Sportland Magazine TALV 2010 by Menu Kirjastus OÜ

NR 2. TALV 2010/2011

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

NR 2 / talv 2010/2011

Hind 29.90 • 1,9 EUR

Tarmo Kink elust Inglismaal LEIA OMA RADA!

Suur ülevaade Eesti suusaradadest

SUUSAPERE

kuningas Veerpalu ja tema 4 järeltulijat 4

Jääkaunitar

Jelena Glebova 11 talv 2010/20

ele aktiivs

es loodus

le liikuja

Põhjamaade uusim i Timberlandal pood Rocca Mares

/2011 talv 2010

avar

ma da o

piire

NAUDI TALVE

Sportland Kõrvemaa Matka- ja s suusakeskuse

urjetaja Ümberilmap

MARKO MrääAgibTeluVstEookReanEil

el Simipon

tsioon

ekollek ndi talv ejoped Sportla t: parimad talv Teeme tutvus

ndi Sportla llektsioon talveko

: JÄRELE VAATi Ašefimad Eest riided! mäe

Setuslesb taas!

u Sildar Kelly v ime õidu Lenda elauasep m laps õlv lu da ti Ees melau da lu s vali Kuida

Ajakirja vahel 32 lehekülge Outdoori ja Extreme eri!

742593 000031

LUMISED TRENDID! Parimad talvised

rõivakollektsioonid

juhtkiri

! R E B Õ IS D R O P S , e Ter

astaaegade vaheldumine on eestimaalasele loomulik nähtus. Ilmselt juba emapiimaga antakse kaasa lõputu kritiseerimisvõime kas liiga külma või liiga sooja talve üle, lume vähesuse või siis just vastupidi – lumeuputuse üle... Sportlikule ja positiivsele inimesele aga loob talv sportimiseks uusi võimalusi ning toob sellega kaasa ka uusi emotsioone.

Väljaandja Sportland Eesti AS Pärnu mnt 142a 11317 Tallinn Teostus Menu Kirjastus OÜ Peatoimetaja Margus Müil margus@menuk.ee Toimetuse kolleegium: Are Altraja, Gerd Kiili, Margus Reintal, Annika Tuisk, Monika Poomann. Kujundus Külli Kuusik Reklaam Siim Kala siim@menuk.ee 56909356 Trükk Kroonpress

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

NR 2 / talv 2010/2011

Hind 29.90 s 1,9 EUR

Tarmo Kink elust Inglismaal LEIA OMA RADA!

Suur ülevaade Eesti suusaradadest

SUUSAPERE

kuningas Veerpalu ja tema 4 järeltulijat 4

Jääkaunitar

Jelena Glebova

742593 000031

LUMISED TRENDID! Parimad talvised

rõivakollektsioonid

Ümberilmapurjetaja

MARKO MATVERE

pel

Simion sstaas! Setuleb

Ajakirja vahel 32 lehekülge Outdoori ja Extreme eri!

Sportland on täis soojust, energiat, inspiratsiooni ja positiivsust – soovime seda jagada kõigi oma lugejatega oma töötajate, oma tootevaliku, oma suhtumise kaudu! Trennis näeme!

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

Are Altraja Juhatuse liige SPORTLAND INTERNATIONAL GROUP AS 3

FOTO HELEN LUKS

NR 2. TALV 2010/2011

Sportlandi missiooniks on muuta noorte inimeste elu huvitavamaks, paremaks ja emotsionaalsemaks meie pakutavate toodete ja teenuste kaudu! Teha seda vaatamata aastaajale ja ilmale. Sportland Magazine’i talvenumbri kaanestaari Jelena Glebova jaoks on sporditegemine olnud alati seotud külma keskkonnaga – pikad treeningud suvelgi jahedas jäähallis. Ilmselt on aga just külm kliima see, mis toob eestimaalases välja sooja südame, positiivse ellusuhtumise ja optimistliku tulevikkuvaatamise võime. Meie talialade kuulsused on selle parimateks näideteks! Sportland Magazine teeb talvenumbris juttu Jelena Glebova ja Andrus Veerpaluga – inimestega, kelle energiast, positiivsusest ning särtsakusest nakatudes liigub talvel kogu Eesti rahvas. Sportland on talve saabumiseks valmis. Talverõivaste ja -jalatsite vastu on meie klientidel nõudlus juba kaugelt enne lume saabumist ning ma arvan, et 2010. aasta sügistalvel ei ole neil tulnud pettuda – ajaloo suurim ja täiuslikem valik jopesid ja talvevarustust peaks rahuldama ka kõige pretensioonikama kliendi vajadused. Loomulikult saab alati paremini ning sellepärast on igasugune tagasiside alati väga teretulnud! Sportland Magazine üllatab seekord lugejaid lugudega spordiinimestest, kes on Eestis tuntud hoopis teistel elualadel. Eesti juhtivate kaubanduskeskuste tegevjuhid ning Tartu linnapea Urmas Kruuse nimi võivad olla paljudele tuttavad, kuid nende sportlikest tegemistest on teadnud ilmselt kitsam ring inimesi. Sportland toob teieni näited, kuidas spordist saadud karastus ja soov olla parim aitavad realiseerida ambitsioonikaid eesmärke ka muudel elualadel, unustamata sealjuures mängu ilu ning meeldivat kommunikatsiooni “publikuga” – nii nagu spordimehele kohane! Talvine sport ei ole Eestis siiski ainult talisport, vaid loomulikult ka pallimängud saalides, treeningud fitnessiklubides ning higivalamine tantsupõrandalgi. Sportland toob teieni 2010 Eesti jalgpallimeistri FC Flora peatreeneri Martin Reimi treeneritöö saladusi. Persooniloo peategelane on Tarmo Kink – mees, kelle emotsiooni ja sära on näinud nii kodu- kui välismaine jalgpallipublik. Teravaid tähelepanekuid ja optimismi jagab ta nüüd Sportland Magazine’i lugejaile! Loomulikult on seekordseski ajakirjas palju kasulikku tooteinfot ning näpunäiteid oma spordivarustuse eest hoolitsemiseks! Toome teieni Eesti talviste spordiürituste kalendri – info, kus ja millal tasub olla positiivsete emotsioonide ootuses raja ääres kaasa elamas, nagu Otepää MK-etapp, või siis hoopis täiuslikumaks lihvida omaenda treeninguplaani, et tihedas suusamaratonide graafikus taas kord ennast ületada! Uue rubriigina tuleb alates sellest numbrist teemaks koolisport. Sportland Magazine hakkab käima koolides ja rääkima pedagoogidega, et saada veel rohkem ideid, kuidas muuta sporti noorte hulgas populaarsemaks. Siin on kõik kaastööd ja kirjad pedagoogidelt väga oodatud!

Panustame omadele! Andrus Veerpalu

Triobet â&#x20AC;&#x201C; Eesti Suusaliidu sponsor ja pĂźhendunud Eesti spordielu toetaja

sisukord UUDISED 8

Helly Hansen nüüd Sportlandis! Spordikuulsuste rariteetsed esemed on Sportlandi kauplustes näitusel. Katrin Kirss – aasta parim teenindaja. Didriksons Eestit vallutamas. Avati unikaalne Timberlandi pood. 18 Innovatiivne Adidas miCoach aitab sul treenida. Fischer rabab uute toodetega. Suusaprillid prillikandjatele.

SPORTLAND

12 MEIE SPORTLIKUD PARTNERID. Milliseid spordialasid harrastavad kaubanduskeskuste juhid? 85 MISSIOON. Tartu Ülikool/Rocki ja Sportlandi koostöö alused. 100 JÕULUÜLLATUSED. Milliseid kingitusi on Sportland oma klientidele teinud? 101 HAAPSALU SPORDIMAA. Väike, aga tubli Sportlandi kauplus Haapsalus. 102 SPORTLAND SOOVITAB: Valik lähiaja mõnusamaid spordisündmusi.

JÄÄAEG

14 JÄÄKUNINGANNA. Eesti parim naisiluuisutaja Jelena Glebova. 86 EKSOOTILINE NHL. Ülevaade Aafrikast, LõunaAmeerikast jm pärit hokiässadest. 90 AMBITSIOON. Eesti curling’u-mängijad seavad kõrgeid sihte.

SPORTLIK MOOD

20 Kuidas sportlikud trendid rajasid endale tee meie igapäevaellu. 26 TALVEL TRENDIKAKS! Sportlandi suur talverõivaste kollektsioon!

SUUSATAMINE

36 TÕELINE SUUSAISA. Andrus Veerpalu neli last libisevad isa jälgedes. 40 ANNAME NÕU. Kuidas valida õiget suusavarustust. 51 INNOVATSIOON. Alpina suusasaapad. 42 OTEPÄÄ OOTAB! Põnevaid fakte Otepää MK-etapist. 44 KUHU MINNA? Ülevaade Eesti suusaradadest. 49 TÕUSEV TÄHT. Lootustandev kahevõistleja Kaarel Nurmsalu. 51 INNOVATSIOON. A2K suusasaapad. 52 SUUSASÕIDUKS VALMIS. Sportlandi suusarõivaste kollektsioon. 6

TEEME TRENNI!

58 MIAMI BEACHI KUUMUSES. Käisime Miamis tutvumas sealsete kuumimate treeningutrendidega. 62 HOIAME VORMI! Valik Sportlandis pakutavaid jõu- ja trennimasinaid. 93 Nike PRO Thermali soe pesu aitab sul end treenides hästi tunda.

JALGPALL

68 TEGIJA: Martin Reim räägib oma treeneritööst. 72 LÖÖME VÄRAVAID! Milline jalgpallivarustus on parim? 74 PERSOON. Tarmo Kinki elu Inglismaal. 78 VUTIFESTIVAL. Mõtteid traditsioonilisest aastalõpu saalijalgpalliturniirist. 81 MINIJALGPALL. Esitleme uusi Nike5 jalgpallisaapaid.

MITMESUGUST

10 TANTS. Ala, kus kaotajaid ei ole. 64 TERVIS. Inimesed hädas magusasõltuvusega. 82 VISKAME SOPSU! Valime parimad korvpalliriided ja -jalatsid. 92 RETRO. Kuidas sündis Nike. 94 KOOLISPORT. Milline on koolispordi seis tänapäeval ja kuidas sporditi minevikus? 96 ELUSTIIL. Riina Suhotskaja, Ago Markvardt ja Kertu Jukkum räägivad, miks nad eelistavad sportlikku elustiili. 98 PANE TÄHELE! Näpunäited jalatsite eluea pikendamiseks. 104 RISTSÕNA 106 LÕPPSÕNA. Tartu linnapea Urmas Kruuse räägib oma sportlikest eluviisidest.

86 3

Ümbermaailmapurjetaja Marko Matvere jagab ookeanimuljeid. 8 Rocca al Mares avati Põhjamaades ja Baltikumis unikaalne Timberlandi kauplus. 10 Valik Sportlandis pakutavaid talveriideid, mis hoiavad pakase sinust eemal. 11 Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus kutsub talverõõme nautima!

3 Simpel Session tuleb taas! 7 Eesti lumelauasõidu lapsepõlv. 10 Kuidas valida lumelauda ja lumelauavarustust. 12 Kaheksa-aastane vigursuusatamisprintsess Kelly Sildaru. 14 Riietu äkiliselt: selle talve šefimad rõivad!

uudised

Rariteedid Sportlandis Mida teevad Gerd Kanteri vanad heitesussid ja Ko be Bryanti mängusärk Sportlandis!?

Helly Hansen nüüd Sportlandis! Sportland on Norra kaubamärgi Helly Hansen ametlik esindaja Baltikumis. Helly Hanseni pesu saab osta juba praegu kõikidest Sportlandi kauplustest, kevadel 2011 jõuavad müügile ka vaba aja jalanõud ja rõivad ning purjetamisriided. Helly Hanseni missiooniks on kaitsta inimesi karmi ilmastiku eest ning võimaldada neil teha oma tööd maailma kõige vaenulikemates tingimustes ookeanidel ja mägedes. Helly Hansen asutati 1877. aastal Norras, kui kapten Helly Juell Hansen alustas veekindlate mereriiete tootmisega, mis tol ajal tähendas linaõliga immutatud kangast. 1960. aastatel lõi Helly Hansen esimese fliiskanga ning tutvustas 1970. aastal uudset spordipesu (LIFA® Stay Dry tehnoloogia on siiani kasutusel, Lifa® kaalub 40% vähem kui polüester). Praegu saab Sportlandist osta Helly Hanseni Warm pesu (57% meriinovilla kombineerituna Lifa®-ga. Lifa® transpordib niiskuse kehast eemale, meriino annab soojust ja seob niiskust. Kanga struktuur matkib jääkarude kasuka toimimist: keha poolt juba üles soojendatud õhk talletub kanga õõnsates kiududes. Kõige soojem pesu, ideaalne kandmiseks miinuskraadidega) ja Helly Hanseni 100% Lifa® Dry pesu, mis on loodud aktiivseks aeroobseks sporditegemiseks. Lisaks on valikus One pesu (polüester kombineeritud Lifa®-ga, sobib aasta ringi kasutamiseks siis, kui tegevusaktiivsus on vahelduv: näiteks mäesuusatamine, avamerepurjetamine). Helly Hanseni pesu on 100% allergiavaba, lõhnavaba ning 100% taaskasutatav. Helly Hansen on enam kui 35 suusakuurordi ametlik koostööpartner (sh Aspen Snow Mass Colorados, Chamonix Prantsuse Alpides), 35 000 suusainstruktorit üle maailma kannab Helly Hanseni rõivaid. Enam kui 40 riigis esindatud Helly Hansen on kõrgelt hinnatud ka purjetajate seas – viimane Volvo Ocean Race võideti just Helly Hanseni purjetamisrõivastes! Helly Hanseni tootejuht Sportlandis on Annika Tuisk (kontakt: annika.tuisk@sportland.ee) Vaata lisa: www.hellyhansen.com

Sportlandi missioon on muuta noorte inimeste elu huvitavamaks, paremaks, emotsionaalsemaks ning iga meie meeskonna liikme tegevus peab inspireerima inimesi sportima ja veetma aktiivselt vaba aega. Just sellepärast eksponeerimegi oma poodides spordimaailmas või kultuurielus laineid löönud inimestega seotud rariteetseid esemeid. Vahel pole meie käitumine nende rariteetide hankimisel olnud just kõige ratsionaalsem. Meenutades näiteks David Beckhami butsasid, mille järel sportlandlased käisid Londonis oksjonil ja kulutasid nende jalatsite poehinnast kümneid kordi rohkem raha. Kuid see on osa meie missioonist. Nüüd on spetsiaalsed rariteediboksid kõigis 19 Sportlandi kaupluses. Näha saab esemeid alates Gerd Kanteri heitesussidest ja Aivar Kuusmaa “Kuldse Kalevi” mänguvormist ning lõpetades bowling’u Eesti meistri kingade ja Kobe Bryanti mängusärgiga, millel kossuässa originaalautogramm! Tule ja uuri asja sulle lähimas Sportlandis!

Didriksons Eestit vallutamas Sel hooajal lisandusid Sportlandi suuremate kaupluste valikusse Põhjamaades armastatud Rootsi rõivatootja Did riksonsi joped ning kombinesoonid ja talvekomplektid las tele. Didriksons valmistab ilmastikukindlaid ja funktsionaalseid rõivaid aktiivsele perele. Hoolikalt läbimõeldud disain ja mitmed erinevad funktsionaal sed lahendused tagavad rõivaste kasutusmugavuse ja praktilisuse. Didriksonsi lastekombinesoonide ja -komplektide juures hindavad kasutajad eriti kõrgelt nende vastupidavust ning vee- ja tuulekindlust. Ka Rootsi tuntuma tarbijaportaali Testfakta poolt läbi viidud test tunnistas 2010. aasta parimaks talvekombinesooniks Didriksonsi kombinesooni Tignes. Sportlandis on saadaval samadest materjalidest valmistatud talvekomplekt Tobie ja kombinesoon Fairmont.

Katrin Kirss – aasta parim teenindaja Sportland Eesti selgitas enam kui 300 töötaja seast välja aasta teenindaja, kelleks osutus Kat rin Kirss Ülemiste Sportlandist. Haapsalust pärit Katrin alustas tööd Haapsalu Sportlandis 2005. aastal. Eelmise aasta mais kolis ta aga Tallinna ning asus tööle Ülemiste Sportlandi. Suvel 2010 lõpetas Katrin Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnomaterjalide ja turunduse erialal. Katrin räägib oma valitud erialast ja põnevatest tehnomaterjalidest samasuguse innuga nagu müügitööst Sportlandis. Esmapilgul tagasihoidlik ja malbe Katrin ei ole tegelikult sugugi tagasihoidlik, ta ei konuta kunagi müügisaali nurgas ega oota, et klient ise tema poole pöörduks, vaid on alati aktiivne, märkab kliente ning suudab teenindada mitmeid inimesi korraga. Katrini moto on olla alati positiivne ja leida igas asjas häid külgi – seepärast on ta ka ise alati naeratav ja särav. Ning see ei jää klientidel märkamata. Igaüks tahab ju, et teda teenindaks just selline teenindaja: energiline ja positiivne oma ala professionaal. Katrini edu võti – märka alati klienti esimesena, ole nähtav, ole kliendi jaoks olemas – tõi talle koos konkursi võiduga kaasa tasuta päikesereisi Maltale!

Avati unikaalne Timberlandi pood Novembri alguses avas Timberland Tallinnas Rocca al Mare kes kuses oma viienda firmapoe Eestis.

VÕITJA. Sportland Eesti AS tegevjuht Gerd Kiili on Katrinile just võidu puhul õnne soovinud.

Täiesti uudse Marketplace’i kontseptsiooniga pood on ainulaadne nii Baltikumi kui ka Põhjamaade ulatuses. Kaupluse sisekujunduses on ohtralt taaskasutatud materjale ja detaile, mille ajalugu ulatub eelmise sajandi algusesse. Samast stiilist lähtuti ka poe avapeol – nauditi looduslähedasi suupisteid, veedeti külalistega hubaselt aega ning Sportland Eesti tegevjuht Gerd Kiili saagis läbi sümboolse palgi. Rocca al Mare Timberland on avatud E–P 10–21. Vaata lisa: www.timberland.ee

tants

kaotajaid. Isegi ole ei Tantsuspordis , on ta tipptantsijat sirgu ei kui lapsest , mida paljud teised oskusi endale võitnud . spordialad ei arenda ANISLAV MOSHKOV LJUGA, ST TOD MARTIN DREM MAGAZINE - FO TEKST SPORTLAND

Sport, mis avab elu uksed...

ositiivne esmamulje võib avada inimesele kümneid uksi, samal ajal kui negatiivne esmamulje võib nullida ka kõige andekama spetsialisti igasugused võimalused. Aga mis on see miski, mis tekitab esmamulje? “Julgen väita, et kõik alates sirgest seljast, käepigistusest, silmavaatest ning lõpetades meeldiva suhtlus- ja eneseväljendusoskusega,” ütleb Eesti suurima ja vanima tantsukooli Revalia juhataja ning telesaate “Tantsud tähtedega” kohtunik Merle Klandorf. “Mis on aga eriti tore: selle kõige õppimiseks pole kunagi liiga hilja.”

Tantsusaade muudab elusid Pole just palju spordi- ja harrastusalasid, mis annaksid korraga füüsilist koormust, arendaksid esinemisoskust, treeniksid rühti, õpetaksid suhtlust vastassugupoolega ja arvestamist teistega ning võimaldaksid teha oma unistused teoks. Võistlus- ja seltskonnatants pakub seda kõike. 10

TANTS KUI SHOW. Tantsusaate tähed Liina Vahter ja Mairold Millert.

Kui see tundub uskumatu, siis hitt- õppinud midagi palju tähtsamat – seda, saade “Tantsud tähtedega” pakub küm- et ka kaks on meeskond. neid elulisi näiteid. Vaid kolmekuise saaTantsusport on meeskonnaala ning teperioodi jooksul on saanud oma elule see minimeeskond on sootuks keeruline, justkui uue hoo ja hingamise vähemalt sest tegu on segavõistkonnaga: poiss ja kolmandik osalenuist. Vilja Savisaar on tüdruk. Nii saab lapsele varakult selgeks, tunnistanud, et just tantsusaade avas ta et tal tuleb arvestada teise poolega, kes ei silmad uute eluvõimaluste ees, üleöö sai ole päris selline nagu ta ise. Poiss ei saa Gerli Padarist üks Eesti enim nõutud tüdrukut togida ja tüdruk peab arvestama, artiste… Praegu ei jää keegi imestunult et poiss on temast füüsiliselt veidi tugevaatama, kui juttu tuleb Argo Aderist või vam. Lapsed õpivad arvestama oma partMikk Saarest, ka Johannes Ahuni nimi ütleb nüüd paljudele rohkem MÕELDES kui vaid paar kuud tagasi. Ja kahtMEESTELE. Merle lemata on need mehed suutnud Klandorf kinnitab, jätta paljudele eestlastele kustuet tants annab matult hea esmamulje. mehele kõik need

Peamine on õige õpetaja

omadused, mida naised meestes hindavad.

Tantsusaade on tantsusportlase kogu elu kestva karjääri forsseeritud näide. Loomulikult saab annust jagada pikema aja peale. Tantsusporti võib alustada kuueselt, aga tantsima võib õppida ka kuuekümneselt – peamine on valida õige õpetaja. “Kahjuks on meie alal väga palju nn isehakanud õpetajaid, kes võivad tuua pigem kahju kui kasu,” hoiatab Merle Klandorf. “Kui lapsevanemad soovivad panna oma pisikesed tantsima või õppida ise veidi paremat seljaasendit ja oskuslikumat liikumist, siis soovitan esimese asjana uurida tantsuklubi või -kooli ja selles tegutsevate tantsuõpetajate professionaalset tausta: kui pikalt on nad pedagoogidena tegutsenud, millised on olnud tulemused, mis diplomid on õpetajatel ette näidata.” Revalia Tantsukool on kaubamärk, mis garanteerib kvaliteedi. Praegu tegutseb siin kümme kutselist ja üheksa amatöörõpetajat ehk õpetaja abi. “Kõigis meie osakondades töötavad vaid diplomeeritud õpetajad,” räägib Merle Klandorf. “Ausalt öeldes ei julgeks mina kui juhataja lapsevanematele või seltskonnatantsijatele otsa vaadatagi, kui mu töötajatel ei oleks vastavaid oskusi ja teadmisi.”

Kaks on kokku meeskond Tantsusport on ala, milles õigupoolest ei ole kaotajaid. Isegi kui lapsest ei saa tipptantsijat, on ta tantsu harrastades võitnud endale oskusi, mida paljud teised spordialad ei arenda. Lisaks võistlustantsuga kaasnevale heale kehahoiakule on ta

ka füüsiliselt heas vormis,” selgitab Merle Klandorf.

Tants ei küsi vanust Tantsu saab õppida igas vanuses. Seltskonnatantsu kursused on väljund täiskasvanuile, kes on eluaeg unistanud kaunist ja oskuslikust liikumisest mööda tantsupõrandat. “Kursustel osalemine hoogustub igal aastal, kui tuleb taas eetrisse saade “Tantsud tähtedega”,” muigab Merle Klandorf. Ometi ei tasu oodata, et kümme korda poolteist tundi seltskonnatantsu grupitundi annaks sama tulemuse, nagu tantsusaatest paistab. Tantsusaate tähed peaaegu et elavad saateperioodil tantsusaalis ja neil on individuaalõpetajad. Seltskonnatantsu algkursus on mõnus ja rahulik enesearenduslik meelelahutus. Selle käigus õpitakse selgeks põhisammud ja saab parandada kehahoidu, aga imet siin ei sünni. Pärast algkursust võib osaleda juba jätkukursusel, kus minnakse õpetusega veidi kaugemale. Lisanduvad mõned uued tantsud, nagu kirglik tango, mida algkursustel keerulisuse tõttu enamasti ei õpetatagi.

Teeme unistused teoks Neile täiskasvanuile, kel soov võtta asja veelgi tõsisemalt, tõi Revalia Tantsukool maale “oskaja pluss mitteoskaja” kursuse, kus tantsusaate eeskujul on inimese partneriks ja õpetajaks kogemustega võistlustantsija ja õpetaja. “Seda paketti saab lõpmatuseni ekspluateerida, aga loomulikult endale sobiva intensiivsusega,” selgitab Merle Klandorf. Tants võimaldab lõputult mängulisust – igaüks võib paluda viia endale läbi isikliku “Tantsud tähtedega”, nagu tegi kohvifirma Paulig oma juhtivtöötajatega ettevõtte 15. sünnipäeva puhul. “Iga inimene peaks tegema oma unistused teoks, olgu selleks siis tantsuoskuse omandamine või benji-hüpe. Mida õnnelikumad on inimesed ühiskonnas, seda tervem on ühiskond. Kõiksugu spordialade mõte ongi ju teha inimesi õnnelikumaks. Tants pole sugugi erand,” lausub Merle Klandorf ning läheb andma seltskonnatantsu tundi päevatööst veidi norgus ja väsinud täiskasvanutele. Nagu imeväel saavad neist mõne minutiga heatujulised, õpihimulised paarid. Õnneks pole palju vaja.

“Tihti arvatakkuslte, eksli et tantsuspoi.rt” poistele ei sob neriga, kellest saab neile enamasti midagi õe- või vennasarnast – keegi, keda kaitsta ja kelle eest välja astuda. Päeva lõpuks ollakse ju sama asja eest väljas. Just niisugune vara õpitud oskus ja arusaam on aga elu alus, mis ei kao kunagi kuhugi. “Tihti peetakse tantsusporti naiselikuks alaks ja arvatakse, et see poisile ei sobi. Aga just need omadused, mida naised meestes hindavad, kaasnevad tantsu spordiga. Milline naine ei sooviks, et tema mees mõistaks teda, oskaks temaga arvestada ja üldiselt suhelda, kannaks ülikonda sama mugavalt kui spordidresse ja oleks

koostöö Sportland Magazine’i sportlikele küsimustele vastavad Ülemiste, Kristiine ning Lõunakeskuse juhid Guido Pärnits, Allan Remmelkoor ja Jaan Lott.

Sport ja sportlikud tippjuhid

Jaan Lott.

PIX JA ERAKOGUD IL - FOTOD SCAN TEKST MARGUS MÜ

Allan Remmelkoor. Guido Pärnits.

lemiste Keskuse juht Guido Pärnits on äriinimeste seas tuntud kui vana triatlonihunt. Tartu Lõunakeskuse pealik Jaan Lott võiks rinda pista Robin Hoodi endaga ning Kristiine Keskuse peremees Allan Remmelkoor on mitmekordne juunioride Eesti meister krossijooksus. Kuidas sportlik eluviis teid igapäevatöös aitab? GUIDO PÄRNITS: Sportimine on tegevus, mis hoiab vaimu värske, tuju positiivse ja keha stressivaba. 12

JAAN LOTT: Lisaks kehalisele heaolutundele ja vaimuvärskendusele pakub sport ka palju muud: õpetab võitma ja kaotama, teistega arvestama, eesmärke seadma ja nende nimel pingutama, eristama olulist ebaolulisest. ALLAN REMMELKOOR: Kui tervis korras ja eluviis aktiivne, siis sujub töögi paremini ning õhkkond inimeste vahel on terve ja inspireeriv. Kuidas teie keskus sporti toetab? GP: Oleme toetanud Eesti noori lauatennisesportlasi ja ka mõnda noortele

suunatud tennisevõistlust. Samuti lastekodudele korraldatud spordipäevi ning juba pika traditsiooniga rulatajate, rulluisutajate ja trikiratturite Ülemiste Freestyle’i võistlust. Uuel aastal on plaan õlg alla panna Euroopa noorte kergejõustikumeistrivõistlustele. JL: Lõunakeskuse Sihtkapital toetab noori, kelle sporditeele on tekkinud tõsiseid majanduslikke takistusi. Meie suurimaks projektiks on Lõunakeskuse Liuväli, mis on ainus aasta ringi tegutsev jääareen Lõuna-Eestis ning loob harjutamisvõimalused sadadele uisu spordiharrastajatele. Liuvälja käigushoidmine maksab meile üle miljoni krooni aastas.

AR: Oleme aastaid toetanud kesk- ja pikamaajooksuprojekte, nii Endel Pärna treeningugruppi kuuluvate noorte ettevalmistust kui viimasel paaril aastal ka Taivo Püi arengut. Samuti jälgime huviga äsja käima lükatud Eesti maratoniprojekti toimetamisi.

vorm, millega kindlasti kaasneb ka hea üleüldine enesetunne. JL: Tahan saada nii heaks kui minu vanuses töö ja pere kõrvalt treenides võimalik. Usun, et suudan paari lähema hooaja jooksul oma kunagised tippmargid ületada ning endast paarkümmend aastat noorematele jätkuvalt konkurentsi pakkuda ja peavalu valmistada. AR: Eesmärk on hoida ennast heas vormis – see on pingelise töö korral hädavajalik! Jooksen tavaliselt korraga 6–8 km.

Teie sportlikud hobid on triatlon, vibulaskmine ja jooks. Paar sõna täpsemalt! GP: Triatlon on olnud üks ääretult häid ja positiivseid emotsioone pakkuv ala, milles on Sportland Eesti AS ope tore vahel ennast proovile Kui tihti treenite? Mis reerib Ülemiste Keskuses panna. Harrastussportlamotiveerib selle alaga Sportland, Sportland Outlet, Timberland ja St.Street sena olen tegelenud ka tentegelema? Store kontseptsiooni all; nise, suusatamise, mäesuuGP: Püüan ikka kolmLõunakeskuses Sportsatamise ja ujumisega. neli korda nädalas mõne land, Sportland Outlet ja JL: Alustasin vibulaskmiendale meeldiva alaga tegeTimberland kontseptsioosega aastal 1979. Aastatel leda, olgu see siis ujumine, ni all; Kristiine Keskuses Sportland, Timberland ja 1993–2007 oli vibulaskmises tennis, jalgratas, suusatadetsembris avatava Sportpaus, praegu aga on juba mine või mõni muu eneseland Running kontseptneljandat hooaega käsil tunnet tõstev treening. siooni all. comeback. JL: Treenin 3–5 korda AR: Jooksmist olen harnädalas. Motivatsioon on rastanud alates 7. klassist, tegin praegu mõnevõrra teistsugune seda mõnda aega vägagi tõsiselt ning ter- kui kunagi Nõukogude Liidu koondises profisporti tehes. Puuduvad sund ja paine, visespordina harrastan tänaseni. nüüd teen sporti pigem vaimuvärskenduMillised on teie sportlikud sihid ja seks. Rahuldus, mida pakuvad kordamineeesmärgid? kud ja võidud, on väga võimas motivaator. GP: Sportlike eesmärkide seadmise AR: Katsun end kodust välja ajada paar ajad on jäänud nooruspõlve. Tänased korda nädalas. Tegelikult pole see raske, sihid on säilitada hea vaimne ja füüsiline ikkagi aastatepikkune harjumus.

Kolm keskust arvudes Suurus ÜLEMISTE Üldpinda 50 000 m², sellest 37 500 m² müügi- ja teeninduspinda. LÕUNAKESKUS Hoonete kogupind 67 000 m², sellest peahoone 54 000 m². Müügi- ja teeninduspindu kokku 51 000 m², sellest peahoones 40 000 m². KRISTIINE Väljaüüritavat kaubandus- ja teeninduspinda kokku üle 42 000 m². Kauplusi/müügipunkte ÜLEMISTE ca 160. LÕUNAKESKUS Pisut alla 200, lühiajaliste, alla aastase lepinguga müügipunktide arv ja koosseis muutub pidevalt.

KRISTIINE 170 (Tallinna suurim, arvestades ka ehitusjärgus ja peatselt avatavaid uusi kauplusi.) Tuntumad esindatud kaubamärgid/ kauplused ÜLEMISTE Rimi, Sportland, Euronics, Jysk, Lindex, New Yorker jpt. LÕUNAKESKUS Rimi, Maksimarket, Sportland, Ahhaa Teaduskeskus, Rademar, MyFitness, Bauhof, Sotka, Euronics, Lindex, Takko, Apotheka, Seppälä jpt. Aasta lõpus lisandub McDonald’s. KRISTIINE New Yorker, Zara, Sportland, Monton, Reserved, Prisma, Euronics, Apollo, Pepe Jeans, InWear/Matinique, Esprit, Benetton, Motivi, Terranova, Puma jpt.

Mis on senised suurimad kordaminekud-saavutused? GP: Kindlasti võib kordaminekuks lugeda mõne triatloni, ratta- või suusamaratoni läbimist. Kordaminekut ei ole alati vaja mõõta sekundite-minutitega või saavutatud kohaga, vaid pigem ikka saavutatud enesetundega. JL: Need jäävad paarikümne aasta tagusesse aega, mil NSV Liidu ja Eesti meistrivõistlustelt kogunes igat värvi medaleid. AR: Kõik saavutused pärinevad ikka noorpõlvest. 1990. aastal olin kolmekordne Eesti juunioride meister 800 m, 1500 m ja 3000 m krossijooksus. Millistele maailma sportlastele pöialt hoiate? GP: Lisaks Eesti sportlastele elan väga kaasa tennises Federerile, laskesuusatamises Bjørndalenile, motospordis Schumacherile ning mäesuusatamises Vonnile ja Millerile. JL: Vibulaskjatest fännan itaallast Michele Frangillit. Tennises meeldib vaadata Roger Federeri ja Kim Clijstersi mänge. AR: Fännan ikka kergejõustiklasi. Eelkõige on fantastiline, et minu lemmikalal, 800 meetri jooksus võidavad olümpiamedaleid valged mehed – peale maratoni ainuke selline jooksuala!!! See peaks olema tõeline motivatsioon!

Spetsiaalsed sportliku elustiili ja spordipoed ÜLEMISTE Sportland ja tema tütarbrändid, Matkasport, Ilves Extra, Timberland. LÕUNAKESKUS Sportland, Sportland Outlet, Rademar, Hawaii Express, Jahipaun, Uisutarvete kauplus. Lisaks spordiklubi MyFitness ja liuväli. Talvel tegutseb Lõunakeskuses ka golfiklubi BO Golf. KRISTIINE Rohkem kui 10 erinevat kauplust. 2010. aasta esimese 9 kuu külastatavus ja käive ÜLEMISTE 4,2 miljonit külastajat. Käive ligi 1 miljard krooni. LÕUNAKESKUS Peahoone külastajaid 3,5 miljonit, maha jäeti üle 800 miljoni krooni.

kaanelugu Eesti parim iluuisutaja Jelena Glebova on 21 eluaastast 16 veetnud jääl. Ja ikkagi on tal enne iga etteastet liblikad kõhus. Kui need kaovad, on midagi valesti, leiab Jelena.

laps oitud H Jelena I D Marin sild KJANOV - FOTO TEKST GETTER LU

ntervjuule saabub Jelena trennist ja küsib: “Kaua intervjuuga läheb? Mul on vaja veel jooksma minna.” Kell on seitse õhtul. Ei mingit märki väsimusest. Tema päevad algavad trenniga. Tunnike-poolteist jääl, seejärel umbes tund aega üldfüüsilist. Siis läheb ta kooli, õhtul aga läbib veel sama pika treeningu kui hommikul. Kool tähendab Tallinna Ülikooli koreograafia eriala kolmandat kursust. “Esimene ülikooliaasta oli kõige hullem,” seletab Jelena rõõmsalt. “Siis oli meil palju tegevusega seotud aineid: näiteks ballett, kaasaegne tants või rahvatants. Igal pool pidi jalgadel olema, tantsima, ja kui tegin veel enda trennid, siis olin küll igaks õhtuks täitsa surnud!” Treenida Jelenale meeldib. Nagu ka publiku ees olla. Enne iga võistlust on Jelenal närv sees ja liblikad kõhus. Ent ta leiab, et ilma esinemispingeta võistelda ei saa. Nii ei suudaks ta end täielikult kokku võtta.

soovitasid emal poiss uisutrenni panna. Jelena käis sageli trennides kaasas, sest talle meeldis iluuisutamine väga. Täpsemalt see, et tema praegu samuti Eesti paremikku kuuluv vend sellega tegeles. Jelena ise alustas viieselt. “Keegi mind ei sundinud, ise tahtsin – vend oli mu suur iidol ja ma tahtsin tema jälgedes minna!” Valik läks kümnesse. “Ma

a, “Ma isegi ei dte kust ma en eahlee parima m .” leian

Venna kannul uisutama Jelena kaks aastat vanem vend Ilja Glebov oli lapsena nõrga tervisega ning arstid

ei ole kunagi tajunud, et olen uisutamise pärast millestki ilma jäänud,” jutustab Jelena spordijooki rüübates. “Vastupidi, ma olen alati tundnud, et mul on olnud huvitavam ja põnevam elu kui mu eakaaslastel – ma käin tihti välismaal, umbes kümme reisi aasta jooksul erinevatesse laagritesse ja võistlustele, mul on palju sõpru igal pool maailmas. Uisutamine on mulle andnud, mitte midagi võtnud!”

Ka pidutsemine pole asi, mille üle kurta. “Praegu on mul näiteks pool laupäeva ja terve pühapäev vaba, nii et laupäevaõhtuti saan vabalt kuhugi välja minna!” Aga poisssõbrad? “Hehee, ka nende jaoks jätkub aega...”

Iluvõimlemine oli igav Enne iluuisutamist, nelja-aastasena proovis Jelena iluvõimlemist, kuid see oli tema meelest liiga igav. “Iluvõimlemine mulle ei meeldinud. Uisutamises aga pole kunagi igav olnud ja sellepärast pole mõttesse tulnud, et hakkaks millegi muuga tegelema,” räägib uisutamise kõrvalt ka tennist, tantsimist, suusatamist ja golfi proovinud Jelena. Miks peakski ta ala vahetama, kui uisutamiseks on annet piisavalt. Pikkus on samuti tähtis. Jelena kasv on 165 cm. Iluuisutamises tähendab see vaata et ideaali. “Pikemad tüdrukud näiteks ei sobi paarissõiduks,” valgustab Jelena. “Ka on oluline, et puusad ei oleks väga laiad. Ühesõnaga, mida suurem keha, seda raskem on. Painduvust peab olema. Ja hüppevõimet ning oskust teha kiireid pöördeid nii õhus kui maa peal.”

Jelena Glebova Sünd 16.06.1989 Tallinn Pikkus 165 cm Kaal 52–53 kg Kool Audentese Gümnaasium, Tallinna Ülikool (koreograafia) Treener Anna Levandi

Aga neid saab ju treenida ka? “Saab, aga kui inimesel on juba loomulikult kaasas hea hüppevõime, siis seda veel treenides on tulemus kindlasti palju parem!”

Hästi säilinud keha Mõeldes endast noorematele iluuisutajatele, imestab Jelena ala harrastajate rohkuse üle. “Meil on väga palju väikesi lapsi, kes juba uisutavad, ja iluuisutamine on eriti populaarne. Tallinnas on meil ju ainult kaks jäähalli: Jeti ja Premia. Kuhu need lapsed kõik ära mahutatakse?” Jelena tunneb uisulaste arvukuse üle rõõmu. Kahju on tal aga sellest, et kui juunioride klassis oli varem palju iluuisutajaid, kellelt oleks võinud oodata suuri tegusid, siis praegu on enamik neist “kadunud”. “Tuli selline periood, kui tüdrukud saavad naisteks, ja nüüd on kõik kuhugi kadunud. Hüpped ei ole enam nii stabiilsed ja tulemused on langenud. Praegu on küll raske ennustada, kas kellestki tuleb olümpialootus.”

“Mulle meeldeib mod lli mängida.”

kaanelugu Ise Jelena “kaduda” ei kavatse. Praegu jätkub tal nii tervist kui ka motivatsiooni. Ka keha on tal hästi säilinud, sest treenitud on targalt ning ülepingutamist vältides. Tuleviku täpse planeerimisega Jelena siiski ei tegele, ei spordi ega ka eraelu mõttes. “Lapsi ma veel küll ei taha. Ma isegi ei tea, kust ma endale parima mehe leian, võib-olla ta polegi üldse eestlane...” arutleb Jelena elutargal ilmel.

meeldib mulle modelli mängida. Viimasel ajal on mind palju pildistatud ja mulle meeldib see!” Vahel sööb Jelena šokolaadi, et energiat saada. Ta võib seda endale lubada, sest ranget dieeti ta ei pea. Loomulikult tuleb jälgida, mida süüa, aga kuna Jelena kulutab päevas väga palju kaloreid, siis tuleb tal energia kogumiseks süüa korralikult ja mitmekesiselt.

Modelliamet meeldib ka

Treeninglaagreid on Jelena elus olnud palju, kuid seni meeldejäävaim toimus eelmisel aastal Montrealis. “Ma treenisin koos olümpiapronksi, kanadalase Joannie Rochette’iga. See oli minu lemmik laager!” Eriliseks tegi laagri juba see, et Rochette on Jelena lemmikiluuisutaja. Laagris olles elas Jelena Joannie korteris, temaga koos, ja nad said väga headeks sõbrannadeks. “Lisaks sellele, kuidas ta uisutab, nägin ma tema teist poolt – kuidas ta on kodus, kuidas ta midagi teeb ja kes ta tegelikult on.” Kuigi sõpru häid ja paremaid on Jelenal üle kogu maailma, kujutab pisikest kasvu tumedasilmne kaunitar oma elu ette ikka Eestis. Ka eestlaste tunnustamisoskusega on ta rahul. “Arvan, et saan Eestis nii palju tähelepanu ja tunnustust, kui seda vajan,” on Jelena õnnelik. Ta tunneb, et teda hoitakse. “Eelmisel talvel oli hetk, kui mul ei olnud autot ja ma pidin ringi liikuma bussiga. Siis küll tunti mind tihti ära ja inimesed tulid ligi ning soovisid edu ja jaksu. Need on hästi positiivsed kogemused ja pigem annavad jõudu, kui väsitavad või tüütavad!”

Kuigi Jelena sõpradest ei tegele keegi uisutamisega väga tõsiselt, käiakse mõnikord koos harjutamas. “Ma vahel mõtlen, et läheks teeks midagi muud, ma olen ju kogu elu põhimõtteliselt jää peal,” räägib Jelena. “Aga sõpradega on ikka teistmoodi – ma ei pea trenni tegema, saan niisama uisutada, ei pea trenniriideid kandma, lähen kas või teksades. Vahel näitan sõpradele mõnda trikki ja siis kõik proovivad järele!” Mida Jelena vabal ajal teeb? Nagu tõelisele naisele kohane, meeldib talle šopata, tantsida ja šokolaadi süüa. “Kui ma olen Eestis, siis ostan oma riideid põhiliselt Stradivariusest, kui välismaal, siis püüan ikka leida midagi, mida Eestis pole,” jutustab Jelena. “Samuti

Eesti tunnustab piisavalt

MODELLIKARJÄÄR. Jelena Glebova Sportlandi värskes reklaamikampaanias.

uudised

es!

Uus tase suusavarustus Talisportlasi ja suusasõpru rabavad uued ning innovaatilised Fischeri suusasaapad ja suusad ning Swix TRIAC suusakepid!

Tark mees taskus Adidas miCoach elektroo niline personaaltreener aitab teil jõuda oma jooksutree ningutel uuele tasemele. “MiCoach on lihtne lahendus igal tasemel treenijatele,” ütleb Ago Markvardt, Adidase kontserni müügijuht Eestis. “See aitab teil võtta oma jooksust maksimumi, avastada oma tõeline potentsiaal ja saavutada personaalsed eesmärgid.” Miniatuurne seade Adidas miCoach Pacer võimaldab kuuldava treeneri kasutamist treeningu ajal läbi kõrvaklappide või kombineerituna MP3-mängija või nutitelefoniga. Jooksu ajal juhendab miCoach Pacer sind verbaalselt, kindlustamaks, et püsid määratud pulsitsoonis ja jooksed võimetekohasel tasemel. Kergesti loetav miCoach Zone ekraan sinu randmel aga võimaldab koostöös pulsikella ja sammuloenduriga treeneritööd reaalajas jälgida. MiCoach rakendus sünkroniseerib end automaatselt veebilehega micoach.com, kus igaüks saab luua personaalseid treeningukavasid, määrata eesmärke ning jälgida ja hallata oma arengut aja jooksul. Vaata lisa: www.adidas.com/ micoach

Uus Fischer RCS Carbonlite Skating võistlus-uisusaabas garanteerib optimaalse jõuülekande tänu unikaalsetele World Cup ristitoele ja World Cup süsinikmansetile. Torsion Control süsteem ja raamitehnoloogia tagavad saapa perfektse fikseeringu ja jalgasobivuse. Kanting-süsteem võimaldab individuaalset saapavarre kallet ning toode on väändejäik tänu R3 Pebax uisutallale. Need saapad olid esimesena kasutusel Vancouveri olümpiamängudel ning tõid kuldmedalid Marit Björgenile murdmaasuusatamises, Jason Lamy Chappuis’le kahevõistluses ja Magdalena Neuner’ile laskesuusatamises. Uue Air Core Basalight tehnoloogiaga püstitab Fischer uued standardid ka keskklassi suuskadele! Selle tehnoloogiaga vahetatakse tavapärased klaasfiiberkiud basaltkiudude vastu, mis paistab silma märkimisväärse mõjuga suusa sõiduomadustele. Basalight vähendab ka suusa kaalu, mis annab keskklassi suuskadele uue tähenduse. Esmakordselt on nüüd saadaval ka selles hinnaklassis terves maailmas sensatsiooni tekitanud ZERO – määrdevaba suusk! Tõelise hitina pakutakse SWIX TRIAC murdmaakeppi, mille loomisel on kasutatud kõige moodsamaid materjale ja tehnoloogiaid. Kepp on kolmnurkse toruga, jäik ja kerge ning selle headust tõestab tõik, et üle 70% Vancouveri olümpia murdmaa-kuldmedalitest võideti just selle kepiga. “Swixi uus TRIAC kepp on täiesti uus tase, mida julgen kindlasti soovitada kõigile, kes pürgivad tõelisse tippu,” ütleb tipptreener Mati Alaver.

Suusaprillid prillikandjatele Nüüd on iga päev prille kandvate inimeste elu suusarajal mõnusam kui varem. Enam ei tule optilisi prille kandvatel inimestel suusarajal liueldes prilliklaasidelt udu pühkida. Müügile on jõudnud uus kollektsioon HAGA suusaprillide mudelit Homer, mida saab kanda tavaliste optiliste prillide peal. Homeri prillid on avarad ning klaase ümbritsevasse vahtkummi saab vajadusel oma äranägemise järgi sisse lõigata optiliste prillide sangakohad. Suusaprillid on konstrueeritud nii, et neis ei teki niiskust ega kondensvett. Samuti pakuvad Homerid 100% kaitset ultraviolettkiirguse eest. Homeri suusaprillid on saadaval Sportlandi kauplustes. Sportlandi klientidele kehtib soodushind 569 krooni.

trendid tenniste ja hkas lõ tagasi aastat Kümme tundunud ülikonna seni mõeldamatuna aatomipommi. moemaailmas kombinatsioon

üüd on kossuketsidest inspireeritud high-top tossud iga trendika moelooja kollektsioonis sama kohustuslikud kui T-särk, pintsak

või teksad. Ehkki endiselt ei lasta tossudes inimesi sisse paljudesse restoranidesse ja ööklubidesse, on niisuguste kohtade arv kümne aastaga drastiliselt kahanenud. Mis siin salata, need viimasedki mõjuvad oma iganenud nõudmistega nagu dino saurused. Spordiriietest inspireeritud rõivad on hõivanud tsiviilgarderoobi ning ilmutavad end kombinatsioonis ka kõige “ametlikumate” komplektidega. Spordirõivaste, täpsemalt sportlikust eluviisist inspireeritud rõivaste kombineerimine formaalsema garderoobiklassikaga šokeerib publikut üha vähem ning leiab aina laialdasemat aktsepteerimist. Kui ehk kõnet pidava riigipea riietus välja arvata – ent kauaks enam sedagi.

Spordirõivas hiilib argipäeva Õigupoolest oleks ring selle trendiga justkui taas kord täis. Kui 19. sajandil elavnes huvi sportimise vastu ja seltskonnaning rahvamängude baasil hakkas kujunema nüüdisaegse spordi kontseptsioon, oli piir tsiviilriide ja spetsiaalse spordirõiva vahel samuti hägusem. Alles spordi professionaalsemaks ja organiseeritumaks muutumisega tekkis vajadus mugavama

ja kohasema varustuse järele. Mida professio naalsemaks ja saavutuspõhisemaks sport muutus, seda sügavamaks läks spordi- ja tänavariide vahel laiutav kuristik. Ranged etiketireeglid sätestasid mustvalgelt, mida, kus, millal, kes ja kuidas võib kanda. Lühikestele pükstele, tennistele-tossudele ja muule “higisele” löödi ebakorrektsuse pitser. Kuid võta näpust! Spordiriie on veetlev ja kutsub kandma – sest see on praktiline ja mugav. Ja sobilik kanda ka pingutustevabal ajal. Ühiskonna liberaalsemaks muutumisega tõusis tänavakultuur üha arvestatavamale kohale ning seda rohkem leiti võimalusi mitteformaalse riietuse kandmiseks. Alguses kodus, tänaval ja nädalavahetusel, kuid siis juba techno-muusika rütmis vappuvates tantsuklubides. Ning 1990. aastate teisel poolel lõpuks ka kontorites, kui California vabamast ärikultuurist ja dotcom-firmade buumist alanud Casual Friday levis üle maailma ning muutis “fantaasiarikkama” riietuse ajaga sammu pidada tahtvates konservatiivsemates firmadeski reedeti aktsepteerituks.

D scanpix (corbis), OTS, PARIIS - FOTO TEKST URMAS VÄLJA

PIIRIMURDJA. David Beckhamil on suur roll šiki riide ja spordi maailma piiride hägustumisel.

sportland, bulls

– sportlik d Ole

! cool oled 20

SPORTLIK MOOD. Legendaarse Coco Chaneli sportlik moelooming osutus peenemas seltskonnas ülimenukaks ning levis peagi massidesse.

Coco Chanelist Beckhamini See polnud siiski esimene spordi- ja sportlikuma moe revolutsioon. Esimene pärineb 1920. aastatest, mil kehalise tegevuse tervislikkuse alased avastused muutsid ühiskonnas vastuvõetavamaks ka naiste sportimise. Tolle aja tihkelt köidetud korsetid polnud selleks just mugavaimad. Nii adapteerus ka rõivastus. Spordimoe pioneeriks oli legendaarne Coco Chanel. Tema innovatiivsed trikotaažkudumid ja armukeste garderoobist inspireeritud maskuliinsemad lõiked-materjalid osutusid peenemas seltskonnas ülimenukaks ja nende populaarsus levis kulutulena. Kuigi praeguste kriteeriumide kohaselt tundub tollane naiste spordimood endiselt vägagi piirav ning passiks tänapäeval pigem kontorisse kui staadionile, oli see võrreldes varasema etiketiga suur muutus. Sajandi alguses oli ujumine näiteks üks vähestest naiste puhul heaks kiidetud spordialadest. Kuid alles selle olümpiakavva võtmisega 1912. aastal lubati kohustuslikust ujumisvormist eemaldada ebapraktiline, kuid siivus pikk seelik! Nüüd on spordiväljakult koos oma kandjatega legendiks tõusnud riideesemetest saanud moeelemendid, olgu selleks polosärgid või tenniseketsid. Meestemoes on spordi ja šiki riide piiride hägustumisel oma osa kahtlemata David Beckhamil ning tänu temale aastatuhandevahetuse ajal üliaktuaalseks muutunud metroseksuaalsuse temaatikal. Metroseksuaal kui oma välimusele tähelepanu pöörav heteroseksuaalne meesterahvas kujunes algava dekaadi sümboliks. Kuigi osa mehi suhtus ja suhtub sellesse kõigesse põlguse või isegi raevuga, on tol ajal ellu kutsutud muutused kinnistumas nendegi argigarderoobis. Beckhami seljas sulasid spordibrändid sujuvalt ühte kuumima disaineriloominguga. Automaatselt vähenes spordiriide otsene seotus staadioniga ning see tõsteti uuele, šikimale pjedestaalile.

“Kõigele ödi “higisele” löu e ebakorrekts esr.” pits

MOOD JA SPORT. Moekunstnik Stella McCartney ja Adidase koostöö toob uusi tuuli nii sportlikku moodi kui ka spordiväljakuile.

Kultustossud ja tossukultus Suurimaks võitjaks spordirõiva šikistumise teel on tossud, millest arenesid välja elegantsemad, tuunitud versioonid. Peatselt ilmusid need oma gängstastiili dändilikumate komplektide vastu vahetanud elegantsinäljas Puff Daddy aka Sean Combsi, Pharrell Williamsi ja Kanye Westi jalga, andmaks nende ülikondadele usutavamat tänavalikku väljanägemist. Tuntud moemärgid lisavad moeka imago hoidmiseks oma kollektsioonidesse nende stiiliga sobivaks töödeldud spordigarderoobi klassikuid. Oma turuosa elustiilikollektsioonidega laiendada püüdvad spordibrändid aga otsivad tossude cool’i-faktori kasvatamiseks loovaid kaasosalisi väljastpoolt. Popimaiks partnereiks on siin mõistagi moeloojad. Kõige innukamalt on disainerkoostöödega oma kataloogi rikastanud Puma, kelle heaks on spordijalatseist inspireeritud vaba aja tosse disaininud sellised moekunstnikud nagu Neil Barrett, Alexander McQueen ja Mihara Yasuhiro. Tänavu lisandusid tuntud Itaalia jalatsibrändi Sergio Rossiga koostöös loodud kõrgekontsalised naistetossud ning teise moelegendi Hussein Chalayani spordikollektsioon. Kui enamasti pole disainerrõivad mõeldud tulemusspordi harrastamiseks, siis Adidas kutsus Stella McCartney endale appi kujundamaks just nimelt rõivaid, milles sportlased saaksid reaalselt võistel-

trendid T-SÄRK KUI LOOSUNG. Moekunstnik Katharine Hamnett kasutab oma loomingus T-särki tähelepanu juhtimiseks maailma valupunktidele.

da. Nüüd võistlevad tema rõivais mitmed tennisestaarid ning nende riiete funktsionaalsus on end tõestanud. Lisaks moekunstnikele valmistatakse loendamatuid erikollektsioone koostöös sportlaste, muusikute, ajakirjade, disainerite ja kunstnikega. Erimudelid tagavad nii pressihuvi, kollektsionääride heameele kui ka hinnalise cool’i-faktori – kelle tossud ikkagi on need kõige haibimad? Näiteks kasutas Puma tänavu ühe kuumema New Yorgi maalikunstniku Kehinde Wiley teeneid, et anda oma tuntud mudeleile uut graafilist ilmet. Sarnaseid ettevõtmisi on teistelgi tossubrändidel. Oma laheda-taseme edendamiseks ühendas Nike hiljuti jõud näiteks trendika skeidiajakirjaga Fluff, et välja anda raamat Euroopa skeidist, ning sel puhul loodi ka Nike klassikalisest mudelist Bruin moodne, halli karva spetsiaalmudel.

Sõnumitega särgid

POLE PAHA! Räppar Kanye West armastab kombineerida pintsakuid tossudega.

Tossud pole ainus element, mis on imbunud nii kavalalt spordirajalt igapäevaellu, et tunduks lausa imelik, kui nende kandmist veel kuskil piirataks. Ka T-särk on oma algsest funktsioonist kaugenenud ja muutunud identiteedi osaks, sotsiaalse või poliitilise sõnumi kandjaks. Tööliste ja sõdurite rõivas muutus kehakultuuri edenedes peagi vältimatuks ka spordirajal. Mugav, praktiline ja odav – sellest piisas, et T-särgi populaarsus kasvaks ja kandmisvõimalused mitmekesistuksid. Nii saigi sellest üks garderoobi alustalasid. T-särgi positsioon tavariieIKOON. Noor tuse hulgas kindlustus, kui MarHollywoodi täht Marlon Brando lon Brando ja James Dean kandmängis T-särgid sid selle oma filmides seksikaks. seksikaks moehitiks. 1950. aastatel sündinud teismelistekultuuris omistus T-särgile äkitselt nii popp mässulise imago, mis hakkas tähistama reaktsioonilisust eelnevate põlvkondade vastu. Kui Briti moelooja Katharine Hamnett hakkas 1980. aastate alguses laduma T-särkidele suurte trükitähtedega poliitilisi sõnumeid, lisandus uus mõõde: T-särk kandja veendumuste kuulutajana. Nii ongi üks lihtsa lõikega riideese muutunud lõpmatuks variatsioonide allikaks. T-särk on ainuke kehakate, mis annab selgelt edasi just tema kandjale sobivat ja teda peegeldavat sõnumit. Sestap on T-särk koos teksade ja tossudega saanud moodsa inimese garderoobi lahutamatuks osaks.

trendid

Suur ekstreemilaine Teismeliste seas on spordivarustus juba ammu igapäevanorm, isegi siis, kui asjaga aktiivselt ei tegelda. Meenutagem näiteks 1990. aastate hiphopi- ja räpilainel koolikoridore vallutanud lohvakaid korvpallidresse. Tänapäeval on võimust võtnud pigem ekstreemspordibrändid. Kuigi vahetunnis ei saa surfata ega lumelauaga sõita, on ekstreemspordist inspireeritud riided aukohal. Quicksilver, O’Neill, Oxbow ja alternatiivsemad brändid on cool’i noore märgiks. Spordi ja moe vahelisi sidemeid tihendavad veelgi erinevad reklaamilepingud. On tavaline, et sportlased riietuvad neid toetavate kaubamärkide võistlusdressi. Kuid viimasel ajal riietuvad nad üha rohkem ka moebrändidesse. Tuntud on mitmete pallikoondiste diilid Dolce & Gabbana, Hugo Bossi või mõne teise noobli ülikonnavalmistajaga. Igav ärimehe vormirõivas on saanud seksikama imago. Moelooja Dirk Bikkembergs on terve oma moebrändi üles ehitanud jalgpallisümboolikale ning ammutanud inspiratsiooni just vutivormist. Tema looming pole siiski pallitagumiseks. Need on elustiiliriided, mis teevad argirõiva sportlikult lahedaks, jäädes samas moekalt stiilseks. Ja vastupidi.

ÕIGE VALIK. O`Neilli riided on tänapäeval üheks cool'i noore tunnuseks.

PRESIDENDID HOOS. Nii korvpalli sõber Barack Obama kui ka tenniselemb Nicolas Sarkozy teavad, et sport ei paku mitte ainult head enesetunnet, vaid ka positiivset imagot.

Uue aja riigijuhid Samal ajal kui sportlased koguvad populaarsust ja naudivad seksikust šikis ülikonnas, on poliitikud omakorda astumas nende mängumaale (ning sammukese rahvale lähemale). Mis võiks olla parem reklaam kui enese fotoobjektiivide ette sportima sättimine? Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy rohkelt tiražeeritud jooksutrennid või tennisemängud ning Barack Obama korvpall ja särgitu tervisesörk ookeanirannikul on muutmas ettekujutust riigijuhist. President kui seksisümbol. Kõlab ju kaunilt? See on esimene riigipeade generatsioon, kes ilmub avalikkuse ette, pakkudes igavülikondadele vaheldust tavalise tervisesportlase kombel Nike või Adidase rõivasse riietunult. Sportlik imago on muutunud osaks ühiskonna kõrgemate ja konservatiivsemate sfääride elustiilist. Evelin Ilvese rulluisutamise ning Andrus Ansipi suusa- ja rattasõitude näol on meil näiteid võtta kodukamaraltki. Sport inspireerib moodi ja mood sporti. Nende omavahelised piirid on niivõrd hägustunud, et rangete etiketireeglite kohandamine muutub aina raskemaks. Lubatud on rohkem kui kunagi varem, ent riietuskunsti perfektselt valdamata on lihtsam ka ämbrisse astuda. Selles mõttes oli trendikate inimeste elu veel paar dekaadi tagasi lihtsam: teatrisse ülikonnas ja staadionile tossudes. Kahtluste korral tasub aga nüüdki jääda kindlaks pigem konservatiivsemale suunale.

hooaeg

Kuido O’Neilli jope 3899.O’Neilli püksid 1299.Timberlandi saapad 1799.O’Neilli kampsun (müügil O’Neilli poes) 1299.-

Maarja O’Neilli jope 1999.O’Neilli saapad 1399.O’Neilli püksid 1399.Protesti sall 649.-

Monika Protesti fliis 649.Protesti jope 2499.26

TALVEL ! S K A K I D N E TR

Maarja Didriksonsi jope 2199.O’Neilli püksid 1399.Timberlandi saapad 2199.Protesti müts 299.-

Carmen Didriksonsi jope 2799.O’Neilli püksid 1399.Protesti sall 649.Columbia tossud 1699.-

fotod Aivo Kallas (Kliff ja Klaus Stuudio) Modellid Carmen Ülemiste Sportlandist Maarja Ülemiste Sportlandist Kristina (Port Arturi Sportlandist) Martin Rocca Al Mare Sportlandist Kuido Port Arturi Sportlandist Monika Sportlandi kontorist Leanika Sportland Tennisest Leanika Nike jope 2599.Columbia saapad 1999.Nike püksid 599.Nike kott 1299.27

hooaeg

TALVEL ! S K A K I D N E TR

Kuido Timberlandi jope 3699.Timberlandi püksid 999.Timberlandi saapad 1799.Timberlandi müts 199.Timberlandi kampsun 1199.Leanika

Monika TNFi jope 4399.Vansi püksid 749.TNFi müts 399.TNFi saapad 2499.28

O’Neilli jope 2499.O’Neilli püksid 949.O’Neilli saapad 1329.O’Neilli sall (müügil O’Neilli poes) 499.O’Neilli müts 399.-

Kristina Adidase jope 1649.Adidase jalatsid 1599.O’Neilli teksad 1399.Adidase pusa 1149.-

Leanika Protesti jope 2699.O’Neilli püksid 949.Protesti sall 649.Vansi tossud 1299.Protesti müts 249.-

Martin Nike jope 1999.Nike saapad 1599.Nike püksid 999.Nike särk 699.-

hooaeg

Martin Timberlandi jakk 3399.Timberlandi p체ksid 1299.Timberlandi saapad 2399.Timberlandi soni 449.Timberlandi sviiter 999.Timberlandi s채rk 1199.-

Monika Protesti fliis 649.Protesti m체ts 299.Protesti jope 2499.30

TALVEL ! S K A K I D N E TR

Carmen Nike jope 2599.O’Neilli püksid 999.Nike tossud 1799.Nike kott 899.Nike särk 599.-

Kuido Adidas Originali jope 1499.Adidas Originali pusa 1149.Adidas Originali püksid 999.Adidas Originali jalatsid 1299.Adidas Originali müts 249.-

Kristina Adidase jope 2599.Adidase jalatsid 1599.O’Neilli teksad 1399.Adidase pusa 1149.-

hooaeg

Markus 5 a O’Neilli suusakombinesoon 1999.O’Neilli müts 249.Protesti kindad 299.Fischeri suusad SC Race JR 899.Fischeri klambrid XC Junior 429.Fischeri suusasaapad 849.Kristiina Ly 7 a O’Neilli müts 299.O’Neilli jope 1899.O’Neilli püksid 1299.The North Face’i saapad 1099.32

Rauno 8 a O’Neilli jope 2499.O’Neilli püksid 1899.O’Neilli müts 249.Timberlandi saapad 1399.-

TALVEL ! S K A K I D N E TR epera fotod Jarek Jõ

Marta 4 a Didriksonsi müts 299.Didriksonsi kindad 329.Didriksonsi talvekomplekt 1699.Järvineni suusakomplekt 745.-

Markus 5 a

Rauno 8 a Protesti müts 299.Protesti jope 1399.-

O’Neilli jope 1399.O’Neilli püksid 999.Columbia saapad 799.O’Neilli müts 399.Fischeri klambrid XC Junior 429.Fischeri suusasaapad 849.-

hooaeg

TALVEL ! S K A K I D N E TR Kristiina Ly 7 a Five Seasonsi müts 269.Five Seasonsi jope 1099.Five Seasonsi suusapüksid 799.-

Marta 4 a Didriksonsi müts 299.Didriksonsi kombinesoon 1499.Soreli saapad 849.Didriksonsi kindad 179.Kelk 495.-

Rauno 8 a O’Neilli jope 2499.O’Neilli püksid 1899.O’Neilli müts 249.Hokiuisud 499.-

suusapere

Papa Veerpalu lumised rõõmud

ra LUUD), jarek jõepe - FOTOD SCANPIX (ALDO TEKST MARGUS MÜIL

“Sport ei ole ainus asi, mida elus teha saab ja tegema peab,” sõnab suusakuningas oma neljast lapsest rääkides. Sellegipoolest võib tulevikus tema asemele astuda koguni neli “uut” Veerpalu. 36

aastane Andreas, 14aastane Anette ja kaheksane Anders Veerpalu näitavad suusaradadel juba tulist minekut ning ka neljane pisitütar Anloudeers on uisutrenni kõrval jõudnud suuskadega sina peale. Õnnelik mees see Veerpalu. Sest milline isa ei tahaks, et lapsed kordaksid või ületaksid tema saavutusi? Mille põhjal kevadel otsustate, kas jätkate karjääri või mitte? Selliseid eesmärke ma seadnud ei ole, et kui on olnud väga head tulemused, siis kindlasti jätkan, ja kui ei, siis ei jätka.

Andrus Veerpalu kirkaimad medalid Olümpiamängud 2002 Salt Lake City 15 km klassika KULD 50 km klassika HÕBE 2006 Torino 15 km klassika KULD Maailmameistrivõistlused 1999 Ramsau 50 km klassika HÕBE 2001 Lahti 30 km klassika KULD 2009 Liberec 15 km klassika KULD

ISA JÄLGEDES. Vanem poeg Andreas ja vanem tütar Anette Veerpalu pärast järjekordset treeningut.

Mis tunne on, kui lapsed tahavad käia isa teed, saada samasugusteks või veel paremateks? Hea tunne. Seda enam, et see on andnud mulle võimaluse perega rohkem koos olla, kui mu töö muidu võimaldaks. Pere on mul tihti laagrites kaasas olnud, ja olen saanud laste arengut seeläbi ka päris hästi kõrvalt näha. Kas hooaja alguses on võimalik enesetunde ja muude näitajate põhjal ennustada, kui hea aasta tuleb? Niimoodi ette öelda seda ei saa. Asjad loksuvad paika ikka aja ja võistlustega. Kuidas praegu vorm ja enesetunne on? Ei ole viga. Enamik näitajaid on korras, olen saanud suvel hästi treenida. Teie pojad Andreas ja Anders ning vanem tütar Anette on juba suusarajal tublisid tulemusi näidanud. Kuidas läheb pisitütar Anloudeersil? Tema suusatab ka juba päris hästi ja võib üsna kenadelt nõlvadelt kukkumata alla sõita. Kas pesamunast saab samuti suusataja? Tema käib hoopis uisutrennis. Aga vahepeal ikka suusatab ka.

Milline saab olema Andrus Veerpalu “töine suhe” oma lastega pärast karjääri lõppu? Lastel on praegu väga head treenerid, aga eks ma jälgin kah, mis nad teevad, ja jagan vahel õpetust. Kindlasti püüan neid ka pärast karjääri lõppu edasi aidata. Aga kui mõni lastest võtab kätte ja hakkab hoopis rock-muusikuks? Noh, ega sport ei ole ainus asi, mida teha saab ja tegema peab. Anette käiski varem ka muusikakoolis, kuid ühel hetkel loobus, kuna ei jõudnud kahte asja korraga piisavalt hästi teha. Abikaasa Angela on öelnud: Andrus nõuab kodus sellist täpsust, et isegi koeratoit peab olema üle kaalutud. Olete väga range isa? Nii hull see asi ei ole. Ei usu, et ma väga range olen. Pigem ikka selline rahulik.

Kuidas lastel koolis läheb? Läheb päris hästi, kuigi eks neil ole üksjagu raske. Käivad laagrites, vahel tuleb sellega seoses kooliga sisse mitme nädala või kuu pikkuseid pause. Anette on kõige kohusetundlikum, Andreas ei ole alati jõudnud kõiki asju nii ruttu järele teha. Äkki oleks õigem kool pooleli jätta, keskenduda suusatamisele, maksimaalselt pingutada ja kunagi hiljem edasi õppida? Ei usu. Noortel on ikka vaja koolis käia. Päris viitele on võib-olla raske õppida, aga peaks ikka jõudma põhi- ja keskkooli ajal mõlemaid asju teha. Ülikooliga on ehk teine lugu, seda saab vajadusel ka edasi lükata ja hiljem alustada. Eks suusatamises tulebki see kõige suurem töö kusagil pärast keskkooli. Kas sellised ajalehepealkirjad nagu “16aastane Andreas Veerpalu pani triatlonis Tartu Rocki korvpallimeestele pika puuga” on noorele sportlasele head ja innustavad või teevad pigem halba? Arvan, et see ei ole väga hea. Korvpallureid ja suusatajaid ei saa mingil kolmandal alal päris õigesti võrrelda. Andreas oli nimetatud Otepää lühitriatlonil kuues. Võitjaks tuli samuti suusataja, Andrease 37

suusapere trennikaaslane Gunnar Kruus, aga tema nime artiklis isegi ei mainitud. Veerpalu nimi lihtsalt müüs paremini? Eks ta, jah, selline nimega mängimine ole. Tippspordis tuleb saavutatu eest maksta sageli tervisega. Kas laste tulevik ei tee selles mõttes murelikuks? Suusatamine on õnneks selline ala, mis tervist väga ei tohiks rikkuda. Kindlasti on see näiteks liigesesõbralikum kui korvpall. Suvistel treeningutel, kui on palju jooksmist või rullidega sõitmist, on vigastuste oht küll mõnevõrra suurem, aga ma arvan siiski, et suusatamine on tervise mõttes hea ala.

VEERPALUD SUVEL. Angela, Anloudeers, Andreas, Anders, Anette ja Andrus Veerpalu kolme aasta tagusel Otepää-kodus tehtud perepildil. Suvi on suusaperes tegelikult kõige kibedam tööaeg, puhkust võimaldab pigem kevad.

Enne Salt Lake City olümpiat oli teil tõsine jalavigastus ja pidite kuu aega treenima käte ning keha jõul. Kas lapsed on samasugused võitlejad? Usun küll, et neil on 2009. Anders Veerpalu läks piisavalt visadust. esimesse klassi. Nüüdseks on nooremal pojal juba ette näidata nii mõnigi korralik võistlustulemus. Isa Andruse sõnul on suusatamine ala, mis peaks võimaldama ühel ajal pühenduda nii koolile kui spordile. "Kõige tõsisem töö algab suusatamises pärast keskkooli," ütleb olümpiasangar.

Kui teie spordiga alustasite, ei teinud sport Eestis inimesi rikkaks. Nüüd on see võimalus olemas. Kas praegused spordilapsed ja -noored mõtlevad ennekõike materiaalselt? Raske öelda. Eks ajad on kindlasti erinevad, aga ma arvan, et peamine stiimul sportimisel on siiski endiselt soov saada parimaks. Ma ei usu, et noored sporti tehes väga materiaalselt mõtleksid.

Kas “teieaegseid” ja tänaseid suusanoori saab võrrelda? Kõik asjad, treeningumetoodikad arenevad ajaga edasi. Tänased noored saavad rohkem sõita, ja nad on kindlasti ka osavamad. Aga põhiline on ikkagi see, kui palju on annet ja tahtmist tööd teha.

Kuidas noortel Veerpaludel tahtmist jätkub? Praegu tundub, et tahtmist on piisavalt. Aga kuidas on oskuste ja tehnikaga? Ei ole kõige hullem, aga kindlasti on tehnika parandamiseks ruumi.

Kas noored Veerpalud kuulavad rohkem treeneri või isa arvamust? Nooremast peast oli neil rohkem seda ütlemist, et “aga treener käskis nii teha”. Samas on treener nendega rohkem koos, näeb ja tajub, mida nad vajavad. Eks nad hiljem hakkavad rohkem mõlemaid kuulama. Võtame 15 kilomeetrit klassikat ja kujutleme kõik Veerpalude pere mehed näiteks 25aastaseks. Kuidas jaguneksid medalid? Seda ei oska küll ennustada.

Kas lapsed on rohkem emasse või isasse? Mõlemasse. Kõigil neil on midagi nii ühelt kui teiselt. Kui tihti te saate koos vaba aega veeta? Kui hooaeg käib, on seda aega vähe. Minu üks puhkepäev nädalas ei pruugi kattuda laste vabade päevadega. Kevaditi, kui hooaeg läbi, oleme saanud ikka käia kas soojal maal – Egiptuses, Hispaanias või Portugalis – puhkamas või lihtsalt kodus koos olla. Aga suvised perekondlikud grillimised ja tšillimised? Suvi on suusatajatel kõige raskem ja tihedam tööaeg. Millest spordiinimestest koosnev pere tavaliselt õhtusöögilauas räägib? Mingil määral kindlasti spordist. Aga on muid teemasid ka. Näiteks kuidas lastel koolis läheb. Fännid unistavad, et Sotši olümpial võiksid Andrus ja Andreas Veerpalu sõita koos Eesti teatenelikus. Annate lootust? Arvan, et see unistus siiski ei täitu.

