Teataja veebruar 2018

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 VEEBRUAR 2018

lk 6

RIIK ASTUS ESIMESED SAMMUD TÖÖSTUS­POLIITIKA LOOMISEKS lk 14

ETTEVÕTJATE SOOVID JÄRGMISEKS 100 AASTAKS! lk 26

KAS BELGIA VÕIKS OLLA SINU JÄRGMINE SIHTTURG?

Teet Kuusmik:

IVIA elavdab Ida-Virumaa majandust

UUED LIIKMED

Sisukord 5 Uudised 6 Riik astus esimesed sammud

tööstuspoliitika loomiseks 8 Tarbijalemüügi uus direktiiv –

kas kauplemist soodustavad või

pärssivad muudatused?

10 Kuidas kollektiivselt puhata?

11 IVIA elavdab Ida-Virumaa majandust 14 Ettevõtjate soovid järgmiseks

100 aastaks!

16 Uued nõuded sõiduautodele 18 Liikmelt liikmele 24 Mis võimalused on Eesti ettevõtetel

Balkani riikides?

26 Kas Belgia võiks olla Sinu

järgmine sihtturg?

28 Uue riigihangete seaduse

regulatsioon vajab selgust 30 82% ettevõtetest, kes on välismaalt

spetsialiste värvanud, on

kogemusega väga rahul 33 Kuidas minna üle B2B ettevõtte digitaliseerumisele?

36 Koda kutsub osalema 38 Juubilarid

HARJUMAA JA TALLINN MOLIS OFFICE OÜ

www.moraamatupidamine.ee Raamatupidamisteenused. Ettevõtete ja eraisikute finantsalane nõustamine ja koolitused.

AESTI SKINCARE OÜ www.aesti.ee Looduskosmeetika väljaarendamine ja tootmine Eesti turbast.

AKIRO OÜ www.akiro.ee Eksportpartnerite leidmine Eesti ettevõtetele ja eksportmüük Aasiast.

BALTI MEEDIAMONITOORINGU GRUPP OÜ

PSS SERVICE AS

CAFA TECH OÜ www.cafatech.com Droonide automaatsete robot-platvormide arendamine ja tootmine.

PULJONG OÜ

Metallitöötlus ja metallpindade katmine.

www.puljongid.ee Toiduainete tootmine, Food Studio.

QWYDDY TECHNOLOGIES OÜ www.qwyddy-tech.com Tarkvaraarendus.

CONFER OÜ www.confer.eu Firmade aitamine suhtlemisel Belgia ja Hollandi firmadega nii tõlketeenuse kui ka teabevahetuse abil.

R-RENT OÜ www.rrent.ee Sõiduautode ja väikebusside rent ja kasutusrent.

TIE&APRON OÜ

DATAFRUIT OÜ www.datafruit.ee Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused.

www.tieapron.com Unikaalsete rõivaaksessuaari lipspõlle disain, tootearendus ja müük.

ECOFURN INTERNATIONAL LTD OÜ

XIV OÜ www.xiv.ee Kanga ja paljude muude materjalide sisse või sellest välja mitmetasapinnaliste dekoratsioonide pressimine.

EUROPEAN FUND MANAGEMENT CONSULTING OÜ

IDA-VIRUMAA

www.efmc.eu Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine.

GLOBAL NORD TIMBER OÜ

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee

www.multilingua.ee Täiskasvanute võõrkeele õpe individuaalõppes kui ka gruppides.

Vene keele kursused välisriikide kodanikele.

www.station.ee Mujal liigitamata infoalane tegevus.

www.ecofurn.eu Puidust aiamööbli valmistamine.

KAANEFOTO Hannes Arus

MULTILINGUA KEELEKESKUS OÜ

POLVEN FOODS OÜ

www.gnordtimber.fi Puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük.

HARULDUS OÜ www.haruldus.ee Kosmeetika, hügieenitarvete, toiduainete ja puidu hulgimüük.

HUUDEN OÜ www.huuden.com Kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide tootmine.

ILYASHEV & PARTNERS ÕIGUSBÜROO OÜ

www.polvenfoods.ee Majoneesi, kastmete ja kondenspiima tootmine.

LÄÄNEMAA SAMBLA AS www.sambla.ee Sanitaartehnika ja ehitus­materjalide jae- ja hulgimüük. Kaubavedu maanteel.

SKYWIND OÜ www.skywind.ee Turba tootmine. Ehitustehnika rent koos operaatoriga, maaparandus.

PÄRNUMAA

MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia

www.attorneys.eu.com Rahvusvaheline õigusbüroo.

Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee

JENTE OÜ ventilatsioonipaneelide tootmine, Arvutialased konsultatsioonid.

SOL NAVITAS OÜ

www.solnavitas.com Päikese õhkkütte- ja müük ja eksport.

TRÜKK Kroonpress

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

3

JUHTKIRI

Palju õnne!

E

i saa meiegi üle ega ümber Eesti sünnipäevast. 100 on väärikas iga, sõltumata sellest, kas räägime riigist, ettevõttest või inimesest. Paljud ettevõtted kustuvad juba enne kooliealiseks saamist ning täiskasvanuikka jõuab neist üsna väike arv. Rääkimata sellest, kui paljud oma algusaastatel maksude tasumiseni jõuavad.

Maksuameti hiljutiste andmete järgi jõuab ligi 20% uutest äriregistris registreeritud ettevõtetest samal aastal ka maksu­maksjaks. Uutest ettevõtetest jõuab maksude tasumiseni kolmandal aastal ca 1/3. Iga algus on raske ning igaüks, kes kord ettevõtlusega alustanud, teab, kui raskelt võib tulla esimene müük ja kui hea tunne see on, kui tulud ületavad kulud. Alustamine on kahtlemata alati tunnustamist ja julgustamist väärt, sest ettevõtjaid, nagu me teame, on ühiskonnas alati väga väike hulk. Igaüks loeb!

Kuid vabariigi juubel kutsub vaatama, kui palju on meil neid ettevõtteid, kelle tegevust võime järjepidevalt samuti 100 või enam aastat vaadata. Kes nad on ja kuidas neil on õnnestunud oma tegevust kõige kiuste nii pikalt elus hoida?

Sellesse aega jäävad okupatsioonid, sõjad, majanduskriisid, küüditamised ja palju muud, mis ettevõtlust ja ettevõtlikke inimesi enamasti kõige otsesemalt puudutanud on. Lisaks

Ilma ajalugu mäletamata või sellest õppimata on oluliselt raskem paremat tulevikku ehitada. sellele, et nende ettevõtete käekäigust on meil kõigil palju õppida ning eriti veel nende ettevõtete püsimise taga olnud inimeste kogemustest, on kahtlemata kohane neid sel aastal eriliselt meeles pidada ja tunnustada. Kui poleks ettevõtlust ega ettevõtlikke inimesi, poleks ka oma riiki. See kehtib muidugi ka ümberpööratult. Seega, kui tähistame Eesti juubelit, siis tähistagem ühtlasi sedagi, et meil on olnud ja on tänagi maailmatasemel tööstusi, innovatiivseid väikeettevõtjaid ja teenusepakkujaid, pereettevõtteid, käsitöölisi ja lihtsalt ettevõtlikke inimesi. Suur aitäh neile kõigile selle panuse eest, mida nad on andnud meie riigi püsimiseks!

Kaubanduskoja liikmete hulgas on üsna mitmeid ettevõtteid, kelle ajalugu on isegi pikem kui 100 aastat. Nende

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

hulgas on näiteks Estonia Klaverivabrik, Estiko, A. Le Coq, Tallinna Farmaatsiatehase, Saku Õlletehas, Flora, Eesti Pagar, Volta, Liviko ja nii mõnigi veel. Paljud neist on koja liikmed olnud ka üsna algusest peale ehk aastast 1925, kui kaubanduskoda asutati. Kõik nimetatud ettevõtted on ka täna aktiivselt tegutsevad ja tuntud. Mitmed neist avaldavad oma soovid vabariigile ja ettevõtluskeskkonnale ka käesoleva Teataja veergudel ning usun, et on, mida tähele panna. Ilma ajalugu mäletamata või sellest õppimata on oluliselt raskem paremat tulevikku ehitada. Väärtustagem seda võimalust!

Palju õnne Eesti Vabariigi sünnipäevaks meile kõigile!

Mait Palts, kaubanduskoja peadirektor

UUDISED Koostanud: Kaubanduskoda

Mait Palts: maraton on pooleli, nüüd tuleb sprintida Jaanuari lõpus toimus nullbürokraatia ministrite komisjoni kohtumine, kus vaadati üle seni tehtud tegevused ettevõtjate esitatud ettepanekute elluviimisel. Riigiasutused on tänaseks 164 ettevõtjate pakutud ettepanekust ellu viinud rohkem kui pooled.

Kaubanduskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on positiivne see, et võrdlemisi lühikese ajaga on jõutud juba poolele teele, kuid tegemist on siiski maratoni, mitte sprindiga. „Bürokraatia vähendamine aitab kaasa efektiivsuse kasvule ettevõtluses, kuid selleni, et halduskoormuse tase oleks viidud miinimumini, on reaalsuses paraku veel pikk tee minna. Seetõttu on äärmiselt oluline nullbürokraatia algatusega edasi minna, kuni bürokraatia vähendamine ja halduskoormuse mõõtmine on kujunenud ametnike jaoks uueks normaalsuseks,“ lausus ta.

Tööstustel avaneb võimalus saada toetust eelpuhastite rajamiseks Keskkonnaministeerium on ette valmistanud eelnõu, millega antakse tööstusettevõtetele võimalus taotleda toetust reovee eelpuhastite ehitamiseks. Kaubanduskoda peab muudatust positiivseks, kuid tegi ministeeriumile ettepaneku suurendada toetuse maksimaalset summat.

Täna ei paku riik tööstus- ja tootmisettevõtetele toetust eelpuhastite ehitamiseks. Kaubanduskoda on koostöös toiduainetööstuse ja keemiatööstuse liiduga teinud keskkonnaministeeriumile varasemalt ettepaneku toetada tööstusettevõtete eelpuhastite rajamist.

Meil on hea meel näha, et seda ettepanekut on arvesse võetud. Kooskõlastusringil oleva keskkonnaministri määruse eelnõuga võimaldatakse tööstus- ja tootmisettevõttel taotleda toetust eelpuhastite ehitamiseks kuni 200 000 euro ulatuses.

Kaubanduskoja liikmete hinnangul ei ole see summa aga piisav arvestades eelpuhastite tegelikku maksumust.

Seetõttu tegime keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku eelpuhastite ehitamise toetuse maksimaalmäära suurendada või panna toetus sõltuvusse tehtavatest kulutustest ehk määrata toetuseks teatud protsent eelpuhasti kogumaksumusest.

Pensionifondide varasid investeeritakse Eestisse üha jõudsamalt 2017. aasta viimases kvartalis investeerisid pensionifondid oma varasid Eestisse rekordiliselt 9,59 protsenti. Võrreldes aasta varasemaga on tegemist märkimisväärse kasvuga, sest 2016. aasta neljandas kvartalis investeeriti pensionifondide varasid Eestisse vaid 5,56 protsenti.

Kaubandus-tööstuskoda jälgib ja analüüsib pensionifondide varade inves­

teeringuid Eesti majandusse juba 2016. aasta algusest. Kaubanduskoja hinnangul on oluline, et kohustusliku kogumispensioni varadest investeeritaks Eestisse üha rohkem, sest see aitab kaasa nii Eesti majandusarengu kui konkurentsivõime kasvule. Seda rõõmustavam on näha, et seda tehakse üha rohkem.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

5

KAUBANDUSKODA

Riik astus esimesed sammud

tööstuspoliitika loomiseks

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Riik on koostöös kaubanduskoja ja teiste tööstussektori esindusorganisatsioonidega koostanud tööstuspoliitika rohelise raamatu, kus on välja toodud tööstussektori kitsas­kohad ning pakutud välja võimalikke lahendusi. Tegemist on Eesti esimese tööstuspoliitika alusdokumendiga.

T

ööstuspoliitika rohelise raamatu peamiseks eesmärgiks on kasvatada Eesti tööstuse konkurentsivõimet.

Numbriliseks eesmärgiks on tõsta 2030. aastaks lisandväärtust töötaja kohta praeguselt 54 protsendilt vähemalt 100 protsendini Euroopa Liidu keskmisest.

See eeldab 6,6-protsendilist lisandväärtuse kasvu aastas, mis on kõrgem kui senine kasv. Teiseks eesmärgiks on suurendada töötleva tööstuse ekspordi osakaalu sektori müügitulust praeguselt 66 protsendilt 70 protsendini.

Eesmärkide saavutamiseks on rohelise raamatu fookuses järgmised valdkonnad: tööstuse digitaliseerimine ja automatiseerimine, teadus- ja arendustegevus, finantsvahendite kättesaadavus, tööjõud, taristu, loodusressursid ning regulatiivne keskkond.

Digitaliseerimine

Tööstussektori konkurentsivõime tõstmiseks on rohelises raamatus ühe lahendusena välja pakutud digitaalsete tehnoloogiate laiemat kasutuselevõttu tööstussektoris. Selleks plaanib riik luua tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetusprogrammi, mis koondaks endas nii teadlikkuse tõstmise tegevusi, valdkondliku kompetentsuse kaasamist, valdkondlikke analüüse, ettevõtete digitaalse ülemineku kavade koostamist kui ka toetusi või kombinatsiooni toetusest ja finantsinstrumendist. Lisaks plaanitakse kaardistada tööstussektori digitaliseerimise edulood ning neid laialdasemalt kasutada rahvusvahelises kommunikatsioonis koos e-riigi teenuste tutvustamisega.

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

KAUBANDUSKODA Teadus- ja arendustegevus

Lisandväärtuse suurendamiseks tuleb senisest rohkem investeerida ka teadus- ja arendustegevusse. Kui 2016. aastal moodustasid tööstusettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringud 0,2 protsenti SKPst, siis 2030. aastaks soovitakse investeeringute mahtu tõsta 1,2 protsendini SKPst. Rohelises raamatus on pakutud välja mitmeid võimalusi investeeringute suurendamiseks. Üheks lahenduseks on korraldada ümber riigipoolset teadus- ja arendustegevuse rahastamist selliselt, et teadusasutuste rahastamine sõltuks tänasest rohkem koostööst ettevõtetega. Lisaks tuleb luua teadus- ja arendustegevuse programm, mis hõlmab rakenduslikke teadus-, turu- ja tehnoloogiauuringuid, toote katsetamis- ja testimisprotseduure, sertifitseerimise ning tootmise käivitamise tegevusi. Olulise tegevusena nähakse ka väärtusahelapõhiste koostöövõrgustike loomist ning tööstusettevõtete ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtete koostöö suurendamist. Teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks on vaja vaadelda ka maksukeskkonda, mis peab soodustama teadmistemahuka majanduse arengut.

Tööstuspoliitika roheline raamat on sisendiks konkreetsete programmide ja uute strateegiate koostamiseks.

Finantsvahendid

Investeeringute tegemiseks vajavad tööstusettevõtted aga pikaajalisi finantseerimisvõimalusi. Finantsvahendite kätte­ saadavuse parandamiseks plaanib riik pakkuda turutõrke korral tööstusettevõtetele pikaajalisi laene ning suuremahuliste eksporditehingute kindlustamist.

Tööjõud

Üheks tööstussektori väljakutseks on ka sobiva tööjõu leidmine. Roheline raamat sisaldab mitmeid soovitusi, mis aitavad tööjõuvajadust leevendada: riiklike stipendiumite ja teavitustegevuse abil tööstusele vajalike erialade populariseerimine, välistööjõu kaasamise lihtsustamine ja haridussüsteemi paindlikkuse tagamine muutuvale tööjõuvajadusele reageerimiseks. Oluliseks peetakse näiteks koolitada senisest rohkem insenertehniliste oskustega spetsialiste.

Loodusressursid ja taristu

Mitmeid soovitusi on tehtud ka loodusressursside ja taristuga seoses. Näiteks on rohelises raamatus välja toodud idee luua optimaalne mudel keskkonnatasude määramiseks. Tasude määramisel tuleb lähtuda eesmärgist koguda ressursitulusid maailma parima praktika kohaselt nii, et see ei kahjustaks vastupidavust kriisiperioodidele ning tagaks kõrgema tootluse maavaradelt siis, kui toorme maailmaturuhinnad on kõrgemad.

Loodusvara kasutusõiguse tasude määramine peab toimuma väärtuse, mitte mahu või kaalu alusel ja olema seotud lõpptoodangu hinnaga maailmaturul. Rohelises raamatus on välja pakutud ka idee luua loodusvarade fond, mis võimaldab püsiva põhikapitali suurenemisega oluliselt suurendada Eesti ettevõtete oma- ja väliskapitali kaasamisvõimet.

Rohelises raamatus sisaldub ka ettepanek vähendada elektriaktsiisi suurtarbijatele, et soodustada uusi investeeringuid ja väärtusahelate pikenemise kaudu ressursside kõrgemat väärindamist Eestis.

Regulatiivne keskkond

Rohelise raamatu järgi peab muudatuste läbiviimine poliitilisel tasandil olema terviklik ning tuleb luua parem koostöö valdkondlike ning tööstust mõjutavate poliitikate vahel. See tähendab, et maksu-, haridus- ja teaduspoliitilised muutused nõuavad senisest paremini koordineeritud juhtimist.

Lisaks on rohelises raamatus rõhutatud vajadust vähendada tööstus­ettevõtete halduskoormust.

Eesti tööstuspoliitika aluste väljatöötamisel ei lähtutud kindla ettevõtte või tööstussektori toetamisest, vaid sihiks oli üldise majanduskeskkonna toetamine ning tööstuse konkurentsivõime parandamine ühtegi tööstussektorit eelistamata.

Tööstuspoliitika roheline raamat on sisendiks konkreetsete programmide ja uute strateegiate koostamiseks. See tähendab, et nüüd peab riik koostöös erasektoriga mõtlema, kuidas rohelise raamatu ideid täpsemalt ellu viia.

Tööstuspoliitika rohelise raamatuga saab lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee. Küsimused, kommentaarid ja ettepanekud tööstuspoliitika kohta on oodatud e-posti aadressil marko@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

7

JURISTI TÖÖLAUALT

TARBIJALEMÜÜGI UUS DIREKTIIV – LIISU LEHTSALU, kaubanduskoja jurist

KAS KAUPLEMIST SOODUSTAVAD VÕI PÄRSSIVAD MUUDATUSED? Euroopa Liit plaanib uue tarbijakaitse direktiivi eelnõuga kõrvaldada peamised lepingu­õigusega seotud tõkked, mis takistavad piiriülest kaubandust.

Tegelikkuses tähendab see aga seda, et eelnõuga plaanitakse suurendada ettevõtjate kohustusi tarbijalemüügil.

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

K

ui algselt plaaniti muudatusi tarbijaõigustes vaid internetimüügi ja muu kaugmüügi puhul, siis nüüd on eelnõu koostatud nii, et muudatused hõlmavad ka tavakaubandust. Koostasime muudatuste osas oma liikmetelt arvamuse saamiseks küsimustiku, mille põhjal saatsime kaubanduskoja ühise arvamuse ka justiitsministeeriumile. Millised on plaanitavad muudatused ning milline on kaubanduskoja liikmete arvamus antud muudatuste osas?

Ettevõtte tõendamisaja pikenemine

Hetkel kehtib võlaõigusseaduses põhimõte, et tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. See tähendab, et kui asja üleandmisest on möödunud üle kuue kuu, võib müüja panna vea põhjuse selgitamise kohustuse ostjale.

Uus eelnõu näeb aga ette, et antud aega pikendatakse kahe aastani ning vea põhjuste tõendamiskoormus on kaks aastat ettevõttel.

Kaubanduskoja liikmed sellist muudatust ei toeta, sest liikmete hinnangul on kaks aastat liiga pikk aeg.

Arvamustes toodi välja, et kaks aastat võib olla õigustatud teatud kaubaliikide puhul, kuid esmatarbekaubad ning näiteks autode liikuvosad ei ole tooted, mis selle ajaga ei kulu. Kuigi siinkohal võiks väita, et sellisel juhul saab kaupleja tõendada, et tegemist on loomuliku kulumisega, on liikmed välja toonud, et väga raske on tõendada, kas pärast kaheaastast kasutamist on tootele viga tekkinud kasutamisest või oli toode tõesti defektne. Selline ajaraamistik tekitaks kindlasti võimaluse ka olukorraks, kus tarbijad hakkavad pahatahtlikult täpselt enne kahe aasta möödumist oma tooteid tagasi tooma ning väitma, et tegemist ei ole loomuliku kulumisega. Kauplejad on välja toonud, et kulutused, mida tuleb sellise muudatuse järgselt hakata tegema tõendamisele, toodete vahetamisele, parandamisele ning raha tagastamisele, tõstab suure tõenäosusega märgatavalt toodete hindu.

Puudusest teavitamine pärast puuduse avastamist

Teise olulise muudatusena on eelnõusse kavandatud, et tarbijalt ei tohi nõuda kauba mittevastavusest teavitamist teatud tähtaja jooksul. Hetkel on võlaõigusseaduses sätestatud, et tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja

JURISTI TÖÖLAUALT lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. See tähendab, et hetkel kehtib põhimõte, et kui tootel esineb puudus, peab tarbija kahe kuu jooksul sellest kauplejale teada andma. Eelnõu aga sellist kohustust kehtestada ei luba.

Kaubanduskoda on sellise muudatuse vastu, sest eelnõu tekitab olukorra, kus tarbija võib katkist toodet edasi kasutada ja tekitada sellele pöördumatuid kahjustusi, mida hiljem ei ole enam võimalik parandada. Lisaks ei pruugi olla võimalik tuvastada, millest algne puudus tekkis. Sisuliselt võib tekkida olukord, kus puudus esineb esimesel kasutamisel, kuid tarbija kasutab toodet veel pea kaks aastat ning alles siis nõuab toote parandamist. Ka koja liikmed tõid küsitluses välja, et tarbijad peaksid puudustest teavitama koheselt, vastasel juhul võivad tarbijad toote lõplikult rikkuda. Lisaks tõid kauplejad välja, et kui tarbijad teavitavad kauplejat koheselt, võib kehtida veel garantii, mis annab tarbijale lisaõigused ning paneb tootjale kohustuse toode koheselt asendada.

Kaubanduskoda juhtis oma arvamuses tähelepanu sellele, et eelnõusse on jäetud ebamäärased mõisted, mis muudavad olukorra kauplejate ja tarbijate jaoks väga ebaselgeks. Õiguskaitsevahendite valik

Eelnõu annab tarbijale tunduvalt suuremad õigused ka õiguskaitsevahendite valikul. Nimelt tuleb eelnõu kohaselt anda tarbijale valik puudusega toote parandamise ja asendamise vahel.

Tarbijat on lubatud suunata teatud valikule vaid kindlatel juhtudel: kui valitud võimalus oleks teise võimaliku valikuga võrreldes võimatu, õigusvastane või teise võimalusega võrreldes müüjale ebamõistlikult kulukas. Eelnõu annab tarbijale lisavõimaluse olukorras, kus müüja ei ole puudust kõrvaldanud parandamise või asendamise teel mõistliku aja jooksul ja ilma et see põhjustaks tarbija jaoks olulist ebamugavust. Nimelt peab eelnõu kohaselt sellisel juhul olema tarbijal õigus hinnaalandusele või lepingu lõpetamisele.

Kaubanduskoda juhtis oma arvamuses tähelepanu sellele, et eelnõusse on jäetud ebamäärased mõisted, mis muudavad olukorra kauplejate ja tarbijate jaoks väga ebaselgeks. Näiteks tuleb hakata igakordselt vaidlema selle üle, kas kulutused on ebamõistlikud või ebamugavad ning vaidluse jätkudes peab keegi otsustama selle üle, kust algab ebamugavus ja kust ebamõistlikkus kulude osas. Koja liikmed on oma arvamustes toonud välja, et sellised sätted võimaldavad tarbijatel olukorda kurjasti ära kasutada, mis ei peaks olema eelnõu eesmärk. Lisaks on kauplejad toonud välja, et tarbijatel endal ei ole ole tihti võimalik hinnata, kumb on otstarbekam, kas parandamine või asendamine, ning selline regulatsioon põhjustab kindlasti suurt ebaselgust.

Väheoluline puudus

Kindlasti on üheks suureks muudatuseks, mida eelnõus plaanitakse, tarbijate võimalus taganeda tootest ka olukorras, kui lepingutingimustele mittevastavus on väike. Hetkel kehtib võlaõigusseaduses põhimõte, et taganemine on võimalik, kui tegemist on olulise puudusega.

Kaubanduskoda ei toeta sellist muudatust põhjusel, et see muudab seadusandluse väga ebaselgeks.

Selline muudatus paneb kauplejatele kohustuse hakata hindama igat väikest kriimustust ning iga kriimustuse puhul vaidlema selle üle, kas tarbija saab lepingust taganeda. Ka kauplejad on toonud välja, et selline muudatus viib paljude põhjendamatute tagastamisteni, mis võivad tihtipeale olla pahatahtlikud.

Koja hinnangul sätestab eenõu kauplejatele väga palju ebaselgeid kohustusi. Kui muudatused jõustuvad praegusel kujul, suureneb kindlasti vaidluste arv kauplejate ja tarbijate vahel. Lisaks võivad muudatused suurendada ka toodete hindu, sest kuskilt tuleb leida raha kõikide vaidluste pidamiseks ning toodete parandamiseks, asendamiseks ja raha tagastamiseks.

See võib ju olla üllas eesmärk, et eelnõuga soovitakse soodustada Euroopa Liidu ühisturgu ning lihtsustada kauplejatel teises ELi liikmesriigis müümist, kuid Eesti kauplejale võivad muudatused mõjuda pigem äritegevust pärssivalt.

Hetkel on tegemist direktiivi eelnõuga ning veel ei ole teada, kas ja millisel kujul direktiiv jõustub.

Lisaks jääb pärast direktiivi jõustumist Eestile aeg, et muudatused ka meie seadusandlusesse üle võtta. Seega võib muudatuste jõustumisega Eestis minna veel mitu aastat.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

9

JURISTI TÖÖLAUALT

KADI LAANEMÄE, kaubanduskoja jurist

Õigusvastase teoga tekitatud kahju sissenõudmise aeg pikeneb

A

lates 1. juulist 2018 hakkab kehtima aegumistähtaja erisus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudele. Kui seni kehtis kõikidele täitedokumendiga tunnustatud nõuetele 10-aastane aegumistähtaeg, siis kuriteo ja muu õigusvastase

teoga tekitatud kahjude puhul pikeneb aegumistähtaeg 25 aastani. Aegumistähtaja saabumisel vabaneks võlgnik oma kohustu­ sest tasuda temalt väljamõistetud võlg või kahjuhüvitis, kuid kuriteo või muu õigusvastase teoga tekitatud kahjude puhul ei ole nii kiire hüvitamise kohustusest vabanemine õigustatud.

Pikem aegumistähtaeg tugevdab sellisel puhul võlausaldaja õigusi ning võimaldab võlglaselt välja mõistetud hüvitist tõhusamalt välja nõuda.

Ettevõtjatele toob see kaasa paremad võimalused nõuda sisse näiteks kahjuhüvitisi ja võlgu, mille on tekitanud pahatahtlikud või pankrotistunud äripartnerid.

Kuidas kollektiivselt puhata?

Mõned ettevõtted on tundnud huvi kollektiivpuhkuse rakendamise korra vastu. Kui ettevõttesiseselt ei ole kollektiivpuhkust ette nähtud ja eraldi reguleeritud, tuleb kollektiivpuhkuse rakendamisel järgida töölepingu seadusest (TLS) tulenevat puhkuse regulatsiooni.

K

ollektiivpuhkuse saab tööandja määrata puhkusegraafikuga. TLS § 69 lõike 1 järgi määrab põhipuhkuse aja tööandja arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Seega on tööandjal õigus määrata oma asutuses või ettevõttes kollektiivpuhkuseks ettenähtud aeg. Seejuures tuleb siiski arvestada TLS § 69 lõikes 7 sätestatud erandeid, mil töötajal on õigus nõuda põhipuhkuse kasutamist talle sobival ajal (rasedal naisel, kuni 7-aastase

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

lapse vanematel jne). Kui erandi alla liigituvad töötajad ei soovi kollektiivpuhkuse ajal puhata, tuleb neile sel ajal võimaldada tööd või maksta neile selle aja eest keskmist töötasu.

Kui varem ei ole ettevõttes kollektiivpuhkust rakendatud, võib seda pidada töölepingu tingimuste oluliseks muutmiseks. Sel juhul peaks tööandja kollektiivpuhkuse rakendamise eelnevalt töötajatega läbi rääkima ja kokku leppima. Lihtsam on olukord siis, kui kollektiivne puhkus on lühem võrreldes kogu põhipuhkuse ajaga, sest siis

jääb töötajale võimalus kasutada ülejäänud puhkust talle sobival ajal ja kokkuleppel tööandjaga.

Kollektiivpuhkus kogu põhipuhkuse ulatuses võib töötajates tekitada aga rohkem rahulolematust ja sellega tuleb tööandjal kollektiivse puhkuse planeerimisel arvestada. Kui mõni töötaja kollektiivpuhkuse tingimusega siiski ei nõustu, on töötajal võimalik tööleping korraliselt üles öelda.

Täiendavat infot kollektiivpuhkuse kohta saab küsida kaubanduskoja juristidelt juristid@koda.ee.

ETTEVÕTJA

IVIA elavdab

Ida-Virumaa majandust

Fotod: IVIA

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus tegutseb õilsa eesmärgi nimel – elavdada piirkonna majandust ja aidata kaasa uute töökohtade loomisele.

T

eet Kuusmik on olnud SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse (IVIA) juures juba enne sihtasutuse ametlikku loomist 2010. aastal. Selle aasta alguses avati pidulikult tööstuspark Kohtla-Järvel, kuid palju tööd on veel ees. Miks ja mida kaheksa aastaga tehtud on?

Era- ja avaliku sektori võitlus Ida-Virumaa eest

Ajalooliselt on Ida-Virumaa olnud suurte tööstusettevõtete piirkond. „Muutused hakkasid toimuma Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajal, mil plaanimajandus pöördus turumajandusele ja algas erastamisprotsess,“ selgitas Teet. „Paljud ettevõtted ei suutnud muutustega kaasa minna. Need, kes suutsid ellu jääda, pidid konkurentsis püsimiseks alustama tehnoloogiasse inves-

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

teerimist. Sellega vähenes ka tööjõuvajadus,“ lisas ta. Kui 90ndate alguses oli Ida-Virumaal 120 tuhat hõivatut, siis tänaseks on see langenud 60 tuhandele. „Kui kaovad töökohad, siis kaovad ka inimesed,“ tõdes Teet.

Majandussurutise ajal jõuti koostööpartneritega järeldusele, et Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamiseks ja elavdamiseks on vajalik luua maakondlik organisatsioon, mis tegeleb nii arendusprojektide elluviimise kui promotsiooniga. „Kohtusime nii kohalike omavalitsuste kui ka ministeeriumi esindajatega, kes kõik olid meiega ühel meelel,“ kirjeldas Teet.

Kokku pandi äriplaan ning nii sai alguse ettevõtmine, millel õilis eesmärk – lahendada Ida-Virumaa tööhõive ja väljarände probleemid uute erasektori otseinvesteeringute meelitamise kaudu maakonda. SA Ida-Virumaa

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

11

ETTEVÕTJA Tööstusalade Arenduse asutajateks on Eesti Vabariik majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, Narva ja Kohtla-Järve linn ning Jõhvi ja Lüganuse vald.

Uute investeeringute meelitamiseks tuleb luua tingimused

„Sihtasutuse täpsem eesmärk on meelitada tööstusparkide loomise ja kohaturunduse kaudu piirkonda uusi välis- ja kohalikke investeeringuid.

