Projektbüroode liit

Eesti Projektb체roode liit Eeldused ja oskused Haridus Ametid ja karj채채r

Eesti Projektbüroode liit

Globaalne visioon I

nsenerkonsultandid (arhitektid, inse-

olema otsustajate ja arvamusliidrite

nerid) kujundavad keskkonda. Kunagi

eestkostjad. On vajalik pakkuda ühis-

varem pole nende roll olnud nii oluline

konnale kvaliteetseid teenuseid, mis

kui praegu, kui ees seisavad uued

vastavad globaliseeruva maailma huvi-

keskkonna- ja demograafiaalased

dele.

väljakutsed. Globaliseerumine suurendab inimeste ja toodete transpordivajadust, elustandardi kasv ener-

Mauno Inkinen

giavajadust. Globaalse maailmamajan-

Projektbüroode liidu tegevjuht

duse selgroo moodustavad puhas kvaliteetne joogivesi, turvaline ja kättesaadav transport, usaldusväärne kommunikatsioonivõrgustik ja efektiivne energia. Globaalne visioon nõuab õigete otsuste, sh poliitiliste otsuste tegemist, ja ühiskonda tuleb selles aidata. Insenerkonsultandid peavad

Eesti Projektbüroode liit

Muutuste aeg P

rojekteerimisettevõtted jagunevad

uuringud. Seega on

laias laastus kaheks: projektee-

valdkond lai ning tege-

rimis- ja inseneribürood ning arhitek-

vusvõimalused piira-

tuuribürood. Mõlemad on sama vald-

matud.

konna erinevad, kuid üksteisega äärmiselt seotud küljed.

Arhitekt mõtleb välja hoone

erakordselt viljakad,

sisu ja väliskuju: tema töö tulemusel on

mis nõudis võimekust,

maja ilus (sobib ümbruskonda ja

suurt inimressurssi ning

meeldib tellijale) ning seal sees on hea

töömahtu ka projektee-

elada. Insenerid projekteerivad

rijatelt ja arhitektidelt.

ehitise osi:

Majandus kasvas “püst-

• konstruktor vastutab, et maja püsti seisaks, • elektriinsener paigaldab

loodis” – vajati uusi ehitisi ja infrastruktuure, mis andis tööd projek-

valgustuse, pistikupesad, telefonid,

teerijatest ehitajateni.

arvutikaablid, antenni- ja automaatika-

2008. aasta ei olnud

süsteemid,

enam nii edukas kui

pidine. Erasektor on paanikas, vähes-

varasemad. Üleilmsed majandusprob-

tele riigihangetele käib armutu võitlus.

oluline olla kohal ka välisturgudel. Meie

majja tuleks puhas vesi ja sealt väljuks

leemid on haaranud Eesti ehitusturu

Tihti tehakse projekte 3–4 korda alla

ettevõtted on ennast seal edukalt

must,

languskeerisesse. Praegu ei tea keegi,

omahinna. Praegu valitsev nukker seis

maksma pannud. Väga paljud Eesti

millises seisus on majandus aasta

aga ei tähenda, et tööd ei oleks. Eesti

arhitektuuri- ja projekteerimisbürood on

pärast.

iseseisvuse algusaastail oli olukord

teinud töid meie naaberriikides, samuti

sarnane – tööjõudu oli, kuid ei olnud

Balkanimaades. Võimalused pääseda

ehitisi ja projekte. Tööpõld laienes nii

piisavalt tellimusi. Kuid need, kes jäid

tööle maailmatasemel büroodesse on

jõudsalt, et enam ei jätkunud arhitekte

toona oma ametile truuks, tegid Eestis

head – Eestis on tugev inseneriharidus,

ja insenere, kes töö ära teeksid.

suuri tegusid, projekteerides palju

millele lisanduvad laialdased praktika-

Nüüdne olukord on täpselt vastu­

ilusaid hooneid.

võimalused.

• veeinsener vastutab, et

• kütte-ventilatsiooni­ inseneri töö tulemusena on majas soe ja värske õhk, • teeinsener projekteerib teed ja tänavad.

Peale nende on vaja geodeete ja geolooge, kes teevad enne ehitust

Eelmised aastad olid kinnis­varasektoris

Majanduse kasv nõudis uusi

Globaliseeruvas maailmas on

Eesti Projektbüroode liit

Liidu liikmed on arhitektibürood ja inseneribürood. Suurimad projektbürood on SWECO Projekt, kus töötab 178 inimest, K-Projekt, kus töötab 94 inimest, ning Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneri-

EPBLi eesmärgid ja tegevussuunad: • projekteerimis-konsultatsioonitegevuse arendamine ja liikmete tegevuse toetamine nii sise- kui ka välisturul,

büroo, kus töötab 62 inimest, lisaks veel EA Reng, kus on ametis 61 inimest.

Arhitektibüroodest on Eestis suurimad ja olulisemad Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, KOKO Arhitektid OÜ, Nord Projekt AS ja Arhitektuuribüroo Pluss. Lisaks on Eestis suur hulk firmasid, kes liitu ei kuulu, kuid kujundavad meie igapäevaseid maas-

• usaldusväärse liikmeskonna loomine, nende tegevusest avalikkusele soodsa maine kujundamine, • ühiste huvide esindamine ja kaitsmine, • info vahetamine ja suhtlemise soodustamine, • avatud ja ausate konkurentsipõhimõtete kasutamine ja propageerimine, • liikmeskonna esindamine koostöös rahvusvaheliste organisatsioonide ja erialaliitudega, • projekteerimis-konsultatsioonifirmade registri pidamine, andmete kogumine ja süstematiseerimine

tikke – näiteks Meelis Pressi Arhitek-

ning avalikustamine.

tuuribüroo.

EPBLi kuulub 2009 aasta alguse

Eesti Projekt­ büroode Liit E

huvide kaitsmine nii sise- kui ka välis-

konsultatsiooniteenust pakkuvat firmat

turul.

(nii arhitekti- kui ka inseneribürood) 969

Eesti Projektbüroode Liit on Inse-

projekteerijaga. EPBLi liikmete projek-

nerkonsultantide Rahvusvahelise Föde-

teerimiskäive oli 2008. aastal 759

ratsiooni (FIDIC), Eesti Kaubandus-

miljonit krooni. Liitu kuuluvad nii

Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Kesk-

ühemehefirmad kui ka suured, mitme-

liidu liige.

saja töötajaga projekteerimisbürood.

hitiste kavandamine (projekteeri-

Kõige enam töötab inimesi keskmise

Suuremad tegijad: Projektbüroo

mine) on maailma suurim intellek-

suurusega, 20–49 töötajaga ette­

A-Grupp, Arpen Elekter OÜ, EA Reng,

võtetes.

EMP A&I, EstKONSULT, Infragate

tuaalne tööstusharu. Sektori suunamiseks ning edendamiseks loodud Eesti

Eesti Projektbüroode Liit on

Eesti, Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus,

Projektbüroode Liit (EPBL) on projek-

ehitusvaldkonna projekteerimis- ja

teerimisvaldkonna eestkosteorganisat-

konsultatsioonialal tegutsevate sõltu-

Kobras, KOKO Arhitektid, K-Projekt, Meistri Projekt, Nord Projekt, PCC

matute organisatsioonide vabatahtlik

Projekt, Pikoprojekt, SWECO Projekt,

sioon, mille tegevus on suunatud kogu valdkonna arengule. Eesti Projekt­ büroode Liit loodi 15 aastat tagasi, 1994. aastal.

seisuga 62 ehitusalast projekteerimis-

Eesti Projektbüroode Liit Rävala pst 8, ruum A214 10143 Tallinn Tel/faks: 660 4795 E-post: epbl@online.ee

ühendus, mille põhikirjaliseks kohustu-

Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeo-

seks on projekteerimis-konsultatsiooni-

loogia Inseneribüroo, Tehnogen, Tari

tegevuse arendamine ja projekteerijate

AS, Pärnu EKE Projekt, Pöyry Entec.

Eesti Projektbüroode liit

Eeldused ja oskused V

aldkond pakub ääretult laia tegevusvälja. Ülikooliharidusega

insener saab valida, mis on tema lõplik eriala. Iga tänava või ehitise projekteerimisel töötab hulk insenere, alustades veeinsenerist ja lõpetades teedeinseneri ning geodeetidega.

Valdkonnas töötamise eelduseks on loomulikult suur töötahe ning vastutustunne. Valesti projekteeritud hoone vajub kokku ning tee valgub laiali. Võib piltlikult öelda, et kui lennukipiloodi hingel on mõnikord kuni pool tuhat inimest, kelle eest vastutada, siis suurematesse hoonetesse mahub tuhandeid inimesi, kelle elu eest vastutab projekteerija. Kasuks tulevad ka suhtlemisoskus, täpsus ja vastu­ pidavus.

Valdkond pakub huvitavat tööd. Vähem viljakatel tööperioodidel on võimalik põhjalikult süveneda ning ennast täiendada. Kuna sektor areneb pidevalt tänu uute ehitusmaterjalide, ehitusvõtete ja -stiilide kasutuselevõtule, on vajalik pidev juurdeõppimine, mis avardab

Eesti Projektbüroode liit

silmaringi ning lisab kogemusi.

pääsevad piisava kogemusega tööle

ebapiisav haridus ja vähene kogemus,

kõikjale maailma. Samuti on teretulnud

lisaks sellele olid noortel töötajatel

reaalselt kujundada linnapilti. Head

noorte arhitektide väikefirmad, kelle

hämmastavalt suured palganõud-

Ehitatakse ka rasketel aegadel

ideed kasutatakse ära ning julged

abil oma ideid ja mõtteid teostada.

mised. Umbes kolmveerand ettevõte-

Arhitekt Kaur Talpsep büroost Kauss Arhitektuur

Suurim pluss Eestis on võimalus

otsused jõuavad töösse.

Inseneridel on kokku kaheksa

Eesti Konjunktuuri Instituudi

test leidis, et noortel puudub piisav

2007. aastal koostatud aruanne “Eesti

kohusetunne. Pooleteise aasta tagune

järku, millest kõige kõrgem saavuta-

projekteerimisturu potentsiaali väljasel-

uuring on nüüdseks ehk pisut vana-

takse kutsekvalifikatsiooni taotlusega,

gitamine” annab selgelt mõista, et 83%

nenud, kuid tegeliku suuna näitab see

mis annab omanikule õiguse olla

küsitletud büroodest oli probleeme

siiski kätte. Puudu on nii projektijuhte ja

vastutav projekteerija objektidel.

töötajate leidmisega.

administratiivtöö tegijaid kui ka arhi-

midagi välja mõelda. Tegelikult pole maailm siiski nii

tekte, geodeete ja eelarvestajaid.

tume. Uusehitiste projekteerimise kõrval tehakse üsna

Haritud insenerid ja arhitektid

Enamasti oli mureks töötajate

Praeguses majandussituatsioonis on töötada märksa keerulisem kui buumiaegadel. Arhitektuur on eelkõige heaolu- ja tarbimisühiskonda teenindav valdkond – kui keegi midagi ei ehita, siis pole tõenäoliselt ka arhitektil

palju rekonstrueerimisprojekte ning päris ilma uusehitisteta ei saa ühelgi ajal hakkama. See, et tööd on vähem, sõelub välja nõrgemad ja väiksema töösoovi või missioonitundega tegijad. Kui üldine majandus­ surutis ehk masu just kõigi oma hammastega turja ei karga, on arhitektina praegu hoopis parem töötada – aega on rohkem ning seetõttu tuleb ehk ka lõpp­ tulemus parem.

Elukutse valikul peaks põhieelduseks olema eelkõige suur huvi õpitava ala vastu. Kindlasti ei tee kahju lai silmaring – kuid mis alal sellest kasu poleks?

Kujutelm, et arhitekt peab sündides oskama joonistada, ei vasta tõele – kõik on õpitav. Muidugi ei saa meist kõigist Picassot, kuid paberil oma mõtete väljendamise saavad selgeks õppida küll kõik.

10

11

Eesti Projektbüroode liit

Haridus E

estis saab valdkonnas vajaminevat haridust omandada

kokku kaheksas õppeasutuses.

Eesti Kunstiakadeemia, Euroülikool, Disaini Kõrgem Kool ja

Kõik Eestis kõnealuses valdkonnas vajalikku haridust andvad koolid on rahvusvaheliselt sertifitseeritud. Enamik koolidest pakub

Rahvusvaheline Sotsiaalteaduste

diplomiõpet, ehituse ja transpordi-

Rakenduslik Kõrgkool LEX annavad sisearhitektuuri ja sisekujundus-

ehituse vallas pakub Tallinna Tehni-

kunsti alast haridust.

Omandada saab ka rakenduslikku

Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkool koolitavad arhitekte.

Maaülikoolis saab õppida

kaülikool lisaks ka doktoriõpet. kõrgharidust.

Arhitekti kutseala ei ole Eestis reguleeritud, küll aga on reguleeritud tegevused selle alaga seondu-

maastikuarhitektuuri, geomaatikat,

vates ametites (projekteerija ja

maaehitust ja maamõõtmist,

vastutav spetsialist). Nimetatud

Rakenduskunsti Kõrgemas

tegevused on reguleeritud ehitus-

Erakoolis saab omandada arhitek-

seaduse ja planeerimisseadusega.

tuuri disaini eriala.

Ehitusseaduse kohaselt on isikul

Tallinna Tehnikaülikoolis on

õigus projekteerida, kui ta on ette-

võimalik õppida inseneriks, mille

võtja äriseadustiku tähenduses ning

baasil saab spetsialiseeruda ehitus-

tal on vastavasisuline õigussuhe

või keskkonnatehnikale, transpordi-

vastutava spetsialistiga.

ehitusele, teetehnikale, küttemajan-

Ehitiste kavandamise kutseala

dusele, keemia- ja keskkonnakaitse

ei ole Eestis reguleeritud, küll aga

tehnoloogiale jm erialadele.

on reguleeritud tegevused selle

Tallinna Tehnikakõrgkoolis

alaga seonduvates ametites. Nime-

saab peale arhitektihariduse oman-

tatud tegevused on reguleeritud

dada ka teedeehituse, hooneteehi-

ehitusseaduse ja planeerimisseadu-

tuse ja rakendusgeodeesia eriala.

sega. Eestis on kutsekvalifikatsiooni

Euroopa Liidus töötamiseks

12

selle valdkonna töötajatele üks.

koordinaator Kutsekoda, kelle liik-

on tarvis tunda selle riigi seadusi,

meteks on erinevad erialaliidud.

kus töötatakse, ning eetikakoo-

Kutsesüsteemi ülesanne on

deksit, mis on maailmas kõikidele

toetada seda, et Eestis oleks

13

Eesti Projektbüroode liit

konkurentsivõimeline tööjõud –

mised, oskused, vilumused ja hoiakud.

Erialad, mida saab Eestis õppida:

Kutsesüsteemi eesmärk on olla tugi­

• sisearhitekt

struktuuriks haridussüsteemile, siduda

• sisekujundaja

haridussüsteem tööturuga ning aidata

• sisekujundaja-dekoraator

kaasa õpitulemuste hindamisele.

• urbanistika

kompetentsed töötajad, kel on edukaks tegevuseks vajalikud tead-

Kutsekvalifikatsiooni andmine on

• arhitekt

ühenduslüli Eesti haridussüsteemi ja

• ehitustehnika

tööturu vahel. Kutsesüsteem on vajalik,

• ehitusprojekteerimine

et õppe- ja koolitusasutused teaksid,

• maastikuarhitektuur

milliste oskuste ja teadmistega tööta-

• keskkonnatehnika

jaid tööturul vajatakse ning mida on neile vaja õpetada. Tööandjal on aga võimalik kutsesüsteemi abil oma töötajate oskusi hinnata ja parandada.

Ehitusvaldkonnas annavad inseneridele ja arhitektidele kutsekvalifikatsiooni kaks suurimat organisatsiooni – Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Ehitusinseneride

• transpordiehitus • teetehnika • küttemajandus • tööstus- ja tsiviilehitus • rakendusgeodeesia • geomaatika • maamõõtmine • maaehitus

Liit.

Euroopa Parlament ja nõukogu soovitavad liikmesriikidel siduda oma

direktiivi alusel, tuleb pöörduda vastava

riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid

valdkonna kutsealast tegevust tunnus-

Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga

tava asutuse ehk majandus- ja

aastaks 2010. Eesmärk on, et 2012.

kommunikatsiooniministeeriumi poole.

aastaks sisaldaksid kõik keskharidus-

Planeerimisseaduse kohaseid üleriigilist

järgsete õppeasutuste välja antud

planeeringut, maakonnaplaneeringut

uued kvalifikatsioonitunnistused viidet

või üldplaneeringut võivad koostada

inseneride ja arhitektide palku. Üldiselt

nüüdses majandussituatsioonis ka

vastavale Euroopa kvalifikatsiooniraa-

Palk raeguses majanduslikus seisus on

P

kroonini. Arhitektide palgasüsteem on

äärmiselt raske hinnata tulevaste

põhimõtteliselt sarnane. Samas on

või nende koostamist juhtida vastavate

olenevad valdkonna palgad kategoo-

projekteerijate ja arhitektide palku

mistiku tasemele. Nende eesmärkide

erialade kõrgharidusega spetsialistid.

riast ja kvalifikatsioonist. Projekteerijate

kärbitud kuni 20%.

saavutamiseks soovitatakse kõigil liik-

Kõrgharidusega arhitekt, planeerija või

palgad sõltuvad kogemustest ja

mesriikidel moodustada vastavad riik-

muu planeerimisalase ettevalmistusega

projekteerija oskustest ning jäävad

likud koordineerimisasutused. Eestis

spetsialist võib iseseisvalt ja oma

10 000 – 30 000 krooni vahele kuus.

on selleks nimetatud Kutsekoda.

vastutusel koostada detailplaneerin-

Väga nõutud spetsialistide kuupalk

guid või juhtida nende koostamist.

võib küündida kuni poolesaja tuhande

Kui isikule ei rakendu automaatne

14

kutsealane tunnustamine üldsüsteemi

Projekteerijatele ja arhitektidele ei laiene ükski seaduslik erisoodustus.

15

Väljaandja Tööandjate Keskliit www. tooandjad.ee Teostus Menu Kirjastus www.menuk.ee Fotod: Projektbüroode Liit, Scanpix Trükis valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel