Ulukid teel

Senini olen lugejale serveerinud häirekeskuse 1247 teenustega koostöös analüüsitud kokkuvõtteid, nüüd lisan ka Jahise andmed tänavuse seitsme kuu kohta.

TEKST URMAS SALMU

Suur tänu kõigile jahimeestele, kes on „Ulukid teel!“ projektiga vähem või rohkem seotud ja kandnud Jahisesse infot või täiendanud seal andmeid. Jahimeeste andmetest saame juhtumite kohta täpsemat teavet nii sündmuskoha kui ka ulukiliikide kohta. Häirekeskuse kogutav teave on nii mõnelgi juhul üldisem, kuid selleta ei saaks Eesti liikumiste kohta ulukiasurkonnas üldpilti. Ulukid liikluses tähendab ju, et nende elupaigad on samas. Elupaikade muutudes vähenevad piirkonnas ka metsloomaõnnetused.

Alates tänavusest aastast on häirekeskuse andmetes juhtumi asukohta markeerivad X-, Y-koordinaadid. Kokkupõrgete asukohtadest on kavas luua eraldi kaardikiht, mis oleks nähtav Jahise kaardirakenduse osana.

Jahiseltse tunnustades peab mainima, et Jahisega liitutakse endiselt. Kes veel ei ole otsustanud, võiks uurida naabritelt või ka otse Eesti jahimeeste seltsi (EJS) IT-koordinaatori Karri Urbani käest, miks ja millised eelised või võimalused Jahises avanevad. Kui sinna kantakse rohkem andmeid, saame märksa täpsemat teavet kokkupõrgetesse sattunud ulukiliikide, nende vanuse ja soo kohta. Moodustub usaldusväärsem andmebaas kui häirekeskuse kogutav. Mõistagi tuleb ka seda arvestada, sest seal on algallikaid palju rohkem. Ent nagu juba mainitud, suureneb ka vigaste kannete hulk.

Määramata põtradest on vaid üks isend, lisaks kaks määramata vasikat. Metskitsede seas on määramatust mõistagi enam, mida saab seletada hukkunud loomade suurte vigastustega.

Jahimeeste sisestatud andmetest selgub, et liikluses hukkunud emaste metskitsede osa ületab sokkude oma peaaegu kahekordselt. Isegi kui me liigitaks soo-

Tabel. Kokkupõrked liikluses 2017–2022 (seitse kuud)

112/1247 2017 2018 2019 2020 2021 2022 7 kuud

Jahis 2022 7 kuud

Põder 319 407 246 201 224 179 59 (37 lehma, 19 pulli)

Metskits 2916 4408 4884 4300 5000 2900

658 (414 kitse, 244 sokku; 51 sootunnusteta) Metssiga 173 134 116 161 151 82 13 (neist 8 kulti) Hirv 9 10 10 26 25 21 2 (lehmad) Ilves 2 11 6 8 21 5 3 (1 isane, 1 emane ja 1 määramata) Karu 2 10 8 14 9 1

Hunt

6 5 5 2 2 (isased) 2 (isased)

tunnusteta isendid sokkude hulka, on erinevus selge. Tabelis on vastavalt 244 sokku ja 414 emast metskitse. Meie jahimaadel elavate metsloomade arvukus on üldiselt selges korrelatsioonis maanteedel hukkunud loomade arvuga, seega võib öelda, et sokkude arvukus on märksa väiksem kui emaste hulk.

Häirekeskuse andmetest varasemate aastate kohta ei ole mõistlik eraldada sokkusid ja emaseid, sest andmed on ebatäpsed. Üks üleskutse neile jahimeestele, kes koristamas käivad. Palun helistage pärast koristamist tagasi numbrile 1247 ja täpsustage uluki liik (seegi võib vale olla!) sugu ja vahel ka tegelik asukoht.

Ühtlasi võiks mitme aasta võrdlus anda põhjust aruteluks küttimislimiitide jaotamise üle. Pole võimatu, et viimastel aastatel on sokkusid liiga palju kütitud. Jahise andmed ei anna veel põhjust otsust langetada, kuid arutlusainet pakuvad kindlasti. Täites metskitsede vaatluskaarte Jahises või paberil, ei tohiks soolist tasakaalu oma peast välja mõelda. Kõik, kes sokujahil käinud ja kellega olen samal teemal vestelnud, on väitnud, et sokku polegi enam nii lihtne leida. Aastakümnete tagusest ajast ei meenu, et sarnast põuda oleks olnud. Liikluses hukkunud loomad on tegeliku arvukuse peegelpilt või selle kaudsem kuvand, millel on oma tõepõhi all. Järeldused jäägu spetsialistide teha.

Naabrite tegemised

Põhjust on kiigata üle lahe Soome ja Rootsi poole.

Tänu meie koostööpartneri If kindlustuse jätkuvale huvile osaleda projektis „Ulukid teel“ on selle vastu hakatud huvi tundma ka Rootsis. Uuritakse, kuidas meie projekt kulgeb ja millised on tulemused. Olen palunud täpsemat ülevaadet Rootsis juhtunud ulukiõnnetuste ja nende teabe kogumise kohta.

Nii Soomes kui ka Rootsis erinevad pärast õnnetust tegutsemise reeglid nendest, mis kehtivad Eestis. Kui juhtub suuruluki ja sõiduki kokkupõrge, siis helistab autojuht SOS-numbril 112. Siit edasi aga käitumisjuhised lahknevad.

Esmalt sõidab sündmuskohale politsei, fikseerib juhtumi täpsemad asjaolud ja ka hukkunud või teadaolevalt viga saanud ulukiliigi küsitluste (möödasõitnu käest telefoni teel) või kohapealsete vaatluste põhjal. Politseile on teada nii jahipiirkonnad kui ka seal tegutsevate jahimeeste kontaktid, kes sündmuse fikseerimise järel kohale kutsutakse. Edasine on Eestis toimivaga sarnane: uluki koristavad jahipiirkonda haldavad jahimehed.

Juhtumi asjaolude andmed, mis politsei on kogunud, kantakse üldisesse andmebaasi, mis on internetis piiranguteta kõigile nähtav. Kaarti uuendatakse umbes nädalase nihkega, seega ei näe me eile juhtunud õnnetust, vaid nädal tagasi tehtud kannet.

Keda selline lehekülg huvitab, soovitan külastada Rootsi lehekülge https://www.viltolycka.se/start/. Keelt aitab muuta automaatne Google’i tõlge.

Sarnaselt EJS-i algatatud autojuhtide teavitamise kampaaniaga „Metsloomal on alati peatee“ jagatakse Rootsi juhtidele üsna samasuguseid õpetusi. Aga on ka suur erinevus: juhtumi asukoha markeerimise nõue ja nn marker. Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuht Eero Nõmm pakkus umbes aasta tagasi välja sisult samasuguse idee. Ettepanek on hea, iseasi, kuidas see linnameestest ja -naistest juhtideni viia.

Mida rootslaste lehelt leiab?

1. Numbrile 112 teatatud metsloomaõnnetuse paik, mille määravad kindlaks politseinikud või jahimehed.

See on kõige täpsem saadaolev metsloomaõnnetuse asukohanäit. 2. Eraldi vahekaart „Statistika“ annab ülevaate liiklusõnnetuse asukoha kohta, millest liiklejad on politseile teatanud. Õnnetuse täpset asukohta pole alati lihtne näidata, sest liiklejatel on raske oma asukohta määrata.

Seetõttu võib esineda mõningaid kõrvalekaldeid kokkupõrke tegelikust asukohast.

Kodulehte haldab riiklik metsloomaõnnetuste nõukogu (National Wildlife Accident Council), tehes sealjuures koostööd väga paljude riigi ja vabatahtlike organisatsioonidega, sh politsei, transpordiamet ja mõistagi jahimehed.

Kodulehe logode taga on suur hulk toetajaid ja riiklikke ametkondi.

Nii saame teada, et tänavu (kuni 12. september 2022) on kogu Rootsis juhtunud 35 317 kokkupõrget, neist 28 490 hirvega, 2296 põdraga (sh põhjapõder) ja 2560 metsseaga.

Statistika jaotub läänide (meie maakondade) ja eraldi väiksemate administratiivüksuste kaupa. Rootsis on 21 lääni ja 290 valda.

Patrullteenistuse politseinik helistab kohaliku jahiseltsi kontaktisikule, kes on kohustatud korraldama ka suurulukite koristamise. Saak kuulub kohalikele jahimajanditele. Jahimehed ei pea koristama väikeulukeid, kuid selle kohta täpsemat infot ei leidnud.

Kas meil oleks võimalik moodustada üleriigiline juhtumite kogumise ja markeerimise online-andmebaas? See on riigi kitsaste majandusolude tõttu ilmselt keerukas, kuid midagi võimatut pole. Ei arva, et meil peaks kaasama politsei, kellel niigi napib töötajaid ja lõpuks ka pädevust, kuid huvitatud riiklike osaliste kaasamisel ei tohiks ka see ületamatu olla. Oleme ju endiselt e-riik.

Kindlasti teeme EJS-is kõik, et sagedasemad ulukiõnnetuste asukohad oleks teada võimalikult paljudele. Just selles kogu eespool kirjeldatud kaardirakenduse peamine idee ju seisnebki.

Turvaliselt igal ööl ja päeval! Metsloomal on alati peatee!

- FILM Vello Vainuraga Suursoos

Vello Vainura on Tartu jahindusklubi ja Eesti jahimeeste seltsi asutajaliige, vana jahimees ja trapper, kes elab Emajõe-Suursoos üksikul soosaarel. Tema mõtteid ja arvamusi on aegajalt ilmunud ka Eesti Jahimehe numbrites.

Suur soo

• Stsenarist, režissöör, operaator Remek Meel • Produtsent-toimetaja

Riho Västrik • Helilooja Lauri Õunapuu • OÜ Vesilind 2022

TEKST JAANUS VAIKSOO, FOTOD HELEN VÄSTRIK

Vello Vainura ja Remek Meel.

Kogenud küti tähelepanekuid loodusest ja ulukitest, inimese ja looduse vahekorrast tasub alati hoolega kuulata. Mees on aastakümnete jooksul elanud looduse rütmis ja tal on selle vallas kujunenud välja absoluutne kuulmine.

Nüüd on loodusfotograaf ja -filmimees Remek Meel teinud Vello Vainurast filmi. Või õigemini … kui seda filmi vaadata, siis pole see niivõrd Vello Vainura portree, vaid ikkagi puhas loodusfilm, mille üks tegelane on Vainura. Meel on valinud või leidnud filmile väga õige tooni: Vainura ei tõuse selles filmis domineerima, vaid režissööroperaator näitab Emajõe-Suursoo loodust neljal aastaajal. Vana jahimees elab ja toimetab seal jõekäärus, soode ja rabade keskel täpselt samamoodi nagu põder, kes hiilib metsatukas, nagu saarmas, kes maiustab konnaga, või nagu kobras, kes otsib toidupoolist. Ka Vainura otsib toidupoolist: püüab kala, toimetab mesilastega, kaevab maad, korjab jõhvikaid ja põikab soosaarelt korraks koos teiste liigikaaslastega põdrajahile.

Vainura ei räägi selles filmis palju, aga vaatajale saab selgeks, mis elu mees elab ja millest ta mõtleb. Usun, et paljude loodusinimeste jaoks on just selline unistuste elu, omamoodi ideaal, mis jääb meist enamikule siiski kättesaamatuks.

Alatest oktoobri keskpaigast saavad huvilised seda filmi vaadata Tallinnas kinos Artis ja Tartus Elektriteatris.