Nendega kaasnevad ka uued töökohad.

Kuid selleks, et välisettevõtted üldse oleksid siia tulemisest huvitatud, on vaja luua neile sobivad tingimused,“ selgitas Teet.

IVIA üks seniseid peamisi tegevusi ongi olnud sobiva infrastruktuuriga maa ettevalmistamine. Tänaseks on detailplaneeringutega kaetud kokku 250 hektarit maad Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. „See pindala on jaotatud 134 krundiks. Muuhulgas oleme projekteerinud ja välja ehitanud taristud,“ ütles Teet. Sihtasutus on Ida-Virumaa piirkonna arendamiseks teinud investeeringud üle 8 miljoni euro, mida osaliselt on finantseeritud EASi meetmest „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“. Erasektor on arendusse investeerinud lisaks üle 60 miljoni euro. „See näitab, et Ida-Virumaasse usutakse ning meid usaldatakse,“ tõdes ta.

Neli arendust suure potentsiaaliga piirkonnas

IVIA-l on täna neli arendusprojekti: Narva tööstuspark, Jõhvi äripark, Kohtla-Järve tööstuspark (kaubamärk Baltic Chemical Park) ning Kiviõli äripark. Narva tööstuspark on esimene, kus uued ettevõtted juba tegutsevad.

12. jaanuaril 2018 avati pidulikult Kohtla-Järve tööstuspark.

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

„Kuu aega tagasi avasime Kohtla-Järve 80 hektari suuruse tööstuspargi.

Kevadel lõppevad 65-hektarilise Narva tööstuspargi teise etapi infrastruktuuri ehitustööd ning samuti jõuab sel aastal lõpule Kiviõli äripargi taristu ehitus,“ lubas Teet.

Nelja tööstuspargi 134 krundist on tänaseks omaniku leidnud 37. „Lepingud on meil sõlmitud 25 ettevõttega, nii mõnigi pole investeerimisel piirdunud vaid ühe krundi soetamisega,“ täpsustas Teet. „Kuna esimesed krundid said infrastruktuuriga varustatuse alles mõne aasta eest, siis reaalseid tootmis-, tööstus- ja laohooneid on praeguseks püsti pandud viis. Ülejäänute lepingute puhul tehakse viimaseid ettevalmistusi ehituse alustamiseks,“ lisas ta. Kusjuures 80 protsenti seni sõlmitud lepingutest on välisfirmadega.

Teedu sõnul võib esimesest visiidist Ida-Virumaale kuni tootmise rajami-

seni aega minna 15−18 kuud. Kõige kiiremini kulgenud protsess maa ostu-müügitehingu sõlmimisest kuni hoone kasutusloa saamiseni on kestnud 9 kuud. „Näeme ettevõtjate huvi kasvu oma äri laiendamiseks Ida-Eestis, soetades Tallinnast ja Tartust vaid paari tunni kaugusel olevatesse kvaliteetse infrastruktuuriga varustatud tööstusparkidesse aina julgemini maad tootmis-, tööstus- ja laopindade rajamiseks. Lisaks on Ida-Virumaa parim koht äri ajamiseks kahe suure majanduspiirkonna ehk Euroopa Liidu ja Venemaa piiril,“ ütles ta.

Loodud on juba ca 400 uut töökohta

IVIA loodab, et nende ettevõtmine mõjutaks oluliselt väljarände statistikat. „Palju on näiteid, kus ettevõtja teeb investeeringu mujale ja ütleb, et soovib töötajaid leida Ida-Virumaalt. Usun, et paari aasta jooksul selline mõtle-

ETTEVÕTJA mine lõppeb. Pigem hakatakse teatud kvalifikatsiooniga inimesi siia tagasi meelitama ja väljarände statistika Ida-Virust muutub nulliks või lausa positiivseks. Kui suudame oma tegevusega seda protsessi mõjutada, on meie projekt eesmärki täitnud,“ selgitas Teet. Praeguse seisuga on viie juba tegutseva ettevõtte kaudu Ida-Virumaal töö leidnud ca 400 inimest.

Kuigi valdav enamus IVIA arenduste kliente on välismaised, leiab valdava osa töötajatest ettevõte siiski kohapealt. Teedu sõnul on väljastpoolt vaja juurde tuua pigem spetsiifiliste teadmistega tippspetsialiste. Neidki mitte ainult välismaalt, vaid ka siseriiklikult. „Mitmeid näiteid on juba praegu võtta, kus Ida-Virumaalt väljarännanud spetsialistid on tagasi tulnud tööle uutesse tootmisüksusesse ning naastes kaasa toonud ka oma pere,“ väljendas Teet head meelt.

IVIA ei tegele oma arenduste puhul üksnes tööstusparkide loomisega, vaid aitab ka ettevõtteid muude tugitee-

Ida-Virumaa on parim koht äri ajamiseks kahe suure majanduspiirkonna ehk Euroopa Liidu ja Venemaa piiril. nustega. „Näiteks aitame lahendada küsimusi, mis võivad tekkida finantseerimise, töötajate leidmise, ehitajate, pankade või asjaajamisel kohalikes omavalitsustes. Siin oleme pigem vahendaja rollis, kus teeme ettevõtte eest ära eeltöö ja loome kontakti. Ettevõte viib protsessi ise lõpuni,“ selgitas Teet.

Tänavuseks ehitustegevuse alustamiseks teevad ettevalmistustöid seitse ettevõtet, mis näitab, et Ida-Virumaa tööstusparkides on tulemas kõige aktiivsem ehitusaasta. Töötajate värbamiseni jõuavad need ettevõtted tõenäoliselt 2018. aasta lõpus või 2019. aasta alguses, kusjuures järgmise kolme aasta jooksul on lisanduv uute töökohtade arv lepinguliste klientide baasil eelduslikult 1500.

Ka kohalikud inimesed on IVIA tegevust märganud ja suhtumine on vaid positiivne. „Kasvõi sotsiaalmeedia vahendusel näeme, et uue projekti lepingu sõlmimise postituse peale hakkavad inimesed uurima uusi töövõimalusi ja saadavad juba eos oma CVsid,“ rääkis Teet.

Tegevused liiguvad arenduselt turundusele

IVIA on aastaid tegelenud just investeeringute tulemiseks tingimuste loomisega. Nüüd, mil valdav enamus arendustöid on tehtud, tuleb enam ressursse suunata uute investeeringute meelitusele. „Oluline märksõna on siin turundus. Just see saab olema 2018. aasta teisest poolest peamine tegevussuund,“ sõnas Teet.

Teedu hinnangul on väga tähtis ettevõtjatega otse suhelda, näiteks erinevatel välismessidel, kus IVIA on aktiivne osaleja. „Üha rohkem hakkavad rolli mängima ka referentsid. Need, kes on Ida-Virumaale juba investeeringu teinud ja on rahul, toovad kaasa oma partnereid. Edulugu hakkab ennast ise turundama,“ tõdes Teet.

Vähem oluline pole ka võrgustike ja väärtusahelate loomine. Seda peamiselt ettevõtlusorganisatsioonide kaudu. „Näiteks teeme juba aastaid tihedat koostööd Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga – korraldame seminare, koolitusi, kohtumisi jms. Juba mais korraldame koos kaubanduskoja ja teiste partneritega Eesti-Vene majandusfoorumi, mis keskendub riikidevahelistele majandussuhetele,“ rääkis Teet.

Siiski tõdes ta, et tööstuse ja logistikakeskuste investeeringute suuruste tõttu on nende Ida-Virumaale meelitamine keeruline ja mahukas ettevõtmine. „2017 oli tegelikult IVIA seitsmeaastases ajaloos edukaim.

Sõlmitud sai 11 uut lepingut valdavalt metallitööstus­ettevõtete, aga ka clean-tech, keemiasektori ja logistikafirmadega,“ ütles ta.

Aasta 2020

Kuigi Teedu sõnul ei ole ennustamine teab mis täppisteadus ja iga väike muutus rahvusvahelistes suhetes või üldises majanduskeskkonnas võib olukorda muuta, loodab ta, et 2020. aastaks on nelja tööstuspargi peale sõlmitud kokku vähemalt 50 lepingut. „See tähendab, et üle poole väljaehi-

tatud maast võiks olla lepingutega kaetud ja igal aastal peaks ehitamisel olema 7–10 hoonet,“ ütles Teet.

Kindel on aga üks – IVIA ei lõpeta oma tegevust ka peale praeguste projektide täielikku lõppemist. Ida-Virumaal on veel palju ära teha ja uusi projektiplaane mõlgutatakse juba praegu.

Tootmise või logistika­ keskuse Ida-Virumaale rajamise protsessi ajaline kulg (baseerub tööstusparkidesse investeerinud ettevõtjate kogemustel): Läbirääkimised 1 kuu Finantsprognoosid, äriplaan 1–2 kuud Maa ostu-müügitehing 1 kuu Tehniliste tingimuste väljastamine 2–3 nädalat Ehitaja leidmine, tööprojekt 1–2 kuud Ehitusloa saamine 2–3 nädalat Objekti ehitamine 9+ kuud Seadmete paigaldamine 2+ kuud Kasutusloa saamine 2–3 nädalat Esimesest visiidist kuni tootmise rajamiseni Ida-Virumaal võib mööduda 15-18 kuud. Kõige kiiremini kulgenud protsess maa ostu-müügitehingu sõlmimisest kuni hoone kasutusloa saamiseni on kestnud 9 kuud.

IVIA juhatuse liige Teet Kuusmik seisab Narva tööstuspargi juba valmis olevate hoonete juures ning näeb, et aastatepikkune töö hakkab vilja kandma.

Foto: Hannes Arus

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

13

EV100

ETTEVÕTJATE

Väljavõte „Manifestist kõigile Eestimaa rahvastele“, mis loeti esmakordselt ette 23. veebruaril 1918 Pärnus

E

esti Vabariik tähistab 24. veebruaril oma 100. sünni­päeva. Kas pole mitte uhke ja väärikas vanus? Vaatamata kõigile kaigastele, mida ajalugu on Eestile ja eestlastele kodaratesse heitnud, oleme endiselt suutnud pea püsti hoida ning helgema tuleviku suunas liikuda.

Ilma Eesti ettevõtjate panuseta poleks me täna siin, kus oleme. Ja seda eriti tänu nendele, kes on Eesti majandus­ veduri katlakütjateks olnud juba enne Eesti Vabariigi sündi.

Mida soovisid kuus tublit ettevõtet, kes on vanemadki kui Eesti Vabariik, sünnipäevalapsele järgmiseks 100 aastaks?

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

Ve s i

na li n

„E e s t i ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida!

Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.“

AS

SOOVID JÄRGMISEKS 100 AASTAKS!

Tallinna Vesi AS, asutatud 1837

„Ühe riigi jaoks on kõige väärtuslikum vara iseseisvus. Seetõttu peame õpetama sellest lugu pidama ka järgmisi põlvkondi, et nad hindaksid vabadust niisama kõrgelt nagu täna need eestlased, kes veel mäletavad elu ilma selleta.”

Karl Heino Brookes, Tallinna Vee juhatuse esimees

F ot o

al :T

EV100

Fo t o : M e d i t s ii n i uu

Tallinna Farmaatsiatehase AS, asutatud 1914

d

is

ed

/Ra

ul M e e

Fo to:

„Soovime oma riigile järgnevaks sajaks aastaks töösturi tarkust, ettevõtja nutikust ning proviisori eksimatut silma ja täpset kätt!

Olgu meie kõigi uutes väljakutsetes ambitsiooni ja sära viia oma riik uue aastasaja künnisele!“

Jü

ri

ma

a

Kadri Randveer, Tallinna Farmaatsiatehase AS juhataja

Estonia Klaverivabrik AS, asutatud 1893 F o t o: G i t t a V

„Eesti Vabariigile rahuaega, ülejäänuga tuleme ise toime.“

Estiko AS, asutatud 1918

eb

Dr. Indrek Laul, Estonia Klaverivabrik ASi omanik, nõukogu esimees

e

r

„ESTIKO, kes on Eesti Vabariigiga täpselt ühevanune, soovib järgmiseks aastasajaks õnnelikke, nutikaid ja teotahtelisi inimesi ning stabiilset ja arenevat ühiskonda. Soovime, et pered kasvaks, ärikeskkond õitseks ning loodus lokkaks.“ s ku Õ lle t e h a

Triin Anette Kaasik, Estiko-Plastar ASi juhatuse esimees

Sa

ja

t

o:

S

el

Fo

Le

A.

Jaan Härms, Saku Õlletehas ASi juhatuse liige

o:

„Soovime Eestile väärikat arengut koos siinsete ettevõtete ja ettevõtlike inimestega.

Toetudes Saku Õlletehase 198-aastasele ajaloole, soovime tarkust väärtustada järjepidevust ja võtta olnust kaasa tugevused.

Lisades neile uuendusmeelselt juurde tänapäevased arenguvõimalused.“

Fot

Saku Õlletehas AS, asutatud 1820

Co

q

A. Le Coq AS, asutatud 1807 „Ma soovin Eestile ja Eesti inimestele jõukust ja tervist. Selleks me peame seadma majanduskasvu ja majanduse konkurentsivõime alati esikohale ja paljudes asjades lähtuma lihtsast talupojatarkusest.

Ma olen veendunud, et mida tugevam majandus, seda paremini ja tervemalt elavad inimesed.”

Tarmo Noop, A. Le Coq’i juhataja

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

15

EUROOPA UUDISED

Uued nõuded sõiduautodele REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Euroopa võtab kliimaprobleeme tõsiselt. Normatiivses sfääris tähendab see pea kõikide valdkondade ja majandussektorite jaoks järjest uute normide ja nõuete kehtestamist.

U

ute normide ja nõuete kehtestamise peamine eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Näiteks seati 2016. aastal transpordi­ sektoris Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegias eesmärgiks vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 60% võrra, seda 1990. aasta tasemega võrreldes.

Selle strateegia raames on Euroopa Komisjon (edaspidi EK) tulnud välja nii teatise, direktiivi muudatuste kui ka määruse ettepanekuga. Järgnevalt peatungi lühidalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepanekul, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja kergsõidukite heitenormid lähtudes väikesõidukite CO₂-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist ja muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007.

ja luua uusi töökohti. Liikumist CO₂-heite vähendamise suunas, eelkõige alternatiivsete jõuallikate abil, kirjeldatakse pöördumatu arenguna. Komisjon ootab ettepaneku tulemusena perioodil 2020–2030 CO₂-heite vähenemist u 170 miljoni tonni võrra ja seeläbi õhukvaliteedi paranemist. ELis peaks seeläbi sisemajanduse koguprodukt kasvama 2030. aastaks kuni 6,8 miljardi euro võrra ja loodama peaks 70 000 uut töökohta. EK ootuste kohaselt peaksid 2025. aastaks vähenema tarbija jaoks kulud uue auto ostmisel keskmiselt 600 euro võrra ja 2030. aastaks 1500 euro võrra (sõiduki olelusringi jooksul). Kogu liidus peaks kütusele tehtavatelt kulutustelt säästetud summa olema kokku 18 miljardit eurot aastas. Aastatel 2020–2040 säästetakse kokku 380 miljonit tonni naftat.

Mida soovib EK selle määrusega saavutada?

EK põhielemendid sõiduautode ja kergsõidukite CO₂-heite vähendamiseks

Selle määruse ettepanekuga soovib EK piltlikult öeldes tabada mitut kärbest ühe hoobiga: saavutada Pariisi kliimakokkuleppega seatud eesmärkide täitmist, vähendada tarbijate kütusekulusid, suurendada autotööstuse konkurentsivõimet

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

2030. aastaks on seatud eesmärk vähendada CO₂ taset veel 30% võrra 2021. aasta eesmärgiga võrreldes, mis on 95 g/km sõiduautodele ja 147 g/km kergsõidukitele (uue Euroopa

sõidutsükli katsetsükkel). Vahe-eesmärk on CO₂-heite vähendamine 15% võrra, et lõplik eesmärk saavutataks nii kiiresti kui võimalik. Alates 2021. aastast põhinevad heitetasemed kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetluse tsüklil, mis kehtib alates 1. septembrist 2017. Katsetsükli vahetumise tõttu on 2025. ja 2030. aastaks seatud eesmärgid protsentuaalsed.

