Eesti RÕIVA- JA TEKSTIILILiiT Perspektiivikas rõiva- ja tekstiilitööstus Haridus Karjäär ja ametid
Eesti Rõivaja Tekstiililiit E
esti Rõiva- ja Tekstiililiit asutati
ettevõtetes töötab ühtekokku ligi
rõiva- ja tekstiilitootmisega tegele-
14 000 töötajat, kes valmistavad üle
Rõiva- ja tekstiililiidul on tulevikku R
vate füüsiliste ja juriidiliste isikute mitte-
75% Eesti rõiva- ja tekstiilitoodangust.
tulundusliku ühendusena 1993. aastal,
Ettevõtteid ja tööstusharuga seotud
praegu kuulub liidu liikmeskonda
asutusi, sh materjalide ja seadmete
76 ettevõtet. Liidu eesmärk on eden-
maaletoojaid, edasimüüjaid ja haridus-
dada kodumaise rõiva- ja tekstiilitöös-
asutusi, on Eestis ligikaudu 260.
tuse arengut ning esindada ja kaitsta
Suurimad on Baltika Group oma kahe
rõiva- ja tekstiilitootjate ühiseid huve.
õmblustehasega Baltika Tailor OÜ ja
nende toodete järele ei kao kunagi
tulevik, mis seisneb paljus innovat-
Liit on Euroopa Rõiva- ja Tekstiililiidu
Virulane, Kreenholmi Valduse AS,
vajadus. End selles tööstusharus
siooni ja loovuse arendamises.
(EURATEX), Eesti Kaubandus-Tööstus-
Ilves-Extra AS ja Sangar AS.
rakendades on hea võimalus oma
koja ja Eesti Väliskaubanduse Liidu ning Eesti Tööandjate Keskliidu liige. Eesti rõiva- ja tekstiililiidu liikmeskonnas on nii väikeettevõtteid, keskmisi kui ka suurettevõtteid. Liikmes-
Tartu mnt 63 10115 Tallinn tel: 611 5567 e-post: info@textile.ee
õiva- ja tekstiilitööstus on juba
moodi valida virtuaaltehnoloogia abil.
seetõttu perspektiivikas, et
Seega ootab rõivaala valinuid ees
Materjaliteadus toob tööstusse
silmaga näha, kuidas toodetakse
uued keemilised kiud ja tehnoloogiad.
inimestele tõeliselt vajalikke asju. Võib-
Tänu põnevale koostööle ülikoolide ja
olla on tulevikus kadunud arvutid,
IT-ettevõtete vahel kasutatakse tekstii-
mobiiltelefonid ja autod, kuid inimesel
lides juba praegu nutikaid infotehno-
on endiselt vaja midagi selga panna, ta
loogilisi lahendusi. Eesti ülikoolide ja
tahaks ikka magada mõnusa teki ja
ettevõtete koostöös on sündinud
padjaga ning ka tulevikus end pärast
näiteks hädaohust hoiatav sall, sport-
duši all käimist kuivatada.
laste keha jahutavad ja soojendavad
Karjääri rõiva- ja tekstiilitööstuses
joped, külmadele kätele osutavad värvi
võiks kaaluda nii see, kes tunneb huvi
muutvad kindad, päikesevalgusega
tootmise ja tehnoloogilise protsessi
värvi muutvad kardinad, pimeduses
vastu, kui ka disainihuviline. Traditsioo-
helendavad diivanipadjad. Need on
nilisel rõivaalal toimub lähiajal üleminek
vaid mõned näited huvitavatest nišitoo-
laialt levinud pakkumiste süsteemile,
detest, kus piiriks on üksnes disainerite
mis võimaldab kangast, stiili ja tegu-
fantaasia ja oskused.
3
Eesti RÕIVA- JA TEKSTIILILIIT
Väljakutsete aeg 2008. ja 2009. aasta on halva majandusolukorra tõttu pakkunud tööstusele suuri väljakutseid. Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse võtmetegur on tootlikkuse tase. «Tuleb teada, et odava töötunni müügile ei saa äri rajada kuskil Euroopas ning pole võimalik toota ega müüa kasumlikult tooteid, millega oldi edukad kümmekonna aasta eest,» kommenteerib rõiva- ja tekstiililiidu juht Meelis Virkebau.
PERSPEKTIIVIKAMAD HARUD: • rõivad ja kodutekstiil, millel on oma bränd, kauplused ja tootevalik, • nišitooted, armeele ja päästeametile mõeldud toodang, • kaitse- ja spordirõivad, • nn targad ja tehnilised tekstiilid, • ühisturundus ja -tootearendus.
VÄHEM PERSPEKTIIVIKAD HARUD: • masstoodangu valmistamine, • lihtsa töörõiva tootmine, • kehva tehnoloogilise varustatusega tootmine, • orienteeritus allhangetele.
4
Eesti RÕIVA- JA TEKSTIILILIIT
Eesti rõiva- ja tekstiilitööstus 2008. aastal Käive (miljon krooni)
7188
Investeeringud (miljon krooni) 187
6
Ettevõtete arv
591/160
Töötajate arv
14 516
7
Eesti RÕIVA- JA TEKSTIILILIIT
Haridus R
õiva- ja tekstiililiit on veendunud, et töötajate hariduse parem tase
annab ka ettevõtetele paremaid tulemusi. Liidu partneriteks on Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkool. «Lääne-Euroopa näitel võib väita, et töötleva tööstuse sektorite piirid hakkavad hajuma. Nii leiavad tekstiilidel põhinevad materjalid kasutust näiteks lennuki-, auto- ja laevatööstuses ning meditsiinis. Eestis on oluline roll Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduse instituudil, kuid oluline on ka kolme partnerkooli omavaheline tihe koostöö,» rõhutab Virkebau.
Rõiva- ja tekstiilitööstuse ameteid: • õmbleja, tekstiiliseadmete operaator, • rätsep, õmblusmeister, • modelleerija, õmblustehnoloog, tekstiilitehnoloog, • moedisainer, õmblusalajuht, • ostu- ja müügispetsialist.
8
Eesti RÕIVA- JA TEKSTIILILIIT
Eesti Kunstiakadeemia
E
Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduse instituut
esti Kunstiakadeemia disainiteadus-
spetsialiste. Erialase magistriõppe
konna moekunsti osakonnast saab
eesmärk on nüüdisaegse moetööstuse
rahvusvahelise kõrghariduse standarditele
nõuetele vastava moekunstniku kui disai-
vastava akadeemilise kõrghariduse.
neri-projektijuhi koolitamine süvendatud
Moeeriala valinu omandab moekunstniku-
korras.
disaineri kutse ning on suuteline töötama
M
aterjaliteadus ja -tehnoloogia on traditsiooniliselt paljuski tuginenud keemiateadusele ja -haridusele. TTÜ keemia- ja materjalitehnoloogia
teaduskonnas on esindatud nii uute kõrgtehnoloogiliste materjalide väljatöötajad kui ka nende materjalide omaduste uurijad. Nüüdisaegsete elektronmaterjalide uurijate tulemusliku töö tunnustuseks on
Eesti Kunstiakadeemia disainitea-
disaineri-stilistina suurtööstuse õmblus-
duskonna tekstiilidisaini osakonna baka-
laialdane rahvusvaheline koostöö ja ühised uurimisprojektid Euroopa tööstuse- ja
ettevõttes või oma ateljees-stuudios,
laureuseõppes on erialaste oskuste aren-
uurimiskeskustega. Lisaks uute materjalide väljatöötamisele uuritakse ja õpitakse
viljelema unikaalset autoriloomingut,
damisel kaks põhilist valdkonda: kanga-
keemiateaduskonnas ka Eestile nii omast puidu- ja tekstiilmaterjalide tehnoloo-
moegraafikat, töötama moeajakirjaniku,
kudumine ja kangatrükkimine, suunda-
giat.
kostüümiajaloo teoreetiku või oma eriala
deks rõiva- ja sisustustekstiilide loomine.
pedagoogina jms.
Magistriõppes toimub kunstniku ja/või
Bakalaureuseõppe kava koosneb
disaineri jätkuõpe erialastes ja interdistsip-
teoreetilistest ja stuudiotundidest ning
linaarsetes meistriklassides ning koostöö-
selle eesmärk on koolitada avara silma-
projektides. Eesmärk on süvendada tead-
ringi, loova mõtlemise ja mitmekülgse
misi disaineri rollist ja arendada erialaseid
maailmatajuga läbilöögivõimelisi noori
süvaoskusi.
Ehitajate tee 5 tel: 620 3367 faks: 620 2798 www.ttu.ee/matscience/index.html
Tartu mnt 1 10145 Tallinn tel: 626 7301 faks: 626 7350 e-post: artun@artun.ee
10
11
Eesti RÕIVA- JA TEKSTIILILIIT
Tallinna Tehnikakõrgkool
T
allinna Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskond valmistab õmblusfirmadele, tekstiilitööstusele, naha- ja karusnahafirmadele ette spetsialiste –
inimesi, kes hoolitsevad selle eest, et saaksime end oma rõivastuses tunda kaunina ja mugavalt ning sisustada hubaselt oma kodu. Õpinguid rõiva- ja tekstiiliteaduskonnas iseloomustab kõige paremini teadmiste ja praktika seotus ning avatus arengule ja loovusele. Rõivaala tudeng õpib oma ideid paberile panema, erialaste arvutiprogrammidega töötama, planeerima tootmisprotsessi ja korraldama ressursse. Tänu põhjalike teadmiste omandamisele õmblustehnoloogias on koolilõpetajal väga hea ettekujutus töökorraldusest ja võimalustest oma ideid ellu viia – nii Eestis kui ka välismaal. Praktika toimub oma ala spetsialistide juhendamisel modernses õmbluslaboris ja eri ettevõtetes. Lisaks võimalusele töötada tulevikus mõnes firmas disaineri, konstruktori, tehnoloogi või ostu-müügi korraldajana, annavad õpitavad majandusained hea eelise ka oma äri loomiseks. Laialdaste teadmiste ja omandatud oskustega ei ole raske meelepärast tööd leida, kuna tehnikavaldkonna spetsialistid on alati kõrgelt hinnatud. Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn tel: 666 4500 faks: 666 4510 www.tktk.ee
12
Eesti RÕIVA- JA TEKSTIILILIIT
Karjäär R
õiva- ja tekstiilitööstuses on enesetäiendus ja edasiõppimine
olulised karjääri mõjutavad tegurid: uued oskused võimaldavad liikuda lihtsamalt tootelt keerulisemale ning tõusta karjääriredelil. Parima ülevaate sektorist ja oma tulevikuväljavaadetest saab siis, kui haridust omandades tööd alustada. Siis saab peagi selgeks, millised on arenguvõimalused nii Eestis kui ka võõrsil. Enamik Eesti Kunstiakadeemia tekstiilieriala üliõpilasi käib rahvusvaheliste õppeprogrammide kaudu mujal Euroopas õppimas. Rõiva- ja tekstiililiit ärgitab omalt poolt ka rahvusvahelist õppejõuvahetust. Tänu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele on sõlmitud koostöölepingud Inglismaa, Hispaania ja Taani kõrgkoolide ja ettevõtjatega, kes on kõik kiitnud selles tööstusharus töötavate eestlaste haritust ja oskusteavet. Tulevikus on oluline veelgi enam panustada Eesti ülikoolide ja ettevõtete omavahelisele koostööle.
14
15
Väljaandja Tööandjate Keskliit www. tooandjad.ee Teostus Menu Kirjastus www.menuk.ee Fotod: Scanpix Trükis valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel