Vald asub elanike aadresse korrastama
Lehola küla peab ajahambale vastu
Keila vallas on kohendamist vajavaid aadresse lausa 10 000. Loe lähemalt lk 1
Lehola elu eilse ja tänase päeva läbi külaelanike silmade pani kirja Jana Hinno. lk 2
Kuidas päästetakse ja remonditakse valla teid
Volikogu kinnitas valla 2014. aasta eelarve Konkreetsed numbrid näitavad ära, kuhu sellel aastal valla raha kulub. lk 4
Valla teede hoolduse infole lisaks loe, kuidas vaprad naised teid päästsid. lk 3
27. märts 2014
Nr. 3
KEILA VALLA LEHT
Paljud vallaelanikud on saanud või saavad peagi kirja valla maamaksuregistri ja aadressiandmete süsteemi haldurilt. Eeloleva suve jooksul ootab meid ees aadressiandmete muutus või korrastus.
Hästi määratud aadressid viivad sihile
pidi ekselnud ja maja poleks maani maha põlenud. Keila Vallavalitsus teavitab aadresside muudatustest AS-i Eesti Post, AS-i Express Post, kinnistusraamatut, AS-i Eesti Energia, AS-i Elion Ettevõtted, Harju Katastribürood, Radix Hoolduse OÜ-d, Päästeametit ja Politsei- ja Piirivalveamet. Ülejäänud teenustepakkujaid on soovitav elanikel endal teavitada. Sujuvama elukorralduse ja kvaliteesemate teenuste eeldus on korrektsed aadressid ja kohanimed eri andmekogudes ja kaartidel ning kõigi jaoks ühtne ristkasutatav süsteem.
Egle Kaur vallaelanik
Ege Kesvatera Novembri lõpuks tuleb vallavalitsusel saada ühele poole ulatusliku aadresside korrastusega. Kõigile lähiaadressidele on vaja anda unikaalne nimekuju, mis vastab alates 2011. a kehtivale ruumiandmete seadusele ja aadressiandmete süsteemi määruse nõuetele. Aadresse on praegu peamiselt kahesuguseid. Kõigile harjumuspärane on asulanimi koos tänavanime ning maja- (ja korteri) numbriga (näiteks Padriku küla, Lehe 7) ehk aadress liikluspinna (tee, tänav, maantee) järgi. Need üldjuhul korrastamist ei vaja. Teiseks aadressitüübiks on kas talu- või maaüksuse nimi (näiteks Padriku küla, Metsaotsa); suvilarohkes Keila vallas on kasutuses ka nummerdatud maaüksused – Peetri väikekoht 1, Peetri väikekoht 2 jne. Nende numbrid ei jookse alati loogiliselt järjest ning liikluspinnal puudub nimi. Ette tuleb ka olukordi, kus samas asulas on üheaegselt näiteks nii Metsa tee kui Metsa tänav või on külas mitu samanimelist talu. Mõnes aiandusühistus kasutatakse mitteametlikke teenimesid, mida pole üheski registris, kuid on rahvasuus igapäevaselt kasutusel. Kui teele ametlik nimi määrata, muutuvad teega piirnevate maaüksuste aadressid. Kõik need n-ö probleemsed kohad tuleb korda seada, määrates aadressid tänava järgi. Piltlikult on eesmärgiks olukord, kus postiljon ei otsi Padriku külas mitte Metsaotsa talu, vaid näiteks aadressi Lehe 7. Lehe tänav peab olema kirjas teede- ja kohanimeregistris. Praegu on teid, millel nime üldse pole. Needki tuleb ristida ja sealsetele maaüksustele, hoonetele, rajatistele, kaitsealustele vm objektidele aadressid määrata. Kokku on Keila vallas kohendamist vajavaid aadresse 10 000. Kõige probleemsem on Laulasmaal Hõreda tee ja Valge
Toome näiteks kaardil punasega märgitud nimeta tee Lohusalu külas. Vallavalitsus saadab selle tee äärsete maaüksuste omanikele ettepaneku aadressideks järgnevalt: paremal pool teed Lohusalu tee 129 uueks aadressiks Nõlvaveere tee 2, endise maaüksuse Lohu 2 asemel Nõlvaveere tee 4, edasi Nõlvaveere tee 6 jne; vasakule poole teed jääksid uued aadressid Nõlvaveere tee 1, Nõlvaveere tee 3 jne. Kui näiteks Nurga on ajalooline talunimi ja omanik soovib aadressis säilitada tema jaoks identiteediväärtusega kohanime, võib erandjuhul määrata paralleelaadressi: Nõlvaveere tee 6 // Nurga. Kui kõik omanikud on nõus, valmistatakse ette vastavate korralduste eelnõud ja esitatakse need avalikustamisest kahe nädala möödudes vallavalitsusele kinnitamiseks.
tee vaheline ala, kus on näiteks aadressid Krunt nr 193; Krunt nr 194 jne. Seejuures on numbrid kord nii- kord naapidi. Näiteks on rohkete siseteedega AÜ-s Merivälja ja Krõll loogiliseks nummerdamiseks mõistlik määrata teedele nimed.
Kaart: Maa-amet
Keila Vallavalitsus
Näide puust ja punaseks Nendega, kelle aadress ei vasta nõuetele, võetakse vallavalitsusest ühendust. Pakutakse välja vallapoolne nimevariant ning küsitakse omaniku arvamust. Viieteist päeva jooksul alates kirjaliku teate kättesaamisest saab esitada oma arvamuse või ettepaneku. Kui omanik seda ei tee, loetakse, et ta on aadressi määramisega nõus. Nimemuutuse eelnõu esitatakse kaheks nädalaks avalikule väljapanekule. Eelnõudega saab tutvuda valla kodulehel, vallamajas ja Keila valla lehes. Pärast seda, kui teedele on antud kohanimed, saab määrata uued aadressid teelt juurdepäässu omavatele maaüksustele. Kui vallavalitsus on viimaks teinud korralduse aadressi muuta, tuleb umbes kolme nädala möödudes vastav teade kinnistuomanikule. Elanike huvides Milleks ikkagi on vaja aastaid käibinud aadresse muuta? Esiteks soovitakse aadressikujud üleriigiliselt ühtlustada. Täpseid aadressiandmeid vajavad väga paljud registrid ja teenistused nii avalikus kui erasektoris – peale pääste-, side- ja meditsiiniteenistuste ka rahvastiku- ja äriregister,
liiklusregister, ehitiste ja planeeringute register, KOV-id, AS Eesti Energia, kaarditootjad jpt. Senised aadressid ei vii alati kiiresti ja efektiivselt kohale ning eri registrites on erinevad andmed. Ehitisregistris on näiteks Hüübu talu, Hüübu talu hoone asub maaüksusel lähiaadressiga Üübu-Antsu, hoonele pole ehitisregistris lisatud koordinaate. Või näiteks: Meremõisa külas on Lepasoo maaüksuse juurdepääsutee Majaka tänav. Kui kõik Majaka tänavalt juurdepääsu omavad maaüksused oleks loogiliste aadressidega, poleks mõned aastad tagasi Lepasoo tulekahjule kutsutud päästeameti suur auto ehk väikseid teid
Viidad ja sildid Aadressid peavad olema tuvastatavad ka maastikul. Lõppeesmärk on ju, et võimalikult hõlpsalt jõuaks kiirabi abivajajani, päästjad õnnetuspaika, politsei väljakutsele, vallaleht adressaadini jne. Selleks on vaja tähistada liikluspinnad viitadega ning aadressiobjektid siltidega. Teeviidad püstitab omavalitsus. Maa- või majaomanikul tuleb paigaldada hoonele või piirdele aadressitähis – silt numbriga. Vallavalitsus kutsub kõiki asjaosalisi aadressiandmete korrastamises üles osavõtlikkusele, et see mahukas töö saaks tehtud võimalikult kiiresti. Aiandusühistud ja külaseltsid võivad koheselt omavahel sobivad nimevariandid välja valida ning vallamajja esitada, selline asjaajamine on oluliselt operatiivsem. Küsimused ja ettepanekud on vägagi oodatud: Ege Kesva tera, tel. 585 38 850 ja e-post ege.kesvatera@keilavald.ee (esmaspäeviti ja kolmapäeviti).
Ühisüritus
Teeme Ära talgupäev tulemas
Seekordne Teeme Ära koristuspäev toimub 3. mail. Nagu tavaks, paneb vallamaja omalt poolt suurematesse kohtadesse kogumiskonteinerid välja. Keskkonnanõunik Liisi Puntso paneb kõigile südamele, et ohtlikud jäätmed, vanarehvid ja suurjäätmed ei satuks talgute raames konteineritesse. Elanikud saavad sellised jäätmed tasuta ära anda Karjaküla jäätmejaama (T ja N kell 10-16 ja L 10-15, info: 58 844 870). Eraldi rõhutamist vajab vana mööbli jm suurjäätmete utiliseerimine. Keila vallas saab need TASUTA ära anda, lisandub ainult teenustasu 0.01 €/m3. Selleks tuleb Radix OÜga telefonil 564 84864 üksikasjades kokku leppida; tavalise diivani keskkonnasõbralik utiliseerimine kergitab järgmist prügiarvet alla 10 sendi.
27. märts 2014
lk 2
Emakeele- ja koolitusuudiseid Kloogalt
Pilk Lehola külale
Lapsevanemad said koolitust
Leholas Tiki Treileri haagiseid tootev rahvusvahelise haardega AS Bestnet on suurimaid tööandjaid Keila vallas.
Jana Hinno Lehola
Portreteerin teile oma koduküla kohalike elanike kaudu, kellele olen jagatud meenutuste eest väga tänulik. Jaan (65) on elanud Leholas 1983. aastast. Tol ajal sõitis Tallinnasse ja tagasi päevas kaksteist bussi. Tihe liiklus käis ka Haapsalu linna vahet. Külas oli sovhoosi keskus, söökla, pood, arstipunkt ja kortermajas lasteaed. 1980. aastatel oli siin 630 elanikku. Jaan töötas haljastus spetsialistina sovhoosis, hiljem kaksteist aastat katlamajas. Tsentraalküte lülitati välja ja katlamaja suleti 1987. aastal. Jaani arvates paraneks Leholas elukvaliteet siis, kui külal oleks ühine küttesüsteem. Kindlasti peaks olema ka kohalik kauplus. Oma elupäevad kavatseb Jaan veeta lõpuni rahulikult Leholas ja lahkub ükskord igavikku Karjakülla. Õie (72) staaž Lehola elanikuna on 58 aastat. Lehola sai tema koduks pärast abiellumist. Tema esimene töökoht oli mõisahoones asunud invaliididekodus. Kuue aasta jooksul oli Õie hooldada 45 patsienti. Kui asutus suleti, jäi naine tööta. Tol ajal oli sovhoosil tubli direktor Aleksander Lind, kelle ettevõtmisel rajati ühte kortermajja lasteaed. Õie sai tööd lasteaiakasvatajana ja oli selle ameti peal pensionieani. Õielt sain teada, et kogukonna üritused toimusid toona Kondimetsas, kuhu tuli kohale isegi autolavka. Proua arvates oli varasematel aegadel inimestest hoolimist rohkem. Kedagi ei jäetud hätta… Tänapäeval istuvad noored „hunnikus“ suletud poekompleksi trepi peal ja igavlevad. Õie on murelik, et noortel ei ole mingit tegevust. Tanjale (49) on Lehola olnud koduks kolmkümmend aastat. Asudes 1984. aastal noore tütarlapsena Leholasse elama, olid külas karjalaudad, autotöökoda,
katlamaja, mõisahoone, kus näidati rahvale kino. Sööklasse mahtus laudade taha pidutsema 300 inimest, tagantjärelegi imestab Tanja, kuidas kõik see seltskond ära mahtus. Naine töötas sööklas seitse aastat. Jaanipäevi ja laatasid peeti proua mäletamist mööda Kasesalus. Vanasti oli noortel rohkem tegevust: mängiti võrkpalli, käidi kinos, jalutati pargis. Puudust tunneb Tanja eelkõige poest ja noortekeskusest. Urve (66) elab Leholas 1971. aastast. Leholasse kolides olid siin paar korrusmaja, sovhoosi keskus mõisamajas, töökoda, tarekuivati, väike pood ja katlamaja, sigala ja lehmalaudad. Aastatel 1971–1986 töötas Urve agronoomina ja 1986–1999 oli raamatupidaja Vasalemma sovhoosis ja osaühingus. Proua arvates hoidis varem rahvas kokku, korraldati erinevaid üritusi, käidi bussiga koos teatris. Sellegipoolest peab Urve Leholat oma koduks ega kavatse siit lahkuda. Lehola kuivati uhke kurepesa.
Mari (60) kolis Leholasse elama 1962. aastal. Aastatel 1973–1992 töötas proua sovhoosis raamatupidajana. Ta ei saa öelda, kas Leholas oli parem varasemal ajal või praegu. Inimesigi on erinevaid: kes peab Leholat magalaks ja suurt ei hooli, kes aga suhtub kogukonna tegemistesse täie tõsidusega, sest see on koduküla. Lootust annab seegi, et kõik kortermajad on elanikke täis, kuigi katlamaja korstnast tuli viimati suitsu vist 20 aastat tagasi. Maju juba jõudumööda renoveeritakse. Kahjuks lõpetas kohalik pood pärast pikka hingitsemist tegevuse ja uut kaupmeest täna ei ole. Töökohti külas pakuvad põhiliselt järelhaagisetehas, lasteaedkool ja veel mõni. Enamik vurab tööle kaugemale. Plusspoolel on Mari arvates kooli ruumes tegutsev raamatukogu oma Pillega. Tarekuivati otsas asub suur kurepesa. See on Lehola sümbol ja uhkus. Kurepesa on Lehola kooli ja lasteaia logo. Mari mäletamist mööda oli kurepesa pargis suure kuuse otsas alates 1962. aastast, kuni 1967. aasta ajalooline augustitorm murdis pargis kuuse koos kurepesaga maha. Järgmisel kevadel ehitasid kured pesa tarekuivati korstna otsa. Õnneks leidus külas üks hää mees – agronoom Kripson. Tema ei lasknud pesa lammutada, vaid ehitas kuivatile hoopis uue korstna. Minu enda Lehola saab peagi 10-aastaseks, sest asusin siia elama 2004. aastal. Mida ma ise olen selle aja jooksul Leholas näinud? Suletud on kauplus ja baar. Alates 2010. aastast peetakse jaanipäevi uuel külaplatsil, korraldatakse lustakaid vastlapäevi ja traditsioonilisi igakevadisi koristustalguid. Avatud on Lehola kooli juures avalik mänguväljak. Plaanis on luua spordiväljak, mida saaks kasutada nii kool kehalise kasvatuse tundideks kui vabal ajal teisedki. Olen näinud palju lapsevankritega jalutavaid emasid, mis tähendab järjekorda lasteaia nimistusse ja tulevast järelkasvu ka koolipinki. Lõpetaksin Mihkel Zilmeri sõnadega „Kuni su küla veel elab, elad sina ka“.
Jaanuarist märtsini oli Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuses võimalik õppida lapsevanema rasket tööd. Keila Vallavalitsuse toel toimusid Klooga kooli, lasteaia ja noortekeskuse koosüritusena koolituspäevad lasteaias ja koolis käivate eestikeelsete laste vanematele. Lektor ja psühholoog Maret Kasepalu vedas arutelusid kõikvõimalikel igapäevaelu teemadel – lapsele eeskujuks ja juhendajaks olemine, karistuse mõju lapse psüühikale ja käitumisele, autoritaarsus, liberaalsus ja demokraatlikkus kasvatamisel, omavahelise suhtluse kvaliteet, tülide lahendamine, piiride tähtsus lapse arengus jpm. Laste meisterdatud meenetega tänati vanemaid, kes leidsid võimaluse võtta pere ja töö kõrvalt aega oma teadmiste värskendamiseks. Osavõtt koolitusest oleks siiski võinud olla suurem. Individuaalsed eestikeelsed nõustamised jätkuvad koolimajas maikuuni. Venekeelsete vanemate individuaalne nõustamine ja koolitus vestlusringina jätkub 10. aprillil Klooga Koolis.
Foto: Egle Kaur
Foto: Egle Kaur
Minu küla
Valla emakeelepäeval näitasid õpilased oma loovust ja etlusoskusi.
Noored sõnakunstnikud Kloogal
Pea sama vana kui emakeelepäev riikliku tähtpäevana on Klooga kooli traditsioon 14. märtsil külla kutsuda teised valla koolid, et üheskoos seda tähtsat päeva meeles pidada. Tänavune emakeelepäeva etluskonkurss oli juba neljateistkümnes. See väärikas sündmus ajendas lehetoimkonda Klooga mändide vahele peidetud koolimajja sisse kiikama. Klooga Kool on kakskeelne kuueklassiline kool. Õpilasi on vähe ja õppetöö toimub liitklassides. Koolimaja on ehitatud 1953. a algselt mõnesajale õpilasele. Praegu käib kooliteed 27 õpilast ja õpetajaid on kuus. Kolmandik õpilasi on vene õppekeelega klassides. Koolipere on väike, aga tegus – töötavad mitmed huviringid, korraldatakse üritusi. Emakeelepäeva tähistamine on üks neist. Üldiselt tähistatakse ju emakeelepäeva kui eesti keele päeva. Kuna Kloogal jagatakse koolitarkust nii eesti kui vene keeles, oli valla emakeelekonkursil vahvaid etteasteid kahes emakeeles. Sündmuse eestvedajaks on Klooga kooli emakeeleõpetaja Külli Veerme. Konkursi formaadi tõttu oli etlus sümpaatsel moel pigem elamuslik kui võistluslik. 1.–3. klassi laste ülesanne oli tutvustada illustreeritult või kostümeeritult üht lemmikut lasteraamatut. 4.–6. klassi õppurid võistlesid omaloomingus, kandes ette enda kirjutatud jutu või luuletuse teemal „Meie koduvald“. Sedasi kõlas laste suust just see, mis on neile oluline. Lavale jagus veenvaid lugemissoovitusi, meeldejäävat uljust ja siirast pabistamist. Õpetaja Külli teadustaja rollis oskas nutikalt kiita ja julgustada igat ülesastujat. Ka žürii kiitust jagus kõigile, kuid pingerida koostada oli väga raske. Lõpuks jagunesid auhinnalised kohad nõnda: 1. - 3. klassi lemmikraamatu tutvustus I koht – Andreas Allikas (Laulasmaa Kool 1. kl) II koht – Karina Ekimenko (Klooga Kool 2. kl) ja Konstantin Sergejev (Klooga Kool 1. kl) III koht – Robert Vahter (Laulasmaa Kool 1. kl) Eriauhind – Markkus Klaar (Klooga Kool 3. kl), Sten Mairon Ost (Laulasmaa Kool 3. kl), Liisi Reinman (Klooga Kool 3. kl) 4. – 6. klassi omaloominguline jutt Keila vallast I koht – Kerda Uibo (Klooga Kool 5. kl) II koht – Diane Palev (Klooga Kool 5. kl) III koht – Kerttu Elin Purje (Laulasmaa Kool 5. kl) 4. – 6. klassi omaloominguline luuletus Keila vallast I koht – Karoliina Paloviir (Klooga Kool 6. kl) ja Rauno Pisa (Klooga Kool 5. kl) II koht – Anet Lõoke (Laulasmaa Kool 4. kl) III koht – Laura Reimets (Laulasmaa Kool 6. kl) Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse eriauhind omaloomingu eest – Jegor Sahharov (Klooga Kool 4. kl) Viktoriini Keila vallast võitis Lehola kooli võistkond.
lk 3
27. märts 2014
Kauaoodatud Comarket avatud
Kodumaise kaupluseketi poe avamine 13. märtsil oli oodatud sündmus, kuna korralikku toidukaupade valikut on piirkonna elanikud igatsenud pikisilmi. Arvukas ostjaskond avamispäeval näitas, et on sellist mõõtu kaupluse tulekuga väga rahul. Rahulolu väljendasid ka vallavalitsuse esindajad, kes avaldasid lootust, et elukondlike teenuste Esimesed ostjad vastses arenemine saab siin veelgi hoogu Laulasmaa Comarketis. juurde. Poekett on tasahilju oma haaret Harjumaal avardamas, kuid ettevõtte juhi Jüri Vipsi sõnul ei tulnud otsus Laulasmaale laieneda kergekäeliselt, sest äris on määrav ikka majanduslik mõtlemine. Laulasmaa küla on väikseim asula, kus jaekett oma poega kohal on. Nõudlust peaks aga jaguma küllaga – Laulasmaal ja selle tagamaal elab paar tuhat elanikku, kellele suvel lisandub julgelt teist samapalju suvitajaid ja veelgi rohkem läbisõitjaid. Poeruumides asuv Apotheka apteek avatakse aprilli alguses. Kauplus on avatud iga päev kl 9–22. 27. märtsil avab kõrvalhoones uksed uus õdus 70 kohaline söögikoht, mis on lahti kl 11-22.
Etendus viis õpetajad teatripeole
Laulasmaa Kooli õpetajate näitering pidutses 7.–8.märtsil XVI üleriigilisel õpetajate teatrifestivalil Viljandis. Etendati Lõuna-Eesti muinasjutul põhinevat etendust „Sõit kuuvalgel”. Huviline leiab teksti Kristiina Ehini muinasjuturaamatust „Päevaseiskaja”. Festivalil esines 17 õpetajate truppi. Oli lastele mõeldud lugusid, luuleetendusi, klassikalist, aga ka moodsat „teatrit”. Laulasmaa õpetajate ühistööna valminud etteaste erines teistest tugevat emotsiooni tekitava lavastuse poolest. Saavutati laureaadi tiitel. Suure töö olid ära teinud Inga Mehide, Ulvi Valle, Regina Proskura, Ilme Rootare, Krista Jaanus. Aitäh ka Jüri Rummile. Miks mõni õpetaja teatrit teeb? Eks ikka samal põhjusel, miks teine laulukooris laulab või rahvatantsuringis tantsu vihub: mõnus on ennast pärast erutavat tööpäeva välja elada, maha laadida, mõelda hoopis teistsuguseid mõtteid, kui igapäevatöö nõuab. Loominguline õpetaja on õnnelik õpetaja, õnnelik õpetaja õnnestab kindlasti ka lapsi. Hille Magnus, näiteringi juhendaja
Tasemel õpioskused
27. veebruaril osales Laulasmaa Kooli võistkond 3. klasside õpioskuste olümpiaadil Saue Gümnaasiumis. Kokku võistles 41 võistkonda ja 120 õpilast. Meie kooli võistkonda esindasid 3.a klassist Elisabet Uppus, Eliise Raamat ja Klenn Kala, kes saavutasid tubli neljanda koha. Esikoha punktid ei jäänud sugugi kaugele. Õppetöös on oluline üles leida iga lapse tugev külg ja püüda arengut toetada parimal võimalikul viisil, sh innustades. Olümpiaadil osalenute edu taga on suuresti nende iseseisev töö ja isikuomadused. Koolis, kus õppimine on au sees ja olümpiaadideks ettevalmistamist tõsiselt võetakse, tekib õpilaste endi vahel tore sünergia, vastastikusel toetusel toimiv võistlusmoment kannustab kõiki pingutama. Silvi Sarapuu, klassiõpetaja
Keila Vallavalitsus avalikustab 31.03.2014 kuni 14.04.2014.
Liikluspindadele kohanimede määramise eelnõud 1. Laulasmaa külas asuvatele teedele: Rahuranna põik, Lohusaare tee, Lohusaare põik, Kellasalu tee, Neeme tee, Männioru tee, Liivametsa tee, Nõmmeliiva tee, Sambla tee, Lepo Sumera tee 2. Kloogaranna külas asuvatele teedele: Metsala tee, Allikavee tee 3. Lohusalu külas asuvatele teedele: Vainu tee, Virnamäe tee, Miku tee, Rannuka tee 4. Tuulna külas asuvale teele: Kõbista tee 5. Lehola külas asuvatele teedele: Lehola tee, Mõisa tee, Kellamäe tee, Orisküla tee Liikluspinna kohanime kuju muudatuse eelnõu 1. Klooga alevikus asuva Jaama tee kulgemise kuju 2. Laulasmaa külas asuva Side tee kulgemise kuju 3. Keila-Joa alevikus asuva Pargi allee kulgemise kuju Eelnõudega saab tutvuda Keila Vallavalitsuse kantseleis Keilas aadressil Paldiski mnt 21, kantselei tööaegadel (E, T, N – 8.30-17.00; K – 8.30-19.00; R – 8.30-14.30) ning kodulehel http://keilavald.kovtp. ee. Täpsem info: telefonil 585 38 850 E ja K 09.00-17.00 või Ege.Kesvatera@keilavald.ee.
Valla suvine teehooldus luubi all
Valla suvine teehooldus on vajalik, kuid väga kallis Heiki Hõimoja toimetaja
Talvisest teehooldusest rääkisime leheveergudel valla kommunaal ettevõtte Lahevesi esindaja Mart Arrakuga. Lahevesi on teenuse teostaja ja tellija on vallavalitsus. Suvisest teehooldusest andis ülevaate vallamajandusnõunik Peeter Kõresaar, kes on teemaga tegelenud aastaid. Kokku on valla hallatavaid teid 150 kilomeetrit, lisaks kõnniteed ja parklad. Nagu ikka tuleb ka siin rääkida rahast ja tõdeda, et elu hajaastustuse piirkonnas on paraku kallis. Teehooldeks saadakse raha nii riigi kui valla eelarvest, selle vähesuses on veendunud ilmselt iga tee kasutaja. Kui talviseks hooldeks oli eelarves raha 50 000 eurot, siis suvisteks töödeks on planeeritud ligi 200 000 eurot. Selle eest tehakse kruusa pealevedu ja tolmutõrjet, tasandatakse teid, lapitakse asfaldiauke, remonditakse truupe, kanalisatsioonikaevusid ning niidetakse. Sealhulgas lõpetatakse Klooga
Foto: Egle Kaur
Lühiuudised
Talv on eriti karmilt mõjunud valla kruusakattega teedele. kergliiklustee II etapp, kus valla osalus on 62 700 eurot. Vastavalt AS-iga Lahevesi sõlmitud lepingule toimub tavapärane kruusateede hööveldamine vähemalt kolm korda aastas ja teeäärte niitmine kaks korda aastas, kuid sõltuvalt ilmastikutingimustest ja kruusakatte olukorrast ka tihemini. Teede hööveldamisega on võimalik alustada siis, kui teepind on kuiv, kattematerjal tahenenud ja suuri vihmaperioode pole oodata. Esimeses järjekorras kõik kruusateed hööveldatakse, et tagada esialgne rahuldav
sõidetavus ning kohtadesse, kus on tekkinud suured augud või napib materjali hööveldamiseks, veetakse lisamaterjali. Asfalt- ja mustkattega teedel teostatakse löökaukude remont, parandatakse äravajunud kaevuluuke. Tööde kulukusest toob Peeter Kõresaar ilmestavaid näiteid – kruusakatte paelevedu ühel kilomeeetril läheb meile maksma 10 000 eurot, ruutmeeter freespuru katet 10 EUR. 200 000 euro eelarve piires tuleb olla väga nutikas ning teha pidevalt optimaalseid valikuid.
Kes ikka sekkuks pahategudesse kodupaigas, kui mitte meie ise
Julged naised päästsid valla teed Siiri Antsmäe Käesalu elanik
Kui logistasin 7. märtsil valla kõige hullemas seisus teed pidi kodust maantee poole, rabas mind vastu sõitev metsaveoauto. Kas tõesti on vald andnud loa metsa välja vedada sooja ilmaga niigi väga halvas olukorras teel? Helistasin valda, kus keskkonnaküsimustega tegelev Liisi Puntso kinnitas, et luba on antud tingimusel vedada ainult külmunud tee korral. Liisi lubas helistada metsaveo ettevõtte juhile ja edasine vedu keelata. Kuna kahtlus näris hinge, sõitsin tagasi. Selgus, et suure hooga laetigi puidukoormat peale. Helistasin uuesti Liisile, kelle sõnul oli ettevõtte juht kinnitanud, et nad on veo peatanud. See oli vale. Liisi otsustas sõita vallamajast sündmuskohale. Küsisin nõu ka Keila valla politseinikult,
kellest sain aru, et kõik, mida teha saan, on keelata autol sõita läbi meie pere maal asuvast teeosast, mis ei ole avalik tee. Süda värisemas parkisin auto keset metsavaheteed ja jäin ootama. Ei läinudki kaua, kui suur metsamasin peatus minu sõiduauto taga ning vilgutas tulesid, et eest läheksin. Olen enda meelest julge, aga tuleb tunnistada, et oli väga hirmus ja käed värisesid. Kui autojuht väljus rekkast, läksin välja ja selgitasin, miks ma ees seisan. Edasi püüdsid nii autojuht kui ka ettevõtte juht telefonitsi mind hea ja halvaga veenda lahkuma. Halenaljakas oli, kui autojuht ettevõtte juhile korrutas, et ta ei saa kuidagi ümber keerata ning kui ta kohe välja sõita ei saa, ei saa seda teha enam ka järgmisel päeval koormata, kuna tee on nii halvas olukorras. Õige pea jõudis kohale ka Liisi ning võttis läbirääkimised
üle. Vahepeal saabus veel teinegi veomasin, samuti täiskoormaga ning vaidlused jätkusid. Pilt oli üsna veider – kaks väikest naist ja kaks täiskoormaga metsaveoautot keset metsa. Aga eesti naisele kohaselt saime hakkama! Liisi nõudis ettevõttelt kirjalikku garantiid, et see hööveldab teed, kui maapind veidi kuivanud on. Kontrollisime telefonitsi garantiikirja saabumist valda ning seejärel lasime autodel välja sõita. Õppisin sellest loost, et tuleb olla hoolas ja sekkuda, kui midagi on valesti. Tee, mida vapralt kaitsesin, on kõigi meie külaelanike tee. Palgihunnikud seisavad nüüd tee ääres ja tee saab veidi säästetud. Loomulikult on kahju, et kellegi metsategu jäi pooleli, kuid metsaettevõtet tavaliselt ei huvita, mis saab pärast nende lahkumist. Kui ise oma valla teid ei kaitse, kaotame sellest ise.
Koolid võistlesid sisekergejõustikus 12. märtsil toimusid Tallinna Spordihallis Harjumaa koolidevahelised meistrivõistlused sisekergejõustikus, kus võistlesid esmakordselt ka Laulasmaa Kooli õpilased. Kool läks kohale suurearvulise võistkonnaga, et anda õpilastele võistluskogemust ning võimalust proovida
kätt ja jalga erinevates võistluspaikades. Väga tubli tulemuse tegi Kaspar Kaare (5. kl), kes omavanuste poiste konkurentsis võitis ajaga 8,97 sek. hõbemedali 60 meetri jooksus. Kuni 5. kl tüdrukute 300 m jooksus jäi Carinee Ainolal puudu kolmandast kohast vaid
0,27 sekundit, kuid 35 startinud tüdruku seas on viies koht väga hea. Õpilased püstitasid hulgaliselt isiklikke ja kooli rekordeid. Võistluste protokolli saab vaadata http://www.harjusport.ee/ spordialad/kergejoustik/. Kersti Lepik, kehalise kasvatuse õpetaja
27. märts 2014
lk 4 Valla uudised
Volikogu kinnitas 2014. aasta valla eelarve Siiri Antsmäe
Volikogu rahanduskomisjoni esimees
26. veebruari volikogu istungil vastu võetud 2014. a eelarves väärib esiletõstmist MTÜ-dele ja külaseltsidele suunatud vahendite kasv. Oma tegevusteks ning vallale oluliste projektide käivitamiseks on MTÜ-dele eelarves 20000 eurot, mille jaotus otsustatakse kahe taotlusvooruga. Valla sporditegevuse eestvedamiseks ning ürituste korraldamiseks on soov panna põhivastutus ühele MTÜle koos vastavate eelarveliste vahenditega (8500 EUR). Sotsiaalvaldkonnas tõsteti puuetega inimestega seotud toetusi. Suurim tõus ootab puuetega laste hooldaja toetust (senise 20 euro asemel 50 eurot). Haridusasutuste põhitegevusele kulub eelarvest arvestatav osa. Klooga lastead sai raha sanitaarremondi tegemiseks seni remontimata ruumides. Karjakülla lasteaia filiaali juurde saab soetada tööriistakuuri, millest tunti suurt puudust. Laulasmaa Koolis saab jätkata ujumiseprojekti – kõik koolilapsed saavad käia ühel veerandil taas ujumistundides. Planeeritud on ka kõigi kolme kooli arvutipargi uuendamise esimene etapp ning viimaste, õppekavas ette nähtud interaktiivsete tahvlite ost. Uute üritustena said väikese rahastuse lasteaedade spordipäev Klooga lasteaias ja lasteaedade rahvatantsupäev. Lasteaedadele sai eelarvesse planeeritud üle paljude aastate vahendid mänguasjade ja muude õppevahendite jaoks – iga rühma jaoks 400 eurot. Eakate jaoks on endiselt eelarves kevad- ja jõulupeo korraldamine ning üksi elavatele eakatele ühe nädalalehe tellimus, nagu see on olnud aastaid. Beebide ja nende tublide vanemate tunnustamiseks jätkub uus, jaanuaris esmakordselt toimunud tänusündmus – beebipidu. Infrastruktuurivahenditest sai rahastuse Keila-Joa detailplaneeringu esimene etapp. Detailplaneeringu koostamise järel loodame planeeritava elluviimiseks saada toetusraha Keskkonnainvesteeringute Keskusest. KIK-i taotluse esitamiseks on vaja detailplaneeringut ning maa-ala munitsipaliseerimist. Olulised taristuobjektid, mille jaoks tänavune eelarve vahendid ette näeb, on Laulasmaa–Lohusalu ristmiku ja Tammermaa kõnnitee valgustus ning Klooga kergliiklustee rajamise teine etapp koostöös Kaitseministeeriumiga. Jooksvaks teehoolduseks on eelarvesse kavandatud 160000 eurot. Teedehooldeks loodame lisa ka riigieelarvest rahastatavast hajaaasustuse programmist, mille raames on hajaasustusega maapiirkondade elanikel võimalik taotleda toetust juurdepääsuteede ning veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemidega seotud töödeks. Seda programmi on plaanis tutvustada lähemalt edaspidi. Olulise asjana on 2014. a kavas teha algust siltide ja viitade paigaldusega üle valla, milleks on planeeritud esimesed 6000 eurot.
Vallamaja esindus talispordipäeval
Keila valla väike, aga tarmukas esindus käis 14. märtsil Vanamõisa Vabaajakeskuses Harjumaa omavalitsuste talispordipäeval. 14. osalenud võistkonna seas saadi 8. koht. Võimalus tööpäev vabas õhus veeta, kolleegidega suhelda ja mõõtu võtta olid lisaboonuseks. Valla au käisid kaitsmas vallavanem Peeter Schneider, volikogu esimees Kadri Tillemann, Keila vallavolikogu liige ning fraktsooni “Hall Hai ja Kurjad Kurgid” esimees Indrek Migur, keskkonna nõunik Liisi Puntso, ehitusspetsialist Risto Ling, sotsiaaltööspetsialist Triin Vanem ning maamaksuhaldur Ege Kesvatera. Võit jäi võõrustajatele ehk Saue vallale, kes saavad ka tuleval aastal talispordipäeva korraldada. Kadri Tillemann, volikogu esimees
Jagati aasta noorujuja tiitlid Milvi Brokko
valla haridusnõunik
Keila valla ja Laulasmaa Spa koostöös toimus valla ujumisvõistlus, kus võistles üle 80 õpilase. Tütarlastest oli eriti tubli Laulasmaa Kooli 4. klassi õpilane Betti Nora Raasman, keda saatis edu ka endast vanemate konkurentsis. Tunnustust väärivad kõik võistlejad. Kõige tublimad olid seekord: Tütarlapsed 1.–2. kl 20 m vabalt – I Helena Kallas, II Miia–Elize Jürisson, III Grete Jaanus, IV Maria Raamat; 20 m selili – I Maria Raamat, II Grete Jaanus, III–IV Mia Kati Püve ja Eliise Lüll (Laulasmaa Kool) Tütarlapsed 3.–4. kl 20 m vabalt – I Betti Nora Raasman, II Grete Lotta Vaho, III Olivia Reimets; 20 m selili – I Betti Nora Raasman, II Nora Maria Mandri, III Gerda Johanna Orgmets; 40 m vabalt – I Betti Nora Raas man, II Elisabet Uppus, III Eliise Raamat, IV Mia Elize Jürisson; 40 m selili – I Betti Nora Raasman, II Eliise Raamat, III Elisabet Uppus (Laulasmaa Kool) Tütarlapsed 5.–6. kl 20 m vabalt – I Grete Lill, II Sarah Mandri, III Kaisa Lustus; 20 m selili – I Grete Lill, II Sarah Mandri, III Birgit Veegen; 40 m vabalt – I Grete Lill, II Liisa Triin Sei, III Kaisa Lustus;
Õnnitlused!
40 m selili – I Grete Lill, II Liisa Triin Sei, III Birgit Veegen (Laulasmaa Kool) Tütarlapsed 7.–9. kl 40 m vabalt – I Angela Lill, II Betti Nora Raasman, III Sandra Silvia Pihlak; 40 m selili – I Angela Lill, II Betti Nora Raasman III Sandra Silvia Pihlak (Laulsamaa Kool) Poeglapsed 1.–2 kl 20 m vabalt – Johan Rene Raasman, II Marten Saaremets, III Carl Robert Kalev; 20 m selili – I Johan Rene Raasman, II Robert Vahter , III Mathias Lambing (Laulasmaa Kool) Poeglapsed 3.–4 kl 20 m vabalt – I Keith Henry Edur, II Robert Lõhmus, III Karl Kruutmann; 20 m selili – I Keith Henry Edur, II Raigo Pellmas (Lehola Kool), III Kristo Ilumets; 40 m vabalt – I Johan Rene Raas man, II Keith Henry Edur, III Siim Erik Belials; 40 m selili – I Siim Erik Belials, II Keith Henry Edur (kõik Laulasmaa Kool, kui pole märgitud teisiti) Poeglapsed 5.–6 kl 20 m vabalt – I Martin Mägedi, II Kevin Keevallik, Mattias Orgmets; 20 m selili – Mattias Orgmets, II Kevin Keevallik, III Jan Erik Soosaar; 40 m vabalt – I Toomas Tamme (Lehola Kool), II Kevin Keevallik, III Mattias Orgmets; 40 m selili – I Toomas Tamme (Lehola Kool), II Mattias Orgmets, III Kevin Keevallik (kõik Laulasmaa Kool, kui pole märgitud teisiti) Poeglapsed 7.–9. kl 40 m vabalt – I Timothy Sula, II Marcus Eesmaa, III Markus Uppus;
Juubelid märtsis
LAINE SILLAMAA LILLI BERZIN TIIU LAUR ZEMFIRA GOLOVCHENOVA NELLI AVERKINA HILLE PEEGEL HELGI KARRAS AVRELJA KARPETŠENKO ALEKSANDER WEISS ENN-ARNO SILLARI
90 85 75 75 75 75 75 75 70 70
Sünnid
veebruaris DANIEL GOŁĘBIOWSKI ROGER TIVIK KIUR AUS DARINA PRIMAKOVA BIRGITA MARIA PRANTSEN EMMA MESNER 40 m selili – I Markus Uppus, II Marcus Eesma, III Remy Sõber (Laulasmaa Kool).
Parimaid autasustati diplomi ja auhindadega. Vallavalitsus tänab meeldiva koostöö ja tasuta basseinikasutuse eest Laulasmaa Spa’d. Tänusõnad ka tublidele treeneritele Anne Seile ja Raili Puolokainenile ning meie igaaastasele abilisele kohtunik Mare Vierlandile.
KUULUTUSED JA REKLAAM n Abi maja kasutusloa saamisel.
n Pere ostab nõukogude-aegseid lauanõusid ja lillevaase.
n Ahjud, pliidid, kaminad
n Hotell Salzburg Tallinna linna piiril (Pärnu mnt 555) pakub tööd ettekandjale ja hommikulaua kokale. Töö graafiku alusel, va-
Tel. 52 200 23 Mikk.
OÜ Ahjumeister. Tel. 55540864 vt. tehtud töid: www.tulesoojus.ee Laulasmaa Kool ootab 2014. a septembris 1. klassi minevate laste vanematelt
kooli astumise avaldusi 5. maiks. Info:
laulasmaakool@laulasmaakool.ee;
tel. 6088900, 58544844
Tel. 58 599 737, tarbeklaas@hot.ee
jadusel ööbimisvõimalus. Täpsem info piano@salzburg.ee või telefonil 6503 971.
n Soovin osta maamaja looduslikult kaunis ja privaatses asukohas Keila vallas. Tel. 55525011
Austatud Keila valla memmed-taadid! Olete oodatud
Keila valla leht võtab vastu kuulutusi ja reklaame. Palun teatage oma soovist keilavallaleht@gmail.com
Laulasmaa Spordiklubi õnnitleb juubilari Tuulit! n Soovin osta kiiresti sõiduauto, võib olla ka ülevaatuseta. Kuni 1000 EUR. Rain30@hot.ee, tel. 58 190 200
KKloogaranna E VA DNoortelaagrisse PEOLE
29. aprillil algusega kell 14.00 Busside väljumisajad I ring II ring Viigardi 12:50 Karjaküla 13:00 Maeru 12:55 Tõmmiku 13:05 Luuri 13:00 Käesalu 13:10 Lehola 13:10 Keila-Joa 13:20 Ohtu 13:20 Meremõisa 13:25 Tammermaa teeots 13:25 Lohusalu 13:35 Illuka 13:35 Laulasmaa 13:45 Klooga side 13:45 Klooga rtj. 13:45 Türnpuu 13:50
III ring Laoküla 13:30 Põllküla 13:35 Kersalu 13:40
Info tel. 60 46 119 - Keila Vallavalitsus
KES TEEB KAEVU? * * * * * *
puurkaevude puurimine puurkaevude projekteerimine puurkaevude puhastamine süvaveepumpade ja septikute paigaldus vee- ja kanalisatsioonitööd kaevetööd miniekskavaatoriga
TÄHTAJAD LÜHIKESED! Väljaandja Keila vald - toimetajad Egle Kaur, Heiki Hõimoja, keilavallaleht@gmail.com - kujundaja Sverre Lasn
AS Tallegg pakub tööd
LINNUTALITAJALE Tööülesanded: * lindude talitamine * lindla tööreźiimi jälgimine Pakume: * väljaõpet * tööd ajakava alusel * stabiilset pikaajalist töösuhet Nõutav: isikliku auto kasutamine Töökoht asub Rannamõisas Kandideerimiseks saata CV e-posti aadressile: pille.peenemaa@tallegg.ee Info tel 6107092