Põhimõtteliselt ei ole kava kindla tehnoloogiaga seotud.

Eristatakse sõidukeid, mis ei tekita heiteid (saastevabad sõidukid, zero-emission vehicles – ZEV), ja sõidukeid, mis paiskavad õhku vähem kui 50 g CO₂/km (vähesaastavad sõidukid, low-emission vehicles – LEV). Tegu on peamiselt sõidukitega, millel on lisaks sisepõlemismootorile ka elektriajam (pistik­ ühendusega hübriid-elektrisõidukid, plug-in hybride – PHEV).

Mõlema sõidukitüübi jaoks on 2025. aastaks ette nähtud sihttase 15% ja 2030. aastaks 30%. Tootjad, kes selle heidete vähendamise sihttaseme ületavad, saavad oma tootjaomaselt eesmärgiks seatud tasemelt boonust kuni 5 g/km. Selle määra arvutamisel võetakse arvesse asjaomaste sõidukite tekitatud heitkoguseid ning seejuures on saastevabade sõidukite väärtus suurem kui vähesaastavate sõidukite oma.

Euroopa Komisjon loodab määruse muutmisega tabada mitut kärbest ühe hoobiga.

Karistussüsteemi kohaldamist ette ei nähta. Kuni 7 grammi CO₂-ga kilomeetri kohta võetakse arvesse ka nn ökoinnovatsiooni. Selle erikorra läbivaatamine on kavandatud 2025. aastaks. Tootjaomaste (vahe-)eesmärgiks seatud normide rikkumise (CO₂ tasemete ületamise) eest on ühe sõiduki kohta ette nähtud 95 euro suurune trahvimakse ühe grammi CO₂ kohta kilomeetris. Uute registreeritud sõidukite CO₂-heite seiret teostab Euroopa Keskkonnaamet. Väiketootjad, st need, kes registreerivad aastas kuni 1000 uut sõidukit, jäävad määruse reguleerimisalast välja.

Samuti plaanib EK pideva ja piirkondlikult tasakaalustatud CO₂-heite vähendamise toetamiseks Euroopa ühendamise rahastu raames eraldada 800 miljonit eurot koostalitusvõimeliste laadimispunktide rajamiseks. EK loodab, et see vallandab märkimisväärseid täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid (hetkel on ELis kasutuses 200 000 laadimispunkti, samas on vajadus 800 000 laadimispunkti järele). Lisaks eraldatakse 200 miljonit eurot, et luua avaliku ja erasektori partnerlus järgmise põlvkonna akude väljatöötamiseks. Samuti soovib komisjon edendada alternatiivsete jõuseadmete kasutuselevõttu, kehtestades avalik-õiguslikele asutustele ühised eesmärgid eelistada oma hangetes varasemast enam saastevabasid ja vähesaastavaid sõidukeid.

Kauni tulevikuvisiooni ohud

Paraku on sellel kaunil tulevikuvisioonil EK nägemuses ka omad ohud. Nii näiteks toob Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma arvamuses välja, et üleminek traditsiooniliselt sisepõlemismootoriga jõuülekandelt alternatiivsetele ajamitele kutsub esile olulise muutuse struktuuris. Traditsiooniline tootmine tuleb asendada märkimisväärselt muudetud või uut liiki tootmisega. Sellel on aga erinev mõju tööhõivele ja kvalifikatsiooninõuetele. Saksamaal hiljuti läbiviidud uuringu kohaselt, võttes aluseks stsenaariumi, milles elektriautode osakaal moodustab 2030. aastaks 25% ja pistikühendusega hübriid-elektrisõidukite osakaal 15%, võib öelda, et parimal juhul kaob tehnoloogia vahetamise tulemusena kuni 2030. aastani jõuseadmete valdkonnas umbes 10–12% töökohtadest. Saksamaa puhul oleks see 25 000 kuni 30 000 töökohta.

Mida väiksem on seejuures pistikühendusega hübriidelektri­sõidukite tegelik osakaal, seda suurem on asjaomane negatiivne mõju (kui pistikühendusega hübriid-elektrisõidukite osakaal on 5 %, kaob 15–18% töökohtadest). Sama juhtuks, kui diislitehnoloogia kasutamine lõpetataks kiirendatud korras, sest seoses suurema keerukusega just tarnimistööstuse puhul, on selles valdkonnas 30–40% kõrgem tööhõive kui bensiinimootoriga sõidukite tootmissektoris.

Ohtudele vaatamata näeb ka EMSK arengut saastevabade ja vähesaastavate või hübriidsõidukite suunas kui võimalust.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

17

Tule osale praktilistel ühepäevastel ekspordi- ja tootearenduse koolitustel!

2018. aastal jätkuvad suurepärase tagasiside saanud ekspordi- ja tootearenduse valdkonna koolitused. Koolitused toimuvad nii Tallinnas kui ka Tartus. Lisaks teooriale saab koolitustelt palju praktilisi näpunäiteid, mida oma igapäevatöös kohe rakendada. Koolitusi korraldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga.

E-KAUBANDUS SUURTE E-POODIDE KAUDU 22. veebruaril Tartus ja 28. märtsil Tallinnas Kuidas saada oma toode müügile rahvusvahelistesse kanalitesse, nagu näiteks Amazon?

Osalustasu: 50 € + km

TOOTMISE DIGITALISEERIMISE ELLUVIIMINE 14. märtsil Ensto Enseki tehases Keilas ja 27. märtsil Enics Eesti ASis Elvas Kuidas juurutada uued infotehno­loogilised lahendused ettevõtte tootmisprotsessi?

EKSPORT DIGIAJASTUL Kuidas sotsiaalmeedia abil siseneda uutele turgudele?

Vaata lisaks: www.eas.ee/teenus/ ekspordivaldkonna-koolitused

Osalustasu: 30 € + km

Osalustasu: 50 € + km

www.koda.ee/et/sundmused

7. märtsil ja 12. aprillil Tallinnas

Lisainfo: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee 604 0077.

LIIKMELT LIIKMELE

Majandustarkvara OÜ (ERPLY)

Citadele Banka Eesti Filiaal AS

ERPLY on veebipõhine jaemüügi tarkvara, mis töötab kõikjal, kus on internetiühendus. ERPLY sisaldab kõiki jaemüügiks vajaminevaid mooduleid ning katab kogu tööprotsessi otsast lõpuni reaalajas. Liikmetele 10% soodustust.

Mikrokrediit on väikestele ja keskmistele ettevõtetele suunatud kiire ja mugav laenutoode rahavoogude stabiilsuse tagamiseks või käibevara soetamiseks. Tutvu ärilaenu tingimustega ja saada taotlus mugavalt nende kodulehel.

Plekikeskus OÜ

Sokisahtel OÜ

Plekikeskus OÜ tegeleb erinevate lehtmetallist toodete valmistamise ja müügiga. Oma teadmiste- ja oskustepagasile toetudes püüab Plekikeskus leida igale kliendi soovile parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtega lahenduse.

Tähista EV100 sünnipäeva! Sokisahtel OÜ on EV100 veebipoe ametlik haldaja ja pakuvad koja liikmetele soodushinnaga EV100 tähistamiseks meeneid, esitlusvahendeid ja sümboolikaga kingitusi.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/et/liikmed/liikmelt-liikmele-pakkumised

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

EESTI

RIIGIHANKED hh Prantsusmaal hangitakse digitaalkaardistamise teenust.

Tähtaeg on 26. veebruar 2018.

Kood 516. hh Iirimaal hangitakse programmi „Piim kooli” konsultatsiooniteenust.

Tähtaeg on 26. veebruar 2018.

Kood 517. hh Prantsusmaal hangitakse prügikonteinereid. Tähtaeg on 26. veebruar. 2018. Kood 518. hh Prantsusmaal hangitakse kontorimööblit.

Tähtaeg on 7. märts 2018.

Kood 519. hh Ühendkuningriigis hangitakse prügikonteinereid.

Tähtaeg on 2. märts 2018.

Kood 520. hh Poolas hangitakse eelkeetmata pastatooteid. Tähtaeg on 19. märts 2018. Kood 521. hh Poolas hangitakse naturaalset mett.

Tähtaeg on 7. märts 2018. Kood 522. hh Prantsusmaal hangitakse voodilinu.

Tähtaeg on 1. märts 2018. Kood 523. hh Rootsis hangitakse kontorikardinaid.

Tähtaeg on 26. veebruar 2018. Kood 525. hh Bulgaarias hangitakse granuleeritud koeratoitu. Tähtaeg on 28. veebruar 2018. Kood 527.

LISAINFO: Hedi Meigas hedi@koda.ee, tel 604 0081

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

19

KONTAKTREIS ICT mission and partnering event in Japan – kontaktreis Jaapanisse 8.–11. mai Tokyo, Jaapan Euroopa Liidu – Jaapani Koostöö Keskus võtab vastu taotlusi kevadiseks IKT-sektori ettevõtete kontaktreisiks Jaapa­nisse­, mida korraldatakse ja rahastatakse koostöös Euroopa Komisjoniga. Reis korraldatakse Jaapani IKT-nädala raames.

Kolmepäevase külastuse jooksul saavad ettevõtted võimaluse osaleda oma väljapanekutega messil ja võtta osa B2B kohtumistest.

Euroopa Liidu – Jaapani Koostöö Keskus katab järgmised kulud: hh osalustasu, hh ühepäevane partnerluskohtumise üritus Tokyos, hh osalemine Jaapani IT-nädalal koos delegatsiooni näitusega, hh sissepääsutasu näitusehalli ja lisahalli, hh messinäituse korralduskulud, hh tõlge inglise keelde.

Märksõnad: hh riistvaralahendused hh MPU/MCU, DSP, System LSI (ASSP/ASIC), IP Core, FPGA/ PLD, kiipkaart, sisseehitatud platvormid, lauarvutid, traadita võrgud (802.11x, Bluetooth, UWB jne), Interface Technologies (IEEE1394, USB jne), PowerSupply/Management, ICSocket, Back-Plane jne hh tarkvaralahendused hh RTOS, seadme draiverid, püsivara/Middleware, internetiga seotud tehnoloogiad (brauserid jne), andmebaas, turvatehnoloogiad (krüpteerimine/dekrüptimine jne) hh arenduskeskkonnad ja -vahendid hh programmeerimiskeeled (C/C++, Java, HTML/XML, UML, kompilaatorid/assemblerid), In-Circuit Emulator ja silumise tööriistad, EDA / System Design Tools, mõõtmine ja instrumendid, projektijuhtimise tööriistad, konfiguratsioonisüsteemide tööriistad hh System House, disaini teenindusettevõtted, süsteemi­ integratsiooni ettevõtted, tehnoloogiaarenduse organisatsioonid, kirjastajad, ülikoolid/uurimisorganisatsioonid jne hh Euroopa klastrite koostööplatvormi liikmed (www.clustercollaboration.eu/) Täpsem informatsioon: www.eu-japan.eu/events/ict-cluster-sme-mission Kontaktinformatsioon: Diane Lula, e-post: d.lula@eu-japan.eu Link avaldusele: www.eu-japan.eu/sites/default/ files/imce/ict_2018_application_form_0.docx Tähtaeg avalduse esitamiseks on 22. veebruar.

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

KOOLITUS Get Ready for Japan – koolitus Euroopa Liidu ettevõtete juhtidele 19.–30. november Tokyo, Jaapan Võrgustiku Enterprise Europe Network koostööpartner EU-Japan Center for Industrial Cooperation korraldab kahenädalase koolitusprogrammi Jaapanis Euroopa Liidu ettevõtete juhtidele.

Koolitus keskendub ärijuhtimisele ja koosneb loengute, juhtumi­ uuringute, rollimängude ning ettevõtete külastuste kombinatsioonist. Selle eesmärk on aidata osalejatel praktilise analüüsi ja teadustööde alusel põhjalikult tundma õppida Jaapani ärikultuuri tegelikku olemust. Osalejatel on võimalus osaleda läbirääkimiste rollimängudel ja arutada Jaapani juhtidega nii otsuste langetamise kui ka meeskonna juhtimise meetodite üle Jaapanis.

Osalema oodatakse ettevõtjaid, hh kellel on oluline roll oma ettevõtte poliitika määratlemisel ja rakendamisel Jaapani suunal; hh kes tulevad ettevõtetest, kes kavatsevad tarnida Jaapanisse; hh kes soovivad tundma õppida Jaapani juhtimistavasid ja tehnoloogia arenguid.

Personaalse tähelepanu kõrge taseme tagamiseks on programmis osalejate arv piiratud ja seetõttu viiakse kandidaatide seas läbi valikumenetlus.

Euroopa Liidu VKE-dele õppemaksu ei rakendata. Osalejad peavad katma oma edasi-tagasi lennu Jaapanisse ning hotelli- ja elamiskulud.

Euroopa Komisjoni toetus programmis osalejatele on kuni 1200 eurot.

Tähtaeg avalduste esitamiseks on 21. juuni.

Täpsem informatsioon: www.eu-japan.eu/events/ get-ready-for-japan-training-programme Kontaktinformatsioon: Alessandro Perna, e-ost: info-eu@eu-japan.eu; tel: + 32 228 200 42

EESTI

MESSID Free From Functional Food Expo – enim oodatud kaubandusmess ja konverents Põhjamaades 16.–17. mai Stockholm, Rootsi Funktsionaalsete toitumisvõimaluste mess aitab teil leida rahvusvahelisi äri-, teadus- või tehnoloogiapartnereid eelnevalt kokkulepitud B2B kohtumise kaudu. Eelmisel aastal toimus mess Barcelonas ning osutus oodatust edukamaks, võõrustades rohkem kui 4300 ostjat üle maailma.

Messile on oodata rohkem kui 250 osalejat, kes pakuvad hh vabu tooteid: gluteenivaba • vegan • rasvavaba • munavaba • laktoosivaba • pähklivaba • orgaanilise piima vaba • sojavaba • suhkruvaba • pärmivaba • soolavaba • lisaainetevaba • nisuvaba • GMO-vaba • säilitusainetevaba hh funktsionaalseid tooteid: • vitamiinid • spordi­ batoonid • sporditoidud • omega-3 • toidu­ lisandid • supertoidud • valgud • probiootikumid • sportvalgud • süsivesikud • segud • isotooni­ lised dieettoidulahendused Registreerumine B2B kohtumistele: free-from-functional-food-matchmaking- 2018.b2match.io/home Registreerumistähtaeg B2B kohtumistele on 1. mai.

Ecobuild 2018 6.–8. märts London, Ühendkuningriik Ecobuild on tingimata külastamist vajav ehitustööstuse mess, kuhu on oodatud nii tulevikule mõtlevad ettevõtted, kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid kui ka mõjukad isikud. Futurebuildi värskem versioon Ecobuild 2018 ei ole tavaline mess. Üritus toob kokku kõige uuenduslikumad kaubamärgid, kõnelejad ja kogemused. Osalejaid oodatakse rohkem kui 450 ja külastajaid 25 000 ringis.

Registreerumistähtaeg messil osalejatele kui ka kontaktkohtumiste soovijatele on 5. märts. Kontaktkohtumised toimuvad 7. märtsil ja on tasuta. Kohtumise pikkus on 20 minutit ning vajalik on eelnev registreerumine.

Registreerumine B2B kohtumistele: ecobuild2018.b2match.io Täpsem informatsioon: www.ecobuild.co.uk

Energy Match 2018 – energiasektori ettevõtete kontaktkohtumised 20.–21. märts Vaasa, Soome Kahepoolsete kontaktkohtumiste sari on korraldatud Vaasa energianädala raames. B2B annab hea võimaluse kohtuda potentsiaalsete äri- ja tehnoloogiapartneritega näost näkku. Osalege etteplaneeritud 25-minutilistel kohtumistel. Sellised kiired kohtumised on ideaalsed esmamulje ja kontaktide loomiseks. Energy Match ootab ettevõtteid ja eksperte kõigist energiatööstuse sektoritest osalema.

Täpsem informatsioon: www.freefromfoodexpo.com

Kontaktkohtumised on ettevõtetele tasuta.

Kohtumisele mitteilmumise korral on trahv 150 eurot.

Registreerumine B2B kohtumistele: energymatch2018.b2match.io

Kontaktkohtumised on tasuta.

Täpsem informatsioon: www.energyweek.fi

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED Rootsi ettevõte otsib polüesterpaneelide (plaatide) tarnijat või tootjat akustiliste seinte tootmiseks. KOOD: BRSE2018011101 Soome ehtedisaini ettevõte otsib koostööpartnerit järgmiste tööde tegemiseks: printimisteenused, ehtekarbid, väljapanekustendid/riiulid (metallist ja puidust), nahaõmblustööd.

KOOD: BRFI20180125001 Venemaa kontroll- ja mõõteseadmete ning muude erinevate tehaseseadmete edasimüüja otsib uusi tootjaid või tarnijaid. KOOD: BRRU20171221011 Portugali ettevõte otsib abrasiivmaterjalide tootjat.

KOOD: BRPT20171017001 Rootsi öko lemmikloomatoodete edasimüüja otsib uusi tarnijaid (söögikausid, toit, mänguasjad, pesad, tekid, kaelarihmad jms).

KOOD: BRSE20180117001 Hispaania meditsiiniinstrumentide ja -seadmete edasimüüja otsib meditsiiniinstrumentide ja seadmete tootjaid. KOOD: BRES20171207001 Hispaania ettevõte otsib metallpurkide kaante tootjat.

KOOD: BRES20180104001 Saksa ettevõte otsib mõõtesüsteemide tootjat tensiomeetrile.

KOOD: BRDE20171211001

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

Hollandi ettevõte otsib narmastega rätikute tootjat.

KOOD: BRNL20171201001 Poola ettevõte, kes tegeleb IT-lahendustega, soovib omandada varajases staadiumis iduettevõtteid, kes arendavad turvatarkvara.

KOOD: BRPL20180115001 Rootsi ettevõte otsib keskkonnasõbralike naiste sanitaarsalvrätikute tootjat.

KOOD: BRSE20180112001 Rootsi orgaaniliste ja keskkonnasõbralike beebitoodete edasimüüja otsib tootevalikusse uusi tooteid (sh mänguasjad, riided, sööginõud, voodipesu, mähkmed jms).

KOOD: BRSE20180118001 Türgi ettevõte otsib raskemasinate tarnijaid ja tootjaid.

KOOD: BRTR20171227001 Iisraeli ettevõte otsib termopaberi tootjaid.

KOOD: BRIL20171214001 Suurbritannia ettevõte otsib kuumakindlate papist vormide tootjat.

KOOD: BRUK20180109002 Prantsuse disainiettevõte otsib käsitöö punutiste (lambivarjud) ja keraamiliste lauanõude tegijaid.

KOOD: BRFR20180103001

Hollandi ettevõte otsib Oeko Tex/ Gots sertifitseeritud laste voodipesu ja lastetoa tekstiili tootjaid. KOOD: BRNL20171124002 Suurbritannia ettevõte otsib fooliumvormide tootjat toidusektorile.

KOOD: BRUK20180110001 Venemaa ettevõte, kes toodab plahvatus- ja veekindlaid seadmeid, otsib valtstraadi, messingist valmistatud toodete, värvide, lakkide jms tootjat. KOOD: BRRU20171221013 Suurbritannia ettevõte otsib eetiliselt hangitud ja taaskasutatavatest väärismetallidest ehete tootjat. KOOD: BRUK20180109001 Suurbritannia ettevõte otsib mootorite ja käigukastide tootjat. KOOD: BRUK20171116001 Vene esteetikakliinik otsib kosmeetikatoodete tarnijaid. KOOD: BRRU20171221002 Poola ettevõte otsib paberist ja/või riidest fotokarpide ja fotoseinade tootjat. KOOD: BRPL20180126001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Suursaatkond Kiievis, European Business Association (Kiiev) ning advokaadibüroo Ilyashev & Partners kutsuvad ettevõtteid osalema 14.–16. märtsil 2018 toimuval

kontaktreisil Kiievisse

Kontaktvisiidi programm: 16. märts 2018

14. märts 2018 13.20–15.10

Lend Tallinn-Kiiev

17.00 Majutumine viietärnihotellis Premier Palace

12.00

Transport lennujaama

15.50–17.35

Lend Kiiev-Tallinn

19.00 Seminar-õhtusöök Ukraina ärikultuuri teemal Osalustasu:

Helen Ennok, Eesti Suursaatkonna kaubanduskoja liikmele 1300

Kiievis 1. sekretär ja Semen Lysenko, eurot ja 1600 eurot mitteliik European Business Association metele, lisandub käibemaks 20%. Mitme osaleja korral 15. märts 2018 ühest ettevõttest hinnaalandus 100 eurot osaleja kohta.

10.00 Seminar Ukraina ettevõtluskeskkonnast

Koht: Eesti Suursaatkond Kiievis

Gert Antsu, Eesti Vabariigi suursaadik Hinnas sisaldub: Ukrainas • kahepoolsed kontakt­ Helen Ennok, Eesti kohtumised Ukraina

Suursaatkonna Kiievis 1. sekretär ettevõtetega, kes on välja

Ukrainas tegutsev Eesti ettevõtja valitud lähtudes kontakt­ (täpsustamisel) visiidil osaleja soovidest

PROZORRO e-hangete platvorm (vähemalt 3 kohtumist igale osalevale ettevõttele)

Ukraine Investment Promotion Office • edasi-tagasi lennupiletid (täpsustamisel) • transport Kiievis 12.00 Eesti-Ukraina ärifoorum • majutus viietärnihotellis

Avasõnad – Gert Antsu, Eesti Vabariigi Premier Palace (2 ööd) suursaadik Ukrainas • 2 seminar-õhtusööki (äri Eesti delegatsiooni tutvustus – Margus Ilmjärv, kultuur ja õiguskeskkond) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • 1 äriseminar Ukraina ettevõtluskeskkonnast 12.45–16.00 Kahepoolsed kohtumised Ukraina ettevõtetega,

kes on välja valitud lähtudes Eesti ettevõtete koostöösoovidest Lisainfo ja

Semen Lysenko, EBA osalejaks registreerumine: Margus Ilmjärv 18.00 Advokaadibüroo Ilyashev & Partners seminar- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda õhtusöök E-post margus@koda.ee Ukraina õiguskeskkonna ülevaade Tel +372 502 3699 välisfirmale

ARENGUKOOSTÖÖ

Eesti suursaadik Serbia Vabariigis Daniel Erik Schaer andis 11. aprillil 2016 Belgradis president Tomislav Nikolićile üle oma volikirja.

Foto: Serbia presidendi kantselei

MIS VÕIMALUSED ON EESTI ETTEVÕTETEL BALKANI RIIKIDES? Balkan tundub meile tihti kui kauge piirkond kuskil Euroopas. Tegelikult on Balkani põhja­ poolsed pealinnad Belgrad ja Bukarest autoga sõites umbes sama kaugel kui Frankfurt või München ning lähemal kui Pariis ja Rooma. Milliseid võimalusi piirkond aga pakub?

DANIEL ERIK SCHAER, erakorraline ja täievoliline suursaadik Balkani riikides

B

alkani kogupindala on umbes 550 000 km2 ning seal elab 53 miljonit inimest.

Balkani poolsaarel asuvad Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Kreeka, Rumeenia, Serbia, Kosovo, Sloveenia ja Türgi.

Riikide nimekirjast on juba võimalik aru saada, et need riigid ei ole mingil juhul homogeensed. Peamiselt kõneldakse selles piirkonnas slaavi keeli, räägitakse ka albaania, türgi ja kreeka keelt. Usk mängib selles regioonis

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

küllaltki olulist rolli. Piirkonna kolm peamist usku on õigeusk, islam ja katoliiklus. Kõik poolsaarel asuvad riigid on kas juba Euroopa Liidu liikmesriigid või pürgivad sinna, mitmed kuuluvad ka NATOsse.

Vahest ehk isegi vähetuntud piirkond on Lääne-Balkan, täpsemalt Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Makedoonia, Montenegro ja Serbia. Kõik riigid peale Albaania jagavad ühist ajalugu, olles osa Jugoslaaviast, mis 1990ndatel lagunes. 1991. aastal kuulutasid iseseisvust Bosnia ja Hertsegoviina ja Makedoonia. Viimane muutus oli Montenegro iseseisvumine 2006. aastal, kus Montenegro lahkus peale referendumit Serbia ja Montenegro liidust.

Need riigid on kõik väga erinevad, aga samal ajal jagavad nad sarnast

keelt ja kultuuri. Kõikide riikide haridustase on küllaltki kõrge ning haritud tööjõud on kohapeal olemas. Noored on väga motiveeritud tööd tegema, aga kahjuks on noorte väljavool piirkonnast märgatav. Lisaks traditsioonilistele tööstusharudele ja põllumajandusele on tekkimas väike, aga andekas IT- ja innovatsiooni sektor. Kagu-Euroopas asuvate riikidena on kliima turismile sõbralik. Kvaliteetne söök, hea vein ja kõikides perekondades toodetud rakija on oluline osa igapäevasest elust.

Kõik kuus riiki on kinnitanud, et liitumine Euroopa Liiduga on nende jaoks prioriteet. Montenegro, Serbia, Albaania ja Makedoonia on ELi kandidaatriigid ning Bosnia ja Hertsegoviina soovib saada ELi kandidaatriigiks.

Euroopa Liidu Thessaloniki tippkohtumisel 2003. aastal tunnustati nende

ARENGUKOOSTÖÖ riikide Euroopa perspektiivi, andes hoogu Lääne-Balkani riikide poliitilistele ja majanduslikele reformidele. Selle kuu alguses avaldas Euroopa Liidu komisjon ELi Lääne-Balkani strateegia.

Euroopaga lõimimist kiirendas viisavabaduse saamine, aga ka Euroopa Liidu poolt toetatud suured infrastruktuuriprojektid, mis on suurendanud regionaalset koostööd.

Euroopa Liidu olulisust Lääne-Balkanile kinnitavad suured kaubanduse arvud. 2016. aastal ületas ELi ja Lääne-Balkani kaubavahetus 43 miljardit eurot ning ELi liikmesriigid on piirkonna kõige suuremad investeerijad, olles investeerinud viimase 5 aasta jooksul üle 10 miljardi euro.

Värskelt avalikustatud Euroopa Liidu komisjoni Lääne-Balkani strateegia paneb suurt rõhku majandusele. Plaanis on suurendada vahendeid Lääne-Balkani investeerimisraamistikus, toetada regionaalse majanduspiirkonna teket, lihtsustada ELi ja Lääne-Balkani vahelist kaubandust, toetada tehnoloogia ülekandmist ja start-up’e ning aidata tõsta hankeprotsesside läbipaistvust.

Just Euroopa Liitu pürgimine suurendab selles regioonis äritegemise potentsiaali. Montenegro kasutab valuutaks eurot, Bosnia ja Hertsegoviina konverteeritava margi kurss on seotud Saksa margaga ning selle kaudu ka euroga. Kõik riigid on inimarengu indeksis väga kõrge või kõrge näiduga, mis tähistab head sotsiaalmajanduslikku olukorda.

Bosnia ja Hertsegoviina turismisektor kasvab kiiresti

Bosnia ja Hertsegoviina on neljast riigist kindlasti kõige keerulisem nii poliitilise kui ka majandusliku olukorra tõttu. 1992–1995 toimus Bosnias kodusõda, kus omavahel sõdisid erinevad rahvusgrupid. NATO pommitamise ja rahvusvahelise üldsuse survel lõppes sõda ja 1995. aasta detsembris sõlmiti Daytoni leping, millega pandi paika riigivalitsemise organid: kolmeliikmeline presidentuur (üks bosniak, üks serblane ja üks horvaat), keskvalitsuse tasandil parlament/valitsus ja veel kaks tugevat valitsust/parlamenti entiteedi tasemel – Föderatsioon Bosnia ja Hertsegoviina ja Republika Srpska.

Bosnia ja Hertsegoviina SKT elaniku kohta on 3 800 € (EL KOM, 2016), mis on nelja riigi väikseim. Maailmapank ennustab 2018. aastal 3,2% ja 2019. aastal 3,4% majanduskasvu. Inflatsioon on piirkonna madalaim. Ease of doing business indeksis on Bosnia ja Hertsegoviina 86. kohal. Äritegemist teeb raskeks geograafiliselt ja etniliselt killustunud turg. Samas on riigi eeliseks

haritud noored, kes otsivad võimalusi ja tööd ning dünaamiline start-up’ide keskkond. Bosnia ja Hertsegoviina turismisektor kasvab piirkonnas kõige kiiremini.

Montenegro majandus on üles ehitatud teenustele ja turismile

Montenegro on neljast kõige väiksem, pisut üle 600 000 elanikuga riik. Turu suurus raskendab eksporditurgude leidmist. Montenegro on euroatlantiliste integratsiooni protsessides kõigist ees. Eelmise aasta juunis sai Montenegro NATO liikmeks. Montenegro on ELi kandidaatriik ning läbirääkimistel on avatud 32 peatükki 35st. Riik on ühepoolselt võtnud kasutusele euro, mis vähendab valuutakursiriski.

Maailmapank hindas Montenegro 2017. aasta majanduskasvuks 4,2%, seda just turismisektori kasvu ja investeeringute tõttu. Ease of doing business indeksis on Montenegro 42. kohal. SKT elaniku kohta on 5 700 € ja inflatsioon 2,7% (2017 EL KOM). Majandus on üles ehitatud teenustele ja turismile.

Venemaa mõju turismisektoris on vähenemas. Kõige rohkem turiste tuleb Serbiast. Ettevõtte tulumaks on 9%, aga maksukoormus on kõrgem kui Eestis.

Eesti ja Montenegro vahelised majandussuhted on väga tagasihoidlikud, kaubavahetuse käive jäi viimastel aastatel vaid 0,1 mln euro piiresse.

Eesti aukonsul Montenegros on ärile spetsialiseerunud jurist. Suvel tehti üle 40 charter-reisi peamiselt mereäärsesse Kotori kuurortlinna Montenegros.

Makedoonia kui üks maailma ärisõbralikumaid riike

Makedoonias elab pisut üle 2 miljoni inimese. 2018. aastaks ennustatakse 3,2% majanduskasvu (EL KOM).

Inflatsioon oli 2017. aastal 2,4% ja SKT elaniku kohta on 4 755 € (EL KOM 2016). Makedoonia on NATO ja Euroopa Liidu kandidaat, aga pikale veninud nimevaidlus Kreekaga on pidurdanud arenguid. Makedoonia sõlmis eelmisel aastal sõpruslepingu Bulgaariaga, mis silus varasemalt pingelisi suhteid.

Eelmisel aastal vahetus ka Makedoonia valitsus. Uus sotsiaaldemokraatide (SDSM) juhitud koalitsioon keskendub riigi ühtsuse ja stabiilsuse kinnitamisele ning reformide läbiviimisele. Makedoonia pakub eestlastele mitte väga võõrast ärikeskkonda ja sarnase suurusega turgu. Bürokraatia on ärisõbralik, aga vahepeal võib sellele vaatamata äritegemine keeruliseks muutuda. Investeeringute meelitamiseks on maksud madalad.

Ease of doing business indeksi järgi on

Makedoonia üks maailma ärisõbralikematest riikidest ning on paigutatud 11. kohale.

Majandussuhted Eesti ja Makedoonia vahel on olnud pigem tagasihoidlikud, ent kaks viimast aastat on näidanud tõusutrendi. Peamised ekspordi- ja imporditooted olid masinad ja seadmed. Eesti otseinvesteeringute positsioon Makedoonias on 32,8 miljonit eurot. Investeeritud on mäetööstusesse, finants- ja kindlustustegevusse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse. Viimasel ajal on suurenenud Makedoonia huvi Eesti IT lahenduste vastu. Nordica alustab järgmisest hooajast (kevad 2018) lende Makedoonia populaarsesse suvituslinna Ohridi.

Serbia suurus annab paremad ärivõimalused

Serbia on kindlasti Eesti ettevõtetele kõige huvitavam turg. Serbias elab üle 7 miljoni inimese ning Belgradis asuvad paljude ettevõtete regionaalsed kontorid. Belgrad oli Jugoslaavia pealinn ning omab endiselt tugevat mõju tervele piirkonnale. Serbia on Euroopa Liidu kandidaatriik ning on alustanud liitumise läbirääkimisi, hetkel on avatud 12 peatükki 35st. Serbia ei ole huvitatud NATOga liitumisest. Poliitilised ja kultuurilised suhted Venemaaga on tugevad, aga majanduslikud suhted moodustavad ainult 7% Serbia kaubavahetusest ning seda peamiselt energiasektoris. ELi liikmesriigid moodustavad peaaegu 80% Serbia kaubavahetusest.

Serbia majanduskasv 2017. aastal oli 2% (EL KOM), SKT elaniku kohta 4 855 € (EL KOM 2016) ja inflatsioon 4% (RS Keskpank 2017). Serbia asub Ease of Doing Business indeksis 43. kohal. Serbia suurus annab paremad ärivõimalused: suured turud asuvad ka väljaspool pealinna, suured riigihanked ning head tootmise ja töötlemise võimalused. Serbia pakub haritud tööjõudu, kelle inglise keele oskus on hea.

2016. aastal oli Serbia Eesti kaubavahetuse partnerite pingereas 60. kohal (käive 10,2 mln eurot) ning eksport kasvas masinate ja seadmete, tekstiiltoodete ja toidukaupade väljaveo sektorites. Veel eksporditakse keemiatooteid (aknakitt ja pookvaha jms tihendussegud; kosmeetika- ja jumestustooted). Eesti IT-ettevõte Nortal on paigutanud oma arenduskeskuse Belgradi. Eelmine aasta avas Baltika Serbias oma esimese poe.

NB! Arengukoostöö projekti raames külastame 12.–16. märtsil kolme Balkani riiki: Albaaniat, Makedooniat ja Serbiat. Viimane võimalus visiidiga liituda: jana@koda.ee, 604 0083!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

25

SIHTTURUD

Kas Belgia võiks olla SINU JÄRGMINE SIHTTURG? LIISI KIRSCHENBERG, kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

Uurisime Belgia turgu hästi tundvalt Thomas Castrelilt, millised võimalused on Eesti väikeettevõtetel Belgia turul ning millised väljakutsed ootaksid seal ees.

SIHTTURUD

T

homas Castrel on Flaami regiooni majandus- ja kaubandusnõunik Belgia saatkonnas ja Flanders Investment and Trade'i (FIT) Balti kontori juht. Tema on üks neist, kes 27. veebruaril kaubanduskojas toimuval Ekspordi Akadeemia Belgia sihtturu teemalisel seminaril ettevõtjatele selle turu võimalustest rääkima tuleb.

Mõeldes tagasi karjääri alguspäevile, kuidas sai alguse Sinu tähelend?

Minu karjäär algas ülikoolis uurimis­ assistendina kohe peale ülikooli lõpetamist. Taipasin siiski kiirelt, et see valdkond pole minu jaoks ning mulle sobivad rohkem kommertstegevused.

Kuidas ja millal sai alguse Sinu teekond Flanders Investment & Trade’i juures?

Liitusin Flanders Investment & Trade’iga (FIT) 2012. aastal, kuna soovisin panustada meie regiooni (Flandria) arengusse. Kui soovime jääda heal järjel olevaks regiooniks, peame säilitama rahvusvahelise konkurentsivõime ja kindlustama oma koha globaliseeruvas

maailmas. Flaami majanduse rahvusvahelistumise toetamine ettevõtete eksporditegevuste arendamise kaudu ning välisettevõtete abistamine siin äri tegemisel on minu panus õigesse eesmärki.

Miks on Belgia turg oluline laienemisvõimalus Eesti ettevõtetele? Millised võimalused on Eesti väikeettevõtetel sealsel turul?

Belgia turul on mitmeid komponente, mis Eesti ettevõtteid meelitavad. Belgias elab 11 miljonit inimest ning riigi SKT on kõrgeimate hulgas – 46 607 dollarit per capita. Seega on belglastel vahendeid, mida kulutada. Lisaks asub Belgiast vähem kui 500 km raadiuses enam kui 60% Euroopa ostujõust.

Flaami turg ei ole mitte üksnes hea uute toodete testimiseks, vaid see pakub suurepärast alguspunkti Lääne-Euroopa turu vallutamiseks. Seetõttu leiab ainuüksi Flandriast 700 Euroopa distributsioonikeskust. Flandrias on ka 4 meresadamat, neist suurim on Antwerpen, kus on muljetavaldavalt 5 miljonit ruutmeetrit laopinda ja Euroopa suurim naftakeemia klaster. Lisaks strateegilisele asukohale on Flandria

Flaami turg ei ole mitte üksnes hea uute toodete testimiseks, vaid see pakub suurepärast alguspunkti LääneEuroopa turu vallutamiseks.

Euroopa 5 parima teadusregiooni hulgas ning seal asuvad maailmakuulsad instituudid ja ülikoolid. Strateegilised teaduskeskused annavad koos Flandria ülikoolide KU Leuveni, UGenti, Antwerpeni, VUBi ja UHasseltiga ning globaalse ärimaailmaga oma panuse jätkusuutliku tuleviku heaks. Pean olulise väärtusena mainima ka Brüsselit, mis on Euroopa pealinn ning kus asuvad mitmed Euroopa institutsioonid.

Mis on olnud kõige suurem väljakutset pakkunud erialane kogemus Eesti ja Belgia ärikontaktide vahendamisel?

See on keeruline küsimus, kuna Eesti ettevõtete ärikontaktide vahendamine läheb tavaliselt väga sujuvalt. Kui nüüd midagi mainida, siis ma ütleks, et Eesti äriinimesed on mõnikord liiga tagasihoidlikud. Neile ei teeks kahju tunda uhkust oma saavutuste üle ning olla rohkem väljapoole suunatud.

Tagasihoidlikkus on ka paljudele flaami ärimeestele omane ning sellele võiks tegelikult vaadata kui ühisele omadusele, mille pinnalt koostööd alustada.

Lõpetuseks, kas Sul on soovitusi, kuidas tõsta kaubavahetust Belgia ja Eesti vahel?

2016. aastal oli Flaami-Eesti kaubavahetus üle 400 000 euro ja peagi avaldatavad 2017. aasta arvud näitavad kaubavahetuse kasvu. Flandria, kust on pärit 85% kogu Belgia ekspordist Eestisse, ekspordib transpordimaterjale, keemia- ja meditsiinitooteid ning impordib peamiselt mineraale, transpordi- ja ehitusmaterjale. Lisaks sellele olen veendunud, et saaksime rohkem koostööd teha puidutöötlemise ning infotehnoloogia alal, viies kokku Flaami ja Eesti teadmised.

Ekspordi Akadeemia esitleb: sihtturg Belgia (koostöös Flanders Investment & Trade’iga) Soovid siseneda Belgia turule, kuid Sul ei ole piisavalt teadmisi?

Siinkohal saame Sulle abiks olla! 27. veebruaril kell 9.00–12.30 toimub kaubanduskojas Ekspordi Akadeemia seminar, mis keskendub just Belgiale.

Seminaril saad teada, • milline on Belgia turg ning selle kasvuvaldkonnad; • milline on Belgia ärikultuur ning selle erinevused Eesti ärikultuurist; • millised on potentsiaalsed koostöövaldkonnad Eesti ettevõtetele Belgia partneritega; • anname ülevaate kahest Belgia piirkonnast ning kuidas võib äritegevus nendes piirkondades varieeruda.

Osalustasu: kaubanduskoja liikmetele 40 € + km, mitteliikmele 80 € + km Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0093

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

27

RIIGIHANKED

UUE RIIGIHANGETE SEADUSE REGULATSIOON VAJAB SELGUST Pikka aega menetletud uus riigihangete seadus on tänaseks jõus olnud veidi alla poole aasta. Vaatleme lähemalt mõningaid probleeme, mis vajaksid selget kohtupraktikat või ka seadusandja sekkumist.

RAUNO KLEMM, Ellex Raidla vandeadvokaat

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

U

us riigihangete seadus on olnud jõus veidi alla poole aasta. See aeg on olnud piisav selleks, et hangete läbiviimisega seonduvalt on juba tõusetunud mitmeid küsimusi ja probleeme, kuid siiski ebapiisav selleks, et rääkida väljakujunenud praktikast või paljudel juhtudel isegi jõustunud lahenditest.

Selgituste esitamine pärast pakkumuste/taotluste esitamise tähtaega

Üks omajagu vaidlusi põhjustanud teema seondub sellega, kas ja mil määral on võimalik pärast pakkumuste/ taotluste esitamise tähtaega selgituste

kaudu n-ö täiendada pakkumust ja pakkuja kvalifikatsiooni puudutavaid dokumente.

Riigikohus on juba oma 2013. aasta lahendis nr 3-3-1-24-13 selgitanud, et hankija ei pea täiendavate andmete või dokumentide esitamise võimalust pakkujale andma, kui viimane on need jätnud teadlikult esitamata ega pea hakkama ise oletama, kas pakkujal võiks olla täiendavaid andmeid või dokumente. Samas tõi Riigikohus esile, et puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea.

RIIGIHANKED Antud Riigikohtu lahendile on järgnenud hulganisti vaidlusi teemadel, mida ja millisel juhul hankija ikkagi küsima peab ja mil määral täiendavate andmete või dokumentidega arvestada tohib. Hilisem madalamate kohtuastmete praktika näib olevat liikunud pigem tagasi kõrgendatud hoolsuskohustuse ja formaliseerituse põhimõtte juurde ehk kõik nõutav tuleb esitada siiski hankes määratud ajaks ja õigel vormil. Samas ei saa olukorras, kus Riigikohus oma seisukohta muutnud ei ole, rääkida ka ühtsest praktikast.

Antud küsimuses uut riigihangete seaduse regulatsiooni põhimõtteliselt muudetud ei ole (vana seaduse § 39 lg 41 vs. uue seaduse § 98 lg 4), kuid seletuskirjas on hoopis teise paragrahvi kontekstis märgitud, et uus seadus kajastab värskemat vaidlustus- ja kohtupraktikat, mis liigub tagasi pakkuja hoolsuskohustuse ja sellega seonduva riigihanke formaliseerituse põhimõtte juurde, mis sellisena ei luba esitada selgitusi ega asjaolusid selgitavaid dokumente andmete kohta, mida pakkuja ei ole pakkumuse esitamise tähtpäevaks juba esitanud. Seda nii kvalifikatsiooni kui ka pakkumuse sisu osas.

Kuigi uue riigihangete seaduse eelnõu kohaselt on seadusandja soov olnud justkui liikuda tagasi formaalsema ja rangema hankemenetluse juurde, ei kinnita seaduse enda tekst ja viidatud Riigikohtu praktika sellist lähenemist. Eks aeg näitab, milliseks praktika lõpuks kujuneb.

Varasemate hankelepingute rikkumine kui kõrvaldamise alus

Teine tõusetunud teema on aga tervikuna uus. Hankijale on uue seaduse kohaselt antud õigus kõrvaldada riigihankelt pakkuja, kes on kas oluliselt või pidevalt rikkunud varasemaid hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Ilmselt pole kahtlust, et seadusandja eesmärk on olnud anda hankijale võimalus paadunud rikkujad hangetelt kõrvale jätta, kuid antud sätte sõnastuse kohaselt võiks hankija menetlusest kõrvale jätta ka paljud korralikud ettevõtjad.

Võtame näiteks aktiivsemad ehitusvõi IT-teenuste hangetel osalejad, kellel on sõlmitud mitmeid hankelepinguid.

Hankelepingus on tavapärane nõue, et iga lõpp- või vahetähtajaga hilinetud päev toob kaasa leppetrahvi. Seega piisab vaid sellest, kui päeva või paariga mõne lepingulise tähtaja osas hilineda (eeldusel, et hankija kohaldab leppe­ trahvi) ja juba ongi olemas formaalne alus pakkuja kõrvaldamiseks edasistelt

hangetelt. Seejuures on võimalik, et selline hilinemine ei ole üldse tingitud isikust endast, vaid näiteks ebaselgest tehnilisest kirjeldusest vms. Kui lepingu kohaselt lasub sellisel juhul vastutus töövõtjal ja hankija kohaldab leppetrahvi, siis ongi olemas rikkumine, mis korduvuse korral võib tähendada hangetest kõrvale jäämist.

Isegi seaduse eelnõu seletuskirjas on öeldud, et korduvus võib ka väikeste rikkumiste puhul olla aluseks ettevõtja usaldusväärsuses kahtlemisel ning olla põhjenduseks pakkuja kõrvaldamiseks menetlusest.

Kuigi mõistlikult võiks eeldada, et hankijad ei hakka väikeste korduvate rikkumiste tõttu pakkujaid menetlustest kõrvaldama, siis kindlus selles osas puudub. Eriti, kui tähelepanelik konkurent hankija tähelepanu sellele juhtima peaks.

Turuosalistele saab soovitada vaid seda, et pöörata rohkem tähelepanu hankelepingute täitmisega seonduvatele küsimustele.

Milline võiks olla sellise olukorra lahendus? Kõige selgem oleks seadust muuta ja lähtuda riigihangete direktiivi sõnastusest, mille kohaselt võib pakkuja hankelt kõrvaldada, kui pakkuja puhul on esinenud olulisi või pidevaid puudujääke varasema riigihankelepingu olulise nõude täitmisel, mille tulemusel on see leping tulnud enneaegselt lõpetada, makstud kahjutasu või rakendatud sellega võrreldavaid sanktsioone. Ehk erinevalt riigihangete seaduse sättest on direktiivis piisavaks aluseks peetud vaid hankelepingute olulisemate nõuete rikkumist. Seejärel oleks juba kohtupraktika otsustada, mis hetkel saab rääkida „pidevast“ rikkumisest ja mis on „olulised“ riigihankelepingu nõuded.

Seniks, kuni seadust muudetud ei ole ja puudub ka praktika, millest juhinduda, saab turuosalistele soovitada vaid seda, et pöörata rohkem tähelepanu hankelepingute täitmisega seonduvatele küsimustele. Ennekõike tuleks rangelt järgida hankelepingu regulatsiooni. Leppetrahvi või muu eeltoodud õiguskaitsevahendi kohaldamisel tuleks kohe analüüsida, kas rikkumise eest vastutab ikka turuosa-

line ja kui see on asjakohane, esitada hankijale omapoolsed vastuväited. Kui hankija õiguskaitsevahendi kasutamisest ei loobu, võivad vastuväited hiljem aidata põhjendada, et tegemist ei olnud kas üldse lepingurikkumisega või igal juhul mitte sellisega, mis peaks tingima pakkuja kõrvaldamise tulevastelt hangetelt.

Riigihanke alusdokumentide vaidlustamine

Uue riigihangete seaduse kohaselt saab üldkorras riigihanke alusdokumente vaidlustada hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva. Riigihangete vaidlustuskomisjon on oma praktikas (nt otsus nr 165 17/190749) juba jõudnud selgitada, et oluline ei ole seejuures enam see, millal vaidlustaja sai teada oma õiguste rikkumisest, huvide kahjustamisest või millal vaidlustaja esindaja riigihanke juurde registreerus.

Uus lahendus võib praktikas tingida asjatut menetluse venitamist. Kui pakkuja leiab hankedokumentidest selge vea, kuid on huvitatud pikemast pakkumuste esitamise tähtajast, siis nüüd on lihtne ja turvaline esitada vaidlustus viis tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtaega. Põhjendatud vaidlustuse korral tingib see kas vaidlustusmenetluse või ka seadusest tuleneva tähtaja pikendamise kohustuse (hankedokumentide muutmisel) kaudu hankemenetluse venimise. Kui varem oli seadusandja kohustanud hanke alusdokumente vaidlustama 10 päeva jooksul ja õiguste rikkumisest teadasaamine oli lihtsalt tõendamise küsimus (riigihangete registri logi väljavõte, konkreetse asjaolu kohta selgitustaotluse esitamine jne), siis täna sellist kohustust enam pole.

Samuti ei ole uue seaduse kontekstis üheselt selge, kuidas arvestada alusdokumentide vaidlustamise tähtaega sellisel juhul, kui hankija on kas vaidlustuse tõttu või muul põhjusel osalemistaotluste või pakkumuste esitamise tähtaega pikendanud.

Ilmselt jääb kohtupraktika otsustada, kuidas tagada, et hangetega ei venitata pahatahtlikult, kuid et pakkujatele oleks üheselt arusaadav, mis ajaks vaidlustus tuleb esitada.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

29

PERSONAL

KAISA-TRIIN KOSENKRANIUS, Work In Estonia (EAS)

82% ettevõtetest,

KES ON VÄLISMAALT SPETSIALISTE VÄRVANUD,

on kogemusega väga rahul

Eesti majandus vajab järjest rohkem spetsialisti tasemel töötajaid, et suudetaks pakkuda keerulisemaid tooteid ja teenuseid. Aga kust neid võtta?

T

ööjõuvajaduse- ja pakkumise prognoosi (koostanud majandus- ja kommunikatsiooniminis­ teerium) kohaselt moodustab järgmise kümne aasta kogu tööjõuvajadusest ligi veerandi just vajadus tippspetsialistide järele. Eesti tööturg peaks kaasama kümne aastaga umbes 29 000 tippspetsialisti. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu andmete järgi on näiteks IKT-sektoris juba täna puudu 7000 spetsialisti.

Aga kust neid võtta? Pelgalt ümberõppega ei suudeta ära täita valdkonnas olevat puudujääki. Kui tänane kutse- ja kõrghariduse pakkumine suudaks tööturu vajaduse katta (kogu­arvus, kuid mitte kõigi õppekavarühmade või ametialade tasandil eraldi), siis arvestades lõpetajate arvu vähenemise ja hõive määraga, tekib puudujääk, mistõttu on ettevõtetel vaja kaasata spetsialiste ka piiri tagant.

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

Talendid on liikvel üle maailma

Nad on valmis kolima, valmis kogema. Üha rohkem. Selleks, et talentide nimel käivas globaalses võitluses konkurentsis püsida, loodi riigi poolt 2015. aastal programm Work in Estonia. Rahvusvahelise Insead indeksi järgi on Eesti talentide konkureerimise alusel maailmas lausa 22. kohal (2017. a), mis on väga hea saavutus. Kuid konkurents tippspetsialistide pärast on tihe. Work in Estoniale sarnaseid investeeringuid teevad juba aastaid sellised piirkonnad nagu Holland, Iirimaa, Singapur, Kanada, Kopenhaagen, Berliin, Poola jpt.

Esimesi samme on tegemas ka Leedu ja Bulgaaria. Seega on paljud riigid mõistnud, et suurim konkurentsieelis saavutatakse siis, kuid enda riiki meelitatakse helgeimad päid.

Work in Estonia tutvustab välismaalastele Eestit kui head töötamise ja elamise riiki. 2017. aastal külastas ametlikku

PERSONAL positiivne). Selgelt tõrjuvat hoiakut ei ole üheski sektoris.

Keskmisest veidi positiivsem on suhtumine tööjõu välismaalt palkamisse ka ettevõtetes, kus on põimunud nii kohalik kui välismaine kapital.

Peamised hirmud seoses välismaalt värbamisega on inimlikud

Peamised hirmud, mis on tööandjatel seoses välismaalt spetsialistide värbamisega, on igati inimlikud ja arusaadavad. Näiteks kartus, et inimene pöördub varsti kodumaale tagasi ja talle ei meeldi siin. Kuid enamasti meeldib välisspetsialistidele Eestis – neile meeldivad Eesti riigi e-teenused ning see, et Tallinnas on paljude teiste pealinnadega võrreldes vähe ummikuid ja loodus on lähedal. Eestit kiidetakse kui väga head ja turvalist kohta, kus lapsi kasvatada. Tööalaselt on Eestis põnev selle­pärast, et levinud on horisontaalne juhtimine ja inimestel on palju rohkem vastutust. Eesti IT-valdkond on kõrgelt arenenud ja meil on palju start-up’e. Muide, 2016. aastal valis Glassdoor Eesti esimesele kohale Euroopas, kus töötada.

Teine kartus on, et uue töökaaslase erinev emakeel on liiga suureks barjääriks. Selle mure lahendamiseks on Eestis tasuta kohanemisprogramm äsja Eestisse kolinud välismaalastele.

Kohanemisprogramm pakub välisspetsialistile sissejuhatust eesti keelde ja ellu. Programm koosneb erinevatest lühikestest

Ettevõte ei ole välisvärbamise protsessis üksi, vaid abiks on nii Work in Estonia kui ka teised asutused. ja interaktiivsetest koolitusmoodulitest, mis annavad ülevaate töö ja ettevõtluse, pere, õppimise ja teaduse kohta. Rohkem infot leiad siit www.settleinestonia.ee.

Kolmas peamine kartus on, et seadusandlikud nõuded ja formaalsused on liialt keerukad. Artikli kirjutamise hetkel ei ole veel selgunud, mis on valitsuse otsus seoses sisserändekvoodiga. Seadusandlike nõuetega aitavad toimetada PPA migratsiooninõustajad, kes juba pea aasta aega annavad õigusalast nõu Eestisse elama asumise seaduslike aluste ja vajalike dokumentide kohta nii siia õppima või tööle asujatele kui ka tööandjatele ja õppeasutustele, kes töötajaid või tudengeid vastu võtavad.

Nõustamist saab telefoni, e-maili, Skype’i kõne ja vahetu kohtumise teel. Rohkem infot leiad siit www.politsei.ee/et/teenused/ migratsiooninoustajad. veebilehte www.workinestonia.com pea pool miljonit välismaalast, kellest enamus on kõrgelt haritud spetsialistid.

Kõige suurem huvi on Ukrainast, Ameerika Ühendriikidest, Itaaliast, Ungarist, Inglismaalt, Lätist, Portugalist, Türgist ja Indiast. Lisaks panustab Work in Estonia meeskond sellesse, et Eesti tööandjatel oleks lihtsam välismaalt spetsialiste Eestisse värvata. Selleks on Work in Estonial ridamisi teenuseid ettevõtetele, et aidata neil välismaalt värbamisega algust teha või seda efektiivsemaks muuta.

Ettevõtete suhtumine välismaalt tööjõu palkamisse on üldiselt positiivne

Eelmisel suvel 500 Eesti ettevõtte seas läbi viidud uuringu* järgi peab 17% kogu valimist välismaalt värbamist vältimatuks ning 46% pigem kasulikuks. Kolmandik valimist ei näe selleks vajadust, 3% peab pigem kahjulikuks ning 2% ei oska hinnata.

Uuringust selgus, et suhtumine on keskmisest märksa positiivsem IKT-sektoris (29% vältimatu, 48% pigem

Ettevõtja tegelik kogemus välisvärbamisega

Kuid pärast hirmu ületamist on tegelikult oluline, milline on ettevõtja kogemus pärast välisspetsialisti värbamist. Ja siinkohal on kogemus olnud positiivne. Eelnimetatud uuringust selgus, et 82% ettevõtetest, kes on välismaalt spetsialiste värvanud, hindavad kogemust väga heaks ning on igati rahul. Seega on näha, et kuigi alguses võivad välisspetsialistide värbamisega olla erinevaid hirme, siis protsessi läbi teinud ettevõtted on väga rahul otsuse üle võtta oma meeskonda spetsialist välismaalt.

Nagu ütles Big Banki esindaja Agne Sokolov siinsamas ajakirjas 2017. aasta jaanuaris: „Bigbankis tuli otsus mujalt riikidest inimeste värbamiseks läbimõeldult, kuid arusaamine, mida see igapäevaselt tähendab, võttis veidi aega.“ Eks muutused võtavadki aega ja harjumist. Aga ettevõte ei ole välisvärbamise protsessis üksi, vaid abiks on nii Work in Estonia kui ka teised asutused. *Uuringu viis läbi Faktum & Ariko (2017). Uuringu tulemused on avalikult tutvumiseks Work in Estonia veebilehel www.workinestonia.com/for-employers.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

31

KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA KOOSTÖÖS WORK IN ESTONIAGA KUTSUB ETTEVÕTETE JUHTE JA PERSONALITÖÖTAJAID SAAMA OSA ETTEVÕTETE KOGEMUSTEST VÄLISVÄRBAMISEL Oled mõelnud, et iga järgnev konkurss, mille töökohtade täitmiseks läbi viid, toob üha vähem sobivaid kandidaate?

Ettevõte ei kasva, sest ei ole piisaval hulgal vajalikku tööjõudu?

work estonia

Kui vastasid vähemalt ühele neist küsimustest jaatavalt, ongi välisvärbamise kohtumised just Sulle mõeldud.

Alates 2016. aasta sügisest oleme iga kuu külastanud üht ettevõtet, kes on pikemat või lühemat aega välisvärbamisega tegelenud. Külastuste eesmärk on jagada infot teistega, kellel on samad väljakutsed ning kindlasti innustada neid, kes ei ole veel välisvärbamisega tegelenud, kuid on seda vähemasti kaalumas. Võib-olla peitub just seal Sinu lahendus ettevõtte tööjõupuudusele!

2018. aasta esimeses pooles külastame väga erineva kogemustepagasiga ettevõtteid.

HELMESE KÜLASTUS ÜLEMISTE CITY’S 13. veebruaril 2018 kell 15.30–17.00 Helmese kontorihoones aadressil Lõõtsa 6b, Tallinn Kohtumisel vahendab oma kogemust välisvärbamisest Helmes ASi personalijuht Kaire Kaljuste.

Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/helmese-kulastus SAKU METALL ASI KÜLASTUS SAKUS 10. aprillil 2018 kell 15.00–17.00 Saku Metall ASi kontoris aadressil Põrguvälja tee 25, Jüri Kohtumisel vahendab oma kogemust välisvärbamisest ettevõtte personalijuht Vladimir Sarõi.

Buss väljub Tallinna kesklinnast Vene teatri eest kell 14.15. Bussitranspordi hind osaleja kohta on 7 €.

Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/saku-metalli-kulastus RAHVUSOOPER ESTONIA KÜLASTUS TALLINNAS 8. mail 2018 kell 15.00–17.00 Estonia kontserdimajas aadressil Estonia puiestee 4, Tallinn Kohtumisel vahendab oma kogemust välismaalaste kohanemisel ja hoidmisel rahvusooper Estonia personalijuht Kärt Kinnas.

Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/estonia-kulastus VITALFIELDSI KÜLASTUS TALLINNAS 12. juunil 2018 kell 15.00-17.00 VitalFieldsi kontoris aadressil Tornimäe 2 (SEB peahoone), Tallinn Kohtumisel vahendab oma kogemust välismaalaste kohanemisel ja hoidmisel Liise Valma.

Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/vitalfieldsi-kulastus Osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine. Kohtade arv on igal külastusel piiratud.

Lisainfo: Piret Potisepp, piret.potisepp@koda.ee, 604 0092

KASULIKKU

Kuidas minna üle B2B ettevõtte

DIGITALISEERUMISELE?

KATRIN PEO, Vaimo turundusjuht

Kas Sina tead, kuidas minna üle B2B ettevõtte digitaliseerumisele?

Toome seda teemat Sulle pisut lähemale.

Ü

le 30 ettevõtte esindaja käis 23. jaanuaril kaubanduskoja ja Vaimo koostöös korraldatud seminaril, et oma teadmisi B2B ettevõtte digitaliseerumi­ sest täiendada. Osalejatele anti ülevaade B2B e-kaubanduse trendidest ning sellest, miks on vaja digitaliseerida oma B2B ettevõtet ja kuidas valida õiget koostööpartnerit digitaalse projekti elluviimiseks.

Märksõnad on kiirus ja kasutajamugavus

Brendan Peo, Vaimo operatiivjuht, rääkis seminaril B2B e-kaubanduse trendidest ja digitaliseerimise vajadusest. Vaimo on alates 2008. aastast suuresti tegelenud B2C klientidega, kuid viimasel kolmel aastal on see trend muutunud. Täna kulub 80% Vaimo ressurssidest B2B ettevõtete projektidega tegelemiseks.

B2Cl on olnud suur mõju sellele, kuidas tarbijad ostlevad.

Seetõttu soovivad ka B2B kliendid saada oma tooteid kätte sama kiirelt ja efektiivselt kui B2C kliendina osteldes. Uber on hea näide efektiivsest ja mugavast kliendikogemusest teenuse

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

33

KASULIKKU

Ürituse saal oli täidetud B2B ettevõtetest.

Foto: Vaimo

kasutamisel. Klient istub autosse ja väljub ilma, et peaks teenuse eest maksmiseks oma rahakotti välja võtma. Kogu protsess on täielikult automatiseeritud.

41% täiskasvanutest kasutavad USAs häälel põhinevat otsingumootorit, mida B2B kliendid sooviksid ostuprotsessis kasutada. Otsingumootor, mida reguleerib tehisintellekt, aitab kaupmeestel paremini oma kliente ja nende vajadusi tundma õppida ning tagada seda, et kliendid näevad neile vajalikke tooteid ja ka tooteid, millest nad võiksid huvitatud olla vastavalt nende ostukäitumisele minevikus. Kaupmehed, kes kasutavad tarka otsingumootorit, ei pea kulutama aega oma toodete info rikastamisele erinevate märksõnadega, kuna tehisintellekt teeb seda nende eest.

Lisaks on oluline arvestada generatsiooniga, kes on praegu 27–29-aastased ja kellel on 5–7-aastane töökogemus. Nendel puudub kannatus kasutada kodulehti, mis on aeglased ja kus ostuprotsess ei ole kasutajasõbralik ja efektiivne. Kui nad ei saa seda, mida tahavad, millal tahavad

Vaimo strateegiaosakonna juht Henrik Feld-Jakobsen räägib digitaalse strateegia loomistest B2B ettevõttes.

Foto: Vaimo

ja nende poolt eelistatava kanali kaudu, lahkuvad nad B2B kaupmehe lehelt ja lähevad edasi juba konkurendi juurde.

Teiste sõnadega, kui puudub korralik digitaalne keskkond, pole seda ettevõtet nende jaoks olemas.

Brendan rääkis ka Amazoni edust ning sellest, kuidas digitaalne gigant on sundinud B2C kaupmehi oma e-kaubanduse poode avama. Täna, kui Amazon on liikumas B2B turule, saab toimuma sama efekt B2B kaupmeeste seas, kuna neil ei ole valikut ja nad peavad digitaalse ostukeskkonna looma, et konkurentsis püsida.

Selleks, et luua parimat kliendikeskset ostukogemust, peavad kaupmehed tegema selle laitmatuks, omni-kanalit toetavaks kogemuseks, mis sisaldab iseteenindust. Ehita modernne lahendus, mis oleks paindlik, millega ettevõte saaks kasvada ja mis oleks ühendatav teiste lahendustega.

B2B kaupmehed peaksid hoiduma sidumast ennast kindla tehnoloogiaga, vaid looma keskkonna, mida oleks võimalik lihtsasti uuendada.

Õige koostööpartneri leidmine on oluline

Meelis Prett, Vaimo Tallinna osakonna juht, rääkis sellest, kuidas valida õiget koostööpartnerit B2B e-kaubanduse keskkonna loomiseks ja mida peaks silmas pidama valiku tegemisel. Järgnevad kümme punkti võtavad hästi tema soovitused kokku.

1. Loo strateegiline tiim. Pane kokku sisemine tiim ning aita tagada seda, et kõik on südamega projekti juures ja teavad, mis on ettevõttes toimumas.

