 10.-12.09. MAXPO – maaehituse, teedekorrashoiu ja keskkonnahoolduse masinate mess Hyvinkääl 23.–24.09. Äriteenuste päevad – ärikingitused, kontoritarbed, infoedastus ja kommunikatsiooniseadmed

easyFairs® Esimies & Henkilöstö ja Meeting & Events - personal, äri-ürituste korraldamine 06.-08.10. TEHNOLOOGIA15

Automaatika – Läänemere-piirkonna suurim automaatika-sündmus

Elkom – professionaalse elektroonika mess

Hüdraulika & pneumaatika – masinaehituse erialamess

MecaTec – masinaehituse erialamess

FinnTec – metalli- ja masinatööstuse mess

ToolTec – tööstustööriistade mess

JoinTec – liitmis-, lõike- ja keevitusmess

07.-08.10. easyFairs® EMPACK - pakendimess

easyFairs® SISELOGISTIKA 16.–18.10. I LOVE ME: Ilu, Mood, Tervis, Ehted & kellad, Loomulik 16.-17.10. Soome Kosmetoloogiapäevad - erialakülastajatele 22.–25.10. Helsingi raamatumess

Vein, toit ja hea elu – veini- ja toidusõprade mess 30.10.–1.11. DigiExpo –meelelahutuselektroonika, pildid, mängud 30.10.–1.11. Skiexpo – talisport

BoardExpo – lumelauamess

Jäähoki ja saalihoki 06.–08.11. ELMA – maamess Metsamess Käsitöömess

OutletExpo – tarbekaupade müügimess 07.-08.11. Lemmikloomad 13.-15.11. Farmaatsiapäevad 18.-20.11. Kinnisvara

Värv ja Pind – värvimine, pinnatöötlus, korrosioonitõrje, fassaadid

FinnSec – Põhjamaade aasta tähtsaim turvamess

ParkTek – parkide ja avaliku ruumi hooldus

AudioVisual – AV-tehnika erialamess 19.-21.11. Hambaarstide päevad 1.–2.12.

Studia – haridusmess edasiõppijaile 2.-4.12.

Loomaarstide päevad 5.–6.12.

Soome Kennelliidu Koertemess ja näitus

Messukeskus Helsinki esindaja Eestis – Profexpo OÜ Info, kutsed, messikülastuspaketid.

Tel 626 1347, info@profexpo.ee, www.profexpo.ee/ messukeskus

Koda kutsub osalema Liikmeüritused 29. 08 Ärihooaja 2015/2016 avamine (lk 36)

Tallinna Loomaaias (Paldiski maantee 145, Tallinn)

Info: Lilian Urba • lilian@koda.ee • 604 0087 Ekspordi Akadeemia 16. 09 Hommikukohv Tai aukonsuliga Eestis Enn Pantiga (lk 17)

Restoran Senso, Olümpia hotell (Liivalaia 33, Tallinn)

Info: Egeth Küppar • egeth@koda.ee • 604 0080

Mida tuleb silmas pidada töölepingu muutmisel

12

30

Kuidas võlga lihtsamalt kätte saada?

Miks ja kuidas kujundada Skandinaavialikku töökeskkonda

13

Energia ja ehitus 17. 09 Seminar „Elektri- ja soojusenergia väiketootmine energiaühingulise mudelina“ (lk 33)

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Lea Aasamaa lea@koda.ee 604 0081 28. 09 Seminar Tartus „Uuest ehitusseadustikust tulenevad muudatused“ (lk 4)

Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)

Info: Toomas Hansson toomas@koda.ee 744 2196 13. 10 Seminar „Uuest ehitusseadustikust tulenevad muudatused“ (lk 4)

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Toomas Hansson toomas@koda.ee 744 2196

Kas Eesti tööinimese kogutud maksude eest on õiglane kreeklasi toetada? 14

Muud koolitused 25. 09 Seminar „Kas korruptsioon võib olla ohtlik teie ettevõttele?“ (vene keeles) (lk 33)

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Hind: tasuta, vajalik eelregistreerumine

Info: Margus Ilmjärv margus@koda.ee 337 4950 6. 10 Finantskoolitus firma võtmeisikutele II (lk 33)

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Toomas Hansson toomas@koda.ee 744 2196

EESTI KAUBANDUSTÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

TEATAJA TOIMETUS Kaidi Talsen Tel: 604 0085 E-post: kaidi@koda.ee Kujundus: Director

Töökohapõhine õpe saab hoo sisse

26

28 Maksuametile tahetakse anda rohkem õigusi

9

ENTERPRISE EUROPE NETWORK

Võla sissenõudmiskuludele seatakse ülempiir

11

AUTOKUNSTI TEOSED.

GHIBLI, QUATTROPORTE, GRANTURISMO JA GRANCABRIO. JUBA ÜLE 100 AASTA ON MASERATI OLNUD TEERAJAJAKS AUTOKUNSTI ALAL – SEDA NII DISAINI, KVALITEEDI KUI SÕIDUMÕNU OSAS. TÄNA KUULUVAD MASERATI MUDELIVALIKUSSE SPORTLIKUD JA LUKSUSLIKUD GHIBLI, QUATTROPORTE, GRANTURISMO JA GRANCABRIO. NEED SÕIDUKID PAKUVAD DISAINIGURMAANIDELE SILMAILU, SÕIDUENTUSIASTIDELE SÕIDURÕÕMU NING LUKSUSE ARMASTAJATELE ÜLIMAT MUGAVUST. SILBERAUTOL ON HEA MEEL OLLA AUTOKUNSTI AMETLIKUKS MAALETOOJAKS EESTIS. AVAME UUE SALONGI SEPTEMBRIS 2015. TULE TUTVUMA! GHIBLI DIESEL - KESKMINE KÜTUSEKULU: 5.9 L/100 KM - CO2-EMISSIOON: 158 G/KM. QUATTROPORTE S Q4 - KESKMINE KÜTUSEKULU: 10,6 L/100 KM - CO2-EMISSIOON: 246 G/KM. GRANTURISMO SPORT MC AUTO SHIFT - KESKMINE KÜTUSEKULU: 14,3 L/100 KM - CO2-EMISSIOON: 331 G/KM. GRANCABRIO MC - KESKMINE KÜTUSEKULU: 14.5 L/100 KM - CO2-EMISSIOON: 337 G/KM

SILBERAUTO EESTI AS Peterburi tee 50a, Tallinn Telefon: 6056 950

E-post: ylemiste@silberauto.ee WWW.SILBERAUTO.EE/MASERATI

J U H T K I R I

Ettevõtlikku ärihooaega!

HILJUTI KÜSIS üks kõrge ametnik minult, mida ettevõtjad algavalt ärihooajalt ootavad?

Vastasin seda, mida sellistel puhkudel olen üsna sageli ütlema pidanud – et saaks tegeleda ainult ettevõtlusega ja ei peaks pidevalt kuulma, kuidas mõnda regulatsiooni jälle muudetakse või maksutõusu kavandatakse. Teisisõnu – riigi poolt vähem ettevõtlusesse sekkumist. Järgnes täpsustav küsimus, kas siis midagi paremaks ei soovitagi muuta. Nii tuli jälle selgitada, et ettevõtja ja ametniku vaatest ei pruugi sõnadel „paremaks muuta“ olla sama tähendus. Kui ettevõtja näeks selle taga võimalikult vähest

Ettevõtjad ootavad, et saaksid tegeleda ettevõtlusega ja ei peaks pidevalt kuulma, kuidas mõnda regulatsiooni jälle muudetakse või maksutõusu kavandatakse.

Soovime ettevõtjatele, et suudaksite olla senisest efektiivsemad, kulutada vähem ressurssi rohkema saavutamiseks, viia ellu ideed, mis aitavad kasvatada teie ettevõtte konkurentsivõimet nii kodumaal kui piiri taga. bürokraatiat, lihtsat ja kiiret asjaajamist, tõhusat riigiaparaati või kvaliteetset ja arendavat hariduskeskkonda, siis kõik ametnikud ei pruugi seda nii näha. Nende poolt vaadates võib (ja ajalugu on seda ka tõestanud) sõnal „parem“ olla hoopis teistsugune tähendus ning selle sünonüümiks võib olla täpsus, detailsus, kodifitseerimine, uute riskidega arvestamine jne.

Alati tekib ka küsimus − kelle jaoks parem?

Enamasti tähendab parem seda, et midagi

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

muudetakse nii, et suurenevad ikka n-ö nõrgema poole õigused ja kasvavad ettevõtja kohustused.

Olgu selleks nn nõrgemaks pooleks siis tarbijad, töötajad, võlausaldajad, vähemusosanikud või mõni teine grupp, kellele tunnetuslikult võidakse liiga teha ja kelle kaitsmise nimel tuleb võidelda.

Selline võitlusmoment tekib küll tihemini poliitikutel kui ametnikel.

Seega tuleb millegi paremaks muutmisega ning selle soovimisega üsna ettevaatlik olla, ning pigem vaadata igapäevaselt, et midagi hullemaks ei läheks, ja et riigi sekkumine ettevõtlusesse ei kasvaks, ei regulatsioonide kaudu ega turuosalisena. Näiteks tuleks pakkuda teenuseid, mille osas turul tõrked puuduvad. Selliseid soove tekib ikka ja jälle, kus riik või kohalik omavalitsus otsustab oma allasutuste kaudu, nõrgemate kaitsmise ettekäändel, ise mõnd teenust pakkuma asuda, olgugi, et tegelikud probleemid võivad olla sootuks mujal ja sellise „kaitsmisega“ sekkutakse hoopis hullemini vaba ettevõtluse toimimisse. Paremal juhul võivad selle tulemuseks olla lihtsalt lokaalsed turumoonutused, kuid halvemal juhul olukord, kus mõni ärimudel või tegevusvaldkond enam vabalt eksisteerida ei saagi.

Ehk võiks seega vahelduseks ettevõtlust puudutavalt reguleerimiselt hoogu maha võtta ning suunata auru enam suurtele teemadele – nt haldusreformile või riigipidamise tõhustamisele.

Eelmisel aastal kasvas keskvalitsus jälle mõnesaja inimese võrra, kuigi eesmärgiks on seatud vastupidine tendents, mis oleks korrelatsioonis vähemalt tööealise rahvastiku vähenemisega.

Haldusreformiga on olukord mõnevõrra küll parem ning loodetavasti saavad kavad järjest konkreetsemaks ja arutelud jätkuvad konstruktiivsetena, populismi langemata.

Paremini ei pruugi alati tähendada, et see saavutatakse suure arendamise või muutmise tulemusena. Vähemalt mitte siis, kui räägime õigusloomest või riigiaparaadist. Pigem tähendab paremini seda, et asjad toimuvad läbimõeldumalt ja tõestatud vajadusest lähtuvalt. Paremini tegemine võib sageli tähendada ka vähem tegemist!

Kaubanduskoja liikmetele soovin algavaks ärihooajaks samuti, et suudaksite olla senisest efektiivsemad, kulutada vähem ressurssi rohkema saavutamiseks, viia ellu ideed, mis aitavad kasvatada teie ettevõtte konkurentsivõimet nii kodumaal kui piiri taga ning, et teeksite seda kõike koos meiega.

Mait Palts Peadirektor

(C) ERROR13 | DREAMSTIME.COM

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

KAUBANDUSKODA

Soodsa ettevõtluskeskkonna nimel

TOOMAS LUMAN

Kaubanduskoja juhatuse esimees

Kaubanduskoja missiooniks on aidata kaasa sellele, et Eestis oleks sõbralik ja tugev ettevõtluskeskkond, et kõigil ettevõtjatel, sõltumata tegevusvaldkonnast, suurusest või sihtturust oleks siin hea tegutseda ja areneda.

M

eil ei ole õigust valida, millist ettevõtlust eelistada või millist vältida. Ettevõtlik vaim ja meelelaad peavad saama vabalt realiseeruda, sest vaid siis on võimalik kasvatada nende inimeste osakaalu ühiskonnas, kes panevad aluse uute väärtuste loomisele ja aitavad ühiskonda edasi viia. Kaubanduskoda on toetanud neid põhimõtteid kogu senise tegevusaja jooksul ning jätkab seda joont ka edaspidi, sõltumata sellest, mitmendat ärihooaega me parajasti avame.

Millised on olulisemad teemad Kaubanduskojale ja tema liikmetele algaval ärihooajal?

Mäletatavasti panime aasta tagasi Vabaõhumuuseumis toimunud järjekordse ärihooaja avamise ürituse käigus alguse ettevõtmisele, mis läks ajalukku. Ligemale 1300 allkirjaga

ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste ühispöördumine sai esitatud Riigikogule, kes selles väljendatud põhimõtted seadusesse vormis. See oli esimene seadusesse jõudnud taoline pöördumine, mille üle võisid kevadel rõõmustada nii ettevõtjad kui ka poliitikud. Viimaste seadusemuudatuste ajal on sellest põhimõttest seadusandja ka kinni pidanud. Kuigi maksumuudatused, ja veelgi enam, maksude kergitamine ei ole enamasti kellelegi meeltmööda, on senised muudatused tehtud siiski võtmes, et nende vastuvõtmise ja rakendumise vahele jääks enam kui pool aastat. See oli ka pöördumise keskne eesmärk. Loodame, et sellest peetakse kinni ka edaspidi.

Tegemist oli olulise saavutusega, kuid tööd tuleb uuel hooajal teha veel palju, sest teemasid, mis Kaubanduskojale olulised, jagub – alates riigihangetest, maksupoliitikast kuni haldusreformi ja keskkonnapoliitikani ning unustamata sealjuures ka haridust, selle kvaliteeti, kättesaadavust ja tööturu ootustele vastavust.

Riigihangete uus seadus on koostamisel ning ettevõtjate huvi, et seadus

7

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

saaks hea ja tasakaalustatud, on suur.

Sellega seoses on vaja läbi töötada palju detaile, kuid peamine kogu selles protsessis on, et riigihanked toimuksid läbipaistvalt ning otsused oleksid loogilised ja mõistetavad. Oleme eelnõu koostamise protsessis seisnud selle eest, et seadus annaks tulevikus paremad võimalused kõrvaldada hankementlustest ilmselgeid alapakkumisi või neid isikuid, kes varasemalt oma kohustusi riigi ees korduvalt täitnud ei ole. Alapakkumistega seoses oleme erinevaid võimalusi arutanud koos mitmete erialaliitudega ning maksuametiga. Heaks eeskujuks siin on ka Lätis alates augustist jõustunud seadusemuudatused, mis võimaldavad hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja, kelle puhul esineb tõenäosus, et makstakse ümbrikupalka. Oleme seisukohal, et riigihangetel peaksid osaleda saama ikkagi need, kes ka ise riigi ees kõik kohustused on täitnud.

