Teataja oktoober 2018

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 OKTOOBER 2018

lk 8

JÄÄTMESEADUSE EELNÕU SUURENDAB ETTEVÕTJATE KULUSID lk 10

PLANEERITAV ELi KÄIBEMAKSU­ SÜSTEEM TOOKS HALDUSKOORMUSE KASVU lk 16

2018. AASTA PARIMAD ETTEVÕTTED ON SELGUNUD

Aasta noor ettevõtja Robin Saluoks

korraldab maailma põllumajanduses revolutsiooni

JUHTKIRI

Sisukord 4 Aasta noor ettevõtja Robin Saluoks korraldab

maailma põllumajanduses revolutsiooni 7 Uudised 8 Jäätmeseaduse eelnõu suurendab ettevõtjate kulusid 10 Planeeritav ELi käibemaksusüsteem tooks halduskoormuse kasvu 12 Mida peaks kaupleja teadma tarbijavaidluste komisjonist?

13 Majandusteemaline pärastlõuna Pärnus 14 Vaade alanud ärihooajale – Tartu 16 2018. aasta parimad ettevõtted on selgunud 18 Oraste peal ehk ELi omavahendite süsteem 19 Rootsi ettevõtluse tugiorganisatsioonid käisid Eestis õppevisiidil 20 Riigihanked 21 Messid 22 Koostööpakkumised 24 Botswana ja Namiibia – väravad Lõuna- Aafrika turgudele 27 Liikmelt liikmele 28 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus avab sel aastal unikaalse Eesti Rahvusvahelise maja 29 Lugude jutustamine (storytelling) ja sisuliini edastamine (storylining) – mille poolest need erinevad?

30 Personalijuhtimine põhjustab peavalu?

32 Firmade ülevõtmine - que vadis?

33 GoWorkaBit – jagamismajanduse ettevõte?

34 Koda kutsub osalema 36 DeMoog tõi naha kui materjali taas au sisse 37 Uued liikmed

KASVAME KOOS

T

ähistasime eelmisel nädalal koos Eestiga ettevõtluse rolli ühiskonnas, pärjates silmapaistvamaid ettevõtteid Konkurentsivõime Edetabeli ja Ettevõtluse Auhinna konkurssidel. Swedbankis otsustasime aastaid tagasi hakata konkursi raames ja koostöös kaubanduskojaga välja andma noore ettevõtja preemiat, et tõsta esile noori ja tegusaid firmade omanikke või juhte, kelle tegevus on olnud silma­ paistev ja innovaatiline – kuigi tuleb möönda, et vahel võib „noore“ ja „vana“ vahel vahetegemine olla kunstlik. 2016. aasta noore ette­ võtja preemia saanud Taxify asutajad vennad Villigid on nomineeri­ tud 2018. aasta eksportööri auhinnale.

Ettevõtete elutsüklid on kiirenenud. 50 aastat tagasi Fortune 500 ettevõtete edetabelis figureerinud firmadest on täna sama edukad vaid 12%. Ülejää­ nud on ülevõetud, ära lõpetatud, pankrotis või oluliselt vähem edukad. Innovatsiooninõustamise ettevõte Innosight on prognoo­ sinud, et 2026. aastaks võib 500 suurima sekka murdnud ettevõte püsida seal keskmiselt ainult 14 aastat. Igal täna edukust nautival ettevõttel hingab noor ja vihane konkurent kuklasse, kes ründab kliente, marginaali ja parimaid talente. Mitte ainult töö iseloom pole muutunud paindlikumaks ja ajutisemaks, nagu täna armastatakse rääkida, vaid ka ettevõtlus on muutunud konkurentsitihedamaks, heitlikumaks ja tõesti ka ajutisemaks.

Et Eesti selle kiirema ja intensiivsema ettevõtete elutsükliga kohaneks, peame soosima uute ettevõtete sündi ja kasvu. Ainult siis osaleme selle loova hävingu protsessis võitjate poolel. Tugevaim tamm saab alguse ikka tõrust mullas – toetame noori ettevõtjaid ja kasvame koos!

Peame soosima uute ettevõtete sündi ja kasvu.

KAANEFOTO Erlend Štaub EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kadi Vellner Tel: 604 0094 E-post: kadi.vellner@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee

ROBERT KITT Swedbank Eesti juhatuse esimees ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige

TRÜKK Kroonpress EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

3

NOOR ETTEVÕTJA

Aasta noor ettevõtja

Robin Saluoks

KORRALDAB MAAILMA PÕLLUMAJANDUSES REVOLUTSIOONI Tekst: MATTHIAS KALEV Foto: RENE RIISALU

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

NOOR ETTEVÕTJA Euroopa põllumeestele digilahendusi pakkuva ettevõtte eAgronom asutaja ja tegevjuht Robin Saluoks (23) on kütkestava jutuga noormees, kelle kaasealised tavaliselt alles ülikoolipingis eluplaane koostada üritavad. Värskelt Eesti aasta noore ettevõtja tiitliga pärjatud noormees räägib, kuidas ta edusoonele sattus.

Äri algas soovist korrastada isa põldusid

“Kõik algas nii, et mu isa ettevõttes oli mingi kümme Exceli tabelit ja mina olin see kutt, kes pidi neid haldama.

Andmeid ühest tabelist teise tõstma.

Isal tuli uus mõte, et muudaks mi­ dagi ja siis mina muudkui muutsin. Õnneks olin ma ülikoolis juba Javat õppinud ja sain isa ettevõtte jaoks ise programmi vaikselt kirjutama hakata.

Teised põllumehed nägid ja isalt hakati

Foto: Jaanus Lensment

E

i juhtu just tihti, et firma kõige noorem töötaja on selle asutaja ja tegevjuht.

Vaatamata sellele, et Robin on kasvatanud habeme, mis tema visuaalset vanust tõstab, õhkub temast praegugi nooruslikku elujõudu.

Seda, et tegemist pole aastakümneid ärimaailmas tiirelnud mehega reeda­ vad ka tema ülemisi hambaid ehtivad hambaklambrid.

Igipõlisest põllumeeste perekonnast Tartumaalt pärit Robin on viimase kahe aastaga koolipoisist ärimeheks saanud.

Praegu juhib rahvusvahelist ettevõtet ning annab tööd enam kui 40 inime­ sele üle Euroopa. “Sellist asja, et asi nii kiiresti käima läheb, poleks osanud ennustada. Eesmärk oli kaks korda väiksem. Kindlasti lootsime ja püüdle­ sime sinna poole, aga et nii kiiresti käi­ ma läheb, seda poleks uskunud,” ütleb Robin, meenutades firma algusaegu.

Keskkoolis asutas Robin koos kahe klassikaaslasega oma esimese ettevõt­ te – teadusteatri Kolm Põrsakest, mis pärjati 2014. aastal Euroopa parima õpilasfirma tiitliga. “See oli lihtsalt koo­ liprojekt, kuid sellega tekkis mõistmine, et ettevõtlusega saab maailma muuta.

Me tegelesime sellega, et tekitada lastes huvi keemia ja füüsika vastu. Lõ­ puks saavutasime selle, et lapsed oma elu kõige lemmikumal päeval, sünni­ päeval, kutsusid külla teadusetegijad.”

Pärast keskkooli lõppu asus Robin Tartu Ülikooli infotehnoloogiat õppi­ ma. “Mu eesmärk polnud saada mitte IT-meheks, vaid suuta nendest teema­ dest aru saada. Ma nägin kui palju ar­ vutid mõjutavad maailma. Pärast aastat Tartus õppisin ma Tallinnas EBSis pool aastat rahvusvahelist ärijuhtimist, aga tulin ka sealt ära.” Vahepeal loodud eAgronom oli hõivanud noormehe elust nii suure hulga aega, et ülikoolis jätka­ mine polnud enam võimalik.

Millega eAgronom tegeleb? eAgronom on veebipõhine programm, mis tegeleb toetuste reeglite järgimise, põlluraamatu pidamise, laohalduse ja logistikaga. Põllumees saab sealt leitava, reaalajas täituva põlluraamatu ja laoseisu järgi vaadata, mis tööd on tal tehtud ja mis veel teha. Lisaks pakub eAgronom veel külvikorra kaarte ja teeb igasuguseid keerulisi arvutusi, mis aitavad näiteks õigete seemnete ja väetise täpse koguse valimisel. Põllumees maksab eAgronomile igal aastal ühe euro iga hallatava hektari eest.

uurima, et kust sai.” Esimese program­ mi, eAgronomi alge tegi Robin ise. “See koodirida teeb tipp-programmeerijate­ le praegu kõvasti nalja.”

Robini õnneks olid tal aga sõbrad, kelle jaoks keeruliste koodiridade kir­ jutamine oli elukutse. Ta kaasas plaani Stenver Jerkku, kes töötas toona ühes USA IT-firmas arendustiimi juhina ja Kristjan-Julius Jaaki, kes oli haridu­ selt nii IT-mees kui ka psühholoog.

Kolmekesi asuti eAgronomi toodet välja töötama.

“Me ei võtnud seda kunagi hobina.

Me pühendusime täiega algusest. Aga tarkvaraettevõtte ehitamiseks on sul

vaja investeeringuid ja raha. Investorid ütlesid, et idee ei maksa midagi, et teil on vaja näidata toodet ja kliente.” Kahe­ kümne päevaga saadi toode valmis ja kohe tulid ka esimesed kliendid. Kuid mis kõige tähtsam, suudeti veenda investoreid endasse panustama. “Esi­ mesel osanike koosolekul, kuhu tulid kõik investorid, kingiti meile maal, kus oli kirjas, et julge pealehakkamine on pool võitu. See on olnud kindlasti meil algusest peale ja hästi oluline.”

Rakenduse klientide hulk hak­ kas kohe algusest pöörasel kiirusel kasvama. Kuue kuuga kasutas nende rakendust juba 60 protsenti Eesti tera­ viljatootjatest. Praegu seda aega mee­ nutades ütleb Robin, et sellist edu neist keegi ennustada ei osanud. Nii kaugele plaaniti jõuda alles oluliselt kaugema aja pärast. Tema häälest on tunda küll uhkust, kuid peamise põhjusena, miks nii hästi on läinud, toob ta korduvalt esile oma kaastöötajaid.

Eesti turu kontrollimine eAgronomi ei rahuldanud

2017. aasta kevadel, umbes pool aastat pärast eAgronomiga alustamist, jäi Eesti väikeseks ja pilgud pöörati välismaa poole. “Saime aru, et tuleb kiiresti liikuda. Kohe kui Eestis asja korralikult käima saime, liikusime edasi. Meie eesmärk on saada kogu maailma põllumehed seda kasutama.”

Ka piiride taga ei läinud kõik prob­ leemideta. “Programmi tõlkimine oli lihtne, aga tootel on umbes 5 protsenti, mis iga riigi jaoks peab olema erinev, kuna riiklikud raportid on erinevad ja mõned asjad veel.” Riike võeti ette jär­ jest. Esmalt Läti, siis Leedu, siis Poola.

“Tahtsime võtta neid riike, kus saaks pigem kiiremini asjad käima ja oleks vähem bürokraatiat. Oli riike, kuhu me ei läinud liiga suure korruptsiooni pärast. Näiteks Slovakkia. Neile tehtav programm oleks pidanud sisaldama seda, et nad saaksid hästi lihtsasti kan­ da raha igasugustele riigiametnikele, kes neid kontrollivad.”

Praegu haldab eAgronom umbes 700 000 hektarit põlde. See on umbes 15 protsenti Eesti pindalast. Huvi nende vastu on suur kõikjal, kuhu minnak­ se, ja uuritakse ka mujalt. “Praegune fookus on Euroopa Liit. Ja siis edasi kogu maailm. Hetkel uurime, kas oleks mõistlikum liikuda edasi ida või lääne poole.”

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

5

FINANTSKOOLITUS FIRMA VÕTMEISIKUTELE II Finantskoolituse tsükli teine osa keskendub kuluarvestuse, eelarvestamise ja rahastamisega seotud küsimustele ning toetub esimeses osas omandatud teadmistele raamatupidamisest, bilansist ja finantsanalüüsist. Koolitusel sisu lihtsamaks omastamiseks kasutatakse metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks.

Toimumise aeg 16. oktoober – kuluarvestus 20. november – eelarvestamine 6. detsember – rahastamine: laenud ja omakapital Koolitused toimuvad kõigil päevadel 11.00–16.15 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17).

Osalustasu Liikmetele 240 € + km Mitteliikmele 480 € + km Kui ühest firmast on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -5%.

Koolitaja Margus Tinits on Eesti Raamatupidajate Kogu metoodika toimkonna esimees ja vandeaudiitor. Ta on tegelenud finantskoolituste läbiviimisega alates 1992. aastast.

Koolituse läbinutele väljastatakse sellekohane tõend.

Koolitustsükli kestvus on 18 akadeemilist tundi.

Lisainfo Toomas Hansson toomas.hansson@koda.ee +372 744 2196

UUDISED Koostanud: Kaubanduskoda

Väiksed ettevõtted võiksid saada suuremat digidiagnostika toetust Mida peab arvestama autoga Venemaale sõites?

Alates 4.09.2018 jõustusid Vene tolliseaduse muudatused. Muudatu­ sed puudutavad eelkõige neid, kelle nimele on vormistatud kaks või rohkem transpordivahendit. Kui nendest transpordivahenditest ühele on juba Vene toll vormistanud ajutise väljaveo loa Venemaale, siis teise sõidukiga piiriületusel tuleb maksta tagatist. Tagatisraha suurus sõltub mootorsõidukist (kubatuur, vanus jne) ja määratakse vastavalt sõidu­ kile Venemaa tollimaksude ulatuses. See on jäänud siiani Vene poolelt tagasi saadetud autodel vahemikku 9000–15 000 eurot.

Kui algselt puudutas muudatus ka liisinguautosid, siis nüüd saab Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktis üle piiri sõita liisinguautodega ilma Venemaa tollis tagatisraha maksmata. Liisinguettevõtete andmed on Venemaa tollipunktidele edastatud ja kui liisinguettevõttel või auto kasutajal ei ole Venemaa tolli andmetel varasemaid rikkumisi ning puu­ duvad võlad Vene riigi ees, siis pääseb üle piiri tagatisraha tasumata.

Planeeritava digidiagnostika toetusega toetatakse töötleva tööstuse ja mäe­ tööstuse ettevõtetes digitaliseerimise ja automatiseerimise diagnostikat.

Koda leidis, et eelnõus väljatoodud toetusmäärad on liigselt jagatud, mis võib mõjutada väiksemate kiiresti kasvavate ettevõtete toetuse suurust negatiivselt. Sellest tulenevalt tegime ettepaneku jagada maksimaalsed toetusummad kahte gruppi, kus kuni 10 000 eurot toetust saaksid ettevõt­ jad, kelle viimase majandusaasta müügitulu oli kuni 5 miljon eurot ning ettevõtjad, kelle viimase majandusaas­ ta müügitulu ületab 5 miljonit eurot, saaksid toetust kuni 15 000 eurot.

Tulevikus saab luua kindlustusühistuid Riik plaanib luua võimaluse tulundusühistu vormis tegutseva kindlustusandja (kindlustusühistu) asutamiseks ja ühistuna tegutsemiseks. Kindlustusühistu tegutsemise tingimused oleksid sarnased aktsiaseltsi või Euroopa äriühinguna tegutsevatele kindlustusandjatele. Osakapitali suuruseks on kuni kolm miljonit eurot, milles tekivad erinevused olenevalt kindlustusühistu tegutsemise vald­ konnast. Näiteks elukindlustuse ja liikluskindlustuse valdkonnas peab olema osakapital vähemalt kolm miljonit eurot. Kindlustusühistule jääb valida, kas kindlustusvõtja peab olema ka ühistu liige või mitte. Koda toetab kindlustus­ ühistute loomise võimaldamist.

Valitsus ei toeta vilepuhujate kaitse direktiivi Valitsus ei toetanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitanud isi­ kute kaitset. Tegu on niinimetatud vilepuhujate kaitse direk­ tiivi eelnõuga, millega soovitakse panna ettevõtetele kohustus luua ettevõttesisesed kanalid, mille kaudu saaksid töötajad teatada võimalikest rikkumistest. Peamise probleemina nähti eelnõuga kujundatava süsteemi bürokraatlikku struktuuri.

Valitsuse arvamus ühtib koja arvamusega, mille saatsime justiitsministrile juunis. Arvamuses tõime probleemidena samuti välja halduskoormuse kasvu, aga ka mitmeid teisi probleeme. Lisaks leidsime, et direktiivis käsitletu on piisavalt tagatud Eestis kehtivate õigusnormidega.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

7

KAUBANDUSKODA

Jäätmeseaduse eelnõu suurendab ettevõtjate kulusid MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

R

iigikogu keskkonnako­ misjonis on arutlusel jäätme­seaduse eelnõu ning sellega seotud muu­ datusettepanekud, millega soovitakse muuta tänast pakendite kogumise süsteemi. Kaubanduskoja hinnangul on eelnõus mitmeid punkte, millega kaasneb pakendiettevõtjate kulude kasv.

Pakendijäätmete tasuta äravedu

Keskkonnaministeerium on saatnud riigikogule ettepaneku, mille kohaselt peavad pakendiorganisatsioonid kor­ raldama iga eramaja, korteriühistu ja juriidilise isiku juurest tasuta pakendi­ jäätmete äraveo ja käitlemise. Kahjuks ei ole keskkonnaministeerium välja toonud, mis probleemi soovitakse selle muudatuse abil lahendada. Minis­ teerium ei ole pidanud vajalikuks ka hinnata, mis on selle muudatuse mõju elanikele, ettevõtjatele ja keskkonnale.

Kulud on vähemalt 10 mln eurot

Kaubanduskoja hinnangul läheb pakendijäätmete tasuta äravedu ja käitlemine pakendiorganisatsioonidele maksma vähemalt kümme miljonit eurot aastas. Kuna ettevõtjad ostavad pakendijäätmete käitlemise teenust sisse pakendiorganisatsioonidelt, siis kandub see kulu üle pakendiettevõtja­ tele. Hetkel on pakendiorganisatsioo­ nide poolt küsitav teenustasu Euroopa mõistes keskmisel tasemel, kuid

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

muudatusettepaneku jõustumisel oleks teenustasu Euroopa üks kõrgemaid.

Muudatus puudutab ca 4000 pa­ kendiettevõtjat. Pakendiettevõtjateks on isikud, kes pakendavad kaupa ning müüvad selle Eesti turul, aga ka isikud, kes impordivad Eestisse pakendatud kaupa ning müüvad seda siin.

Keskkonnaministeeriumi ettepa­ neku kohaselt on pakendijäätmete

äravedu jäätmevaldaja jaoks tasuta, kuid muudatusega kaasnevad otsesed kulud. Nimelt peavad inimesed ostma või rentima maja juurde pakendikon­ teineri, ostmisega kaasnevad kulud on ca 15 mln eurot ning konteinerite renti­ mise kulu ca 5 mln eurot aastas. Kulu­ tused võivad olla kordades suuremad, kui inimestel ei ole lubatud pakendeid koguda ühte segapakendikonteineris­

KAUBANDUSKODA

se, vaid nad peavad koguma pakendeid liigiti mitmesse erinevasse konteine­ risse. Lisaks peavad inimesed maksma pakendiorganisatsioonidele trahvi juhul, kui nad panevad pakendijäätme­ te konteinerisse muud liiki jäätmeid.

Muudatus ei lahenda olmeprügi probleemi

Pakendijäätmete tasuta äraveo abil soovib ministeerium suurendada pakendijäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist. Taaskasutamise alla kuulub aga ka näiteks pakendijäätmete põletamine.

Pakendijäätmete eraldamisel segaol­ mejäätmetest ei ole aga keskkonnale positiivset kasu, kui pakendite kokkuko­ gumisele järgnevates etappides ei toimu muudatusi. Kaubanduskoja hinnangul suunatakse ka edaspidi suur osa kok­ kukogutud pakendijäätmetest energia tootmisse, mis on odavam kui pakendi­ jäätmete ringlusse võtmine. Seetõttu ei kaasneks muudatusega suure tõenäosu­ sega positiivset mõju keskkonnale.

Eestil ei ole täna suuri probleeme pakendijäätmete kogumise ja taaska­

sutamisega. Pakendijäätmete taas­ kasutuse ja ringlussevõtu määrad on Eestis oluliselt kõrgemad kui Euroopa Liidu poolt kehtestatud sihtarvud. See­ ga ei ole Eestil vaja kasutusele võtta täiendavaid meetmeid pakendijäätme­ te taaskasutuse suurendamiseks.

Eestile valmistavad muret olmejäät­ med ja nende ringlussevõtt. Kui paken­ dijäätmetest võetakse uuesti kasutusse üle 60 protsendi, siis olmejäätmete puhul on see näitaja ca 30 protsenti.

Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt tuleb vähemalt pool tekkinud olmejäätme­ test uuesti kasutusele võtta aastaks 2020. Seega peab Eesti panustama sellesse, et suureneks olmejäätmete ringlussevõtt.

Ettepanekud probleemi lahendamiseks

Pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemisega kaasnevad ühiskonna­ le minimaalselt kulud 10 mln euro ulatuses ning pakendijäätmete eraldi kokkukogumine ei suurenda suure tõenäosusega pakendijäätmete ring­ lussevõtu määra ehk muudatusega ei

KESKKONNA­ MINISTEERIUMI ETTEPANEKUD: hh Pakendiorganisatsioonid peavad korraldama pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemise eramajade, korteriühistute ja juriidiliste isikute juurest, kus on korraldatud jäätmevedu. hh Pakendiettevõtjad peavad müügikohas või selle vahetus läheduses võtma tasuta tagasi pakendijäätmeid. hh Pakendiettevõtja, kes laseb turule üle viie tonni pakendeid, peab edaspidi pakendiaruannet auditeerima vaid juhul, kui seda nõuab pakendiorganisatsioon.

kaasne positiivset mõju keskkonnale.

Seetõttu tegime koos kaupmeeste-, keemiatööstuse- ja toiduliiduga riigi­ kogule ettepaneku jätta see ettepanek seadusesse lisamata.

Kuna tänase jäätmekäitluse üheks olulisemaks probleemiks on olme­ jäätmete ringlussevõtu madal määr, siis sellest tulenevalt soovitasime riigil kasutusele võtta meetmeid, mis motiveerivad inimesi biojäätmeid segaolmejäätmetest eraldi koguma.

Lisaks tuleb tõsta inimeste teadlikkust jäätmete sorteerimise osas.

Pakendijäätmete tagasivõtu kohustus müügikohas

Keskkonnaministeerium soovib ettevõtjatele panna kohustuse võtta müügikohas või selle vahetus lähedu­ ses tasuta vastu pakendijäätmeid. See tähendab, et iga müügikoha juurde tuleb panna minimaalselt üks pakendi­ konteiner. Riigikogule saadetud kirjas rõhutasime, et iga müügikoha juurde ei ole võimalik paigaldada paken­ dikonteinerit ruumipuuduse tõttu.

Lisaks võib see kohustus kaasa tuua hügieeni­probleeme. Seetõttu tegime riigi­kogule ettepaneku jätta see kohus­ tus seadusesse lisamata. Majandus­ likult ei ole mõistlik pakendijäätmeid kokku koguda iga majapidamise ja iga poe juures ning lisaks veel avaliku pakendi­konteineri võrgustiku kaudu.

Leevendatakse pakendiaruande auditeerimise nõuet

Keskkonnaministeeriumi ettepanekute seast leiab ka muudatusi, mis avalda­ vad ettevõtjatele positiivset mõju. Kui täna on pakendiaruande auditeerimise kohustus ca 1000 pakendiettevõtjal, siis edaspidi võib väheneda audiitor­ kontrolli kohustusega ettevõtjate arv.

Nimelt on ministeerium teinud ettepa­ neku, et edaspidi valivad pakendiorga­ nisatsioonid, millised temaga liitunud ettevõtjad peavad tegema audiitorkont­ rolli. Endiselt jäävad pakendiaruande auditeerimisest vabastatuks ettevõt­ jad, kes lasevad turule alla viie tonni pakendeid.

Eelnõu on riigikogu menetluses

Hetkel on jäätmeseaduse eelnõu koos keskkonnaministeeriumi ettepaneku­ tega arutlusel riigikogu keskkonnako­ misjonis. Seetõttu ei ole hetkel teada, millal ning millise sisuga jäätmesea­ duse eelnõu vastu võetakse.

Kaubanduskoja seisukohtadega saab lähemalt tutvuda veebilehel www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

9

JURISTI TÖÖLAUALT

PLANEERITAV ELi KÄIBEMAKSU­ SÜSTEEM TOOKS HALDUS­KOORMUSE KASVU Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, mille alusel käsitletaks Euroopa Liidus riigi­siseseid ja piiriüleseid ettevõtjate­ vahelisi kauba­tehinguid ühtemoodi.

Ettepaneku järgi peaksid liikmesriigid muudatusi kohaldama alates 1. juulist 2022.

INDREK TOPS, kaubanduskoja jurist

T

egemist oleks müüja vastu­ tuse põhimõttega: liikmes­ riigis A asuv ettevõtja, kes müüb kaupu liikmesriiki B, lisab arvele käibemaksu liikmesriigi B käibemaksumäära alusel ja tasub selle liikmesriigile B kas otse (olles seal registreeritud) või liikmesrii­ gi A kaudu. Kaubanduskoda ettepa­ nekut ei toeta – käibemaksusüsteem muutuks ettevõtjale koormavamaks erandite ja halduskoormuse kasvu tõttu.

Muudatus eristab teenused kaupadest

Ettepanek kohalduks ainult kaupadele ning teenuste puhul jääks kehtima vana süsteem. Kaubanduskoja hin­ nangul ei oleks kaupade ja teenuste veelgi suurem eristamine maksusta­ mise osas mõistlik ega asjakohane.

Ettevõtjatel tõuseb risk käibemaksu hindamisel olukordades, kus on kee­ ruline eristada kaupasid ja teenuseid.

Samuti peavad raamatupidajad oma­ ma teadmisi käibemaksusüsteemide erisustest, mis on juba praegugi üsna keeruline.

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

Erinevad käibemaksu­ määrad tekitaksid segadust

Teiseks probleemiks on müüja vastu­ tuse rakendamine. Enamikes riikides on kaupadel erinev käibemaksumäär.

See aga tähendab, et müüja peab olema kursis erinevate liikmesriikide käibe­maksumääradega. Tegemist oleks arvestatava halduskoormuse kasvuga ettevõtetele, millega kindlasti kaasnek­ sid ka tööjõukulude kasv. Kaubandus­ koja hinnangul ei vähendaks haldus­ koormust ka asjaolu, kui tehakse ühtne andmebaas, kus on üleval erinevate riikide käibemaksumäärad kaupadele.

Raamatupidajal lasuks siiski iga arve koostamisel vajadus kontrollida üle, kas ta on pannud arvele õige käibe­ maksumäära, sest tuleb arvestada, et käibemaksumäär võib muutuda.

Ettevõtetel võib tekkida problee­ me ka asjaoluga, et riikidevahelised tehingud on tavaliselt pikema laeku­ mistähtajaga kui riigisisesed arved.

Maksuametile tuleks käibemaks siiski tähtajaks üle kanda, sõltumata sellest, kas ostjalt on käibemaksuosa lae­ kunud. See tähendab likviidsusriske ettevõtjatele, kes müüvad kaupa välis­

riikide ettevõtjatele. Paljudel ettevõtetel võib puududa ka võimalus lepinguid ümber vormistada lühema makse­ tähtaja peale, tulenevalt asjaolust, et välisriikide ettevõtted võivad olla mõ­ juvõimsamad ja konkurentsitihedates sektorites valitakse teine ettevõte, kes on nõus pikema maksetähtajaga.

Ettevõtjad peaksid tegema märki­ misväärseid kulutusi uute raamatupi­ damissüsteemide arendamiseks, mis arvestaksid eelnõu muudatusi. Kuigi tegemist oleks eeldatavasti ühekordse kulutusega, tuleb taoline kulutus teha jälle, kui tuuakse teenused ühtse käi­ bemaksusüsteemi alla. Samuti peavad ettevõtjad tegelema raamatupidajate ja teiste ostu-müügiga seotud inimeste ümberkoolitamistega, et nad oleksid kursis uue süsteemi ja selle erisustega.

Sertifitseeritud ettevõtted

Eelnõu järgi ei kohaldaks müüja vas­ tutust ettevõtjatele, kui ta müüb oma kaupa usaldusväärsetele ettevõtjatele, kes on saanud oma riigi vastavalt asutuselt (maksuametilt) sertifikaadi.

Tegemist oleks ajutise lahendusega ning jääks eeldatavasti kehtima seni,

JURISTI TÖÖLAUALT

kuni muudetakse ka teenustele kohal­ datavat käibemaksusüsteemi.

Koja hinnangul ei päästaks usal­ dusväärsete ettevõtjate sertifikaatide kasutuselevõtt eelnõuga kasvavat halduskoormust ning muid kaasnevaid riske. Ettevõtjad peaksid siiski tegema täiendavaid kulutusi, et muuta oma raamatupidamissüsteeme. Samuti peaksid ettevõtjad hoidma end kursis, kas teisel osapoolel on olemas kehtiv sertifikaat.

Ühe akna süsteem

Eelnõuga plaanitakse luua nn ühtse akna süsteem ehk OSS, mille kaudu on võimalik tulevikus müüjatel tasuda käibemaksu läbi oma liikmesriigi maksuhalduri. Nii puuduks ettevõt­ jal vajadus registreerida end teises liikmesriigis ja maksta sinna riiki otse käibemaksu. Kaubanduskoja hinnan­ gul on pakutud süsteemil mitmeid puudusi ning küsitavusi.

Kuigi pakutav süsteem võib vä­ hendada osaliselt tõusetuvat haldus­ koormust ettevõtjatele, ei vähendaks pakutav ühe akna süsteem arvetele käibemaksumäära arvestamisest

Eelnõuga plaanitakse luua nn ühtse akna süsteem ehk OSS, mille kaudu on võimalik tulevikus müüjatel tasuda käibemaksu läbi oma liikmesriigi maksuhalduri. tõusetuvat halduskoormuse kasvu.

Samuti ei ole kindel, kas ettevõtjatel oleks lihtne teha sisendkäibemaksu mahaarvamisi ning tasaarveldusi.

Ning viimaseks, ka selle süsteemiga jääks ettevõtjatele likviidsusproblee­ mid – käibemaksu tasumise tähtaeg tuleb varem, kui ostjale arve tasumise tähtaeg.

Maksupettuste vähendamine

Eelnõus välja toodud ettepanekud on eelkõige loodud, et vähendada käibe­ maksupettusi. Näiteks täna kehtiv süs­ teem võimaldab teha nn karusellpettusi.

Kaubanduskoja hinnangul plaanitav süsteem vähendaks taoliste pettuste kasutamist, kuid asemele kerkiksid uued käibemaksupettused, mistõttu tulemus ei oleks nii positiivne, kui

eelnõu seletuskirjades on välja toodud.

On suur tõenäosus, et karusellpettuste asemel hakkaksid levima fiktiivsed arved. Ehk ostja nõuab oma riigis käi­ bemaksu riigilt tagasi, kuigi riik ei ole müüjalt käibemaksu saanud ega saagi.

Ka ei usu kaubanduskoda, et teistel riikidel oleks ressursse ja vahendeid, et efektiivselt tegeleda eelnimetatud maksupettustega.

Kaubanduskoja hinnangul tu­ leks maksupettuste vähendamiseks pigem luua liikmesriikide vaheline infovahetus, kus riigisiseste ostu- ja müügiarvete (Eestis KMD INF) esitatud deklaratsioone kohaldatakse ka teiste liikmesriikide ettevõtjatevahelistes tehingutes ning riigid jagaksid saadud informatsiooni teiste liikmesriikidega.

See vähendaks erinevate käibemaksu­ pettuste osakaalu märgatavalt.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

11

JURISTI TÖÖLAUALT

Mida peaks kaupleja teadma tarbijavaidluste komisjonist?

Kauplejate ja tarbijate suhteid reguleerib tarbijakaitseseadus, milles on toodud tarbi­ jakaebuste kohtuvälise lahendamise kord. Tarbijavaidluste komisjon lahendab tarbija ning kaupleja vahelisi lepingust tulenevaid riigisiseseid või piiriüleseid vaidlusi, mida pooled ei suuda lahendada kokkuleppe teel.

MERIKE KOPPEL, kaubanduskoja jurist

K

omisjoni poole pöördu­ mine on tarbija jaoks eri­ nevalt kohtumenetlusest riigilõivuvaba, menetlus ise on lihtne ja kiire – menetlustähtaeg 90 päeva. Tarbija poolt esitatud ja komisjoni poolt me­ netlusse võetud avaldus saadetakse kauplejale, kes peab esitama sellele kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul.

Oma vastuses on kauplejal oluli­ ne välja tuua kõik vastuargumendid tarbija nõudele, või kui kauplejal ei ole tugevaid argumente, kaaluda kompro­ missi pakkumist.

Nii on kauplejal võimalik tarbija­ vaidlus lõpetada enne komisjoni istun­ git osapooli rahuldava kokku­leppega.

Kompromissi pakkumist tasub kaaluda ka juhul, kui on risk, et tarbijavaidluse­ ga võib tekkida ebasoodne pretsedent kaupleja suhtes. Samuti juhul, kui kaupleja ei soovi avalikkuse tähelepa­ nu. Erinevalt kokkuleppest avalikusta­ takse kõik komisjoni otsused Tarbija­ kaitseameti veebilehel.

Selgitusele tuleb lisada dokumen­ taalsed tõendid oma väidete ja asjas tähtsust omavate asjaolude kohta.

Tõendamiskohustus ehk ekspertii­ si tegemise kohustus on kauplejal 6 kuu jooksul asja või töö tarbijale üleandmise päevast. Kui kaupleja on oma tõendamiskoormuse täitnud ja esitanud tõendid tootmis- või materja­ lidefekti puudumise kohta viidates asja tarbija poolt ebaõigele kasutamisele, siis vastupidise tõendamise koormus läheb üle tarbijale. Kui tarbija seda

Andmed tuntud kauplejate nimekirja kandmise kohta jõuavad enamasti ka ajakirjandusse.

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

tõendada ei suuda, on tõenäoliselt ka tarbijavaidluste komisjonil keeru­ line tarbija jaoks positiivset otsust langetada.

Tarbija pöördumisele on mõistlik vastata

Kui kaupleja ei reageeri tarbija pöör­ dumistele ning ei avalda komisjoni menetluses omapoolseid seisukohti, tehakse otsus tarbija poolt edasta­ tud informatsiooni alusel. Kaupleja jaoks on oluline teada, et tarbijavaid­ luste komisjoni otsus on soovitusli­ ku iseloomuga ning selle täitmine ei ole kohustuslik. Seega, kui kaupleja leiab, et tarbijavaidluste komisjoni otsus on ebaõige, ei ole tal kohustust seda järgida. Kaupleja võib pöördu­ da otsusega mittenõustumisel sama vaidluse läbivaatamiseks kohtus­ se. Kui kaupleja otsust 30 päeva jooksul ei täida, kantakse ta otsuseid mittetäitvate kauplejate ehk musta nimekirja kuni otsuse täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks.

Andmed tuntud kauplejate nimekirja kandmise kohta jõuavad enamasti ka ajakirjandusse, mis­ tõttu jääb informatsioon kaupleja poolt komisjoni otsuse mittetäitmise kohta piiramata ajaks internetti kättesaadavaks. Sellist tähelepanu peaks tark kaupleja vältima.

KAUBANDUSKOJA ESINDUSED Eesti Panga president Ardo Hansson.

MAJANDUSTEEMALINE PÄRASTLÕUNA PÄRNUS Kaubanduskoja Pärnumaa liikmed ja Swedbanki võtmekliendid kohtusid 21. septembril juba 11. korda majandusteemalisel pärastlõunal, kus inspiratsiooni ja kasulikke teadmisi jagasid Eesti Panga president Ardo Hansson, Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma ja kunstiteadlane Eero Epner.

KATI KRASS, kaubanduskoja Pärnu esinduse projektijuht

Pärastlõunalt sai kasulikke teadmisi ja inspiratsiooni tegutsemiseks

Eesti Panga presidendi peamine sõnum oli, et Eesti majandus on liikumas väga headest aegadest headesse aegadesse. Hansson märkis, et 2017. aasta oli Eesti jaoks erakordselt soodne, kus kõik meie partnerid panustasid positiivselt ja ta ei näe, et see lähiajal korduks. Majanduskasvu aeglustab edaspidi nii sise- kui ka välisnõudluse vähenemine. Majanduskasvu peamine allikas on järgmistel aastatel tööjõu tootlikkus, mis on viimasel ajal hakanud näitama paranemise märke.

Hanssoni hinnangul liigub euroala hinnakasv kiirenemise kursil, kuid alusinflatsioon püsib stabiilselt madal.

Sellest tulenevalt on ettevõtete ja majapidamiste rahastamistingimused väga soodsad, kuid sobiva tööjõu puu-

dus takistab tööstussektori ettevõtetel aina enam tootmise laiendamist.

Jõuline palgakasv jääb kestma ka lähiaastatel. Eesti Panga hinnangul kasvab keskmine palk 2019. aastal 6,4% ja 2020. aastal 5,9%, nii küündib keskmine brutopalk 2020. aasta lõpuks 1500 euro piirimaile.

Samuti tõi ta välja, et EIB Investment Survey 2017 järgi teeb Eesti ettevõtetele investeerimisel kõige enam muret ebakindel poliitiline ja regulatiivne keskkond. On absoluutselt kindel, et natukene prognoositavam majanduskeskkond julgustaks rohkem investeerima.

Tööjõuprobleemid on peamised

Ka Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma peatus tööjõuprobleemil. Tööjõuturg on pingeline ja esmajoones just see tegur hakkab majanduskasvu piirama. Kui ettevõtete kasumlikkus on aina kahanemas, siis tööjõukulud aina kasvamas. Ettevõtetel ei ole enam vigade tegemise ruumi, kuna rasvakiht on õhukeseks jäänud. Seega saab aina olulisemaks, kuidas inimesi targasti kasutada.

Muret tekitab ka see, et meie ettevõtete digitaliseerimise tase on Euroopa keskmisest madalam. Tema hinnangul puudub meil sihipärane strateegia, kuidas majandust digitaliseerida ja mehhatroonika ning robootika spetsialiste juurde saada. Kui ettevõtjal on mõni idee, kuidas pank saaks majanduse arengule kaasa aidata, siis kutsub Himma ettevõtjaid enda poole pöörduma ja sellest teada andma.

Kunst kuulub rahvale

Kunstiteadlane Eero Epner rääkis väga haaravalt kunstikogumisest ja tutvustas Enn Kunila kunstikogu pärleid. Keda kunstiusku ei pööratud, see sai vähemalt pisikuga nakatatud. Kui maailmas kogutakse kunsti sageli ka investeerimise eesmärgil, siis Eestis see levinud ei ole. Pigem on kogumise põhjuseks kunstiarmastus, isiklik side ja lapsepõlve kogemused.

Enn Kunila kunstikogu suurim väärtus on see, et ta korraldab pidevalt näituseid, mitte ei hoia talle kuuluvaid teoseid vaid endale. Tema usk on, et kunst kuulub rahvale ja temal on vaid privileeg neid teoseid hoida.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

13

KAUBANDUSKOJA ESINDUSED

Eesti ja Läti toiduettevõtjad kontakte loomas.

Vaade alanud ärihooajale TARTU

TOOMAS HANSSON, kaubanduskoja Tartu esinduse juhataja

Eelseisval ärihooajal on paljud Tartu esinduse tegevused seotud Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi projektiga Delbi 2. Projekti sihtgrupiks on Lõuna-Eesti toidu-, puidu- ja turismifirmad ning eesmärgiks Eesti ja Läti firmade koostöö edendamine.

Sügisel ja kevadel on plaanis valdkonnapõhiste äridelegatsioonide vahetamine ning kontaktkohtumised kohapeal.

L

isaks korraldatakse projekti raames ekspordi­ koolitusi, mis on ühised Eesti ja Läti ettevõtjatele ning toimuvad inglise keeles. Sügisel toimuv 6 päevane koolitustsükkel leiab aset Riias, aga alates järgmisest aastast toimuvad seminarid juba Tartus. Koolituste eesmärgiks on iga osaleva firma jaoks ekspordistrateegia ja selle rakenduskava väljatöötamine.

Samuti toetab Delbi 2 toidufirmade osalemist Tartus toimu­ val Maamessil ning puidufirmade ekspositsiooni Valmiera messil, mõlemad toimuvad 2019. aasta kevadel.

Sügisel toimub Tartus ka infopäev ärivõimalustest Leedus.

See korraldatakse koostöös Eesti Leedu Kaubanduskoja ja Eesti Suursaatkonnaga Vilniuses. Eesmärk on anda ülevaade Leedu turu iseärasustest. Oma kogemusi tutvustavad Leedus tegutsevad Eesti ettevõtjad.

Loomulikult jätkame ka alanud hooajal Tartus koolituste korraldamist ja väljastame päritolusertifikaate.

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

Sügisene Eesti toiduettevõtete ärivisiit Riiga

6.–7. septembril külastasid 21 Lõuna-Eesti toiduettevõtete esindajat Interreg EstLat projekti Delbi 2 toel Riiat. Visiidi eesmärk oli uute ärikontaktide loomine ja Läti toidusektori hetkeseisuga tutvumine.

Visiidi esimesel päeval osales Eesti delegatsioon Ees­ ti-Läti ärifoorumil, kus käsitleti mõlema riigi toidusektori firmade võimalusi koostööks. Erinevad ettevõtjad tutvustasid läbi oma kogemuse koostööprotsesse, tarbimiskäitumist ja -harjumusi naaberturul. Eesti ettevõtjad hindasid foorumi et­ tekandeid asjakohasteks ning kasulikeks. Ärifoorumit austas oma osavõtuga ka Läti peaminister Māris Kučinskis.

Foorumi lõpus anti välja traditsioonilised Livonia auhin­ nad ettevõtjatele, kes tegutsevad edukalt naaberriigi turul. Üheks selle aasta võitjaks oli AS Latvijas Maiznieks, mis kuu­ lub samasse gruppi aktsiaseltsiga Eesti Pagar. Tegemist on

KAUBANDUSKOJA ESINDUSED Eesti kapitalil põhineva Läti ühe suurima pagaritööstusega.

Teiseks auhinna saajaks oli õllepruulikoda Valmier­ muižas alus, mis on oma toodanguga viimastel aastatel edukalt Eesti õllesõprade südameid võitnud.

Järgmise päeva esimese poole sisustasid ärikohtumi­ sed, mille korraldamise eest olid hea seisnud kolleegid Läti Kaubandus-Tööstuskojast. Kasutati speed networking´u formaati, mida enamus Eesti ettevõtjaid hindas uudseks ning põnevaks meetodiks tutvumaks võimalike uute koostööpartneritega. Päeva teises pooles tutvuti messi Riga Food 2018 väljapanekutega.

Tagasiside käigus hindasid delegatsiooni liikmed kõrgelt ka visiidi käigus süvenenud omavahelisi kontakte.

Tekkisid mitmed ideed, mis võivad realiseeruda koostöö­ projektideks. Ärifoorumil osalesid (esireas vasakult) Tiit Niilo (Nopri Talumeierei OÜ), Margus Timmo (Seto Aiad TuÜ) ja Rainis Ruusamäe (Eesti Lambakasvatajate Ühistu).

Tartu ettevõtte BioCC OÜ suurimad väljakutsed ja võimalused algaval ärihooajal ENE TAMMSAAR, BioCC OÜ juhatuse liige

AS Latvijas Maiznieksi juhatuse liige Māris Daude Livonia auhinnaga.

Eesti-Läti ärifoorumi avas Läti peaminister Māris Kučinskis.

BioCC OÜ on teadus- ja arenduskeskus, mis arendab ja toodab funktsionaalseid toite ja toidulisandeid inimestele ning söödalisandeid loomadele.

Oleme välja töötanud uued probiootikumid, mida turustatakse rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärgi NORDWISE® all. Tooted sisaldavad meie firma poolt uuritud ja patenteeritud kasulike omadustega baktereid.

2018. aastal lansseerisime (Apotheka, Südameapteegid) 2 uut toidulisandit: hh Südamesõber® TENSIA® – südame tööd toetav toidulisand, mis sisaldab elusat piimhappebakterit L. plantarum TENSIA®, vitamiine ja mineraalaineid; hh Südamesõber® INDUCIA® – normaalset kolesteroolitaset hoidev toidulisand, mis sisaldab elusat piimhappebakterit L. plantarum INDUCIA®, monakoliin K, Q10 ja vitamiine.

TENSIA® ja INDUCIA® on kasutatavad ka toidutööstuses toodetele (nt juustud jt) täiendava väärtuse lisamiseks.

Meie tulevikusuundadeks on oma toodete turupositsiooni kindlustamine Eestis ja nende välisturgudele viimine, teadustöö jätkamine, uute toitude, toidulisandite ja loomasöötade loomine ning brändi NORDWISE® tutvustamine.

Oleme seotud mitme projektiga, kuhu on kaasatud nii Eesti kui Läti ettevõtjad. Ühiselt olime väljas Vitafoods Asia messil Singapuris ja Kuala Lumpuris toimunud messil South-East Asian Healthcare & Pharma Show. Lähitulevikus valmib meie eestvedamisel Eesti ja Läti ettevõtjatele mõeldud kogumik näpunäidetest, millega Kagu-Aasia turgudele sisenemisel tuleks arvestada. Oleme kaasatud Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi projekti Export Express, mille raames 30 Eesti ja Läti ettevõtet läbivad põhjaliku äriarendusprogrammi.

Siidrikoda OÜ juhataja Sulev Nõmmann tutvustab oma firma toodangut.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

15

Foto: Rene Riisalu

ETTEVÕTJA

2018. AASTA PARIMAD ETTEVÕTTED ON SELGUNUD KAUR ORGUSAAR, kaubanduskoja kommunikatsiooni­ juht

4. oktoobril tunnustasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit Haven Kakumäe jahisadamas Eesti silmapaistvamaid ettevõtteid pidulikul auhinnagalal. Aasta ettevõtte tiitli pälvis Cleveron AS, mis töötab välja ja valmistab pakiautomaate ning pakiroboteid.

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

A

asta ettevõte valiti EASi konkursi et­ tevõtluse auhind ning kaubanduskoja konkurentsivõime edetabeli parimate seast. Sellel aastal konkureerisid aasta ettevõtte tiitlile Thermory AS, Aston Synthetics OÜ, Ecometal AS, Cleveron AS, Tallink Grupp AS, SA.MET AS ja Callisto Group OÜ.

EASi juhatuse esimehe Alo Ivaski sõnul on rõõm näha nii paljusid võimekaid Eesti ettevõtteid. „Täna­ vune aasta ettevõte Cleveron on tõeliselt inspireeriv lugu, kus kõva tööga on nullist üles ehitatud äri, mis kasvab kordades. See on kõrgtehnoloogiline ettevõte Viljandimaalt, mis on lahti murdnud maailma kõige suuremate kaubakettide uksed,“ ütles Ivask ja lisas, et nende sihid on veel kõrgemal. „Edukatesse ettevõtetesse panustatakse palju aega, teadmisi ja raha ning sellega luuakse uusi

ETTEVÕTJA

väärtusi tervele Eesti ühiskonnale ja majandusele. Selleks, et ettevõtjatel jätkuks indu ja jaksu igapäevaselt panus­ tada, on tähtis neid märgata ja tunnustada,“ ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ning lisas, et ettevõtluse edendamine on meie kõigi kätes ja seda ei peaks tegema ainult mõnel päeval aastas.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul on võitja puhul tegu justkui Leiutajateküla Lotte raamatu pildikesega. „“Kuskil Leiutajatekülas“ mõtlevad leiutajad välja masinavärgi, mis teeb rõõmu kogu maail­ male. Selliseid ägedaid näiteid otsimegi,” rõhutas Tamsar.

Aasta ettevõtte valis esinduslik žürii, kuhu kuulu­ sid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, Eesti Panga president Ardo Hansson, Rektorite Nõukogu juhatuse esimees ja Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Alo Ivask, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Kristiina Esop, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige ja Chemi-Pharmi juhatuse liige Ruth Oltjer, Eesti Kauban­ dus-Tööstuskoja juhatuse liige ja Cybernetica juhatuse esi­ mees Oliver Väärtnõu ning Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli 2018 võitjad: hh Konkurentsivõimelisim suurettevõte – Tallink Grupp AS hh Konkurentsivõimelisim väike- ja keskmine ettevõte – SA.MET AS hh Konkurentsivõimelisim mikroettevõte – Callisto Group OÜ

EASi ja Tööandjate Keskliidu ettevõtluse auhind 2018 võitjad: hh Aasta uuendaja – Cleveron AS hh Aasta eksportöör – Thermory AS hh Aasta pereettevõte – Ecometal AS hh Aasta disaini rakendaja – Cleveron AS hh Aasta välisinvestor – Aston Synthetics OÜ

Konkurentsivõimelisimad ettevõtted 2018 tegevusvaldkonniti on järgmised: hh Harju Elekter AS, tööstus ja energeetika hh Farmi Piimatööstus AS, toiduainetööstus hh Tallinna Kaubamaja Grupp AS, jaekaubandus hh Orlen Eesti OÜ, hulgikaubandus hh Tallink Grupp AS, turism hh Kapitel AS, kinnisvara hh Merko Ehitus AS, ehitus hh Nortal AS, side, kommunikatsioon ja IT hh Sillamäe Sadam AS, teenindus hh Infragate Eesti AS, projekteerimine ja arhitektuur

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

17

EUROOPA UUDISED

Oraste peal ehk ELi omavahendite süsteem Traditsioonilised omavahendid on ELi eelarve otsesed tuluallikad, mis olid algselt üheks suurimaks tulukategooriaks. Tänaseks on aga suurimaks tuluallikaks muutunud liik­ mesriikide sissemaksed, mis moodustavad 70% ELi tuludest.

S

üsteemi on läbi aegade soo­ vitud erinevat moodi muuta, erandiks ei ole ka praegune mitmeaastane finantsraamis­ tik, mille raames käis Euroopa Komisjon välja ettepaneku süsteemi „lihtsustamiseks, muutmiseks ja ajako­ hastamiseks“.

Euroopa komisjoni ettepaneku põhipunktid

1. Ajakohastada tuleb olemasolevaid omavahendeid, säilita­ des tollimaksud ELi traditsiooniliste omavahenditena. Se­ nine „sissenõudmiskulude“ katteks saadav osa väheneks 20%lt 10%le, mis vähendab liikmesriikide saadavat tulu tollimaksudest.

2. Säilitada tuleb kogurahvatulul põhinevad omavahendid „tasakaalustava“ vahendina.

3. Lihtsustada tuleb käibemaksupõhiseid omavahendeid.

4. Tuleb kehtestada uued omavahendid, mis hõlmavad osa loodavast äriühingu tulumaksu ühtsest konsolideeritud maksubaasist; osa ELi heitkogustega kauplemise süstee­ mi enampakkumistulust; ringlusse võtmata plastpakendi­ jäätmete koguse põhjal arvutatud riikliku osamakse.

5. Tuleb kehtestada põhimõte, et otseselt ELi poliitikast tule­ nevad tulud tuleb kanda ELi eelarvesse.

6. Tuleb järk-järgult (5 aasta jooksul) kaotada korrektsioonid (st tagasimaksed Suurbritanniale, Austriale, Saksamaale, Rootsile, Madalmaadele ja Taanile).

7. Tuleb suurendada omavahendite ülemmäära.

Äriühingu tulumaks

Äriühingu tulumaksul põhinevaid ELi eelarve omavahendeid on peetud võimalikuks tuluallikaks, kuna need on seotud kasuga, mida ühtne turg ettevõtetele annab. Kuigi maksumäärade erinevus liikmesriikide vahel ei ole takistuseks äriühingute maksustamisel, on äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi puudumine takistanud konkreetseid meetmeid selles valdkonnas.

Uute eeskirjade kohaselt oleks äriühingu tulumaksu maksubaasil (st liikmesriigi tasandil jaotatud ettevõtete ka­ sum) põhinev tulu konkreetne. EK arvates annaks äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas ELi eelarvesse stabiilset ja suhteliselt suurt tulu ega sekkuks liikmesriiki­ de maksualastesse eesõigustesse. Kavandatud äriühingu tulumaksu ühtsel konsolideeritud maksubaasil põhinevate omavahendite puhul kohaldataks 3% sissenõudmismäära.

See võib anda aastas keskmiselt ligikaudu 12 miljardit eurot tulu. Loomulikult saab seda hakata koguma alles pärast seda, kui uued maksueeskirjad on liikmesriikides täielikult rakendatud.

EL heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevad omavahendid

Praegu laekub ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tulu liikmesriikide eelarvetesse. Nüüd aga soovitakse kanda ELi

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

eelarvesse 20% tulust, mis saadakse lubatud heitkoguse ühikute enampakku­ REET TEDER, misest. Prognoositav keskmine aastane kaubanduskoja tulu võib olla 1,2 kuni 3 miljardit eurot, esindaja Euroopa Majandus- ja sõltuvalt ELi heitkogustega kauplemise Sotsiaalkomitees süsteemi lubatud heitkoguse ühiku­ te turuhinnast. Samuti varieerub see vastavalt enampakkumisel müüdavate heitkoguste ühikute aastasele mahule.

Plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid

Osamakse oleks proportsionaalne liikmesriigis tekkinud ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusega, mille kohta esitatakse igal aastal andmed Eurostatile. Liikmesrii­ kide poolt omavahenditesse tehtavate osamaksete arvuta­ miseks kohaldatakse kõnealuse koguse suhtes sissenõud­ mismäära 0,80 eurot kilogrammi kohta, mis võib anda tulu 7 miljardit eurot aastas.

ELi rahastamise struktuuri arenguprognoos 2018. aasta eelarve

Perioodi 2021–2027 prognoositav keskmine

miljardit % miljardit eurot kogutulust eurot

% kogutulust

Traditsioonilised omavahendid

23

15,8%

26

15%

Riikide praegused osamaksed millest

120

82,9%

128

72%

17

11,9%

25

14%

71%

103

58%

22

12%

(Reformitud) käibemaksupõhiseid omavahendid

Kogurahvatulul 103 põhinevad omavahendid Uued omavahendid millest

-

Äriühingu tulumaksu ühtsel konsolideeritud maksubaasil põhinevad omavahendid

-

12

6%

ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevad omavahendid

-

3

2%

Plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid

-

7

4%

Omavahendid kokku

143

98,7%

176

99%

Muud tulud peale omavahendite

2

1,3%

2

1%

Tulud kokku

145

100%

178

100%

Selline on lühidalt ja kokkuvõtlikult ülevaade EL järgmise eelarveraamistiku tuludest. Suur osa sellest on praegusel hetkel veel vaid teoreetiline võimalus, st kogu asi käib oraste peal. Üks asi on aga selge, ükskõik, mis metoodikat tulevikus ka kasutataks, Eesti panus EL eelarvesse suureneb.

Artikkel põhineb Nõukogu otsusel Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta.

EESTI

ROOTSI ETTEVÕTLUSE TUGIORGANISATSIOONID KÄISID EESTIS ÕPPEVISIIDIL MERIT FIMBERG-ESPUCH, kaubanduskoja väliskaubanduse nõunik

19.–20. septembril võõrustasime Rootsi delegatsiooni, kuhu kuulusid ettevõtluse turgiorganisatsioonide esindajad: Tillväxtverket, Region Värmland, Business Sweden, LTU Business, Region Norrbotten, Norrbottens Handelskammare ja Västra Götalandsregionen.

V

isiidi eesmärgiks oli õppida, kuidas on Eestis üles ehitatud ettevõtete tugisüsteem, mis aitab neil laieneda välisturgudele. Seda infot ja koge­ must kasutatakse Rootsis regionaal­ sete ekspordikeskuste loomisel.

Delegatsioon tutvus kaubanduskoja, EASi, Tehnopoli kui ka maakondlike arenduskeskuste tegemiste ja pakutavate teenustega. Muuhulgas tutvustasime delegatsioonile ka Enterprise Eu­ rope Networki tugivõrgustikku Eestis ja tugitee­ nuseid, mida võrgustik pakub Eesti ettevõtetele toetamaks nende laienemist uutele turgudele ning leidmaks uusi kontakte ja koostööpart­ nereid. Enterprise Europe võrgustikku kuulub enam kui 60 riiki.

Koja kommunikatsioonijuht Kaur Orgusaar rääkimas koja tegemistest ja teenustest Rootsi ettevõtetele.

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

19

RIIGIHANKED Ehitus ja seonduvad tooted

Masinad ja seadmed

hh NATO hangib ajutiste laagrite lahendusi Lätti, sh kontei­ nerlahendusi majutuseks, med. abiks, laohoonete loomi­ seks jms. Hanke kogumaht 9,6 mln EUR. Tähtaeg on 20.10.2018. Kood 636.

hh Soomes hangitakse CAD/CAM pildistamis- ja freesimis­ seadmeid Vantaa tervishoiu valdkonnale. Tähtaeg on 05.11.2018. Kood 644.

hh Iirimaal hangitakse moodulmaju, kokkupandavaid maju.

Tähtaeg on 05.11.2018. Kood 637. hh Maltal hangitakse viimistlustooteid ja töid (sh puitu, tisler­ tööde paigaldustöid, sanitaartehnilisi töid, valamuid, plaa­ te, dosaatoreid jms). Tähtaeg on 30.10.2018. Kood 638.

IKT hh Maltal hangitakse kontorimasinaid ja arvuteid, seadmeid ja tarvikuid. Tähtaeg on 31.10.2018. Kood 639. hh NATO hangib IT tugiteenuseid (3 tase). Eelduseks, et on pakkujatel on piiratud tasemel välisteabe töötlemise luba ja vajalikud vahendid. Projekti meeskonnaliikmetel peab ole­ ma NATO salajane luba. Tähtaeg on 15.10.2018. Kood 640. hh Maltal hangitakse virtuaalse reaalsuse (augmented/vir­ tual reality) tarkvara, seonduvat riistvara ja hooldusteenu­ seid 5 aasta jooksul. Tähtaeg on 30.10.2018. Kood 641. hh Eestis hangitakse IT-taristu infoturbeteenuste kaasajas­ tamise teenust (aegunud riistvara väljavahetamine, tark­ varauuenduste paigaldamist ja hankija personali koolita­ mist). Hanke maht 375 000 EUR. Tähtaeg on 29.10.2018.

Kood 642. hh Leedus hangitakse tahvelarvuteid, nutitelefone ja kaasas­ kantavaid printereid. Tähtaeg on 02.11.2018. Kood 643.

hh Maltal hangitakse 4 uut keskkonnasäästlikku topeltkabii­ niga kallurveoautot. Tähtaeg on 29.10.2018. Kood 645. hh Soomes hangitakse protsessiseadmena suitsugaasipu­ hasti. Tähtaeg on 22.10.2018. Kood 646. hh Inglismaal hangitakse erinevaid jõusaaliseadmeid. Hanke maht ca 200 000 EUR. Tähtaeg on 26.10.2018. Kood 647.

Muud tooted ja teenused hh Leedus ostetakse vormiriietust, mh mudeli loomist.

Tähtaeg on 05.11.2018. Kood 648. hh Leedus hangitakse patsientide toitlustamisteenuseid.

Tähtaeg on 31.10.2018. Kood 649. hh Taanis hangitakse ortopeedilisi jalatseid. Hanke maht ca 12,4 mln DKK. Tähtaeg on 05.11.2018. Kood 650. hh Lätis hangitakse tõlketeenuseid (ministeeriumi haldus­ alas). Tähtaeg on 29.10.2018. Kood 651. hh Soomes hangitakse vahtmadratseid kaitsejõududele. Lepin­ gu maht 300 000 EUR. Tähtaeg on 30.10.2018. Kood 652.

LISAINFO: Lea Aasamaa, lea@koda.ee, tel 604 0076

PRAKTILINE KOOLITUSPROGRAMM ETTEVÕTJATELE ENERGIAEFEKTIIVSUSE TÕSTMISEKS

Seda projekti rahastab Euroopa Liit

Kaubanduskoda pakub 14 tasuta* koolituse voucherit rahvusvahelisele EUREM koolituskursusele, mis on suunatud ettevõtete energiaefektiivsuse tõstmiseks.

Kursus on kohandatud Eesti oludele ja läbijatele väljastatakse energiajuhi tunnistus.

Programmi pikkus on 13 koolituspäeva, mis hajutatakse 9–12 kuulisele perioodile (vastavalt soovitud tempole).

Programm koosneb 17 teemast, mis avatakse kuulajatele teooria ja praktiliste ülesannetega paralleelselt. See võimaldab erinevatest tehnoloogiatest ja protsessidest ette­võttes paremini aru saada ja planeerida prioriteetsemate optimeerimist ning saavutada seeläbi tegelik kokkuhoid. Koolitusprogrammi üheks osaks on miniprojekti elluviimine oma ettevõttes, mille planeerimist juhendab personaalne mentor.

Programmi ootame osalema väikeseid ja suuri ettevõtteid. *voucheri väärtus ca 5000 EUR, mis on naaberriigis toimuvate EUREM koolituste tänane turuhind, kus eurofondi toetusel esimene tasuta koolitus toimus aastate eest.

Osalemishuvist teada anda 26. oktoobrini 2018.

Lisainfo: lea@koda.ee või 604 0076.

See projekt on saanud rahastuse Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammist Horisont 2020 toetuse number 785032.

EESTI

MESSID ELMIA SUBCONTRACTOR CONNECT 2018 13. –16. november Jönköping, Rootsi Tere tulemast Põhja-Euroopa juhtivale tootmissektori tarnijate ja nende klientide messile. See on tõeline tootearenduse ja ostmise mess. Siin näete uuendusi ja geniaalseid lahendusi, homseid insenerimudeleid, nutikaid materjale ja põnevaid tooteid. Tutvuge oma praeguste tarnijatega ja uutega, kes aitavad teie ettevõttel jõuda järgmise arengutasemeni. Neli päeva on täis uusi kohtumisi, uusi arutelusid, uut inspiratsiooni. See on ainulaadne äri. Elmia alltöövõtjate mess ühendab töötleva tööstuse eksperdid ühe ja sama katuse all. Messile oodatakse 1200 osalejat 30 riigist ja külastajaid enam kui 15 000.

Registreerumine kahepoolsetele B2B kohtumisele toimub enne 8. novembrit siin: https://bit.ly/2Pe5SUc Täpsem informatsioon ja registreerumine: www.elmia.se/subcontractor/

MEDICA 2018 mess ja tervishoiu valdkonna kontaktkohtumised

International Security Expo (ISE) 2018 ja kübervaldkonna kontaktkohtumised 28. –29. november London, Inglismaa Küberjulgeoleku rolli meie inforuumis pole võimalik alahinnata.

Kübervaldkonna kontaktkohtumiste üritus pakub küberjulgeoleku ja infoturbe sektori ettevõtetele kogu maailmas võimalust kohtuda, luua partnerlussuhteid ja arendada koostööd eelnevalt kokkulepitud kohtumistel.

Fookusvaldkonnad: hh küberturvalisus hh linnapiirkonnad hh rahvusvaheline julgeolek hh tehnoloogia Kontaktkohtumistele on oodatud SME-d küberjulgeoleku/luure ja infoturbe valdkonnas, ent oodatud on ka teised IT-ga seotud ette­ võtted (eriti osalejaid suurtest ettevõtetest) nagu tehis­intellekt, IKT, tehnoloogiad, pilveandmetöötlus, tarkvara, data jms.

Enne B2B üritusele registreerimist tuleb registreerida messile (tasuta).

B2B üritusele registreerimine kuni 14. novembrini 2018.

Lisainfo ja registreerimine: www.internationalsecurityexpo.com https://cybermatch.b2match.io

12. –14. november Düsseldorf, Saksamaa

RECYCLING-TECHNIK Dortmund 2018 ja taaskasutustehnoloogiate B2B

MEDICA 2018 mess on meditsiinisektoris number üks kohtumispaik, mille raames on Enterprise Europe Network Saksa partneritel hea meel kutsuda osalema sealsele kontaktkohtumiste üritusele (B2B).

8. november Dortmund, Saksamaa

Eesmärk on aidata leida ettevõtetel, ülikoolidel ja teadusasutustel koostööpartnereid Euroopas tootearendus-, tootmis- ja ühisettevõtete, litsentsilepingute või muude partnerluste jaoks. MEDICA messil toimuv rahvusvaheline tervishoiu kontaktkohtumiste üritus on juba 20 aastase traditsiooniga, kus 2016. aastal oli 350 osalejat 35 riigist ja toimus 1100 kohtumist. Osalemistasu B2B kohtumistel start-up´le 100 EUR, teistele 200 EUR.

Ürituse fookuses on masinad ja tehnilised komponendid taaskasutuseks ja keskkonnasäästlikuks realiseerimiseks: pressid ja hakkimismasinad, sorteerimissüsteemid ja purustid, sõelumise- ja eraldamismasinad ning konveiersüsteemid – ehk kõik, mida võib vaja minna taaskasutusel ja prügi käitlemisel, sh ettevõtte sisesed käitlejad.

Näitusel on välja pandud masinad jäätmete, ehitus- ja lammutamistegevuse, klaasi-, puidu-, plasti-, metalli- ja paberitööstuse ning logistika valdkonna jaoks.

Messi koduleht: www.easyfairs.com/schuettgut-recyclingtechnik-2018/recycling-technik-2018/

Registreerimine on avatud kuni 5. detsembrini 2018.

Lisainfo ja registreerimine: https://medica2018.b2match.io/

Registreerimine avatud kuni 2. novembrini 2018.

Lisainfo ja registreerimine: https://recycling2018.b2match.io/

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED EHITUS JA MATERJALID

PLAST, PAKEND

Rootsi ettevõte otsib kivist (eelkõige graniidist ja lubjakivist) köögitöötasapindade valmistajat.

KOOD: BRSE20180906001

Saksa agent otsib pakendite (nii kotid kui ka karbid jms) tootjaid.

KOOD: BRDE20180301001

Venemaa ettevõte otsib lehtmetalltöötlemise materjalide tarnijaid. KOOD: BRRU20171221026 Makedoonia masinaosade ja tööriistade tootja otsib tooraine tarnijaid. KOOD: BRMK20180815001 Kreeka ettevõte otsib polüamiid 66 tootjat. KOOD: BRGR20180802001

PUIT Venemaa ettevõte otsib logistikapartnerit pelletite ekspordiks Euroopa Liitu.

KOOD: BRRU20171221005 Sloveenia firma otsib puitplaatide tarnijaid. KOOD: BRSI20180830001 Hispaania ettevõte otsib 6 mm puitpelletite tootjaid.

KOOD: BRES20180801001

Hiina ettevõte otsib tervislike ja mahetoodete tarnijaid.

KOOD: BRCN20180810002

Taiwani ettevõte otsib plastikjäätmete tarnijaid.

KOOD: BRTW20180830001

MUU

RÕIVAS JA TEKSTIIL

Poola ettevõte otsib lõhnaküünalde tarnijaid. KOOD: BRPL20180910001

Taiwani ettevõte otsib imikutoodete tarnijaid (riided, mänguasjad).

KOOD: BRTW20180704001

Montenegro ettevõte otsib kunstitarvete tarnijaid või tootjaid.

KOOD: BRME20180903001

Venemaa ettevõte otsib veebilehe tegijat. KOOD: BRRU20171221028

Rootsi ettevõte otsib nailonist sukkpükste tootjaid.

KOOD: BRSE20180815001

TOIDUTÖÖSTUS Poola ettevõte otsib tervisliku ja orgaanilise toidu tootjaid.

KOOD: BRPL20180831001 Kataari ettevõte otsib jahutatud ja külmutatud lihatoodete, külmutatud puu- ja köögivilja, piimatoodete tarnijaid. KOOD: BRQA20180916001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

PROOVI riigihangete monitooringu teenust 2 kuud TASUTA! Riigihangete monitooring pakub mugavat ja praktilist infoteenust, kui soovite laiendada oma ettevõtte tegevushaaret ning leida uusi turge oma toodetele ja teenustele Eestis või teistes Euroopa riikides.

KELLELE? hh Omate positiivseid kogemusi avalikule sektorile teenuste ja kaupade müümisel? hh Euroopa Liidu 1000 miljardi euro suurune hanketurg tundub atraktiivne? hh Te ei soovi kulutada oma aega, otsimaks iga päev enam kui 750 avaldatava hanketeate seast sobivaid?

Võta meiega kontakti e-posti teel lea@koda.ee ja meeleldi täpsustame teenuse loomise detaile!

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

Hommikukohv Eesti suursaadikuga Vilniuses pr Jana Vanaveskiga Aeg: 8. november kell 9.00–11.00 Koht: Kaubanduskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Maksumus: Liikmetele 15 € + km, mitteliikmetele 30 € + km Kohtumisel suursaadik: hh annab ülevaate Eesti ettevõtjatele olulistest asjaoludest Leedus ja majanduslikust ning poliitilisest olukorrast; hh tutvustab saatkonna poolt pakutatavat tuge Leedust huvitatud või tegutsevatele Eesti ettevõtjatele; hh annab soovitusi ja jagab tähelepanekuid Leedu ärikeskkonna ja -tavade kohta.

Suursaadikule lisaks jagab oma teadmisi Leedu kohta Eesti-Leedu Kaubanduskoja juhatuse esimees Robert Juodka.

Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0093

Hommikukohv Eesti suursaadikuga Haagis pr Kaili Terrasega Aeg: 4. detsember kell 9.00–11.00 Koht: Kaubanduskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Maksumus: Liikmetele 15 € + km, mitteliikmetele 30 € + km Kohtumisel suursaadik: hh teeb lühikokkuvõtte Hollandi poliitilisest olukorrast ja majandusest; hh tutvustab majandussektoreid, mis võivad huvi pakkuda Eesti ettevõtjatele; hh räägib kohalikust suhtlemis-, asjaajamis- ja ärikultuurist.

Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0093

ARENGUKOOSTÖÖ

Kohtumine Botswana presidendiasjade ministeeriumis.

Botswana ja Namiibia –

VÄRAVAD LÕUNA-AAFRIKA TURGUDELE

Fotod: Andrus Kõresaar ja Jana Silaškova

7. septembril pakkisime delegatsiooniga kohvrid ja asusime teele Aafrika poole. See­ kordseteks sihtpunktideks olid Botswana ja Namiibia – mõlemad on riigid, mis asuvad Eestist küll enam kui 9000 km kaugusel, kuid on siiski nii mitmeski mõttes tegelikult meile küllaltki sarnased.

JANA SILAŠKOVA, kaubanduskoja teenuste projektijuht

8.

septembri lõunal maandu­ sime Gaborones, Botswana pealinnas. Tee hotelli viis läbi küllaltki hõredalt asus­ tatud, madalate majadega linna, kus linna tunnetust ei tekkinud­ ki. 581 730 m² suuruses Botswanas (enamik riigist on kaetud Kalahari kõrbega) elab nimelt umbes 2,2 mil­ jonit elanikku, neist pealinnas vaid ca 269 000, mis jätabki Gaboronest pigem äärelinna, kui suure ärikeskuse mulje.

Botswana elu-olu ja töökultuuriga tutvumiseks külastasime veel sama

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

päeva õhtul Eesti ettevõtte Nortali kohalikku esindust. Nortal on alates 2017. aastast digitaliseerimas sealset maksukogumissüsteemi, muutes seda läbipaistvamaks, kiiremaks ja efek­ tiivsemaks. Tänaseks on asutatud ka kohalik tütarettevõte ning pikemaajali­ seks eesmärgiks on pakkuda teisteski riigi kitsaskohtades oma tuge, oskus­ teavet ja lahendusi. Kohapeal töötab kümmekond eestlast, kes kõik paistsid kohalikesse oludesse igati sisse elanud olevat ja kinnitasid kui ühest suust, et Gaborone elukeskkond on igati turvaline ja sõbralik. Andres Raieste, Nortali ärijuhi sõnul on Botswana an­ tud regioonis atraktiivne ärikeskkond, paistes piirkonnas silma poliitilise tahte poolest muudatusi läbi viia ning kuhu on paljudel Eesti ettevõtetel po­ tentsiaali eksporti arendada.

National Business Conference 2018

Järgmisel päeval võtsime ette 400 km pikkuse teekonna Gaboronest Francis­ towni, Botswana suuruselt teise linna, kuhu olime saanud kutse Botswana aasta tähtsaimale arengukonverentsile Botswana National Business Confe­ rence 2018, mida korraldati juba 15. korda. Tegemist oli kõrgeimal tasemel üritusega, mille avas Botswana hiljuti (2018. kevadel) ametisse astunud president Mokgweetsi Masisi ning kus esinesid või osalesid enamik riigi ministreid ja muude valitsusasutuste esindajad, peamised ettevõtlusorgani­ satsioonid ning erasektori otsustajad. Ürituse suursponsoriteks olid Bank of Botswana aga ka kaevandusettevõtted Debswana ning De Beers, mis teeman­ tide kaevandamisega toovad riigile

Kohtumine Botswana presidendi­ asjade ministeeriumis.

ARENGUKOOSTÖÖ päevade kohtumistel erinevates mi­ nisteeriumides väga soojalt ja avatult vastu võeti.

X-tee võidukäik Namiibias

Nortali poliitikakujundamise valdkonnajuht Rein Lang koos delegatsiooni juhi Väino Reinartiga jagamas Eesti kogemust Botswana arengukonverentsil.

12. septembril oli aeg jätta hüvas­ ti Botswanaga ning lennata edasi Namiibiasse. Namiibia puhul on tegemist veelgi hõredamalt asusta­ tud, Mongoolia järel lausa maailmas teise väikseima rahvastikutihedu­ sega riigiga maailmas. 824 292 m² pindalal elab ligi 2,5 miljonit inimest, neist 404 000 pealinnas Windhoekis ning ka siin on majandus äärmiselt sõltuv erinevate maavarade (peaas­ jalikult teemandite) kaevandamisest.

SKP elaniku kohta on idanaabrist väiksem, ca $11 528 (2017).

Siingi võeti meid vastu erakordse soojuse ja sõbralikkusega ning ka siin oli juba varasemast ajast Eesti ettevõtte Cybernetica „käsi mängus“.

Nimelt on Namiibia esimene Aafrika riik, kuhu Cybernetica on arendanud Eesti X-teel põhineva andmebaaside koosvõimelahenduse. See on oma­ korda loonud väga hea baasi Eesti

IT-ettevõtetele erinevate e-teenuste arendamiseks ning meie kohtumi­ sed näitasid selle vastu ka selget kohalikku huvi. Namiibia pealinnas Windhoekis kohtusime nelja erine­ va ministeeriumi esindajaga ning ka peaministri bürooga, kes X-tee juurutamise ja ka kõigi muude riigi IT-arenduste eest vastutab.

Lisaks kohtumistele valitsus­ asutustega korraldasime koostöös Namiibia Kaubandus-Tööstuskojaga äriseminari, et arutleda kahe riigi vaheliste koostöövõimaluste üle ning anda ettevõtjatele võimalus koguda kohalikke kontakte.

Kuigi nii Botswana kui ka Namii­ bia on ise üsna väikese rahvaarvuga riigid, võib Botswanat tänu selgele arenguvisioonile ja finantsvõimeku­ sele ja Namiibiat tänu oma asukohale pidada väravateks kogu SADC regioo­ ni turule, mis hõlmab juba ligi 200 miljonit inimest. Soovitame seega teistelgi Eesti ettevõtjatel neid turge lähemalt tundma õppida ning kui sel­ leks on vaja tuge või esmast kontakti, siis aitame hea meelega.

Kohtumine Namiibia IT ministeeriumis.

Eesti (ja ühtlasi Botswana) lipuvärvidega mansetinööbid tekitasid Botswana rahandusministris palju elevust. peamise osa selle tuludest.

Konverentsil arutleti esimest korda Vision 2036 arenguplaani ja selle üle, kuidas seni teemandikaevandustöös­ tuse najal kõrgema keskmise sissetu­ lekuga riigiks (SKP elaniku kohta on ca $17,800 (2017)) saanud Botswana jõuaks 2036. aastaks kõrge sissetule­ kuga riikide hulka. Ühe teemana kõlas kõigist ettekannetest läbi ka digivõime­ kus ja vajalikud digireformid. Seetõttu oli meil eriti hea meel, et meie dele­ gatsiooni liikmetele Väino Reinartile ja Rein Langile langes osaks au ja võima­ lus teha ettekanne teemal “Successful transition to high income – The Estonia story”. Tänu arengukonverentsil osale­ misele ning oma kogemuse jagamisele jätsime endast maha nii mõtlemisainet kui ka väga konkreetseid koostööpak­ kumisi, mis konverentsile järgnenud

Kontakt­ kohtumised Namiibia ette­võtetega, esiplaanil Ecomaticu tegevjuht Linnea Pärnaste.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

25

BALKANI FOORUM

NELJAPAEV, 18. OKTOOBER 2018

MERITON CONFERENCE & SPA HOTELL TALLINN

EESTI KAUBANDUS­ TööSTUSKODA

TOOMP UIESTEE 27 / PALDISKI MNT 24

KUTSUME TEID OSALEMA BALKANI FOORUMIL! Pärast endise jõuka Jugoslaavia liitriigi lagunemist tabasid regiooni majanduslikud tagasilöögid, kuid viimastel aastatel on Lääne-Balkani piirkond hakanud toibuma. Ambitsioon liituda Euroopa Liiduga on ergutanud sealseid riike viima läbi majandusreforme ning seetõttu on ka elanike elujärg jõudsalt paranenud.

Seekordsel foorumil pööramegi pilgud Lääne-Balkani piirkonna poole ning mõtiskleme selle üle, kui kaugel või lähedal need Euroopa riigid meile äri tegemiseks on.

Päevajuht on Johannes Tralla!

PÄEVA JOOKSUL: 09.30 - 10.00 Registreerimine ja hommikukohv 10.00 - 10.30 Tervitussõnad Hr Väina Reinart, Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Hr Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Balkani riikide suursaadikud ja asjurid 10.30 - 11.00 Hr Etjen Xhafaj, Albaania asevälisminister 11.00 - 11.30 Balkani riikide tutvustused: võimalused Lääne-Balkani piirkonnas 11.30 - 12.30 Eesti ettevõtjate kogemused Balkanil ja Balkani ettevõtjate kogemused Eestis 12.30 - 13.30 Lõuna ja networking 13.30 - 15.30 Ettevõtete vahelised kohtumised Vaata lähemalt: www.koda.ee/et/sundmused/balkani-foorum Lisainfo: Jana Silaskova l +372 604 0083 l jana@koda.ee

PROJEKTI RAHASTAB VÄLISMINISTEERIUM ARENGU- JA HUMANITAARABI VAHENDITEST

LIIKMELT LIIKMELE

Jaapani ärikultuuri töötuba 18. oktoobril kell 9.00–13.30 toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Jaapani ärikultuuri töötuba, mille viib läbi Jaapani ekspert Anna Kalmi.

Töötoas räägime: hh Kuidas Jaapani ärimaailmaga suhelda? hh Kuidas ärikohtumisteks ette valmistada? hh Kuidas jaapanlastega läbirääkimisi pidada? hh Kuidas oma ettevõtet jaapanlastele tutvustada? hh Milline on turundus ja müük Jaapanis?

Töötuba viiakse läbi inglise keeles.

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine enne 15. oktoobrit.

Lisainfo: Merit Fimberg-Espuch merit@koda.ee 604 0078 www.koda.ee/et/sundmused/ jaapani-arikultuuri-tootuba

Silberauto AS Jeep Renegade laoautode hinnasoodustus kuni 4600 €. Jeep Renegade turvalisust on EuroNCAPi metoodika kohaselt hinnatud viie tärni vääriliseks. Varustusena on saadaval aktiivne sõidu­ raja-assistent, mis juhib auto tahtmatu kõrvalekaldumise korral sõidurajale tagasi, otsasõidu vältimise süsteem, iseparkimise funktsioon jpm.

BeeMedia OÜ BeeMedia otsib treileri omanikke, kes soovivad lisaraha teenida!

Ettevõte valmistab ja toodab reklaame ning soovib leida 13-meetriseid külmik treilereid kuhu külgedele paigaldada suuri reklaamkleebiseid. Sobivad treilerid, mis sõidavad ainult Eestis.

CWT Estonia AS CWT Estonia teeb sügisese ärihooaja alguse puhul eripakkumise firmaseminari või koolitusürituse korraldamiseks Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Laulasmaal. CWT kaudu ürituse tellija saab ruumid tasuta või soodushinnaga ning kohvipausid ja lisateenused kauba peale.

Baltic Computer Systems AS Kaubanduskoja liikmetele soodustused nii küberturbe lahenduste soetamisel kui ka IT hooldusteenuse juures. BCSi fookusvaldkonnad, milles tagame tippkvaliteedi: IT taristu haldus- ja arendusteenused, infoturbelahendused, äriprotsesside ja IT vaheliste seoste auditid ning konsultatsioonid, IT juhtimine, koolitused, kutseandmine ja sertifitseerimine.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/et/liikmed/liikmelt-liikmele-pakkumised

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

27

SÕPRADE UUDISED

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

AVAB SEL AASTAL UNIKAALSE EESTI RAHVUSVAHELISE MAJA KAIDI-KERLI KÄRNER, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välisinvesteeringute keskuse Work in Estonia programmijuht

Juba novembrist saavad kõik Eestisse jõudvad välisspetsialistid ja neid palkavad tööandjad kogu info Eestis kohanemise kohta kätte ühest kohast – Eesti Rahvus­ vahelisest majast.

E

lukvaliteet ja ümberlokeerumise mugavus on tänapäeval põhiargumendid, mille alusel välistalendid valivad endale uut kodu. Ülioluline on riigiteenuste kättesaamise mugavus sellisele talendile, kelle pärast võitlevad mitmed riigid või linnad ja kes teebki oma lõppvaliku tihti just selle põhjal, kus tundub olevat kõige mugavam asjaajamine ja kus sis­ seelamine on võimalikult valutu.

Selleks, et Eestisse kolimine oleks veel mugavam ning va­ jalikke kontakte leiaks kiiremini, avab Ettevõtluse Arendami­ se Sihtasutus koostöös AS Mainoriga novembri alguses Eesti Rahvusvahelise maja, mis lihtsustab just arusaamist, kuidas riigis asjad käivad ja milliste asutuste poole eri soovidega pöörduda. Rahvusvahelise maja avamise eest vastutab Ette­ võtluse Arendamise Sihtasutuses Work in Estonia program­ mijuht Kaidi-Kerli Kärner: „Kui sa kolid võõrasse riiki, siis on raske leida head ülevaadet, kuidas asjad käivad. Tihti leiutab iga riiki saabunud välismaalane jälle jalgratast – kuidas leida endale perearst, kust leida endale korter või kes pakub eesti keele õpet. Tihti saadakse abi sotsiaalmeedia vahendusel teistelt välismaalastelt, kuid see võib olla juba aegunud info või veidi ekslik. Rahvusvaheline maja annabki korrektset ja laiahõlmalist infot kõigi nende teenuste kohta, mis riiki kolimisel ja kohanemisel vaja läheb.”

Mida Rahvusvaheline maja pakub?

Eesti Rahvusvaheline maja toob esmakordselt kokku mitme ministeeriumi poolt pakutavad teenused, mida Eestisse saabunud välismaalane tarbib ning pakub ka üritusi, kooli­ tusi ja networking’u võimalusi ka neile välismaalastele, kes Eestis juba veidi kauem olnud. Endale saab aja kinni panna personaalseks nõustamiseks, kuid lisaks saab ka kohustus­

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

likud dokumendid korda ajada. Näiteks peab iga välismaa­ lane, kes viibib Eestis kauem kui mõned kuud, registreerima oma elukoha. Seda sai seni teha linnaosavalitsustes. Nüüd saab seda teha Rahvusvahelises majas ning koos elamis­ koha registreerimisega luua endale ka isikukood. Lisaks jagab Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustaja infot elamislubade kohta. Integratsiooni Sihtasutuse või Tallinna linna personaalsel nõustamisel saab küsida nõu lasteaia- või koolikohtade, perearstisüsteemi või elukoha leidmise kohta.

Lisaks on nõustajatel teadmisi ka erateenuste kohta (näiteks pangakonto avamine, kindlustuse tegemine või telekomi­ teenuste pakkujad). Majas korraldatakse mitmeid üritusi professionaalseks networking´uks, eri riikide kultuuridega tutvumiseks ja eesti keele õppimiseks.

Rahvusvaheline maja aitab ka tööandjaid

Rahvusvahelise maja idee ja teostus sündis koostöös AS Mai­ noriga, kes tajus juba pikemat aega Ülemiste City linnakus, et ka tööandjatel on vaja tuge kogu välismaalt värbamise protsessiga. „Välismaised spetsialistid ei pea siia tööle asu­ des enam jooksma mööda erinevaid asutusi üle linna, vaid saavad vajalikud teenused ja nõu kätte ühest kohast. See on kindlasti suur asi väga paljudele kõrge lisandväärtusega Ees­ ti ettevõtetele, mille edu sõltub ladusast välisvärbamisest,” märkis Mainori juhatuse esimees Kadi Pärnits. „Rahvusvahe­ lise maja loomine on suurepärane näide riigi ja eraettevõtlu­ se koostööst,” lisas Pärnits.

Tööandja saab migratsiooninõustaja juurde aja kinni panna, et paremini aru saada, milliseid dokumente on vaja välismaalt palkamiseks või kui kaua protsess aega võib võtta.

Lisaks saab ta ka majas olevatelt nõustajatelt nõu selle kohta, kuidas aidata välismaalasel Eestis ja töökohal paremini kohaneda.

Eesti Rahvusvaheline maja avatakse Ettevõtluse Arenda­ mise Sihtasutuse programmi Work in Estonia poolt no­ vembris Ülemiste linnakus aadressil Valukoja 8 koostöös AS Mainoriga ja see on rahastatud Majandus- ja Kommunikat­ siooniministeeriumi IKT Arenguprogrammist. Väljatöötamis­ protsessi panustas ka AS Mainor.

Veebileht: www.workinestonia.com/internationalhouse

KODA KUTSUB OSALEMA

Lugude jutustamine (storytelling) ja sisuliini edastamine (storylining) –

mille poolest need erinevad?

MAE HANSEN, Strategy Coach ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert

L

ugude jutustamine on sama vana kui inimkond ning meie eelkäijatel tuli see väga hästi välja, sest ainult nii sai ajalugu jääda püsima kauemaks ühe põlvkonna elueast.

Maailmakuulus filmirežissöör Steven Spielberg on öelnud lugude kohta nii: „Minu jaoks on kõige hämmas­ tavam see, et iga filmi, mitte tingimata mõnd minu filmi, vaatav inimene võtab kinno kaasa oma ainulaadsete koge­ muste kogumi. Hoolika korraldamise ja loo hea jutustamisega saab aga kõik panna ühel ajal plaksutama, korraga lootusrikkalt naerma ja korraga hirmu tundma.“ Mis saaks, kui suudaksime panna äripubliku ja kliendid oma otsustest ja ettepanekutest rääkides sama­

moodi reageerima? Siin peitubki loo jutustamise ja sisuliini edastamise erinevus. Loo jutustamine tähendab sõnumi edastamist loo kaudu, mis jääb inimestele elavalt meelde. See on tõhus tööriist, ent olete tõenäoliselt ise kogenud, et kõik ärialased sõnumid ei ole loo jutustamise teel edastatavad.

Kui püüate loo jutustamise abil edasi anda info, et otsustasite vähendada täistöökohtade arvu oma osakonnas kümnelt viiele, leiate ilmselt kiiresti tee ettevõtte häbiposti. Kõik sõnumid ja otsused on aga edastatavad tugevaima sobiva sisuliini ülesehitamise teel ning seda tööriista kasutades on teil suur tõenäosus jõuda ettevõtte parimate töötajate seinale.

Sisuliini ehitamine on loo jutusta­

Lugude jutustamisest ja sisuliini edastamisest rää­ gitakse sageli vaheldumisi, ent siiski ei ole tegemist sünonüümidega. mise tähtis osa. See tähendab sõnumi loogilises järjekorras ülesehitamist, mis muudab terve loo kergesti arusaada­ vaks, kusjuures edastatakse ainult asja­ kohane sõnum ilma ebavajaliku mürata.

Iga loo jutustamine saab alguse sisuliini loomisest ja ühe loo jutustamise käigus saab rääkida mitmest sisuliinist.

Hea sisuliin on sama võimas kui loo jutustamine. See tagab, et teie publik plaksutab korraga, naerab korraga ja teeb samal ajal kuuldu põhjal samu järeldusi. Kõige suurem erinevus seis­ neb selles, et sisuliini edastamine on kasutatav igas kontekstis. Õige sisuliin aitab teil nii äri- kui eraelus publiku tähelepanu köita ja tagada nende täieliku toetuse teie otsustele ja ette­panekutele.

Tule osale!

Tule ja lihvi enda sisuliini edastamise (storylining) oskusi 13. novembril Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).

Lisainfo ja registreerimine: www.koda.ee/et/sundmused/kuidas-oma-sonumeid-edastada

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

29

PERSONAL

PERSONALIJUHTIMINE PÕHJUSTAB PEAVALU?

Inimesed on vara, mis ei ole küll bilansis üleval, aga on sageli üks suurimaid väärtusi. Paraku vahel kiputakse seda unustama.

HANNA JÕGI, PersonaliDisain OÜ tegevjuht

P

raegune olukord tööjõu­ turul on justkui wake-up call tööandjatele, eriti just tööstus- ja kaubandusette­ võtetele. Kui ei ole inimest, siis ei ole ka tulemust. See paneb järjest rohkem ja rohkem ettevõtteid mõtlema personalijuhtimise vajalikku­ se ja võimaluste peale.

Väga sageli kuulen juhtidelt sellist mõtet, et personalijuhtimine on kui peavalu. Mis seda peavalu siis ikkagi tekitab?

Peavalu nr 1 – kuidas leida inimesi?

Erinevate ettevõtjatega rääkides on selgelt neid, kes ühe suurima mure­

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

na kurdavad, et inimesi ei ole kuskilt saada. Ja teised, kes kui just mitte ei kehita selle peale õlgu, siis vähemasti nii suurt probleemi selles ei näe. Kui korraks nende erinevustesse süve­ neda, siis on näha, et esimest tüüpi ettevõtja pole eriti investeerinud aega ja energiat enda kui tööandja väärtus­ pakkumisse ning teine on.

Praegune töökäte puudus on loonud olukorra, kus tööjõuturul ei ole valijaks mitte tööandja, vaid töövõtja. Ehk et et­ tevõtete jaoks on värbamisest saanud turundus ja töövestlustest müügitöö, et leida enda meeskonda väärt inimesi.

Aga kui sul ei ole head toodet, mida turundada, siis ei taha seda keegi osta.

See paneb surve personaliinimestele mõelda väljaspool kasti ning leida nippe, kuidas teistest tööandjatest erineda.

Samas ükskõik kui head tööd per­ sonaliinimesed värbamisel ka ei teeks või kui kõvasti „võimleks”, kui koti põhjas on auk, voolavad teisest otsast inimesed välja. Sellisel juhul on ka kõige nutikamad värbamisturunduse lahendused kulu, mitte investeering.

Eriti kõvasti paneb pea valutama see, kui lahkuvad nö raudvara hulka kuulu­ vad inimesed.

Peavalu nr 2 – Kuidas teha selgeks personalijuhtimise olulisus?

Minu isiklik suurim mure on see, et ettevõtetes kohati ei saada ikka veel aru, kui tähtis personalijuhtimine organisatsiooni edu seisukohalt on.

Liiga sageli puutume ikka veel kokku sellega, et personalijuhtimine toimub eelkõige tagajärgede likvideerimise mitte „tuleohtlike” olukordade enne­ tamisega. Ehk sisuliselt mõeldakse personalijuhtimisele ainult lühikeses plaanis ja visioon ning strateegia sinna jõudmiseks on ähmane või lausa olematu.

Praeguses tööjõuturu seisus on selgelt näha, et need ettevõtted, kes tegelevad personalijuhtimisega vaid minimaalselt vajalikul määral ehk administratiivse poole pealt on asjad korras, siis nendel on raske inimesi leida, hoida ja motiveerida. Üheks sagedaseks probleemiks on, et personalijuhtimist ei peeta sama tähtsaks osaks nagu on finantsjuhti­ mine või müük või tootmise juhtimine.

Ehk et personalijuht ei ole kui võrdne partner teiste juhtide seas. See valesti suunatud fookus tuleneb minu hinnan­ gul kas siis teadmatusest, et millest see personalijuhtimine üldse koosneb või suhtumisest ja iganenud organisat­ sioonikultuurist, mis ei pea inimeste hoidmist piisavalt tähtsaks.

Mida aeg edasi, seda paremaks asjad lähevad. Samas tasuks paljudel ettevõtetel pea liiva alt kiiremini välja võtta ja asuda personalijuhtimist tead­ likult ja strateegiliselt juhtima.

Tule kuula Hanna Jõgi 5. detsembril Tartus Erinevate Tubade Klubis (Kastani 42) toimuval seminaril „Personalitöö valukohad: töötajate rahulolu ja organisatsioonikultuur“.

Lisainfo ja registreerimine: www.koda.ee/et/sundmused/personalitoo-valukohad-tootajate-rahuloluja-organisatsioonikultuur

RAHVUSVAHELISE MÜÜGIMOOTORI LOOMINE B2B TURUL Koolitusel saad teada, kuidas rahvusvahelisel B2B turul kasvada. Lisaks tutvustatakse Digital Sales Engine kontseptsiooni – meetodit luua alati sisselülitatud kontaktiloomise- ja hoidmise müügiprotsess oma organisatsioonis.

TOIMUMISE AEG 21. november kell 9.30–11.30 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) OSALEMISTASU 25 € + km liikmele, 50 € + km mitteliikmele

Rolands Ozolins on rahvusvaheline

äriarendaja, endine Microsofti juhtivtöötaja, kellel on 20-aastane rahvus­vahelise müügi- ja äriarenduse ning B2B turunduse kogemus.

Rolandsil on tõeline ettevõtja hing – juba 19-aastaselt müüs ta oma esimese suure turu-uuringu projekti Microsoft Balticule. Hiljem liitus ta Microsoftiga, et juhtida suurte ärikontode arendamist. Pärast seda juhtis ta Microsofti regionaalset müügikanalit ja hariduspoolt Baltikumis.

2016. aastal asutas Rolands Octopus ISR Systemsi.

Andrejs Juscenko on turule

sisenemise strateeg ja digitaalse müügi arendaja, kellel on üle 20-aastane kogemus toodete turundamise, äriarenduse ja ettevõtete vahelise müügi alal.

Andrejs on olnud erinevatel juhtivatel kohtadel tuntud tehnoloogiaettevõtetes nagu Micro­soft, Nokia ja Lattelecom. Andrejsil on nii tehniline kui ka majandusharidus, mistõttu suudab ta muuta tehnoloogilised võimekused kiirelt ärivõimalusteks.

LISAINFO Liisi Kirschenberg liisi.kirschenberg@koda.ee +372 604 0093

KODA KUTSUB OSALEMA

Firmade ülevõtmine que vadis?

Mitu idufirmat oskad Sa nimetada, kes on saanud sellel aastal märkimisväärse investeeringu? Aga mitu lähimineviku ülevõtmist või ühinemist? Aga ettevõtte müümist?

Rootsi näide: tugistruktuur ettevõtte müügi protsessi lihtsustamiseks PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

T

ööjõupuudus on paljude ettevõtete jaoks probleem ja ei leidu enam ettevõtet, kes ei vaja oma tiimi IT-ekspertii­ si või kes ei telli IT-teenuseid väljastpoolt. Kuna IKT talente on Eestist väga raske leida, peavad ettevõtjad tege­ ma suuri pingutusi, et selliseid inimesi välismaalt siia meelitada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt algatatud IKT Arenguprogramm näeb selleks ette eraldi vahendid. Üks neist on välisvärbamise toetus, mida nüüd EAS ettevõtjatele jagab.

Kui kahele esimesele ülalmainitud küsimusele on vastused kiired tulema, siis viimasega on paraku keerulisem.

Vastus oleks kindlasti teistsugune, kui meil oleks üks kindel organisatsioon, kes ettevõtteid sellel teemal nõustab.

Projekti rahastab Interreg Baltic Sea Region programm.

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

Kui meil oleks tugiüksus, mis toetaks ettevõtteid just müügi ja ühinemiste juures, oleksime rohkem kursis selliste juhtumitega. Heaks näiteks on erine­ vate idufimade müügid ja ühinemised.

Traditsiooniliselt on suuremahulistes­ se ülevõtmistesse kaasatud rahvus­ vahelise kogemusega konsultatsioo­ niettevõtted, mis tihtipeale väike- ja keskmise suurusega ettevõtetega üldse ei tegele. Start-up´de puhul on aga riigid näinud vaeva luues iduettevõtele ökosüsteeme, kus saavad potentsiaal­ sed investorid ja ettevõtted kohtuda.

Rootsis loodud üksus, mis ettevõtete müügiprotsessi nõustab, on teinud pealtnäha head tööd, sest omanikke vahetanud väike- ja keskmise suuruse­ ga ettevõtteid on väga palju.

INBETS projekt aitab

Kuhu pöördub aga Eesti ettevõtja, kui tekib soov ja/või vajadus oma ettevõte müüa? Ta ei saa abi ei EASist, maa­ kondlikest arenduskeskusest, Startup

Estoniast ega ka kaubanduskojast.

See, kuidas saaks äride ülevõt­ mist ja müüki Läänemere regioonis lihtsustada ning toestada, ongi INBETS projekti fookuses. Ettevõtlu­ se tugiorganisatsioonidel nähakse projekti raames rolli, mis võimaldab neil ettevõtteid nõustada ja abistada.

Seega, kui oled ettevõtja, kes hetkel kaalub ettevõtte müümist, anna endast märku!

INBETS projekt sai teoks tänu COMBESTE rahastusele Euroopa Liidult. Projekti juhtivpartner on Baltic Sea Academy ja Eesti Kau­ bandus-Tööstuskoda on üks projekti partneritest. Hoia end projekti käigu­ ga kursis: www.inbets.eu.

Soovid olla kursis projekti edasiste arengutega?

Võta ühendust: piret@koda.ee

KASULIKKU

Kaubanduskoda osaleb üleeuroopalises projektis EU-GIVE, kus just taolisi uusi jagamismajanduse mudeleid otsitakse ja toetatakse. Projekti järgmise tegevusena toimub 31. oktoobril fookusgrupp, mille eesmärgiks on kindlaks määrata jagamismajanduse barjäärid.

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

GoWorkaBit-

JAGAMISMAJANDUSE ETTEVÕTE?

GoWorkaBit sai alguse ideest viia kokku inimeste ja ettevõtete vajadused. Antud vajadustel oli konkreetne algpõhjus – tööjõupuudus.

O

Tööandja valib, kellega töötada soovib.

Väljavalitud töötajad moodustavad grupi, kes saavad vastavalt tööandja poolt ette antud ajale tööle asuda.

hh

Vastuseks on taaskord digitaliseeri­ mine ja automatiseerimine. Justni­ melt, värbamis- ja juhtimisprotsessi automatiseerimine lühiajalise tööjõu

Tööandja sisestab tööampsu ning süsteem viib ettevõtte potentsiaalsete töötajatega paari tunni jooksul kokku.

hh

Kuidas nad seda teevad?

jaoks. Süsteem toimib lihtsamalt, kui esmapilgul võiks eeldada:

hh

lgu siis tegu lühiajalise töötajate puudumisega või pikaajaliselt vakantsete kohtadega, kuhjunud tööd ootasid tegemist ja kliendid teenindamist mitmetes ettevõtetes.

Teisel pool olid ja on aga inimesed, kel soov ja tahe töötada, kuid puudub võimalus seda teha 8 tundi päevas, viis korda nädalas. Nii ongi GoWorkaBit’il ambitsioonikas visioon – muuta tra­ditsioonilist värbamistööstust lühi­ ajaliste tööde osas.

Platvorm hoiab valitud töögrupi aktiivsena ning vajadusel saab inimesi lisaks värvata.

Milles seisneb kasu?

Tööampsajate ehk lühiajaliste tööde tegijate silmis on tähtis eelkõige see, et nad saavad töötada endale sobival ajal ja kohas. Mõni kasutaja on välja toonud, et neid paelub võimalus proovi­ da erinevaid töid. Tööandjad hindavad aga valmislahendust, mis on lihtne ja loogiline.

Kuid kui mõelda jagamismajanduse vaatenurgast, siis ilmselgelt ei positsio­ neeri GoWorkaBit end selle valdkonna ettevõttena. Küll aga täpsemal hinda­ misel selgub, et just nii ongi – osapoo­ led jagavad oma ressursse ning sellega kaasneb ka sotsiaalne mõju. Tegelikult on ju vahva, kui näiteks tudeng oma elamiskulud tööampsudega katab või pensionär pensionile lisa teenib.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

33

KODA KUTSUB OSALEMA

KODA KUTSUB OSALEMA KONTAKTREISID 14. november 2018

Ettevõtete kontaktreis Peterburi Peterburi, Venemaa Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950

SIHTTURG 18. oktoober Jaapani ärikultuuri töötuba 2018 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn

Info: Merit Fimberg-Espuch,

merit@koda.ee, 604 0078 18. oktoober Balkani foorum 2018 Meriton Conference & Spa hotell,

Toompuiestee 27/Paldiski mnt 24, Tallinn

Info: Jana Silaškova,

jana@koda.ee, 604 0083

PERSONAL 23. oktoober Muudatused uues töötervishoiu ja 2018 tööohutuse seaduses alates 01.01.2019

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Info: Kati Krass,

kati@koda.ee, 443 0989 01. november Muudatused uues töötervishoiu ja 2018 tööohutuse seaduses

alates 01.01.2019 (Pärnus) Strandi konverentsikeskus,

Tammsaare pst 35, Pärnu Info: Kati Krass,

kati@koda.ee, 443 0989 05. detsember Personalitöö valukohad: töötajate 2018 rahulolu ja organisatsioonikultuur Erinevate Tubade Klubi, Kastani 42, Tartu Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

FINANTSKOOLITUSED 16. oktoober Finantskoolitus firma 2018 võtmeisikutele II

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Info: Toomas Hansson, Toomas.Hansson@koda.ee, 744 2196 31. oktoober Maksumuudatused 2019 ja 2018 probleemid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn

Info: Kati Krass, kati@koda.ee, 443 0989

MUUD SÜNDMUSED 15.–16. oktoober Nõukogu liikmete roll juhtimises 2018 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn

Info: Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092 13. november Kuidas oma sõnumeid edastada?

2018 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092 21. november Rahvusvahelise müügimootori 2018 loomine B2B turul Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Liisi Kirschenberg,

liisi.kirschenberg@koda.ee, 604 0093

MUUDATUSED UUES TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSES ALATES 01.01.2019 Seminaril saad teada, millised on 2019 rakenduva töötervishoiu ja töö­ ohutuse seaduse muudatused võrdluses hetkel kehtiva seadusega. Välja tuuakse uue seadusega saavutatavad tulemused ning ka puudujäägid.

Samuti räägime sotsiaalministeeriumi uutest ideedest ning kõigest, mis seadusega kaasneb.

Seminari läbiviijaks on Ille Nakurt-Murumaa, kes on töötanud mitmes suurettevõttes, näiteks Rakvere Lihakombinaat ja Põhja-Eesti Regionaal­haigla, juhina ja töökeskkonna pea­ spetsialistina. Ille on alates 2013. aastast Tondi­ hobu OÜ juhataja, töökeskkonna ja tööõiguse valdkonna koolitaja ja konsultant ning õigusnõustaja.

Toimumisaeg: 23. oktoobril 2018 kell 10.00–13.15, Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, (Toom-Kooli 17, Tallinn) Osalustasu: Kaubanduskoja liikmetele 55 € + km, mitteliikmetele 110 € + km.

Hinnas sisalduvad teabematerjalid ja kohvipaus.

Lisainfo: Kati Krass kati.krass@koda.ee +372 443 0989

MAKSUMUUDATUSED 2019 JA PROBLEEMID Seminaril tuleb arutamisele üle kümne erineva maksudega seotud küsi­ muse ning antakse ülevaade 2019. aasta tulevatest maksumuudatustest.

Räägitakse näiteks kinnisvara käibemaksu uuest käsitlusest, aga ka elu­ ruumi üürimise maksustamisest, kodukontoriga tekkivatest probleemidest ning uurime, mis on erikord ja millal on seda otstarbekas rakendada.

Maksukonsultant ja vannutatud audiitor Tõnis Jakob on audiitoräriühingu OÜ Marisett juhataja ja juhtiv maksukonsultant ning vandeaudiitor. Tõnisel on laialdane ko­ gemus nii Eesti siseses kui ka rahvusvaheli­ ses maksunõustamises ja maksude planee­ rimisel erinevate tehingute osas. Samuti on tal pikaajaline kogemus raamatupidamise ja maksustamise seminaridel esinemisel.

Toimumisaeg: 31. oktoobril 2018 kell 10.00–16.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, (Toom-Kooli 17, Tallinn) Osalustasu: Kaubanduskoja liikmetele 75 € + km, mitteliikmetele 150 € + km.

Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.

Lisainfo: Kati Krass kati.krass@koda.ee +372 443 0989

UUS LIIGE

DEMOOG TÕI NAHA KUI MATERJALI TAAS AU SISSE KAUR ORGUSAAR, kaubanduskoja kommunikatsiooni­ juht

Rohkem kui aasta moemaastikul nime teinud DeMoog sündis väga aktuaalsest prob­ leemist, kui õhtul välja minnes jäi puudu üks oluline detail, mis kogu outfit’i särama lööks. Tol õhtul oli i-le punkti panemiseks puudu kvaliteetsest nahast valmistatud lips, tõdevad täna Eesti meeste lipsu- ja aksessuaaribrändi DeMoog Design House asutajad Meelika Tammeveski ja Lauri-Kaarel Meri.

E DeMoog Design House asutajad Meelika Tammeveski ja Lauri-Kaarel Meri lastega.

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

lukaaslaste Meelika ja Lauri sõnul sündis DeMoog suuresti tänu kirele ja austusele naha kui mater­ jali vastu, mis mingil hetkel võttis toodete näol ka käegakatsutava kuju. Eesti Vabariigi 100 sünnipäe­ va pidustuste eel ning meeste moest inspireerituna tekkis mõte luua pidulikule ülikonnale juurde šikk pilku­ püüdev aksessuaar.

Täna ongi DeMoog tuntud kolme peamise toote poolest, milleks on kvaliteetsest nahast valmistatud kikilipsud, tõelise­ le reisisellile mõeldud püksirihmad ning maailmas täiesti eks­ klusiivne, tavalise lipsusõlme külge kinnituv ehe Nu Windsor. „Nu Windsor on DeMoogi tõeline kroonijuveel, mis kogus juba meie tegutsemise alguses väga kiiresti populaarsust.

Saime kandjatelt palju tagasisidet, et tegemist on tõelise ice-breaker detailiga, mis kutsus võõraid inimesi ligi nendest vestlust alustama. Nu Windsor aitab eristuda, meelde jääda ning pakub ka kandjale lisaväärtust, muutes paljukantud lipsu justkui uueks,“ kirjeldab Meelika.

Kvaliteetsete materjalide otsingul jõudis Meelika Eestis valmistatud kalanahani, mis inspireeris teda ka uute toodete disainimisel. Loomuliku jätkuna lisandusid tootevalikusse ka teised aksessuaarid, mille tulemusel valmivad DeMoogil 100% käsitööna ka taskukaardid ning üsna peagi soliidsed ja mugavad reisikotid.

UUED LIIKMED Meelika sõnul poleks nende ettevõte sündinud ilma nende kahe lapseta, kellest on inspireeritud ka ettevõtte nimi DeMoog. Pereväärtusi kannab endas edasi ka kvaliteetne nahk, mis ühtlasi vananeb koos meiega, kandes kaasas oma lugu. „Hästi hooldatud nahk kestab sisuliselt igavesti, nii ka lipsumood. Iga DeMoogi toote puhul pakume ostjale võimalust pressida sisse oma initsiaalid või mõni muu oluline sõnum, mis muudab ostetud toote justkui perekonna reliikviaks, kandes edasi ehedaid härrasme­ helikke väärtusi ja seda põlvest põlve. Naised päran­ davad oma tütardele ehteid, pulmakleiti, sööginõusid, ent meesliini pidi kohtab sama traditsiooni haruharva,“ räägib Lauri-Kaarel.

Personaalse sõnumiga kaunistatud ja Eestis käsitööna valminud disainiaksessuaar on ka suurepä­ rane ärikingi idee, mida DeMoog pakub nii väike- kui ka suur­ettevõtetele. „Eritellimuste nõudlus kipubki kasvama sügise hakul, mil alustatakse jõulukingituste tellimisega. Oleme väga tänulikud, et üha rohkem Eesti ettevõtteid on oma klientide kingitusi valimas kodu­ maiste brändide seast,“ räägib Meelika.

DeMoogi tooteid leiate kodulehelt www.demoog.ee, Tallinna ja Tartu Kaubamajast, Eesti disaini esitlus- ja ostukeskkonnast Tallinn Design House, Tartu Disai­ nimajast ning KUMU ja ERMi poodidest. Eritellimuste osas pöörduda info@demoog.ee.

HARJUMAA BE MORE SUPERFOODS OÜ www.bemore.ee

Supertoidupulbrite tootmine ja müümine.

CALLISTO GROUP OÜ www.callisto.ee

STARTOUR OÜ www.startour.ee

Reisibüroode tegevus.

Täiustatud funktsionaalsuse ja krüpteeritud sidekanaliga träkkerite valmistamine.

CARGOLINK OÜ www.cargolink.ee

Vedude ekspedeerimine. Eesti mahetootjate aitamine Aasia turule.

CLOUD.EE OÜ www.cloud.ee

TEHNOKESKUS OÜ www.torupainutus.ee

Mehaaniline metallitöötlus, metallkonstruktsioonide valmistamine.

Infosüsteemide töös hoidmine ja infrastruktuuri arendamine, sh pilveteenuse osutamine.

TM DEVELOPMENT OÜ www.tmd.ee

DKM BROTHERS OÜ www.dkmbrothers.com

TRENDMASTER OÜ www.trendmaster.ee

Veoste ekspedeerimine.

EUROBRA OÜ

Tekstiili eksport Venemaale.

Naiste korsettaluspesu tootmine ja hulgimüük.

HAAGE JOOGID OÜ www.haage.ee

Mineraalvee ja muu villitud vee tootmine.

HANSA DIESEL OÜ www.hansadiesel.com

Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük.

INMACO ENGINEERING OÜ www.inmaco-ee.com Muude metallkonstrukt­ sioonide ja nende osade tootmine.

MARMATEL TRADING OÜ www.marmatel.ee

Paberi, kirjatarvete, raamatute ja ajakirjandusväljaannete hulgimüük.

Batwing kikilipsud.

Valgustite jae- ja hulgimüük.

STELFF NORDIC OÜ www.stelff.com

Suhtekorraldus ja teabevahetus.

Eesti kalanahast Nu Windsor lipsusõlme aksessuaar Ruby Red.

RINALDO LIGHTING OÜ www.rinaldo.ee

ORKOS ESTONIA OÜ www.orkos.ee

Programmeerimine.

Elamute ja mitteeluruumide ehitus, sh isolatsioonitööd, katusetööd.

IDA-VIRUMAA METTRO TEHNIKA OÜ www.mettro.ee Kaubavedu maanteel.

SILVER DREAM OÜ

Reisibüroode tegevus.

SAAREMAA MANE OÜ

Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine.

SAARTE INVESTEERING OÜ www.saarteinvesteering.eu

Investeerimisfirma, mis tegeleb kinnisvaraarendusega, pakub juhtimisteenuseid ja majanduskonsultatsioone.

TARTUMAA USL INVEST OÜ

Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine.

Sekundaarplastide tootmine.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

37

JUUBILARID

30

RAKE AS liige alates 2003

25

AGROSILVA AS liige alates 1998 ANTAL OÜ liige alates 2000 ATOY AUTOMOTIVE ESTONIA OÜ liige alates 2006 BENITO PUIT AS liige alates 1996 COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE liige alates 2002 DELOITTE ADVISORY AS liige alates 2017 EESTI LINDSAW AS liige alates 2002 IMPEL OÜ liige alates 1999 KATANTER OÜ liige alates 2010 L-KOMPANII OÜ liige alates 2011 MEGAMEEDIA GRUPP OÜ liige alates 2016 MIVAR-VIVA AS liige alates 1996 MYSTERY GROUP OÜ liige alates 2006 PAIDE EG OÜ liige alates 1996 PVMP-ELEKTIKA OÜ liige alates 2002 RANDESKO AS liige alates 1993 STEN & CO OÜ liige alates 2005 VIKING MOTORS AS liige alates 1997

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 10 / 2018

PALJU ÕNNE! 15

APCHEMICALS OÜ liige alates 2014 B4B OÜ liige alates 2012 EPC FINANCE OÜ liige alates 2009 FATVAL OÜ liige alates 2013 KEKKILÄ EESTI OÜ liige alates 2012 MAINSTEN OÜ liige alates 2004 ORIENTAL HOUSE OÜ liige alates 2003 RUUT EHITUSE OÜ liige alates 2007 SENTIO OÜ liige alates 2009 SKP MEDIA OÜ liige alates 2015

20

HAART EHITUS OÜ liige alates 2013 J.S. INSENERIBÜROO OÜ liige alates 2007 PENTE TARKVARA OÜ liige alates 2000 PUHASTUSEKSPERT OÜ liige alates 2016 WETT EESTI OÜ liige alates 2011

10

BALTIC MARINE SERVICES TALLINN OÜ liige alates 2015 EESTI ARHITEKTUURIKESKUS MTÜ liige alates 2012 EESTI PUITMAJA EHITUS OÜ liige alates 2017 HYDROLINE OÜ liige alates 2013 KALEV LUIK liige alates 2008 LINUS MEDICAL OÜ liige alates 2011 LOODUSVÄGI OÜ liige alates 2012 MENU MEEDIA OÜ liige alates 2015 SPACE PRODUCTIONS OÜ liige alates 2011 TM DEVELOPMENT OÜ liige alates 2018

5

AMOOR OÜ liige alates 2017 BALTI METSAMAJAND OÜ liige alates 2018 DANA INTERNATIONAL OÜ liige alates 2014 HUUM OÜ liige alates 2014 IGUS OÜ liige alates 2018 KOPEIKA OÜ liige alates 2014 PLUSS ID OÜ liige alates 2015 ROXTRADE OÜ liige alates 2017 SQUALIO ESTONIA OÜ liige alates 2017 SUPERMOON OÜ liige alates 2016

EKSTREEMSELT MADALAD HINNAD. AINULT JEEP® LAOAUTODEL. AINULT SILBERAUTOS.

Vaata lähemalt: jeep.ee/kampaaniad Grand Cherokee: CO2-emissioon 184 g/km, keskmine kütusekulu 7,0 l/100 km • Compass: CO2-emissioon 138-160 g/km, keskmine kütusekulu 5,2-6,9 l/100 km • Renegade: CO2 emissioon 118-137 g/km, keskmine kütusekulu 4,5-5,9 l/100 km

Jeep® ametlikud esindused: Silberauto Eesti AS • TALLINN, Peterburi tee 50a tel 605 6950 • TARTU, Ringtee 61 • PÄRNU, Riia mnt. 231a tel 445 1990 • JÕHVI, Jaama 42a tel 611 9733 • KURESSAARE, Tallinna 82b tel 453 1428 • VILJANDI, Pargi 3b tel 435 4911 • RAKVERE, Haljala tee 1 tel 660 0152 • Jeep® peaesindus Eestis – AS Silberauto • www.jeep.ee • Jeep® on FCA US LLC registreeritud kaubamärk

IDEE SINULT MÖÖBEL MEILT

Hästi planeeritud ja mugav töökeskkond muudab töö tegemise veelgi meeldivamaks.

Tööruumid peegeldavad ettevõtte iseloomu - mis on meie eesmärk ja kuhu soovime jõuda. Avasta erinevaid läbimõeldud sisustuslahendusi ning üle 15 000 erineva toote kontorisse, kooli, lattu ja tööstusele ajtooted.ee.

6000 270

ajtooted.ee