2. Sea fookus õige koostööpartneri ja platvormi valikule.

Vale koostööpartneri valimine võib osutuda ettevõttele väga kalliks. Mõtle välja, mis on Sinu jaoks projekti puhul oluline ja mida peaks projekt sisaldama. Ole kindel, et valitud koostööpartner on võimeline Sinu soove realiseerima.

3. Uuri, millised on koostööpartneri kogemused erinevate süsteemide integreerimisega. B2B lahendused on palju kompleksemad kui B2C lahendused, sisaldades integratsioone näiteks CRM, PIM, ERP süsteemidega. Kui potent-

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

KASULIKKU siaalsel koostööpartneril puudub sellealane kogemus, võib juhtuda, et pead neid ise hakkama õpetama.

4. Analüüsi projekti protsesse. Omanda ülevaade partneri töömetoodikast. See peaks olema välja kujunenud ja sisaldama protsesse nagu analüüs, disain, seadistamine, arendamine ja juurutamine erinavates faasides. Omanda ülevaade nende juurutamise kogemusest ja hoia eemale koostööpartneritest, kes ei paku projektijuhti projekti juurutamisel ning nendest, kellel puudub sisene arendusmeeskond.

5. Analüüsi loomingulisust ja disainioskusi. Uuri, kas partneri lahendused on intuitiivsed, funktsionaalsed ja lihtsasti kasutatavad. Uuri, kas neil on kogemusi lahenduste loomisel erinevate veebibrauserite, nutiseadmete jaoks ja kas nad lähtuvad mobile-first arendusprintsiibist.

B2B ettevõtte digitaliseerimine annab töötajatele võimaluse keskenduda olulisematele tööülesannetele, kui seda on käsitsi tehtavad regulaarsed rutiinsed toimingud.

6. Serveri majutus ja andme turva. See jäetakse tihti kahe silma vahele, mis aga võib hiljem tekitada tõsiseid probleeme süsteemi toimimisel. Vali koostööpartner, kellel on majutuse ja andme turvaga laialdased kogemused.

Lahendus peaks olema skaleeritav ja mõeldud e-kaubanduse jaoks. Lahendus peaks toimima efektiivselt ka suurtel ostuperioodidel, kus veebikeskkonnas on palju külastajaid.

7. Skaleeritavus ja kasv. Koostööpartner peaks olema võimeline toetama Sinu ettevõtte kasvu uutele turgudele ja uutele tehnoloogiatele. Vaata kindlasti koostööpartneri teiste klientide edulugusid.

8. Kultuurne sobivus. Kas oleksid võimeline töötama valitud koostööpartneriga 10 aastat? Kas nende ettevõtte kultuur sobib Sinu ettevõtte kultuuriga?

9. Ära prioritiseeri hinda väärtusest kõrgemaks. Valides odavaima koostööpartneri, võib see lõpuks minna väga kalliks maksma. Kui soovid valida odavaimat pakkumist, vaata, millest Sa antud partneri valikul ilma jääd.

10. Omni-kanali lahendus. Vali partner, kellel on lai kogemus omni-kanali lahenduste loomisel erinevate müügikanalite jaoks.

uueks põhimüügikanaliks ja juurutada erinevaid hinnakirju erinevate klientide jaoks. SLO tootekataloogis on üle 150 000 laoartikli ja 13 000 erinevat tooteatribuuti, mis tegi lahenduse loomise keeruliseks.

Põhilised ettevõttesisesed probleemid, miks kardetakse võtta ette sammu B2B ettevõtte digitaliseerimiseks • Miks me üldse mõtleme uue süsteemi juurutamisele?

• Kes sellega tegeleb?

• Mis siis, kui ma kaotan oma töökoha?

• Kõik on ju praegu hästi, milleks midagi muuta?

• Kas me kaotame personaalse kontakti oma klientidega, mis meil täna on?

Aapo kinnitas, et B2B ettevõtte digitaliseerimine annab töötajatele võimaluse keskenduda olulisematele tööülesannetele, kui seda on näiteks käsitsi tehtavad rutiinsed tööülesanded.

Päeva lõpetas Henrik Feld-Jakobsen, Vaimo strateegiaosakonna juht, kes rääkis strateegia loomisest ja digitaalsest valmisoleku-uuringust, mis annab ettevõttele ülevaate, kus tasemel on ettevõte digitaalsel teekonnal ja kus on veel arengu­ruumi. Henriku sõnul on suurim tõrge edu saavutamiseks see, kui ettevõtte töötajad ei usu strateegiasse, osakondade vahel puudub koostöö ja puuduvad stiimulid tulemuse saavutamiseks.

Tooteinfo juhtimisest, juba toimivatest lahendustest ja strateegia loomisest

Magnus Bengtsson, Vaimo PIM osakonna juht Rootsist, rääkis tooteinfo juhtimisest ja selle olulisusest B2B ettevõtte jaoks.

Kliendid soovivad näha tooteinfot, mis on mitmekülgne, täpne ja lihtsasti loetav. Uuringute kohaselt usaldavad ainult 16% ettevõtetest oma tooteinfo haldamise protsesse.

Vaimo müügiarhitekt Aapo Reitsak rääkis kahest Vaimo kliendist ja nende digitaalsetest lahendusest: Lecot-Raedscheldersist Belgias ja SLOst Soomes. Lecot-Raedscheldersi jaoks oli peamine väljakutse luua süsteem, mis oleks funktsionaalsuse poolest rikas, sisaldaks erinevaid kasutajapiiranguid, toetaks nende keerulist kliendipõhist hinnakirjasüsteemi ja oleks tihedalt integreeritud Lecoti ERP süsteemiga. SLO peamine väljakutse oli muuta ajas maha jäänud tugisüsteem

Vaimo operatiivjuht Brenden Peo räägib B2B e-kaubanduse trendidest ja digitaliseerimise vajadusest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

35

KODA KUTSUB OSALEMA

KODA KUTSUB OSALEMA FINANTS- JA MAKSUKOOLITUSED 13. märts, 22. märts, 3. mai 2018

Finantskoolitus firma võtmeisikutele I Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson, toomas@koda.ee, 744 2196

EKSPORDI- JA TOOTEARENDUSE KOOLITUSED 22. veebruar 2018

E-kaubandus suurte e-poodide kaudu Dorpati konverentsikeskus (Turu 2, Tartu) Info: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077

7. märts Eksport digiajastul: sotsiaalmeedia kui 2018

imeravim uutele turgudele sisenemiseks

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077 14. märts 2018

Tootmise digitaliseerimise elluviimine Ensto Enseki tehas (Paldiski maantee 35, Keila) Info: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077

27. märts 2018

Tootmise digitaliseerimise elluviimine Enics Eesti AS (Valga maantee 7a, Elva) Info: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077

28. märts E-kaubandus suurte e-poodide kaudu 2018 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

EKSPORDI AKADEEMIA 27. veebruar Ekspordi Akadeemia esitleb: 2018 sihtturg Belgia

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092 29. märts Ekspordi Akadeemia esitleb: 2018 sihtturg Suurbritannia

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Piret Potisepp,

piret@koda.ee, 604 0092

SIHTTURUD 14.–15. märts 2018

Kontaktreis Kiievisse Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950

MUUD SÜNDMUSED

8. märts Aktuaalsed muudatused 2018 tööõiguses 2017–2018, praktika ja uued kohtulahendid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass,

kati@koda.ee, 443 0989 20. märts Kuidas tulla toime isikuandmete 2018 kaitse üldmäärusega (GDPR –

General Data Protection Regulation)?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik,

marju.mannik@koda.ee, 604 0077 10. aprill 2018

Välisvärbamise kohtumised: Saku Metall ASi külastus Saku Metall ASi kontor (Põrguvälja tee 25, Jüri) Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

LIIKMEÜRITUSED 14. aprill 2018

Kaubanduskoja Kevadball Estonia kontserdisaal, Estonia pst. 4, Tallinn Info: Anneli Perne, anneli@koda.ee, 604 0087

KODA KUTSUB OSALEMA

AKTUAALSED MUUDATUSED TÖÖÕIGUSES 2017–2018,

PRAKTIKA JA UUED KOHTULAHENDID

Korraldame 8. märtsil kell 10.00–16.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) ettevõtete juhtidele, juristidele ja personalitööga tegelevatele inimestele seminari, mis käsitleb erinevaid tööõiguse teemasid ja töösuhete küsimusi.

Mõned teemad, millest koolitusel räägitakse: • Muudatused tööõiguses 2017–2018 • Töölepingu sõlmimise olulised nüansid • Töötasu ja tööaja kokkulepped lepingus • Näpunäited puhkuste ajakava koostamiseks • Täiskasvanute koolituse seadus ja tööandja kohtused/õigused õppepuhkuse andmisel • Kuidas/millal peab tööandja reageerima töötajapoolsele rikkumisele?

• Töölepingu lõppemine ja ülesütlemine: korraline vs erakorraline ülesütlemine Lektor on Thea Rohtla, Rohtla Law Office OÜ juhataja, jurist.

Osavõtutasu on kaubanduskoja liikmetele 95 eurot, mitteliikmetele 180 eurot, lisandub käibemaks.

Lisainfo: Kati Krass, kati@koda.ee,

443 0989

Finantskoolitus firma võtmeisikutele I Pakume ka sel aastal kaubanduskoja liikmetele soodsat võimalust osaleda Margus Tinitsa kõrgelt hinnatud finantskoolitustel.

Kevadel toimuvas koolitustsükli esimeses osas antakse rakenduslikke teadmisi raamatupidamisest, bilansist ja finantsanalüüsist. Koolitusel kasutatakse praktikas korduvalt järele proovitud metoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks.

Koolitustsükli esimene osa toimub 13. märtsil, 22. märtsil ja 3. mail kell 11.00–16.15 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17).

Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: • Bilanss ja raamatupidamine I (13. märtsil) • Bilanss ja raamatupidamine II (22. märtsil) • Finantsanalüüs (3. mail) Kolmepäevase koolituse osalemistasu on kaubanduskoja liikmetele 240 eurot ja mitteliikmetele 480 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu osalejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -5%.

Lisainfo: Toomas Hansson,

toomas@koda.ee, 744 2196

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

37

JUUBILARID

PALJU ÕNNE! 90

15

BALTIKA AS liige alates 1928

30

HENKEL BALTI OPERATIONS OÜ liige alates 1998 MÄNNIKU SAEKODA OÜ liige alates 1997 SKRIINING AS liige alates 1989

25

EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG AS liige alates 1995 ELLEX RAIDLA ADVOKAADIBÜROO OÜ liige alates 1999 EXCELLENT GRUPP AS liige alates 2001 FIFAA AS liige alates 1994 FLAGMORE AS liige alates 2000 I.V.A. LEON OÜ liige alates 1997 KEMET RV OÜ liige alates 1998 LAIDEST OÜ liige alates 2014 LEADELL PILV ADVOKAADIBÜROO AS liige alates 2008 PORT ARTUR OÜ liige alates 2001 REINHOLD OÜ liige alates 1996 SWECON AS liige alates 1996 TANEL AS liige alates 2000 TRANSOCEAN EESTI OÜ liige alates 1997

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 2 / 2018

20

ATOY AUTOMOTIVE ESTONIA OÜ liige alates 2006 DF OÜ liige alates 2011 EKSPERT KAPITAL OÜ liige alates 2014 HAKLIFT BALTIC OÜ liige alates 1998 MATEK AS liige alates 2001 MILPABER AS liige alates 2010 MONIK OÜ liige alates 2007 MR PORTAL OÜ liige alates 2008 MSC EESTI AS liige alates 1998 ORBIS OY EESTI FILIAAL liige alates 1998 PÄRNU AUTO ETM OÜ liige alates 2005 SELVER AS liige alates 2009 VETTEL OÜ liige alates 2002 VIRU RAND OÜ liige alates 2015 VON KRAHLI TEATER MTÜ liige alates 2001

5

ARTISAN HONEY OÜ liige alates 2014 BEST BULLION OÜ liige alates 2016 NORDIC BUSINESS OÜ liige alates 2013

ABIPRINT OÜ liige alates 2009 ADMIRAL MARKETS AS liige alates 2008 ARLITEN OÜ liige alates 2016 EDU KONSULTATSIOONID OÜ liige alates 2007 ELPA I.E. OÜ liige alates 2008 MEIREN ENGINEERING OÜ liige alates 2008 MELVIN OÜ liige alates 2011 POSITIUM LBS OÜ liige alates 2017 STAR TRANS OÜ liige alates 2012

10

AAB TEHNIKA OÜ liige alates 2012 AIRSMILE GROUP OÜ liige alates 2015 ALPHACHEM TRADING OÜ liige alates 2014 EICHE & PARTNERID ADVOKAADIBÜROO OÜ liige alates 2014 ELGERY GROUP OÜ liige alates 2012 ESTELAXE OÜ liige alates 2012 FINANCE PLUS OÜ liige alates 2011 PRO-MARKETING & ITOOLS OÜ liige alates 2012 SMARTAUTO OÜ liige alates 2017 TEZ TOUR OÜ liige alates 2014 TOOLMARKETING OÜ liige alates 2009

AASIA FOORUM 18. APRILLIL VÄLISMINISTEERIUMIS (ISLANDI VÄLJAK 1, TALLINN) FOORUM ON EELREGISTREERUNUTELE TASUTA Aasia ei ole eestlastele sugugi mitte tundmatu ja võõras piirkond ning seal tegutseb juba praegu mitmeid Eesti ettevõtteid. Lisaks peamistele sihtturgudele, Hiinale ja Jaapanile, on üha rohkem hakatud avastama ka Indiat, Kagu-Aasiat ja Korea Vabariiki.

Aasia on dünaamiline ja majanduskasvu poolest praegu, aga OECD hinnangul veel ka järgmise kümnekonna aasta jooksul kõige kiiremini kasvav regioon maailmas. Lisaks on Aasia riigid ärikultuuri poolest Eesti ja Euroopaga märksa sarnasemad kui teised arenevad turud. Nendel ja paljudel teistel põhjustel julgustame teisigi Eesti ettevõtjaid vaatama naaberriikidest ja Euroopast kaugemale ning seda just Aasia suunas.

PÄEVA JOOKSUL • anname ülevaate Aasia riikide kultuurilistest eripäradest; • jagame kogemusi ettevõtlusega tegelemise kohta erinevates Aasia riikides; • räägime Euroopa Liidu ja Aasia suhetest ja paljudel teistel teemadel.

Ootame Teid Välisministeeriumi pressisaali, kuhu oleme kutsunud ekspertkõnelejad tutvustama erinevaid riike, sealseid võimalusi ning jagama kogemusi Aasias tegutsemisel.

Vaata lähemalt: WWW.KODA.EE/ET/SUNDMUSED/AASIA Lisainfo: Jana Silaškova I +372 604 0083 I jana@koda.ee

PROJEKTI RAHASTAB VÄLISMINISTEERIUM ARENGU- JA HUMANITAARABI VAHENDITEST

K AUBA NDUSKOJA K E VA DBA LL 14. APRILLIL ALGUSEGA KELL 19.00 ESTONIA KONTSERDISAALIS Kutsume oma liikmeid traditsioonilisele kaubanduskoja Kevadballile Estonia kontserdisaali (Estonia pst. 4, Tallinn)!

Balli muusikalise poole eest hoolitsevad Jüri Pootsmann ja Kaire Vilgats koos Estraadiraadioga, õhtujuhiks on Lauri Liiv.

Toimub Oksana Tanditi kevadkollektsiooni esmaesitlus! Kõigi ballikülaliste vahel loosime välja Estraveli ja Finnairi poolt reisi kahele Milanosse. Õhtu ametlik järelpidu Olympic Park Casinos (Hilton Tallinn Park hotell).

Hind ühele on 45 eurot, alates 19. märtsist 50 eurot. Hinnale lisandub käibemaks.

Lisainfo: Anneli Perne anneli.perne@koda.ee · +372 604 0087 * Kaubanduskoda jätab endale õiguse teha programmis muudatusi

KOOSTÖÖPARTNERID: