Plii keelustamine märgaladel

Euroopa komisjoni 25. jaanuari 2021. aasta rakendusmäärusega (EL) 2021/57, (nn REACH-määrus) keelustati üle 1% pliisisaldusega sileraudse jahirelva laskemoona kasutamine märgaladel ja 100 meetri raadiuses märgala piirist ning nähti selleks ette üleminekuaeg 24 kuud.

TEKST HANNO ZINGEL, keskkonnaministeeriumi nõunik

Keeld jõustub 15. veebruaril 2023. aastal.

Euroopa komisjoni rakendusmääruse alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1907/2006/EÜ, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist, nn REACH-määruse artikkel 68 lõige 1.

Eesti toetas komisjoni REACH-määruse eesmärki vähendada plii sattumist looduskeskkonda, ent jäi eelnõu hääletamisel erapooletuks, leides, et eelnõus sätestatud üleminekuaeg on Eesti jaoks liiga lühike. Pikem üleminekuaeg viis aastat oleks andnud jahimeestele enam aega soetada terashaavlite kasutamiseks sobivaid jahipüsse.

Veelinnujaht pliihaavlitega on Euroopa Liidus (EL) juba aastaid keelatud, Eestis alates 2013. aastast. Uus täiendav piirang puudutab veelindude hulka mitte kuuluvaid linnuliike, väikeulukeid (näiteks jänes, rebane, šaakal, mink, tuhkur, mäger, kobras jne) ja mõnd suurulukit (hunt, metskits), keda tohib lasta nii haavlite kui ka kuulidega.

EL ja 23 liikmesriiki (sh Eesti) on ühinenud Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse rahvusvahelise kokkuleppega (AEWA), mille rakendamise tegevuskava seab eesmärgi pliihaavlite kasutamise järkjärgulise lõpetamise märgaladel. Seega on kogu EL-i hõlmava piirangu kehtestamise eesmärk rahvusvahelise leppega võetud kohustuse täitmine ja riigisiseste õigusaktide ühtlustamine EL-is. Kohustus pöörata rändliikide kaitseks erilist tähelepanu märgalade ja eelkõige rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitsele tuleneb ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu loodusliku linnustiku kaitse direktiivist 2009/147/EÜ.

Märgaladel kasutatavates haavlites sisalduva plii piirangu eesmärk on vähendada arvukate märgaladest sõltuvate linnuliikide ulatuslikku kokkupuudet pliiga, kui nad neelavad alla pliist haavliterasid. Hinnangu kohaselt sureb EL-is pliimürgistuse tagajärjel igal aastal umbes miljon märgalade lindu, hoolimata paljudes liikmesriikides juba kehtestatud piirangutest.

Kokkupuude pliiga on ka inimestele seotud paljude negatiivsete tervisemõjudega, sealhulgas vähenenud viljakus, mõju imikute ja laste arengule, pikaajalise või korduva kokkupuute tagajärjel tekkivad organite kahjustused ja vähk. Eriti kahjustab plii laste neuroloogilist arengut. Praegused tõendid näitavad, et plii tarbimise ohutut taset ei ole.

Euroopa toiduohutusamet on väikelastele, lastele ja rasedatele tekkiva kliiniliselt olulise mõju riski põhjal varem (EFSA 2010) soovitanud vähendada pliiga kokkupuudet nii toidu kui ka muude allikate kaudu. Hiljutised uuringud näitavad, et pliilaskemoonaga kütitud ulukiliha võib sisaldada mikroskoopilisi pliiosakesi, mida ei saa toidu valmistamise ajal eemaldada. Haavakanali ümbert liha lahti lõikamisest ja äraviskamisest või lihas olevate pliiosakeste eemaldamisest kogu lihas sisalduva plii kõrvaldamiseks ei piisa.

KOMMENTEERIB EESTI JAHIMEESTE SELTSI TEGEVJUHI ASETÄITJA ANDRES LILLEMÄE

Pliihaavlid keelatakse!

Alates 15. veebruarist 2023 on kogu Euroopa Liidus märgaladel pliihaavlite kasutamine keelatud, sealhulgas isegi jahimehel või teda saatvatel isikutel neid kaasas kanda.

Oleme sellest varem ka meie ajakirjas ja kodulehel kirjutanud.

Märgala on igasugune veekogu alates suurusest meeter korda meeter. Keelatud on pliihaavlid ka märgalade ümber puhvertsoonis 100 meetri raadiuses. Märgalade alla käivad ka sood ja rabad, kraavid, ojad, jõed jne.

Pliihaavleid ei või seega kasutada väike- ega suurulukite küttimisel märgaladel või nende puhvertsoonis. Samast kuupäevast on keelatud pliihaavlite kasutamine lasketiirudes, mis jäävad märgalade tsooni. Pliihaavleid võib kasutada lasketiirudes, kus need suudetakse vähemalt 90% ulatuses kokku koguda.

Pliihaavlite keelustamine ei kehti politseile ja teistele jõustruktuuridele.

Seega tuleb hakata kasutama alternatiivmaterjale. Kõige odavam on terashaavel, aga ka sellel on omad puudused, mida linnujahimehed on juba kogenud. Tuleb kasutada kaks numbrit suuremat haavlit kui enne ja küttida kaks korda lähemalt kui varem.

Nõukogudeaegsed või veel vanemad relvad ei ole mõeldud tulistamiseks sellise survega, mida annavad uued padrunid. Igal juhul ootab nende omanikke lõpuks relvavahetus. Osta tohib vaid neid sileraudseid relvi, millel on liiliamärk.

Vismut ja muud pehmed asendusmaterjalid aga maksavad nii palju, et padruni hinnad kõige odavamast otsast algavad viiest eurost ja ulatuvad kümne euroni padruni eest.

Kaliiber 12 püssile juba on võimalik saada enam-vähem laia valikut erineva suurusega asendushaavlitega padruneid, kuid kaliibrile 16 on väike valik, rääkimata veel väiksematest kaliibritest.

See ei ole veel kõik. Lähema kolme aastaga tuleb välja vahetada ka vintraudsete ja sileraudsete relvade pliid sisaldavad kuulipadrunid. Praegu ei ole veel leitud, kuidas asendada 22 lr ja teisi selle rühma padruneid. Mis on odav, ei lenda, mis lendab, on nii kallis, et pole mõtet toota.

Tõsiasi aga on, et lähematel aastatel pole enam kõigile jahimeeste käsutuses olevatele relvade kaliibritele saada pliivabasid padruneid. Samuti jäävad hätta mõne rühma Ameerika relvade omanikud või kombineeritud relvade omanikud, millele tehaksegi originaalpadruneid vaid täispliikuulidega.