Jahindusnõukogude küttimiskokkulepped 2022/2023. jahiaastaks

- Aktuaalne Jahindusnõukogude küttimiskokkulepped 2022/2023. jahiaastaks

Populatsiooni tasakaalukas soolis-vanuseline koosseis ja põlvkondade rohkus on üks tähtsamaid põtrade hoiumeetmeid.

TEKST PRIIT VAHTRAMÄE FOTO JÜRI JÕEPERA

Keskkonnaagentuur soovitas küttida vähemalt 4800 põtra.

Kokku on lepitud 4451 põdra küttimises 14 maakonnas. Keskkonnaagentuuri soovituslik küttimislimiit oli 4800–5400 isendit. Ainsana ei saavutatud konsensuslikku kokkulepet Järvamaal erametsaliidu vastuseisu tõttu. Jahiseltside ettepanek oli küttida 248 põtra, kuid erametsaliidu esindaja jäi omapoolse küttimissoovi (280 põtra) juurde. (Erametsaliidu esindaja ei andnud ka nõusolekut põdrajahi alustamiseks ilma kvoodinumbrit kokku leppimata. – Toim. 22. septembri seisuga.)

Alla KAUR-i minimaalse soovituse lepiti kokku kuues maakonnas: Põlva-, Pärnu-, Rapla-, Tartu-, Võru- ja Saaremaal. Põdrapopulatsiooni kaitseks on langetatud mõistlikud ja populatsiooni hoidvad otsused ka Ida-Virumaal ja Pärnumaal, kus küttimislimiiti võib tegeliku olukorra alusel muuta +/–15%. Mõistlik kokkuleppe struktuuri hoidmiseks saavutati Jõgevamaal: kui vasikaid ei kütita, ei peeta seda limiidi täitmata jätmiseks. Struktuuri muutmise kokkulepe +/–30% tehti ka Lääne-Virumaal. On tähtis, et jahiseltsid ei kasutaks kokkulepet nii, et vasikate asemel kütitakse täiskasvanud loomi. Range, kuid väga mõistlik kokkuleppe tulevikuks saavutati Võrumaal, kus jahimehed on kohustatud jälgima struktuuri. Praegu, kui jahimehed peaks küttima juurdekasvu piires, ei tohiks küttida üle juurdekasvu ja küttida tuleks struktuurselt, et mitte survestada üht või teist sugupoolt rohkem.

Oleme otsinud põhjendusi, miks meil ei ole vasikaid, viidates viimasele seirearuandele 2022. Aastal 2021 kütitud emaste põtrade viljakusnäitajad olid viimase kolme aasta ja kokkuvõttes ka viimase 15 aasta madalamad. Väga negatiivset mõju põtrade viljakusnäitajatele võis avaldada 2021. aasta rekordiliselt kuum ja sademetevaene kuum suvi. See mõjutas põtrade konditsiooni. See olukord süveneb ja ilmselt läheb ka hullemaks.

Eelmises Eesti Jahimehes (nr 4) ilmunud Jüri Tõnissoni artiklis on põdrauurija Tuire Nygren osutanud, et alla 140-kilose lahangukaaluga lehmmullikatest ovuleeris ainult 40%, aga üle 160-kilostest 90%. Mullikaealised ovuleerisid hooajal ainult korra, aga vanemad korduvalt. Niisiis on populatsiooni tasakaalukas soolis-vanuseline kooseis ja põlvkondade rohkus üks tähtsamaid põtrade hoiumeetmeid. Dominantsete pullide rohkus jooksuajal on koguni nii tähtis, et Mikael Wikström on seda rõhutanud kui põdralehmade mitmik-ovulatsioonide suurema esinemissageduse hormonaalset stiimulit.

Punahirv

KAUR-i minimaalne soovitus Eesti kohta oli 3349 hirve. Jahindusnõukogud leppisid kokku 3263 hirve küttimises, millest 82,56% on meie saarte jahimeeste kohustus. Hiiumaal tuleb küttida 539 ja Saaremaal 2155 hirve. Kõige suurem kohustus mandril on Viljandimaal (170), järgnevad Pärnu- (120) ja Valgamaa (100). Kokkuleppe minimaalse hulga küttimiseks saavutas üheksa maakonda, kõigis teistes maakondades, kus hirve on väga vähe, võivad küttida kõik limiidi- ja struktuurivabalt.

Metssiga

KAUR-i minimaalne soovitus oli küttida 14 000 metssiga. Kokkulepped saavutati 12 maakonnas, lepet ei saavutatud kolmes maakonnas (Võru-, Saare- ja Põlvamaa), sest jahimeeste hinnangul on KAUR-i soovitatud minimaalne limiit liiga suur, et sellist kohustust võtta. Üheksa maakonna jahindus-

nõukogudes on kokkulepe küttida 9079 isendit. Küll aga viies maakonnas (Harju-, Järva-, Rapla-, Tartu- ja Viljandimaal) lepiti kokku alla KAUR-i minimaalse soovituse. See võib tähendada, et keskkonnaameti (KeA) käskkirjaga suurendatakse nende maakondade kohustust KAUR-i minimaalse soovituse tasemele. KeA käskkirja alusel jääb jahimeeste küttimiskohustuseks siis ikkagi 14 000 isendit. Tõenäoliselt nii palju isendeid ei kütita, sest küttimiskohustuste määramine piirkondadele, kus siga ei ole, ei suurenda nende arvukust piirkonnas ega tekita küttimisvõimalust.

Metskits

KAUR-i minimaalne soovitus oli 24 450 metskitse küttimine. Jahimeeste enda soov oli eelmise aasta omast ainult 3,8% väiksem. Konsensuslik kokkulepe saavutati 14 maakonnas ja ainult Põlvamaal ei suudetud minimaalset kohustust kokku leppida. Jäi nii nagu eelmisel aastal ehk kütitakse nii palju kui võimalik. Eelmisel hooajal kütiti 1292 metskitse ja jahimeeste soov selleks aastaks oli 1069 isendit. Enamik maakondadest (kümme) sõlmis kokkuleppe, mis oli KAUR-i minimaalne soovitus või natuke üle selle (Läänemaa +5 ja Lääne-Virumaa +98), kuid kolm maakonda sõlmisid kokkuleppe alla KAUR-i miinimumsoovituse. Pärnumaa võttis väiksema kohustuse, sest RMK ei võtnud kohustuseks KAUR-i soovituslikku mahtu ja limiit lepiti kokku eraldi: RMK 230 ja teised 2600 metskitse, seega kokku 2830 isendit. Tartumaal lepiti kokku 1648 metskitse küttimises, mis on 252 isendit vähem kui KAUR-i soovitus. Võrumaa jahindusnõukogu leppis kokku 1108 metskitse küttimises.

Kokku on lepitud 21 764 metskitse küttimine. Kui siia lisada Põlvamaa eelmise aasta küttimisnumber, siis võiks loota, et jahimehed kütivad sellel hooajal ligi 23 000 metskitse.

Alates 2018. aastast suurenes metskitse küttimine märksa enam kui eelnevatel aastatel (olles enne rasket talve 2009/2010 veel aastatel 2007–2009 keskmiselt 17 500) ja saavutas 2019. aastal kõigi aegade rekordi (31 032). Viimase nelja aasta keskmine küttimine on 26 414 metskitse.

Maakond

Põdra kokkulepe 2022 Punahirve kokkulepe 2022 Metskitse kokkulepe 2022

Metssea kokkulepe 2022

Harjumaa

460 0 1800 599 Hiiumaa 90 539 450 2300 Ida-Virumaa 330 7 699 550 Jõgevamaa 210 1600 550 Järvamaa 1200 234 Läänemaa 340 905 600 Lääne-Virumaa 307 67 1598 400 Põlvamaa 215 15 Pärnumaa 601 90 2830 1200 Raplamaa 370 1600 367 Saaremaa 246 2155 2126 TARTUMAA 251 0 1648 457 Valgamaa 280 120 1600 800 Viljandimaa 505 170 2600 1022 Võrumaa 246 100 1108 0

KOKKU 4451 3263 21764 9079

Naha parkimine ja müük juba aastast 1913. Üle 100 aasta kogemust.

TOOTED

naturaalsete ja värvitud Eestimaised naturaalsed ja lambanahkade müük allergiavabad lambanahad TOOTED taimparknahkade müük Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad TOOTED kopranahkade müük Taimparknahad Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad TOOTED lambanahkade parkimine TEENUSED Taimparknahad Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad TOOTED ulukinahkade parkimine Lambanahkade parkimine TEENUSED Taimparknahad Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Eestimaised naturaalsed ja allergiavabad lambanahad Ulukinahkade parkimine Lambanahkade parkimine TEENUSED Taimparknahad Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Skineks OÜ Nahkade parkimisel kasutame kvaliteetset Saksamaa Zschimmer and Schwarz parkainet. Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel kasutame Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine Lambanahkade parkimine TEENUSED Taimparknahad TEENUSED Suur 49b, Jõgeva 48306 Tel: +372 505 8681 Tel: +372 562 227 60 KONTAKT kvaliteetset Saksamaa Zschimmer and Schwarz parkainet. Nahkade parkimisel kasutame Ulukinahkade parkimine Lambanahkade parkimine skineks@skineks.ee www.SKINEKS.ee kvaliteetset Saksamaa Suur 49b, Jõgeva (+372) 5058681 KONTAKT Zschimmer and Schwarz parkainet. Nahkade parkimisel kasutame Ulukinahkade parkimine