Keila vallaleht juuni2014

Page 1

Loome­inimeste paradiis Laulasmaa

Väikesed liiklustargad võistlustules

Suur ja tihe suve­ ürituste kalender

Toidutest: valla 7 söögikohta

Kuulsatest loomeinimestest, kes Laulasmaal oma suvesid on veetnud, jutustab Agu Veetamm. lk 2

Kuidas möödus valla laste liiklusalane tarkusekogumine, saad uudistada lk 4

Vallas suvi läbi toimuv, koondatud ühte ülevaatlik­ kusse kalendrisse. lk 5

Toimetuse toidukriitikud valla toidukohti piiramas. Loe hinnanguid lk 6–7

18. juuni 2014

Nr. 5

KEILA VALLA LEHT

Egle Kaur, Heiki Hõimoja Keila valla leht

Suvepäeval, mil tavaline inimene randa ei kipu, on Kloogaranna ja Laulasmaa vahel näha hulgaliselt maantee äärde pargitud autosid. Trenditeadlikud mõistavad – tuult püüdvad lohesurfarid on merel. Torisejaid lohutagu teadmine, et need mehed auto esirattaga merre ei trügi. Nii hobisse, loodusesse kui ka teistesse rannas olijatesse suhtutakse austusega. Korjatakse üles ka võõras praht, turvalisuse pärast on rannas eraldi suplejate ning surfarite alad. Vaid mõnekümne aastane veespordiala kogub nii maailmas kui Eestis jõudsalt populaarsust. 2016. a Rio de Janeiro olümpiamängude kavast jäi lohesurf napilt välja, kuid rahvusvahelise erialaliidu kindel siht on viia ala 2020. a mängudele Tokyos. Eestis tegeleb lohesurfiga tuhatkond harrastajat. Ala arendab hulk klubisid ning tegutseb Lohesurfiliit. Lühikesse Eesti suvesse mahub tihe võistluskalender – peetakse Eesti meistrivõistlusi, karikavõistlusi, klubide võistlusi jm sarju. Üks tegus ja teenekas klubi on Laulasmaa Surfiklubi.

Foto: erakogu

Laulasmaa Surfiklubi on end sisse seadnud Lahepere lahe kirderannal, kuhu pääseb rannamaanteelt piki mõnesaja

meetrist metsarada. Klubi loodi 2012. aastal ning alustati ranna korrastamisega. Randa pääsuks ehitati laudtee. Kohe saadi hea kontakt maaomaniku, vallavalitsuse ja kohalikega. Klubi üks eestvedajaid Martti Ainola on ise Laulasmaa elanik, küllap tuli seegi kasuks. Oma baaslaagris hoitakse puhtust ja korda ning seda nõutakse ka teistelt. Lehetoimetus palus Marttil, kes on mihkel paljude spordialade peale ja lohesurfis nelja Eesti meistritiitli omanik, tutvustada ala ja klubi tegemisi lähemalt.

Lohesurfi müüdid Pealtnäha keeruline ja kättesaamatu harrastus pole tegelikult üüratult kallis. Alaga alustades tuleb küll tõesti hankida varustus, kuid kuna harrastajaid tuleb kiirelt juurde, on järelturult üha rohkem saada soodsalt korralikke kasutatud asju. Näiteks kaasaegsed kalipsod on juba nii tasemel, et kõige kirglikumad fännid pikendavad hooaega kevade ja sügise arvelt. Möödunud talv võimaldas sõita peaaegu kogu aeg. Tasuvust tõstab seegi, et lohet saab kasutada ka talvel lumelauasõiduks lumel ja jääl. Lohesurf pole mõeldud piiratud sihtgrupile, sest paras on alustada juba 7-aastastel ning ülempiir jookseb mööda sportlikku ellusuhtumist ja jaksu. Lohesurf ei eelda füüsilist supervormi, nagu pahatihti arvatakse. Sporditaust ja hea koordinatsioon tuleb muidugi kasuks. Kasulik vihje

Foto: Mart Arrak

Lohed lahel ehk surfihooaeg on alanud

Tutvus lohesurfiga algab varustuse, ohutusreeglite, tuule ja mere vingerpusside tundmaõppimisest. Laulasmaa Spordiklubi lapsed tegid eelmisel suvel Valmar Laasi juhendamisel põneva harrastusega esmatutvust. neile, kes pole spordiga nii sina peal, kuid tahaks lohega surfata: alustage talvel, et säästa end kurnavast vees sumpamisest. Vähesest rammust enam võib takistuseks saada pigem visaduse puudus või pelgus loodusjõudude ees. Ilmselt viimase tõttu näeb ka vähem naislohetajaid. Moodne varustus on tegelikult väga turvaline ning õnnetused juhtuvad enamasti nendega, kes õpivad omal käel või eiravad turvalise sõidu nõudeid. Koolitus on hädavajalik Martti soovitab soojalt lohesurfiga alustada litsentsiga koolitaja käe all. Umbes 10-tunnine

esmaõpe maksab paarisaja euro ringis, kuid tasub end kindlasti ära, sest saab asjatundja juhendamisel aimu, mismoodi lohet lennutada, kuidas see reageerib, kuidas ise erinevates tuule- ja veeoludes käituda ja kas ala üldse sobib ning koolituste eesmärk on treenitavate iseseisev turvaline hakkamasaamine. Laulasmaa Surfiklubi soov on laiendada kandepinda just siinses piirkonnas, propageerides ala lastele tasuta koolituste kaudu. Sihikul on Kloogaranna, kus madal meri passib väga hästi just algkoolituseks ning parkimine ja randapääs on hõlpsam.

Mõttes on siia rajada sarnaselt muude surfikeskustega varustuse jaoks hoiukoht. Asjaajamine lihtsa tugipunkti rajamiseks Kloogarannas on igatahes käima lükatud. Loodame, et koostöös valla ja kohalikega teostuvad klubi plaanid ning meie pika rannajoonega vallas saavad erinevad veeharrastused juurde hoogu ja tegelejaid. Küllap turgutaks see laiemalt ka muu aktiivse puhkuse arengut. Martti julgustab aga juba praegu kõiki, kel lohelauakoolituse vastu huvi, võtma surfiklubiga ühendust. Vajaliku info leiab www.laulakas.ee Laste ja noorte lohesurfi- ning lumelauavarustust on võimalik tänu Leader-projektile küllalt soodsatel tingimustel laenutada Laulasmaa Spordiklubist. Nagu surfiks loodud Suur osa Keila valla paarikümne kilomeetrisest rannajoonest on turvaliseks lohesurfamiseks justkui loodud. Laulasmaa rand on eriti paslik – pikk liivane kivideta kaldavesi, mis on enamjaolt madal; ka valdavad läänekaarte tuuled on surfaritele nagu vesi veskile. Näiteks Vääna-Jõesuu randa algajatele ei soovitaks, kuna seal võib tõusta suuri tugevaid laineid. Lohelauduritele sobivad ka naaberrannad Lohusalus ja Kloogarannas. Olenemata sellest, kust puhub tuul, kuskil saab ikka lohega vette minna adrenaliinivoolu nautima.

Kes küürutab oma suve aiamaal, kes praeb mere ääres, kes rüüpab vägijooke. Martti Vainola elu ja eriti suvi käib tuule järgi – kui on sobiv suund ja tugevus, pole mõtet ennast kontorilaua taga piinata – tuleb minna. Sõidad ennast “lutsuks”, tuled tööle tagasi ja teed ka seal korraliku soorituse.


18. juuni 2014

lk 2 Lühiuudised

Minu küla

Facebook vahendab – karu Keila vallas

Kirjanik Paul Kuusbergi pere Laulasmaal kividel turnimas.

Mai lõpus nägi vallaelanik Mare autoaknast Klooga metsas karu, samasuguseid teateid tuli ka Lohusalust. Kuna elanikel tekkis teemat arutades väike ärevus, võttis lehetoimetus ühendust naabervallas elava loodusmehe Val Rajasaarega. Val palus Marele edastada omapoolsed õnnitlused “lotovõidu” puhul, tema pole vaatamata pidevale looduses viibimisele karuga kunagi kohtunud. Nimelt on karul väga hea haistmismeel, mis võimaldab tal inimesega kohtumisi hõlpsasti vältida. Vali arvates oli tegemist Nõvalt pärit isakaruga, kes on tänaseks oma pruudiotsingud lõpetanud ja tagasi kodumetsas.

Prügi-rindel toimuvad muutused

Laulasmaa on olnud läbi aegade loomeinimeste maine paradiis Agu Veetamm Laulasmaa

Männijässid kevadtormis kiskunud on kiiva, joodilõhnalise adru lained matnud liiva. Kuumas, kilgendavas helgis liivarand nüüd eretab, okasroosi õitesülem luiteharja veretab. Nii algab Paul Rummo luuletus „Laulasmaa rand“, mis sündis ajal, kui populaarne suvituskoht alles toibus sõjast ning saabuma hakkasid esimesed uued suvitajad. Luuletus on saanud ka viisi, mille kirjutas oma tulevase äiapapa sõnadele ei keegi muu kui helilooja Veljo Tormis. Laulasmaa suvest kirjutas autor aastatel 1953-54 terve luuletsükli. Rummode Laulasmaa-suved algasid pärast sõda kirjanikele puhkamiseks eraldatud Aule villas, mis asus kohas, kus nüüd on Laulasmaa Spa ja hotell. Muide, naabriks olid neil Semperid ja Viidingud, siin veedetud suvedest on kirjutanud Mari Tarand oma raamatus „Ajapildi sees: lapsepõlv Juhaniga“. Kui kirjarahva suvekodu segastel asjaoludel maha põles, suvitasid Rummod ja nende lapsed Lea, Mall ja Paul-Erik Lubi juures. Lahepere lahe madala sooja veega sopid, jändrikud männid ja roosidesse uppuvad rannad olid nende südamed vallutanud. Kirjanike järel saabusid Laulasmaale heliloojad, kunstnikud jt. 1960. aastate suvedel oli loomerahva asustustihedus Laulasmaal suurem kui mis tahes muus Eestimaa paigas. Kohalike jaoks oli täiesti tavaline vaatepilt näha AdamsonEricut otse looduses Laulasmaa mõisa alleed või teenijate maja maalimas, Günther Reindorffi

jändrikest mändidest visandeid tegemas või Agu Pihelgat molbert üle õla mööda randa tõttamas. Kedagi ei üllatanud, kui metsarajal jalutas vastu mõni kirjanik, näiteks Jaan Kross, Paul Kuusberg, Lilli Promet või Johannes Semper. Ja Heino Ellerit ning tema harjumust igal hommikul meres suplemas käia teadsid kõik. Pole juhuslik kokkusattumus, et Laulasmaa valisid oma suvituskohaks mitmed Heino Elleri õpilased. Õpetajal suvel külas käies hakkas noortele heliloojatele meeldima siinne loodus ja kui mõni neist juhtus vestlema Ilumere perenaisega, saadi ka soovitus, missuguselt kohalikult perelt tasub tuba küsida. Nii oli Ellerile ruume üürinud Silman omamoodi maakler. Viiekümnendate lõpus tuli Elleri naabruses olevasse Nurga tallu suvitama helilooja Arne Oit koos oma kauni naise, kolme lapse ja tragi ämmaga. Laulasmaal suvitamise soov oli sedavõrd suur, et ruumikitsikust ei peetut miskiks, enamiku ajast oldi ju rannas, metsas või õues. Paaril aastal mahtusid mitte just avarasse majja ka helilooja Lembit Veevo perega ja Jaan Rääts oma emaga. Kui maja oli täis, magas pererahvas lakas. Kõik olid leplikud. Arvo Pärt oli samuti Heino Elleri õpilane ja sage suvekülaline. Kui Pärt otsustas 2006. aastal

Saksamaalt tagasi Eestisse kolida, palus ta oma abilistel leida maja mitte kaugel Tallinnast mõnes looduslikult kaunis kohas. Samal ajal oli Laulasmaal müügis suhteliselt uus palkmaja, mille kirjeldus ja fotod imponeerisid ostjale. Maja vaatama tulles oli Arvo Pärt rabatud – tema uus kodu asus vaevalt sada meetrit Elleri suvituskohast. Helilooja ise arvab, et see kokkusattumus on saatus. Nüüd, mil tänu Arvo Pärdile teatakse Laulasmaad järjest kaugemal, võime öelda, et saatus oli hea ka külale. Kui hakkasin kunagi kokku lugema kõiki heliloojaid, kirjanikke, kunstnikke, näitlejaid, kes on olnud Laulasmaaga seotud, sain neid kokku ligi poolsada. Võimatu on arvata, kui palju loomerahvast Laulasmaa puhkekodus ja hiljem SPA-s puhkamas on käinud ja kui palju siin veedetud päevad ning saadud emotsioonid nende loomingusse jõudnud. Algaastail puhkekodu seltsitegevust koordineerinud kultuurnikel oli alati ka mõni laul Laulasmaast, kuid need olid enamasti tuntud viisidele kohandatud lood. Näiteks Amsterdami ülistavat valssi lauldi oma sõnadega ning refrääni „tulbid ja Amsterdam“ asemel kõlas sama rõõmsalt „roosid ja Laulasmaa“. Muide, mõned aastad juhtis siinset kultuuritegevust ka poetess Ave Alavainu.

Valla senisel prüguvedajal Radix Hoolduse OÜ-l on maikuust uus omanik – Eesti Keskkonnateenused. Sellega seoses tuleb arvestada väikeste uuendustega. Radix Hoolduse OÜ juhatuse liikme Kalle Grentsi sõnul möödus esimene prügivedu ilma suuremate viperusteta, kuid tekkis kahetsusväärne segadus arvetega, sest laiali saadeti valede rekvisiitidega arved. Viga küll parandati ja päeva jooksul saadeti välja korrektsed dokumendid. Toome igaks juhuks veelkord õiged pangarekvisiidid ja infotelefoni: SEB Pank AS EE331010220051630011; Swedbank AS EE552200001120289645; telefon 7386740. Netipangas peab senised auomaatsed prügimaksed tegema uute rekvisiitidega ja kasutama arvel olevat uut viitenumbrit. Muutus ka konteinerite tühjendmise graafik, mille kohta saadeti igale kliendile kiri. Kui kiri on kaduma läinud, helistage numbrile 7386740 või saatke e-kiri radix@keskkonnateenused.ee ja teile teatatakse täpsed kuupäevad. Kalle Grents toonitas, et konteinereid tühjendatakse ainult graafiku või eraldi tellimuse alusel. Senisest hoolikamalt jälgitakse prügi koostist – ohtlikke ja muid mittesobivaid jäätmeid sisaldav konteiner jääb tühjendamata ega võeta kaasa konteineri kõrvalt prügikotte.

Lasteaialaste rahvatantsupäeval täitsid tantsuringid tihedalt kogu kooli aula.

Tantsupeolistel on järelkasvu

28. mail toimus Laulasmaal juba seitsmendat aastat järjest laste­ aialaste rahvatantsupäev, kuhu registreerus 245 tantsijat ja 38 saatjat. Tantsiti külma ja vihmase ilma tõttu kooli aulas ja osalejate arvates oli päris tore pisikeses ringis suure perena koos olla. Traditsiooniliselt alustasid ainukesed täiskasvanud tantsijad Lahepere Kultuuriseltsi rühmast „Lahepere Lained“, saateansambliks oli „Möllav meri“. Edasi oli tantsupõrand laste päralt. Kõige kaugemalt tuli Risti lasteaed Läänemaalt. Harjumaalt oli lapsi Kurtnast, Haibast, Paldiskist, Viimsist, Keila linnast ja Harku vallast. Keila valda esindasid Klooga, Karjaküla ja Laulasmaa lasteaia ning kooli lapsed. Koos tantsiti „Saarlaste tantsu“, rühmad said eraldi esineda oma juhendaja valitud tantsuga. Kingsepapolkad, kaerajaanid ja muud tantsud olid mudilastel hästi selged ja tantsudele lisasid võlu kaunid rahvariided. Publik elas pikale kavale rõõmsalt kaasa. Ühine sabatants oleks võinud pikemgi olla. Kõik juhendajad said tänukirjad ning rahvariides noormeestelt lillekimbu. Osalejatele oli tänuks kunstnik Merike Malva kujundatud meenemärk ja kosutav puuviljaamps. Kõikidele kerget tantsujalga ja kohtumiseni 2015. aasta kevadel! Ülle Krabo, Laulasmaa Kooli lasteaed


lk 3

18. juuni 2014

Valla areng sõltub üksmeelsest tegutsemisest

Lühiuudised

Vallavanema pühadesoovid: rohkem tarkust ja üksmeelt Foto: Anu Krabo

Pühade aegu saab lubada mõtterännakuid teemadel, milleks argipäevadel mahti ei jää. Vallavanema ametis oldud kuud on pannud mind mõtlema vastandumisele – riigis, omavalitsustes, inimsuhetes. Poliitikas uustulnukana on minule üllatav, kui palju tuleb ette asjatut kemplemist. Sellele võib mõnikord kuluda kogu aur ja edasiliikumine jääb kasinaks. Vahel tundub, et mõlemal pool rindejoont lahinguid pidades ununeb ära peamine eesmärk. Tegelikult on ju kõigi soov parem elu. Lähenevad pühad on meie rahvale ühed kõige südamelähedasemad. Jaanipäev tähistab rõõmsa suveaja algust ning ühiselt lõbutsemise aega, mil hea-

Lohu­salu kaluri lapselaps oma lapsega näitust uurimas.

Kase Antsu võrgukuur avas “Heeringaga” suvehooaja

8. juunil said Lohusalus Kase talu hoovil jälle kokku ranniku­ pärandi huvilised – Kase Antsu võrgukuuri muuseum avas näituse „Heeringas“. Suve esimene ajutine näitus tutvustab heeringapüügi ajalugu ning tänapäeva Lääne- ja Põhjamerel. Heeringa üks alamliik – Läänemere heeringas – on meil tuntud tegelikult räime nime all. Näituse on kokku pannud Läänemere-äärsete mere- ja kalandusmuuseumide võrgustik. Kase Antsu võrgukuur tellis ühe komplekti ka endale. Rannikupärandi vastu tuntakse jätkuvalt huvi ja avamisüritusele kogunes ligi sada inimest. Meeleolu lõi lauluansambel „Laulvad liivad“, kes esitas lisaks ilusatele koorilauludele ka humoorika lühinäidendi „Vaeslaps ja talutütar“. Söödi lõhesaiu ja kooki, aeti juttu ning tutvuti muuseumi ja uue näitusega. Heeringanäitus jääb võrgukuuri üles kuni kalurite päevani 13. juulil. Tulge kaema! Anu Krabo, MTÜ Kase Käsitöö

Vallavanem Peeter Schneider meelt teevad lihtsad asjad – lõkketuli, sõpradega koosolemine, leitud jaaniuss ja muud väikesed inimlikud rõõmud. Soovin kõgi-

Suvel kihab kõikjal Keila vallas kultuurisündmustest Maestro Eri Klasi juhatamisel kõlanud hümni kohta räägitakse, et Fredrik Pacius olevat heliteose­ se „Vårt land“ loonud veerand tunniga, aima­ mata, et see läheb soomlastele (hiljem ka eestlas­ tele) niivõrd hinge, et nad teevad sellest riigihümni.

Laulupeole soovijaid palju rohkem kui laululavale mahub

Tuhandete lauljate ja tantsijate pingelised ettevalmistused tipnevad 4.–6. juulil suure tantsu- ja laulupeoga. Kuulujutud rahvustunde kadumisest on kõvasti liialdatud – peole soovijaid oli ligi kolmaniku võrra rohkem kui Kalevi staadion ja Laululava mahutavad. Nii sai peale füüsilise koormuse tunda tugevat moraalset pressi – kõik talv läbi pingutanud ei saa peole. Osalejate nime­kiri selgus juuni alguseks ja järgnevalt Keila valla osalejad: Lahepere Kultuuriseltsi naiskoor “Laulvad liivad” ( juhendaja Piret Arikainen), rahvatantsu segarühm “Lahepere Lained” (juhendaja Age Leedo ja Reet Leemets) ja Laulasmaa Kooli mudilaskoor (juhendaja Sille Ojastu). Suur tänu rühmajuhtidele ja lauljatele-tantsijatele! Kõik ülejäänud tulgu peole ja rongkäigule kaasa elama!

Õnnelike peolepääsenute hulka mahtus ka segarühm “Lahepere Lained”.

Foto: Mart Arrak

Padise keskuses avatakse piirkonna esimene turismiinfopunkt

Padise keskuses endises karjakastelli hoones avatakse 22. juunil kell 19 Lääne-Harju piirkonna käsitööpood ja infopunkt. Poe avamise eesmärk on turistile, keda Padisel käib suviti arvukalt, anda infot võimalike järgmiste sihtkohtade, majutus- ja toitlustusvõimaluste kohta ning pakkuda meie piirkonna käsitöötooteid kaasaostmiseks. Suveniiripoe vastu on huvi olnud ammu, sel suvel on see alates 25. juunist avatud iga päev kell 11–18. Poe avamist toetavad Padise vallavalitsus ja Leader-programm.

le oskust leida ja hinnata neid pisiasju, sest väikestest saavad alguse suured. Tasub meeles pidada, et valla areng sõltub meie kõigi ühisest panusest ja tarkusest. Alati soovime unistustes maksimumi, kuid kiireks edasiminekuks on võimalused tihti piiratud. Soovin kogu valla rahvale tarkust tegutseda meie ühise parema elu nimel, olla sallivam ja mõistvam kaasinimeste suhtes. Võidupüha eel on paras meenutada, et Eesti iseseisvuse eest peetud visas võitluses tõid edu just ühised jõupingutused. Pingutagem koos, et head ideed ja inimesed ei peaks sõdima teine teisel pool rindejoont. Rõõmsat pühadeaega!

Keila-Joa tippkontserdil sai näha maailmanimesid Peep Raun

Valla kultuuritöö spetsialist

Traditsiooniline rippsildade kontsert toimus tänavu 7. juunil ja oli pühendatud Eesti ja Soome hümnile. Kontsert algas Eesti Vabariigi hümniga “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Eesti Rahvusmeeskoori ja Pärnu Linnaorkestri esituses ning aukülalise Eri Klasi juhatamisel. Maestro tähistas sel päeval oma 75. juubelit. Tervituseks said sõna Keila-Joa lossihärra Andrei Dvorjaninov, Keila vallavanem Peeter Schneider, rahvusooperi Estonia peadirektori nõunik Arne Mikk. Kõneles ka Soome Vabariigi suursaadik Moskvas Hannu Himanen.

Pärast Soome Vabariigi hümni “Maamme“ tervitas peolisi Heli Kanerva Soome suursaatkonnast. Kontserdi esimeses osas kuulati vaheldumisi soome ja eesti heliloojate ajaloolis-romantilisi teoseid. Rahvusmeeskoori ja Pärnu Linnaorkestrit dirigeeris Jüri Alperten ning solistid olid Johanna Rusanen-Kartano ja Aare Saal. Vaheajal sai jalutada mõisapargis ning vaadata lossi muuseumikorrusel kaasaegse maalikunsti tippu kuuluva kunstniku Juri Gorbatšovi näitust. Tema teoseid saab näha mitmes ülinimekas muuseumis, sealhulgas Louvre’is, Vene Muuseumis ja mujal. Kutsetega külalised olid palutud maestro Eri Klasi juubeli­vastuvõtule lossi esimese korruse saalis.

Kontserdi teine osa oli suvisele pargikontserdile kohaselt tundeküllane. Ettekandele tulid tuntud aariad ooperi- ja operetiklassikast ning J.Straussi kuulsad orkestriteosed. Kontserdikülastajaid kogunes sellelgi aastal nii palju, et kõik ei mahtunud tribüünidele – kuulajaid jätkus ka lossiõuele ja jõekaldale. Rõõm oli tõdeda, et külastajate seas viibis teinegi maestro – tagasihoidlik ja tähelepanu vältiv Arvo Pärt, kes saabus äsja tema ülimenukaks kujunenud autorikontsertide turneelt USA-st. Kontserdi lõppedes tänati esinejaid ja korraldajaid Keila Vallavalitsust ja lossi esindavat MTÜ-d National Heritage Trust.


18. juuni 2014

lk 4 Laste liiklusalane harimine loob tulevikus ohutuma ühiskonna

Lühiuudised

Põhikooli lõpetajaile tuult tiibadesse!

Ohutu liiklemise konkursi pidulikul lõpetamisel 20. mail Laulasmaa koolis sai kogu neljas klass tunnustuseks pingutuste eest nutika Samsungi fotokaamera.

Foto: Laura Arum–Lääts

Foto: Erik Riikoja

Laulasmaa Kool saadab tänavu põhikoolist uutele õpiradadele üksteist tublit üheksanda klassi lõpetajat – Ilmar-Alexander Alas­järvi, Erik Ernits, Henry Kiilmaa, Anna-Maria Mäeots, Ruben Pab­son, Andrei Pšenitšnõi, Oscar William Quirk, Elisa­beth Rootare, Robert Ruusmaa, Remy Sõber ja Laura Marie Velbri. Ühineme alates 5. klassist lastega koos olnud klassijuhataja ning vene keele õpetaja Regina Proskura edastatud soovidega: leidke igaüks üles just oma rada ja õnn!

Laulasmaa kooli põhikooli lõpetajad.

Valla koolilapsed võtsid osa üleeestilisest liiklusohutuskonkursist „Sinu idee, sinu algatus“, mille eesmärk on teadvustada igapäevase ohutu ja keskkonna­ säästliku liiklemise tähtsust. Ülesanne oli välja mõelda ja ellu viia nii lapsi endid kui ka kogukonnaliikmeid kaasav liiklusohutuskampaania. Konkurss toimub autotootja Renault algatatud rahvusvahelise liiklusharidusprogrammi „Ohutu liiklemine kõigile“ raames, kus on alates 2000. a osalenud juba üle 13 miljoni lapse 27 erinevast riigist. Eestis saavutas sel aastal võidu Laulasmaa Kooli 4. klass ja õpetaja Kelly Keevallik tööga „Koolitee turvalisemaks“. Õpilaste idee oli kaardistada võimalikud ohud nende kooliteel, milleks korraldati ajurünnakuid ning intervjueeriti täiskasvanuid. Välja tuli rida probleeme, millest mõne lahendus on lihtne

– kanda pimedas helkurit, kinnitada turvavöö, ratta ja rulaga sõites kanda kiivrit ning järgida muid reegleid. Lapsed tõid oma uuringus välja ka maapiirkonnale omaseid ohte koolibussimarsruudil. Eriti teeb muret kehv teevalgustus, kergliiklustee puudumine ning tähistuseta koolibussi oote­ kohad. Kuna lahendus eeldab kooli, omavalitsuse ja Maanteeameti koostööd, kurdeti muret ka Maanteeameti ja omavalitsuse esindajale. Kuna valla kooli­ bussiteenus hakkab uuel õppe­ aastal arvatavasti tööle uutel alustel, siis on teema kuum ja loodetavasti võetakse õpilaste muret kuulda ning koolibussi peatused saavad mingil moel markeeritud. Žürii tõigi võidutöös eriti esile laste ettepanekuid koolitee ohutumaks muutmisel. Arenguid on ka kergliiklusteede osas - valminud on kerg-

liiklustee Kloogal, selle pidulik avamine on vallavalitsusel plaanis 18. juunil. Eelarves on arvestatud valgustuse rajamisega Laulasmaa koolimaja juurde. Konkursil osales edukalt ka Lehola Kool õpetaja Aivi Tomsoni eestvedamisel. Projekti “Tahan olla nähtav” olid kaasatud kohalikud külaseltsid ning lasteaialapsed ja nende vanemad. Projekti tulemusel on kavas paigaldada Lehola sissesõidutee juurde jalakäijatest hoiatavad liiklusmärgid. Laulasmaa neljandikud võtsid osa teisestki võistlusest, mis toimus Tallinna ja Harjumaa õpilastele 22. mail Laitse Ralli­ pargis. Sealgi oldi võidukad ning saadi tiitel “Liiklustark 2014”. Selle tiitliga on hea suvevaheajale minna. Soovime väikestele maailmaparandajatele ning nende juhendajatele ilusat ning turvalist suve!

Laulasmaa lasteaias ja vallas kihas mai alguses rahvusvaheline elu Laulasmaa Kooli lasteaed osaleb rahvusvahelises elukestva õppe koostööprojektis, mille eesmärk on kogemuste vahetuse ning eri teemade kaudu arendada IT-oskusi, tugevdada põlvkondade­ vahelist sidet ja tutvuda võõraste kultuuridega. Mai algul väisasid Laulasmaa lasteaeda Belgia, Hispaania, Kreeka, Küprose ning Soome haridusasutuste õpetajad, kes tutvusid kooli ja lasteaia, Eesti haridussüsteemi, Keila kooli, valla­maja ja ümberkaudsete ning Tallinna vaatamisväärsustega. Kohtumine tõi välja mitmeid erinevusi riikide haridusasutuste töökorralduses. Külalisi üllatas esmalt meie lasteaedade kuni 12-tunnine tööaeg. Paljudes

riikides pole kombeks lapsi lasteaias päeval magama jätta ega toitlustada. Näiteks Hispaanias laseb turvatöötaja kell 8.30-9.00 lapsed sisse ja värav avatakse jälle päeva lõpus kell 15.00. Laste riiete peale tõmmatakse kitlitaoline tagant nööbitav pikem särk ja jalanõusid ei vahetata. Pole meile tuttavaid rühmasid, vaid on klassid. Ka kõige pisematel on 45-minutilised õppetunnid. Liikumistunde pole, eraldi on lauluklass ja mänguruum, kus käiakse harva. Vahetundide ajal ollakse õues, kus pole mänguväljakuid ega mänguasju. Tähtsündmusi tähistatakse õuealal, mida lapsevanemad saavad jälgida võrkaia tagant. Lõunavaheajal söövad lapsed kodust

kaasatoodud toitu. Eraldi on sõimemaja, kuhu tuuakse juba mõnekuuseid lapsi. Tähelepanuväärne on, et mujal kohtab haridusasutustes meesõpetajaid tihti. Klassides on ka abiõpetajad, kelle tööülesannete hulka ei kuulu ruumide korrashoid, vaid ainult õpetaja abistamine õppetundides. Igal erivajadustega lapsel on abiks tugiisik. Kõneainet pakkus loomulikult ka meie töötajate erialane pühendumus suhtes palganumbrisse. Oktoobris sõidavad meie pedagoogid kogemusi hankima Kreekasse ja Küprosele, kevadel Iirimaale ja Belgiasse. Eliko Roomet, Laulasmaa Kooli lasteaiaõpetaja

Foto: Riina Talvis

Väiksed liiklustargad aktsioonis

Lehola 6-klassilise kooli lõpetasid Irina Muravskaja, Tanel Babin, Toomas Tamme ja Kenu Kuusik. Tagareas (vasakult) õpetajad Tiina Savisaar, Aivi Tomson, Maarika Friedemann (klassijuhataja) ja Klooga Kool saadab kooliteed mujale jätkama 6. klassi ainukese lõpetaja Karoliina Paloviiru.

Kihelkondliku mälumängu võidu noppisid ülinapilt naabrid

21. mail jõudis lõpule Keila kihelkonna mälumänguturniiri viies hooaeg üheteist võistkonnaga. Kaheksavoorulise mängusarja parima tiitlit kaitses visalt Keila võistkond Kiwanis, kes koosseisus Allar Viivik, Andres Matteus, Margus Välja ja Uno Koppelmaa edestasid ülinapilt Harku meeskonda (Hugo Tang, Rein Kooli, Tanel Reinola, Uuve Reinola). Keila valla esindustest parimana tuli väärikale kolmandale kohale võistkond Treppoja koos­seisus Ants Põldoja, Peeter Schneider, Tarvo Roose ja Urmas Kaup. Kiitus ka kõikidele teistele nupukatele osalejatele, Lahepere Kultuuri­seltsile, mängujuht Aimar Altosaarele ning Laulasmaa spaale mängukoha eest. Turniiri toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Kabetajad ja maletajad ragistasid Lohusalus ajusid

Laulasmaa Spordiklubi korraldusel möödus eelmine nädalavahetus Lohusalus mõttespordi tähe all. 14. juunil toimunud XI Lohusalu vene kabe turniiri võidukarikas õnnestus taas Keila valda jätta. Kuueteist mängija osalusel peeti üheksa vooru. Esikoha sai suurmeister Arno Uutma, Heinar Jahu (Tallinn), Uno Plakki (Jõgevamaa), Indrek Miguri (Keila vald), Enno Eermaa (Jõgevamaa) ning Henrik Tamme (Pärnumaa) ees. Parim naine oli Kaari Vainonen, kellele üldarvestuses kuulus 7. koht. Noortest võidutses Harku valla noormees Andreas Tulva. 15. juunil mängiti samas Keila piirkonna kiirmaleturniir, mille võitis Keila Maleklubi eestvedaja Elmar Niinepuu endise maletreeneri Ervin Lieberti (Kloogaranna), Ants Põldoja (Paldiski) ning Matti Makko (Keila) ees.


lk 5

18. juuni 2014

Suveüritused vallas ja lähikonnas Juuni

21.06 18:00 Ohtu rattamatk ja jaanik. Teekonnal läbitakse kohti, kuhu igapäevaselt ei satu ja kuulatakse osavõtjate lugusid küla erinevaist paigust. Algus ja lõpp külaplatsil, kus kell 21 süütavad küla Jaanid jaani­tule. Jaanikut korraldavad Ohtu külaselts ja Ohtu Motoklubi. 21.06 20:30 2QUICK START, Lohusalu pubi tantsuõhtu 22.06 avatakse PADISE KÄSITÖÖPOOD JA INFOPUNKT. Pood avatud iga päev (v.a riigipühad) kl 11-18 kuni septembrini, 23.06 12:00 HARJU MAAKAITSEPÄEV, Nissis Põhikooli juures 23.06 JAANIÕHTU LOHUSALU SADAMAS / Lohusalu pubi 26.06 20:00 MARKO MATVERE JA PEEP RAUN, ”MERELAULUD”, Vanamõisa vaba­õhukeskus, Saue vald 28.06 20:30 KÕRSIKUD, Lohusalu pubi tantsuõhtu 29.06 11:00 KEILA VALLA KÜLADE RANNASPORDIPÄEV Kloogarannas / Klooga­ranna Selts 30.06 19:00 KEILA KAITSELIIDU LAHTISTE USTE PÄEV, Aia 35, Keila

Juuli Tule toomine 14:25 Keila laululava, 15:20 Kumna kultuuriait, www.tuletulemine.ee KUKERPILLID, LÕBUS TANTSUÕHTU, Kallaste Turismitalu Kalju lava, Padise Muraste looduskooli kahepäevane looduslaager 4.-6. klassi lastele. Mere- ja metsapäev, osalemine tasuta. karoliina.juurik@gmail.com 05.07 20:30 VANAVIISI, Lohusalu pubi tantsuõhtu 07.07 22:00 TŠELLISTID PÄRT TARVAS, LEVI-DANEL MÄGILA, MARGUS UUS JA ANDREAS LEND EHK C-JAM, PÄIKESELOOJANGU KONTSERT, Padise Mõis 10.07 20:00 MAARJA-LIIS ILUS, SÜDASUVINE KONTSERT, Kallaste Turismitalu Kalju lava, Padise 10.07 20:00 RAIN SIMMUL, JAAN SÖÖT, ALLAN JAKOBI, KOHTUMINE VALGREGA, Vanamõisa vabaõhukeskus, Saue vald 12.07 11.00-17.00 LAULASMAA SUVELAAT, Laulasmaa Kooli ümbrus / Laulasmaa Spordiklubi 12.07 20:00 MAARJA-LIIS ILUS, SÜDASUVINE KONTSERT, Vanamõisa vabaõhukeskus, Saue vald 12.07 20:30 KUKERPILLID, Lohusalu pubi tantsuõhtu 13.07 KALURITE PÄEV, Lohusalu sadam 14.07 20:00 ANDRES DVINJANINOV, HANNES KALJUJÄRV, INDREK KALDA, TOOMAS LUNGE JA JÜRI LUMISTE EHK KAUNIMATE AASTATE VENNASKOND, KAUNEIM SUVEÕHTU SINU ELUS, Vanamõisa vabaõhukeskus, Saue vald 19.07 18:00 TÕNU RAADIK, KELLI PIKSAR JA HEITI KENDER NING SOFIA RUBINA, LIISI KOIKSON, SERGIO BASTOS JA RAIVO TAFENAU BÄND LEEGITSEV MUUSIKA, Kallaste Turismitalu Kalju lava, Padise 19.07 17:00 HARKU KANTRI: IVO LINNA & ROCK HOTEL, CURLY STRINGS, TRIIN NIITOJA & JOHN4, KUKERPILLID, BARN BROTHERS & AIRI OJAMETS & KAIDI FELDMANN, KAIE SEGER LINEDANCE JT, Vanamõisa vabaõhukeskus 19.07 20:30 MARJU LÄNIK, Lohusalu pubi tantsuõhtu 20.07 11:00 AVATUD AIA PÄEV, Aaviku talu, Kersalu küla /Fotokoolitus, arbuusikasvatamine ja energeetika loengud, Aavikuemand UÜ 22.07 19:30 KÕRSIKUD, TULE JA JÄÄ, Kallaste Turismitalu Kalju lava, Padise 22.07 20:00 HEDVIG HANSON JA ANDRE MAAKER, PUUDUTUS, Ohtu mõis 22.07 20:00 JÄÄÄÄR, KAUNITE KOHTADE KONTSERDID, Kõltsu mõis 01.07 04.07 19:30 04.-05.07

12. juulil kell 11-17 Laulasmaa kooli juures

ROHKELT HEAD LAADAKAUPA muusika SINGAPUR lastele TASUTA TEATRIETENDUSED KL 13 JA 15, BATUUT JPM PÕNEVAT suurtele RAMMUMEHE JA -NAISE VÕISTLUS, PUUGIBUSS JM LAADAMELU

Sel korral pole pangabussi!

Info: laulasmaa.onepagefree.com; laulasmaask@gmail.com; tel. 56614000

23.07 20:00 KOMÖÖDIA “KANUUSÕIT ALGAJATELE” ESIETENDUS, Lohusalu sadam 24.07 19:00 PEREKOMÖÖDIA “MESALLIANSS”, Ohtu mõis 23.07 20:00 KOMÖÖDIA “KANUUSÕIT ALGAJATELE”, Lohusalu sadam 23.07 20:00 ALEN VEZIKO, ‘SINU POOLE TEEL, Padise Mõis 24.07 20:00 TAAVI PETERSON, JAANUS NÕGISTO, MARGUS KAPPEL, PRIIT KUULBERG, ANDRUS VAHT, EILE NÄGIN MA EESTIMAAD, Vanamõisa vabaõhukeskus, Saue vald 25.07 19:00 PEREKOMÖÖDIA “MESALLIANSS”, Ohtu mõis 25.07 20:00 TÕNIS MÄGI, Lohusalu sadam 26.07 11:00 KEILA POOLMARATON, Keila Lauluväljak 26.07 12:00-00:30 KLOOGARANNA FESTIVAL, Kloogaranna 26.07 19:00 PEREKOMÖÖDIA “MESALLIANSS”, Ohtu mõis 26.07 20:00 TÕNIS MÄGI, LEGENDAARSED LAULUD, Kallaste Turismitalu Kalju lava, Padise 26.07 20:30 TOOMAS ANNI, Lohusalu pubi tantsuõhtu 27.07 19:00 PEREKOMÖÖDIA “MESALLIANSS”, Ohtu mõis 29.07 19:00 PEREKOMÖÖDIA “MESALLIANSS”, Ohtu mõis 29.07 20:00 KOMÖÖDIA “KANUUSÕIT ALGAJATELE”, Lohusalu sadam 30.07 19:00 PEREKOMÖÖDIA “MESALLIANSS”, Ohtu mõis 30.07 20:00 KOMÖÖDIA “KANUUSÕIT ALGAJATELE”, Lohusalu sadam 31.07 19:00 PEREKOMÖÖDIA “MESALLIANSS”, Ohtu mõis 31.07 20:00 KOMÖÖDIA “KANUUSÕIT ALGAJATELE”, Lohusalu sadam

August 01.08 19:00 PEREKOMÖÖDIA “MESALLIANSS”, Ohtu mõis 01.08 19:00 TÕNIS MÄGI, LEGENDAARSED LAULUD, Vanamõisa vabaõhukeskus, Saue vald 01.-02.08 Muraste looduskooli kahepäevane looduslaager 4.-6. klassi lastele. Mere- ja metsapäev, osalemine tasuta. karoliina.juurik@gmail.com 02.08 20:00 KOMÖÖDIA “KANUUSÕIT ALGAJATELE”, Kallaste Turismitalu Kalju lava, Padise 02.08 20:30 MAIT MALTIS, Lohusalu pubi tantsuõhtu 03.08 19:00 SMILERS, MOJITO, Kallaste Turismitalu Kalju lava, Padise 03.08 20:00 CLEMENT MICHELI KOMÖÖDIA “NÄDAL AEGA KOLMEKESI”, Lohusalu sadam 03.08 14:00 OHTU KÜLA KOKKUTULEK. Kalmistupüha, mälestuspinkide avamine, fotonäitus “Parim paik - Ohtu”, Kauni Kodu konkurss. 04.08 20:00 CLEMENT MICHELI KOMÖÖDIA “NÄDAL AEGA KOLMEKESI”, Lohusalu sadam 04.08-10.08 KEILA VALLA NAISTE MEISTRIVÕISTLUSED TENNISES, Laulasmaa, info ja registreerimine hiljemalt 01.08 Laulasmaa Spordiklubi e-postil laulasmaask@gmail.com 05.08 21:00 VAIKO EPLIK & ELIIT, LIVE & LOVE, Lohusalu sadam 06.08 20:00 KOMÖÖDIA “KANUUSÕIT ALGAJATELE”, Lohusalu sadam 07.08 20:00 KOMÖÖDIA “KANUUSÕIT ALGAJATELE”, Lohusalu sadam 07.07 21:00 DAGÖ SOOVIKONTSERT, Kallaste Turismitalu Kalju lava, Padise 08.08 21:00 BONNIE TYLER, Lohusalu sadam 09.08 20:30 SWINGERS – TANJA MIHHAILOVA JA MIKK SAAR, Lohusalu pubi tantsuõhtu 10.08 18:00 EVELIN VÕIGEMAST, HELE KÕRVE, VIRGO SILLAMAA, ANDRE MAAKER, WEEKEND GUITAR TRIO NING DRAAMATEATRI NÄITLEJATEST KITARRISTID MAIT MALMSTEN, RAIMO PASS, MÄRT AVANDI JA INDREK KRUUSIMAA, Kõltsu mõis 11.08 19:00 PEREKOMÖÖDIA “MESALLIANSS”, Ohtu mõis 11.08-17.08 KEILA VALLA MEESTE MEISTRIVÕISTLUSED TENNISES, Laulasmaa, info ja registreerimine hiljemalt 08.08 Laulasmaa Spordiklubi e-postil laulasmaask@gmail.com 13.08 21:00 HENDRIK SAL-SALLER & SMILERS, LIVE & LOVE, Lohusalu sadam 15.08 19:00 PEREKOMÖÖDIA “MESALLIANSS”, Ohtu mõis 15.08 19.00 KOIT TOOME & LIVEBAND, BEST ON KOIT TOOME, Vanamõisa vabaõhukeskus, Saue vald 16.-17.08 PÜHA BERNARDI PÄEVAD, keskaja vaimus pidustused, kauplemine, etendused jpm, Padise klooster 16.08 19:00 PEREKOMÖÖDIA “MESALLIANSS”, Ohtu mõis 16.08 19:00 MARKO MATVERE JA OOPER KVARTETT, MUSTLASVANKER, Kallaste Turismitalu Kalju lava, Padise 16.08 20:30 HELLAD VELLED, Lohusalu pubi tantsuõhtu 17.08 8:00-22:30 MART HARUOJA MÄLESTUSVÕISTLUS TRIATLONI TÄIS- JA POOLPIKAL DISTANTSIL, Keila Lauluväljak 17.08 18:00 TANEL PADAR BLUES BAND JA AIRI ALLVEE, Kõltsu mõis 17.08 19:00 PEREKOMÖÖDIA “MESALLIANSS”, Ohtu mõis 21.08 21:00 TANEL PADAR, OTT LEPLAND, JALMAR VABARNA EHK VALLATUD VESTID, LIVE & LOVE, Lohusalu sadam 23.08 10:00 VANAMÕISA KÄSITÖÖLAAT JA SUVELÕPUPIDU 23.08 KEILA HOOVILOOD, aiakohvikute päev Keilas 23.08 20:30 JÜRI HOMENJA, Lohusalu pubi tantsuõhtu 24.08 18:00 HEDVIG HANSON BAND, RAUL SÖÖT NING DEEPER SOUND, Kõltsu mõis 28.-29.08 12:00-18:00 DOONORITELK Keila keskväljakul 29.08 KULTUURIFESTIVAL “PÄRTLIPÄEVA PÄRLID”, muusikaline noorte­lavastus “Reliikvia”, Inga ja Toomas Lunge kontsert Tõnu Raadiku viiuli saatel, lastele seiklusrada, KutiMuti kohvik, tõrvikutega rongkäik ja pärtli­päeva öölaulupidu mererannal. KutiMuti laager Laulasmaal 30.08 KEILA VALLA PÄEV 30.08 20:30 MUINASTULEDE ÖÖ, esineb ANNE VESKI, Lohusalu pubi tantsuõhtu 06.09 20:30 MARKO MATVERE & VLO, Lohusalu pubi tantsuõhtu


18. juuni 2014

lk 6

Lehetoimetuse suur söögitest:

Keila valla söögikohad ei jäta kedagi nälga Suvine ilm paneb inimesed liikuma ja toreda ajaveetmise lahutamatu osa on toidunautimine. Keila vallas on mitmeid mõnusaid toidukohti, mis väärivad lähemat tutvustamist ja nii võttis lehetoimetus ette seitse eripalgelist vatsahellitamispaika ning käis kõigis vahetuid kogemusi saamas. Kuigi visiidid olid kohaomanikega eelnevalt kokku lepitud, püüdis toimetus nende heldust mitte kuritarvitada ja jälgis ka hoolega, et kriitikuid teenindataks teiste klientidega võrdselt. Lisaks peab mainima, et maailm on väike: toimetuse liikmetel on nii mõnegi külastatud asutuse töötaja või omanikuga ärili-

si, sugulus- või kogukondlikke suhteid, kuid testi osapooled on teinud kõik, et kajastused saaksid võimalikult objektiivsed ja õiglased. Ranget pingerida hindamismeeskond kokku ei seadnud, vaid koostas lihtsa välimääraja, kuhu, kellega ja miks minna. Hindajad said väärt õppetunni tuleb end lasta priiks eelarvamuste kütkeist, sest nii saab kogeda palju positiivset kohtades, kuhu erinevail põhjuseil varem sisse polnud astutud. Lõplik sõna jääb muidugi lugejale ja toimetus on igasuguse tagasiside eest tänulik. Leia endale sobiv, mine ja võrdle seda siinräägituga ning toeta kohalikku ettevõtlust!

VICCA stiilne interjöör ja maitsvad toidud väärivad pidevat tõusu restoranide edetabelis. Juba eelmisel aastatuhandel tegutsemist alustanud Recset on näljase jaoks kindel valik.

VICCA LAULASMAAL: puhtad põhjamaised maitsed Restoran Vicca´t kalliks pidajatele tuletame meelde kõnekäändu: “Kallis on siis, kui paned käed über kaela”. Niimoodi kirglikult suhtutakse siin oma klientidesse ja kööki. Meie jaoks võeti aega, räägiti uuest menüüst, ajaloost, maast ja ilmast. Peakokk Angelica Udeküll ja toitlustus­ juht Erik Zirnov alustasid Laulasmaa SPA-s Vicca nime all kolm aastat tagasi. Eesti restoranide edetabelis on selle ajaga tehtud peadpööritav tõus: 41. kohalt 2012. a igati auväärsele 13. kohale eelmisel aastal. Maksimalist ja oma tööd kirega tegev Erik ei jäta kahtlust, et kohta mainekas tabelis soovitakse veelgi parandada. Pakutakse puhtaid põhjamaiseid maitseid, mille tagab parim tooraine. Menüüs on iga toidu juures veinisoovitus, veine saab osta klaasi-

kaupa. Eelroogadest nautisime kalamarja duot (12,00) ja kurgi carpaccio’t (7,00), lisaks kreemjat redisesuppi, kohafileed (17,00) ja ürtidega mari­ neeritud põdra välisfileed (24,00). Külalislahkuse saatel läks aeg kui lennates ja ahvatlevate dessertide jaoks mahti ei jäänudki. Kellele: gurmaan ja merevaate nautija, supelsaks, ärilõunastaja, erilise sündmuse tähistaja Lisaväärtus: toiduesteetika ja noobel miljöö, kaunid mere- ja metsavaated, terrass, suvine rannabaar, esimese korruse kohvik natuke lihtsamate valikutega Avatud E–R 17:00–23:00; L 12:00–23.00; P 12:00–22.00; tel. 687 0870; http://www.laulasmaa.ee/restoran-wicca-ja-kohvik-kohwicca/

MAERU TRAHTER: suured portsud ja soodsad hinnad

RECSET LAULASMAAL: lihtne ja toitev kõhutäis kindlustatud

Toiduasutuste süstemaatikas pubiks liigituvast kohast võib ilmselt paljude arvates rääkida kui “vanast heast”. Recset on kindel valik – toit ja töötajad alates aastast 1998. Hämmastav staaž! Erilisi kulinaariavigureid siin ei viljeleta, on püsivalt töökindlad retseptid ja toidud. Kellele meeldib, see käib. Meie sõime tomatisalatit sinihallitusjuustuga (4,20), suitsukalaseljankat (2,95), maja soovitusel sealihaga pajarooga sinihallitusjuustu kastmes (6,50), joogiks palusime tavalist kraanivett, lõpus maiustasime majakoogiga (1,50). Jäime rahule. Veidi sisemist värskust ei teeks paha ja kui talvel rasvahaisu poleks, oleks meeldiv koht veelgi suuremale huviliste hulgale. Kellele: lihtsa elu nautleja, läbisõidul rattur, suvitaja, pärast tennisemängu kehakinnitaja, külamees Lisaväärtus: savi-liivakattega tenniseplatsid, ülakorrusel omaette olemise võimalus ja terrass, piljardilaud, saun, õuelauad. Avatud E–P 12:00–22:00; tel. 6715633.

Valla vanimaid söögikohti tundub olevat rajatud suhkruvati-ajastul. Tegelikult tähistati maikuus 21. sünnipäeva, aga tegijate visadus oma asja ajada on ikkagi imetlusväärne.Seda enam, et tegu on tihedamast asustusest kõige kaugemal asuva kohaga, kuid boonus on kindlasti asukoht suure maantee veeres (Keila–Haapsalu mnt 10. km). Siin saab muideks teel olles telefonitsi ka toidu ette tellida. Toimetus liigitaks koha Joaveski baari ja Recsetiga samasse liigasse. Retseptid on lihtsad ning toidud soodsa hinnaga, eriti arvestades portsude suurust. Vähema söömaga külastajad võivad juba eelroast söönuks saada. Meie kinnitasime keha fetajuustu-salatiga (3,00), väga tummise seljankaga (3,00), virsiku ja juustuga kanafilee (6,00) ning magusroogadega, milleks valisime veidi ootamatu valgehallitusjuustu mustsõstramoosiga ning Maeru Musi (küpsis, vahukoor, sinihallitusjuust, sorbett, šokolaadikaste) (kumbki 3,50). Kellele: läbisõitjad, suure söömaga kunded, vanade aegade meenutajad, kes kaalu pärast ei muretse. Lisaväärtus: korrektne ja püüdlik õpilaneklienditeenindaja, särasilmne toimekas pere­ naine, avar terrass, maalähedane laste mänguväljak, ürituste toitlustamine

Liigse toreduseta ja suurte portsjonitega Maeru trahter.

Avatud E–N 11:00–20:00; R 11:00–22:00; L 12:00–22:00; P 12:00–21:00 Tel. 671 3399; www.maeru.ee


lk 7

18. juuni 2014

Kahvel Kahele sisekujundus jutustab fotolugusid Laulasmaaga seotud heliloojatest.

KAHVEL KAHELE LAULASMAAL: uus ja huvitav

Külastatutest kõige raskemini hinnatav koht, kuna on verinoor ja võib-olla just seepärast näib, et nii köögipoolel kui saalis alles kombatakse. Kindlasti on see koht, kus saab süüa silmadega. Tähelepänuväärne on sisekujunduslik kohapromo – Laulasmaaga seotud heliloojate fotod ja lühilood seintel. Mekkisime sinihallitusjuustuga täidetud šampinjone (3,50), kolme kala uhaad, mis üllatas põneva laudatoomisega, kuid ka madala temperatuuriga (3,50) ning täidetud kana virsikukastmes (7,50). Peale rüüpasime taas kraanivett. Maiustasime šoko­ laadi- (3,00) ning toorjuustu-kirsikoogiga (3,00). Kahvlit küll jagama ei pidanud, aga arvamuses jäime kahevahele. Toidukoha kontseptsioon jäi meile veidi tabamatuks, aga ju aeg annab arutust... Kellele: suvitajad, uuute kohtade avastajad, vahelduse otsijad Lisaväärtus: kohalood, lastenurk; terrass, kus hea teisi vaadata ja ennast näidata. Avatud E–N, P 11:00–22:00; R–L 11:00–23:00; tel. 53020494

Pubi asemel sattus toimetuse söögimeeskond “vaese mehe Viccasse”.

LOHUSALU SADAMA PUBI: üllataja - heas mõttes! Võib vist öelda, et kõige suurem üllataja pubide kategoorias. Toiduvalikus on ühiseid jooni pigem Kahvel Kahe ja Viccaga, aga portsud tunduvad suuremad olema. Testsöömal oli prae kõhtu mahutamine pärast eelrooga ja suppi juba tõsine katsumus ning koogimaitsmise eel oleks jalutuskäik mere äärde vägagi kasuks tulnud. On näha, et menüüga tehakse tööd. Hittideks on sadamale kohaselt kalaroad – rohkete juurikatega kalasupp (3,80), paneeritud lestafilee (7,90) ning praetud räim kartulipadjal (5,20), aga ka

Joaveski baari võlu: vaade Keila joale ja isuäratava toidu valmimisest märku andev šašlõkilõhn.

Kellele: mõisapargis jalutaja, perega loodusesse väljasõitja, šašlõkilemb, turva- ja politseipatrull Lisaväärtus: ainulaadne ajalooline ja looduskeskkond, lossi noobel naabrus, joavaade, mehised portsud, parim šašlõkk E-R 12-21:00, L, P 11:00–22:00 Tel. 608 8302; http://joaveskibaar.onepagefree.com/

Lisaväärtus: parim klienditeenindaja ning olukorra lahendaja, vaade merele ja sadamale, laupäevased tantsuõhtud Avatud P–R 12:00–21:00 ja L 12:00–24:00; tel. 677 1647; http://www.lohusalu.ee

Niitvälja Golfi tegev­ direktor Kristo Tohver rääkis eelseisvatest suurtest muudatustest. Nimelt alusta­takse sügisel klubihoone laiendus­töödega, et avada 2015. aasta hooaeg kahekorruselise talvekindla hoonega. See võimaldab suu­ rendada ja paremini mahutada golfarite kogu­konda ning loob võimaluse tulevikus välja ehitada Paldiski maantee poolne golfi­ rada. Soovime jõudu valla silmapaistvale ettevõttele oma plaanide elluviimisel!

JOAVESKI BAAR KEILA-JOAL: omanik Vera võlub ise köögis

Aastast 2000 samades kätes tegutsev toidukoht Keila joa ja lossi vahel üllatas meeldivalt. Ilmselt sarnaselt paljude kaaskodanikega oli ka meil oma pealiskaudne eelarvamus, mis asutusega lähemalt tutvudes sai radikaalselt ümber hinnatud. Jah, baari sisustus võib Nõmme raadio kuulaja kurjaks ajada, aga toidud on maitsvad ning üle õue levinud šašlõkilõhna ei saa toitu tellides eirata. Omanik Vera toimetab ka ise kitsukeses köögis pliidi taga, kõik see annab kohale ja toidule koduse meki. Menüüst leiab ka kiirtoitu ning salatites on magusa maisiga ehk pisut liiale mindud, kuid mõne rahva külalislahkus kohe ei lase võõral majast tühja kõhuga lahkuda. Meie kõhutäis koosnes krevetisalatist (4,00), kodusest seljankast (mis sai omas kategoorias esikoha) (2,80), šašlõkist (6,20) ja Kiievi kotletist (5,00), mis magustoidule enam ruumi ei jätnud.

värske salat grillitud pardi ja seemnetaga (7,00). Soovitame jätta auto Laulasmaale ja teha pisike jalgsimatk ümber Lohusalu poolsaare peatusega sadama pubis. Tule ratta või laevaga, sõbra, pere või äripartneriga.

HOLE IN ONE NIITVÄLJAL: portsuhiiglaste kodu

Keila linna tegusad mehed Aare Heinla ja Hannes Järv on loonud omamoodi toitlustusimpeeriumi. Aastatega on tööle pandud seitse erinevat toidukohta, nendest üks ulatub valdagi – Niitvälja Golfi klubihoones on kõigile avatud restoran Hole in One. Peakokk Margus Tamm leidis aega ka oma tegemiste tutvustamiseks. Restoran on koos golfikeskusega avatud kevadest sügiseni, menüü sõltub nii ilmast kui külastajatest. Kuna enamus kundesid tuleb golfirajalt, on portsud restorani mõistes hiiglaslikud. Praktiseeritakse nädalapakkumisi, kus hinnad on mõnevõrra soodsamad ja ooteaeg lühem. Kui olime keskhommikul tulnuna söönud lõhesalati (5,50) ja pardisalati mündiželeega (6,80),

olid seljanka (5,50) ja tortilla veiselihaga (10,00) juba kaugel nälja kustutamisest. Enne fritüüritud jäätist (4,00) pidasime pikema pausi, nautisime kogetut ja ümbrust ning kahetsesime koos Margusega, et golfikeskuse aed jätab nii mõnelegi kinnise asutuse mulje ja ei tihata uudistama tulla. Võime kinnitada – väravad ja teenindajad on avatud ning nauditavat külluslikut. Kellele: peale golfarite on oodatud kõik toidunautijad äri- või perelõunale, gruppide ja ürituste toitlustamine Lisaväärtus: kaunid vaated ja eriline klubilne õhkkond, võimalus golfi harrastada Avatud E–P 9:00–20:00; tel. 55 25 770


18. juuni 2014

lk 8 Tänavaküsitlus Vutti vaatad? Kes võidab?

Valla uudised

Uued kohanimed

Raul, vuti- ja motomees Mina vaatan kindlasti. Peres on üks telekas, aga saab ka arvutist vaadata. Poolfinaalis saavad kokku Brasiilia ja Saksamaa, seda ma julgen ennustada.

Keila Vallavalitsus avalikustab ajavahemikul 18.06.2014–2.07.2014 liikluspindadele kohanimede määramise eelnõud: 1. Laulasmaa külas asuvatele teedele: Meleka tee, Auli tee, Nõmmelille tee ja Melissi tee 2. Kloogaranna külas asuvale teele: Karjaaia tee 3. Kersalu külas asuvale teele: Metsatiigi tee 4. Lohusalu külas asuvatele teedele: Nõlva tee, Vana-Sadama tee, Nabe põik, 5. Tuulna külas asuvale teele: K. Türnpu tee 6. Käesalu külas asuvatele teedele: Rabametsa tee, Rabametsa põik Eelnõudega saab tutvuda Keila Vallavalitsuse kantseleis Keilas aadressil Paldiski mnt 21 kantselei tööaegadel (E, T, N 8.30–17.00; K 8.30–19.00; R 8.30–14.30) ning kodulehel keilavald.ee. Täpsem info E ja K 09.00–17.00 telefonil 585 38 850 või Ege.Kesvatera@ keilavald.ee

Riina, IT–nohkar Mina vaatan väga harva. Kui on kogunenud hea seltskond, siis vaatan finaale. Mulle meeldib mänguga kaasas käiv kirg. Marko, korraldaja Minu suvi on väga töine, jalgpalliks aega ei jää. Tugitoolist vaatan esimese valikuna vormel ühte. Aga kui on hea seltskond, siis teeme mõnusa olemise ja elame täiega kaasa. Noored, suvi Kuule, me oleme rohkem hoki- ja kossumehed. Tee pilti ka!

Keila vallas asuvate maaüksuste, hoonete ja hooneosade lähi­ aadresside korrastamine käib veel suure hooga. Kuna suur hulk aadresse on veel korrastamata, on igati teretulnud maaomanike ettepanek lähiaadressi muutmiseks või korrastamiseks. Kui maaüksuse lähiaadress sisaldab üksikut araabia numbrit või rooma numbrit saab muudatuse üldjuhul teha üleliigse numbri ära jättes. Kui samanimelisi maaüksusi on mitu ning need on hoonestamata maatulundusmaad, võib araabianumbri ette lisada vastavalt suurimale kõlvikule liigisõna rohumaa, põld, heinamaa, mets. Näiteks Valkse-Mihkli 1 uus lähiaadress on Valkse-Mihkli mets 1. Täpsemat infot saab esmaspäeval ja kolmapäeval telefonil 585 38 850 või Ege.Kesvatera@keilavald.ee

Indrek, velohull Olen kuulnud, et mingid võistlused algasid Brasiilias, aga mulle jalgpall huvi ei paku.Telekas mul on, aga sealt vaatan rattavõistlusi.

Jaaniaeg Lohusalu sadamas

21.06 2Quick Start 23.06 Erich Krieger ning Karavan & Karl Madis

Koostamisel on valla aadressitähiste eeskiri

Keila Vallavalitsus on koostamas aadressitähiste eeskirja. Selle eesmärk on ühtlustada valla teedele ja tänavatele paigaldatavate aadressitähiste tehnilisi, kujunduslikke, keelelisi ja paigaldamisnõudeid, et tähised hõlbustaks liiklemist ning oleks sarnased. Eelnõuga saab tutvuda Keila valla kodulehel.

Õnnitlused!

Juubelid mais

LJUDMILA SAMOSEIKO BOGDAN PIDGANYAK NIKOLAI NOVOŽILOV GILDA GOLOTOVA ENDEL LÄRM JAAK VIIROK VÄINO MILT TOOMAS TANILOO MARGARETE LAMP

85 80 80 75 75 70 70 70 70

juunis SENNI PARTS 97 ILSE AAMER 94 ANNE UNT 91 ALEKSANDRA GUMENJUK 90 HILJA HÜLP 85 EVGENY TRUNOV 80 MARIA KOZYREVA 80 IVAN BYSTROV 80 ANNA KAASIK 80 MARGARITA KOPANITSKAJA 75 ELVIIRA TELLER 75 ANNA ŽASSITE 75 VELGA LERCH 70 OLGA SERGEEVA 70

Sünnid aprillis HENRY AASMA ZLATA PYATKINA RIANNA BLANKIN JESSIKA PAIMETS KERTU MIGUR

mais

Algus kell 20:30

ROGER SAAREMETS MERIBEL SURVA

KUULUTUSED JA REKLAAM Keila valla leht võtab vastu kuulutusi ja reklaame. Palun teatage oma soovist keilavallaleht@gmail.com

Laulasmaa suvelaadale sõidutab laadabuss! Väljumised 12. juulil: I ring Viigardi 11:00 Maeru 11:02 Luuri 11:05 Ohtu 11:15 Lehola (endine kauplus) 11:25 Niitvälja 11:30 Valkse 11:35 Karjaküla 11:40 Tõmmiku 11:45 Käesalu 11:50 Muuluka 11:52 Keila-Joa (kauplus) 11:55 Meremõisa 12:00 II ring Klooga side Klooga rtj. Türnpuu Treppoja kpl. Side peatus

11:30 11:35 11:40 11:45 11:50

III ring Lohusalu Bussid tagasi

12:20 15.30

Lemmikloomade vaktsineerimine Keila vallas

n Abi maja kasutusloa saamisel. Tel. 52 200 23 Mikk.

n Ahjud, pliidid, kaminad

19.06.2014 Treppoja kaupluse parklas 17.15-18.15 Laulasmaa kooli parklas 18.30-19.30 Keila-Joa kaupluse parklas 19.30-20.15

20.06.2014 Ohtu kortermajade juures 17.30-18.00 Lehola poe juures 18.15-19.30 Karjaküla korvpalliplatsi juures 19.45-20.15

Hinnad marutaudivaktsiin tasuta kompleksvaktsiin koerale 19 € kompleksvaktsiin kassile 17 €

OÜ Ahjumeister. Tel. 55540864 vt. tehtud töid: www.tulesoojus.ee

n Tööriideid õmblev firma pakub tööd ÕMBLEJALE. Asukoht: Klooga, telefon: 53 642 927

OÜ Kibuvitsa Perearstikeskus

Marutaudi vastu saab tasuta vaktsineerida ka 27. ja 28. juunil Keila Loomakliinikus (eelregistreerimisega telefonil 670 5243). NB! Marutaudi vaktsiin kehtib kaks aastat viimasest süstimisest, kompleksvaktsiin kehtib aasta. Oluline on loomad vaktsineerida leptospiroosi ja puukborrellioosi vastu.

E-mail: kibuvitsa.perearst@gmail.com

Vaktsineerimist teostab Keila Loomakliiniku loomaarst Jaak Jõks, info telefonil 58 325 248.

Pereõde Elviira Tsõbulko E 10:00-18.00; T, K, N, R 8:00-16:00

Kloogaranna Selts kutsub

KLASSIÕPETAJALE LASTEAIAÕPETAJA ABILE

29.06.2014 kell 11:00

Kandideerimisavaldus esitada 20. juuniks 2014.

Parim küla rannaspordis pärjatakse rändkarikaga. Registreerimine ja info: selts@kloogaranna.eu; tel. 55680296

Perearst Aleksandra Garkuša E 14:00-18:00; T, K, N, R 8:00-16:00

LAULASMAA KOOL pakub tööd

KEILA VALLA KÜLADE RANNASPORDIPÄEVALE KLOOGARANNAS Kavas küladevaheline mitmevõistlus ja individuaalalad, lastele eraldi jooksuvõistlus.

Pargi 30, Keila Tel. 6780873

CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad saata aadressile: Laulasmaa Kool, Rätsepa 1, Laulasmaa küla, Keila vald, 76702 Harjumaa või e-postiga: laulasmaakool@laulasmaakool.ee

Täiendav info tel. 6088 900 või 58 544 844.

Väljaandja Keila vald – toimetajad Egle Kaur, Heiki Hõimoja, keilavallaleht@gmail.com – kujundaja Sverre Lasn.

Puistevilla paigaldus Villapuistaja OÜ www.villapuistaja.ee tel. +372 50 573 12


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.