- Aktuaalne -
Jahindusnõukogude küttimiskokkulepped 2022/2023. jahiaastaks Populatsiooni tasakaalukas soolis-vanuseline koosseis ja põlvkondade rohkus on üks tähtsamaid põtrade hoiumeetmeid. TEKST PRIIT VAHTRAMÄE FOTO JÜRI JÕEPERA
Keskkonnaagentuur soovitas küttida vähemalt 4800 põtra.
K
okku on lepitud 4451 põdra küttimises 14 maakonnas. Keskkonnaagentuuri soovituslik küttimislimiit oli 4800–5400 isendit. Ainsana ei saavutatud konsensuslikku kokkulepet Järvamaal erametsaliidu vastuseisu tõttu. Jahiseltside ettepanek oli küttida 248 põtra, kuid erametsaliidu esindaja jäi omapoolse küttimissoovi (280 põtra) juurde. (Erametsaliidu esindaja ei andnud ka nõusolekut põdrajahi alustamiseks ilma kvoodinumbrit kokku leppimata. – Toim. 22. septembri seisuga.) Alla KAUR-i minimaalse soovituse lepiti kokku kuues maakonnas: Põlva-, Pärnu-, Rapla-, Tartu-, Võru- ja Saaremaal. Põdrapopulatsiooni kaitseks on langetatud mõistlikud ja populatsiooni hoidvad otsused ka Ida-Virumaal ja Pärnumaal, kus küttimislimiiti võib tegeliku olukorra alusel muuta +/–15%. Mõistlik kokkuleppe struktuuri hoidmiseks saavutati Jõgevamaal: kui vasikaid ei kütita, ei peeta seda limiidi täitmata jätmiseks. Struktuuri muutmise kokkulepe +/–30% tehti ka Lääne-Virumaal. On tähtis, et jahiseltsid ei kasutaks kokkulepet nii, et vasikate asemel kütitakse täis-
24
kasvanud loomi. Range, kuid väga mõistlik kokkuleppe tulevikuks saavutati Võrumaal, kus jahimehed on kohustatud jälgima struktuuri. Praegu, kui jahimehed peaks küttima juurdekasvu piires, ei tohiks küttida üle juurdekasvu ja küttida tuleks struktuurselt, et mitte survestada üht või teist sugupoolt rohkem. Oleme otsinud põhjendusi, miks meil ei ole vasikaid, viidates viimasele seirearuandele 2022. Aastal 2021 kütitud emaste põtrade viljakusnäitajad olid viimase kolme aasta ja kokkuvõttes ka viimase 15 aasta madalamad. Väga negatiivset mõju põtrade viljakusnäitajatele võis avaldada 2021. aasta rekordiliselt kuum ja sademetevaene kuum suvi. See mõjutas põtrade konditsiooni. See olukord süveneb ja ilmselt läheb ka hullemaks. Eelmises Eesti Jahimehes (nr 4) ilmunud Jüri Tõnissoni artiklis on põdrauurija Tuire Nygren osutanud, et alla 140-kilose lahangukaaluga lehmmullikatest ovuleeris ainult 40%, aga üle 160-kilostest 90%. Mullikaealised ovuleerisid hooajal ainult korra, aga vanemad korduvalt. Niisiis on populatsiooni tasakaalukas soolis-vanuseline kooseis ja põlvkondade rohkus üks tähtsamaid põtrade hoiumeetmeid. Dominantsete pullide rohkus jooksuajal on koguni nii tähtis, et Mikael Wikström on seda rõhutanud kui põdralehmade mitmik-ovulatsioonide suurema esinemissageduse hormonaalset stiimulit.
Punahirv
KAUR-i minimaalne soovitus Eesti kohta oli 3349 hirve. Jahindusnõukogud leppisid kokku 3263 hirve küttimises, millest 82,56% on meie saarte jahimeeste kohustus. Hiiumaal tuleb küttida 539 ja Saaremaal 2155 hirve. Kõige suurem kohustus mandril on Viljandimaal (170), järgnevad Pärnu(120) ja Valgamaa (100). Kokkuleppe minimaalse hulga küttimiseks saavutas üheksa maakonda, kõigis teistes maakondades, kus hirve on väga vähe, võivad küttida kõik limiidi- ja struktuurivabalt.
Metssiga
KAUR-i minimaalne soovitus oli küttida 14 000 metssiga. Kokkulepped saavutati 12 maakonnas, lepet ei saavutatud kolmes maakonnas (Võru-, Saare- ja Põlvamaa), sest jahimeeste hinnangul on KAUR-i soovitatud minimaalne limiit liiga suur, et sellist kohustust võtta. Üheksa maakonna jahindus-
