- Aktuaalne -
Plii keelustamine
MÄRGALADEL
Euroopa komisjoni 25. jaanuari 2021. aasta rakendusmäärusega (EL) 2021/57, (nn REACH-määrus) keelustati üle 1% pliisisaldusega sileraudse jahirelva laskemoona kasutamine märgaladel ja 100 meetri raadiuses märgala piirist ning nähti selleks ette üleminekuaeg 24 kuud. TEKST HANNO ZINGEL, keskkonnaministeeriumi nõunik
K
eeld jõustub 15. veebruaril 2023. aastal. Euroopa komisjoni rakendusmääruse alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1907/2006/EÜ, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist, nn REACH-määruse artikkel 68 lõige 1. Eesti toetas komisjoni REACH-määruse eesmärki vähendada plii sattumist looduskeskkonda, ent jäi eelnõu hääletamisel erapooletuks, leides, et eelnõus sätestatud üleminekuaeg on Eesti jaoks liiga lühike. Pikem üleminekuaeg viis aastat oleks andnud jahimeestele enam aega soetada terashaavlite kasutamiseks sobivaid jahipüsse. Veelinnujaht pliihaavlitega on Euroopa Liidus (EL) juba aastaid keelatud, Eestis alates 2013. aastast. Uus täiendav piirang puudutab veelindude hulka mitte kuuluvaid linnuliike, väikeulukeid (näiteks jänes, rebane, šaakal, mink, tuhkur, mäger, kobras jne) ja mõnd suurulukit (hunt,
metskits), keda tohib lasta nii haavlite kui ka kuulidega. EL ja 23 liikmesriiki (sh Eesti) on ühinenud Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse rahvusvahelise kokkuleppega (AEWA), mille rakendamise tegevuskava seab eesmärgi pliihaavlite kasutamise järkjärgulise lõpetamise märgaladel. Seega on kogu EL-i hõlmava piirangu kehtestamise eesmärk rahvusvahelise leppega võetud kohustuse täitmine ja riigisiseste õigusaktide ühtlustamine EL-is. Kohustus pöörata rändliikide kaitseks erilist tähelepanu märgalade ja eelkõige rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitsele tuleneb ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu loodusliku linnustiku kaitse direktiivist 2009/147/EÜ. Märgaladel kasutatavates haavlites sisalduva plii piirangu eesmärk on vähendada arvukate märgaladest sõltuvate linnuliikide ulatuslikku kokkupuudet pliiga, kui nad neelavad alla pliist haavliterasid. Hinnangu kohaselt sureb EL-is pliimürgistuse tagajärjel
40
igal aastal umbes miljon märgalade lindu, hoolimata paljudes liikmesriikides juba kehtestatud piirangutest. Kokkupuude pliiga on ka inimestele seotud paljude negatiivsete tervisemõjudega, sealhulgas vähenenud viljakus, mõju imikute ja laste arengule, pikaajalise või korduva kokkupuute tagajärjel tekkivad organite kahjustused ja vähk. Eriti kahjustab plii laste neuroloogilist arengut. Praegused tõendid näitavad, et plii tarbimise ohutut taset ei ole. Euroopa toiduohutusamet on väikelastele, lastele ja rasedatele tekkiva kliiniliselt olulise mõju riski põhjal varem (EFSA 2010) soovitanud vähendada pliiga kokkupuudet nii toidu kui ka muude allikate kaudu. Hiljutised uuringud näitavad, et pliilaskemoonaga kütitud ulukiliha võib sisaldada mikroskoopilisi pliiosakesi, mida ei saa toidu valmistamise ajal eemaldada. Haavakanali ümbert liha lahti lõikamisest ja äraviskamisest või lihas olevate pliiosakeste eemaldamisest kogu lihas sisalduva plii kõrvaldamiseks ei piisa.
