Teataja nr 8 2015

TEATAJA I G A L I I G E L O E B! I L M U B A A S TA S T 19 2 5

S E P T E M B E R 2 0 15

KARMO KOPPEL

Eesti põhimõtted Euroopa Liidu poliitika kujundamisel lk 17

Millises kriisis Hiina on ja kuidas see meid mõjutab?

Lk 9

Jagamismajandus – kellele ja milleks?

(C) ALESSIOPARATORE78 | DREAMSTIME.COM

Lk 26

Kaubanduskoda avas ärihooaja perepäevaga loomaaias lk 4

Ametireisil loeb iga sekund, sõit, kontakt Estraveliga on Sinu käsutuses Eesti juhtiva reisibüroo pikaajalised kogemused, lai partneritevõrk ja parimad professionaalid.

Miks Estravel?

Mugav ja paindlik arveldamine!

Finantseerimine ja rmakrediit

Kus iganes, millal iganes, Estraveli reisiabi on alati Sinu jaoks olemas!

Hoiame kokku Sinu aega, raha ja närve!

24/ 7 reisiabi

Lepingulisel ärikliendil on eelised

Teenused ärikliendile Oskame ja tahame aidata ka kõige keerulisemates küsimustes.

Teadlik reisija on ettevõttele väärtus.

Pidev ülevaade reisikuludest.

Personaalne reisikonsultant

Koolitused reisitellijatele

ExtraNet ärikliendi töölaud

Vaata meie uut veebilehte ning küsi lisa. www.estravel.ee/ariklient

24/7 tasuta reisiabi 6 266 266 estravel@estravel.ee

Koda kutsub osalema

Mida teha, kui töötaja on pidevalt haige?

14

Ekspordi Akadeemia 23. september

Hommikukohv Tai aukonsuliga Eestis hr Enn Pantiga (lk 32) Restoran Senso, Olümpia hotell (Liivalaia 33, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

1. oktoober Kambodža sihtturuseminar (lk 34)

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080 5. november

Aasia Foorum – India, Singapur ja Vietnam (lk 33) Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Tallinn hotellis (Toompuiestee 27, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

9 Kuidas Hiina kriis meid mõjutab?

18. november Pärastlõunatee Malaisia suursaadiku T.E. pr Blanche Olberyga (lk 34)

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

Mida saame USA väikeettevõtjatelt õppida?

24

Sihtturud

28. september Seminar „Roheline ehitus ja Rumeenias valmistatud energiasäästlikud tooted“ (lk 36)

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Liisi Kirschenberg ∙ liisi@koda.ee ∙ 604 0093 1. oktoober

Kohtumised Egiptuse ettevõtjatega (lk 36) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Egeth Küppar ∙ egeth@koda.ee ∙ 604 0080

Energia ja ehitus

28. september Seminar „Uuest ehitusseadustikust tulenevad muudatused“ (lk 38)

Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)

Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196 13. oktoober

Tarbijakaitse

Seminar „Uuest ehitusseadustikust tulenevad muudatused“ (lk 38) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson toomas@koda.ee 744 2196

1. oktoober

Infopäev „Suunanäitaja – nõuded jaekauplejatele“ (lk 35) Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

20. oktoober

Infopäev „Suunanäitaja – nõuded jaekauplejatele“ (lk 35) Vene Teatris (Vabaduse väljak 5, Tallinn) Info: Marju Männik ∙ marju.mannik@koda.ee ∙ 604 00879

On selge, et praegune maailmamajanduse korraldus on soodustanud Hiina arengut enam kui ühegi teise maa arengut.

9

28. oktoober Infopäev „Suunanäitaja – kaupleja kohustused e-kaubanduses“ (lk 35)

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik ∙ marju.mannik@koda.ee ∙ 604 00879 11. november Infopäev „Suunanäitaja – nõuded jaekauplejatele“ (lk 35)

Ajamajas (Tallinna tn 16, Kuressaare)

Info: Sirje Aeg ∙ sirje.aeg@koda.ee ∙ 452 4757

Muud sündmused

25. september Seminar „Kas korruptsioon võib olla ohtlik teie ettevõttele?“ (vene keeles) (lk 38)

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Margus Ilmjärv ∙ margus@koda.ee ∙ 337 4950 6. oktoober

Finantskoolitus firma võtmeisikutele II (lk 37) Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@koda.ee ∙ 744 2196

15. oktoober

Ida-Viru maakonna investeerimiskonverents 2015 „Euroopa Liit ja Venemaa – vanad naabrid, uued väljakutsed“ Tartu Ülikooli Narva Kolledžis (Raekoja plats 2, Narva) Info: Margus Ilmjärv ∙ margus@koda.ee ∙ 337 4950

12. november Seminar „Kuidas müüa oma elutööd“ (lk 37)

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Margus Ilmjärv margus@koda.ee 337 4950

EESTI KAUBANDUSTÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

TEATAJA TOIMETUS Kaidi Talsen Tel: 604 0085 E-post: kaidi@koda.ee Kujundus: Director Meedia

11 Riikide rahvusvaheline konkurentsivõime edetabel 2015

Eesti põhimõtted Euroopa liidu uue poliitika kujundamisel

17

Kaubanduskoda avas uue ärihooaja toreda perepäevaga On ilusaks traditsiooniks saanud, et Kaubanduskoda alustab uut ärihooaega koos oma liikmesettevõtete ja koostööpartneritega meeleolukal perepäeval. Sellel aastal kogunesime 29. augustil Tallinna loomaaeda tuulikuplatsile, kus kõiki huvilisi ootasid loomaaia giidid eesotsas Aleksei Turovskiga, oma osavust sai proovile panna Eesti esivehklejatega jõudu katsudes, laval nägi nii NUKU teatrit kui Loomaaia Sõprade Seltsi ja päeva lõpetas kontserdiga Getter Jaani. Visiitkaardiloterii peavõit viis õnnelikud puhkusereisile Türki ning terve päeva jooksul jätkus koostööpartnerite telkides tegevust nii suuretele kui väikestele Kaubanduskoja sõpradele.

Täname ka Ärihooaja avamise toetajaid ja koostööpartnereid: aitäh Tallinna Loomaaed, A. le Coq, Arco Vara, Estravel, Novatours, Silberauto, NUKU, Dermoshop, Kuusakoski, Tööinspektsioon, EMT & Elion, Olerex, Qvalitas Arstikeskus, Noored Kooli ja Tagasi Kooli!

FOTOD: KARMO KOPPEL

Edukat uut ärihooaega!

J U H T K I R I

Igasugune teadmine on väärtus, kuid edukam on see, kes oskab teadmisi kombineerida ja enda kasuks pöörata SEPTEMBER ON IKKA kuu, kus haridusest, õppimisest ja oskustest mõnevõrra rohkem räägitakse. Kaubanduskoja jaoks ei ole haridust ja ettevõtlikkust puudutavad teemad kunagi võõrad olnud. Enam kui kümme aastat tagasi sai pandud alus kutsete süsteemi arendamisele Eestis, millest on tänaseks saanud üks olulisi nurgakive töömaailma vajaduste ja haridussüsteemi lähendamisel. Aastaid oleme pingutanud selle nimel, et kutseharidus ja ametiõpe saaksid võrdseks üld- ja kõrghariduse kõrval. Seda nii rahastamist kui ka mainet ja õpikohtade planeerimist arvestades. Kas mäletate veel ETVs kolmel hooajal jooksnud saatesarja

Aastaid oleme pingutanud selle nimel, et kutseharidus ja ametiõpe saaksid võrdseks üldja kõrghariduse kõrval Täna on Kaubanduskoja tegevused suunatud teravikuga noorte ettevõtlikkuse edendamisele.

Ametilood? Saadetes leidsid tutvustamist 42 erinevat ametit läbi kaasahaaravate lugude. Täna võib igaüks neid taas vaadata Youtube’i vahendusel.

Ja sellega asi veel ei piirdu. Kaubanduskoda on olnud osaline ka vähemalt kahe majandusja ettevõtlusõpiku koostamisel gümnaasiumitele ning koostanud Eestis esimese juhendmaterjali, mis selgitab, kuidas on kõige kasulikum ja mõistlikum korraldada õpilaste külaskäiku ettevõttesse. Kuidas teha seda nii, et kõik sujuks, ettevõtja töö saaks minimaalselt häiritud ja mis kõige olulisem, et lastel oleks sellest kõigest kasu.

Täna on Kaubanduskoja tegevused suunatud teravikuga just noorte ettevõtlikkuse edendamisele. See on meie jaoks tähtis, et noorte arengut mõjutavad organisatsioonid, ja mitte ainult kool, vaid ka vabaühendused ja ettevõtjad teaksid tahtmise korral, kui-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

das oma tegevused suunata just sinna, kus sellest kõige rohkem kasu oleks. Organisatsioone, kes noorte ettevõtlikkuse nimel pingutavad on Eestis tänaseks üsna palju – enamik neid on meie rõõmuks koondunud Kaubanduskoja veetavasse võrgustikku „Unistused ellu!“.

Lisaks noorte ettevõtlikkuse toetamisele on, nagu juba öeldud, meie hariduspoliitiliste tegevuste kõrvalfookus olnud suunatud ka ametiõppe jätkusuutlikkuse ja populaarsuse tagamisele. Kõigis maailma arenenumates riikides on ametiõpe ja oskuste omandamine nii gümnaasiumi kui ka kõrgema hariduse tasemel prioriteetsed. Ka meil on teadlikkus sellest kasvamas, kuid selle kasvatamiseks tuleb jätkuvalt kõvasti pingutada. Iseenesest on ju tore, kui üha rohkem ka täiskasvanuid suundub ametikoolidesse oskusi omandama. Kuid see, kui seda tehakse pärast kõrgkooli lõpetamist ning bakalaureuse- või magistrikraadi omandamist, ei ole paraku kõige efektiivsem viis.

Järelikult on kuskil tehtud valesid valikuid või ei ole olnud piisavalt teavet alternatiividest või oskust piisavalt teadlikult noort suunata.

Meil on rõõm ka selle üle, et alanud õppeaastal alustavad riigigümnaasiumid Jõhvis, Pärnus, Tartus ja Võrus.

Kokku tegutseb Eestis juba üheksa riigigümnaasiumi.

Loodetavasti lisanduvad juba järgmisel aastal neile riigigümnaasiumid ka Valgas, Põlvas ja Kärdlas ning edaspidi Viimsis, Paides, Raplas ja Kohtla-Järvel. Samuti käib viie riigigümnaasiumi kavandamine Harjumaale. Paraku tähendab see ka mitmete tänaste gümnaasiumite sulgemist või muutmist põhikooliks, kuid gümnaasiumihariduse kvaliteeti silmas pidades tuleb seda teha. Väljakutseks sealjuures saab loomulikult õpilaste transport või majutustingimuste loomine.

Olles viimastel aastatel rääkinud palju ka sellest, et uute riigigümnaasiumite paigutamisel tuleks arvestada ka tänaste ametikoolide paiknemise ja võimalustega, on heameel, et sedagi on võimalusel arvestatud. Teineteisele lähedal asuvatel gümnaasiumil ning ametikoolil on võimalik kasutada teineteise ressursse, korraldada ühiseid ettevõtmisi ja pakkuda senisest suuremal hulgal valikõppeaineid. Kui kutsekooli noorel on huvi õppida süvendatult võõrkeeli, siis võib selleks võimalus olla just lähedalasuvas gümnaasiumis. Kui gümnaasiumiõpilasel tekib kõrvalt vaadates huvi jällegi näiteks tootedisaineri või pagari elukutse vastu, siis peab olema võimalus seda ka õppida. Selline koostöö nõuab tööd, kuid usun, et see on võimalik ja kasulik. Lõppude lõpuks on iga oskus või teadmine kasulik. Õppides neid oskuseid kombineerima ja enda kasuks pöörama ning loovalt maailmale lähenema, saab iga tänane noor olla tulevikus edukam kui meie täna. Siis oleme ka edukad.

Mait Palts Peadirektor

KARMO KOPPEL

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

KAUBANDUSKODA

Ettevõtjate õlule pannakse üha enam

regulatsioone, mis pole mõistlikud

Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani kõne ärihooaja avamisel Tallinna loomaaias 29.08.2015

Austatud Kaubanduskoja liikmed ja sõbrad!

Tere tulemast juba kaheksateistkümnendale Kaubanduskoja Ärihooaja avamisele!

K

aubanduskoja jaoks on algav hooaeg kindlasti sama sündmusterohke kui varasemad, kuid siiski mõneti pidulikum. Kümnendal novembril 1925. aastal avati esmakordselt Kaubanduskoja uksed ning tänavu sügisel täitub Koja jaoks juba üheksakümnes tegevusaasta. Loomulikult ei ole kõikidel nendel aastatel olnud Kaubanduskoja tegevus ühesugune, kuid ühes võib siiski kindel olla. Kaubanduskoja kui ettevõtjate ühishuvide esindusorganisatsiooni järele on vajadus jätkuvalt olemas, nii nagu ka 90 aastat tagasi.

Seetõttu ei ole kuidagi iganenud ka toonase Kaubanduskoja juhatuse esimehe Joakim Puhki sõnad, et Kaubanduskoda peab abiks olema riigikogule seadusandlikus töös ja omalt poolt kaasa aitama, et uued seadused tuleksid ilmale sellistena, et rahuldaksid neid ringkondi, kelle huvisid ja

7

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

kohustusi nad normeerivad. Samuti on jäänud samaks tookord sõnastatud põhimõte, et Koda ei ole asutatud ega seisa valvel üksikute isikute ja kihtide huvide kaitseks, vaid et ta, kaitstes Eesti ettevõtjate õiglasi nõudmisi, oskab vääriliselt hinnata ka riigi- ja rahvamajanduse üldhuve.

Head külalised. Kui kohtusime viimati siinsamas loomaaias, oli maailma ja loomulikult ka Eestit tabanud just viimaste aastakümnete suurim majandus-, finants- ja usalduskriis. Tookord viskasid mitmedki ettevõtjad nalja, et ei tea, kas varsti tulebki käia ettevõtjat läbi puuri vaatamas, nagu mõnda väljasuremisohus olevat looma. Õnneks nii hullusti siiski ei läinud.

Täna, taas siin olles ja ettevõtluse ning ühiskonna probleemide üle veidi mõeldes, pean vajalikuks mainida kahte järjekindlalt süvenevat probleemi, millega ka Kaubanduskojal tegeleda tuleb. Esiteks, õiguskeskkonda üha paremaks lihvida soovides on paljud valdkonnad jõudnud regulatsioonide detailsusega tasemeni, mis ammu on ületanud optimaalse ja mõistliku.

See on tõsine probleem mitte ainult ettevõtjate jaoks, sest nii surutakse meie käitumist üha kitsamatesse raamidesse, vähendades loovust ja vastutust. Uued ideed ja innovaatilised ettevõtmised sünnivad aga vaid tarkuse ja loovuse koostöös, kus saab ja on ka julgustatud vaadata välja harjumuspärase tegevuse raamidest.

Koos regulatsioonide pideva täienemisega oleme Kaubanduskojas paraku olnud tunnistajaks sellelegi, et kui isiku õigusi püütakse pigem kärpida ja piirata, siis riigi ja avaliku võimu õigused kipuvad pigem suurenema. Mõneti võis seda kohata ka hiljutistes maksuseaduste muutmise kavades, kuid mitte ainult. Ma ei soovi kindlasti öelda, et meil on kõik halvasti ning ma ei ühine aeg-ajalt kostvate üleskutsetega kolida ettevõtlusega Lätti või mõnda teise naaberriiki, kus vastupidiselt kohatisele arvamusele kehtib jätkuvalt ettevõtte tulumaks, tööjõumaksud ei ole sugugi palju madalamad kui meil, ning korruptsiooni tase on üldiste hinnangute järgi siiski palju kõrgem kui Eestis. Soovin aga rõhutada, et peame nii ettevõtjate kui ettevõtluse hea käekäigu eest seisjatena sellistele arengutele tähelepanu juhtima ning seisma selle eest, et hiilivalt ei jõuaks kätte olukord, kus õiguste, kohustuste

ja vastutuse tasakaalustamatus piirab ebamõistlikult ettevõtlikku ja loovat vaimu. Pidev soov kaitsta näiliselt nõrgemat, tähendab ettevõtja jaoks üldjuhul tegevuse piiramist, kulutusi või vastutuse suurenemist – kaupmehe eest kaitstakse tarbijat, tööandja eest töötajat, töösturi eest elanikke, võlausaldaja eest võlgnikku jne. Kes aga kaitseb või millega julgustame sellises olukorras ettevõtjat või ettevõtlusega alustamist? Ettevõtlusega tegelemine on paraku vabatahtlik ja nii võib mõnigi ettevõtja otsustada, et ta pidevalt kitsamaks muutuva puuri seest välja astub ja läheb üle „kaitstute“ poolele, sest nii on kindlam ja mugavam.

Head Kaubanduskoja liikmed ja koostööpartnerid. Kaubanduskoda on koostööd väärtustav organisatsioon ja seda igal tasemel. Meie jaoks on oluline, et ettevõtjad suhtleksid ja kasutaksid neid võimalusi, mida me Koja poolt koostööks oleme pakkunud, kuid teiselt poolt peame hea ettevõtluskeskkonna loomise nimel oluliseks tihedat koostööd ka riigiasutuste ja ministeeriumitega. Selleks, et Eestis oleks ettevõtjal parem tegutseda ning et ettevõtlik mõtteviis leviks, on see ka ainus võimalus. Mul on väga hea meel, et oleme möödunud aastal koostöös välisministeeriumi ning paljude tema ametnike ja välisesindajatega tutvustanud meie ettevõtjaile uusi sihtriike ning korraldanud ärivisiite.

Kavatseme seda ka edaspidi jätkata.

Samuti oleme juba mitmeid aastaid koos tarbijakaitseametiga koolitanud ettevõtjaid ajakohastel teemadel üle Eesti ning olnud alati avatud koostööle ministeeriumite ja ametitega, kui see aitab meie liikmeid ning parandab nende konkurentsivõimet. Selle kõige eest seisame ka edaspidi.

Soovin lõpetuseks kõikidele Kaubanduskoja liikmetele edu ja kordaminekuid sellel, meie jaoks juba 90. ärihooajal ning kuulutan Kaubanduskoja järjekordse Ärihooaja avatuks!

(C) BROSTOCK | DREAMSTIME.COM

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

MAJANDUS

Millises kriisis Hiina on ja kuidas see meid

mõjutab?

HEIDO VITSUR LHV Pank

V

astata küsimusele, millises kriisis Hiina praegu on ja kuidas tal seda ületada õnnestub, on keeruline seetõttu, et Hiinast on viimase 15 aastaga saanud esimese suurusjärgu majanduslik ja poliitiline suurvõim, millele nüüd on hakanud lisanduma ka kiirelt kasvav sõjaline võimsus. Pekingis ei korraldatud septembri alul sõjaväeparaadi ju üksnes ilu pärast. See kõik kokku tähendab aga, et Hiina praegusi probleeme ja tema sidustumist ülejäänud maailmaga ei saa vaagida üksnes majanduslikus kontekstis, nagu veel mõned ajad tagasi, vaid et järelduste tegemiseks ning enda Hiina strateegia kujundamiseks on vaja näha hoopis laiemat konteksti.

Kaks võimalikku arengut

Kuigi ka majanduslikus plaanis pole olukord lihtne, on siin laias laastus kaks võimalikku arengut. Esiteks on võimalik, et Hiina senine ekspordile ja investeeringutele suunatud riigikeskne mudel on end ammendanud ja olemasoleva poliitilise režiimi raames pole seda võimalik reformida. See tähendaks, et seni suurima osa maailmamajanduse nõudluse juurdekasvust andnud Hiina lakkabki majanduskasvu vedamast ja majanduskasv kogu maailmas langeb praegusest niigi aneemilisest tasemest veelgi madalamale.

Teha erilist panust oma probleemidega ülekoormatud Euroopale ja praegu veel suhteliselt väikese majandusega Indiale pole lähiajal kuigi ratsionaalne.

Lisaks negatiivsele prognoosile ei saa sellise stsenaariumi korral välistada isegi sellist võimalust, et arvestades Hiina enda ja selle majanduse suurust, ebaühtlust ja võlakoormust, ei toimu majanduse aeglustumine seal rahulikult, vaid toob endaga kaasa ebameeldiva segaduse nii Hiinas kui ka maailmamajanduses tervikuna. Seda eeskätt raha- ja kapitaliturgudel.

Teine ja esimesel pilgul meile hoopis meeldivam võimalus oleks see, kui praegused raskused Hiinas oleksid seotud üksnes käiguvahetusega. Hiina planeeritud ümberorienteerumisega ekspordimajanduselt teenuste majandusele; Hiina domineerivate riigiettevõtete tegevuse üleminekuga senisest enam turumajanduslikele põhimõtetele, korruptsiooni vastu võitlemise ja majanduse (eriti rahamajanduse) läbipaistvuse suurendamisega. Et praegune aeglustumine ei saa olema väga konfliktiderohke, suur ning pikaajaline.

Kuid ettekujutusel nagu saaks reaalses maailmas mingi Hiina mudel ilma igasuguste väärarvestuste, tagasilöökide ja muutusteta oma edulugu jätkata, pole mingit alust. Just nii nagu ei olnud võimalik, et maailm oleks enne 2009. aastat toimunu nagu hani vee oma seljast maha raputada.

Kuivõrd praegu võib loota, et Hiina majanduses lähiaastatel midagi katastroofilist ei juhtu, tasub hetkel arvestades just teise võimaluse realiseerumisega, mis tähendaks seda, et

9

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

Kuid ettekujutusel nagu saaks reaalses maailmas mingi Hiina mudel ilma igasuguste väärarvestuste, tagasilöökide ja muutusteta oma edulugu jätkata, pole mingit alust.

Hiina jätkab järgnevatel aastatel küll tunduvalt aeglasemalt kui seni, kuid siiski tempos, mis ületab Euroopa ja USA oma viis kuni kolm korda. Pealegi tähendaks katastroofiks valmistumine seda, et jäävad kasutamata need võimalused, mida Aasia regioon meile pakkuda võib.

Paraku on sellel nn positiivsel arengul ka üks negatiivne moment: me ei oska üldsegi prognoosida, mida nii ulatuslik jõujoonte ümberpaigutamine endaga kaasa võib tuua.

Paistab, et Moody’s ei arvesta just eriti palju nende spekulatsioonidega, mille järgi Hiina mõne lähima aasta jooksul vältimatult sotsiaalmajandusliku katastroofini jõuab. Tavaliselt ongi sellised ennustused, kas kellegi soovunelmad või siis ülemäärased lihtsustused.

Kokkuvarisemist ei tasu oodata

Moody’se viimase prognoosi kohaselt ei maksa Hiina majanduse kokkuvarisemist lähema kolme aasta jooksul küll oodata. Küll aga loovutab Hiina G-20 riikide seas pikka aega hoitud liidrisärgi Indiale. Kuid ka see, senisest lahjem, tulemus on arenenud maadest parimate, Ühendkuningriigi ja USA tulemusest 2-3 korda enam. Kui Moody’se arvates jääb Hiina majanduse kasvukiirus lähiajal 5-6 protsendi ja India oma 7-8 protsendi kanti, siis USA ja Ühendkuningriik kasvavad koos Türgi ja Koreaga üksnes 2-3 protsenti ning edukuse poolest kümnenda arenenud riigi, Austraalia kasv jääb sellest tasemest veel poole protsendipunkti võtta madalamaks. Teistele suurtele riikidele ennustab Moody’s paraku üksnes marginaalset kasvu.

Kui sedagi.

Kuid ka sellise kasvu juures jääks Hiina panus maailma majanduskasvu absoluutnumbrites suurimaks, sest iga Hiina majanduskasvu protsendi taga on viis korda enam reaalseid dollareid

kui Indias ja ainult 1,8 korda vähem Hiina peab leidma uued võimakui USAs. lused Siinjuures mõelgem ka sellele, et Samas ei saa aga hiinlaste deklaratsenise tempo säilitamine olekski olnud siooni kasvust praeguse maailmakorra katastroof, mitte ainult Hiinale, vaid raames võtta lihtsustatult. Nagu kogu maailmale. Mõelgem sellele, et öeldud, on ekspordile ja siseriiklikele Hiina majandus kasvas ühe inimese investeeringutele orienteeritud mudel reaalse ostujõu poolest viimase kaheoma võimalused ammendanud ja Hiikümne viie aastaga kaheksa korda ja nal tuleb oma arengule toe leidmiseks kui ta kasvaks ka järgnevad kakskümminna senisest palju aktiivsemalt laia mend viis aasta sama kiiresti, oleks maailma. Selleks on neil ka terve Hiina sisetoodang, ja ilmselt ka tarbirida vajalikke ettevalmistusi juba mine, ühe inimese kohta kaks korda tehtud. Teoks on saanud BRICS maade suurem kui USAs. Hiinas elab inimesi (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja aga neli korda enam kui USAs. Lõuna-Aafrika) ning Aasia arengupanKuid ka vanast maailmast paari kade asutamine, algatatud on uute protsendi võrra suurema majandussiiditeede projektid; astutakse samme kasvu korral saab Hiinast selle sajandi jüääni täielikult konverteeritavaks keskpaigaks ülekaalukalt maailma muutmiseks, sealhulgas ka selle ühe kõige suurem majandus, mille mõju eeltingimuse – dollariga seotusest loomaailmakaubandusele saab olema bumiseks ja turul kujunevale kursile sama suur kui USA ja Euroopa Liidu üleminekuks. oma kokku.

Kuid kuivõrd suured geopoliitilised Ilmselt saabki järgmise paari muutused sisaldavad alati olulisi aastakümne kõige intrigeerivamaks rahvusvahelisi riske, siis muutub majanduspoliitiliseks küsimuseks On selge, et praegune maailmamajanduolema, kuidas se korraldus on soodustanud Hiina arenselline tohutu majanduslik jõud gut enam kui ühegi teise maa arengut. olemasolevasse maailmakorda sobitub. Võib arvata, et kui Hiina valitarusaadavaks ka Hiina eriline huvi sus, erinevalt Venemaast deklareerib, Venemaaga mitmesuguste koostööleet ta on huvitatud senise maailmapingute sõlmimiseks, mis muu hulgas majandusliku korra säilimisest, siis vähendavad kolmandate riikide võimet teeb ta seda momendil täiesti siiralt. kontrollida Hiinasse ja Hiinast lähtuOn selge, et praegune maailmamavaid kaubavooge ja seeläbi mõjutada janduse korraldus on soodustanud Hiina poliitikat. Seejuures ei tohi unusHiina arengut enam kui ühegi teise tada, et Hiina on juba niigi aktiivselt maa arengut. Võib isegi arvata, et nii tegev kõikidel kontinentidel ja kõigis mõnedki praeguse korra arhitektid vähegi olulistes kohtades. oma toonaste ettevõtmiste ja oma Kuigi Hiina tõus praegusest kõrpuuduliku ettenägemise võime pärast gemale ei saa nii objektiivsetel kui muret tunnevad ning püüavad olukorda ka subjektiivsetel põhjustel olema nii oma kasuks väänata. Ega siis WTOst kiire ja sile kui seni, on meil kõiki asmööda minevad transookeanilised kaujaolusid arvesse võttes võrreldes teiste bandusläbirääkimised valitud riikide variantidega mõtelda sellele, kuidas vahel niisama sündinud. paremini sobituda kujunevasse mulParaku ei tee need läbirääkimised tipolaarsesse maailma, milles järjest juba toimunut olematuks ja Hiina jääb suurenev ja suurim osa kogu maailma ka edaspidi maailma kõige tähtsamate majandustegevusest toimub Vaikse riikide kolme, kui mitte kahe kõige ookeani regioonis, aga mitte Põhjatähtsama kaubanduspartneri hulka. Nii Atlandil nagu seni, ja astuda praktilisi näiteks on Hiina USAle Euroopa Liidu samme sellise maailmaga paremaks kõrval teine kaubanduspartner, kolmas sobitumiseks. ekspordi- ja suurim imporditurg ja mida siis rääkida veel sellistest riikidest nagu Austraalia, kelle ekspordist läheb nüüd üle kolmandiku Hiinasse.

11

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

MAJANDUS

Riikide rahvusvaheline

konkurentsivõime 2015 (C) FILIPFOTO25 | DREAMSTIME.COM

LEEV KUUM

L

ausanne’i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) avaldas mais riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise projektis osalenud 61 riigi 2015. aasta edetabeli. See tugineb riikide 2014. aasta statistilistele andmetele ja 2015. aasta veebruaris-märtsis läbi viidud ettevõtete juhtide küsitluse tulemustele. Eesti osas viis ettevõtete juhtide küsitluse läbi ja nõutud statistilised andmed esitas Eesti Konjunktuuriinstituut.

Rahvusvaheline konkurentsivõime on riigi tähtis omadus (võimekus), mille arendamisele pööravad riigid tänapäeva avatud maailmas üha kasvavat tähelepanu. OECD definitsiooni kohaselt iseloomustab riigi konkurentsivõimet tase (määr), mis näitab, kui palju riik suudab vabades, turumajanduslikes tingimustes toota kaupu ja teenuseid, mis vastavad välisturgude nõuetele, samaaegselt suuren­dades oma elanike sissetulekuid.

Et riikide konkurentsivõime edetabeli koostamisega edukalt toime tulla, püüab IMD luua maksimaalselt objektiivset pilti tingimustest, mis valitsevad riigis ettevõtete arengu seisukohalt. Selle tulemusel näitab IMD riikide rahvusvahelise konkurentsivõime reiting, kuidas projektis osalevad riigid loovad ja säilitavad keskkonda, mis annab nendele ettevõtetele konkurentsijõudu. Metoodika näeb ette enam kui 300 näitaja arvessevõtmist iga riigi kohta, millest kaks kolmandikku on statistiline ja üks kolmandik hinnanguline (küsitlus) informatsioon.

Uuringu koondtulemusena on IMD teatavaks teinud projektis osalenud 61 riigi kohad üldedetabelis, neljas alamedetabelis (faktorite lõikes) ning riikide konkurentsivõime indeksid (protsendina esikohal oleva riigi suhtes).

Tabelis toodust nähtub, et 2015. aasta edetabelit juhivad USA, Hong-

IMD riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabel 2015. a Üldjärjestus Riik

Koht konkurentsivõime faktorite lõikes

% ÄriMajan- ValitInfraesikohal tegevuse Koht duse suse strukoleva riigi efekseisund tõhusus tuur suhtes tiivsus

USA

1

100,0

1

23

2

1

Hongkong

2

96,0

9

1

1

15

Singapur

3

95,0

3

2

7

7

Šveits

4

91,9

14

5

6

2

Kanada

5

90,4

10

8

3

6

Luksemburg

6

89,4

5

12

4

22

Norra

7

87,9

24

7

5

10

Taani

8

87,1

23

10

8

3

Rootsi

9

85,9

20

11

9

4

Saksamaa

10

85,6

8

18

16

9

Taiwan

11

85,4

11

9

14

18

AÜE

12

84,8

7

3

18

38

Katar

13

84,6

2

4

11

47

Malaisia

14

84,1

6

16

10

27

Holland

15

83,6

25

13

12

8

Iirimaa

16

83,0

12

15

13

24

Uus-Meremaa

17

81,8

37

6

15

23

Austraalia

18

80,5

28

14

17

19

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

Üldjärjestus

Riik

Koht konkurentsivõime faktorite lõikes

% ÄriMajan- ValitInfraesikohal tegevuse Koht duse suse strukoleva riigi efekseisund tõhusus tuur suhtes tiivsus

Suurbritannia

19

79,9

18

19

20

16

Soome

20

78,4

52

17

19

5

Iisrael

21

77,5

30

24

21

14

Hiina

22

77,0

4

35

27

25

Belgia

23

75,4

22

33

22

17

Island

24

74,1

44

22

29

11

Korea

25

73,9

15

28

37

21

Austria

26

72,9

21

39

28

20

Jaapan

27

72,8

29

42

25

13

Leedu

28

71,7

35

25

23

30

Tšehhi

29

70,8

26

31

31

28

Tai

30

69,8

13

27

24

46

Eesti

31

69,2

40

20

36

32

Prantsusmaa

32

69,0

27

50

39

12

Poola

33

68,8

33

29

32

34

Kasahstan

34

68,1

31

21

30

41

Tšiili

35

64,8

32

26

35

44

Portugal

36

64,2

45

34

48

26

Hispaania

37

63,5

39

43

46

29

Itaalia

38

61,0

41

53

44

31

Mehhiko

39

60,9

19

41

38

52

Türgi

40

60,5

38

38

40

45

Filipiinid

41

60,2

34

36

26

57

Indoneesia

42

59,9

36

30

34

56

Läti

43

59,8

53

45

42

37

India

44

59,5

16

47

33

58

Venemaa

45

58,5

43

44

54

36

Slovakkia

46

57,2

54

48

45

40

Rumeenia

47

57,1

47

46

49

42

Ungari

48

57,0

17

54

57

39

Sloveenia

49

56,8

42

52

56

33

Kreeka

50

54,2

58

57

43

35

Kolumbia

51

53,9

46

51

41

54

Jordaania

52

53,6

59

32

47

50

LAV

53

52,7

49

40

52

55

Peruu

54

52,6

50

37

50

60

Bulgaaria

55

50,3

48

49

60

49

Brasiilia

56

47,4

51

60

51

53

Mongoolia

57

47,1

55

55

53

59

Horvaatia

58

44,8

57

56

61

43

Argentiina

59

42,7

56

61

58

51

Ukraina

60

42,0

60

59

55

48

Venezuela

61

34,3

61

58

59

61

kong, Singapur, Šveits, Kanada, Luksemburg, Norra, Taani, Rootsi ja Saksamaa.

Samad riigid, välja arvatud Luksemburg, olid 10 edukama hulgas ka eelmisel aastal (välja langesid Araabia Ühendemiraadid).

Olgu märgitud, et kuus TOP 10 riikidest kuuluvad Euroopasse.

Edetabeli suuremad tõusjad on tänavu (võrreldes 2014. aastaga) Itaalia (8 kohta), Portugal ja Kreeka (mõlemad 7 kohta) ning Katar, Leedu ja Sloveenia (kõik 6 kohta).

Edetabelis langesid kõige enam Ukraina (11 kohta), Läti (8 kohta), Venemaa (7 kohta) ja Jaapan (6 kohta). Edetabeli 5 viimast riiki (tagantpoolt alates) on Venezuela, Ukraina, Argentiina, Horvaatia ja Mongoolia.

Alamedetabelite ehk faktorite lõikes näitavad andmed, et majanduse seisundi

poolest on kuueks Eesti üldine konkurentsivõime (koht edetabelis) edukamaks riigiks: USA, Katar, 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Singapur, Hiina, 22 23 24 25 19 Luksemburg ja 21 30 22 31 31 33 35 34 36 Malaisia. Võrreldes eelmise aastaga on uustulnuk esimese 6 hulgas Malaisia, 69,2 protsendiga, mis on ligi 5 kes tõrjus sealt välja Araabia Ühenprotsendipunkti enam kui eelmisel demiraadid. Nõrgimad 6 majandust aastal. on Venezuela, Ukraina, Jordaania, Alamedetabelid näitavad (vt Kreeka, Horvaatia ja Argentiina. joonistel), et Eesti on tõstnud oma Valitsuse tõhususe arvestuses konkurentsipositsiooni kahes ja on esikuuikus: Hongkong, Singapur, kaotanud kahes valdkonnas.

AÜE, Katar, Šveits ja Uus-Meremaa.

Majanduse seisundi poolest Kõik peale Uus-Meremaa olid eeskuulub Eestile tänavu 40. koht, mis otsas ka eelmisel aastal (tõrjus välja on 4 koha võrra parem kui eelmisel Norra). Torkab silma, et tõhusad aastal. Tõusu on taganud edasimivalitsused on suhteliselt väikestel nek väliskaubanduses. ja rikastel riikidel. Alamedetabeli Valitsuse tõhususe arvestuses valitsuse tõhususe arvestuses lõpeparanes Eesti positsioon kolm tavad (viimasest alates) Argentiina, kohta ja me asume 61 riigi võrdluBrasiilia, Ukraina, Venezuela, Kreeka ses nüüd 20. kohal (senine parim ja Horvaatia. tulemus 2007. aastal - 10. koht). Äritegevuse efektiivsus on teistest Edu on toonud eelkõige riigi tugev kõrgem (TOP 6) Hongkongis, USA-s, finantsolukord ja ettevõttesõbralik Kanadas, Luksemburgis, Norras ja äriseadustik. Šveitsis. Edetabeli autsaiderid on Äritegevuse efektiivsuse võrdHorvaatia, Bulgaaria, Venezuela, luses langes Eesti 32. kohalt 36.

Argentiina, Ungari ja Sloveenia. kohale. Reitingut kisub endiselt alla Infrastruktuuri arengutaseme järtööturg ehk täpsemalt oskustööjõugi näeb riikide esikuuik välja järgmipuudus. ne: USA, Šveits, Taani, Rootsi, Soome Infrastruktuuri arvestuses lanja Kanada. Kõik on teada-tuntud ges Eesti 2 koha võrra, kuid asub rikkad riigid ja kuulusid tippu ka eelveel meile üsna tavapärasel 32. mistel aastatel. Viimased 6 riiki on kohal. Eesti peamiseks nõrkuseks Venezuela, Peruu, Mongoolia, India, on teadusliku infrastruktuuri maFilipiinid ja Indoneesia. hajäämus.

Eesti ettevõtete juhtide hinnangul on riigi kõige atraktiivsemateks Eesti tulemused (tugevamateks) külgedeks (etteEesti on IMD 2015. a edetabelis aseantud 15 võimalusest) valitsuse tatud 31. kohale, langedes aastaga majanduspoliitika stabiilsus, hinnaühe koha võrra. Eestist möödusid konkurentsivõime ja konkurentsiLeedu ja Tšehhi ning meie omakorda võimeline maksusüsteem. möödusime Prantsusmaast. Eesti konkurentsivõime esikohal oleva riigi (USA) suhtes on tänavu hinnatud Eesti ettevõttejuhtide hinnang riigi peamiste atraktiivsusindikaatorite kohta (% vastanutest, etteantud 15. võimekusest sai märkida viit) Poliitiline stabiilsus Hinnakonkurentsivõime Konkurentsivõimeline maksusüsteem Kõrge haridustase Majanduse dünaamilisus Ärisõbralik keskkond Efektiivne õiguslik keskkond Ligipääs finantsidele Oskustega tööjõud Avatud ja positiivne suhtumine Usaldusväärne infrastruktuur Efektiivsed tööturu suhted Teadus-arendustegevuse kultuur Valitsemise kompetentsus Ettevõtete juhtimise kvaliteet

13,60

6,10 3,00 01

02

19,70

03

25,80

37,90 36,40 36,40 34,80 33,30 30,30

04

05

60,60

47,00 45,50 42,40

06

0

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

TULE OSALEMA N O O R E E T T E VÕTJ A KO N K U R S I L !

Swedbank Eesti AS ja Kaubanduskoda on kuulutanud välja konkursi noore ettevõtja preemia väljaandmiseks. Preemiale suurusega 5 000 eurot oodatakse kandideerima kõiki kuni 30-aastaseid Eesti ettevõtjaid.

Preemia annab üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves 8. oktoobril ettevõtluskonkursi Eesti Parimad Ettevõtted 2015 auhinnagalal. „Usun sellesse, et ettevõtlikkus ja ettevõtlus on jõud, mis viib elu Eestis edasi,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves preemia algatust tunnustades. „Näeme igapäevaselt, kuidas just uue põlvkonna ettevõtjate mõtte- ja tegutsemisjulgus lahendab probleeme uuel viisil. Mitmekesisest, ärksast ja mõistagi sotsiaalselt vastutustundlikust ettevõtlusmaastikust võidavad kõik – nii ettevõtjad ise kui terve kogukond.“ Noore ettevõtja preemia on mõeldud kuni 30-aastasele Eesti ettevõtjale kohaliku ettevõtluse edendamise ja väljapaistva tegevuse eest. Oma kandidatuuri saavad kuni 18. septembrini esitada ettevõtjad ise või nende ettevõtete töötajad, kliendid, erialaorganisatsioonid jt. Noore ettevõtja preemiat rahastab Swedbank Eesti AS. „Swedbank on juba aastaid toetanud ettevõtluse edendamist Eestis ning selle lahutamatuks osaks on pöörata tähelepanu noorte ettevõtlikkuse kasvule.

Asutasime noore ettevõtja preemia, et tunnustada ja esile tõsta noorte ning tugevate ettevõtjate pealekasvu,“ sõnas Swedbank Eesti juht Robert Kitt.

Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman märkis, et ettevõtlikke inimesi võiks Eestis olla oluliselt rohkem, kuna Eesti tulevik just sellistest inimestest sõltub: „Mida rohkem ettevõtlikke inimesi, seda tugevam on meie riik. Tean omast käest, et ettevõtlus võib oma loomult olla vägagi emotsionaalne, mistõttu noorte tegijate tunnustamine ja nende motiveerimine on äärmiselt tähtis. Loodetavasti annab see preemia tuule tiibadesse uutele tegijatele meie ettevõtlusmaastikul, kelle käekäigule saame hakata kaasa elama.“ Preemia kandidaatideks võib esitada Eestis registreeritud ettevõtte omanikke ja juhte, kes on paistnud silma oma ettevõtte hea käekäigu kindlustamisel ning kelle ettevõttel on silmapaistvad tulemused võrreldes sama sektori teiste ettevõtjatega ja seda tänu innovatsioonile tootes, teenuses või tehnoloogia kasutamises või klienditeeninduses ning kes juba ekspordib või kel on ekspordipotentsiaal.

Kandideerimiseks tuleb 18. septembriks saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile konkurss@koda.ee täidetud ankeet ja motivatsioonikiri. Täpsemalt on nõuded kirjeldatud http://www.koda.ee/ noorettevotja.

Swedbanki ja Kaubanduskoja poolt asutatud preemiat on kavas hakata välja andma kord aastas. Konkursile esitatud kandidaatide hulgast valib preemia saaja nende organisatsioonide esindajatest koosnev komisjon.

Täpsem info: Maarja Loorents Kaubanduskoja kommunikatsioonijuht Tel 604 0065 maarja@koda.ee Kristel Peterson Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Tel 888 8325 kristel.peterson@swedbank.ee 10

LOGO

L o g o raam at

13

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

E T T E V Õ TJ A K Ü S I B

Mida teha, kui töötaja on pidevalt haige?

SIMOONA HION

Jurist

õik töötajad võivad aeg-ajalt haigestuda, kuid mida teha olukorras, kui töötaja käib üle päeva arsti juures või viibib pidevalt haiguslehel. Üldreeglina on töötajal õigus tööajast arsti juures käia ning tööandja peab selle aja eest maksma keskmist töötasu. Kusjuures siinkohal ei oma tähtsust, kas töötaja soovib minna hambaarsti või ilukirurgi juurde. Sellest ei tasu aga järeldada, et töötaja võib arsti juures käia täiesti oma äranägemise järgi ja nii tihti kui soovib. Nimelt on töötajal õigus vaba aega nõuda isiklike toimingute tegemiseks vaid mõistlikus ulatuses. Seega, kui töötaja arstikülastused muutuvad ebamõistlikult sagedaseks, näiteks töötaja käib üle päeva arsti juures, siis võib tööandja vaba aja andmisest ka keelduda.

Samuti ei pea töötaja esitama tööandjale arsti juures käimise kohta vastavasisulist tõendit. Samas pole keelatud tööandjal ka tõendit küsida. Tõendi küsimisel peaks jälgima, et sellel oleks võimalikult vähe informatsiooni, sest töötaja terviseandmed on delikaatsed isikuandmed. Näiteks peaks andmekaitse inspektsiooni hinnangul piisama sellest, kui töötaja avaldab, et tal on vaja arsti juurde minna ilma, et ta täpsustaks, millise eriala arsti juurde ja mis põhjusel. Sellegipoolest, kui töötaja pole vastu ja tõend sisaldab minimaalselt informatsiooni töötaja tervise kohta, siis pole keelatud tööandjal seda ka küsida.

Kui töötaja viibib pidevalt haiguslehel, mille tõttu on töö pärsitud, siis peaks kaaluma töösuhte lõpetamist töötaja terviseseisundist tuleneva töövõime vähenemise tõttu. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund pole võimaldanud tal tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Kusjuures see ei tähenda, et töötaja viibib haiguslehel neli kuud järjest, vaid seda perioodi võib arvestada ka summeeritult. Näiteks on tööandjal õigus töösuhe lõpetada ka juhul, kui töötaja viibib kaks kuud haiguslehel, siis käib kuu aega tööl ning läheb uuesti kaheks kuuks haiguslehele.

Samuti võib töölepingu üles öelda ainult juhul, kui töötaja haigus on pikaajaline.

Enne töölepingu ülesütlemist tuleb töötajale võimaluse korral pakkuda ka teist tööd, mis sobiks tema profiiliga. Kõige mõistlikum on küsida töötajalt endalt, et kas ta näeb ettevõttes mõnda teist töökohta, kus tema terviseseisundiga oleks võimalik töötada.

(C) DESHACAM | DREAMSTIME.COM

K

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

Uued nõuded J U R I S T I T Ö Ö L A U A LT

kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevusele

KATRE RUGO Jurist

J

ustiitsministeerium on välja töötanud ja koostanud arvamuse avaldamiseks eelnõu, millega viiakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlla kollektiivse esindamise organisatsioonide (KEO) tegevusele esitatavad nõuded. Muudatuste aluseks on direktiiv 2014/26/ EL, mis reguleerib autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kollektiivset teostamist. Kuna kehtiv autoriõiguse seadus ei reguleeri KEOde tegevust kuigi detailselt, siis muudetakse eelnõuga KEOsid puudutavat regulatsiooni küllaltki oluliselt. Uute nõuete kehtestamise eesmärgiks on kaotada erinevused kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuses Euroopas ning muuta kollektiivsete esindamise organisatsioonide tegevus läbipaistvamaks.

Ühtsed standardid kollektiivsete õiguste teostamisel Direktiiviga ühtlustatakse nõuded Euroopa Liidus tegutsevate kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevusele. Eesti kontekstis on direktiivi mõistele vastavaid KEOsid neli: Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti

Audiovisuaalautorite Liit ning nemad peavad edaspidi oma tegevuses juhinduma üle võetavast regulatsioonist.

Direktiiv näeb ette, et kogu Euroopas peavad autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamisega tegelevad organisatsioonid lähtuma ühtsetest standarditest nii juhtimise, finantshalduse kui ka aruandluse osas. Kui kehtivas õiguses on KEOde tegevust reguleeritud vaid olulisemate põhimõtete tasandil, siis eelnõus on KEOde tegevuse kohta sätestatud küllaltki detailsed nõuded. Muuhulgas peavad eelnõu kohaselt KEOd avalikustama küllaltki üksikasjalikku informatsiooni oma tegevuse kohta, sh majandusaasta aruanded ja üldise info halduskulude kohta. Täpsemad alused antakse eelnõuga ka KEO liikmete õigustele KEO tegevuses kaasa rääkimisel ja reguleeritakse KEOde ja nende liikmete vaheliste vaidluste lahendamist.

Aruandlussüsteemide muutmine peaks eelnõule vastavalt KEOdele tooma kaasa täiendavad kulutused.

Euroopa Komisjoni hinnangul sõltub KEOde aastane lisakulu organisatsiooni suurusest, väikeste KEOde

15

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

Oluline: • Muudatused mõjutavad eelkõige kollektiivse esindamise organisatsioone ja nende liikmeks olevaid õiguste omajaid ning isikuid, kes soovivad autoriõigustega kaitstud materjali kasutada.

• Kollektiivse esindamise organisatsioonide üle hakkab teostama järelevalvet justiitsministeerium.

• Muudatused on plaanitud jõustuma 10. aprillil 2016.

puhul nagu Eestis võib see ulatuda 5000 euroni.

Muusikateoste internetis kasutamise õiguse litsentsimine

Õiguste kollektiivse teostamise keerukus ja sellega seotud raskused on paljudel juhtudel süvendanud Euroopa digitaalse turu killustatust internetipõhiste muusikateenuste osas. Selline olukord on aga vastuolus tarbijate seas kiiresti kasvava nõudlusega digitaalse infosisu ja sellega seotud uuenduslike teenuste kättesaadavuse järele. Muudatus puudutabki internetipõhiseid teenuseid, mis võimaldavad tarbijatel muusikat alla laadida või kuulata seda voogedastuse abil, ning muid teenuseid, millega antakse juurdepääs filmidele või mängudele, milles sisaldub muusika kui oluline element.

Selliste teenuste pakkumisel on esmalt vajalik omandada õigus muusikateoseid kasutada. Protsessi lihtsustamiseks luuaksegi direktiiviga uudne režiim ning võimaldatakse muusikateoste internetis kasutamiseks anda piiriüleseid litsentsilepinguid, mis lubavad teoseid kasutada rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil.

Direktiivi sätetega tagatakse kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt osutatavate piiriüleste teenuste miinimumkvaliteet ning hõlbustatakse muusikarepertuaari ja õiguste vabatahtlikku koondamist, mille eesmärgiks on vähendada litsentside arvu, mida kasutajal on vaja piiriülese muusikateenuse pakkumiseks. Seega aitavad muudatused kaasa ka muusikateenuse

kvaliteedi parandamisele.

Lisaks paraneb tarbijate ligipääs erinevatele muusikateostele. Seda põhjusel, et piiriüleseid litsentse andvad kollektiivse esindamise organisatsioonid peavad pakkuma väiksemate KEOde repertuaari samadel tingimustel oma repertuaariga. Seeläbi tahetakse soodustada kultuurilist mitmekesisust parandades väiksemate turgude, sh Eesti, muusika kättesaadavust Euroopa Liidus.

Riiklik järelevalve kollektiivse esindamise organisatsioonide üle Hetkel kehtivas autoriõiguse seaduses puudub mehhanism kollektiivse esindamise organisatsioonide üle järelevalve teostamiseks. Eelnõuga nähakse aga ette kontroll KEOde tegevuse üle ning viiakse sisse kahetasandiline riikliku järelevalve mehhanism. Sõltuvalt KEOde tegevuse ulatusest jaguneb järelevalve kaheks.

KEOde tegevust piiriülese litsentsimise teenuse pakkumisel käsitatakse majandustegevusena ning neile kehtestatakse teavitamiskohustus ehk järelkontroll. Seda seetõttu, et multiterritoriaalsete litsentside pakkumise näol on tegemist olulise EL-ülese teenuse pakkumisega, millega on seotud mitmete riikide õiguste omajad

Selline olukord on aga vastuolus tarbijate seas kiiresti kasvava nõudlusega digitaalse infosisu ja sellega seotud uuenduslike teenuste kättesaadavuse järele. ning kasutajad, mistõttu on vaja, et Eestis KEOde tegevuse üle järelevalvet teostaval justiitsministeeriumil oleks võimalikult vara olemas info Eestis asutatud ning EL-ülest teenust pakkuva KEO kohta.

Nii-öelda tavaliste KEOde, kes ei tegele piiriülese litsentsimisega, tegevust käsitatakse majandustegevusena, kuid neile ei laiene loa- ega teavitamiskohustus. Sellise KEO tegevus peab vastama autoriõiguse seaduses esitatud nõuetele, millest kinnipidamise üle teostab samuti järelevalvet justiitsministeerium.

(C) ARVELIUS | DREAMSTIME.COM

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

J U R I S T I T Ö Ö L A U A LT

põhimõtted Eesti

Euroopa Liidu poliitika kujundamisel

MARKO UDRAS

Poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Eesti on kirja panemas olulisi põhimõtteid, millest riik lähtub aastatel 2015-2019 Euroopa Liidu suunalise poliitika elluviimisel. Selles dokumendis on kesksel kohal ka ettevõtjatele olulised põhimõtted, näiteks bürokraatia vähendamine, töösuhete paindlikumaks muutmine ning Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi säilimine.

E

uroopa Liidu (EL) suunaliste põhimõtete välja töötamisele andis oma panuse ka Kaubanduskoda. Esitasime riigile hulgaliselt ettepanekuid selle kohta, millised põhimõtteid peaks Eesti kaitsma ja edendama ELi tasandil seoses ettevõtluskeskkonnaga. Suurem osa Kaubanduskoja ettepanekutest võeti ka arvesse. Järgnevalt vaatame lähemalt, millistest ettevõtlusvaldkonnaga seotud põhimõtetest hakkab Eesti lähtuma ELi poliitika kujundamisel järgnevatel aastatel.

Halduskoormuse vähendamine

Kaubanduskoda peab väga oluliseks, et ELi üheks prioriteediks oleks ettevõtluskeskkonna pidev lihtsustamine ja halduskoormuse

vähendamine. See on põhimõte, mille on heaks kiitnud ka Eesti riik. Eesti ELi poliitika dokumendis on kirjas, et oluline on ettevõtluskeskkonna jätkuv lihtsustamine ning ELi õigusest ettevõtetele tuleneva halduskoormuse vähendamine, et luua selge, vähekoormav ja ettevõtjasõbralik ettevõtluskeskkond.

Dokumendis on välja pakutud ka valdkondi, kus võiks ELi tasandil halduskoormust vähendada. Konkreetsete näidetena on välja pakutud töötervishoiu- ja ohutuse alaste nõuete ajakohastamist, transpordisektorit ning maksukohustusega kaasneva bürokraatia lihtsustamist.

Elektrooniline asjaajamine

Üheks halduskoormuse vähendamise võimaluseks on elektrooniliste lahenduste kasutusele võtmine.

Eesti ELi poliitika dokumendis sisaldub hulgaliselt põhimõtteid, mis rõhutavad elektroonilise asjaajamise edendamise vajalikkust. Näiteks on dokumendis kirjas, et kõrge usaldusväärsusega elektroonse identiteedi ja usaldusteenuste vastastikune tunnustamine ja kasutuselevõtt on jätkuvalt prioriteetne. Samuti on dokumendis rõhutatud, et EL peaks

17

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

Oluline: • Eesti riik on kirja panemas eesmärke, prioriteete ja põhimõtteid, millest Eesti hakkab lähtuma EL poliitika kujundamisel aastatel 2015-2019.

• Eesti EL poliitika dokument peaks lõplikult valmima selle aasta novembriks.

töötama selle nimel, et kõik ELi elanikud omaksid ja kasutaksid elektroonset identiteeti. Eesti jaoks on oluliseks põhimõtteks ka digiallkirja laialdane kasutuselevõtt ELis.

Eesti põhimõtted maksunduses

Kaubanduskoda tegi ettepaneku, et ka edaspidi peaks Eesti ELi tasandil kaitsma Eesti äriühingute tulumaksusüsteemi säilimist. Maksunduse valdkonnas peame oluliseks ka võitlust maksupettuste vastu. Sellele aitaks kaasa kaasa parem piiriülene koostöö

maksustamisest hoidumise ja maksude vältimise vastu. Lisaks leidsime, et käibemaksu tasumine peaks muutuma praegusest lihtsamaks, kui ettevõte tegutseb mitmes liikmesriigis. Riik on Kaubanduskoja ettepanekud maksunduse osas arvesse võtnud.

Parem koostöö teadlaste ja ettevõtjate vahel

Teadus- ja arendustegevus ning innovatsiooni valdkonna üheks kitsaskohaks on hetkel ettevõtjate ja teadlaste vaheline vähene koostöö. Seetõttu peame vajalikuks, et EL tegeleks järgnevatel aastatel probleemi leevendamisega. Kaubanduskoja seisukohta jagab ka Eesti riik.

Nimelt on Eesti ELi poliitika põhimõtetes selgelt kirjas, et eritähelepanu tuleb pöörata teaduse ja ettevõtluse vahelisele koostööle, s.h innovatsioonivõrgustike loomisele.

Töösuhted paindlikumaks

Töösuhteid puudutavas osas peab Kaubanduskoda jätkuvalt oluliseks töösuhete regulatsiooni paindlikumaks muutmist ning kutsealaste kvalifikatsioonide ühtlustamist. Mõlemad põhimõtted on jõud-

nud ka Eesti ELi poliitika dokumenti.

Esimese põhimõtte osas on dokumendis kirjas, et ELi tööaja regulatsiooni tuleb ajakohastada ja paindlikumaks muuta.

Ettevõtluskeskkonna arendamine Eesti ELi poliitika aastateks 2015-2019 sisaldab ka mitmeid ettepanekuid, kuidas edendada ettevõtluskeskkonda.

Näiteks võiks äriühingutel olla võimalus vabalt liikuda teistesse liikmesriikidesse ilma liigse raha ja ajakuluta. Samuti sisaldub dokumendis idee, et äriühingu asutamiseks vajalik teave (nt maksud, tööõigus) peaks olema kättesaadav ning vajalikke haldustoiminguid peab nii kodu- kui teise liikmesriigi ettevõtja saama teostada e-valitsuse portaalis.

Eesti Euroopa Liidu poliitika esialgse versiooniga aastateks 2015-2019 saab lähemalt tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee. Eesti on sellist raamdokumenti koostanud alates 2004. aastast, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga.

Viimastel aastatel on Eesti lähtunud Euroopa Liidu poliitika kujundamisel põhimõtetest, mis töötati välja 2011. aastal.

Messid saksaMaal CMS – Cleaning, Management, Services

Rahvusvaheline puhastustehnika mess

Berliin

22.–25.09.2015

EXPO Real

Ärikinnisvara ja investeeringud

München

05.–07.10.2015

BIOTECHNICA LABVOLUTION

Rahvusvaheline biotehnoloogia erialamess Rahvusvaheline laboritehnika mess

Hannover

06.–08.10.2015

Anuga

Toiduainetetööstuse maailmamess

Köln

10.–14.10.2015

REHACARE

Rahvusvaheline invatarvete, taastusravi ja hoolduse mess

Düsseldorf

14.–17.10.2015

CERAMITEC

Tehniline keraamika ja pulbermetallurgia

München

20.–23.10.2015

A+A

Tööohutuse, -turvalisuse ja –tervishoiu mess ja kongress

Düsseldorf

27.–30.10.2015

aquanale

Rahvusvaheline saunade, veekeskuste ja spaade mess

Köln

27.–30.10.2015

FSB

Rahvusvaheline spordirajatiste, linnamööbli ja mänguväljakute mess

Köln

27.–30.10.2015

hanseboot

Rahvusvaheline paadimess Hamburgis

Hamburg

31.10–08.11.2015

AGRITECHNICA

Rahvusvaheline põllumajandustehnika mess

Hannover

08.–14.11.2015

Productronica

Elektroonikakomponentide tehnoloogia mess

München

10.–13.11.2015

MEDICA COMPAMED

Rahvusvaheline meditsiinimess ja kongress Rahvusvaheline meditsiinitööstuse kõrgtehnoloogia mess

Düsseldorf

16.–19.11.2015

BOOT & FUN

Rahvusvaheline mere-, veespordi-ja paadimess

Berliin

26.–29.11.2015

Internationale Grüne Woche

Rahvusvaheline toiduainetööstuse, põllumajanduse ja aianduse mess

Berliin

15.–24.01.2016

DOMOTEX

Vaipade ja põrandakatete mess

Hannover

16.–19.01. 2016

Spielwarenmesse

Rahvusvaheline maailma suurim mänguasjade mess

Nürnberg

27.01.–01.02.2016

Messid Berliinis Kontakt: Maida Insler tel: 6276 942 e-post: berlin.ee@ahk-balt.org Messid Düsseldorfis Spielwarenmesse Nürnbergis Kontakt: Mari-Ann Rebane tel: 6276 947 e-post: duesseldorf.ee@ahk-balt.org e-post: spielwarenmesse.ee@ahk-balt.org Messid Hamburgis Kontakt: Mari-Liis Sikamägi tel: 6276 951 e-post: hamburg.ee@ahk-balt.org Messid Hannoveris Kontakt: Triin Lend tel: 6276 944 e-post: hannover.ee@ahk-balt.org Messid Kölnis Messid Münchenis Kontakt: Elo Saari tel: 6276 946 e-post: koelnmesse.ee@ahk-balt.org e-post: muenchen.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org

(C) FLYNT | DREAMSTIME.COM

RIIGIHANKETEATED

Kodanike ja ettevõtjate Euroopa Liidu õigusi aitab tagada SOLVIT

Euroopa Liiduga ühinemisel avanes meil võimalus elada, õppida ja töötada vabalt valitud ELi liikmesriigis. Suurenesid ka Eesti ettevõtjate võimalused oma äritegevuse alustamiseks ja laiendamiseks teistes liikmesriikides. Seoses nende võimaluste ja õigustega võib aga mõnikord tekkida probleeme, mille lahendamiseks on Euroopa Komisjon loonud liikmesriikide vahelise online koostöövõrgustiku SOLVIT. Tegemist on tasuta teenusega, mis on mõeldud siseturu probleemide kiireks ja efektiivseks kohtuväliseks lahendamiseks. SOLVITi eesmärk on aidata ELi kodanikel ja ettevõtjatel leida praktilisi lahendusi nende siseturualastele probleemidele, mis on tekkinud kodaniku ja teise liikmesriigi ametiasutuse või ettevõtja ja teise liikmesriigi ametiasutuse vahel.

SOLVIT on ELis tegutsenud alates 2002. aasta juulist ning selle keskused on loodud kõigis liikmesriikides ning Norras, Islandil ja Liechtensteinis. Kokku tegutseb 31 keskust, mis teevad koostööd praktiliste lahenduste leidmiseks probleemidele, mis tekivad seoses ELi õiguse ebaõige kohaldamisega kodanike ja ettevõtjate suhtes.

Eelmisel aastal õnnestus SOLVITi abil lahendada u 90 protsenti menetlusse võetud kaebustest.

On oluline teada, et SOLVIT saab abi osutada üksnes siis, kui teise liikmesriigi ametiasutus on rikkunud Eesti kodaniku või ettevõtja suhtes ELi õigust. Olukordades,

IKT NATO hangib IT-seadmeid, mis tagavad 10Gig infoliikumise (2 core switches C6807-XL switches to replace SAR switches).

Pakkumiste tähtaeg 02.11.2015. Kood 153 NATO hangib hädaabiteenuste osutamisega seonduvat IKT-tehnikat – raadioside- ja salvestussüsteeme (Land Mobile Radio, Telephony Logging Recorder System, based on the Motorola MCC 7500 IP logging recorder technology).

Hanke pakkumiste esitamise tähtaeg 02.11.2015. Kood 154 Soome kaitsevaldkond hangib näo identifitseerimise tarkvara politseile (Face Recognition Module).

Tähtaeg 14.10.2015. Kood 155

kus vaidluse osapoolteks on ettevõtjad või ettevõtjad ja tarbijad või kui õiguserikkujaks ei ole teise liikmesriigi ametiasutus, SOLVIT kahjuks aidata ei saa. SOLVIT ei tegele ka juriidilise nõustamise, infopäringutele vastamise ega kahjude hüvitamisega.

Kodanikud saavad SOLVITi poole pöörduda, kui neil tekib probleeme elamisloa või viisa saamisega, kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega, juurdepääsuga haridusele, tööalaste õigustega, sotsiaalkindlustusega, maksustamisega, mootorsõidukite registreerimise või juhilubadega jmt. Ettevõtjatele osutab SOLVIT abi näiteks siis, kui teise liikmesriigi ametiasutus takistab nende toodete või teenuste turulepääsu, FIEna tegutsemist, riigihangetes osalemist, käibemaksu tagastamist või kapitali ja maksete vaba liikumist. SOLVITi poole pöördumisel on oluline, et kaebuse suhtes ei oleks veel algatatud kohtumenetlust.

Niisiis on SOLVIT alternatiivne probleemide lahendamise süsteem, mis osutab oma abi tasuta ning toimib oluliselt kiiremini kui ametlik kohtumenetlus. SOLVITi

>

NATO hangib infotehnoloogia moderniseerimist.

Hanke tähtaeg 15.10.2015 (pikendatud tähtaeg). Kood 156 NATO hangib IT-süsteemid (Electronic Counter Measures systems against Radio Controlled IEDs). Tähtaeg 27.11.2015 157 RÕIVAD JA JALATSID Rootsis hangitakse vangide tarbeks jalatseid.

Tähtaeg 12.10.2015. Kood 158 Rootsi kaitsesektor hangib kindaid (originaalkeeles Combat Gloves).

Tähtaeg 22.10.2015. Pakkumiste esitamise inglise või rootsi keeles.

Kood 159 Rootsis hangitakse meditsiinivaldkonna töörõivaid.

Tähtaeg 08.10.2015. Kood 160

VÕTA Ü H E N D U S T

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

TOIT Rootsis hangitakse šokolaadi ja suhkrukondiitritooteid, mineraalvett, karastusjooke.

Tähtaeg 06.10.2015. Kood 161 Eestis hangitakse kala ja kalatooteid.

Tähtaeg 19.10.2015 Kood 162 Eestis hangitakse lihtpagaritooteid.

Tähtaeg 08.10.2015. Kood 163 Soomes hangitakse kartuleid.

Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 23.10.2015. Kood 164 EHITUSTARBED, TEENUSED Eestis hangitakse Productronica 2015 messistendi ehitus.

Tähtaeg 29.09.2015. Kood 165 Rootsis hangitakse lehtpuitu ja puidutooteid (vineer, puitlaastplaat, ehitusplaate).

Tähtaeg 13.10.2015. Kood 166 Soomes hangitakse ventilatsiooniseadmete filtreid.

Tähtaeg 14.10.2015 Kood 167 TEENUSED JA TARNED Soomes hangitakse koolituskeskuse jaoks lahtist mööblit.

Tähtaeg 14.10.2015. Kood 169 Leedus hangitakse küttepuitu vangla tarbeks.

Tähtaeg 13.10.2015. Kood 170 Eestis ostetakse varustuskelkusid ja suuski.

Tähtaeg 12.10.2015. Kood 171 Hangitakse meditsiinilisi desinfektsioonivahendeid (orgaanilised pindaktiivsed ained).

Tähtaeg 05.10.2015. Kood 172

V ÕTA Ü H E N D U S T

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

> pakutud lahendusega ei ole kaebuse esitaja

kohustatud nõustuma ning võib edasi pöörduda oma riigi kohtu poole või esitada ametliku kaebuse otse Euroopa Komisjonile.

Eestis asub SOLVIT-keskus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonnas. Kaebust on võimalik esitada elektrooniliselt, ELi SOLVITi veebiaadressil ec.europa. eu/solvit/index_et.htm, või vabas vormis, saates e-kirja Eesti SOLVIT-keskuse e-posti aadressil solvit.eesti@mkm.ee. Pöördudes SOLVITi poole on oluline oma probleemi üksikasjalikult kirjeldada ning selgelt välja tuua, millist abi SOLVITilt oodatakse. Samuti tuleb märkida nii enda kui ka oletatava õiguserikkuja (ametiasutus) kontaktandmed ning lisada asjasse puutuvate dokumentide koopiad. Kui kaebus kuulub SOLVITi pädevusse, üritatakse see lahendada 10 nädala jooksul.

Näiteid SOLVITi kaasustest: • Ebaõiglaselt määratud trahvi tühistamine Hollandis kontrolliti rahvusvahelist veosevedu teostavat Eesti veondusettevõtte autojuhti, kes oli Venemaa kodanik, kuid omas Eestis pikaajalise elaniku staatust. Kuigi asjakohane tekst oli autojuhi ID-kaardil ka inglise keeles olemas, ei võtnud Hollandi kontrollametnik seda arvesse ning karistas autojuhti juhitunnistuse mitteesitamise eest 680eurose trahviga.

Veondusettevõtte pöördumise järel alustas Eesti SOLVIT menetlust, millega vaidlustati ebaõiglaselt määratud trahv. Menetluse tulemusena selgus, et Hollandi järelevalve kasutatud juhised ei olnud viidud kooskõlla ELis 4.12.2011 rakendunud nõuetega. Tänu SOLVITi sekkumisele tagastati sissenõutud trahvisumma Eesti ettevõtjale ning Hollandi ametiasutus nõustus tegema vajalikud muudatused riigisisestes kontrollimisjuhistes. Probleem lahendati 66 päevaga Aasta hiljem lahendati SOLVITi abiga edukalt ka Saksamaal aset leidnud sarnane juhtum.

• Keelatud eelpakendatud toodete reklaami lõpetamine Hispaania hulgimüüja reklaamis oma koduleheküljel valget veini 200 ml suurustes pakendites, mille müük on ELi direktiiviga keelatud. Eesti ettevõtja, kes ostis Hispaania ettevõtjalt nimetatud toodet ning sai müügipiirangust teada alles Eestis, soovides registreerida toodet alkoholiregistris, teatas ELi õiguse rikkumisest SOLVITile.

SOLVIT juhtis olukorrale Hispaania pädeva asutuse tähelepanu, kes nõudis Hispaania ettevõtjalt keelatud toodete reklaamimise lõpetamist. Probleem lahendati 56 päevaga.

Tatjana Saarniit Eesti SOLVIT Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Tarbija- ja konkurentsipoliitika talituse peaspetsialist

Belgia ja Hollandi hulgi- ja jaemüüjad otsivad toidu ja joogitootjaid

WIKICOMMONS

RIIGIHANKETEATED

5. NOVEMBRIL ROTTERDAMIS HOLLANDIS Kaubanduskoda osaleb võrgustiku Enterprise Europe Network kaudu toidu- ja joogisektorile mõeldud projektis Tour d’Europe, kus Belgia ja Hollandi hulgi- ja jaemüüjad otsivad toidu- ja joogitootjaid, muuhulgas ka Eestist.

Hollandi ja Belgia partnerid on suvel kaardistanud paljude enda toidu edasimüüjate, ostjate ja turustajate vajadused ning jätkavad seda ka septembris. Ettevõtjad soovivad leida huvitavaid toidu-joogitootjaid vastavalt profiilidele. Praeguseks osaleb projektis 17 riiki.

Oktoobri esimesel poolel on neil plaanis huvilised üle vaadata ja otsustada koos nende edasimüüjate/ ostjatega, kellega soovitakse kohtuda 5. novembril Rotterdamis.

Koostööhuvi korral (sh profiilide saamiseks) võtke ühendust: Kadri Rist Projektijuht 604 0091 kadri.rist@koda.ee

Tenerife ja Kanaari saarte investeerimisfoorum

WIKICOMMONS

Taani sisekujundusettevõte pakub alltöövõttu puidutehasele või saeveskile kasepuidust viilude ja mööblidetailide tootmiseks.

Kood: BRDK20150826001 Venemaa vabaajariiete (nt Strellson, Tommy Hilfiger, GAP, Guess) jaemüügile spetsialiseerunud ettevõte otsib tuntud kaubamärikde edasmüüjaid ning vähemtuntud kaubamärkide tootjaid.

Kood: BRRU20150728001

WIKICOMMONS

SUPERWOMEN 2015: naiste loomemajanduse mess ja kontaktkohtumiste üritus

KOOSTÖÖPAKKUMISED

Leedu töörõivaste müügile spetsialiseerunud ettevõte otsib töörõivaste, -jalatsite ja isikukaitsevahendite tootjad.

Kood: BRLT20150812001

23. OKTOOBRIL TURUS SOOMES Superwomen mess ja kontaktkohtumiste üritus on suurepärane võimalus ettevõtjatel laiendada oma turuhaaret ja leida uusi kliente oma toodetele või tehnoloogilistele lahendustele, samuti leida koostööpartnereid arenduskoostöö projektidesse.

Olulised märksõnad: • loomemajandus (sh disain, tekstiil, IKT); • turism (sh IKT-lahendused); • loodusteadused.

Osalemine kontaktkohtumise üritusel tasuta.

Registreerimise tähtaeg: 11.10.2015.

Lisainfo ja registreerimine: www.b2match.eu/ superwomen2015

23.-.24. NOVEMBRIL TENERIFEL HISPAANIAS Tenerife Kaubanduskoda koostöös kohaliku Enterprise Europe Networkiga korraldab visiidi investeerimisfoorumile Tenerifel, samuti toimuvad kohepeal individuaalsed kontaktkohtumised.

Foorumi eesmärk on tutvustada potentsiaalsetele investoritele, mida on saartel pakkuda, anda ülevaade soodsast investeerimiskliimast ja tutvustada kohapealseid majandustingimusi (nt saartel on ELi madalaim ettevõtjate tulumaks (4%), geograafiline lähedus Lääne-Aafrikaga koostööks), samuti antakse põhjalik ülevaade olulisematest sektoritest (sh turism, taastuvenergia, IKT, kinnisvara, logistika, lennundus, merendus (laevaremont, kruiisid jms), tööstus, loodustooted, biotehnoloogia jm.

Visiidile registreerimise tähtaeg: 30.10.2015. Üritusel osalemine on tasuta, samuti on tasuta kohepealne majutus.

Sloveenia terasdetailide ja konstruktsioonide tootja otsib terase tarnijat, kes suudab pakkuda u 50-100 tonni terasmaterjali.

Kood: BRSI20140611001 Taani disainiettevõte otsib pappkarpide tootjat ühekordsete karbikujuliste kausside valmistamiseks. Karbikujulised kausid on mõeldud haiglas kasutamiseks. Tootjal peab olema kirurgiainstrumentide tootjatelt nõutav CE-märgis.

Kood: BRDK20150716001 Suurbritannia elektroonikaseadmete müüja otsib luminofoorlampide tootjat.

Ettevõte on huvitatud toomislepingust, et müüa lampe oma kaubamärgi all.

Kood: BRUK20150819002 Rumeenia loomakasvatustarvete müügiga tegelev ettevõte otsib uusi tooteid ja pakub vahendaja teenuseid.

Kood: BRRO20140623003 Poola kohviröstimisele ja müügile spetsialiseerunud ettevõte otsib uusi toorkohvi tarnijaid, aga ka küpsetiste ja maiustuste tootjaid. Kood: BRPL20150819001 Prantsuse tööriistade tootja otsib öko-plastmaterjalide tarnijat, et toota tööriistade käepidemeid bi-süstvormiga.

Käepide peab olema valmistatud kahest erinevast plastikust - läbipaistvast ja mitte läbipaistvast.

Kood: BRFR20150205001

Lisainfo valdkondliku rõhuasetuse kohta, visiidi agenda ja registreerimisinfo aadressil: tinyurl.com/kanaarid

VÕTA Ü H E N D U S T

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

KOOSTÖÖPAKKUMISED

Suurbritannia elektroonika ja kodutarvete müügile spetsialiseerunud ettevõte otsib plekist kinnitusvahendite tootjaid (nt gaasivedrud, needid, klammerdajad jne).

Kood: BRUK20150819003 Hollandi ettevõte otsib rõivatootjaid, kes pakuvad täislahendust (kanga hankimisest kuni trükkimisteenuse osutamiseni). Partnerid peaksid pakkuma tootmist nii väikestes (kuni 50 tk) kui ka suuremates kogustes (1000 tk).

Kood: BRNL20150820001 Slovakkia Bohemia kristallist lühtrite tootja otsib müügiesindajaid.

Kood: BOSK20140512001 Poola IT-sektori ettevõte tegeleb elektrooniliste kiipkaardilahendustega ning pakub IKT-süsteemide loomise ja rakendamise allhanke teenuseid.

Kood: BOPL20150520002 Portugali piirdeaedade projekteerimise ettevõte toodab standard- ja erilahendustega piirdeid ning otsib esindajaid ja edasimüüjaid.

Kood: BOPT20150601001 Suurbritannia ettevõte toodab Vahemere retseptide järgi maiustusi, mis sisaldavad naturaalseid siirupeid ning sobivad ka väga hästi taimetoitlasele. Ettevõte otsib edasimüüjaid.

Kood: BOUK20150818001 Suurbritannia ettevõte otsib gluteenivaba toidu tootmiskogemusega pagariäri pagaritoodete toomiseks ja antud toodete jae- või hulgimüügiks.

Kood: BRUK20150818001 Suurbritannia ettevõte otsib plastoodete tootjat, plastikust patareide hoiustamiseks vajaliku aluse tootmiseks.

Kood: BRUK20150828001 Rootsi tervisehoiusektori ettevõte otsib mittekootud ühekordsete pükste tootjat.

Kood: BRSE20150821001

V ÕTA Ü H E N D U S T

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0082 E-post: Aleksandra@koda.ee

WIKICOMMONS

Belgia ettevõte, mis tegeleb rahvusvahelise kaubandusega, otsib Elevandiluuranniku ja Uganda projektide jaoks terasest gaasi- ja naftaseadmete tootjat/tarnijat (nt torustikud, ventiilid ja gaasiballoonid).

Kood: BRBE20150422001

BALTIC FASHION & TEXTILE 2015: moe- ja tekstiilitööstuse mess, kontaktkohtumised WIKICOMMONS

INTERBEAUTY 2015: kontaktkohtumiste üritus ja mess

2. OKTOOBRIL BRATISLAVAS SLOVAKKIAS Juba 29. korda toimuva messi Fair of Cosmetics keskmes on erinevad ilutooted ja teenused, mis rõhutavad loomulikku ilu ja aitavad kanda välimuse eest parimat hoolt.

Messi raames toimuval INTERBEAUTY kontaktkohtumiste üritusel on samuti esindatud messiala tervislikule toitumisele ja elustiilile, haridusele ja meelelahutusele, hambaraviga seotud toodetele ja teenustele, tervishoiuteenustele ja puuetega inimeste temaatikatele.

Olulised märksõnad: • tervislik ja mahetoit – toit, jook, pakkematerjalid ja disain, toidu säilitamine; • kunst ja käsitöö - käsitöö, ehted ja aksessuaarid, hobid ja kodusisustus (sh tikkimine, klaasimaal, keraamika, klaas, portselan, raud); • loomemajandus ja moekunst - mood, graafika ja tööstusdisainilahendused, lavakostüümid ja aksessuaarid, erinevad rõivad; • kosmeetika ja parfümeeria – dekoratiivkosmeetika (bio), nahahooldus, kehamaalingud, tööriistad ja vahendid, juustele mõeldud tooted, pediküüritooted; • spaa, lõõgastumine, regeneratsioon - spaakosmeetika, füsioteraapia, ilusalongi seadmed; • öko – öko elustiil, roheline mood, ringlussevõetavad materjalid; • turism, spaa.

Registreerimise tähtaeg: 19.09.2015 Lisainfo: www.b2match.eu/Interbeauty2015

16.OKTOOBRIL VILNIUSES LEEDUS Olete oodatud regiooni ühele olulisemale moe- ja tekstiilitööstuse messile ja selle raames toimuvale kontaktkohtumiseüritusele, et viia ennast kurssi sektoris toimuvaga, leida uusi kliente ja ärikontakte sektoriga seotud teenuste, toodete ning tehnoloogiate valdkonnas.

Mess toob kokku sektoris tegutsevad ettevõtted Leedust, Baltikumist, Põhjamaadest ja mujalt Euroopast.

Olulised märksõnad: • mood ja stiil; • tekstiil, tooraine ja interjöör; • nahk, jalanõud, käsitöö; • masinatööstus, tehnoloogiad ja logistika.

Kontaktkohtumiste üritusel osalemine tasuta.

Registreerimise tähtaeg: 04.10.2015 Lisainfo: www.b2match.eu/balticfashion2015

ESTONIAN EXPORT DIRECTORY 2016 OLE NÄHTAV! AVALDA VÄLJAANDES OMA ETTEVÕTTE ANDMED! MAHUKAS TÖÖVAHEND ETTEVÕTJA JAOKS NII SIIN- KUI SEALPOOL PIIRI • AITAB LEIDA UUSI KOOSTÖÖVÕIMALUSI JA PARTNEREID • TUTVUSTAB EESTIT JA EESTI MAJANDUST MUJAL MAAILMAS • ENAM KUI 1000 EESTI ETTEVÕTJA TUTVUSTUSED • RAAMAT JA VEEBILEHT WWW.ESTONIANEXPORT.EE • INGLISE, SAKSA JA VENE KEELES INFO REKLAAMI KOHTA MEIE KOOSTÖÖPARTNERILT: FCR MEDIA AS – TEL: 630 0300, INFO@FCRMEDIA.EE INFO VÄLJAANDE KOHTA: MOONIKA KUKK, EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA, TEL: 604 0060, MOONIKA@KODA.EE KÜSI 2015. AASTA VÄLJAANNET: 604 0060 · KODA@KODA.EE

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

E U ROO PA U U D I S E D

Väikeettevõtluse toetusmeetmetest USA näitel.

Kas meil oleks midagi üle võtta?

REET TEDER

Eesti Kaubandus– Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitees

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

(C) PHARTISAN | DREAMSTIME.COM

A

lgatuseks tuleb täpsustada mõisted.

Kui me räägime väike- ja keskmise suurusega ettevõttevõtetest (VKE) meil Eestis või Euroopas, siis me teame, et väikeettevõtte töötajate arv võib olla kuni 50, keskmise suurusega ettevõttes kuni 250 töötajat. Kui räägime väikeettevõttest USAs, siis seal on väikeettevõte määratletud kui põhiliselt sõltumatule omanikule kuuluv ettevõte, mis tegutseb sõltumatult ja kasumi teenimise eesmärgil. Sõltuvalt sektorist, tootest või teenusest on suuruse standardi aluseks töötajate arv või müügimaht. Kui aluseks on töötajate arv, võib nende arv olla kuni 1500.

USAs annab keskvalitsuse toetust väikeetevõtjaile sõltumatu valitsusagentuur Small Business Administration (SBA), mille asutas president Eisenhower 1953. aastal pärast väikeettevõtete seaduse vastuvõtmist. Selle ülesanne on nõustada, aidata ja kaitsta väikeettevõtjate huve. 2013. aastal oli selle eelarve ligikaudu 1 miljard USA dollarit (välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud tegevuse eelarve). SBA-l on bürood igas USA osariigis ja 1000 kohalikku keskust. President Obama ülendas SBA peadirektori oma valitsuskabineti tasandile.

SBA väikeettevõtja teenistuses Ülevaade USA SBA meetmetest on leitav aadressil www.sba.gov või USA Kongressi 2013. aruandest „Small Business Administration, A Primer on Programmes” veebisaidil www.crs.gov. Ülevaate SBA programmide kohta annab Governmental Accountability Office (valitsuse aruandluse eest vastutav amet) aruandes GAO12-819 „Entrepreneurial Assistance” veebilehel www.gao.gov .

SBA teeb väikeettevõtjate jaoks päris palju, ja paistab ka, et sealsete meetmete, toetuste ja laenudega kaasneb tunduvalt vähem bürokraatiat kui Euroopa Liidus.

Mis puutub rahastamisse, siis näiteks SBA annab tagatisi väikeettevõtjatele, kellel ei ole võimalik mujalt laenu saada. Üldjuhul annavad laene SBA partnerid (pangad ja muud finantsasutused) ja SBA tagab need. Mikrolaenude programm on mõeldud uutele ja äsja alustanud ettevõtetele, kes tegutsevad alateenindatud turgudel. Näiteks kiirlaenu peaks saama 36 tunni jooksul. Katastroofilaenude programm annab suurte õnnetuste korral väikeettevõtjatele laenu 45 päeva jooksul. Väikeettevõtjate juurdepääsu riskikapitalile toetab SBIC – Small Business Investment Company.

USA-s on n-ö eraldi disainitud väikeettevõtjate hankeprogrammid.

Mitmed hankeprogrammid võimaldavad väikeettevõtetel (mille omanikud näiteks erivajadustega isikud või tegutsevad teatud valdkondades) konkureerida valitsuse lepingute nimel ainult sarnaste ettevõtetega. Föderaalhankelepingute puhul on määratletud üldised eesmärgid ning konkreetsete ministeeriumide ja

25

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

agentuuride alaeesmärgid, selles osas, milline protsent hankelepingute maksumusest peab olema sõlmitud VKE-dega. Praegune üldeesmärk on vähemalt 23 protsenti keskvalitsuse põhilepingute kogumaksumusest peab olema suunatud väikeettevõtetele.

Teadus- ja arendustegevus

VKEdele on ka teadus- ja arendustegevuse programme. Näiteks suurendatakse programmiga Small Business Innovation Research (SBIR) väikeste kõrgtehnoloogiaettevõtete osalemist föderaalses teadus- ja arendustegevuses ja selle eelarveks eraldatakse vähemalt 100 miljonit dollarit. Teatud protsent selle teadus- ja arendustegevuse eelarvest tuleb kasutada väikeettevõtjate kaasamiseks: alguses, 1983. aastal oli selleks 0,2 protsenti ja seda on pidevalt suurendatud, olles 2013. aastal juba 2,7 protsenti (uus eesmärk on 3,2 protsenti 2017. aastal).

Programmist Small Business Technology Transfer (STTR) rahastatakse föderaaluuringuid, mis on jagatud väikeettevõtte ja kasumit mittetaotleva teadusorganisatsiooni vahel:

SBA teeb väikeettevõtjate jaoks päris palju, ja paistab ka, et sealsete meetmete, toetuste ja laenudega kaasneb tunduvalt vähem bürokraatiat kui Euroopa Liidus.

2013. aastal 0,35 protsenti, mis kasvab 0,45 protsendini 2016. aastal. On olemas veel ettevõtluse arendamise programmid. Nende kaudu pakutakse väikeettevõtjatele 1000 keskuses koolitust.

Rahvusvahelise kaubanduse büroo kaudu pakutakse väikeettevõtjatele eksporditoetust ja meetmed hõlmavad kiirlaene (36 tunni jooksul) ja toetusi välismaistel kaubandusmessidel osalemiseks, dokumentatsiooni ja audiovisuaalseid materjale.

VKEde huvides tegutsevad ka paar ametit. Nii on olemas peainspektori büroo (Office of the Inspector General).

Selle missioon on parandada SBA

juhtimist ja tõhusust, võidelda pettuste vastu programmides ja vaadata läbi olemasolevaid või esitatud õigusakte.

See on SBA juurde kuuluv sõltumatu büroo, mida juhib peainspektor.

Föderaalvalitsuse raames tegutseb sõltumatu väikeettevõtjaid esindava asutusena huvide esindamise büroo (Office of Advocacy). Selle ülesanne on edendada poliitikat, mis toetab väikeettevõtjaid, sekkudes föderaalagentuuride reguleerivatesse protsessidesse ja uurides föderaalmääruste mõju.

Alguses esitatud küsimusele, kas meie võiks midagi üle võtta või sarnaselt rakendada, on artikli autoril selge eelistus – vähendame bürokraatiat!

Artikkel tugineb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatuslikule arvamusele „USA ja ELi kogemused väikeettevõtlusalgatustega „Small Business Act”: parimad tavad uuenduslike VKEde meetmete osas”

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

27

I N N V O VAT S I O O N I V E E R G

Jagamismajandus – PIRET POTISEPP

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Seda teemat on käsitlenud ka Reet Teder maikuu Teataja artiklis „Mitte ainult Uberist ehk jagame majandust“

Jagamismajandus (ingl k sharing economy) on termin, millest kuuleb meedia vahendusel üha rohkem ning rohkem. Kui sa pole veel end kurssi viinud, mis on Uber või AirBnb, siis on seda viimane aeg teha.

Kas jagamismajandus on tulnud, et jääda ning võib olla ohuks sinu praegu toimivale ärimudelile? Küsimus kõlab küll ehtameerikalikult, kuid parem sellele mõelda praegu, mil peerto-peer majandamise joovastus on tabanud vaid teatud valdkondi, kui et hetkel, mil võib olla juba hilja oma ärimudelit päästa.

J

agamismajandusel ei ole ühest ja selget definitsiooni ning eesti keeles kohtab endiselt ka terminit jagamise majandus. Vast kõige enam on Eestis tähelepanu suutnud tekitada autojagamisplatvormi Uber turule tulek. Airbnb, mis on sisuliselt majutusasutus ilma, et omaks ühtegi ruutmeetrit elamispinda, on jäänud turistide arvu vähenemise ning turismiasutuste käibemaksu debattide varju. Samal ajal leiab keskkonda sisenedes seal suure hulga kohalikke, kes valmis oma elukoha turistile välja üürima.

(C) ALEXEYBOLDIN | DREAMSTIME.COM

kellele ja milleks?

Paljud usuvad, et jagamismajanduse esimeseks linnukeseks oli eBay, mis lõi platvormi, millega anti internet inimestele tehinguplatvormina kasutada.

PWC hinnangu kohaselt ulatus eelmisel aastal jagamismajanduse viie peamise tööstusharu (st finantside, personali, majutuse, autode jagamine ning muusika/video voogedastus) kogumaht 15 miljardi dollarini. PWC prognoosib aga, et antud maht võib 2025. aastaks kasvada 335 miljardi dollari suuruseks. See on enam kui 22 kordne kasv 10 aasta jooksul. Kui mitmes sektoris veel taolisi kasvunumbreid analüütikud julgevad lauale käia?

peavad mitmed teisedki riigid. Olgem ausad, inimestelt inimesele teenuste pakkumises pole midagi uut, kuid massiline teenuste kasutamise asendumine jagamisega kahandab kohalike omavalitsuste ja riikide sissetulekuid ja maksubaasi nii Eestis kui mujal maailmas. Lihtsalt kui Uberi vastu on Pariisi taksojuhid häälekalt vastuseisu väljendanud tulles välja ning blokeerides Pariisi tänavaid seiskunud sõidukitega, siis Eestis pole seda veel toimunud. Pole ka kuulnud uudist, et maksuamet oleks Airbnb keskkonnas tegutsevate koduomanike nimekirja platvormilt välja nõudnud (mis juhtus näiteks New Yorgis mõni aeg tagasi).

Jagamismajandus Eestis

Miks on jagamismajandus oluline minu ettevõttele?

Kevadel toimus Telliskivi Loomelinnaku sünnipäeva puhul jagamismajanduse praegust seisu ning tulevikku lahkav üritus. Tundub igati loogiline, sest Kirbuturg kui kontseptsioon kinnitas Tallinnas kanda just nimelt Telliskivis.

Kui veel 5 aastat tagasi tundus ehk kummastav minna Balti Jaama taha muserdanud väljanägemisega hoonete keskele teiste kasutatud asju ostma, siis nüüd ei kujuta paljud tallinlased elu ilma laupäevaste „kirbukal“ käikudeta ettegi. Muuhulgas lahati seminaril nii küsimust, mis on taoliste ärimudelite kasvu võimaldavad ja pidurdavad tegurid. Samuti juureldi, kas ja missugune peaks olema riigi roll. Arvatavasti just viimase küsimuse osas murravad

Miks üleüldse jagamismajandusest innovatsiooniveerus kirjutada otsustasin on fakt, et tulevikus võib taoline peer-to-peer lahendus kujuneda ükskõik missuguse sektori peamiste tegijate konkurendiks. Kui Toitlast praegu ehk paljud ei tea, siis platvorm, mis vahendab kodukokkade valmistatut, võib peatselt olla catering-ettevõtete suurimaks konkurendiks. Kui pealekasvav põlvkond juhindub oma elus pigem motost „omamine on kohustus“ (ingl k ownership is a burden) ja teevad kõik selle nimel, et elada võimalikult kohustustevaba elu, siis võib eeldada, et jagamismajanduse uued lahendused ei jää klientideta.

(C) AGAWA288 | DREAMSTIME.COM

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

(C) MAGMAC83 | DREAMSTIME.COM

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

S

KASULIKKU

el suvel viis uuringufirma Saar Poll rahandusministeeriumi tellimusel läbi finantskirjaoskuse uuringu. Eesti elanikelt küsiti, kui pika aja peale nad enda või pere rahaasju planeerivad, milliseid finantsteenuseid on viimase aasta jooksul ostnud ning kuidas plaanivad pensionipõlves toime tulla. Uuringu on välja töötanud OECD ja see viiakse sel aastal läbi enam kui kolmekümnes riigis üle maailma.

Eesti elanikud mõtlevad oma

rahaasjade

paremast korraldamisest rohkem kui varem

Mis asi on finantskirjaoskus?

Eestis on viimastel aastatel hakatud rääkima rahatarkusest ehk finantskirjaoskusest. Termin ise on aga üsna udune.

Esmapilgul tundub nagu kontrollitaks teadmisi matemaatikast või raamatupidamisest. Või mõeldakse kirjaoskust kui oskust kirjutada? Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programmis on see defineeritud kui rahaasjades arukate otsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud ning nendele tuginev käitumine. Viimast ei saa alahinnata. Üks asi on teada, kuidas on arukas käituda, aga hoopis teine asi ka tegelikult targalt tegutseda. Tihti tuuakse siin paralleele tervisekäitumisega − teame küll, et pole tervislik veel üht kompvekki või veiniklaasi võtta, aga siiski teeme seda. Viis aastat tagasi toimunud OECD finantskirjaoskuse uuringu tulemused näitavad seda ilmekalt. Neljateistkümne riigi võrdluses olid Eesti elanikud teadmistelt teisel, aga käitumiselt viimasel kohal.

LEONORE RIITSALU MTÜ Rahatarkus juhatuse liige

HELI LEHTSAAR-KARMA MTÜ Rahatarkus koolitaja

Planeerin igapäevaselt

14

Planeerin 1-2 nädala peale

Elatakse palgapäevast palgapäevani pikemaid plaane tegemata

7

Planeerin 1 kuu peale

37

Planeerin 2-3 kuu peale

10

Planeerin poole aasta peale

6

Planeerin aasta peale

11

Planeerin mitme aasta peale

4

Planeerin kuni pensionini

1

Planeerin elu lõpuni

2

Ei planeeri üldse

19

Ei oska öelda

3

0

10

20

30

40

%

Joonis 1. Kui pika aja peale ette Te oma rahaasju planeerite (oodatavad tulud, vajalikud kulud ja prognoositav rahaline seis)?

Allikas: Saar Poll 2015

Uuringu andmetel planeerib suurem osa inimestest rahaasju üheks kuuks (37%), väga vähesed mõtlevad aasta või rohkem ette (vt Joonis 1). Ühest küljest on see arusaadav. Kui töökoht on kindel ja sissetulek stabiilne, piisab järgmise palgapäevani toimetulekust küll. Kui aga sissetulek peaks ootamatult vähenema, ei tule mustadeks päevadeks kogutud varurahata toime. Nii tunnistas kolmandik vastanuist, et peamise sissetulekuallika kadumisel tuleksid nad laenu võtmata või kodust välja kolimata toime vähem kui kuu aega.

Teine probleem, mis vaid lähema aja rahaasjadele mõtlemisega tekib, on pensionipõlveks kasina tagavara kogumine. Arenenud riikide paratamatus

29

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

Vastaja on kuulnud

Vastajal hetkel olemas

Joonis 2.

Kasutatavad finantsteenused.

Allikas: Saar Poll 2015.

Arvelduskonto

99 96

12

Elukindlustus

20

7

Autoliising

8

14

94 94

rääkimata siis investeerimisest, liiga keeruline.

Rahatarkust saab õppida

Siin võib paralleeli tuua autojuhtimisega: üldiselt ei kipu keegi arvama, et on 36 Muu kindlustus 14 sündinud autojuht ja võib liiklusmärke 91 50 Kohustuslik kogumispension (II sammas) tundmata ning elus kordagi varem roolis 5 90 istumata ühel päeval autojuhina Tallinna 1 Kiirlaen 1 90 liiklusesse seiklema tulla. Autojuhtimist 28 Krediitkaart 7 õpitakse. Samamoodi võiks loomulik olla 89 15 Järelmaks mõtteviis, et oma rahaasjade paremat 12 87 korraldamist saab õppida. See ei pea tä24 Hoiukonto 8 85 hendama akadeemilist õpet, vaid artiklite 10 Tagatiseta pangalaen, väikelaen, tarbimislaen 6 lugemist või miks mitte ka endasarnaste 82 4 Aktsiad asjahuvilistega koos klubis või koolitustel 1 82 käimist ja kogemuste vahetamist. Need 4 Muu kinnisvara tagatisega pangalaen 1 80 on võimalused impulsi saamiseks, et 10 Täiendav kogumispension (III sammas) 1 tuleb tegutsema hakata!

65 1 Võlakirjad Hea näide on Eesti Post, kelle tööta0 64 jaid paar aastat tagasi igapäevase ma6 Lastekindlustus 2 54 jandamise teemal koolitamas käisime.

3 Investeerimisfondi osakud 1 Kaks kuud pärast koolitust osalejate 52 2 Investeerimisriskiga hoius seas tehtud küsitlus näitas, et parane0 16 nud oli inimeste oskus rahaga välja tulla 0 Tuletisinstrumendid 0 ja saada aru pangateenuste tingimustest.

0 25 50 75 100 Vastaja on kuulnud Vastajal hetkel olemas Vastaja on teenuse soetanud viimase 2 a jooksul Vastaja on kuulnud Vastajal hetkel olemas Kusjuures lausa veerand osalejaist väitis, 99 Arvelduskonto 96 99 et on hakanud raha koguma. Seega: 12 Arvelduskonto 96 on, et enam pole võimalik üksnes riigi Kuidas jõuda mõtetest tegudeni? paranenud olid teadmised ja osadel 94 12 Elukindlustus 20 inimestel toele loota ja tuleb ise raha koguda.Elukindlustus Värske uuring20näitab, et viimased94 7 muutus ka käitumine.

94 Tänavu Tallinki laevadel Tallinnast Eesti pensionisüsteemist võib arvata nii viis aastat7on toonud kaasa inimeste 14 94 Autoliising 8 Autoliising 14 Helsingisse sõitvaid kaasmaalasi kooja teisiti, aga on selge, et mingil viisil hoiakute muutumise oma rahaasjade 93 8 litades oli tasub igaühel investeerida. Olgu see korraldamises. Näiteks on veidiEluasemelaen rohkem 14 hilisem tagasiside sarnane.

93 3 14 Eluasemelaen „Hetkel veel suuri muudatusi 92teinud pensionisammas, kinnisvara või laste hakanud 3rahuldust pakkuma raha Muu kindlustus 92 ei pole, kuid olen36uurinud erinevaid investugi, aegsasti otsuseid tegemata pensäästmine kui kulutamine.

Samas 14 36 Muu kindlustus 14 teerimisvõimalusi ja kavatsen91lähitulevisionärina rahaliselt hästi toime ei tule. ole säästmiskäitumine muutunud: 50 Kohustuslik kogumispension 91 (II sammas) kus investeerimist proovida,“ kirjutas üks Sellest on paljud ka kogumispension aru saanud − vaid(II sammas) umbes 2/3 elanikest on 5 50 viimase aasta Kohustuslik 90 5 koolitusel osalenu 5 nädalat hiljem.

7 protsenti on kindlad, et neil on rahajooksul mingil viisil raha kogunud, 1 Kiirlaen 90 1 1 kolmandik pole seda teinud. asjad pensionipõlveks hästi korraldatud. Kiirlaen samas kui 90 1 28 90 Krediitkaart Siin aga tuleb taas mängu teadmiste ja Seega on muutus toimunud hoiakutes, Kas tööandja peaks töötajate 7 28 Krediitkaart tegeliku käitumise vahe. Viimase aasta kuid see ei7 avaldu käitumises. õppimist toetama?

89 15 89 Järelmaks jooksul on aktsiaid ostnud 1 protsent jaJärelmaks Sel talvel 12 toimus PAREs personalijuhti15 87 12viimase 12 kuu jooksul on sama vähesed on otsustanud III samdele rahatarkuse klubi. Arutlesime selle Joonis 3. Kas 24 87 Hoiukonto 8 24 Hoiukonto basse investeerima hakata (vt Joonis 2). üle, kas tööandja peaks töötajate rahaTeiega isiklikult juhtunud, et Teie sissetu85 8 teemalise lek ei kata täielikult Teieväikelaen, elamiskulusid?

10 harimise enda hooleks võtma.

85 tarbimislaen Tagatiseta pangalaen, 6 10 Tagatiseta pangalaen, Personalijuhid arvasid, et seda on vaja Ikka paremuse pooleväikelaen, tarbimislaen Allikas: Saar 82 6 Poll 2015.

4 82 Aktsiad teha.

Alustades kasvõi selgitamisest, mis Finantskirjaoskuse tase on Eestis 1 4 Aktsiad Jah 82 1 aastatega paranenud. Kui viis aastat 2015 Ei vahe on bruto- ja netopalgal, mis on pal24% 73% 3% 4 82 Muu kinnisvara tagatisega pangalaen Raske öelda/keeldus gafond1 ja kuidas raha üldse ettevõttesse tagasi mõistis liitintressi olemust 39 pangalaen 4 Muu kinnisvara tagatisega 80 1 2012 38% 60% 3% tekib, et10oleks võimalik palkasid maksta. protsenti vastajaist, siis nüüd oli see 80 Täiendav kogumispension (III sammas) 1 10 Täiendav kogumispension (III sammas) Ka oleks kasulik jagada näpunäiteid, osakaal tõusnud 44 protsendini. Samuti 2010 42% 48% 9% 65 1 1 oma pere igapäevaseid rahaasju 65 Võlakirjad kuidas teadis aktsiaturul investeerimisriskide 0% 50% 75% 100% 0 1 25% Võlakirjad korraldada, et enne palgapäeva näpud hajutamise vajalikkusest 65 protsenti 64 0 6 64 Lastekindlustus põhjas poleks ning ka suuremad eesvarasema 57 protsendi asemel. RahaKäitumise muutumiseks on 2 6 Lastekindlustus 54 remontimine või märgid3 – näiteks kodu asjus pikaajaliste plaanide tegijate ja tavaliselt2vaja välist tõuget.

See 54 Investeerimisfondi osakud 1 laste koolitamine − saaks ellu viidud. investeerijate osakaal on tõusnud 24 tähendab,3 et enne, kui otsest sundi Investeerimisfondi osakud 52 1 protsendilt 28 protsendile. Samuti on pole – näiteks teadet töökaotusest, 2 selle juures tasub meenutada, 52 Investeerimisriskiga hoius Kõige 2 Investeerimisriskiga hoius et raha0 ei16ole eesmärk. Raha on vahend paranenud rahaline olukord, vähem mis sunnib 0 lähikuude majandusliku 0 16 Tuletisinstrumendid eesmärkide saavutamiseks. Hea on osaon neid, kel viimase aasta jooksul pole hakkamasaamise läbi mõtlema – pole 0 0 Tuletisinstrumendid 0 ta seda vahendit õigesti kasutada, sest sissetulekutest piisanud elamiskulude tahtmist rahateemadega oma pead 0 25 50 25 planeerimine, 50 75 100 siis saavad eesmärgid täituda. katmiseks (vt Joonis 3). vaevata.0Pealegi tundub Eluasemelaen

3

14

93

92

75

(C) DMITRYP | DREAMSTIME.COM

Tai Kuningriik kui harmoonia hoidja Mai Loog

T

ai on olnud korduvalt maailma meedias alates 1997. aastast, kui mina Bangkokki elama tulin. Just siis kukkus baht ning algas Kagu-Aasia majanduskriis, mis paisus 1998. aastal globaalseks. Tai tuli IMF-i toel ning kiirelt kasvava Hiina majanduse abil 21. sajandiks puhtalt kriisist välja, kuid järgnesid uued vapustused: tsunami, üleujutus, poliitilised tänavarahutused nii kuningat pooldavate kollasärklaste, kui Kirde-Tai päritolu punasärklaste poolt. Lähiminevikku jäävad kaks sõjaväelist riigipööret, esimesega lükati 2006. aastal võimult miljardär Thaksin Shinawatra, teisega 2014. aasta mais ta

noorem õde Yingluck. Praegu valitseb Taid kuningakojale ustav sõjaväelaste ja spetsialistide valitsus, järgmiste üldvalimiste toimumisaeg pole veel kindlaks määratud. Taid räsivate vapustuste hulka lisandus möödunud augustis ka terrorism. Pommiplahvatus Bangkoki südalinnas tappis 20 ja vigastas 125 inimest, enamik neist turistid.

Peaminister kindral Prayuth Chan-ocha nimetab oma valitsemisaega stabiilsuse tagamiseks ning demokraatia kasvatamiseks. Tema eesmärgiks on edendada normaalset elu ja majandust, kõigi taimaalaste õnnelikkust, ning saada üle poliitilisest veelahkmest rahva

seas. Tai kuningas Bhumibol on kõige kauem rahvast teeninud monarh kogu maailmas, alates aastast 1946. Tais on väga karm lèse-majesté seadus, mis keelab nii kohalikel kui välismaalastel arutada kuningakoja ning -võimu teemadel, sest ka tahtmatu solvamise eest on reaalne vanglakaristus kiire tulema.

Tais elab 67 miljonit inimest. Maailmapank peab Taid üheks arengumaade imelapseks. Kuigi Tai on Kagu-Aasias suuruselt teine majandus pärast Indoneesiat, jääb Tai oma SKPs maha Singapurist, Malaisiast ja Bruneist. Tai SKP ühe inimese kohta oli 345133 USD aastal 2014, mis on 27 protsenti maailma

Kuigi Tai on Kagu-Aasias suuruselt teine majandus pärast Indoneesiat, jääb Tai oma SKPs maha Singapurist, Malaisiast ja Bruneist. keskmisest. SKP 2015. aasta kasvuks on planeeritud 2,7-3,2 protsenti.

Tai on ekspordile orienteeritud majandus

Töötlev tööstus annab 34 protsenti SKPst; teenused 44 protsenti, põllumajandus 12 protsenti. Tai varimajandus on maailma juhtiva eksperdi Friedrich Schneideri hinnangul massiivne: 40,9 protsenti reaalsest 2014. aasta SKPst, sealjuures sisse on arvestatud hasartmängud ja väikerelvade kaubandus, kuid välja jäetud narko- ja inimkaubandus.

Maailma 189 majandusest on Tai 2015. aastal äritegemise lihtsuselt (Ease of Doing Business) 28. kohal. Äri alustamise indeksi distants esikohani annab Taile 75. koha. Kõige keerulisem on selle indeksi järgi saada Tais pangalaenu ning maksta makse. Õnneks on ingliskeelset infot Tai kohta internetis väga palju, kodutööd on seega lihtne teha. Eestlastel tuleb seejuures tähele panna põhilist erinevust kultuuride vahel: kui eestlased on individualistlikud, pigem üksikud hundid, siis Tai, nagu kogu Aasia kultuur, on kollektivistlik, sinu kuuluvus gruppi määrab selle, kes sa oled. Üksi ilma võrgustikuta pole sa keegi.

Esimeseks sammuks leida kohalikke võtmefiguure võiks olla sõbralik tutvustav kohtumine kohalike aukonsulitega. Eesti Vabariigi aupeakonsul Bangkokis on alates 1999. aastast dr Virachai Techavijit, kes katab kogu Tai Kuningriiki, ning Eesti Vabariigi aukonsul Phuketis proua Piyanoot Hongsyok, kes katab Lõuna-Tai provintse.

Tugevalt protektsionistlik riik

Tais äri alustades on vaja pöörata peatähelepanu kompleksele respektihierarhiale. Esmalt tuleks luua head isiklikud suhted kohalike vanemate ja laialdaselt austatud tegijatega. Tai

on oma minevikus olnud sadu aastaid läänele suletud, Tai pole kunagi olnud mõne lääneriigi koloniaalmaa. Siiani on säilinud Tai seadustes protektsionism, mida reguleerib FBA (Foreign Business Act). Läänlased ei saa osta maad ning siseneda väga paljudesse majandusharudesse. Tai kultuuris on säilinud umbusk läänlaste suhtes.

Välisinvestorite hulgas populaarne „uste avaja“ on Tai Investeeringute Agentuur ehk BOI (Board of Investment). BOI veebilehel, mida täiendatakse pidevalt, saab tutvuda prioriteetsete majandusharudega, kuhu investeerijaid oodatakse ning kus nad saavad taotleda soodustusi.

Maksusoodustuste hulgas on: maksupuhkus, tollikergendus masinate ja toorainete importimisel, soodsamad

transpordi-, vee- ja elektrihinnad ning projekti installeerimise kulud. Muude soodustuste hulka kuuluvad võimalus teha 100 protsenti välismaises omanduses olev firma; tööstusprojekti puhul on võimalik ka välismaalasest maaomanik; on lihtsam saada töölubasid ja –viisasid (One Stop Visa).

BOI ametnikud oskavad inglise keelt ja on abivalmid, kuid kohalik advokaat oleks ikkagi vajalik. Suhe BOIga litsentsi saamisest alles algab, investeerimislubaduste täitmist kontrollitakse pidevalt. BOI litsentsi taotlemise protsess on lihtne, kuid litsentsi ennast saab väga vaevaliselt. Ometigi on see välismaalaste hulgas populaarne, sest see on ametkond, kes suhtub välismaa investoritesse sõbralikult.

Kuhu oodatakse välismaa investoreid?

Võtmesõnaks on siin kõrgetasemelise, kuid säästliku oskusteabe toomine

Eestlastel tuleb tähele panna põhilist erinevust kultuuride vahel: kui eestlased on individualistlikud, pigem üksikud hundid, siis Tai nagu kogu Aasia kultuur on kollektivistlik, sinu kuuluvus gruppi määrab selle, kes sa oled.

Taisse. Erilise maksusoodustuse alla käivad: ökonoomilised metsaistandused, loomingulise tööstusdisaini ja -arengu keskused, tarkvaraarendus ning pilveteenused, elektri või nafta tootmine jäätmetest, energiasääst ESCO, lennundustööstus, uurimis- ja arendustöö, biotehnoloogia, teaduslaborid, kalibratsiooniteenused ning kutseoskuste õpetamine.

Kohtumist tailastega korraldades tuleb mõista, et aeg on Tai kultuuris voolav, aega on piisavalt. Sündmuste algus- ja lõppajad võivad nihkuda, sest aeg teeb korrektuure oma voolus.

Suheldes pole tähtsust niivõrd sõnadel, kui näoilmetel ja kehakeelel, need annavad edasi asja tegelikku olemust.

Esimene ärikohtumine võib kulgeda ilma igasuguse ärijututa. Ehitatakse alles usaldust. Naeratamine võib tähendada mittemõistmist või kimbatust.

Kui tailane ütleb: „See on raske“, tähendab see „Ei ole võimalik“. Niisama „ei“ öelda pole kombeks. Räägitakse pigem läbi lillede kui otse. Suheldes tuleb hoida partneri autoriteeti ja tema „nägu“ ehk väärikust. Enda „nägu“ hoitakse oma emotsioonide talitsemisega. Kui usaldus on kaotatud, on seda võimatu tagasi saada. Taid usuvad harmooniasse ja koostöösse, mitte individualismi.

TULE OSALEMA! Ekspordi Akadeemia korraldab 23. septembril Olümpia hotelli restoranis Senso hommikukohvi kohtumise Tai aukonsuliga Eestis hr Enn Pantiga.

Lisainfo www.koda.ee/ ekspordiakadeemia

(C) KUKIATKB | DREAMSTIME.COM

Aasia Foorum – India, Singapur ja Vietnam Toimumise aeg: 5. november 2015 Koht: Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Tallinn hotell (Toompuiestee 27, Tallinn).

Töökeel: eesti ja inglise keel

Miroslaw Pienkowski

Ettekanne on inglise keeles 12.00 Küsimused/vastused 12.15 Paneeldiskussioon: Ettevõtte kogemused Aasia turul (osalejad kinnitamisel) 13.00 Lõuna 14.00 B2B kohtumised foorumi ekspertidega

Kaubanduskoda korraldab Ekspordi Akadeemia raames Aasia Foorumi, kus sihikule võetakse 3 tähelepanuväärset ja kiiresti arenevat riiki, milleks on India, Singapur ja Vietnam.

Meil on hea meel pakkuda suurepärast võimalust peale ettekandeid kohtuda B2B raames foorumil üles astunud ekspertidega.

Kohtumised on individuaalsed, kellaajaliselt fikseeritud, graafiku alusel ning vajalik on eelnev registreerimine. Kõigil huvilistel palume ühendust võtta Egeth Küppariga.

Päevakava

08.30 Registreerimine ja hommikukohv 09.00 Tervitussõnad 09.10 India – suhted on numbritest olulisemad.

Viljar Lubi, Eesti suursaadik Indias

Ettekanne on eesti keeles 09.30 Megatrendid ja vihjed India turule sisenemiseks.

Silva Paananen, Kasvu Consulting Pvt Ltd juht ja kaasasutaja

Ettekanne on inglise keeles 10.00 Vietnam - ASEANi tootmiskeskus.

Pietro Karjalainen, FinnSEA juht

Ettekanne on inglise keeles 10.30 Küsimused/vastused 10.50 Kohvipaus 11.15 Singapuri tuleviku visioon – ärivõimalused ja trendid Singapuris.

Sonny Aswani, Tolaram Grupi juht (Eestis) ja Eesti aukonsul Singapuris

Ettekanne on inglise keeles 11.40 Singapuri roll ärimaastikul

Korraldajad jätavad õiguse teha ajakavasse muudatusi.

Osalemistasu Kaubanduskoja liikmele 100 eurot ja mitteliikmele 200 eurot. Hindadele lisandub käibemaks.

Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume kõigile huvilistel eelnevalt registreerida hiljemalt 2. novembril 2015. Registreerimine tagab sissepääsu üritusele.

Ekspordi Akadeemia sügishooaja üritustele Tallinnas on võimalik osta paketti, mis tagab soodsama osalemistasu. Paketi maksumus Kaubanduskoja liikmele on 130 eurot, mitteliikmele 285 eurot. Hin-

dadele lisandub käibemaks. Kõigi paketi soetanute vahel loositakse välja kingitus Chemi-Pharm OÜ-lt.

Vaata kogu Ekspordi Akadeemia sügishooaja programmi lähemalt ja tutvu Aasia Foorumi ekspertide profiilidega www.koda.ee/ekspordiakadeemia Osale ja leia uusi võimalusi Aasia turgudel!

Lisainfo: Egeth Küppar Rahvusvaheliste suhete assistent Egeth.Kyppar@koda.ee 604 0080 Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Tallinn hotell hoolitseb foorumi kohvipauside ja lõuna eest.

Kambodža sihtturuseminar

Toimumise aeg: 18. november 2015 kell 15.00-16.30 Asukoht: Kaubanduskoda

(Toom-Kooli 17, Tallinn) Töökeel: inglise keel

Toimumise aeg: 1. oktoober 2015 Koht: Kaubanduskoda

(Toom-Kooli 17, Tallinn).

Töökeel: eesti ja inglise keel Kaubanduskoda korraldab Ekspordi Akadeemia raames Kambodža sihtturuseminari tutvustamaks ärivõimalusi Kagu-Aasia ühes väljakutseid pakkuvamas riigis.

Päevakava: 13.45 Kohv ja registreerimine 14.00 Tervitussõnad ja sissejuhatus. Andres Talvik, Eesti Välisministeeriumi poliitika osakonna 4. büroo (Aasia, Aafrika, Austraalia ja Ladina-Ameerika büroo) nõunik 14.10 Kambodža eripära.

Oleg Samorodni, Kambodža ekspert

Ettekanne eesti keeles 14.30 Küsimused/vastused 14.40 Äri ja õiguskeskkonna ülevaade Kambodžas.

Tanel Kerikmäe, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi direktor ja Euroopa õiguse professor

Ettekanne eesti keeles 15.00 Kambodža kambodžalase silme läbi.

Somaly Nguon, vabakutseline ja õiguskonsultant

Ettekanne inglise keeles 15.15 Küsimused/vastused 15.30 Ettevõtja kogemus: Kambodža ärimaastiku kirjutatud ja kirjutamata reeglid.

Peter Katt, Beach Road Hotel ja Beach Club Resort omanik / tegevjuht

Ettekanne eesti keeles 15.50 Küsimused ja vastused 16.00 Võrgustumine

Seminari modereerib Andres Talvik, Eesti Välisministeeriumi poliitika osakonna 4. büroo (Aasia, Aafrika, Austraalia ja Ladina-Ameerika büroo) nõunik.

Osalemistasu Kaubanduskoja liikmele 25 eurot ja mitteliikmele 50 eurot. Hindadele lisandub käibemaks.

Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume kõigile huvilistel eelnevalt registreerida hiljemalt 28. septembril 2015. Registreerimine tagab sissepääsu üritusele.

Kaubanduskoda korraldab Ekspordi Akadeemia raames kohtumise Helsingis resideeruva Malaisia suursaadikuga, mille käigus oleme palunud pr Blanche Olberyl anda ülevaade järgmistel teemadel: • Poliitilised suhted ning poliitiline kliima sihtriigis.

• Partnerite leidmine ja taustakontroll – milliste kanalite kaudu oleks võimalik saada usaldusväärset infot kohaliku ettevõtte tausta kohta? Online registrid.

• Lühidalt majanduse olukorrast riigis.

• Ärikultuur ja asjaajamine.

• Eesti ettevõtjate võimalustest. Mida pakub sihtriigi turg?

Millised oleksid potentsiaalsed sektorid?

• Töötajate leidmine sihtriigis.

• Maksud ja töötajate lähetamine.

• Peamised riskid ja nende maandamine.

• Praktilised näpunäited esineja kogemuste põhjal.

• Lühiülevaade megatrendide ja tuleviku perspektiivide kohta.

Ekspordi Akadeemia sügishooaja üritustele Tallinnas on võimalik osta paketti, mis tagab soodsama osalemistasu. Paketi maksumus Kaubanduskoja liikmele on 130 eurot, mitteliikmele 285 eurot. Hindadele lisandub käibemaks. Kõigi paketi soetanute vahel loositakse välja kingitus Chemi-Pharm OÜ-lt.

Vaata kogu Ekspordi Akadeemia sügishooaja programmi ja ekspertide tutvustusi lähemalt www.koda.ee/ekspordiakadeemia Korraldajad jätavad õiguse teha ajakavasse muudatusi.

Lisainfo: Egeth Küppar Rahvusvaheliste suhete assistent Egeth.Kyppar@koda.ee 604 0080 Pagaripoisid OÜ ja Smackers OÜ hoolitsevad seminaride kohvipausi eest.

Seminari modereerib Anneli Vares, Eesti Välisministeeriumi poliitikaosakonna nõunik Kagu-Aasia ja Okeaania suunal.

Osalemistasu Kaubanduskoja liikmele 15 eurot ja mitteliikmele 30 eurot. Hindadele lisandub käibemaks.

Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume kõigile huvilistel eelnevalt registreerida hiljemalt 16. novembril 2015. Registreerimine tagab sissepääsu üritusele.

(C) ICEHAMMER | DREAMSTIME.COM

(C) JULIENGRONDIN | DREAMSTIME.COM

Pärastlõunatee Malaisia suursaadiku T.E. pr Blanche Olberyga

KODA KUTSUB OSALEMA

Seminar „Maksumuudatused ning käibemaksu ja tulumaksu kriitilisemad probleemid“ Aeg: neljapäeval, 8. oktoobril

kell 10.00 – 16.00 Koht: Kaubanduskoda

(Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: Kaubanduskoja liikmetele

65 eurot, mitteliikmetele

100 eurot* Seminar käsitletakse hetkel kõige rohkem maksumaksjatele murettekitavaid probleeme. Segadusi on tekitanud Rahandusministeeriumi kommentaarid eluruumide käibemaksuga maksustamise küsimustes.

Arved on muutunud üheks suurimaks maksuriski kohaks. Tihti on tekkinud probleem, kas kulusid saab müüa ja kuidas seda maksustada.

Piiriülesed kaupade müügi aheltehingud on tekitanud palju probleeme maksuametiga ning tehingute tõendamine on muutunud maksustamise võtmeprobleemiks.

Eelkõige käsitletakse järgmisi küsimusi: • Eluruumide üüri käibemaksuga maksustamine • Kinnisasjade käibemaksuga maksustamise erisused • Nn „kulude edasimüük“ • Vahenduse ja komisjonitehingute iseärasused • Kaupade aheltehingute käibemaksu probleemid • Nõuded arvele ja tehingute tõendamise küsimused, tasumata arvete maksukäsitlus • Maksumuudatused 2016-2017 Seminari lektor on maksukonsultant ja vannutatud audiitor Tõnis Jakob

Info ja registreerimine: Kati Krass Tel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee * Hinnale lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.

Juubilarid

Suunanäitaja infopäevad Tallinnas, Tartus ja Kuressaares

105

Tarbijakaitseamet ja Kaubanduskoda kutsuvad 2015. aasta sügishooaja infopäevadele Suunanäitaja.

Ettevõtjatele ja ettevõtetes töötavatele inimestele mõeldud infopäev annab ülevaate kehtivatest õigusaktidest ning nõuetest, millega iga päev kokku puutute.

Seekordsed Suunanäitajad keskenduvad vastavalt jae- ja e-kauplejatele ning teenusepakkujatele esitatavatele nõuetele, ebaausatele kauplemisvõtetele ja piiriülestele ostudele.

70

Infopäevi juhib Hanna Turetski-Toomik, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja.

Infopäevad „Suunanäitaja – nõuded jaekauplejatele“ toimuvad: • 1. oktoobril Tartus Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2) • 20. oktoobril Tallinnas Vene Teatris (Vabaduse väljak 5), infopäev on sünkroontõlkega vene keelde • 11. novembril Kuressaares Ajamajas (Tallinna tn 16) E-kauplejatele mõeldud „Suunanäitaja – kaupleja kohustused e-kaubanduses“ toimub • 28. oktoobril Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17) Kõik infopäevad toimuvad kell 9.00–16.45.

Osavõtutasu on 25 eurot + käibemaks. Hind sisaldab lõunasööki, kohvipause ja jaotusmaterjale.

Kasutage seda suurepärast võimalust enda ja ka oma meeskonna koolitamiseks!

Lisainfo ja registreerimine Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee

ATRIA EESTI AS liige alates 1998

75

EESTI RAAMAT OÜ liige alates 2005

EESTI TEKSTIIL AS liige alates 1946

55

CYBERNETICA AS liige alates 1988

40

BDO EESTI AS liige alates 1996

25

BALTI KARUSNAHK AS liige alates 2002 EMOR AS liige alates 1992 EMROS OÜ liige alates 1991 FAVOR AS liige alates 2003 LOSSIKIVI OÜ liige alates 1991 PKF ESTONIA OÜ liige alates 1998 ÜLE OÜ liige alates 1995

20

ADVOKAADIBÜROO SORAINEN AS liige alates 1997 DOLD PUIDUTÖÖSTUS AS liige alates 2001 ESTMARINE OÜ liige alates 1999 ORIENT KONTORIKAUBAD AS liige alates 1999 SEVE EHITUSE AS liige alates 1996 SKIVERS HIDES AS liige alates 1996

JUUBILARID KODA KUTSUB OSALEMA

15

ALISE TECHNIC OÜ liige alates CV KESKUS OÜ liige alates 2003 HANSATRANS OÜ liige alates 2005 KTS BALTIC OÜ liige alates 2015 LARS KROGIUS BALTIC OÜ liige alates 2006 LEKTAR EESTI OÜ liige alates 2006 VICARELLI AS liige alates 2002 VILASTRA OÜ liige alates 2009

10

ESTMARE LOGISTIKA OÜ liige alates 2009 FINEST METALLID OÜ liige alates 2011 IDATEX OÜ liige alates 2007 METAL EXPRESS OÜ liige alates 2009 PR PARTNER OÜ liige alates 2006 VIRU REKLAAMIAGENTUUR OÜ liige alates 2012

5

ANESKO WELDING OÜ liige alates 2013 EVOCON OÜ liige alates 2015 FACTOR FINANCE OÜ liige alates 2013 MBR METALS OÜ liige alates 2011 ROVICO OÜ liige alates 2013 SKIPLINE SHIPPING OÜ liige alates 2008 TOMBAK OÜ liige alates 2012

Seminar „Roheline ehitus ja Rumeenias valmistatud energiasäästlikud tooted“

Kohtumised Egiptuse ettevõtetega

Aeg: esmaspäeval, 28. septembril kell 8.30 – 14.00 Koht: Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: tasuta

Neljapäeval, 1. oktoobril 2015 külastab Eestit Egiptuse äridelegatsioon. Kaubanduskoda korraldab sel puhul algusega kell 11.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) äriseminari, kuhu on oodatud kõik huvilised. Seminaril antakse ülevaade Eesti ja Egiptuse vahelistest suhetest, Egiptuse majandusest ja ärikliimast ning tutvustatakse Egiptuse delegatsiooni kuuluvaid ettevõtteid, pärast mida on võimalik kohtuda delegatsioonide koosseisus olevate ettevõtete esindajatega.

Septembri lõpus külastab Eestit ja Lätit äridelegatsioon Rumeeniast.

Selle visiidi raames toimub 28. septembril Kaubanduskojas äriseminar „Roheline ehitus ja Rumeenias valmistatud energiasäästlikud tooted“, millele järgneb võimalus kohtuda individuaalselt Rumeenia delegatsiooni liikmetega. Delegatsioonis on seitse ettevõtet, kes toodavad erinevaid energiasäästlikke küttelahendusi, radiaatoreid, boilereid, jms.

Päevakava 8.30 Registreerimine ja kohv 9.00 Tervitussõnad. Botond Kovesi, nõunik, Rumeenia saatkond Poolas 9.15 Avasõnad ja Rumeenia äridelegatsiooni tutvustus. Emil Marinescu, vanemnõunik, ANIER Rumeenia Rahvuslik Eksportööride ja Importööride Assotsiatsioon 9.25 Energiatõhusad disainküttesüsteemid. Gabriela Nedelea ja Dana Circiumaru,ekspordijuhid, Radox Radiators 9.40 Innovaatilised tehnoloogiad ökoloogiliseks ja tõhusaks biomassi põletamiseks. Iuliean Hornet, tegevjuht, Ecohornet 9.55 Bioenergia: puidu kasutamine soojuseks. Marius Portavaru, müügijuht, Termofarc 10.10 Lasertehnoloogiad: eritellimusel tippkvaliteet. Daniela Sinca, tegevjuht, Elmet Group Metal & Electric 10.25 La roca magica: naturaalse tseoliidi kasutamine tööstuses, põllumajanduses ja keskkonnakaitses. Adrian Terhes, tootejuht, Cemacon 10.40 Võrgustumine ja lõuna Lisainfo ja registreerumine Liisi Kirschenberg Tel: 604 0093 E-post: Liisi@koda.ee

Aeg: neljapäeval, 1. oktoobril kell 10.30 – 15.00 Koht: Kaubanduskoda

(Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: tasuta

Vaata lähemalt infot Eestit külastavate ettevõtete kohta aadressilt www.koda.ee/ kohtumised-egiptuse-ettevotetega/ Päevakava 10.30 Registreerimine ja kohv 11.00 Tervitussõnad ja ülevaade välissuhetest Egiptusega

Sander Soone, Eesti suursaadik Kairos 11.30 Ülevaade Egiptuse majandusest ja ärikliimast

Egiptuse delegatsiooni kuuluvate ettevõtete tutvustus 12.00 Küsimused ja arutelu 12.30 Lõuna 13.00 Ettevõtetevahelised kohtumised Üritustel osalemine on tasuta. Nii seminaril osalemiseks kui ka ettevõtete vaheliseks kohtumiseks on vajalik sobiva Egiptuse ettevõtte valik allolevast nimekirjast ning eelnev registreerimine hiljemalt 28. septembril.

Kõigil huvilistel palume ühendust võtta: Egeth Küppar Tel: 604 0080 E-post: egeth@koda.ee Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

KODA KUTSUB OSALEMA

Finantskoolitus firma võtmeisikutele II

Seminar „Kuidas müüa oma elutööd“

Jätkame kevadel alanud finantskoolituste tsüklit teise osaga, mis keskendub kuluarvestuse, eelarvestamise ja rahastamisega seotud küsimustele.

Seminaridel toetutakse koolitustsükli esimeses osas omandatud teadmistele ja eelkõige on need mõeldud neile firma võtmeisikutele, kellel puudub finantsalane eriharidus. Seminaridel kasutatakse praktikas korduvalt järele proovitud metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks.

Aeg: neljapäeval,

12. novembril Koht: Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: Investment Agency klientidele ja Kaubanduskoja liikmetele 50, mitteliikmetele 75 eurot*

Koolitustsükli teine osa toimub 6. oktoobril, 3. novembril ja 3. detsembril 2015 kell 11.00–16.15 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17).

Koolitaja Margus Tinits on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige ja vandeaudiitor. Ta on tegelenud finantskoolituste läbiviimisega alates 1992. aastast.

Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: Kuluarvestus (6. oktoobril) Eelarvestamine (3. novembril) Rahastamine: laenud ja omakapital (3. detsembril) Kolmepäevase koolituse osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 235 eurot ja mitteliikmetele 470 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -5%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõunad ja kohvipausid.

Kaubanduskoda ja OÜ Investment Agency korraldavad seminari, mis keskendub väikeaktsionäri osaluse müümise temaatikale, koos oma ala asjatundjatega otsime vastuseid küsimustele: • Milline on minu osaluse väärtus ettevõttes, kui osaluse suurus on rohkem kui 10% või alla selle?

• Millised asjaolud mõjutavad osaluse väärust?

• Kuidas ma ise saan oma tegevusega mõjutada lõpptulemust?

Diskussiooni käigus räägime Eestis väljakujunenud praktikast – toome näiteid ja anname praktilisi nõuandeid.

Uued liikmed

37

HARJUMAA JA TALLINN EUROPEAN NATURAL STONE OÜ www.enstone.ee Graniidist toodete tootmine, jae- ja hulgimüük.

PREMIUM ADMINISTRATION OÜ www.comistar.com Raamatupidamisteenuse osutamine Eestisse tulevatele välisettevõtjatele. Ettevõtete asutamine, juriidiliste dokumentide koostamine, administratiivsed abitegevused.

TALLINNA MASINATEHAS OÜ www.tmt.ee Tööstuslikud soojusvahetusseadmed ja õhkjahutid.

LEAN ENTERPRISE ESTONIA MTÜ www.lean.ee Konsultatsiooniteenused tootmis- ja teenindusettevõtetele. Teaduslikud uurimistööd, koolitused, publikatsioonid.

TRIOMED EU OÜ Kiiritus-, elektromeditsiini- ja elektroteraapiaseadmete tootmine. Mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete tootmine.

PROFIA ARVESTUSE OÜ www.profia.ee Raamatupidamine, maksualane nõustamine.

REINMAA & PARTNERID ADVOKAADIBÜROO OÜ www.reinmaa.ee Advokaatide ja advokaadibüroode tegevus.

INSERO OÜ www.indero.ee Masinaehituslik projekteerimine, jooniste ettevalmistamine, seadmete valmistamine ja masinate ümberehitus.

PLUSS ID OÜ www.pluss-id.com ID-kaardi lugejate tootmine ja müük.

PRIMARY COMMERCE OÜ Tööjõurent.

NORDIC GIFTS EESTI OÜ Puidust suveniiride tootmine.

NAVEGA GRUPP OÜ Üldehitus. Transport. Ehitusjärelevalve.

PLUSMED TRADING OÜ www.plusmed.ee Meditsiinitarvikute jae- ja hulgimüük.

IDA-VIRUMAA

WELLMAX BALTIC OÜ www.wellmax.ee Siberi lehisest saematerjali import, eksport ja ümbertöötlus.

TARTUMAA

BEAM BALTIC OÜ www.beambaltic.com Kesktolmuimejasüsteemide seadmete, torustike ja tarvikute jae- ja hulgimüük. Kodumasinate jae- ja hulgimüük.

Info ja registreerimine: Toomas Hansson E-mail: toomas@koda.ee Tel: 744 2196 Lisainfo ja registreerimine: Margus Ilmjärv Tel: 337 4950 E-post: margus@koda.ee *hindadele lisandub käibemaks

ALDRUM OÜ Taimekaitsevahendite ja muude agrokeemiatoodete tootmine.

SCANDICON OÜ www.scandicon.eu Masinaehitus.

VALGAMAA

ASTELPAJUTOOTED OÜ www.astelpajutooted.ee Astelpaju toormahlajoogi ja mahlajoogi müük, astelpaju marjade ost-müük.

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

KODA KUTSUB OSALEMA

Seminar „Kas korruptsioon võib olla ohtlik teie ettevõttele?“ (vene keeles)

Seminar Tartus ja Tallinnas „Uuest ehitusseadustikust tulenevad muudatused“

Aeg: reedel, 25. septembril Koht: Kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Hind: osalemine on tasuta, vajalik on eelnev registreerimine

Aeg ja koht: 28. septembril Tartus (Atlantise Konverentsikeskus, Narva mnt 2) 13. oktoobril Tallinnas (Kaubanduskoda, Toom-Kooli 17)

Seminarile osalema ootame ettevõtete omanikke, juhte ja teisi töötajaid, kes võivad korruptsiooniohtliku olukorraga kokku puutuda.

Käsitletavad teemad: • korruptsioonialane olukord Eestis; • korruptsioonivaldkonda reguleerivad õigusaktid, mõisted ja korruptsioonialane kohtupraktika; • kuidas ära tunda korruptsiooniohtlikku olukorda; • kuidas sellises olukorras käituda; • kuidas vältida korruptsiooniohtliku olukorra tekkimist oma ettevõttes; • küsimused-vastused.

Seminari lektoriks on vandeadvokaat Andrei Veressov, kes on advokaadibüroo Bright Law asutaja ja kes tegeleb juriidilise praktikaga alates 2004. aastast. Ta tegeleb korporatiivküsimustega, nagu ühinemine ja ülevõtmine, reorganiseerimine, aktsionäride ja juhtkonnaga seotud toimingud, likvideerimise protseduurid ja üldine ettevõtte juhtimine. Samuti tegeleb Andrei erinevate ärilepingute koostamisega, konsulteerib intellektuaalse omandi ja tehnoloogia küsimustes, esindab kohtuasjades, mis on seotud mereõiguse, kinnisvara, ehituse ja migratsiooniga, samuti lepingulise ja lepinguvälise kahju hüvitamise küsimustega. Ülevaate korruptsioonialasest hetkeolukorrast, tuginedes Kaubanduskoja poolt läbiviidud uuringutele ja muudele allikatele, teeb Kaubanduskoja Jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärv.

Lisainfo: Margus lmjärv E-post: margus.ilmjärv@koda.ee Tel: 337 4950

Hind: Kaubanduskoja liikmele 60 eurot ja mitteliikmele 95 eurot. Kui ühest firmast või asutusest on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -5%.

01.07.2015 jõustus uus ehitusseadustik, mis sisaldab olulisi muudatusi ja korrastusi kehtivas ehitusõiguse reeglistikus. Seminari eesmärgiks on anda jõustunud muudatustest ja täpsustustest põhjalik ülevaade neile, kes puutuvad kokku ehitustegevusega selle erinevates etappides (ehitajad, ehitiste tellijad, kohalikud omavalitsused jt).

Käsitletakse järgmisi teemasid: • Ehitamist reguleerivad seadused. Kehtivuse kaotanud seadused • Ehitusseadustik ja selle rakendumine • Ehitusseadustiku eesmärk ja ülesehitus.

Uued mõisted ja põhimõtted • Isikute kohustused: • - omanik, • - omanikujärelevalve, • - ettevõtja, pädev isik • Projekteerimistingimused • Ehitusteatis ja ehitusluba • Kasutusteatis ja kasutusluba • Eriosa: - energiatõhusus, - kaitsevööndid, - eritööd ( teed, seadmed, vette ehitamine, puurkaevud) • Riiklik järelevalve ja vastutus

Info ja registreerimine: Toomas Hansson E-post: toomas@koda.ee Tel: 744 2196 *Hinnale lisandub käibemaks. Hind sisaldab jaotusmaterjale, kohvipause ja lõunat.

MEELDEJÄÄVAD SÜNDMUSED TALLINNA LOOMAAIA KESKKONNAHARIDUSKESKUSES

JEE FUA m² ni 277 utab ku ikut mah inasarv 20 n

=

AUDITOORIUM 227 m² mahutab kuni 149 väga suurt kilpkonna =

KLASSIRUUM ID 38 - 54 m² mahutavad 5 -8 tiigrit =

Loomaaia keskkonnahariduskeskus Ehitajate tee 150 Lisainfo +372 5333 8697 www.loomaaed.ee

40

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 9 / 2015

Ü design for the new generation Scandinavian liõpilaste uuenduslike äriideede konkursi Kaleidoskoop võitnud veebiteenus QuikTract tahab lahendada ehitajate ja ehitusettevõtjate vahelise probleemi – kuidas kiiremini teineteiseni jõuda.

QuikTracti tegevjuht ja mõtte autor Sander Gansen ütles, et tal tekkis idee astuda jagamismajandusse juba gümnaasiumis. „Mul oli mõte, et võiks tekitada platvormi, kus saadaks üksteiselt laenata erinevaid asju. Näiteks, kui kellelgi pole puuri, siis võiks kogukonnal olla üks puur ja nad jagaksid seda omavahel,“ rääkis Gansen.

Noormees katsetas ideed mitu korda ning sai aru, et Eestis seesugune mõte ei tööta. „Siin on vahemaad veidi pikad, keegi ei hakka selleks sõitma Viljandist Tartusse, et nii väikest asja laenata. Võib-olla toimib see suuremates keskustes või kortermajades.“ Sellest mõttest liikus Sander edasi teenuste vahendamise juurde.

Teenuste vahendamine võeti eesmärgiks eelmise aasta detsembris ning selle aasta alguses keskenduti ehitusvaldkonnale. „Praegu peavad ehitusettevõtted ehitajate palkamiseks kas teadma mõnda töölist ja talle helistama, leidma ta üles mõnest pubist vms,“ rääkis Gansen.

QuikTracti meeskond otsustas ehitusvaldkonna valida seepärast, et kui nad käisid Tehnopolis oma teenuste vahendamise mõttest rääkimas, arvati, et keskenduda tuleks ühele kindlale turule. „Kuna mu vanemad on olnud ehitusvaldkonnaga 20 aastat seotud, siis mõtlesingi, et miks mitte ehitus.

Seal on kõige suurem tööjõu tasuvus, töötajad vahetuvad väga tihti ja raha on rohkem kui näiteks lapsehoidjate vahendamisel,“ sõnas Gansen. Ta lisas, IT-lahendusi ei olegi selles valdkonnas kuigi palju olemas.

Vajalik taustakontroll

Ta toob näiteks lehekülje hange.ee, eri foorumid ja kommuunid, mille protsess on üsna aeglane või ei ole suunatud otseselt ehitusele. „Isegi kui on olemas ehitusfoorum, siis mitte keegi ei kontrolli ehitustööliste või ettevõtete tausta.“ Kui ehitusettevõttel on tekkinud mõni takistus, näiteks keegi ehitajatest on haigestunud või tähtaeg hakkab lähenema, siis ei ole praegu üheselt head võimalust, kuidas seda probleemi kiiresti lahendada. „Tahamegi teha platvormi, kus

ONLINE POOD NORR11.COM/EE Tasuta transport EU piires!

NORR11 SHOWROOM ROTERMANNI 5 10111 TALLINN +372 632 6620 SHOWROOM.TALLINN@NORR11.COM

NORR11.COM/EE