Niisamuti peaksid hankijad mõistma, et odavaim ei pruugi riigi jaoks veel odavaim olla, kui tarnijal kohustused riigi ees täitmata.

Maksudega seoses on ilmselt oodata mitmeid uusi arenguid

Kõik see, mis puudutab tööandja sõiduauto kasutuse maksustamist, peab muutuma lihtsamaks. Maksustamine peab siinjuures olema ehitatud üles selliselt, et selle arvestamine ja kontrollimine oleksid lihtsad ning maksukoormus ei kasvaks. Sõidupäevikute nõudmine ja nende kontrollimine aastate pärast on sisult tarbetu, ega tee kedagi õnnelikumaks.

Kaubanduskoda on seisnud alati sellegi eest, et konkurentsitingimused oleksid ettevõtjatele ausad ja läbipaistvad ning et maksupettustega tegelemine oleks maksuhalduri prioriteet number üks, ning selleks peavad olema ka efektiivsed vahendid. Eelmisel aastal Kaubanduskoja initsiatiivil alanud tasutud maksude avalikustamine maksuameti poolt on andnud ettevõtjaile endile võimaluse hinnata oma sektoris tegutsevate ja konkureerivate ettevõtete maksekäitumist.

Muudatus ei toonud kaasa ettevõtjaile ühtegi lisaülesannet, sest avaldatud andmeid on maksuhalduril kõik olemas, kuid aitas kaasa taaskord parema ettevõtluskeskkonna saavutamisele.

Kava lisada senistele avaldatavatele andmetele ka müügitulu ja keskmine

töötajate arv, võimaldavad seda eesmärki meie hinnangul veelgi paremini saavutada. Tegemist on küll informatsiooniga, mida ettevõtjad avaldavad ka majandusaasta aruannetes, kuid kuna tegemist on jällegi informatsiooniga, mis on maksuametil olemas, ei näe ka põhjust, mis seda ei võiks kvartaalselt avaldada.

Haldusreform

Kaubanduskoda osaleb aktiivselt ka kohalike omavalitsuste reformi ettevalmistamisel. Selle vajalikkusest oleme rääkinud juba aastaid. Meie jaoks on oluline, et tulemuseks oleksid suutlikumad ja ettevõtlikumad omavalitsused, kus ühtviisi tähtsad oleksid nii elukeskkond kui ka ettevõtluse arendamine. Omavalitsus peab tundma huvi ja aitama kaasa sellele, et tema territooriumile tekiks ka töökohti.

Selleks on vaja luua motivatsiooni tekitavad meetmed. Oleme rahul sellega, et tänastes reformikavades on sees Kaubanduskoja poolt juba poolteist aastat tagasi tehtud ettepanek, minna omavalitsuste finantseerimisel üle süsteemile, mis lisaks elanike arvule arvestaks ka töökohtade hulka omavalitsuses. Tulude sõltuvus võiks ideaalis olla pool ja pool, kuid seda ei pruugita saavutada ühe aastaga, vaid pikema üleminekuaja jooksul. Ka oleme seda meelt, et suuremad linnad, mida Eestis on ehk 3-4, võivad vajada selles osas eraldi regulatsiooni, et tagada parem tasakaal maaomavalitsuste ja linnade vahel.

Nagu näha, jätkub teemasid küllaga. Kaubanduskoja liikmete aktiivne tagasiside ja suhtlus on meie jaoks kõikide nende teemade puhul äärmiselt oluline ning seetõttu kutsun kõiki üles olema aktiivsed ja rääkima kaasa majanduspoliitilistes ja seadusloomet puututavates küsimustes. Samuti kutsun teid kõiki osalema aktiivselt nendel üritustel, mis pühendatud tänavusele Kaubanduskoja 90. aastapäevale.

Edu algavaks ärihooajaks!

(C) TAB1962 | DREAMSTIME.COM

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

J U R I S T I T Ö Ö L A U A LT

Maksuametile tahetakse anda

rohkem õigusi KATRE RUGO Jurist

J

uulikuus saatis rahandusministeerium tagasiside saamiseks välja maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise eelnõu, mis tekitas ettevõtjate hulgas ohtralt poleemikat. Järgnevalt anname ülevaate sellest, milliseid muudatusi eelnõuga planeeritakse ja selgitame pisut muudatuste sisu. Kaubanduskoda esitas seadusemuudatuste kohta rahandusministeeriumile ka arvamuse, millega on võimalik tutvuda meie koduleheküljel.

Vaatluse õiguse laiendamine

Kui praegu kehtiva seaduse kohaselt võib vaatlust läbi viia majandus- või kutsetegevusega seotud vallasasja suhtes isiku majandus- või kutsetegevuse kohas, siis eelnõu näeb ette, et vaatlust saab teha ka väljaspool isiku majandus- või kutsetegevuse asukohta. Sisuliselt tähendab see, et maksuhaldur saab tööks kasutatava arvuti osas vaatlust läbi viia ka siis, kui töötaja kasutab seda arvutit mujal kui töö juures, näiteks kohvikus. Erinevalt majandus- või kutsetegevuse kohas vaatluse läbiviimisest, võib väljaspool majandus- või kutsetegevuse kohta vaatlust teostada ka muul ajal kui tööpäeva jooksul, st ajalist piirangut vaatluse läbiviimiseks ette nähtud ei ole.

9

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

Oluline: • Maksukorralduse seaduse muudatused on planeeritud jõustuma 2016. aasta 1. jaanuaril.

• Maksuhaldur saab õiguse vaadelda majandus- või kutsetegevusega seotud vallasasja ka väljaspool majandus- või kutsetegevuse asukohta.

• Põhjendatud kahtluse korral saab maksuhaldur maksukohustuslase osas viia läbi eelkontrolli.

• Tööandjad ei pea heategevuslikku vabatahtlikku tööd tegevaid töötajaid enam töötajate registris registreerima.

Oma avamuses rahandusministeeriumile tõime välja, et laiendades maksuhalduri õigusi vaatluse läbiviimisel, on vastukaaluks vajalik rakendada meetmeid, mille abil oleks tagatud, et isikute õiguste riive jääks vaatluse teostamisel võimalikult minimaalseks. Seetõttu tegime ettepaneku, et vaatlusele eelnevalt esitatakse isikule kirjalikult menetlustoimingu olemust ning tema õigusi ja kohustusi tutvustav vorm. Selliselt oleks isikud teadlikud menetlustoimingust ning sellest, mis vaatluse raames on lubatud ja mis mitte. Samuti aitaks see vähendada menetlustoimingu hilisema vaidlustamise tõenäosust.

Ennetav üksikjuhtumi kontroll

Maksuhaldurile antakse õigus maksuõigusrikkumise ennetamise ja avastamise eesmärgil, põhjendatud kahtluse korral enne maksumenetluse ametlikku alustamist, viia läbi üksikjuhtumi kontroll. Kontrolli tegemise eelduseks on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane võib toime panna maksuõigusrikkumise. Sealjuures on maksuhaldur kohustatud kontrollimenetluse alustamisel oma korralduses piisavalt selgitama, milles kahtlus seisneb. Kontrolli alustamise ajendiks

võib olla näiteks asjaolu, et isik on varasemalt maksuõigussuhetes käitunud ebausaldusväärselt, aga ka maksuhalduri poolt analüüsi käigus välja selgitatud andmete põhjal selgunud vajadus. Eelkontrolli läbiviimise õiguse andmist maksuhaldurile on eelnõu seletuskirjas põhjendatud vajadusega võidelda maksuõigusrikkumistega kõrge fiktiivse sisendkäibemaksu riskiga tegevusvaldkondades (väärismetallid, kütus).

Õigus saada sideettevõtjatelt andmeid sideettevõtja klientide kohta

Eelnõuga soovitakse muuta ka elektroonilise side seadust. Täpsemalt tahetakse sideettevõtjatele panna kohustus edastada maksuhaldurile andmeid sideettevõtjaga liitumislepingu sõlminud kliendi nime, aadressi ja muude kontaktandmete kohta, elektroonilise side lepingu liigi kohta, teenuse eest esitatud arve andmete ja arve tasuja kohta. Sideettevõtja võrgus tehtud kõnede ja sõnumite sisu planeeritav muudatus ei puuduta. Muudatuse kohaselt on andmete edastamine maksuhaldurile kohustuslik siis, kui maksukohustuslane ise enda kohta viidatud teavet keeldub mingil põhjusel avaldamast.

Kaubanduskoda elektroonilise side seaduse muudatust ei toeta. Täpsemalt leiame, et andmete edastamise kohustuse panemist ei ole piisavalt põhjendatud, st ei ole selge, kas teabe edastamine aitaks kuidagi kaasa maksuõigusrikkumiste vähendamisele või mitte. Samuti toob muudatus sideettevõtjatele kaasa potentsiaalselt suured lisakulutused, mille tegemist ei saa meie hinnangul sideettevõtjatelt nõuda.

Ettevõtte käibe ja tööd tegevate isikute arvu avalikustamine Eelnõuga lisatakse maksukorralduse

Samuti toob muudatus sideettevõtjatele kaasa potentsiaalselt suured lisakulutused, mille tegemist ei saa meie hinnangul sideettevõtjatelt nõuda.

Eelnõuga lisatakse maksukorralduse seadusesse Kaubanduskoja ettepanek, mille kohaselt avaldatakse kord kvartalis käibemaksukohustuslase maksustatav käive ja maksukohustuslase jaoks tööd tegevate inimeste arv. seadusesse Kaubanduskoja ettepanek, mille kohaselt avaldatakse kord kvartalis käibemaksukohustuslase maksustatav käive ja maksukohustuslase jaoks tööd tegevate inimeste arv. Leiame, et selline andmete avalikustamine aitab kaasa läbipaistva ettevõtluskeskkonna saavutamisele ning motiveerib ettevõtjaid maksukuulekamale käitumisele.

Teised olulisemad muudatused

Eelnõuga nähakse lisaks eelpool toodud muudatustele ette, et huvide konflikti vältimiseks ei tohi maksukohustuslast maksumenetluses esindada isik, kes enne teenistusest vabastamist on olnud samas maksumenetluses menetleja. Samuti antakse eelnõuga maksuhaldurile õigus saada maksuõigusrikkumise hindamiseks vajaminevaid andmeid teistelt riigi andmekogu vastutavatelt või volitatud töötajatelt ja laiendatakse isikute ringi, kellele maksuhaldur võib avalikustada maksusaladust sisaldavat teavet. Lisaks kaotatakse kohustus registreerida töötamise registris heategevusliku vabatahtliku tööga tegelevad isikud.

Tasuta tööd tegevad isikud tuleb aga juhul, kui nad tegelevad ettevõtte majandushuvides, töötamise registris siiski registreerida.

Kui teil on seoses planeeritavate muudatustega küsimusi, võite meile kirjutada e-posti aadressil juristid@ koda.ee

11

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

Võla sissenõudmiskuludele seatakse

ülempiir MARKO UDRAS

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

1.

oktoobril jõustuvad võlaõigusseaduse muudatused, millega pannakse ülempiir tarbijalt nõutavatele võla sissenõudmiskuludele. Sissenõudmiskuludeks loetakse kulusid, mida võlausaldaja kannab seoses kohtuvälise võla sissenõudmisega.

Sellisteks kuludeks on näiteks kulud võlgnikule helistamiseks või meeldetuletuskirja saatmiseks ning inkassoteenuse kulud.

Alates oktoobrist saab võlausaldaja lepingu kestel tarbijalt nõuda ainult ühe meeldetuletuskirja saatmise kulu summas kuni 5 eurot.

Pärast lepingu lõppu võib tarbijast võlgnikule saata maksimaalselt kolm tasulist kirja. Kirju võib saata iga seitsme päeva tagant. Esimese meeldetuletuskirja saatmise eest võib tarbijalt nõuda maksimaalselt 25 eurot ning teise ja kolmanda kirja eest kuni 5 eurot. Sissenõudmiskulude ülempiir on 30-50 eurot, sõltudes võla suurusest.

Kui võlausaldaja tegelikud kulud on seaduses sätestatud ülempiirist suuremad, võib võlausaldaja erandlikes olukordades nõuda tarbijalt ka ülempiiri ületanud kahju hüvitamist.

See on lubatud juhul, kui sissenõudmistoimingud on mingil põhjusel väga keerulised, näiteks võlgnik elab välismaal ja temaga kontakti saavutamine on keeruline ning toob kaasa täiendavaid kulusid.

Kui teil tekib küsimusi seoses võla sissenõudmiskuludega, siis võtke ühendust Kaubanduskoja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.

(C) NEHRU | DREAMSTIME.COM

J U R I S T I T Ö Ö L A U A LT

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

E T T E V Õ TJ A K Ü S I B

Mida tuleb silmas pidada töölepingu muutmisel MARKO UDRAS

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

T

öölepingu muudatused tuleb vormistada kirjalikult. See tähendab, et lepingu muudatused peab allkirjastama nii tööandja kui ka töötaja.

Kui töölepingu muudatustes lepitakse kokku suuliselt, siis on vaidluse korral keeruline tõendada, kas ja millistes muudatustes on pooled kokku leppinud. Praktikast on teada mitmeid juhtumeid, kus töölepingu muudatus (nt töötasu vähendamine majanduskriisi ajal) on jäänud kirjalikult vormistamata ning see on hiljem tööandjale kaasa toonud suure rahalise väljamineku.

Töölepingus kokku lepitud tingimusi (nt töötasu, tööülesanded, töökoht) saab muuta ainult poolte kokkuleppel.

Tööandja saab ühepoolselt muuta ainult neid tingimusi või andmeid, mis on töötajale ühepoolselt teatavaks tehtud. Sellisteks andmeteks on näiteks tööandja nime või asukoha muutumine.

Tööandja võib ühepoolselt muuta töötajaga kokkulepitud töötingimusi üksnes kolmel juhul. Esiteks on tööandjal õigus vähendada ajutiselt töötaja töötasu, kui tööandja ei saa ettenägematutest ning temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (vt lähemalt töölepingu seaduse § 37). Teiseks, tööandjal on õigus ilma töötaja nõusolekuta muuta tööaja korraldust (nt tööaja alguse ja lõpu muutmine), arvestades mõistlikult ka töötaja huvidega (vt töölepingu seaduse § 47 lõige 4). Kolmandaks, tööandja võib alandada ühekordselt töötasu, kui töötaja rikkus tööandja õigeaegset, selget ja mõistlikku juhist (vt töölepingu seaduse § 73).

Kui teil tekib küsimusi seoses töölepingu muutmisega, siis võtke palun ühendust Kaubanduskoja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.

(C) 5SECONDSTUDIO | DREAMSTIME.COM

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

E T T E V Õ TJ A K Ü S I B

lihtsamalt Kuidas võlga

kätte saada?

(ehk mis on maksekäsu kiirmenetlus)

SIMOONA HION Jurist

L

oomulikult on võlgnikuga suhtlemine esmane viis võla kättesaamiseks. Samas, kui võlgnik ei vasta ei e-kirjadele ega telefonikõnedele, siis on sellest vähe kasu. Sellisel juhul on sageli abi maksekäsu kiirmenetlusest, mis on võrreldes tavalise hagimenetlusega kiirem ja odavam viis võla kätte saamiseks.

Maksekäsu kiirmenetlusel on ka omad kitsendused, mistõttu see iga kord võla sissenõudmiseks ei sobi.

Näiteks ei tohi nõue ületada 6400 eurot ning kõrvalnõuded ei tohi ületada põhinõuet. Kõrvalnõuded on näiteks intressid või viivised. Samuti ei saa esitada nõuet, mille tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud ega ka siis, kui võlgnik on pankrotis. Arvestama peab ka sellega, et kui võlgnik esitab vastuväite, siis ei saa asja kiirmenetlusena lahendada, vaid tuleb pöörduda kohtusse.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine on mugav ja lihtne.

Avaldust saab esitada elektrooniliselt läbi e-toimiku portaali aadressil www.e-toimik.ee. E-toimiku portaali sisenemiseks ja avalduse esitamiseks läheb vaja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti. Avaldusel tuleb märkida mh järgmist: poolte andmed, nõutav rahasumma (põhinõue ja kõrvalnõuded tuleb märkida eraldi), nõude aluseks olevate asjaolude ja tõendite lühikirjeldus ning kinnitus selle kohta, et nõue on sissenõutav.

Riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse asjas on kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Maksekäsu kiirmenetlus on võrreldes tavalise hagimenetlusega kiirem. Nimelt peab kohus lahendama avalduse juba 10 tööpäeva jooksul. Avalduse täitmisel tasub olla põhjalik, sest kui avaldus ei vasta nõuetele, on kohtul õigus see rahuldamata jätta.

Kui avaldus rahuldatakse ning võlgnik pole endiselt nõuet täitnud ega vastuväidet esitanud, teeb kohus võlgnikule maksekäsu, mis kuulub viivitamata täitmisele. Sellegipoolest jääb võlgnikule õigus veel 15 päeva jooksul esitada maksekäsu peale omakorda määruskaebus. Kui võlgnik viibib välismaal on määruskaebuse esitamise aeg 30 päeva.

13

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

MAJANDUSEST

Kreekast,

võlgadest ja kultuurist

MIHKEL NESTOR SEB majandusanalüütik

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

K

reeka ja maksmata võlad on teema, mille kohta leiab võrdselt materjali nii tänapäeva meediast kui ajalooürikutest. Ironiseerides võib öelda, et riiklik maksejõuetus on Kreekas leiutatud.

Esimene dokumenteeritud juhtum valitsuse võetud välisvõla korstnasse kirjutamise kohta pärineb just sealt, kui IV sajandil eKr kümmekond Kreeka linnriiki Delose templilt raha laenasid, kuid selle suures osas tasumata jätsid.

Ajalugu ja kultuur mõjutab ka meie vaateid Kreeka võlakriisile. Alalhoidliku eestlase arhetüübi jaoks on võlg võõra oma – armastame elada ilusas kodus ja sõita moodsa autoga, kuid selleks võetud võlad tuleb võimalikult ruttu tagasi maksta! Riigi võlg või maksejõuetus on meile veel arusaamatum – Eesti on jätkuvalt väikseima riigivõlaga riik Euroopas. Rahvusliku eneseuhkuse turgutamisel on kreeklaste hädast kindel tugi, Euroopa ühises peres tunneme aga ka muret, milline saab olema tulevik?

(C) XXCOZMOXX | DREAMSTIME.COM

Võlg ja õiglus

Kuigi Kreeka-teemalised uudised on ajalehtede esikülgedelt taandunud tavapärasesse välisuudiste-majanduse rubriiki, on läbirääkimised 86 miljardi suuruse abipaketi saamise tingimuste üle olnud pingsad. Artikli kirjutamise ajal ei olnud riikide parlamendid kokkulepet veel kinnitanud, kuid on tõenäoline, et raha kreeklasteni jõuab.

Kiire ajakava põhjus on Kreeka 3,2 miljardi euro suurune võlg Euroopa Keskpanga ees, mis tuleb tasuda 20. augustiks. Kuigi varasemalt on võlgade nominaalne vähendamine tundunud välistatud stsenaariumina, siis seekord tundub, et oponendid on sunnitud tegema järeleandmisi. IMF, kelle osalemist päästepaketis soovib Saksamaa, on seni keeldunud abist ilma Kreeka võlakoormuse osalise vähendamiseta.

Võlakoormuse vähendamine, õigemini viis, kuidas seda saavutada, on Kreeka kriisi lahendamisel saanud keskseks küsimuseks. Iseenesest ei ole vahet, kas teha seda tähtaega pikendades ja intressi vähendades või nominaalset laenusummat kärpides.

Tegelikult on arutelu all aga õigluse mõiste. Kas on õiglane, et Kreeka tule-

vased maksumaksjad tasuvad eelmise põlvkonna põhjustatud probleemide eest? Kas on õiglane, et selle eest tasuvad teiste riikide maksumaksjad?

Kreeka kriisi vindumine on mõned kivist südamed pehmemaks muutnud ja kaastundlikke leidub nii riigijuhtide kui tavakodanike seas. Kriitiliste läbirääkimiste ajal oli Kreekale suureks toeks François Hollande – Prantsusmaa presidendi sõna lihtsalt maksab. Ühisrahastusplatvormis Indigogo kogusid aga heasoovlikud inimesed Kreeka võlgade vähendamiseks pea kaks miljonit eurot. Vastukaaluks on aga olemas riigid ja inimesed, kes kriisi kestel valusad reformid ellu viisid, nende tagajärjel elujärjes kaotasid, kuid täna edukalt hakkama saavad. Nende jaoks tundub Kreekale erisuste tegemine ebaõiglane. Et Kreeka võlausaldajad on läbi valitsuste ja teiste institutsioonide tavalised Euroopa maksumaksjad, siis on küsimus oluline ka meile – kas Eesti tööinimese kogutud maksude eest on õiglane kreeklasi toetada?

Kreeka majandus vajab stabiilsust

Võlgade tasumisest ehk olulisem ja pikaajalisem on küsimus, kuidas saaks Kreeka majandus edasi liikuda? Kreeka probleemid ei alanud finantskriisiga, vaid olid kuhjunud pikema aja jooksul.

Kuigi suure osa Kreeka võetud laenude suundumine olemasolevate laenude teenindamisesse on pälvinud kriitikat, tuleb küsida, mis oleks olnud alternatiiv?

Konsultatsioonifirma McKinsey uuring Kreeka konkurentsivõime kohta nimetab riigi peamiseks mureks madalat tootlikkust, mille põhjus on omakorda kauaaegne investeeringute vähesus.

Seejuures ei tule investeeringute all silmas pidada börsimängurite tehtud miljonilisi panuseid, vaid lihtsate väikeettevõtete indu oma äri paremini korraldada. Kreeka kontekstis – oliivifarmer, kes ostab suurema jõudlusega õlipressi; turismitalu omanik, kes vana lauda hotelliks ehitab. Investeeringute vähesus on ka üks paljudest

15

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

Et Kreeka võlausaldajad on läbi valitsuste ja teiste institutsioonide tavalised Euroopa maksumaksjad, siis on küsimus oluline ka meile – kas Eesti tööinimese kogutud maksude eest on õiglane kreeklasi toetada? põhjustest, miks eurost loobumine ei olnud kreeklaste jaoks mõistlik – kapitali kättesaadavus väheneks kreeklaste jaoks veelgi. Kas laenata kreeka väikeettevõtjale raha eurodes või ebamäärase väärtuse ja tulevikuga drahmis?

Lisaks kapitali kättesaadavusele on investeeringute jaoks ülioluline ka stabiilsus, ootus paremale tulevikule.

Kuigi Syriza eesotsas Alexis Tsiprasega just selliseid lubadusi valijatele jagas, on tulemused olnud vastupidised.

Kasvule pöördunud Kreeka majandus kukkus niipea kui kadus poliitiline stabiilsus, niivõrd kui see Kreekas 2014. aastal võimalik oli. Iseenesest tundub uskumatu, et totaalse majandusliku katastroofi ajal riiki juhtinud peaminister on suutnud säilitada rahva toetuse.

Isegi pärast seda, kui Tsipras talitas vastupidiselt rahvahääletusel saadud mandaadile. Kuigi kreeklaste usk oma liidrisse võib tunduda kummastav, siis paradoksaalselt võib toetus poliitikutele olla üks väheseid tugesid kreeditoride nõutud reformide elluviimiseks ja stabiilsuse saavutamiseks.

Kas majanduslik kollaps muudab kultuuri?

Võtmeküsimus Kreeka pikaajalise tuleviku jaoks on majanduskatastroofi mõju kultuurile. Ajakirja Economist juulikuine artikkel mõlgutab mõtteid sõna kasinus (austerity) tunnetuse üle. Kui majanduskriisi ajal on kasinus saanud Saksamaa majanduspoliitika motoks, siis sakslaste jaoks on tegu hiljutise laensõnaga. Nende jaoks on palju tuttavama ja parema kõlaga sõna sparpolitik, mida eesti keeles ehk säästlikkuseks, positiivseks omaduseks, võiks kutsuda. Sõna austeros pärineb aga algselt kreeka keelest, kus selle tähenduseks hoopis „kibe“ on. Kas kibe kasinus muutub hea kõlaga säästlikkuseks ka Kreekas, võib pikaajaliselt mitte vähetähtis olla.

Kreeka võlakriisist rääkides tasub

meeles pidada, et liigne laenuvõtmine on just Kreeka riigi, mitte inimeste pärispatt. Kuigi kreeklaste võlakoormus ületab mõnevõrra eestlaste oma, siis mitme teise rikka riigiga võrreldes on kreeklased olnud laenamisel pigem tagasihoidlikud. Riigi laenukoormuse suurendamine ei ole vale enda olemuselt, kuid võib vale olla sisult. Laenata raha tuleviku rikkuse suurendamiseks on mõistlik, laenata raha tänase heaolu kinnimaksmiseks mitte. Kuigi suure osa Kreeka võetud laenude suundumine olemasolevate laenude teenindamisesse on pälvinud kriitikat, tuleb küsida, mis oleks olnud alternatiiv? Pankrott, koos sellest tulenevate tagajärgedega või märkimisväärselt suurem kaotus heaolus. Pöördudes tagasi kultuuri juurde, kas kreeklased on valmis leppima riigi väiksema rolliga tööandjana, heaolu tagajana?

Kas edukat ettevõtjat suudetakse näha eeskuju, mitte ekspluateerijana?

Misese instituut on ühes hiljutises kirjutises väitnud, et Kreeka ühiskonda peab tööga erasektoris üleval vaid kolmandik tema liikmetest. Nii on 67% kreeklastest kasulik hääletada valimistel nii, et ülejäänud 33% rahvast ja teised riigid jätkaksid nende ülalpidamist. Justkui Platoni demokraatias on vaene enamus domineerimas tootliku vähemuse üle. Majandusšokk võib olla üks pääsetee, kuidas mõtteviisi muuta.

Kokkuvõtteks

Võib üsna kindlalt väita, et Kreeka mure jääb meid kummitama pikaks ajaks.

Hoolimata võimalikust võlgade vähendamisest, jääb Kreeka võlakoormus kõrgeks ja selle peavad kinni maksma järgnevad põlvkonnad. Kui Eesti kaotas majanduskriisis pea kümme aastat, et jõuda kriisieelsele heaolutasemele, siis Kreekas võib see võtta terve generatsiooni eluea. Taastumise kiirus ja kindlus sõltub aga sellest, millise jälje majanduslik kollaps kreeklaste mõttemaailmale, kultuurile jättis.

(C) MAXXYUSTAS | DREAMSTIME.COM

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

E U ROO PA U U D I S E D

Euroopa Komisjoni

maksualane tegevuskava

REET TEDER

Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitees

A

lljärgnev põhineb Euroopa Komisjoni teatisel Euroopa parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu õiglane ja tõhus äriühingute maksustamise süsteem: viis tähtsaimat meetmevaldkonda“.

Kehtivad eeskirjad ei sobi tänasesse olukorda

Selle tegevuskavaga väljatulemise põhjuseks on arvamus, et kehtivad äriühingute maksustamise eeskirjad ei sobi enam tänastesse oludesse. Äriühingute tulu maksustatakse riikide tasandil, kuid digitaalne, mobiilne ja üleilmne majanduskeskkond on muutunud kasumi ümberpaigutamise väga lihtsaks. Äriühingud, eriti suured ja hargmaised, võtavad kasumi välja endale soodsamas kohas ehk madala maksumääraga piirkonnas. Lõpptulemusena riikide maksutulu väheneb.

Samal ajal on äriühinguid, kes maksavad oma sissetulekult topelt makse mitmes liikmesriigis. Euroopa Komisjon (EK) leiab, et õiglasemaks ja tõhusamaks maksustamiseks on ELis vaja uut äriühingute maksustamise käsitlust. Sellise oma sõnul õiglase maksukeskkonna saavutamiseks on EK välja pakkunud järgmise viiest meetmest koosneva tegevuskava.

