Teataja september 2018

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 SEPTEMBER 2018

lk 8

VALMIMISEL ON UUS ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI SEADUSE EELNÕU lk 10

PAINDLIKUD TÖÖSUHTED OLEKSID KASULIKUD NII TÖÖTAJALE KUI KA TÖÖANDJALE lk 24

INBETS BSR – TOEKS ETTEVÕTETE PÕLVKONNAVAHETUSEL

Ärihooaeg ON AVATUD!

UUED LIIKMED

Sisukord 4 Toomas Lumani kõne ärihooaja avamisel 7 Uudised 8 Valmimisel on uus ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni seaduse eelnõu 10 Paindlikud töösuhted oleksid kasulikud

nii töötajale kui ka tööandjale 12 Vaade alanud ärihooajale 16 Mida võib oodata Brüsselilt uuel ärihooajal?

18 Oskus hallata ohtlikke aineid

töökeskkonnas hoiab töötajate tervist 19 Riigihanked 20 Messid 22 Koostööpakkumised 24 INBETS BSR – toeks ettevõtete põlvkonnavahetusel 26 EU-GIVE – projekt, mis loob võimalused

jagamismajanduse ettevõtete kasvuks 28 Kuidas teha nii, et suurepärase

matemaatika ja kirjaoskusega noored ei

feiliks päriselus?

29 Tervise Arengu Instituut värbas

„Septembris ei joo“ aktsioonis

osalejatele personaaltreeneri 31 Keeleõppereis keelekeskkonda – ainuke

võimalus võõrkeel tõeliselt omandada 32 Mida teha välisvärbamiseks mõeldud toetusega?

33 Kuidas olla Eesti atraktiivsem tööandja

2018. aastal?

34 Kuidas valida ja värvata lojaalseid ja

rahulolevaid töötajaid?

HARJUMAA

SÜDAMIK OÜ www.sudamik.com

AFINA TOUR OÜ www.afinatour.ee

Hotellide, reisikorraldajate ja kindlustusfirmade teenuste vahendamine.

Aafrika tootjate toorainete vahendamine, kvaliteet­­toodete tootmine ja turustamine.

CHAMPCHAMBER OÜ www.champchamber.com

TICKETS ESTONIA OÜ www.tickets.ee

Alkoholi maaletoomine ja hulgimüük. Erinevate koolituste ja teemaürituste korraldamine.

Giidide, piletiagentuuride ja turismipunktide tegevus.

ECKERÖ LINE AB OY EESTI FILIAAL www.eckeroline.ee

IDA-VIRUMAA

ELKE MÖÖBEL OÜ www.elkemoobel.ee

Transport, logistika ja kaubaterminalid.

Laevapiletite müük ja turundus.

Kontorimööbli hulgimüük.

GELIODOR GRUPP OÜ geliodor.eu

Raudteemasinate ja -seadmete müük.

Trüki järeltöötlusseadmete ja -tarvikute müük.

JERASOL OÜ www.terrassikaubamaja.ee

Põhjamaiste terrassilahenduste disainimine, tootmine ja paigaldamine.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Esindab elektriseadmete tootjaid ja HENSELit Eestis.

Põrandate tootmine ja müük.

ID LAM OÜ www.idlam.ee

KAANEFOTO Sven Tupits

SEJLER OÜ

4EST FLOORS OÜ www.4estfloors.com

KARLA PUIT OÜ

Puidu saagimine ja hööveldus.

EUROCHEM TERMINAL SILLAMÄE AS www.eurochem.ee

SAAREMAA BALTRING REISIBÜROO OÜ www.baltring.ee Reisikorraldajate tegevus.

TARTUMAA TARTU TEADUSPARK SA www.teaduspark.ee Tartu teaduspotentsiaali rakendamine teadus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse edendamiseks.

TOOTMISDETAIL OÜ www.tootmisdetail.ee

REISIDIILID OÜ www.reisidiilid.ee

Tootmis- ja ehitusettevõtetele orienteeritud tööstuslike materjalide ja valmistoodete tarnija.

ROWAN ENGINEERING OÜ

SINGLETON GROUP OÜ www.singleton.ee

Reisikorraldajate tegevus.

Mehaanikainseneri teenus tootearenduse valdkonnas.

Programmeerimine.

TEATAJA TOIMETUS Kadi Vellner Tel: 604 0094 E-post: kadi.vellner@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

3

JUHTKIRI

Ärihooaja avakõne

H

ead kaubanduskoja liikmed! Kaubanduskojal on olnud alati kaks peamist eesmärki: pakkuda oma liikmetele tuge ning aidata aktiivse tegevusega kaasa ettevõtluskeskkonna parendamisele, pakkudes lahendusi, mis aitaksid ettevõtjal rohkem ja vabamalt tegutseda ning sekkudes seal, kus näeme, et ametnike või poliitikute sammud võivad viia ettevõtluse jaoks negatiivsete tagajärgedeni. Kahetsusväärselt oleme olnud viimasel ajal sunnitud tõdema, et ka mõned eraõiguslikud organisatsioonid, kes peaksid idee poolest ettevõtjatega sarnaseid väärtuseid jagama ning ettevõtjatele ja investoritele teenuseid pakkuma, on asunud intensiivselt ravima probleeme, mille olemasolu pole nad vaevunud isegi mitte defineerima, rääkimata sellest, et uurida, kas probleem üldse eksisteerib. Pean selliseid

Meie peamiseks vahendiks oma eesmärkide saavutamisel on argumenteeritud dialoog.

algatusi eriti kahetsusväärseteks. Kõik see nõuab nii kaubanduskojalt kui ka ettevõtjailt tervikuna järjepidevat panustamist vaba ettevõtluse toetamisse ja vastu seismist üha tugevamale reguleerimise ihale, sõltumata selle allikast.

Ettevõtjate üldhuvide kaitsmisel on demokraatlikus õigusriigis meie peamiseks vahendiks oma eesmärkide saavutamisel argumenteeritud dialoog ning läbipaistva ja võimalikult tõenduspõhise otsustusprotsessi järjepidev nõudmine. Kuna algava ärihooaja sisse jäävad taaskord ka 2019. aasta märtsis toimuvad riigikogu valimised ning kahtlemata eelneb sellele taas suuremat sorti poliitiline propaganda, siis soovitan ka kõikidel ettevõtjatel enda poolt hääletama kutsuvatelt poliitikutelt küsida, millele tuginevad nende lubadused ja millised on katteallikad.

Kontrollküsimusteks, et hinnata, kas isik ettevõtlusest üldse midagi teab, sobivad ka küsimused, kui palju on Eestis aktiivselt tegutsevaid ettevõtteid ning kui palju on neist suurettevõtted.

Oleme täheldanud, et enamasti valmistavad need numbrid ühelt poolt raskust ja teiselt poolt üllatust. Seepärast saab sellel arutelul olema kindlasti ka omamoodi hariv sisu. Nimelt tuleb paljudele üllatusena, et aktiivselt tegutsevaid ettevõtteid on meil kõigest ca 60 tuhat ning suurettevõtteid nende seas vaid

Peaesineja Ines jagas kõigile soovijatele autogramme Fotod Erlend Štaub

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

ligemale 180 ning et keskmine ettevõte on siiski jätkuvalt mikroettevõte.

Argumenteeritud dialoogist rääkides on meil hea meel olla partneriks Eesti Teadusagentuuri algatusele „Kust sa tead?”, mis soovitabki algaval aktiivsel poliithooajal poliitikutelt küsida, millele nende värvikad väited tuginevad. Ei ole olemas õiget või valet poliitikat, on ettevõtjasõbralikumad ja ettevõtjavaenulikumad poliitikad ning on olemas läbimõeldud ja läbimõtlemata otsused.

Viimased sünnivadki tavaliselt siis kui nende tegemisel eiratakse elementaarseid teadmistepõhiseid otsustusprotsessi põhimõtteid ning järgitakse põikpäiselt vaid omaenese kinnisideid.

Olgem ettevõtjatena nõudlikud, olgem selles eeskujuks, sest eeskuju teatavasti nakatab teisigi.

Ja lõpetuseks tahaksin rõhutada veel vaid ühte märksõna, mida kaubanduskoja poolt ka varasemalt, kuid kindlasti ka edaspidi üha tähtsamaks peame. See on efektiivsus. Ettevõtjatena teame selle sõna tähendust kõik.

Varem või hiljem on igas ettevõttes vajalik tegeleda protsesside efektiivsemaks muutmisega. Ja seda ka ettevõtjad teevad. Riigivalitsemises on siiski veel teisiti. Võib ilmselt öelda, et arusaam sellest, mis on efektiivsus, ei ole päris selge. Kui haiglas ei ole kirurgi või politseis inimest, kes kuritegu uuriks või tänaval korda tagaks, siis see ei ole efektiivsus. See on ressursside

JUHTKIRI

Nordica ja Estraveli reisi Kopenhaagenisse võitis Leili Viitong ettevõttest ROI OÜ

Pildil kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman, PricewaterhouseCoopers ASi juhtivpartner Ago Vilu ja kaubanduskoja peadirektor Mait Palts

NUKU teatri etteaste "Aga mina julgen..."

Citadele korraldas lastele mulli-show ning tegi neile ka näomaalinguid.

puudumise või vale planeerimise tagajärg. Efektiivsusega on probleeme aga seal, kus käivad lõputud menetlemised, pidev õigusloome ja kodifitseerimine või pealinna külje alla maksuraha eest üürimajade ehitamine. Samal ajal võime lugeda uudiseid, kuidas riigil on lähiaastatel puudu kümneid miljoneid, et hoida töökorras elutähtsaid infosüsteeme või et politseinikke ja päästjaid ei olegi, sest neile ei ole maksta konkurentsivõimelist töötasu, või kui palju vajaks kaasaegne riigikaitse tegelikult vahendeid. Et avalikke teenuseid, nagu meditsiin, haridus, sisejulgeolek, riigikaitse, oleks võimalik ka tulevikus efektiivselt osutada, on vältimatu, et efektiivsed peavad olema vastavad protsessid, kuid samavõrd vältimatu on seegi, et need valdkonnad vajavad jätkuvalt piisavat ja mõnelgi juhul tänasega võrreldes suuremat rahastust.

Seda ei saa ega tohi võtta aga maksukoormuse kasvatamise arvelt, vaid see lisaressurss saab tekkida ainult läbi riigiaparaadi läbivalt efektiivsemaks muutmise ning kehtestatud maksude parema kokkukogumise teel. Samuti on mõistlikul ja inimeste käitumist ning ettevõtjate prognoose arvestaval aktsiisipoliitikal siin kindel roll. Ka kõikvõimalikud toetus- ja abisüsteemid, mis toetavad õpitud abituse tekkimist ning moonutavad konkurentsi, tuleb väga kriitiliselt üle vaadata ja ümber­ jagamist vähendada. See nõuab para-

25. augustil avasime Eesti Ajaloo­muuseumis uue ärihooaja. Sellel aastal oli rohkesti tegevusi lastele ning suurepärane võimalus tutvuda Eesti ajalooga, seda seoses Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga. Lisaks sai külastada ka Filmimuuseumi ja tutvuda Eesti levimuusikaga läbi aastate.

Täname oma koostööpartnereid: Silberauto, Tradehouse, Nordica, Stillabunt, Estravel, Dermosil, Taktikalise Laskmise Keskus, Photobooth Estonia, NUKU, Balbiino, Eesti Olümpiakomitee, Citadele Pank, A. Le Coq, Tööinspektsioon, Salvest, DeMoog, 7Kohvipoissi, Eesti Massaaži- ja Teraapiakool ning Eesti Ajaloomuuseum.

tamatult valdkondadeülese laia pildi nägemist, sest enam ei piisa konkreetsele kooli- või politseijuhile nõudlikult otsa vaatamisest ja lisavahendite leidmiseks sisemiste ressursside otsimise soovitamisest. Ühel hetkel need lihtsalt ammenduvad. Lisaraha saab tulla üksnes laiema pildi nägemisest, vastutustundlikust riigi majandamisest ja lihtsast ning stabiilsest maksupoliitikast ja kogu süsteemi efektiivsemaks muutmisest.

Sellega lõpetaksin. Soovin kõikidele kaubanduskoja liikmetele ja koostööpartneritele edu ning õnnestumisi ja kuulutan kaubanduskoja järjekordse ärihooaja avatuks!

Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani kõne kaubanduskoja ärihooaja avamisel 25. augustil 2018.

Olümpiavõitja ja Spordinädal 2018 patroon Gerd Kanter

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

5

avatud ettevõtete päev 2. oktoobril avavad paljud Eesti ettevõtted ukse oma telgitagustesse.

Tule sinna, kuhu tavaliselt ei pääse. Kohtu põnevate inimeste, inspireerivate keskkondade ja uute teadmistega!

Tänavu 2. oktoobril toimub esimest korda üle-eestiline avatud ettevõtete päev.

See päev on osa ettevõtlusnädalast ja kutsume Teie ettevõtet sellest päevast osa võtma.

Löö kaasa ja näita Eesti inimestele, et ettevõtlikkus on suur panus ühiskonda, tekita huvi oma valdkonna vastu ja inspireeri teisi seda põnevat teed ette võtma!

See on hea võimalus, et avada uksed ja tutvustada oma ettevõtte sünnilugu, tänast töörütmi ja tulevikuplaane.

Avatud ettevõtete päeval osalemine ei ole midagi kaelamurdvat, kuid ilmtingimata põnev. Iga ettevõte saab ise otsustada, kui palju külalisi soovitakse vastu võtta ja kuidas on kõige parem oma tegemisi külalistele tutvustada.

Sõltuvalt ettevõtte iseloomust annab päev võimaluse töötajatel tunda uhkust oma töökoha üle, kaubelda toodetega või leida uusi koostööpartnereid ja kliente.

Avatud ettevõtete päeva projektijuht, eve-liis@ettevotlusnadal.ee

Registreeri ja loe rohkem infot: ettevotlusnadal.ee/avatud-ettevotted

UUDISED Koostanud: Kaubanduskoda

Tulemas on ettevõtluskonkursi auhinnagala Lõpusirgele on jõudmas Eesti suurim ettevõtluskonkurss „Eesti Parimad Ettevõtted 2018", mida korraldavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Sel aastal astub võistlustulle pea 400 Eesti ettevõtet. Konkurss kulmineerub 4. oktoobril piduliku auhinna­ galaga, kus kuulutatakse välja kolm edukamat konkurentsivõime edetabelis, aasta ettevõte ning noor ettevõtja. Mullu aasta ettevõtteks pärjatud Magnetic MRO tegevjuhi Risto Mäeotsa sõnul innustas neid ettevõtluskonkursil osalema soov suurendada oma tuntust Eestis ja seeläbi tõsta oma konkurentsivõimet tööturul.

Pöidlad pihku ja jääme ootama põnevaid uudiseid!

Aastaga on pensionifondide investeeringud Eestisse kahekordistunud Kojal on hea meel teatada, et pensionifondide varade Eestisse investeerimine on kasvanud alates 2017. aasta teisest kvartalist ning on nüüdseks ületanud 12 protsendi piiri.

