Tulemas traditsiooniline Teeme Ära talgupäev
Keila-Joa pakub rohkelt silmailu
Kuidas korraldada nutikalt prügivedu
Valla üldplaneering jäi kehtima
Oma kommentaari Eestimaad puhastavale Teeme Ära talgupäevale annab ka kunagine algataja Rainer Nõlvak. lk 1
Loe lisaks Keila-Joa ja selle lähiümbruse kohta läbi kohaliku elaniku silmade. lk 2
Hästi läbimõeldud jäätmemajandus säästab raha ja hoiab valla puhta. lk 3
Valla uudistes tuleb juttu ka hajaasustuse programmi taotlusvoorust ja kohanimede määramisest. lk 4
30. aprill 2014
Nr. 4
KEILA VALLA LEHT
Järjekordne ärategemine toimub 3. mail Egle Kaur, Heiki Hõimoja 2008. aasta kevadel hoo sisse võtnud Teeme Ära talgutest on saanud traditsioon ja omamoodi fenomen. Eestlastele pole just väga omane, et ollakse nii ühtselt millegi eest väljas. On rõõmustav, et kümned tuhanded inimesed otsustavad vabatahtlikult ümbrust paremaks ja kaunimaks muuta. Kahjuks leidub looduses silma riivavat ikka liiga palju. Teeme Ära menul on mitu põhjust, näiteks teha ise midagi paremaks ja muuta inimeste mõtteviisi ja käitumist keskkonna suhtes hoolivamaks. Muidugi on väärtus ka see, et kogukonnaga on tore koos toimetada. Üle Eesti kohalik 3. mail toimetab suur hulk inimesi üle Eesti, kuid talgutööde algatus tuleb kohapealt. Seepärast on põhjust loota, et tehakse just seda, mida vaja. Lehetoimetus uuris Teeme Ära talgupäeva eel, mida peavad vajalikuks ära teha meie valla vabaühendused ja teised aktiivsed kodanikud ning kuidas panustab omavalitsus. Kes, kus, millal? Ametlikult on Keila vallas registreeritud Teeme Ära talguid kokku 14. Kel tõsine soov mõnega neist liituda, leiab aadressilt www.teemeara.ee hõlpsalt vajaliku info. Soovitame tungivalt oma tulekust talgujuhile teada anda, siis saab paremini planeerida nii töid kui talgusuppi! Kloogarannas veab talgupäeva viiendat aastat Kloogaranna Selts. Põhiline aur on läinud avalikule rannaalale, mis teatavasti on jätkuvalt peremeheta. Talgute eesmärk ongi eikellegimaad kenamaks ja mõnusamaks paigaks muuta. Tööd on ulatunud ka Mere ja Ranna teele, Treppoja joastikule ning mujale, kus on olnud tublisid kohalikke algatajaid. Selts on talgulistega kõrvaldanud endisi räämas rannarajatisi ning loonud rannas sportimisvõimalusi. Tänavu on kavas lisaks iga-aastasele prahikoristusele ja võsaraiumisele rajada veel üks võrkpalliplats ning teha kaks uut riietuskabiini. Korraldajate suurim unelm
Foto: Egle Kaur
Keila valla leht
Võsaraiega on Kloogaranna talgutel avatud vaateid ning püütud ennetada prügi sokutamist põõsa alla.
Meeleheitest sai rõõm Teeme Ära algataja Rainer Nõlvak rääkis vallalehele, et 2008. aastal esimesi talguid planeerides oli see mõneti meeleheite-projekt, viimane katse Eestimaad prahist päästa. “Nii olnut kui tänast päeva vaadata on hingekosutav, see ületab meie kõige opimistlikumad unistused mäekõrguselt. Kui esimesel aastal kulus põhienergia inimeste ja firmade teavitamisele, siis täna moodustavad kodanikud, omavalitsused ja Teeme Ära meeskond hästitoimiva masinavärgi. Meid innustab ja rõõmustab kaks asja: prahti jääb järjest vähemaks ja talgupäevast on saamas kogukondlik suhlusvorm. Kuigi meie toimkond käivitab sel aastal koristusaksiooni Vahemere-äärsetes riikides, olen ise talgupäeval oma kodus Hiiumaal. Toimetame sarnaselt paljude Keila valla elanikega ka mere ääres. Soovin kõigile talgulistele jaksu nii koristustöödel kui kogukondliku elu edendamisel!”
on rannale vastutustundliku haldaja saamine ning ala eest aastaringne hoolitsemine. Ainult talgutest jääb väheks. Tammermaal toimetab Kulna Külaselts, korda tehakse Tammermaa ridaelamu ja Haapsalu maantee vaheline ala. Eeltöö teevad kopp ja kallurid: planeeritakse ning tuuakse haljastusmulda; talgupäeval antakse inimjõul viimane lihv. Toimekad käed rehade ja labidatega on igati oodatud ning üks valla sissesõitusid saab korraliku väljanägemise. Silver Teesalu külaseltsist on rahul, et suurt prahikorjamist nende kandis pole ja igal aastal on saanud talgute korras midagi uut luua. Nii rajati eelmisel aastal bussipaviljon, sealsamas kell 10 kogunetakse ka talgupäeval. Leholas kiitis kohaliku seltsi esindaja Raul Põdersalu aktiivset külarahvast. Riisutakse lehti, koristatakse talvel kogunenud sodi. Rõõmustava märgina nentis Raul, et prahti on vähemaks jäänud ja seetõttu laieneb aastaaastalt ka koristusala. Sarnaselt teiste kantidega kehtib ka Leholas lihtne tõde – praht toodab prahti; koristatud alale naljalt prügi ei teki. Näiteks küla läbiv oja puhastati rehvidest ja edaspidi pole sinna rehve loobitud. Lehola talgud algavad kl 10 poe esisel platsil, oodatud on ka abikäed väljastpoolt ja talgusuppi pakutakse kõigile vaevanägijaile. Kaseantsu võrgukuuris Lohusalus toimuvad katusepaneku talgud. Juba kolmandat hooaega töötava peremuuseumi katus oli
väga halvas seisus. Toimekas perenaine Ülle Krabo hankis eurorahadega uue katusematerjali ning plaanib nüüd talguliste ja ilmataadi abiga vana katuse maha võtta ning uue peale saada. Katuseplaadid on rasked ja tööd üheks päevaks palju – tugevad ja toimekad on igati oodatud. Keila-Joa elanik Piret Lõuk on vana talguhunt. Kohalikke heakorrapäevi on tehtud juba enne 2008. aastat muinsuskaitse talgutena. Aastatega on olukord oluliselt paranenud ning nüüd saab juba valida, mida järgmisena ette võtta. Sel aastal võiks vana sepikoja koristamise ette võtta, selle planeerimiseks oleks hea abiliste hulka ette teada. Paljud linnainimesed tulevad meeleldi armastatud jalutuskohta koristama. Sel aastal avatakse talgulistele ka lossiväravad, küllap toob ka see juurde nii mõnegi kätepaaari. Rääkides üldisest heakorrast, kiidab Piret lisaks hoolsamaks muutunud külastajatele ka kohalikke – ka Keila-Joal on näha oma lemmiku järel koristavaid koeraomanikke. Ohtu külas toimetavad koristuspäeval oma küla inimesed ja kohalik jahiselts käsikäes. Talgujuht Meeli Ivaskile teevad tuska kinnistuomanikud, kellel on jaksu oma kodune praht autosse laadida, kuid sellega nende ettevõtlikkus päädibki. Kuigi on olemas palju legaalseid võimalusi prahti ära anda, sõidetakse piltilkult poole jäätmejaama tee peale ning poetatakse praht
metsa alla. Kas see on mõttelaiskus, teadmatus või midagi muud, jääb paraku teadmata. Ohtu inimesed võtavad ette viis kilomeetrit teeääri Kulna raudteejaamast kuni Vasalemma pirini. Kui aega ja jaksu üle jääb, toimetatakse veel külaplatsil. Talgupäeva lõpetab jahimeeste keedetud rammus talgusupp. Prügikonteinerid on kuum kaup Vallavalitsus on tellinud suurematele prügikoristustalgutele jäätmekonteinerid. Need on talgupäeval kuum kaup ning see kajastub ka pakkujate hinnas. Valla eelarvesse on igal aastal prügikoristuseks talgutel planeeritud piiratud vahendid. Tõrvatilgaks meepotis on juhtumid, kus prügifirma esitab hiljem lisanõudeid liiga täis konteineri, sinna sattunud rehvide jms eest. Valla keskkonnanõunik Liisi Puntso rõhutab, et rehvid, klaas, ohtlikud jäätmed, komplekssed kodumasinad ja elektroonika tuleks viia Karjaküla jäätmejaama, mis on talgupäeval avatud kell 10-16. Eelnimetatud kaupa võetakse vastu tasuta. Ehitusprahi (v.a eterniit) eest tuleb tasuda 23 €/m3. Suurjäätmete (mööbel) äraveoks tuleb kokku leppida Radix Hoolduse OÜga telefonil 603 6406. Kliendiga täpsustatakse aeg, koht ja ligikaudne kogus. Teenuse hind on väga soodne, 0,01 €/ m3 Talgujuhtidel tasuks koopereeruda ja teha kerghaagistega ühised jäätmejaama-reisid.
30. aprill 2014
lk 2 Minu küla
Lühiuudised
Keila-Joa pakub miljonivaateid
Turismiettevõtted löövad uksed valla
Keila-Joa kuulsaim vaatamisväärsus ongi imeilus juga.
poole odavamale üürihinnale lisandus sama suur transpordikulu, nii et rahaliselt ei võitnud me midagi. Aga ega võimalusele igal hommikul mere äärde jalutada ei saagi hinnasilti külge riputada. Seega võib öelda küll, et kokkuvõttes oleme ikkagi võitnud – linnalähedase maaelu selle kõige paremas mõttes. Ühel talvepäeval, kui oma taksipiigaga pargis jalutasin, tabasin end mõttelt, et ma kohe kuidagi ei tahaks siit metsa ja mere äärest ära kolida. Elades üürikorteris ja perelisa planeerime on see võimalus olemas. Ent pooleteise aastaga olen endalegi märkamatult Keila-Joad armastama õppinud ning kuigi ma teinekord kurdan, et linna on liiga pikk maa (mis sest, et ülikooliajal Akadeemia teelt Narva maanteele ühistranspordiga läksin sama kaua kui praegu auto-
Foto: Birgitt Kiviberg
„Maakas. Ma olen jälle maakas,” mõtlesin autoaknast välja vaadates, kui viimase koormatäiega Keila-Joale lähenesime. Kolisime siia poolteist aastat tagasi. Olin eelnevalt neli aastat Tallinnas elanud. Kogu lapsepõlve veetsin Väike-Maarjas, mis on nii „maa” kui üldse olla saab. Kuigi seal on olemas kõik vajalik (koolist ja kiirabist pubi ning pangakontorini välja), on ümberringi siiski metsad ja põllud ning lähim n-ö suurlinn Rakvere asub 27 km kaugusel. Erinevalt oma vanemast õest pole ma kunagi linna igatsenud, vaid nautisin metsas koertega müttamist ja aias askeldamist, aga sellegipoolest harjusin üliõpilasena linnaelu mugavustega ruttu ära. Nii mõnus ju, kui kõik on käe-jala juures ning õhtul ei pea järgmise päeva menüüd välja mõtlema, vaid saab hommikul jope selga tõmmata ning juba kell kaheksa poodi kohvi ja värskete saiakeste järele minna. Harjusin ära. Ja ometi vahetasin neli aastat hiljem selle mugava elu veel suurema „maa” vastu kui kunagi varem. Miks? Kõikidest mugavustest hoolimata olen läbi ja lõhki maalaps. Ja Keila-Joa on ideaalne koht, kus linnamugavustega harjunud maainimese elu elada. Kõik need mugavused on ju vähem kui 30 km kaugusel ning kui teinekord elukaaslasega raksu lähed ja uhkus ei luba sul tema autosse istuda, on alati olemas marsruuttakso või buss, suvel jalgratas. Nii et ühendus tsivilisatsiooniga on täiesti olemas. Linnast maale tõi meid tegelikult juhus – otsisime kolmetoalist korterit. Minu Keila-Joal elava õe naaber otsis samal ajal üürnikku. Kuna olime Tallinna üürikorterite hinna- ja kvaliteedisuhtega juba tutvunud, teadsime peaaegu kohe, kui seda korterit nägime, et siia me kolimegi. Nii kaunist korterit sedavõrd madala hinna juures oli Tallinnas võimatu saada. Tõsi küll,
Foto: Birgitt Kiviberg
Keila-Joa
ga Keila-Joalt Tallinna), siis tegelikult ei tea ma elamiseks ja laste kasvatamiseks ühtki paremat paika. Meie kolmekorruselisel 16 korteriga majal on oma aed, mille taga saavad täiskasvanud grillinurgas suveõhtutel koos süüa valmistada ning lapsed mänguväljakul lustida. Koergi saab vabalt ringi joosta, sest aed on kinni ja lapsed tema suurimad sõbrad. Miljonivaatega 15 km pikkune jooksurada kulgeb mööda ranna-äärt ja üle Türisalu panga. Paari sammu kaugusele jääb park ja juga ning loss, mis töömeeste käte all iga päevaga järjest ilusamaks läheb. Viimase üle on mul eriti hea meel, kuigi pean tunnistama, et natuke kahju ka, sest nädalavahetustel on nüüd parklad ja teeärsed autosid täis ning minu privaatne jooksurada pole enam sugugi nii privaatne. Aga samas ei saa kurta – vahepeal on täitsa tore metsas mõnda hingelist näha. Pealegi sel ajal, kui mina koeraga metsas linnulaulu saatel õhtust ringi teen, sõidavad nemad oma linnakodudesse tagasi. Nii et ei ma kahetse sugugi, et Keila-Joal uuesti maakaks hakkasin. Vastupidi – olen õnnega koos.
Kevadine mõisapark on kutsuvalt jalutajaid ootamas.
Kuidas tähistate 1. maid? Antonina, suvilaomanik Vanasti oli see töörahva püha, nüüd lihtsalt kevadpüha. Tuleme suvilasse, teeme kevadtöid. 9. maid tähistan ka, see on ikkagi meie ajalugu. Eelmisel aastal käisin sõjaväekalmistul, sealne lillemeri oli väga ilus. Soovin ilusat kevadet ja rahulikku kooselu meile kõigile.
Helen, Naagelt On olnud aegu, kus koju sai varahommikul jõutud. Nüüd võtan rahulikult, teen aiatöid, jalutan metsas. Peopidamiseks pole aega.
Tiina rattaperekond Meie oleme tudengipõlves vägevalt volberdanud. Tahaks ka nüüd luuaga sõita ja lõket teha, aga lastevanematele on see pigem tavaline puhkepäev. Eelmisel aastal käisime maal kevadtöid tegemas, praegu pole veel täpset plaani teinud.
Maastikul toimunud mängude rõõmsad võitjad.
Foto: Ene Pähn
Gerda Noorlind
Lääne-Harju Koostöökogu ühes Loode-Eesti turismiettevõtetega kutsuvad avatud uste päevale “Seiklused maal ja merel”. 10. mail on võimalus Lääne-Harjumaal ning Põhja-Läänemaal vahetult tutvuda 31 ettevõttega. Keila vallas ootab huvilisi kaks täiesti isemoodi muuseumi – Keila-Joa lossi nooblid muuseumiruumid (schlossfall.com) ning Kase Antsu võrgukuuri rustikaalne muuseumituba (kasemty.eu). Põnevaid kohti on ka naabervaldades. Näiteks Määra Mäe meistrikoda (evammm.ee) Padise kandis esitleb näpukausi vormimist ja siidisalli maalimist, Kallaste turismitalu kutsub sauna ja seiklusrajale (kallastetalu.ee). Laitses saab skulptor Tauno Kangroga teha ringkäigu Graniitvillas (graniitvilla.ee) ning Hingu külas Laitse Rallipargis uudistada vanaautosid ja lustida liikluslinnakus. Teised ettevõtted jäävad küll veidi kaugemale, kuid on kindlasti külaskäiku väärt. Avatud ustega ettevõtjate nimistuga saab tutvuda www.vomentaga.ee. Avatud uste päevale on tarvis end kirja panna. Täpsem info tingimustest ja registreerimisest ettevõtjate kodulehtedel.
Maastikumängud Meremõisas
Ülestõusmispüha eelne laupäev meelitas juba kolmandat aastat järjest väikeseid ja suuri metsa liikuma. Laulasmaa Spordiklubi korraldatud munadepüha maastikumäng on alati väga rahvarohke. Sadakond eri vanuses võistlejat lahendas RMK telkimisalal tiimidena liikudes ja metsa alla poetatud lihavõttemune otsides ülesandeid. Ahvatlevad auhinnad ning kehakinnitus kehutasid rajal olnud lapsi kiiremini finiši poole. Sel aastal väärivad korraldajad piirkonna toimekaimast ühingust kindlasti topelt tänu, kuna südamenädala projekti raames pandi metsas liikuma ka täiskasvanud. Ettevõtmisele aitasid kaasa Leader-programm ja Euroopa Sotsiaalfond.
Rahvakandlepäev Keilas
2012. a käivitas Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu rahvakandlemängijate kaardistamise ja jäädvustamise projekti, et koguda andmeid nii mängijate kui ka olemasolevate pillide kohta. Salvestused Kandlepäev paneb keeled talletatakse Eesti Rahvahelisema. luule Arhiivis ja mängutehnika näidised on edaspidi mängija nõusolekul vaadatavadkuulatavad ka Folkloorinõukogu pärandkultuuri nimekirjas. Rahvakandled on Eesti pärimuskultuuri oluline osa. Seda tüüpi pillide laialdasem levik algas 19 saj. lõpus. Tööstuslikult on rahvakandleid toodetud 1940. aastate teisest poolest, algul ENSV Muusika Fondi töökojas ja hiljem Tallinna Klaverivabrikus. Tänapäeval on uue pilli saamiseks vaja kandlemeister üles otsida. Vanu pille on võimalik leida vanakraamipoodidest ja müügiportaalidest. 1. mail algusega kl 12 on Keila Muusikakooli saalis rahvakandlele pühendatud päev, kus saab ülevaate veel elavast traditsioonist ja kohtuda ehedate rahvapäraste kandlemängijatega. Esinema on lubanud tulla Heino Sõna Karksi-Nuiast, Jüri Mänd Sauelt, Aivar Arak Hagudist. Tegemist on kolme erineva isikupärase mängustiiliga rahvaliku kandlemängijaga, keda kaardistamise projekti käigus on juba salvestatud. Lisaks on mängima lubanud tulla Tallinna Ühisgümnaasiumi kandleansambel „Viisikerad“, kelle juhendaja on Helgo-Mall Tepomees. Oodata on veel üllatusesinejaid ja lava on avatud kõigile, kes soovivad oma pillimänguoskust teistega jagada. Väga rõõmsad oleme ka nende üle, kes võtavad kaasa oma vanad kandled, mis juba ammu kasutuseta seisavad – ehk saame teile kuidagi nõu ja jõuga abiks olla. Võtkem siis oma kandled kapist välja ja kohtume 1. mail! Pille Karras, projekti toimkonna koordinaator
lk 3
30. aprill 2014
Foto: Ants Kiviselg
Lühiuudised
Laulasmaa ümbruse elanike ravimimured said leevendust.
Laulasmaal on nüüd apteek
8. aprillil avas Comarketi kauplusega sama katuse all uksed Laulasmaa Apteek, mis püüab oma tegevusega katta piirkonna inimeste ja külaliste ravimiabi vajadused. Tootevalikus on retseptiravimid, ilma retseptita ravimid, toidulisandid, tervisetooted, apteegikosmeetika ja ravimid lemmikloomadele. Apteek on avatud iga päev. Oma ravimit saab tellida või täpsustada ravimi olemasolu, kirjutades laulasmaaapteek@apotheka.ee või helistades tel. 6009558.
Tunnustati Mikroettevõtja akadeemia lõpetajaid
Lääne-Harju Koostöökogu (LHKK) korraldas piirkonna mikrofirmadele pooleaastase koolitustsükli “Lääne-Harju Mikroettevõtja akadeemia”. Osalejad omandasid oktoobrist märtsini teadmisi, kuidas kiiresti ja tulemuslikult oma äri edendada. Mikroettevõtja akadeemia tänab kõiki asjatundlikke koolitajaid: ajajuhtija Kristjan Otsmann, coach ja organisatsioonide arengu nõustaja Kaidi Peets, internetiturunduse guru Priit Kallas, turismiturundusjuht Kadi Elmeste, teenusearenduse spets Markko Karu, OÜ Elektroskandia Baltics müügidirektor ja -koolitaja Timo Raimla, Kopli Madise talu peremees Raido Notton, LHKK juhatuse esimees ja äriarendus- ja finantskonsultant Vaido Romulus, vabatahtlike projektide vilunud eestvedaja ja kirjutaja Tiina Tamm. Koolitus toimus projekti „Lääne-Harju mikro- ja väikeettevõtete ettevõtluspädevuse ja kompetentside tõstmine toetava arendustegevuste abil“ raames, mida toetasid Euroopa Liit, OÜ von Ramm Padise Mõis, Kallaste Turismitalu OÜ, Selge Pilt OÜ, AASK Consult OÜ.
FB-s arutelu sularaha automaadi võimalikkusest
Aprilli alguses hargnes Keila Kihelkonna Facebook-i lehel kuum arutelu sularahaautomaadist. Küllap toetaks sularaha hea kättesaadavus kohalikke talukauplejaid ja turistide teenindajaid. Kloogal tegutseb SEB postipank, kus pensioni- ja elektriarvete tasumise päeval on rohkesti saginat. Kas sellist koormust tekiks ka mujal ja kas see on ettevõtte ülalpidamiseks piisav, on teadmata. Laulasmaa ja lähikonna inimesed soovivad automaati äsja avatud Comarketi juurde. Kaugemate kantide inimesed kahtlesid selle otstarbekuses, eriti kui vallavalitsus peaks pangale “automaaditoetust” maksma. Teadaolevalt on küsitav toetussumma ligi 6000 eurot aastas, lisaks automaadi paigaldustasu. Arutelu läks kohati ägedaks, aga positiivse arenguna esitas Siiri Antsmäe Käesalust pankadele omapoolsed taotlused. SEB-i vastuses oli tunda muret võimaliku vähese kasutusaktiivsuse pärast, aga lubati teemaga tegeleda. Lisaks pakuti kohalikele kaupmeestele soodsaid kaardimaksetingimusi ning rõhutati, et kuuldused üüratutest lisatasudest kaardimaksel on suuresti eelmise sajandi linnalegend. Swedbank pole veel vastanud. Toimetuse andmetel tegeleb teemaga ka Comarket, lehe trükkiminekuks polnud neil veel täpsemat infot jagada.
Vaagiti gaasitrassi keskkonnamõjusid
15. ja 16. aprillil toimusid maagaasi torujuhtme Balticconnector keskkonnamõju hindamise programmi avalikud väljapanekud ja arutelud Paldiski Vene Gümnaasiumis ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Toimetus käis kohal viimatinimetatul. Võrguettevõtte Gasum esindajad tutvustasid ettevõtmist, näidati trassi kulgemise arvutisimulatsiooni. Veronika Verš konsultatsioonifirmast Ramboll rääkis täpsemalt tehtud uuringutest. Protsessi raames kohalikelt elanikelt ja ettevõtetelt laekunud küsimuste ja arutelukoosolekute protokollidega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel http://www.mkm.ee/dokumendiregister/? parent=377225&document=112259.
Läbimõeldud jäätmemajanduses peitub soodsaid lahendusi
Valla prügiveo muudatused parendavad jäätmemajandust Küllap on enamus vallaelanikke saanud oma postkasti Radix Hoolduse OÜ-lt teate uuest prügiveo graafikust ja viitenumbrist. Viitenumbrit peab hakkama vahetama juunis, kui saabub arve maikuu eest. Nimelt on meie kauaaegne prügivedaja Radix Hoolduse OÜ teinud mõningad organisatoorsed muudatused ning sellega seoses toimuvad ka kirjas märgitud uuendused. Kui seetõttu prügivedu tõhustub ning väheneb teekraavidesse prahi loopimine, tuleb muudatusi ainult tervitada. Radix Hoolduse inimesed ja Liisi Puntso vallamajast on aga saanud hulga kurje kõnesid. Annamegi viimasele sõna, et ära seletada jäätmeveo põhitõed ja anda näpunäiteid nutikaks prügimajandamiseks. Toimetus Liisi Puntso
valla keskkonnanõunik
Keila vald on üks esimesi omavalitsusi, kel õnnestus aastaid tagasi edukalt korraldada jäätmeveo hange, prügivedajaks on läbi aastate olnud Radix Hoolduse OÜ. Jäätmevedu reguleerivad seadused ja elanike erisoove saab lahendada vaid reeglite piires, näiteks olmejäätmed viiakse tiheasustusalalt ära vähemalt kord
nelja ja hajaasustusalalt kord kaheteist nädala jooksul. Harvemini jäätmeid ära vedada ei saa. Samas pole jäätmeseadus kedagi raskete rahaliste kohustustega koormanud. On ka üsna soodsaid lahendusi. Kui prügiveo kulud tunduvad liiga suured, tasub üle vaadata oma konteineri suurus või kaaluda alternatiive. Näiteks on olemas kuni sajaliitrise jäätmekoti äraveo teenus (0,80 €). Samas olukorras naabrid saavad esitada Keila Vallavalitsusse ühise jäätmemahuti avalduse. Avalduse vormid on kättesaadavad www. keilavald.ee / Vallamajandus ja järelevalve / Avalduste vormid. Ka jäätmekotiteenust kasutades tuleb jäätmekott paigutada siiski ilmastikukindlasse mahutisse, mis võib olla kasvõi vana pesumasina trummel. Põhiline, et seda jäätmekotti ei saaks linnud-loomad katki teha ja teie prügi laiali vedada. Kindlasti tuleb Radix Hoolduse OÜle teada anda, kus täpsemalt jäätmekott asub. Radix Hoolduse OÜ klienditeeninduse telefon on 603 6406. Jäätmeveoga mitteliitumine Vastavalt jäätmeseadusele võib kohalik omavalitsus, olles veen-
dunud, et kinnistul ei elata või seda ei kasutata, erandkorras jäätmevaldaja avalduse alusel vabastada ta tähtajaliselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Omavalitsus peab kohapeal kontrollima, kas vabastamise asjaolud vastavad tõele. Kui kinnistul tõepoolest ei teki jäätmeid, saab jäätmeveost loobumist taotleda üksnes Keila Vallavalitsuselt, esitades taotluse, mille vormi saab vallamajast või valla kodulehelt, nagu ülal viidatud. Kui see on põhjendatud, tehakse korraldus tähtajaliselt jäätmeveoga mitteliitumise kohta. Vallavalitsus võib aiandusühistute maa-alal asuva jäätmevaldaja lugeda talveperioodiks (1. oktoobrist 30. aprillini) korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks, kuid aastaringseid vabastusi kergekäeliselt ei anta. Väited „jäätmeid ei teki” ja „viin prügi linna kortermaja prügikonteinerisse” ei ole piisav põhjendus. Need, kes on jäätmeveost tähtajaliselt vabastatud, peavad esitama järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või seda pole kasutatud. Vastasel juhul loetakse kinnistu omanik alates 21. jaanuarist jäätmeveoga liitunuks.
Kuuendad elamusmängud Laulasmaal Kersti Lepik
Laulasmaa kooli õpetaja
Laulasmaa Kool kutsub traditsiooniliselt kevadeti Laulasmaa maastikukaitsealale elamusmänge mängima Harju maakonna 5. klasside õpilased. Kuna korraga oli kaitsealal tegevuses 128 inimest, taotlesime Keskkonnaametist kooskõlastuse päeva korraldamiseks. Sel aastal toimus õueõppe päev 15. aprillil, mil meie kooli 7. klassi õpilased juhendasid 22 kooli neljaliikmelisi rühmi ja nende õpetajaid. Ta-
gasiside oli kiitev: õppisin koostööd tegema, õppisin loodust tundma, toredad juhendajad, siin oli lahe, õpetavad mängud, meeldis esmaabi, auhinnad olid
Elamusmängud pakkusid vahvaid kogemusi korraga rohkem kui sajale osalejale.
väga tervislikud, äge maastik, väikesed meeskonnad, palju koole saab osa võtta, tunnis saame kasutada nähtut/kogetut, jätkake samas vaimus!
Laulasmaa Kool võõrustas norrakaid, rootslasi, leedukaid 7.-11. aprillil toimus Laulasmaa Koolis pogrammi Nordplus projekti „Think. Act. Succeed” kohtumine, mis pakkus hulgaliselt nii töiseid kui lõbusaid elamusi Laulasmaa Kooli, Norra Sistranda Kooli, Rootsi Tullbro Kooli ja Leedu Juventus Pro gimnazija õpilastele. Kohtumine algas koolimajas, kus meie õpilaste kontserdile järgnes töö – Theory of Thinking Skills vajas kinnistamist ning uue materjali läbivõtmist. Samal päeval saime keeletundides õppida külaliste emakeeli ning eesti keele tunnist ei pääsenud ka nemad. Teisel päeval toimus välja-
sõit Tallinna Teletorni, kus peale ekskursiooni tegid Laulasmaa Kooli õpilased ettekandeid Tallinna vanalinnast, kuhu jahedast ilmast hoolimata võeti ette fotoorienteerumine. Kolmanda päeva hommikul said õpilased viltida, osaleda kunsti ja muusika töötubades ning küpsetada leiba. Järgnes külaskäik Eesti Vabaõhumuuseumi, kus peale kevadist jalutuskäiku said 100 aasta taguses koolitunnis näpud tindiseks nii õpilased kui õpetajad. Lõpuõhtul koolimajas vaadati fotoorienteerumise tulemusi ja saadi osa suurepärastest
eestimaistest suupistetest. Laua katsid projektis osalenud Laulasmaa Kooli õpilaste vanemad. Kuulati ja võeti osa Silver Sepa ja tema fantaasiapillide kontserdist. Hommikul jätsid sõbrad hüvasti ja külalised võtsid ette tee kodumaale. Järgmine kohtumine leiab aset oktoobri alguses Rootsis. Laulasmaa Kooli projektigrupp tänab toetajaid – Tallinna Teletorni ja Laulasmaa SPAd. Sügava kummarduse teeme ka lapsevanematele, kes külalistele kodusoojust pakkusid. Laura Arum-Lääts, Laulasmaa Kooli huvijuht
30. aprill 2014
lk 4
Õnnitlused!
Valla uudised
Keila valla üldplaneering jäi pärast ülevaatamist kehtima
Lähtudes planeerimisseaduse § 29 lõikest 3 ja tuginedes Keila Vallavalitsuse ettepanekule ning Keila Vallavolikogu ettevõtlusja arengukomisjoni 20.03.2014 ja maakomisjoni 18.03.2014 ettepanekule jättis Keila Vallavolikogu 30.03.2014 otsusega nr 62/0314 kehtima 13.10.2005 otsusega nr 259/1005 kehtestatud Keila valla üldplaneeringu. Detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõjude hindamisest Keila Vallavolikogu algatas 30.03.2014 otsusega nr. 62/0314 valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu. Detailplaneeringu ala asub Keila vallas, Keila-Joa alevikus riigimaanteega T-11390 (Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee), Posti, Pargi allee ja Kose tänavatega ning Keila jõega piirneval maa-alal ligikaudse suurusega 5 hektarit. Eesmärk on aleviku tasakaalustatud arenguks vajaliku avaliku ruumi ja selle elementide kavandamine, Keila-Joa piirkonna külastusobjekte teenindavate parkimiskohtade planeerimine, elanike ning külaliste kvaliteetset elu- ja külastuskeskkonda tagavate haljasalade kavandamine koos vaba aja veetmist ning rekreatiivset tegevust võimaldava taristuga ning seeläbi luua eeldused maa-ala munitsipaliseerimiseks ning planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Nurme kinnistu elamumaa sihtotstarbelisteks kinnistuteks ning määrata hoonestustingimused, ehitusõigus, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 6 ja võttes arvesse keskkonnamõju eelhinnangut ei algatata detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna kavandatav tegevus ei too kaasa olulist keskkonnamõju. Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile (16.04.2014 seisuga) detailplaneeringu vahetus lähialas ei ole Natura 2000 võrgustiku ala ega ka kaitstavaid loodusobjekte. Keila Vallavolikogu 18.02.2014 otsusega nr 62/0314 on võimalik tutvuda Keila Vallavalitsuses (Paldiski mnt 21, Keila) tööpäeviti või elektroonilise dokumendiregistri vahendusel aadressil www.keilavald.ee. Kohanimede määramisest Keila Vallavalitsus avalikustab ajavahemikul 01.05.2014 kuni 15.05.2014 järgnevad eelnõud. Liikluspindadele kohanimede määramise eelnõud: 1. Laulasmaa külas asuvale teele: Kaldaveere tee; 2. Lohusalu külas asuvale teele: Rahnu tee ja Rahnu põik; 3. Lehola külas asuvale teele: Mõisa tee. Bussipeatuste kohanimede määramise eelnõud: 1. Karjaküla kalmistu juures olevale bussipeatusele: Karjaküla kalmistu; 2. Kloogaranna külas rongijaama juures olevale planeeritavale bussipeatusele: Kloogaranna rongijaam. Eelnõudega saab tutvuda Keila Vallavalitsuse kantseleis Keilas aadressil Paldiski mnt 21, kantselei tööaegadel (E, T, N 8.30–17.00; K 8.30–19.00; R 8.30-14.30) ning valla kodulehel www.keilavald. ee. Täpsem info telefonil 585 38 850, 604 4800 E ja K 09.00-17.00 või ege.kesvatera@keilavald.ee Hajaasustuse programmi 2014. aasta taotlusvoor Alates 25. aprillist võetakse vastu hajaasustuse programmi taotlusi, mis tuleb vallavalitsusse esitada hiljemalt 25. juunil. Programmi eesmärk on parandada hajaasustusaladel olevate lastega perede elutingimusi. Toetatakse veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ja autonoomsete elektri süsteemidega seotud tegevusi. Füüsilisest isikust taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1. elab alaliselt selles majapidamises, millele toetust taotleb; 2. elukoht on ka rahvastikuregistris (vähemalt alates 01.01.2014) selles majapidamises, millele toetust taotleb; 3. taotleja leibkonda kuulub vähemalt üks kuni 18-a isik või kuni 35-a määratud puudega isik, kes elab alaliselt selles majapidamises, millele toetust taotletakse ja kelle elukoht on seal rahvastikuregistri andmetel; 4. taotluse esitamise hetkel ei ole riiklikku maksuvõlga. Projektil võib olla kaastaotleja(id). Kaastaotleja peab vastama taotlejaga samadele nõuetele, v.a alla 18-a isiku või kuni 35-a määratud puudega isiku leibkonda kuulumise nõue. Projekti peab jõudma tervikliku lahenduseni. Näiteks peab jätkub järgmises veerus
Juubelid aprillis vt algus eelmine veerg lõpptulemusena olema joogivesi kättesaadav, juurdepääsutee aastaringselt kasutuskõlblik või loodud leibkonna vajadustele vastav elektrisüsteem. Maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33,33% projekti kuludest. Töid tohib alustada alles pärast rahastamisotsust ning toetuslepingu sõlmimist. Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, teostusjoonised ja veeananalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist. Selleks, et Teie taotlus vastaks kehtestatud nõuetele, tutvuge programmi tingimustega EAS-i veebilehel http://www.eas.ee/et/avalikule-ja-mittetulundussektorile/avalike-teenuste-arendamine/hajaasutuse-programm/uldist ja konsulteerige vallamajandusnõuniku Peeter Kõresaarega , tel. 6780665, peeter.koresaar@keilavald.ee
LEIDA ASUMÄGI VELLO PAALBERG KLARA IVANOVA ENNO KIIL LIINA-MAI PÄRNA HELJO ÜKSVÄRAV LINDA UUSVELL URVE SUURORG TIIT TAMM VALDUR ALUNURM ELMIRE AARE ANNA BUŠINA
85 80 75 75 75 75 75 75 70 70 70 70
Sünnid märtsis
RAMIN TANIA
KUULUTUSED JA REKLAAM Keila valla leht võtab vastu kuulutusi ja reklaame. Palun teatage oma soovist keilavallaleht@gmail.com
n Soovin osta kiiresti sõiduauto, võib olla ka ülevaatuseta. Kuni 1000 EUR. Rain30@hot.ee, tel. 58 190 200
Laulasmaa Kool võtab 2014./2015. õppeaastast tööle
n Pere ostab nõukogude-aegseid lauanõusid ja lillevaase.
Tel. 58 599 737, tarbeklaas@hot.ee
n Abi maja kasutusloa saamisel. Tel. 52 200 23 Mikk.
n Ahjud, pliidid, kaminad
OÜ Ahjumeister. Tel. 55540864 vt. tehtud töid: www.tulesoojus.ee
- matemaatikaõpetaja - vene keele õpetaja - logopeedi - klaveriõpetaja - sekretäri Sooviavaldus, CV ja haridust tõendavad dokumendid saata laulasmaakool@laulasmaakool.ee Täiendav info 6088900; 58544844 laulasmaakool@laulasmaakool.ee
Laulasmaa Kool ootab 2014. a septembris 1. klassi minevate laste vanematelt
kooli astumise avaldusi 5. maiks. Info:
laulasmaakool@laulasmaakool.ee;
tel. 6088900, 58544844
Riigikogu väliskomisjoni esimees ja Euroopa Parlamendi kandidaat
MARKO MIHKELSON (IRL)
kohtub huvilistega teemal “Eesti julgeolek pärast Venemaa agressiooni Ukrainas” neljapäeval, 15. mail kell 18.00 Laulasmaal kohvikus Recset.
Laulasmaa Spa otsib oma meeskonda:
Toateenijaid Vanemtoateenijaid Hotelli vastuvõtu administraatoreid Tehnikut Abitöölist Hommikusöögi teenindajaid Klienditeenindajaid restorani Nõudepesijat
Suviseks hooajaks pakume tööd: Toateenijatele Parklapoistele Teenindajatele restorani (alates 18. eluaastast)
Oled rõõmsameelne ja kohusetundlik ning sul on siiras soov töötada inimestega, siis oled just sina õige kandidaat valitud ametikohale! Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus aadressile sales@laulasmaa.ee Lisateave: +372 687 0888 Kandideerimise tähtaeg: 31.05.2014
Väljaandja Keila vald - toimetajad Egle Kaur, Heiki Hõimoja, keilavallaleht@gmail.com - kujundaja Sverre Lasn. Järgmine leht ilmub juuni keskel.