selveri joulukiri 2009

Jõulukiri Kõige pisemate moeseeria

Kersti Kreismanni pühad Aleksei Turovski tore aasta

Kui igatsus võtab maad Isetehtud kaunistused

Maru maitsvad piduroad

Epp Maria

Kokamäe jõulutunne Jõulud Võlumaal Urmas Vaino vaatepunkt

Selveri Jõulukiri

2009

5 6

Selveri tegevjuhi pöördumine Jõulud Sepamaal “Mina hakkan jõuludele mõtlema augusti teises pooles,” teatab Epp Maria Kokamägi rahulikult ja kinnitab, et suve lõpust alates on see vaid päevade küsimus, millal ta esimesed hapukapsad maakodu külmutuskappi valmis toob.

12 Minu jõulud Oma jõuludest räägivad helilooja Priit Pajusaar, botaanik Urmas Laansoo, zooloog Aleksei Turovski.

16 Kui igatsus võtab maad Mida igatseme jõuluajal? Valget lund ja kopsaka kingikotiga jõuluvana. Koos lähedastega veedetud rahulikke hetki, Esikaanel: Epp Maria Kokamägi Foto: Johannes Arro Selveri Jõulukiri VÄLJAANDJA: A-Selver AS Pärnu mnt 238 Tallinn 11624 Tel 667 38000, faks 667 3801 selver@selver.ee TOOTJA: Menu Kirjastus Toimetaja Katrin Streimann Kujundaja Külli Kuusik TRÜKK: Kroonpress

18 22

24 26 28 34 44

head tervist ning kindlamat homset.

Näitlejanna Kersti Kreismanni kõige suurem püha Isetehtud jõulukaunistused Mis oleks, kui jätaks sel aastal panipaigast välja otsimata sädeleva kulla-karra ning kaunistaks jõulupuu rahvuslikus võtmes?

Jõulud Võlumaal Romantilised ja nostalgilised jõuluehted Meeleolukad jõululauad Kingiideed Maru maitsev jõululaud Jõulud on parim aeg puistata roogadesse ohtralt rosinaid ja vürtse, luristada läbi kaneelikoore

Tallinna Selverid: Järve Selver, Pärnu mnt 238 Kadaka Selver, Kadaka tee 56A Tondi Selver, Tammsaare tee 62 Torupilli Selver, Vesivärava 37 Merimetsa Selver, Paldiski mnt 56 Pirita Selver, Rummu tee 4 Punane Selver, Punane tn 46 Mustakivi Selver, Mustakivi tee 3A Pelgulinna Selver, Sõle 51 Marienthali Selver, Mustamäe tee 16 Kakumäe Selver, Rannamõisa tee 6B

54 56

64 71 82

kuuma kakaod ning imetleda ahjuakna taga särisevaid verivorste.

Aastalõpu ilu Pluusid, kleidid, seelikud…

Kõige toredamad lasteriided on sellised, mida emmed-issid hea meelega ostavad ja lapsed rahuloluga kannavad.

Jõulujutt Selveri töötajate jõulusoovid Lõppsõna

Mujal asuvad Selverid: Mai Selver, Papiniidu 42, Pärnu Suurejõe Selver, Suur-Jõe 57, Pärnu Krooni Selver, F.G. Adoffi 11, Rakvere Männimäe Selver, Riia mnt 35, Viljandi Saare Selver, Tallinna tn 67, Kuressaare Vilja Selver, Vilja tn 6, Võru Anne Selver, Kalda tee 43 , Tartu Ringtee Selver, Aardla 114, Tartu Valga Selver, Raja 5, Valga Sõbra Selver, Sõbra 56, Tartu Jaamamõisa Selver, Jaama 74, Tartu

Veeriku Selver, Vitamiini 1, Tartu Jõhvi Selver, Narva mnt 8, Jõhvi Jõgeva Selver, Kesk 3a/4, Jõgeva Põltsamaa Selver, Tartu mnt, Bussijaamaplats, Põltsamaa Kerese Selver Kerese 3, Narva Kohtla-Järve Selver Järveküla tee 68, Kohtla-Järve Hiiumaa Selver Linnumäe küla, Pühalepa vald, Hiiumaa Põlva Selver, Jaama 12, Põlva Ülejõe Selver, Tallinna mnt 93a/ Roheline 80, Pärnu Paide Selver, Aiavilja tn 4, Paide Keila Selver, Piiri tn 12, Keila Soldino Selver, Tiimani tn 20, Narva

selveri jõulukiri

0 3

Head Selveri sõbrad!

Aasta aega ootamist on end ära tasunud ja Selveri Jõulukiri näeb trükivalgust oma tavapärases headuses. Sellest on kujunenud ilus traditsioon ning varsti enam ei mäletagi, mitmes jõulukiri see juba järjekorras on. See polegi õigupoolest tähtis. Lisaks tuntud-teada jõuluteemadele leiab ajakirjast ka midagi uut ja huvitavat, mis peaks minema korda kõigile pereliikmetele, nii noortele kui vanadele. Võtkem korraks aeg maha, tormamist ja muretsemist on niigi üleliia. Jõulud ei jää ka tänavu tulemata, mõtleme koos, kuidas neid ilusaid pühi kõige paremini veeta.

Pakume Jõulukirjas välja Selveri Köögi jõulumenüü parimad road ja tänavused kingiideed, räägime kodukaunistamisest. Tänavu oleme oma nõuannetes paljuski praktilised.

Samast ideest lähtub ka Selveris pakutav kaubavalik. Aitame teilgi otsustada – tulge vaid poest läbi!

Läinud aasta kujunes katsumuste ajaks.

Seda mitte ainult Selverile või kaupmeestele üldiselt, vaid muutunud oludega tuli kohaneda meil kõigil. Selver sai sellega hakkama, seda tänu oma headele klientidele ja tublidele töötajatele üle terve Eesti. Aitäh teile! Öeldakse, et kaubanduses hääletatakse jalgadega. Meie valijate arv kasvas. Suurima eestimaise poeketina oleme teadvustanud Eesti eri piirkondade olulisust ning austame oma kliente. Selver on soe, puhas, laia valiku ja hea teenindusega hästi ligipääsetav pood, kus jagub soovitud hinnatasemega kaupa kõigile. See loeb!

2009. aastal pikenes Selveri kett Eestis veelgi. Avasime Narvas Soldino Selveri, mis on meie teine kauplus piirilinnas. Tallinnas avas uksed Kakumäe Selver. Üle Eesti on praegu kokku avatud 34 Selverit, mida polegi nii vähe – olgu jutt siis turuosast või tööandjast. Järgmisel aastal avame uue kaupluse Haapsalus.

Seega oleme jõudnud Selveriga Eesti kõigisse maakonnakeskustesse, kui Rapla välja arvata. Koduturg on oluline. Siin laieneme praegu, siin toetame Eesti tootjaid, siin teeme heategevust, siin aitame lapsi omalt poolt koolirahaga. Eelistage teiegi eestimaist!

Häid pühi ja kohtumiseni Selveris!

Iivi Saar, AS A-Selver tegevdirektor

Дорогие друзья Selver!

Год ожиданий оправдал себя – представляем вашему вниманию новый рождественский журнал Selver! Eжегодно, помимо материалов на рождественскую тематику и новостей, в нашем журнале обязательно находит для себя что-то новое и интересное каждый из ваших близких – и стар, и млад. Давайте немного отдохнем, ведь в жизни и так слишком много забот и спешки. Рождество уже не за горами – подумаем вместе, как лучше всего провести этот чудесный праздник. Мы предложим вашему вниманию лучшие рецепты рождественского меню Кухни Selver и актуальные идеи для подарков, расскажем как украсить дом. В этом году мы уделяем особое внимание практичным советам. Идею практичности поддерживает и предлагаемый в магазинах Selver ассортимент. Просто посетите наш магазин, а мы поможем вам принять решение! Следует признать, что уходящий год стал периодом, полным испытаний. И не только для торговой сети Selver или других торговых предприятий, к изменившимся обстоятельствам пришлось адаптироваться всем – и нам, и вам.

Selver справился с этой задачей, благодаря нашим замечательным клиентам и работникам по всей Эстонии. Спасибо вам! Говорят, что в торговой сфере голосуют ногами – значит, количество наших избирателей возросло! Являясь крупнейшей в Эстонии сетью розничной торговли, мы осознаем важность различных регионов Эстонии и уважаем своих клиентов. Мы не ущемляем интересы хуторян, играя расценками на молоко – у нас другие ценности. Теплый, чистый, удобно расположенный магазин с богатым ассортиментом и отменным уровнем обслуживания, где каждый сможет найти для себя качественный товар подходящего ценового уровня – вот что действительно важно. В 2009 году сеть магазинов Selver в Эстонии расширилась еще больше. Мы открыли Soldino Selver в Нарве – это наш второй магазин в приграничном городе. В Таллинне распахнул свои двери Kakumäe Selver. По всей Эстонии на данный момент открыто 34 наших магазина, и это весьма немало – как в отношении рыночной доли, так и с точки зрения предприятия как работодателя. Отечественный рынок для нас очень важен – мы расширяемся, поддерживаем местных производителей, занимаемся благотворительностью и помогаем детям. Отдавайте и вы предпочтение всему отечественному! С наступающими праздниками и до новых встреч в Selver! Ийви Саар Исполнительный директор AS A-Selver selveri jõulukiri

0 5

Kunstnik Epp Maria Kokam채gi ja koer Ruudi.

Sepamaa talu jõulude ootel.

Jõulud sepamaal

Hapukapsas, ei mingit kahtlust. Nii saab lõhnata ainult hapukapsas.

Epp Maria retsept näeb ette kindlasti hästi peene riiviga riivitud kapsaid, millele tuleb lisada sisetunde järgi fariinsuhkrut ja pardi- või hanerasva. Ja ongi kogu kunst. Kõige paremad kapsad valmivad kindlasti vaskpotis ning puupliidil Sepamaa talu köögis.

TEKST MARGIT KILUMETS FOTOD JOHANNES ARRO

selveri jõulukiri

0 7

“M

ina hakkan jõuludele mõt­lema au­ gusti teises pooles,” tea­ tab Epp Maria Kokamägi rahulikult ja kinnitab, et suve lõpust alates on see vaid päevade küsimus, millal ta esimesed hapukapsad maakodu kül­ mutuskappi valmis toob. Ja ära teeb ning ära sööb.

“Sügise alguses tekib mul õige 8 0

selveri jõulukiri

jõulutunne. Novembriks-detsemb­ riks on see mõnevõrra lahtunud, ma ei jaksa enam nii elevil olla,” kirjel­ dab kunstnik. “Aga septembris tun­ duvad pühad eriti ihaldusväärsed.

Ma hakkan aegsasti kingitusi varu­ ma ja kuna mulle meeldib interne­ tist asju tellida, siis on kulleritel ra­ da Sepamaale jõuluks ammuilma sisse tallatud.”

Kingitustega on Epp Maria pu­ hul üldse keerulised lood, sest ta ar­

mastab kõik oma lähikondsed nen­ dega üle külvata. Tütarde Anni ja Liisu arvates pingutab ema kinki­ misega ilmselgelt üle. Lapsed kur­ davad, kuidas nad igal aastal püüa­ vad veeretada juttu loositõmbami­ sele, nii et igaüks teeks ainult ühe kingituse kindlale inimesele. Epp Maria ehk mamma noogutab ette­ paneku peale innukalt ja on põhi­ mõtteliselt tütardega nõus, aga en­ ne veel, kui loositõmbamiseks lä­

heb, on ema peidikud juba kingi­ tustest punnis.

Ega tüdrukud õigupoolest nii väga muretsegi, sest seepi ja küün­ laid võib Epp Mariale kinkida ala­ ti ja iga ilmaga – neid ei ole maja­ pidamises kunagi liiga palju!

Juba rohkem kui 25 aastat pea­ vad Epp Maria ja tema kunstnikust abikaasa Jaak Arro jõule Sepamaal.

Esimestel kordadel tuli enne kaks päeva kütta, kui maja üldse soo­ jaks läks. Nüüd on ümberehitus­ tööd lõppenud ja otsus veeta näda­ la jagu talvepühi just maakodus ei too kaasa mingeid ebamugavusi.

Pesategemise kunst

“Ma pole kunagi unistanud suurest majast, see on viimaste ko­ dude puhul lihtsalt niimoodi välja kukkunud,” tunnistab Epp Maria, kes on elu jooksul mitu korda ko­ linud ja elanud nii Lõuna- kui Põh­ ja-Eestis, nii Lääne- kui Pärnu­ maal. “Ma olen nagu nurka maha pandud kana, kes teeb paar korda kaaga-kaaga ning hakkab siis tiibu soputades pesa looma. Mulle en­ dale tundub, et südamega asja juu­ res olles suudab inimene ka väik­

Talvine päike ja lumi – nagu piltpostkaart! puudus või majanduslik kitsikus ei vajutanud Epp Maria lapsepõlvele mingit trööstitut jälge.

“Vennaga, kes sündis kolm aas­ tat pärast mind, koguni kaklesime õiguse eest laua all magada,” mee­ nutab kunstnik. “See oli nii põnev, tekkis nagu omaette väike maja, kus oli mõnus unistada. Niikaua,

Seepi ja küünlaid võib Epp Mariale kinkida alati – neid ei ole majapidamises kunagi liiga palju!

Jõuluõhtul koguneb kogu pere piduliku laua ümber.

Jan ja Anni, Johannes, mamma Epp Maria ja papa Jaak, Liisu ja Eero.

se vaevaga kapitaguse nurgakese hubaseks muuta. Olemine tuleb mõnusaks teha, siis ongi kodu.”

Epp Maria tüdrukupõlv möö­ dus Tallinnas, 28 ruutmeetril Va­ baduse väljaku servas. Seal asuvas­ se kunstihoonesse sai tema kunst­ nikust isa Luulik Kokamägi atel­ jeepinna ning Epp koos kuus aas­ tat vanema õe Ilo, noorema venna Juho ja ema-isaga kasvaski sõna otseses mõttes keset kunsti. Päeval isa molbert ning õlivärvi lõhn, õh­ tul maavanaema jaoks lahti tehtud klappvoodi ja madrats söögilaua all, kus magasid lapsed. Kusjuures kõik olid õnnelikud ning ruumi­

kui ennast mäletan, olen ma alati tahtnud olla rohkem kodus kui ku­ sagil mujal. Koolist tulin ka otse­ joones koju: vanaema ootas hea söögiga, ikka oli mõni loomake, kellega sai mängida või parki jalu­ tama minna.”

Epp Maria algkooliaastatel elas Kokamägide pere juba lausa “luk­ suses”: koliti paar korrust kõrgema­ le kahetoalisse korterisse ja ateljee jäi puhtalt isa töötoaks. Nii muutus koolist kojujõudmine kunstihuvili­ sele tütarlapsele veelgi köitvamaks, sest ateljee aknal seisis isa, kes kut­ suvalt viipas.

Isa tööprotsess huvitas Epp Ma­

riat väga. Nende suhtes valitses algu­ sest peale vastastikune austus ning täiuslik teineteisemõistmine, nii et va­ hel kulus tunde, enne kui tüdruk üles, päris koju jõudis.

“Tänu kodusele õhkkonnale, aga eriti tänu isale ja temaga peetud pik­ kadele vestlustele teadsin lapsest saa­ dik, et minust saab kunstnik,” tõdeb Epp Maria. “Mitte nii, et kelleks ma tahan saada või kuhu ma lähen õppi­ ma, vaid kunstnik. Laienduste, põh­ jenduste, mööndusteta.”

Iseendaga kahekesi

Epp Maria ümber on lapsepõlvest peale olnud alati palju rahvast. Ome­ ti on ta hingelt üksiklane ja õppinud elu jooksul saavutama üksinduseks vajalikku seisundit ka keset lõbusalt sumisevat seltskonda või laste kära või koerte mürglit. Ühel hetkel ta lihtsalt hõljub suure söögilaua kohal, kuigi füüsiliselt valab tee sisse piima või kii­ dab tütar Annit õnnestunud hautise eest. Teinekord ta justkui seisaks oma piltide ees Haapsalu galeriis ja tutvus­ taks neid külalistele, aga samas lah­ kub pool temast koos luigepaariga ta­ sakesi allavett. Kõige proosalisemalt öeldes on olemas mingi sisemine laa­ vataoline südamik eppmariat päris Epp Maria sees ja see südamik ei lase ennast segada, vaid ajab ikka oma ri­ da. Mõtestab ja loob. Sellest kõige sü­ gavamast sisemusest lähtub ka soojus, mis paneb väikesed ja suured tundma

selveri jõulukiri

0 9

Liisu Arro: Minu jõulumälestus polegi õigupoolest jõuludest, vaid hoopis jõulude ootamisest. Ootusärevus oli teinekord nii suur, et mäletan ühte suvelõppu, võib-olla augustit, kui meil käis maal järjekordne ehitus ning igasugu klotse ja puujuppe vedeles igal pool.

Rattakujulised puidust seibid olid nii ahvatlevad ja inspireerivad, et otsustasin hakata meisterdama väiksele vennale jõulukinke. Tagusin kokku mitmeid ja mitmeid sarnaseid ja kohmakaid autosid – ise nägin neid muidugi palju uhkematena, kui need päriselt välja kukkusid. Mul oli nii hea meel, et sellise kavala mõtte peale tulin! Kuigi oli alles suvelõpp, olin mõtetega juba talvises ja lumises jõuluajas. Pakkisin kõik autod eraldi pakkidesse ja sain peaaegu enda kõrguse hunniku, kui need kokku kuhjasin.

Loomulikult tegin kõike suure saladuskatte all, keegi ei tohtinud minu alale läheneda (minu tuba oli saunas, nii et meisterdasin oma kinke sauna eesruumis). Kui ma arvasin, et nüüd on kingihunnik suur küll, siis tuli ju kõik need autod kuhugi jõuludeni ära peita, et vennake neid varem ei avastaks. Kuna pakikesi oli palju, siis said kõik võimalikud urkad ja nurgad ja alused ja pealsed neid täis. Nii mõnegi avastasin järgmisel suvel kuskilt, kuhu ei olnud meeles vaadata, kui pakkide andmise aeg kätte jõudis.

Kinkide kätteandmisel oli mul tõenäoliselt suur pingelangus pärast mitmeid kuid ettevalmistusi, nii et ma ei mäleta, kuidas Johannes need autod vastu võttis. Vähemalt oli mul endal pool aastat sisustatud ning rõõmu ja ärevust rohkesti. Meie pere jõule iseloomustabki kõige paremini pigem jõulueelne aeg, kui kõik on natuke salalikud ja toimetavad omaette ja kui mamma katsetab juba jõuluroogasid ja põletab küünlaid ning on maja ära ehtinud.

Jõulupäev ise on ju lühike, tore on seda ootamisega pikendada.

10 0

selveri jõulukiri

ennast Epp Maria läheduses hoitult ning hoolitsetult.

Kuigi Epp Maria ei lase ega lu­ ba kohtadel või asjadel enda üle va­ litseda, on tema süda praegu rahul: mõlemad pesapaigad – nii talveko­ du Haapsalus kui suvekodu Sepa­

Kõige kannatamatum kingisaa­ ja oli aastaid pere lemmikkoer Buc­ ki. Ta oli lausa nii läbematu, et loo­ buti traditsioonist jagada kinke pä­ rast pidulikku õhtusööki ja anti need õhtu alguses esimese asjana kätte. Bucki hüppas, kilkas ja ulus kingikoti ees ning nuhkis oma pa­ kid ilmeksimatult juba varakult väl­ ja. Söödava sisuga kingid said otsa hirmuäratava kiirusega.

Sel aastal on Sepamaa talu jõu­ luõhtul kaks debütanti: corkie Ruu­ di ja ameerika staffordshire´i terjer Eedu. Mõlemale koeralapsele on need elu esimesed jõulud ja loode­ tavasti oskavad nad tunda oma kin­ gitustest niisama piiritut rõõmu kui nende eelkäija Bucki.

Kuuske tuppa ei tooda, aga toa­ lilled ja taimed terrassil saavad ehi­ tud. Üldse ehitakse ära kõik, mis vä­ hegi külgeriputamist kannatab. Eri­ ti meeldivad Epp Mariale tema väi­ kesed puust jõuluehted.

Ukse kõrval säravad küünlalaternad ja tubades hõljub jõulutoi­ du vastupandamatu lõhn. Viimasel ajal on jõulupraeks olnud kas suur hani, hapud õunad kõhus, või lam­ bakints. Jaak valmistab oma leiva­ numbriks saanud kaalikavormi.

(Kaalikad keedetakse, tambitakse, segatakse vahukoorega. Peale pisi­ kesed võitükid ning tulikiviahju küpsema!) Magustoiduks maamu­ nadest valmistatud Tõstamaa keeks

Üldse ehitakse ära kõik, mis vähegi külgeriputamist kannatab. maal – on just niisugused, kus tema ja tema suur pere tunnevad ennast hästi ning turvaliselt.

Pühadeks tulevad kõik Sepa­ maale: mamma ja papa ehk Epp Maria ja Jaak, lapsed Liisu, Anni ja Johannes. Nende elukaaslased, kel­ lel ja kui neid parasjagu ette näida­ ta on. Jõulu esimesel pühal ka Epp Maria ema Imbi Lind, õde ja vend peredega. Kindlasti on kohal loo­ mad. Ilma loomadeta pole Sepa­ maal jõule olnudki.

väikese vahukoore ning apelsinilõi­ guga.

Ah jaa, aga need palju elevust tekitanud hapukapsad. Kuidas neid Sepamaa moodi valmistada?

Epp Maria retsept näeb ette kindlasti hästi peene riiviga riivitud kapsaid, millele tuleb lisada sisetun­ de järgi fariinsuhkrut ja pardi- või hanerasva. Ja ongi kogu kunst. Ai­ nult et kõige paremad kapsad val­ mivad kindlasti vaskpotis ning puu­ pliidil Sepamaa talu köögis.

minu Jõulud Helilooja Priit Pajusaare ootus FOTO ERAKOGU

S

elle aasta meeldejäävamaid sündmusi oli kindlasti laulupi­ du. See oli vägev üritus ja eri­ ti rõõmustas mind, et seal kan­ ti ette ka üks minu laul.

Aastale annavad veel värvi kaks minu laulude­ ga plaati. Esimene il­ mus kevadel koos Leelo Tungla väga toreda luuleraama­ tuga “Kama üks ja kama kaks”. Need on vahvad laste­ laulud, Leelol on vaimukad tekstid.

Ninnu-nännust on asi kaugel, neid luu­ letusi on huvitav luge­ da ka täiskasvanul. Kui need on lauludeks vormis­ tatud, siis ka hea kuulata.

Paljud tuttavad on öel­ nud: “Kui mul on halb tu­

12 0

Priit Pajusaar selveri jõulukiri

ju, siis panen autos mängima sinu las­ telaulude plaadi ja paha tuju kaob.”

Leelo Tungal on üks mu lem­ mikluuletajaid, ta suudab ikka ja jälle üllatada. See, kuidas ta jälgib meid ümbritsevat ja valab selle humoorikalt luuletustesse, on lausa hämmastav.

Tema luuletustele on lihtne muusikat kirjutada, sest temas endas on nii pal­ ju musikaalsust. Ta on loogiline, rii­ mid on täpsed. Ja muidugi sisu – see on ületamatu!

Novembris ilmus minu teine plaat koos laulikuga. Ja Lotte laulik muidu­ gi ka. Nii et see aasta on olnud väga viljakas.

Jõulusid on meie peres tähistatud alati. Koguneme 24. detsembril minu vanemate juurde ja nagu ikka Eesti peredes, on laual hapukapsad ja sea­ praad. Lapsepõlve jõuludest mäletan ma ootust. Mulle tundus siis alati, et täiskasvanutel läheb prae, verivorsti ja kapsaste söömisega hirmus palju ae­ ga. Ootasin kannatamatult, millal nad ometi lõpetavad. Mäletan, et pärast sööki kadus isa või vanem õde ära ja

siis ei lubatud teistel esikusse minna.

Kuusel pandi küünlad põlema ja vars­ ti koputas keegi aknale või kõlas uk­ sekell. Ja, oh sa ime, ukse taga kõrgus kotivirn! Vahel tuli jõuluvana ka ise kohale. Ma ei tea, kust need kingid võeti ajal, kui poed olid üsna tühjad, aga kingitusi oli palju.

Igaüks pidi ja peab siiani kingi väl­ ja lunastama. Lapsed esitavad vahvaid laule ja luuletusi, täiskasvanud räägi­ vad enamasti midagi naljakat, näiteks mõne anekdoodi. Mis sellest jõuluhar­ dusest ikka taga ajada, pigem on täh­ tis, et oleks lõbus ja saaks nalja. Luu­ letused on umbes sellised: “Omaalga­ tust ja edu soovib vagunile vedur!”

Uuelt aastalt ootan, et kogu perel oleks hea tervis ning et mul endal oleks uusi ja toredaid projekte. Ta­ haks kindlasti kirjutada midagi suu­ remat, pikemat kui neli minutit. Lä­ birääkimised juba käivad. Lotte muu­ sikal oli selles mõttes nagu värske tuulepuhang: sa oled kuude kaupa ühe asja sees ja siis tuleb välja ka üks suur ja tore asi.

Urmas Laansoo

Botaanik Urmas Laansoo kuulab tuult FOTO ARTUR SADOVSKI

Mis jääb meenutama aastat 2009?

Kõige meeldivam oli, et kevadel ilmus minu “Taimeraa­ mat”.

Looduses oli suur uudis, et kolleegid avastasid mandril roheraunjala (Asplenium viride) uue leiukoha. Varem oli rohe-raun­ jala ainus leiukoht Eestis vaid Saaremaal. See on meil harulda­ ne kaitsealune sõnajalg.

Kodumetsas üllatas mind hariliku käoraamatu ja laialehiste neiuvaipade uute kasvukohtade leidmine. Rõõmu teeb ka palju­ de haruldaste taimede viljumine tänavu.

Mida ootate uuelt aastalt?

Eelkõige kaunist ja põnevat uut raamatut, huvitava töö jät­ kumist ja meeliülendavaid kohtumisi taimedega. Kuigi olen olnud taimedega lähedane kogu elu, ei tüdi ma neist iial ning lähen ikka ja jälle samadesse paikadesse vanu tuttavaid vaa­ tama. Paljud inimesed ütlevad, et ah, Kanaaridel või Indias on juba käidud, nüüd tahaks kuhugi mujale. Mulle aga meeldib just käia palju kordi ühes ja samas paigas.

Oma kodumetsas olen käinud aastakümneid ja iga kord avastan midagi uut. Kord vaatan vasakule, teinekord parema­ le, ja alati näen uusi nüansse. Loodus ei ole kunagi sama! Muu­

tusi on näha, kui võrrelda hommi­ kust metsa õhtusega või varasügi­ sest välu varatalvisega.

Kuidas tähistate jõule?

Minu lapsepõlvekodus tähistati nääripühi ja näärivana käis 31. det­ sembril. Mul on meeles, kuidas pak­ sust lumisest metsast toodi kuusk, ja see hea lõhn, kui puu jõudis tuppa!

Meenub ka männikäbidest ja traadist tehtud vanaaegne kuuseküünlahoid­ ja.

Minu jõulutraditsioon on jalutus­ käik metsas. Vahel on mets sel ajal udune, sompus ja lumeta, teinekord tõeliselt muinasjutuline. Viimased paarkümmend aastat käin jõulude ajal metsas vaatamas vanu tuttavaid puid. Ühe päevaga kõigi juures käia ei jõua, aga aasta lõpuks saavad nad üle vaadatud. Mu eriline lemmik on jalakas, mille ise metsa istutasin. Pä­ rast jätsin ta kümneks aastaks oma­ päi, sest lihtsalt ei leidnud noort puud padrikust üles. Palju aastaid hiljem avastasin suure puu, mille najale saab juba selga toetada. Nüüd on jalakast kasvanud 15aastane noor mürakas, mis juba viljub ja annab järglasi. Üks komme on mul veel: viin lin­ dudele metsa toitu. Poetan ühe mur­ dunud männi konarlikule tüvele peo­ täie päevalilleseemneid. Kui uuesti lä­ hen, siis on kõik ära söödud ja näen säutsuvaid sulepalle ümbruskonna puudel lisa nõutamas. Kui paljud ini­ mesed käivad jõulude ajal kontserdil või näitusel, siis minu kontsert on metsas. Kuusikus laulavad pöialpoi­ sid ja välul ulub tuul.

Milliseid jõule mäletate kõige eredamalt?

Paar aastat tagasi kohtusin jõulu­ laupäeval händkakuga. Märkasin te­ da vanal tammeoksal istumas. Lind lasi end imetleda mõne minuti, siru­ tas seejärel tiivad ja liugles hääletult eemale. Hiljem olen kodumetsas ka­ kuga kohtunud vaid mõne korra. See jõuluaegne kohtumine lumises met­ sas on siiani eredalt meeles.

Milline on olnud kõige toredam jõulukingitus?

Suurim kingitus on olnud Mauri­ tiuse-reis. Veetsin troopikavööndi va­ nimas, Sir Seewoosagur Ramgoolam 14 0

selveri jõulukiri

Pamplemousse botaanikaaias unus­ tamatud neli päeva ja ikka ei saanud küllalt. Nüüd plaanin minna tagasi.

Kohtumine haruldase rõõmupisara­ puuga (Mathurina penduliflora) on meeles siiani. Mauritiuse floora on saanud küll palju kannatada, kuid on siiski endeemirohke. Nende rahvus­ taim kõrvarõngapuu (Trochetia boutoniana) on põhjamaalastele üsna tund­ matu. Ja ronisõnajalad, mis kasvavad metsas ning katavad kaljuseinu, on väga erilised. Jalutada vanilliistandu­ ses, ananassipõllul või kohvipuusalus on suur elamus. Ekselda otsatul ka­ ramellilõhnalisel suhkruroopõllul kuumava päikese käes on põhjamaalasele sa­ muti eksootiline.

Zooloog Aleksei Turovski: valgus, valgus, valgus...

FOTO ERAKOGU

Aasta 2009 on olnud mulle era­ kordne. Kõige suurem ja tähtsam sündmus oli muidugi see, et sündis mu esimene lapselaps – pojatütar Mia. Mina kui zooloog tean, et isendi edu­ kust ei hinnata mitte järgmise, vaid ülejärgmise põlvkonna järgi, inimese puhul siis lastelaste järgi. Minu Mia

Paar aastat tagasi kohtusin jõululaupäeval händkakuga.

Märkasin teda vanal tammeoksal istumas.

Mida soovite inimestele uueks aastaks?

Rahulikke jalutus­ käike looduses ja huvi­ tavaid kohtumisi tai­ meriigis. Iga hetk on uus, põnev ja ko­ gemist väärt.

Kuulake tuult! Oi kuidas mulle meeldivad tuulised päevad, kui saab istuda mõne haava või männi all ja kuulata vihinat. Iga puu teeb isemoo­ di häält. Haab lausa koliseb, kask ja mänd on delikaatsemad.

Kui istuda rahulikult puu all, kuulata tuult ja vaadata pilvi, siis see rahustab ja sisemusse jääb hea soojendav kogemus. Paljud inimesed ei suu­ da kiirustavas maailmas peatu­ da, aga proovida võiks.

Aleksei Turovski ja Mirri.

on hästi tubli ja sellepärast olen ma oma eluga väga-väga rahul. Miale pü­ hendasin ma oma esimese muinasju­ turaamatu “Kassipoeg Võilill”, milles­ se joonistasin ise pildid: kassipojad, kaku ja teised tegelased.

Kolmas suur sündmus oli, et Tal­ linna loomaaed sai 70aastaseks. Mul on väga hea meel, et alpinaariumis sai lõpuks valmis lumeleopardide ae­ dik, kus tähniline, väga ilus ja ene­ sekindel härra Šelton elab nüüd oma saakloomaliikide keskel.

On olnud muudki toredat.

Ma ei mäleta, et mul oleks ku­ nagi olnud ülikoolis kevadse­ mestril nii palju tublisid tuden­ geid – ligi 260. See valmistab palju rõõmu.

Jõulud on olnud alati ja on praegugi mulle kõige rõõmsam, kõige soo­ jem, kõige suurem ja kõige arm­

sam püha üldse. Üldiselt olen ma pühade suhtes rahulik, et mitte öelda ükskõikne, kuid jõulupühad on mulle tähtsad.

Lapsepõlvest on meeles valgus, valgus, valgus... elav val­ gus, lahtine tuli kõige pimedamal aastaajal. Väike, aga reibas, liikuv, särav ja sätendav tuluke tekitab minu hinges mitte lihtsalt lootust, vaid vaimustust.

Nii palju kui ma mäletan, peeti meil alati jõulusid. Kuusk oli toas ja seisis seal nii kaua kui võimalik. Ka praegu hoian ma jõulupuust kramplikult kinni. Kuna mul on korralik rõ­ du, siis nulg, mille ma viimasel ajal koju toon, seisab seal vap­ ralt aprilli lõpuni. Ja nii püsib jõulutunne pikka aega mu sü­ dame silmapiiril alles.

Jõulutunne tuleb minusse juba paar kuud enne pühi, kui ma hakkan ümisema jõululaule, eelkõige kirikumuusikat.

Jõuluvanale esitan ma aga tavaliselt ühte ja sama ballaadi: “See o-li en-ne-muist-sel aal, kui hee-rin-gas elas kui-val maal...” Millegipärast on just see lugu mul kõige paremini meeles ja jõuluvana ei pane pahaks, kui ma seda ikka ja jäl­ le ette kannan.

Jõulusid peame ka loomaaias. Iga hooldaja annab oma hoolealustele siis midagi head. Loomade menüü on küll vä­ ga täpselt välja arvestatud ja neile midagi erilist anda ei ole õige, aga me ei patusta loomade tervise vastu. Ühel aastal korraldasime oma lähisugulastele šimpansite­ le lausa jõulupeo. Panime suurde sisehoovi viis-kuus kuuske ja riputasime nende peale kõike, mis jõulukuusel olema peab: ananassi- ja marmelaadikomme, trühvleid, küpsiseid, kuiva­ tatud puuvilju... Kuuskede alla panime suured hiina kapsast vaagnad ja sinna tükeldatud apelsinid. Šimpansid nõuavad, et apelsinid oleksid kindlasti lõigatud pooleks või neljaks.

Arvasime, et küllap lõhuvad ahvid kogu selle ilu kohe ära.

Ei midagi sellist! Nad tulid, vaatasid ja käitusid vastavalt oma temperamendile. Pino, kõige suurem ja tähtsam isane võttis puuviljad, ladus need enda ümber ja... pidu jätkus mitmeks tun­ niks. Betty haaras ühe vaagnaks vormitud hiina kapsa, pani sin­ na sisse kõiksugu maiustusi ja läks sellega eemale, tehes aegajalt uusi retki maiustuste juurde. Kõige nutikamalt käitus kõi­ ge noorem ja targem – Quinsi. Ta ronis nööride ja võrkude pea­ le, mis olid kuuskede kohal, ja sealt upitades noppis ära kõige paremad kommid, alustades trühvlitest. Kõige rohkem häm­ mastas meid aga see, kuidas võimsad ahvid hoidsid dekoratsioo­ ni: kuused pidasid vastu üle nädala!

Mõistagi saab jõulude ajal midagi head ka minu süsimust kass Mirri. Talle ostetakse kõiksugu konserve, lõhet, liha ja muid hõrgutisi. Ja kui tavaliselt teda laua juurde sööma ei lubata, siis jõulud on ainuke aeg, mil ta saab laua kõrval mi­ dagi head. Kass on kass! Ta mõistab: isegi siis, kui ma laua peal jalutan, ei juhtu minuga praegu midagi halba! Loomu­ likult tõstetakse ta laualt maha, aga ta proovib teist, kolman­ dat, kuuendat, kaheteistkümnendat korda...

Mida ma ootan uuelt aastalt?

Plaane on palju. Võib-olla saan märtsikuus külastada Ha­ vai saart, aga sinna tuleks kindlasti lennata koos botaaniku­ tega.

Muidugi loodan, et kõik mu lähedased on hea tervise juu­ res ja et kõigil oleks parajalt õnne. Niisiis soovin kõigile ter­ vist ja õnne. Kuigi see kõlab väga lühidalt, siis ausõna – se­ da ei ole vähe.

Kui talvest on suurem osa alles ees, siis tundub, et soe sinine meri, suvehommikul paadiga kalavetele sõudmine ja rannasauna leil kuuluvad hoopis teise maailma. Ehk aitab üksainus valge purjekas igatsust leevendada ning uskuda, et kevad ei olegi enam mägede taga.

Kui

igatsus võtab maad

Mida igatseme jõuluajal?

Valget lund ja kopsaka kingikotiga jõuluvana. Koos lähedastega veedetud rahulikke hetki, head tervist ning kindlamat homset.

Veel igatseme…

Püsiv igatsus lapsepõlve soojuse, lihtsuse ja turvalisuse järele käib inimesega kaasas isegi siis, kui sellele ei mõtle. Igatsus tõuseb hingesopist jõuliselt esile, kui märkad koerakuju, mis on kui koopia koerast, kellega koos sai kord võidu joosta. Või kuuled tuulekella vaikses helinas vanaema muinasjutte metsatontidest…

Kui igatsus paisub liiga suureks, siis tuleks otsida välja vanad pildialbumid ning minna mälestustes tagasi mõne õnneliku päeva juurde.

16 0

selveri jõulukiri

TEKST SIIRE VANASELJA FOTOD JAAN HEINMAA

Kesk kärekülma talvepäeva võib iga inimest tabada vastupandamatu igatsus tassikese kuuma kohvi, aromaatse tee või kruusitäie hõõgveini järele. Ja soov reisida eksootilisele maale, kus on rohkem soojust, värve ja vürtse.

Kui seda unistust pole võimalik kohe täita, ei tasu nina norgu lasta. Idamaiste vürtsikate aroomide, värvide ja mustritega rikastatud romantilisi kohvihetki saab nautida ka siin ja praegu.

selveri jõulukiri

0 17

Kõige

suurem

püha

Jõulud on olnud mulle kogu elu kõige suurem ja olulisem püha.

TEKST KERSTI KREISMANN FOTOD scanpix, ERAKOGU

18 0

selveri jõulukiri

L

apsepõlves algasid etteval­ mistused õige varakult, aga ometi jäädi alati omadega jänni.

Kõigepealt algas pikk ja põhjalik suurpuhastus, mis edenes emal väga vaevaliselt. Argisisustuse asemele kraamiti välja pidulinikud ja muu päevakohane atribuutika. Kõik nur­ gatagused puhastati, isegi sahver kau­ nistati.

Lapsed muutusid üha kärsitu­ maks. Teatud eas jagasime juba asja ära ja käisime salaja kummutiteskappides kompamas ja nuhkimas. Ni­ melt olime saanud aimu, et emal oli kombeks panna varakult varutud kinginoos sinna varjule.

Kinke oli meie peres alati palju, ükskõik kui vaene aeg ka polnud. Kui raha vähe ja võimalused kasinad, pandi mängu fantaasia ja käteosa­ vus.

Enne pühi kadusid lemmiknu­ kud, jõuluõhtuks ilmusid nad tagasi, istusid ehitud kuuse all, uued uhked riided seljas. Õigupoolest ma ikka jõudsin vahepeal natuke närveerima

hakata: ega jõuluvana ometi midagi segi ei aja ja ega mu kallid kannid lõplikult ka­ duma ei lähe.

Priskeks söödetud siga oli muidugi vara­ kult tapetud, temast tulid põhiroad jõulu­ lauale. Vanaema täh­ tis töö oli verivorstide tegemine. Terve köök oli siis kõikvõimalik­ ke anumaid, vere­ Väike Kersti pritsmeid täis. Vana­ jõuluvana ema käes, vaikse lau­ ootamas. luümina saatel, moo­ dustusid kõigepealt pikad vorstiketid, mis jagati paelaga sidudes paraja kuju ja suurusega juppideks.

Süldipada kees pliidil pool päeva, õhtul läks ühiseks lihahakkimiseks.

Meile, lastele, meeldis jämedatest kondiotstest üdi välja peksta ja kou­ kida, isal oli kombeks soojast süldi­ teost manti võtta, sõi seda nagu ram­ musat suppi. Eks see sült sai üsna ras­

vane, hommikuks olid kaussidele tekkinud paksud valged kaaned.

Piparkoogid

Piparkookide meis­ terdamine oli lastele kõige meeldivam ja mõ­ nusam pühadetalitus.

Taina tegi valmis ema, edasi olime juba kõik usinasti hakkamas. Va­ nad eestiaegsed vormid otsiti välja ja siis sai iga­ üks oma lemmikkujusid vormida. Esimesed soo­ jad pannitäied kulusid mekkimiseks, aga taina­ ga polnud koonerdatud, kooke sai suur kuhi. Ema segas värvi­ list glasuuri ja kaunistas osa küpsetis­ test lauaehteks, kuusele ka.

Isa oli päevavalges jõulupuu met­ sast koju toonud, aga ehtida saime se­ da alles õhtuhämaruses, kui kõik põ­ randad olid lõplikult puhtaks küüri­ tud. Pakkisime päevinäinud armsad ehted ettevaatlikult karbist vati seest

gatumaks jagatud, krabistas igaüks mõnu ja põnevusega oma kingihun­ niku kallal.

Kes jaksas, sõi veel. Laud jäi kae­ tuks kogu ööks. Voodisse sai esime­ seks tutvumiseks kaasa uue raama­ tu.

Nüüd olen juba ammu õppinud eelistama hõrke juuste pekilihale, aga mu jõululaual peavad endiselt olema traditsioonilised, lapsepõlvest tuttavad road: verivorstid pohlamoosiga, hapu­ kapsad, lihapraad, sült, marineeritud seened.

Näitlejanna jõuluõhtud on alati kodus ja pereringis.

Alati pereringis

Edaspidised jõuluõhtud on jäänud samasuguseks: alati kodus, alati pere­ ringis. Ma pole kunagi küsinud poeg Andreselt, kas ka temal oli kombeks

Väike Aliis ja vanaema Kersti.

välja ja otsisime neile kuusel sobiva koha. Lisaks riputasime okstele vaa­ baga piparkooke ja värvilistes paberi­ tes komme. Päris maiust ei raatsinud alati kasutada, isa vestis siis puupul­ gast asemikud, mille ema hoolikalt võltskommideks kaunistas. Pealpool oli vär­ viline “ilupaber”, alumise valge paberi otsad lõigati narmasteks ja tõmmati kääridega lokkima. Need olid nagu tutid!

Toitu oli alati rohkesti.

Keldrist tassiti lagedale pu­ ravikupurgid, pohlamoo­ sid, murakakompotid. Plii­ dil podisesid rohkes rasvas kapsad, enda hapendatud.

Enne kui seapraad ja veri­ vorstid ahju said, küpsetati tingimata pirukaid. Alati olid pühadelaual lihapiru­ kad ja kohupiimakorp.

Kõik road olid kodused, pä­ rit oma aiast, peenramaalt, laudast.

Aastatega kogunes emal järjest rohkem kõiksugu põnevaid salatiretsepte, mil­ le järgi sügisel poole ööni vaaritati. Pa­ rimad purgitäied varustati vastavate 20 0

selveri jõulukiri

Toitu oli alati rohkesti. Keldrist tassiti lagedale puravikupurgid, pohlamoosid, murakakompotid. siltidega. Need leidsid nüüd oma ko­ ha peolaual.

Eksootiline külaline

Mul on selgelt meeles, kui meie kodusele jõululauale ilmus esi­ mest korda eksootiline külaline.

Ema oli ostnud pühade eel poest jupi juustu. See oli üldse esime­ ne kord elus, kui ma sain proo­ vida oma praegust lemmiktoo­ det. Siis maitses see nätske ja võõras, ei suutnud pakkuda pe­ kilihale väärilist konkurentsi!

Isal oli juba ammu saun kuum ja õlletegugi sahvris mi­ tu korda ära maitstud, naispe­ re aga traditsiooniliselt ajaga jännis. Lõpuks ometi keerati igaühele tema pesukomps kä­ teräti sisse, praed-vorstid jäid Andres ja ahju ootama, pere silkas läbi Viktoria. hangede sauna.

Kui esimene nälg kustuta­ tud, kuulis keegi täiskasvanutest välisukse tagant kobistamist, vaatama minnes leiti sealt suur linasest riidest kingikott. Jõuluvana oli juba läinud oma teed, aga salmilugemisest ei pää­ senud sellegipoolest keegi. Kui kott til­

käia enne pühi pesukappe revideeri­ mas. Sealt oleks ta kindlasti saanud ai­ mu jõuluvana valikutest.

Esimesed kingivarud kogusin stag­ naaja defitsiidiaegadel juba augustis, kui käisime teatriga ringreisil.

Pühadesüldi vaaritasin ise, liha ostsin turult. Andres oli kange pipar­ koogimeister, poetainast täiendasin ise. Kuusk oli kodus alati, kuigi alati mitte päris laeni.

Nüüd on pojatütar Aliis see, kes meie peres kõige kärsitumalt jõuluva­ na ootab. Temal on siiski märksa pa­ rem põli, sest päkapikud hakkavad ju­ ba varakult sussi sisse “jõuluoodet” poetama.

Salme peame kuuse all ütlema kõik. Jõuluvana ei jõua endiselt meie tuppa, ikka on ta pärast uksekella and­ mist lipanud juba teistele peredele jõu­ lurõõmu jagama. Kingipakid on igal aastal kirjus kotis, mis poeb seejärel 12 kuuks kuhugi silma alt ära peitu.

Ma pole juba aastaid enam ise sül­ ti keetnud, aga tänavu vist võtan sel­ le töö käsile. Pohlamoos on igatahes keedetud, ja parimad hapukapsad ju­ ba ootavad aega, mil potti podisema pääseks.

Värvilised maavillasest lõngast kerad, rahvuslikust paelast lips kaunistuseks – soojemaid ja kodusemaid kuuseehteid ei oska ette kujutadagi.

Isetehtud

Väikeste kuuskede materjaliks sobib vilt, villaheie, jämedakoeline linane kangas, pabernöör, käsitööpaber või muu taoline naturaalne ja kergelt käsitletav materjal.

Puutüveks on kaunis rahvusornamendiga pael. Kui aga osavate kätega käsitööhuviline tikiks poepaela asemel tüvede tarvis oma maakonna vöökirja või selle motiividega paela, oleks tulemuseks ehted, mis väärt lastelastelegi pärandada!

jõulukaunistused TEKST JA TEOSTUS SIIRE VANASELJA FOTOD JAAN HEINMAA

Mis oleks, kui jätaks sel aastal panipaigast välja otsimata sädeleva kulla-karra ning kaunistaks jõulupuu rahvuslikus võtmes?

Keriks maavillasest lõngast pallikese ja lisaks rahvusornamendiga lipsukese.

Lihviks kadakast, vahtrast või kasest lõigatud seibid ainulaadseteks pärliteks.

Joonistaks küünlaümbristele arhailise lilltikandi iidsed eluringi sümbolid…

22 0

selveri jõulukiri

Kas teate, et paljud meie looduses nii tavalised puud, nagu kask, kadakas, pihlakas ja vaher, peidavad endas imelisi mustreid? Nende esiletoomiseks on tarvis lihvida jämedamast puuoksast lõigatud seib liivapaberiga siledaks ja hõõruda toiduõliga läikima. Peenikese puuriga auk sisse – ja võibki kordumatu mustrijoonisega puupärli üles riputada. Kes otsustab kadaka kasuks, saab toatäie mõnusat kadakalõhna pealekauba.

Pikad kuldsed pärlid punasel lõngal on… õlest, suvepäikeses kodumaa põldudel kasvanust. Õlepärlivanikute jaoks pole tarvis muud kui lõigata õlekõrrest paraja pikkusega jupid, lükkida lõngale ning siduda pärlilõng vanikuks. Ka lõngakerast jõulukuulid saavad piduliku ilme, kui kerida neile viimaseks kihiks õlepärlitega lõnga.

Rahvuslikus võtmes meeleolukad küünlalaternad valmivad lihtsalt: tuleb vaid sirge seinaga klaasile liimida ümber läbikumav käsitööpaber või kangas ja joonistada motiivid peale.

Pildil olevate laternate motiivid on pärit meie rahvusliku tikandi varasalvest, täpsemalt arhailisest lilltikandist, mille juured ulatuvad sajandite taha, umbes 13. sajandisse.

Mida üks või teine sümbol on algselt tähendanud, kuidas on see pika ajaloo kestel muutunud ja uusi värve ning seoseid omandanud, peab huviline lugema tarkadest raamatutest. Ühes võib aga olla kindel: kõik laternatel kasutatud motiivid on elujaatavad ja positiivsed ning sümboliseerivad elu igavest ringkäiku, õnne, edenemist ja kasvu, kodu ja kodukolde kaitset. selveri jõulukiri

0 23

selveri jõulukiri

Jõulud võlumaal Me kolisime Võrumaale nädal pärast tantsupidu.

Esialgu aastaks ja selleks, et välja puhata pealinna kiirusest.

TEKST KADRI VALNER FOTOD ARTUR SADOVSKI

M

e võtsime kaasa noori­ ma lapse, tütar Kärje, soojad riided ja kassi.

Soojad riided olid me kohvrites suurimaks koormaks liht­ salt seetõttu, et me ei teadnud, kas saja-aastane talumaja, mis üle viie aasta täiesti tühi olnud, ikka sooja peab.

Maaletuleku põhjus oli see, et me olime väsinud linnaelust. Sel­ lest, et seinal ei ole mitte ainult ka­

24 0

selveri jõulukiri

lender, mille järgi oma tegemisi sättida, vaid ka kell, mis tiksub tähtsate ülesannete täitmiseks ku­ lutatavat aega aina pingelisemaks ja pingelisemaks.

Kaua me ikka seda kella oma elust tähtsamaks peame, nii me ot­ sustasime. Juba mullu talvel. Tore oli äramineku kuupäeva sättida mit­ te tööde lõppemise, vaid hoopis tööst kaugel oleva märgi järgi. See oli tant­ supidu. Mulle neljas, abikaasa Sule­

Kadri, Sulev ja Kärg ootavad tänavu hoopis teistmoodi jõule.

vile esimene. Pidu oli võimas ja sel­ le lainel oligi hea kodu vahetada.

Teistmoodi aeg

Eks me kartsime ka: kuidas me ise mitu korda väiksema sissetuleku­ ga ja võõras keskkonnas hakkama saame. Kas me äkki lõhume nii oma pere, sest vanemad lapsed jäid meist ju eemale, ja kas me üldse oskame olla ilma kellata ja kalendrita.

Selgub, et oskame küll. Ilmselt ei olegi tähtis see, mida me siin teeme, vaid mida me seejuures tunneme.

Aeg on pikem, aega ei mõõdeta kel­ la ega kalendri järgi, aega mõõdetak­ se tegemiste järgi.

Loomulikult oli põhjuseks ka Kärg, sest siin, esmapilgul pilkases pimeduses ja kohas, kus päeva jook­ sul sõidab mööda ehk viis masinat,

on tõeliselt hea lapseks olemise koht.

Siin on lehmad, hobused, lambad. Su­ vel on veel teod, kellega teha võistu­ roomamist, liblikad, kelle mustrit pa­ berile joonistada, ja sookured, kes mäe taga soo peal kõvahäälselt oma tegu­ dest teatavad.

Kärg istus ükspäev maja katusele toetuval redelil ja haukus naaberküla koeraga võidu. Ilmselt ajasid nad oma­ vahel juttu sellest, mis kummaski kü­ las parajasti uudist. Mina nende kahe­ kõnet päriselt ei mõistnud, võisin vaid aimata. Igatahes hõikas Kärg vestluse järel korraga, et ema, kas tead, me ei ela mitte Võrumaal, vaid Võlumaal.

Oli see nüüd koera teate peale või see­ tõttu, et katuselt paistavad künkad ja orud lausa kilomeetrite kaugusele, aga nii jäigi, see oli hea äratundmine. Mis sellest, et vesi tuleb kaevust, kemps on õues, enda puhtakspesemiseks peab viis (!) tundi suitsusauna kütma ja poeauto käib siin vaid kord nädalas.

Võib-olla just kõige selle tõttu siin nii hea ongi?

Me naudime varahommikul ahju tuletegemist, pidevat vee keetmist, et koos perega nõusid küürida või pesta pesu vana Riga masinaga, ja mitu kor­ da päevas söögitegemist. Sest pere ta­ hab ju ometi KOOS laua taha istuda.

Me harjusime sellega, et KELL ei ole peremees, veel vähem kalender.

Ehkki mõned tähtsad kuupäevad on kalendris küll. 1. septembril läks me noorem poeg ülikooli. 1. september on alati eriline olnud, seda oleme tä­ histanud piduliku õhtusöögiga neis kohtades, kuhu tavaliselt ei lähe, ja tellinud neid roogasid, mida tavaliselt kalliks peame. Ikka mõttega, et rõhu­ tada kooliskäimise tähtsust. Sel sügi­ sel istusime küll kodus, aga keetsin moosi, oma elu esimest mustikamoo­ si. Ikka selleks, et rõhutada päeva eri­ lisust. Lapsed ütlesid, et sellest tuli pa­ rim moos.

Jõulud

Teine tähtis aeg on jõuluaeg. Siin maal on see just nimelt jõuluaeg, mit­ te paar töövaba päeva muude kiirus­ tamiste vahel.

Imelik, et sel korral rääkisime jõu­ ludest juba sügise hakul. Meie JÕU­ LUTEGEMISED algasid... septembris!

Talvepuid oli vaja lõhkuda. Septemb­ ri keskel sai see töö tehtud. Hurraa!

Tähtsam sellest, et puud said kuuri­ panekuks valmis, oli mu meelest see, et need puud on meie OMA metsast.

Metsa on meil siin Võlumaal üle 20 hektari. Pirakas lahmakas! Me ole­ me rikkad. See on peaaegu sama kui omada Tallinnas tervet kvartalit, tundsin ja tunnen ma. See mets nõuab sama palju hoolt kui mitme vana maja renoveerimine pealin­ nas.

Sellessamas MEIE metsas käisi­ me sügisel mitu korda seenel ja mar­ jul. Abikaasa Sulev teatas, et tema ta­ hab jõuludeks verivorsti kõrvale poh­ lamoosi. Me korjasime pohli mitte ämbrite, vaid kottide kaupa, kuni moositegemiseks enam purke ei jät­ kunud. Nii lahke oli mets me vastu sel aastal.

Naaberküla piimatädiga leppisi­ me kokku, et jõulude eel saame te­ malt lambaliha, millest praadi teha.

Võid õppisin ma ka tema õpetussõ­ nade järgi tegema. Õieti ütles ta, et see on imelihtne, ja ma pidin teda uskuma. KODUahjus küpsetame ka leiba, seega saab peolaud ehtne ja omatehtud. Ja kui head lõhnad me köögist tulevad, ma vähemalt loo­ dan…

Jõulukuuse valisime ka. Õigu­ poolest terve väikese salu kõige ilu­ samaid, just tuppatoomise eas – lop­ sakaid, mahlaseid ja rohelisi. Kuuse­ toomise aeg on veel ees ja ega ma ole päris kindel, kas me seda üldse tee­ me. Äkki ei olegi vaja? Ehk on veel võimsam, kui me selle puu OMA aia õuntega ära ehime ja tal siis läbi lu­ me sumbates metsas külas käime. Nii võime seda kevadeni teha. Ja siis järgmistel talvedel ikka uuesti ja uuesti. Sest nende kuuskede alt ole­ me ju leidnud pohli ja mustikaid… ja kitsepabulaid… ja ühe surnud lib­ lika, kelle matuseid me suvel pidasi­ me… ja hiiiiigelsuure puraviku. Eks me mõtleme veel.

Igatahes on selge, et jõuluajal jät­ kub toimetamist küllaga. Meil tuleb üle vaadata, mida teeb metsseapere talu taga künkal. Sest just siin nad armastavad käia ja oma voodivaod sisse tuhnida. Samuti piilume vara­ hommikul aknast välja, et näha, kas rebased käivad veel arooniapõõsaste kallal ja ampsavad oksalt külmunud marju, nagu nad sügisel tegid, või kas

jänes ikka leiab meie õunapuud üles.

Me teame, et see on õunapuude hukk, aga need iidvanad puud ehk ootavadki oma minekut. Ja ehk on minek sel moel lõbusam, kui nad tea­ vad, et kusagil kelgib üks haavikuemand: küll oli hea õuna(koore)saak.

Kõige olulisem

Nojaa, olulisim on muidugi see, et sel toredal pimedal ajal (me ei pel­ ga enam pimedat aega) tuleb kokku KOGU PERE. Nii ülikoolis kui ka sõ­ javäes olevad pojad, ema, isa, sõbrad ja kõik teised, kelle jaoks on uks lah­ ti.

Et nad kõik naudiksid meie sel aastal teistmoodi jõuluaega. Ja saak­ sid osa Kärje suurima jõulusoovi täi­ tumisest.

Juba vist augustikuus ütles ta, et soovib vaid üht kinki. Et jõuluvana tooks talle KUTSE. Kutsel oleks kir­ jas, et meie haldjausku tütar saabki kohtuda ehtsate haldjatega. Ja et haldjad annavad talle üle võlukepi.

Siis saab tema soovida. Ja tema soov on, et jõuluvana tuleks siia Võlumaa­ le elama, meie külas on just üks va­ na maja tühi ja ootab peremeest. No miks see jõuluvana siis ei võiks tul­ la… Me kõik ju ootame.

selveri jõulukiri

0 25

Romantilised ja nostalgilised

jõuluehted TEKST MIRJAM PEIL FOTOD ERAKOGU, bulls

E

hitud jõulukuuse tradit­ sioon polegi teab kui vana: see hakkas kujunema alles 19. sajandil. Ants Viires, eesti etnoloogia grand old man, kirju­ tab oma põhjalikus ja südamlikus raamatus “Meie jõulude lugu”, et kuusepuu tuppatoomise tava kodu­ nes meil üle-eelmise sajandi algu­ poolel, kõigepealt linnades, seejärel mõisates. Talutarre jõudis uus kom­ me tunduvalt hiljem.

Esialgu ehiti jõulupuu peamiselt magusa kraamiga: okstele riputati pi­ sikesi punapõselisi õunu, kullatud pähkleid, piparkooke ja kompvekke.

Mõistagi söödi need hiljem isukalt ära.

Kuuseehteid tehti kodudes ka ise: hõbepaberiga kleebiti üle papist sü­ dameid ja tähekesi, läikpaberist põi­ miti ja volditi korvikesi, värvilistesse krepp-paberitesse keerutati pikki kompvekke.

26 0

selveri jõulukiri

Töökodades valmistatud kaunis­ tused ilmusid turule 1860.–1870. aas­ tail. Ehete valmistamise tähtsaks kes­ kuseks kujunes metsases ja mägises Tüüringis asuv väikelinn Lauscha, kus oli juba 400 aastat klaasi toode­ tud.

Vana legend kõneleb, et üks vae­ ne klaasipuhuja, kel ei jätkunud ra­ ha õunte ja pähklite jaoks, tuli kord jõulude eel mõttele valmistada need klaasist. Olgu selle jutuga kuis oli, aga Lauscha meistrid hakkasidki puhu­ ma õhukesest klaasist mitmesuguseid iluasju: seestpoolt hõbetatud kuule, kellukesi, käbisid, kuueharulisi tähti, õunu, pirne ja kirsse, lisaks keeruka­ maid majakesi, päkapikke ja ingleid.

Eriti kuulsaks said Tüüringi metsa lin­ nukesed, kel sabaks tõelised suled.

Lauscha jõulukaup jõudis Saksa­ maa kõrval ka teiste Euroopa maade turule ja isegi Ameerikasse. Tootmi­ ne elas üle mõlemad ilmasõjad, ette­

võtete natsionaliseerimise ja taas era­ kätesse mineku.

Praegu tegutsevad Lauschas pea­ miselt pereettevõtted, kus elatist tee­ nib umbes 500 inimest. Advendiajal peetakse seal suuri jõululaatasid, lin­ nake on siis rahvarohke ja pidulik: tänavaid valgustavad värvilised later­ nad, iga väiksemgi poeke pakub oma kaupa ja lettide vahel jalutab mõni­ kord ka sädeleva kristallkrooniga Klaasiprintsess.

Ehete valmistamisel järgivad Lauscha meistrid teadlikult alalhoid­ likku, romantilist ja nostalgilist joont.

Mõnes peres kasutatakse erilise uh­ kusega isegi 150 aasta vanuseid pu­ humisvorme. Ehted on kirevad ja

lapsikult rõõmsad, küllap mõne ran­ ge maitsekohtuniku meelest lausa kitšilikud. Ent ilusmagusa kitši igat­ sus istub sügaval inimloomuses. Jõu­ lud ongi ju lapsemeelsed pühad: aas­ ta pimedaimal ajal vajavad kõik val­ gust, sära ja rõõmu. Magusavõitu ilu kuulub lahutamatult jõulutraditsioo­ ni juurde.

Teist laadi, disainerite kujunda­ tud, nüüdisaegsemat ja kargemat kaupa pakuvad Kagu-Aasia maade tootjad, kellest on saanud sakslastele kõvad konkurendid. Kuna aga Aasias puudub kristlike jõulude pikk tradit­ sioon, on ehk just seetõttu nende too­ detud kaunis kaubas vähem jõulude hinge.

28 0

selveri j천ulukiri

Jõuluaega nii sobivat külluslikku meeleolu toovad lauale efektse roosimustriga nõud. Et aga silmatorkavad nõud ei jätaks varju inimesi laua ääres ega ahvatlevaid roogi, tasub tasakaalu mõttes valida osa taldrikuid ühevärvilisest serviisist.

Selge vormiga sügavpunased nõud ning kuldselt helkiv beežikas laudlina on kaunile roosimustrile taustaks, mille paistel esile tõusta ja särada.

Kõik väiksed, meeleolu täiendavad lisandid on samuti ühevärvilised ja lihtsa vormiga ning kordavad ühel või teisel moel laua uhkeima tegelase – roosilise serviisi – värve, vorme ja mustrijoonist.

Peale vahelduse annab kahe serviisi kombineerimine lauakatjale topeltvõimalused leidmaks igaks söögikorraks sobivaimad nõud. Kord ühe serviisi väiksem taldrik, teise tass või kruus, siis esimesest suured taldrikud ja teisest nood keskmised – kuidas just parasjagu tarvis on.

Roosidega serviis Loreta, punane serviis Trend, Bohemia kristallklaasist šampanjapokaalid Angel, joogiklaas Joyau, kohvikann LaCafeterie, noad ja kahvlid Fiskars, kõik nõud ja aksessuaarid Selverist.

Koogid: Selveri kook ja kook Annelis Selveri Köögist.

Meeleolukad jõululauad TEKST SIIRE VANASELJA FOTOD JAAN HEINMAA

Olgu tegu lõunaga pereringis, kutsutud külalistele pakutava piduliku õhtusöögi või lihtsalt sõbranna seltsis kohvitamisega – kaunilt kaetud laual on oma osa. Õigemini päris mitu osa: see peab olema mugav ja praktiliselt otstarbekas, teisalt aga looma meeleolu ja pakkuma silmailu. selveri jõulukiri

0 29

30 0

selveri j천ulukiri

Lauanõude kõige klassikalisem värv on valge. Seda täiesti teenitult – üks korralik valge serviis ei jäta iial hätta ning suudab olla vastavalt vajadusele nii argiselt asjalik kui ka elegantselt pidulik.

Kuna valged nõud sobivad kokku mis tahes muud tooni esemetega, siis on igaühel lausa piiramatud võimalused luua lisandite abil erisuguseid meeleolusid.

Näiteks ühtaegu talvine ja pühalik, kus laual saavad kokku nõude lumivalge ning klaaside jäine kirkus ja läbipaistvus.

Lisaks pisut härmatise sädelust ja reljeefseid struktuure salvrättides ning küünlaalusel ja videviku salapäraseid halle toone. Kõige krooniks elav küünlatuli ning punased pärlid kui jõhvikamarjad.

Laua katmiseks sobivate efektsete lisandite leidmiseks tasub kauplustes vaadata ringi lahtiste silmadega. Võib juhtuda, et parim linik ootab hoopis salliriiulis ning ideaalne kandik… pildiraamide osakonnas. Just sealt ongi pärit kauni pärliäärisega küünlaalus, mis vajadusel täidab ka koogikandiku rolli.

Valge serviis Heirol, veiniklaasid Iittala, söögiriistad Rimini, salvrätikud ja küünlad ehistoosis, pärliäärisega pildiraam Selverist.

Koogid: martsipanikoogid ja kook Annelis Selveri Köögist. selveri jõulukiri

0 31

Serviis Authentic

32 0

selveri j천ulukiri

Kaiseri kaanega ahjupann (must, 42 x 29 cm), 229.00 1

Bialetti kohvikeedukann New Dama (6 tassile), 399.00

Bodumi teetass Yoyo + sõel, 169.00

7 4

Kaiseri lahtikäiv kaanega koogivorm (must, 26 cm), 215.00 1 Hackmani küpsetuskastrul Kovanaama (3,6 l / 28 cm), 999.00

Gastromaxi universaalriiv, 99.00 1

6

Kingiideed emale Kaiseri silikoonist pajalapp/ kuumaalus (punane, 21 x 19 cm), 159.00

1

Pyrexi nelinurkne plastmasskaanega vorm (2,6 l / 25 x 20 cm), 165.00 5

4

Bialetti praepann (28 cm), 579.00 6 34 0

Gastromaxi sõel (silikoon), 199.00

selveri jõulukiri

Kaiseri metallist piparkoogivormid (erisugused kujud, 8 tk), 43.00 1

CS-Solingen Nizza söögiriistade komplekt (24osaline), 499.00 3

Kaiseri 6 pesaga muffinipann (metall + silikoon), 225.00

1 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Mai, Krooni, Männimäe, Saare, Vilja, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kerese, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Soldino ja Kakumäe Selveris.

2 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Mai, Krooni, Männimäe, Saare, Vilja, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Jõhvi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kerese, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Soldino ja Kakumäe Selveris.

3 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Anne, Suurejõe, Põltsamaa ja Hiiumaa Selveris.

4 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Mai, Krooni, Männimäe, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Jõhvi, Põltsamaa ja Hiiumaa Selveris.

5 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita ja Anne Selveris.

6 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Pirita, Krooni, Anne, Põltsamaa ja Hiiumaa Selveris.

7 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Pirita ja Anne Selveris.

8 Müügil Kadaka, Järve ja Pirita Selveris.

9 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Anne, Ringtee, Suurejõe, Mustakivi, Põltsamaa, Hiiumaa, Marienthali, Ülejõe ja Kakumäe Selveris.

10 Müügil Kadaka, Järve, Pirita, Männimäe, Saare, Vilja, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kerese, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Soldino ja Kakumäe Selveris.

11 Müügil Kadaka, Järve, Torupilli ja Pirita Selveris.

12 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Anne, Suurejõe, Marienthali ja Kakumäe Selveris.

13 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Anne, Põltsamaa ja Hiiumaa Selveris.

14 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Anne, Ringtee, Suurejõe, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Jaamamõisa, Marienthali, Ülejõe ja Kakumäe Selveris.

15 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Mai, Krooni, Vilja, Anne, Ringtee, Suurejõe, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Ülejõe, Paide, Keila ja Kakumäe Selveris.

16 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Mai, Krooni, Männimäe, Saare, Vilja, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Soldino ja Kakumäe Selveris.

17 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Mai, Krooni, Männimäe, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Jõhvi, Põltsamaa, Hiiumaa, Marienthali ja Ülejõe Selveris.

18 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Pirita, Anne, Põltsamaa ja Hiiumaa Selveris.

19 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Pirita, Anne, Põltsamaa, Hiiumaa, Keila ja Kakumäe Selveris.

20 Müügil Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Pelgulinna, Mustakivi, Marienthali, Keila ja Kakumäe Selveris.

21 Müügil Järve ja Saare Selveris.

Fotod jaan heinmaa

1

Sally Hanseni kaitsev kätekreem (75 g), 136.00

Sally Hanseni kreem kätele, küüntele ja küünenahale (75 g), 136.00

Adidase kinkekomplekt Fruity Rhythm naistele. (tualettvesi 50 ml + deodorant 150 ml + kosmeetika-kott), 229.00

11

11 Dramersi juukselakk Concertino (hõbedaselt sädelev),35.00

9

Kinkekomplekt Wilkinson Sword Quattro Bikini naistele (raseerija trimmeriga + 2 tera + raseerimisgeel 150 ml), 249.00

1

Dramersi juukselakk Concertino (kuldselt sädelev), 35.00

10

1 Fa kinkekomplekt Value Pink Passion naistele (dušigeel 250 ml + deodorant 150 ml), 59.00

Bioclean pesugeel pesupähkliga (33 pesukorda), 123.00

1

Eveline Cosmeticsi kinkekomplekt Retinol 40+ (silmakreem 15 ml + päevakreem 50 ml + kosmeetikakott), 159.00

Nivea kinkekomplekt Pearl & Beauty (rollon 50 ml + dušigeel 250 ml + huuleläige 5 ml), 169.00

emale 1

1

5

Gliss Kuri kinkekomplekt Oil Nutritive lakk-kotis (šampoon 250 ml + palsam 200 ml + süvapalsam 200 ml), 139.00

8

Gliss Kuri kinkekomplekt Color Shine litterkotis (šampoon 250 ml + palsam 200 ml + juukselakk 250 ml), 139.00 9

Kinkekarp Puhas Loodus (kehakreem 150 ml + kätekreem 75 ml), 95.00 1

Dependi klaasviil Swarovski kristallidega (sametvutlaris), 135.00

Babylissi juuksesirgendaja Ionic, 799.00

1 36 0

selveri jõulukiri

11

Saaremaa Espressooad Exclusive (250 g), 71.00 21

Suva punased piparkookidega sokid (suurus 16-29), 69.00

Kinkepakk Jõulud (325 g), 59.00 Saaremaa Jahvatatud kohv Exclusive (250 g), 55.00

1

1

21

Saaremaa Espressooad (250 g), 59.00 21 Kinkepakk Talv (300 g), pehme mänguasjaga, 77.00

Iirimaa liköör Baileys (70 cl + 2 klaasi), 279.00 Tähelepanu!

Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

1 Glade lõhnaküünal Relaxing Zen, 63.00 1

Gurmansi tee Häid Pühi, 41.50 1

1

Glade lõhnaküünal Glistening Snow, 63.00

Gurmansi

1

Ajakirjade Kirjastuse kokaraamat “Nigella ekspress”, 349.00

Pegasuse raamat “Jamie kokakool”, 349.00

1

1 Lukss šokolaadikompvekid (190 g), 28.50 1 Varraku teaberaamat “1001 ajaloolist paika, mida elu jooksul peab nägema”, 425.00 1

Ajakirjade Kirjastuse “Väike saiaraamat”, 169.00 1

Laima piimašokolaadikompvekkide valik (360 g), 52.00 1 selveri jõulukiri

0 37

Aladdini Stanley reisijoogitops (470 ml), 169.00

DKB Householde Hot Cafetiere presskann (1,5 l), 499.00

DKB Householde Bobby Comby soolatoos / pipraveski, 229.00

13

13

1

Tescoma küüslaugupress President, 169.00

Brabantia korgitser Soft Touch, 199.00

1

13 Aladdini reisitermos Challenger (2 topsiga), 429.00

Vikingi taskulamp (9 led), 99.00 1

1

isale

Brabantia süütaja, 179.00

Baylis & Harding kinkekomplekt Tonique Solutions (200 ml dušigeel, 150 ml deodorant), 124.00

13 Nivea kinkekomplekt Classic Kit (roll-on 50 ml + After Shave Balm 100 ml + dušigeel 250 ml), 159.00

8

1

Babylissi habemetrimmer, 629.00 13

38 0

selveri jõulukiri

Iirimaa viski Kilbeggan Irish Whiskey, 269.00 Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Prantsusmaa konjak Hennessy VSOP (70 cl 40% + 2 klaasiga kinkekarp), 659.00 Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Šotimaa viski J. W. Red Label (70 cl 40% + 2 klaasiga kinkekarp), 255.00 Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

16 1

1

Suurbritannia viski Bunnahabhain 12 Yo, 569.00 Tähelepanu!

Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Trinidadi ja Tobago rumm Angostura 7 Yo Dark Rum, 309.00 Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

15

Ungari vahuvein Törley Charmant, 59.00 Tähelepanu!

Tegemist on alkoholiga.

Alkohol võib kahjustada teie tervist.

14

1

Fa kinkekomplekt Value Rush Hour meestele (dušigeel 250 ml + deodorant 150 ml), 59.00 9

Adidase kinkekomplekt Fresh Impact meestele (dušigeel 250 ml + deodorant 150 ml), 99.00

Gillette kinkekomplekt Fusion (raseerija Stealth + raseerimisgeel Sensitive 200 ml + näovesi Blue 50 ml), 319.00

9

1

Fa kinkekomplekt Value Energy Zone meestele (dušigeel 250 ml + deodorant 150 ml), 59.00 9

selveri jõulukiri

0 39

Hasbro Transformers kujud Power Bots, 699.00

Barbie Kolm Musketäri, 459.00

19

1 Jemini Hello Kitty, 359.00

Polly garderoob, 249.00

Hasbro Littlest Pet Shop “Kaunista ise” loomake, 279.00 1

7

Majorette garaaž Urban, 389.00

18 1

Hot Wheelsi Tric Track vigur, 405.00

Hasbro Playskool pallipurskkaev, 659.00

18 18

Jemini mobiilikott Hello Kitty, 175.00

Hasbro jäätisevalmistaja, 385.00

Jemini õlakott Hello Kitty, 215.00

1

lapsele

7

1

Disney kinkekomplekt Karupoeg Puhh või Tiiger (šampoon või dušigeel 300 ml + vannikinnas), 129.00

Eesti Päevalehe raamat “Lepatriinude jõulud”, 225.00

1 Hasbro interaktiivne Pony, 1099.00

1

18

Disney Princessi meigipalett Magic tüdrukutele + tätoveering, 85.00 40 0

selveri jõulukiri

1

Carsi treiler, 529.00 18

Hackmani 4osaline laste söögiriistade komplekt Muumi, 339.00 7

A Cuie Baby lusikas, 39.00 1

A Cuie Baby põll, 34.00 1

Kruus Kass (325 ml, kaanega kinkekarbis, 4 erinevat), 47.00 17 Kruus Elevant (325 ml, kaanega kinkekarbis, 4 erinevat), 47.00

A Cuie Baby närimisrõngas, 53.00

17

1 Baylis & Harding kinkekomplekt Funky Farm (lambakujulised sussid + koorija jalgadele 200 ml + jalakreem 200 ml), 279.00

Luminarci 3osaline komplekt Winnie, 265.00

5 7

Fisher Price eestikeelne raamat, 399.00

1

Koolibri lasteraamat “Jõulupõder”, 119.00

Nikko politseiauto Ford Mustang, 389.00

1 1 Hasbro lauamäng Game of life (eestikeelne), 459.00 1

Lexibooki arvuti Power Plasma, 1099.00

Hasbro lauamäng Disney Monopoly (EST), 599.00

Gamesi lauamäng Scrabble (eestikeelne), 489.00

18

1

1 Trefl pusle Tallinn (1000 tk), 115.00 Jemini pehme magnetloomake, 189.00 7

20

selveri jõulukiri

0 41

Paletti kinkekott 3, 38.00 Paletti kinkekott 3, 38.00

Paletti kinkekott 2, 31.00

1 1

1

Paletti kinkekott 1, 23.00

Paletti kinkekott 4, 46.00

Paletti kinkekott 2, 31.00

1

1

paki kaunilt 1

Paletti kleebised, 18.00 1

Paletti paelad, 14.00 1

Paletti pakikaart (kleebitav), 11.00 1

Paletti kleebised (mahulised, kristall), 26.00

Paletti pakikaart (kleebitav), 5.00

Paletti niinepael, 14.00

1

1

1 Paletti paelad, rosetid, 9.00 1

Paletti rosett, 14.00

Paletti paelad, 14.00 Paletti paelad, rosetid, 7.00

1 42 0

selveri j천ulukiri

1

1

Havi küünlahoidja, 139.00 1 Paletti “Jutukalender” (advendikalender), 62.00

Havi kuuseküünla hoidja (4 tk, segu), 119.00

1

1

Havi kuuseküünla hoidja (8 tk), 55.00 1

Unicefi 2osaline kaart, 14.90 1

Paletti kinkepaber, 21.00 1 Paletti eksklusiivne kinkepaber, 53.00

Paletti 2osaline kaart, 16.00

1 1

Unicefi 2osaline kaart, 19.00

Paletti 1osaline kaart, 4.50

1 1

Paletti 2osaline kaart, 19.00 1

selveri jõulukiri

0 43

44 0

selveri j천ulukiri

Jõululaud Retseptid Maru Fotod Siim Vahur

J

õulud on parim aeg puistata roogadesse ohtralt rosinaid ja vürtse, luristada läbi kaneelikoore kuuma kakaod ning imetleda ahjuakna taga särisevaid verivorste. Just nüüd tundub kapsaste hautamine õunasiidri või puuviljamahlaga kõige õigem tegevus, soov kergitada õhulisim pärmitainas on nii sütitavalt nakkav ja piparkoogi maitset võib tunda juba tänaval, imetledes jõulust linna. Suviste marjade punetav liköör lume langemise taustal, piparkoogi glasuuriviirud pruunil kuuel ning suhkrupuistes jõhvikad – jõulud on kohe-kohe käes, oma kõige maitsvamal moel!

Seapraad seltsilistega ehk mangosmuutiselt jõuluvürtsidega, hapukapsast rääkimata Seaprae võib mõne lisatud vürtsiga muuta sütitavaks ja aniisilõhnaliseks peoroaks, millega passivad ühtviisi hästi nii kodune kartul kui ka hapukapsad. parajalt suur tükk kamaraga sealiha soola ja pipart 2–4 spl sinepit 0,3–0,5 dl Kadarbiku mangosmuutit 2-4 tera nelki 2 kaneelikoort 3–4 tähtaniisi 4–6 pipratera

Vali paraja suurusega sealihatükk. Kauni ruudumustriga roa tarvis vali tükk, kus kamar küljes.

Lõika terava noa abil ruudustik peale ning hõõru liha soola, pipra ja kangemat sorti sinepiga. Aseta ahjuvormi ja vala kõrvale mangosmuuti. Pudista peale mõni tera nelki, kaneelikoored, tähtaniisid ja pipraterad. Tõsta liha 190 ºC ahju ja küpseta seni, kuni liha on pehme ja ruudustik peal kuldpruun.

Vahetevahel käi praadi pealt kastmega poputamas, et liha kuivale ei jääks.

Potis hauta juba valmis hapukapsad ühes sellesama päikesekollase mangosmuutiga. Lisa üksik tähtaniis ning kaneelikoor. Nii saab maitse jõulusem ja värv uhkelt kullane. Kui aga ahjus on ruumi üle, siis pista parajasse vormi ka kapsad ning küpseta ahjus krõbedatipuliseks. Mangosmuutiga mõistagi.

Kõrvale paku keedetud kartuleid ja nirista peale lihaga koos ahjus maitsestunud kastet.

1,5 kg hapukapsaid 2 spl köömneid 1–2 tl kuivatatud tüümiani 150 g võid 0,5 l vett soola ja pipart 1,2 dl pruuni suhkrut 1–2 spl mett 1 kaneelikoor (2 õuna)

Jõuluks ettevalmistusi tehes nõuavad kõige rohkem aega head kapsad. Selleks tuleb varuda suur pott, milles neid rahulikult hautada. Vala potti kõigepealt pruun suhkur, maitseained, mesi ja pipar.

Sega, kuni aroomid intensiivistuvad, sulata sekka või. Lisa kapsas, vesi ja kaneelikoor. Keera tuli madalamaks, kaaneta pott ning lase kapsail haududa, kuni need on pehmed. Käi aeg-ajalt segamas. Kes soovib, lisab õunatükke, rosinaid ja kuivatatud jõhvikaid. Soola aga vastavalt kapsaste hapususele.

Iga hautamisega muutuvad kapsad aina paremaks!

selveri jõulukiri

0 45

Ploomidega veiseliharull peedipunase kastmega Siiruviiruliste jõulude juurde sobib hästi mahlane veiseliharull täidisekeeruga ja ploomidest tummise peedimahlast kastmega.

u 1,4 kg tükk veiseliha rohkelt rohelist (salveid, peterselli, basiilikut) värskelt riivitud muskaatpähklit 1 dl peenelt riivitud Parmesani juustu 1 sidruni koor peotäis mandlilaaste 1,5 tl köömneid peotäis pähkleid või seedermänniseemneid 100 g ploome 1 pisem sibul 1,5 tl jahvatatud ingverit soola ja pipart 2 spl oliiviõli 2 spl pehmet võid 0,33 l Kadarbiku peedimahla 1,5 dl punast veini 1–2 spl ingverimahla 3 sellerivart 1–2 sibulat 3 loorberilehte 4–6 pipratera võid ja pisut jahu Vali lihuniku abiga parim tükk liharulli tegemiseks. Lõika liha üheks suureks lihaleheks, tambi õrnalt lihahaamriga ja jahvata peale pipart-soola.

Valmista täidis. Haki ürdid jämedalt, riivi muskaatpähklit, Parmesani juustu ja sidrunikoort ning puista kaussi koos mandlilaastude, köömnete ja pähklite või seedermänniseemnetega. Haki kuivatatud ploomid ja pisem sibul kuubikuteks, lisa jahvatatud ingverit, pipart ja soola ning paar lusikatäit toasooja võid ja pisut oliiviõli. Hõõru kõik ühtlaseks massiks ja määri lihalehele laiali. Rulli liha kokku kui rullbiskviit ning kinnita servad hambatikkudega.

Aja pann kuumaks, lisa õli ja tõsta rull pannile. Prae rullile pruun kuub ümber ja tõsta seejärel ahjuvormi. Seltsiks vala peedimahla, punast veini ning puista kaaslasteks hakitud sellerit, sibulasektoreid, loorberilehti, piprateri ja pisut soola. Riivi ingverit ning pigista ahjuvormi mahla teravuse andmiseks. Küpseta rulli 200 ºC ahjus, kuni liha on küps. Varu selleks vähemalt 30–40 minutit.

Võta vorm ahjust, lõika rull viiludeks ja aseta praevaagnale. Nõruta peedine kaste kaaslastest. Sulata kastmepotis või, lisa pisut jahu ning kuumuta. Vala peale nõrutatud peedikaste ja sega paksenemiseni. Vajadusel korrigeeri maitset, vala kaste lihale.

Kõrvale paku ahjuküpseid juurvilju, kartulitampi või porgandi- ja kaalikaputru.

Porgandikrõmps jõulusalat kanamaksaga Jõululaual ei pea olema vaid praad ja uhked kapsakausid. Veidi kerget, ent jõuluvürtsist salatit pakub maitsvat vaheldust.

Krõmpsu ja vitamiinirikast pealegi!

500 g kanamaksa piparkoogimaitseainet või pipart, ingverit, kaneeli, nelki 1 dl tumedat rummi mõni viil rosina- või puuviljaleiba küüslauku erisuguseid salatilehti: tammelehe-, rukola-, jää- vm salatit porgandit jõhvikaid, granaatõunaseemneid või õunakuubikuid parasjagu punapeeti oliiviõli ja palsamiveiniäädikat vedelat mett soola ja pipart Kadarbiku mangosmuutit valgeveiniäädikat piisk sidrunimahla oliiviõli

Puhasta sulanud kanamaks liigsest ning maitsesta piparkoogimaitseaine või meelepäraseima jõuluse vürtsivalikuga. Kasuta pisut kaneeli, ingverit, pipart, nelki ja tumedat rummi. Jäta maks mõneks ajaks marinaadi.

Koori punapeet, lõika viiludeks ja aseta ahjuvormi. Nirista peale oliiviõli, palsamiveiniäädikat, veidi vedelat mett ning soola-pipart. Küpseta 200 °C ahjus, kuni peet on küps.

Lõika jõululeivast õhukesed viilud, aseta ahjuplaadile, nirista peale veidi oliiviõli ja küpseta 200 °C ahjus mõne minutiga krõbedaks. Hõõru pealt küüslauguküünega.

Rebi salatilehed suurde kaussi. Vali nii mahedamaid kui vürtsikamaid: rukolat, jää-, tammelehe-, lehtsalatit, lollo rosso’t jne, et salati maitse saaks külluslik.

Koori porgand ja riivi jämedalt.

Puista kaussi veel jõhvikaid, granaatõunaseemneid, poolitatud viigimarju, krõmpsu õuna või muud, mida süda sel hetkel igatseb. Tõsta kõik ained õrnalt segi. Leivaviilud murra väiksemaks ning jäta esialgu kõrvale, muidu kaotavad need porgandi mahlasuses oma “krõmpsu” maitse.

Kastmeks vala pisikesse purki pisut mangosmuutit, valgeveiniäädikat, oliiviõli, lisa piisake sidrunimahla, pipart ja soola ning loksuta energiliselt segamini.

Kuumuta pann, pane sinna õli ja killuke võid ning tõsta maksad ükshaaval, ent kiirelt pannile. Prae pruuniks, lisa törts rummi ja süüta pannitäis tikust põlema. See on uhke vaatepilt ja lisaks annab tükkidele karamellisema kuue. Vala maksad salatile, puista peale leivaviilakad, nirista kastmega üle ja serveeri kohe.

selveri jõulukiri

0 47

1 kg Härmavilja pärmi-lehttainast 500 g verivorste 1 sibul 2 küüslauguküünt 2 spl oliiviõli ja killuke võid 1 dl kuivatatud jõhvikaid või kirsse soola ja pipart kuivatatud ürte (punet, tüümiani) 1 oks värsket rosmariini 150 g toorjuustu 2 muna määrimiseks

Maitsvalt jõulune, parajalt ebatraditsionaalne, ent kodune pirukalahendus jõulueelseks ajaks.

Sulata külmutatud pärmi-lehttainas tavalises külmikuosas vähemasti päev varem.

Vabasta verivorstide sisu kaussi ning suru kahvliga katki. Kuumuta pann, lisa õli ja killuke võid ning prae peeneks hakitud sibulaid ja küüslauku, kuni need on kuldpruunid. Lisa kuivatatud jõhvikad või kirsid ja verivorstisegu. Maitsesta pipra, soola, kuivatatud ürtide ja peeneks hakitud rosmariiniga ning keeruta segu pannil, kuni see on küps. Võta tulelt ja lase jahtuda. Viimasena sega hulka toorjuust.

Rulli pärmi-lehttainas jahusel laual veidi õhemaks. Lõika noaga sobivad tükid või vajuta klaasi abil kettad. Pintselda servad lahtiklopitud munaga, tõsta täidis keskele ja vajuta servad kokku. Kaunista ääred kahvlivajutustega, lao pirukad küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile, pintselda pealt munaga ning puista pinnale peenemaks hakitud kuivatatud jõhvikaid, pisut pipart ja soolahelbeid. Küpseta 190 °C ahjus, kuni pirukad on pealt kuldpruunid.

Söö soojalt.

Kadarbiku mangosmuuti sobib marinaadidesse, joogiks, sorbeti valmistamiseks ning kokteilidesse.

Mango kodukandiks on Ida-Aasia, India, Malaisia, Filipiinid ja Lõuna-Hiina. Mangomahlas sisaldub rikkalikult vitamiine: C-vitamiini, palju B-grupi vitamiine ning rikkalikult provitamiini A, samuti mineraale: rohkesti kaltsiumi ja rauda, antioksüdante ning vähe valku, rasva ja kaloreid. Seega sobib mango hästi organismi energia taastamiseks pärast füüsilist koormust.

Kadarbiku peedimahl sobib toiduvärviks, näiteks piparkoogiglasuuris, aga ka suppidesse.

Peedimahl aktiviseerib punaste vereliblede teket ja parandab vere koostist, virgutab mao, soolestiku ja maksa tegevust.

Verivorstipirukad kuivatatud jõhvikate ja toorjuustuga

48 0

selveri jõulukiri

Iirisemagusad jõulumuffinid peedipunase glasuuriga Speltast tervislikud, peedimahlast tumeroosades mütsides ning peidetud jõhvikaga muffinid on nii silmale rõõmuks kui ka lastele maiustamiseks.

3 dl speltajahu 1,5 dl nisujahu 100 g Demerara suhkrut 2 spl magusapoolset kakaod 1,5 tl küpsetuspulbrit 2 tl vanillsuhkrut 2 muna 1,5 dl piima 70 g võid 15 iirist 1 dl rosinaid 3–4 viigimarja või 7–8 datlit Glasuuriks: tuhksuhkrut paar piiska Kadarbiku peedimahla 12 jõhvikat

Balbiino Härmavilja kodune pärmi-lehttaigen sobib nii soolase kui magusa küpsetise valmistamiseks.

Balbiino Musi õunakoogimaitselist jäätist vürtsika iirisega sobib pakkuda nii lisandina küpsetiste juurde (koogid, struudlid, pannkoogid jm) kui ka iseseisva desserdina.

Eelkuumuta ahi 190 ºC. Sega ühes kausis omavahel kuivained. (Kui soovid, võid kasutada ainult speltajahu.) Teises kausis vispelda munad, piim ja sulavõi.

Vala vedel segu kuivainekaussi ja sega õrnalt, ent lõplikult. Päästa iirised paberist ja haki pooleks või kolmeks. Puista kaussi ka rosinad ja hakitud viigimarjad, sega õrnalt hulka.

Jaota tainas 12 muffinivormi ja küpseta umbes 20 minutit.

Kui muffinid on jahtunud, sega tuhksuhkrust ja peedimahlast tihke glasuur.

Selleks tõsta kaussi tuhksuhkur ning lisa piiskhaaval peedimahla, kuni mahl on suhkru “ära söönud”. Peaasi, et segu liiga vedel ei saa. Muidu voolab see muffinitelt maha enne, kui jõuab tahkeks muutuda.

Pane igale muffinile üks suhkruga kaetud jõhvikas ning tõsta jahedasse tahenema. selveri jõulukiri

0 49

Martsipanimagus apelsinikook 4 dl nisujahu 125 g külma võid 100 g tuhksuhkrut 2 munakollast piisk külma vett 3 apelsini riivitud koor 4 dl värskelt pressitud apelsinimahla 1 dl Kadarbiku mangosmuutit 300 g martsipani 3 spl suhkrut 150 g võid 2 muna 1 dl jahu 1 dl apelsinimahla 1 spl suhkrut 1 spl rummi kaunistuseks kumkvaate Näpi jahu ja või omavahel. Lisa tuhksuhkur ning munakollased ja piisk külma vett. Mudi tainas pehmeks ja elastseks ning pista kiletatult tunniks külmikusse.

Riivi kolmelt hoolsalt pestud apelsinilt koor ja pressi välja mahl. Vala potti, lisa pisut mangosmuutit ning suhkrut ja lase madalal kuumusel podisema.

Keeda, kuni vedelik on vähenenud ning apelsiniselt intensiivne. Vala segu umbes 4 dl mahutavasse kõrgeservalisse nuimikserinõusse, jättes 1 dl hilisemaks alles. Lisa martsipan ja surista ühtlaseks massiks.

Vahusta omavahel toasoe või, suhkur ja munad, lisa jahu ning viimasena apelsini-martsipanisegu. Vispelda ühtlaseks.

Näpi tainas 24 cm läbimõõduga koogivormi ja pane külmikusse. Kuumuta ahi 200 ºC. Kata servad fooliumiga, torka tainapõhja kahvli abil augud ning eelküpseta ahjus 180 ºC juures 20 minutit.

Eemalda foolium ja vala täidis vormi. Kui soovid, võid mõned kumkvaadid lõigata viiludeks ning laduda iluks koogi peale.

Küpseta 180 ºC ahjus umbes 35 minutit.

Sulata suhkur ülejäänud apelsinivedelikus. Lisa törts rummi ja kuumuta, kuni segu muutub siirupjaks. Pintselda see üle koogi ja jäta jahtuma.

50 0

selveri jõulukiri

Kook, mis nõuab kõrvale ilusat serviisi, auravat kohvi ja mõnusat seltskonda. Martsipanimagus, apelsiniselt puuviljane ning intensiivne kook, mida kaunistavad kumkvaadisõõrid.

Pidune keerusai martsipanikreemi, rummirosinate ja valge šokolaadiga Pärmitainast ja pidukeeruga rosett on iga laua ehe. Eriti veel selline, mida kaunistavad martsipanikreemine sisu, valgest šokolaadist glasuur ning uhked jõhvikad pealismustris.

Tainas: 25 g pärmi 0,5 dl suhkrut 6 dl piima 0,5 tl kardemoni 13 dl + 5 dl nisujahu 1 apelsini riivitud koor 80 g võid 1 dl Kadarbiku porgandimahla Täidis: 300 g martsipani 3 dl vahukoort 200 g valget šokolaadi 200 g kuivatatud jõhvikaid Kate: 100 g valget šokolaadi 0,5 dl vahukoort

Sulata pärm suhkruga. Vala piim potti, lisa kardemon ning kuumuta pisut. Lase jahtuda, kuni piim on käesoe, ja sega kokku pärmiga. Riivi apelsinikoort ning sega juurde natuke jahu. Sulata pannil või, lisa porgandimahl ja sõtku tainasse, kuni see on kuldkollane, lisades järk-järgult ka jahu. Tulemus peaks olema elastne, siidine ja pehme. Jäta tainas rätiku alla sooja kohta kerkima.

Surista mandlimartsipan ja vahukoor nuimikseri abil kreemiks. Tõsta tainas suurele lauale ning puista pinnale jahu. Rulli tainas lahti, määri ühtlaselt laiali martsipanikreem. Haki valge šokolaad tükkideks ja puista tainale. Jaga lahkelt juurde kuivatatud jõhvikaid. Keera tainas rulli ning lõika terava noaga 5–6 cm jämedused viilud. Tõsta küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi umbes 1,5–2 cm vahedega nii, et keerud vaataksid lakke. Klopi muna lahti ja pintselda tainakeerud üle. Soovi korral võib peale puistata pärlsuhkrut.

Lase rosettidel soojas kohas räti all kerkida, kuni vahed on peaaegu kadunud. Tõsta vorm 180 ºC ahju ja küpseta 30–45 minutit ehk kuni pidusai on pealt kuldpruun. Lase jahtuda.

Sulata valge šokolaad vähese vahukoorega ja nirista saiale kaunistuseks peale. Puista peoga värskeid jõhvikaid, luba jahedamas taheneda ning paku jõululaual. Sellest tainakogusest saab kas terve suure ahjuplaaditäie või neli eri suuruses rosetti, mida on mugav külla kaasa võtta.

selveri jõulukiri

0 51

Rikkalik jõulukook puuviljadega Selle koogi võib teha valmis nädalaid varem ja jõulusel päeval veel korra konjakiga immutada. Kook sobib imehästi jaheda jäätisepalliga, mis lisab õunaseid noote ning iiriseviirge.

250 g pehmet võid 200 g pruuni suhkrut 1 spl apelsinimarmelaadi 1,5–2 dl Kadarbiku mangosmuutit 4 muna 5 dl jahu 1,5 tl küpsetuspulbrit 1,5 tl kaneeli 1 tl jahvatatud ingverit 3 dl rummi või brändit 200 g tumedaid rosinaid 150 g heledaid rosinaid 150 g kivideta datleid 175 g viigimarju 100 g kuivatatud kirsse 150 g kuivatatud ananassi kaunistuseks terveid mandleid ja tuhksuhkrut serveerimiseks Balbiino õunakoogi ja toffee jäätist Sega omavahel kuivatatud puuviljad.

Suuremad lõika väiksemateks kuubikuteks ja vala üle rummiga ning jäta pooleks päevaks maitsestuma. Käi aeg-ajalt segamas.

Hõõru toasooja või sisse suhkur, mangosmuuti ja marmelaad ning vispelda läbi. Lisa ükshaaval munad. Sega omavahel kuivained, sõelu kaussi ja sega ühtlaseks. Lisa kuivatatud puuviljade segu.

Vala tainas küpsetuspaberiga hoolsalt vooderdatud koogivormi. Lao peale mandlimuster ja küpseta 160 ºC ahjus 2 tundi või kuni kook on küps. Katsu tikuga!

Piserda üle rummiga või rummi ja apelsinimarmelaadi seguga ning kata fooliumiga. Nii imendub rumm koogi sisse ega aurustu. Tulemuseks on mahlane puuviljakook.

Jahtunud jõulukooki serveeri tuhksuhkruga puuderdatult ja jäätisepalliga.

52 0

selveri jõulukiri

Selle aasta meigitrendid toovad esile 1980. aastate stiilis tugevat ja värvikat täismeiki, kus on rõhutatud nii silmi kui ka huuli. Soovitaksin siiski jälgida nõuannet: kui otsustad tugeva silmameigi kasuks, siis huulemeik tee tagasihoidlikum; kui sulle aga meeldivad erkpunased huuled, siis hajuta laugudele vaid kerge varjutus.

Proovi Bourjois Trio Smoky Eyes suitsusilmameigi lauvärvitriot, Max Factor Masterpiece Colour Precision kreemjat lauvärvi ja Maybelline Color Sensational, 530 Fatal Red rikkaliku värvipigmendiga punast huulepulka.

ilu

Aastalõpu

FOTod bulls, erakogu, jaan heinmaa

Ly Ranne,

jumestaja ja ajakirja Marie Claire ilutoimetaja Pidulik jumestus ei eelda, et peaks end harjumuspärasest palju rohkem või tugevamalt meikima.

Pigem võiks rõhuda jumestuse viimistlusele ja värvide puhtusele.

Alusta sellest, et jume oleks kenasti ühtlane ja näonahk ei läigiks – nii tulevad kõik meigivärvid kaunimalt esile. Vali loomulik, samas hästi kattev ja jumet ühtlustav jumestuskreem, et luua meigivärvidele ideaalne põhi. Proovi näiteks 54 0

selveri jõulukiri

L’Oréal Roll’On True Match rullikuga uudset kompaktset jumestuskreemi või Max Factor Second Skin jumestuskreemi. Kindlasti hajuta põskedele ka kergelt roosakat põsepuna, et varjutada põsesarnasid ja lisada näole värsket jumet.

Kui päevavalguses hakkavad kaunilt mängima kõik lauvärvide ja huulepulkade värvinüansid, siis õhtuvalguses tulevad esile hoopis kontrastid. Sellepärast soovitatak-

segi kasutada õhtuses jumestuses pigem pruunikaid ja hallikaid lauvärve, millega saab anda laugudele loomulikku varjutust ja sügavust. Õhtul eelista puhta punase varjundiga huulepulkasid, mis lisavad näole värvi ja toovad huulte kuju kaunilt esile.

Pidulikkust lisavad ka helendused põsesarnadel ja läiked huultel, mis püüavad näole õhtuvalguse helke.

Kuidas luua kodus jõulumeeleolu tekst Siire Vanaselja

Kaja Sasai, salongi Desireé juuksur

Aastalõpu soengumood on luksuslik ja glamuurne.

Värvimisel on eelistatud loomulikumad toonid. Juuste värvimiseks kasutatakse väga palju kerg- ja poolpüsivärve, et juukseid võimalikult vähe kahjustada ja anda neile ilus läige. Värvidesse võib lisada veidi punakaid toone, mis annavad juurde sära. Samuti võib teha juustesse mõne sügavpunase või kuldse salgu, et rõhutada lõikust.

Tukad on väga moes. Olgu need siis kaarjad võid sirged, pikad, ülilühikesed või hoopis astmeliselt lõigatud. Väga trendikas on pika tukaga poisipea.

Et tulemas on pidude aeg, siis pakun soengute sättimiseks mõnda nippi.

Hea on endale muretseda juuksesirgendaja. Sellega saab teha juukseid sirgeks, aga võib teha ka lokke.

Kui pärast pihustada juustele läiget ja lakki ning panna osa juustest kinni, siis ongi kaunis soeng valmis. Ülespandud soeng on taas päevakorral. Selleks tuleb kinnitada juuksed kõrgesse hobusesabasse, tupeerida, keerata kohev krunn ja kinnitada see “vanaema nõeltega”.

Fikseerima peab tugeva lakiga.

Kindlasti tuleb pihustada peale läiget.

Lühikeste juuste soengu puhul on oluline volüümikus. Soengu kuklaossa võib teha sirgendaja abil lokid ja jätta tukaosa sirgeks. Soengu kaunistamiseks võib kasutada erisuguseid juukseklambreid, mis sobivad kleidi või kostüümiga. Väga soositud on ka peavõrud ja läikivad peapaelad.

Nii nagu rõivamoes, valitsevad ka soengutrendides luksus, glamuur ja veel kord läige.

Ühte ja kõigile sobivat nippi jõulumeeleolu loomiseks pole olemas.

Ka väga kiiresti ja lihtsalt ei saa ühegi meeleolu – aga mis muud see jõulutunne on? – loomisega hakkama. Ent kõike ei peagi tegema ühekorraga! Jõuluaeg on parajalt pikk ning esimese advendi paiku tasapisi alustades jõuab jõululaupäevaks kodu pidulikuks ja õdusaks muuta küll.

Nagu vanasti, võiks tänapäevalgi alustada suurpuhastusest.

Ise peole sättides peseme ennast ju ikka kõigepealt puhtaks ning alles siis paneme selga paremad riided ja lisame ehted, mitte vastupidi. Koduga on sama lugu. Kui viimanegi nurk puhtaks tehtud ja iga asi oma kohale saanud, siis on kodu värske ja särav ning valmis pidurüüd selga tõmbama.

Kui lõpuks on käes ehtimise aeg, kerkib küsimus, kuidas kasutada aegade jooksul koju kogunenud kaunistusi ja lisandeid nii, et tulemus oleks nauditav. Mõned praktilised soovitused: • Arutage pereringis, millised asjad tekitavad kõige rohkem jõulutunnet. Igaüks võiks üles kirjutada need kolm, ilma milleta ta jõuluehtes kodu ette ei kujuta, ja ühe, mis võiks olemata olla. Sel moel saate endale tegevusjuhise, mis ütleb näiteks, et koduste meelest on parimad piparkoogilõhn, küünlatuli ja aknalauale seatud muinasjutuline jõuluküla, kuid närviliselt plinkivaid elektriküünlaid ei tahaks näha keegi.

• Kuna kuuseehted seostuvad otseselt jõuludega, saab nende abil kiiresti jõulumeeleolu mööda ruume laiali jagada. Suurde klaaskaussi asetatuna annavad need sära nii söögilauale kui püüavad pilku akna ees. Et värvide ja vormide virvarr ei kujuneks kaoseks, valige kaunistused nii, et neil oleks mingi ühine omadus. Näiteks värv (punased ja hõbedased ehted), üldilme (ümar või piklik kuju) või materjal (naturaalsest materjalist maalähedased või särava ja sädeleva viimistlusega).

Ühise nimetaja reegel tuleb appi ka kõigi teiste kaunistuste ja tekstiilide valimisel.

• Kõige rohkem on mõtet kaunistada neid kohti, kus pere kõige sagedamini viibib ning mis on pidevalt silma all. Köögilauale asetatud lilleseade või piparkoogikauss pakub tõenäoliselt rohkem jõulutunnet kui magamistoa uued kardinad.

• Väikesed lisandid ja kaunistused mõjuvad paremini rühmades ning kordustes. Kui panna iga riiuli servale küünal, siis ei paista neist ükski korralikult välja, ette jäävad seevastu kõik. Kui aga koondada üksikud küünlad suurele kandikule, lisada mõni särav ja valgustpeegeldav kuuse­ ehe, siis on tulemuseks pilkupüüdev seade. Lisage veel teinegi samasugune küünlakandik ning te märkate, et üks pluss üks on seekord vähemalt neli – sarnased lihtsalt võimendavad vastastikku üksteise mõjukust. Sestap on ka kaks lillepotti alati parem ja efektsem kui üks.

• Kes tahab järgida trende, leiab võtme rõivaosakondade uutest kollektsioonidest. Kui seal valitsevad must, öösinine ja pärlvalge värv, siis võite olla kindel, et taolistes toonides jõulukodu on ultramoodne.

Tõenäoliselt aga on niinimetatud moodsad jõuluvärvid hoopis need, mis olid rõivaste juures valdavad eelmisel ja üle-eelmisel aastal – rõivamood on sisustusmoest alati sammukese ees.

• Jõulutunnet kodustades ei maksa ülearu pingutada ega igal sammul mõelda, kas nii ikka võib ja tohib. Kui mingi lahendus tundub hea, siis on see enamasti ka õige. Isegi siis, kui te pole varem midagi taolist näinud. Üht muhedamat jõuluseadet nägin sõprade peres. Aknalauale oli päkapikke ootama sätitud pisipoja suss, ema kõrge kontsaga king, teismelise poja korvpallikets ja isa kummik – kõik kenasti kuldsete tuttidega kaunistatud. Imestada polnud midagi, sest seal peres on kõik head lapsed.

Loov lähenemine ning huumorimeel aitavad alati!

selveri jõulukiri

0 55

Soojad ja mugavad, omavahel nii stiililt kui värvilt kokkusobivad rõivad on väikelaste garderoobis asendamatud. Taoline põhigarderoob tasub koostada põhimõttel, et iga ese sobiks kokku veel vähemalt kolme asjaga.

Et laste riideid tuleb pesta sageli, võiks niisuguseid väikseid rõivaesemeid nagu pluusid ja sokid olla rohkemgi – on lõbusam ja vaheldusrikkam.

Pluusid, kleidid, seelikud…

TEKST SIIRE VANASELJA FOTOD ANNIKA METSLA KÕIK RIIDED SELVERIST

Kõige toredamad lasteriided on sellised, mida emmedissid hea meelega ostavad ja lapsed rahuloluga kannavad.

Ehk kenad ja mugavad. Moekad, mõnikord lausa edevadki, kuid ikka lastepärased. Praktilised, vastupidavad ja kergesti hooldatavad. Parimatest materjalidest.

56 0

selveri jõulukiri

Kevadel sündinud Irisel on ees elu esimesed jõulud. Midagi sobivamat ja kaunimat kui punasest sametist pihikseelik oleks selleks puhuks raske leida.

Armsaid lisandeid seeliku juurde on valida palju, kuid kõige kenam on ikkagi roosa boolerojakike. Ning sädelevad kingakesed!

Juuksekaunistusedki on toredad, kuid esialgu on Irisel nende jaoks juukseid vähevõitu.

selveri jõulukiri

0 57

Kui uhket sametseelikut saab iga päev vähem kanda, siis roosa jakike sobib argipäeva otsekui valatult.

Kandes seda kord teksaseeliku, kord trikootuunika ja retuusidega, siis jälle pikkade pükstega, on riiete üldilme alati uus ja huvitav.

58 0

selveri jõulukiri

Pisut üle pooleaastasel Frankil seisab peagi ees esimene kohtumine jõuluvanaga. Nii tähtsa sündmuse puhul peab olema soliidne ja kandma tumedaid traksipükse, triiksärki ja kikilipsu.

Kui juhtub olema jahedam, saab selga tõmmata ka eest lukuga kampsuni. Kena, kas pole? Kui vaid need lokid kogu aeg nii sassi ei läheks…

Kui peod kord läbi, jääb kikilips sahtlisse uut esinemiskorda ootama, traksipükstest saab aga koos mõne toreda trikoosärgiga maailma mugavaim igapäevariietus.

selveri jõulukiri

0 59

“See punane kleit meeldib mulle igatahes,” teatas Emma Liis pildistama tulles ja oli sedamaid valmis kootud kleiti selga panema.

Panimegi. Juurde säravvalged sukkpüksid ja kuldsete lipsukestega ehitud lakk-kingad ning äkitselt oli armsast lokkispäisest tüdrukutirtsust saanud tõeline jõuluingel!

Aga pruugib vaid kleidi juurde tõmmata jalga etnomustrilised või hõbedakirja sukkpüksid – ja pilt on hoopis teine!

60 0

selveri jõulukiri

Jõulupidude tarvis on Oliveril valge triiksärk ja vägagi härrasmehelik vest. Lips mõistagi ka – selline pikemat sorti klassikaline kaelaside.

Pükstega on aga lugu nõnda, et pidulikel sündmustel tuleb enamasti kanda rangema joonega musti pükse (mis, muide, on lahedad ka koos punase pluusiga), kuid pisut vabama moega velvetpüksid on mõnusamad siis, kui peol saab ka mängida ja mürada.

selveri jõulukiri

0 61

Kui tüdrukud saavad neljaviieaastaseks, siis saabub nende elus “printsessiaeg”. Sel mängulisel ajal saavad lemmikuks roosad toonid, lilleja südamemustrid ning kõik, mis näeb välja armas, nups ja nunnu.

Pead tõstab ka väikeste daamide moeteadlikkus: trendikate seelikute allääred on puhvis! Ja mõnede teksapükste omad ka…

62 0

selveri jõulukiri

Mugavate velvetpükstega klapivad hästi kokku pusad ja kampsunid. Ja igasuguste ägedate piltidega või lemmiktegelastega pluusid!

selveri jõulukiri

0 63

J천ulud on

eriline aeg TEKST LEELO TUNGAL ILLUSTRATSIOON KIRKE KANGRO

64 0

selveri j천ulukiri

J

õulud on igatepidi ilus aeg! Aga eriti mõnusad on tänavused jõulud, sest kogu pere on nüüd kodus: ema saab omaette laulu ümisedes kodutöid teha ega pea koolilapsi õpetama ning Kritul ja isegi Piretil, kes linnas gümnaasiumis käib, on koolivaheaeg. Isalegi anti jõuludeks puhkust, ja et ülemused teda kätte ei saaks, kui nad peaksid puhkuse asjus ümber mõtlema, lülitas isa igaks juhuks mobiiltelefoni välja. Sellest on mul natuke kahju, sest isa telefon mängib juba mõnda aega ilusat aisakella-laulu. Aga mis sa hing kostad, kui aisakella helinal kamandavad ülemused isa lausa jõululaupäeval linna, et teda hiiglama suure kaminapuude laadungiga saata Prantsusmaale, nagu möödunud aastal juhtus. Isa ütles, et selliste sõitude eest saab ta küll palju rohkem raha kui harilike tööotsade puhul, aga jõulurahu on rahast tähtsam.

Nii et nüüd on meil jõulurahu majas ja küll need prantslased saavad mõne päeva ka ilma kaminapuudeta hakkama. Pealegi, kui ma õigesti mäletan, siis rääkis vanaema, et jõuluvana pidi prantsuse laste juurde minema just kamina kaudu ja küdevasse kaminasse prantsatamine pole kuigi mugav – pärast habe kõrbenud ja kingikott kärssamas! See võtaks ju jõulumehe päris tigedaks.

Aga jõulude ajal ei sobi tige olla – jõulud on headuse aeg, seda teab igaüks.

“Küll on lahe, et jõulude ajal on kõik head!” ütlesin Kritule, kui hommikul oma sussi seest rohelise paberiga pralineekompveki leidsin.

“Välja arvatud sina,” nähvas õde, kes oli ilmselt minust palju varem ärganud ja kompveki asemel oli ta voodi ees tühi kommipaber.

“Hoopis välja arvatud sina,” ei saanud ma talle vastu kähvamata jätta.

“Võta teatavaks, et mina ei kugista teiste advendikalendrite šokolaadijäneseid,” kõverdas Kritu suud.

Küll mõni inimene võib ikka pikalt viha pidada! See juhtus õige mitu päeva tagasi, kui ma kogemata kombel avasin Kritu kalendri luugikese ja pistsin sealt leitud jänese suhu. Kalendrid riputas ema meie toa seinale teineteise kõrvale ja need on ju sarnased nagu kaks tilka vett. Kui õde avastas, et alanud päeva luuk oli juba lahti ja šokolaadist polnud lõhnagi alles jäänud, tõstis ta kohe sellist kisa, et terve maja rõkkas, ning muidugi sai ta siis minu kalendrijänese endale, aga näe, ikka ei jätnud seda eksitust mulle nina peale viskamata!

“Jäneseõgard!” hüüdsin Kritule.

“Ema, Maria sõimab!” hüüdis Kritu toast välja joostes. Panin kommi suhu ja lippasin talle järele.

“Kristiine valetab!” kaebasin emale, kes rullis parajasti köögilaual piparkoogitainast.

“Tere hommikust!” ütles ema naeratades. “Kuhu teie tered jäid – kas kurvalt padja alla põõnutama?”

“Tere hommikust!” laususime meie Krituga nagu ühest suust, ja see paistis nii naljakana, et kuidagi ei passinud enam emalt õigust nõudma hakata. Palju põnevam oli tainast plekist vormide abil piparkooke välja pressida. Tegime kumbki viis piparkoogimehikest, viis tähekest ja õige mitu poolkuud – rohkem, kui on mu mõlemal käel sõrmi kokku.

Ema pani kõik piparkoogikujud kenasti ahjuplaadile ritta ja lükkas plaadi praeahju.

“Piparkoogi- ja kuuselõhn – selleta poleks õiget jõulutunnet!” õhkas ta magusalt.

“Aga kust me kuuse võtame?” küsis Kritu.

“Kuuse tõid isa ja Piret meie oma metsast juba varahommikul ära,” ütles ema.

“Jälle see Piret!” pahandas Kritu.

“Kui midagi põnevat tehakse, siis on alati Piret mängus! Miks mind… miks meid Mariaga kaasa ei võetud?”

“Teie magasite nii magusasti, et kahju oli äratada,” lausus ema. “Ja isal polnud aega oodata – nad kiirustasid linna vanatädi Manda järele.”

“Meil pole mingit vanatädi Mandat!” imestasin mina. “Äkki nad läksid hoopis jõuluvana tooma?”

“Ei. Võib-olla jõuluvana tuleb ka, aga see vanatädi Manda on väga üksik ja kurb ning valab oma väikeses kodus kibedaid pisaraid… Ta on onu Viktori ema õde, ja Viktor helistas hommikul ning küsis, kas me ei saaks üksikule vanainimesele jõulurõõmu valmistada ja teda endale külla kutsuda.”

“Muidugi saame,” arvasin mina. “Ainult et isa ja Piret oleks võinud meid Krituga ka kaasa võtta – me oleksime aidanud vanatädil pisaraid pühkida.”

“Nojah,” noogutas ema pead. “Aga te võiksite aidata mul hoopis kuuske ehtida…”

“Hurraa!” hüüdsime meie ja tormasime elutuppa, kuhu isa oli kuuse püsti pannud.

“Kuuse ehtimine on palju lahedam töö kui mingi võõra vanatädi kortsus põskedelt pisarate tagaajamine,” arvas Kritu.

Tõepoolest, nii vahva oli jõuluehete karbist kuldseid ja punaseid kuulikesi võtta ja niitipidi kuuseokstele riputada!

Alguses ei saanud kuusk aru, mida me temast tahame, ja torkis me sõrmi oma väikeste roheliste okastega, aga pikapeale õppisime ehteid niiviisi okste külge sättima, et okkad näppe ei puutunud.

Lõpuks kinnitas ema kuuselatva kuldse kuppeltornikese ja sättis elektriküünlad okstele laiali. Jõuluehete karbi põhjas oli viis väikest hõbedast küünlajalga – ema pani nendesse väikesed valged küünlad ja kinnitas ka need kuuse külge.

“Lõhna pärast,” ütles ta. “Elektri-

küünlad on kahtlemata ohutumad, aga päris küünlalõhna peab ikka ka olema.”

Siis aitasime emal piparkooke kaunistada ja lauda katta, ning kui isa maja ette sõitis, oli kõik pidulikuks jõuluõhtuks valmis.

Aknast vaadatuna andis vanatädi Manda oma pika punase palituga päris jõuluvana mõõdu välja, nii et hetkeks tekkis mul juba kahtlus, et tegelikult käis isa ikka jõuluvana toomas. Aga kui nad kolmekesi – isa, Piret ja tädi Manda – kööki astusid, siis oli kohe selge, et jõuluvanast oli asi kaugel. Pisaraid polnud tädi põskedel näha ja ega kortsegi paistnud seal kuigi palju olevat.

“Issand, mis pärapõrgusse te mu tõite!” kriiskas vanatädi heleda häälega. “Siin pole ju inimese haisugi!”

Ema sirutas sõbralikult käe: “Häid jõulupühi, proua Manda!”

“Ah teie olete siis Tiina, jah?” võttis tädi terekäe vastu. “Häid pühi, häid pühi! Aga kas teil aru on peas, et kolisite pealinnast siia kolkasse?

Kuda te üldse julgete siin elada, hundid-karud ümberringi!”

Ema ei jõudnud veel suudki lahti teha, kui isa võttis vanatädil käe alt kinni ja viis ta esikusse.

“Lähme, proua Manda, ma aitan teil mantli seljast võtta!”

“Teate, ma vist saan aru, miks see vanatädi Manda nii üksildane on,” sõnas Piret sosinal. “Kogu tee ta muudkui õpetas isa, kuidas autot peab juhtima. Ja mina sain võtta oma juuksetriipude pärast…”

“Tss!” manitses ema Piretit ja hüüdis esiku poole: “Palun nüüd lahkesti lauda!”

Vanatädi pandi istuma minu ja Kritu vahele. Algul oli tal tublisti tegemist seaprae ja hapukapsastega, kuid siis äkki jäi ta meid põrnitsema ja küsis: “Kus on teie pudipõlled, lapsukesed? Toit on rasvane – pärast rinnaesised rikutud!”

Piparkoogi- ja kuuselõhn – selleta poleks õiget jõulutunnet!

66 0

selveri jõulukiri

Ja kui tädi kuulis isalt, et tegu pole mitte kodu-, vaid hoopis metsseapraega, siis tõstis ta silmad lae poole ning ahastas: “Metssiga! Need on ju keeritsusse paksult täis! Kui kaugel siit haigla on? Kas esmaabi siia pärapõrgusse üldse sõidab?”

Ema rahustas tädi teatega, et kiirabiautol kulub meie juurde jõudmiseks paarkümmend minutit, aga vanatädi mured sellega ei lõppenud, sest kringlist rosinaid leides tekkis tal küsimus, ega need äkki ole pärit sealt kandist, kus kunagi üks kurikuulus aatomireaktor rikki läks.

Ema ohkas sügavalt ja ütles, et rosinad on toodud Türgimaalt ja nüüd võiksime jõululaulud üles võtta.

Aga vaevalt olime “Püha ööga” algust teinud, kui tädi karjatas: “Jumal küll, televiisoris on praegu kriminaaluudised!”

Kui selgus, et jõululaupäeval kriminaaluudiseid ei näidata, kääris vanatädi käised üles ning kamandas: “Nüüd koristame laua ja peseme nõud puhtaks!”

“Jõuluõhtul jäetakse ikka nõud lauale,” vaidles ema vastu. “Vanarahvas ütleb, et kadunute hinged tulevad jõuluööl kodukanti…”

“Mis, kas siin kummitab ka veel?” pööritas vanatädi silmi. “Sellist jõuluõhtut pole mul enne olnud!”

“Eks ta ole – aastad pole vennaksed,” lausus isa muiates. “Muide, jõuluvana helistas äsja ja ütles, et tal oli väga kiire – ta jättis meie kingikoti ukse taha ja kihutas edasi.”

“Helistas?” imestas Kritu. “Kuidas ta sai sulle helistada, kui su telefon on välja lülitatud?”

“Enam ei ole,” teatas isa.

“Aga sind võidakse siis ju äkiliselt tööle kutsuda?” muretsesin mina.

“Mis parata – elu on selline!” kehitas isa õlgu.

“See pole jutt ega asi!” pahandas ema. “Toomas, palun too kingikott lõpuks tuppa! Ikkagi jõulud…”

“Jajah,” kõlas vanatädi Manda hele hääl. “Ikkagi jõulud! Olete mind küll armutult autoloksuga väntsutanud, keeritsussidega mürgitanud ja radioaktiivsete rosinatega kiiritanud, aga ma ei pahanda – oh ei! Jõulud on ju eriline aeg!”

Ja meie kõik olime temaga nõus.

PÄKAPIKK

INGO

VALITUD KIRJU TEMA SÕPRADEGA Kõike, mida paremini ei saa, tehke hästi.

Päkapikk Ingo INGO OLE RAHULIK MA EI TEE ENAM PAHANDUST. KUIDAS MA ÜLDSE TEGIN? MA TEADSIN ET EI TOHI AGA MA IKKA TEGIN. MA AUSALT ENAM EI TEE. MA EI TAHA ET MUL KÄIKS MINGI TEINE PÄKAPIKK AGA KUI SIND ENAM EI KÄI SIIS MA KOHE EI TEAKS MIDA MA TEEN. AGA SA EI TOONUD JU NEID KAERAKÜPSISEID AINULT MULLE. INGEL Tead, Ingel, mind ei pandud aresti, sest vanajõul ütles: “Inglil on kare koorik, aga murelik süda.” Ta ütles, et sa võtsid end pihku.

Kui sa mõni päev tiigi ääres oma uut laulu laulad, siis ma luigesaarel kuulan. Mulle jäävad kõik laulud kohe meelde.

Meil on jõuluvee soon maa all.

Seal peal kasvab pirnipuu, mis kannab talvel vilja. Kes seda sööb, sellel läheb... Ah, mul ei tule meelde. Kui te sööte, siis öelge, mis juhtus.

Ingo TERE VANAJÕUL SA OLED MINUST ILUSASTI KIRJUTANUD ET INGEL ON MURELIKU SÜDAMEGA AGA KAREDA KOORIKUGA. SA OLED SEAL PÄKAPIKUMAAL ÜKS

TÄHTIS ISIK. MA SOOVIN SULLE HÄID JÕULE. KUI SINA KA VEEL TALVEUNNE POLE LÄINUD. AGA PAISTAB ET SINA EI LÄHEGI TALVEUNNE. SIIS MA SOOVIN SULLE HÄID JÕULE. SAADA INGOLE MINU POOLT VEEL HÄID JÕULE. SULLE KIRJUTAB INGEL Tere, präänik, vana väänik!

Mul ei lastud viis päeva vaatama tulla, sest luurajad ütlesid, et Ingel on pimedusega löödud. Mis see küll tähendab, ma ei tea. Aga ma tahaksin sinu sõber olla ja tihti käia. Kui lapsed on pahad, siis ma ei saa tulla, sest pahandus nakkab päkapikule nagu gripp ja ta jääb haigeks ja kaotab võlujõu.

Ma tõin sulle ja õele küpsist, et ta kurb ei oleks. Kurb ja kuri on vennad.

Ingo KALLIS INGO. SA TOOD IGALE POOLE IGASUGUST MAIUSTUST MA HAKKASIN JUBA KARTMA ET SA TEISTE LASTE JUURES EI KÄIGI. PALUN KIRJUTA MULLE KAS SA TEISTE LASTE JUURES KA KÄID JA MIS NENDE NIMED ON. INGELPERT Tere, Inklipa, ma kuulsin, et sa olevat ütelnud,

et sa ei usu enam päkapikke. See on hea. Mind ei peagi uskuma, sest ma olen nagunii. Ainult lollid usuvad päkapikke. Ega sa ju oma isa kah ei usu, sest ta on nagunii.

Sa tahtsid teada, milliste lapsikute juurde ma käin. See on saladus, ära vanematele ütle.

Tiiu Taremaa, Pronksi tänav, Borja Silki, Kauna põik, Ester Vaarikas, Vaarika tänav, Siim Suss, Rautsiku küla, Ingel Undusk, kirjanike maja.

Ma tõin sulle põhjapõdra sarveseeni.

Ingo TERE INGO. SA OLED NII HEA ET MA LAUSA TAHTSIN SIND NÄHA. SUUR-SUUR AITÄH INGO MA POLE MITTE KUNAGI NII SUURES NOHUS JA KÖHAS OLNUD NAGU PRAEGU. ÕIGEMINI AINULT KÖHAS SEST MA KIRJUTASIN VALESTI. ELA ÕNNELIKULT JA KÄI JÄLLE MEIE JUURES. MA USUN PÄKAPIKKE KUID MA EI OLE LOLL JA RUMAL. INGOLITSEPIOLA Katkend raamatust “PÄKAPIKK INGO. VALITUD KOHTI KIRJAVAHETUSEST TEMA SÕPRADEGA AASTAIL 1991–2009”.

selveri jõulukiri

0 67

70 0

selveri j천ulukiri

Millisena jääb meelde aasta 2009?

Milline on teie jõulusoov oma klientidele?

Milline on teie kõige toredam jõulumälestus?

Milline kingitus on kõige paremini meelde jäänud?

Mis kuulub alati teie jõulude juurde?

Kas teil on mõni salm või laul, mida alati jõuluvanale esitate?

Mida ootate jõuluvanalt ja aastalt 2010?

Selveri

töötajate

jõulusoovid Heli Laumets, Lõuna-Eesti piirkonna juht

Lõppev aasta oli paljudele peredele raske: kes kaotas töökoha, kellel vähendati töötasu. Ometi näen inimeste silmades sära. Isegi kui on raske, tuleb sellest üle saada, eluga edasi minna.

Jõuludest veel olulisem on ootus, mida tuleks nautida alates hetkest, kui kaubanduskeskustesse ilmuvad esimesed kuused ja kõlama hakkavad jõululaulud. Jõulud on hoolimise ja meelespidamise aeg. Kõige suurem kingitus, mis teisele inimesele jõuluõhtul teha saab, on siiras ja heatahtlik n a e r a t u s, mis tuleb südamest. Kui ei ole armastust inimeste vahel, siis ei ole ka jõule! Soovin meie klientidele rahu, lähedase inimese soojust, üksteise mõistmist ja aitamist raskel ajal.

Mulle meeldib kodu ehtida. Käin kaubanduskeskustes väljapanekuid vaatamas ja ostan huvitavaid jõuluehteid. Igal aastal olen muutnud jõuluvärve, näiteks eelmisel aastal olid need sinine ja hõbedane. Kaunistan kodu ka väljast – tuledega. Nii näeb see välja nagu päkapiku maja.

Minu lapsepõlve toredaim jõulumälestus on, kui sõitsime jõululaupäeval maal saaniga ja ootasime õhtul sugulastega koos jõuluvana. Saanisõit oli linnatüdruku jaoks vahva!

Jõuluõhtul on meil kindel traditsioon käia kalmistul. See käik ja küünlad aitavad luua meeleolu.

Veedame jõule koos parimate sõprade ja nende peredega.

Laual on tüüpilised toidud: verivorst, sealiha, hapukapsad. Esi-

selveri jõulukiri

0 71

selveri jõulukiri mesel pühal külastame kallist ema ja isa, viime neile parimad soovid ja kingitused.

Olen alati rõõmus selle üle, mida jõuluvana toob. Ta pole mind veel kunagi kingita jätnud! Minu iga-aastane jõulusalm on: Särab kuusk ja särab tuba, lapsed rõõmsalt kuuse ees.

Kuulge, kuulge, tuleb juba laste sõber jõulumees.

Iga pere ja lapse unistus on, et jõulude ajal oleks piisavalt lund. Kui maha sajab kas või kerge lumekirmetis, siis on jõulutunnet piisavalt.

Uuelt aastalt ootan, et Eesti majandusseis paraneks, et kõigil inimestel oleks töö, kodu ja armastav pere.

Soovin kõigile jõuluvalgust südamesse! Isegi siis, kui me ei aima seda ega julge lootagi, ootab meid alati kuskil keegi.

Ülle Vann, Hiiumaa Selveri juhataja

Minu jõulusoov on, et kõigil klientidel oleks hinges rahu ja rõõmu, et nende ümber oleks inimesi, kes neid alati toetavad ja suudavad kuulata nende muresid. Ja et nad leiaksid ikka tee meie juurde.

Minu kõige toredam jõulumälestus on selline. Tegime koputuse peale ukse lahti ja seal oli tõeline jõuluvana! Kust ta tuli ja kuhu 72 0

selveri jõulukiri

Dina Kukk, Pärnu Ülejõe Selveri juhataja

Mööduv aasta tõi tööalaselt kaasa palju muudatusi ja väljakutseid. Ikka ja jälle kogesin, kui toredad töökaaslased mul on ning kui tugev jõud on hea meeskond. Keerulises majandusolukorras said enda jaoks lahti mõtestatud nii mitmedki põhimõtted. Arusaamine, kui vähe on inimesel vaja õnneks, aitab liikuda edasi märksa tasakaalukamana.

Raputasin end lahti nii-öelda mugavustsoonist, langetasin endagi jaoks ootamatuid otsuseid ja viisin need ellu. Viimasel ajal on muutunud tähtsamaks sõbrad ja vanad head tuttavad.

Soovin, et me kõik oskaks väärtustada oma lähedasi ja häid partnereid nii era- kui tööelus! Neile saab loota igal ajal.

Umbes sajandivahetuse paiku tekkis abikaasal idee muuta meie pere akadeemilised jõulud veidi värvikamaks. Kuna reisime üsna palju, siis otsustasime riietada jõuluvana igal aastal just selle maa rahvusrõivastesse, mida olime külastanud. Eriti vahvad olid esimesed taolised jõulud. Kingitusi jagas beduiin isiklikult!

Kõige rohkem on jäänud mulle meelde abikaasa kingitud reis unistuste maale Dubaisse. Sõitsime sinna kaks päeva pärast jõuluõhtut ja see elamus ei unune iial.

Meie pere jõulude juurde kuuluvad alati kindlad asjad. Esimest püha tähistame ema juures, käime kalmistul isa haual, oleme perega koos, valmistame oma firmatoite, toas on päris kuusk, pakkide lunastamiseks esitame luuletusi-laule, vahetame kingitusi lähisugulastega. Rahulolu ja õnnetunne.

Paki saamiseks laulan või loen luuletust – kuidas kunagi. Tänavu ootan jõuluvanalt ühte toredat spaa­ hoolitsuste paketti.

Uuelt aastalt ootan õnnestumisi endale, abikaasale ja lastele. Kõigile neile, keda kannan südames.

läks, ei tea ma siiani. Ilmselt Lapimaale.

Minu kodus on alati jõule peetud, kuusk on olnud ikka laeni, kuigi ise olen veel nääriaegne laps. Mäletan ka üht saanisõitu hobusega.

Hobusel olid kuljused kaelas, maas oli paks lumi ja kraadiklaas näitas –20 ºC. Viimastel aastatel oleme toonud metsast kuuse koos lapselapsega. Kuusk peab olema suur ja võimas – see soov on mul juba lapsepõlvest.

Jõulude ajal on alati kogu pere

koos. Jõululaupäeval käin ka alati kirikus.

Meie peres loetakse ikka seda salmi: Mina olen pisi-pisi, ära minult salmi küsi!

Meil on alati keegi nii pisike, et võib seda salmi lugeda.

Uuelt aastalt ootan, et kogu pere ja kallid kolleegid oleksid terved, et neil oleks hinges rahu ja kindlustunne tuleviku ees. Loodan, et aasta 2010 tuleb veidi stabiilsem ja rõõmsam. Et inimesed leiaksid tööd.

Et neil oleks jõudu mitte alla anda.

Kristiina Varblane, Narva Soldino Selveri juhataja

Aasta 2009 oli üsna raske ja väga tormakas, täis muutusi. Samas oli see põnev ja huvitav aasta. Mul on olnud võimalus õppida palju uut, tutvuda toredate kolleegide ja heade kaastöötajatega. Tänan kõiki abistajaid, toetajaid ja Soldino Selveri meeskonda!

Mulle on jõulud rahu, rõõmu ja järelemõtlemise aeg. Heidan pilgu möödunud aastale ja tunnen rõõmu kordaminekutest. Soovin kõigile meie klientidele rahulikku perekeskset jõuluaega, rõõmu südamesse ja paremat uut aastat!

Minu jõulud on seotud alati pere ja sõpradega. Jõulupühade ajal saame kindlasti kokku oma pere, vanemate, õe pere ja sõpradega. Minu meeldejäävaim jõulumälestus on aastast 2000, mil veetsime esimesed jõulud päris oma kodus.

Parim kingitus jääb lapsepõlve,

sest siis on kingitused ju nii põnevad. Sain uued uisud! Eelmisel aastal kinkis sõbranna mulle munakarpidest tehtud tulesüütamisroosid ja vilditud padja, mille ta ise oli teinud.

See oli väga soe ja armas kingitus.

Lapsepõlvest saati tähendavad jõulud pühademeeleolu loomist, kui kaunistame tube, ja rõõmu valmistamist lähedastele, kui teeme kingitusi. Enne pühi küpsetame lapsega koos piparkooke ja ehitame piparkoogimaja. Jõululaupäeva traditsioon on pidulikult kaetud laud, kus maitsvad jõuluroad: ahjuliha kartulitega, verivorstid, hapukapsad, kasukas, enda küpsetatud kook. Metsast on toodud kuusk, mille oleme ehtinud koos lapsega. Palju küünlasära. Kindlasti tuleb ka jõuluvana, kes ootab salmi ja jagab kingitusi.

Viimase aja tava on, et käime jõululaupäeva õhtul kirikus.

Alati mõtlen, et ettevalmistusi pühadeks võiks alustada varakult, kuid siiani ei ole see veel õnnestunud. Ikka on see aeg täis tormlemist ja kiirustamist.

Tänavu ootan jõuluvanalt jõudu ja sihikindlust, et viia oma magistriõpingud eduka lõpuni.

Kokandushuvilisena sooviksin kingipakki mõnda head kokaraamatut.

Uuelt aastalt ootan rohkem hetki, mil ei peaks mõtlema argimuredele, vaid võiks nautida seda, mis meil olemas on ja mida me tihtilugu ei märkagi. Et oleks rohkem aega pere ja lähedastega koos olla.

Tööalaselt soovin, et leiaksime tee narvalaste südamesse ja saaksime piirilinna lemmikpoeks. Selle nimel oleme viimased pool aastat agaralt tegutsenud, tõstes klienditeeninduse taset ning kohandades kaubavalikut vastavaks piirkonna eripärale ja ostjate soovidele. Väga palju on veel teha ja edasi liikuda, et püstitatud eesmärke täita!

selveri jõulukiri

0 73

selveri jõulukiri Anu Tamm, Põlva Selveri juhataja

Tihti on nii, et inimesed tormavad pöörlevas ajarattas aina edasi, mõtlemata, miks ja milleks nad seda teevad. Teised ju teevad, järelikult nii peabki.

Aasta 2009 ongi olnud mulle mõtete korrastamise aasta. Kas see, mida teen, on vajalik? Kas ma üldse tahan seda teha ja pean seda tegema? Olen üsna sageli leidnud end mõtisklemas elu põhiväärtuste üle. Millised on minu elu põhiväärtused? Kas ma oskan elada ja olla nii, et ükski neist väärtustest pika tee peal kaotsi ei läheks?

Kui ma olin veel pisike koolilaps, siis otsis ema igal aastal novembrikuu lõpus kuskilt sahtlinurgast välja pika käsitsi kirjutatud nimekirja. Nimekirjas olid kõik meie tuttavad ja sõbrad, kellele oli vaja saata jõulutervitus. Koos õega hakkasime kirjutama jõulukaarte. Kohustuslikud olid üks jõululuuletus ja mõni hea soov. Esialgu oli meie jõulusoov traditsiooniline Häid jõule!. Aastaid hiljem hakkasime õega arutama, millised need head jõulud peaksid välja nägema. Tookord leidsime, et kindlasti on head jõulud kaunid jõulud.

Oma klientidele soovin mitte ainult kauneid jõule, vaid kõike kaunist.

Jõulud tähendavad mulle koju tulemist ja kodus olemist.

Tore oleks, kui kodutee kulgeks lumiste metsade taustal. Viimasel ajal on jõulu- ja lumeootus käinud käsikäes. Kas nad jõuavad üheaegselt pärale, on juba ilmataadi teha. Kindlasti kuulub jõulude juurde ka ehitud kuusepuu, kus nii mõnigi ehe on vanem kui mina. Üsna palju ehteid on omakorda vanemad kui minu lapsed ehk pärit ajast, kui olin veel ise laps.

Viimasel kuuel aastal on jõuluvana meie koduukse uuesti üles leidnud.

Sel aastal palun jõuluvanalt, et kaks minu noort sõpra leiaksid taas oma ema ning et ema jõuaks koju – laste juurde.

Järgmiselt aastalt ootan kas või väikest vihjet selle kohta, et tee, mida mööda ma käin, on minu tee – see ainus ja õige.

Marje Udras, Põhja-Eesti piirkonna juht

2009. aasta jääb meelde väga kiire tööaastana. Meie ümber toimuvad muutused on sundinud tegema kiireid ja läbimõeldud otsuseid, seda nii tööalaselt kui ka isiklikus elus.

Jõulusoov klientidele on, et igaüks leiaks väikese jõuluime, mis võib peidus olla väga väikestes asjades.

Minu kõige toredam mälestus on, kui käisin lapsena isaga koos metsast jõulukuuske toomas. Meie peres oli kuusk alati jõulude ajal 74 0

selveri jõulukiri

Epp Koger, Pärnu Suurejõe Selveri juhataja

Aasta 2009 oli nukra alatooniga töörohke aasta, mis nõudis palju pingutamist nii endalt kui kollektiivilt. Kui laiemalt vaadata, siis tänavu tekitas paljudele inimestele raskusi eristada tähtsat vähemtähtsast.

Soovin, et jõulurahu jõuaks kõikidesse kodudesse.

Mälestus ja unistus on mul alati sama: et jõulude ajal oleks lumi maas. See tunne on nii eriline, kui pühade ajal on maa valge!

Jõulud on traditsioonilised pühad. Jõululaupäeva õhtusöögi ajal on pere alati koos. Esimesel pühal käime koos lastega vanavanemate juures.

Soovin jõuluvanalt seda, et lastel läheks hästi. See annab jõudu ja rõõmu! Uus aasta võiks tulla optimistlikum, päikeserohke ja heade üllatustega.

ehituna toas, ka siis, kui teistele lastele toodi kuusk alles aastavahetuseks. On suur õnn, et see traditsioon kestab ka minu peres, ja ikka koos isaga.

Jõulukingitusi olen saanud palju ja armsaid igal aastal. Meelde on jäänud eelkõige need, mis on isiklikult mulle mõeldud.

Meie pere jõulude juurde kuulub alati õhtusöök pere ja lähisugulastega. Kuna armastan laulda ja eriti meeldib mulle koorimuusika, siis just “Püha öö” laulmine jõuluõhtul kirikus toob minuni õige jõulutunde.

Minu iga-aastane jõulusalm on järgmine:

Karu kingikotti kandis, jänes kinke kätte andis.

Jõuluvana tegi pai, iga laps talt kingi sai.

Rohkem salme pole mulle meelde jäänud. Kui vaja, siis on mul lihtsam laulda!

Ootan jõuluvanalt, et ta leiaks ikka tee meie pere juurde. Mulle võiks ta tuua kotitäie aega, mille võiksin pühendada ainult iseendale.

Järgmiselt aastalt ootan, et minu lastel läheks kõik hästi ja nende soovid täituksid. Praegu tuleb palju üksteist toetada, üksteisest hoolida. Jagada armastust neile, keda me armastame, kuigi seda eestlaslikult alati välja ei ütle.

Merike Kõrgeperv, Tartu Anne Selveri juhataja Aasta 2009 pole olnud just kõige kergem. Kindlasti on majanduslangus puudutanud iga peret: kas on kadunud töökoht või kärbitud palka. Siinkohal tahan tänada oma kolleege mõistva ja optimistliku suhtumise eest.

Kui läheneda teisest küljest, siis on see aasta olnud põnev, töörohke ja õpetlik. Raskused on selleks, et neid võita. Loodame paremale ajale.

Minu jõulusoov on, et inimesed oleksid õnnelikud ja naudiksid iga hetke oma elus.

Soovin kõigile unistuste täitumist uuel aastal ja mõnusaid jõule koos oma lähedastega. Alati ei ole oluline kingituse suurus, mõnikord piisab ka heast sõnast.

Samuti soovin rohkem üksteisemõistmist, jõudu ja vastupidavust. Olgem positiivsed!

Lapsepõlves olid jõulud ja näärid alati lumerohked ja mõnusa pakasega. Minu mälestuses on oluline kuuse ehtimine.

See tekitas alati suurt elevust, kui ema tõi välja jõuluehted. Õrnemad klaaskuulid olid pakitud paberi sisse ja alati vaatasime õhinaga, milline ehe sealt välja tuleb. Minu lemmik oli valge jääkaru, mis kinnitati oksa külge näpitsaga.

Meie jõulude juurde kuulub alati kodu kaunistamine ja kuuse ehtimine. Mulle meeldib väga küünlaid põletada, see tekitab hubase äraolemise. Õhtu saabudes poed mõnusalt pleedi sisse ja naudid küünlasära. Mida veel tahta!

Traditsiooniliselt veedame jõuluõhtu koos õe ja venna perega ema juures. Vaagnatel ootavad krõbedad verivorstid, seapraad ja hapukapsad. Enne laudaistumist käime kalmistul ja süütame lähedaste haudadel küünlad. Õhtu saabudes peidavad päkapikud kuuse alla usinalt kingipakke. Siis tekib hinge mõnus lapsemeelne ärevus, kas jõulusalme ikka jagub.

Minu jõulusalm kõlab nii: Elas kord üks väike päkapikk, umbes pika päka jagu pikk.

Metsas suure kuuse kännu all oli väike majakene tal.

Iga kord, kui saabus jõuluöö, algas päkapikul tähtis töö.

Puude külge leiba riputas, lumme ristikheina siputas.

Tema kannul palju loomi käis, kuni igaüks sai kõhu täis.

Jõuluvanalt palun mõnusat lumerohket talveilma! Kingitus on juba seegi, kui saan koos oma lähedaste ja sõpradega mõnusalt aega veeta.

Uuelt aastalt ootan, et see majanduslangus ometi lõpeks.

Et kõigil inimestel oleks töökoht, kuhu igal hommikul minna.

Samuti soovin, et aasta 2010 tooks õnne, armastust, üksteisemõistmist ja sallivust.

porgandisalat pohladega

maksapasteedirull maitsevõiga

kasukas

Selveri köögist jõululauale

Klassikaline laud

praekapsas

kanasült

kanarull

kala valges marinaadis

puuviljasalat

v천ileivatort rukkileivast

Suupistelaud

kalavaagen

valik t채idetud korve

Telli infoletist, internetist v천i telefonitsi! www.tellimine.selver.eu, telefon: 602 4800

selveri j천ulukiri

maasika-kiivi-kohupiimakorvike

Kohvilaud

kookide valik

Selveri kook

tr체hvlikook

Tellis einfoletist, internetist v천i telefonitsi! www.tellimine.selver.eu, telefon: 602 4800 lveri j천ulukiri

80 0

selveri j천ulukiri

0 81

Aeg vabalt

valida Ü TEKST URMAS VAINO FOTO ARTUR SADOVSKI

hel hetkel keegi kindlasti küsib. Moel või teisel. Sest see on inimlik küsimus. Ja kõik, mis on inimlik, ei ole ju enamasti inimesele võõras.

Ta räntsatab su kõrvale. Vaatab sind või paneb enne lehe käest ja vaatab siis. Peab pausi, ohkab ja küsib, et oli see siis nüüd hea või halb aasta.

Alati on võimalik vastata: see on nii loll küsimus, et mina sellele ei vasta. Aga sinu silmadesse vaataja võib olla tore inimene või siis näiteks naaber või lausa mõlemat. Pealegi võetakse vastuseid vahel täiesti kohatult isiklikult. See on ka inimlik.

Küsimustest mööda ei saa. Sellised küsimused on nagu majakad, mis näitavad, et mõned külmad hommikud veel ja siis vahetatak-

82 0

selveri jõulukiri

se kalendris suuri numbreid. Järjekordne ring hipodroomil saab läbi. Aastate missivõistlusel on vanematel tegijatel alati eelis. Nemad on rohelisemad ja sinisemad. Aga olgem ausad ja andkem andeks!

See, mis on ja mis varsti kohe läbi saab, ei ole varasematest tibagi halvem. Räägitagu mida tahes.

Tundugu esmapilgul kuidas tahes.

Paljud nendest inimestest, kes sellel aastal meie juurest läbi astusid, on endiselt alles. Neile, inimestele ja lugudele meie ümber, tulebki mõelda. Valida õige nurk ja siis jutustada. Ja kohe hakkab hea.

Eelmise aasta päris lõpus sain ma koondamisteate. Õigupoolest sain kaks teadet: ühe suulise ja teise kirjaliku. Suulise tõi mees, kes seda tooma ei oleks pidanud. See ei

olnud tema otsus. Talle anti nui kätte, kästi suur loom maha nottida ja kere koopast välja ajada. Rääkisime ja sõitsime mööda linna ringi. Autos, mille ostmiseks tuleks Eestis töötada keskmise palga eest nii umbes kuus aastat. Kulutamata vahepeal millelegi muule, isegi nuudlitele mitte. Aga ajakirja jaoks oli lugu vaja. Kaks kärbest ühe hoobiga.

Ausalt, see tundus naljakas juba siis.

Naersingi, südames valu.

Kevadel viisin kingad parandusse. Kontsad olid pisut viltu. Astusin uksest sisse ja andsin kingad üle leti. Kingi oli vaja juba järgmise päeva lõunaks. Mul on nendega natukene kiire ka, ütlesin. Ah nii, vastas mees ja vaatas mu kingi. Kas homme lõunaks saaks? Kui saab, siis võin ma maksta topelt, ütlesin ilma midagi täpsustamata. Selge, muidugi saab, ütles mees, kelle käes olid minu kingad. Ja nimetas summa. Tundus mõistlik ja ma olin rahul. Täpselt nädal hiljem tuli ootamatult juttu kingseppadest.

Mina kiitma, et näe, kus on äge teenindus: maksad natukene rohkem ja saad kohe kätte. Jutukaaslane jäi imestunult vait. Ta käis kingaparanduses samal päeval kui mina ja sai kingad kätte kaks tundi pärast parandusse viimist. Maksis just nii palju, kui hinnakirjas küsiti. Kümme sekundit olin ma vihane. Ainult iseenda peale. Küsi ja kuula, kaalikas! Aga ju ei oska ma veel kumbagi. Pärast seda naersin südamest. *** Üheksakümneaastane vanaproua, kes kõnnib igal õhtul pool kilomeetrit, et merevees oma jalgu rõõmustada; suure heinamaa serva veeretatud ratastega palkmajas pesitsevad noored; üle nurme uhkele isahirvele järele lippav fotoaparaadiga mees; purupurjus mees, kes hetk tagasi suletud külapoe uksele koputab ja valjul häälel nõuab, et talle antaks veel üks… viilutatud sai... Ja nii edasi. Kõiges on alati teine pool.

See, kummast poolest rääkida neile, kes aasta lõpus küsivad, on meie enda valida.