linnauudised City news

Trio Maag. Foto Rene Jakobson

jõulujazz TooB TäHed koju

25. novembrist 14. detsembrini toimuv festival „Jõulujazz 2021“ toob rahvusvahelisi tähti ja kodumaist uudisloomingut. Esitleb muusikuid seitsmest riigist ning jazzistaare, nagu Salvador Sobral ja Marc Ribot. Kavas on kontserdid, mis pühendatud sajandi suurtele: Louis Armstrongile, Jaco Pastoriusele ja rootslanna Monica Zetterlundile. Uut loomingud tutvustavad jonas.f.k, Estrada Orchestra ja UMA. Palju muud vaata jazzkaar.ee.  The Christmas Jazz 2021 festival from November 25 to December 14 will treat listeners with hommage concerts, will feature musicians from seven countries presenting international stars like Salvador Sobral and Marc Ribot. New albums will be introduced by jonas.f.k, Estrada Orchestra and UMA. www.jazzkaar.ee

Castelmondo ripasso Superiore doC ja amarone della Valpolicella doCg

on autentsed itaalia veinid Veneto piirkonnast. Tegemist on täidlaste ja intensiivsete punaste veinidega, mis on nii elegantsed kui rahakotisõbralikud.

Castelmondo ripasso Superiore doC and amarone della Valpolicella doCg

are authenic italian wines from Veneto. These are fullbodied and intense red wines that are both elegant and wallet-friendly. www.finebrands.ee jonas.f.k

HelSingiS näeB näiTuST TallinlaSTeST

Helsingi Linnamuuseumis (Kaupunginmuseo, Aleksanterinkatu 16) avati kuni 27. veebruarini 2022 kestev näitus „Armas Tallinn – naabrilood“, mis vaatleb helsinglaste suhet Tallinna. Soomlaste meenutused Tallinnast, tallinlastest ja eestlastest – lõbusad, kohati pisut piinlikudki juhtumised 1980. aastatest tänapäevani. Põnevalt ja ilmekalt lahendatud lood juhatavad külastajaid Tallinna eri paikadesse, ajaloosündmustesse ja linna kiiresti muutuvatesse maastikesse.  “Dear Tallinn - Neighbor Stories” exhibition was opened at the Helsinki City Museum (Aleksanterinkatu 16) until 27 February 2022. Memories of Finns from Tallinn, tallinners and Estonians - fun, sometimes even a little embarrassing stories from the 1980s to the present day. Vividly solved stories guide visitors to Tallinn's spots, historical events and the city's rapidly changing landscapes.

SekS, ProSTid ja SuguHaiguSed...muuSeumiS!

Tallinna Linnamuuseumis on avatud näitus “Kõlvatu Tallinn”, mis räägib tallinlaste intiimelust läbi aja, erinevatest ihadest ja nendega kaasnenud tabudest. Linlaste seksuaalkäitumist ja prostitutsiooni Tallinnas käsitleb näitus algusega keskajast, täpsemalt 15. sajandist kuni II maailmasõjani ehk esimese vabariigi ajani.

Mis asutus oli Punane Klooster? Mida häbitut juhtus Constans Korbmacheri kõrtsis? Mida tehti Mustas Kassis? Mida pandi kirja hooranimekirjadesse? Kuidas karistada au kaotanud naist? Aga meest? Küsimusi on mitmeid ja vastuseidki leiab. „Kõlvatu Tallinn“ jutustab eelkõige seksuaalsete ihade rahuldamise äärealadest – mitte niivõrd paarisuhetest, vaid prostitutsioonist, erootikast ja pornograafiast linna ajaloos.

Näituselt leiab palju oma ajastust rääkivaid detaile, nagu mitu korda nädalas pidid prostituudid saunas käima või mille poolest oli kuulus maja Mardi uulitsas. Miks löödi Elfridet kahvliga rindu, mida hoiti mürgikappides, mitu korda saadeti piltnik Ned de Baggo Tallinnast välja?

Näituse tegijad loodavad, et see näitus aitab veidigi seksuaalsusega seonduvaid tabusid mõista ja ka vähendada, sest soovime, et seks oleks midagi, mis toimub kõigi osapoolte täielikul nõusolekul, pakub neile naudingut ja et sellest räägiksid omavahel nii partnerid kui ka vanemad oma lastega.

Lisaks näituseelamusele pakub muuseum ekskursioone linnaruumis, mis laiendavad näituse teemasid ning jutustavad konkreetsete paikadega seotud lugusid.  The City Museum's exhibition "Indecent Tallinn" talks about the desires of the people of Tallinn and the taboos that accompanied them over time. Urban sexual behavior and prostitution in Tallinn are observed from the 15th century to World War II. The exhibition is also accompanied by excursions through the Old City.

neiTSiTorni kodu-PerioodiST ValmiS makeTT

Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis näeb Neitsitorni teise korruse galeriis elutruud maketti, mis kujutab Taani kuninga aeda ja seda piiravat linnamüüri koos Neitsitorni ja Tallitorniga 1930. aastatel. Makett kujutab aega Tallinna ajaloos, kui sõjalise tähtsuse minetanud keskaegsed kaitserajatised võeti kasutusele eluruumidena, linnakodanike kodude ja kortermajadena. Kindlustustest said kodud ja kodud said kindluseks elanikele, kelle seas näiteks Neitsitornis tegutses tuntud kunstnikke ja mõjukaid linlasi. Neitsitorn ongi linnas üks ajaloos enam välimust muutnud ja ümber ehitatud torn. Nõukogude ajal, 1960. aastate lõpus asuti elumaja lammutama ja 1970. aastatel taastati Neitsitorn neljakorruselise kaitsetornina, millesse kavandati ka kohvik. Makett kujutab aega 1930. aastatel, mil kogu ala oli jätkuvalt erakätes. Praeguse Taani Kuninga aia üldilme oli tänasest väga erinev. Siin laius suur roheline koduaed, kus leidus rohkesti õuna-, ploomi- ja kirsipuid ning sõstrapõõsaid, madalad puitmajad kössitasid linnamüüri ääres. Neitsitorni krohvitud ja helekollaseks värvitud kivielamu mõlemal tiival olid madalad puitrajatised, ühel neist terrass.  A model made of the home period of the Maiden Tower and Garden is opened In the Kiek in de Köki fortification museum, on the gallery of the second floor of the Maiden Tower. The model depicts a time in the history of Tallinn, when medieval fortifications that had lost their military significance and were rebuilt as dwellings, homes for citizens and apartment buildings. The fortifications became homes for the residents, among whom, for example, well-known artists and influential people.

25. korda PimedaTe ÖÖde FilmiFeSTiVal!

Iga aastalõpu eel on oodatud traditsiooniks saanud suur filmipidu PÖFF, mis tänavu kestab 12.–28. novembrini. Hoolimata viiruse ohjamiseks kehtestatud piirangutest on tänavugi filme võimalik vaadata nii kinosaalis kui ka kodus arvutiekraanilt. Festivali peaauhinna pärast hakkab võistlema 19 filmi. „On väga tähtis, et sel kultuurile keerulisel ajal säiliks kinos käimise traditsioon ning parim viis seda säilitada on pakkuda vaatajatele kõige paremaid, provokatiivsemaid ja inspireerivamaid esilinastusi, mida maailma filmikunstis on hetkeseisuga leida,“ ütles PÖFFi juht Tiina Lokk.

PÖFF tähistab oma sünnipäeva ka nüüdisooperiga „Tarkovski. Kaheksas film“, mille toob välja Eesti Kontsert. Elektrooniline ooper näitlejale-lauljale, virtuaalsetele ooperisolistidele, live-elektroonikale ja robotile on fantaasia Vene filmirežissööri Andrei Tarkovski viimasest, tegemata jäänud filmist.

Etendus toimub 24. novembril kell 19 Tallinnas Kultuurikatlas, mis on paigana sümboolne: just Kultuurikatla ümbruses on üles võetud osa Andrei Tarkovski filmist „Stalker“.

Festivali eel kuulutas PÖFF välja ka omanimelise pargi rajamise! Tulevase PÖFFi pargi asukohta Paljassaarel kohe Tallinna filmilinnaku kõrval, kus praegu on tühermaa, istutati täna sümboolselt esimene puu – Sahhalini pihlakas. 1,5 hektari suurune avalik park rajatakse lähiaastatel koostöös Tallinna linna ja filmilinnakuga.

Tiina Lokk puud istutamas. Foto: Liis Reiman

 The 25th edition of Tallinn Black Nights Film Festival will take place from Nov 12-28 2021. “In these challenging times for the culture business, to make sure film fans continue to visit cinemas and have that essential experience. The best way to do that is surely to show them the very best, most provocative and most inspiring films world cinema has to offer”, says Tiina Lokk, the Festival Director.

Nüüdisooper „Tarkovski. Kaheksas film“

Muuseumi väliala on kujundatud kohtumis- ja suhtluspaigaks nii muuseumikülalistele kui ka kohaliku kogukonna rahvale. Fassaadi ja välialad kujundas arhitekt Helle-Triin Hansumäe. Kalamaja muuseumi hoone sisustuses leiab igas ruumis viiteid nii maja kui ka kogu Kalamaja loole. Kasutatud on ehedaid materjale ja ajalooliste hoonete detaile ja fotosid, samuti muuseumi kogumiskampaanias laekunud annetusi. Sisekujunduse on teinud Andres Labi ja Janno Roos Ruumilabor OÜst ja graafilise lahenduse on teostanud disainiagentuur Refleks OÜ.

Püsinäituse valmimisel on osalenud kümned kalamajakad, annetades esemeid ning jagades oma mälestusi paiga eluolust.

aVaTi linna eSimene kogukonnamuuSeum!

Tallinnas Kotzebue tänaval avati Kalamaja muuseum, mis on kohaliku kogukonnaga koos loodud kokkusaamispaik, mis ainult ei näita näpuga asumi ajalugu ja sellega seotud asju, vaid kutsub kõiki kaasa mõtlema ja panustama. Muuseumi näitused tutvustavad Tallinna tõenäoliselt vanima eeslinna ajalugu, olevikku ning avavad tuleviku võimalusi. Näitus „Küla keset linna. Lugusid Kalamajast“ kõneleb siinsest elust kuue Kalamajale iseloomuliku koondkuju kaudu: Kalamaja mees, Kalamaja naine, Kalamaja laps, Kalamaja esivanem, Kalamaja elukunstnik ja Kalamaja loom. Need tegelased eri aegadest ja ajastutest jutustavad lugusid keskajast tänaseni. Muuseumist leiab ka galerii, kus saab oma ideid näituseks vormida või huvilistele põnevaid kollektsioone tutvustada.

Muuseum on küll sisult suur, ent ruumilt pisike. Seetõttu näeb näitusi sageli ka siinsetel tänavatel. Näitus „Kalarand – igaühemereääre kolmas tulemine“ räägib linna taasavamisest merele. Naljakas, et veel 30 aastat pärast iseseisvumist pole meri ja mereäär linlastele sama avatud kui näiteks meie lähinaabrite soomlaste ja rootslaste pealinnades. Näitus puudutab ka Kalaranna kaugemat ja lähemat minevikku: keskaegseid mündrikke, 200 aasta taguseid kümblusasutusi ning 1990. aastate erastamisi. Muuseumi hoone asub Tallinna vanimas eeslinnas, arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi 1934. aastal valminud funktsionalistlikus eramus.

the city's first community museum opened! The Kalamaja Museum was opened on Kotzebue Street in Tallinn, which is a meeting place created together with the local community, which not only shows the history of the settlement and related things, but invites everyone to think and contribute. The Museum's Exhibitions introduce the history and present of probably the oldest suburb of Tallinn and open up opportunities for the future. The museum is located in a functionalist style house completed in 1934 by project of architect Herbert Johanson.