17 minute read
kaanelugu / Cover
by Nordicom
Killuke Pariisi Tallinnas
TekST: STella k. WaDOWSkY FOTOD: MaRguS JuHanSOn
Advertisement
Killuke Pariisi Tallinnas
Elukaaslaste, ehtekunstnik Tanel Veenre (44) ja moedisainer Aldo Järvsoo (45) jaoks on november tagasivaatamise aeg. Täpselt aasta tagasi tabas Eestit teine eriolukord. Kuidas sai ellu jäädud, mis tehtud ja mis saab edasi?
äksime Tanelile ja Aldole koju külla Süda-Tatarisse, et teha üks väike inventuur. Et töö on tähtis ja võimalik, et töötegemisest tuleb lisaks kõigele muule ka tammsaarelik armastus. Nii Aldo kui ka Tanel möönavad, et on õnnega koos, et saavad teha tööd, mis on nende kireks ja ka hobiks. Aga siiski on neil ju ka pere ja lapsed, mis vahest on veel tähtsam. Tegelikult peab lihtsalt vaatlema kõike terviklikult, püüdma kõike ühendada ja mitte vastandama, eks ole!
Üks oluline otsus töökorraldusest oli olemas varasemast, loodud veel kriisieelsel ajal – Embassy of Fashion, mis on Eestis ainulaadne ettevõtmine. Et eestimaalastest moekunstnikud teevad koostööd, selmet püüda konkurentidena üksteisel kõri läbi lõigata, on ju tore! Esialgu olid kambas moekunstnikud Aldo Järvsoo, Riina Põldroos ja Ketlin Bachmann. Hiljem liitus ehtekunstnik Tanel Veenre. „See tundus lihtsalt mõistlik,“ ütleb Tanel, „me jagame müüjaid, pinda, üüri ja sotsiaalprobleeme.“
Aldo lisab: „Meie lapsed on ateljees üles kasvanud… Ja me pole üksteise suhtes kadedad. Kui klient tuleb minu juurde, aga ma näen, et talle sobib paremini hoopis näiteks Riina looming, siis suunan ta Riina juurde.“
Kui mullu kevadel kehtestati eriolukord, ei tulnud see Taneli ja Aldo jaoks üllatusena. Juba enne eriolukorra väljakuulutamist tehti koosolek, kus langetati hulk tulevikku vaatavaid otsuseid. Rävala puiesteelt koliti väiksemale pinnale Roosikrantsi tänavale, samuti tehti enneolematu allahindlus, mida Embassy of Fashion tavaliselt ei tee, kuid see oli õige samm, et vastu pidada. Õhtukleitide asemel hakati tootma maske ja töö käis hommikust õhtuni. Maskide õmblemise kõrvalt hakati mõtlema suvistele projektidele ja Tanel asus ette valmistama oma elu suurimat etendust „Mineralia“ praeguseks lammutatud Noblessneri laevatehases.
Tundub, et mida raskemad ajad, seda suuremaks saab tegijate hoog – tänavu augustis korraldasid Aldo ja Tanel Haapsalu raudteejaamas suurejoonelise vaatemängu, kus perroonile astus ligi 80 eri komplekti. Juba kuu aega hiljem korraldasid nad Roosikrantsi tänaval Roosade vaipade päeva, kuhu tõmbasid pea kõik ärid, kes samal tänaval tegutsevad. Mõlemad sündmused leidsid laialdast kajastamist meedias. Muide, täna nimetavad nad Roosikrantsi tänaval asuvat moemaja killukeseks Pariisiks Tallinnas, sest kui ilm lubab, on maja ees alati laud ja toolid, kus nauditakse tassikest teed või klaasi veini. Nädalapäevad tagasi esitles Tanel Veenre koostöös Kaubamaja kaubamärgiga PAI uut ja luksuslikku voodipesukollektsiooni „Unenägude kuningriik“ ja „Ööliblikad“.
TAnEli AruAnnE: KõiK AsJAd TulEb KohE TEhA ärA!
See aasta on Taneli jaoks olnud täiesti teistsugune: „Esimest korda elus on alates maikuust olnud periood, kus ma ei ole kunstiga tegelenud. Fookus on lastel ja kaubamärgi kasvamisel. Muidu töötasin paralleelselt – ühel päeval üks ja teisel päeval teine teema,“ kirjeldab Tanel, kes on hetkel oma loomingulisuse suunanud kaubamärgi ehitamisse. „Eksport, uued tootegrupid, värsked töötajad, lõputu turunduskarussell – seda kõike tuleb teha korraga loovalt ja strateegiliselt.“
Tanelil on ka sündimas uus tootegrupp, mis võtab omajagu energiat ja millest veel rääkida ei saa. Ta nendib, et Hiina on olnud suur kulu: „Uhke unistuse nimel ma tegutsen. Suurem osa käibest liigub tagasi kaubamärgi kasvatamisse.“
Kui enamasti ei käi kunstiinimeste puhul loomine, süsteemsus ja järjepidevus käsikäes, siis Tanel on tõmmanud selles loosis peavõidu: „Talent ja suutlikkus organiseeritult tegutseda, see on minu lucky package!“ Tanel toob heaks näiteks Roberta Eineri: „Tegime temaga koostööd ja ükskõik kui kiire tal välismaal asju ajades ka polnud, alati leidis ta aja, et kohe e-kirjadele vastata. Eestis ajan vahel ühe küsimusega mõnd inimest taga ja ei saa ega saa vastust.“ „Minu moto on lihtne – kõik asjad
tuleb kohe ära teha.“ Edu tuleb järjepidevusega. Tanel meenutab, et kuni 37. eluaastani tegi ta seitse päeva nädalas ja 15 tundi päevas tööd. Kui ellu tulid lapsed, siis tuli ka kauaoodatud iseenda aeg, mis omakorda päästis Taneli läbipõlemisest.
Praegu on Tanelil enam kui 40 müügikohta, lisaks viis täiskohaga töötajat ja valmimas on uus veebipood. „Mulle meeldib hüpata tundmatusse, tõmmata teele väljakutseid, mida asuda kirega purema.“
Aldo AruAnnE: VArA TöölE
Aldo pole kunagi olnud hommikuinimene, kuid elu on teda muutnud: „Õmblejad tulevad ateljeesse juba hommikul tööle – varem kella üheksaks ja nüüd kella kaheksaks. Seega olen sunnitud olema hommikuinimene. Ja ärkan üsna vara. Kui hommikuti tuleb lastega tegeleda, siis jätan õmblejatele paberite peale sõnumid. Iseenesest mulle meeldib olla see, kes hommikul ise moemaja avab.“
Oma töörutiinist rääkides ütleb Aldo, et talle meeldib jätkuvalt ise õmmelda, kangast lahti lõigata ja õmblejate töö üle vaadata: „Kui ma ise teen, siis ma tunnen, et ise ka vastutan.“
Päeval, kui teeme intervjuud, on Aldo saanud telefoni esimese sõnumi: „Kuidas ma seda pesen?“ Paljusid üllatab, et neopreenmaterjal, mida Aldo kasutab, on masinpestav. See maagiline ja mugav materjal jõudis Aldo teadvusse kaheksa aastat tagasi, kuid alles nüüd saab ta klientidele rahuliku südamega öelda, et riided on masinpestavad.
Pärast koroona saabumist muutus moekunstnike elu üsna märkimisväärselt – praktiliselt mitte keegi ei tellinud enam õhtukleite. Nende asemele tulid siidist pidžaamad, millega saab käia nii väljas kui ka kodus. Aldo lisab, et need on pidžaamad, millega ei pea magama.
Tänavu Haapsalus toimunud show’s oli komplekte 80 ringis. Aldo ei näe piirangutes ainult halba: „Piirangud annavad ka vabadust. Hakkasin mõtlema: mida ma tahaksin teha? Mida ma tahaksin näidata? Siis tulid teised vormid ja mõtted. Praegu lähevad kaubaks mantlid ja jakid. Kolmanda laine eel kadusid õhtukleidid ja tellimused.“
Siiski kohtab Aldo oma õhtukleite nüüd kodustel pidudel, mis on läinud märksa pidulikumaks ja kuskil mujal neid niikuinii kanda ei saa. Muide, sõprade ja laste sünnipäevad tähendavad samuti seda, et midagi juhuslikku enam selga ei satu. Kui varem eelistas Aldo ürituste asemel kodus koos lastega multifilme vaadata, siis nüüd tunneb ta, kuidas tasub peolt ikka läbi astuda, sest kust sa mujalt seda lustlikku ja seltskondlikku hõngu ikka leiad. Muidu ununevad isegi sõprade näod.
Kui TAnEl lEnnuJAAmA Jõudis, oli Aldol…
Tanel ja Aldo on kodu soetamisel olnud alati sammukese ees. Näiteks praegust elamist otsides ja leides pidasid nad silmas soovi, et nende peres kasvaksid kord lapsed. Praegu elavad nad SüdaTataris 120-ruuduses korteris, kus on mõnusalt õhku, ruumi ja disaini. Paljud hõrgud lambid ja mööblitükid on ShiShi looming.
Aldo räägib, et ta armastab remonditöid ja võtab need peamiselt ette siis, kui Tanel on reisil. Näiteks kui Tanel ühel hommikul lennujaama jõudis, olid Aldol plaanid juba valmis – ta tassis korteris oleva mööbli ühte tuppa ja kohale laekusid töömehed, kes lihvisid kõik põrandad ühesuguseks, nüüd on korteris helgelt heledad põrandad.
Teiseks Aldo projektiks sai valge tuba, kus õdusalt intervjuud teeme. Veel mõni aeg tagasi oli see sinine, kuid pärast seda, kui Tanel reisile läks, tegi Aldo „mõned“ muudatused. Töömehed värvisid ruumi valgeks, diivani ja valgustid valis Aldo juba varem välja ning voilà! – elutuba sai uue hingamise.
Aldo ütleb, et Tanel armastab rutiini: „Kui meil on magamistoas olnud hall seinatoon ja oleme seda korduvalt üle värvinud ning tekib küsimus, kas peaks midagi uut leidma, siis Tanel ütleb, et hall on nii ilus…“
Aldo avab ühe lõbusa seiga veel: „Ükskõik, mida käin koju ostmas, siis võtan juba ukse taga asjadelt hinna-
sildid ära. Olgu nendeks siis tekikotid või midagi muud… Samal ajal Tanelile meeldib see luksus, mille koju toon.“
Aldo ütleb, et koduste asjadega tegelemine on tema kanda ka seetõttu, et tema teeb aastas kaks kollektsiooni, aga Tanel loob näiteks kuus ehetekollektsiooni. Tõsi, on olnud ka teisi aegu – ühel aastal üllatas Aldo ise kuue kollektsiooniga.
Samal ajal on köök jälle Taneli kuningriik, nii on nende kodus asjad jaotatud. „Kui elu peaks jälle lukku pandama, siis elaksime meie köögikappide sisuga ära mitu kuud,“ nendib Tanel, kel on köökapis alati mõnus varu kookospiimast küüslauguni.
Aldo nendib, et talle väga meeldib kodus tegeleda, aga „Meil mõlemal on õnn teha tööd, mis on samas ka kirg ja hobi. Kui mul poleks loomingut, siis ma pööraksin ilmselt ära… Ja koos saame olla õnnelikud muidugi lastega.“
dEAl wiTh TAllinn: TAnEl JA Aldo linnAruumisT
Olete mõlemad tallinna pOisid, aga kus kandis kasvasite, kus Oli teie lapse-/pOisipõlve mängumaa? kui satute nüüd sinna kanti, siis kas On midagi, mis end eriliselt meelde tuletab? aJ: Ema kasvas üles Kentmannis, isa Toompeal, aga kui nad ühel hetkel olid paljulapselise perega hakkama saanud, siis kolisime Lasnakale, kus sai elatud niikaua, kuniks uuesti kesklinna tagasi saime. Lasnaka elavamad mälestused varasest noorusest on üheksakorruseliste majade katuste äärtel kõndimisest ja toredatest suurtest lastekampadest, kellega sain harjutada kollektiivis enda maksma panemist. Samas on kõige olulisemad lapsepõlvemälestused siiski suvekodust, metsadest ja loodusest, varahommikusest udust ja selles ekslevatest metsloomadest. TV: Kasvasin Nõmmel, suures koduaias oli 18 kirsipuud, kaks vahtrat ja lugematult mände... Üle tee oli suur mets kanarbike ja mustikatega. Praegu vaatan oma linnakodu aknast lehtede möllu ja olengi tagasi Nõmmel. Kui käin lastega vanematekodus, siis heidan seal tihti lihtsalt põrandale pikali ja lasen rahul endasse voolata, Nõmme on teraapiline.
mis kOhtades tallinnas Olete veel elanud? Ja kas praegu Olete seal, kus tõesti meeldib, või hOiate silma peal ka võimalusel liikuda tulevikus kuhugi, kus pigem eelistaks elada? aJ: Kõige kauem elasime Taneliga mu vanematekodus Tõnismäel, edasi tuli väike Koidu tänava periood ja siis Süda-Tatari. Kõik me ühised kodud on olnud sisuliselt kilomeetri raadiuses kesklinnas ning ühel hetkel, kui meil oli samaaegselt kolm kodu, siis avastasin ennast ikka eelmise kodu ukse tagant, kuhu olin pärast tööd harjumusest läinud... Kesklinnast lahkuda on raske – kui oled harjunud igale poole jõudma viie minutiga ja ilma autos pool elu elamata, siis tundub ka Piritale minek nagu teise linna külastamisena. TV: Mina olen maise stabiilsuse elemendi all sündinud ja kolimine on minu jaoks kohutav stress. Praegune Süda-Tatari suur korter vaikse aia, vanade puude ja jasmiinipõõsaga on ideaalne. Siin on kild Nõmmet ja samas viis minutit vanalinna. Me mõlemad oleme pigem vana maja tüüpi romantikud. Ka eelmine kodu oli 30ndate puitmajas Koidu tänaval.
mis kOhad-paigad üldse linnas meeldivad? mitte ainult tööga seOtult, vaid pigem vaba aJa veetmiseks. aJ: Kui lapsed sündisid, siis sai kõik Tallinna pargid läbi kärutatud, tuhat korda
8 minuTiT JA lõhEsTunud EEsTi
Taneli ja Aldo puhul on värskendav kuulda, kui positiivselt nad Eestist kõnelevad. Kiitust jagub ka pealinnale. Näiteks Tallinnas liiguvad nad jalgratastel ja palju kirutud punased pop-upjalgrattateed on nende meelest ikkagi turvalisem valik kui lihtsalt autoteede ääres liigelda. Kesklinnas elades ja jalgrattaga sõites on pea kõik paigad kaheksa minuti kaugusel.
Aldo kiidab, et Eesti asukoht on Euroopa pinnalt nii mugav. „Me oleksime justkui nagu nurga taga, aga ometi on kõik nii lähedal. Vahel mul tekib öösel mõte, et läheks homme Rooma, tellin mobiilist pileti ja olen järgmisel päeval kohal. Ameeriklastel või austraallastel on see palju keerulisem.“
Draamat vaktsineerimise ümber vaatavad nad aga murelikumalt. Aldo räägib: „Mina ootan kolmandat doosi! Paar sõpra on näkku valetanud – esmalt öeldakse, et olen vaktsiini suhtes allergiline, kuid tegelikult ollakse hoopis vaktsiinivastane, kes mugava vale taha peitub.“
Tanel on koroona läbi põdenud: „On kurb, et peavoolumeedia suhtes, kus ainsana toimub mingigi faktikontroll ja avaldatakse eriarvamusi, on tekkinud skepsis. Ülejäänud meediaformaadid, eriti Facebook, võimendavad vaid äärmusi. Ida-Euroopa riikide suurim mure on usaldamatus. Seal on tekkinud grupp väga valjuhäälseid inimesi, kes pigem usaldavad konspiratsiooniteooriaid kui tasakaalukat mõistuse häält või statistikat. Pigem kuulatakse sõbranna või paari nende maailmavaatega sobiva spetsi arvamust, kuid suletakse kõrvad kui näiteks 90% spetsialiste kinnitab midagi muud.“
Aldo räägib Pariisist: „Seal on täiesti tavaline, et sajad nimesed kannavad metroos maski ja keegi ei protesteeri, kui restorani sisenedes küsitakse neilt vaktsineerimise kohta tõendit.“
Muide, just helgesse Pariisi plaanivad nad sõita oma laste Elise ja Kasperi kuuendat sünnipäeva pidama – nemad kaks ja nende kaksikud ootavad üle kõige päeva, kui saavad sõita romantilisse moemekasse. Selleks puhuks võetakse muidugi kaasa ka uhkemad tualetid.
vähemalt! Komme lastega mänguväljaku asemel parki minna on meil siiani. TV: Välismaalastele soovitan alati linnahalli, eriti suvise päikeseloojangu ajal. Mulle meeldib limpsimata linnaruum, vabade hingede pelgupaik kesk üha enam korraldatud elu.
Olete näinud linnaruumi arengut nõukOgude aJast tänaseni. mis meeldib Ja mis mitte? selge see, et muutused linnapildis On Olnud suured. aJ: Nõukaajal oli palju rohkem puid ja haljastust, kahjuks on enamik EW ajal istutatud puudest arendustele-teelaiendustele ette jäänud ning naljalt uusi alleesid ei istutata. Ilma puudeta ja kindlasti ka kõrgete kontorihoonete tõttu on kesklinna tekkinud tuulekoridorid, mida enne ei olnud. TV: Mulle meeldib Reidi tee ning see, kuidas seal linn ühtäkki avanes merele ja vaatele. Sõidan tihti rattaga Piritani ja tagasi, see on maailma ilusaim promenaad. Ja peatun Reidi tee mänguväljakul, kus on linna kõige pikema jooksuga kiiged. Ajan siis lapsed kiigelt ära ja hõljun, vaadates merd.
kas Jagate seisukOhti, et linn On aastatega arenenud autOkeskseks ning asfalti Ja betOOni laOtatakse liialt, seda Just rOheluse arvelt? lahendusena On pakutud autOliikluse piiramist, võttes priOriteediks JalakäiJad, Jalgratturid Jt kergeliikleJad ning ühistranspOrdi. aJ: Reisime Taneliga palju Euroopas ning kui kõik meie lemmiklinnad on aastatega muutunud jalakäija-rattasõitja kesksemaks, siis Tallinnas seda muutust kahjuks veel ei näe.
TV: Ma olen täielik rattainimene. Kui november lööb mind sadulast, olen kui jalutu ja hilinen mõnda aega kõigile kohtumistele... Vaikseid muutusi rattasõbraliku linna suunas on näha. Minu arvates on ka need punased teed päris hea lahendus, tunnen end seal tõesti kindlamalt, enam autodest eraldatuna.
kui teil Oleks võtta n-ö võluvits, siis millise linnaruumi te kuJundaks? millised muutused Oleksid hea avaliku ruumi saavutamisel teie meelest vaJalikud? aJ: Linnaruum peab olema kujundatud elanikule, mitte linna läbivale inimesele, transiit peaks olema suunatud ümber linna, mitte linnast otse läbi.
TV: Eks linn areneb ja iga puu taga nutta on narr, kuid linn võiks tõesti istutada palju enam puid – suurlinnade lemmikpaigad on tihti alleed, kus koht nii autodel, inimestel, ratturitel kui ka lindudel.
Tanel, Aldo, Tallinn, Paris, Rome!
For the partners and spouses - jewelry artist Tanel Veenre (45) and fashion designer Aldo Järvsoo (44), November is a time to look back. Well, of course, soon there will be the Big Christmas Sales, but - point is, the work`s been done. Exactly a year ago, the second covid-epidemic-crises-situation hit Estonia. How did they survive, what was done and what will happen next?
Obviously, work is important, and they both are lucky to do the work which is also the passion and hobby of theirs! But also - they have the Family together and children, twins, which are perhaps even more important. In reality, one probably just has to look at everything as a whole, try to connect and combine that everything around and not confront, right!
One important decision about the whole organization of work was made already from an earlier, pre-crisis time - Embassy of Fashion, design unit, which is a unique undertaking in Estonia. It is not like usual thing that Estonian fashion artists are collaborating rather than trying to cut each other's throats as competitors! Initially, there were fashion designers Aldo Järvsoo, Riina Põldroos and Ketlin Bachmann in the gang. Tanel Veenre joined them later. "It just seemed reasonable," says Tanel. "- we share vendors, space, rent and social issues;)"
Aldo adds: “Our children have grown up in the studio… And we are not like envious of each other. If the client comes to me, but I see that Riina, for example, is more suitable for her, then I will refer her to Riina. ”
When a state of emergency was imposed last spring, instead of evening dresses, the masks were produced and the work went from morning to night. It seems that the harder the times, the bigger the power - in August Aldo and Tanel organized a great spectacle at Haapsalu railway station. A month later, they organized a Pink Carpet Day on Roosikrantsi Street, which attracted almost all the businesses operating on the same street. Both events were widely covered in the media. Weeks ago, Tanel Veenre, in cooperation with Kaubamaja's brand PAI, presented the new and luxurious bedding collection "Kingdom of Dreams" and "Butterflies".
TAnEl And TAlEnT
“Talent and the ability to act in an organized way, this is my lucky package,” says Tanel, and we know he`s right, “ My motto is simple - all things must be done immediately. ” Success comes with consistency - Tanel recalls that until the age of 37, he worked seven days a week and 15 hours a day. When the children came into their life, the long-awaited time of their own came, which in turn and in fact saved him from burning out.
Tanel currently has more than 40 sales outlets, plus five full-time employees, and a new online store is nearing completion. "I like to jump into the unknown, to take on challenges that I can bite with passion."
Aldo's Job
Aldo has never been a morning person, but life has changed him: “Seamstresses come to the studio to work already in the morning - before nine o'clock and now at eight o'clock. So I'm forced to be a morning person. And I wake up quite early. If I have to deal with children in the morning, I leave messages on the paper for the seamstresses.”
Speaking about his work routine, Aldo says that he still likes to sew himself, cut the fabric and review the work of the seamstresses: "If I do it myself, I feel responsible myself."
“We are both lucky to do our kind of work and have a job which is also a passion and hobby,” says Aldo assuring that If he didn't have his art, he would probably just go insane! “And together we can be happy with the children, of course,” adds Aldo
8 minuTEs And A diVidEd EsToniA
It is refreshing to hear how positively Tanel and Aldo speak about their home country Estonia. Praise is also given to the capital - Tallinn, for example, they ride bicycles and they think that the much cursed red pop-up cycle paths are still a safer choice than just driving along motorways. Living in the city center and cycling, almost all places are eight minutes away.
Aldo finds Estonia's location on Map rather convenient in Europe. "We are like around the corner, but everything is so close. Sometimes I have an idea at night to go to Rome next day, I just order a ticket from my mobile and - arrivederci Roma!"
However, they are more concerned about the drama of vaccination. Aldo says: “I am waiting for the third dose!” Tanel has gone through suffrage of coronavirus: “It is sad that at mainstream media, where really the real fact-checking takes place and different opinions are expressed, skepticism has arisen,” tells Tanel, “other media formats, especially Facebook, only amplify extremes. The biggest concern of Eastern European countries is mistrust.” Aldo gives an example from Paris: "It is quite common for 300 people to wear a mask on the metro and no one protests when they are asked for proof of vaccination when they enter a restaurant."
And as a matter of fact Aldo and Tanel are planning to travel to Paris to celebrate their children's birthday - the twins, very soon.
dEAl wiTh TAllinn - ThA TAlK oF ThE urbAn spAcE
Aldo and Tanel are rather pleased with their current location of their home apartment in the Süda-Tatari Settlement. “All our homes have been essentially within a 1km radius in the city center, “ admit Tanel and Aldo, so everything really what you need would be within the reach of 5 minutes. Going to Pirita 10 km out feels like visiting another city. Also living in large apartment with a quiet garden, old trees and a jasmine bush is ideal. “We are both rather old house- type romantics.” says Tanel.
Talking about favourite spots and places in Tallinn, Aldo admits that its hard to beat the walk in the park. “When the children were born, we went through all the parks in town a thousand times at least”
“I always recommend Linnahall to foreigners, especially during the summer sunset," says Tanel. "I like it a bit wild and rough rather than the polished urban space, there`s still somewhere a haven for free souls in the middle of an increasingly overorganized life.”
They both share the view that over the years Tallinn has gone way too much into a car-centric urban planning and development. And asphalt and concrete are spread too much at the expense of greenery.
“We travel a lot in Europe and while all our favorite cities have become more pedestrian-cyclist-centric over the years, unfortunately we don't see that change in Tallinn yet.”
If they had a magic wand, they would design the city for the resident, not for the person passing through the city, “says Aldo. “The city could really plant a lot more trees, “ adds Tanel.
