eesti MASINATÖÖSTUSE LiiT Traditsiooniline tööstusharu Eesti masina- ja metallitööstus Haridus ja ametid
eesti MASINAtööstuse Liit
Kompetentsus kindlustab konkurentsivõime jaoks peaks uus väljakutse väljenduma kõrgtehnoloogilise tootmise juurutamises ning omatoodete osatähtsuse
E
esti Masinatööstuse Liit (EML) on Eesti masina-, metalli- ja aparaa-
ditööstuse arendamise ja selle ettevõtete ühiseid huve esindav organisatsioon, mis ühendab põhilise osa vastava tööstusharu tootmispotentsiaalist. Eesti Masinatööstuse Liidu tegevuse eesmärgid on tootmise, ettevõtluse ja turunduse arendamine metallitööstuses, masina- ja aparaadiehituses ning sel alal oma liikmetele soodsate tingimuste loomine järgmiste tegevusvaldkondade kaudu:
• masinatööstuse ja selle tootmisalade strateegiliste arengukavade koostamine ja elluviimine; • välissidemete ja väliskaubanduse arendamine tööstusharus; • koostöö süvendamine tööstusharusiseselt, teiste tööstusharudega, teadus-, arendus- ja koolitusasutustega; • töökeskkonna, töökorralduse ja töösuhete arendamine; • majandus- ja erialase informatsiooni kogumine ja vahendamine liikmesettevõtetele.
eesti Masinatööstuse Liidu juhatus Jüri Riives – juhatuse esimees Eesti Talleks AS, arendusdirektor Juhan Anvelt – juhatuse aseesimees Norcar BSB Eesti AS, tegevdirektor Toomas Lepp – juhatuse aseesimees Metec AS, juhatuse liige
suurendamises. Lähitulevikus on määrava tähtsusega kompetentsus ja ambitsioonikus. Kui tahame olla innovaatilised, peame olema loojad. Tööstusharu vajab initsiatiivikaid insenere, kes seavad sihiks teha midagi uut ja originaalset tervele maailmale. Inseneride panus tööstusharus
M
peaks suurenema, eelkõige originaalasinaehitus on teaduse ja tehnika
sete mõtete ning nende rakenduste
haru, mille sisuks on masinate ja
pakkumisega. Inseneride ja teiste kõrg-
seadmete ehitus ning konstrueerimine,
kvalifitseeritud spetsialistide koostöö
masinate ja detailide valmistamine, uute
ongi üks ettevõtte olulisi edumootoreid.
efektiivsete materjalide kasutuselevõtt,
Tänapäeva modernses tootmises
tootmisprotsesside automatiseerimine,
kasutatakse keerukaid seadmeid.
arvutiprogrammide ja automaatjuhtimis-
Õnneks on enamikus Eesti kutseõppe-
süsteemide rakendamine tööstuses.
asutustes nüüdisaegsete tööpinkide
Konkurentsivõime tööstuses saavuta-
näidised, vaja on vaid omandada
takse suuresti tänu tehnoloogilisele
oskused nende kasutamiseks. Tehno-
arengule, kvalifitseeritud tööjõule,
loogiline areng ei peatu kunagi, pigem
oskusteabele ning nende võimaluste
kiireneb. Seetõttu tuleb ka endal olla
tõhusale kasutamisele.
tehnoloogilise arengu eesliinil ja oman-
Masinatööstuse areng on olnud
dada aina uusi teadmisi.
viimastel aegadel väga hoogne. Suurenenud on nii tootmismahud kui ka ette-
Kompetentsus on edu aluseks.
võtete käibed. Praegu tunnetame paratamatult majandussurutist. Iga kriis on aga vaid ajutine nähtus ja loob eeldused uutele väljakutsetele. Masinatööstuse
Jüri Riives Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees
3
EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT
Kõrged eesmärgid! Heinart Puhkim BLRT Grupi personalidirektor
Me ei konkureeri suhteliselt väikesel Eesti turul mitte ainult omavahel, vaid hoopis laiemalt. Oleme oma toodanguga turukonkurentsis nii Balti mere regioonis, Skandinaavia maades kui ka kogu Euroopas. Ja see tähendab, et noor Eesti insener peaks olema innovatiivsem ja läbilöögivõimelisem kui eakaaslasest naabermaa kolleeg. Ainult kõrge eesmärgipüstitus ja selle järkjärguline realiseerimine tagab edu! Tähtis on pühendumine õpitud erialale ja tööle! BLRT Grupp kui üks Baltikumi suurimaid tööstusettevõtteid ootab oma teenistusse eelkõige kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu, end pidevalt täiendavaid professionaale. Samavõrd oluline kui
Eesti masina-ja metallitööstus M
4
sobiva eriala omandamine on arenevas tööstuses
See tööstusharu, kus on 440 üle
oskus käia ajaga kaasas, olla avatud uutele tehno-
10 töötajaga tootmisettevõtet ja kokku
loogiatele ning valmis pidevaks enesetäiendami-
33 000 töötajat, on Eestis kinnistanud
seks. Oma tööoskuste järjekindel arendamine
veenvalt oma koha Eesti juhtivate tööstus-
suurendab ka inimese konkurentsieeliseid. Peale
harude seas. Sellele on tõhusalt kaasa
erialaste oskuste on väga oluline töösse suhtumine.
aidanud ettevõtetevaheline koostöö,
Kui esikohal on ikka töö ja seejärel tulevad huvi-
asina- ja metallitööstus on oma
puidu- ja paberitöötlemisseadmed,
viimasel ajal ka riiklike tugistruktuuride
alad, ning ollakse valmis pingutama, siis leiab
umbes 150aastase ajalooga üks
jahutus- ja ventilatsiooniseadmed, turbiinid
(Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus,
inimene kindlasti sobiva töökoha ja võidavad
Eesti traditsioonilisemaid tööstusharusid.
ja ventilaatorid, põllumajandusseadmed,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jt) aktiivsem
mõlemad osapooled.
Masina-, metalli- ja aparaaditööstus on
ehituslikud konstruktsioonid jms. Masina-
tegevus, investeeringud uutesse tootmis-
strateegiline tööstusharu, millel on
tööstuse valdkonda kuulub ka laevaehitus,
seadmetesse, ettevõtete juhtiva ja tootmis-
traditsioonid, selles sektoris on, millele toetuda.
Euroopas juhtpositsioon. See on suure
autode, rongide ja lennukite ning mitmesu-
personali kvalifikatsiooni tõus ning suurem
Samas on ka palju uut ja huvitavat. Noor inimene
lisandväärtusega teadmistepõhine tööstus-
guste automatiseerimisvahendite tootmine.
turundusaktiivsus.
peaks endalt küsima, kas ta on valmis pühenduma
haru, mis varustab teisi majandusvaldkondi
Tööstus on Eesti majandusliku ja ühis-
Masina-, metalli- ja aparaaditööstuse
mitmesuguste seadmete ja mehhanismi-
kondliku arengu võtmesektor ning masina-
osatähtsus tööstustoodangus oli 2008.
dega, nagu tööpingid ja tootmisliinid,
ja metallitööstusel on selles juhtiv roll.
aastal Eesti-siseselt 24% ja ekspordis 33%.
Eesti masinatööstusel on väga pikaajalised
ja end kogu aeg täiendama, sest masinatööstuse eriala ei ole valik üheks päevaks, vaid kutsumus.
EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT
Hoolimata ajutisest langusest kasv jätkub ja just selles tööstusharus ilmnevad seosed uue tööstuspoliitika, innovaatika, loomingulisuse, tootlikkuse ja tööoskuste vahel. Masina- ja metallitööstuse ettevõtete toodangut ja vastavate kutsealade tööjõudu kasutavad paljude majandusharude ettevõtted. Näiteks Eesti firmad on tuntud lumepuhurite, metsaveo- ja kallurhaagiste, kaevandus- ja energeetikaseadmete, autotarvikute ja -haagiste, jäätmekäitlusmasinate ja tuulegeneraatorite osade valmistajana. Lisaks sellele on Eestis mitu suurt laevaehitus- ja laevaremonditehast ning suuri satelliitsideantenne tootev ettevõte. Tööstusharu ettevõtete toodang on väga laia spektriga: alates suuregabariidilistest sadamarajatistest kuni täppisdetailideni auto- ja teiste tööstusharude tarvis, mida toodetakse tänapäevaste arvprogrammjuhtimisega tööpinkide abil.
Tööstusharu 2008. aasta müügitulust (33,9 mld krooni) moodustas
Tööstusharu toodangust hõlmavad
Lääne-Euroopas, vaid ka teistes maailma-
laevaehitus, põllu- ja metsamajandusmasi-
eksporttarned üle 65%, mis annab
jagudes. Näiteks Austraaliasse paigaldati
nate tootmine, raskemasinaehitus.
tunnistust nii toodangu heast kvalitee-
35meetrise paraboolpeegli läbimõõduga
dist kui ka töötajate kvalifikatsioonist.
satelliitantenn, mis ehitati Tallinnas AS
Uuemad valdkonnad on elektrima-
Vertex-Estonias.
sina- ja -aparaadiehitus, autohaagiste ja
võtted, nagu Bestnet (Tiki-treilerid),
Eesti masinaehitus jaguneb peaasjalikult
-tarvikute ning keskkonnatehnika toot-
BLRT Grupp, Cargotec Estonia (tõste-
kolme suurde valdkonda – traditsioonilised
mine.
transporditehnika), Hanza-Tarkon
alltööstusharud, uuemad ja tulevikuvald-
(peenmehaanikatööd), Loksa Laeva-
konnad.
Tööstusharu suuremad ette• masina- ja elektrimasinaehituse toodang 36%, • metallkonstruktsioonid ja -tooted 39%, • transpordivahendid ning nende osad 25%. Ekspordis oli vastav osakaal 40%, 33% ja 27%.
Tulevikuvaldkonnad on tuuleenergeetika ja spetsiaalsete sidevahendite
tehas, Norma (turvavööd), VertexEstonia, ei ole oma toodanguga tuntud
Traditsioonilised allharud on
tootmine ning kaasalöömine Euroopa
mitte ainult Skandinaavia maades ja
energeetika- ja soojusseadmete tootmine,
Kosmoseprogrammis.
7
EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT
Haridus ja ametid
(konstruktor), tootmistehnika insener, toot-
Mehaanikainsenerid-
misjuht, projektijuht ja mehhatroonikainsener.
mehhatroonikud on mehaanikaspetsia-
Metallitööliste põhikutsealad on APJ-
mentatsiooni koostamine ja uurimistööd
rakendusteks on kiiresti arenevad robotid,
(CNC)-pingioperaator, treial, freesija, keevi-
nõuavad üsna palju arvuti kasutamist.
arvutiga juhitavad seadmed jpm.
taja, koostelukksepp, laevaehitaja ja mehha-
Enamik projekteerimistöid teostatakse arvu-
troonik.
tiprogrammidega (projekteerimistarkvara
Metallitööliste tööruumideks on tootmistsehhid, mis on üldjuhul suured ja avarad, hea kütte, valgustuse ja ventilatsiooniga.
Mehaanikainsenerid töötavad tehnoloogia- ja tootearendusosakondades ning
haanikale. Nende ülesanne on aparaatide,
tootmisjaoskondades, nad võtavad osa
mõõtetehnika, masinaelementide konst-
toodangu katsetamistest.
rueerimine – tänapäeva intelligentsete masi-
Uue toodangu projekteerimine, doku-
nate ja seadmete loomine. Mehhatroonika
Kutseharidus ja täienduskoolitus
AutoCad 3D, Solid Work ja ME10). Mehaanikainseneridele korraldatakse
Metallitöö oskustööliste kutsealasid saab
pidevalt koolitusi, kursuseid ja seminare
õppida tänapäevaste tootmisseadmetega
kutsealaste oskuste ja teadmiste täiendami-
varustatud kutseõppekeskustes ja kutse-
likkust ja vastutustunnet, eriti töötamine
seks vastavalt tehnika ja tehnoloogia aren-
keskkoolides:
tänapäevaste suurte ja võimsate tootmis-
gule. Kogemustega mehaanikainsenerid
seadmetega. Teatud töödel tuleb kasutada
viivad selliseid õppuseid ka ise läbi.
Töö nõuab tähelepanelikkust, asjatund-
ettevõtte antud individuaalseid kaitsevahendeid.
Mehaanikainseneride põhilised Enamasti on ettevõttes nõuetekohane
tervisekaitseteenistus, pesemis- ja riietusruumid ning söökla. Täienduskoolituse ja ümberõppekursuste, kutsestandardite ja oma kutseastme tõstmise võimaluste kohta annavad nõu ettevõtete personaliteenistused. Metallitöölised töötavad ühes või kahes
tegevusalad on: • tehniliste süsteemide projekteerimine, • tootearendus ja tootmistegevuse ettevalmistamine, • juhtimine ja tootmistegevuse korraldamine, • rakendusuuringute teostamine ja tulevikutehnoloogiate seire.
vahetuses, töötundide arv nädalas on kuni 40. Keerukate ja suurte seadmete montaa-
8
listid, kes on spetsialiseerunud nn peenme-
• Tallinna Tööstushariduskeskuses (www.tthk.ee), • Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis (www.tlmk.ee), • Tartu Kutsehariduskeskuses (www.khk.tartu.ee), • Võrumaa Kutsehariduskeskuses (www.vkhk.ee), • Ida-Viru Kutsehariduskeskuses (www.ivk.edu.ee), • Narva Kutseõppekeskuses (www.nvtc.ee), • Rakvere Kutsekeskkoolis (www.rak-kkk.edu.ee), • Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis (www.vykk.vil.ee).
Kutsealasid saab õppida nii pärast põhihariduse kui ka keskhariduse omanda-
Mehaaniliste vahendite arendamine on
mist eesti või vene keeles. Põhihariduse
žitöid tehakse vajaduse korral tellija
keeruline protsess, toodetavad tehno-
baasil on õppeaeg automaatika, metallitöö
asukohas, enamasti Läänemere regioonis,
mehaanilised vahendid peavad olema
ja keevituse kutsealadel 3 aastat, mehha-
kuid vahel ka teistes Euroopa riikides või
töökindlad, ergonoomilised, ohutud,
trooniku kutsealal 3,5 aastat.
ülemeremaades.
hea disainiga ja vastama nüüdisaegsetele
Keskhariduse baasil on õppeaeg keevitaja
nõudmistele. Kui testimine on edukalt
kutsealal 1 aasta, APJ-pinkide operaatoritel
Mehaanikainseneride põhikutsealad on
läbitud, läheb toode koostöös teiste erialade
2 aastat ja mehhatrooniku kutsealal
CAD/CAM-insener, tootearendusinsener
spetsialistidega tootmisse.
2,5 aastat.
9
EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT
Õppeaeg koolikohustusliku ea
õppetooli: masinaehituse õppetool ning
üldjuhul 1 aasta.
tehnomaterjalide ja tehnoloogia õppetool.
Lasnamäe Mehaanikakoolis on põhiharidusega õpilaste õppeaeg laevaehi-
Õppetöö tihe seotus praktikaga aitab
tuse, lukksepa, metallitöötleja ja kesk-
pärast tööleasumist kiiresti leida oma koht
konnatehnika vene õppekeelega kutsealal
firmas. Mehaanikateaduskonna lõpeta-
3 aastat.
nute tööhõive on viimased aastad olnud 100%, kusjuures suurem osa lõpetanutest
Täpsemad andmed õpetatavate erialade
on leidnud erialase töö.
kohta saab eeltoodud kutseõppeasutuste kodulehekülgedelt. Kõrgharidus Mehaanikainseneriks saab õppida nii Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK, www. tktk.ee) kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ, www.ttu.ee/mehaanika ). Eesti Maaülikoolis saab mehaanikainseneriks spetsialiseeruda bakalaureuseõppes tehnika ja tehnoloogia erialal ning magistriõppes tootmistehnika erialal. Rakenduskõrgharidusõppes on võimalik omandada mehaanikateadmisi tehnotroonika erialal. Tallina Tehnikakõrgkooli kui rakenduskõrgkooli mehaanikateaduskonnas õpitakse masinaehituse ning tehnomaterjalide ja turunduse erialal nii riigieelarvelistel kui ka eelarvevälistel õppekohtadel. Lõpetanud saavad nelja aastaga rakenduskõrghariduse ja masinaehitusinse neri diplomi ning neil on õigus jätkata õpinguid magistriõppes.
10
Mehaanikateaduskonnas on kaks
ületanud põhihariduseta noortele on
• Mehaanikateaduskonnas õpetatavad erialad on universaalsed ja võimaldavad lõpetanutel leida rakendust keeruka tehnoloogilise seadme operaatori või müügiinsenerina kuni ettevõtte asutaja ning juhini välja. • Eestis on tulevikku innovatiivsetel eksperimentaalettevõtetel, mis arendavad tulevikutehnoloogiat, seega on masinaehituse eriala valinutel võimalik saada osa kõige värskematest tehnoloogiamaailma ideedest. • Teaduskonnas on tänapäevane õpikeskkond. • Mehaanikateaduskonna masinaehituse eriala annab kindla taseme ja oskuse inseneritööks mis tahes masinatega seotud valdkondades, mis on klassikaliste Eesti tööstusaladega seotud. • Masinaehitus annab stabiilse leiva, mis ei sõltu eriti moetuultest, ja vaba voli ka loovuse rakendamiseks.
EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT
Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika-
ajal silmas rahvusvahelist harmoneeru-
nimetatud kutsealadel täiendus- ja
teaduskonnas õpitakse mehaanika-
kaülikoolis õpetatud alates 1918.
mist, võimaldades spetsialiseeruda
ümberõppekursuseid. Samuti korral-
inseneriks ja mehhatroonikainseneriks
aastast, mil asutati TTÜ, iseseisvana
tootearendusele, tootmistehnikale,
davad nad kutseeksamikomisjonide
bakalaureuse ja magistri õppekavade
tegutseb teaduskond alates 1947.
materjalitehnikale ja transporditehni-
abil kõrgema kutseastme saamiseks
alusel. Õppekavade raames on
aastast. Teaduskonna missiooniks on
kale. Peale selle valmistatakse ette
kutsestandardite nõuetele vastavaid
võimalik spetsialiseeruda tootearendu-
jääda rahvuslikuks ja rahvusvaheliselt
soojustehnika ja mehhatroonika spet-
eksameid.
sele, tootmistehnikale, materjalitehni-
konkurentsivõimeliseks masina-,
sialiste.
kale ja transporditehnikale. Lõpetanutel
aparaadiehituse ja soojustehnika
on võimalus jätkata õpinguid nelja-
õppe-, teadus- ja arendustegevuse
damisest või ümberõppest huvitatud
aastases doktoriõppes.
keskuseks Eestis.
täiskasvanutel, sh töötutel, tuleb sobi-
Masinaehitust on Tallinna Tehni-
Mehaanikateaduskonna koos-
12
Oma kutsealaste teadmiste täien-
vate kursuste leidmiseks pöörduda
seisus on Masinaehituse, Materjaliteh-
Teaduskonna õppekavad arvestavad
eespool nimetatud kutseõppeasutuste
nika ja Mehhatroonika Instituut.
Eesti tööstuse vajadusi, pidades samal
poole – kõik need koolid korraldavad
13
EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT
Palk ja soodustused
M
ehaanikainseneri palk oleneb
väga lai. Nad töötavad konstruktorite,
nikud töötavad masina- ja metalli-
aasta-aastalt kasvanud ning olnud
ametikohast ja ettevõttest, kus
tehnoloogide, tootmisinseneride ja
tööstus-, aparaadiehitus- ja elektrooni-
suurem, kui kõrgkoolid täita suudavad.
töötatakse. Kogemustega inseneri
automaatikainseneridena tööstus- ja
kaettevõtetes, samuti teistes masinaid,
töötasu ulatub 20 000 kroonini kuus.
projekteerimisettevõtetes, projektijuhti-
meditsiinitehnikat, automatiseerimisva-
Keevitajate või konstruktorite palgad
dena teadusbüroodes, spetsialistidena
hendeid jms tootvates firmades
jäävad 10 000 – 15 000 krooni vahele,
või inspektoritena järelevalve- ja kont-
(näiteks Norma, Tarkon, JOT, Harju
kuid võivad vastutusrikaste tööde
rollorganites, tootearenduse, kvaliteedi
Elekter jt) ning ka kaitsetööstuses,
puhul olla tunduvalt kõrgemad.
ja muul alal.
teadus- ja haridusasutustes.
Mehaanikainseneride tööpõld on
14
Mehaanikainsenerid-mehhatroo-
Nõudlus mehaanikainseneride järele on
Lisainfo: EMLi tegevbüroo Mustamäe tee 4 10621 Tallinn Tel 611 5893 e-post emliit@emliit.ee www.emliit.ee
15
Väljaandja Tööandjate Keskliit www. tooandjad.ee Teostus Menu Kirjastus www.menuk.ee Fotod: Scanpix, Eesti Masinatööstuse Liit Trükis valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel