SAASTUNUD ÕHK JA MÜRA PÕHJUSTAB SURMA

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul hingab 90% maakera elanikest saastunud õhku, mis põhjustab aastas seitsme miljoni inimese enneaegset surma. Selliste surmapõhjuste seas on saastunud õhk neljandal kohal.

Inimese tervisele kõige kahjulikumaks õhu saasteaineks peab WHO alla 2,5 mikroni suuruseid nn ülipeenosakesi (PM2,5). Oma väikeste mõõtmete tõttu tungivad need sügavale inimese organismi, põhjustades terviseprobleeme. Ülipeenosakeste allikas on peamiselt sõidukite heitgaas, põlemisprotsessid ning atmosfääris toimuvad keemilised reaktsioonid. WHO on seadnud õhu puhtuse kriteeriumiks

PM2,5 aasta keskmiseks sisalduseks õhus kuni 10 μg/m³.

2018. aastal avaldas WHO maailma õhukvaliteedi raporti, kus on hinnatud PM2,5 keskmist sisaldust 73 riigi ning 62 pealinna õhus. 73 riigist vaid kümne õhukvaliteet vastas seatud puhta õhu kriteeriumile, nende hulgas ka Eesti oma. Eesti omast puhtamat õhku saab hingata veel Austraalias, Soomes ja Islandil. Kõige saastatum õhk on raporti kohaselt Bangladeshis, Pakistanis ja Indias. Maailma pealinnadest oli Tallinna õhk puhtuselt neljas.

Uuringud on tõestanud, et kokkupuude peenosakestega (saasteaine, mis avaldab kõige rohkem mõju inimeste tervisele) põhjustas Euroopas 2018. aastal enam kui 400 000 surmajuhtumit, mida olnuks võimalik vältida. Need surmajuhtumid olid peamiselt tingitud südameveresoonkonna ja hingamisteede haigustest ning vähktõvest.

Kuid nende väga raskete haiguste kõrval on üha rohkem tõendeid selle kohta, et kokkupuude õhusaastega tekitab ka muid tervisemõjusid. Muu hulgas võib ära märkida selliste haiguste uue laine nagu 2. tüüpi diabeet, süsteemsed põletikud ja vaimse tervise häired, nt Alzheimeri tõbi ja dementsus.

Kevadel lendleb ohtlik tolm

Kevadel hakkab tänavatel ringlema tervist kahjustav tolm. Keskkonnaministeerium kutsub kevadisel ajal järgima linnapuhastuses hea tava nõudeid ning linnas liikujaid tervise huvides vältima tolmuseid tiheda liiklusega tänavaid. Kahetsusväärselt puhastatakse tänavaid pahatihti nii, et keerutatakse vaid tolmu ühest kohast teise. Kui tänavaid enne puhastamist ei niisutata või kui tolmu kokku ei koguta, pääseb lendu miljoneid peeneid osakesi koos ohtlike haigusetekitajatega.

Järg lk 284

Algus lk 283

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõuniku Reet Pruuli sõnul on tolmus sisalduvad peened ja eriti peened osakesed tervisele ohtlikud, kuna õhus lenneldes seovad need endaga saasteaineid, õietolmu ja mikroorganisme. „Peente osakeste organismi tungimise võime on ülitugev ning vereringesse sattudes levivad kõikjale organismis. Epidemioloogiliste uuringute alusel on selgunud, et nad põhjustavad mitmeid tervisekahjustusi, sealhulgas ka surmaga lõppevaid südameinfarkti, insulti ja kopsuhaigusi,“ hoiatas Pruul, lisades, et peened osakesed võivad lenduda suurte vahemaade taha ja jääda õhku lendlema nädalateks.

Keskmine täiskasvanu hingab korraga sisse veidi vähem kui 0,5 liitrit õhku. Kui tavaliselt sisaldab see kuni 10 miljonit väikest osakest koos tema pinnal asuvate kahjulike ainete ja haigusetekitajatega, siis saastunud õhu korral on õhus osakesi koos saasteainetega tunduvalt rohkem.

Müra on tüütu ja teeb haigeks

Kui me just väga kõrvalises piirkonnas ei ela, siis on ümbritsev keskkond täis helisid ja ka meie kodudesse tungib mitut sorti müra. Lennukid lendavad üle, autod sõidavad mööda, tehakse remonditöid, pügatakse puid, niidetakse muru, koerad hauguvad, inimesed räägivad. Müra võib põhjustada terviseprobleeme ning see ebasoodne keskkonnategur mõjutab iga päev miljoneid inimesi.

WHO andmetel võib tervisele ebasoodsaks pidada müra, mille helitugevus ületab 65 detsibelli. 75 detsibelli ületamine on kahjulik ja 120 detsibelli ületamine juba eluohtlik. Täieliku lõõgastumise tagamiseks ei tohiks taustamüra öösel ületada 30 detsibelli. Näiteks auto signaal tekitab 90 detsibelli, madalalt lendav lennuk 130 detsibelli, suruõhuvasar teeremondi ajal 110, baarid ja restoranid üle 100 detsibelli.

Suurenenud müratase võib põhjustada kuulmislangust ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) andmetel põhjustab liigne müra igal aastal üle 16 000 enneaegse surma ja enam kui 72 000 haiglaravijuhu. Veelgi sagedamini aitab see kaasa vererõhu tõusule, südamehaiguste tekkele, unehäiretele ja stressile. Müra suhtes on eriti tundlikud lapsed ja eakad. Uuringud näitavad, et lapsed, kes elavad lennujaamade läheduses või kelle kodu asub tiheda liiklusega tänava ääres, kannatavad palju sagedamini stressi, mälu- ja keskendumishäirete all ning nende lugemisoskus on ebapiisav.

Kuidas kaitsta kodu liigse müra eest?

Läti Akustikaliidu ja Ehitusinseneride Liidu akustikaekspert Andris Zabrauskis soovitab kodu valikul pöörata tähelepanu mitte ainult hoone visuaalsele välimusele, vaid ka selle tehnilisele seisukorrale ja asukohale. Mida mürarikkam on väliskeskkond, seda rohkem on vaja investeeringuid nende helide summutamiseks kodus.

Kui aga elu kesklinnas tundub ahvatlev, siis seal on vaiksemad need majad, millel on sisehoov või need, mis on sõiduteest eraldatud haljasalade ja puudega. Magamistoaks tuleks kindlasti valida kõige vaiksem tuba, et und ei häiritaks.

Väljastpoolt tuleva heli edasikandumise üks olulisim element on aknad. Aastakümneid vanadel puitakendel, mis on kõdunenud, kõverad või pragulised, heliisolatsioon praktiliselt puudub.

Samas ei pea ka populaarsed plastaknad heliisolatsiooni seisukohalt kaua vastu, isegi kui defekte visuaalselt märgata pole: „Kui auto sõi- dab mööda ja on kuulda heli muutust, siis on selge, et aken on juba deformeerunud.“ Kuna plastaknad ei ole mehaaniliselt parandatavad, on ainuke lahendus nende väljavahetamine, seega on plastaknad suhteliselt odavad, kuid kindlasti mitte pikaajaline lahendus.

Akende valikul tuleks lähtuda ka nende mürapidavusest, seda ka katuseakende puhul. Näiteks võib kahekambriline klaaspakett võrreldes ühekambrilise klaaspaketiga vähendada heli läbilaskvust ligikaudu poole võrra.

Igale probleemile on lahendus

Heliallikateks või edasikandjateks võib olla ka katus, maja enda konstruktsioon või kanalisatsioon. „Kui on plaanis ehitada pööningule katusekorter, tuleks kindlasti kasutusele võtta täiendavad heliisolatsioonimeetmed, sest tänapäeval on katusekonstruktsioonid väga kerged ja on võimalik, et katuse heliisolatsioon on isegi madalam kui maja oma aknad,“ soovitab Zabrauskis. Ka tuleks tähelepanu pöörata kanalisatsioonišahtide isoleerimisele. Kõige mürarikkamad on kindlasti plastist püstikud, samas kui vanad malmist või keraamilised püstikud on palju vaiksemad.

Veel tuleks arvestada, et seinte heliisolatsiooni suurendamine vähendab ruumi pinda, sest konstruktsiooni paksus on vähemalt viis sentimeetrit.