Teises kvartalis investeerisid pensionifondid Eesti majandusse täiendavalt 74,4 miljonit eurot, millest 40 protsenti moodustasid Tallinna Sadama aktsiad. Alates 2017. aasta teisest kvartalist on toimunud pidev kasv ning viimase aastaga on investeeringute maht kahekordistunud. Kõige rohkem on selle aasta teise kvartali seisuga oma pensionifondide varadest Eesti majandusse investeerinud LHV, moodustades 63 protsenti kogu investeeringute mahust Eestisse. Kokku on investeeritud pensionifondide varadest Eesti majandusse üle 481 miljoni euro.

Töötasu kinnipidamisega seotud kulud peaksid jääma kohtutäituritele

Välismaalaste Eestis töötamise nõudeid muudetakse paindlikumaks Eestis viibivate välismaalaste liikumine tööturul muutub lihtsamaks ning tekib võimalus töötada lühiajaliselt mitme tööandja juures ja vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata. Lihtsustuvad ka töökohavahetuse reeglid sama tööandja juures tingimusel, et ametikohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded on samad, mis esialgsel ametikohal.

Koda aga ei poolda muutust, millega soovitakse anda kutsuja kohustused sellele ettevõttele, kes on Eestis ja kelle juurde isik tööle lähetatakse. Kuna Eesti ettevõtja on töö tellija, mitte välismaalaste tööandja, ei peaks Eesti ettevõtja vastutama välismaalaste seaduses sätestatud tingimuste täitmise eest.

Ettevõtetele valmistab muret tänane olukord, kus kohtutäiturilt saadud töötaja sissetuleku arestimise akti täitmisega kaasnevad ettevõttele täiendavad ülesanded ja kulud, mida ettevõttele ei hüvitata. Seoses sellega osutavad tööandjad sisuliselt täna kohtutäituritele tasuta võla sissenõudmise teenust.

Probleemi lahendamiseks saatis koda justiitsministeeriumile kaks ettepanekut, mis vähendavad või tasustavad ettevõtjale tekkivat lisatööd.

Esimesena tõime välja, et kohtutäitur peab tööandja nõudmisel hüvitama töötasu arestimise akti täitmisega kaasnevad kulud fikseeritud summa või teatud protsendi ulatuses kinnipeetud töötasust. Alternatiivina pakkusime lahenduse, kus kohtutäitur annab ettevõtjale teada arvelduskonto, kuhu tööandja kannab töötaja töötasu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

7

KAUBANDUSKODA

VALMIMISEL ON UUS

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

K

eskkonnaministeerium on koostanud uue ühisveevärgi ja -kanalisatsioo­ ni seaduse eelnõu, mis näeb ette mitmeid olulisi muudatusi paljude tööstusettevõtete jaoks. Järgnevalt on toodud ülevaade olulisematest muudatustest.

Ohtlike ainete nimekiri ja piirnormid tekitavad ebakindlust

Tööstusettevõtete jaoks on eelnõu üheks suuremaks murekohaks ohtlike ainete nimekiri ja ohtlike ainete piirmäärad. Eelnõu järgi kehtestab keskkonnaminister määrusega ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekirja. Hetkel ei ole aga tea-

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

da, milline saab ministri määrus olema ehk mitu ja millised ohtlikud ained nimekirja lisatakse. Tööstusettevõtete jaoks on oluline võimalikult varakult teada ohtlike ainete nimekirja. Seetõttu tegi koda ministeeriumile ettepaneku töötada välja ohtlike ainete nimekiri ja alles seejärel jätkata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu menetlemist.

Kui keskkonnaministril on õigus kehtestada ohtlike ainete nimekiri, siis igale kohalikule omavalitsusele antakse eelnõuga õigus kehtestada ohtlike ainete piirnormid ning piirnormi ületava reostuse tasu arvestamise kord. Jääb ebaselgeks, kas igal omavalitsusel on üldse pädevat inimest, kes oskab piirmääre paika panna. Tööstus­ ettevõtetele valmistab muret asjaolu, et kohalikud omavalitsused võivad teadlikult või teadmatusest kinnitada eeskirja, kus ohtlike ainete piirnormid on põhjendamatult ranged ja piirnormi ületava reostuse tasu on ebamõistlikult kõrge. Koda on varasemalt teinud mi-

KAUBANDUSKODA nisteeriumile ettepaneku, et keskkonnaminister võiks kehtestada ühtsed ohtlike ainete piirnormid üle Eesti, kuid seda ettepanekut ei ole kahjuks arvesse võetud.

Siiski on ministeerium vähemalt osaliselt võtnud arvesse koja ettepanekut. Nimelt on kohalike omavalitsuste omavoli vähendamiseks lisatud eelnõusse põhimõte, et reostusnäitajate ja ohtlike ainete piirnormide määramisel tuleb arvestada piirkonna reovee­puhasti suurust, võimsust, reoveepuhasti tüüpi, kasutatavat puhastustehnoloogiat, vooluhulkasid, reovee ühtlustusvõimalusi ning teisi tehnoloogilisi kriteeriume. See tähendab, et eelnõuga antakse omavalitsustele teatud suunised, kuidas peaks piirmäärasid paika panema.

Ohtlikest ainetest tuleb teavitada

Eelnõuga pannakse tööstusettevõttele, kes juhib ühiskanalisatsiooni ohtlikke aineid, kohustus esitada vee-ettevõttele kord aastas kirjalikult teave ohtlike ainete heidete koguste ja kontsentratsioonide kohta. Vee-ettevõtte nõudmisel tuleb seda teavet esitada ka sagedamini. Lisaks on tööstusettevõte kohustatud viivitamata teavitama vee-ettevõtet, kui ta võtab oma tegevusalas või tehnoloogias kasutusele uue ohtliku aine ja see võib sattuda ühiskanalisatsiooni.

Mis saab, kui reovesi ületab piirnorme?

Kui tööstusettevõtte poolt ärajuhitav reo- või sademevesi sisaldab üle lubatud piirnormi saasteaineid, sealhulgas ohtlikke aineid või muud reostusnäitajat (nt pH), siis tuleb eelnõu kohaselt tööstusettevõttel enne reo- ja sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutada eelpuhastust või tuleb kasutusele võtta muid meetmeid reo- ja sademevee nõuetele vastavaks viimiseks. Muudeks meetmeteks on nii tehnoloogilised uuendused kui ka tootmises mõne ohtliku aine asendamine keskkonnasõbralikuma ainega.

Kui ühiskanalisatsiooni juhitud reovõi sademevesi on ajutiselt nõuetele mittevastav, on vee-ettevõttel õigus võtta tarbijalt piirnormi ületava reostuse tasu ning nõuda kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatu alusel.

Kui ühiskanalisatsiooni juhitud reovõi sademevesi on püsivalt nõuetele mittevastav, siis on vee-ettevõttel

õigus võtta tarbijalt piirnormi ületava reostuse tasu ning täiendavalt lõpetada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine.

Hind ei tohi olla diskrimineeriv

Eelnõu kohaselt ei või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind olla eri tarbijate või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. See tähendab, et ei ole lubatud kehtestada erinevaid hindu selle alusel, kas tarbijaks on füüsiline või juriidiline isik. Teenuse tasud võivad eelnõu järgi erineda vaid erinevate tarbimismahtude ja kasutatavate teenuste korral. Eelkõige on sellisteks erilisteks tarbijagruppideks suured tööstusettevõtted, kelle ostetava teenuse mahud on kordades suuremad tavatarbija mahtudest.

Kui ühis­ kanalisatsiooni juhitud reovesi on püsivalt nõuetele mittevastav, siis on vee-ettevõttel õigus lõpetada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine.

ja kanalisatsioonile, mis on ette nähtud üksnes tööstus- või tootmisettevõtte vajadusteks.

Isegi kui pooled lähtuvad lepingu sõlmimisel uue seaduse sõnastusest, siis näeb uus seadus tööstusettevõtetele ette mitmeid erandeid. Näiteks erinevalt teistest tarbijatest ei ole tööstusettevõtetel kohustust liituda olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Lisaks on eelnõus kirjas, et vee-ettevõte võib tööstusettevõttele pakkuda teenust ka juhul, kui tööstus­ ettevõte juhib ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtliku aine sisaldus ületab kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud ohtlike ainete piirnormi. Sel juhul on vee-ettevõttel riisiko tagada reovee nõuetekohane puhastamine ja heitvee suublasse juhtimine keskkonnakaitseloas sätestatud tingimustel.

Uus seadus ei jõustu enne 2020. aastat

Seaduse jõustumine on kavandatud 2020. aasta 1. jaanuarile. Enne uue seaduse jõustumist tarbija ja vee-ettevõtte vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus uue seadusega. Lepingud tuleb viia kooskõlla uue seaduse nõuetega hiljemalt 2025. aasta lõpuks.

Uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõuga saab lähemalt tutvuda koja kodulehel. Kui teil on eelnõu kohta küsimusi või ettepanekuid, siis andke sellest teada e-posti aadressile marko@ koda.ee.

Kui vee-ettevõte on kehtestanud juriidilistele isikutele kõrgemad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad, kohustub vee-ettevõte viima hinnad kooskõlla võrdse kohtlemise põhimõttega hiljemalt 2021. aasta 1. jaanuariks.

Erand tööstusettevõtetele

Eelnõu võimaldab vee-ettevõttel ja tööstusettevõttel leppida kokku, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisel ei järgita uue seaduse sätteid, vaid pooled võivad lepingu sõlmida seadusest erinevatel tingimustel.

Sellisel juhul tuleb aga silmas pidada, et teenuse hind ei allu kohaliku omavalitsuse ega konkurentsiameti kontrollile, vaid on poolte kokkuleppe küsimus. Lisaks on eelnõus kirjas, et eelnõu sätteid ei kohaldata ka veevärgile

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

9

JURISTI TÖÖLAUALT

Paindlikud töösuhted

oleksid kasulikud nii töötajale kui ka tööandjale Riik plaanib muuta töölepingu seadust tööaja, kaugtöö ja tähtajalise töölepingu osas. Samuti plaanitakse muuta nendega seonduvaid töötervishoiu ja tööohutuse sätteid.

Muudatuste vajalikkus on tingitud muutuvast töösuhete kultuurist.

Ü

ha rohkem on töötajaid, kes sooviksid teha kaugtööd ning töötada neile sobivamal ajal, mida kehtiv töölepingu seadus paljuski takistab. Kuigi muudatused on üldiselt positiivset laadi, vajaksid teatud muudatused rohkem selgitust ja paindlikkust.

Miinimummaksimum tööaeg

Üks peamisi muudatusettepanekuid on luua tööaja arvestusse uus võimalus – töötada miinimum-maksimum töötundide alusel. Tööandjal ja töötajal oleks võimalus kokku leppida töö­ ajas ajavahemikuna. Näiteks, töötaja teeb tööd 15 kuni 25 tundi nädalas.

Sellise lepingu puhul tööandja kutsub vajadusel töötaja tööülesandeid täitma, teatades sellest ette vähemalt kolm kalendripäeva.

Töötajal on kohustus töö vastu võtta töölepingus kokku lepitud tundide piires. Kui tööandja pakub töötajale tööd üle kokkulepitud maksimum töötundide määra, on töötajal õigus otsustada, kas ta soovib töö vastu võtta või mitte. Töötajale tuleb töötasu maksta vähemalt töölepingus kokku lepitud minimaalsete töötundide määras vastavalt kokkulepitud töötasule, kuid mitte vähem kui töötasu alammäär.

Ettepanek paneb paika ka töötajaid kaitsvad sätted. Miinimum-maksimum töötundidega töölepingut ei ole lubatud

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

sõlmida selleks, et asendada töötajaid, kelle töölepingud on viimase kuue kuu jooksul üles öeldud majanduslikel põhjustel. Samuti kui töötaja sooritab kuue järjestikuse kuu jooksul rohkem töötunde, kui minimaalselt kokku lepitud, on töötajal õigus küsida töölepingu muutmist ning uute minimaalsete töötundide määramist. Ka on ettepanekuna sätestatud 15-tunnine maksimaalne vahemik, mille piires tööaeg võib varieeruda. Näiteks võib kokku leppida 10-25 tundi, aga ei või kokku leppida 10-40 tundi. Koja hinnangul võiks

INDREK TOPS, kaubanduskoja jurist

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja Ettepanekuga soovitakse luua võimalus kasutada töösuhetes iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõistet.

Sellisele isikule ei kehtiks igapäevane puhkus, tööpäevasisesed vaheajad, iganädalane puhkeaeg, maksimaalne iganädalane tööaeg jms regulatsioon. Vastav erand annab võimaluse tööd paindlikumalt korraldada ning võimaldab paremini rakendada uusi töötamise viise, kuivõrd töö iseloomust tulenevalt tööandjal ei ole võimalik jäl-

Iseseisva töötaja kasutamine võib endaga kaasa tuua tulemustele orienteeritud töökultuuri, kus tööandja ootab tulemusi ning ei ole keskendunud töötaja kohalkäimise jälgimisele. maksimaalne vahemik olla kõrgem, et tagada piisavalt paindlikke võimalusi ja seda mitte ainult tööandja vaatepunktist lähtuvalt. Kuigi tööandja jaoks oleks hea kasutada miinimum-maksimum tööaja töötajaid rohkem kiirematel aegadel (allahindlused, suveperiood) on taoline leping mõeldud eelkõige neile, kellel ei ole võimalik teatud perioodil teiste kohustuste tõttu tööl käia. Näiteks üliõpilased saaksid eksamiperioodi ajal vähem tööd teha, et keskenduda õpingutele.

gida, et töötaja puhul oleksid täidetud kõik töölepingu seadusest tulenevad töö- ja puhkeaja sätted.

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja puhul lepivad pooled erisuse rakendamise kokku töölepingus. Seega ei saa tööandja ühepoolselt määrata, millised töötajad on iseseisva otsustuspädevusega ning erisuse rakendamiseks on vajalik töötaja nõusolek.

Tööandja ja töötaja lepivad kokku ka selles, kui suures mahus tööandja

JURISTI TÖÖLAUALT töötajalt töötamist ootab.

Iseseisva töötaja kasutamine võib endaga kaasa tuua tulemustele orienteeritud töökultuuri, kus tööandja ootab tulemusi ning ei ole keskendunud töötaja kohalkäimise jälgimisele.

Samas töötajale annab see vabad käed valimaks, mis ajal ja kus ta oma tööd teeb.

Ettepaneku kohaselt on võimalik töötajal antud tööviis igal ajal üles öelda, teatades sellest ette kaks nädalat. Koja hinnangul võiks see põhimõte laieneda ka tööandajale. Kui tööandja leiab, et töötaja ei suuda nii tööülesandeid täita või see on liigselt koormav, peaks tööandja lõpetama taolise töösuhte, ning jätkama töösuhet varasemate kokkulepete järgi.

Tähtajaline tööleping

Ettepaneku kohaselt soovitakse võimaldada tähtajalise töölepingu sõlmimist ka mõjuva põhjuse olemasoluta ning seda võiks sõlmida kuni kolmeks aastaks senise viie asemel. Samas soovitakse suurendada tähtajalise töölepingu pikendamise kordi. Hetkel võib tähtajalist töölepingut pikendada üks kord viie aasta jooksul. Tegemist oleks positiivse muudatusega, sest arvatavasti vähendaks muudatus lühiajaliste võlaõiguslike töösuhete sõlmimist.

