Toiduainetööstuse liit

EESTi TOIDUAiNETÖÖSTUSE LiiT Toiduainetööstus – eluks vajalik Haridus ja eeldused Karjäärivõimalused

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT

Innovaatiline toiduainetööstus oomega-3-rasvhappeid, probiootilisi bakterid,

test ellujäämiseks, teisalt pakub maitseela-

kiudaineid, vitamiine. Panustatakse tootearen-

musi. Toiduainetööstus on suurim tööstus-

dusse ja uutesse tehnoloogiatesse ning

haru, mis annab tööd väga paljudele inimes-

katsetatakse uuenduslikke maitsekooslusi.

tele. Kuna tarbijad muutuvad iga aastaga üha

Iga toode on omalaadne meistriteos, mille

teadlikumaks, suurendab see toidu tähtsust

loomine hõlmab nii väljatöötamist, juurutamist

inimeste igapäevaelus veelgi.

kui ka turule paiskamist. Ka praegune raske

oidul on inimeste igapäevaelus väga suur

Eesti Toiduaine­ tööstuse Liit Eesti Toiduainetööstuse Liidu (Toiduliit)

roll. Ühelt poolt on toit üks esmavajadus-

Toiduainetööstus ei tähenda ainult tootmist.

Eesti tootjad on oma toodetele lisanud

aeg majanduses pakub just toiduainetööstu-

asutasid 3. novembril 1993. aastal

Toiduainetööstuses on väga suur roll tootearen-

sele võimalusi ideid jätkuvalt ellu viia. Eesti

Eesti toiduainetööstuse ettevõtted ja

dajatel, laborantidel, pakendajatel, tootmisjuh-

toiduainetööstuses, mis on orienteeritud

erialaliidud kui vabatahtliku liikmes-

tidel, turustajatel ja teistel töötajatel, kes aitavad

valdavalt siseturu tarbimisele, on langus olnud

oleku alusel tegutseva mittetulundus-

kaasa valmistoote valmistamisele toorainest.

seni väiksemaid, võrreldes teiste töötleva

ühingu. Liit toetab ja edendab Eesti

Kuna konkurents on selles tööstusharus

tööstuse harudega. Toitu ostetakse ka

toiduainetööstust ja majandust ning

väga suur ning turg väga killustatud, tuleb

aitab kaasa liikmetele soodsa ja sobiva

tarbijate võitmiseks toota väga innovatiivselt ja

tasakaalustatud eetilise ärikeskkonna

paindlikult. Seega on tegemist tööstusharuga,

edendamisse on tulla tööle toiduainetöös-

kujundamisele. Toiduliit on Eesti

kuhu on oodatud töötajad, keda iseloomus-

tusse. Toiduainetööstus pakub head hüppe-

Tööandjate Keskliidu, Eesti

tavad peale muude oskuste ka loomingulisus

lauda tulevikku ning võimalust teha edukat

ja lennukad ideed. Samas pannakse suurt

karjääri.

Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liige.

Alates 2004. aastast on Toiduliit CIAA (Euroopa Liidu Toidu- ja Joogitööstuse Konföderatsioon) täisliige.

T

Toiduliit Saku 15, Tallinn 11314 Tel: 648 4978 Faks: 631 2718 e-post: info@toiduliit.ee www.toiduliit.ee

rõhku töötajate koolitamisele ja arendamisele, sest toiduainetööstus peab vastama tarbimisharjumustele ning arenema sama kiiresti kui ümbritsev ühiskond.

rasketel aegadel.

Parim viis anda oma panus Eesti toidu

Valides toiduga seotud eriala, garanteerid endale töökoha kogu eluks!

Sirje Potisepp Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT

Oluline tööstusharu T

oiduainetööstus on suurim töötleva

meie tööstused töötavad uhiuute toot-

tööstuse haru Eestis. 2007. aastal

misliinidega,» kommenteerib Eesti

tootsid toiduainetööstuse ettevõtted

Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Poti-

kokku 17,8 miljardi krooni eest

sepp.

toodangut, mis moodustas põllumajandusministeeriumi andmeil töötleva tööstuse kogutoodangust 14,9%.

Praeguse majandussurutise märksõnad on ka toidutööstuses sisenõudluse madal tase ning välisnõud-

Ligi 500 Eestis tegutsevat ette-

luse kokkukuivamine – Eesti toiduaine-

võtet annab tööd enam kui 16 000

tööstuse toodang on põhiliselt

inimesele:

suunatud siseturule ning ekspordi osa

• lihasektoris 2440, • kalasektoris 2000,

moodustab müügist 26,8%.

Kui aastatel 2002–2005 võis

• piimasektoris 2700,

täheldada toiduaine- ja joogitööstuse

• jahusektoris 130,

osatähtsuse järjepidevat vähenemist

• söödasektoris 270,

Eesti SKPs, siis järgmistel aastatel on

• leivasektoris 3500

toimunud stabiliseerumine. Osatähtsus

• jookide sektoris 2100.

püsib 2% läheduses. Samas väheneb endiselt põllumajanduse ja jahinduse

Viis aastat kuulumist Euroopa

ning metsamajanduse sektorite

Liitu on andnud Eesti toidusektori aren-

osatähtsus. Kalapüügisektori

gule nii häid võimalusi (turulepääs,

osatähtsus on kogu vaadeldava

toetused) kui ka esitanud suuri välja-

perioodi jooksul püsinud 0,2% juures.

kutseid (tihenev konkurents, karmimad

«Toidutööstustoodangu mahuindeks

nõuded). «Euroliiduga liitumine on

Eestis on vähenenud, kuid siiski mitte

toonud toidusektorile kaasa meeletu

sellisel määral nagu kogu töötlevas

arengu – veel mõni aeg tagasi ostsid

tööstuses: toit on kaup, mida tarbi-

tööstused kasutatud tootmisliine,

takse ka rasketel aegadel,» lisab Poti-

nüüdseks on see trend muutunud ning

sepp.

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT

toiduainete mitmekesist ja huvitavat maitsebuketti.

«Eestlased on küll impordilembene rahvas, kuid samas tuleb tunnustada meie

Kuldar Leis Premia Tallinna Külmhoone juht

ettevõtteid, kes ekspordivad tublisti,» märgib Sirje Potisepp. Ekspordimaadena on esirinnas kindlasti lähiümbrus ja naabermaad (Soome, Läti, Venemaa), kuid eksporditakse ka kaugematesse ja eksootilisematesse riikidesse, nagu Jaapan ja Angola. Üks ekspor-

Juhtugu meid ümbritsevas maailmas mis

dihitte on juust, mis annab suure lisaväärtu-

tahes, inimkond peab sööma ja paraku

sega tootena piimatoodete rahalisest

süüakse üha rohkem. Seega võivad

ekspordimahust 39%. «Juust on toiduaine,

toidusektorit iseloomustada küll kerged

mida poleks üldse tarvis sisse tuua – kui, siis ainult väga erilisi ja gurmaanseid,» on Potisepp veendunud. Piimatooted moodustasid põllumajandussaaduste väljaveost mullu 18,4%. Kõige rohkem läks piimatooteid Soome, järgnesid Läti, Saksamaa ja Venemaa. Peale piima müüakse Eestist välja

võnked, aga üldtrend on ülespoole. Mind motiveerib toiduäris see, et olles loonud ja tootnud mingi uue hästi müüva toote, mõjutab see väga suurt tarbijaskonda.

Kui neilt saab tagasisideks positiivse emotsiooni, võib terve firma olla uhke, et tarbijate kõhule ja meelele head tehakse.

Toiduäri on meeskonnamäng, mille

harud on piimatööstus (28,4% toidu­

Ettevõtted on tublid eksportijad

ainetööstuse toodangust), joogitööstus

Toiduliidu tellitud Faktum & Ariko uurin-

välja alkoholi. Tänu suurele alkoholimüügile

peab olema ülimalt kohusetundlik, sest

(20,7%) ja lihatööstus (18%). Suurimad

gust selgub, et Eesti inimene hindab

on Venemaa, hoolimata sealse turu ebasta-

piisab ühest rängast eksimusest mingi

ettevõtted on töötajate arvu järgi AS

eelkõige toiduainete värskust ja

biilsusest, meie kaubanduspartnerite seas

tootega, kui see võib oluliselt kahjustada

Kalev Chocolate Factory, AS A. Le

omamaist päritolu. Ostmisel jälgitakse

esikohal. Venemaale müüdavast kaubast

firma mainet. Seetõttu kuuluvad staažikad

Coq, Fazer Eesti AS, Tere AS, AS Eesti

kvaliteeti enam kui näiteks Lätis ja

moodustavad joogid 61,7% ja kogu põllu-

töötajad toiduäris n-ö omaette klanni

Pagar, AS Leibur ja AS Rakvere Liha-

Leedus, kuid et kvaliteet seisneb

majandussaaduste väljaveost ligi veerandi.

sõltumata sellest, kas ollakse jäätise-,

kombinaat.

peamiselt värskuses, siis piisab kehti-

«Meil on väga heal tasemel nii kangete kui

liha-, piima- või pagariäri liini taga.

vast «parim enne» märkest. Kuna

lahjade alkoholijookide tootjad,» räägib Poti-

ettevõtetel on tootmisvõimsuses varu.

omamaisust peetakse oluliseks,

sepp. Toiduliidu juht tõstab esile Livikot, kelle

Aina enam automatiseeritakse töös-

vaadatakse ka toiduainete päritolu-

tuntuimad kaubamärgid on Viru Valge ja

tusi, mis omakorda tähendab mõnin-

maad. Kodumaise toodangu järel

Vana Tallinn. Lisaks on Livikol paljude tuntud

gast tööhõive vähenemist. Kuid näiteks

hinnatakse kõrgemalt Lääne-Euroopa

jookide maaletoomise õigused: viskid,

kalatööstuse eripära on see, et väga

tooteid, kuid tarbijate esimene alterna-

brändid, creme liquere’id. Liviko tooteid

palju on käsitsitööd, mida ei õnnestu

tiiv on siiski Läti toodang. Peale

eksporditakse rohkem kui 20 riiki.

kuidagi automatiseerida.

päritolu naaberturgudelt hinnatakse ka

Eesti toiduainetööstuse suurimad

Peaaegu kõigil toiduainetööstuse

Toiduäri on meeskonnamäng

jooke, liha, kala ja pagaritooteid.

Kõige rohkem läheb Eesti toidukaubast

õnnestumine oleneb nii ideede generaatoritest kui ka lihttöölistest. Kogu firma

Premia Foodsi äri laieneb, tegutseme Balti riikides, Soomes, Rootsis ja Venemaal, pidevalt on vaja juurde lahtise peaga keskastme spetsialiste ning suviti loomulikult tootmistöölisi jäätisetehasesse.

Praegune majandusolukord annab võimaluse kiiresti laieneda ja selle eelduseks on hea meeskond.

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT

Eesti parim toiduaine T

oiduliit on juba 15 aastat korral-

Eesti tootjate tooteid on tunnus-

danud uute kodumaiste toodete

tatud ka välismaal. Näiteks Dr. Helluse

konkurssi «Eesti parim toiduaine».

jogurtid ja kohukesed valiti 2008. aasta

Konkursi eesmärk on

sügisel aasta suurimal ja hinnatuimal

• tutvustada tarbijale ja kaubandusele uusi toiduaineid ning tootjaid,

kamate ja innovatiivsemate toodete

• innustada tootearendust,

hulka ning tunnustati tiitliga SIAL 2008

• innustada toiduainetööstust

Trends and Innovations. See on suur

looma tooteid, mis aitavad kaasa tarbi-

tunnustus Tere piimatoodete arendus-

jate tasakaalustatud ja tervislike toitu-

ja teadustööle. Tooted valiti välja

misharjumuste kujunemisele,

seepärast, et need sisaldavad kasu-

• parandada toodete kvaliteeti ja

likku Lactobacillus fermentum ME-3

konkurentsivõimet nii Eesti turul kui ka

bakterit, mis on Tartu Ülikooli teadlaste

välismaal,

avastatud bakter. Tegu on maailma

• kujundada soodsat suhtumist toiduainetööstusesse ja toitu, • innustada väikeettevõtete tootearendust.

Eesti parim toiduaine 2009 on Ela

toidumessil SIAL 2008 maailma trendi-

esimese probiootikuga, millel on patenteeritud nii antimikroobne kui ka antioksüdantne toime. «Innovatsioon on toidutööstuses pidev, olgu selleks siis tooteinnovatsioon, uued pakendid,

100% täistera-mitmeviljasai (AS

tehnoloogiad või tootmisliinid,» lausub

Leibur).

Potisepp.

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT

Eeldused ja oskused H

aritud toiduainetöötlejate järele on

• väärtustama tööd,

alati vajadus, kuid viimastel

• taluma rutiini,

aastatel pole toiduerialad olnud noorte

• oskama meeskonnatööd,

seas kuigi populaarsed. Järelkasvu

• suhtuma toitu kui esmatarbe-

puudujääke korvab mõnevõrra õppitele, mis on elukestvas õppes sama

Toiduainetööstuses töötamise

tähtis kui baashariduse omandamine.

eripära on kindlasti öötöö (näiteks

Kahtlemata on suur roll ülikoolide

pagaritööstuses). Tootmises on küllaltki

juures tegutsevatel avatud ülikoolidel ja

palju liinitööd, mis tähendab, et tuleb

täiendusõppekeskustel. Mitmekülgsed

taluda rutiini ja osata seejuures tööd

õpivõimalused sisaldavad nii täiendus-

nautida. «Kindlasti on oluline tippjuh-

koolitust, sh pädevus- ja ümberõpet,

tide tunnustus ja suhtumine: teadvus-

nõuandetegevust ning iseseisvat õppi-

tamine, et liinitööline on oluline

mist teabelevi vahendusel (sh e-õpe)

inimene, sest ta toodab teistele inimes-

kogemuste vahetamist ja analüüsi kui

tele emotsiooni ja maitset,» lausub

ka uurimistööd. Toiduainetehnoloogidel

Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

ja tootearendajatel on võimalik oman-

kohale (nt turundus-, müügi- või kvali-

leja, avamerekalur, florist, jookide

dada kõrgharidus. Liinitöötajatelt

nii lihttöölise (liinitöötajad, pakkijad,

teedijuht jms). Tänu tootmise automati-

valmistaja, kalandusspetsialist, kala-

erialast haridust üldjuhul ei nõuta, küll

komplekteerijad), spetsialisti (tehno-

seerimisele on palju muutunud lihttöö-

suitsutaja, kalatöötleja, kondiiter,

aga pagaritelt, kondiitritelt, kokkadelt ja

loogid, tootearendajad, seadistajad),

taja roll – lihttöötajast saab sageli spet-

konservide steriliseerija, konsulent,

teistelt spetsialistidelt.

keskastme ehk kvaliteedijuhi kui ka

sialist, kes peab oskama käsitseda

lihatoodete valmistaja, lihunik, looma-

tippjuhina. Erialasel tööl on karjääri

nüüdisaegseid seadmeid ja tundma

kasvatusspetsialist, maastikuehitaja,

Toiduainete erialal õppija peab

kõrgeim aste näiteks kvaliteedijuht või

tehnoloogiat. Tulevikus väheneb

pagar, piimatoodete meister, piimatööt-

• olema terve,

arendusdirektor.

vajadus lihttöötajate järele ja kasvab

leja, põllumajandustehnika spetsialist,

spetsialistide osatähtsus.

põllumajandustöötaja, põllumajandus-

• aus, • armastama puhtust ja korda

10

kaupa lugupidavalt ja väärtustavalt.

misvõimaluste loomine täiskasvanu-

Toiduainetööstuses saab töötada

Kõige lihtsam on alustada liinitöölise, pakkija või komplekteerijana või

Toiduainetööstuses ja põlluma-

tootja, rannakalur, taimekasvatusspet-

(hügieenist kinnipidamine ja puhtuse-

kandideerida õppinud spetsialistina

jandussektoris kehtivad järgmised

sialist, toidutehnoloog ja värske liha

harjumused on väga olulised),

konkreetseid teadmisi vajavale ameti-

kutsestandardid: aednik, aedviljatööt-

käitleja.

11

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT

Haridus ja karjäär F

«Minusuguseid n-ö alt alustajaid

suhtlemisoskus. «Kui need omadused

on mitu. Meie äris tuleb kasuks, kui oled

on olemas, siis mingil juhul ei tohi jääda

mingi aeg tööline ja rühid siis järjest

n-ö oma nurka nukrutsema ja ootama,

ülespoole. Tänu sellele on lihtsam

et äkki keegi midagi pakub. Praeguses

mõista eri positsioonide olemust,» teab

situatsioonis oleks ideaalne variant see,

mees. Ta lisab, et ehkki toidutehnoloo-

kui saab omandada kogemusi palga-

giaalased teadmised tulevad kasuks,

töötajana ja seejärel proovida oma ideid

määrab põhilise ikkagi ettevõtlikkus ja

omanikuna ellu viia,» sõnab Kuldar Leis.

aktumi tehtud uuringu järgi toidu­ ainetööstuse ettevõtete tööjõu

kohta on selles sektoris juhte hinnanguliselt 8%, spetsialiste 12%, lihttöölisi 20% ja oskustöölisi 60%. Eri sektorid vajavad erineva kvalifikatsiooniga töötajaid, näiteks kalatööstus vajab kõige enam lihttöölisi. 2006. aastal jagunesid toiduainetööstuse 15 500 töötajat järgmiselt: juhte 1200, spetsialiste 1900, lihttöölisi 1900 ja oskustöölisi 9200. Suurim nõudlus on oskustööliste ja spetsialistide järele. «Seega on sellel alal piisavalt perspektiivi, kõik sõltub ju inimesest endast, tema ambitsioonidest ja enesetäiendamise tahtest,» sõnab Potisepp.

Premia Tallinna Külmhoone juht Kuldar Leis tunnistab, et toiduäris on täiesti võimalik saada lihttöölisest pealikuks. «Olen lõpetanud Õisu tehnikumis piimanduse ja Tartu Ülikoolis majanduse eriala ning alustasin piimapulbri pakkijana Põlva Piimas. Olles aktiivne ja positiivses mõttes «oma nina igale poole toppides», olen nüüdseks 1,2 miljardi kroonise aastakäibega ettevõtte juht ja väikeaktsionär,» räägib Leis.

12

13

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT

koolis on võimalik nii põhi- kui ka keskhariduse baasil õppida toiduainete tehnoloogiat (eraldi on võimalik spetsialiseeruda piimatoodete, lihatoodete, pagaritoodete või jookide tehnoloogiale).

Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu Tel: 731 3001 e-post: info@emu.ee www.emu.ee Tallinna Tehnikaülikool Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn Tel: 620 2002 e-post: ttu@ttu.ee www.ttu.ee

Kõrvuti toiduainetööstuse aren-

tasemel, mille jaoks ettevõtetel

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Müüri 4, Olustvere, Suure-Jaani vald 70401 Viljandimaa Tel: 437 4290 Faks: 437 1610 e-post: kool@olustvere.edu.ee www.olustvere.edu.ee/

guga on toimunud hulk reforme ka

ressursse napib. «Peame oluliseks

hariduses ning nihkeid noorte eriala-

kutsehariduse ja erialahariduse popula-

eelistustes. Erialavalikul pole ei põllu-

riseerimist noorte hulgas ning see

majandus ega toiduainetehnoloogia

peaks olema üks riigi prioriteetidest,»

olnud viimase 10 aasta jooksul eriliselt

leiab Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Häid spetsialiste on toiduaine-

Kutseõppeasutuste praktika-

tööstuses alati vaja ja Euroopa Liidu

hinnatud, seetõttu on ettevõtted mures töötajate leidmise pärast tulevikus.

baasid arenevad aasta-aastalt üha

piires on tööjõuränne vaba. Sageli

Ebapiisava kvalifikatsiooniga töötajate

tänapäevasemaks ja on kahtlemata

minnakse parema palga pärast välisriiki

suur osatähtsus tähendab tööandjale

olulised praktilise väljaõppe kohad nii

tööle just vähem oskusi nõudvatele

lisakulu uute tehnoloogiate rakenda-

üliõpilastele, noorteadlastele, nõustaja-

töökohtadele, kus kohalikud inimesed

misel (uute töötajate palkamine,

tele kui ka tegevpõllumeestele.

ei taha töötada. «Iseenesest ei olegi

suurem täienduskoolituse maht) ja takistab tootlikkuse kiiret kasvu.

Kõrgharidust (nii bakalaureuse-

siin midagi halvasti – peaasi, et väärt

kui ka magistriõpe) on toiduainetöös-

töötaja uute kogemustega kodumaale

tuse vallas võimalik omandada Eesti

tagasi tuleb ja oskusi siin rakendada

sest veelgi rohkem tähelepanu õpin-

Maaülikoolis (liha- ja piimatehno-

saab! Õppimisvõimalused Eestist

gute katkestamise ärahoidmisele ja

loogia) ja Tallinna Tehnikaülikoolis

väljaspool on praegu võimalikud, piisab

elukestvale õppele. Vajaka jääb spet-

(toidutehnika ja tootearendus). Olust-

vaid tahtest ja töökusest,» lisab Poti-

sialistide väljaõppest rahvusvahelisel

vere Teenindus- ja Maamajandus-

sepp.

Seetõttu on vajalik pöörata seni-

14

Keskharidust pakuvad järgmised õppeasutused Järvamaa Kutsehariduskeskus Põllumajandus, hobumajandus, maaparandus ja vesiehitus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Toiduainetehnoloogia, aiandus, metsandus, maastikuehitus, loodusgiidid Pärnumaa Kutsehariduskeskus Metsamajandus, keskkonnakaitse, aiandus, florist, haljastus, maastikuehitus Vana-Antsla Kutsekeskkool Põllumajandus, talu- ja kodumajandus Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete töötlemine Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Toiduainetööstus ja -tootmine Narva Kutseõppekeskus Toiduainetööstus ja -tootmine Sillamäe Kutsekool Toiduainetööstus ja -tootmine Rakvere Kutsekeskkool Toiduainetööstus ja -tootmine Tallinna Teeninduskool Toiduainetööstus ja -tootmine Kuressaare Ametikool Põllumajandus, toiduainetööstus ja -tootmine

15

Väljaandja Tööandjate Keskliit www. tooandjad.ee Teostus Menu Kirjastus www.menuk.ee Fotod: Scanpix, Eesti Toiduainetööstuse Liit Trükis valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel