Külas Prantsusmaa jahimeestel

Eesti jahimehed kohtumisel Prantsusmaa jahimeeste katusorganisatsiooni FNC peakorteris Pariisi külje all.

Külas Prantsusmaa jahimeestel TEKST ja FOTOD TÕNIS KORTS, EJS-i tegevjuht Sel aastal viis Eesti jahimeeste seltsi (EJS) õppereis kütid Prantsusmaale, et tutvuda, kuidas on Euroopa pindalalt kolmandas riigis korraldatud jahindus, millised on sealsed teravad probleemid ja mida on meil prantslastelt õppida.

Meid võõrustas Prantsusmaa jahimeeste katusorganisatsiooni FNC (Federation Nationale des Chasseurs) peadirektor Nicolas Rivet jahimeeste peakorteris Pariisi külje all. Organisatsiooni juht oli valmistanud ette kolmeosalise ettekande, milles andis ülevaate jahipidamisest Prantsusmaal, jahimeeste organisatsiooni struktuurist ja aktuaalsetest teemadest.

Prantsusmaal on 13 piirkonda ja lisaks üheksa ülemerepiirkonda. Need jagunevad departemangudeks. Prantsusmaale kuulub ka mitu ülemeredepartemangu: Prantsuse Guajaana LõunaAmeerikas ja mitu saareüksust Atlandi, Vaikses ning India ookeanis.

Piirkondades ja maakondades on oma katusorganisatsioonid. Kõik Prantsuse jahimehed kuuluvad automaatselt FNC-sse oma organisatsiooni kaudu. Kogu Prantsusmaa jahinduse juhtimine on koondatud nõukogusse, kus on 27 liiget. Nõukogu esindab umbes üht miljonit jahimeest. Igal aastal lisandub 21 000 uut jahimeest. Organisatsioonis töötab kogu riigis 27 800 inimest. Seltse on 70 000. Peaaegu igas külas on oma jahiselts.

Prantsusmaal loetakse kokku ligi 40 jahipidamise viisi ja jahitakse 89 ulukiliiki, kellest 38 on veelinnud. Jahi mitmekesisust on soodsalt mõjutanud maa geograafiline asend. Neil neli erinevat biotoopi: Atlandi rannik, Püreneed, Vahemere rannik ning kontinent. Soodsalt mõjub, et Prantsusmaad läbivad rändlindude rändeteed ja maa asub nende ristumiskohas.

Jahinaiste arv on tõusuteel

Prantsusmaa jahimeestest 35% töötab, 47% on nooremad kui 35 aastat ja 2,5% on naised. Jahinaiste arv on nagu Eestis ja mujal Euroopas tõusuteel. Nad ise arvavad, et see protsent on väike ja tegutsevad selles suunas, et jahinaisi oleks rohkem.

Vibujahimeeste seltsid kuuluvad ka FNC koosseisu.

Kuni Prantsuse revolutsioonini oli jaht aadlike tegevus. Revolutsiooni üks nõudmisi oli, et ka rahvas pääseks jahipidamisele ligi. Niinimetatud demokraatlikku jahindust peetakse jahinduse säilimiseks vajalikuks.

Prantsusmaal metsakahjusid peaaegu pole, s.t nendega ei tegeleta. Aga põllukahjusid hüvitatakse umbes 77 miljoni euro eest aastas.

Tähtis on meediatöö. Sotsiaalmeedial peetakse silma peal ja tehakse tutvustustööd. Meediaga suheldakse riigi tasemel ja organisatsioonid suhtlevad oma piirkonnas.

Märgata on osa linnaelanike vastasseisu jahipidamisele. Ka Prantsuse jahimeeste katusorganisatsioon lähtub samast põhimõttest nagu EJS: jahti ei pea õigustama, vaid seda tuleb selgitada. Peab näitama, millega tegeleme. Prantsusmaal on jahimehed nn metsa sanitarid. Ka nemad täidavad avalikke tellimusi nagu meiegi. See seadustab jahipidamist.

Selge on koostöö vajadus

Meie otsime Eestis koostööd metsa- ja põllumeeste organisatsioonidega, kuid neil sellega probleeme pole. Kõigile on selge, et tuleb teha koostööd. Koostööd tehakse teiste vaba aja ja turismiorganisatsioonidega: mägirataste organisatsioonid, ratsutajad ja paljud teised, kes veedavad vaba aega looduses. Nendega tegutsetakse ühisrinde loomisel, sest osa äärmuslikke loodusekaitsjaid ei kiida heaks mingisugust tegevust looduses.

Prantsusmaal tuleb igal aastal aktiveerida oma jahitunnistus. Tuleb maksta jahipidamise õiguse maksu, millest tekib piirkondlike ning katus- ja keskorganisatsiooni eelarve. Samuti laekub sealt raha riigile.

Maaomandus on püha. Kui ollakse omanik, siis on ka jahiõigus. Jahti peetakse ise või renditakse maad.

Kuigi Prantsusmaa president pole jahimees, mõistab ta jahipidamise rolli sotsiaalse sidususe tekkimisel. Eriti tähtis on see piirkondades väljaspool linnu.

Jahiturvalisust peetakse väga tähtsaks. Jahiohutusega tegeletakse ja tänu sellele on raskete jahiõnnetuste arv vähenenud 70%. Prantsusmaa jahimeestel on kohustuslik käia iga kümne aasta tagant täienduskoolitusel, et viia end kurssi uuemate seadustega ja saada teadmisi jahinduse arengust ning uuendustest.

Prantsusmaal suhtutakse vibujahti hästi. Vibujaht on eriti sobiv individuaaljahina. Tihti paigutatakse vibujahiliin ajajahil aju sisse.

Mida rohkem jahimehi, seda suurem mõjuvõim

Jahikindlustus on kohustuslik kõigile, ilma selleta jahile ei saa. Aastane riiklik jahimaks on jahimehe kohta 205 eurot. Sellest läheb katusorganisatsioonile 52, riigile 53 ja piirkondlikule katusorganisatsioonile 100 eurot. Sellele lisanduvad seltside maksud. Seltsi kuulumine on Prantsusmaal kohustuslik ja kõik seltsid kuuluvad katusorganisatsiooni. Prantsusmaa jahimeeste katusorganisatsioon lähtub põhimõttest, et mida vähem kitsendusi, seda parem. Mida rohkem jahimehi, seda suurem on mõjuvõim.

Sigade Aafrika katk on kujunemas probleemiks. Üks juhtum oli Belgias Prantsusmaa piirist kümne kilomeetri kaugusel. Kohe ehitati aed, et takistada metssigade liikumist.

Suurematest imetajatest elavad Prantsusmaal hunt, rebane, pruunkaru, mäger, Alpi mägikits ja Alpi kaljukits. Prantsusmaal on loendatud 565 liiki linde.

Peale Prantsusmaa jahimeeste peakorteri külastasime jahimuuseume, jahimõisaid ja piirkondi, kus oli võimalik tutvuda jahinduse ajalooga. Külastati ja saadi osa ka kultuuri- ning ajalooväärtustest nagu varasematelgi jahinduslikel reisidel.

Tänusõnad kõigile, kes reisi ettevalmistamisega vaeva nägid, kes meid turvaliselt sõidutasid ja loomulikult eriti suur tänu ligi 50 osalejale, kes muutsid selle õppereisi jahinduslikuks elamuseks.

Château de Montpouponi lossis paikneb 30 toas jahimuuseum. Lossiomanik on jahientusiast ja ta on avanud külastajatele jahiteemalised väljapanekud. Muuseum andis hea ja tervikliku ülevaate Prantsusmaa jahipidamisest ja jahikultuurist, selle ajaloolisest kujunemisest.

Prantsuse jahiseltsi vapp kujutab kahte jahimeest maastikul, üks kandmas vibu, teine tulirelva.

Cheverny lossi jahikoerad Loire’i orus. Chevernys elab üle saja kolmevärvilise anglo-prantsuse hagija. Need on pärit Inglise rebasehagija ja Prantsuse poitevinsi (hurdatüüpi) jahikoerte ristanditest, mis on spetsiaalselt aretatud parforce’i jaoks.

SILMATORKAV SILMATORKAV JA VASTUPIDAV JA VASTUPIDAV

WILDBOAR PRO WILDBOAR PRO

Wildboar Pro on vastupidavate ja silmatorkavate jahiriiete kollektsioon. Nii jope kui ka püksid on valmistatud samast vastupidavast kangast nagu meie populaarse Pro Hunter sarja rõivad. See tähendab, et nende riiete peale võib kindel olla ka kõige tihedamas tihnikus. Veelgi enam, pükstele on antud German EC Type Examination sertifikaat K-EU 2019/9211, mis

Wildboar Pro on vastupidavate ja silmatorkavate tõestab, et need kaitsevad kandjat metssea kihvade jahiriiete kollektsioon. Nii jope kui ka püksid on torkehaavade eest. Sarnaselt Pro hunter sarjale kuulub valmistatud samast vastupidavast kangast nagu meie ka Wildboar Pro sarja valikusse hulgaliselt erinevaid populaarse Pro Hunter sarja rõivad. See tähendab, et kihte ja aksessuaare, sealhulgas nokamüts ja kindad. nende riiete peale võib kindel olla ka kõige tihedamas tihnikus. Veelgi enam, pükstele on antud German EC Type Examination sertifikaat K-EU 2019/9211, mis tõestab, et need kaitsevad kandjat metssea kihvade torkehaavade eest. Sarnaselt Pro hunter sarjale kuulub ka Wildboar Pro sarja valikusse hulgaliselt erinevaid kihte ja aksessuaare, sealhulgas nokamüts ja kindad.

WILDBOAR PRO JOPEWILDBOAR PRO JOPE

Suurused: 48-60, EUR 439Suurused: 48-60, EUR 439 WILDBOAR PRO PÜKSID WILDBOAR PRO PÜKSID

Suurused: 48-60, 50-56/31”Suurused: 48-60, 50-56/31”, , EUR 499EUR 499 WILDBOAR PRO WILDBOAR PRO NOKAMÜTSNOKAMÜTS

Üks suurus, EUR 69,95Üks suurus, EUR 69,95 WILDBOAR PRO KINDAD WILDBOAR PRO KINDAD

Suurused: m-xl, EUR 94,95Suurused: m-xl, EUR 94,95