1. meede. Ühtne konsolideeritud maksubaas (CCCTB) kohustuslikuks EK väitel kõrvaldaks ühtne baas riikide süsteemide vahel esinevad ebakõlad ja võtaks ära võimaluse

17

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

kasutada maksusoodustusi kasumi ümberpaigutamiseks. Kaoks siirdehindadega manipuleerimise võimalus.

Lisaks muudaks ühtne baas iga jurisdiktsiooni tegeliku maksumäära täiesti läbipaistvaks ja vähendaks seega kahjustava maksukonkurentsi võimalusi. Senise ettepaneku kohaselt on CCCTB vabatahtlik. See aga ei takista piisavalt tõhusalt kasumi ümberpaigutamist. Hargmaised äriühingud, kes viivad oma maksustatava kasumi agressiivse maksuplaneerimise kaudu miinimumini, ei otsustaks tõenäoliselt CCCTBs osaleda. Seetõttu töötab EK välja ettepaneku, millega muudetakse CCCTB vähemalt hargmaiste äriühingute jaoks kohustuslikuks. CCCTB eri elemendid lepitakse liikmesriikidega kokku etapiviisiliselt. Põhitähelepanu on ühtse maksubaasi kindlustamisel.

Sealhulgas uurib EK, kas senist teadus- ja arenduskulude sooduskohtlemist tuleks edasi arendada ning kas kapitaliturgude liidu tugevdamiseks tuleks tegeleda äriühingute võlakohustuste omakapitalile eelistamise küsimusega. Järgmisel aastal esitab EK uue õigusakti ettepaneku, milles on maksubaasi vastavalt kohandatud ning milles on sätestatud CCCTB kohustuslik ja etapiviisiline rakendamine.

2. meede. Tõhusa maksustamise tagamine kasumi teenimise kohas

See on üks tegevuskava põhieesmärke.

Esimese sammuna asutakse kohandama püsiva tegevuskoha määratlust.

Takistada soovitakse seda, et ettevõtjad ei saaks kunstlikult vältida maksukohustuslaseks olemist liikmesriikides, kus nende majandustegevus toimub.

Samuti soovitakse täiustada välismaiste äriühingute suhtes kehtivaid eeskirju. Eesmärk on tagada kasumi reaalne maksustamine ka siis, kui see on paigutatud madalate maksudega või makse üldse mitte võtvatesse riikidesse. Nõukogus tuleks nende elementide osas jõuda üksmeelele 12 kuu jooksul ja need tuleks muuta õiguslikult siduvaks enne muudetud CCCTB suhtes kokkuleppele jõudmist.

Samuti uurib EK, kuidas tagada, et äriühingute maksustamist käsitlevate ELi õigusaktidega, mille eesmärk on vältida topeltmaksustamist, ei kaasneks tahtmatult topeltmaksuvabastust.

Praegu on käimas intresside ja litsentsitasude direktiivi uuestisõnastamine.

(C) DTJE | DREAMSTIME.COM

18

EK väitel kõrvaldaks ühtne baas riikide süsteemide vahel esinevad ebakõlad ja võtaks ära võimaluse kasutada maksusoodustusi kasumi ümberpaigutamiseks.

EK hinnangul tuleks seda muuta nii, et liikmesriikidelt ei nõutaks intresside ja litsentsitasude sooduskohtlemist, kui neid ei ole mujal ELis tõhusalt maksustatud. Lõpptulemusena peaks sellised meetmed kaitsma liikmesriikide õigust ühtsel turul tekitatud maksutulule ja vähendama teatavate ettevõtjate suutlikkust maksudest üldse kõrvale hoiduda.

Samuti soovib EK muuta siirdehindade regulatsiooni. Siirdehindu käsitlevate eeskirjade algne eesmärk oli tagada, et grupisiseste tehingute hind vastab võrreldavale turuhinnale, ning et kasum on õiglaselt jagatud selliste jurisdiktsioonide vahel, milles hargmaine äriühing tegutseb. On ilmne, et praegune siirdehindade süsteem ei toimi tõhusalt. Nii ettevõtjad kui ka maksuametid peavad praegust süsteemi keerukaks, kuid samas manipuleeritavaks. EK alustab tööd selle muutmiseks ning kooskõlastatumaks ja konkreetsemaks rakendamiseks.

Maksusoodustuste sidumine väärtuse loomise kohaga. Teatavaid maksusoodustusi tajutakse sellistena, mis soodustavad pigem maksustamise vältimist kui niisugust majandustegevust, mille jaoks maksusoodustus on ette nähtud. Näiteks võib ettevõtja määrata

oma intellektuaalomandi asukohaks muu riigi kui selle, kus tema teadusja arendustegevus tegelikult aset on leidnud. Seda soovitakse muuta ja tagada otsene seos maksusoodustuste ja nende kasutamise aluseks oleva teadus- ja arendustegevuse vahel.

3. meede. Lisameetmed äritegevusele parema maksukeskkonna loomiseks

ELis soodsama ärikeskkonna loomiseks peavad liikmesriigid maksupoliitikat omavahel tihedamalt kooskõlastama ning vähendama halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid.

EK leiab, et välja pakutud CCCTB oleks suur samm ettevõtjatele parema maksukeskkonna loomise poole. Kui aga seda edasi lükatakse, tuleks ettevõtjate ja investorite jaoks täiustada ELi maksukeskkonda muude algatustega.

Komisjonil on kavas kaks sellega seotud uut algatust.

1. Kahjumi piiriülese mahaarvamise võimaldamine. Kuni CCCTB täieliku konsolideerimiseni peaks konsolideerimisgrupi ettevõtjatel olema õigus eri liikmesriikides tekitatud kasum ja kahjum tasaarveldada. Ettevõtjatel lubataks ajutiselt kahjumit

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

ettenähtud tähtajaks − 1. jaanuariks 2016.

Samas pakub EK ka muid meetmeid läbipaistvuse suurendamiseks ELis ja ka kolmandate riikide suhtes.

Nende hulgas on ühtne lähenemisviis koostööd mittetegevatele maksujurisdiktsioonidele. Koostööd mittetegevate maksujurisdiktsioonide kohta on EK avaldanud vastava loetelu, mis koostati liikmesriikide nn mustade nimekirjade alusel. Loetelu on avaldatud EK veebilehel. Edaspidi kohandab EK loetelu, vastavalt liikmesriikide poolt tehtud muudatustele, korrapäraselt. Selle põhjal tuleks täiendavalt kontrollida hea maksuhaldustava standardite järgimist kolmandate riikide poolt.

Liikmesriikide osas kaalub EK, kas tuleks kehtestada teatavate äriühingute tulumaksu käsitleva teabe avaldamise lisakohustused.

5. meede. EL koordineerimisvahendid

ELis soodsama ärikeskkonna loomiseks peavad liikmesriigid maksupoliitikat omavahel tihedamalt kooskõlastama ning vähendama halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid. piiriüleselt maha arvata ja maksta maksu vaid ELis saadud puhaskasumilt. Selle tagamiseks, et üks liikmesriik ei kannaks lõpmatuseni teises riigis kantud kahjumit, loodaks mehhanism sellise kahjumi uuesti arvessevõtmiseks pärast seda, kui konsolideerimisgrupi ettevõtja saab jälle kasumit. EK kavatseb selle lisada CCCTBd käsitlevasse muudetud ettepanekusse.

2. Topeltmaksustamisega seotud vaidluse lahendamise mehhanismide täiustamine. Enamik liikmesriike on üksteisega sõlminud kahepoolsed topeltmaksustamise vältimise lepingud, ja vaidluste lahendamiseks on

kehtestatud vastavad menetlused.

Need on aga pikad, kulukad ega päädi alati kokkuleppele jõudmisega. Mõningat abi on liikmesriikide vahel nende vaidluste lahendamiseks kokku lepitud mitmepoolsest vahekohtukonventsioonist. Konventsiooni kohaldamisala on aga piiratud siirdehindu käsitlevate vaidlustega ning puudub võimalus vaidlustada eeskirjade tõlgendamist.

EK teeb 2016. aasta suveks ettepanekud ELis topeltmaksustamisega seotud vaidluste lahendamise praeguste mehhanismide täiustamiseks.

Vaja on selgemaid eeskirju ja rangemaid tähtaegu. Võimalik on vahekohtukonventsiooni kohaldamisala laiendamine ja selle muutmine ELi õigusaktiks.

4. meede. Maksualase läbipaistvuse suurendamine

Läbipaistvus on oluline maksualaste kuritarvitustega võitlemisel ja maksustamise sidumisel majandustegevuse kohaga. Siia liigitab EK juba tehtud (märtsis 2015) piiriüleste maksuotsustega seotud automaatset teabevahetust käsitleva ettepaneku. Liikmesriigid peaksid kõnealuse ettepaneku kiiresti vastu võtma, et selle saaks rakendada

ELi maksupoliitikas on kaalukal kohal olnud eelkõige kaks rühma: äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühm ja hea maksuhaldustava platvorm. Äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma kuuluvad liikmesriikide esindajad, kelle ülesanne on lahendada mittesiduval viisil ELis kahjustava maksukonkurentsi küsimusi. Mitu liikmesriiki ja huvirühma on toetanud ideed laiendada käitumisjuhendi mandaati ja muuta töörühma töömeetodeid, et rühm saaks kahjustava maksukonkurentsi juhtudega tõhusamalt tegeleda. EK töötab selles suunas.

Hea maksuhaldustava platvorm on foorum, millel liikmesriigid, ettevõtjad ja vabaühendused peavad nõu maksupoliitika küsimustes ning vaatavad läbi mitmesuguste meetmete rakendamisel, sh maksupettust ja maksudest kõrvalehoidumist. Platvormi tööd hindab EK väga kasulikuks. Selle volitus peaks lõppema 2016. aastal, kuid EK on otsustanud seda pikendada.

19

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

KAUBANDUSKOJA TEENUSED

Mida toob

sügis 2015 LIIS LEHESALU (C) DTJE | DREAMSTIME.COM

Rahvusvaheliste suhete koordinaator

L

isaks traditsioonilistele koolitustele ja seminaridele alustab Kaubanduskoda sügisel uuesti Ekspordi Akadeemia (EA) sarjaga ning võtab seekord sihikule erinevad maailmajaod ja uute eksporditurgude tutvustamise.

Pidevalt muutuvas turusituatsioonis tuleb ettevõtjatel kiiresti kohaneda ning leida uusi võimalusi ja koostööpartnereid. Enim huvitab ettevõtjaid info erinevate sihtriikide sektorite piirangute, partnerite leidmise, usaldusväärsuse ja taustauuringute tegemise võimaluse kohta. Sellest tulenevalt püüame omaltpoolt pakkuda vajalikku infot ja kontakte, mis aitaksid ettevõtjatel edasi liikuda ning olla oma tegemistes edukad.

Sügisel alustava Ekspordi Akadeemia eesmärgiks on tutvustada Eesti ettevõtjatele erinevaid välisturge, et aidata kaasa nende äritegevuse

laiendamisele kaugemates ja vähetuntud piirkondades ning leida uusi koostööpartnereid. Ekspordi Akadeemia on jagatud sügis- (august-detsember), talve- (jaanuar-märts) ja kevadperioodiks (aprill-juuni) ning igal perioodil on kindel fookus, mille raames toimuvad erinevad sündmused (hommikukohv suursaadikuga, ettevõtete külastused, seminarid, kontaktkohtumised, ekspordiklubi ning foorum). Erinevad formaadid ja nende kestvus võimaldavad edastada infot mitme vaatenurga alt, luua vaba õhustik kuulajate ja esinejate vahel ning kaasata eksperte, kellel on hindamatud teadmised sihtriigi kohta.

Igal üritusel antakse põhjalik ülevaade sihtriigi ettevõtlus- ja majanduskeskkonnast ning ärikultuurist ja jagatakse praktilisi näpunäiteid kohaliku turu kohta. Kohal on ka ettevõtjad, kes oma kogemusi jagavad ja küsimustele

vastavad. Huvilistel on võimalus valida endale sobiv formaat, sihtriik, ning mis peamine, laiendada oma kontaktvõrgustikku.

Sügisel 2015 on fookuses Kaguja Lõuna-Aasia Sellised riigid nagu India, Indoneesia, Kambodža, Malaisia, Myanmar, Nepaal, Singapur, Tai ja Vietnam on Eesti ettevõtjate seas veel avastamata. Selle piirkonna tutvustamiseks plaanime kokku korraldada mitmeid üritusi.

Ekspordi Akadeemia sündmuste ja kohtumiste sarja on osalema oodatud nii suur-, väike- kui ka keskmise suurusega ettevõtjad, kes juba tegutsevad välisturgudel, otsivad endale uusi turge või alles plaanivad ekspordiga alustada.

Äridelegatsioonid

Samuti on Kaubanduskojal suurepärane

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

Kaubanduskoda pakub • Aitame kaubad liikuma. Väljastame päritolusertifikaate ja ATA kaubamärkmikke.

• Anname nõu väliskaubanduse ja tolliprotseduuride kohta, aga nõustame ka juriidilistes küsimustes.

• Vastavalt teie ettevõtte vajadustele, huvidele jagame infot EL hangete kohta.

• Kaubanduskoja kanalid on suurepärane võimalus enda firmast teada andmiseks: meil on eraldi rubriik liikmelt liikmele pakkumised ja mitmed teised reklaamikanalid jõudmaks 3200 ettevõtjani.

• Pakume esinduslikke seminariruume oma ajaloolises majas liikmetele soodsatel tingimustel.

• Aitame leida partnereid välisriikides ning koostööpartnereid ka teiste meie liikmete seast.

• Korraldame põnevaid sihtturuseminare.

• Võtame vastu erinevate riikide delegatsioone ning viime neid kokku Eesti ettevõtjatega.

• Korraldame kõrgetasemelisi visiite uute koostööpartnerite leidmiseks • Koolitame aktuaalsetel majandus- ja maksuteemadel.

võimalus tuua koostöös välisministeeriumiga arengukoostöö projekti raames Eestisse mitmeid äridelegatsioone ning korraldada kõrgetasemelisi visiite, et tutvustada Eesti majandust ja ettevõtluskeskkonda ning luua pikaajalised ärisuhted valitud arenguriikidega. Kevadel 2015 külastasid meid näiteks ettevõtjad Makedooniast, Serbiast ja Keeniast ning sügisel 2015 ootame külla delegatsioone Nepaalist, Egiptusest, Brasiiliast, Myanmarist ja Indiast. Visiitide raames korraldame kontaktkohtumised Eesti ja sihtriigi ettevõtjate vahel ning tutvume sealse ettevõtluskeskkonnaga. Seni on arengukoostöö projekti raames toimunud kaks visiiti: sügisel 2014 Brasiiliasse ja kevadel 2015 Myanmari. Samuti on ettevalmistamisel visiit Lõuna-Aafrika Vabariiki selle aasta lõpus.

Koolitused

Kindlasti ei puudu Kaubanduskoja selle hooaja programmist ka mitmed

praktilised finants-, maksu- ja muud koolitused, mida korraldame selleks, et hoida ettevõtjaid kursis ja aidata neil oma tegevusi muutuva seadusandliku keskkonnaga kooskõlla viia.

Nii leiate juba praegu meie koolituskalendrist seminari „Elektri- ja soojusenergia väiketootmine energiaühingulise mudelina“ (vt lk 33), venekeelse seminari „Kas korruptsioon võib olla ohtlik teie ettevõttele?“ (vt lk 34) ning Tallinnas ja Tartus toimuva koolituse „Uuest ehitusseadustikust tulenevad muudatused“ (vt lk 34). Ootame kõiki neile osalema, sest lisaks heale hinnale on Kaubanduskoja koolituste ja seminaride suurimaks eeliseks oma valdkonna parimad ja tunnustatuimad lektorid.

Konsultatsioonid

Kui tundub, et mingis küsimuses jääb oma tarkusest väheseks ja vajate nõu, siis ka siin saab Kaubanduskoda appi tulla. Meie väliskaubandusspetsialistid väljastavad oma igapäevases töös kaupade liikumiseks vajalikke sertifikaate ja muidu dokumente, aga annavad ka väliskaubandust ja tolli puudutavates küsimustes nõu. Ka on igal Kaubanduskoja liikmel endiselt võimalik saada üks tund tasuta juristi konsultatsiooni – abi võib küsida nii lepingute koostamise kui ka muude juriidiliste probleemide korral.

Riigihanketeated ja koostööpakkumised

Kaubanduskoja üheks suureks eesmärgiks on aidata kaasa Eesti ettevõtete arengule ja edule. Üheks vahendiks, mille kaudu aitame ettevõtetel uusi võimalusi avastada, on riigihanketeated ja koostööpakkumised, mida avaldame Teatajas ja oma kodulehel. Pakume laia valikut Euroopa Liidus ja rahvusvahelistes organisatsioonides avaldatud avaliku sektori hankepakkumiste teateid ning Enterprise Europe Networki ja teiste koostööpartnerite koostööpakkumisi kogu Euroopast. Hoidke kindlasti neil pakkumistel silm peal ka uuel ärihooajal!

Kaubanduskoja teenustevalikust peaks endale vajalikku ja kasulikku leidma iga liige. Kutsume kõiki ärihooaeg 2015/2016 tegevustest osa võtma ning oma teadmisi ja võimalusi avardama!

Edukat uut ärihooaega ning põnevaid väljakutseid!

21

EKSPORDI AKADEEMIA KALENDER SEPTEMBER 16.09 hommikukohv Tai aukonsuliga Eestis hr Enn Pantiga Asukoht: Restoran Senso, Olümpia hotell (Liivalaia 33) ∙ Töökeel: eesti ∙ Osalemistasu: Kaubanduskoja liikmele 15 eurot, mitteliikmele 30 eurot OKTOOBER 01.10 Kambodža sihtturuseminar.

Asukoht: Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17) Töökeel: eesti ∙ Osalemistasu: Kaubanduskoja liikmele 25 eurot, mitteliikmele 50 eurot Seminar ja kontaktkohtumised Myanmari ettevõtjatega. Koostöös arengukoostöö projektiga. ∙ Asukoht (kinnitamisel): Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17). ∙ Töökeel: eesti ja inglise ∙ Osalemine tasuta NOVEMBER 05.11 Aasia Foorum – India, Singapur ja Vietnam Asukoht: Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Tallinn hotell (Toompuiestee 27) ∙ Töökeel: eesti ja inglise ∙ Osalemistasu: Kaubanduskoja liikmele 100 eurot, mitteliikmele 200 eurot

06.11 ümarlauakohtumine Eesti suursaadikuga Indias hr Viljar Lubiga Narvas Asukoht: TÜ Narva Kolledž (Raekoja plats 2, Narva) ∙ Osalemine tasuta 18.11 Pärastlõunatee Malaisia suursaadiku T.E. pr Blanche Olberyga Asukoht: Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17) Töökeel: inglise ∙ Osalemistasu: Kaubanduskoja liikmele 15 eurot, mitteliikmele 30 eurot 24.11 Ekspordiklubi: kohtumine Kagu-Aasia parlamendirühma esindajate hr Valdo Randpere ja hr Hannes Hansoga Asukoht: Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17) Töökeel: eesti ∙ Osalemine tasuta DETSEMBER Ettevõttekülastus: Kogemused Malaisia/Indoneesia turul (kinnitamisel) Töökeel: eesti ∙ Osalemine: tasuta Korraldajad jätavad õiguse teha ajakavasse muudatusi.

Ekspordi Akadeemia sarja kohvipauside eest hoolitsevad Pagaripoisid OÜ ja Smackers OÜ.

Paketi maksumus Kaubanduskoja liikmele on 130 €/in, mitteliikmele 285 €/in. Kõigi Tallinna ürituste paketi soetanute vahel loositakse välja kingitus Chemi-Pharm OÜ-lt.

Paketist huvitatutel palume võtta ühendust Egeth Küppariga. Registreerimine tagab sissepääsu üritusele.

Registreerumine ja täpsem info www.koda.ee/ ekspordiakadeemia Osale ja leia uusi võimalusi Aasia turgudel!

Lisainfo: Egeth Küppar Rahvusvaheliste suhete assistent Egeth.Kyppar@koda.ee +372 604 0080 Hindadele lisandub käibemaks.

Tallinna Ettevõtlusamet kutsub osalema konkursil „Tallinna ettevõtlusauhinnad 2015“ Tallinna linn tunnustab traditsiooniliselt Tallinna Ettevõtluspäeva raames kohalikke ettevõtjaid ja ettevõtluse arendajaid.

Konkursil on võimalik oma kandidatuur üles seada mitmes kategoorias ja kandideerimine on avatud 11. septembrini 2015 kodulehel ettevotluspaev.tallinn.ee/konkursid. Võitjad kuulutatakse välja pidulikul Tallinna Ettevõtluspäeva vastuvõtul 7. oktoobril 2015. Ühtekokku jagatakse auhindu 11 parimale järgmistes kategooriates: ettevõtlust või turismi soosiv kinnisvaraalane arendusprojekt, ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vaheline koostööprojekt, alustav ettevõte, turismitegu, töökohtade looja ja vastutustundlik ettevõtja. Lisaks kuuele põhikategooriale antakse üle eriauhind ökouuendus ja tunnustatakse koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja SA-ga Eesti Rakenduskõrgkoolid välja valitud parimaid rakenduslikke teadustöid.

Möödunud sügisel jagunesid ettevõtlusauhinnad kuues põhikategoorias järgmiselt: parima aren-

dusprojekti tiitli pälvis Tallinna Sadama poolt arendatud uus kruiisikai Tallinna Vanasadamas, parimaks koostööprojektiks nimetati Eesti meditsiiniteenuste ekspordiklaster Medicine Estonia, mille eestvedaja on Teenusmajanduse Koda, säravaimaks startijaks tunnistati HeatConsult OÜ, parim turismitegu oli Balloon Tallinn, mille maaletooja on OÜ Lennulaev, aasta töökohtade looja tiitliga pärjati teist aastat järjest Kühne + Nagel AS, vastutustundliku ettevõtja auhinna võitis AS ISS Eesti ja vastutustundliku ettevõtja ökouuenduse eriauhinna AS CHEMIPHARM keskkonnasäästliku innovatsiooni eest tootearenduses. „Turismitegu 2014“ tiitli pälvinud Balloon Tallinn eestvedaja Lennulaev OÜ juhatuse liige Sigre Luts soovitab kindlasti ka teistel turismiettevõtjatel konkursil kan-

dideerida. „Meie oleme tiitlit kasutanud turunduslikel eesmärkidel ja see on toetanud atraktsiooni usaldusväärsust külastaja silmis – olgu selleks siis kohalik turist või väliskülaline – meie teenuse puhul on see eriti oluline,“ selgitas Luts.

Tallinna Ettevõtluspäev toimub 6. oktoobril ja Noorte Ettevõtluspäev 7. oktoobril 2015. Tallinna Ettevõtluspäeva eesmärk on väärtustada ettevõtlust, julgustada lennukaid ideid ellu viima ning pakkuda seejuures kasulikku infot erinevate võimaluste kohta. Tallinna Ettevõtlusamet korraldab ettevõtluspäeva 12. korda ning selle aasta läbiv teema on „julgus eristuda“. Ettevõtjatel on võimalus päeva programmis kaasa lüüa algatusega, mis haakub päeva teemaga. Ettevõtluspäeval osalemine on tasuta.

RIIGIHANKETEATED

RIGA FOOD: toidumess ja kontaktkohtumised

IKT TEENUSED JA SEADMED Leedus hangitakse süsteemi tugi- ja arendusteenuseid (transiiti toetavale süsteemile).

Tähtaeg 15.09.2015. Kood 133 Eesti hanketeade serverite ja kommutaatori ostmiseks.

Tähtaeg 21.09.2015. Kood 134

WIKICOMMONS

WIKICOMMONS

RENEXPO 2015: mess ja kontaktkohtumised

Eestis hangitakse e-riigikassa arendusja hooldusteenust.

Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 11.09.2015. Kood 135 Rootsis hangitakse telekommunikatsiooniteenuseid.

Tähtaeg 14.09.2015. Kood 136 22.-23. SEPTEMBRIL VARSSAVIS POOLAS Taastuvenergiaga seotud lahenduste, teenuste ja seadmete messile ja selle raames toimuvale kontaktkohtumiste üritusele on oodatud valdkonnas aktiivsed ettevõtjad, tehnoloogiatootjad, rahvusvahelisest ja tehnoloogiaalasest koostööst huvitatud projekteerijad.

Kontaktkohtumiste üritus annab võimaluse kohtuda individuaalselt erinevate huvipakkuvate potentsiaalsete partneritega ning ürituse märksõnad on: taastuv ja detsentraliseeritud energiatootmine (bioenergia, päikseenergia, hüdroenergia, soojuspumbad, geotermiline energia, tuuleenergia); teenused (energiatarbimise juhtimine, energiateenused, rahastamine, tugiteenused, konsultatsioon jm); arukas ja efektiivne energia jaotamine, transport ja hoiustamine.

3. SEPTEMBRIL RIIAS LÄTIS Järjekorras juba kuues kontaktkohtumiste üritus leiab aset mahuka ja regioonis populaarse toiduvaldkonna messi raames. See on hea võimalus leida toodetele ja teenustele uusi kliente, tootjaid edasimüüjaid; samuti luua kontakte uudsete toiduainetööstuse tehnoloogiate ostuks/müügiks ja leida partnereid teadus- ja arendusprojektide elluviimiseks. Messil on esindatud 500 ettevõtet 35 riigist ja 13 riikide ühisstendi.

Osalemine kontaktkohtumise üritusel tasuta, registreerumise tähtaeg 30.09.2015.

Lisainfo: www.b2match.eu/rigafood2015

Leedus hangitakse haridusega seotud tarkvara infosüsteemi arendus ja hooldustööd.

Tähtaeg 09.10.2015. Kood 137 Leedus hangitakse katastermõõtmisteenuseid, topograafilisi teenuseid.

Tähtaeg 29.09.2015. Kood 138 EHITUS JA SEONDUVAD TOOTED/TEENUSED Leedus hangitakse torustiku seadmeid, projekteerimis- ja järelvalveteenuseid.

Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 18.09.2015. Kood 139 Lätis hangitakse silla projekteerimisteenuseid.

Tähtaeg 28.09.2015. Kood 140 Rootsis hangitakse projektijuhtimise nõustamisteenuseid, ehituse riskianalüüs jms analüüsiteenuseid.

Tähtaeg 14.09.2015. Kood 141

ERINEVAD TARNED Rootsis hangitakse toiduaineid (puuviljad, köögiviljad, kohv, kartulid, piimatooted).

Tähtaeg 17.09.2015. Kood 142

Registreerimise tähtaeg: 18.09.2015 Kontaktkohtumiste üritusel osalemine tasuta.

Lisainfo: www.b2match.eu/renexpo-pl-2015

VÕTA Ü H E N D U S T

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

RIIGIHANKETEATED Rootsis hangitakse kuldmedaleid ja kullassepatooteid.

Tähtaeg 17.09.2015. Kood 143

Leedus hangitakse telke.

Tähtaeg 21.09.2015. Kood 145 Eestis hangitakse büroohoone mööbli kasutusrendi teenust.

Tähtaeg 16.09.2015. Kood 146

WIKICOMMONS

Eestis hangitakse teedele puistatavat libedustõrje soola.

Tähtaeg 16.09.2015. Kood 144

BALTIC FASHION & TEXTILE 2015: moe- ja tekstiilitööstuse mess, kontaktkohtumised WIKICOMMONS

INTERBEAUTY 2015: kontaktkohtumiste üritus ja mess

Eestis hangitakse trükiseid, trükkimise teenust jms.

Tähtaeg 15.09.2015. Kood 147 ERINEVAD TEENUSED: NÕUSTAMINE, ÜRITUSED, KORISTUS Leedus hangitakse hindamise nõustamisteenuseid (põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas ja ettevõtjate nõustamiseks).

Tähtaeg 22.09.2015. Kood 148 Lätis hangitakse rahvusvahelise ELi juurde kuuluva BERECi büroo üritusteks professionaalsete ürituste korraldamise teenust. Pakkumisi võib esitada kõigis ELi keeltes.

Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 05.10.2015. Kood 149 Eestis hangitakse seminari korraldamise teenust (teema: teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduspoliitika rakendamise tegevusvaldkonnas).

Tähtaeg 22.09.2015. Kood 150 Soomes hangitakse pesupesemise ja kuivpuhastusteenuseid.

Tähtaeg 22.09.2015. Kood 151 Eestis hangitakse siseruumide koristus- ja puhastusteenuseid. Eduka hankijaga sõlmitakse raamleping.

Tähtaeg 22.09.2015. Kood 152

V ÕTA Ü H E N D U S T

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

2. OKTOOBRIL BRATISLAVAS SLOVAKKIAS 16.OKTOOBRIL VILNIUSES LEEDUS Juba 29. korda toimuva messi Fair of Cosmetics keskmes on erinevad ilutooted ja teenused, mis rõhutavad loomulikku ilu ja aitavad kanda välimuse eest parimat hoolt.

Messi raames toimuval INTERBEAUTY kontaktkohtumiste üritusel on samuti esindatud messiala tervislikule toitumisele ja elustiilile, haridusele ja meelelahutusele, hambaraviga seotud toodetele ja teenustele, tervishoiuteenustele ja puuetega inimeste temaatikatele.

Olulised märksõnad: • tervislik ja mahetoit – toit, jook, pakkematerjalid ja disain, toidu säilitamine; • kunst ja käsitöö - käsitöö, ehted ja aksessuaarid, hobid ja kodusisustus (sh tikkimine, klaasimaal, keraamika, klaas, portselan, raud); • loomemajandus ja moekunst - mood, graafika ja tööstusdisainilahendused, lavakostüümid ja aksessuaarid, erinevad rõivad; • kosmeetika ja parfümeeria – dekoratiivkosmeetika (bio), nahahooldus, kehamaalingud, tööriistad ja vahendid, juustele mõeldud tooted, pediküüritooted; • spaa, lõõgastumine, regeneratsioon - spaakosmeetika, füsioteraapia, ilusalongi seadmed; • öko – öko elustiil, roheline mood, ringlussevõetavad materjalid; • turism, spaa.

Registreerimise tähtaeg: 19.09.2015 Lisainfo: www.b2match.eu/Interbeauty2015

Olete oodatud regiooni ühele olulisemale moe- ja tekstiilitööstuse messile ja selle raames toimuvale kontaktkohtumiseüritusele, et viia ennast kurssi sektoris toimuvaga, leida uusi kliente ja ärikontakte sektoriga seotud teenuste, toodete ning tehnoloogiate valdkonnas.

Mess toob kokku sektoris tegutsevad ettevõtted Leedust, Baltikumist, Põhjamaadest ja mujalt Euroopast.

Olulised märksõnad: • mood ja stiil; • tekstiil, tooraine ja interjöör; • nahk, jalanõud, käsitöö; • masinatööstus, tehnoloogiad ja logistika.

Kontaktkohtumiste üritusel osalemine tasuta.

Registreerimise tähtaeg: 04.10.2015 Lisainfo: www.b2match.eu/balticfashion2015

Tenerife ja Kanaari saarte investeerimisfoorum

WIKICOMMONS

23. OKTOOBRIL TURUS SOOMES Superwomen mess ja kontaktkohtumiste üritus on suurepärane võimalus ettevõtjatel laiendada oma turuhaaret ja leida uusi kliente oma toodetele või tehnoloogilistele lahendustele, samuti leida koostööpartnereid arenduskoostöö projektidesse.

Olulised märksõnad: • loomemajandus (sh disain, tekstiil, IKT); • turism (sh IKT-lahendused); • loodusteadused.

Osalemine kontaktkohtumise üritusel tasuta.

Registreerimise tähtaeg: 11.10.2015.

Lisainfo ja registreerimine: www.b2match.eu/ superwomen2015

Rootsi ettevõte otsib lasteriiete tootjat toomis- või alltöövõtulepingu alusel. Ettevõtja võiks pakkuda täisteenust, mis sisaldaks nii kanga allhanget (nt Öko-Tex kangas), lõikamist ja toodete toomist vastavalt Rootsi ettevõtte mustritele ja mallile.

Kood: BRSE20150701001 Rootsi ettevõte, kes tegeleb kehahoiakut parandavate toodete tootmisega (nt rühitugi, bandaažid, vööd jne), otsib rühitoe toomiseks pikaajalist partnerit, kes suudaks teha lihtsaid lõikamis- ja õmblustöid ning pakkuda vajalikke materjale. Tooted peavad vastama kõrgeimatele kvaliteedistandarditele ja sobima Rootsi ettevõtte ekslusiivsesse tootevalikusse.

Kood: BRSE20150518001

WIKICOMMONS

SUPERWOMEN 2015: naiste loomemajanduse mess ja kontaktkohtumiste üritus

KOOSTÖÖPAKKUMISED

23.-.24. NOVEMBRIL TENERIFEL HISPAANIAS Tenerife Kaubanduskoda koostöös kohaliku Enterprise Europe Networkiga korraldab visiidi investeerimisfoorumile Tenerifel, samuti toimuvad kohepeal individuaalsed kontaktkohtumised.

Foorumi eesmärk on tutvustada potentsiaalsetele investoritele, mida on saartel pakkuda, anda ülevaade soodsast investeerimiskliimast ja tutvustada kohapealseid majandustingimusi (nt saartel on ELi madalaim ettevõtjate tulumaks (4%), geograafiline lähedus Lääne-Aafrikaga koostööks), samuti antakse põhjalik ülevaade olulisematest sektoritest (sh turism, taastuvenergia, IKT, kinnisvara, logistika, lennundus, merendus (laevaremont, kruiisid jms), tööstus, loodustooted, biotehnoloogia jm.

Visiidile registreerimise tähtaeg: 30.10.2015. Üritusel osalemine on tasuta, samuti on tasuta kohepealne majutus.

Rootsi innovaatiliste lemmikloomatarvete tootja otsib lukuga jalutusrihma tootjat. Jalutusrihm peab olema ehtsast nahast, millel on jalgrataluku taoline metallist lukk.

Kood: BRSE20150703001 Suurbritannia rõivaste hulgimüügile spetsialiseerunud ettevõte otsib laste koolirõivaste, sokkide ja kingade tootjaid. Lisaks otsib ettevõte spordiveepudelite tootjaid.

Kood: BRUK20150612001 Suurbritannia väikeettevõte otsib kosmeetikatoodete pakendite tootjaid (nt plastpudelid, pumbad, klaaspurgid ja purgikaaned). Tooted ei tohi sisaldada erinevaid ftalaate, bisfenool A-d ja PVC-d.

Kood: BRUK20150715003 Hollandi toiduainete tootmise ja turustamisega tegelev ettevõte soovib täiendada oma tootevalikut tervislike suupistete osas ja otsib tervislike snäkkide ja toiduainete tootjaid.

Kood: BRNL20150626001 Hollandi ehitustarvete ja tööriistade müügile spetsialiseerunud ettevõte otsib erinevate kinnitusvahendite tootjaid (nt poldid, mutrid, naelad, klambrid).

Kood: BRNL20150611001 Iiri arhitektuuriettevõte otsib koostööpartnerit, kes pakuks välja uuenduslikke fassaadilahendusi (nt fassaaditööde ettevõte, kellel on oma materjalitarnijad ja allhanketööde teostaja).

Kood: BRIE20150520001

Lisainfo valdkondliku rõhuasetuse kohta, visiidi agenda ja registreerimisinfo aadressil: tinyurl.com/kanaarid

VÕTA Ü H E N D U S T

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

Uued liikmed HARJUMAA JA TALLINN 24EXPRESS OÜ www.24express.ee Rahvusvaheline kullerteenus.

ABS PUMPS & SERVICES OÜ www.abspumps.ee Pumpade ja varuosade müük. Pumpade paigaldus, hooldus ja remont.

AEON ENGINEERING OÜ www.aeon-engineering.com Muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine. Disainerite tegevus.

AIRSMILE OÜ www.airsmile.ee Ventilatsioonipuhastus.

Puhastusteenused.

BIO SHIPPING OÜ Valdusfirmade tegevus.

(C) ARTICTURE | DREAMSTIME.COM

26

CM TALLINN AS www.copmer.com Veoste ekspedeerimine. Põllumajandustoorme, elusloomade, tekstiilitoorme ja pooltoodete vahendamine.

COMPLEX GROUP OÜ Metallide ja metallimaakide hulgimüük.

Sanitaarseadmete jm ehitusmaterjalide hulgimüük.

DECARDO OÜ Kaubavedu maanteel.

DGM SHIPPING AS www.briis.eu Kalapüük, kala töötlemine ja säilitamine.

ESTMETEX OÜ www.estmetex.ee Tavajäätmete kogumine.

FINT OÜ www.fint.ee Elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

INTERNATIONAL COTTON TRADING ESTONIA OÜ Kosmeetiliste puuvillast vatipatjade müük.

KREEDEX FINANCIAL GROUP OÜ www.kreedex.eu Krediteerimine.

KÜTTEMAAILM OÜ www.kyttemaailm.ee Veevarustus- ja kütteseadmete ning nende varuosade hulgimüük ja jaemüük. Kütte- ja veekulude kauglugemisseadmete müük ja paigaldus.

HARIDUSPOLIITIKA

Töökohapõhine

õpe

saab hoo sisse!

LIILIANA OÜ www.liiliana.ee Raamatupidamisteenuse osutamine.

MOVEMASTER OÜ www.movemasters.ee Kolimisteenused.

MÖÖBLIEKSPERT PAIGALDUS OÜ www.moobliekspert.ee Mööbli paigaldamine, transport ja kolimine.

LIISI HANSEN

Ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

5.

augustil allkirjastas minister Jürgen Ligi toetuspaketi, millega hakatakse arendama praktikasüsteeme, töökohapõhist ehk õpipoisiõpet ning tegeletakse kutsehariduse maine tõstmisega ühiskonnas.

Kaubanduskoda toetab ettevõtjate jaoks nii olulise valdkonna arendamist Eestis nagu seda on töökohapõhine õpe. Uue süsteemi arendamise puhul on oluline, et võetaks arvesse ka ettevõtjate soove ning et väljatöötatavad mudelid oleksid rakendatavad erineva suuruse ja valdkonna ettevõtete juures.

Kaubanduskoda on kaasatud valdkonna arendustegevustesse ja programmi elluviimisse, kuid ootame ka oma liikmetelt − ettevõtjatelt ettepanekuid, mis aitaksid seda valdkonda arendada ning seal viia sisse just neid muutusi, mida tööandjad vajavad.

Õpipoisiõppe edendamiseks on võetud suured eesmärgid

Õpe toimub vähemalt kahe kolmandiku ulatuses praktikakohas ettevõttepoolse juhendaja käe all. See annab õpilasele võimaluse samaaegselt teadmiste omandamisega saada ka erialal töötamise kogemus. Ettevõttel võimaldab õpipoisiõpe aga koolitada uusi või siis olemasolevaid töötajaid. Õpipoisiõpe on õppevormina kasutusel tegelikult ka täna ning toimib peamiselt kutsekoolide ja suurte ettevõtete koostöös. Eelmisel õppeaastal oli Eestis 617 õpipoissi. Sihiks on seatud, et õppevormi levikut tuleks laiendada ning järgmise kolme aasta jooksul tahetakse luua 4700 õpipoisiõppe kohta. Aastaks 2020 kavandab riik juba 8000 õpipoisiõppe kohta.

Selliselt suudetakse luua tihedam seos õppe ja tööturu vahel.

Eesmärgiks on suurendada põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate ning täiskasvanute (sh lapsevanemate) teadlikkust kutseõppe eelistest, võimalustest ja erialavalikutest ning kujundada Eesti elanikkonnas ja eriti üldhariduskoolide õpilaste ning nende vanemate ning õpetajate seas positiivne hoiak kutsehariduse suhtes.

Eesmärgi saavutamiseks levitatakse infot kutseõppe õppimisvõimaluste kohta ning korraldatakse kutseharidust populariseerivaid kampaaniaid

Kaubanduskoda on kutsehariduse maine tõstmisega tegelenud aastaid

Koostöös ETVga toodeti aastatel 2002 kuni 2004 saatesari „Ametilood“, kus tutvustati erinevaid kutseõppe erialasid.

See oli kindlasti üks esimestest sammudest, mis kutseõppe mainet positiivsema poole hakkas pöörama. Kaubanduskojas käib koos ka ettevõtete koostöövõrgustik, mis püüab viia kokku ettevõtjad ja haridusvaldkonna eksperdid, et nad omavahel tihedamat koostööd teeksid. Mõlemad pooled saavad aidata oluliselt kaasa sellele, et õpe meie haridussüsteemis oleks praktilisem ja elulähedasem.

Vähetähtis ei ole ka see, et juba 1997. aastal pandi Kaubanduskojas alus kutsete süsteemile, kui ettevõtjad panid kirja kutseoskuste nõuded, mida neil reaalselt tööturul vaja on. Tänaseks on sellest välja kasvanud Kutsekoda, mille fookuses on OSKA-süsteemi juurutamine, mis on justnimelt tööturu vajaduste ja haridusvaldkonna lähendamine üksteisele. Õpipoisiõppe arendamiskavas soovitakse töötada välja koostöömudelid ka väikeettevõtete jaoks ning piloteerida õpipoisiõpet kõrgkoolides. Õppekohad luuakse kutseõppeasutustesse vastavalt tööandjate tegelikele vajadustele ja valmisolekule uute või olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks.

Kutseõppeasutustel on võimalus koostöös ettevõtetega esitada kuni neli korda aastas kindlaksmääratud tähtaegadel riikliku koolitustellimuse komisjonile ettepanek töökohapõhise õppe koolituskohtade loomiseks. Paremaks korraldamiseks luuakse kutseõppeasutustesse koordinaatorite ametikohad, kelle ülesandeks on kooli ja ettevõtjatega koostöö arendamine. Üheks oluliseks eesmärgiks on ka parem praktikasüsteemide korraldus, mille raames piloteeritakse õppuritele praktikaga kaasnevate sõidu- ja majutuskulude katmist. Senisest enam soovitakse praktikale rakendada ka Eestis õppivaid välisüliõpilasi. Välistudengite huvi praktikakohtade vastu on suur, kuid sobivad praktikakohad leiavad neist endale vaid vähesed.

Kui tunned huvi välistudengite praktikale võtmise vastu või soovid kaasa rääkida töökohapõhise õppe arendamisel, siis anna sellest teada liisi.hansen@koda.ee või 604 0084

27

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

UUED LIIKMED

T E A D U S E LT E T T E V Õ T L U S E L E

MY CITY HOTEL OÜ www.mycityhotel.ee Hotellid. Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus.

QuikTracti meeskond tahab ehitajate maailma

vallutada

NELJA ENERGIA AS www.neljaenergia.ee Taastuvenergia tootmine.

ORAVAPOISID OÜ www.oravapoisid.ee Muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine.

Ehituse peatöövõtt, tööjõurent Skandinaaviasse.

Q-HAUS BALTIC OÜ www.q-haus.eu Puitkarkassil elementidest hoonete müük, projekteerimine, tootmine ja püstitus.

REVALCREW OÜ Vundamendi-, betooni- ja müüritööd. Värvimine, klaasimine, mis tahes materjalidest akende, uste ja treppide paigaldus. Elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Välibasseinide paigaldus.

SASS TEAME OÜ www.crystal.sass.ee Iluasjade komponentide jae- ja hulgimüük. Arvutustehnika hooldus ja remont.

SIVITRANS OÜ www.sivitrans.ee Treileriga veoteenus - sõiduautod, džiibid, väikebussid ekspordiks ja impordiks.

SS TOODE OÜ www.turukaubad.ee Eestimaise põllumajandustoodangu jae- ja hulgimüük. Põllumajandustoodete müük. Tootearendus.

(C) ARTICTURE | DREAMSTIME.COM

28

TEAMWORK ENGINEERING OÜ www.twe.ee Tootmisprotsesside, tootmisviiside ja -seadmete tehnilise projekteerimise teenused, masinaehitus ja tööstusprojekteerimine. Tootmis- ja tööstusobjektide projekteerimine.

TELNER SPECIAL OÜ www.telner.ee Enda kinnisvara ost ja müük. Muud eriehitustööd.

TOPNINEGROUP OÜ www.topninegroup.eu Ehitus- ja renoveerimistööd.

WATERFLIGHT OÜ www.swimitation.com Plastist hüdroteraapia vannide komplekteerimine ja tootmine.

IDA-VIRUMAA UAB EUROCHEM LOGISTICS INTERNATIONAL EESTI FILIAAL Muud veondust abistavad tegevused, sh veoste ekspedeerimine ja laevade agenteerimine.

LÄÄNE-VIRUMAA TESLER GRUPP OÜ www.tynnyriin.yrittaa.fi Tünnisaunade ja kümblustünnide valmistamine.

MERILYN SÄDE UT toimetaja merilyn.sade@ut.ee

Artikkel ilmus esmakordselt Tartu Ülikooli ajakirjas UT

Ü

liõpilaste uuenduslike äriideede konkursi Kaleidoskoop võitnud veebiteenus QuikTract tahab lahendada ehitajate ja ehitusettevõtjate vahelise probleemi – kuidas kiiremini teineteiseni jõuda.

QuikTracti tegevjuht ja mõtte autor Sander Gansen ütles, et tal tekkis idee astuda jagamismajandusse juba gümnaasiumis. „Mul oli mõte, et võiks tekitada platvormi, kus saadaks üksteiselt laenata erinevaid asju. Näiteks, kui kellelgi pole puuri, siis võiks kogukonnal olla üks puur ja nad jagaksid seda omavahel,“ rääkis Gansen.

Noormees katsetas ideed mitu korda ning sai aru, et Eestis seesugune mõte ei tööta. „Siin on vahemaad veidi pikad, keegi ei hakka selleks sõitma Viljandist Tartusse, et nii väikest asja laenata. Võib-olla toimib see suuremates keskustes või kortermajades.“ Sellest mõttest liikus Sander edasi teenuste vahendamise juurde.

Teenuste vahendamine võeti eesmärgiks eelmise aasta detsembris ning selle aasta alguses keskenduti

ehitusvaldkonnale. „Praegu peavad ehitusettevõtted ehitajate palkamiseks kas teadma mõnda töölist ja talle helistama, leidma ta üles mõnest pubist vms,“ rääkis Gansen.

QuikTracti meeskond otsustas ehitusvaldkonna valida seepärast, et kui nad käisid Tehnopolis oma teenuste vahendamise mõttest rääkimas, arvati, et keskenduda tuleks ühele kindlale turule. „Kuna mu vanemad on olnud ehitusvaldkonnaga 20 aastat seotud, siis mõtlesingi, et miks mitte ehitus.

Seal on kõige suurem tööjõu tasuvus, töötajad vahetuvad väga tihti ja raha on rohkem kui näiteks lapsehoidjate vahendamisel,“ sõnas Gansen. Ta lisas, IT-lahendusi ei olegi selles valdkonnas kuigi palju olemas.

Vajalik taustakontroll

Ta toob näiteks lehekülje hange.ee, eri foorumid ja kommuunid, mille protsess on üsna aeglane või ei ole suunatud otseselt ehitusele. „Isegi kui on olemas ehitusfoorum, siis mitte keegi ei kontrolli ehitustööliste või et-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

UUED LIIKMED tevõtete tausta.“ Kui ehitusettevõttel on tekkinud mõni takistus, näiteks keegi ehitajatest on haigestunud või tähtaeg hakkab lähenema, siis ei ole praegu üheselt head võimalust, kuidas seda probleemi kiiresti lahendada. „Tahamegi teha platvormi, kus oleksid korraga olemas nii ehitustöölised kui ka ettevõtted, selleks, et nad saaksid vajadusel kiiresti teineteist üles leida,“ ütles Gansen.

Peale selle on QuikTracti meeskond mõelnud põgusalt ka tavainimestele, kes võiksid tahta lühiajaliselt ehitustöölisi palgata. „Selle võimaluse peale me alles mõtleme, aga meie kindel suund on ehitajad ja ettevõtjad ning nende taustakontroll.“ QuikTract tahab olla kindel, et nii ettevõtjad kui ka töölised oleksid üksteise vastu ausad.

Meeskond plaanib oma keskkonnas luua ka võimaluse üksteist hinnata. „Pärast töö tegemist on võimalik anda üksteisele hinnang ja selle põhjal kas tõusta või langeda üldises hinnangus.“ Praegu plaanib meeskond käivitada veebiteenuse Eestis, kuid teenuse pikemat väljavaadet nähakse välismaal. „Esmalt proovime Skandinaaviasse minna ja hiljem näiteks Suurbritanniasse, Ameerikasse ja Aasiasse,“ loetles Gansen.

Tegevjuhi sõnul tuleb siinkohal leida n-ö kuldne kesktee tehnika kasutamise ja ehitamise vahel. „Kõikjal ei pruugi nutilahendused veel igapäevaelu juurde kuuluda ja me peame sellega arvestama.“ Praegu on QuikTractil olemas veebiplatvorm ning inimestele ollakse kättesaadavad, kuid teha on veel palju. „Nii ehitusettevõte kui ka ehitaja saavad oma andmeid meie kodulehele sisestada, aga praegu peame neid käsitsi kokku viima,“ rääkis Gansen ja lisas, et tulevikus soovitakse ka see osa teenusest automaatseks teha. „Tulevikus näeks teenus välja nii, et kui kumbki pool on oma andmed sisestanud, siis nad saavad kohe inimesed ja ettevõtte valida, ning koostöö võibki alata.“

Idufirmas muutub idee pidevalt

Kuid peale nende mõtete on noortel veel ideid. „Ühe lahendusena oleme

arutanud võimalust, et võtaksime ise ehitaja tööle ja vahendaksime teda ehitusettevõtetele. Samas ei taha me ise seal vahel olla, aga mõnel juhul on see võib-olla siiski vältimatu,“ rääkis Gansen ja lisas, et enne kui testkliendid pole oma tagasisidet andnud ega teenust täielikult järele proovinud, ei ole midagi sajaprotsendiliselt kindel, mistõttu on mõtteid ja lahendusi väga palju. „Teame, et mujal maailmas töötavad taolised süsteemid lihtsamate tööde puhul. Näiteks USA-s on TaskRabbit või Inglismaal handy.com, kus vahendatakse IKEA mööbli kokkupanijaid või inimesi, kes tooksid kassitoidu koju.“ Eelmise kuu alguseks saadi veebiplatvorm üles ning edasi töötatakse selle suunas, et leida testkasutajad. „Meil oleks tarvis umbes 50 testkasutajat, kelle tagasiside põhjal saaksime septembriks korralikuma prototüübi valmis teha.“ Gansen ütles, et nad on veebiteenuse arendamise ja tagasiside saamiseks kohtunud paljude eri inimeste ja ettevõtetega. Nii saadi kokku Trev-2 endise tegevjuhi Erki Mölderiga ning paljude väiksemate ehitusettevõtete juhatajatega. „Oleme saanud väga palju eri tagasisidet selle kohta, mis on puudu ja millele me ei ole veel jõudnud mõelda. Üldine tagasiside on see, et enne kui tahame kvaliteedini jõuda, peame lahendama probleemi, mis on seotud sellega, et ettevõtjad ei saa praegu vajadusel piisavalt kiiresti endale töölisi.“ Samuti on välja toodud, et praeguse platvormi puhul ei ole võimalik veel teada, keda võib usaldada ja keda mitte. „Veidi ollakse kahtlevad ka selle puhul, et kui mõni ettevõte on töölise palganud ja too teeb väga head tööd, siis järgmises projektis võib selguda, et tema töö ei ole tegelikult üldse pädev,“ rääkis Gansen ja lisas, et seega ei saa ka hindamissüsteemi puhul kõiges täiesti kindel olla, sest inimeste võimekused ja pädevused ongi erinevad.

Meeskonna väljakutse

Ganseni sõnul on kogu veebiteenuse arendamise juures olnud kõige keerulisem leida hea meeskond. „Kui on leitud meeskond, kes usub sellesse ideesse ja on nõus töötama, siis tekib küsimus, kui palju on igaüks nõus oma aega panustama.“ Tegevjuhi sõnul on

PÄRNUMAA VALLEY OÜ www.valley.ee Vaipade ja vaipkatete tootmine. Vaipade, mattide, seina- ja põrandakatete jmtekstiilitoodete jae- ja hulgimüük.

SAAREMAA RAJAS KATUSED OÜ www.rajaskatused.eu Rookatuste tegemine. Palkmajade renoveerimine. Üldehitus, remonditööd, omanikujärelvalve jne.

TARTUMAA SAAREK PRODUCTIONS AS Muu puu- ja köögiviljade töötlemine ja säilitamine.

VALGAMAA KELTS OÜ www.kelts.ee Ehitamine. Muud insenertehnilised tegevusalad, masinaehitus ja tööstusprojekteerimine.

RENOME EST AS www.renome.ee Raudteede ehitus ja remont.

VÕRUMAA KIIRMASSAAŽ OÜ www.kiirmassaaz.ee Saunade, solaariumide ja massaažisalongide tegevus.

tema seesuguse meeskonna leidnud ja selleks on ta ära kasutanud ülikoolis õppimise võimalusi. „Mina olen üks neist, kes kasutab ära paljusid Tartu ülikooli aineid. Ma võtsin eelmisel semestril aineid nii majanduse kui ka IT-valdkonnast ning veel mu peaeriala ehk õigusteaduse ained,“ loetles Gansen. Tegevjuhi sõnul valiski ta aineid, kust võiks leida võimalikke meeskonnaliikmeid. „Nii kogusingi ma kokku need inimesed, kes olid sellest mõttest huvitatud.

Tegusamad jäid meeskonda sisse ning praegu teemegi nendega tööd edasi.“ Ganseni sõnul peitub ülikooli võlu just selles, et kui on tarvis võtta eri aineid ja teha õppetööd, siis saab seda võimalust igati ära kasutada. „Peale selle on võimalus saada tasuta nõu.

Võite minna õppejõu juurde ja küsida küsimusi, ilma et peaksite seesuguse nõustamise eest maksma.“ Gansen soovitabki kõigil olemasolevaid võimalusi võimalikult hästi ära kasutada. „Kui on olemas piisavalt palju innustust ja usku oma ideesse, siis on kõik võimalik!“

29

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

KASULIKKU

Miks ja kuidas kujundada Skandinaavialikku

töökeskkonda?

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015

K

ontoripinnad on tihtilugu harilikult asjalikud ja konservatiivsed töökeskkonnad, kus funktsionaalsus kipub varjutama esteetilist väärtust.

Aga saab ka teisiti. Skandinaavia disain ning Skandinaavia disainmööbli bränd NORR11 on suurepärane näide, kuidas kombineerida ülim efektiivsus esteetikaga ning kuidas luua atmosfäär, mis ei ole ainult praktiline, vaid ka inspireeriv.

Skandinaavlased on teada-tuntud kui disaini demokratiseerijad, kes loovad ilusat ning funktsionaalset disaini, mis on kättesaadav laiadele ringkondadele. Skandinaavia disain kui disainisuund sai alguse 1930., kuid alles 1950. aastatel hakati liikumist kutsuma selle nimega. Stiili alustaladeks on lihtsus ning minimalism, mis peegeldub ainult esmatarbeks vajalike disainelementide kasutuses.

Ebatarvilikku disaini nähakse segava faktorina nii vormis kui ka praktilises lähenemises. Lihtsus, minimalism ning funktsionaalsus on seega võtmesõnad skandinaavialiku kontori disainimisel.

Põhjamaiselt karm kliima ning limiteeritud looduslik valgus on fakt, millega seisame silmitsi iga skandinaavialiku ruumi kujundamisel.

See sunnib meid looma ruume, mis on avatud, õhulised ning visuaalset puhtad, et saavutada maksimaalset valgusküllasust. Värvide puudumine või nende kasutamine kontsentreeritud kujul võimaldab järgida seda printsiipi. Monokroomne must ja valge on kindlasti selgrooks skandinaavialikule värvigammale. Värvide kasutamisel tuleks järgida sümmeetriat ning korduvat värviskeemi, et mitte lõhkuda loodusliku valguse rännet siseruumis.

Tugev side loodusega

Skandinaavialikku disaini sümboliseerib tugev side loodusega ning kohalike

loodusvarade ärakasutamine. See väljendub naturaalsete materjalide, nt puidu, naha, kanepi, villa, savi jne külluslikus kasutuses. Loodus on ka lõputu inspiratsiooniallikas tootedisainile, millele antakse tihti edasi loodusest inspireeritud orgaanilise vorme. Puit kui materjal on kindlasti enimkasutatud elemente skandinaavialikus disainis, kattes nii põrandaid, seinu kui ka lagesid. Puidu kasutamine töökeskkonnas võimaldab anda edasi vajalikku hubasust ja soojust, jäädes samas praktiliselt minimalistlikuks.

Skandinaavia disaini edulugu võlgneb suures osas tänu just Skandinaavia disainmööblile. Skandinaavia disain on muutunud klassikaks modernses disainis tänu 1950., 1960. ning 1970. aastate põhjamaistele tootedisaineritele. Napp värvigamma ning enamalt lihtne siseviimistlus võimaldab rõhku panna just mööblile ning detailide.

Skandinaavialikule disainile omased funktsionaalsed, puhtad ning selged vormid väljenduvad ka mööblidisainis.

Modernne Skandinaavia disain ning modernsed Skandinaavia disanmööbli

brändid nagu NORR11 keskenduvad klassikalise disaini uuendamisele ning ümberkujundamisele, luues tõeliselt ikoonilisi taieseid, mis peavad ajale vastu nii füüsiliselt kui ka esteetiliselt.

NORR11 on suurepärane näide modernsest Skandinaavia disainist, peegeldades Taani kaasaegse liikumise pärandit 1900. aastate keskpaigast: puhtad, selged jooned, loomulik ja suurepärane viimistlus. NORR11 pakub kvaliteetset, ajatut ning taskukohast disainmööblit kõigile. Samuti paneb bränd väga palju rõhku kõrgele kvaliteedile, looduslikele ja ehtsatele materjalidele, pakkudes esteetilist, funktsionaalset ja mugavat mööblit.

NORR11 kirge Skandinaavialiku disaini vastu on näha pea kõigis nende toodetes.

Tõeliselt Skandinaavialikus kontoris on igal elemendil olemas oma funktsioon. Riiulid ning kapid ei ole mõeldud asjade peitmiseks, vaid nende eksponeerimiseks, hoides ära ebavajaliku kuhjumise ning saavutamaks maksimaalselt efektiivsust. Õhulisuse lisamiseks sobivad ruumi avatud riiulid

31

Töökeskkond on ruum, kus me veedame suurema osa oma ajast ning seega on äärmiselt oluline sellesse investeerida.

ning kapid, mis sulanduvad seinaga üheks. Avatud eraldiseisvad raamaturiiulid on ideaalsed ruumijagajad privaatsuse loomiseks. Kindlasti tuleks lähtuda printsiibist „kvaliteet üle kvaniteedi“ ning investeerida ajahambale vastupidavasse modernsesse klassikasse nagu näiteks NORR11 Mammoth Chair.

Tänasel päeval on piir kontori ning kodukontori vahel imeõhuke

Kes meist ei teaks kedagi, kes töötaks kodust? Kes meist ei võtaks tööd kontorist koju kaasa? Skandinaavia disain on alati keerelnud kodu ümber ning Skandinaavia disaini põhimõtted ei erine suuresti kummagi ruumi kujundamisel.

Kui on ruumipuudus, siis Skandinaavialik stiil pakub õhulist disaini nagu näiteks NORR11 minimalistlikud valgustid. Kasuta nurka nurgalaua paigutamiseks, avatud seinariiuleid asjade hoiustamiseks ning ülejäänud koduga harmoneeruvat disainmööblit.

Disain ehk põhimõtteliselt kõik, millega me end ümbritseme, määrab, kuidas me toimime ning kuidas me end tunneme. Töökeskkond on ruum, kus me veedame suurema osa oma ajast ning seega on äärmiselt oluline sellesse investeerida. Skandinaavia disain on ikka ja jälle tõestanud, et vähem on rohkem, luues lihtsaid, kuid ilusaid asju, mis muudavad meie elu paremaks ning mugavamaks.

KODA KUTSUB OSALEMA

Seminar „Elektri- ja soojusenergia väiketootmine energiaühingulise mudelina“ Aeg: Koht:

Hind:

neljapäev, 17. september Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) 10 eurot*

Päevakava 9.00

Hommikukohv ja registreerumine

9.20

Sissejuhatavad sõnad Peep Siitam, energia ja rohemajanduse valdkonna juht, Eesti Arengufond

9.30

9.50

Energiaühistute potentsiaal ning Energiaühistute programmi tööriistad Kristiina Sipelgas, energiaühistute programmijuht, Eesti Arengufond Tehnoloogilised lahendused mikro- ja kogukondliku tootmise käivitamisel Lembit Vali, energia- ja rohemajanduse ekspert, Eesti Arengufond

10.15

Energiaühistu kui toimiv äriprojekt Villem Vohu, energia- ja rohemajanduse ekspert, Eesti Arengufond

10.30

Energiaprojektide ühisrahastuse võimalused Henry Laupmaa, Fundwise.me looja

10.50

11.10

Koolitustsükli teine osa toimub 6. oktoobril, 3. novembril ja 3. detsembril 2015 kell 11.00–16.15 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17).

Ettevõtja kogemus: arendatava energiakommuuni väljakutsed ja võimalused Marti Hääl, juhatuse liige, Alexela Grupp

Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: Kuluarvestus (6. oktoobril) Eelarvestamine (3. novembril) Rahastamine: laenud ja omakapital (3. detsembril)

12.00

Ettevõtja kogemus: Elektritootmine ettevõtjate kogukonnale päikeressursi baasil, Pärnu töötuspargi näitel Martin Lall, juhatuse liige, EnergoGen OÜ

13.00

Jätkame kevadel alanud finantskoolituste tsüklit teise osaga, mis keskendub kuluarvestuse, eelarvestamise ja rahastamisega seotud küsimustele.

Seminaridel toetutakse koolitustsükli esimeses osas omandatud teadmistele ja eelkõige on need mõeldud neile firma võtmeisikutele, kellel puudub finantsalane eriharidus. Seminaridel kasutatakse praktikas korduvalt järele proovitud metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks.

Koolitaja Margus Tinits on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige ja vandeaudiitor. Ta on tegelenud finantskoolituste läbiviimisega alates 1992. aastast.

Ettevõtja kogemus: energiaühinguline elektritootmine tuuleressursi baasil Siim Paist, arendusjuht, Nelja Energia AS

Kogukondlik soojusenergia tootmine puiduressurssi kasutades Aare Vabamägi, energiaühistute mentorprogrammis Haljala algatuse eestvedaja Kokkuvõte ja suupisted

Seminar toimub energiakokkuhoidu edendava projekti STEEEP raames ja koostöös Arengufondiga.

Lisainfo: Lea Aasamaa E-post: lea.aasamaa@koda.ee Tel: 604 0081 *Hinnale lisandub käibemaks

105

E-PIIM TOOTMINE AS liige alates 1994

25

BENEFIT AS liige alates 2007 KIVIRAND OÜ liige alates 2004 LAOMAAILM AS liige alates 2003

Õiguslik valmisolek kogukondliku tootmise algatamiseks Rein Vaks, energeetika osakonna ekspert, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

11.35

12.25

Finantskoolitus firma võtmeisikutele II

Juubilarid

Kolmepäevase koolituse osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 235 eurot ja mitteliikmetele 470 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -5%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõunad ja kohvipausid.

MALMERK AS liige alates 1991 SAAM OÜ liige alates 2006 VIPEX AS liige alates 1995

20

BALTI EKSPRESSREISIDE OÜ liige alates 2009 BESTMARKI SUURKÖÖKIDE AS liige alates 1996 CRAMO ESTONIA AS liige alates 1996 DPD EESTI AS liige alates 1996 FRESELLE AS liige alates 2003 HORIZON TSELLULOOSI JA PABERI AS liige alates 1995 MC KASIINOD AS liige alates 2003 PAKKER AVIO AS liige alates 1998 PALMATIN OÜ liige alates 1995 SNT-GROUP EESTI OÜ liige alates 1996 SOLIS BIODYNE OÜ liige alates 2013 STAFIT OÜ liige alates 2011 TEVO KAUP AS liige alates 1996 VÕRU HALLID AS liige alates 1997

15

CARLOVA CONSULT OÜ liige alates 2012 FLEBU EESTI OÜ liige alates 2010 INTILEAN OÜ liige alates 2015

Info ja registreerimine: Toomas Hansson E-mail: toomas@koda.ee Tel: 744 2196

KAARLAID OÜ liige alates 2012 KINDLUSTUSEST KINDLUSTUSMAAKLER OÜ liige alates 2003 KOPRA TRANSPORT OÜ liige alates 2008 NORES PLASTIC OÜ liige alates 2008 OIL TRADING ESTONIA AS liige alates 2003 OPTIKA & DIAGNOSTIKA OÜ liige alates 2001 PÕLVAMAA HOIULAENUÜHISTU TuÜ liige alates 2003

RATMONT OÜ liige alates 2011 TARTU MILL AS liige alates 2002 TEEARU GRUPP OÜ liige alates 2006 TEEDE TEHNOKESKUS AS liige alates 2001 TIIDO JA PARTNERID KEELEAGENTUUR OÜ liige alates 2004 WOW EVENTS OÜ liige alates 2006

10

AQUATEHNIKA OÜ liige alates 2012 AVAEKSPERDID OÜ liige alates 2009 BED FACTORY SWEDEN OÜ liige alates 2011 BETOONIMEISTER AS liige alates 2006 CUUCLUB OÜ liige alates.2013 E-KATEDRAAL KOOLITUSKESKUS OÜ liige alates 2012 FLOW SERVICE OÜ liige alates 2005 HUSQVARNA EESTI OÜ liige alates 2006 INTOPEX FORWARD OÜ liige alates 2010 IPTE AUTOMATION OÜ liige alates 2014 KUUSK OÜ liige alates 2009 LIVONIA HAUS OÜ liige alates 2014 TC SPECIAL TOOLS OÜ liige alates 2007 UNIVERSE SHIPPING OÜ liige alates 2011

5

ADVOKAADIBÜROO TRINITI OÜ liige alates 2010 BALMEC FOREST OÜ liige alates 2011 BEST OFFER FISHERY OÜ liige alates 2015 GRAINPRO OÜ liige alates 2013 HESTA CHEMICALS OÜ liige alates 2012 LEGAL COMPANY OÜ liige alates 2013 MY CITY HOTEL OÜ liige alates 2015 PIZZAKIOSK OÜ liige alates 2014 RAPLA METALL OÜ liige alates 2011 RUSHOLOD FOODS OÜ liige alates 2011 TECHNOPOLIS ÜLEMISTE AS liige alates 2005 VENTEN OÜ liige alates 2015 WIRU VILI TuÜ liige alates 2014

KODA KUTSUB OSALEMA

Seminar „Kas korruptsioon võib olla ohtlik teie ettevõttele?“ (vene keeles) Aeg: reedel, 25. septembril Koht: Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: osalemine on tasuta, vajalik on eelnev registreerimine Seminarile osalema ootame ettevõtete omanikke, juhte ja teisi töötajaid, kes võivad korruptsiooniohtliku olukorraga kokku puutuda.

Käsitletavad teemad: • korruptsioonialane olukord Eestis; • korruptsioonivaldkonda reguleerivad õigusaktid, mõisted ja korruptsioonialane kohtupraktika; • kuidas ära tunda korruptsiooniohtlikku olukorda; • kuidas sellises olukorras käituda; • kuidas vältida korruptsiooniohtliku olukorra tekkimist oma ettevõttes; • küsimused-vastused.

Seminari lektoriks on vandeadvokaat Andrei Veressov, kes on advokaadibüroo Bright Law asutaja ja kes tegeleb juriidilise praktikaga alates 2004. aastast.

Ta tegeleb korporatiivküsimustega, nagu ühinemine ja ülevõtmine, reorganiseerimine, aktsionäride ja juhtkonnaga seotud toimingud, likvideerimise protseduurid ja üldine ettevõtte juhtimine. Samuti tegeleb Andrei erinevate ärilepingute koostamisega, konsulteerib intellektuaalse omandi ja tehnoloogia küsimustes, esindab kohtuasjades, mis on seotud mereõiguse, kinnisvara, ehituse ja migratsiooniga, samuti lepingulise ja lepinguvälise kahju hüvitamise küsimustega. Ülevaate korruptsioonialasest hetkeolukorrast, tuginedes Kaubanduskoja poolt läbiviidud uuringutele ja muudele allikatele, teeb Kaubanduskoja Jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärv.

Lisainfo: Margus lmjärv E-post: margus.ilmjärv@koda.ee Tel: 337 4950

Seminar Tartus ja Tallinnas „Uuest ehitusseadustikust tulenevad muudatused“ Aeg ja koht: 28. septembril Tartus (Atlantise Konverentsikeskus, Narva mnt 2) 13. oktoobril Tallinnas (Kaubanduskoda, Toom-Kooli 17) Hind: Kaubanduskoja liikmele 60 eurot ja mitteliikmele 95 eurot. Kui ühest firmast või asutusest on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -5%.

01.07.2015 jõustus uus ehitusseadustik, mis sisaldab olulisi muudatusi ja korrastusi kehtivas ehitusõiguse reeglistikus. Seminari eesmärgiks on anda jõustunud muudatustest ja täpsustustest põhjalik ülevaade neile, kes puutuvad kokku ehitustegevusega selle erinevates etappides (ehitajad, ehitiste tellijad, kohalikud omavalitsused jt).

Käsitletakse järgmisi teemasid: • Ehitamist reguleerivad seadused.

Kehtivuse kaotanud seadused • Ehitusseadustik ja selle rakendumine • Ehitusseadustiku eesmärk ja ülesehitus. Uued mõisted ja põhimõtted • Isikute kohustused: - omanik, - omanikujärelevalve, - ettevõtja, pädev isik • Projekteerimistingimused • Ehitusteatis ja ehitusluba • Kasutusteatis ja kasutusluba • Eriosa: - energiatõhusus, - kaitsevööndid, - eritööd ( teed, seadmed, vette ehitamine, puurkevud) • Riiklik järelevalve ja vastutus Info ja registreerimine: Toomas Hansson E-post: toomas@koda.ee Tel: 744 2196 *Hinnale lisandub käibemaks. Hind sisaldab jaotusmaterjale, kohvipause ja lõunat.

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 8 / 2015