Ohtu kogukond elab aktiivset seltsielu
Laulasmaal leiti pangaautomaat
Ämaris näidati NATO vihmavarju
Vallavalitsus annab teada
Ohtu külas peaaegu puuduvad mahajäetud talud ja aktiivsed inimesed hoiavad küla tegutsemas. lk 2
Laulasmaa Comarketi juures avatakse Swedbanki pangaautomaat, mis rõõmustab kõiki kohalikke. lk 3
Ämari lennu-show meelitas kokku tuhandeid huvilisi, kes said imetleda Eesti abivägede võimsust. lk 3
Andmeraamatute korrastamisest, detailplaneeringute algatamisest ja muust loe lk 4
25. august 2014
Nr. 6
KEILA VALLA LEHT
Volinike kemplused tõid kaasa uue vallajuhi
Egle Kaur, Heiki Hõimoja Keila valla leht
Vastastikused käärimised said väljundi juulikuisel vallavolikogu istungil, kui vallavanem Peeter Schneider teatas soovist alates 15. augustist oma ametikohalt tagasi astuda. Istung jätkus volikogu esimehe Kadri Tillemanni umbusaldamisega. Võimuliidu sisepingete kuhjumise märgiks oli koalitsioonipoliitik Andrei Dvorjaninovi sõnavõtt, milles ta kutsus volinikke üles toetama umbusaldusavaldust. Umbusaldushääletus läbi ei läinud – poolt oli neli opositsionääri (Kalev Laast, Aleksei Šatov, Aarne Irv, Erko Kurm) ja kaks võimuliidu esindajat (Kalle Ollema ja Andrei Dvorjaninov) ning vastu seitse volinikku (Jaana Roos, Indrek Migur, Siiri Antsmäe, Kuldar Vassiljev, Silver Teesalu, Mart Arrak ja Kadri Tillemann). Hääletustulemus näitas erimeelsust ka opositsiooni leeris. Miks vallavanem tagasi astus? Küllap tuleb seda avaldust vaadelda koos nimetatud umbusalduse avaldamisega. Isiksuste, ideede ja vaadete vastuolud olid läinud vallamaja tööd pidurdavaks; paljude asjaosaliste jaoks olid probleemiks konkreetsed inimesed ning selles olukorras tundus tagasiastumispalve mõistlik riigimehelik kompromiss.
Foto: Mart Arrak
Nagu hulk teisi omavalitsusi saab ka meie vald vähem kui aasta pärast viimaseid valimisi järjekordse valla vanema. Ükski osapool ei soovinud avalikult vastaspoolt mustata, hoidume meiegi radikaalsetest hinnangutest.
Kui esialgne lootus uue vallavanema leidmiseks võimuliidu (Uued Tuuled, IRL, Oma Küla) sees ei täitunud, siis ununesid seni antud lubadused ja lepped ning asuti kompama opositsiooni (Kindel Valik) valmidust koostööks – läks lahti poliitiline lehmakauplemine. Variante oli õhus igasuguseid, osadest on räägitud ja osadest sosistatud. Tõe tunniks pidi saama järgmine volikogu istung, kus üks osapool peab uue vallavanema läbisurumiseks saama vähemalt seitse poolthäält. Avaldustelaviin volikogu istungil ja uus vallavanem 21. augusti volikogu istungi alguses esitasid volinikud Andrei Dvorjaninov, Kalle Ollema, Indrek Migur, Kalev Laast, Erko Kurm, Aleksei Šatov ja Priit Jalakas uue umbusaldusavalduse volikogu esimehe vastu. Edasi esitas Aleksei Šatov samade isikute nimel umbusaldusavalduse vallavalitsuse liikmete Ago Kokseri, Ants Kiviselja ja Urmas Urgardi vastu. Viimase avaldusena teatati Mart Arraku väljaarvamisest senise opositsioonifraktsiooni Kindel Valik ridadest. Seaduse järgi toimub umbusalduse avaldamine nii: esmalt antakse sisse toetusallkirjadega umbusaldusavaldus, mille üle otsustatakse järgmisel volikogu istungil. Seega toimub eelnimetatud isikutele umbusalduse avaldamine järgmisel volikogu istungil. Kui päevakord jõudis uue
vallavanema valimiseni, seati kandidaatidena üles Jaan Alver, Kadri Tillemann ja Kalev Laast. Viimane loobus kandideerimast. Salajase hääletuse tulemusel valiti uueks vallavanemaks Jaan Alver, kes kogus seitsme voliniku toetuse Kadri Tillemanni viie hääle vastu. Kuna isikuvalimised on salajased, saame teha sündiva võimuliidu kohta oletusi vaid umbusaldusavalduste järgi. Need nimekirjad näitavad, et valimisliidu Uued Tuuled häältega volikokku pääsenud Andrei Dvorjaninov, Kalle Ollema, Indrek Migur on käed löönud Kindla Valiku meestega (Kalev Laast, Erko Kurm, Aleksei Šatov, Priit Jalakas). Millised tulevad muudatused vallamaja isikkoosseisus ehk milline oli kokkuleppe hind, näitab tulevik. Märk muutlikest valikutest ja tuultest on seegi, et mitmed umbusalduse esitanud rahvaesindajad ise kangutasid 2011. a sügisel võimu pöörates Jaan Alveri vallavanema kohalt lahti. Vägikaikavedu – poliitika pärisosa Paraku on klikkide ja isiksuste kemplus kohaliku poliitika maastikul pigem reegel kui erand. Näiteid on mujaltki kuhjaga: Viimsi vallas lahvatas kohe pärast kohalikke valimisi üksteise süüdistamine. Võim vahetus kevadel pärast ühe voliniku parteivahetust. IRL vahetas mõne kuuga välja Paldiski linnapea Jaanus Ilumetsa seni Muhu ja Emmaste valda juh-
Isiklikud ja erakondlikud kaaperdused lõhkusid Keila vallas valimisvõidu saanud liidu ning koalitsiooni.
Osapoolte arvamused Kalle Ollema: “Täpsem info võimalikust uuest koalitsioonist ja järgnevatest käikudest tuleb järgmisel volikogu istungil.” Jaan Alver: “Esimese asjana tuleb saada volikogu ja valitsus käima ühte sammu. Edasi tuleb täitma hakata koalitsioonilepingut, vastavalt etteantud prioriteetidele.” Kadri Tillemann: “Peale valimisi ei osanud ilmselt keegi ette näha valimisliitude Kindel Valik ja Uued Tuuled lagunemist ning seesugust koostööd. Soovist lahendada tekkinud valitsuskriisi võimalikult tasakaalukalt ja stabiilselt oli kantud ka nõusolek kandideerida vallavanemaks, et oma teadmised ja kogemused rakendada taas Keila valla hüvanguks.”
Toimetus on seda meelt, et lõputud umbusaldusavaldused ja kemplused volikogus on pettumuseks vallaelanikele, piduriks vallaelu edendamisele ja peletavad kohalikust poliitikast eemale nii mõnegi talendika särasilma. Omavalitsuse asjaajamise amorfsuses oleks hädasti tarvis just järjepidevust, vähem umbusku ning rohkem koostöötahet. Valla juhtimine peaks olema protsess, mitte projekt. Praegune võimuvahetus näib projektijuhi huvide läbisurumisena, mida vallaelanikul on raske valla huvide eest seismisena näha.
tinud Tiit Peedu vastu. Viimane ületas meediakünnise autoostude tagantjärgi vormistamisega. Paides tagandati enim hääli saanud volikogu esimees ja linnapea, kuna riigikogust naases volikokku üks IRLi liige. Sealne võimudraama sarnaneb juba seebiooperile – politsei menetleb allkirjade võltsimist umbusalduse avaldusel ning volikogu esimehe õue tualettpaberi loopimist.
Otepää vallajuhtide tülitsemine on aga juba nii legendaarne, et sellest sotti saada vist polegi võimalik. Keila vallas toimunu polegi selle loetelu taustal eriti kirkalt eristuv. Märgiliseks võib pidada isikute “pooltevahetusi”- seni kompromissitult barrikaadi eri pooltel olnud on nüüd asunud koostööle ning liitlased on teineteisele selja pööranud.
25. august 2014
lk 2 Lühiuudised
Minu küla
Rattateed valmivad jupikaupa
Aktiivsed inimesed on hoidnud Ohtu külaelu käigus Kaido Mäeveer Ohtu
Võin oma koduküla väga omaks pidada. Olen siin sündinud, algkooliharidust saanud, siit käinud pealinnas ametit õppimas ja hiljem tööl, kuid ikka jõudnud õhtuks koju Põlde tallu. Siin elasid minu emapoolsed vanavanemad, ema ja isa ning sündis minu õde. Tean külas pea igat põldu ja põlluteed, talusid ja nende saatust ning inimesi. Taani hindamisraamatus on paika Heukaeli nime all mainitud juba 1241. a, kui siin oli 20 adramaa suurune küla, mis Poola–Rootsi sõdade käigus tühjenes. 17. sajandil rajati mõis, mis sai 1534. a nime vabatalu Ochter järgi. Kohale nime andnud Ohtu mõis on küla südameks tänaseni. 1871. a asutas parun Conrad Meyendorff Uuetoa teomajas vallakooli. Viimase mõisniku parun Gottlieb Meyendorff soov oli kolida mõisamajja. Seal oli Ohtu kool 1920. aastast kuni likvideerimiseni 1974. a kevadel. Minu teadlik elu algas küüditamise ja kolhoosikorra tulekuga. Märtsiküüditamine puudutas paljusid peresid, sealhulgas ka meie oma. Külas on taidlusel pikad traditsioonid. Juba enne sõda käis rahvatants ning näite- ja pillimäng. Mõisahoone pakkus küla rahvale kõike: algkool, raamatukogu, pärast päevatööd koguneti tantsu-, laulu- või orkestriproovi. Pikkadel sügis- ja talveõhtutel nägi hiliste öötundideni mõisasaali akendes valgust. Ohtu peoõhtud omandasid omas ajas legendaarse kuulsuse, tuues kokku rahvast ümberkaudsetest küladest, Keilast ning Vasalemmast.
Alates 1957. a töötas koolis noor pedagoog Vilve FreivaldtNilk, kelle juhatusel pakkus koolipere imetlusväärseid uusaasta- ja kevadpidusid. Kohalik kultuurielu sai uut hoogu, kui kolhoosijuhiks tuli armeenlasest esimees, kes taipas kohe, et eestlaselt igapäevatöös tulemuste saamiseks peab pakkuma hästi korraldatud kultuurielu. Ohtu rahvamajast sai kolhoosiklubi. Taidlus läks nii hoogu, et kontserdite ja näitemänguga käidi naabritelegi rõõmu pakkumas. Nii ongi minu lapsepõlve- ja noorusmälestused täis rõõmsat külaelu, nagu poleks punasest terrorist haisugi. Aga kes siis neist muredest kõva häälega lastega rääkis… Kui jälle sai täiel häälel vabadusest rääkida, oli küla üsna trööstitus seisus. Ohtu ühismajand Ühine Jõud oli vahepeal liidetud Vasalemma sovhoosiga, kuid ruttu jäädi uuele elule jalgu. Ka põllumajandusühistuna jätkatamine ei andnud tulemusi. Mõisamajast kadus kool, raamatukogu, soikus isetegevus. Mõni aasta töötas veel pikkade traditsioonidega külapood, kuid seegi pandi lukku. Kasutuseta mõisahoone lagunes ruttu ja halastamatult. Tööd otsis ohtulane nüüd kodukülast kaugemal, kannatas omavaheline läbikäimine. 1999. a sai grupil ohtulastel virelemisest villand. Tollane külavanem Enn Branno haaras Tapiste talu peretütre Liina Härmi mõttest luua külaselts. Sügisel kogunesid Mäe tallu seltsi
asutajaliikmed ning tehti põhikiri, valiti juhatus, kujundati seltsi logo ja lipp. Sellest peale on Ohtu külaelu toetunud suuresti seltsi tegevusele. Tänavu sügisel juba 15. sünnipäeva tähistaval seltsil on 66 liiget, kuid ühisüritustele on alati teretulnud kõik ohtulased. Peale seltsielu on tähtsal kohal küla pärimuse jäädvustamine, selle töö eesotsas on tublid naised Mai Härm ja Heli Nurger. Juba 14 aastat ilmub meie oma Ohtuleht. Sajandivahetusel leidis endale uued omanikud mõis ja suur oli külarahva rõõm, kui kaugelt sai näha jälle mõisa punast kivikatust. Tänaseks on ühest endisest mõisatallist saanud tuntud teatrisaal. Lavastusi on tehtud ka mõisamajas ning imelises mõisapargis. Ohtu on olnud õnnelik, sest siin praktiliselt puuduvad mahajäetud talud. Rõõmustavalt palju on uusi tulijaid, sageli ka neid, kelle juured juba ammu siin külas kinni. Külas on täna 78 suitsu ning paarkolm korstent taas kerkimas. Pea kakssada elanikku saavad rõõmustada oma kauni koduküla, ilusa looduse, mälestuste ja legendide üle. Üheks kaunimaks paigaks on kindlasti 1930. a asutatud Ohtu kalmistu, seda tänu kahe peremehe lahkusele kinkida maatükk surnuaia tarbeks. Väike ja alati imehästi hooldatud puhkepaik sai 2012. a koostöös Keila vallavalitsusega uue osa, et küla kasvades ei peaks omi lahkujaid siit kaugesse maamulda saatma. Augusti alguses toimunud kalmistupühale oli tulijaid palju, sest samal päeval toimus Ohtu küla viies kokkutulek. Külaseltsi kaetud pika peolaua taha kogunesid taas inimesed, kelle südames on alati koht sellele kaunile külale. Minugi süda tuksub ikka samas rütmis oma Ohtuga.
Laulasmaa laat on suve suursündmus
12. juulil kihas Laulasmaa kauplejatest. Laulasmaa Spordiklubi aktiivi korraldusel peeti juba kolmandat aastat Laulasmaa suvelaata. Aasta aastalt on sündmus kasvanud: kauplejaid ning mitmesuguste tegevuste-teenuste pakkujaid oli kokku juba 200 ning külastajaid paari-kolme tuhande ringis. Jätkuvalt meelitavad paljusid kohale piirkonna tootjad, aga ka tasuta lasteatraktsioonid: Mikumanni teatrietendused, batuudid, judokate etteasted jm. Kauplejate sõnul saavad letid tühjaks ning rahvarohkus paneb laada eestvedajaid juba pead murdma, kuidas sündmust edaspidi ära mahutada. Korraldaja tänusõnad kuuluvad kõikidele vabatahtlikele abilistele, eriti aga Katrin Mägedi juhitud kohalike noorte tiimile ja Orhe Veermäele, kelle tahe ja entusiasm midagi lahedat kodukandis ära teha on eeskujuks kõikidele meie valla tuleviku tegijatele. Kellel tekkis huvi osaleda, võib juba varakult ennast järgmiseks aastaks korraldustoimkonda kirja panna. Suvelaada traditsioonil on aidanud jalad alla saada Leadertoetusprogramm.
Foto: erakogu
Foto: Külli Liebert
Küla kokku tulekul sai uudistada Ohtu meeste käsitöö näitust. Eksponaate oli kitarrist krossiautoni.
Juuni lõpus avasid vallavalitsuse esindajad koos kohalike lastega Klooga raudteejaama ja aedlinna ühendava kergliiklustee. Paari kilomeetrise lõigu ehitus läks maksma 230 400 eurot, millest lõviosa rahastas Kaitseministeerium. Kergliiklusteede ehitamine on kulukas ja käib omavalitsusele üksi üle jõu. Koostöö teiste osapooltega on vältimatu. Pikisilmi oodatud Keila-Joa–Kloogaranna rattatee valmimist on loota alles siis, kui Maanteeamet asub riigimaanteed remontima. Vastavalt Keila valla ja Maanteeameti kokkuleppele finatseeritakse seal riigieelarvest jalg- ja rattatee muldkeha ehitust, kuid tee katendi, valgustuse ja bussiootekohtade rajamine jääb valla kohustuseks. Eeltööna teeb vald praegu ettevalmistusi maaomandi asjus: maaomanikega kasutusõigustes kokkuleppimine ning maa munitsipaalomandisse taotlemine.
Pildile on püütud Keila valla rõõmsad peolised.
Laulu- ja tantsupidu pakkus kõigile osalejatele superemotsioone
Nagu eelmises lehenumbris kirjutasime, pääsesid Laulu-ja tanstupeole kolm Keila valla kollektiivi. Juuli alguse vihmane proovinädal päädis tõelise emotsioonipommiga staadionil, laulukaare all ja rongkäigus. Täname veelkord kollektiive ja nende juhte Sille Ojastut (Laulasmaa kooli mudilaskoor) Piret Arikainenit (naisansambel Laulvad Liivad), Age Leedot (segarühm Lahepere Lained) nähtud vaeva ja toreda elamuse eest.
Pillimehe lahkumine
Lahepere Kultuuriselts on saanud valusa kaotuse osaliseks: meie teeneka pillimehe Karrase Reinu akordion vaikis igaveseks. Kogu elu Keila vallas elanud mehe viimne teekondki oli märgiliselt lühike – kalmistu on ju Karraste juurest teispool metsatukka. Kultuuriseltsi memmede rühma juhendaja Reeda sõnul oli Rein juba Tõotuse kolhoosi agronoomina aktiivne Klooga rahvamaja pilli-, laulu- ja tantsumees ning kibe käsi kolhoosi võrkpallimeskonnas. Paljud meist on ostnud Reinult talvekartuleid ja mett, mitmed on Karraste pereansambli saatel tantsu löönud. Lisaks pillimängule on Lahepere Kultuuriselts Reinule tänulik toreda tütre Pille eest, kelle energiat rahvakultuuri edendamisel on jätkunud ka seltsi toimetamistesse. Avaldame kaastunnet Pillele ja kõigile pereliikmeile. Täname veelkord Reinu ja soovime talle ilusaid viise toonela teel. Lahepere Kultuuriselts
lk 3
25. august 2014 Lühiuudised
Laulasmaal leitud pangaautomaat!
Kõik oleme lugenud uudiseid, kus suletakse pangakontoreid ning võetakse maha sularahaautomaate. Nüüd on üks selline Swedbank’i kirjadega toodud Laulasmaa Comarketisse ning ehitatakse talle seina ümber. Poeseinas on auk juba sees ning alates 26. augustist saab sealt sularaha väljavõtta. Võimatu on saanud võimalikuks ning kohalike suur unistus täitunud. Jääb vaid loota, et masinat usninalt kasutatakse. Pangal on oma käibemiinimum, mille mittetäitumisel masin peagi maha võetakse. Loodame, et Comarketisse toodu vintsutused on nüüd lõppenud ja ta on endale pikkadeks aastateks kodu leidnud.
Ämaris tõusis Eesti kohale NATO vihmavari
Vabaduse magus sosin
Kloogale rajati võrkpalliplats
Võrguplatsi idee sündis soovist mitmekesistada Klooga alevikus spordivõimalusi. Mõte sai teoks Eesti Võrkpalli Liidu poolt välja kuulutatud Credit24 Rahvaliiga projektikonkursi “Võrguplatsid korda“ kaasabil. Avalikuks kasutamiseks mõeldud liivakattega palliplats asub aleviku keskmes Klooga Kultuuri-ja Noortekeskuse vahetus läheduses Keila valla maatükil. Täname Eesti Võrkpalli Liitu võrguplatsi inventari eest ning Keila Vallavalitsust, kes leidis vahendid platsi rajamiseks. Urve Luht, Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus
Paldiski maantee remondist
Alates augusti algusest on Paldiski–Keila suunal liiklemine raskendatud, kuna rekonstrueeritakse Paldiski maantee Valkse– Kloogaranna lõiku. Infotahvlilt on lugeda tööde lõpptähtajaks 2015. aasta juulikuu, tegelikkuses loodetakse enamiku töödega lõpetada käesoleval aastal, pärast talve jääb tegeleda haljastuse ja joonimisega. Kõnealusel 8-kilomeetrisel lõigul toimub osaline tasandusfreesimine ja asfaldist ülekatte paigaldamine ning maan teekraavide puhastamine ja rajamine.
Mustad pilved konteinerite kohal
Sotsiaalmeedias ja vallavalitsuse postkastis on palju pilte üleajavatest avalikest konteineritest. Rääkisme sel teemal vallamajandusnõuniku Peeter Kõresaarega. Tema sõnul on see igasuvine probleem: vaatamata tihendatud tühjenduskordadele kipuvad konteinerid tihti üle ajama. Tõdesime koos, et üleajav prügi näeb välja selline, mida peaks ära vedama kohustusliku prügiveolepingu raames. Talupojamõistus ütleb, et tegemist pole randleja jäätisepaberi, vaid prügipiraadi elamisjääkidega. Seega tasub lisaks jäätmekorraldaja kritiseerimisele vaadata peeglisse ja oma (suve)naabri aeda – kas prügivedu on ikka tellitud? Mustade teemade jätkuks oli juttu suvel tekkinud pakendikonteinerite probleemist. Nimelt on pakendite äravedu selleks ettenähtud konteineritest meile tasuta. Kuna viimasel ajal on vedaja neid tühjendades täheldanud hulgaliselt tavajäätmeid, siis on tal õigus esitada vallavalitsusele kopsakaid arveid. Probleem on tõsine ning häid valikuid vähe.
20. juulil toimus üks piirkonna rahvarohkeimatest üritustest – Ämari lennu-show. Üritus oli pühendatud Eesti Lennuväe 95. aastapäevale. Ürituse algust varjutas autodest ummistunud vana Haapsalu maantee ja vihmane ilm. Õnneks taevas selgines, ummik lahenes ja kõik said korraliku elamuse. Lendude vahel õnnestus jutule saada lennuväe ülema kolonel Jaak Tarieniga, kelle avasõnavõtust jäi meelde pealkirjas mainitud motiiv – vaenlase len-
nukid teevad müra, meie omad vabaduse magusat sosinat. Väeülem rääkis, et ürituse ettevalmistustööd on väldanud terve aasta ning said teoks ainult tänu sellele, et kõik osalised kandsid oma lennukulud ise, kaitse-eelarvest pole sellesse sentigi pandud. Kuna ürituse eelarve on viiekohaline, siis pole mõtet loota iga-aastast sündmust. Teemaks oli ka maailma poliitika ja Ämari lennubaasi mõju kohalikul tasandil. Härra Tarien kinnitas, et liitlaste pla-
neeritust varasem tulek baasi oli suuresti tingitud Ukraina sündmustest. Lennubaasi investeeritud summad eeldavad selle kasutamist. Praegu on kohal neli hävitajat, mis teevad keskmiselt kaks lendu päevas. Ämari maandumisrada on ida-läänesuunaline ja Keila valla elanikud madallennu hääli ei kuule. Eesti riigi ja Ämari baasi suurust vaadates pole põhjust karta, et lendude hulk oluliselt suureneks. Erandiks on erinevad õppused, mil baasis on rohkem lennukeid.
Padise käsitööpood-infopunkt pakub silmailu ja osturõõmu
Kohalik käsitöö ja turismiinfo ühest kohast Omakandi käsitööd saab nüüd osta Padiselt. Augusti lõpuni leiate ilusa kvaliteetse piirkonna käsitöötoote endise karjakastelli hoonest. Tegemist on viie valla ühise projektiga, täpsem tutvustus tegijate endi käest.
Heli Nurger (projektijuht): Padise kui suvel üks külastatumaid kohti Lääne-Harjumaal tundus poe jaoks õige koht – suviselt ringsõidult on ikka soov suveniir või kingitus kaasa osta. Juba varem Leader-projekti toel korda tehtud atraktiivsed ruumid lõid poe jaoks soodsa keskkonna. Padisele on toonud tooteid pea 40 meistrit. Keila vallast on esindatud Kase Käsitöö oma lapitekkide ja kaltsuvaipadega, Nahakoda nahksuveniiridega, Viiskanda seepide ja jõulukrooni meisterdamise komplektidega ning Merle Lell keraamikaga. Lisaks käsitööle saab poest ka tursimiinfot: küsitakse, kust leiab hubase majutuskoha ning hea söögikoha, mida ümberkaudu veel vaadata? Seega on poodi olnud oodatud ka ettevõtjate majutus- ja toitlustusalane info ning teave kultuuriürituste ja vaatamisväärsuste kohta. Padise käsitööpood on avatud iga päev kell 11–18 augusti lõpuni. Seejärel saab kohalikke tooteid osta otse käsitöömeistritelt või järgmisel suvel, mil pood uuesti oma uksed avab.
Foto: erakogu
Eelmises lehenumbris tutvustatud surfareid tabas juuli lõpus tõsine tagasilöök – Laulasmaa–Kloogaranna maantee äärde nn. surfiranna kohale paigaldati parkimist keelavad märgid. Toimetus võttis ühendust Maanteeametiga ning sai teada, et maanteeääre kinniparkimine oli probleemiks juba eelmisel aastal. Laekunud kaebuste ja kohapeal nähtu põhjal otsustati parkimine keelata. Tõttöelda enamik parkijaid saab oma masina pargitud teeservast viisakale kaugusele ning liiklejaid ei sega. Paraku peavad mõne hooletu tõttu kannatama kõik. Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu sõnul on nende prioriteediks turvalisus ning kui teeäärne tegevus seda ohustab, siis võetakse ka vastavad meetmed tarvitusele. Samamoodi on hakatud tegelema tee ääres nn “taburetilt müüjatega”. Saime nööbist kinni probleemse teelõigu äärsel maaomanikul härra Ossipil ning palusime hajutada osade arvajate teooriat, nagu oleks tema parkimiskeelu taga. Härra Ossip ei jätnud kahtlejatele võimalust – ka tema oli piirangust üllatunud ning kinnitas, et pole kunagi Maanteeametiga selleteemalisi kõnelusi pidanud. Nii toimetus kui surfarid on olnud Maanteeametiga tihedas kontaktis ning lootus leida mingi kompromiss pole kadunud. Jälgige meie lehte ja maanteeäärt!
Foto: Egle Kaur
Surfaritel parkimismure
Kaunilt taastatud ruumides näeb kohalike käsitöömeist rite toodang stiilne välja. Käsitööpoe avamist toetasid Lääne-Harju Koostöökogu, Padise vald ning mõistagi kõik käsitöötegijad, kes oma kauneid tooteid müüki tõid. Evelyn Tammaru (käsitööpoe müüja): Oleme käsitöötegijate ja -nautijate kohtumispaik. Siin käivad inimesed, kellele meedivad ehedad asjad, milles meistri mõte ja käesoe veel sees. Külastajateks on nii suuremad ekskursioonigrupid Eestist ja välismaalt kui ka pered. Ühte kindlat müügiartiklit polegi välja kujunenud. Kui väliskülaline ostab tihemini mõne sooja kinda- või sokipaari, siis Eesti inimene pigem ehteid või keraamikat. Kauba valik
täieneb meil iga nädal, uuemaid tulijaid saab jälgida facebook-is. Turist, kes tuleb meile külla sooviga piirkonna kohta infot saada, küsib kõige tihemini, kus asub klooster, kus saab juua kohvi ning kas linnamäel on midagi vaadata ka. Tore lugu juhtus läti noortega, kes pärast kloostri külastust tulid poodi fotoaparaadiga, kus oli kloostri tornist tehtud pilt Rummu tuhamäest. Nad olid siiralt huvitatud nähtud objektist ning soovisid sinna minna. Seepärast on väga oluline, et poes oleks olemas voldikuid ja muud infot naabervaldade vaatamisväärsuste, majutuse ja toitlustusasutuste kohta. Palju häid sõnu on tulnud poe interjööri kohta: avarat ja erilist ruumi pildistatase tihti, palju häid ideid ja teostust on mahtunud iidsete seinte vahele. Igal reedel on käsitööpoes avatud talutoidu lett, kust saab soetada sooja saia, leiba, pirukaid ning värskeimat kraami peenralt ja aiast. Tulge meile külla! Ülle Krabo (MTÜ Kase Käsitöö): Padise käsitööpood koondab ümberkaudsete valdade käsitöötegijad ja avar müügisaal on ühtlasi ka näitusesaaliks. Kohalikud elanikud ja turistid saavad elamuse, vaadates kaunist ja kvaliteetset käsitööd ja mõni kindlasti ka innustust ise käsitööd teha.
25. august 2014
lk 4
Õnnitlused!
Keila Vallavalitsuse uudised Liikluspindadele kohanimede määramise eelnõud Laulasmaa külas asuvatele teedele: Kurekella tee, Kurekella põik, Kuremetsa tee, Kurenoka tee, Lepo Sumera tee, Väike-Karukella tee Keila-Joa alevikus asuvatele teedele: Vesiveski tee, Villa tee Kloogaranna külas asuvatele teedele: Ida-Epu tee, Lääne-Epu tee Meremõisa külas asuvale teele: Männimäe põik Bussipeatuste kohanimede muutmise eelnõud n Laulasmaa külas asuva senise bussipeatuse Side tee nime muutmine n Meremõisa külas asuva senise bussipeatuse Med. punkt nime muutmine Eelnõudega saab tutvuda Keila Vallavalitsuses Keilas Paldiski mnt 21 kantselei tööaegadel (E, T, N 8.30–17.00; K 8.30–19.00; R 8.30–14.30) ning kodulehel keilavald.ee. Täpsem info E ja K 09.00– 17.00 telefonil 585 38 850 või Ege.Kesvatera@keilavald.ee. Keila Vallavalitsus teatab detailplaneeringute vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust 4.09.2014–18.09.2014 Keila Vallavalitsuses Paldiski mnt 21 n Laulasmaa külas asuvate Pae maaüksuste (29501:001:0731 ja 29501:001:0732) detailplaneering on algatatud Keila Vallavalitsuse 28.07.2006 korraldusega nr 806 ja vastu võetud Keila Vallavalitsuse 22. juuli 2014 korraldusega nr 522. Planeeritav ala asub Keila vallas Laulasmaa külas Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna riigimaantee T-11390 ääres Laulasmaa maastikukaitseala kõrval. Planeeringuala suurus on ca 1,1 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida kinnistutele ühepereelamud, määrata elamukruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. See on kooskõlas Keila valla üldplaneeringuga, kus kinnistute juhtfunktsiooniks on elamumaa. Planeeritavad kinnistud jäävad tiheasustusalale. n Meremõisa külas asuvate Männimäe (29501:007:0792), Allika 1 (29501:007:0792) ja Allika 2 (29501:007:0793) detailplaneering on algatatud Keila Vallavalitsuse 01.11.2012 korraldusega nr 716 ja vastu võetud Keila Vallavalitsuse 22. juuli 2014 korraldusega nr 523. Planeeringuala paikneb Meremõisa külas, Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal, ca 60 m maanteest ja ca 400 m merest. Planeeringuala külgneb nn. Meremõisa asumiga ning on ca 2,5 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida kinnistutele ühepereelamud, määrata elamukruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneeringuga nähakse ette neli üksikelamukrunti ja üks transpordimaakrunt. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Keila valla üldplaneeringuga. Keila Vallavalitsus teatab detailplaneeringute kehtestamisest n Kloogaranna külas asuva kinnistu Ilvese tee 5 (29501:007:0441) detailplaneering on kehtestatud Keila Vallavalitsuse 10.06.2014 korraldusega nr 450. Planeeritav ala asub Ilvese tee ääres, merest ligikaudu 300 m. Juurdepääs kinnistule toimub Ilvese teelt. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas valla üldplaneeringuga muuta 17.05.2011 Keila Vallavalitsuse korraldusega nr 340 kehtestatud Laulasmaa küla Kõltsu ja Oja kinnistute detailplaneeringut ehitusõiguse osas. Detailplaneeringuga ei muudeta kinnistu kehtivat elamumaa sihtotstarvet. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,6 ha. n Laulasmaa ja Meremõisa külas paikneva maaüksuse Rätsepa III (29501:007:0217) ja osaliselt Tooma üldmaa (29503:007:0430) ning nende vahele jääva riigimaa detailplaneering on kehtestatud Keila Vallavalitsuse 22.07.2014 korraldusega nr 524. Planeeringuala paikneb Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna maanteest ida pool aiandusühistute ja metsa-ala vahel. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Keila valla üldplaneeringuga jagada Rätsepa III MÜ, osaliselt Tooma MÜ-de ja nende vahele jääva jätkuvalt riigimaa maaüksused ja määrata moodustatavate uute elamumaa sihtotstarbega kruntide ehitusõigus, avalikus kasutuses olevate teede transpordimaa krundi moodustamine, juurtepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringuala suurus on ca 4 ha. n Keila Vallavalitsus teatab Laulasmaa külas asuvate Suvila 446 (29501:001:0132), Suvila 467 (29501:001:0133), Suvila 467 (29501:001:0256) ja Kellasalu (29501:001:0256) detailplaneeringu algatamisest ning eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustusest. Detailplaneering on algatatud 20.06.2013 Keila Vallavolikogu otsusega nr 353/ 0613. Planeeritav ala asub Keila valla põhjaosas Laulasmaa–Lohusalu tee ääres. Detailplaneeringu alast 100 m ida poole jääb Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee ja edelasse 380 m kaugusele teiselpool Laulasmaa–Lohusalu teed asub Lahepere laht. Planeeringuala suurus on ca 6,2 ha. Detailplaneeringu eesmärk on SA Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus hoonetele krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine, avalikus kasutuses
Juubelid
olevate teede transpordimaakrundi moodustamine, juurdepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustus toimub 04.09.2014 kl 15.00 Keila vallamaja istungite saalis Keilas Paldiski mnt 21.
juulis
GALINA GLUHHOVA JAAN SOOP NINA TOLMACHEVA ANATOLI NEDOUROV TAMARA CHMIR MALLE MOOSAR LUISE JAENIIT ANDRII YAGODZYNSKYI MAIE KAHA AINO REISS
Aadressiandmete korrastamine Kogu suve on vallaametnik Ege Kesvatera tegelenud aadresside korrastamisega, mille eesmärgiks on ühtne aadresside süsteem ja majade numeratsioon. Seejuures maksab kõik enne 1. oktoobrit tänavasiltidele tehtud kulutused kinni riik. Nimede muutmine pole olnud igal pool ladus ja Ege on käinud ka kohapeal lahendusi leidmas. Olnud on nii naeru kui nuttu. Heldimusega räägib ta Nõmmeliiva tee ristimimisest Laulasmaal, kus elanikud lõika-
sid linti, katsid laua ja ei pidanud paljuks ka vallaametnikku kohale kutsuda. Tänavasiltide paigaldamine on “nimereformi” esimene etapp, järgmiseks tasub elanikel oma elamu numbri paigaldamisele mõelda. Kehtiva heakorraeeskirja järgi peaksid majanumbrid sarnaselt tänavasiltidega olema valgel taustal sinised tähed, lubatud on ka külade kaupa erisused. Vaadake Regio või Maa-ameti kaartidelt omi uusi aadresse ja arutage naabritega!
80 80 80 75 75 75 75 75 70 70
augustis SELMA-MERIHANDA ERM ELVI MAARO OLGA PASTUŠENKO FAINA VINOGRADOVA REIN JAMS HELLE TOMING
91 80 75 70 70 70
Sünnid juunis HENRY KRUUS BOGDAN PUSS MARCUS KORPELAINEN
Lohusalu sadamas 30. augustil
muinastulede öö
juulis
esineb Anne Veski
ANDREAS VERHOVITŠ JASPER KRISTJAN VAIN KARDO TIISLER EGERT TASA TAREK BEN ACHOUR ANTHEA MIINA LENNA TEESALU KAISA MARIE HINN
Algus kell 20:30 - Pilet 8 €
KUULUTUSED JA REKLAAM Keila valla leht võtab vastu kuulutusi ja reklaame. Palun teatage oma soovist keilavallaleht@gmail.com
KEILA VALLA PÄEV 30. augustil algusega kell 15 Kloogarannas Hilisõhtuni palju põnevat lastele ja meeltlahutavat suurtele Kõhutäiteks tasuta supp
Müüa turbabriketti, ümarat ja kandilist puitbriketti, sõelutud kivisütt ja kütteklotse võrkkotis. Transport Keila lähiümbruses tasuta. Tel. 53593615, www.keilabrikett.ee
AITA & VELLO VAHER TSIRKUSEKOOLIGA BIRGIT ÕIGEMEEL JA MIHKEL MATTISEN ANSAMBEL APELSIN MUINASTULEDE ÖÖ jpm
Rongid: Bussid:
Keilast 15:36, 18:14; Niitväljalt 15:40, 18:18; Kloogalt 15:45, 18:23 Keilasse: 16:39, 18:40 Viigardi 13:45, Maeru 13:50, Luuri 13:55, Ohtu 14:10, Lehola 14:20, Niitvälja 14:25, Klooga 14:35, Türnpuu 14:45 Karjaküla 14:00; Muuluka 14:05, Käesalu 14:05, Keila-Joa 14:15, Meremõisa 14:20, Lohusalu 14:30, Laulasmaa 14:35, Treppoja 14:40 Laoküla 14:30, Põllküla 14:35, Kersalu 14:40 Tagasi 19:30, 22:00, 00:15
n Ahjud, pliidid, kaminad
OÜ Ahjumeister. Tel. 55540864 vt. tehtud töid: www.tulesoojus.ee
Jälle kooli!
Keila valla koolid alustavad 1. septembril uut kooliaastat: Laulasmaa Kool II–VIII kl aktus kell 9:00 I kl aktus kell 12:00 Klooga Kooli aktus kell 10:00 Lehola Kooli aktus kell 14:00 Keila Vallavalitsus soovib kõikidele õppuritele toredat uut õppeaastat! Koolibussi info avaldatakse valla kodulehel ja koolides 26. augustil.
Üleskutse käsitöö- ja isetegijaile!
Ootame vallapäevale oma oskusi näitama ja toodangut müüma piirkonna meistreid. Soovist osaleda andke teada hiljemalt 27. augustiks
meiliaadressile valitsus@keilavald.ee Info tel. 60 46 119 (Anneli Sert)
Väljaandja Keila vald – toimetajad Egle Kaur, Heiki Hõimoja, keilavallaleht@gmail.com – kujundaja Sverre Lasn.