- Reis -
Eesti jahimehed kohtumisel Prantsusmaa jahimeeste katusorganisatsiooni FNC peakorteris Pariisi külje all.
Külas Prantsusmaa jahimeestel TEKST ja FOTOD TÕNIS KORTS, EJS-i tegevjuht
Sel aastal viis Eesti jahimeeste seltsi (EJS) õppereis kütid Prantsusmaale, et tutvuda, kuidas on Euroopa pindalalt kolmandas riigis korraldatud jahindus, millised on sealsed teravad probleemid ja mida on meil prantslastelt õppida.
M
eid võõrustas Prantsusmaa jahimeeste katusorganisatsiooni FNC (Federation Nationale des Chasseurs) peadirektor Nicolas Rivet jahimeeste peakorteris Pariisi külje all. Organisatsiooni juht oli valmistanud ette kolmeosalise ettekande, milles andis ülevaate jahipidamisest Prantsusmaal, jahimeeste organisatsiooni struktuurist ja aktuaalsetest teemadest. Prantsusmaal on 13 piirkonda ja lisaks üheksa ülemerepiirkonda. Need jagunevad departemangudeks. Prantsusmaale kuulub ka mitu ülemeredepartemangu: Prantsuse Guajaana LõunaAmeerikas ja mitu saareüksust Atlandi, Vaikses ning India ookeanis. Piirkondades ja maakondades on oma katusorganisatsioonid. Kõik Prantsuse jahimehed kuuluvad automaatselt FNC-sse oma organisatsiooni kaudu. Kogu Prantsusmaa jahinduse juhtimine on koondatud nõukogusse, kus on 27 liiget. Nõukogu esindab umbes üht miljonit jahi-
meest. Igal aastal lisandub 21 000 uut jahimeest. Organisatsioonis töötab kogu riigis 27 800 inimest. Seltse on 70 000. Peaaegu igas külas on oma jahiselts. Prantsusmaal loetakse kokku ligi 40 jahipidamise viisi ja jahitakse 89 ulukiliiki, kellest 38 on veelinnud. Jahi mitmekesisust on soodsalt mõjutanud maa geograafiline asend. Neil neli erinevat biotoopi: Atlandi rannik, Püreneed, Vahemere rannik ning kontinent. Soodsalt mõjub, et Prantsusmaad läbivad rändlindude rändeteed ja maa asub nende ristumiskohas.
Jahinaiste arv on tõusuteel
Prantsusmaa jahimeestest 35% töötab, 47% on nooremad kui 35 aastat ja 2,5% on naised. Jahinaiste arv on nagu Eestis ja mujal Euroopas tõusuteel. Nad ise arvavad, et see protsent on väike ja tegutsevad selles suunas, et jahinaisi oleks rohkem. Vibujahimeeste seltsid kuuluvad ka FNC koosseisu.
61
Kuni Prantsuse revolutsioonini oli jaht aadlike tegevus. Revolutsiooni üks nõudmisi oli, et ka rahvas pääseks jahipidamisele ligi. Niinimetatud demokraatlikku jahindust peetakse jahinduse säilimiseks vajalikuks. Prantsusmaal metsakahjusid peaaegu pole, s.t nendega ei tegeleta. Aga põllukahjusid hüvitatakse umbes 77 miljoni euro eest aastas. Tähtis on meediatöö. Sotsiaalmeedial peetakse silma peal ja tehakse tutvustustööd. Meediaga suheldakse riigi tasemel ja organisatsioonid suhtlevad oma piirkonnas. Märgata on osa linnaelanike vastasseisu jahipidamisele. Ka Prantsuse jahimeeste katusorganisatsioon lähtub samast põhimõttest nagu EJS: jahti ei pea õigustama, vaid seda tuleb selgitada. Peab näitama, millega tegeleme. Prantsusmaal on jahimehed nn metsa sanitarid. Ka nemad täidavad avalikke tellimusi nagu meiegi. See seadustab jahipidamist.
