PUUGID ÄRKAVAD ESIMESTE SOOJAKRAADIDEGA

Kevade saabumisega on puugid aktiivseks muutunud. Eestis kestab puugihooaeg tavaliselt aprillist oktoobrini, sellesse perioodi jääb ka enamik puukentsefaliidi haigusjuhte.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul on puugid muutunud aktiivseks juba praegu, mil pinnas on soojenenud +5 kraadini.

„Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini. Niisiis on puugid liikvel eelkõige ikka pärast lume sulamist ja rohelisel ajal,“ selgitas Dontšenko ning lisas, et juba praegu tasub vajadusel korrata puukentsefaliidi vaktsiini ja looduses viibides kasutada puugihammustuse vältimiseks vajalikke ennetusmeetmeid.

Enim haigusjuhte saartel

Eestis on puukentsefaliidi haigestumus olnud kõrgem maapiirkondades.

Enim haigusjuhte esineb saartel, Idaja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond, sealhulgas ka lapsed. Puukentsefaliidi vastu soovitatakse kindlasti vaktsineerida metsatöölistel, välitingimustes viibivatel kaitseväelastel, piirivalvuritel, jahimeestel, aga ka sageli marjul või seenel käivatel inimestel.

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mida põhjustab puukentsefaliidi viirus, mis kandub inimeseni puugihammustusega. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada meningiiti või meningoentsefaliiti. Jääknähte nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, kes- kendumis- ja mäluhäired esineb 26–46%-l haigust põdenud patsientidest. Puukentsefaliit võib 1,4% juhtudest lõppeda surmaga.

Teise puukidega leviva nakkushaiguse puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub, haigust saab ennetada vaid puugihammustust vältides. Puukborrelioosi registreeritakse aastaringselt, sest haiguse tuvastamine on keeruline. Sageli satub patsient arsti vastuvõtule alles haiguse jääknähtude või tüsistustega.

Eesti puugid kannavad ka inimese anaplasmoosi, neoerlihhioosi, Borrelia miyamotoi ja riketsioosi-taolisi nakkusi. Need haigused mööduvad üldjuhul kergete sümptomitega, ravi vajamata või isegi asümptomaatiliselt. Haigusjuhtumeid on registreeritud näiteks Rootsis, Saksamaal ja Poolas, seega säilib Eestiski oht nendesse haigestuda.

Kliimamuutuste mõju on toonud kaasa selle, et külmatundlike puugiliikide aktiivsushooaeg pikeneb. Pikad ja soojad perioodid külmal aastaajal, eriti temperatuurikõikumiste puudumisel, aitavad kaasa puukide lühemale arenguetapi läbimisele ning soodustavad ellujäämist.

Vaktsineerimisest on abi

Oluline on teada, et puugi katsumisest või puugi nahal liikumisest ei ole võimalik terve naha kaudu infektsiooni saada. Puukborrelioosi nakatumiseks peab puuk inimese kehal olema vähemalt 12–24 tundi, isegi 48 tundi. Puukentsefaliiti nakatumine toimub kiiremini – mõni tund pärast puugihammustust.

Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele (alates 1. eluaastast).

Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse kolme süstiga: esimesed kaks ühe- kuni kolmekuulise vahega ning kolmas 9–12 kuud hiljem. Seejärel tuleb kolme aasta möödudes teha uus vaktsiinisüst, et kaitse püsiks. Järgmised revaktsineerimised sõltuvalt patsiendi vanusest, vaktsiinisüst tuleks teha kas kolme- või viieaastase intervalliga.

Puukentsefaliidi vastu on vaktsineeritud ja õigeaegselt korduvvaktsineeritud ca 13% Eesti elanikkonnast. Haiguse läbi põdenud inimestel tekib eluaegne immuunsus.

Puukentsefaliidi vastu saab tänavu end vaktsineerida lisaks perearstidele 34 apteegis üle Eesti 13 linnas ja asulas.