KEDA OHUSTAB INFARKT?

Südame- ja veresoonkonnahaigused on nii Eestis kui ka mujal maailmas üks peamisi suremuse põhjustajaid. Üsna levinud on valearvamus, nagu ohustaks infarkt ainult eakaid inimesi.

Tegelikkus on aga see, et ka nooremas eas võib infarktini viia tähelepanuta jäänud kõrge kolesteroolitase. Sel puhul sageli ei eelne ka hoiatavaid sümptomeid.

Südameinfarkti ehk südamelihase verevarustuse häire olulised riskitegurid on kõrge vererõhk ja kolesteroolitase, suur vabade rasvhapete sisaldus veres, püsivalt kõrge veresuhkur, ülekaal ja suitsetamine.

Tähtis roll on ka perekondlikul eelsoodumusel, aga see üksi ei otsusta haiguse teket ega raskust. On teada, et risk südamehaiguste tekkeks kasvab vanusega, kuid tegelikult ei puuduta südamehaigused ainult vanemaealisi. Järjest enam on ka noori, kes ebatervisliku eluviisi tõttu on enese teadmata südamehaiguste riskigrupis.

Meestel suurem südameinfarkti risk

Infarkti võib esineda nii naistel kui meestel, kuid paraku esinevad suuremad tervisekahjustused just meeste puhul. Südamehaiguse esinemise ja infarkti saamise tõenäosus on mehel märksa suurem kui täpselt samade näitajatega naisel.

Abiks ei ole ka Eesti meeste kalduvus vältida arsti juures käimist. Samas tuleb märkida, et Eesti mees viib oma auto reeglina mitu korda aastas hooldusesse või teeb regulaarset kontrolli kodu küttesüsteemile, kuid enda tervisekontroll jäetakse sageli vahele ning südamehaigus võib jääda aastateks diagnoosimata.

Naisi ohustavad südamehaigused pigem vanemas eas, kuna naiste risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse on seotud menopausiga. Naiste südamehaiguste riskitegurid on vanus, kõrge vererõhk, normist kõrgem kolesteroolitase, ülekaal, suhkruhaigus, suitsetamine ja istuv eluviis.

Lisaks sellele on naistel infarktist tingitud vaevused sagedamini ebatüüpilised ja salalikumat laadi –see on üks põhjusi, miks naistel tekib meestega võrreldes enam viivitusi infarkti diagnoosimisel ja haiglaravi alustamisel.

Järg lk 278

Algus lk 277

Südameinfarkti korral esineb naistelgi valu rinnus, kuid meestest enam on neil infarkti sümptomiteks õhupuudus ja üldine väsimus.

Ohtlikke näitajaid sageli ei tunneta

Terviseseisundi jälgimise muudab nii naiste kui meeste puhul keeruliseks ka see, et keha annab tugevamini märku pigem madalate näitajate korral. Seega võtab kõrgenenud näitajate avastamine kauem aega ja muutused organismis saavad toimuda pikema aja jooksul.

Riskifaktorite seast on veresuhkur just üks selline näitaja. Hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur annab tavaliselt endast märku näljatunde, väsimuse, külma higi ja äärmuslikul juhul kokkukukkumisega. Samas kõrge veresuhkru ehk hüperglükeemiaga haiglasse jõudnud patsient võib öelda ka, et tema enesetunne on täiesti tavapärane. Seetõttu ongi ohtlike tervisenäitajate avastamine keeruline.

Samamoodi pole füüsiliselt kehas tuntav ka kõrge kolesteroolitase ning seetõttu on oluline seda regulaarselt kontrollida. Normaalne üld- kolesterooli tase on alla 5 mmol/l, kõrgenenuks peetakse 6,5 kuni 7,8 mmol/l. Kõrgest kolesteroolist tingitud südamehaigused võivad sageli olla pöördumatud, mistõttu on eriti oluline terviseprobleemile õi- gel ajal jälile saada. Seepärast tuleks kolesteroolitaset pidevalt jälgida. Väga paljud käivad küll regulaarselt vereanalüüsi tegemas, ent üpris sage on olukord, kus reaalseid samme näitude parandamiseks ette ei võeta. Näitude jälgimisest üksi aga ei piisa ning terviseohu vähendamiseks peab ka pisut kõrgema kolesteroolitaseme puhul tegema muutusi elustiilis ning jälgima, kas need parandavad analüüside tulemusi.

Kõrgenenud vererõhk kui infarkti riskifaktor

Kõrge vererõhk on kõige sagedamini esinev riskifaktor, mis sarnaselt veresuhkruga on päeva jooksul pidevas muutumises ja mille püsivast kõrgenemisest ei pruugi keha valjult märku anda. Inimene võib kurta väsimust, peavalu, tasakaaluhäiret või suminat kõrvas.

Aparaadi olemasolul on vererõhku võimalik iseseisvalt kodus jälgida. Nii veresuhkrut, kolesterooli kui vererõhku saab mugavalt mõõta ka