Samuti lihtsustaks see olukordi, kus nii töötaja kui ka tööandja ei soovi sõlmida tähtajatut töölepingut – tööd oleks pakkuda ajutiselt ning töötaja soovib kogemusi, et hiljem liikuda edasi uuele töökohale.

Kaugtöö erisus seoses tööohutusega

Riik plaanib töötervishoiu ja tööohutuse nõuetesse erisust kaugtöö osas, kus töötaja teeb tööd arvuti vms abil, viibides töökohast eemal. Sellisel juhul on töötamise keskkond töötaja enda määrata, millest tulenevalt saab ta ise valida ja luua endale sobiva töökeskkonna. Tööandja teavitab töötajat kaugtöö töökeskkonnaga seotud võimalikest ohuteguritest, nende võimalikest tervisemõjudest ja abinõudest tervisekahjustuse vältimiseks või vähendamiseks. Samuti peab tööandja pakkuma töötajale ohutuid töövahendeid (nt arvuti). Muudatus ei käsitleks selliseid kaugtöö vorme, kus tööülesandeid täidetakse muid töövahendeid (nt masinaid) kasutades.

Sellisel juhul kehtivad ka tulevikus töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ilma erisusteta.

Taoline muudatus on tervitatav, sest kuigi on juba väga palju töötajaid, kes tegelevad kaugtööga oma enda

soovil, peab tööandja siiski vastutama töötajale ohutu keskkonna tagamises, mis tihti võib osutada üsna võimatuks.

Näiteks, kui töötajale meeldib teha tööd oma kodus või kohvikus. Samas jääb ettepanek segaseks olukorras, kus töötaja teeb kaugtööd osaliselt. Näiteks ainult nädalas korra on kaugtööl.

Ka sellises olukorras peab kehtima kaugtöö erisus, tulenevalt sellest, et tööandjal on raske töötaja poolt valitud töökeskkonda kontrollida.

Muud tööohutusega seonduvad muudatused

Riik plaanib muuta ka teisi töötervishoiu ja tööohutuse sätteid. Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad füüsilised isikud peaksid ettepaneku kohaselt osalema töötervishoiu- ja tööohutusalases ühistegevuses, kui nad töötavad töökohal samal ajal koos teise tööandja töötajatega. Ka peaks kolmandast riigist (väljaspoolt EL) ajutiselt Eestisse lähetatud töötaja tervis ja ohutus olema kaitstud samal viisil kui teistel töötajatel. Nende muudatuste osas tõusetub mitmeid küsimusi, millele konkreetseid vastuseid pole antud. Näiteks kellele langeb vastutus tööohutuse tagamisel kolmandast riigist lähetatud töötajale, mis osas tuleb võlaõiguslike töösuhetes tööohutus tagada jne.

Paindlike töösuhete ette­ panekute puhul on tegemist väljatöötamiskavatsusega, millele peaks järgmisel aastal järgnema konkreetsemad ettepanekud ja eelnõu.

Hetkel on muudatuste jõustamine kavandatud aastasse 2020.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

11

KAUBANDUSKOJA ESINDUSED

Vaade alanud ärihooajale IDA-VIRUMAA

I

da-Virumaa paistab teiste Eestimaa regioonide hulgas silma eksportivate tööstusettevõtete suure osakaaluga, mis omakorda tähendab seda, et maailma­ majanduses toimuv jõuab üsna kiiresti ka siinsete firmadeni. Kuna majandus Euroopa Liidus ja väljaspool lähi­ ajal pigem kasvab, võime loota, et ka siinsetel ettevõtluse lipulaevadel, suurtel energee­tika- ja tööstusettevõtetel on ees head ajad. Majanduskasvu ohustavad lähiajal ennekõike hoogu koguvad kaubandusvaidlused suur­ riikide ja riikide ühenduste vahel.

Energeetika

Peamised tegevused on seotud ennekõike põlevkivi kaevandamise ning elektrienergia ja põlevkiviõli tootmisega. Kaevandamise viimastel aastatel

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

saavutatud rekordiliste mahtude taustal võib näha pingeid põlevkiviressursi kättesaadavusest tulevikus. Põlevkivist elektri tootmist mõjutab oluliselt see, et erinevalt Põhjamaade tuuma- ja hüdroenergiast moodustab põlevkivijaamade elektri müügihinnast suure osa CO₂ kvootide hind. Sellest tulenevalt muutub elektri tootmisel järjest olulisemaks ressursside kasutamise efektiivsus ning tootmise paindlikkus.

Pikemas perspektiivis jääb põlevkivist toodetava elektri hulk samaks või isegi väheneb, samas kui maailmaturu õlihindade püsides praegusel tasemel suureneb põlevkivist õli tootmine.

Töötlev tööstus

Oluliseimad töötleva tööstuse ettevõtted on tegevad metalli ja masinaehituse ning keemiatööstuse valdkonnas.

MARGUS ILMJÄRV, Jõhvi esinduse juhataja

Kuna Eesti väiksusest tulenevalt on põhiliselt tegemist eksportivate ettevõtetega, on siin riskid välisnõudluse halvenemiseks viimasel ajal suurenenud (protektsionismi võimalik levik, kaubanduspartnerite kindlustunde halvenemine populistlike valitsuste majandusotsuste tõttu jms). Praeguse majanduskasvu juures tekitab pingeid ka süvenev (oskus)tööjõupuudus.

Transiit ja logistika

Venemaa ja lääneriikide vaheliste pingete püsides ei suuda siinsed transiidi- ja logistikaettevõtted lähiaastatel kasutada neid võimalusi, mida pakub Ida-Virumaa asumine kahe suure majandusruumi, Euroopa Liidu ja Venemaa piiril. Seetõttu muutuvad järjest olulisemaks muud lisaväärtust andvad tegevused, mis võimaldavad kasumit

KAUBANDUSKOJA ESINDUSED

teenida ka piiratud kaubaveo mahtude juures.

Uusi võimalusi oma toodete eksportimiseks maailma pakub Tallinn-Valga mõttelisest teljest ida poole jäävatele ettevõtetele AS Silsteve poolt möödunud aastal avatud konteinervedude terminal. Selle eest pälvis ettevõte ka kaubanduskoja ja partnerite poolt välja antud Ida-Virumaa Aasta Äriteo 2017 tiitli.

Investeeringud

Lisaks maakonna suurettevõtete poolt tehtavatele investeeringutele oma tegevuse kaasajastamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks on viimastel aastatel häid tulemusi saavutanud uute ettevõtete maaletoomisel riigi ja omavalitsuste koostöös asutatud sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus. Tänu sihtasutuse tegevusele on maakonnas tegevust alustanud juba viis kaasaegset ettevõtet ja investeerimisprotsessis on veel nelja ettevõtte rajamine. Kokku on tööstusparkides müüdud kinnistud 26 ettevõttele ja investorite poolt on maakonna ettevõtlusesse paigutatud üle 65 miljoni euro. Uutes ettevõtetes on tööd saanud ligikaudu 500 inimest.

Inimesed on muutunud uudishimulikuks ning positiivseks selle avastamata maanurga suhtes.

Ida-Virumaa investeerimiskeskkonna tutvustajate hinnagul võiks aga ettevõtete rajamine veelgi kiiremas tempos kulgeda, kui uutele tulijatele oleks pakkuda pikaajalisi investeerimistoetusi, elektri ja gaasi hind tootmisettevõtetele oleks konkurentsivõimeline võrreldes naaberriikidega ning pangad hindaksid laenutagatisena kõrgemalt siinset tööstuskinnisvara.

Turism

Maakonna ca 50 turismitegijat on ühinenud turismiklasriks ning plaanivad aktiivset turundust ja põnevate seikluslike teenuste arendust. Turismiklastri juht Kadri Jalonen sõnas: „Turism Ida-Virus on selgelt kännu tagant lahti saanud. Hüppeline kasv, mida mõõ-

detakse eelkõige ööbimiste arvuga, on nähtav alates 2017. aasta sügisest ning 2018. aasta I poolaasta näitab sama trendi – ligikaudu 20% rohkem ööbimisi. Põhiturud on siseturg ja Venemaa.

Inimesed on muutunud uusihimulikuks ning positiivseks selle avastamata maanurga suhtes.”

Märgatav on ka teenuste ja suurte ürituste kasv. Maakonnas on asunud toimetama tuntud tegijad nii Ida-Virumaalt (jazzmuusik Oleg Pissarenko) kui ka mujalt Eestist (Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna).

Näiteks Tartu Uue Teatri etendus „Kremli ööbikud” tõi selle aasta augustis Narva üle 20 000 teatrikülastaja üle Eesti.

Lõpetuseks tahaks loota, et algav ärihooaeg toob Ida-Viru ettevõtetele kaasa uusi ekspordivõimalusi ja teoks tehakse mitmed tööstusinvesteeringud, mida juba ammu ette on valmistatud. Samuti seda, et transiidiettevõtete arengut takistavad probleemid piirkonna riikide vahelistes suhetes leiaksid lahenduse ning et turismiettevõtete jõupingutuste tulemusel muutub siinne elukeskond üha meeldivamaks mitte ainult maakonna külalistele, vaid ka siinsetele inimestele.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

13

KAUBANDUSKOJA ESINDUSED

PÄRNU

S

uvi on olnud paljudele suvepealinna Pärnu ettevõtetele aasta kõige töisem ja tulusam aeg. Arvestades asjaolu, et kõige parem müügimees on päike, siis mööduva suve üle siinsetel hotellidel, restoranidel, kohvikutel ja spaadel nurisemiseks põhjust pole.

Külalisi Pärnumaale jätkus lähemalt ja kaugemalt ning kes vähegi püüdis, sai selle eest ka väärikat tasu.

Aastaringset tööhõivet tagavad Pärnumaal siiski tööstus- ja tootmis­ ettevõtted. Arvestades maailmamajanduse ja eksporditurgude seisu, pole ka selles sektoris muretsemiseks põhjust.

Ettevõtted näitavad kasvavaid käibe- ja kasuminumbreid, pankrottidest ja majandusraskustest pole kuulda olnud.

Stabiilne areng

Aina rohkem luuakse uusi ettevõtteid ja rajatakse uusi tootmishooneid.

Oktoobris avatakse Soome metsatööstuskontserni Metsä Wood Pärnu tehas, mille näol on tegemist viimase aasta olulisema ja suurema välisinvesteeringuga Pärnumaale. Kasevineeri tootmisega tegelema hakkava tehase rajamine läheb maksma ligikaudu 55 miljonit eurot, tehasehoone suurus on 29 000 m2 ning tööd pakutakse 200 inimesele.

Metsä Wood kontserni tootmis- ja tehnoloogiajuhi Jari Tikkaneni sõnul langes valik Pärnu kasuks soodsa logistilise asukoha tõttu eksportturgudega. „Kasevineeri tootmisvõimsus Pärnu tehases saab olema 50 000 kuupmeetrit aastas, see valmistatakse Soomes toodetud spoonist ning eksporditakse siit otse meie klientidele,“ iseloomustas Pärnu tehase tulevast tegevust Jari Tikkanen.

Metsä Woodi tehase avamine pole olnud sel sügisel Pärnus ainus. 29. augustil avas oma uue tootmishoone plastprofiilakende tootja Aknakoda OÜ.

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

TOOMAS KUUDA, Pärnu esinduse juhataja

Uus tootmishoone asub Loode-Pärnu tööstusalal, investeeringu maksumuseks on 1 miljon eurot ning võimaldab ettevõttel oma tootmistehnoloogiat ja -mahte oluliselt suurendada. Aknakoja puhul on uuest tootmishoonest hea meel rääkida ka seepärast, et ettevõtte omanikud ja juhid on kohalikud Pärnu ettevõtjad, kes Glaskeki pankrotistumise järel asutasid 2011. aastal isikliku vara tagatiseks pannes oma uue ettevõtte. Alustati rendipinnal, mis aastate jooksul hakkas aga ettevõtte arenemist piirama ning nii jõutigi seitsme tegutse­­­misaasta järel oma tootmistehase rajamiseni. Hea eeskuju ja edulugu, et hea tahtmise ja tarkuse juures on kõik võimalik.

Aknakoda – hea eeskuju ja edulugu, et hea tahtmise ja tarkuse juures on kõik võimalik.

Siia juurde sobib lisada, et Pärnu linna põhjaosas paiknev Loode-Pärnu tööstusala arenguprojekt on hästi käivitunud, ennast õigustanud ning meelitanud sinna oma tootmispindu rajama juba mitut ettevõtet. Pärnu linna investeeringuga ja EASi poolt antud toetusega on rajatud tehniline taristu ja ettevalmistatud tootmiskrundid, mis teeb ettevõttele hoone ehitamise võimalikult lihtsaks ja kiireks. Nii on asunud Loode-Pärnusse spordirõivaste tootja Trimtex, pinglagede tootja Vecta Design, kes Pärnu mõistes on tõsised eksportijad ja suured tööandjad.

Järgmisena asub Loode-Pärnusse oma hoonet rajama õlletootja Pernauer, kes

on juba väikestes mahtudes taastanud Pärnus kohaliku õlle ja kalja tootmise ning kavatseb seda uues tootmishoones laiendada alates 2019. aasta teisest poolest.

8 ettepanekut Pärnu arengukavva

Seoses haldusreformiga on uutel moodustunud kohalikel omavalitsustel kohustus võtta uued omavalitsuse arengukavad. Nii avalikustas ka Pärnu linnavalitsus juulis oma uue arengukava ja ootas sinna parandus- ja täiendus­ettepanekuid.

Kuna ettevõtlusega seotud küsimused olid arengukava eelnõus käsitletud üldiselt või kohati puudulikult, siis kohalike aktiivsete ja vastutustundlike ettevõtjate initsiatiivil esitasime kaubanduskoja Pärnu esinduse poolt kaheksa ettepanekut ettevõtluse arengut käsitleva osa täiendamiseks ja konkretiseerimiseks. Nii näiteks oli arengukavast puudu tööandjatele vast kõige enam korda minev inimkapitali väärtustamist ehk töötajate haridust ja kutseoskust, samuti karjäärinõustamist puudutav osa. Puudulik oli ülevaade linna potentsiaalsetest arengupiirkondadest ja nende kasutuselevõtust koostöös erainvestorite ja kinnisvaraarendajatega.

Loodame, et lähemal ajal saab koostöös ja infovahetuses Pärnu linnavalitsusega arengukava selles suhtes täiendada ja ettevõtluse arenguküsimusi põhjalikumalt käsitleda. Nii näiteks korraldab kaubanduskoda 2. oktoobril ärihommikusöögi, kus abilinnapea Rainer Aaviku ja ettevõtjate vahelises arutelus on võimalik soovitud tulemusteni lähemale jõuda.

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et olukord algavaks ärihooajaks on Pärnumaal igati optimistlik ning kui ei teki mõjutusi väliskeskkonnas, siis peaks kõik kulgema kavandatud rada pidi.

KAUBANDUSKOJA ESINDUSED Kinnisvaraettevõtja Tullio Liblik (paremal) koos Saaremaa vallavanema Madis Kallase (vasakul) ja Kinlux Vara OÜ juhataja Kaido Kruudiga järjekordsel nurgakivi asetamise tseremoonial Merikotka elurajoonis.

FOTO: Valmar Voolaid Saaremaal Nasval laevu ehitav AS Baltic Workboats on rahvusvahelise haardega ettevõte. FOTO: Baltic Workboats

SAARED

S

aare- ja Hiiumaa majanduskliimat soosivad üha paremaks muutuvad ühendused mandriga ning oma näo ja äratuntava identitee­ diga ettevõtete lojaalsus kodusaartele.

Saaremaa DeliFood OÜ omanik Margus Puust, kes juhib ka Saaremaa Ettevõtjate Liitu, on väga rahul, et kolis tootmise 2011. aastal Rakverest üle mere. Otsuse tegemisel mängis rolli tõsiasi, et Saaremaa nimi on kaubamärgina armastatud ja sellel on positiivne kõla. „Ka elukeskkonnana on Saaremaa ideaalne koht, eriti noortele.

Siia tahetakse tulla,” ütles Puust.

Tema sõnade kinnituseks mõned numbrid. Aastail 2011–2017 tüüris rahvaarv positiivses suunas kolmes Eesti maakonnas, Harjumaa kõrval ka Saare- ja Hiiumaal. Saaremaal kasvas sel perioodil rahvaarv 1247 inimese võrra, ulatudes 2017. aasta lõpus 33 307-ni.

Eeskujuks Ahvenamaa

Ettevõtja Tullio Libliku sõnul peaks mõtlema suurelt. „Elanikkonna juurdekasv võiks kümne aasta lõikes olla vähemalt 2000 inimest, nagu näiteks Ahvenamaal,” ütles ta. „See väljakutse, mida toetab senine statistika, on realistlik ja piisavalt väärikas.”

Positiivse trendi hoidmise eelduseks on mõistagi tänapäevane elukeskkond, mida Saaremaa juba praegugi pakub.

Linna äärde, idüllilise golfiväljaku naabrusse, on kümnekonna aastaga Libliku eestvõttel kerkinud Merikotka

SIRJE AEG, Kuressaare esinduse sekretär

elurajoon. Sealne hubasus meelitab saarlasi koju naasma, aga ka mandri inimesi ja välismaalasi end saarega siduma. Praegu on Merikotkas käsil viimase, kaheksanda kortermaja ehitamine.

Saarte Investeering OÜ juhi Libliku sõnul on oluline, et inimestel jätkuks saarel väljakutseid. Küsimus on, kuidas neid piisavalt pakkuda. „Selle nimel me töötame – elukeskkond paraneb, majad kerkivad, vaba aja veetmiseks tekivad uued võimalused,” selgitas Liblik, kelle initsiatiivil rajatakse Merikotka piirkonda lähiaastatel ka mitmenäoline ajaveetmiskoht WOW! Keskus.

Tõhus koostöö

Positiivseid näiteid elukeskkonnast jagub veelgi. Saaremaa valla eestvõttel saab Kuressaare keskväljak tulevaks suveks uue ilme. Omavalitsuse kiiduväärt tegutsemine süstib omakorda ettevõtjatesse julgust panustada kaasaegsemaks muutuvasse kesklinna. Nii valmibki keskväljaku läheduses aadressil Lasteaia 2 eksklusiivne kortermaja äripindadega.

Valla ja eraettevõtja koostöös rajatakse Kuressaare kesklinna aadressil Kitsas tn 16 üürimaja, kuhu tuleb 21 erisuuruses korterit. Ettevõtted, kes kasutavad mobiilset tööjõudu, loodavad üürimaja valmides majutada sinna mujalt tulnud spetsialiste. „Meil on tööl palju oskustöölisi, kes praegu peatuvad hotellides, kuid kes tegelikkuses sooviksid end püsivalt

ÜLEVEONUMBRID KASVAVAD JÕUDSALT Alates 2016. aasta sügisest mandri ja suursaarte vahel parvlaevaliiklust teostav Tallinna Sadam AS tütarfirma TS Laevad OÜ purustab muudkui üleveorekordeid.

Tänavu juulis teenindas ettevõte Virtsu-Kuivastu liinil üle 282 000 reisija ehk 2% enam kui mullu samal ajal. 2017. aastal teenindati jaanuarist kuni juuli lõpuni samal liinil 977 100 ja tänavu 992 200 reisijat. Reisijate arv kasvas 1,5%, sõidukite arv 3,1% ja suurte veokite arv 9%.

siduda Saaremaaga ning peredega siia paikselt elama asuda,” ütles Baltic Workboats AS juhatuse liige Nalmond Meri. „Üdini positiivne, et kohalik omavalitsus ja riik aitavad kaasa regionaalpoliitikale, mis omakorda elavdab majandust,” lisas ta.

Saare ettevõtluse heast käekäigust annab aimu ka Kuressaare tööstuspiirkonda Põlluväljale peagi kerkiv 1200 ruutmeetrine tootmishoone.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

15

EUROOPA UUDISED

MIDA VÕIB OODATA BRÜSSELILT UUEL ÄRIHOOAJAL? Uusi fundamentaalseid algatusi sellel ärihooajal 2018– 2019 Euroopa Komisjonilt (EK) tulemas ei ole ja neid oodata ka ei tasu. Põhjus on lihtne – tegemist on selle komisjoni koosseisu tööperioodi lõpu lähenemisega, sest 2019 on Euroopa Parlamendi valimised. Pärast seda astub ametisse juba uus komisjoni koosseis.

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

EUROOPA UUDISED

EK ettepanekud on: hh Mitmeaastane finantsraamistik hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh

pärast 2020. aastat Euroopa territoriaalse koostöö määrus; Piiriülese mehhanismi määrus; Euroopa ühendamise rahastu; TEN-T projektide rakendamine; Ühissätete määrus 2021–2027; Euroopa Regionaalarengu Fondi määrus 2021–2027; Euroopa Sotsiaalfond +; ELi eelarve ja õigusriik; Uus õigluse, õiguste ja väärtuste fond; Varjupaiga- ja Rändefond (AMF) ja integreeritud piirihalduse fond; Sisejulgeolekufond; Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend; Institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kohustused seoses jätkusuutlikkusega; Jätkusuutlik rahandus: taksonoomia ja võrdlusalused;

hh ELi aktsiisimäärade läbivaatamine;

hh ELi riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberid (SBBS);

hh Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE);

hh ÜPP (ühtne põllumajanduspoliitika) – seadusandlikud ettepanekud;

hh Vee taaskasutus; hh Ühekordselt kasutatav plast; hh Sõidukite üldine ohutus ja

vähekaitstud liiklejate kaitse;

hh Kestlik liikuvus Euroopas; hh Maanteedetaristu ohutuse korraldamine;

hh Maanteesõidukite mass ja mõõtmed;

hh Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus;

hh Rehvide märgistamine; hh Veoautode CO2-heite normid; hh Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus jm.

Kõikide nende ja veel teistegi ettepanekute kohta esitab oma arvamuse ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK). Selle ärihooaja alguses on EMSKis eriti tuliseid debatte oodata eelkõige järgmist finantsraamistikku puudutavate ettepanekute ehk tulevaste EL rahade jagamist reguleerivate õigusaktide aruteludel.

P

raegune EK midagi päris uut, ühe võimaliku erandiga, enam lauale ei tõsta. See aga ei tähenda, et juba ringlusesse lastud teemad, mida on hulga­ liselt ja mis on ringlemas erinevates staadiumi­ des, olulised ei oleks. Lihtsalt see, kui kaugele nendega jõutakse, sõltub nüüd rohkem konsultatsiooniprotsessis osalejatest, liikmesriikidest, Euroopa Parlamendist ja nõukogust.

Võimalik erand mõjutab väga paljusid

Võimalik mainitud erand, mis võib veel komisjoni poolt tulla, on kokku võetav ühte sõnasse – Brexit. Kui EL ja Ühendkuningriik suudavad kokkuleppele jõuda, siis tulevad komisjoni poolt ka vastavate õigusaktide ettepanekud. Praegu aga valitseb teadmatus. Kusjuures probleemid ei ole kusagile kadunud, vaid aina teravnevad.

Vastuseta on veel täiesti praktilised küsimused. Veel juuli keskel oli vastuseta küsimus, kas näiteks 29.03.2019 kell 23.30 Londonist Heathrow´lt startinud lennukil lubatakse kell 00.10 Pariisi de Gaulle’i lennuväljal maanduda või mitte.

Või näiteks, mis saab kaubavahetusest Ameerika Ühendriikidega peale Brexitit. Probleem on selles, et väidetavalt ligi 80% USAst Euroopasse imporditavatest kaupadest tuleb siia UK sadamate kaudu, aga pole mõeldud ainult UK turule.

Kas need kaubad peaksid liikuma EL riikidesse läbi kahe tollipiiri?

Siiski on ka mõningaid Brexitiga seonduvaid õigusaktide

eelnõusid seoses Ühendkuningriigi lahkumisega liidust. Üks selline, praegu konsultatsiooniprotsessis olev õigus­ akti eelnõu, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ELi tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide täiendamine seoses Ühendkuningriigi lahkumisega liidust.

Senisel koosseisul on veel palju teha

Suured valdkonnad, millega see EK koosseis tahaks lõpule jõuda, või vähemasti Brüsseli kõnepruuki kasutades, jõuliselt edasi liikuda, on seotud kapitaliturgude liidu, uue käibemaksusüsteemi, tulumaksubaasi ja järgmise finantsperioodiga.

Lisaks veel kliimaküsimustega seonduv (sh nii keskkonnakaitselised kui ka põllumajandus- ja kalandusküsimused), ühtset turgu edasiarendavad (sh väga palju erinevaid transpordivaldkonnaga seonduvaid regulatsioone) ning rände- ja pagulastemaatika. Aga ka teemad, mida oleme Teatajas eelnevalt kajastanud: erinevad finantsvaldkonna regulatsioonid, käibemaksusüsteem ja CCCTB-d (ühtne tulumaksubaas).

Eraldi rände- ja pagulastemaatikasse ei süüvi, küll aga nimetan üleval kastis osa neist ettepanekutest, mis praegu konsultatsiooniprotsessis ringlevad ja mis võivad veel vastu võetud saada. Kuna ettepanekute ametlikud nimetused on väga pikad ja lohisevad, siis kasutan nende nimetuste lühendatud versioone. Kui keegi tunneb mõne õigusakti ettepaneku vastu lähemat huvi, siis palun lahkesti pöörduda mailiaadressil reet@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

17

Kevadel algas Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) juhtimisel kaheaastane teavitus- ja koostööprojekt pööramaks tähelepanu ohtlikele ainetele töökeskkonnas. Eestis on erilise tähelepanu all kantserogeenid, mis põhjustavad enamiku surmaga lõppevatest kutsehaigustest Euroopa Liidus.

KRISTEL ABEL, Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja

Oskus hallata ohtlikke aineid töökeskkonnas

hoiab töötajate tervist

P

ea igas töökeskkonnas kasutatakse ohtlikke aineid, alates kemikaalitööstu­ sest kontoris kasutatavate puhastusaineteni välja.

Teadlikkus esiteks sellest, et ained on olemas ning teiseks sellest, kuidas neid ohutult käsitseda, aitab hoida töötajate tervist. Kui tööõnnetuse puhul näeme pro­bleemset tulemust kohe, siis töö­ keskkonna põhjustatud haigestumine võib võtta aega aastaid. Räägime siinkohal ka kantserogeenidest.

Tööga seotud vähi all mõistetakse vähki, mille tekkele on kaasa aidanud või mille kulgu süvendanud töökeskkonnas esinev ohutegur või töökeskkonnatingimus. Tihti me isegi ei mõtle sellele, et igapäevane töötamine tolmuses keskkonnas ja ohtlike kemikaalide kasutamine võib meie tervisele oma jälje jätta. Kemikaale kasutatakse igapäevaselt näiteks ilusalongides, autopesulates, kontorites; tolm levib raamatukogudes, pagari- ja puutöökodades jne.

Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja dr Kristiina Ojamaa

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

sõnul moodustavad Soomes tööga seotud vähijuhtumid 5-8% kõikidest vähijuhtudest ning Ühendkuningriigi prognoos on sarnane – 4% uutest vähijuhtumitest on seotud töökeskkonnaga ning selle ohuteguritega. Ka meil võib umbes 4% vähijuhtumitest olla seotud tööga. See on oletuslik hinnang, sest paraku meil veel ei koguta andmeid töö ja vähi võimalikest seostest.

Lisaks kemikaalidele on ka bioloogilisi, füüsikalisi ja organisatsioonilisi tegureid, mida loetakse vähi põhjustajateks. Nii mõnelegi võib tulla üllatusena, et ka näiteks liigkestvat istuvat tööd loetakse vähiriskiga seotud tööks, rääkimata staatilisest koormusest või üldse liigpikast sundasendis püsimisest.

Vähiga seotud ohuteguriks peetakse ka töökorralduse eripära, kus öiste vahetustega töötamisel on suurimaks probleemiks inimese tsirkadiaanrütmi häirumine.

EU-OSHA allikad viitavad ka erinevate ohutegurite koostoimele töökeskkonnas. Näiteks on toodud ultraviolettkiirguse, mõnede kemikaalide/ravimite koosmõju või töötamine

vahetustega. Võtame näiteks suvises Eestis nii tavalise tegevuse, teedeehituse. Rasketehnika, kuum bituumen, kuum ilm ning töömehed, kes endal särgi seljast ajanud. Ilus vaatepilt. Arsti pilgule, aga väga valus vaadata, sest kõik tingimused melanoomi tekkeks on loodud – lisaks päikesekiirgusele eritub kuumuses ohtlikke aineid neli korda rohkem.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul selgus kaubanduskoja korraldatud küsitluse tulemustest, et teadlikkus ohtlikest ainetest töökohtadel on pigem madal. „85% tööandjatest soovib saada sellekohast lisainfot ning peab oluliseks ka laiemat töötajate teadlikkuse tõstmist. See näitab, et on õige aeg sel teemal rääkida, sest huvi ja valmisolek on igal juhul olemas,“ selgitas ta.

Tööinspektsioon korraldab augustist oktoobrini mitmeid teavitusüritusi, kus võimalikke töökeskkonna ohte käsitletakse. Täpsemat infot leiab Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.

Lisainfo kampaania kohta: www.healthy-workplaces.eu/et.

EESTI

RIIGIHANKED hh Šveitsis hangitakse tulekindlaid uksi.

Tähtaeg on 9. oktoober 2018. Kood 616. hh Norras hangitakse mobiiltelefone.

Tähtaeg on 22. oktoober 2018. Kood 617. hh Poolas hangitakse erinevaid piimatooteid.

Tähtaeg on 9. oktoober 2018. Kood 618. hh Itaalias hangitakse polüetüleenist prügikotte. Tähtaeg on 1. oktoober 2018.

Kood 619. hh Poolas hangitakse maakaardi valmistamise teenust. Tähtaeg on 9. oktoober 2018. Kood 620. hh Belgias hangitakse sularahaautomaate.

Tähtaeg on 9. oktoober 2018. Kood 621. hh Ühendkuningriigis hangitakse maalritööde teenust kuni 900 korterile kolme aasta jooksul. Tähtaeg on 3. oktoober 2018. Kood 622. hh Tšehhis hangitakse üritusteenust asukohaga Londonis. Tähtaeg on 11. oktoober 2018. Kood 623. hh Saksamaal hangitakse videolõikude valmistamise ja videoproduktsiooni teenust. Tähtaeg on 1. oktoober 2018.

Kood 624.

hh Poolas hangitakse lennujaama kommunikatsioonisüsteem (COM).

Tähtaeg on 9. oktoober 2018. Kood 627. hh Soomes hangitakse erinevat puitu ja ehitusplaate omavalitsusele. Tähtaeg on 1. oktoober 2018. Kood 628. hh Hispaanias hangitakse teatritoole.

Tähtaeg on 1. oktoober 2018. Kood 629. hh Ühendkuningriigis hangitakse sügavkülmutatud toorest liha. Tähtaeg on 27. september 2018. Kood 630. hh Belgias hangitakse teeviitasid ja tähiseid.

Tähtaeg on 9. oktoober 2018. Kood 631. hh Saksamaal hangitakse jalakäijate silla ehitust. Tähtaeg on 9. oktoober 2018.

Kood 632. hh Rumeenias hangitakse staadioni ehitustöid. Tähtaeg on 1. oktoober 2018.

Kood 633. hh Prantsusmaal hangitakse hõljukeid.

Tähtaeg on 22. oktoober 2018. Kood 634. hh Horvaatias hangitakse raudteeteenistusele vormiriideid ja jalatseid. Tähtaeg on 5. oktoober 2018. Kood 635.

hh Prantsusmaal hangitakse sügavkülmutatud kala. Tähtaeg on 17. oktoober 2018. Kood 625. hh Belgias hangitakse vormiriietele tikandeid. Tähtaeg on 26. november 2018. Kood 626.

LISAINFO: Lea Aasamaa, lea@koda.ee, tel 604 0076

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

19

MESSID

RE-ENERGY EXPO POLAND 2018 11. –13. oktoober Varssavi, Poola

ELMIA SUBCONTRACTOR SUBCONTRACTOR CONNECT 2018 13. –16. november, Jönköping, Rootsi

RE-Energy Expo kujutab endast unikaalset üritust, mis on pühendatud üldiselt määratletud taastuvenergia teemale ja mille käigus esitletakse nüüdisaegseid tehnoloogiaid ja lahendusi. See on suurepärane võimalus osaleda erinevatel konverentsidel, seminaridel ja ärikohtumistel. Oodatud on nii tootjad kui edasimüüjad, arendajad ja investorid, insenerid, teadustöötajad, ehitusettevõtete esindajad, pankurid ja kõik teised, kes teemast huvitatud on.

Märksõnad: Taastuv ja detsentraliseeritud energia hh bioenergia:

tahke biomass

biogaas

biokütused hh päikeseenergia tehnoloogia:

päikese soojusenergia

päikeseenergia jahutamine hh hüdroenergia hh energia säilitamine hh soojuspumbad hh geotermiline energia hh koostootmine hh tuuleenergia

Tere tulemast Põhja-Euroopa juhtivale tootmissektori tarnijate ja nende klientide messile. See on tõeline tootearenduse ja ostmise mess. Siin näete uuendusi ja geniaalseid lahendusi, homsed insenerimudeleid, nutikaid materjale ja põnevaid tooteid. Tutvuge oma praeguste tarnijatega ja uutega, kes aitavad teie ettevõttel jõuda järgmise arengutasemeni. Neli päeva on täis uusi kohtumisi, uusi arutelusid, uut inspiratsiooni. See on ainulaadne äri. Elmia alltöövõtjate mess ühendab töötleva tööstuse eksperdid ühe ja sama katuse all. Messile oodatakse 1200 osalejat 30 riigist ja külastajaid enam kui 15 000.

Registreerumine kahepoolsetele B2B kohtumisele toimub enne 8. novembrit siin: https://bit.ly/2Pe5SUc Täpsem informatsioon ja registreerumine: www.elmia.se/subcontractor

Uuenduslik ja tõhus energiakasutus hh nutikad ja energiatõhusad ehitised hh passiivmaja hh positiivse energiaga maja hh aktiivne maja hh uuenduslikud valgustustehnoloogiad hh energiatõhusus hh alternatiivne liikuvus hh Smart Energy – arukad lahendused energiatootmises Registreerumine kahepoolstele B2B ärkohtumisele: www.b2fair.com/reenergyexpo2018/Home/Index/1 Täpsem informatsioon ja registreerimine: http://reenergyexpo.pl/?lang=en

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

Jönköping, Rootsi, House of Culture and Theater

EESTI

TERRA MADRE SALONE DEL CUSTO 2018 20. –24. september Torino, Itaalia Terra Madre Salone del Gusto on toidule pühendatud suur rahvusvaheline üritus, mida korraldatakse koostöös Piemonte piirkonna ja Torino linnaga. Terra Madre Salone del Gusto on iga kahe aasta tagant toimuv puhta toidu mess, mis ühendab rahvusvahelisi tootjaid, kogukondi, peakokki ja külastajaid hea, puhta ja õiglase toidu tähistamiseks. Sel aastal toimub see Lingotto Pavilionis, Piazza Castellos ja mitmes muus asukohas kogu Torino piirkonnas, kus pakutakse arvukaid tegevusi, sealhulgas foorumeid ja konverentse, kus esinevad mõjukad artistid ja kes pakuvad mitmeid näpunäiteid selle kohta, kuidas toit võib muuta maailma paremaks või halvemaks.

Messi raames kohtuvad ettevõtete, ülikoolide ning teadus- ja uurimisasutuste esindajad põllumajandussektorist.

Torino, Itaalia

WORLD AGRICULTURE PRODUCTION AND FOOD PROCESSING EXHIBITION 2019 (WAPFPE Africa) 29. –31. juuli 2019, Nixon Luxury, Abija, Nigeeria Aafrika on 21. sajandi jätkusuutliku toidu tootmise tulevik.

Tere tulemast maailma tähtsaimale põllumajandustootmisele pühendatud ja maailma suuruselt teisele põllumajandustootmise, toiduainete ja jookide tööstuse ning säästvatele toiduainete ja jookide tootmise tehnoloogiate messile. Messile oodatakse üle 500 osaleja ja enam kui 20 000 külastajat 118 riigist. Üritus kaasab sihtrühma kuuluvaid investoreid, põllumajandusprojektide arendajaid, toiduainete tootjaid, peamisi turustajaid, edasimüüjaid, lõpptarbijaid toiduainete tootmises ning samuti nende tarnijaid ja teenusepakkujaid.

Märksõnad: hh agrotööstus hh põllumajandusettevõtted hh masinate ja seadmete tööstused hh väetise ja keemiatööstuse ettevõtted hh toiduainete ja jookide töötlemise ettevõtted hh ministeeriumid ja investeerimisagentuurid hh investorid hh kaubandusliidud ja kaubanduskojad hh toiduainete tootmine, töötlemine ja paljud teised sektorid, mida siin ei ole loetletud Täpsem informatsioon ja registreerumine: www.ficwapfpe.com

Märksõnad:

hh hh hh hh hh hh hh hh

ökoloogiline pakend säästev toodang bioökonoomika tervis: biokontroll, orgaanilised protsessid, hügieen, funktsionaalne toit digitaalsed väärtusahelad vertikaalne kasvatamine arukas toidulogistika toidudisain

Registreeru enne 16. septembrit kahepoolsetele B2B kohtumistele: https://gusto2018.b2match.io Viiepäevane messi külastajapääse on saadaval ainult internetist ja maksab 20 eurot.

Täpsem informatsioon ja registreerumine: www.salonedelgusto.com

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED

RÕIVAS JA TEKSTIIL Leedu ettevõte otsib rõivatootjaid.

KOOD: BRLT20180806001 Belgia meesterõivaste disainer otsib kootud mütside ja sokkide tootjat.

KOOD: BRBE20180719001

NAHK Saksa ettevõte otsib kuumakindlate kinnaste õmblusvabrikut, kel oleks seadmed ka naha õmblemiseks.

KOOD: BRDE20180712001 Ukraina lastejalatsite tootja otsib taldade tarnijaid.

KOOD: BRUA20180719001

AUTOTÖÖSTUS Suurbritannia ettevõte otsib mitmesuguste automaatsete ja elektrihüdrauliliste sõidukite blokeerimissüsteemide tootjaid.

KOOD: BRUK20180820002

TOIDUTÖÖSTUS Hiina ettevõte otsib toidu- ja tarbekaupade tarnijaid.

KOOD: BRCN20180803003 Saksa ettevõte otsib õliseemnete tarnijaid. KOOD: BRDE20180712002 Suurbritannia ettevõte otsib majapidamiskaupade ja toiduainete tootjaid, mida veel sealsel turul pole.

KOOD: BRUK20180629001 Hiina ettevõte otsib proteiinipulbrite tootjaid või tarnijaid.

KOOD: BRCN20180803002

ELEKTROONIKA Itaalia ettevõte otsib elektri-, elektroonikaseadmete ja elektromehaaniliste komponentide tarnijaid. KOOD: BRIT20180606001

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

FARMAATSIA Kataari ettevõte otsib farmaatsiatoodete tarnijaid.

KOOD: BRQA20180724001

EHITUS JA MATERJALID Poola ettevõte, kes toodab moodulvannitoakarpe, otsib vannitoatarvikute, vannitoa seina- ja põrandaplaatide tarnijaid.

KOOD: BRPL20180726001 Saksa masinaehitusettevõte otsib väikeste komponentide tarnijaid ja alltöövõtjaid kohapealseteks elektripaigaldustöödeks.

KOOD: BRDE20180702001 Poola ettevõte, kes toodab valamuid ja vannitoamööblit otsib toormaterjali tarnijaid. Eriti huvitab neid aglomeeritud kivi.

KOOD: BRPL20180620002 Iisraeli ettevõte otsib ehitustoodete ja aiatööriistade tootjaid.

KOOD: BRIL20180712001

Hollandi hulgimüüja otsib korduv­ kasutatavate joogipudelite tarnijat.

KOOD: BRNL20180405001

PUIT Poola ettevõte otsib puidust vurride tootjat. KOOD: BRPL20180622001

MUU Taani ettevõte otsib trükikoda, kes prindiks erinevatele promotoodetele (särgid, tassid jms) ja POS (point of sale) lahendustele.

KOOD: BRDK20180815001 Taani ettevõte otsib alltöövõtjaid, kes prindiks laineplastile.

KOOD: BRDK20180816001 Rumeenia ettevõte otsib lilleseade jaoks erinevaid kaupu: pakkepaber, keraamika, klaastooted, vaasid, kaunistused jms.

KOOD: BRRO20180628001 Hiina ettevõte otsib kristallist ehete tootjaid. KOOD: BRCN20180710001

Iisraeli ettevõte otsib polümeer­ toodete (HDPE, LLDPE, PE, PET, PP, PC) tootjaid. KOOD: BRIL20180726001

Poola ettevõte otsib keskkonnasõbralikke reklaamtooteid ja kontoritarbeid.

KOOD: BRPL20180625001

PLAST, PAKEND JA JÄÄTMED

Hiina ettevõte otsib seebitootjaid.

KOOD: BRCN20180810001

Saksa ettevõte otsib erinevate pakendite tootjaid: kartongist või lainepapist kastid, plastikust kotid ja kotikesed.

KOOD: BRDE20180808001 Belgia ettevõte otsib alumiinium-, vask- ja pappkarbijäätmete tarnijaid.

KOOD: BRBE20180821001 Poola ettevõte otsib plastpakendijäätmete (jäätmekood 15.01.02) tarnijaid.

KOOD: BRPL20180724001

Küprose orgaaniliste seepide tootja otsib tooraine tarnijaid (kookosõli, orgaaniline argaaniaõli, eeterlikud õlid ja kaameli ja eesli piimapulber).

KOOD: BRCY20180730001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

MESSUKESKUS HELSINKI,

september-detsember 2018 programm

Helsingi Messikeskus on Soome suurim messide ja kongresside toimumiskoht. Siin toimub igal aastal üle 60 messi ja näituse, kus osaleb 1,2 miljonit külastajat. Helsingi on meeldivalt lähedal ja Messikeskus külastajale kergesti leitav. Tere tulemast!

12.-16.9 12.-14.9 12.-16.9 14.-16.9 26.-27.9 3.-4.10 3.-4.10 10.-12.10 10.-11.10 19.-21.10 19.-21.10 25.-28.10 25.-28.10 2.-4.11 2.-4.11 2.-4.11 9.-11.11.

9.-10.11.

15.-17.11 16.-17.11 22.-24.11 27.-28.11 28.-30.11

Habitare Habitare Pro Antiigimess HiFi 2018 Nordic Business Forum Hea iga Füsioteraapia ja taastusravi FinnBuild 2018

Cyber Security Nordic Love Me Beauty Pro Helsingi raamatumess Vein & toit GoExpo Winter GameXpo OutletExpo Winter 2018 Auto 2018 Autoteenindus Põllumajandusmasinate mess Farmaatsiapäevad 2018 Hambaarstide päevad 2018 Studia 2018 Loomaarstide päevad

Mööbel, sisekujundus, disain Sisustuse ja arhitektuuriala profimess Antiik, vintage, käsitöö Audio ja video taasesituse vahendid Rahvusvaheline ärikonverents Eakate hooldus, toimetulek, teenused Erialakonverents ja mess Rahvusvaheline ehitus ja ehitustehnika mess Küberturvalisus äriettevõtete kõigile tasanditele Põhja-Euroopa suurim ilu-, tervise- ja moemess Iluteeninduse profimess Raamatud, kirjastamine Veini- ja toidumess lõpptarbijale Talispordi ja talviste harrastuste mess Soome suurim arvutimängude mess Tarbekaupade müügiüritus Automess Autoteenindus UUS! Põllutöö- ja maaharimismasinad Ravimifirmad Hambaravi Haridusmess edasiõppijatele Veterinaarianäitus

Messukeskus Helsinki, www.messukeskus.com Tel: +358 40 450 3250, customer.service@messu­ keskus.com Esindaja Eestis – Profexpo OÜ: info, kutsed, messikülastuspaketid Tel: 626 1347, info@profexpo.ee, www.profexpo.ee/messu­ keskus

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

23

KASULIKKU

INBETS BSR –

TOEKS ETTEVÕTETE PÕLVKONNAVAHETUSEL Uuenduslikke väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid juhitakse peamiselt oma­ nike poolt ning sellega kaasneb risk kaotada organisatsiooni ajalooline mälu, teadmi­ sed ning ka töökohad, juhul kui pikaaegne juht suundub pensionile. Seoses rahvastiku vananemisega on selliseid ettevõtteid aina rohkem ka Läänemere regioonis. Selleks, et äride ülevõtmise käigus ei läheks loodu kaotsi, tuleb appi INBETS BSR projekt.

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

Väikettevõtete panus majandusse on oluline

Hinnanguliselt on väikeettevõtte kasvul majanduskasvule suurem mõju, kui start-up’ide kasvatamisel. Läänemere regioonis on tulevikus majanduskasvu ning jätkusuutlikku arengut üha enam piiramas läbikukkunud äride ülevõtmised. Suurem osa projektidest on oma sihiku seadnud uute ettevõtete loomisele ja nende kasvu toetamisele, kuid samal ajal ettevõtete kasvu ja järjepidevuse tagamine ei ole tegevustega kaetud. Seetõttu kutsutigi ellu INBETS projekt.

Projekti eesmärk on esmalt uurida,

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

seejärel edasi arendada ning siis luua uuenduslikke ja ülekantavaid mudeleid ja tööriistu, mille abil väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ülevõtmine saaks tulevikus olema edukam. Ühtlasi soovitakse projektiga muuta antud tööriistad kättesaadavaks ja kasutatavaks kõikidele regiooni ettevõtetele.

regiooni riikides.

INBETS projekt sai teoks tänu COMBESTE rahastusele Euroopa Liidult.

Projekti juhtivpartner on Baltic Sea Academy ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on üks projekti partneritest.

Hoia end projekti käiguga kursis: www.inbets.eu.

Tugiorganisatsioonid saavad ülevõtmise protsessi panustada

Projekti rahastab Interreg Baltic Sea Region programm.

Ettevõtluse tugiorganisatsioonidel nähakse projekti raames rolli, mis võimaldab neil ettevõtteid nõustada ja abistada. Projekti tulemusena viiakse läbi uuenduslike lahenduste katsetamine Läänemere regiooni ettevõtete peal ning seeläbi tagatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete areng ja edasine kasv. Personaalse nõustamisega tehakse algust 2019. aastal, olles eelnevalt kaardistanud äride ülevõtmise levinud viisid kõikides Läänemere

SOOVID OLLA KURSIS PROJEKTI EDASISTE ARENGUTEGA? VÕTA ÜHENDUST: PIRET@KODA.EE

KODA KUTSUB OSALEMA

Kontakt­kohtumised Belgia ettevõtetega 8–9. oktoobril külastavad Eestit Põhja-Belgia ettevõtted, kes otsivad siit partnereid.

Kaubanduskoda koostöös Flanders Investment & Trade’iga kutsub Eesti ettevõtteid osalema individuaalsetel kohtumistel Belgia ettevõtetega.

Belgia ettevõtted on nii toidu-, kosmeetika-, logistika-, metalli- kui ka ehitussektorist.

Kohtumised toimuvad 8. oktoobril kell 10.00-13.00 ja 9. oktoobril kell 9.00-12.00.

Eesti ettevõtjatele on osalemine tasuta.

Kuna kohtumised on individuaalsed ja kella­ ajaliselt fikseeritud, siis palume eelnevalt registreerida hiljemalt 17. septembriks, täpsustades sobiv kuupäev ja kellaaeg.

Kontaktvisiiti korraldatakse ülemaailmse koostöövõrgustiku Enterprise Europe Networki raames. Loe lisa võrgustiku ja pakutavate teenuste kohta: http://enterprise-europe.ee Lisainfo: www.koda.ee/et/sundmused/ kontaktkohtumised-belgia-ettevotetega Merit Fimberg-Espuch merit@koda.ee 604 0078

TULE OSALE PRAKTILISEL ÜHEPÄEVASEL EKSPORDIKOOLITUSEL! Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldab koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ekspordile suunatud ettevõtetele praktilise ühepäevase ekspordivaldkonna koolituse.

E-KAUBANDUS SUURTE E-POODIDE KAUDU 11. oktoobril Tallinnas

Lisaks teooriale saab koolituselt palju praktilisi näpunäiteid, mida oma igapäevatöös kohe rakendada.

Lisainfo: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee 604 0077.

Kuidas saada oma toode rahvusvahelistesse kanalitesse müügile?

Mis on suurte e-poodide eelised ja puudused? Uurime lähemalt Amazoni võimalusi ja vaatame koos üle logistika küsimused, tarne­tingimused ja ladustamise.

Koolitaja Egle Raadik-Gonchev. Praktik Jakob Saks, Rabaconda OÜ Osalustasu: 50 € + km

Vaata lisaks: www.eas.ee/teenus/ekspordivaldkonna-koolitused

KODA KUTSUB OSALEMA

EU-GIVE – projekt, mis loob

võimalused jagamismajanduse ettevõtete kasvuks PIRET POTISEPP, Viimasel ajal on jagamismajanduse ettevõtete kaubanduskoja kiire kasv olnud pea igapäevane uudiskünnist teenuste direktor ületav lugu. Taxify, Uber ja Airbnb on ettevõtted, mis suuremale üldsusele eraldi tutvustamist ei vaja. Kuid kas olete kuulnud näiteks rasketehnika jagamisettevõttest? Või hoopis uuenduslikust keeleõppe vormist, mis põhineb jagamismajanduse alustel? Just taoliste uute ideede kasvu kiirendamine ongi üleeuroopalise EU-GIVE projekti eesmärgiks.

Mis on jagamismajandus?

Euroopa Komisjon defineerib jagamismajandust kui ärimudelit, kus tegevused põhinevad platvormidel, mis võimaldavad ressursside jagamist. Platvorm loob avatud müügiplatsi, kus on võimalik kasutada ajutiselt kaupu või teenuseid, mida tihti pakuvad eraisikud. Jagamismajandus koosneb kolmest erinevast osapoolest: 1) teenusepakkujad, kes jagavad vahendeid, aega ja/või oskusi. Nendeks võivad olla eraisikud, kes pakuvad teenuseid aeg-ajalt või teenusepakkujad, kes toimetavad oma teadmiste alusel äripõhimõtteid silmas pidades (nn professionaalsed teenusepakkujad); 2) teenuste kasutajad; 3) vahendajad, kes viivad online-platvormi kaudu omavahel kokku teenusepakkujad ja kasutajad ning muudavad seeläbi tehingud võimalikuks (nn jagamisplatvormid).

Jagamismajanduse tehingud ei hõlma tavapäraselt omandi vahetust ning nende ajendiks on kas majanduslikud või mittemajanduslikud kaalutlused.

Projektist tõuseb tulu

EU-GIVE näol on tegemist Euroopa Komisjoni poolt rahastatud pilootprojektiga, mille konsortsiumisse kuuluvad partnerid üle Euroopa. Projekt on seotud Enterprise Europe Networkiga, mis aitab ettevõtetel rahvusvaheliselt kasvada ja võtta kasutusele uuenduslikke lahendusi. Enterprise Europe Networki näol on tegu maailma suurima tugivõrgustikuga väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (edaspidi VKEd), kellel on soov laieneda välisturgudele.

EU-GIVE projektil on kolm eesmärki.

1. Tõsta kohalike jagamismajanduse ettevõtete teadlikkust jagamismajanduse potentsiaali ja uudsete ärivõimaluste kohta; 2. EU-GIVE piloot kasutab ära maksimaalselt jagamismajanduse võimalusi, viies kokku võtmetähtsusega tegijaid, sidusrühmi ning edukaid algatusi üle Euroopa; 3. Toetatada väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, sotsiaalseid ettevõtteid, start-up´e ja potentsiaalseid ettevõtjaid, et nad saaksid kasutada ekspertteadmisi, mis aitavad tõsta nende võimekust kiirelt areneval jagamismajanduse turul.

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

Projekt koosneb kolmest etapist: 1. Jagamismajanduse algatuste kaardistamine kuues projektis osalevas riigis (I kv 2018)

2. Üritused, mis on organiseeritud, et kasvatada teadlikkust, tõsta osalust ning tõhustada teadmiste vahetust (II kv 2018)

3. Eelvalitud kõrge potentsiaaliga ettevõtjatele pakutav personaliseeritud nõustamine (2019)

Esimesed sammud on astutud

Selle aasta juunis toimus esimene jagamismajanduse teemaline ümarlaud ning sügisel on tulemas järjekorranumbrilt teine. Lisaks, alates järgmisest aastast valitakse välja jagamismajanduse ettevõtted, kellele pakutakse personaalset nõustamisteenust.

NB! Täisteenuseid pakutakse VKEdele ja mikroettevõtetele, kellel on suur kasvupotentsiaal ja kes vastavad alljärgnevatele tingimustele (need võivad selguda ka kaardistamise käigus): • Ärimudel põhineb vajadusel leida ühine lahendus ühes konkreetses grupis või gruppides; • Ärimudel kaasab ja võimendab kasusaajaid ning teisi sidusrühmi; • Potentsiaal kasvada Euroopa Liidu turul ning on potentsiaal tuua turul kaasa muudatusi ning mõjutada ühiskonna dünaamikat; • Potentsiaal uuendusteks, seda läbi uute lahenduste, mis esitavad väljakutse traditsioonilisele majandusele ning toovad kaasa üliefektiivsed lahendused võrdluses juba turul olemasolevate lahendustega; • Soov ja võimekus skaleerida lahendust ja/või laiendada seda väljapoole.

Kui Sul tekkis projekti käigu ja võimaluste vastu huvi, siis võta palun ühendust piret@koda.ee Pilootprojekti rahastab Euroopa Komisjon.

ARENGUKOOSTÖÖ

Balkani foorum Neljapäev, 18. oktoober 2018, Tallinn Kutsume Teid osalema Balkani foorumil!

Pärast endise jõuka Jugoslaavia liitriigi lagunemist tabasid regiooni majanduslikud tagasilöögid, kuid viimastel aastatel on Lääne-Balkani piirkond hakanud toibuma.

Ambitsioon liituda Euroopa Liiduga on ergutanud sealseid riike viima läbi majandusreforme ning seetõttu on ka elanike elujärg jõudsalt paranenud.

Seekordsel foorumil pööramegi pilgud Lääne-Balkani piirkonna poole ning mõtiskleme selle üle, kui kaugel või lähedal need Euroopa riigid meile äri tegemiseks on.

Päeva jooksul: - tutvustame lähemalt selliseid Lääne-Balkani riike nagu Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia ja Serbia; - jagame kogemusi ettevõtlusega tegelemise kohta Lääne-Balkanil; - anname võimaluse kohtuda Lääne-Balkani ettevõtjatega.

Ootame Teid Välisministeeriumi pressisaali, kuhu oleme kutsunud ekspertkõnelejad tutvustama piirkonna võimalusi ning ka ettevõtjaid ülal nimetatud riikidest, kellega on pärast ettekandeid võimalik üks-ühele kohtuda.

Lisainfo ja registreerimine: www.koda.ee/et/sundmused/balkani-foorum Tere tulemast!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

27

ETTEVÕTLIKKUS

KUIDAS TEHA NII, ET SUUREPÄRASE MATEMAATIKA JA KIRJAOSKUSEGA NOORED EI FEILIKS PÄRISELUS? Sellisele küsimusele tuli 11. augustil Paides toimunud Arvamusfestivalile vastust otsima suur hulk inimesi, kelle seas oli nii ettevõtjaid, õpetajaid, koolijuhte, õpilasi, lapsevanemaid, haridusametnikke kui ka poliitikuid.

LIISI HANSEN, kaubanduskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

U

rmas Vaino juhitud arutelu käigus leiti, et noortele antavad teadmised on Eestis väga head, kuid puudu jääb motivatsioo­ nist, väärtushinnangutest ja julgusest neid teadmisi ellu viia. Nii ettevõtjad kui ka noored tõid välja, et eriala spetsialistidel jääb kooli lõpetades puudu elementaarsetest igapäevaoskustest.

Ettevõtja Ants Sild rõhutas: „Väärikas ja edukas hakkamasaamine on see, mida haridus peab andma. Meil on selleks vaja teadmisi, oskusi, väärtusi ja hoiakuid, et neid ellu viia. Hetkel on meie koolinoored teadmiste poolest maailma tipus. Nüüd oleks vaja õppida neid teadmisi rakendama!“ Koolijuhid nentisid, et õppekava vajab muutust aine- ja teadmiste kesksuselt inimesekesksele lähenemisele. Juba praegu on koolidel paljuski võimalik valida oma tee ja metoodikad õppekava realiseerimiseks. Fookus ei peaks olema enam küsimusel „Mida õpetada?“ vaid keskenduma peaks

Pildil Urmas Vaino

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

Fotod: Õpetajate Leht küsimusele „Kuidas õpetada?“.

Samuti toodi välja, et noortes tuleb arendada kriitilise mõtlemise oskust.

Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi sõnas: „Nõustun ettevõtjatega, et õppekava tuleks võtta lahti, süsteemi tuleks muuta. Me pole leidnud selliseid juhte ka ministeeriumi tasemel, kes julgeksid õppekava lahti võtta ja muuta.“ Kuidas liikuda teadmiste keskselt inimeste kesksele ja ettevõtlikkust arendavale elulisele haridusele? Üheskoos nõustuti, et noored vajavad rohkem aktiivset praktilist tegutsemist (learning by doing), mis aitab kaasa nii kohanemisvõime õppimisele, mis on tähtis juba ainuüksi tuleviku tööturul hakkama saamiseks, kui ka praktiliste oskuste kasvule. Efektiivseks õppimisvõimaluseks on eduelamuse pakkumine, kuid käsitleda tuleb ka seda, et ebaõnnestumine on elu loomulik osa ja edu saavutamiseks tuleb end edasi arendada.

Programmi Ettevõtlik Kool esindaja Kristi Goldberg lausus: „Kool kesken-

dub faktiteadmistele ja arvatakse, et ettevõtlikkus ei saa sellega koos tunnis eksisteerida – saab küll! Õpetajal on vabadus teha võib-olla palju rohkemat, aga kas ta on sellest teadlik, kas organisatsioon julgustab ettevõtlikult mõtlema?"

Ettevõtlusõppe õpetaja Elbe Metsatalu lisas, et: "Noori tuleb ette valmistada ka ebaõnnestumisega toimetulekuks ning edu nimel pingutamiseks.

Läbi eluliste tegevuste ja pingutuste on kõige parem teadmisi, oskusi omandada. Õpilasfirmas tegutsedes õpitakse ettevõtlust ja arendatakse ettevõtlikkust, oskusi elus toimetulekuks. Riiklik õppekava annab võimalusi, iseasi, kas kool ja õpetajad tahavad ja julgevad senist õpetamist muuta."

Kokkuvõtteks jäi kõlama Ants Silla öeldu: „Peame saama tööandjad ja koolid teineteisele lähemale. Igal koolil võiks olla paar ettevõtet, kellega tehakse regulaarselt koostööd, et noored saaksid rohkem praktiseerida, harjutada, tutvuda. Loomulikult on see ettevõtjale lisakoormus, kuid ka võimalus järelkasvu arendamiseks.“

SÕPRADE UUDISED

Tervise Arengu Instituut värbas „Septembris ei joo“ aktsioonis osalejatele personaaltreeneri Kutsume kõiki ettevõtteid, organisatsioone, asutusi, kollektiive ja ühendusi liituma Tervise Arengu Instituudi (TAI) eestvedamisel septembris toimuva ning kõiki eestimaalasi alkoholist kuuks ajaks loobuma kutsuva ühisaktsiooniga „Septembris ei joo“. Sel aastal kannab aktsioon nime „Septembris ei jooks“. „Septembris ei jooks“ annab suurepärase võimaluse proovida alkoholivaba elu ja selle eeliseid kogu kuu jooksul. Seda on kindlasti lihtsam teha koos personaal­ treeneriga, kelleks on armastatud ja nooruslik Luule Komissarov. Treener koos TAI spetsialistidega edastab iga päev osalejatele nõuande, kuidas motiveerituna lõpuni vastu pidada. „September on hea aeg, et anda organismile pärast suvist peo- ja grillihooaega alkoholist taastumiseks puhkust“, ütles TAI terviseriskide ennetamise keskuse juhataja Anneli Sammel. „30 päeva alkoholivaba elu on võimalus proovida, milline on minu elu, tervis ning ka maailmapilt ja sotsiaalsed suhted, kui alkoholi üldse mitte tarvitada. Paljudel inimestel selline kogemus täiskasvanueas üldse puudub.“ Sammeli sõnul on Eesti inimeste alkoholitarbimine aastate jooksul oluliselt langenud, ent seda peetakse endiselt normiks. „Inimesed, kes otsustavad alkoholi tarvitamist vähendada või loobuvad alkoholist sootuks, tunnevad sageli, et

nendest ei saada aru. Kampaania toetab vähema alkoholiga elustiili ja inimesi, kes on otsustanud sellise valiku teha,“ lisas ta.

Aktsiooniga on kutsutud liituma kõik, olenemata sellest, kui palju keegi alkoholi tarvitab. „Loomulikult on lihtsam ja ka lõbusam seda teha sõprade või kolleegidega ühiselt. Seepärast kutsume ka organisatsioone aktsioonile toetust näitama, see on tööandjatele hea võimalus näidata eeskuju ning poolehoidu tervislikele eluviisidele,“ lausus Sammel.

Kõik liitunud näitavad eeskuju ja poolehoidu tervislikele eluviisidele ning toetavad reaalsete sammudega alkoholi tarbimise vähendamist (jagades teavet sotsiaalmeedias, korraldades oma liikmete liitumist aktsiooniga ja esitades kollektiivse väljakutse osaleda aktsioonis ka organisatsiooni partneritele või konkurentidele). Aktsiooniga on esimeste hulgas liitunud Elisa Eesti, Rimi Eesti Food, LaMuu ja Tondi Lasketiir. Uusi ettevõtteid lisandub iga päevaga.

Tule osale!

Aktsiooniga saab liituda kodulehel septembriseijooks.alkoinfo.ee või Facebookis lehel www.facebook.com/ septembriseijoo.

Kampaaniat „Septembris ei joo” rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti” raames.

Lisainfo: Gea Otsa, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht Tel 526 6464, E-mail gea.otsa@tai.ee

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

29

LIIKMELT LIIKMELE

Viilup Uuringud OÜ Viime läbi nii kvalitatiivseid (fookusgrupid, süvaintervjuud) kui kvantitatiivseid (online, telefonitsi, silmast silma, ostumüsteeriumina) uuringuid Eestis, Baltikumis ja mujal Euroopas. Kaubanduskoja liikmetele 1 tund tasuta turu­ uuringute alast konsultatsiooni.

Nordic Aviation Group AS Liitu Nordica Ärikliendiprogrammiga. Programm võimaldab liitumisjärgselt kokkuhoidu juba esimeselt tellimuselt.

5–20% soodustust lennu hinnast, v.a. lennujaamamaksud ja lisatasud. Paindlikumad tingimused piletite muutmisel ja tühistamisel.

EBS Executive Education Liitu juhi arengu ja ettevõtte kasvu kiirendiga – Executive MBA programmiga. See on ainulaadne, Eesti parimaid praktikuid ja piirkonna parimaid õppejõude ühendav programm, mis annab võimaluse diskuteerida teiste ettevõtete omanike ja tippjuhtidega ning jagada omavahelisi kogemusi. Uus lend alustab 4. oktoobril 2018.

Melker Baltik OÜ Meil on pakkuda laias valikus erinevaid riiuleid koos lisadetailidega erinevate kaubagruppide ladustamiseks. Pakume erinevaid tarvikuid ja lahendusi, et muuta Teie töö efektiivsemaks ja mugavamaks.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/et/liikmed/liikmelt-liikmele-pakkumised

SOOMLASTE JA LÄTLASTEGA ÜHISELT HIINA! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Puitmajaliit kutsuvad Eesti ettevõtteid osalema Interreg Central Baltic projektis LEF Network to China, mille eesmärk on aidata Eesti, Läti ja Soome puitmajade jm puidust ehitus- ja sisustustoodete tootjad Hiina turule.

Projekti tegevused toimuvad kuni 2020. aasta lõpuni ning selle käigus saavad ettevõtted osaleda kahel kontaktreisil Hiina, ühisstendil erialamessil ning ekspordikoolitustel. Lisaks koostatakse hiinakeelne ettevõtteid tutvustav kataloog, tehakse sektoripõhine turu-uuring ning aidatakse koostada igale osalevale ettevõttele ekspordiplaan Hiina suunal.

Kokku saab projektis osaleda 7 ettevõtet Eestist, 7 Lätist ja 5 Soomest. Selline klastripõhine lähenemine võimaldab saada rohkem tähelepanu Hiinas ning projekti partnerite ühine tugi aitab saavutada seatud eesmärke Hiina turule sisenemisel. Lisaks juba mainitud Eesti organisatsioonidele on partneriteks Läti Kaubandus-Tööstuskoda, Läti Puitmajade Klaster, Satakunta Rakenduskõrgkool Soomes ning nende esindus Hiinas.

Projekti eelarvest kaetakse 79,5% kuludest, omaosalusena tuleb katta 20,5%.

Osalevad ettevõtted peavad garanteerima oma huvi ja osaluse peamistes projekti tegevustes kogu projekti vältel, st 2020. aasta lõpuni.

Täpsema info saamiseks palun võtke ühendust: Liisi Kirschenberg, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, liisi@koda.ee, 604 0093

KASULIKKU

Keeleõppereis keelekeskkonda –

AINUKE VÕIMALUS VÕÕRKEEL TÕELISELT OMANDADA Keeleõppereisijaid vastu võtvad keeltekoolid välismaal pakuvad õppe- ja motivatsioonireise nii täiskasvanud eraisikutele kui ka korporatiivklientidele. Multilingua keelekeskusel on partnerkoole Venemaal, Ukrainas, Maltal, Itaalias, Inglis-, Iiri- ja Šotimaal.

F

irmadele sobib spetsiaalne keeleõppe- ja motivatsiooni­reisipakett.

Igale korporatiivkliendile paneme selle kokku rätsepatööna. Pakett sisaldab tavaliselt keelekursusi kinnises grupis (st ainult õppijad oma ettevõttest), majutust, lennujaamatransfeere, ekskursioone.

Soovi korral saab lisada ka toitlustuse kohalikes restoranides. Paketi kokkupanemisel lähtume iga ettevõtte vajadustest ja eelarvest.

Oma töötajate säärasele reisile saatmine arendab neid, sest võõrkeeleoskus paraneb ja tööle tagasi pöördudes saavad nad omandatud teadmisi koheselt rakendada. Õppevälisel ajal korraldatakse õppijatele ekskursioone, et tutvuda kohalike vaatamisväärsustega.

Ekskursiooni ajal on aga suurepärane võimalus praktiseerida kursusel omandatut.

Eraisikute pakett koosneb tavaliselt keelekursusest, majutusest ja

toitlustamisest. Keeleõppeturiste majutatakse kas kooli lähedal asuvas hotellis, kooli residentsis, külaliskorteris või perede juures. Just viimast ööbimisvormi soovitame eelistada, et päeval õpitut saaks kinnistada pererahvaga hommiku- ja õhtusöögilauas vesteldes. Nõndaviisi saab keeleõppija omandada nii-öelda elavat keelt, mitte õpiku oma, vaid keelt, mida inimesed päriselt räägivad. Saab tutvuda uute slängisõnade ja idioomidega, mida kohalikud nalja visates kasutavad ja millised neid tegelikult ka naerma ajavad. Kõike seda võõrkeeleõpik ei õpeta. Veetes kohalikega aega klassiruumist väljaspool kuuleme, kuidas nad sõnu hääldavad, milline on nende intonatsioon, kuidas nad emotsioone kehakeelega edasi annavad ja milliste väljenditega need kokku käivad. Need ongi peamised keelekeskonnas õppimise eelised koduriigi keeltekooli või kohustusliku koolitunni ees.

Keelekursused toimuvad kas grupi- või eraõppena. Kokku on pandud

HANNELA TAMAGNO, Multilingua Keeleõpe välismaal projektijuht

ka pakette, mis neid kahte õppevormi omavahel kombineerivad. Grupiõppel on eeliseid – saab paremini rolli- ja lauamängude kaudu ja dialooge moodustades keelt tõhusamalt omandada. Ühes grupis on sama keeletasemega õppijad. Keeltekooli jõudmise esimesel päeval peavad kõik osalejad sooritama testi, mille järgi nad paigutatakse gruppidesse. Eraõppes jällegi on võimalik keskenduda õppija spetsiifilistele vajadustele, näiteks erialakeele omandamisele, mille raames töötatakse läbi vastava valdkonna kirjalikud ja audiodokumendid.

Oleme veendunud, et keeleõpe keelekeskkonnas on kõige efektiivsem lühiajaline võõrkeeleoskuse täiendamise viis.

Soovime edu keeleoskuse lihvimisel ja keelekeskkonnas uute kultuuriaspektide avastamisel.

Keeleõppereisi broneerimiseks võtke ühendust Multilingua Keelekeskusega. www.multilingua.ee/keelekeskus/keeleope-valismaal

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

31

PERSONAL

KAIDI-KERLI KÄRNER, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välisinvesteeringute keskuse Work in Estonia programmijuht

Mida teha välisvärbamiseks mõeldud toetusega?

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) pakub selle aasta kevadest alates IKTspetsialistide välismaalt värbamiseks 2000 euro suurust toetust. Selleks, et tippspetsialist Eestisse tööle meelitada, tuleb aina enam pingutada ja paindlikke lahendusi pakkuda.

T

ööjõupuudus on paljude ettevõtete jaoks probleem ja ei leidu enam ettevõtet, kes ei vaja oma tiimi IT-ekspertiisi või kes ei telli IT-teenuseid väljastpoolt. Kuna IKT talente on Eestist väga raske leida, peavad ettevõtjad tegema suuri pingutusi, et selliseid inimesi välismaalt siia meelitada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt algatatud IKT Arenguprogramm näeb selleks ette eraldi vahendid. Üks neist on välisvärbamise toetus, mida nüüd EAS ettevõtjatele jagab. „Oleme välisvärbamistoetusest rääkinud üle 200 ettevõttega ja tagasiside ongi olnud, et välismaalt värbamine on keeruline ja kulukas. Selleks, et kogenud IT-arendaja Eestisse meelitada, on vaja katsetada teistmoodi lahendusi ja pakkuda talendile lisamotivatsiooni siiatulekuks. Näiteks mõnikord võib olla vaja spetsialist kõigepealt siia lennutada, et Eesti ja ettevõttega tuttavaks teha või pakkuda esimesteks kuudeks tasuta elamist,“ kirjeldab Work in Estonia programmijuht Kaidi-Kerli Kärner.

Work in Estonia toetab ettevõtjaid välismaalt värbamises küll Eestit tutvustavate kampaaniatega ja töökuulutuste levitamisega, välisspetsialisti kohanemist aitavate teenuste ning info kogumisega, kuid ka koostööprojektiga erinevate riigiasutuste vahel. Siiski jääb palju ettevõtte enda teha, et välisspetsialist Eestisse meelitada. Selleks tuleb pakkuda enamat kui lihtsalt konkurendist suuremat palka.

Selliseid lisaboonuseid on pakkunud näiteks Taxify, kus personalispetsialist Kadi Lutter on võtnud arvesse konkree­tse välistöötaja eripärasid: „Tippspetsialistid on juba tihti sellises vanuses, et neil on ka pere. See tähendab, et teise riiki

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

kolides peame pakkuma kindlustunnet kogu perele. Seega oleme näiteks pakkunud välistöötajale ja tema perele ajutist majutust või maksnud kinni välistöötaja abikaasa tervisekindlustuse.“ Selliseid lisategevusi saabki näiteks nüüdsest võimaldada tänu välisvärbamise toetusele: iga palgatud IKT-spetsialisti eest, kelle brutopalk on vähemalt 2000 eurot ja kes on töötanud vähemalt 5 kuud Eestis, saab EASilt toetust taotleda.

Kusjuures, mingeid kuludokumente pole vaja esitada.

Praeguseks on välisvärbamise toetust juba saanud sellised ettevõtted nagu Topia, Taxify ja Malwarebytes.

Taotlemiseks tuleb esitada:

hh Taotlusvorm hh Tulu- ja sotsiaalmaksu tasumise tõend, mis tõendab, et taotleja on tasunud värvatud IKT spetsialistile tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu vähemalt viie kuu jooksul vahetult enne taotluse esitamist. hh Väljavõte Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist, millelt on näha IKT spetsialisti tööle asumise aeg ning töölepingu kehtivus. hh Kontserni liikmete skeem tuleb esitada, kui taotlejal on ema- või tütarettevõtteid või taotleja omab mõnes muus äriühingus muul moel häälteenamust. hh Menetluse käigus on EASil õigus küsida taotlejalt täiendavaid dokumente määruses sätestatud nõuete tõendamiseks.

Taotlust saab esitada: www.eas.ee/teenus/valisvarbamise-toetus

PERSONAL

Instar EBC on 2007. aastast tegutsev Eesti esimene tööandja brändingu agentuur, mis tegeleb tööandja brändingu täislahenduste pakkumisega alustades uuringutest, koolitusest kuni strateegiliste tegevuskavade, töökuulutuste, karjäärilehtede, sisuturunduse ja kõigi teiste innovaatiliste ja eriliste tööandja brändingu lahendusteni, mis aitavad leida ja hoida sobivamaid töötajaid. Lisaks annab Instar välja Eesti atraktiivsema tööandja kvaliteedimärki, mis põhineb 2000 Eesti tudengi hinnangul ja mida uuritakse alates 2010. aastast.

Kuidas olla

EESTI ATRAKTIIVSEIM TÖÖANDJA 2018. AASTAL? Esiteks võiks küsida, miks peaks üldse soovima olla atraktiivne tööandja? Lihtne vastus peitub ikka inimestes. Pühendunud ja sobivad inimesed soovivad, et ka organisatsioonil hästi läheks ja loovad seega väärtust, mida omanikud hindavad. Sobivate inimeste leidmine pole kunagi olnud liiga kerge ja hetkel on see Eestis veelgi keerulisem.

KERSTI VANNAS, Instar EBC ekspert ja partner

S

elleks, et saada parimad inimesed oma paati, peab nende silmis olema atraktiivne tööandja, sest muidu valivad nad kellegi teise.

Meeldima aga ei pea kõigile, vaid oma sihtrühmale. See on ka põhjus, miks Instari juba 9. aastat toimuv tööandjate atraktiivsuse uuring toimub mitme erineva uuringuna: tudengite uuring 4000 vastajaga ja kutsekoolide uuring 1000 vastajaga. Lisaks viime juba teist aastat läbi kogenud töötajate ja ka Eestis õppivate välistudengite uuringuid.

Mis uuringutest järeldub?

1. Saame teada, millised on vastajatele olulisemad töökoha valikut mõjutavad tegurid. Tudengite jaoks on näiteks 45. teguri hul-

gast kõige olulisemad huvitav ja arendav töö ning ettevõttepoolne töötajate võrdne ja aus kohtlemine; 2. Tähtis on see, kuidas tööpakkumine viia vaatajateni. Ettevõtte kodu­ leht ja töövahenduskeskkonnad on selles osas väga olulised. Seega siit vihje tööandjatele – täiendage kindlasti oma kodulehel karjääri ja töötamise vahelehe osa; 3. Vastajad ei olegi nii kindlad, et leiavad sobiva töö. Näiteks 38% tudengitest kardavad, et nad ei leia sobivat tööd. Siin on meil kui tööandjail ülesanne oma tööpakkumised lahti seletada, sest tööotsijad ei saa töö eripärast õiget ülevaadet, kui pakute vaid lakooniliselt „huvitavat ja arendavat tööd“; 4. Lisaks ka read, et millised Eesti tööandjad on jäänud silma ja kus soovitakse töötada.

Atraktiivseimad tööandjad

11. septembril kuulutati tööandja brändingu agentuuri Instari ja PARE koostöös Kinomuuseumis välja 2018.

aasta atraktiivsemad tööandjad.

Eesti tudengid pidasid kõige ihaldusväärsemaks tööandjaks 2018. aastal Transferwise´i, kutsekoolide õpilased sooviksid kõige enam töötada Hilton Park Tallinna hotellis. Majanduse ja IT-tudengite eelistatuim tööandja on Transferwise, õigustudengite eelistus on Advokaadibüroo COBALT, tehnikatudengid sooviks töötada Eesti ühes suuremas tööandjas – Eesti Energias, Meditsiinitudengid näevad oma tulevast töökohta Tartu Ülikooli Kliinikumis ning humanitaartudengitele on atraktiivseks tööandjaks Haridus- ja Teadusministeerium. Hinnatud ettevõtete koondtabel on üleval Instari kodulehel www.instar.ee.

Selleks, et leida ja hoida sobivamaid töötajaid, on oluline sellega süstemaatiliselt tegeleda ning mitte unustada seejuures ka oma tugevusi väljapoole näidata. Kui teid huvitab teie organisatsiooni tuntus ja atraktiivsus oma sihtrühmas või olete tööandja brändingu sammudega alles alustamas ja vajate nõu, siis saab Instar EBC meeskonnaga ühendust võtta.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

33

PERSONAL

Kuidas valida ja värvata lojaalseid ja rahulolevaid töötajaid?

2018. aasta II kvartalis on töötuse määr 5,1% ehk 10 aasta madalaim ning prognooside kohaselt langeb veelgi. Olukord seab pinge alla tänased tööandjad, kes kurdavad, et ei leia sobivaid töötajaid, tööjõud ei ole lojaalne või palganõudmised ületavad võimalusi.

K

õik me teame ju, et palganumber on oluline, kuid sageli unustame, et selle kõrval on veel midagi, mis on töökoha valikul ning lojaalsuse juures määravaks.

See, mida lisaks palgale töökohas oluliseks peetakse, sõltub konkreetse töötaja väärtustest.

Mis on väärtused? Kuidas need inimest mõjutavad ning kuidas teha kindlaks, kas potentsiaalne töötaja sobitub meie organisatsiooni?

Väärtused (ingl k „values“) on need, mida inimene peab oluliseks. Neid märgitakse sõnadega, näiteks turvalisus, vabadus, kuuluvus, mäng jne. Meie ühiskonnas on minu hinnangul väärtused väärkoheldud sõna, nendest räägitakse palju, kuid sageli ei mõtestata, et need on inimese toimimise aluseks. Väärtused annavad inimesele aktiivsuse ehk me hakkame tegutsema, kui „vajutatakse“ meie „väärtusnupule“.

Teiste sõnadega on väärtus motivatsiooni aluseks. Väärtushierarhiad on inimeste sees aga väga erinevad ning seetõttu üks motivaator võib ühele mõjuda, kuid jätta teise täiesti külmaks.

Selleks, et panna kokku rahulolev, motiveeritud ja lojaalne meeskond, on seega vaja kindlaks teha inimeste väärtushierarhiad ning kaaluda, kas need ühtivad meie organisatsioonikultuuri omadega. See muidugi eeldab ennekõike enda organisatsiooniväärtuste teadvustamist ning nende teadlikku juhtimist. Väärtustest lähtuvalt inimeste valimine ja värbamine on oluline, sest kõik me teame, et sageli võtame tööle inimesi nende oskuste pärast, kuid vallandame väärtushinnangute tõttu. Oskusi on reeglina võimalik õpetada, väärtusi

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

KATI TIKENBERG, Aeternum Koolitus ja Konsultatsioonid koolitaja, konsultant

nii kergesti juba ei muuda.

Kuidas teha kindlaks, mis on inimestele oluline? Neid kuulates, jälgides ja küsides avatud küsimusi. Näiteks, mis on sinu jaoks antud töö ning organisatsiooni juures oluline? Inimene kõneleb ning käitub alati enda väärtustest lähtuvalt.

Seda kõike personalijuhtidele või -spetsialistidele tutvustades kuulen sageli vastulauset, et sellisel juhul ei leiaks ma küll vajalikke töötajaid, sest neid lihtsalt ei ole kuskilt võtta.

Tööandajana ma täiesti mõistan seda ning olen ka ise olnud olukorras, kus „kohatäite“ leidmine ei kannata oodata ehk võtad kelle iganes. Pikas perspektiivis me saame aga aru, et nii olemegi situatsioonis, kus tööjõud muudkui voolab, sest õige pea tunneb inimene, et talle ei sobi selles organisatsioonis ehk tema väärtused ei saa realiseeritud. „Kohatäitena“ hoiame kinni ka rahulolematuid töötajaid, kes oma väärtustelt sobiksid võib-olla ideaalselt mõnda teise organisatsioonikultuuri. Tekib omamoodi nõiaring, kus töötajaid ei ole ning inimestel ei ole tööd, mis neid inspireeriks ning motiveeriks.

Seega on minu soovitus investeerida võimalusel enam aega ja energiat valikusse ja värbamisse, teha seda väärtuspõhiselt ning seeläbi kasvatada enda organisatsiooni lojaalsete töötajate hulka.

Töötajate valimine on vaid üks paljudest teemadest, millest räägitakse seminaril „Head töötajad toovad ettevõttele kasu“. Eraldi saab kuulda erinevatest palgatasemetest, kuidas luua ettevõtte töötajatele persoonibrändi, millised on seosed ettevõtte väärtuste ning töötajate rahulolu vahel, aga ka sellest, kuidas oma töötajaid hoida.

SEMINAR

„HEAD TÖÖTAJAD TOOVAD ETTEVÕTTELE KASU“ Toimumise aeg: 2. oktoobril kell 10.30 Tartus SPARK Demo keskuses (Narva mnt 2) Osalemine:

tasuta, kuid vajalik eelregistreerimine.

Päevakava: 10.30-11.00 Registreerimine ja hommikukohv 11.00-11.05 Avasõnad päeva moderaatorilt ja sissejuhatus 11.05-11.35 Kui palju saab palka Eesti töötaja? Kadri Seeder, Palgaagentuur 11.35-12.00 Miks targad ettevõtted toetavad töötajate persoonibrändi

kujunemist? Liisi Toom Persoonibrändi Agentuur 12.00-12.30 Kuidas palgata lojaalseid ja rahulolevaid töötajaid?

Kati Tikenberg, AETERNUM 12.30-13.00 Head töötajad toovad ettevõttele kasu: kuidas personalijuhid saavad

töötajate hoidmisesse panustada? Elle Muuga, personalikonsultant, AUXILIOEM 13.00-13.40 Lõuna ja omavaheline suhtlus Registreerimine: www.koda.ee/et/sundmused/seminar-head-tootajad-toovad-ettevottele-kasu Korraldajad: EKTK, Tartu LV ja SPARK DEMO Lisainfo: Piret Potisepp, Piret.Potisepp@koda.ee

+372 604 0092

KODA KUTSUB OSALEMA

KODA KUTSUB OSALEMA FINANTSKOOLITUSED 19. september Maksumuudatused 2018. aastal ja 2018 planeeritavad muudatused 2019 (Pärnus)

Strand konverentsikeskuses,

A.H. Tammsaare 35, Pärnu Info: Kati Krass,

kati@koda.ee, 443 0989 3. oktoober Maksumuudatused 2018. aastal ja 2018 planeeritavad muudatused 2019 KONTAKTREISID (Kuressaares)

Ajamajas, Tallinna 16, Kuressaare 14. november Ettevõtete kontaktreis Peterburgi

Info: Kati Krass, 2018 Peterburg, Venemaa

Kati@koda.ee, 443 0989 Toom-Kooli 17, Tallinn Info: Margus Ilmjärv, 12. oktoober Maksumuudatused 2018. aastal ja

margus@koda.ee, 337 4950 2018 planeeritavad muudatused 2019 (Rakveres) SIHTTURG

Hotell Wesenbergh, Tallinna 25, Rakvere 1.–3. oktoober Rootsi õppereis materjali-, masina-, Info: Kati Krass, 2018 metalli- ja elektroonikatööstusele

kati@koda.ee, 443 0989 (EASi koostööpartnerina) Rootsi, Torsås 16. oktoober Finantskoolitus firma võtmeisikutele II

Info: Merit Fimberg-Espuch, 2018 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,

merit@koda.ee, 604 0078 Toom-Kooli 17, Tallinn

Info: Toomas Hansson, 8.–9. oktoober Kontaktkohtumised Belgia ettevõtetega

Toomas.Hansson@koda.ee, 744 2196 2018 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn MUUD SÜNDMUSED

Info: Merit Fimberg-Espuch, 2. oktoober Kaubanduskoja Pärnu esinduse

merit@koda.ee, 604 0078 2018 ärihommikusöök

Ammende Villa, Mere pst 7, Pärnu EKSPORDI- JA TOOTEARENDUSE

Info: Kati Krass, KOOLITUSED

kati@koda.ee, 443 0989 28. september Ekspordi Akadeemia Naisteklubi 11. oktoober Sügis 2018 – hea aeg ettevõtte 2018 ettevõtte JOIK külastus 2018 müügiks?

JOIK tootmishoones Tänassilma tee 27,

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,

Saku vald, Harjumaa Piret Potisepp, Toom-Kooli 17, Tallinn

Info: Margus Ilmjärv,

piret@koda.ee, 604 0092

margus@koda.ee, 337 4950 2. oktoober Ekspordi Akadeemia seminar 15.-16. oktoober Nõukogu liikmete roll juhtimises 2018 “Väike ja tubli eksportöör” 2018 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

V Spaahotell ja Konverentsikeskuses, Toom-Kooli 17, Tallinn Riia 2, Tartu

Info: Piret Potisepp,

Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092

piret@koda.ee, 604 0092

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

KUIDAS OMA SÕNUMEID EDASTADA? Koolitusel saad teada, milles peitub tulemusliku strateegilise kommunikatsiooni võti, kuidas luua loogiliselt ülesehitatud lugusid, mida teha, et lood ei muutuks müraks ning tutvud lühendatud vormis praktilise OMA mõtlemismudeliga mida saad tööelule lisaks efektiivselt rakendada ka igapäevaelus.

Koolitajaks on strateegilise kommunikatsiooni ekspert Mae Hansen.

Mael on pikaajaline finantssektori strateegilise juhtimise kogemus seitsmest riigist ja kolmelt kontinendilt (Merrill Lynch, Danske Bank Group, Byrne Investment Research). Viimasel viisaastakul on ta tegelenud innovatsiooni juhtimisega startuppide kiiresti liikuvas maailmas. Lisaks annab Mae külalislektorina strateegilise kommunikatsiooni loenguid Viini ja Alto ülikoolides.

Sihtgrupp Tipp- ja keskastme juhid nii era- kui avaliksektoris, kes omavad vähemalt 3-aastast strateegilise tasandi juhtimise kogemust.

Toimumise aeg 13. novembril kell 9.00 kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Päevakava 8:30 - 9:00 9:00 - 9:30 9:30 - 10:00

Kogunemine Sissejuhatus strateegilisse mõtlemisse Mis on strateegiline sõnum ja kuidas seda moodustada?

10:00 - 11:00 Mis on OMA mudel ja kuidas selle abil otsuseid teha ning kommunikeerida?

11:00 - 11:15 Kohvipaus 11:15 - 13:00 Koolitus jätkub

Osalustasu kuni 29.10 Liige: 99 € + KM Mitteliige 198 € + KM.

Registreeri täna!

Alates 30.10 130 € + KM liige 260 € + KM mitteliige

Lisainfo: Piret Potisepp, Piret.Potisepp@koda.ee +372 604 0092

Jan Kotka, Global Account Director; Enics Group

„Paljude koosolekute, arutelude ja debattide keskel, märkad sageli, et loogiline struktuur puudub või on „vildakas“ ja mängus on palju arvamusi ning eeldusi esitatakse faktide näol. Tulemuseks on valed juhtimisotsused. Mae koolitusel jäid külge praktilised näpunäited ja spikrid igapäevaseks kasutamiseks vältimaks eelmainitut. Kasutan neid juhiseid ise ning jagan neid sageli ka oma meeskonnale. Usun, et antud koolitus kuulub ”kohustusliku kirjanduse” hulka.”

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

37

JUUBILARID

25

PALJU ÕNNE! SEPTEMBRI JUUBILARID

120

LIVIKO AS liige alates 1925

100

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL liige alates 2001

50

HARJU ELEKTER AS liige alates 1989

30

T.R.TAMME AUTO OÜ liige alates 1998

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 9 / 2018

AP TRADING AS liige alates 2004 ELBEST KAUBANDUS OÜ liige alates 2015 GERHARD OÜ liige alates 2005 NANOFORMULA OÜ liige alates 1995 OLYMPIC CASINO EESTI AS liige alates 1998 RSTA AS liige alates 2001 SB KESKKÜTTESEADMED AS liige alates 1996 SCANDAGRA EESTI AS liige alates 1995 TELINEKATAJA AS liige alates 2015

20

AAMEX OÜ liige alates 1999 DATA PRINT OÜ liige alates 2006 HANSA MEDICAL OÜ liige alates 2004 HC BETOON AS liige alates 1999 MAKRON ESTONIA OÜ liige alates 2002 MERIGEN OÜ liige alates 2002 SIA DAW BALTICA EESTI FILIAAL liige alates 2005 ZOOVETVARU OÜ liige alates 2013 TAIVOSTER BALTIC OÜ liige alates 2013 TALU MANAGEMENT GROUP OÜ liige alates 1998 TINITSA KONSULTATSIOONIBÜROO OÜ liige alates 2001

15

ALTAIRBALT OÜ liige alates 2009 BALTIACHEMI OÜ liige alates 2006 SOKOTEL AS liige alates 2004

10

BALTIC RAIL AS liige alates 2011 DETROIT OÜ liige alates 2015 ECOGLYM OÜ liige alates 2012 EESTI MÄETÖÖSTUSE ETTEVÕTETE LIIT MTÜ liige alates 2008 FORMUS BALTIC OÜ liige alates 2012 HYRLES OÜ liige alates 2009 IURING KONSULT OÜ liige alates 2009 PIONEER ENGINEERING GROUP OÜ liige alates 2012 RKM TEAM OÜ liige alates 2013

5

A1AUTOKESKUS OÜ liige alates 2014 CHOCOLALA OÜ liige alates 2017 DEFENDER TECHNOLOGY OÜ liige alates 2014 MONEYZEN OÜ liige alates 2014 PLADO ART SERVICES OÜ liige alates 2018 SKANO FIBREBOARD OÜ liige alates 2014 TOP CREDIT OÜ liige alates 2015 VERKOOP RACING OÜ liige alates 2015