3 minute read
Saame tuttavaks mägilase Oskariga
- VIBUJAHT Saame tuttavaks
mägilase Oskariga!
Advertisement
Vibujahiklubi Mägilased eestvedajana olen aastatega lähemalt tutvunud paljude toredate jahimeestega, kuid rohkem õpid ikka tundma neid, kellega koos ka jahile satud.
TEKST RITA-ANETTE KOHAVA FOTOD ERAKOGU
Namiibias küttis Oskar ühe sarvega kudu, kes oli muutunud oma liigikaaslastele ohtlikuks.
Ida-Virumaa Tudulinna jahiseltsi jahimehe Oskar Vaaramaaga kohtusin esimest korda vibujahi laskekatsel. Sain teada, et Oskar on käinud vibuga nii Kanadas mustkaru küttimas (tõe huvides märgin ära, et karu jahil ei osalenud) kui ka Soomes valgesabapampahirve jahil. Isa kõrval hakkas ta jahil käima nii varases nooruses, et ei mäletagi aega, millal ta jahil poleks käinud. Esimese plokkvibu sai ta juba 14-aastasena. Sellega võis koduaias treenida. Nagu õige jahimees kunagi, käib ta loomulikult jahil ka püssiga. Pereliikmete hulka kuulub ka jahikoer, karmikarvaline taks Elvis. Mõistagi tegin Oskarile ettepaneku liituda vibujahiklubiga Mägilased.
Meie esimene ühine jahikogemus oli vibujaht Prantsusmaal, millest oli ka ajakirjas juttu (2022. aasta Eesti Jahimees nr 2 ja 3). Prantsusmaal õnnestus Oskaril küttida kaks nutriat, kes on seal väga probleemne invasiivne liik. Tundub, et võõrliikidega on Oskaril oma suhe. Meie järgmisel jahil, mägilaste ühisel koprajahil Valgamaal Laatres oli just Oskar see, kellel õnnestus ainsa vibukütina saak tabada. Ent kopra asemel küttis Oskar Ameerika naaritsa ehk mingi. Neid mehi, kes on Eestis vibuga mingi küttinud, on minu teada kolm. Käsil on „Väärtusta jahisaaki!“ aasta, sestap märgin, et vibuga kütitud väikeulukitest valmisid Ott ja Hillar Koppa käte all kenad trofeed – topised. Kolmas vibuga kütitud uluk kevadhooajal oli Oskaril samuti invasiivse liigi esindaja – kährikkoer.
Kevadel sattus Oskar jahile Namiibiasse, kus õnnestus küttida kudu. Selle jahi kohta toon esile kaks asjaolu. Nimelt ei pruugi n-ö ühe sarvega loom olla just kõige esinduslikum trofee, kuid seda kasulikum on tema küttimine kohalikule kudupopulatsioonile. Nimelt on sellised ükssarved ohtlikud omavahelises mõõduvõtmises, sest võivad tõsiselt ja eluohtlikult konkurenti vigastada isegi juhul, kui vastane on tegelikult võimsam ning tugevam. Teine asjaolu on seotud vibujahiga. Nimelt läbistas lastud nool ligikaudu 300 kg kaaluva looma täielikult ja sel oli seejärel veel piisavalt jõudu, et sõna otseses mõttes peitu pugeda. Nool jäigi leidmata. See fakt peaks panema mõtlema kõiki neid, kes tõsimeeli peavad võimalikuks ja räägivad „nool tagumikus“ ringijooksvatest metskitsedest.
Oskari kõige meeldejäävam ja eksootilisem jaht toimus selle aasta augustis, kui ta lendas koos sõbraga Gröönimaale muskusveise ja karibu jahile. Sellised jahid on nõudlikud ja eeldavad head füüsilist vastupidavust, ainuüksi matk laagrisse oli 14 kilomeetrit. Muskusveisega oli tal õnne juba esimesel päeval, kui laagrisse minnes märgati maastikul veisekarja. Kõigest kaks kilomeetrit hiilimist ümber mäe ja allatuult andis kütile võimaluse leida varitsuseks hea koht. Muidu avatud maastikul leidus justkui tellitult kõrgem kivirahn, mille taha sai varitsema jääda. Lasu uhke pulli pihta sooritas ta 28 meetrilt. Loom liikus pärast tabamust umbkaudu 60 meetrit.
Nagu ikka on laskmine jahi kergem ja põnevam osa, millele järgneb sageli raske füüsiline töö: pull tuli nülgida ja toimetada kolme kilomeetri kaugusele laagrisse, kus liha sisse soolati. Talvel toimetatakse soolatud liha laagrist asulasse saanidega. Seaduse järgi on lubatud maalt välja viia kuni kümme kilo liha ja nii ootab Oskari häid sõpru sügavkülmas muskusveise välisfilee. Karibudele avatud maastikul vibujahi laskekaugusesse pääseda ei õnnestunud ja loom kütiti püssiga.
Vibujahientusiastidele on ehk huvitav teada sedagi, mis varustust Oskar kasutab. Jahivibu on Hoyt Axius Alpha (70 naela), suurulukite küttimiseks kasutab ta Easton FMJ-i nooli VPA kaheteralise lõikuriga, väikeulukite küttimiseks Easton 4 mm Axis nooli Qad Exoduse lõikuriga.
Mägilaste vibukütid jahtisid koos kopraid. Meeleoluka ühispildi tegemiseks koguneti ajale sobivalt päevalillepõllule.
Vibukütid ühisjahil
Vibujahiklubi Mägilased järjekordne ühisüritus, koprajaht, toimus 2.–4. septembrini.
Lühikokkuvõte numbrites: Kalda talust astus läbi lausa 19 mägilast, lammutati kaheksa tammi, kütiti neli kobrast, neist kolm vibuga. Söödi ära arvukalt maitsvaid põdrahakklihaga grillburgereid ja räägiti lugematu hulk jahilugusid.
Kolm kobrast tabas vibuga Magnus Meier. Kokad olid Raimo Merekivi ja Marko Pokk. Au ja tänu!
Täname võõrustajaid Laatre ja Sangaste jahiseltsi.