Alfred I hind 599.-, püsikliendile 569.-

Agnes I hind 599.-, püsikliendile 569.-

Adam I hind 699.-, püsikliendile 664.-

Alicia I hind 599.-, püsikliendile 569.-

Albin I hind 699.-, püsikliendile 664.-

Annie I hind 699.-, püsikliendile 664.-

kasulik lühemad. Vigastuste vältimiseks peaksid väiksemate laste keppidel ka alumised otsad olema plastmassist. Täiskasvanud. Klassikasõidukepi õige pikkus on 0,85 x suusataja pikkus ning uisukepil 0,9 x suusataja pikkus. Harrastaja uisukepp võiks ulatuda ninani ja klassikakepp õlani. Vältida tuleks liiga “pehmeid” ja painduvaid suusakeppe. Samas peaksid algajad arvestama, et kuigi kallimad kepid on jäigemad, on need kukkudes-koperdades ka kergemad purunema.

Saapad Lapsed. Suusasaapad on saadaval alates 849 kroonist. Kuigi saapad on kallid ja lapse jalg kasvab kiiresti, ei ole õige osta 3–4 numbrit suuremaid saapaid. Kannaosas peaks kanna ja saapa vahele mahtuma üks sõrm. Suusasaapasse ei pea panema pakse villaseid sokke. Tänapäeva saabastega piisab tavalisest või veidi soojemast spordisokist. Täiskasvanud. Saapad jagunevad neljaks: uisu-, klassika-, combi- ehk universaalsaapad ja rahvasaapad. Hinnad ulatuvad 899 kroonist 5799 kroonini. Ideaalne saabas on jalas mugav, jalg on piisavalt kinni ja toestatud. Saapas peaks olema teatud ruumivaru, sest täpselt paraja saapa puhul on külmaoht suurem. Eriti puudutab see uisusaabast, sest uisutehnika puhul liiguvad varbad vähem.

Kuidas valida suusavarustust RTLAND MAGAZINE TEKST JA FOTOD SPO

Sportlandi Outdoor osakonna juht ja suusaekspert Dima Smirnov räägib, mida peaksid suusavarustust valides teadma algajad suusalumele kippujad. Suusad Lapsed. Väikese lapse esimeseks suusapaariks sobivad plastik- või kaabelsidemega suusad, mis on mõeldud kasutamiseks tavalise talvesaapaga. Selline suusapaar koos keppidega maksab poes 749 krooni. Lapsele võib valida suusad ka väikse varuga (kuni 10 cm), kui laps suudab nendega toime tulla. Pisematele soovitame võtta lapsepikkused või temast natuke lühemad suusad, mis peaksid aitama suuskadel paremini liikuda ja manööverdada. Täiskasvanud. Suusad tuleb valida oma kaalu ja pikkuse järgi. Klassikasuusad võiksid olla sõitjast 15–25 cm pikemad. Mida pikem suusk, seda parem libisemine; mida lühem suusk, seda parem juhitavus. Klassikasuusad on piisavalt jäigad, kui seisad korraga mõlemal suusal ja suuskade 40

keskosa jääb 45–60 cm ulatuses õhku ning keharaskuse ühele suusale viies läheb keskmine osa korraks vastu maad. Uisutehnikasuusad peaksid olema suusatajast 5–15 cm pikemad ja nende keskosa mahasurumiseks vajalik kaal peaks olema suurem suusataja kaalust. Õige uisusuusa keskosa jääb alati minimaalselt õhku. Neile, kes sõidavad looduse nautimise eesmärgil korra nädalas või vähemgi, piisab kõige lihtsamast suusapaarist, mille hind algab ca 900 kroonist. Tõsised harrastajad peaksid vaatama 3200 kroonist algava hinnaklassi poole.

Kepid Lapsed. Suusakeppide hinnad algavad 129 kroonist. Kepid võiksid ulatuda õlani, väiksematel lastel võiksid need olla pisut

Klambrid Klambrid jagunevad kahte süsteemi: SNS ja NNN. Hinnad on 399–949 krooni. Laste klambrid peaksid käima nii kergesti, et laps jõuaks ise nendega toimetada.

Riietus Vaiksele metsaretkele sobib ka paksem jope. Treenimisel aga tuleks lähtuda kihilise riietumise printsiibist ning kasutada spetsiaalset suusapesu ja pealisriideid. Aktiivseks treeninguks ei sobi niiskust imavad riided, nagu tavalised puuvillased särgid või villased kampsunid (rahulikuks sõiduks sobivad need küll). Suusamüts võiks olla soe ja osaliselt tuulekindel, kuid hingav. Õiged suusakindad on üsna õhukesed, kuid tuultpidavad ja hingavad. “Pärissportlaste” suusatrikoole tasub mõelda, kui on kavas osaleda maratonidel või võistlustel.

tippsündmus

! ootab Otepää - FOTOD scanpix TEKST MARGUS MÜIL

FIS-i maailmakarikavõistluste Otepää etapp on talvise Eestimaa tuntuim visiitkaart. Seekord koondub suusailma koorekiht tuhandete kohaletulnute ja miljonite televaatajate pilkude ette 22. ja 23. jaanuaril.

tepää on suusaeliidi ja -gurmaanide tulekuks valmis. Nii MK-etappe kui ka teisi võistlusi silmas pidades on rekonstrueeritud kogu Tehvandi suusastaadion. Tänavu avati uuenenud tribüünid, võistluskeskus ühes telekeskuse, kohviku ja muuseumiruumiga, riietusruumid ja pressikeskus. Ehituse raames uuenesid ka staadioni sissepääsuteed ja parklad ning staadioni 42

peasissepääsu lähistele rajati park Eesti suusasangarite võitude jäädvustamiseks. Lisaks püstitati Tehvandi suusastaadioni staadioniehitiste koosseisu kuuluv hooldemajade kompleks 50 ruumiga võistkondadele suuskade ettevalmistamiseks ja majandushoone. Staadioni rekonstrueerimine läks maksma 95 miljonit krooni. Uuenes ka suusaradade võrgustik koos valgustusega. Tehvandil on olemas nüüdisaegne kunstlume tootmise süs-

teem kuue kahuriga, soetatud on uusim suusaradade hooldustehnika ja palju muud. Ent suviseidki tegemisi ei ole jäetud vaeslapse ossa. Kergejõustiku jaoks on Tehvandi staadionil kiirjooksurada 8 rajaga, lisaks sektorid kaugus-, kolmik-, kõrgus- ja teivashüppe ning kuulitõuke, kettaheite ja odaviske jaoks. Ümber staadioni valmis rullsuusa- ja rulluisurada, mis ühendub juba olemasoleva 6,2 km pikkuse rollerirajaga.

Aegade jooksul kõige rohkem kunstlund valmistati üle suve hoidmiseks möödunud talvel, pidades silmas käesolevat talve. Lund tehti ligi 20 000 kuupmeetrit, kuid ainuüksi sellest ei piisa. Ligikaudu 10 000 kuupmeetrit lund tuleb igal sügisel külmade saabudes juurde toota.

Tänu MK-etappidele on avanenud võimalused jätkuvalt arendada Tehvandi spordikeskust. Otepää MK-etapi tuntusest tulenevalt on siin toimunud ka mitmed teiste spordialade suured rahvusvahelised võistlused. Tänu MK-etapile ja sealt tulenevale tuntusele külastab Otepääd ilmselt ka muul ajal hulgaliselt välisturiste, mis omakorda on loonud eeldusi kohaliku ettevõtluse arenguks.

2003. aastal jäi Otepää MKetapi üks võistluspäev toimumata, kui hommikul oli külma alla 30 C°. 2005. aasta jaanuaritormi tõttu jäi samuti üks võistluspäev ära. 2008. aasta viimane sprindivõistlus lõppes aga pea 7kraadise soojaga ning piltlikult öeldes kadus viimase lõpetajaga koos publiku silme alt ka rada.

MK-etapp sattus Otepääle mõnevõrra juhuslikult. 1998. aasta augustis saatis FIS-i murdmaasuusatamise juht Bengt Erik Bengtsson Eestisse faksi, et Valgevene on loobumas Raubitši etapist ning kas Eesti poleks valmis tühimikku täitma. Vastati jaatavalt, saadi korraldusõigused ning 1999. aasta 5. jaanuaril võisteldigi esmakordselt Otepää MK-etapil.

FIS tunnistas Otepää MK-etapi 2005. aastal kõige pressisõbralikumaks MKetapiks maailmas ning kõige paremini korraldatud MK-etapiks. Ent tähtsaimaks tunnustuseks peavad korraldajad seda, et Otepääle tahavad tulla nii võistlejad, treenerid kui ka publik.

Otepää MK-etapiga seoses leiab igal aastal tööd ja abitegevust kokku 700–800 inimest. Korralduse struktuuris tegeleb teenistuste juhtimise ja vastutamisega ca 50 inimest ning aasta ringi töötab võistlusega 2–3 inimest.

Otepää MK-etapi publikurekord pärineb 2006. aastast, kui Otepääl jälgis kahe päeva jooksul võistlusi 22 000 inimest. Juba esimesel, 1999. aasta võistlusel (nagu ka 2010. aastal) oli radade ääres ligi 15 000 inimest.

Otepää MK-etapi rahvusvaheliste teleõiguste omanik on olnud kõikidel võistlustel Itaalia firma Infront, kelle vahendusel on Otepää MK-etappi jälginud kogu maailmas 30–40 miljonit inimest. Kohapeal on kommentaatoritega esindatud 7–9 telekanalit.

Kõige arvukam riikide kooslus Otepää MKetapil on olnud 27 esindatud riiki.

Enim on Otepääl poodiumikohti võtnud norrakad, kel on see õnnestunud 28 korral. Järgnevad soomlased 16 korraga ning kolmandat kohta jagavad 9 poodiumikohaga rootslased, eestlased ja venelased. Kõige rohkem – kolmel korral – on võitjaks pärjatud Justyna Kowalczyk ja Lukaš Bauer.

Läbi aegade on Otepääl käinud kogemusi omandamas mitmete teiste etappide korraldajad. 2010. aastal käis “asja uurimas” isegi 2011. aasta MM-võistlusteks valmistuva Holmenkolleni delegatsioon.

Otepää MK-etapi eelarve on ca 10 miljonit krooni ning majanduslikult on saadud sellega ka hakkama ja tuldud ots otsaga kokku.

Esimene talialade MM toimub Otepääl juba aastal 2011, kui kohe pärast MKetappi vallutavad Tehvandi suusarajad juunioride maailmameistrivõistlused. Otepääle võivad lähitulevikus jõuda ka kahevõistluse ja laskesuusatamise MK-etapid.

elustiil

Leia oma suusarada! TEKST MARGUS MÜIL

- FOTOD scanpix

Eesti on tõeline suusariik, ja seda mitte ainult tippsportlaste võidetud tiitlite ja medalite poolest. Tõeliseks suusariigiks teeb meid ala harrastamiseks loodud võimaluste rohkus.

akt, et isegi vähem tuntud Eesti suusaradade parklates seisavad ilusa ilmaga talveõhtutel kümned ja kümned autod, näitab, et suusatamisvõimalusi pole loodud asjata. Et tuua veelgi rohkem inimesi kodudest välja, anname valikulise ülevaate parematest suusaradadest Eesti maakondades.

Tallinn ja Harjumaa Nõmme Spordikeskus Suusarajad: 1 km, 2 km, 3 km, 5 km, 15 km (Harku ring) Valgustatud rada: 15 km Aadress: Külmallika 15a, Tallinn Telefon: 671 8542 Koduleht: www.sportkeskus.ee

Pirita Spordikeskus Suusarajad: 8 (4+4) km Valgustatud rada: 8 (4+4) km Aadress: Rummu tee 3, Tallinn Telefon: 623 9148, 623 9130 Koduleht: www.piritaspordikeskus.ee

Järve terviserada Suusarajad: 2,5 km Valgustatud rada: veel ei ole Aadress: Järve mets, Pärnu mnt 139, Tallinn

Telefon: 502 1340 Koduleht: www.spartasport.ee

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus Suusarajad: 1,5 km, 3 km, 5 km, 19 km, 24 km Valgustatud rada: ei ole Aadress: Oja talu, Pillapalu küla, Anija t maas Kõrve vald, Harjumaa LT A IKEM Telefon: 5331 4909 LOE P land t r Spo Koduleht: zine Maga www.korvemaa.ee rist! o o ri e Outd

Saku terviserada Suusarajad: 0,7 km, 2 km, 3,5 km, 7 km (Saku rabametsa terviserada) Valgustatud rada: 1 km (Saku valgustatud suusarada) Aadress: Saku alevik, Saku vald, Harjumaa Telefon: 507 4737 Koduleht: www.sakusuusaklubi.ee

Alema suusarajad Suusarajad: 1,5 km, 3 km Valgustatud rada: 1,5 km Aadress: Alema, Nurme küla, Nissi vald, Harjumaa Telefon: 517 6034 Koduleht: –

Keila suusarajad Suusarajad: 2,9 km, 3,2 km, 5,2 km Valgustatud rada: 2,9 km Aadress: Keskväljak 11, Keila, Harjumaa Telefon: 501 6192 Koduleht: –

Hiiu maakond Leemeti suusarajad Suusarajad: 2 km, 3 km Valgustatud rada: ei ole Aadress: Leemeti, Emmaste vald, Hiiumaa Telefon: 529 9432 Koduleht: –

Kärdla-Paluküla suusarajad Suusarajad: 1,3 km Valgustatud rada: 1,3 km Aadress: Paluküla, Pühalepa vald, Hiiumaa Telefon: 529 9432 Koduleht: –

Uuri ka siit! Suurim ülevaade Eesti suusaradadest: http://sport.err.ee/lumeinfo ja www.terviserajad.ee

Valgehobusemäe Suusarajad: 2,1 km, 3 km, 5 km Valgustatud rada: 2,1 km Aadress: Järva-Madise küla, Albu vald, Järvamaa Telefon: 521 4270, 666 1122 Koduleht: www.valgehobuse.ee

Koeru Suusarajad: 1 km, 2 km, 3 km, 5 km Valgustatud rada: ei ole Aadress: Laaneotsa küla, Koeru vald, Järvamaa Telefon: 524 4315, 384 6304 Koduleht: –

Lääne maakond Ida-Viru maakond Kohtla-Nõmme Suusastaadion Suusarajad: 1,8 km, 3,8 km Valgustatud rada: 1,8 km Aadress: Kohtla-Nõmme vald, Ida-Virumaa Telefon: 522 0074 Koduleht: www.talvekeskus.ee

Pannjärve terviserajad Suusarajad: 1 km, 2 km, 3 km, 5 km, 7,5 km, 20 km, 40 km Valgustatud rada: 5 km Aadress: Pannjärve, Illuka vald, Ida-Virumaa Telefon: 5568 1084 Koduleht: www.illukavv.ee/tkeskus

Jõgeva maakond Pala terviserajad Suusarajad: 1 km, 2 km, 3 km, 5 km, 7,5 km Valgustatud rada: ei ole Aadress: Pala vald, Jõgevamaa Telefon: 5394 2998 Koduleht: –

Kuremaa terviserajad Suusarajad: 1 km, 2 km, 3 km, 5 km Valgustatud rada: 2,5 km Aadress: Kuremaa, Jõgeva vald, Jõgevamaa Telefon: 552 3363; 773 2247 Koduleht: –

Järva maakond Aravete suusarajad Suusarajad: 1 km, 2 km, 3 km, 5 km Valgustatud rada: 2 km Aadress: Kurisoo, Ambla vald, Järvamaa Telefon: 501 3011 Koduleht: www.aravetekeskus.ee

Palivere terviserada Suusarajad: 1 km, 2 km, 3 km, 5 km Valgustatud rada: ei ole Aadress: Palivere alevik, Taebla vald, Läänemaa Telefon: 505 2565 Koduleht: www.sula.ee

Lääne-Viru maakond Mõedaku spordibaas Suusarajad: 3 km, 5 km, 7,5 km, 10 km Valgustatud rada: 3 km Aadress: Mõedaku küla, Rägavere vald, Lääne-Virumaa Telefon: 528 3836, 322 3565 Koduleht: www.ragaverevv.ee

Pariisi Suusarajad Suusarajad: 1,6 km, 2 km, 3 km, 5 km ja 10 km matkarada Valgustatud rada: 1,6 km Aadress: Pariisi Puhkeküla, Kadrina vald, Lääne-Virumaa Telefon: 5649 5439 Koduleht: www.pariisi.ee

Tamsalu Spordikeskus Suusarajad: 1 km, 3 km, 5 km, 10 km, 15 km Valgustatud rada: 4,3 km Aadress: Tehnika 2, Tamsalu, Lääne-Virumaa Telefon: 326 0260, 5823 8738 Koduleht: www.tamsalusport.ee

Ebavere suusarajad Suusarajad: 1 km, 1,5 km, 3 km, 5 km Valgustatud rada: 4 km Aadress: Ebavere küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa Telefon: 515 3239 Koduleht: www.ebaverekeskus.ee

Jäneda Mõisa Turismikeskus ja Presidendirada Suusarajad: 1,5 km, 3 km, 5 km, 7,5 km, 10 km, 24 km Valgustatud rada: 1,5 km Aadress: Jäneda, Tapa vald, Lääne-Virumaa

Telefon: 510 7691, 505 4495 Koduleht: www.janedaturism.ee

Rakvere (Palermo) terviseja suusarajad Suusarajad: 2,2 km, 3 km Valgustatud rada: 2,2 km Aadress: Palermo linnaosa, Rakvere linn, Lääne-Virumaa Telefon: 5341 2310 Koduleht: www.rakverespordikeskus.ee

Tapa Männikumäe Suusarajad: 1 km, 2 km, 3 km, 4 km Valgustatud rada: 2,5 km Aadress: Paide mnt 34, Tapa, Lääne-Virumaa Telefon: 506 2881 Koduleht: http://mannikumagi.blogspot.com

Põlva maakond Mammaste Tervisespordikeskus Suusarajad: 0,5 km, 1 km, 2 km, 2,5 km, 3 km, 5 km, 7,5 km, 10 km Valgustatud rada: 2,5 km Aadress: Mammaste, Põlva vald, Põlvamaa Telefon: 517 2455 Koduleht: www.polvavald.ee, www.taevaskoja.ee

Intsikurmu Suusarajad: 3,2 km Valgustatud rada: osaliselt Aadress: Metsa tn 7, Põlva linn Telefon: 503 4368 Koduleht: http://kobras.polvamaa.ee

Pärnu maakond Jõulumäe Tervisespordikeskus Suusarajad: 0,5 km, 1 km, 2 km (2 rada), 2,5 km, 3 km (2 rada), 5 km (2 rada), 7,5 km, 10 km, 15 km Valgustatud rada: 1,2 km, sprindirada ja 2,3 km Aadress: Leina küla, Tahkuranna vald, Pärnumaa Telefon: 518 6142 Koduleht: www.joulumae.ee

Rapla maakond Paluküla suusarajad Suusarajad: 2 km, 3 km, 5 km Valgustatud rada: 2 km Aadress: Kehtna vald, Paluküla, Raplamaa Telefon: 514 8261 Koduleht: www.valtusm.ee

Saare maakond Kuressaare terviserajad Suusarajad: 0,6 km, 1 km, 2 km

elustiil Valgustatud rada: 2,5 km Aadress: Puiestee 1, Tõrva, Valgamaa Telefon: 766 5310 Koduleht: www.torva.ee

Veel suusaradu Kindlasti väärivad nimetamist ning suusasõpradel avastamist ka Aruküla, Aegviidu, Saue (Harjumaa), Sinimägede, Avinurme, Iisaku, NarvaPähklimäe (Ida-Virumaa), Türi (Järvamaa), Paralepa (Läänemaa), Vinni, Rakke (Lääne-Virumaa), Värska, Orava, Valgjärve (Põlvamaa), Raeküla, Vändra, Saarde, Tõstamaa, Tootsi, Sindi (Pärnumaa), Kaiu (Raplamaa), Kaarma (Saaremaa), Kambja, Elva (Tartumaa), Karksi-Nuia, Tarvastu, Saarepeedi, Pärsti (Viljandimaa), Vastseliina, Kurgjärve (Võrumaa) jpt suusa- ja terviserajad.

Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus Suusarajad: 1 km, 2,5 km, 3 km, 5 km Valgustatud rada: ei ole Aadress: Lüllemäe küla, Karula vald, Valgamaa Telefon: 5388 8409 Koduleht: www.karulatsk. ee

Viljandi maakond Viljandi suusarajad Suusarajad: 1,5 km (valgustatud suusarada Valuoja orus), 13,5 km (ümber Viljandi järve kulgev terviserada) Valgustatud rada: 1,5 km, 3,5 km Aadress: Viljandi, Viljandimaa Telefon: 516 6968 Kodulehed: www.lumepark.ee, http://viljandimaa.ee/spordikeskus

Valgustatud rada: 0,6 km, 1 km, 2 km Aadress: Kaevu 18, Kuressaare, Saaremaa Telefon: 452 0370 Koduleht: www.kuressaarespordikeskus.ee

Trass: Otepää–Elva, Arula–Elva Telefon: 514 4139 Koduleht: www.tartumaraton.ee

Karujärve terviserajad

Suusarajad: 1 km, 2 km, 2,5 km, 5 km Valgustatud rada: 2 km Aadress: Lähte, Tartu vald, Tartumaa Telefon: 501 4939 Koduleht: –

Suusarajad: 2 km, 3 km, 5 km, 10 km Valgustatud rada: ei ole Aadress: Karujärve küla, Kihelkonna vald, Saaremaa Telefon: 522 4999 Koduleht: –

Tartu maakond Vooremäe terviserajad Suusarajad: 1,5 km, 3 km, 5 km ja 8 km Valgustatud rada: ei ole Aadress: Vooremägi, Uniküla, Haaslava vald, Tartumaa Telefon: 503 4594, 5354 0710 Koduleht: –

Tartu Tähtvere spordipark

Valga maakond Tehvandi Spordikeskus Suusarajad: treeningurada 7,2 km; matkarada 10 km; võistlusrajad 1,2 km, 2,5 km, 5 km Valgustatud rada: 2,5 km ja 2,2 km Aadress: Nüpli küla, Otepää vald, Valgamaa Telefon: 766 9500, 518 0778 Koduleht: www.tehvandi.ee

Kekkose rada, Kääriku Puhke- ja Spordikeskus

Suusarajad: 850 m, 1,3 km Valgustatud rada: 850 m, 1,3 km Aadress: Laulupeo 25, Tartu Telefon: 742 2108 Koduleht: www.arena.ee

Suusarajad: 1 km, 2 km, 3 km, 5 km, 14 km (Kekkose rada) Valgustatud rada: 2,5 km Aadress: Kääriku küla, Pühajärve vald, Valgamaa Telefon: 766 5600 Koduleht: www.kaariku.com

Tartu maratoni rada

Tõrva terviserajad

Suusarajad: 63 km, 31 km Valgustatud rada: ei ole

Lähte suusarajad

Suusarajad: 1 km, 1,4 km, 6,6 km (Härma matkaring), 16 km (Helme-Ritsu matkarada)

Viljandimaa spordi- ja puhkekeskus Suusarajad: 2 km, 3 km, 5 km (kerge), 5 km (raske), 7,5 km, 10 km Valgustatud rada: 2,5 km Aadress: Viisuküla, Paistu vald, Viljandimaa Telefon: 517 2636 Koduleht: www.holstrepolli.ee

Abja-Paluoja Suusarajad: 0,4 km, 2 km, 2,5 km, 3,5 km Valgustatud rada: 2 km Aadress: Abja-Paluoja, Viljandimaa Telefon: 5629 2537 Koduleht: www.abja.ee

Võru maakond Kubija suusarajad Suusarajad: 2–3 km Valgustatud rada: jah Aadress: Männiku 45, Kubija, Võrumaa Telefon: 503 3447 Koduleht: –

Haanja Puhke- ja Suusakeskus Suusarajad: 2 km, 3 km, 5 km, 7,5 km Valgustatud rada: 2 km ja 3,2 km Aadress: Haanja küla, Haanja vald, Võrumaa Telefon: 517 4578 Koduleht: www.haanjamaraton.ee

20 OLYMPIC MEDALS: 7 GOLD, 7 SILVER, 6 BRONZE 103 WORLD CUP MEDALS: 36 GOLD, 34 SILVER, 33 BRONZE

As awarded by The Chicago Athenaeum: Museum of Architecture and Design 2009.

ELITE ESK & ECL RACING BOOTS

www.alpina.si

tõusev täht Noort kahevõistlejat Kaarel Nurmsalu peetakse omaaegsete ässade Allar Levandi ja Ago Markvardti mantlipärijaks.

Puhkamise r e ist e m a m maail

MARTINSON) õhtuleht (JOOSEP (MARINA PUSHKAR), scanpix D TO FO TS TEKST HELENA SALUME

aarel Nurmsalu on 19aastane tagasihoidlik Tamsalu noormees, kes ei kipu tegema oma edust suurt numbrit. Et teda peetakse Allar Levandi ja Ago Markvardti mantlipärijaks, on Kaarlile tõsine kompliment. “Sooviksin kindlasti olla nende mantlipärija, sest tegemist oli ju omal ajal väga kõvade kahevõistlejatega,” ütleb Nurmsalu. “See on suurepärane tunne, kui mind nii suurte nimedega seostatakse.”

Kuulub vallavolikokku Läbi ja lõhki spordipisikuga nakatunud Kaarel kuulub treenimise ja võistlemise kõrval ka Tallinna Tehnikaülikooli majandustudengite hingekirja ning Tamsalu vallavolikokku, kuhu ta eelmisel sügisel valiti. “Volikogu tööd võtan tõsisemalt kui koolipinki. Üritan sealt palju asju kõrva taha panna ja samas tahaksin seista oma generatsiooni huvide eest,” räägib Nurmsalu. “Praegu pühendun siiski põhiliselt spordile. Ma ei ütleks, et volikogus olemine mu ajast suure ampsu võtab, see on pigem nagu hea vaheldus spordile. Ma pole inimene, kes 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas treeningutest mõtleks. Otsin igal vabal hetkel vaheldust, et saaksin trenni tehes endast 100% just treenimisele anda.”

Kaarel Nurmsalu  Sündinud 30. aprillil 1991 Tamsalus.  Lõpetas Tamsalu Gümnaasiumi 2010. aastal, praegu õpib Tallinna Tehnikaülikoolis majandust.  Paljukordne Eesti meister suusakahevõistluses ja suusahüpetes.  Kahevõistluse-iidolid on Hannu Manninen ja Samppa Lajunen.

Suurendas murdmaaosa Kaarliga vesteldes tundub, et prioriteedid on tal selgelt paigas. Ta teab ja oskab hinnata seda, mis tal on, ning teab, kuidas muuta head veelgi paremaks. See, kuhu Kaarel on praeguseks jõudnud, on siiski suure pühendumise ja järjepidevuse tulemus. “Edu on tulnud ikka küllaltki raskelt, sest olen pidanud spordiga tegelema ju õppimise kõrvalt,” kirjeldab ta. “Päris palju trenne on ka ära jäänud, sest kuni eelmise aastani oli esimesel kohal siiski õppimine ning alles siis sport. Samas on ka helgemaid pooli, näiteks hüpped, mis on mul siiani sujunud suhteliselt meelepäraselt. Loodan, et nii läheb ka edaspidi.”

“Edu on tulnud ikka küllaltki raskelt.” 49

tõusev täht

LEND. Kahevõistleja Kaarel Nurmsalu on eriti tugev hüpetes.

Tõsise tähelepanuta ei jää ometi ka kahevõistluse teine ala, murdmaasõit. “Selle arendamiseks oleme tänavu tõstnud murdmaa osakaalu treeningutel umbes 10% võrra,” ütleb Kaarel.

Lemmiktegevus – puhkamine Nurmsalu treenib kuus keskmiselt 50–60 tundi. “Päevas on reeglina kaks trenni ja nende vahel jõudehetked. Kodus olles proovin pühenduda rohkem puhkamisele laagritest, eriti just vaimselt. Õnneks on mul kodus palju

sportimine on kulukas ja sponsorite toetuseta pole lihtne hakkama saada. “Varustusel on väga tähtis roll ja seda just hüpete poolel, kuid kindlasti ka murdmaad sõites,” kinnitab Nurmsalu. “Mina kannan Crafti varustust ja selle juurest tooksin esile just nii-öelda tavalisi asju, nagu sokid, suusakindad, soe aluspesu. Ideaalsus peitubki lihtsuses. See tähendab, et kui trennis on mugav ja soe olla, siis on trenn palju mõnusam. Kindlasti on väga hea ka Crafti kombinesoon, sest see sobib ideaalselt minu kehaga – hoiab ilusti ümber ning samas on ilusa välimusega.”

maha “Tuleb lumi u ja suun rgasdt se tõusevad iseõernveuni!” k sõpru ja tuttavaid, kes selle kergemaks muudavad,” oskab noor mees lähedasi hinnata. Kaarel nimetab end ootamatult puhkamise maailmameistriks. “Puhkamine on minu lemmiktegevus ja ma suudan seda teha kõikjal, kus on minu sõbrad. Kindlasti veedan palju aega ka oma tüdruksõbraga. Sõbrad on mu elus väga olulised, sest nendega koos olles mu meel puhkab – see ongi tähtsaim.”

Õige varustuse tähtsus Kui tähtsat osa mängib heade tulemuste saavutamisel aga õige varustus? Tipptasemel

Alustas 12aastaselt

Kaarli süvenemine suurde sporti sai alguse 12aastaselt. “Avatõuke kahevõistlusesse andis isa – suured tänud talle selle eest! Päris kindlasti poleks ma ise sellist riski võtnud, lähim mägigi on ju K30 ja see asub 30 km kaugusel. Eks kevad ja sügis ongi raskemad ajad, kuid sellest tuleb lihtsalt üle olla.” Ka siis, kui parasjagu pole suusahooaega, on Nurmsalu üliaktiivne. “Lemmikspordialad on korvpall ja motokross ning neid harrastan ma hooajaväliselt. Motokrossis käisin suvel isegi harrastajate võistlustel. Lugeda meeldib mulle ka. Hetkel on pooleli Mihkel Raua “Musta pori näkku”.” Kust ammutab Kaarel pimedal ja sombusel ajal energiat? “Et on sügis, siis ütleksin, et oodake veel kuu aega – tuleb lumi maha ja suunurgad tõusevad iseenesest kõrvuni!”

Veel üks tulevikumees? Endise kahevõistleja Andrus Ilvese poeg Kristjan Ilves on teinud oma vanuseklassis suurepäraseid tulemusi suusahüpetes, ent mõtleb viimasel ajal tõsiselt ka kahevõistlusele. Saavutused, nagu HS70 mäel FIS-i noorte suusahüppevõistluse võit, Saksamaa FIS-i võistluse kahevõistlusetapi 2. koht, ETV suusasarja 2. koht vabatehnikasprindis, lubavad loota tõsist tegijat.

es Kristjan.19Ilv 96 • Sünniaeg: 10.06 • Pikkus: 160 cm • Kaal: 42 kg a • Haridus: õpib Elv klassis 8. mi siu aa mn Gü

Millega tegeleb Ago Markvardt?

ui Allar Levandi tegemistel on ajakirjandus hoidnud ka pärast karjääri lõppu hoolega silma peal, siis teisest kunagisest ässast Ago Markvardtist on olnud mõnevõrra vähem kuulda. Markvardt juhib praegu Adidase tooteid Balti riikides maale toova Adidas Baltics SIA Eesti filiaali. Kas sinu töö Adidas Baltics SIA Eesti filiaali juhina on loogiline jätk su sportlaseteele? Mingil määral võib seda pidada loogiliseks, kuna olen spordis alates üheksandast eluaastast. Ja juhtus, et pärast spordiga lõpparve tegemist pakuti mulle esimest töökohta just Adidase kaupluses Tallinnas Viru tänaval. Saatuse tahtel olen aastaid hiljem ringiga taas Adidase juurde jõudnud. Seekord küll on tööandja juba globaalne Adidas Grupp. Mitmele inimesele Adidas Baltics SIA Eesti filiaal tööd annab? Hetkel töötab Adidas Baltics SIA Eesti filiaalis hulgimüügi osakonnas 3 inimest. Meie hoida on Adidase ja Reeboki kaubamärgid Eesti turul. Lisaks meile on veel jaemüügi osakond, kes opereerib Adidase ja Reeboki Factori Outlet kauplusi Tallinnas Tondil. Millega sa tööväliselt tegeled? Vabatahtlikkuse alusel olen ka FIS-i suusahüppekohtunik ning osalen juunioride MM-il kohtunikuna. Mida arvad Kaarel Nurmsalust? Tundub, et tal on olemas kõik võimalused ja omadused tippu jõudmiseks. Varasemad tulemused tõestavad seda, ja ka see aasta on ju hästi alanud.

innovatsioon Alpina suusasaabaste tootmise ajalugu ulatub eelmise sajandi algusesse. Nii on Alpina üks vanemaid suusasaabaste tootjaid kogu maailmas.

Tulevikku suunatud suusasaabas

TEKST JA FOTO SPORTLAND MAGAZINE

lpina on olnud esirinnas kogu suusasaapa arenguteel, alustades traditsioonilisest nahksaapast ja 75 mm suusasidemest ning jõudes välja plastik- ja süsinikkomponentidega täiusliku suusasaapani. Kogu Alpina saapameistrite tähelepanu on pühendatud toote arengule, eesmärgiga teha suusatamine inimestele nauditavamaks tehnilise arengu ja täiustatud toodetega ning tõsta suusataja usaldust nii suusatamise kui ka Alpina toodete vastu.

Saavutused ja eesmärgid Alpina on saavutanud murdmaasuusasaabaste tootmises juhtiva positsiooni ning arvestatava positsiooni ka mäesuusasaabaste osas. Seda tänu pidevale arendustööle ning erinevatelt võistlustelt ja tippsportlastelt saadud tagasisidele. Alpina töö on suunatud tulevikku, et praegused noorsportlased oleksid maailma tipus juba lähiaastatel. Eesmärgiks on toota suusasaapaid, mis ühendaksid funktsionaalse terviklikkuse, maksimaalse mugavuse ja kerguse, andes sellega sportlasele võimaluse tõusta pjedestaali kõrgeimale astmele.

Edu spordimaailmas Alpina oli Eestis esindatud juba nõukogude ajal, mil siinsetesse spordipoodi-

desse jõudsid Alpina mäesuusasaapad. Alates 2004. aastast tegeleb Alpina suusasaabaste müügiga Eestis A2K Sport. Veel selle sajandi alguses oli Alpina Eestis tuntud kui pühapäevasuusatajale mõeldud mugava rahvasaapa tootja. Nüüd on olukord kardinaalselt muutunud. Eesti tippsuusatajate seas on tuntumad Alpina suusasaabaste kasutajad Peeter Kümmel ja Eeri Vahtra. Lisaks terve rida noori ja perspektiivikaid suusatajaid, kelle saavutused seisavad alles ees. Ka mujal maailmas on üha enam tippsportlasi üle läinud Alpina saabastele. Seda tõestab fakt, et neis saabastes võideti Vancouveri olümpiamängudel enim medaleid. Vähe on Eestis suusasõpru, kes ei teaks niisuguseid nimesid nagu Petter Northug, Lukaš Bauer ja Dario Cologna või Petra MajdiČ ja Anna Haag. Kõigi nende ühiseks nimetajaks on Alpina suusasaapad.

nikkõrgendused, mis loodi koostöös Thomas Alsgaardiga. Selle koostöö viljaks ongi suusasaabas, mida võib julgelt nimetada üheks paremaks, kui mitte parimaks maailmas. Me võime olla rahul, et arendustöö ei piirdu mitte ainult tippsportlaste saabastega, vaid pidev arendustöö käib ka odavaima hinnaklassi rahvasaapa kallal. Selle tulemus on tänavuseks hooajaks välja toodud mudel T-Trek. Proovige Alpina saapaid ja veendute ise, et paremat tahta on raske!

Tippudele ja rahvale Mis teeb selle saapa nii heaks? Ühe näitena võib välja tuua praegu vabatehnika saapa juures standardiks saanud süsi-

EELISTAB ALPINAT. Peeter Kümmel on üks neist suusatippudest, kes hindab üle kõige Alpina tooteid.

hooaeg

S K U D I Õ S A S SUU VALMIS! epp ja Kaili Sirge modellid Pavo Rauds

- fotod Jarek Jõepera

Kaili Crafti pullover 849.-

Pavo Crafti suusajope 1199.-

Kaili Crafti m端ts 379.Crafti suusajope 1399.Crafti suusap端ksid 1099.-

Pavo Crafti m端ts 379.Crafti suusajope 1399.Crafti suusap端ksid 1099.-

Tere tennisekeskus on suurim Baltikumis ja Skandinaavias. Meil on: 7 väliväljakut 7 kõva kattega väljakut 4 liivaväljakut

Tere tennisekeskus Marsi 4, Tallinn Tel. 687 8292 www.teretennis.ee

Tipud tulevad siit!

tegija “Spordis on kuulsus oluline, kuid mõnikord tahaksin olla vähem tuntud,” tunnistab vägeva hooaja teinud Kaia Kanepi. “Tahan vahel lihtsalt puhata nii tennisest kui ka tähelepanust.”

Võimsa tõusuga tüdruk

MATI HIIS) SCANPIX (JOOSEP MARTINSON, TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD

aia võitis lõppenud hooajal kaks ITF turniiri ning oma karjääri esimese WTA turniiri. Ta mängis jõuliselt auti näiteks Samantha Stosuri, Jelena Jankovici ja Flavia Pennetta, jõudis Wimbledonis ja US Openil veerandfinaali ning tõusis nende saavutustega maailma edetabelis 22. reale. Eesti esireketi hiljutise mõõna järel tundusid need saavutused mõnelegi tennisesõbrale esiotsa uskumatud.

Kui kõrgetele eesmärkidele sa lapsena mõtlesid? Olla oma trennikaaslaste seas parim? Linna parim? Eesti? Maailma? Ega ma väga palju ei mõelnudki. Üritasin ikka teha seda, mis treener ütles. Kõigepealt tahtsin saada tippmängijaks ja edaspidi tulid eesmärgid ajaga. Said oma esimese treeneri kaheksaaastaselt. Kas see oli hilja, vara või täpselt parajas vanuses? Tagasi mõeldes oleks võinud ka varem, aga väga palju oleneb ikka, kui tõsiselt kavatsetakse tennisega tegeleda. Mõnel on treener juba neljaselt, mõnel kümneselt. Üldiselt arvan, et mida varem, seda parem. Kas kellelgi eestlastest on praegu eeldusi saada sama heaks või paremaks kui sina? Need võimalused on kõigil eestlastel olemas saada vähemalt sama heaks, kui mitte paremaks. Edu neile!

“Wimbledonlii a veerandfinao jõudmine na k magusaim jaaim kibed tulemus.”

Sinu viimase aja tulemused ja taastõus sunnivad küsima: mida teeb Silver Karjus teisiti kui eelmised treenerid? Arvan, et see on kvaliteet, millele Silver palju rõhku paneb. Kui suur osa on sinu edus ja mõõnaperioodide ületamises usul Jumalasse? Ma ei tahaks sellele vastata.

Milline on tavaliselt sinu mängueelne pooltund? Pool tundi enne mängu teen soojendust-sörki, venitusi, erinevaid harjutusi pallidega, mõned kiirendused… Kogu see protsess aitab keskenduda ning eelseisvale mängule ja mänguplaanile mõelda. Kas Eestis on tennisiste, kellega sul on raske mängida? Kindlasti on raske mängida meie meeste paremikuga, naistega on olukord pisut lihtsam. 55

tegija Seda, kui palju minus veel reserve peidus on, näitab aeg.

Kindlasti on spordis kuulsus ja tuntus olulised, kuid vahel tahaksin olla Eestis vähem tuntud.

Usud sa, et sinust saab maailma esireket, ja kui pikk tee oleks sul selleni käia? Mul on vaja kõvasti kvaliteetset tööd teha ja õnne samuti, eks siis ole näha, kui kaugele ma jõuan.

Miks? Tahan vahel lihtsalt puhata nii tennisest kui ka tähelepanust.

Kas maailma edetabeli hetkeseisu juures on sulle kõikide turniiride uksed avatud? Praeguse rankinguga saan igale turniirile põhitabelisse. Kui raske on sinu taseme juures kokku saada aastaeelarvet, 3–4 miljonit krooni? Aastaeelarve hakkaks ikka neljast miljonist kroonist ja eks sellega on probleeme igal aastal. Õnneks olen ise viimastel aastatel olnud võimeline eelarve täitmises korralikult osalema. Sellel keerulisel aastal jäi minu osaks üle kahe miljoni krooni. Kas sind on Eestis piisavalt tunnustatud ja toetatud? Kuna tennis ei ole Eestis veel väga populaarseks alaks saanud, siis arvan, et selles valguses on mind piisavalt tunnustatud ja vastavalt võimalustele ka toetatud.

Milliste mänguelementide osas peaksid vastased Kaia Kanepit ennekõike kartma? Tagajoone võimsad löögid, serv ning kindlasti tõrje. Ei tohi ka mainimata jätta minu rahulikkust ja enesekindlust, mis võtab vastasel mänguisu! Keda ja miks pead raskeimaks ja ebamugavaimaks vastaseks? Serena Williams. Ta lööb väga kõvasti, ta on mentaalselt tugev ning ta on väga kogenud mängija. Kas tänavune hooaeg, eriti selle teine pool, oli sinu võimete lagi või suudad sa enamat? 56

Millistel võistlustel tahad uuel aastal kindlasti kodupubliku ette astuda? Fed Cup, veebruaris.

Milline on tennise fännikultuur ja kas sarnaselt jalgpallihuligaanidega on midagi kuulda tennisehuligaanidest? Vaid üksikud juhused. Huligaansus on rohkem jalgpalli teema. Tennisepublik on enamasti intelligentne, kellegi vastu nii meelega ei plaksutata ega karjuta. Üldiselt nauditakse head tennist ja plaksutatakse mõlemale osapoolele. Mis tulemus on su karjääri magusaim, missugune kibedaim? Wimbledoni veerandfinaali jõudmine on magusaim ja ka kibedaim. Magus sellepärast, et tulin kvalifikatsioonist ja mängisin just murul väga hästi. Veerandfinaali kaotus oli samas kibedaim seisu tõttu, kus omasin väga palju võimalusi mängu võitmiseks. Mis on naistennisisti ideaalne vanus? Arvan, et 25 on keskmiselt hea vanus, esikümnest on hetkel viis mängijat minust nooremad ja viis vanemad.

’idel “Grand Slamls eid on eestikee ün ilt ü ib r t id e ik õ h kuulda küll.”

Kui palju eestlasi käib sulle välismaal suurturniiridel pöialt hoidmas ja kas omade kohalolek publiku seas on tuntav? Mul on ühed tõelised fännid, kes käivad paljudel turniiridel. Kõige rohkem käiakse Grand Slam’idel, ja eestikeelseid hõikeid on tribüünilt kuulda küll. Oled sa maailma tennise mastaapides staar? Arvan, et ma ei ole staar. näiteks Serena Williams, Maria Sharapova, Roger Federer ja Rafael Nadal on minu jaoks staarid.

Oled 25. Mis vanuseni mängid? Tahaksin mängida mõned aastad veel ja eks täpne aeg oleneb asjaoludest. Loobumise aeg on igaühel individuaalne, aga arvan, et keskmiselt lõpetatakse suur karjäär umbes kolmekümneselt. “Tahtsin omale ralliautot,” ütlesid sa, kui ostsid endale Mitsubishi Lancer Evolutioni. Oled autofänn? Mulle meeldib pigem ise autoga sõita. Kas see on vihje, et pärast tennisekarjääri näeme sind rallit sõitmas? Kahtlen selles.

treening

TER KARASK TEKST JA FOTOD PEE

ja ach e B i m Mia kuumad trennitrejandid Kalev Spa

MyFitnessi r Karask treener Peete iamis k채is palavas M tutvumas sealsete kuumimate . treeningutrendidega

Kahte moodi inimesed

SPORTLIK RAND. Loo autor koos kohalikega tegemas veepiiril kätekõverdusi.

iamis on lugematul hulgal spordiklubisid (märkasin lühikese ajaga enam kui 20 klubide ketti!), kus vormida oma keha ja vastupidavust, et siis kuulsal Miami Beachil enesekindlalt ja pilkupüüdvalt tähelepanu võita. Suuremad spordiklubiketid, mida külastasin, on väga hea tehnilise varustusega Crunch Gym ja LAFitness. Enamik trenniskäijaid sõlmib pikaajalise lepingu, et nautida mitmeid soodustusi. Näiteks võimalust kasutada kord kuus tasuta personaaltreenerit või sõbrahinda spordiriietele ja toidulisanditele. Nimetatud spordiklubides saab valida rohkem kui 50 erisuguse ning eri pikkusega fitnesstreeningustiili vahel.

Kõige popimad treeningud Miamis praegu populaarsemad rühmatreeningud on jaotatud kolme suure-

masse rühma: aktiivne sport, chill outs ja tantsurütmid. Igaüks saab valida endale sobivaima lähenemise. Aktiivne sport Kangoo-treening (Boing With Kangoo) oli mulle kõige üllatuslikum. Kasutasime tunnise treeningu vältel jala külge seotuna vedrulehtedel põhinevaid jalatseid. Kangoo-treeningul sooritatakse rühmas erisuguseid aeroobikaliigutusi ja hüppeid, mis arendavad tasakaalu ja treenivad jalalihaseid ning kere reflektoorseid lihaseid. Trenn vedrujalatsitel meenutas batuudil hüplemist. Rõõmsa muusika saatel möödus tund kiirelt ja lõbusalt, sest enamik inimesi ei ole vedrujalatsitel liikumisega harjunud ning võib ette kujutada, kui kohmakalt me püüdsime end püsti hoida. Mõnikord tuli püstijäämiseks kukkuda lausa trennikaaslase käte vahele. Tänavavõitlustreening (Street Fighter) on populaarne just meeste seas kui võitlus-

Kohtasin nii rannas kui ka spordiklubides kahte tüüpi inimesi. Supervormis naisi ja mehi, kes on näinud vaeva ja valanud higi oma lihaste vormimisel, ning tugevas ülekaalus ja lodevate lihastega kodanikke, kes ei ole pärast lapsepõlves mängitud sportmänge ilmselt sporti teinud. Miamis oli näha, et spordiarmastajad treenivad igal pool, kus võimalik ja kohane. Näiteks rannas, kus osa inimesi teeb mitmesuguseid kõhulihaste harjutusi, mis ei sega päikesevõtmist ega tõmba liigset tähelepanu. Osa aga jookseb mööda mitmete kilomeetrite pikkust randa, et ühendada päikesevõtmine sportimisega.

s “Trenni lõpuu olin palj higisem ja väsinum kui keegi teine.” kunstidest inspireeritud treening, kus enesekaitse- ja poksiliigutused on ühendatud kaasakiskuva muusikaga. Vahelduseks on tunnile lisatud tantsulist liikumist ja võimlemisharjutusi. Kõik see kokku on hea üldfüüsiline treening, mis arendab vastupidavust ja koordinatsiooni. Treeningu nime järgi arvasin algul, et trennis käivad noored riiukuked, kuid eelarvamus kadus kiiresti, kui nägin keskeas kohmakaid pereisasid ning tüsedusele kalduvaid daame. Trenni lõpus olin palju higisem ja väsinum kui keegi teine. Siit järeldus: pole tähtis, millised su lihased välja näevad, vaid 59

treening

RÕÕM OOKEANIÕHUST. Kes treenimisest suurt lugu ei pea, käib niisama jalutamas ja värsket õhku hingamas.

MASSITREENING. Mõnes kesklinna pargis toimuv massitreening on Miamis tavaline vaatepilt.

see, kui hästi ja vastupidavaks sa oled neid treeninud. Üldtreening (Ultimate Conditioning) ehk kogu keha treening on kõrgem tase rühmatreeningutes, mida soovitatakse edasijõudnutele. Tunnisel treeningul kasutatakse eri vahendeid (stepipink, hantlid, kangid, pallid jne), mille abil pannakse proovile lihaste vastupidavus ning südame-veresoonkonna võimsus. Treening on väga kiire, keeruline ja tõesti raske. Selle lõppedes tundus, nagu oleksin päev otsa teinud rasket füüsilist tööd. Mulle oli see Miamis kogetuist kõige väsitavam treening. Parkuurtreening (Parkour Evolution) oli mulle samuti üks põnevamaid ja uudsemaid treeningustiile. Treening algab väga huvitava randme-, hüppeliigeste ja jalalihaste soojendusega. Hüppasime ja roomasime kätel nagu ahvid. Seejärel püüdsime leida parimat viisi jõudmaks punktist A punkti B. Distantsil oli mitmeid takistusi (rööbaspuud, suured turnimismäed, stepipingid, pallid), mida tuli läbida ja ületada võimalikult kiiresti. See nõudis suurt osavust ja enesedistsipliini. Treeningu lõpus olid jala-, kere- ja käelihased uskumatult valusad, mis näitas, et kasutasime hoopis teisi lihaseid kui tavatreeningutel. Nagu nimi viitab, meenutas treening ka meie tänavatel noorte seas populaarsust koguvat parkuurimist ehk hüplemist ja turnimist mööda seinu ja erinevaid takistusi. Alakehatreening (Rock Bottom) on üllatavalt raske ja tõhus pooletunnine treening kere-, kõhu- ja nimmelihastele. Ei oleks arvanudki, et meil on selliseid lihaseid, mis said selle pingutuse käigus koormust. 60

Pargitreeningust ja klubidest

Chill Outs Sellesse alarühma kuulub üle 10 jooga ja Pilatese treeningustiili. Populaarsemad joogatreeningud on Anusara, Bliss, Body Band, Hatha, Buff, Hippie, Rock, Silent, Virgin ja Express Yoga, kus lihaste vastupidavuse arendamiseks õpitakse erinevaid jooga asendeid ehk asana’sid.

Klubid korraldavad uute klientide meelitamiseks Chill-Outs-treeninguid, nagu jooga ja Pilates, linna parkides. Välja kuulutatud treeningutele võivad tasuta tulla kõik huvilised. Treening viiakse läbi nagu spordiklubideski – muusika ja abivahendite saatel. Sattusin kord juhuslikult Miami kesklinna parki, kus parajasti viidi läbi joogatreeningut. Inimesi oli eri vanuses ja rahvusest ning kõik tegid väga aktiivselt kaasa. Liitusin siis minagi. Miami klubid on võrreldes meie klubidega valdavalt vanema masinapargiga ja kitsamad, kuid erisuguseid jõumasinaid leidub tunduvalt rohkem. Miamis leiab ka kõige nõudlikum jõusaalifänn iga lihase jaoks vastava mehhanismi. Kõigile klientidele lähenetakse klubis personaalselt, vastavalt treenija tasemele leitakse koos õiged koormused ning harjutused. Jõusaalis harrastajaid on kahte tüüpi. Ühed pingutavad kõigest väest ja tarvitavad ilmselt ka vastavaid toidulisandeid, teised on suuresti ülekaalulised ning treenivad rahulikus tempos. Miami spordiklubide professionaalsed treenerid arvestavad treeninguprogrammide koostamisel väga palju klientide soovidega ja otsivad klientide eesmärkide saavutamiseks parimaid lahendusi. Treeningud on väga paindlikud ning rohkete eri stiilidega, sestap leiab iga klient endale sobiva ja teda motiveeriva stiili. Treenerid on erakordselt avatud, innustavad ja suhtlemisaltid, mis julgustab kliente vastama samaga. Seetõttu ma ei imestagi, miks näeb just Miami Beachi päikese all nii palju rõõmsaid, fantastilises vormis inimesi.

“Mõnikord teuklis püstijäämisusa kukkuda la se trennikaaslale.” käte vahe Pilatese treeningutel tugevdatakse sügaval asetsevaid kõhu- ja seljalihaseid. Harjutusi sooritatakse läbi sügava ja õige hingamise. Tantsurütmid Selles alarühmas pakutakse latiino-, hiphop-, kõhutantsu- ja poptantsurütmidel põhinevaid treeninguid. Populaarsemad on latiinotreeningud oma salsa-, mambo- ja tšatšasammudega ning nooremate naiste poptantsutrennid, kus imiteeritakse popikoonide Madonna ja Lady Gaga tantsulisi sammukombinatsioone nende tuntumate laulude saatel.

hooaeg

Hoia vormi!

- Modellid Heli ja Rauno Fotod Keit Kangro

Lõunakeskuse Sportlandist

Trenazöör CS5 Tavahind 6199.Püsikliendile 5889.(crosstrainer)

Spinningu trenazöör XL1 Tavahind 5999.Püsikliendi hind 5699.Racing 18 kg

Runner PRO 1 Tavahind 199.Püsikliendile 10 639.(jooksulint)

Ergomeeter EM3 Tavahind 5599.Püsikliendile 5319.(veloergomeeter)

ENERGIATABLETT MÕJUB KIIRELT – KESTAB TUNDE Kas tunned end väsinud ja kurnatuna? Kas tunned, et tassist kohvist enam ei piisa? Ei suuda keskenduda töös ja õpingutes? Kas uni kimbutab autoroolis olles? Tahad parandada sportlikke tulemusi? Kas tahad olla aktiivsem ja võimekam voodis?

GEXE 1210

Kas tahad kiiremini taastuda pärast füüsilist pingutust?

Kui vastasid jaatavalt vähemalt ühele küsimusele, siis aitab Sind Gerimax Extreme Energy!

2 tabletti kiire energiavajaduse korral Küsi apteegist!

abc

Mida keha tegelikult tahab? Miks tekib inimesel isu magusa järele? Kuidas suhkruja magusa sõltuvusest vabaneda?

Vabasta end st! e magusasõltuvus LMISES NUMBRIS - ALGUS AJAKIRJA EE TOD SCANPIX FO N AN OM TEKST MONIKA PO

ju monitoorib pidevalt meie kehas toimuvat, jälgib, milliseid aineid on küllalt ja millest on puudus. Ta annab meile puudustest teada, tehes seda tihti just isude kaudu. Vaadakem hoolega oma toitumisharjumusi, käitumist ning puudujääke elus, sest just siin peituvad eri isude ja ihade tegelikud tekkepõhjused. Isusid peetakse sageli nõrkuseks, kuid õigupoolest on need tähtsad sõnumid, mis aitavad meie kehal säilitada tasakaalu. Kui sa tunned iha mõne toidu järele, siis küsi kõigepealt endalt: “Mida mu keha tegelikult tahab ja miks?”

Isude 8 tekkepõhjust Erisuguste isude tekkepõhjused on erinevad. Tutvume nendega lähemalt. Esmajärgulise toidu puudus. Inimest mitte rahuldav suhe, ebasobiv treening, igavus, stress, alamotiveeritus ja inspiratsiooni puudumine tööl, vähene spirituaalne praktika – kõik see võib põhjustada emotsionaalset söömist. Süüakse mitte nälja, 64

vaid meelelahutuse pärast või kompen seerimaks teatud puudujääke elus. Vesi. Veepuudus põhjustab janu ning see võib väljenduda kerge näljatundena. Klaas vett võib olla piisav. Vee ületarbimine võib põhjustada isusid, seega hoia oma veetarbimine tasakaalus. Yin-yang-tasakaalu puudumine. Ühtedel toitudel on yin- ehk ekspansiivsed, teistel rohkem yang- ehk kontraktiivsed omadused. Süües toitu, millel on palju yin- või yang-energiat, põhjustavad need tasakaalu säilitamiseks või saavutamiseks erinevaid isusid. Näiteks suure suhkrusisaldusega (yin) toidu söömine võib tekitada isu liha (yang) järele. Süües liiga palju toorest (yin), võib tekkida isu küpsetatud (dehüdreeritud) toidu järele, ning vastupidi. Minevik ja esivanemad. Tihti tahame toitu, mida me hiljuti sõime, mida sõid meie esivanemad või mida sõime lapsepõlves. Aastaajad ehk sesoonsus. Sageli igatseb keha aastaajale vastavat toitu. Näiteks kevadel on meil isu mürke kehast väljutava toidu – roheliste lehtköögiviljade ja tsitruseliste – järele. Suvel soovime jahutavat toitu: puuvilju, kerget toorest toitu ja jäätist. Sügisel vajab keha maalähedast toitu: (suvi)kõrvitsalisi, sibulat ja pähkleid. Talvel eelistame sooje ja soojust andvaid toite: liha, õli ja rasvu. Tihti on isud seotud ka tähtpäevadega, nagu jõulud, vastlapäev ja munadepüha. Toitainete puudus. Kui kehal on puudus olulistest toitainetest, tekivad ebaharilikud ja ennekõike magusaisud. Mineraalide puudus tekitab soolaseisu, üldine toitainete puudus energia vajaduse – ning me haarame tassi kohvi või šokolaadi järele. Hormoonid. Kõikuv testosterooni- ja östrogeenisisaldus (menopaus, rasedus või menstruaaltsükkel) võib põhjustada ebaharilikke isusid. De-evolutsioon. Kui elus tundub kõik laabuvat ja meil läheb hästi, võib tekkida enesesabotaaži sündroom. Me ihaldame toitu, mis tõukab meid tasakaalust välja, põhjustades samas isusid, et tasakaal uuesti saavutada. Seda juhtub tihti vere madala suhkrusisalduse juures, mis põhjustab suurt tujude kõikumist.

“See on nagsue heroiinisõltla heroiinita jätmine.”

Magusaisu on loomulik Erinevatest isudest enim kipub meid külastama magusaisu. Selle rahuldamiseks suundume tihti kõige kiiremalt omastatava suhkruallika juurde, nagu kompvekid, šokolaadid, küpsised või koogikesed. Magusaisu on sama loomulik kui vajadus õhu järele. Läbi kahe miljoni aastase arengu

on inimesed programmeeritud ihaldama magusat. Ammu enne toidu töötlemise algust oli ainus magusa maitse allikas taimne toit: mugulad, juurikad, teraviljad, puuviljad. Magusaisu peletamiseks sõid meie esivanemad taimi. Ühtlasi sisaldasid magusad taimed palju vajalikke toitaineid, energiat ja kiudaineid – kõike heaks terviseks vajalikku.

Magusaisu põhjused Üks peamine magusaisu põhjus on keha vajadus energia järele. Kõige kiiremini annavad energiat süsivesikud. Süsivesikud jagunevad kahte rühma: lihtja liitsüsivesikud. Lihtsüsivesikud on lauasuhkur, puuviljad, marjad, mahlad, mesi ning suhkrut sisaldavad tooted, nagu karastus- ja mahlajoogid (nt 500 ml limonaadi võib sisaldada ligi 200 g ehk 40 teelusikatäit suhkrut), maiustused, kompvekid, moosid, koogid, tordid, saiakesed, pudingud, jäätis. Suhkrut sisaldavate toodete kiire imendumine organismis põhjustab järsu veresuhkru tõusu. Järsule tõusule järgneb ka järsk langus, sest keha näeb rohkes veresuhkrus hädaohtu ning põletab selle võimalikult kiiresti ära. Vere suhkrusisalduse kiire langus aga põhjustab väsimust, uimasust, keskendumisraskusi ja halba tuju ning magusaisu. Viimase peletamiseks haarame tihti lihtsuhkrute järele ning kõik kordub taas: kiirelt saadud energia, magusaisu likvideerimine, vere suhkrusisalduse tõus, selle langetamine ning järjekordne magusaisu. Liigsete lihtsüsivesikute tarbimine põhjustab peale magusaisu ka energia ülejäägi ladestumise keharasvadena. Ennekõike tuleks vähendada lisatud suhkruga toitude söömist. Töötlemata toiduainetes, näiteks puuviljades sisalduvat suhkrut ei pea kartma, sest puuviljad sisaldavad naturaalseid lihtsuhkruid ja kiudaineid. See tagab nende aeglase seedimise, takistades veresuhkru järsku tõusu ning pärssides magusaisu. Liitsüsivesikute parimad allikad on teraviljatooted, kartul, köögiviljad, puuviljad ja marjad (sisaldavad nii liht- kui ka liitsuhkrut), kus on rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante. Liitsüsivesikud imenduvad aeglasemalt ja seetõttu annavad pikalt energiat, tagavad efektiivse ajutegevuse, hoiavad suhkrusisalduse veres stabiilsena, mis omakorda hoiab kõhu kauem täis ning pärsib ka magusaisu tekkimist. Teine peamine magusaisu põhjus on vajalike toitainete puudus. Meie tark keha annab meile märku, kui me ei toida teda küllaldaselt. Kui sa toidad keha rasva ja suhkruga, saadab ta sulle sõnumeid, et vajab rohkem toitu. 65

abc loobume dieedist. Hiljem tunneme end jälle halvasti ja väärtusetuna. Miks on meie isusid juhtivad instinktid nii võimsad ja ebausaldusväärsed? Miks neid ei saa kergesti kontrollida? Või siiski saab?

Kasvata end rämpsust välja

sammu e magusasõltuvus vastu Loobu kofeiinist või vähenda seda. Kofeiinisisalduse tõus ja langus veres toovad kaasa keha dehüdratsiooni ja veresuhkru kõikumise, põhjustades sagedast magusaisu. Joo vett. Vahel viitab magusaisu vedelikupuudusele. Enne kui sirutad käe magusa järele, joo klaas vett ja oota mõni minut. Magusaisu võib kaduda. Söö magusaid köögi- ja puuvilju. Mida rohkem sa neid sööd, seda vähem tunned vajadust muu magusa järele. Tarbi naturaalseid magustajaid. Väldi sünteetilisi ja kunstlikke magustajaid ning toitu, kuhu on lisatud suhkrut. Eelista naturaalseid magustajaid, nagu vahtrasiirup, pruun riisisiirup, kuivatatud puuviljad, Agave nektar, Stevia rebaudiana, odralinnasesiirup. Ole kehaliselt aktiivne. Alusta lihtsamast. Jaluta või proovi joogat. Kasvata pidevalt koormust. See tasakaalustab suhkrusisaldust veres, annab energiat, vähendab stressi – ning magusasüsti polegi vaja. Maga, puhka ja lõõgastu rohkem. Väsinud, pinges ja stressis keha nõuab energiat, mida saab kiiresti suhkrust ja magusast. See vajadus tekib tihti magamatusest ja pidevast ületöötamisest. Jälgi loomse toidu hulka. Liiga palju või liiga vähe loomset toitu võib põhjustada magusaisu. Eksperimenteeri ja kuula oma keha. Igal inimesel on erinevad vajadused. Loobu rasvavabadest toodetest. Need tooted sisaldavad tihti suures koguses suhkrut, et kompenseerida vähesest rasvainest tulenevat vähest maitset. See aga tekitab veresuhkru järske tõuse ja langusi. Eksperimenteeri magusate maitsetaimedega. Koriander, kaneel, muskaatpähkel, nelk, aniis ja kardemon teevad toidu magusaks naturaalselt ja vähendavad magusaisu. Leia elus magusust! Keha ei vaja bioloogiliselt suhkrut, kuid igatseb tihti hoopis kallistust, ajaveetmist sõpradega, treeninguid, massaaži vms. Lisa oma ellu toiduvälist magusust ning vajadus asendus- või lohutusainete järele kaob!

Jah, rohkem! Mitte rohkem kaloreid, vaid rohkem toitaineid. Keha vajab valke, asendamatuid rasvhappeid, vitamiine, mineraale. Ta ei anna enne järele, kui on normaalseks funktsioneerimiseks vajalikud ained kätte saanud. Kui sa ei paku kehale vajalikke toitaineid, muutub magusaisu aina tugevamaks!

Dieeditargad räägivad Dieediõpikud ja -eksperdid soovitavad kaalu langetamiseks ja terve olemiseks järgida kindlaid reegleid – mida võib ja mida ei või süüa – ning kontrollida oma isusid ebatervislike toitude järele. Nii peaksid inimesed loobuma oma lemmiktoitudest ja sööma ainult kasulikke 66

Parim viis seljatada ebatervisliku toidu tarbimise harjumus on kasvada sellest välja, lisades teatud toite pigem juurde, kui teisi keelates või vähendades. Väga raske on pärast päevas söödud viit puu- ja köögiviljaportsjonit vitsutada Big Maci! Uuele menüüle üle minna on lihtsam järk-järgult, alustades kas või ühe puu- või köögiviljaga päevas. Parem üks kui üldse mitte. Täites keha tervisliku ja toitaineterikka toiduga, väheneb isu ebatervisliku toidu järele märgatavalt. Kui sa päeva esimesel poolel jood ja sööd toitaineterikast toitu, jääb sulle tunduvalt vähem ruumi ja soovi rämpstoidu ja šokolaadi jaoks. See meetod on veelgi tõhusam, juues päeva jooksul rohkem vett. Pane hommikul käeulatusse veepudel ja rüüpa sageli. Nii jääb päevas märksa vähem ruumi kohvi, musta tee või karastusjookide jaoks. Nii lihtne see ongi. Hoides veevajadust tasakaalus, vähendad automaatselt teiste vedelike tarbimist. Vesi mitte ainult ei välista teisi, ebatervislikke jooke, vaid parandab su tervist üldiselt ja loomulikult vähendab ka magusaisu. Nii nagu vesi tõrjub kehast välja ebatervislikud joogid, nii peletab toitaineterikas ehk tervislik toit eemale toitainetevaese ehk rämpstoidu. Kui suurendad toitaineterikka toidu osakaalu, jääb su kehas vähem ruumi töödeldud, suhkrurikkale ja toitainetevaesele toidule. Kui lisad oma menüüsse toitaineterikast toitu, hakkab su keha varsti selle järele vajadust tundma. Nii saadki oma magusaisu kontrolli alla.

“Ennekõike tud vähenda lisau it de suhkruga tom söö ist.” asju, neid nautimata. Et seda saavutada, peaksime suutma ohjata oma loomulikke instinkte. Inimeselt lemmiktoidu äravõtmine on aga nagu heroiinisõltlase heroiinita jätmine. Lemmiktoit annab inimesele järelikult midagi väga vajalikku ning see seletab, miks nii paljudel dieedipidamine ebaõnnestub. Niisiis alustame uue dieediprogrammiga ja arvame, et seekord suudame paremini. Aga üsna pea on meil isu lubamatu toidu järele, me murdume oma isude ees ja

Artikli autor on Institute for Integrative Nutrition in New York terviseja elustiilitreener.

AMRON Lifestyle Monika Poomann Health & Lifestyle Coach www.amronlifestyle.eu

KALA RUUDUS

Hoia loodust!

Nüüd Eestis müügil tõestatud toimega* ravimtaimedest saleduskuur

METHODDRAINE SLIM! *Uuring viidi läbi Varssavis "Linea Corporis" kliinikus 1.04 - 24.06.2005. Osalejate arv oli 40, vanus vahemikus 18 - 60 ja kehamassi indeks (KMI) vahemikus 27 - 32. Osalejad ei tohtinud kasutada mingeid teisi kaalu alandavaid preparaate. Uuringus osalenud katsealustel alanes kehakaal 6 nädalase METHODDRAINE SLIM kuuri käigus keskmiselt 6,2 kg.

Tabletid

Mikstuur

Saadaval apteekides, Selverite ja Prismade tervisetoodete osakondades, Tallinna Kaubamaja Ilumaailmas. Lisainfo www.tervis24.ee

tegija

“Treener peab olema kõigi suhtes ühtemoodi aus,” ütleb FC Flora seitsmeaastase pausi järel Eesti meistriks tüürinud Martin Reim. “Kuid meeskonnas peab valitsema heas mõttes diktatuur.”

: m i e R Martin “Kõike saab ” ! ini m e par teha TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD LEMBIT PEEGEl

Kelle tunnustus pärast tiitlivõitu enim hinge läks? Mu esimene treener Roman Ubakivi oli üks esimesi, kes helistas ja õnnitles. See oli küll meeldiv. Kuidas sul tiitlivõitmine õnnestus? Tiitlivõitmine ei olene ainult ühest lülist meeskonnas, vaid on ikka treeneri, mängijate ja abipersonali ühine pingutus.

Kuidas treener meeskonnas autoriteedi saavutab? Oma väljendustes, soovides ja tegutsemises tuleb olla kindel. Samuti selles, et see, mis sa teed, on õige. Kui sa ise kahtled nendes asjades, mis sa teed, siis mängijad tunnetavad selle väga hästi ära. Treener peab olema mängijate suhtes ühtemoodi aus. Ei tohi olla nii, et ühele on lubatud midagi, mis teistele ei ole.

“Karjumine isu võib mänguä üldse ra võtta.”

Kas sa tundsid vahel mängu ajal, et kurat, läheks ja näitaks ette, kuidas asjad käivad? Loomulikult oli hetki, kui jäi mõistmatuks, kuidas on võimalik niimoodi eksida, aga seda ma küll ei mäleta, et ma oleks tahtnud ise platsile minna ette näitama.

Kuidas sa mängijatega asju ajad? Rusikas raksub vahel vastu lauda? Kindlasti oli hooaja jooksul ka neid kordi, kui sai karjutud ja vihane oldud, aga see ei ole alati õige. Kui sa näed, et mängijad on ise aru saanud, et on midagi valesti teinud, siis tuleb neid lihtsalt suunata õigesti tegutsema. Karjumine võib mänguisu üldse ära võtta. Pooldad treenerina demokraatiat? Ei poolda. Heas mõttes diktatuur peab olema. See on mäng tulemuse peale ja kui me hakkame igas küsimuses hääletama, on meil varsti korraga 25 treenerit, mitte meeskond.

Kaks korda aastas, mängijate üleminekuperioodidel on teoreetiline võimalus, et klubi valgub kõvematest meestest tühjaks. Kas sa treenerina öösiti magada saad? Ega ei tahakski väga Florasse mängijaid, kes tulevad selliste mõtetega, et nüüd on elus kõik saavutatud ja rohkem ambitsioone ei olegi. Meie mängijad tahavad edasi areneda ja edasi püüelda. Ka tugevamatesse klubidesse. Selline olukord käib treeneritööga kokku ja selleks tuleb valmis olla. Ei saa ju aasta ringi muretseda, et mis siis saab, kui keegi ära läheb. 69

tegija Jalgpall on äriliselt huvitav ala – tippmängija ehk hea töötaja lahkumine ettevõttest võib olla majanduslikult väga kasulik. Kui on olemas nii hea töötaja, kelle lahkumisest on võimalik hästi teenida, siis annab see samas klubile võimaluse kaks-kolm järgmist sellist mängijat üles kasvatada. Kui ranged on Flora reeglid mängijate töövälise aja suhtes? Loomulikult me ei käi kedagi luuramas ega nuusutamas. Alkohol ja narkootikumid ja hasartmängud on keelatud ja taunitavad, kuid meeste endi suhtumine peab olema nii professionaalne, et nad mõistavad ise, mida võib ja mida ei või. Kui keegi ei ole reeglitega nõus, siis tema koht ei ole selles meeskonnas. Kuidas sa hindad Eesti fännikultuuri? Hooaja viimasel mängul Paides oli Floral umbes 80 fänni kaasas, lipud lehvisid, lauldi, ja see on väga tore. Loodame, et fänne tuleb juurde ja et neil jätkub indu käia meeskonda toetamas mitte ainult siis, kui hästi läheb, vaid ka siis, kui hästi ei lähe. Sillamäel räägitakse, et Flora fännid oleksid justkui neonatsid ja jõhkrad jalgpallihuligaanid. Mis tegelikult toimub? Igal asjal on kaks poolt. Mingi kana Flora ja Sillamäe fännidel kitkuda on ja kindlasti on see mingil määral ka rahvustevaheline teema, aga loodame, et nad saavad oma asjad aetud ikka hüüdlausete ja lauludega, mitte kätega. Kas meedia otsib selliseid konflikte? Kindlasti otsib. See ju müüb ja ma arvan, et fännidel endil ei ole eriti midagi selle vastu, kui meedia neid asju üles paisutab. Aga kindlasti ei tahaks, et meil tekiks selline fännide kontingent, keda ei tohiks staadionile lubada. Palju on arutletud, kas Eesti mängijad suudaksid läbi lüüa välismaa tippklubides. Kuidas meie treeneritega on? Arvan, et treenerina on tunduvalt raskem tipus läbi lüüa. Nii naiivne ei saa kindlasti olla, et oh, ma olen Eesti liigas head 70

tööd teinud ja äkki mind kutsutakse nüüd näiteks Hispaania kõrgliigasse. Seni on Eesti treeneritest vaid Valeri Bondarenko olnud välisriigi kõrgliiga klubi peatreener. Soomes.

FÄNNIDE TOETUS. Treener Reim soovib, et Flora toetajaskond kasvaks ning et fännid toetaksid oma klubi nii headel kui halbadel aegadel.

Paide Linnameeskonna vahetusmängijal on niisiis suurem šanss välismaale sattuda kui FC Flora peatreeneril? Oleneb, mida välismaale mineku all silmas pidada. Kui Soome 4. liigat, siis on mõlemal väga head võimalused.

n “Treenerinavo tundu alt s raskem tipu.” läbi lüüa Aga peenemasse seltskonda? Üks võimalus välismaale pääseda võib olla läbi koondise. Hüpoteetiliselt – kui Tarmo Rüütli teeb koondisega väga head tööd, võidakse seda märgata. Arvan, et see on kõige reaalsem ja mõeldavam variant. Kas Tarmo Rüütli suudaks välismaal kõva karjääri teha? Seda on mul väga raske öelda. Olen treenerina alles liiga noor ja roheline, et öelda, kas kümneid aastaid seda tööd teinud mees kuskile kõlbab või ei. Aga ma arvan, et miks mitte.

Kas välisklubis mängiva mehe võimalus Eesti koondisse pääseda on juba eos suurem kui mõnel sama tublil florakal? Eks tal mingil määral eeliseid ole, aga otsuseid teeb iga treener vastavalt oma nägemusele ja see on paratamatu. Kavatsete tuua Florasse abijõudu välismaalt. Kes sihikul on? Paar Norra mängijat, aga eks näis, kuidas asjad lahenevad. Vaatame arenemisjärgus mehi, kelle jaoks Flora oleks vaheetapiks kusagile edasi liikumisel. Miks mitte rahvuskoondistesse jõudnud mehi? Noortekoondiste kandidaatide hulgas või piirimail olijad oleksid suhteliselt hea variant, sest A-koondiste mehed on tavaliselt juba heades klubides laiali. Ka U21 mehed on enamasti juba ära napsatud. Milliseid vigu sa sel hooajal tegid ja mida teed uuel aastal teisiti? Arvan, et treenerina saaks kõiki asju teha tunduvalt paremini. Kui meil oli sel aastal tugev füüsiline ja vaimne pool, siis nüüd tahaks ka mängulist ja taktikalist poolt parandada. Et me suudaks lähimaid konkurente mitte ainult kõva tahtmisega üle mängida, vaid ka mänguliselt. Kas järgmised seitse aastat on nüüd Flora valitsemisaeg? Võtame ikka ühe aasta korraga.

hooaeg

Nike jalgpallisärk Arsenal 1299.Nike jalgpallipüksid 299.Nike jalgpall Arsenal 299.Nike saalijalatsid Nike5 T-1 FS 999.-

Modell Vahur Sportland

Footballist

LÖÖME VÄRAVAID! 72

Nike Eesti koondise mängusärk 899.Nike jalgpallipüksid 399.Nike saalijalgpall Menor 499.Nike saalijalatsid Nike5 Elastico 999.-

Adidase jalgpallis채rk 549.Adidase jalgpallip체ksid 499.Adidase saalijalgpall 999.Adidase saalijalatsid Top Sala X 999.-

Nike jalgpallis채rk 399.Nike jalgpallip체ksid 299.Nike saalijalgpall 699.Nike saalijalatsid Nike5 T-3 1199.73

persoon

i e s e k , Poiss unistanud PIX JA ERAKOGU RK - FOTOD SCAN YO W NE G, ER LB TEKST TAURI PII

maailmas on poisiklutid Miljonid , saamisest unistanud jalgpallistaariks juba varakult lootus see on , ent kuid enamikul unistanud ei ink K armo purunenud. Väike T tähtede poole. oma teel ta on praegugi

nglismaal Middlesbrough’ klubis mängiv Eesti rahvuskoondislane Tarmo Kink ei unistanud väiksena kuulsaks jalgpalluriks saamisest. Polnud tal jalgpalli-ebajumalaid, keda koduõuel jäljendada, ega voodi kohale kleebitud lemmikmängijate plakateid. See-eest oli tal kõvasti annet.

Tänusõnad kasuisale Jalgpalli juurde sattus Tarmo täiesti tavalist rada pidi. Spordilembeses peres, kus kasuisa Aivar Tiidus treenis Tallinna Jalgpallikoolis seitsme-kaheksa-aastaseid poisse, ei olnud pikka mõtlemist, missugusesse trenni viieaastane Tarmo panna. Kinki sõnul oli vanemate esmane ees74

märk tagada talle eelkõige hea kehaline juhendajatele ning tõdeb, et on igaühelt ettevalmistus ja füüsiline areng, mitte voo- õppinud midagi kasulikku. Ja muigab: “Ka lida temast Eesti koondise tulevast tugi nendelt, kellega mul võib-olla kõige parem tala. Ent peagi oli selge, et endast paar klapp ei olnud.” aastat vanemate poistega platsil rinda pistvas Tarmos on peidus talent, mida Konkreetne pakkumine raisku lasta oleks kuritegu. Kasuisa, kelle Inglismaale mängima pääsemine ei olnud eesmärk omaette. Inglismaa ei seiskäe alla ta jäi aastateks treenima, peab Tarmo nud isegi Tarmo eelistuste suurimaks abiks enda esireas, sest sealset Inglise jalgpalluriks kujunemängustiili ei pea ta jalgpallikolumnist endale kõige sobivamisel. “Just tänu temale olen täna selmaks. Kuna aga Middline mängija, nagu lesbrough lõi pärast Eesti-poolse agendi Marko ma olen,” kinnitab “Tarmo Kinkil on agressiivne menKink. Samas jagab ta Välja ja tema inglasest taliteet, ta mängib vaatemängulist ja tunnustustust ka kolleegi mõningasi ponseiklusrikast stiili, mis on tänapäevases nistusi ning paari luurelkõigile teistele jalgpallis kujunemas harulduseks.”

Stewart Flaherty:

Tarmo Kink Sündinud: 06.10.1985 Tallinnas Senine karjäär: 2001 SC Real Tallinn 2002 FC Viimsi 2002 FC Narva Trans 2003 SC Real Tallinn 2003–2006 FC Spartak Moscow 2006–2008 FC Levadia Tallinn 2008–2010 Györi ETO FC 2010 Middlesbrough F.C.

VÕITLUS. Meie mees Inglismaal Tarmo Kink heitlemas palli pärast Richard Cresswelliga Sheffield Unitedist.

käiku Tarmo mängudele konkreetse lepingu lauale, ei näinud Kink ka mingit põhjust äraütlemiseks. Seda enam, et Eestist pärit jalgpallurina ei ole tal niisuguseid trumpkaarte, millega tippliigade uste taga vehkida. Pole kahtlust, et Tarmo kasuks rääkisid ka aastad Moskva Spartakis, kuhu ta 17aastaselt siirdus, kui oli sattunud Venemaa ühe silmapaistvama treeneri Oleg Romantsovi vaatevälja. Samal ajal Spartakiga püüdis lepingule Tarmo allkirja saada FC Flora, kuid noor mängumees eelistas tulevikku silmas pidades võimalikule staariseisusele Eesti Meistriliigas reasõduri vähemglamuurset elu kuulsas Spartakis. Kuigi suur läbimurre Spartaki põhikoosseisu jäi saavutamata, ei kahetse Tarmo midagi. “Seda laadi pakkumise tagasilükkamine ei tulnud hetkekski kõne alla,” sõnab ta.

“Oma rahva” klubi 1876. aastal loodud Yorkshire klubi Middlesbrough, mida tuntakse lühenda-

“Just tänu kasuisale olene täna sellin gu mängija, nan ma ole .” tult Boro nime all, on tõeline “oma rahva” klubi. 80% klubi hooajapiletitest kuulub ümbruskonnas elavatele poolehoidjatele. Kirde-Inglismaa kunagine tööstushiid elab ja hingab jalgpallirütmis, rahva suurim usk ja lootus on seotud tagasipääsemisega Inglise jalgpalli kõrgeimasse seltskonda Premiership’i, kust 2009. aastal välja kukuti. Poolehoidjad teavad-tunnevad entsüklopeedia põhjalikkusega oma klubi ja mängijaid. Ka Tarmole on astutud tänaval

ligi, aetud paar sõna juttu, soovitud edu või küsitud autogrammi.

Fännide masohhism Boro fänniks olemine tähendab tõelist kiindumust, võib-olla isegi masohhistlikku piina. Sest klubi pika ja värvika ning paljude legendaarsete mängumeestega pikitud ajaloo jooksul on neil ette näidata vaid üks märkimisväärne trofee, Inglise liigakarikas aastast 2004. Tänavuse hooaja eel räägiti Borost kui suurfavoriidist esiliigast Premiership’i tõusmisel, kuid senised tulemused pole ootusi täitnud. Nigelad tulemused viisid Tarmo meeskonda värvanud peatreeneri Gordon Strachani lahkumiseni. Uus peatreener Tony Mowbray, Boro kunagine legendaarne kapten, kes aitas klubil omal ajal tõusta pankrotiolukorrast tagasi kõrgliigasse, on 75

persoon

PUHKUSELAINEL. Tarmole meeldib vabal ajal end mõnusalt tunda ja puhata.

lubanud sama teha treenerina. Vahepeal koguni vilekooriga endist peatreenerit saatnud tribüünid on saanud usu tagasi ning Mowbrayd ja meeskonda taas täie rinnaga toetamas. Õhkkond riietusruumis on saanud samuti värsket hapnikku. Mowbray on lubanud tagada kõikidele mängijatele võrdsed võimalused end tõestada. Tarmol õnnestus seda teha uuele treenerile esimese võidu kinkinud väravaga.

Oma klubi patrioot Võitlus platsilepääsu eest on armutu ja tihe. “Olen klubis üks väheseid välismängijaid ning seega on mul topeltvajadus end tõestada ja maksma panna,” räägib Tarmo Kink. Ta usub hooaja kehvale algusele vaatamata, et pääs kõrgliigasse pole veel kadunud. “Punktide vahed on tabelis väikesed ja suurem osa mänge veel ees.” Tarmol ei ole plaanis Middlesbrough’st kuhugi “põgeneda”, kui selleks peaks avanema võimalus ja lootused kiirelt tagasi tippu tõusta luhtuvad. “Olen oma meeskonna patrioot ja eesmärk on alati ja igas liigas hästi ja säravalt ennast näidata.” Oma mängijanatuuri silmas pidades loodab Tarmo, et uus peatreener avab tema potentsiaali. “Minu jaoks on oluline, 76

Joel Lindpere,

tunduvalt jõulisem, kohati isegi liigagi, mis rikub mängu tehnilisust. Kahtlemata on mäng siin kiirem, kui ma seni olen kogenud, kuid näiteks Ungari ja Venemaa liigadega võrreldes vähem tehniline.” Tarmo tööpäev Middlesbrough’s algab kell kümme kahetunnise meeskonnatreeninguga. Sellele järgnevad individuaalne trenn, lõunasöök treeningubaasis ning alates kella kahest järgmise päevani kestev vabadus. Trennid on üliintensiivsed ning seetõttu kulutab Tarmo suurema osa vabast ajast lihtsalt puhkamisele. Meeskonnas on nii ettekirjutatud kui ka kirjutamata seadusi. Nulltolerants kehtib alkoholi tarbimise ja suitsetamise suhtes. Samuti ei tohi mängijad harrastada ekstreemsporti või muud tegevust, mis võiks ohtu seada nende tervise ja mänguvalmiduse.

Kui tööpäev läbi

Väljaspool “tööaega” pole klubikaaslaste vahel New York Red Bulls: suuremat suhtlemist, välja “Tarmo on väga andekas mängija, kes arvatud harvad erandid. lihtsalt peab meeskonda sulanduma ning Enamik on pereinimesed suur rõhk selles töös lasub tegelikult treeneril ja personalil. Tarmol on kõik hea ja vaba aeg veedetakse jalgpalluri eelipeamiselt pere ringis. sed: kiirus, tuSeltsielu ei soosi ka gev löök, jõulihajutatud elukohad, kus Middlesbrough’ sus ja teravus. üksteiseni jõudmiseks Lisaks on ta ka endine peatreener veel piisavalt võib kuluda enam kui noor, et veelgi tunni jagu autosõitu. Kui areneda. JalgpalliTarmol juhtub olema vaba väliselt on ta seltsiv päev, käib ta külas hoopis ja jutukas, kuid va“Hea mängumees tugeva vasaMihkel Aksalul, kes teenib hel võib ka emotsioku jala ja hea löögiga. Tundliku hinnaalselt plahvatada.” väravavahina leiba samuti gega. Olen arutlenud, ega siinne Inglismaal. Või teevad jõuline mängustiil ei ole talle liiast Eesti pallurid koos mõne ega sega kohanemist, ent kui vaadata statistikat, sooritab ta platsil avastusretke. olles pealelööke rohkem kui keeInglismaa kommete, eluolu ja vasakgi teine. Leiab väravavõimaluse poolse liiklusega on Tarmo harjunud, ka taktikavälisest olukorrast.” kuigi kinnitab, et oma Eestist ära toodud Mercedesega tunneb ta end autoroolis kindlamini kui esialgse rendiautoga, mille rool oli talle harjumatul poolel. Tarmo sooviks tulevikus proovida et treeneril oleks minusse usku ja et ta ei õnne ka mõne teise jalgpalli-suurriigi suruks mind raamidesse. Teisisõnu lubaks liigas, kuid rahul on ta siiski, kui kogu mul väljakul teha seda, mida ma kõige edasine karjäär peaks jätkuma Inglisparemini oskan. Selline usk annab mulle maal. palju enesekindlust ja on mängus väga Kas nüüd, tipus olles, on tekkinud oluline.” unistused, mida Tarmol viieaastaselt kasuisa kõrval palliplatsile siirdudes polMida mängijad ei tohi nud? Tarmo Kink jätab kaardid avamata. Tarmo Kink väidab, et Inglismaa lii“Mul on omad unistused, aga enne nende gade palju räägitud mängutempo ei olegi täitumist ma neid ei avalda. Kui ükskord nii hull, kui paistab. “Kui, siis on mäng peaksin sinna jõudma, siis ütlen.”

Gordon Strachan:

jalgpall

VUTIÜLEVAATUS. Sisejalgpalli aastalõputurniiril on mängitud nii vaipkattel kui laudpõrandal, vanad ässad kõrvuti tulevikumeestega.

vuti

Eesti

suurfestival

TEKST INDREK SCHWEDE - FOTOD: scanpix (Raigo Pajula/Postimees, Kalev Lilleorg/Õhtuleht)

Eesti Jalgpalli Liidu traditsiooniline aastalõputurniir on tõeline jalgpallifestival, mille tähtsust Eesti vuti arengule on võimatu üle hinnata.

ui peaksin hoobilt välja käima kolm märksõna Eesti Jalgpalli Liidu aastalõputurniiri kohta, oleksid need: postuumselt antud punane kaart Sergei Braginile, Aleksei Tammiste viinerid ja Indrek Klein. Enne kui need märksõnad lahti seletan, pisut taustast.

Vutiusuliste hiiemägi Eelmise sajandi lõpukümnendil käivi78

tunud saaliturniir Kalevi spordihallis kujunes kiiresti kohaks, kust käis läbi kogu Eesti vutipere. See oli nagu omamoodi vägede ülevaatus, paraad. Seal sai näha noorteklassidest pealesirguvat põlvkonda, enam-vähem kõiki Eestis tegutsevaid treenereid ja muidugi klubijalgpalli koorekihti. Peagi lisandunud maakoolide turniir kajastas jalgpallihuvi äkilist laienemist. Turniiri algusaegadel ei seisnud meie jalgpall nii kindlatel alustel kui praegu. Lii-

gasüsteem polnud veel lõplikult välja kujunenud, islandlasest treeneri Teitur Thordarsoni (asus Eestis tööle 1996. aastal) töö viljad olid alles küpsemisel, jalgpalliliit oli väiksearvulisem ja uutes oludes alles oma teed otsimas. Seda tähtsam oli aastalõputurniir veendunud vutihuvilistele, kes tollases korvpalliusku ühiskonnas eirasid peavoolu ja pidasid tulevikualaks enesestmõistetavalt just jalgpalli. Kalevi spordihall sai kohaks, kus seni-

kogematus kontsentratsioonis kohtusid kõik vähegi tõsised vutiusku inimesed: jalgpallurid, treenerid, jalgpallijuhid, ajakirjanikud, huvilised, vanad ja noored. See oli koht, kus sa võisid mobiiltelefonide massidesse jõudmise eelsel ajastul kohtuda inimestega, kellega soovisid juttu puhuda. Seal põrkasid kokku tuttavatega, keda polnud jupp aega näinud.

Kolm isiklikku märksõna 1990. aastatest mäletan õhtuid Kalevi spordihallis, mil päev läbi mänge vaadanud, omal moel vaatamisest küllastunud, kuid endiselt kohale naelutatud tutvus- ja sõpruskonnad istusid üheskoos tribüünil ning kommenteerisid platsil toimuvat heatahtlikult lõõpides. Ühest niisugusest koosvaatamisest on mulle mällu sööbinud ka selle loo avalõigus välja käidud esimene märksõna. Ei mäleta, kes mängisid, ega sedagi, mis väljakul täpselt juhtus, aga ju siis vilistas kohtunik vea. Kaarte sel turniiril ei näidata – toorutseja saadetakse paariks minutiks lihtsalt karistuspingile ja tema võistkond jääb vähemusse. Mu kaaslased tribüünil olid aga heas hoos ja nali hakkas end järk-järgult lahti kerima. Lõõbiti äsja nähtud olukorra üle. Ühele killule järgnes teine, igaüks lisas midagi omalt poolt. Mul polegi meeles terve nali ega selle arengulugu, vaid ainult kulminatsioon, kui keegi lausus: “Sergei Bragin saab postuumselt punase kaardi!” Igatahes oli situatsioonikoomika vägev. Teine märksõna on seotud päevad läbi spordihallis viibimisega. Aeg-ajalt tuli keha kinnitada, mida sai teha sealsamas, spordihalli Tamma kohvikus. Endise korvpalluri Aleksei Tammiste ja tema abikaasa peetud söögikoha üheks hitiks olid viinerid kartulisalatiga. Söögiajaks sai valitud ikka vähem huvipakkuv mäng. Vahel venis kohvikus istumine planeeritust pikemaks, sest võisid sattuda jutusoonele mõne mängija, treeneri või tuttavaga. Või jäid lihtsalt pikemaks jalgu sirutama, et mitmepäevasest vutimürgitusest pisut kosuda. Kolmas märksõna viib ajas tagasi 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudele, kus eestlane Martin Klein võitis Kreeka-Rooma maadluses hõbemedali. See oli esimene eestlase võidetud olümpiamedal üldse.

Maadluslegendi pojapojapojapoeg Indrek Klein oli aga 1990. aastatel üks Kalevi spordihalli noortemängude tähti. Huviliste seas võis isegi kuulda: “Lähme Kleini vaatama!” Ja see käis nimelt Indreku, mitte tema 80–90 aastat tagasi hiilanud vaarisa kohta! Väike Indrek oli kui saalijalgpalli jaoks loodud. Tema tribling, platsinägemine, söödud ja pealelöögid olid maiuspalaks kõigile, kes unistasid eesti poiste läbilöögist jalgpallis. Endise maadluskuulsuse järeltulija kehastas oma mängijaintellektiga neid loo-

t “Meie silmeaeljeusd käisid läbi p Eesti praegused rid.” koondise staa histe rmo Le

Jalgpalliagent Ta

tusi, mille nüüdseks on realiseerinud teised mängijad. Eesti mõistes jõudis kaugele ka Indrek Klein ise, pallides Meistriliiga tasemel aastatel 2005–2006 Valga meeskonnas.

Tulevaste ässade taimelava “Maakoolide turniirilt on jõudnud Meistriliigasse teisigi mängijaid,” meenutab Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. “Lisaks Indrek Kleinile näiteks vennad Rajaverid Saaremaalt ja Magnus Martinson.”

Pohlak ise on muide esimese aastalõputurniiri üks võitjatest! FC Lelle ridades võitis ta I ja II liiga turniiri koos praeguse jalgpalliliidu litsentseerimiskomisjoni esimehe Janno Kaljuvee ja... Andres Operiga! Viimane oli siis alles tuult tiibadesse koguv noor tulevikulootus. “1993. aastal hakkasime tasapisi välja mõtlema oma jalgpalli ja liigade loogikat,” meenutab Pohlak. “Nägime telerist Saksamaal toimunud siseturniire, kus kasutati poorte. See tundus huvitava alternatiivina. Sõitsin kohe Kalevi spordihalli vaatama, kas sinna saab poorte püsti panna.” Esimene turniir peeti kahepäevasena, hiljem kujunes aastalõputurniirist juba aastavahetusturniir, sest viimased mängupäevad on ikka ja jälle ulatunud uue aasta esimestesse päevadesse. Pohlaku sõnul oli turniiri üheks mõtteks pakkuda huvilistele ülevaadet klubide muutunud koosseisudest. Ent kiiresti kujunes see ka kohaks, kus treenerid said selekteerida pealekasvavaid noori. “Mõni aasta tagasi tundus, et turniir vajab mingit arengut, aga me ei taibanud kohe, millest selline kõhutunne,” räägib Aivar Pohlak. “Kui panime kunstmuru maha, oli ka vastus käes – vanal laudpõrandal ei tahetud enam mängida. Kate lõi uue taseme. Pärast seda pole enam keegi osalemisest loobunud.” Võrreldes turniiri algusaastatega on palju muutunud eelkõige korralduslik pool. Jalgpalliagent Tarmo Lehiste meenutab, kuidas sageli pidi spordihallis viibima üle 15 tunni järjest: mängud algasid kell 8 hommikul ja lõppesid kell 23. “Laua taga istumine ja informaatori amet võttis korralikult läbi, aga see-eest tuli alati väga hea uni,” muheleb Lehiste. “Samas on hea meenutada, et meie silme eest käisid läbi paljud praegused Eesti koondise staarid. Mäletan Konstantin Vassiljevi ja Dmitri Kruglovi säravaid etteasteid. Henri Anieri vanuseklassile elasid häälekalt kaasa lapsevanemad. Paljud noorteklassides silma paistnud pallurid on kaugele jõudnud ka täiskasvanuna.” Aivar Pohlak, kes esimese turniiri eel käis Statoilist ostmas kleeplinti, et hommikuks märkida väljakule jooned maha ja sama soojaga tervitada esimesi võistkondi, tõdeb, et turniir on osutunud elujõuliseks. Tõeliseks jalgpallifestivaliks ja omamoodi jõudude ülevaatuseks on see jäänud tänini. 79

SISEJALATS. Nike5 Gato on futsalijalats, valmistatud kasutamiseks sisetingimus tes. Vahetallas kasutatakse Nike Lunarlon pehmendus materjali, mis kaitseb põru tuste eest. Nahast pealsed tagavad suurepärase palli tunnetuse ja kasutusmuga vuse, mesilaskärge meenu tav alustallamuster aga pa rima haakuvuse erisuuna listel liikumistel.

KUNSTMURULE. Nike5 Bomba on valmistatud kasutamiseks kunstmuruväljakutel. Agressiivne tallamuster tagab suurepärase haakuvuse. Siseküljele on paigaldatud spetsiaalne paneel, mis aitab palli paremini kontrollida ja sööta. Külgedele suunatud paelutussüsteem suurendab jala ja palli vahelist kokkupuutepinda.

Uus ajastu minijalgpallis TEKST Alari Lell

- FOTOD NIKE

Nike tootearendajad teavad, et jalgpallita ei saa ükski bränd eales suurimaks. Uus Nike5 vutisaapasari on loodud tehiskattega minijalgpalliväljakutele nii sees kui väljas. ike alustas jalgpallis tõsist tege-

vust 1990. aastate alguses, kui algas koostöö Brasiilia rahvuskoondisega. Nüüd on Nike maailma jalgpallis tippbränd, pakkudes väga laia valikut kõige uuenduslikumat jalgpallitoodet parimatele palluritele (Ronaldo, Rooney, Drogba jt) ning võistkondadele (ManU, FC Barcelona, Holland, Horvaatia jpt). Uus aasta toob veel ühe suure uudise – Euroopa tugevamaid jalgpallimaid Prantsusmaa alustab oma uut tõusu Nike vormis. Ja muidugi pole vähetähtis, et Nike varustuses mängib juba aastaid ka Eesti rahvuskoondis.

Miniväljakute menu Jalgpalli ei mängita ainult suurtel väljakutel. Suur osa jalgpallikultuurist sünnib miniväljakutel, kus miljonid lapsed ja täiskasvanud mängivad neli nelja või viis viie vastu.

innovatsioon

SISSE JA VÄLJA. Nike5 Elastico on inspireeritud futsalist ning mõeldud mängimiseks kõvadel tehisväljakutel sise- ja välistingimustes, sestap sobivad jalatsid ka meie mänguväljakutele. Unikaalse tallalahendusega jalatsid võimaldavad palli tallaga paremini kontrollida. Kunstnahast pealsed vormuvad jala järgi ning spetsiaalne töötlus tagab parima pallitunnetuse.

Futsal, five-aside, minivoetball, calcetto jne – see on mäng, mida mängitakse mänguväljakutel, tänavatel, võimlates ja parkides Brasiiliast Inglismaani, Hispaaniast LõunaAafrika Vabariigini. Paljud praegused staarid on jalgpallipisiku ja esimesed oskused saanud just minijalgpalli mängides. Mitmes riigis on minijalgpall populaar sem kui tavajalgpall ning paljudele on just tänavad, mänguväljakud ja pargid otsekui lavaks, kus nad käivad päevast päeva esinemas. Minijalgpall on äärmiselt kiire ja haarav nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele. Väljakul on iga ruutsentimeeter arvel ja mängijate tehnilised omadused saavad tihti määravaks, et olla teistest parem.

Miks sündis Nike5 Sõltuvalt mängu eripärast vajab minijalgpall tavajalgpalliga võrreldes teistsugust lähenemist ja tänavakultuuri arvestades ka julgeid disainilahendusi. Seetõttu loodi tänava- ja minijalgpalli jaoks Nike jalgpallikategoorias eraldi ja spetsiaalselt tootekollektsioon Nike5. Selle kategooria väljatöötamisel ja arendamisel on kohtutud ja räägitud tuhandete mängijatega ning vaadeldud nende oskusi ja tingimusi mõistmaks, mida mängijad tõeliselt vajavad. Olenemata väljaku kattest või väljaku asukohast, leiab iga jalgpallisõber Nike5 kollektsioonist endale sobiva jalatsi. Nike5 perekonda kuulub kolm jalatsikollektsiooni: Elastico, Gato ja Bomba. 81

hooaeg

Martin Jordani kossus채rk 499.Jordani kossup체ksid 499.Nike pall 1335.Jordani tossud 1999.Jordani randmekas 265.-

VISKAME SOPSU! ) (Kliff ja Klaus Stuudio fotod Aivo Kallas , Sportlandist e Al Mar modellid Martin Rocca Sportlandist Kuido Port Arturi

Kuido Eesti s채rk 499.And1 p체ksid 649.And1 tossud 1499.And1 pall 615.-

Martin And1 pusa 1599.And1 p체ksid 949.And1 s채rk 449.And1 tossud 899.And1 pall 615.-

Kuido Jordani pusa 999.Jordani dressip체ksid 899.Jordani s채rk 499.Jordani tossud 1999.-

missioon

DRES TENNUS TAR - FOTOD AN TEKST MAREK ROOS

ja st e iidolit , st Õnne koostööst /Rock ja Tartu Ülikool Sportland allkirjastasid . järjekordse koostöölepingu ? Millele meie koostöö tugineb

ii kaua kui on eksisteerinud TÜ/ Rocki korvpallimeeskond, on selle varustuspartneriks olnud Sportland. Kuid mis teeb ühe koostöö nii väärtuslikuks? Vastus sellele küsimusele peitub eesmärkides, mida kahe organisatsiooni koostöö aitab saavutada.

Kõige tähtsam küsimus Sportland on kaubandusettevõte, mille unikaalsus võrreldes teiste sarnastega seisneb klientidega suhtlemise viisis. Öeldakse, et sport on nagu pisik: mõnele on antud ja mõnele mitte. Tegelikult peaks sport iga inimese elus olema väga tähtsal kohal ja seetõttu on ka Sportlandil oluline sõnum, mida öelda. Sport on inimese elu ühe kõige tähtsama küsimuse vastus. See küsimus kõlab: mis on elu eesmärk? Ja vastus: olla õnnelik! Aga kuidas? Targad mehed on öelnud, et seda võib saavutada vaimse, hingelise ja füüsilise arengu kaudu. Kui lisada tervise olulisus inimese elus, siis võibki öelda, et sport on inimese loomust arvestades üks tähtsamaid valdkondi. Tervises peitub ka inimese potentsiaal areneda ja saada selle arengu kaudu õnnelikuks. Seega võib öelda, et Sportland ei ole vabatõlkes mitte spordi-maa, vaid pigem õnne-maa, mis aitab inimesel oma tervise

eest hoolitsemist nautida ja olla õnnelik. See on Sportlandi sõnum ja ka üks eesmärkidest, mida meie ühine koostöö aitab saavutada.

Eeskujuks fännidele Saavutussportlastel on mitmeid rolle, üks neist on eeskujuks olemine oma poolehoidjatele. Tänapäeval NOORTEGA KOOS. Tartu on raske, eriti Kaubamaja Sportlandis noortele, selRocki osakonna avamine. Silver Lepik surub kätt geks teha, et viskevõistluse vastasega. tervis ei ole nähtamatu magnetväli, mis töötab kartulikrõpsudel. Ka täiskasvanud vajavad iidoleid, kelle eeskujul oma tervise eest hoolt kanda. Iidolid motiveerivad meid olema paremad inimesed ja näitavad, et kõik on võimalik, kui vaid tahta. Iidolite kasvatamine ja nende eeskujul sportimise propageerimine on Sportlandi ja Tartu Ülikooli spordiklubi koostöö üks algpõhimõte. Maailma parim spordivarustus aitab meie kohalikel iidolitel näidata veelgi paremaid tulemusi ning üha rohkem ini-

mesi saab sellest innustust. Ja polegi tähtis, kas tegu on korvpalli, jalgpalli või kergejõustikuga. Lisaks ühise eesmärgi jagamisele on Sportland aastatepikkuse koostöö jooksul välja paistnud korvpallimeeskonna kui kaubamärgi sidumise poolest oma kaubanduskeskkonnaga. Koostöö üheks väljapaistvamaks osaks on Tartu Ülikool/ Rocki teemalise osakonna avamine Tartu Kaubamaja Sportlandis koos sinna juurde kuuluvate korvpallurite, tantsutüdrukute ja fänniklubiga. Selline koostööväljund on toonud palju uusi kliente Sportlandile ja sama palju noori korvpallihuvilisi treeningutele või tribüünidele oma eeskujudele kaasa elama.

Koos õnne suunas Sportland erineb teistest kanalite rohkuse poolest, millega jõuab oma klientideni. Video, heli, pilt ja paljud teised Sportlandi info edastamise kanalid on alati olnud avatud ka korvpallimeeskonda puudutavate teadete jaoks. Samas pakume laialdast kommunikatsioonikanalite valikut, mille kaudu saab Sportland oma potentsiaalseid kliente kõnetada, tehes seda eelkõige rõõmu ja pettumust valmistanud ning ootusärevusest pungil korvpallisaalis just sel hetkel, kui vanad iidolid langevad ja uued tõusevad. Tartu Ülikooli spordiklubil, Tartu Ülikool/Rockil ja Sportlandil on veel palju eesmärke, mida koos täita. On vaja näidata veelgi paremaid tulemusi, innustada veelgi rohkem inimesi, aidata veelgi paremini nautida oma tervist ja olla õnnelik. 85

hoki PARAGUAY: Willi Plett

IIRLASEST ÄSS. Owen Nolan on pidanud NHL-is 1200 mängu.

RUSIKAMEES. Willi Plett (25) kiusamasToronto Maple Leafsi rootslasest tuusa Börje Salmingit.

Willi Plett sündis Paraguay pealinnas Asunciónis saksa-vene emigrandi peres. Kaheksa-aastaselt kolis poiss Kanadasse, ent uiskude ja hokikepi järele haaras ta alles kaheteistkümneselt. Treenerid hurjutasid noorukit, et ta olla jääl liiga “pehmeke”. See läks poisile sedavõrd hinge, et hiljem sai temast oma aja NHL-i üks vingemaid “politseinikke” ehk löömamehi. Aastatel 1976–1988 pidas Plett NHL-is 834 mängu, mille jooksul kogus 2572 trahviminutit. Selle näitajaga seisab mees liiga rusikakangelaste kõigi aegade edetabelis “tublil” 17. kohal. Profikarjääri alguses pühendus Willi Plett siiski väravateviskamisele. Hooajal 1976–1977 viskas ta Atlanta Flamesi eest 38 väravat ning valiti liiga parimaks uustulnukaks. Lisaks Flamesile mängis Plett veel Minnesota North Starsis ja Boston Bruinsis.

Eksootiline

NHL TEKST VALLOT PUKK - FOTOD SCANPIX

PÕHJA-IIRIMAA: Owen Nolan Räägitakse, et Kanada poistel on sündides hokiuisud jalas. Ent vahel tabab see ime ka Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja teistes eksootilistes paikades ilmale tulnud lapsi. See 38aastane Belfastis sündinud jõuline ründaja on käesolevas nimekirjas kahtlemata kuulsaim hokimees. Nolan oli seitsmekuune, kui tema vanemad kolisid Kanadasse. Üheksa-aastaselt pani poiss esimest korda uisud alla. Varem mängis ta pesa- ja jalgpalli ega tahtnud hokist kuuldagi. Hoki oli õige valik. Olümpiavõitja, maailmameister, neljakordne NHL-i tähtede mängu veteran, vaid napp ilmajäämine MVP-tiitlist ning täpselt 1200 NHLis peetud mängu… Owen Nolanil on, mida vanuigi lastelastele pajatada! Tema koduklubideks on olnud Quebec Nordiques, Colorado Avalanche, San Jose Sharks, Toronto Maple Leafs, Phoenix Coyotes, Calgary Flames ja Minnesota Wild. Selleks hooajaks Nolan (vähemalt esialgu) ühegi NHL-i klubiga lepingut ei saanud ning hoiab end praegu mänguvormis Šveitsi liigas Zürichi Lionsis.

HL-i mängija, kes on sündinud Paraguays? Olete sellisest kuulnud? Aga Tansaanias või Jamaical? Jäähokiliiga NHL “loomaaed” on kirju. Ehkki lõviosa seal mängivatest või mänginud meestest pärineb kuulsatest hokimaadest, on teiste sekka mahtunud litrivõlureid ka riikidest, kus jäähokil ei ole paarikümne popima spordiala hulka asja. Ja koguni neist paigust, kus paljudel inimestel pole sellest mängust selget ettekujutustki. Tõe huvides olgu märgitud, et selle loo hoki mõistes eksootilistes maades sündinud ja hiljem NHL-i jõudnud kangelased on oma jäähokioskused omandanud siiski PõhjaAmeerikas.

TIPUS OLI KITSAS. Andre Deveaux ei suutnud NHL-i jääl skoori teha.

BAHAMA: Andre Deveaux Andre Deveaux on ainus Bahamal sündinud hokimees, kes jõudnud NHL-i klubisse. 26aastane Ontarios suureks sirgunud tõmmunahaline hokimees pääses NHL-is jääle Toronto Maple Leafsi ridades hooaegadel 2008–2009 ja 2009–2010. Ta lõi kaasa 22 kohtumises, kuid skoori teha ei suutnud. Seevastu Maple Leafsi farmklubis Marliesis oli Deveaux üpris tegija, kogudes ühel hooajal 41 resultatiivsuspunkti.

SÜNDINUD BRUNEIS. Craig Adams.

BRUNEI: Craig Adams Kes oleks omal ajal osanud arvata, et üks kahekordne Stanley karikavõitja näeb ilmavalgust Bruneis! Olgugi tegu kanadalasega, kelle vanemad tema sünni ajal selles riigis töötasid. 33aastane Craig Adams pole olnud just eredaim ründetäht, ent ta tuli hooajal 2005–2006 Carolina Hurriganesi ja 2008–2009 Pittsburgh Penguinsi koosseisus Stanley karikavõitjaks.

TAIWAN: Rod Langway

BRASIILIA: Robyn Regehr

Rod Langway on ainus Taiwanis sündinud hokimängija, kes on jõudnud NHL-i ja teinud seal märkimisväärset karjääri. Taiwanis teeninud ameerika sõduri poeg kasvas üles siiski Massachusettsis. Ta ei võtnud hokit tõsiselt enne kui 13aastasena (!), kuid jõudis sellest hoolimata kaugele. Kaitsemängija Langway NHL-i karjäär algas Montreal Canadiensis ning jätkus hiljem kümne hooaja vältel Washington Capitalsis. Oma debüüthooajal tuli mees Canadiensiga ka Stanley karikavõitjaks. Rod Langway NHL-i kontol on 994 kohtumist. Ta on esindanud mitmel suurturniiril USA koondist, pälvinud kahel hooajal NHL-i parima kaitsemängija tiitli ja valitud kuuel korral liiga tähtede mängu. Langway oli üks viimaseid mehi, kes mängis hokit ilma kiivrita. Seda tegi ta pärast NHL-i karjääri lõppu hooajal 1995–1996 väikeliiga klubi San Francisco Spiders mängiva treenerina.

PALJA PEAGA. Rod Langway oli viimaseid mehi, kes tegutses hokiväljakul kiivrita.

LAHING. Robyn Regehr on vastase jääle surunud.

Brasiilias Recifes sündinud ja ka Indoneesias elanud Regehr jõudis koos oma misjonäridest vanematega Kanadasse poisikeseeas ning sattus kiiresti hokivaimustusse. Juba 18aastaselt valiti ta draftis Colorado Avalanche’i poolt, kuid kogu oma karjääri on Regehr veetnud Calgary Flamesis, kus täidab asekapteni rolli. Praegu 30aastase Regehri profikarjäär oli enne algust peaaegu purunemas. Oma esimese hooaja eel sattus Regehr liiklusõnnetusse, kus murdis mõlemad jalad, ent juba neli kuud hiljem tegi ta NHL-i debüüdi. Üht-teist on Regehr saavutanud ka rahvusvahelisel jääl. 2004. aastal kuulus ta World Cupi võitnud Kanada koondisse. 2006. aasta taliolümpial tuli tal koondise ridades leppida siiski seitsmenda kohaga. Viis hooaega tagasi mängis Robyn Regehr Flamesi ridades koos oma noorema, Indoneesias sündinud venna Richiega. Richie Regehr on nüüdseks “maandunud” Saksamaa liigas.

hoki

MUST TUUS. Rumun Ndur esindas kolme NHL-i klubi.

VENEZUELA: Rick Chartraw

PATRIOOT. Sündis Aafrikas, kasvas Kanadas, esindas Saksamaad.

NIGEERIA: Rumun Ndur Rumun Ndur on ainus Nigeerias sündinud NHL-i hokimees. Ontarios üles kasvanud Ndur mängis Buffalo Sabresi, New York Rangersi ja Atlanta Thrashersi värvides kokku 69 kohtumises, viskas kaks väravat ja andis kolm resultatiivset söötu. 35aastane Ndur mängib praegu ühes PõhjaAmeerika väikeliigas. Ta on litrit taga ajanud ka Suurbritannia liigas.

Ameeriklane Rick Chartraw sündis Caracases, kus ta isa töötas insenerina. NHL-is nähti meest aastatel 1974–1984 ning ta jõudis saavutada nii mõndagi. 1976–1979 tuli Chartraw Canadiensi koosseisus neljal hooajal järjest Stanley karikavõitjaks. Lisaks kuulus mees 1984. aastal karika võitnud Edmonton Oilersi ridadesse, aga CARACASE kuna ta osales aiPOISS. Rick nult 24 põhihooaja Chartraw. ja ühes play-off mängus, siis viiendat korda tema nime kuulsale karikale ei graveeritud. Liiga ajaloo esimese ameeriklasena drafti avaringis valitud Chartraw jõudis mängida veel Los Angeles Kingsis ja New York Rangersis ning kuulus 1976. aasta Canada Cupil USA koondisse.

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK: Olaf Kölzig Johannesburgis sakslaste peres sündinud Olaf Kölzig on lähimineviku NHL-i üks legendaarsemaid väravavahte. Kölzig kasvas üles Kanadas ja mängis NHL-is 14 hooaega, kuid ei avaldanud kunagi soovi saada Kanada kodanikuks. Rahvusvahelisel areenil eelistas ta esindada Saksamaad. Peaaegu terve oma NHL-i karjääri vältel kaitses Kölzig Washington Capitalsi väravat, saades klubi üheks ikooniks. Tema karjäär lõppes suuresti vigastuse tõttu, aga liigas jõudis ta mängida 719 kohtumises, suurepärase keskmise tõrjeprotsendiga 90,6. Hooajal 1999–2000 liiga parimaks väravavahiks valitud Kölzig osales kahel korral ka tähtede mängus ning oli Saksamaa koondise põhiväravavaht 1998. ja 2006. aasta taliolümpial.

HAITI POMMITAJA. Claude Vilgrain.

TANSAANIA: Chris Nielsen Kilimanjaro külje alt Moshi linnast NHL-i! Kanadalasest teenistuja peres sündinud Chris Nielseni käekäiku võiks nimetada järjekordseks tuhkatriinulooks, ent suuri laineid mees suurliiga jääl siiski ei löönud. Aastail 2000–2002 osales Nielsen Columbus Blue Jacketsi ridades 52 kohtumisel ja viskas kuus väravat. Praeguseks on 30aastane Nielsen, kes tegi aastase “vahepeatuse” ka Saksa liigas, tegevmängija karjääri lõpetanud ja õpib Calgary ülikoolis meditsiini.

Kingstonis sündinud Graeme Townshendist sai “kanadalane”, kui ta oli neljaaastane. Tema NHL-i karjäär kestis 45 mängu, aastatel 1990–1994. Jamaikalase koduklubideks olid Boston Bruins, New York Islanders ja Ottawa Senators ning litri sai ta vastase väravasse kolmel korral.

KARJÄÄR. Kolm klubi, kolm väravat.

HAITI: Claude Vilgrain Port-au-Prince’is ilmavalgust näinud Claude Vilgrain mängis unelmate liigas 89 mängu, kuuludes aastail 1987–1994 Vancouver Canucksi, New Jersey Devilsi ja Philadelphia Flyersi koosseisu. Ta viskas NHL-is kokku 21 väravat ja kuulus kolmel aastal ka Spengleri karikaturniiril osalenud Kanada koondisse.

JAMAICA: Graeme Townshend

LIIBANON: Ed Hatoum 47 MÄNGU. Ed Hatoum.

Esimene ja seni ainus Liibanonis sündinud NHL-i mängija Ed Hatoum kuulus aastatel 1968–1971 Det roit Red Wingsi ja Vancouver Canucksi ridadesse. Kokku 47 mängus jääl käinud Hatoum jättis endast jäljena maha kolm visatud väravat.

ambitsioon Kas Eesti võiks võita curling’us olümpiamedali? Miks mitte. Sest Eesti curling panustab ennekõike kvaliteedile.

ancouveri taliolümpiamängudel võitis kodupubliku suureks rõõmuks meeste curling’u-kulla Kanada. Finaalis tuli selleks üle mängida Norra, kes pälvis maailma tähelepanu ruuduliste pükstega. Tänavu sügisel Oslo Cupil aga oli seesama hõbemedali-Norra Eesti vastu mängides kaotuse äärel.

Norrakad ja teised vägevad

Eesti curling sihib tiitleid

TEKST INDREK SCHWEDE - FOTO scanpix (Raigo Pajula/Postimees) Kui algas viimane voor, juhtis Eesti Norra ees ühe punktiga. “Viimases voorus oli viimase kivi eelis norralastel,” kirjeldab kohtumist Eesti meeskonna kapten Martin Lill. See tähendas, et eestlased hoidsid mängu lihtsana ja üritasid vältida segaseid seise, visates vastaste kive mängust välja. Kui see õnnestunuks, võitMängus on vastamisi kaks neljaliikmelist võistkonnuks Norra oma viimase kivi eelida. Eesmärk on heita oma võistkonna kivid “kodu” keskpakult tõukest peab mängija liikuma sirgsega punkti ning lisavoorus saapunktile lähemale kui vastase omad. Pärast igat vooru joones kapteni näidatud sihi peale. Kõige nuks viimase kivi eelise juba saab punkte vaid üks võistkond. Võistkond saab nii mitu punkti, kui palju on tal “kodu” keskpunktile lähemal ees liigub kivi, millele järgneb keha.” eestlased. olevaid kive vastase kõige täpsemini heidetud kivist. Ehkki eestlastele pole niisugune män“Meil üks väljavise ei õnnesMäng kestab eelneva kokkuleppe alusel üldjuhul guelement Ameerika avastamine, on treetunud ja see andis norralastele 6–10 vooru. Viigi korral mängitakse lisavoor. ningud asjatundja silma all pannud võimaluse saada kaks võiduks nägema olulisi detaile. vajalikku punkti,” räägib Martin “Olgu tegemist avaliku esinemise või Lill. alistas Martin Lille tiim treeningmängus mis tahes muu tegevusega, on inimestega Martin Lille meeskonnal polikka nii, et kõige paremini saad oma vigasellesama tulevase medalimehe 9 : 5. nud see sugugi esimene kord heidelda dest aru siis, kui on võimalus end kõrvalt curling’u-maailma absoluutse tipu vastu. näha,” räägib Martin Lill. “Meile on kasuks Ala tipp andis õpetust Lisaks Thomas Ulsrudile, kel olümpiahõOktoobris ja novembris juhendas tulnud videotreening, mida teeme ka isebeda kõrval kodus ka seitse MM- ja EMMarkku Uusipaavalniemi Eesti paremikku seisvalt. Taktikas meie lood väga hullud medalit, on Lill edukalt mänginud teisegi Tallinnas Jeti jäähallis. Treeningtöösse oli pole, aga järgmise asjana seisavad ees olümpiahõbeda vastu. Tänavu peetud Talkaasatud 30 mängijat, kes seavad curling’us treeningud tõuketugevuse reguleerimises. linn Cupil viigistas Martin Lille meeskond kõrgemaid sihte. Kuigi Eesti curling’u tipud Kõik algab visketehnikast. Ilma selleta Puhastusimport soomlase Markku Uusion saavutanud arvestatava taseme, on head mängu ei ehita.” paavalniemi meeskonnaga. Soomlane olümpiaautoriteedilt paljugi õppida. võitiski turniiri Martin Lille ees. Ent 2006. “Kõige olulisem, mida neilt treeningu- Eestlased EM-ile aasta Torino olümpiamängude eel, kolm Detsembris esindab Martin Lille telt oleme õppinud, on viskesuuna sirgkuud enne seda, kui Uusipaavalniemi jahjoonelisus,” seletab Martin Lill. “Alates meeskond Eestit Euroopa meistrivõistmatas maailma oma curling’u-hõbedaga,

Mis on curling?

Miks jääd harjatakse? Kui esimesed Eesti võistkonnad käisid Soomes mängimas, kuulsid nad kohalikelt mängijatelt mitmeid lõbusaid lugusid. Muuhulgas rääkisid soomlased, et tuttavad olid nende harrastusest kuuldes imestunud ja sageli oli reageering selline: “Ah curling’ut mängid! No tule pühi siis minu köögipõrand ka puhtaks!” Tegelikult on curling’u-jää harjamine naljast kaugel. Seda vastutusrikast tööd teevad võistkonna kõige tugevamad mängijad. Harjatakse kogu keha raskust ja käte jõudu rakendades. See väliselt koomiline tegevus on oluline, sest harjamine: • vähendab jää ja kivi vahelist hõõrdumist, võimaldades kivil pikemalt liikuda (hea harjamine võib pikendada viset kuni 10%); • tasandab jääpinda, eemaldab lahtised jääkristallid ja prügi kivi liikumisteelt; • aitab hetkeks sulatada jääpinna pealmise katte – tekib õrn niiskuskiht, mis toimib kivi ja jää vahel määrdeainena; • aitab korrigeerida kivi liikumise trajektoori ja muuta sihtkohta.

lustel. Jeti jäähall on võimaldanud meeskonnale tasuta jääd ettevalmistamiseks ja Markku Uusipaavalniemi juhendamisel on lootust ületada 2005. aastal saavutatud 15. koht EM-i konkurentsis, mis on seni meie meeste parim tulemus tiitlivõistlustel. Häid tulemusi ootame ka naistelt, kes on viimasel kolmel aastal näidanud EM-il stabiilseid esitusi ja saavutanud üldarvestuses 17., 16. ja 18. koha. Meie meesjuuniorid olid mullusel MM-i valikturniiril Euroopa tsoonis seitsmendad. MM-ile

pääsu otsustanud mängus jäid poisid 7 : 9 alla Soomele. Curling on ala, kus võib tänapäeva tippspordile omaselt jõuda tippu projektipõhiselt. Ala kandepind on küll oluline, ent saab ka teisiti. Jäähallide nappus Eestis määrab, et tippu jõudmiseks peab panustama kvaliteedile. Kanadas on miljon mängijat ja olümpiakulla eest võiks võidelda mõniteistkümmend võistkonda. Soome võitis olümpiahõbeda 2006. aastal oma ainsa maailmaklassi mõõdu välja andnud meeskonnaga. Selleks on võimeline ka Eesti.

Curling faktides Curling ehk jääkeegel sai alguse 16. sajandil Šotimaal, kus seda mängiti külmunud järvedel. Esimest korda oli curling taliolümpiamängudel kavas näidisalana 1924. aastal Chamonix’s, kus esikoha võitis šotlastest koosnenud Suurbritannia meeskond. Tollaste võitjate perekonnad algatasid Glasgow’ ajalehe The Herald vahendusel kampaania, mis kulmineerus 2006. aastal, kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas 1924. aasta curling’u-võistlust kui talimängude ametlikku kavva kuulunud ala. Alates Nagano olümpiamängudest 1998 on curling olnud olümpiakavas ametliku alana. Curling’ut mängitakse umbes 60 riigis, harrastajaid on umbes 1,5 miljonit. Kanadas on üle miljoni curling’u-harrastaja ning ligi 1200 spetsiaalset curling’u-areeni. Eestis toimusid esimesed meistrivõistlused 2004. aastal, kui osales 7 segavõistkonda. Eestis saab curling’ut mängida Jeti jäähallis, kus selleks otstarbeks on 2004. aasta detsembrist avatud spetsiaalsed curling’urajad. Curling’u-kivi kaalub 20 kilo. Üks komplekt kive (16 tk) maksab 100 000–150 000 krooni. Maailmas teeb curling’u-kive ainult kaks tehast: üks Šotimaal ja teine Kanadas.

Tule vanalinna

HARJU TÄNAVA UISUPLATS ON AVATUD IGA PÄEV 10.00-22.00 Info: www.uisuplats.ee

stoori

EELKÄIJA. Nike eelkäija, Blue Ribbon Sportsi logo.

ärane suurep on sünnilugu Nike midagi näide sellest, kuidas ib sündida tõeliselt suurt võ - FOTOD NIKE eimillestki. TEKST RAINER TOPS

Kuidas saada parimaks

ight aitas Bill PARTNER. Phil Kn ale tuua. ilm ke Bowermanil Ni

KÄSITÖÖ. Bill Bowerman valmistas oma õpilastele ise jalatseid.

ihti on nii, et suured asjad sünnivad täiesti omalaadsel moel ja kohtades, kus neid kõige vähem ootaks. Nike jaoks oli selleks kohaks suurlinnadest vähereostatud Oregoni osariik, mis tuntud ennekõike suurte metsade ja kalarohkete jõgede poolest. Muidugi on millegi suure sünniks vaja inimesi – Nike jaoks olid need legendaarne Ameerika kergejõustikutreener Bill Bowerman ja tema kunagine õpilane Phil Knight.

Kahe härra kohtumine Bill Bowerman töötas 26 aastat Oregoni ülikoolis jooksutreenerina, kuid ta ei olnud lihtsalt treener – ta oli õpetaja. Ta õpetas ja juhendas oma sportlasi, sisendades neile eluks vajalikke väärtusi ja printsiipe. Ta nõudis sportlastelt distsipliini ja pühendumist. See aitas sportlastel saavutada parimaid tulemusi nii elus kui ka jooksurajal. Tema motivatsioon treenerina oli teha kõik, et aidata sportlastel saavutada maksimumi 92

kõrgemal tasemel. Seetõttu valmistas ta oma sportlastele ise jalatseid, mis vähendasid vigastuste tekkimist ning aitasid kaasa tulemuste paranemisele. Innovaatiline vaim sobis hästi Bowermani noorele kolleegile Phil Knightile. Ta lõpetas 1962. aastal Stanfordi ülikoolis uurimuse, mis väitis, et Jaapanis madala omakuluga, ent kvaliteetselt valmistatud kõrgtehnoloogilised spordijalatsid on võimelised tõrjuma USA turuliidri kohalt Saksa päritolu spordijalatsi. Knight leidis, et just niisugune toodet ja sporti peensusteni tundev ning väärikas, kuid kompromissitu härrasmees sobiks talle partneriks uue äriidee teostamisel. Samal aastal sõitis Knight Jaapanisse, et veenda kvaliteetseid spordijalatseid valmistava firma Onitsuka Tiger juhte USA turu perspektiivikuses. Knight oli jaapanlastele tundmatu, kuid midagi tema lennukates ideedes neile siiski meeldis ja nad nõustusid koostööga. Knight ja Bowerman panid kumbki uue ettevõtmise algkapitaliks 500 dollarit ja sündis uus firma... Nike? Ei, hoopis Blue Ribbon Sports.

Nimi juhuse tahtel Blue Ribbon Sportsi nime all tegutseti aastaid ja bränd, mida müüdi, ei olnud sugugi Nike. Oma brändini jõuti aastal 1971, kui otsustati, et tõeliselt suureks on võimalik saada vaid oma brändi kaudu. Brändi nimeks sai Nike ja nime pakkus välja firma esimene palgatöötaja Jeff Johnson. Ta õppis parajasti antropoloogiat ning kirjutas tööd

Kreeka mütoloogiast. Kuna Nike on Kreeka võidujumalanna, siis tundus see igati sobiv nimi sporditarvete firma jaoks. Phil Knighti idee oli Dimensioon 6, kuid enamiku soovil jäi peale Nike. Iga õige bränd vajab ka logo. 1972. aastal lisandus nimele “Nike” tänapäeval hästi tuntud Nike logo, mida inglise keeles kutsutakse “swoosh”. Sellegi sünnilugu on tavatu – “swoosh” ei sündinud suures disainibüroos, vaid selle kujundas 1971. aastal kõigest 35 dollari eest Portlandi ülikooli tudeng Caroline Davidson. Phil Knightile see logo ei meeldinud. Kuna aga tootearendajad vajasid kiirelt otsust logo kohta, jäi Knight vastumeelselt nõusse. “See ei meeldi mulle, aga küll ma harjun ära,” lausus ta. Uus bränd oli maailmavallutusteks valmis.

Soovid edu? Ole parim! Nike sündis maailma, mis oli ühel ajal valmis ja avatud. Spordijalatsite tootmine oli suuresti Saksamaa hiigelkompaniide pärusmaa, kuid samas oli niisugune “jagatud turg” ehk liiga rahulik, mis omakorda lõi võimaluse uutele brändidele. Algus oli raske, sest puudus tuntus, puudusid turundusressursid ja seetõttu puudusid ka toodet kasutavad sportlased. Nagu Nike esimesed töötajad on kirjeldanud, ei suutnud nad sportlastele toodet pakkudes võistelda Adidase dollarikohvritega. Nende ainukeseks argumendiks sai olla parim toode. Ja aeg on näidanud, et Nike tuli suurepäraselt toime.

innovatsioon Nike PRO Thermal on uuenduslik soe spordipesu, mis sobib ideaalselt nii tipp- kui ka harrastussportlastele. TEKST Terje Mattisen - FOTOD NIKE

ihilise riietumise kontseptsioon on tuntud juba sajandeid ja seda peetakse endiselt parimaks viisiks, kuidas tagada kehale optimaalne “töötemperatuur” iga ilmaga. Klassikaline kihiline rõivastus koosneb kolmest kihist. Esimene kiht on reeglina õhemast materjalist ja paikneb vastu ihu eesmärgiga juhtida niiskus naha pinnalt eemale. Teine on soojahoidev kiht (nt fliisjakid) ning kolmas kaitseb tuule, lume ja vihma eest (nt ilmastikukindlad joped ja tuulejakid).

Hoiab õiget temperatuuri Nike PRO sündis 2000. aastail uuendusliku esimese kihi rõivana. Nike PRO rõivakollektsiooni põhiolemus on hoida treeningu vältel keha temperatuur optimaalsena ning nn kompressioonvariandis parandada ka verevarustust. See aitab ära hoida keha ülekuumenemist või alajahtumist ning vähendab krampide ohtu ja lihaseväsimust. Materjalina kasutatakse peamiselt polüestrit ning elastsuse suurendamiseks spandexit. Kõigis toodetes kasutatakse Nike Dri-Fit tehnoloogiat, mis juhib niiskuse keha pinnalt kanga pealispinnale, kust niiskus kiiresti aurustub, hoides keha terve treeningu vältel kuivana ja temperatuuri optimaalsena. Kuigi Nike PRO on liibuvalt ümber keha, ei takista see liikumisvabadust. Spetsiaalne igas suunas veniva kanga struktuur suurendab kasutusmugavust, pakkudes vajalikku toestust, ning stimuleerib lihaste verevarustust. Madalad

õmblused hoiavad ära hõõrdumise ja nahaärrituse.

Sobib kõigile Nimest hoolimata on Nike PRO mõeldud igal tasemel sportlasele – nii harrastajale kui ka professionaalile. Mitmed erinevate alade sportlased (jalgpallurid, korvpallurid jne) kannavad Nike PRO alussärki oma mänguvormi all. Algul võib tunduda, et kasutades sooja ilmaga kahte kihti riideid ühe asemel, hakkab palav. Nike PRO rõivaid kasutades aga veendud, et õigupoolest aitab see just ära hoida keha ülekuumenemist. Tänu suurepärasele väljanägemisele ja mugavusele on üsna levinud Nike PRO kasutamine ainult treeningusärgina jõusaalis ning see sobib väga hästi ka jooksusärgiks.

Säilitab kehasoojuse Suvel on esimese kihi ülesandeks juhtida niiskust keha pinnalt eemale ja kaitsta keha ülekuumenemise eest. Talvel on tähtis säilitada ka kehasoojust. Selleks puhuks on välja töötatud uus tootesari Nike PRO Thermal, mida sobib kasutada, kui välistemperatuur on alla +10 kraadi.

“See vähendab krampide ohtu ja lihaseväsimust.” Toode on sobiv nii aktiivseks (jooksmine, suusatamine) kui ka passiivseks kasutuseks (pikem viibimine jahedas). Nike PRO Thermal toodetel kasutatakse sisepinnal fliisisarnast uhutud kangast, mis aitab säilitada keha temperatuuri optimaal sena, kasutades ära liikumisel tekkivat kehasoojust. Lisaks keha temperatuuri säilitamisele on Thermali toodetel olemas kõik klassikalise Nike PRO omadused: niiskusjuhtivus ja suurepärane kasutusmugavus. Tavalise PRO tootega võrreldes on PRO Thermalil kõrgem kaelus ja naistekollektsioonis ka kapuutsiga variant. Struktuurilt on Nike PRO Thermali tooted äärmiselt õhukesed ning neid saab samamoodi kanda teiste rõivaesemete all aluskihina.

Tark pesu targale sportijale

järelkasv mine, laskmine, kardisport ja võimlemine. Lisaks korraldab EKSL algklassidele kombineeritud teatevõistlust “Tähelepanu, start!”, spordimälumängu “Bumerang” ja teatejooksude võistlust.

Õiglane võistlussüsteem

T , EKSL-i PROJEKTIJUH TEKST HENRI AUSMAA

- FOTOd SCANPIX

Koolispordivõistlustele on iseloomulik, et ka individuaal aladel võisteldakse võistkonnana ning tulemused lähevad kirja võistkonna arvestuses. Nõnda on välistatud, et kool saadab võistlustele ainult nn tipud, kes treenivad iga päev klubides. Võistkondades osalejate arv on hoitud kogu aeg nii suur, et oma panuse saaksid anda ka need lapsed, kes ei tee klubisporti. Võistkonnaaladel toimuvad turniirid eri liigades. Kooliõpilased, kes osalevad klubide eest Eesti meistrivõistlustel, saavad mängida meistriliigas, spordiringi tasemel harjutajad aga rahvaliigas.

Koolisport ja tänapäev tegevust

Eestis Koolisport pakub . Olles tuhandetele noortele sammuks ühtlasi esimeseks tippu. teel spordimaailma

estis ühendab koolisporti Eesti Koolispordi Liit (EKSL), mille tegevustega on kooliaastal haaratud umbes 28 000 õpilast rohkem kui 400 üldhariduskoolist üle Eesti.

Tervisepäevad koolides Enim osalejaid haaravad EKSL-i üleskutsel koolides korraldatavad tervisepäevad, mis on jõukohased kõigile lastele, õpetajatele ja ülejäänud koolipersonalile. Tervisepäevi on õppeaasta jooksul kokku kolm. Septembris toimub tervisepäev “Reipalt koolipinki”, millest on viimastel aastatel osa võtnud stabiilselt üle 100 kooli. Veebruaris toimub talvine tervisepäev “Talvevõlud” ja aprillis kevadine tervisepäev “Looduse kilomeetrid”.

Koolispordivõistlused Koolispordivõistluste esimene tasand on koolisisesed võistlused erinevatel aladel. 94

Järgmiseks tasandiks võib pidada võistlusi naaberkoolide vahel ja siis juba maakonnas. Maakondade parimad saavad õiguse osalemiseks üleriigilistel võistlustel. EKSL korraldab üleriigilisi võistlusi koolidele 13 spordialal: korvpall, võrkpall, jalgpall, saalijalgpall, saalihoki, rahvastepall, kergejõustik, orienteerumine, ujumine, suusata-

Kõige popimad võistlused

Pikimate traditsioonidega võistlus on kindlasti üle 50 aasta toimunud algklasside kombineeritud teatevõistlus “Tähelepanu, start!”, mis kogub igal aastal mõõtu võtma sadakond kooli. Populaarsed on ka koolispordi pallimängualad: Kalevi Kooliliiga võrkpallis ja kuni 7. klassi poiste korvpallisari Nike Cup. Spordialaseid teadmisi saavad õpilased mõõta spordi mälumängus “Bumerang”. Koostöös Eesti Päevalehe ja Eesti Olümpiakomiteega korraldatav mälumäng kogub samuti populaarsust ja osalevate koolide arv läheneb jõudsalt sajale.

Rahvusvahelisel areenil Koolispordi tipp on rahvusvahelised võistlused. Eesti noored on viimastel aastatel osalenud koolinoorte maailmameistrivõistlustel kergejõustikus, korvpallis, jalgpallis, võrkpallis, orienteerumises ja suusatamises. Kahel korral on EKSL korraldanud ka

Vanameister meenutab Igipõline kehalise kasvatuse õpetaja ning koolispordiaktivist Rein Tops meenutab Eesti koolispordi aastakümnetetagust aega.

AJALOO ILU. Suusavõistlused Saksi koolis aastal 1966.

ise koolinoorte MM-i. 1995. aastal korraldati Põlvas koolinoorte maailmameistrivõistlused orienteerumises. Eelmisel suvel toimusid Tallinnas koolinoorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused, kus osales üle 600 noore sportlase 26 riigist. Koduseinte toel saavutati senised parimad tulemused: Eesti tüdrukute koondis sai III ning poisid veelgi kõrgema – II koha.

Uued traditsioonid 2006. aastal sai alguse uus traditsioon, suvemängud “Meri ja päike”. Suvemängud on toimunud kõigil aastatel Kärdlas ning igal aastal on seal saanud osaleda 300 koolinoort ja 50 õpetajat üle Eesti. Suvemängudel toimub palju erisuguseid spordivõistlusi, mis ei ole suunatud parima tulemuse saavutamisele, vaid sportimisest rõõmu tundmisele. Parima näitena võib tuua veekorvpalli- ja veejalgpalliturniirid. Lisaks sportimisele on õpilased puhastanud Hiiumaa rannaalasid ja loomulikult on tähtsal kohal ka seltskonnamängu- ja tantsuõhtud.

inu õpetajatöö algas 1959 Tapa rajooni Saksi 8-klassilises koolis. Kooli õpilaste arv oli 1959. aastal 128 ja kooli kaotamisel 1974. aastal 81. Neist 60 lastekodu kasvandikud. Kool ja lastekodu asusid mõisahoones, mille väikeses saalis toimusid ka kehalise kasvatuse tunnid. Pargis olid 320meetrine muldkattega jooksurada, hüppe- ja heitepaigad ning muldkattega võrk-ja korvpalliväljak. Suusarajad algasid ja lõppesid kooli spordiväljakul. Treeningud toimusid talvel 4–5 korda nädalas. Tapa rajooni koolide suusavõistlused toimusid Jänedal ja sinna pääsemine oli keeruline, sest väiksemaid teid talvel lahti ei aetud. Saksist Tapale (10 km) sõitsime suuskadel, sealt rongiga Jänedale ja Jäneda raudteejaamast võistluspaika kolm kilomeetrit jälle suuskadel. Ööbiti Jäneda algkoolis põrandal. Hiljem, kui lastekodule muretseti veoauto, läks liikumine lihtsamaks. Ei mäleta, et keegi oleks virisenud, vastupidi, kõik tahtsid pääseda võistkonda. Nii suusatamises kui ka kevadistel kergejõustikuvõistlustel Tapa staadionil olime stabiilselt teised. Veel võistlesime krossijooksus, jalgpallis, males, kabes ja lauatennises. Võtsime osa igakevadisest Tapa linna teatejooksust. Rajoon oli väike, aga võistlused pingelised, sest ükski kool ei jäänud võistlustest kõrvale. Saksi kooli õpilastest on meistersportlase nimetuseni jõudnud jalgrattur Taimi Labi (Loose) ja kümnevõistleja Arnold Rüütel. 1. aprillist 1963 olime osa suuremast Rakvere rajoonist ja seal oli konkurents hoopis tihedam. Põhikoole osales võistlustel ligi 20 ja lisaks keskkoolid. 1973. aastal suutsime Saksi kooli võistkonnaga 19 kooli seas saavutada rajooni kergejõustikuvõistlustel I koha. Võrdluseks võib tuua, et 2010. aastal võistles maakonna noorte meistrivõistlustel kergejõustikus kolm põhikooli 16st. Kehalise kasvatuse õpetaja ja Rohkem kui pool sajandit tagasi oli spordil maakooli õpilaste seas suur direktor Saksi 8-klassilises tähtsus. Eriti veel lastekodulastel, kellel oli spordiga võimalik sisustada vakoolis 1959–1974 ba aega ja kelle jaoks võistlustele pääsemine oli auasi. Koolis toimusid liKehalise kasvatuse õpetaja saks treeningutele klassidevahelised spartakiaadid, mille kavas kergejõusTamsalu gümnaasiumis tik, suusatamine, jalgpall, rahvastepall, male, kabe, lauatennis ja teatejooks 1993–2005 ümber Saksi järve. Võisteldi ka tõstmises, sangpommi rebimises ja laskRahvuskategooria kohtunik mises. Kooli võistkond osales kohaliku Nõmmküla sovhoosi võistlustel, kergejõustikus (893 korda) kus õpilaste kõrval tegid kaasa õpetajad ja lastekodu kasvatajad. Lapsed Korraldanud 25 korda Porkuni olid hea füüsilise ettevalmistusega, sest nii lastekodus kui külas tegid nad järve jooksu maatööd, olid palju õues ja kooliteedki käidi jalgsi, talvel suuskadega. On 1974–1991 Viru mängude orgju ammune tõde, et Eestimaa nimekad sportlased on pärit maalt, alates komitee liige Georg Lurichist, Kristjan Palusalust, Heino Lipust ja lõpetades Gerd Kan12 aastat olnud Rakvere rajooni teriga. RSN TK alatise spordikomisjoSpordisüsteem tegutses, huvi oli suur, vähem oli igasuguseid muid ni esimees ahvatlusi. Hästi toimisid spordikoolid ja palju oli fanaatikutest spordiVSÜ Jõud auliige õpetajaid, treenereid. Samas oli palju koomilisi nõudmisi. Võistlusel osaPeab aastast 1974 maakonna kõilemiseks oli vaja esitada õpilase klassitunnistus, spordiühingu pilet, gi aegade edetabelit kergejõusOVTK või VTK tunnistus, arsti luba. Poisse kõrvaldati mõnelt võistluselt tikus pikkade juuste tõttu. Tänapäeval on tänu korralikele staadionitele ja spordihoonetele tulemused paranenud. Paraku ei peeta paljudes paikades kohalikke võistlusi ja fanaatikutest kehalise kasvatuse õpetajaid on raske leida.

Rein Topsi sporditee

elustiil

RINA PUSHKAR RTIN DREMLJUGA, MA GAZINE - FOTOD MA MA ND LA RT SPO ST TEK

a m aail m b e e Sport t paremaks!

Sportlik elustiil on Riina Suhotskajale, Ago Markvardtile ja Kertu Jukkumile sama enesestm천istetav kui karule talveuni.

iina Suhotskaja on Eesti üks armastatumaid aeroobikatreenereid. Praegune Adidas Baltics SIA Eesti filiaali müügijuht ning endine tippkahevõistleja Ago Markvardt pakkus omal ajal rahvale ohtralt spordielamusi. Noor ja särtsakas Raadio Sky Plus saatejuht Kertu Jukkum on sinasõber triatloniga ning valmistub kevadiseks Stockholmi jooksumaratoniks. Millised on sinu uue aasta lubadused? Riina Suhotskaja: Tavaliselt ma oma lubadusi teistega ei jaga, sest siis ei pea teised minus ega mina iseendas pettuma. Kuid tööalaselt tahaksin võtta osa mõnest huvitavast koolitusest, õppida juurde mõne uue stiili ja saada veel paremaks treeneriks. Ago Markvardt: Saada paremaks ehk areneda! Nii isiklikus elus, tööl kui ka sportlikes harrastustes. Kertu Jukkum: Ma pole kunagi uue aasta lubadusi andnud, sest mulle tundub see enesepettena. Püüan väikesi muutusi ette võtta igas päevas ja see ongi mind suuremate võitudeni viinud. Mis on lubaduste juures kõige raskem osa? RS: Ma olen väga kohusetundlik inimene ja kui ma midagi väga tahan ja luban, siis olen järjepidev ning kõva töö viib mind alati sihile. AM: Nendest kinnipidamine. Järjekindlus. Näiteks väsimuse või kehva ilma korral end treeningule sundimine, kuigi pärast treeningut on tunne alati suurepärane! KJ: Enesedistsipliin ja paratamatud tagasilöögid. Kas või vigastus treeningul võib motivatsiooni alla viia ning tõstatada küsimuse, kas ma edasi ikka suudan. Kas mäletad 2010. aasta eel antud lubadusi? Oled sa need täitnud? RS: Kuna ma olin siis lapseootel, olid kõik mõtted ja lubadused seotud sünnituse ja lapsega. Õnneks on kõik lubadused täidetud ja nüüd olen armsa poja Kristjani ema. AM: Kindlasti mäletan, kuid alati kipuvad soovid, lubadused ning eesmärgid olema suuremad kui lõpptulemus. KJ: Ma ei andnud uue aasta lubadusi, kuid üks viimase aja tõsisemaid endale antud lubadusi oli läbida Pühajärvel toimunud pooltriatlon TriStar111 ja sellega sain ma kõigi raskuste kiuste hakkama. Tuleva aasta 28. mail kavatsen kindlasti osaleda Stockholmi maratonil.

Mis sind oma töös enim inspireerib ning mis paneb sind tegutsema ja hoiab tegevuses? RS: Inspireerivad hea muusika ja kliendid, kes tulevad mind pärast trenni tänama. Kui sinu töö on ka su hobi ja armastus, siis on lihtne tegevuses püsida, sest tahad kogu aeg edasi areneda ja veel paremaks saada. AM: Väljakutsed, enese taasavastamine, arendamine, õppimine ning oma kogemuste edasiandmine. Tegutsema panevad seatud eesmärgid ning vahendid nende saavutamiseks. KJ: Aktiivne ja tervislik eluviis on kindlasti eelduseks produktiivsele päevale. Oma töös ammutan inspiratsiooni aga kõigest: inimestest, muusikast, raamatutest ja kas või ilmast.

AM: Hea enesetunde, energia, võimaluse suhelda paljude toredate inimestega ning veel palju positiivset. KJ: Sportlik eluviis kindlustab mulle hea vaimse ja füüsilise vormi ning lõppkokkuvõttes parema tervise. Milline on sinu uusaastasoov Sportland Magazine’i lugejatele? RS: Soovin kõigile julgust, pealehakkamist, ja soovitan unistada suurelt. Ning ärge unustage tervislikke eluviise! AM: Harrastage mõõdukalt sporti. Igale inimesele leidub kindlasti sobiv sportlik harrastus, mis ei murra konti, kuid tugevdab tervist. Seeläbi paraneb kogu Eesti rahva tervis ning pikeneb eluiga. KJ: Olge ikka ja alati sportlikud ja püüdke olla positiivsed!

Kas sa usud, et sport muudab maailma paremaks paigaks? RS: Kindlasti, sest sportimine annab inimestele hea enesetunde ja rahulolu ning peletab eemale halvad mõtted. AM: Absoluutselt! Esiteks tugevdab mõõdukas sportlik tegevus meie tervist, teiseks maandab pingeid ning annab energiat järgnevateks tundideks, päevadeks, kuudeks ja aastateks. KJ: Loomulikult. Ameerikas elades kohtusin paljude erinevas eas inimestega, kes iial sporti polnud teinud. Jäägu välimus kommenteerimata, kuid nende tervis oli ilmselgelt ebatervisliku eluviisi tagajärjel äärmiselt nigel. Tablettide kogused, mida iga päev manustati, olid üüratud. Aga eks äärmuslikke näiteid leiab kõikjalt maailmast. Õnneks leiame tihti ka teist äärmust – tervisest pakatavaid tervisesportlasi, kes on rahul enda ja end ümbritsevaga!

“Sport on andnud muell!e” enesekindlus tskaja Riina Suho

Mida sport sulle isiklikult annab? RS: Sportlik eluviis on minu elustiil olnud juba 30 aastat ja ma ei kujutakski oma elu ette ilma sportimata. Sport on andnud mulle enesekindluse, julge suhtlemisoskuse ja õpetanud tänu kaotustele rasketest olukordadest üle saama ning jagama oma rõõmu teistega. 97

kasulik

Pikenda jalatsi eluiga! ) D SCANPIX (corbis OTEDDER - FOTO TEKST TAIVO PALL

Jalanõude väärhooldus tähendab valede hooldusvahendite kasutamist, liiga kuuma veega pesemist ja liiga kõrgel temperatuuril kuivatamist. Liiga intensiivseks kandmiseks peetakse jalanõude kandmist iga päev, võimaldamata neile puhkust. Näiteks iga päev treenivad sportlased ja spordiharrastajad peaksid kindlasti omama mitut paari jalatseid, et anda neile kordamööda puhkust. On tõestatud, et kaks vaheldumisi puhkust saavat spordijalatsipaari kestavad kauem kui kaks järjestikku läbi kantud jalatsipaari. Sama reegel kehtib vaba aja jalatsite puhul.

Tihti võivad isegi silmale peaaegu nähtamatud liivaterakesed toimida liivapaberina ja põhjustada jalatsite enneaegse purunemise. Jalatseid tuleb pesta seebi ja pehme harjaga. Vältida tuleks pesumasinas pesemist, kuigi osa tootjaid lubab seda teatud liiki jalatsite puhul teha. Kui pesumasinat siiski kasutada, tuleks valida mahepesu programm (30 °C) ja bioloogiline pesupulber ning vältida trummelkuivatust. Pärast pesu tuleb jalatsid kuivatada toatemperatuuril. Mingil juhul ei tohi seda teha kõrge temperatuuriga paikades, näiteks radiaatorite ja ahjude läheduses. Sünteetilisest nahast valmistatud jalatsite puhul piisab lihtsalt niiske lapiga puhastamisest. Vajalik on kasutada ka spetsiaalseid jalatsihooldusvahendeid. Niisuguste vahendite ülesandeks on nahka küllastada, kaitsta, tõrjuda eemale vett ja taastada ning säilitada värvi. Eri nahatüüpidele on olemas erinevad vahendid ning neid ostes tasub alati kaupluses nõu küsida.

Kuidas pesta ja hooldada

Kui tekib probleem

Jalatsite hooldamisel on tähtsaim nende õige puhastamine. See on vajalik, et eemaldada kasutamise käigus tekkinud mustus.

Kui õigesti hooldatud ja hästi hoitud jalatsitel tekkis või ilmnes mõni puudus, on ostjal õigus esitada müüjale pretensioon.

Miks jalatsid kipuvad enneaegu lagunema ja mida teha selleks, et nii ei juhtuks?

õik, mis liigub, see ka kulub. Jalatsite enneaegse deformeerumise ja purunemise põhjused on enamasti väärhooldus või hooldamatus ning liiga intensiivne kandmine.

Kaks paari parem kui üks

HOIA HÄSTI! Jalatsite eluiga sõltub enamasti jalatsite omanikust. 98

innovatsioon Selleks tuleb kaupluses, kust jalatsid ostetud, täita spetsiaalne, pretensiooni esitamiseks mõeldud blankett. Kirjelda tekkinud probleemi võimalikult täpselt. Kui kauplus ei ole probleemi tekkepõhjuste osas sinuga samal arvamusel, tuleb tellida hinnang sõltumatult eksperdilt. Selle korraldab esimese kuue kuu jooksul pärast toote müümist kaupleja. Üldjuhul ilmnevad tootmisdefektid ühe kuu jooksul alates ostukuupäevast. Kui toode tunnistatakse defektseks, siis võimalusel see parandatakse või asendatakse.

Pea meeles!

Omal vastutusel

∞ Küsi kaupluses enne ostu sooJalatsite kandja hooritamist müüjalt võimalikult letuse tõttu ja jalatsite väärkapalju infot jalatsite kasutasutusega võivad kaasneda mise, hooldamise ja kandmehaanilised vigastused, nagu mise kohta. ∞ Kasuta oma jalatseid ainult sisselõiked, rebendid, põletuselleks ette nähtud otstarsed, kemikaalide kahjustused bel ja tingimustes. jms. ∞ Puhasta jalatseid regulaarKauplusele ei ole mõtet preselt. tensiooni esitada, kui oled ost∞ Väldi sama jalatsipaari igapäevast kandmist. nud müüjaga konsulteerimata ∞ Kasuta regulaarselt hoolendale sobimatud jalatsid, kui dusvahendeid. kasutasid neid selleks mitte ette∞ Hoia oma jalatseid kuinähtud viisil või tingimustes, oled vas ja hea ventilatjalatseid valesti hooldanud või jätsiooniga ruumis.

nud üldse hooldamata, oled mingil moel ise jalanõusid vigastanud või need lihtsalt läbi kandnud. Täiesti universaalseid jalatseid pole olemas. Seepärast on äärmiselt vastutustundetu kasutada näiteks vaba aja jalatseid sportimiseks, spordijalatseid töötamiseks autoremonditöökojas või ehitusplatsil (siin varitsevateks peamisteks ohtudeks on liigne mustus, tolm ja kokkupuude kemikaalidega), nubuknahast jalatseid märgades oludes või jooksujalatseid jalgpalli mängimiseks. Paljudel meist on oma lemmikjalatsitega tekkinud eriline side. Nendega koos on saavutatud palju head ja võetud vastu ka valusaid kaotusi. Olgem lihtsalt hoolsad ja ärgem laskem sellel erilisel sidemel puruneda enne õiget aega ning hoolimatusest. Jalatsite eluiga on võimalik pikendada väga lihtsate võtetega.

“Täiesti universaalseid jalatseid pole olemas.”

E ORTLAND MAGAZIN TEKST JA FOTOD SP

Et saaksid joosta lörtsiga Jooks ei toimu alati ideaal tingimustes. Seepärast saabusid sel sügisel müügile Asics Trail Gore Tex metsajooksujalatsid, mis mõeldud sportimiseks kas või lörtsiga!

ühidalt võiks neid jalatseid iseloomustada nii: Gore Tex vooderdus tagab veekindluse, tugev krobeline välistallamuster aga parema pidamise erinevates ilmaoludes ja maastikel. Lisaks Gel summutuselemendid vahetallas ning olenevalt mudelist erinev vahetalla toestus vastavalt jalatüübile. Erinevalt tavapärastest jooksujalatsitest ei hinga Asics Trail Gore Tex jalatsid nii hästi ega ole ka sama dünaamilised, pidades silmas sujuvat liikumist. Seevastu on nad vastupidavamad ja veekindlad. Ideaalis võikski ühel jooksjal olla vähemalt kaks paari treeningujalatseid : ühed tavaoludesse ning teised külmadesse ja ekstreemsematesse ilmastikuoludesse. Trail Gore Tex jalatsid on ideaalsed partnerid näiteks suusatajatele imitatsioonitreeningutel, kuna mäest alla liikumise järsud pidurdamised eeldavad jalatsipealse paremat vastupidamist. Mudelitest on pakkuda nii meestele kui naistele Gel Trabuco, Gel Morico ja Gel Lahar. Lisaks on saadaval ärakeeratavate naeltega veekindlad mudelid Gel Arctic – samuti nii naistele kui ka meestele. Suurem osa mudelitest on saadaval näiteks Kristiine Sportlandis. Asicsi spordijalatsitega on juba aastaid treeninud Eesti suusatipud Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Kristina Šmigun-Vähi ja Aivar Rehemaa. Samuti kergejõustiklased Jaanus Uudmäe, Grete ja Grit Šadeiko, Eesti võrkpallikoondis ning võrkpalliklubid Tartu Pere Leib ja Selver. Vaata lisa: www.asics.ee

Artikli autor on Tartu Eedeni ja Zeppelini ning Otepää Sportlandi juhataja. 99

jõulud

2009

2005

Meie üllatame sind! Sportland on juba aastaid pidanud meeles oma häid kliente ja teinud neile jõulude eel ise kingitusi!

2008

portlandi tänavused jõuluboonused on praegu veel saladus. Sestap väärib meenutamist, millega oleme oma kliente üllatanud varasematel aastatel. 100

2007

2006

meie

JUHATAJA. Haapsalu oma spordiaktivist Katrin Tišler.

a m o Haapsalu spordimaa E ORTLAND MAGAZIN TEKST JA FOTOD SP

Haapsalu Sportland on juba seitse aastat rõõmustanud sportlikku Läänemaa rahvast. Mis teeb selle poe nii heaks?

aapsalu hubases Sportlandis töötab kolm hakkajat naist: Kristi Hermann, Arina Keskküla ning Katrin Tišler. Küsimustele vastab kaupluse juhataja Katrin Tišler. Kas Haapsalu Sportlandi on lihtne tulla? On. Asudes kesklinnas, oleme hästi kättesaadavad nii jala kui autoga liikujatele. Millal on magusaim kohalik müügiperiood? Haapsalu on kuurortlinn ja seetõttu on meie väike pood eriti rahvarohke just suvel, kui põhiosa klientidest moodustavad soome, rootsi, saksa, vene või muud võõrkeelt kõnelevad turistid. Millisele inimesele on Haapsalu Sportland suunatud? Me oleme koguperepood, oma 150ruut

hindavale kliendile igapäevaseks kandmiseks mõeldud riided-jalatsid. Milliste brändide tooteid pakute? Esindatud on suur valik erinevaid brände, näiteks Nike, O’Neill, Timberland, Adidas, Puma, Vans jt. Milline on teie tiim? Meie poes on hetkel kolm töötajat: Kristi Hermann, Arina Keskküla ja mina. Kristiga oleme Sportlandis töötanud poe algusest peale, Arina liitus meiega kolm aastat tagasi. Mis tagab nii väikese tiimi edu? Väikeses meeskonnas on tähtsad inimeste iseloomude sobivus ja sarnane arusaam töökultuurist. Me kõik tahame teha oma tööd hästi, soovime, et iga klient tunneks ennast oodatuna, saaks piisavalt professionaalset infot teda huvitavate toodete kohta, leiaks vajaliku meilt ja tuleks alati tagasi.

“Isiklik suhe klienti on a väikese linn.” eelis

meetrisel pinnal pakume igaühele midagi parimate spordibrändide valikust. Arvestades linlaste spordialaeelistusi, pakume korvpalliks, jalgpalliks, fitnessiks ja ujumiseks vajalikke tooteid. Põhifookuses on aktiivsele, sportlikule ning mugavust, ilmastikukindlust ja kvaliteeti

Kas Haapsalus tunnevad kõik kõiki? Seitsme aastaga on meil kujunenud oma püsiklientuur, kelle treeninguharjumusi, brändieelistusi, laste arvu ja vanust teame juba peast. Isiklik suhe klienti on väikese linna omapära ja eelis. 101

spordikalender

Suusatamine 22.–23.01.2011 – Maailmakarikaetapp murdmaasuusatamises. See maiuspala on aukohal iga sporti ja liikumist nautiva eestlase aastakalendris. Ka Sportland korraldab sinna ühisväljasõidu, et elada omadele häälekalt kaasa. Otepää, Tehvandi suusakeskus.

05.02.2011

– Kõrvemaa suusamaraton. Kõrvemaa nelikürituse esimene etapp maalilise loodusega Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse ümbruses. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus.

20.02.2011 – Tartu maraton. Suusafännide suurpidu. Sportlandi meeskonnas läheb kõigi lõpetajate vahel loosi vääriline auhind.

TLAND SCANPIX JA SPOR INTAL - FOTOD RE US RG MA T KS TE

Ekstreemsport

SPORTLAND SOOVITAB! Aasta pidulikem spordiõhtu!

26.12.2010

– galaõhtu “Spordiaasta tähed”. Sportland korraldab koostöös EOK-ga juba viiendat aastat järjest spordiaastat kokku võtva galakontserdi, kus tehakse muuhulgas teatavaks aasta parim mees- ja naissportlane. Nokia kontserdimaja.

102

Jalgpall 17.–30.12.2010 – Traditsiooniline Eesti Jalgpalli Liidu aastalõputurniir saalijalgpallis vältab sel korral rekordilised 12 päeva, osaleb ligi 330 võistkonda ja rohkem kui 500 jalgpallurit ning Sportland müüb kohapeal jalgpallivarustust. Kalevi spordihall.

10.12.2010

– Rulluisuvõistlus “Vinge vigur”, kus võistlustulle astub ka Sportland Mustakivi juhataja, Eesti meister trikirulluisutamises Indrek Uibo. Pääsküla ekstreemhall.

05.–06.02.2011

– Simpel Session 2011! Maailmaklassi üritus BMX- ja rulasõidu tippseltskonnas. Saku suurhall.

rists천na

104

Võida vinge kossusärk! Kõigi õigesti vastanute vahel lähevad loosi TÜ/Rocki ja BC Kalev/Cramo mängusärgid! Loosimisel osalemiseks saada ristsõna vastus märgusõnaga “RISTSÕNA” hiljemalt 31.01.2011 postiaadressil: Sportland Eesti AS, Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinn või meiliaadressil: sportland@sportland.ee Eelmise ristsõna vastus oli: “Siilats teab et Balta ja Kanter kannavad õigeid tosse.” Joel Lindpere New York Red Bullsi jalgpallisärgi võitis Enn Läänmäe Tallinnast

nimi: Telefoninumber: Meiliaadress: postiaadress:

ristsõna vastus:

105

lõppsõna 2010 Urmas Kruuse isa aasta ja linnapea Tartu eluviisi on alati eelistanud sportlikku veel “noor ja ta oli elupõletamisele. Ka siis, kui vihane” rokkmuusik. - FOTO erakogu TEKST MARGUS MÜIL

Minu sportlik eluviis 1. Mida sportlik eluviis teile annab? Ennekõike hea enesetunde. Samuti on see hea viis hoida või tõsta oma töövõimet, mis on praeguse pingelise elutempo puhul hädavajalik. Läbi spordi ehk järjepideva treenimise ja pingutamise on võimalik kasvatada ka enesedistsipliini. 2. Olete endine rokkar, heavy-muusik. Millal valisite sportliku eluviisi? Kuigi enamasti arvatakse, et rokkari ja heavy-muusiku elustiiliga ei ühti sportimine, siis alati see ei kehti. Rokkarina olin tõenäoliselt elu parimas füüsilises vormis – peaaegu iga päev sai käidud staadionil jooksmas ja lõuga tõmbamas. “Tüüpilise rokkari” ahvatlused mind ei huvitanud. Usun, et sama kehtib paljude tänaste rokkarite puhul. 3. Kas suudaksite tegevusetult aega veeta? Muidugi on hetki, kus tuleb end täiesti välja lülitada ja puhata, aga passiivne ajaveetmine on minu puhul küll välistatud. Vabadel hetkedel olen pereringis või tegelen spordi ja muusikaga.

“Passiivne ajaveetminel on minu puhdu.” välistatu

4. Olete te kunagi kuu aega, “jalad seinal”, puhanud? Sellist aega ei ole olnud ja tõenäoliselt ei tule ka. Kardan, et minu puhul võiks see lõppeda terviserikkega. 5. Kas olete poliitilise karjääri kõrval mõelnud läbilöögist mõnel muul alal? Tööd ei ole ma kunagi kartnud ja igat tööd olen teinud täie pühendumisega. Samas pole karjäär olnud kunagi minu prioriteet – selleks on pere.

106

6. Teie ekstreemseimad spordielamused? Kanal2 kutsel paar aastat tagasi lendamine tõusuvarjuga 150 meetri kõrgusel Peipsi kohal. Samuti meeldis mulle lapsepõlves metsas puude vahel krossi sõita. Nüüd mõeldes tundub see vägagi ekstreemne, kuid toona oli täiesti tavaline mõnus tegevus. 7. Millist spordiala soovitaksite inimestel kindlasti proovida? Rahutu hingena ei ole mulle kunagi meeldinud tegelda vaid ühe alaga. Armastan vaheldust. Samas olen alati eelistanud värskes õhus liikumist, saali lähen vaid hädavajadusel. Soovitan ka teistel viibida võimalikult palju värskes õhus. Polegi ju oluline, mis alaga tegelda, põhiline, et see pakuks sulle pinget ning tooks rahulolu ja positiivseid emotsioone. 8. Kui rangelt te oma toitumist jälgite? Olen keskmiselt hea toitumusega. Lähtun sellest, et toit peab olema mitmekesine ja parajates kogustes. Dieedid või näljutamine ei kuulu minu elufilosoofia hulka. Vahel tuleb küll ette, et tunnen mõnd liigset kilo, aga õnneks on nad vaikselt tulnud ja sama vaikselt läinud. 9. Milliseid talispordialasid peale suusatamise olete harrastanud? Elu jooksul olen ära proovinud nii kiiruisutamise, hoki, laskesuusatamise kui ka mingil määral mäesuusatamise. 10. Missugust stiili eelistate vaba aja riietuses ja miks? Riietus peab olema eelkõige vaba ja mugav ning pakkuma endale rahulolu. Kuna minu amet nõuab väga tihti ülikonna kandmist, siis pean tõdema, et aeg-ajalt on päris mõnus tõmmata dressid selga ja minna metsa jalutama.

avarda oma piire!

talv 2010/2011

l e p m Si

Sportlandi talvekollektsioon

VAATA JÄRELE: Eesti šefimad mäeriided!

n o i s s Setuleb taas!

aru ld i S ly l e K e m i v a Lend idu Eesti lumelaaupasseõpõlv l da u a l e m lu a d i l a v s Kuida

kaanelugu

tuleb taas!

Risto Kalmre on ja io ar M ad nn ve Tartust pärit a ionist kümne aastag ss Se l pe m Si ud an kodukamaral tärg muse. difännide tähtsünd or sp us am el a m il aa kasvatanud m

uleva aasta “Euroopa kultuuripealinn 2011” programmi kroonib maailma üheks parimaks peetav talvine ekstremistide elamusspordifestival Simpel Session, mis oma aastatepikkusel arenguteel on ületanud asjaosaliste kõige metsikumadki unistused. Aga nemad ei tegele ainult unistamisega – Mario ja Risto Kalmrele on tänavu 10. sünnipäeva pidanud festival justkui oma laps, kelle eest hoolitsemine toob kaasa tuliseid vaidlusi, rohkelt fantaasialendu, mõttetööd ning vähemalt poole aasta jagu igapäevast intensiivset tööd.

EL SESSION TEKST MARTA VASARIK - FOTOD SIMP

Võistelda soovijad ei mahu ära

Mario ja Risto tunnistavad, et festival on lükanud nende stressitaluvuspiiri väga kõrgele, aga ka väga palju õpetanud alates suur3

kaanelugu d riigid Simpel Sessioni edukaima Medalite jagunemine riikide kaupa

(arvestatud on talviseid Sessioneid):

RULA Soome – 1 kuld, 3 hõbedat, 4 pronksi. Prantsusmaa – 2 kulda. Rootsi – 1 kuld, 1 hõbe, 1 pronks. USA – 1 kuld, 1 pronks. Tšehhi – 1 kuld, 1 pronks. Belgia – 1 kuld. Läti – 1 hõbe. Holland – 1 hõbe. Austria – 1 hõbe.

BMX USA – 5 kulda, 5 hõbedat, 3 pronksi. Saksamaa – 1 kuld, 1 hõbe, 1 pronks. Kanada – 1 kuld, 1 hõbe. Suurbritannia – 2 pronksi. Venezuela – 1 pronks.

lt Põnevaid fakte talviste Simpel Sessionitelt lesaadet Tallinnas toimunud rula- ja BMX-festivalist Simpel Ses Enim pjedestaalikohti (alates 2004) on saanud rulatajatest sion 10. Kanal on jälgitav enam kui 50 riigis, sealhulgas Eestis. soomlane Eniz Fazliov (1 kuld, 2 hõbedat, 1 pronks), rootslaPeakorraldaja Mario Kalmre sõnul oli see esimene kord, kui fesne Chris Aström (1 kuld, 1 hõbe, 1 pronks) ja soomlane Hartival pääses täispika saatega nii laia ulatusega rahvusvahelise teri Puupponen (2 pronksi). BMX-sõitjatest jagavad esikohta lekanali eetrisse. “Extreme Sports Channel on kahtlemata kõige Garrett Reynolds ja Ryan Nyquist (mõlemal 2 kulda), neile olulisem ja populaarsem ekstreemspordile pühendunud telekajärgnevad sakslane Tobias Wicke (1 kuld, 1 hõbe) ja ameenal siinpool Atlandit, mille vahendusel jõudis Simpel Session liriklane Gary Young (3 hõbedat). gikaudu 25 miljonisse kodusse üle Euroopa, Kesk-Aasia ja isegi  Seni ainus pjedestaalile jõudnud Baltikumist pärit sõitja Aafrika,” märgib Kalmre. Suur telemenu on Euroopa üheks suuon lätlane Madars Apse 2005. aastal. 2007. aastal võitis rimaks ekstreemspordifestivaliks kasvanud Simpel Sessionit siisMadars Apse Snickersi parima triki võistluse. ki saatnud ka varem – näiteks on videolõigud jõudnud FOX Sport Simpel Sessionil on kahel aastal peetud ka BMX verdisi, Fuel TV ja MTV võrgus kümnete miljonite Ameerika vaatajavõistlust, mille 2005. aastal võitis sakslane Achim Kuteni. jawski (hilisem Simpel Sessioni kohtunik) ja 2006. aas Simpel Session 2010 võistluse otseülekanne internetis püstitas tal inglane Simon Tabron. uue vaatajarekordi – ligi 210 000 elamusspordihuvilist oli kogu 2006. aastal toimus Simpel Sessioni raames tüdrukunenud arvutite ette oma lemmikutele kaasa elama. Lisaks Eestite rulavõistlus, mille võitis Evelin Bouillart Belgiast. le istusid fännid arvutite ees Soomes, Lätis, Leedus, Venemaal,  Eestlased on finaali jõudnud neljal korral: Anton Tšehhis, Saksamaal, Poolas, Suurbritannias, Prantsusmaal, UnArdel (2004 ja 2005, parim koht 15) ja Andres Laigaris, Ukrainas, Hispaanias, Ameerikas, Brasiilias ja mujal. nevool (2009 ja 2010, parim koht 16).  Euroopa suurim ekstreemspordikanal Extreme Sports Channel näitas www.session.ee tänavu esimest korda täispikka teSimpel Session Facebookis: http://www.facebook.com/simpelsession http://www.bicyclefilmfestival.com/

Olulisi linke

Simpel Session 2011 – mida on oodata?

üritusele lähenemisest strateegilises võtmes, suhtlemisest koostööpartneritega, meediaplaneerimisest, nii siin kui mujal tehtavast propagandatööst ning lõpetades ürituse live-ülekannete ja saadete tootmisega. Tahke on selle ürituse juures rohkem, kui keegi jaksaks loetleda. Alustades ei osanud vennad unistada, et seda pidu korraldatakse kümne aasta pärast ikka veel ning Tartus alguse saanud väikesest võistlusest räägitakse kogu maailmas legende. Ning et vastupidiselt algusaastatele tuleb tänapäeval saata suur hulk äraütlevaid e-kirju Sessionil osaleda soovijatele.

Naine ekstreemitiimis

Festivali korraldav meeskond koosneb väga erinevatest inimestest, kes teatud ajaks üksteisega liituvad. Seda üsna maskuliinset seltskonda tasakaalustab tartlanna Piret Kull. Ta oli samuti kümme aastat tagasi Tähtvere puhkepargis alguse saanud ürituse idee ja sünni juures ning on sellega kõik need aastad täpselt samamoodi kaasas käinud. Just Piret hoolitseb sõitjate hea käekäigu ja informeerituse eest, aitab neil hakkama saada kohalike ajakirjanikega suhtlemisel, vajadusel kiirabis või miks mitte ka tantsuplatsil.

Kahe venna erinevused

mifestivalid, ning personaalse hoolitseva suhtumise poolest.

Simpel Session New Yorki?

Sessioni taset tunnistab ka ettepanek ühelt maailma suurima jalgrattafilmifestivali korraldajalt, kes Risto ja Marioga Milanos lõunalaua taga istudes arvas, et Simpel Sessioni formaadi võiks viia näiteks New Yorgi kesklinna. Esialgne plaan näeb aga ette hoopis selle maailmas ringi rändava filmifestivali toomist Eestisse järgmise aasta suvel ning Simpel Sessioni dokumentaalfilmi loomist ja lisamist kavasse. Tegu pole pelgalt filmide vaatamisega. Sinna juurde käivad peod, väiksemad ja suuremad rattasõiduga seotud aktsioonid ja võistlused. Tänavu sai sellest osa näiteks 37 linna üle kogu maailma. Suvist Sessionit on korraldatud nii Tartus, Tallinnas kui ka Helsingis. Ettevõtmise korral poleks Mario arvates seda mitte mingi probleem teha ka näiteks New Yorgis, sest USA-st sõidab Eestisse igal talvel terve hulk võistlejaid ning legendaarne ürituse päevajuht Zachary Alexander Yankush aka Catfish. Mees, kellele Simpel Session oli 2007. aastal esimene reis Euroopasse ja kes nüüd kommenteerib kõiki maailma tähtsamaid BMX-i üritusi: Simpel Sessionist X-mängudeni. Catfishi võib kindlasti pidada üheks korraldusmeeskonna liikmeks, kelle nõu ja jõuga on Tallinna toodud nii mõnedki nimekad võistlejad ning kelle pajatuste peale Eestis toimuvast võtavad ainuüksi festivaliga kaasnevate pidude pärast pika sõidu ette tüdrukud päikeselisest Californiast.

Mario Kalmre on kahe jalaga maas seisev ja vägagi pragmaatiline noor mees. Vend Ristot peab ta emotsionaalsemaks kunstihingega inimeseks, kes samal ajal on nende spordialade väga suur fänn ning hoiab end kursis kõige selles vallas toimuvaga nii meedia ja otsekontaktide vahendusel kui ka rännates mööda maailma erinevaid võistlusi. Just suuresti tänu Ristole on Simpel Session väga hinnatud ka kõikide sõitjate Vennad hakkavad ehitama hulgas oma erilise õhustiku, kvaliteetse korVennad Kalmred mitte ainult ei korralralduse, heade lisaürituste, nagu peod ja fil- da, vaid kavatsevad hakata ka ehitama.

Millal toimub? Simpel Session 2011 toimub veebruari esimesel nädalal, võistluste põhipäevad on 5. ja 6. veebruar. Uuendusena on kavas kaks treeningupäeva, et sõitjad saaksid uue skate-pargiga tutvuda ning rohkem harjutada. Kõik see kajastub kindlasti ka hilisemates hullumeelsemates trikkides. Uus skate-park! Uue skate-pargi valmimise eest hoolitseb pikki aastaid Sessioniga koostööd teinud disainer Nate Wessel. Hinnanguliselt ligi pool miljonit Eesti krooni maksev skate-park valmib igal aastal uuesti. Peamine mure on muuta see vastuvõetavaks nii rulatajatele kui ka ratturitele, et mõlemad saaksid parki võimalikult hästi ära kasutada ning kõik pargis leiduvate takistuste n-ö liinid omavahel töötaksid. Filmifestival ja fotonäitus! Olles Kultuuripealinna ürituste seas üheks tähtsündmuseks, tuuakse sel korral tagasi ka Simpel Sessioni filmifestival, mis leiab aset 2.–4. veebruaril. Õhus on ka suurem koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga alates BMX- ja ruladokumentaalide näitamisest ETV2 kanalil ürituse nädalal ning lõpetades Sessioni finaalide näitamisega pärast võistlusi. Mis täpselt olema saab, sõltub konkreetsematest kokkulepetest ja koostööpartnerite toetusest. Samuti on plaanis suurejooneline fotonäitus “Simpel Session läbi aegade”.

Poiste järgmiseks suuremaks ettevõtmiseks on Eestisse püsiva elamusspordikeskuse loomine, mille idee kallal parajasti ajusid ragistatakse. Tulevane kompleks peaks sisaldama nii BMX-i välitingimustes krossirada, rulluisutajatele, trikiratturitele ja rulatajatele mõeldud suurt välibetoonparki kui ka sisehalli kõigi sinna juurde kuuluvate abiruumidega alates kontorist ning lõpetades ööbimis- ja toitlustusvõimalustega. Mario Kalmre arvates võiks pärast kümmet aastat Simpel Sessionit selline keskus Eestis olla küll. 5

ajalugu

LEND. Marko Kikas vuhisemas kõrgel mägede kohal.

Eesti

_ lapsepolv

lumelauasõidu

, scanpix (TERJE UGANDI)

rei Jakovlev, Timo Toots TEKST JUSS APIVALA - FOTOD And

a Eestisse? Kes olid selle al Millal jõudis lumelauasõit esimene pioneerid ja kuidas sündis ud? Eestis valmistatud lumela

li aasta 1989, kui Raoul Burmann sattus koos väidetavalt ühe Eesti esimese lumelauaomaniku Paap Kõlariga Bulgaariasse. Mäesuusatamise kõrval tundusid esimesed lauasõidud põnevad, süütus oli kaotatud ja tekkis tahtmine kogeda seda uuesti ja uuesti.

Esimese laua sünd

Kahjuks polnud see ajajärk just kõige võimalusterohkem. Lauad maksid 3000 Soome marga ringis ning sellist raha polnud soovijatel tagataskust võtta. Nii meisterdas Raoul koos Tarmo Sepaga valmis oma esimese lumelaua. Soome ajakirjast Skimbaaja leiti õpetus, šablooniks võeti Paabu pärislaud ja töö algas. Telliskividest laoti spetsiaalne vorm, kuhu liimitud vineertahvlid vahele pisteti. Nii pressiti lauale otsad. Lõplik kuju saeti välja tikksaega ning lihviti liivapaberiga. Slaalomisuuskadelt võetud kandid toksiti naeltega lihtsalt laua kül-

ge kinni. Laua põhi ja pealmine osa valati klaasriidest ning EPO liimist. Lihvpinke poistel polnud, aga kõva käsitööga saadi põhjad päris siledaks. Koos tuunitud Salvo slaalomisaabaste ja isenikerdatud kinnitusklambritega valminud komplekt ei tulnud välja täpselt nagu “päris”, aga valmis ta oli. Ning libises! Kui Raoul Burmann sellest macgyverlikust meistritööst 20 aastat hiljem räägib, löövad ta silmad endiselt särama. Edasi põrutati kolmeks nädalaks Elbrusele. Klambrid lagunesid kohe. Uuendatud versioonid sisaldasid tinutatult tsiklite kodaranipleid, trosse, nööre, kokku keevitatud keevitusvardaid ja teab mida kõike veel. Kuid mis peamine – sõidud said sõidetud. Aasta pärast tekkisid Kirovskis Raoulile venelastest semud, kes sõitsid juba tänapäevasemate laudadega. Raoulgi sebis mõne, ühe endale ja ülejäänud müügiks. Äri käis legendaarsel Kadaka turul. Tolleks ajaks oli NSV Liit lagunenud ja tekkinud SRÜ, kus hakati korraldama lumelauaslaalomi meistrivõistlusi. Raoul Burmann võttis võidu kahel aastal järjest,

YEAH! Maik Rõngelep näitab Väikesel Munamäel klassi.

kuid kolmas kord jäi tulemata. Tiitlikaitsja avas kodumaal oma poe ja seadis sihi teiste eestlaste sõitmapanemisele.

Põlva põlvkonna sünd

Samal ajal, 1994. aasta paiku tegutses teine punt isehakanud lauatehnolooge Põlvas. Tegemist oli noorte rulaentusiastidega, kes hiljem koondusid lumelauaklubi Mässer nime alla. Lume tulles olid rulasõidud sõidetud ja tuli leida lahendusi. Esmalt keerati ruladel trukid alt ära ja tehti paar liugu niisama. Polnud õige asi. Tartus müügil olnud lumelaudadelt võeti mõõdud, tehti šabloonid ja mindi koju meisterdama. 150 cm laiune vineerplaat seadis küll omad piirid, kuid see-eest sobisid “klambriteks” laudadele kinnitatud Salvo minisuusad ning saabasteks vildid. Nii hak7

ajalugu

. Lumelaudurid vs suusatajad

PEA ALASPIDI. Veiko Hõrak oli aastatuhande vahetuse paiku Eestis üks kõvemaid tegijaid.

PIONEER PAAP KÕLAR. Kunagine tuntud trummar Paap Kõlar oli omal ajal Eesti esimene lumelauaomanik ja -sõitja. Kuid lumelauasõit ei ole ainus tema poolt maale toodud ekstreemne ajaviide. "Jah, ma olen paljusid uusi spordialasid Eestis esimesena harrastanud, nagu lumelaud, rula, roomiksuusad, talvine lohesurf, skimbat, parasailing, jett jne," tõdeb Kõlar. "Ja paljudel aladel, nagu näiteks funsurf, lohesurf, mootorkelk jms, olen olnud üks esimesi."

kas freestyle-lumelaud arenema ka meie maal. Marko Kikas on tuntuim Põlvast pärit sõitja, kes valitses pikalt kohalikel võistlustel.

Freimuth ja Kikas

Nagu kõik head asjad pärinesid tol ajal Soomest, tulid sealt ka esimesed lumelauatrikid. Magnar Freimuth nägi Soomes lauakutte, kes tegid hüpetel 360kraadiseid pöördeid. Ulme! Freimuth ostis kalli raha eest laua, ema õmbles talle linased lauapüksid ja voodriga T-särgi – ning kirkaim tegelane meie mägedel oli sündinud. Keegi ei saanud väga täpselt aru, mida Freimuth õhus tegi, aga seda oli lahe vaadata. Korra proovis ta Tehvandi suusahüppetornist ka kaugust hüpata. Legendaarsed ETV spordireporterid siblisid ümber hüppemäe ja arutasid, et oi-oi, oma 50– 60 meetrit kutt ikka ju lendab... Üks Kuutsemäe esimesi hüppekaid oli umbes 3meetrise gäpiga ja koosnes kahest kuhjast. Freimuth lammutas selle peal kõvasti, kuni välja ilmus Marko Kikas. Vinee-

tusega nagu meie Levinud legendi kohaselt on laudurid kümme aastat tagaja suusatajad igikestvas tülis. Kuigi nad ei si. pruugi olla südamesõbrad, pole asi tegeliLumelauatrikkikult nii hull. Mäel liigub sõbralik seltsdel on kindlad nimed. kond. Kui Sorsa Munakal Konflikt tekkis siis, kui esimesed luvõistles, oli ainus eestmelaudurid hakkasid omal ajal mäele lastele tuttav trikinimi ronima. Mäesuusatajad olid nõlvadel McTwist. Seega üksvalitsenud juba pikemat aega ega suutkõik, mida soomlased nud konkurentsiga leppida. Laudurid õhus tegid – kohalikud olid enamasti noored ja piisavalt vaatasid üksteistele otrebel’id, et ajada oma tegevusega kursa ja noogutasid: mhmh, jaks vanad suusapeerud. Nad “lõhkuMcTwist! sid” nõlva ja sõitsid ettearvamatult Seda aega Eesti lumööda mäge. Eriti ilmnes probleem melaualoos võiks nimeAmeerika mäekeskustes, kus vaherist lauaga, viltada saltoperioodiks. peal oli enamik nõlvu lauduritele did jalas, suur, Kindel võiduvalem oli tesuletud. Ka Eestis praktiseeris üks kingapaela abil ha salto, lennata võimalimäeomanik sellist tegevust, kuid lõua alt kinni kult kaugele ja maanduda sai oma vitsad kiiresti kätte. seotud müts võimalikult vähe jalgadepeas, tegi ta le. Tõeliseks sensatsiooüüratuid vana kooli meeniks kujunes lätlase Dino todeid. topeltedaspidi salto. MuiNeil päevil hakkasidki asjad kiiremini dugi ta ei maandunud jalgadele, aga seda arenema. Küllap aitas kaasa ka kunstlik polnud ka vaja. pakkumine lauaturul – sõideti valdavalt Paar aastat hiljem võideti sama popuvälismaa laenutustest pärit lumelaudade- laarse rodeotrikiga Eesti meistrivõistlusga, mida tagasi viima ei kiputud. tel kuldmedal. Medaliomanik astus poodiumile otse kiirabiautost, nägu paistes ja Kuldaeg 10 aasta eest verine. Kui Tartu kapitalistide abiga hakati Asi muutus tervislikumaks alles siis, Väikesel Munamäel tegema kunstlund, al- kui poepidaja Raoul Burmann hakkas korgasid Eesti lumelauasõidu kõrgajad. 2000. raldama lauareise Norra Trysili ja Alpidesaastate alguses oli tegu vaata et rahvaspor- se. Eestlaste trikipagas suurenes ning üha diga, sest harrastajate hulk kasvas plahva- enam hakkas peale tulema noori. tuslikult. Tekkis Eesti Lumelaua Liit ja oli aegu, mil võistlusi peeti igal nädalavahetu- Tulevikumehed sel. Eriti populaarseks muutus lumePärast Munamäe kinnipanemist ja lauakross, kus tipphetkedel sõitis võidu üle laudurite kolimist Kuutsemäele jäi elu saja inimese. rahvaspordi mõistes veidi soiku, sest iniÜks Munaka nõlv kohandati puhtalt mestele meeldis rohkem reisida kui kolauanõlvaks. Seal oli ka Baltimaade esime- dumaal raha eest tõstukijärjekorras seisne libistamiseks mõeldud käsipuu. Kust ta. Tagasihoidlikult võib öelda, et Põlvas me teame, et esimene? Ei teagi, aga miski- toimunud lumelauahooaja avapidudest pärast käisid Läti laudurid just selle toru võttis osa rohkem inimesi, kui oli mäel pärast Munakal sõitmas. Ning võtsid mõõ- sõitjaid... dud, et valmistada endalegi selline. Tänapäeval Eesti lumelauapioneere Publikut köitis enim Big Air. Just nii naljalt mäel ei kohta. Seevastu võib nõlnimetati meil siis hüppevõistlusi. Trikki- vadel näha ridamisi noori andekaid sõitdega oli täpselt nii, nagu oli. 360 kraadi oli jad, kes viivad meie lauasõitmist täiesti väga kõva sõna. Maik Rõngelep, Veiko Hõ- uuele tasemele. Soomes lumelauakoolis rak ja Marko Kikas olid mehed, kes hõlma- õppivad Siim Aunison ja Sulev Paalo on sid poodiume ja olid eeskujuks noortele. tegelased, kellel tasuks eriti silma peal Kutsuti ka külalisi Soomest. Heikki Sorsa hoida, sest just nemad tekitavad väärt on praegu üks hinnatumaid sõitjaid maa- materjali tuleviku jaoks. ilmas ja kõik jälgivad teda samasuguse aus-

kasulik PIX (õhtuleht) TEKST JUSS APIVALA - FOTO SCAN

, kes Mida peaks teadma inimene

esimese kavatseb soetada oma elu lumelauavarustuse?

simest lumelauavarustust valides pea kindlasti nõu mõne asjatundliku müüjaga, kes aitab leida just sinule sobiva komplekti. Ent on asju, millega tasuks kursis olla juba enne poodi sisenemist. • Õige varustuse valik sõltub suuresti sinu kehaehitusest, sõidustiilist, sõidukohtadest ja sellest, kui tihedalt sa lumele satud. Kui oled rohkem väljas hüpete ja pargisõidu peal, võta veidi lühem ja pehmem laud. Kui sind paeluvad suured kiirused ja kavatsed veeta lõviosa sõiduajast suuremates välismaa mäekeskustes, tasub vaadata veidi pikema ning jäigema laua poole. • Klassikaline mõõdupuu on see, et laud peaks ulatuma sõitja lõuani. Võimalusel proovi enne ostu sõprade erinevaid laudu, see aitab sul paremini mõista oma vajadusi. Kallim laud ei tee sinust paremat sõitjat ja kohe kindlasti ei paranda sõiduoskusi ka laua eriti äge disain. Seega jälgi ennekõike oma sõiduvajadusi ja -võimalusi. • Klambrid ja saapad võiks osta ühel ajal. Siis on kindel, et need sobivad omavahel ideaalselt. Klambrite puhul jälgi, et sul oleks neid mugav kasutada ning saabas istuks ilusti klambris kinni. • Öeldakse, et saapad on tähtsaim osa varustusest. Seega ära usalda kedagi peale omaenese jalgade. Kui paned saapa jalga ja see tundub mugav, siis nii

Kuidas

OLE MEHEKS! Oma esimest lumelauavarustust soetades tasub meeles pidada, et trikke ei hakka tegema mitte kalleim kaup ega vingeim lauadisain, vaid ennekõike ikka mees ise.

ei tee Kallim laud mat sinust pare sõitjat.

ka on. Mitte keegi ei oska soovitada just sulle ideaalset saapa jäikust ja tunnetust. Kallim saabas hoiab üldjuhul kauem oma kuju ja tagab rohkem sõidupäevi. Tähtsaim, mida jälgida, on kanna püsimine saapas. Kui kallutad laua peal ettepoole ja kand tõuseb saapa sees õhku, proovi mõnd teist mudelit. Kand peab püsima ilusti oma “pesas”. Ära unusta ka korralikke lauasõidusokke. • Riietuse poolelt võiksid jälgida riiete hingamist ja veepidavust. Võimalusel võiks valida sõiduriided vähemalt näitajatega 10 000, eriti just püksid. Materjalidest räägib sulle täpsemalt müüja. Võimalusel vali ventilatsiooniavadega riided. Ka pikk soe pesu on soovitatav. Tähtis on hoida keha soojas, eriti selg. Kinnasteta ja palja peaga võib sõita ainult Chuck Norris.

• Prillide valikul on kõige tähtsam osa klaasil. Kuna meie kliimas ei ole väga eredat päikest, vali Eestis sõitmiseks heledam klaas. Just selline, mis teeb pildi ilusamaks. Tumedad klaasid on mõeldud intensiivsema päikese jaoks. Jälgi ka, et prillide kuju sobib kiivri kujuga. • Tähtis on püsida tervena. Seega tuleb kindlasti kasutada kaitsmeid. Kõige esimene valik on kiiver. Jälgi, et see sobiks su peakujuga ning oleks kerge. Kuna pea kaudu käib kogu keha termoregulatsioon, siis peaksid kiivril olema kindlasti ka ventilatsiooniavad. Randmekaitsmeid on eriti soovitatav kasutada algajatel, kuna tavaliselt puudutavad kukkudes esimesena maad just käed. Seljakaitse mitte ainult ei kaitse selga kukkumise korral, vaid hoiab ka selga paremini soojas. • Ja ära unusta lauda hooldada! Miski ei ole häirivam kui halva libisemisega laud värske lume ja päikesega päeval.

valida t s u t s u r a v a melau lu

tõusev täht

Lendav ime

Kelly Sildaru

D SCANPIX JA ERAKOGU TEKST GETTER LUKJANOV - FOTO

daru on amatööride Kaheksa-aastane Kelly Sil s kõva tegija. Ja mitte trikisuusatamises maailma e arvestuses. omavanuste seas, vaid naist ruku ema tegeleb suusatamisega, isa aga trikisuusatamisega ja tihti võeti tütargi mäele kaasa. Nõnda see kõik algas, seletab isa Tõnis.

“Kuiv” trenn ja vettemaandumine

is juhtub, kui vanemad võtavad lapse suusamäele kaasa? Sildarude peres läks nii, et pisitütar Kelly võttis vanemate hobi omaks ning tegeleb sellega nüüd ise. Praegu teises klassis õppiv Kelly on noppinud esikolmikukohti mitmetelt võistlustelt, põhiliselt Soomest ja Poolast. “Ma hakkasin suusatama juba kaheaastaselt, trikke hakkasin tegema umbes kuueselt,” räägib Kelly õrnal häälel. Tüd12

Tavainimesele võib suuskadel trikitamine – erinevad pöörded, hüpped, saltod ja “libistamine” – tunduda väga ohtlik. Õigupoolest aga polegi asi nii hull. “Alguses harjutan hästi palju batuudi peal ja kui seal juba välja tuleb, harjutan neid trikke vettemaandumisega. Ja alles siis lähen lume peale neid tegema,” selgitab tüdruk. Isana teab Tõnis Sildaru, et kui Kelly suundub juba lumele, on trikk tal nii selge, et naljalt ei lähe midagi valesti. Kelly tunnistab, et pisut on hirmutav. “Võistlusnärv tuleb enne võistlusi ikka sisse, aga eks natuke kardan ka. Sellest tuleb üle olla, sest muidu ma ei saa võistlema minna!” Ega ta kogu aeg peagi võistlema, sest on ka alternatiiv – filmides osalemine. Nimelt kohtab ekstreemspordis põhiliselt kahte sorti tegijaid: ühed võistlevad ja teised osalevad filmides.

Kutsuti Prantsusmaale filmima

“Tihtipeale on nii, et suuri ja tuntud filminimesid ei kohta peaaegu kunagi ühelgi võistlusel, nad ongi lihtsalt nii-öelda filmisõitjad. Ka meie Kelly on olnud ühes filmis,” tunneb isa uhkust. Eelmisel aastal kutsuti Kelly filmimiseks Prantsusmaale. Tänavu aga on tulnud lausa kaks kutset Ameerikasse. Prantsusmaal tehti trikisuusatamist tutvustavat lühifilmi, kus maailma tipud näitavad trikke, sõidutehnikaid ja -stiile. “Kuigi mulle väga meeldis filmis osaleda, meeldib mulle võistelda ikkagi rohkem. Võistlusel on parem tunne, kui trikk tuleb hästi välja, selle eest saan kohe kiita!” mõtiskleb Kelly. Filmides püütakse üksteisest võimalikult palju eristuda ja tähelepanu võita. “Näiteks tuuakse lund keset tänavat ja tehakse trikke otse inimeste keskel,” toob isa Tõnis näite ning lisab, et niisugust võtet kasutatakse eelkõige “libistamisel” – libistatakse keset tänavat lumega kaetud käsipuudel. Kui mõni trikisuusataja on spetsialiseerunud vaid filmides osalemisele, siis Kelly kavatseb jätkata mõlemat: osa võtta

nii filmidest kui ka võistlustest. Kahjuks nurjab erinevatesse filmimispaikadesse sõitmise tihti rahapuudus.

Välismaal kuulsam kui Eestis

“Kuigi meil on juba mõned sponsorid, on reisimine väga kallis. Eks filmidesse kutsumised on ikka põhimõttel, et vähemalt pool maksad ise – see on ju suusatajale endale ka reklaam,” selgitab isa. Lisaks lennupiletitele ja kohapealsele majutusele tuleb muretseda sõiduvarustus. “Õnneks saadavad sponsorid korraga mitu paari suuski, et saaksin harjutada!” ütleb Kelly. Isa Tõnis lisab, et sponsoriteks on tehased ise, mitte Eesti edasimüüjad. “Suusatehas saadab meile igal aastal hea portsu suuski, nii et saame trennides mitu paari lausa tükkideks sõita.” Eestis otsib Kellyle sponsoreid isa. Kõik filmidesse kutsujad ja välismaised sponsorid aga on otsinud ise Kelly üles. “Mulle tundub praegu, et välismaal on Kelly populaarsem kui Eestis,” ütleb Tõnis ja toob näite, kuidas Soome võistlustele sõites helistas talle mitu sealset ajakirjanikku juba ette, et saada võistluste ajal intervjuud.

Naiste klassis meeste alal

Trikisuusatamine on üldjuhul meeste pärusmaa. “Ma nüüd ei tea, kas tänu andele või tugevale tööle sõidab Kelly sama hästi kui poisid,” kiidab isa. Häid naistrikisuusatajaid leiduvat harva ja kui meestel on eraldi juunioride võistlusklass, siis naistel toimuvad võistlused enamasti ühes vanuserühmas. Nii polegi harv juhus, kui 8aastane Kelly võistleb 20–30aastaste naistega – ja võidab! “Tavaliselt on kohal kuus-seitse amatöörsuusatajast naisvõistlejat, nii et nende seas esikolmikusse tulla pole väga raske,” ütleb Kelly eestlasele omase tagasihoidlikkusega. Tüdruku edu põhjus peitub tõsises treenimises. “Ma teen nädalas umbes neli kuni kuus korda trenni ja iga trenn kestab paar tundi. Mulle meeldib trenni teha, ma pole küll veel tundnud, et ei tahaks või ei viitsiks,” jutustab särasilmne tüdruk, keda saatus on säästnud raskematest kukkumistest ja vigastustest. Ka isa Tõnis leiab, et tihti on teiste naissuusatajate ja Kelly vahe selles, et paljud võistlema tul-

nud teevad seda ala hobina, Kelly aga tõsise pühendumusega.

b, et “Tundu Kelly n o l a a välism kui m e s r a popula Eestis.”

Vend õe jälgedes

Ent kas tõsine pühendumine ei hakka segama kooli? “Ei hakka. Ühe korra pidin kaks nädalat puuduma, siis oli mul filmimine Prantsusmaal, aga muidu on mul koolis kõik neljad-viied,” kinnitab Tallinna Saksa Gümnaasiumi eeskujulik õpilane. Parimaks ja seni kõige olulisemaks saavutuseks peavad nii Kelly kui ka Tõnis eelmise aasta võistlust Poolas, kus Kelly tuli hüpetes teiseks ja sai libistamises railidel (käsipuudel külg ees alla libistamine – toim) kolmanda koha. Kui Kelly tunneb vahel, et tahaks ka ratsutada, siis tema nelja-aastane väikevend mõtleb ainult suusatamisest. Ta küll veel ei trikita, kuid suuskadel on olnud juba pea kolm aastat. “Ma arvan, et poisist tuleb isegi veel tõsisem trikisuusataja, sest temas on sellist mehelikku pealehakkamist ja indu palju rohkem. Lisaks sõitis ta juba üksi vanuses, mil Kellyt pidi veel tagant nööridega julgustama,” räägib isa oma teisest lapsest. Mine tea, võib-olla sirgub vennastki õe tuules maailmakuulus trikisuusataja.

PEA EES VETTE. Kelly harjutab oma trikke enne lumele minekut vees. See aitab vältida vigastusi.

hooaeg

Martin O’Neilli suusajope 3499.O’Neilli suusapüksid 1999.O’Neilli müts 249.Martin O’Neilli suusajope 2999.O’Neilli müts 299.O’Neilli suusapüksid 1999.-

fotod Aivo Kallas (Kliff ja Klaus Stuudio) Modellid Carmen Ülemiste Sportlandist Maarja Ülemiste Sportlandist Leanika Sportland Tennisest Martin Rocca Al Mare Sportlandist Kuido Port Arturi Sportlandist Monika Sportlandi kontorist 14

Carmen O’Neilli suusajope 2999.O’Neilli suusapüksid 1899.O’Neilli kindad 399.O’Neilli saapad 1399.O’Neilli müts 299.O’Neilli fliis 899.-

Leanika O’Neilli suusajope 2799.O’Neilli suusapüksid 1899.O’Neilli müts 299.O’Neilli saapad 1399.O’Neilli pusa 999.-

e l u t MaELE!

hooaeg

Kuido O’Neilli suusajope 2999.O’Neilli fliis 799.O’Neilli suusapüksid 1999.O’Neilli müts 249.Timberlandi saapad 1499.O’Neilli kindad 799.-

Martin O’Neilli suusajope 2799.O’Neilli suusapüksid 1999.O’Neilli müts 399.O’Neilli fliis 799.Proteci kiiver B2 Snow 1299.-

Maarja O’Neilli suusajope 2999.O’Neilli suusapüksid 1899.O’Neilli särk (müügil O’Neilli poes) 749.O’Neilli müts 299.O’Neilli kindad 299.-

e tulMaELE!

Martin O’Neilli suusajope 3499.O’Neilli suusapüksid 1999.O’Neilli müts 299.-

Leanika O’Neilli suusajope 2799.O’Neilli müts 299.-

hooaeg

Maarja O’Neilli suusajope 2499.O’Neilli suusapüksid 1899.O’Neilli fliis 649.O’Neilli müts 299.O’Neilli kindad 299.Kuido Five Seasonsi komplekt 2799.Five Seasonsi müts 199.Timberlandi saapad 1799.-

Kuido O’Neilli suusajope 2999.O’Neilli suusapüksid 1599.O’Neilli müts 249.Columbia saapad 1899.O’Neilli fliis 799.-

e tulMaELE! Monika Five Seasonsi jope 2299.Five Seasonsi suusapüksid 1199.Five Seasonsi müts 299.-

talv 2010/2011

aktiivsele

looduses

liikujale

Põhjamaade uusim Timberlandi pood Rocca al Mares

NAUDI TALVE

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses

Ümberilmapurjetaja

MARKO MATVERE räägib elust ookeanil

tsioon Sportlandi talvekollek

Teeme tutvust: parimad talvejoped

kaanelugu

“Surmahirm on merel sage külaline,” sõnab ümber maailma purjetav näitleja Marko Matvere. “Aga seda siis, kui sul pole teadmisi ning piisavalt ettevalmistust.” TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD JAAN TÄTTE, SPORTLAND MAGAZINE JA TENERIFE KOMPASS

Vaba mees

valgete purjede all

uhusime Markoga merejuttu, kui tema, Jaan Tätte, Toonart Rääski ja Raul Normaku ilmareisi algusest oli möödunud esimene kuu ning Nordea meeskond enne Atlandi ületamist Kanaari saartel pisut “jalga sirutas”. Kas käimasolev retk on seni olnud meelelahutus või pigem raske töö ja kurnav pingutus? Ikka meelelahutuslik seiklusretk on eesmärgiks. Mõtlesid ümberilmareisist kümme aastat. Võid sa kuu aega pärast teeleasumist öelda, et see on just s e e, millest unistasid? Jah!!! Kuigi ma pole eriline romantik-fantasöör. Oled ka ise, oma kätega, purjeka ehitanud. Sellist unistust ei ole ol-

nud, et läheks ümbermaailmareisile üksi, omatehtud purjekaga? Kuni Nordea retkeni oligi enam-vähem sarnane plaan. See oleks realiseerunud lähema kahe aastaga. Milline on olnud su varasem pikim merereis? Enne ilmareisi tegime sama seltskonnaga kuuajase testretke Läänemerel, 2009. aasta septembris. Kust pärineb sinu armastus mere vastu? Ma olen mere ääres sündinud ja kasvanud. Mul on sisemaal raske hingata. Kas sul on Nordea pardal piisavalt privaatsust, õhku, vabadust? Ei saa nuriseda, on tõesti. 3

kaanelugu Kui armuline või kuri on meri teie vastu olnud? Siiani on olnud väga armuline. Näis, kuidas edasi...

Enamasti liigume kiirusega kaheksa sõlme, landi järeleveoks sobiv kiirus on maksimaalselt kolm. Üks niru kalmaar on seni ainuke saak. Ehk mõnel tuulevaiksemal päeval näkkab ka kuldkala.

Oled sa kunagi saanud sellist tormi, et surmahirm on kallal olnud? Surmahirm on merel sage külaline, kui sul pole teadmisi ning piisavalt ettevalmistust. Inimese psüühika on vigureid täis. Kõike kontrollida ei õnnestu, aga suuremat osa sellest, mida pidevalt kasutan, tuleb juhtida ning jahutada. Siis pole ka hirmu. Mis tunne see on, kui ees on piiritu ookean, laev lendab täiskiirusel ja sa oled teel koos oma parima sõbra Jaan Tättega? Meie vahikorrad on erinevatel aegadel. Kohtume peamiselt söögilauas ning sadamasse sissesõitudel. Kas merel on ilmnenud mingeid harjumusi ja kombeid, mis teineteisele närvidele käivad? Seni pole probleeme olnud, ootan huviga... … või oled Jaanis avastanud midagi hoopis uut ja positiivset? Tunneme teineteist 24 aastat.

Milline on päev Nordeal? Kui range on režiim ja kas õhtuti läheb vahel ka lauluks? Vahikorrad jagunevad meeskonna vahel kolme tunni kaupa, kaks korda ööpäevas. Minu kord on 23.00–2.00 ja 11.00– 14.00. Lauluks pole veel läinud. Kas oled juba ookeanist värsket kala välja tõmmanud? Mõne rammusa kuldmakrelli ehk? Kalapüük jahi pardalt on keeruline.

Peatusite äsja Tenerifel, kus asuvat Orotava orgu on nimetatud maailma kauneimaks paigaks. Kas sellist tunnet ei tekkinud, et jääkski siia või tuleks hiljem tagasi? Olen Kanaaridel varem juba neljal korral käinud. Kliima on mõnusalt paras, aga elulaad siiski väga tuttav, euroopalik. Kuidas Tenerifel elavad eestlased teid vastu võtsid? Nad tulid meile enne sadamasse saabumist jahiga vastu. Järgmisel päeval vedasid Olavi Antons ja tema kaasa Eike meid mööda saart ringi ja näitasid parimaid vaateid. Eriti kibeled sa Kariibi merele, Okeaaniasse ja Indoneesiasse. Miks? Sealsed kombed ja tavad on võõrad ning loodus ülilopsakas. Järgmise aasta juunis-juulis olete Bora Bora ja Fidži kandis, sisuliselt paradiisis. Kas see varjutab teadmise, et samal ajal nuhivad Eesti ajakirjanikud taas kord sinu majandusaasta aruandes? Las nuhivad. Küll ma jälle midagi välja mõtlen, kuidas nende kulul nalja saada. Kadedate inimeste kulul saab alati kergesti nalja, sest nad on pimedad ega näe seetõttu lõksu. Miks vanad merekarud vahetpidamata rummi jõid? Kas teie võtate vahel kah kerge sutsaka? Nad ei joonud vahetpidamata, vaid ainult maal olles. Rummi joodi seetõttu, et see on maailma kõige odavam ning lihtsam kange alkohol. Kui mees joob palju, siis ta peab jooma odavalt. Mina seda

kaanelugu Nordea ümbermaailmareis Katamaraan (kahe kerega kiire ja hea püstivusega alus) Nordea ümberilmareis kestab plaanide kohaselt 2010. aasta 2. oktoobrist 2012. aasta juunini. Põhimeeskonnas on neli purjetajat: Jaan Tätte, Marko Matvere, Toonart Rääsk ja Raul Normak. Nendega liitub eri etappideks, mille pikkus on paarist nädalast mõne kuuni, umbes 60 vahetusmeest ja -naist. Tallinnast alanud ilmareis kulgeb läbi Atlandi ookeani, Kariibi mere, Vaikse ookeani, OMADE KESKEL. Jaan Tätte, Marko India ookeani, Punase mere ja Vahemere. Matvere, Toonart Rääsk ja Raul Normak ködi naljalt suu sisse ei võta, on Reisi eelarve koos aluse maksumusega on Santa Cruz de Tenerife sadamas Tenerifel elavate eestlaste piiramisrõngas. vastumeelne. “Vanale” kallatakumbes 10 miljonit krooni. se ka traditsiooniliselt merre Nordea on Lagoon 421 tüüpi katamabusa seltskonna hulgas purjetarummi. Mingeid “vanasid” mõisraan, valminud 2010. aastal Prantsusmaal tagi olemas ei ole ning seetõttu on rumm mishuviline naine. Sain muretult Lagooni laevatehases. Nordea on ehitatud ülejäänud kambaga lämiseda, temerrevalamiseks paras naps. turvaliseks ja mugavaks avamerepurjetamima roolis ja sikutas himukalt sooseks. Kui sa elaksid näiteks 16.–17. sa- te. Alus on 12,6 meetrit pikk ja 7,5 meetrit jandil, oleksid mereröövel? lai. Masti kõrgus on 20 meetrit ja purjepind Kuidas laev vastu on pidanud Kõik sõltub kontekstist, kuhu sa sün104 m². Võimalik on kasutada lisapurjena ja kuidas on end õigustanud Helnid ning kus üles kasvad. 140 m² suurust spinnakeri või genakeri. ly Hanseni purjetamisriided? Kõik purjede heiskamiseks ja seadmiseks Laev vajab pidevat hooldust ning Ütlesid kevadel, et kõige rohkem vajalik on toodud kokpitti roolimehe käeootad sellest reisist rutiini tekkimist. jälgimist. Kui seda ei unusta, siis poulatusse ja purjetamisega saab põhimõt(“See ongi minu väljakutse, kuidas mu le halbu üllatusi oodata. Helly Hanseteliselt hakkama ka üksinda. Kõik vajaorganism ja meeled käituvad selles si- niga olen tuttav ja rahul juba mitu aaslikud navigatsiooniseadmed on samuti tuatsioonis.”) On see juba tekkinud tat. Tormiriietusest oli tublisti kasu roolimehe töökohas olemas. Keskmine ning kuidas organism ja meeled käi- Läänemerel ja Põhjamerel. Aga soojas kiirus on purjetades 6–7 sõlme (1 sõlm kliimas riideid seljas pidada ma ei kantuvad? = 1 meremiil/tunnis). Rutiin tekib siiski ainult pikemal üle- nata. Vaata lisa: www.ilmareis.ee sõidul. Viimati oli meil selline ots, neli Milliseid kaaslasi sa pikal mereööpäeva, Portugalist Madeirale. JärgmiKui tihti sa oled esimesel reisikuul ne on Atlandi ookean, 11 päeva. Juba tei- reisil kunagi näha ei tahaks? Mul on raske mõista täiskasvanud ini- mõelnud lähedastele ja sellele, kuidas sel päeval lülitub meelte see osa, mis meid igapäevaselt saavutuspõhiselt te- mesi, kes oma psüühikat ja kehalisi või- nad sind juba tagasi ootavad? Eks ma mõtlen ikka iga päev. gutsema sunnib, uinuvasse olekusse, n-ö meid objektiivselt-adekvaatselt hinnata ei hiberneerub, ja sa liigutad oma keret ai- suuda. See on minu arust inimeseksolemiPühkisid pisara, kui Tallinn silmase juures üks esimesi tingimusi. nult hädavajalike toimingute pärast. piiri taha kadus? Kange klomp oli kurgus küll, kui läkMillest sa merel olles enim mõtled Kas igapäevaelus oli tõesti nii vähe rutiini, et seda tuli minna merelt ja kas meri on sulle mingis mõttes pel- sime. gupaik? juurde hankima? Aga kui Tallinn ühel heal päeval Mõtlen tühjusest ja ootan, et sealt Just! tõuseks kujundeid. Inimeste elu on igal taas nähtavale ilmub? Tagasi tulla loodan rõõmust joovasOled sa kunagi kahetsenud, et pool täpselt ühesugune, ainult dekorattununa. said näitlejaks, mitte meremeheks? sioonid vahetuvad. Ei ole. Kas MTÜ Keskeakriis, mida oled Verivorsti- ja Eesti musta leiva isu nimetanud selle retke peakorraldaKas väide “naine laevas – laev põh- veel ei kummita? Ei ole neist toitudest kunagi eriti lugu jaks, lõpetab pärast reisi tegevuse? jas” vastab tõele? Päris kindlasti. Ei vasta. Ükskord oli mul laevas lõ- pidanud. 6

uus pood

fakti Timberlandist RTLAND MAGAZINE TEKST JA FOTOD SPO

Ajaloo hõng ja tippkvaliteet Rocca al Mares Novembri alguses avati Tallinnas Rocca al Mare kaubandus keskuses Eesti suurim ning unikaalse sisekujundusega Timberlandi kauplus!

üüd on Eestis kokku viis Timberlandi poodi. Tartus Lõunakeskuses ja Kaubamajas ning Tallinnas Ülemiste, Kristiine ja Rocca al Mare keskuses. Uusim Timberlandi kauplus erineb kõigist varasematest, olles Marketplace’i kontseptsiooniga poodidest Põhjamaades ja Balti regioonis esimene. Avara kaupluse sisekujunduses on palju taaskasutatud materjale. Kauba eksponeerimislaudadena leidis rakendust hulk vähemalt 50 aasta vanuseid uksi. Kassa taga asuv uks on leitud “lootusetult kasutuskõlbmatuna” ühe Eestis uste restaureerimisega tegeleva firma prügihunnikust. Spetsialistide sõnul viitasid hinged 8

selle ukse küljes eelmise sajandi algusele ja on pärit Kadriorust. Timberlandi poes sai vana uks täpselt samal kujul (lisatud on vaid piidad ja valguskast) keskse koha kassaleti taga ja on muutunud üheks enim mainitud detailiks poes. Sein proovikabiinide juures ja post poe keskel on saanud oma voodri Saaremaalt, mereäärse lagunenud kalakuuri seinalauast, ja on samuti sajandivanuse ajalooga nagu Timberland isegi. Lisaks ajaloohõngulisele ja miljööväärtuslikule sisekujundusele on poes loomulikult Timberlandile omane parim kaubavalik, alati parimad pakkumised püsi klientidele ja professionaalne müügitiim. Rocca al Mare Timberland on avatud E–P 10–21.

 Timberlandi ajalugu ulatub aastasse 1918, kui firma rajaja Nathan Swartz alustas tööd kingsepa õpipoisina. 1952. aastal ostis Swartz osaluse väikeses Bostoni kingavabrikus, millest hiljem kasvas välja Timberland.  Timberland kui kaubamärk loodi aastal 1973 ning esialgu kandis seda nime klassikaline kollane saabas ehk Yellow Boot, maailma esimene käsitsi valmistatud täiesti veekindel saabas. Edu valem seisneb selles, et jalatsi pealne ja tald liidetakse omavahel tervikuks õmblusi kasutamata.  Timberland on tuntud ka kui väga kvaliteetsete purjekingade valmistaja, olles selles vallas Euroopa suurim. Näiteks on osa Timberlandi purjekingi kaitseks soolase vee eest töödeldud kalaõliga.  Maailma esimene Timberlandi kauplus avati 1986. aastal, Eestis 2005. aastal. Kuni 2010. aasta novembri alguseni oli Eestis neli kauplust: Tallinnas Kristiine ja Ülemiste keskuses ning Tartus Kaubamajas ja Lõunakeskuses.  Timberland hoolib keskkonnast. Californias kasutusel olev päikesepatarei tõstab taastuva energia osakaalu kogu ettevõtte energiakulust 7 protsendini. Hollandis asuva, kogu Euroopat teenindava jaotuskeskuse tarvis kuluv energia toodetakse täielikult taastuvenergiaallikate ehk tuule ja vee jõul.

hooaeg fotod Aivo Kallas (Kliff ja Klaus Stuudio)

NAUDIME PAK AST!

Kuido TNFi jope 5499.TNFi püksid 2999.TNFi müts 499.TNFi kindad 949.TNFi saapad 1499.-

modellid Martin Rocca Al Mare Sportlandist, Kuido Port Arturi Sportlandist, Kristiina Port Arturi Sportlandist

Kristina TNFi suusajope 5499.TNFi suusapüksid 2899.TNFi suusakindad 899.O’Neilli müts 399.TNFi saapad 1199.-

Martin TNFi jope 4699.TNFi müts 399.O’Neilli püksid 1399.TNFi saapad 1499.-

Kuido Timberlandi jope 2999.Timberlandi püksid 1299.Timberlandi saapad 1799.Timberlandi müts 399.-

elustiil

Tule

Talvine Põhja-Kõrvemaa on tõeliselt nauditav talvemaa, mis justkui loodud aktiivseks puhkuseks, ettevõtete talvepäevade pidamiseks või firmade jõulupidudeks.

talveparadiisi!

tekst Marilin Pehka - Fotod Jarek Jõepera

portland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus pakub lisaks ürgsele ja puutumatule loodusele mitmesuguseid aktiivseid sportimis- ning ajaveetmisvõimalusi lastele, peredele, tervisesportlastele, sõpruskondadele ja ettevõtetele.

Mida me pakume

Igal aastal, kui lumi tuleb, muutub Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus tõeliseks, nii tervisesportlaste kui ka spordiga tõsisemalt tegelejate seas kõrgelt hinnatud suusamekaks. Siin ootavad sind fantastilised, huvitavad ja hästi hooldatud suusarajad pikkusega 1,5 km, 3 km, 5 km, 19 km ning 24 km, suusakool algajatele ja edasijõudnutele, mõnus kelgumägi ja äkilisem snowtub’i nõlv, uisuväljak algajaile, grupija personaalmatkad mootorsaanidel, talvised seiklus- ja orienteerumismängud, kuum saun ning maitsvad talve- ja jõuluhõngulised road söögimajas ning ööbida

soovijatele magus uni. Selle aasta uudiseks on kuni 2 km pikkune valgustatud suusarada. Mõeldud on ka tubastele harrastustele, mille päralt on mängu- ja meisterdamise töötuba ning lastele WePlay lauamängud, laste ja täiskasvanute koostegevusena erinevate käsitööoskuste arendamine. Pärast päevast mõnusat aktiivset tegevust õues on külastajatel võimalik soovi korral meisterdada endale Oja talu töötoas piparkooke, jõulu- või talveseadeid. Sealsamas Oja talus saame üheskoos ellu äratada ka vana aja leivateotraditsioonid ning õppida valmistama tõelist ahjuleiba. Iga leivateos osalenu saab koju kaasa juuretise ja leiva küpsetamiseks vajaliku anuma.

räägime matkal olulistest asjadest ning valmistume mõnusaks retkeks rappa, metsaservale ja rabajärvele. Kõrvemaa suusamatk on hea võimalus loodushuvilisele ja -vaatlejale, kes soovib astuda puutumatule lumele ja liikuda ürgsel maastikul. Matkaks ettevalmistamisel näitab retkejuht õiget suusatehnikat ja metsas liikumist ning räägib suusamatkal olulisest. Läbinud soojenduseks kõik vajaliku teoorias, minnakse omandatut praktiseerima loodusesse. Vahvaks tegevuseks on talvel ka orienteerumine, mida saab harrastada nii suuskadega kui räätsadega, nii päevavalges kui ka pimedas peavalgustite abil. Pärast päevapikkust matka pakub Oja talu kuuma sauna ja maitsvaid talveroogasid.

Räätsa- ja suusamatkad ning orienteerumine

Mootorsaanimatkad ja-safarid

Talvine räätsamatk Kõrvemaal algab Oja talus maitsvate suupistete ja kuuma joogiga. Üheskoos peame matkaplaane,

Saanimatkad ja -safarid Kõrvemaa looduses pakuvad meeldivat võimalust selle imelise talvemaa nautimiseks. Matk algab Oja talus kohvi, tee ja kuu11

elustiil Lapsed, tähelepanu! Ootame kõiki pisikesi ja suuri lapsi saabuvat talve avastama! Programm sisaldab valiktegevusi kooliperele koos suusatava jõulumehe ja lustivate päkapikkudega: • Kelgu- ja liulaskmisrõõmud Kelgutatakse ja võisteldakse päkapikurajal kiiruse, osavuse ja silmapaistvate liulaskmisvõtetega. Kiiremad, osavamad ja andekamad saavad auhinna. • Suusatava jõulumehe suusakool ja -võistlus Suusaspordi-jõulumees õpetab lastele suusatehnikat. Läbinud jõulumehe valvsa pilgu all suusatehnika kontrolltöö, seavad lapsed end valmis suusavigurvõistluseks. Parimatele ahvatlevad auhinnad. • Saanimatk talveteel Lapsed sõidavad üheksakohalise saaniga metsa otsima ja avastama maagilist talveteed. See on põnev ja lustiline tegevus kõigile. Pärast kõiki tegevusi saab Oja talus sooja talvesuppi, maitsvat päkapikupirukat ja kuuma lumehaldjateed. Lahkudes ootab kõiki külastajaid talvekingitus!

made pirukatega. Seejärel siirdub matkaseltskond mööda imelist talveteed lähiümbruse looduskaunile maastikule. Liigutakse mööda metsaradu, seljandikke, oose ja rabaääri. Peatutakse metsas piknikuks ning nauditakse kolmekäigulist rahvustoitudega söömaaega otse looduse rüpes. Saanimatk toimub mootorsaaniga, mille järele on haagitud üheksa matkalist mahutav kelk. Mõnus tuju ning imelised fotojäädvustused matkast ja iseendast looduses on garanteeritud.

Tule suusakooli!

18. detsembrist stardib Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses Suusakool Pavo Raudsepa juhendamisel. Suusakool on mõeldud nii algajatele kui ka edasijõudnutele, seitsmeaastastest täiskasvanuteni. Suusatreener Pavo Raudsepp garanteerib igale täisprogrammi läbijale fantastilise treeninguvormi ja kevadeks isikliku rekordaja paranemise kuni 25% võrra. Koos Suusakooliga alustab Pavo isikliku treeninguvormi taastamist ning ca 20 ülekilo kaotamist ja otsib endale selle eesmärgi saavutamiseks treeningukaaslasi. Tutvu Suusakooli programmi ja hindadega ning registreeru: www.korvemaa.ee Lisainfo ka telefonil +372 5349 9598 või e-aadressil info@korvemaa.ee

Saanisafari on talviselt põnev loodusmatkaviis. See on võimalus avastada koos loodust, kogeda uusi emotsioone ja panna proovile oma oskusi. Saanisafari algab Oja talus tee-, kohvi- ja pirukapeatusega. Järgneb kahekohalistel mootorsaanidel toimuv retk ürgsesse loodusesse. Lisaks matka keskel pakutavale rahvuslikule lõunale ootab matkalisi koduteel Oja talu kuum saun.

Looduses maasturitega

Lisaks matkadele ja vähese lume korral on Põhja-Kõrvemaal huvitav liikuda maasturitega orienteerudes. Tegevuse käigus sõidetakse Põhja-Kõrvemaa maastikul mööda kõrvalteid ning punktide otsimine viib maalilistesse paikadesse ja vaatamisväärsematesse kohtadesse. Väljasõidu käigus tuleb seltskonnal või meeskonnal kasutada erinevaid teadmisi ja oskusi. Seiklust, eneseületamist ja proovilepanemist kogeb igaüks. Kõikidele ööbima jääjatele pakume nädalavahetustel ka sisukat õhtuprogrammi: täiskasvanutele afterski ja lastele mängutoas mängimist või filmide vaatamist.