PULSS (1/2020-EST/ENG) by Nordicom

1/2020 kliendile tasuta

ENGLISH SUMMARY

LINNARUUM/ URBAN SpACE: toNDI

MUUSIKA DISAIN TEST: KOKTEILIBAARID/ COCTAIL BARS DIANA ARNo SUURSAADIKUD /AMBASSADoRS

tÃ¤HtEDE pooLE, pAR AvIoN

mart avi

ARtISt AvIAtoR

CLASSIC FUSION FERRARI GT 3D carbon case. In-house UNICO chronograph movement. Limited to 500 pieces.

hublot.com

Breguet La Classique Tourbillon Extra-Thin 5367

tallinn arendab

BOCONCEPT MÖÖBLISALONG, 9903, BOCONCEPT MÖÖBLISALONG, Pärnu Pärnu mnt mnt.158/1, 158/1,Tallinn, Tallinn,+372 +372600 6009 903,info@vepsalainen.com, info@vepsalainen.com,www.boconcept.ee www.boconcept.ee

HOME OF FINE WATCHMAKING SINCE 1833

1/2020

Master Ultra Thin Perpetual. Manufacture movement 868/1.

Suur - Karja 9, 10140 Tallinn, + 372 641 9333, www.goldman.eu

RUBRIIK

õik lood ja artiklid, mis praeguses ajakirjas on, said tehtud enne pandeemia väljakuulutamist. Me ei räägi inimestega koroonaviirusest, vaid nagu ikka, elust ja Tallinna linnaruumist. Muusikud, kes siin sõna saavad, pidid kohe-kohe hüppama lavalaudadele meie kevadistel muusikafestivalidel. Nüüd paistab, et suursündmused jäävad ära või lükatakse edasi. Aga hoiame pea püsti, hoolime üksteisest ja saame hakkama. Peagi toob kevadine päike valgust ja soojust ning lootus on, et viirus võidetakse.

All the stories in the current magazine were made before the pandemic was declared. We are not talking to people about the coronavirus, but, as always, about life and the cityscape of Tallinn. The musicians who speak here were about to jump the stages at our spring music festivals. Now it seems that all big events will be canceled or postponed. But let's keep our spirits high and try to handle it. Soon, the spring sun will bring more light and heat, and the hope is that the virus will be beaten for good. Take care!

Tõnu Pedaru toimetaja / editor

Toimetaja: Tõnu Pedaru kujundAJA: Margit Randmäe Korrektor: Killu Mei Tõlkijad: Eiffel Meedia OÜ Reklaam: Nordicom +372 5666 7770 reklaam@nordicom.ee Väljaandja: Linnameedia OÜ, info@pulsstallinn.ee, facebook.com/pulsstallinn

1/2020

sisukord/content nr 56 1/2020

62 78

Mart Avi loe lk 20.

12 Linnauudised / City news 20 Kaanelugu / Cover Story: Mart Avi 30 TLN ehitab / TLN Development: Tondi 40 Luubi all / Focus: Jazzkaar Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu 52 Kodu & Disain

Fotod: Janar Nikkor

56 Tegija / Doer Siim Aimla 60 Suursaadikud / Ambassadors

1/2020

62 Maitsejaht / Restaurant: GURU 66 Test: Toit / Food: Kokteilibaarid / Coctail Bars 70 Moeseeria / Fashionshoot by Diana Arno 78 ArgipĂ¤ev / 24 h: Anneli Ohvril 96 Ă&#x153;ks maja / A House: Tammsaare pargi paviljon

HAPPY HEARTS COLLECTION

Suur-Karja 9, 10140 Tallinn, Estonia T: +372 641 9333 - boutique@goldman.eu - www.goldman.eu

1/2020

uudised

Charles Borchardt. 1870. aasta. Tallinna (Revali) ja Peterburi vahelise raudteeühenduse avamine Balti jaama ja Pahleninimelise veduri taustal. Tänavu täitub 150 aastat raudteeliikluse algusest, mis aitas hoogsalt käima tõmmata Tallinna moderniseerumise, urbaniseerumise ja industrialiseerumisprotsessid.

Pildile püütud Tallinna sündmused Raamat „Pildile püütud. Sündmusfotod 1856–1990 Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumi kogust“ on valik 274 ajaloolisest fotost, mis kajastavad tallinlaste elu ja tänavapilti mõjutanud sündmusi. Albumist leiab ülesvõtteid raudteeühenduse algusaegadest Revali ja Peterburi vahel kuni taas sinimustvalget trikoloori lehvitanud vabaduse tuultest Tallinnas. Raamatu koostaja on fotokogu hoidja Merilis Roosalu.  “Captured in pictures: event photographs 1856–1990” is a book of photographs of Tallinn introduces the photography collection of the Tallinn City Museum. compiled by Merilis Roosalu It contains a selection of 274 historical photographs depicting events that had an impact on the life and surroundings of the people of Tallinn.

Tallinna ajalugu nelja kaane vahel Mullu tähistas Tallinn (Reval) 800. aastat esmamainimisest ja linnaprojekti käivitamisest Taani kuninga Valdemar II poolt. Ilmusid ka Tallinna ajaloo esimesed kaks köidet. Nüüd on lisandunud ka Tallinna ajaloo III ja IV köide. Kõik raamatud koos katavad ajavahemiku muinasajast kuni tänapäevani. Väljaanded annavad süstemaatilise ülevaate linna õigusja valitsemiskorrast, rahvastikust, poliitilistest sündmustest, kaubandusest, käsitööst, kiriku- ja kultuurielust jpm. Käsitluse autoritele on aluseks olnud nii varasemate uurimuste paremik kui ka värskeimad arheoloogilised ja arhiivileiud. Täisvärvitrükis köidete rikkalikud illustratsioonid ja valik dokumenditõlkeid aitavad lugejal paremini mõista kesk- ja varauusajale iseloomulikke jooni. Üldkäsitluse peatoimetaja on ajaloolane Tiina Kala, väljaandja Tallinna Linnaarhiiv. Eelmine, toona kaheköiteline akadeemiline üldkäsitlus Tallinna ajaloost ilmus ligi 50 aastat tagasi Nõukogude Eestis (1969, 1975).

1/2020

 The History Of Tallinn (Vol. I-IV) Last year Tallinn (Reval) celebrated its 800th anniversary of its first recorded mention and the launch of a city project by King Valdemar II of Denmark. The first two volumes of the history of Tallinn were also published. Volumes III and IV of Tallinn History are now been added to cover whole period from ancient times to the present.

1/2020

Foto: Timo Palo

uudised

Jazzkaar 2020: eri helihõrgutusi ja külmakõrbe kõlasid Palo poolt. Külmakõrbe olemust interpreteerivad helikeelde kolme riigi tunnustatud muusikud: Eesti jazzpianist, helilooja, arranžeerija ja muusikaprodutsent Raun Juurikas; Norra auhinnatud trompetist, vokalist ja helilooja Arve Henriksen; Šveitsi löökpillimängija Brian Quinn ning Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor Veronika Portsmuthi juhatusel. Antarktika visuaalid ja hääled salvestas polaarrändur Timo Palo „Antarktika 200“ ekspeditsioonil. Maailma esiettekandele tulev suurteos paneb meeldejääva punkti festivalile Jazzkaar.  Jazzkaar 2020: from 17 until 26 April, will welcome to the stage winners and nominees of Grammy Awards, the special project “Antarctica 200” and popular groups from Estonia. But of coursc, because of the pandemic threat, event as a whole could be canceled.

Sadu-Triste Juurikas

Armastatud jazzifestival Jazzkaar toob aprillis lavalaudadele Grammy võitjaid ja nominente, eriprojekti „Antarktika 200“ ning kõvad kodumaised koosseisud – 40 ansamblit 18 riigist. Kahjuks on korraldajad sunnitud koroonaviiruse tõttu programmi vähendama ja sealhulgas piirama publiku vastuvõttu. Jälgige reklaami, pole võimatu, et suurüritus ja suurimad staarid jäävad ära! Kümnepäevase muusikapeo raames tuleb ainuesitlusele geograafilisi piire ületav eriprojekt „Antarktika 200“, mille helikatkendid salvestati polaarkõrbes. Eepiline suurteos jõuab publikuni 26. aprillil Vabal Laval, kus navigeerib helilooja Raun Juurikas üheks tervikuks purjelaev Admiral Bellingshauseni mereekspeditsioonil salvestatud Antarktika maastikuhääled ning elektroonika, jazzi ja klassikalised helid. Teose müstilised loodushääled on salvestatud polaarrändur Timo

1/2020

uudised

Riivo Kallasmaa. Foto: Kaupo Kikkas

Eesti Muusika Päevad pakuvad ILU Eesti Muusika Päevad (EMP) on olnud suurim Eesti heliloojate loomingule keskenduv festival juba 41 aastat. Kümme päeva kestval nüüdismuusika maratonil esitatakse ligikaudu 25 uut heliteost. Tänavu on festivali peateema ILU ning publikut ootavad helilised elamused eri kontserdipaikades 27. märtsist 5. aprillini. Avakontserdi annab Mustpeade majas Tallinna Kammerorkester 27. märtsil. Mart Soo improvisatsiooniline kitarrimuusika suhtleb ruumi kajaga Niguliste kirikus. Arvo Pärdi Keskuses saab kuulata kontserte „Kaks“ ja „Kolm“ – Taavi Kerikmäe ja Anna-Liisa Elleri esituses kõlab lisaks välisheliloojate kompositsioonidele ka 2019. aasta Au-tasu laureaadi Helena Tulve teos. Kontserdil „Kolm“ kuuleb Doris Hallmägi ja Mingo Rajandi uudisteoseid Duo ObSolute esituses. EMTA uues kontserdisaalis esineb Stockholmi Saksofonikvartett muuhulgas ka Liisa Hirschi ja Jüri Reinvere uut loomingut. Muusi-

kat keskajast barokini saab kuulda puhkpillikvintett Estica esituses Tallinna Pühavaimu kirikus. Sakala teatrimajas on võimalik osa saada eksperimentaalsest uudisloomingust Ansambel U: esituses. Rahvusooper Estonia kammersaalis esineb ansambel YXUS. EMP-i lõppkontserdil „Vaataja silmad“ Estonia kontserdisaalis astuvad üles ERSO ja EFK dirigent Kaspar Männi juhatusel ning antakse üle ka LHV Au-tasu 2020. ILU-festivali lõpetab ansambel Vox Clamantis Tartus Pauluse kirikus.  Estonian Music Days has been the largest festival focused on Estonian composers’ new music for the past 41 years. Close to 25 new compositions will be performed during the 10-day (27.03-05.04) contemporary music marathon. This year’s festival theme is BEAUTY. The opening concert on March 27 is held at the House of the Black Heads and features Tallinn Chamber Orchestra.

Klassipilt kastis See on fotograaf Nele Suurna interpretatsioon klassi, pere - või kollektiivi pildist. Kui tavaliselt istutakse klassipildil siivsalt reas ja naeratatakse püüdlikult kaamerasse, siis Nele paneb oma Noblessneri sadamalinnakus asuvas stuudios inimesed kastis kastist väljaspoole mõtlema, paljastades nende tõelise pale. See on pilt, millelt leiab üllatusi iga kord, kui seda uurida. Boonuspunktid neile, kes leiavad pildilt klassijuhataja! nelesuurna.com

Class picture in a box This is how photographer Nele Suurna interprets class, family or team photography. Instead of sitting neatly in a row trying desperately to smile naturally, Nele (gently) forces people to show their true colors and think outside the box IN the box in her studio at Noblessner district in Tallinn. It is a composite image revealing something new every time one observes it. Bonus points to those who find the class teacher in the picture! nelesuurna.com

1/2020

uudised

O. Subbi „Akt helesinisel riidel“. 1973 (Eesti Kunstimuuseum)

Olev Subbi 90 Legendaarse eesti maalikunstniku Olev Subbi (1930–2013) 90. sünniaastapäeva tähistatakse Eesti Kunstimuuseumi Adamson-Ericu muuseumis näitusega „Värvidega ideaalmaailma otsingul“, mis esitleb kunstniku varasemat loomeperioodi aastatest 1963–1980. Kunstnikuna saavutas Subbi tuntuse ja tunnustuse üpris kiiresti. Vähem on teada tõsiasi, et Olev Subbi oli küüditatuna 1949. aastast kuni 1957. aastani Siberis Krasnojarski krais sundasumisel. „Olev Subbi looming on olnud 1960. ja 1970. aastatel väga tundlik ning seesmiselt ja värvide varjundirikkuselt igati arenev. Kunstnik otsekui

Fotomuuseumis on portreefoto teema-aasta Fotomuuseum tõstab kevadest fookusesse portreefoto laia spektri. Portreeaasta näitab, tutvustab ja uurib portreefotot Eesti oma ajaloolise fotopärandi kaudu, ent pöörab paralleelselt tähelepanu ka kaasaegsele fotoportretistikale nii kodumaiste kui ka rajataguste fotokunstnike loomingus. Pea aasta lõpuni jääb avatuks „STODOM. Tähekombinatsioon, mis muutis Eesti fotograafiat”. See on fotonäitus 1964. aastal riiklikest fotoklubidest eemaldunud ainulaadsest fotokooslusest tollases Nõukogude Liidus ja selle eksperimentidest fotovallas. Teema-aasta põhinäituseks saab Fotomuuseumi vanemkoguhoidja Tanel Verki kureeritav näitus Eesti portreefoto avangardist 1980–1990.  From spring to spring, the Photo Museum focuses on a broad spectrum of portrait photography. The Year of Portrait shows, introduces and explores portrait photography through its historical photographic heritage, but at the same time pays attention to contemporary photo portraiture in the form of both domestic and overseas photographers.

Kalju Suur „Liivakell”

1/2020

maalis end vaimsesse ja loomingulisse vabadusse. Valdavaks kujunes toona soov maalida nihestatud aegruume, kus segunesid nii ümbritsev reaalsus kui ka midagi meistri unistustest ja mälestustest,“ märgib näituse kuraator Ülle Kruus.  The 90th anniversary of the legendary Estonian painter Olev Subbi (1930–2013) will be celebrated in the Adamson-Eric Museum of the Estonian Art Museum with an exhibition entitled "In Search of the Ideal World of Colors", which presents the artist's earlier creative period 1963-1980.

KÃ&#x2022;IGE POPULAARSEM MUUSEUM EESTIS THE MOST POPULAR MUSEUM IN ESTONIA

meremuuseum.ee 1/2020

uudised

KUMU: Terve öö üleval! 17. aprillist oktoobrikuuni näeb Kaasaegse Kunsti Muuseumis (KUMU) 5. korrusel näitust „Terve öö üleval! Reivikultuur lähivaatlusel“. Reiv on elektroonilise tantsumuusika pidu, mille hoovad ulatuvad helimaastikult kaugemale, mõjutades eri subkultuursete manifestatsioonidena ka visuaalkultuuri. Seda jõulist fenomeni käsitlev näitus toob vaatajani teoseid reivi tippaja mekadest Inglismaalt ja Belgiast ning avab ühtlasi reivikultuuri kaasajas – nii Berliini ööklubis Berghain kui ka paljudes teistes paikades. Kuraator: Kati Ilves

 Up All Night: Looking Closely at Rave CultureA rave is an electronic dance music event. The exhibition deals with this powerful phenomenon by displaying works from the Meccas of the heyday of rave, England and Belgium, and provides insight into rave culture today in the Berlin nightclub Berghain, as well as in many other locations. Curator: Kati Ilves.

1/2020

uudised

Aasta betoonehitis on Sisekaitseakadeemia Eesti Betooniühing kuulutas betoonipäeval välja konkursi „Aasta betoonehitis 2019“ võitjad. Võitjaks kuulutati Sisekaitseakadeemia Kase tänaval Tallinnas. Konkursi peaauhind läks büroole Arhitekt11 OÜ. „Siin pole mitte ainult palju eksponeeritud siledat betooni vormipinda – arhitekt on olnud väga loov, kasutades osavalt ära just betoonelementidega saavutatavaid efekte. Hoone esteetiliselt puhas betoonkoor moodustab märgiliselt tugeva kilbi, mis peidab endas inimlikku ja pehmet sisu,“ märkis žürii.  The Concrete Building of the Year is the Estonian Academy of Security Sciences, announced The Estonian Concrete Association in March. The Estonian Academy of Security Sciences is located on Kase Street in Tallinn.

1/2020

kaanelugu

1/2020

kaanelugu

Mart Avi, Ad Astra, Par Avion Mart Avi (28) on Eesti laulja ja muusikaprodutsent, kelle kõik albumid on jõudnud kohalike kriitikute aastaedetabelite tippu. Avi on üks neist meie artistidest, kellest on leitud potentsiaali Eestist väljapoole murdmiseks. Tekst: Tõnu Pedaru Fotod: erakogu

1/2020

kaanelugu

õepoolest – kiitust ja tunnustust on tilkunud mitmelt väljamaa eksperdilt, ning eriti just Avi kontsertesinemiste suhtes. Avangard-popi artist Mart Avi pole kodumaal rahvahulkade huulil olev nimi. Arusaadav, kui mõelda, et tema vaid albumitele salvestatud loomingut on iseloomustatud sõnadega enigmaatiline, eksperimentaalne, elitaarne. Või egotrippav: „Paistab, et ta ise saab aru, mida teeb!” Kõik on aga muutumises, sest Avit on hakanud huvitama lühiformaadid. Ehk lööklood! Hoiame kuulmisorganid töös. Teisalt on tema ellu siginenud strateegia. „Mulle tundub, et sihte olen hakanud võtma alles hiljaaegu. Õnneks jõudsin selle aja ära oodata! Pisut teistlaadi käik on sees. Nagu oleks autorallist tuttavad kiiruskatsed vahetanud Le Mansi 24 tunni võidusõidu vastu.“

Suur Pauk Mart meenutab, et muusikupisik tegi temasse pesa juba lapseeas. „Peamiseks tõukeks sai põrutav avastus, et koduse kassettmakiga on võimalik heli talletada. Asusin salvestama jabura sisuga raa-

1/2020

diosaateid, kus lõõritasin vaheklippideks tuntud lastelaule,“ räägib Mart, et audio kõrval sai mõeldud ka filmistsenaariumide peale. „Kui hakkasid levima kuuldused, et ühe lasteaiakaaslase vanematel olevat videokaamera, asusin mõtlema, kuidas ühes mahajäetud hruštšovkas sõpradega „Terminaatorile“ järge filmida (film, mille üks vanem poiss mulle suure õhinaga ette kandis, aga mida mul päriselt näha ei õnnestunud). Kaamerat mulle mõistagi ei laenatud, ent punase vildika ja vee baasil loodud kahvatut kunstverd sai valgel betoonil testimas käidud küll.“ „Märksa hiljem kordus sarnane muster seoses esimese arvutiga,“ jätkab Avi, „mis tänu vahepealsetele arengutele ja oluliselt laienenud kõrvaringile kandis mind tõsiseltvõetavama loome juurde.“ Mart möönab, et muusikalisi mõjutaid on tal mustmiljon ja seda väga laia spektri ulatuses: „Olen suhteliselt kindel, et tundidesse arvestatuna on minu kõrvadest mu lühikese elu jooksul läbi voolanud rohkem eripalgelist muusi-

kat kui enamusel terve eluea jooksul. Need tunnid loevad. See on minu peamine relv.“

Avi käsul, minu soovil Tihti võrreldakse Avi loomingut Scott Walkeri, David Bowie ja Billy McKenzie ning teistegi lauljatega. „Seal otsitakse analoogi minu vokaalmaneerile, ent mitte üldisele helipildile,“ selgitab Avi. „Bowie’st on saanud justkui Rosetta kivi moodsa aja persoonipõhisele autorimuusikale. Paralleele temaga on võimalik leida pea iga tänapäevase eraldiseisva popartisti näitel. Mäletan, et avastades oluliselt obskuursema Billy MacKenzie, kogesin suurt äratundmisrõõmu, tundsin hoopis seal iseennast ära.“ Mõned vast teavad vene muinasjuttu tobukesest Vanjast, kes haugi püüdis ja selle siis vette tagasi lasi, kui kala kõik tema soovid („Havi käsul…“) täita lubas. Märkimisväärselt intelligentsem Mart ei paista toetuvat soodsale saatusele ega kuldkalakesele, vaid tahab oma

kaanelugu

elu ja loomingu kulgemist ise dikteerida: „Mind motiveerib hästi elatud elu, haaravalt veedetud päevad. See ei tähenda naudingute jada, vaid luksust, et igasugune edu saabub minu enda tingimustel ning ka argielu tüütuid osiseid saadab varjatud rõõm sellest, et ma ses imelikus maailmas hakkama saan.“ Loominguline töö tuleb samuti ikka endal ära teha. „Hooti on raske aru saada, millal see töö algab või lõppeb. Ka hommikul trollibussis ühest linnajaost teise loksuv aju võib olla muusikastuudio, milles prõksuvad ideed teostuvad õhtul stuudiolaua taga või pudenevad tolmuks, et mõni aasta hiljem juba muteerunud kujul naasta. Praktiline töö, mis puudutab lugude lõppsalvestust või ka näiteks videote planeerimist, kipub olema tsükliline ning sarnaneb ehk tunnuste poolest sellega, mida profispordis nimetatakse vormi ajastamiseks.“

Behind every man... Öeldakse, et iga tegusa mehe taga on üks tubli ja tugev naine – kellel ema, kellel teinepool. Mart möönab, et temalgi on kodurindel väärt kaaslasi, kellele toetuda. „Nimesid nimetamata – supermõistusega lennusaatja ja superviisor, salaagent Hollandis, visa hingega ihurežissöör, terava vaistuga majaboss, teraskõrvaga tehnik,“ loetleb Mart, lisades, et hiljuti võttis ta endale ka kuuejalgse robotassistendi, kes aitab tal trükkida fännilehte AVIZONAS. Puhtalt kunstiga ta 100% ei tegele, mustad nõud saab ise pestud, aga „näiteks tekipüüride vahetust sooviks küll kuidagi automatiseerida“.

Päevatöö võlud Samuti ei saa Mart endale veel päevatööst loobumist lubada. Mardi taust on eripedagoogika ning ta on aastaid töötanud ühes rahvusvahelises üldhariduskoolis abiõpetajana. „Pean väga oluliseks seda, et minu päevatöö ei hõlmaks endas arvuti taga istumist ja lõputut virtuaalset kommunikatsiooni. Mõistagi piirab see jaburalt suurel määral minu valikuid, ent võit elukvaliteedis on seda väärt. Seda lihtsam on pärast päevatööd näha sülearvutis utopistlikku ideede generaatorit – justkui oleks taas millenniumivahetus –, mitte mingit tüütut argiobjekti!“ Mart ütleb, et koolis töötamise võlud on väga mitmetahulised: „Selles ühildub tasakaalu pakkuv rutiinsus, virgutavalt sage improvisatsioon ja eluterve vastutus. On igapäevaseid väikeseid võite, mis teevad meele muhedaks. Pealegi, maru lahe on olla kursis sellega, kuidas noored mõtlevad, mida kultuuriliselt tarbitakse, milliseid nalju tehakse jne. Kooli rahvusvahelisus või-

mendab kogu sedalaadi info mitmekesisust.“

Elavana laval Just kontsertesinemised on olnud Avi jõudemonstratsiooniks. „Enne iga esinemist kirjutan väikselt markeriga peopesale ühe kindla kolmetähelise kodeeritud lühendi. Iga täht tähistab ühte kindlat märksõna. Midagi maagilist nendes kolmes elemendis pole, need aitavad mul hoopistükkis teatavat reaalsustaju säilitada,“ paljastab artist. Olles esinenud nii Inglismaal kui ka teisel pool maakera Taiwanis, räägib Mart, et tema veidraim ülesastumine oli Samara linna rannafestivalil ainsa lääne artistina. „Lavast paari meetri kaugusel laius lõõskava päikese all pikaks venitatud Peipsi järve meenutav Volga jõgi, millel kulgesid vanarauda vedavad roostes lootsikud. Esinemiselt astus läbi ka Samara oblasti kultuuriatašee, kes olevat lausunud: „Jah, väga hea, võib rohkem avant-garde’i tuua!” Kohalikus

1/2020

kaanelugu

päevalehes võrreldi Avit aga 90ndate popstaari Rick Astleyga!“

Hitihoiatus! Avi on läbi aastate olnud üks kriitikute soosikuid ja tema albumid on ekspertide tabelis figureerinud kõrgel kohal. Kindlasti on tema põnevad odüsseiadalbumid selle ära teeninud. Kas ta mää-

1/2020

ratlebki ennast kunstnikuna, kes käsi kommertsiga ei määri? Olles hea popmuusikaajaloo, sealhulgas hittide ajaloo tundja, küsiks, kus on tema enda hitid? Mart möönab, et teismeeast saadik on tal fookus olnud albumi-, mitte singliformaadil. „Tõenäoliselt seetõttu, et mulle tõesti meeldib kuulata muusikat albumitena, otsast lõpuni.“ Avi

ütleb, et oma viimase albumiga „OtherWorld“ saavutas ta teatava vormilise täiuse. Nüüd, mil ta arvab, et tõesti valdab albumiformaati kui sellist, on ta valmis hitte tegema. „Hea lühijutt võib olla parem kui tosin romaani.“ Kõik on vormistamise küsimus, Avi leiab, et ka juba üllitatud albumitel leiaks „radu, mida oleks võimalik mõningate ajalis-

kaanelugu

te ja vormiliste muudatuste kaudu küllaltki tõhusaks ühekordseks pop-särtsuks kohandada.“ Aga tõesti, sel aastal ilmub ka hulk eraldiseisvaid lugusid ja neist esimene videosingel kannab nime „Spark“. „Minu seni ägedaim lugu!“ Mart selgitab: „Väga hästi tehtud popmusa on kahtlemata kunst ja umbes sama palju nagu on jube halba kommertsi, on kehva nn undergroundmuusikat, mis kannab endas tugevat kunstilist taotlust, ent ei küündi selleni või on lihtsalt liiga tuhm.“

Kas kunst solvab? Noore mehena on Mardil oma maailmavaade, elufilosoofia ja väärtushinnangud täiesti olemas. „Mida rohkem me maailma kohta teame, seda rohkem mõistame, et see on küllaltki vigane ja on alati nõnda olnud. Mistahes valdkonnale või süsteemile keskendudes hakkavad ilmnema selle probleemid. Ka parima tahtmise juures ei jaksa üks inimene kõigi nende murekohtade ja hirmudega tegeleda, neid teadvustada, neid mõista, nende vastu võidelda, neid endas kanda.“ Küll on aga Mardi arvates võimalik elada nii, et sa ühtegi teist inimest isiklikult ei alanda ega ründa, ei füüsilises ega virtuaalses ruumis: „Selle nimi on viisakus ning see on üks kõige lihtsam ja lahedam asi, mida meeles pidada, et tõsta nii enda kui ka teiste elukvaliteeti.“ Samas rõhutab Avi: „Kunst, mis on olemuslikult mäng, ei pea olema viisakas. Ma ei saa öelda, et ükski kunstivorm oleks mind elu jooksul kuidagi otseselt solvanud.“

Tähed taevas ja kossuväljakul Mart on suur teesõber. „Taiwanis esinemisest saadik olen küllaltki süvitsi teelainele sattunud. Erisuguseid oolongeid või mitukümmend aastat maa sees laagerdunud hiina pu-erh’e proovides olen kogenud senitundmatuid maitseid ja lõhnu. Tõenäoliselt leidub minu organismis küllaltki palju Aasia päritolu mikrofloorat, millel on soojad suhted kodumaist päritolu piimbakteritega. Head teed rüübates on ka eriti mõnus raamatuid lugeda või uut muusikat avastada.“ Liikudes muusikukarjääriski n-ö tähtede poole, huvitavad teda ka taevatähed. „Sobivates oludes kaardistan astrobinokliga öötaevast ja luuran

planeete,“ räägib Mart, lisades: „juba lapsepõlvest saati jälgin ja analüüsin ookeanitaguses korvpalliliigas NBA toimuvat, mille finaalmängud tähistavad minu jaoks pika ja loodetavasti sooja suvepuhkuse algust.“

Külapoiss suurlinnas Pärit on meie avant-pop-vokalist kunagisest kolhoosikeskusest nimega Vara küla, mis paikneb tänapäeval Peipsiääre vallas. 16-aastasena liikus Mart sealt edasi Luksemburgi, kust naastes elas paar aastat Tartus. Tallinnas on Avi elanud juba „kummaliselt kaua“, päris kahekümnendate algusest saadik, kuid endiselt mõjub see pigem vahepeatusena. „Selles pole süüdi linn, vaid ma ise – psühholoogiliselt olen harjunud liikuma väiksemast ühikust suurema poole. Hetkel ei tundu mulle Tallinn oluliselt suurem kui paarisaja elanikuga Vara küla, mis on viimase kümnendi jooksul samuti väga palju muutunud.“ Ometi ei näe Avi enda jaoks Euroopas Tallinnale paremaid alternatiive. „Tallinn on mitmekesine, enam-vähem taskukohane, sadamalinnale kohaselt maruline, heas mõttes skisoidne – sügava ajalooga, ent samas kuidagi ajalootu. Tallinna geograafiline positsioon ja avarad vaated tekitavad mulje, et oled millegi horisondil – see on justkui äär, millelt võib alla pudeneda.“ Mart mäletab ka oma esimest Tallinnas-käiku. „Olin kuue-seitsmeaastane. Külastasin allveelaeva Lembit (mis paiknes tol ajal veel Pirital vees), kus tagusin pea vastu periskoopi oimetuks. Seejärel sai käidud teletorni tipus, kus jättis kustumatu mälestuse kaugustes kõrguv äärmiselt tontlik ja ähvardavalt massiivne betoonhoone, mis hakkas mind hiljem unenägudes kollitama. Kümmekond aastat hiljem sain teada, et tegemist on Muuga sadama viljaterminaliga, mis on üks maailma suurimaid analoogseid hooneid. Asjaolu, et minu kodukülas oli viljakuivati justkui kiriku staatuses, aitab ehk mõista, miks see hoone mulle kummitusena hinge puges.“

vaheldust Põhjala Tap Roomi tööstuslikust avarusest ja viimase peal joogivalikust. Ööbida võiks otse loomulikult Olümpia hotellis, sest see paistab igale poole kätte – hea kasvõi Pirita promenaadil patseerides kodutee üles leida.“ Avi liigub linnas valdavalt jala, vajaduse korral kasutab hoo pealt ühistransporti ja hindab Tallinnas sellisel viisil navigeerimist küllaltki mugavaks. „Eks sedaviisi liikudes paneb ka silm rohkem tähele,“ märgib muusik, kellele tekitavad meelehärmi „ammu möödunud kuldaja kapitalismi vaimus kerkivad arhitektuurilise väärtuseta kolossaalsed kaubanduspinnad, mis mõjuvad internetikaubanduse võidukäiku arvestades paradoksaalselt.“ Kohati panevad teda õlgu kehitama ka mereäärsed skandinaavialikud uusarendused: „Nende lukustatud kiigega sisehoovides on midagi kalki ja võõristavat, mis on tugevas kontrastis ümbritsevate tsaariaja barakkide, nõukaaegsete kommunaalelamute ja kunagiste karjamaadega.“ „Visuaalselt,“ täheldab Avi, „ergutab mind kõige rohkem klaas ja neoon, mis on kahjuks praktiliselt välja surnud. Kosmose kino silti on alati hea näha!“

Tallinna lemmikud, plussid ja miinused Janustele hingedele soovitab Avi Tallinnas „ebamugavalt kitsast ja kummalist Ufo Pubi, peale mida tasub otsida

1/2020

cover story

Avant-garde Aviator: Mart Avi

nigmatic, experimental... and elitist. Estonian avantpop vocalist and electronic music composer/producer Mart Avi (28) has carved a unique “outernational” musical space for himself – something akin to that of a sonic spider on a Worldwide Web. Hooking operatic grandeur with unmapped future soundscapes designed by the ghost of JG Ballard for those with a wandering ear, Avi’s recorded output and theatrical live shows have been praised in international press from the Quietus to the MOJO and is

1/2020

the usual suspect in the top of the national album of the year critic lists. ”Unlike with a lot of conceptronica, Mart Avi’s thoughtful thoughts don’t get in the way of the seduction effect,” has said the most acclaimed musicologist of our era Simon Reynolds. Some wise men have even said that his music needs to be disseminated as a Google implant. In the Beginning Mart believes that the initial impulse for his musicmaking was caused by a shocking discovery in his childhood, that is, he could record sounds with his home cassette record-

er! ‘I started recording radio shows with crazy content, and sang well-known children’s songs between the segments.’ Much later, the same sequence and impulse were repeated in connection with his first computer, which, thanks to intermediate developments and ‘significantly expanded audio perception’, led to more serious creation. Mart says he has huge number & wide spectrum of musical influencers. ‘I’m quite sure that, if calculated in hours, more diverse music has flowed through my short life than through most people’s entire lives. These hours count.

cover story

cian with a steel ear. I recently acquired a six-legged robotic assistant.’ The latter would be a great little helper to print Mart's fanzine Avizonas. However, Mart can’t yet devote himself exclusively to art: he says ‘I can wash my own dishes,’ but ‘duvet changing should definitely be automated.’

Gig-Antic And Avi can’t yet quit his day job. He’s an assistant special education teacher in an international school in Tallinn. Mart says that luckily his day job doesn’t require sitting behind a computer and ‘endless virtual communication’. Avi has performed in different places from England to Taiwan. One of the strangest concerts was in Samara, a city on the Volga River in Russia, where he was the only Western performer. After the gig, the cultural attaché of the Samara Oblast said, ‘very good – you can bring us more avant-garde!’ However, the local paper compared him to Rick Astley, the 90s pop star!

Time Out

They are my main weapon.’ Constant Craving Mart says that he is motivated by a well-lived life, days filled with excitement. ‘This isn’t a series of pleasures, but rather a luxury, because every success is achieved on my own terms and the annoyances of my everyday life are compensated by the hidden joyful realisation that I can cope in this wondrous world.’ Mart Avi admits that the creative process is continual and it is sometimes difficult to understand when it starts or when it ends. ‘When travelling from one neighbourhood to another on the trolley-

bus in the morning, your brain can become a music studio and the ideas that you hear therein can be realised in the evening at the music studio board, or they can just turn to dust and, after a few years, reappear in a mutated form.’ Behind the Curtain Behind every successful person, there’s a good companion, be it a mother, wife, or friend… Mart admits, well, without revealing any names, that it could also be a ‘super-smart’ flight attendant or a supervisor, a Dutch secret agent, a personal manger with a dogged spirit, a house boss with sharp instincts, or a techni-

In his free time, he sips good tea, reads books or discovers new music. ‘Under favourable conditions, I map the night sky and spy on the planets with astronomy binoculars. I’ve been following and analysing NBA games in the US since I wwas a child. And for me, the NBA finals signify the start of a long, and hopefully warm, summer vacation.’ Avi says that he’s only recently started to set strategic goals. ‘I’m in a slightly different gear now. As if I’d exchanged the familiar WCR car rally speed tests for the 24-hour race at Le Mans.’

Deal with Tallinn Mart comes from the village of Vara, in Southeast Estonia. At 16 he was already living in Luxembourg. Now, been in Tallinn for eight years he says: ‘Diverse, more or less affordable. Chaotic, as is typical of a port city. Schizoid in a good sense – with a long history, but also seemingly without history. Tallinn’s geographical position and spacious views create an impression that you’re on a horizon – on an edge that you could drop over.”

1/2020

PARTNERS

1/2020

tallinn ehitab

Mida teate Tallinna Tondist?

Tondi asumi lõikab enamvähem pooleks samanimeline tänav, mis oli juba aegade algusest peale tähtsa Tallinnast Pärnusse viiva maantee osa. Tuntumaks piirkonda vääristavaks maamärgiks on tsaariaja lõpust pärit punasest kivist sõjaväelinnaku ansambel. Kust aga, tont võtku, kant oma õõvastava nime sai? Tekst: Tõnu Pedaru Fotod: Rene Seemann, FranzK

1/2020

änasel päeval käib Tondi asumis hoogne kinnisvaraarendus, renoveeritakse vana ja kergitatakse uusehitisi, püstitatakse kõrghooneid, mis kindlasti kujundavad lähitulevikus asumi väljanägemist. Kristiine linnaosa lõunaservas asuv Tondi piirneb Lilleküla, Kitseküla, Järve, Mustamäe ja Siili asumiga. Asumi pindala on 1,33 km² ja elanike arv ligi 4000. Linna väiksemate asumite sekka kuuluva Tondi piirideks on Kotka, Tedre ja Käo tänav, Nõmme ja Tammsaare tee ning raudtee.

Nimi ei riku! Tondi nimi oli aga varasemal ajal levinud oma piiridest palju kaugemale: näiteks kutsus rahvas nüüdse Lepistiku ja Parditiigi pargi lähedale jäävat kõrghaljastusega ala Tondi metsaks. Tondi elanikeks on end pidanud ka Sääse ja Lehola bussipea-

tallinn ehitab

tuste vahel asunud endise küla elanikud. Tondi liivikuks kutsutakse liivikuala, mis ulatub Ülemiste järvest J. Sütiste teeni. Tegelikkuses hõljub Tondi nimi justkui vaimuna veel praegugi üle oma asumipiiride. Nii näiteks peaks Tondi raamatukogu või Tondi ärimaja ja nii mõned teisedki Tondi-nimelised asutused oma asukoha poolest kandma hoopis Kitseküla nime. Tondi piirkond pole saanud nime mitte seal liikunud tontide ega „tont teab mille pärast“, vaid Tallinna bürgermeistri ja kaupmehe ning Mustpeade vennaskonna liikme Jobst Dunte (ka von Dunte) ja tema poegade nime järgi, kes rajasid 17. sajandil praeguse Tondi tänava lõppu suvemõisa. Suvemõisa ennast enam ammu ei ole, küll aga on alles nn Tondimõisa ehk Dunteni park.

Suvemõisatest suurtükiväepolguni Algtõukeks piirkonna hoonestamisele oligi 17. sajandi keskel praeguse Linnu tee ja Mustamäe tee, Endla ja Koskla tänava ning Pärnu maantee ja Tondi tänava vahelise ala jaotamine Rootsi kuninganna Kristina käsul paljudeks heinamaatükkideks. Kanti hakati rajama suvemõisaid iluaedadega. Dunte suvemõisale lisaks asusid praeguse Tondi tänava alguses Tiesenhausenite suvemõis ja Springthali (Sprinckthal ’allikaorg’) suvemõis, mille peahoone (Tondi 42) on tänapäevalgi alles. Sajandeid kulges siit Tondilt läbi peamine

magistraal Vana-Pärnu või ka Riia (posti-)maantee nime all. 1834. aastal pandi suur maantee kulgema Juurdeveo tänava kohalt hoopis otse, praegust Pärnu maanteed pidi. Hiljem, 1879. aastast hakatigi seda kõrvalteeks muutunud Tondi tänavaks (sks Duntenstraße, vn k Дунтенская ул.) kutsuma. Nõukogude ajal (kuni 1990) kandis tänav sõjakangelase Aleksandr Matrossovi nime. Tondi lõik oli algusest peale olnud raskesti läbitav oma künkliku maastiku ja liigniiske pinnasega. 19. sajandi teisel poolel alustati ulatuslike metsastamis- ja kuivendustöödega ning liiklusolud kohenesid. Tondit läbis risti eelmisega vanasti aga veel üks tähtis tee, mis ühendas Paldiskit ning endist Pärnu ja Viljandi maanteed (praegune Linnu tee ja Seebi tänav).

1/2020

tallinn ehitab

Endine Sprinthali suvemõis

Marsi mäele kerkinud uuselamud

Kasarmud kui lossipalee Tondi kanti otskui tordina kaunistava mastaapse arhitektuuriansambli, sõjaväelinnaku rajamist alustati 1910. aastal. Tavainimese pilgule suisa lossikompleksina välja paistvad kasarmud projekteeris sõjaväeinsener Aleksander Jaron. Vene keiser Nikolai II oli asunud impeeriumi pealinna Peterburi kaitseks rajama Tallinna ümbrusse ja Soome lahe põhjakaldale Eesti ajaloo suurimat militaarobjekti, Peeter Suure merekindlust, mille võimsad suurtükipatareid pidid vaenlase laevastiku edasipääsu sulgema. Merekindluse suurtükipolgule mõeldud kahekorruselised punastest tellistest ja paekividest suured kasarmud valmisid pärast endise Dunteni suvemõisa maa-ala sundvõõrandamist 1914. aastal, enne maailmasõda. Ehitusmaterjalina kasutati praeguse hipodroomi kõrval Pelgulinnas asunud Baltika tellisetehase toodangut. Alates 1920. aastast tegutses seal ka sõjakool. 1. detsembril 1924 üritasid kommunistlikud mässajad viia läbi riigipööret, mille üheks osaks oli ka Tondi kasarmute ründamine ning sealt relvade hankimine. Rünnak ebaõnnestus ja selle päeva

1/2020

sündmuste mälestamiseks on püstitatud Tondipoiste mälestussammas. Amandus Adamsoni kavandatud mälestusmärk avati 1928. aastal, hävitati punavõimude poolt 1941. aastal ning taastati 2009. aasta mais. Pärast sõda asusid Tondi sõjaväelinnakus Nõukogude armee väeüksused. Ilmselt seepärast nimetati ka tänav Matrossovi järgi, kes 19-aastasena heitnud end ennastohverdavalt sakslaste kuulipilduja dzoti ette.

Romantilist rääma asumi põhjaosa individuaalmajade rajoonis.

RUBRIIK

HÕLMIKUSTEGA GARDEROOBISÜSTEEM www.finebrands.ee

TALLINN Liivalaia 40

TALLINN Sõpruse pst 170

PÄRNU Akadeemia 1

VILJANDI Leola 53 (Home Gallery)

JÕHVI Keskväljak 6 (Jõhvi Kaubakeskus)

TALLINN Pärnu mnt 238 (Järve Keskus)

TARTU Sõbra 54 (Turu Ärimaja)

RAKVERE Haljala tee 4 (Põhjakeskus)

KURESSAARE Tallinna 30

1/2020

tankindoor.ee

tallinn ehitab

Tondi torn - asumi uut väljänägemist asuvad kujundama pilvelõhkujad.

Avatenniseväljakud Tondi tennisehalli ees.

Praeguseks on osa kasarmutest renoveeritud, osa ootab aga endiselt taastamist. Ümbruskonda on kerkinud uusi hooneid, samuti tenniseväljakud ja korrastatud haljasalad. Kunagiste kasarmute taga asuvad Marsi, Rivi, Sammu ja Sõjakooli tänav on nimetatud omaaegse sõjakooli järgi.

Hoogsalt edasi! Ühistransport on Tondi asumis üsnagi rahuldav, kuigi kahtlemata on arenguruumi. Eriti arvestades käimasolevat arendustuhinat, mis peaks asumi elanike arvu lähiaastatel jõuliselt suurendama. Juba 1933. aastal avati elektriraudtee Tondi jaam ja kolm aastat hiljem pikendati selleni ka trammiliin. Asumit läbib paar bussiliini. Tondil asuvad Sõjakooli park ja Tondimõisa ehk Dunteni park. Asumi territooriumile jäävad populaarsed sportimiskeskused: Tondi Tennisekeskus ja Audentese Spordiklubi, samuti Kotka

1/2020

Värviline Tondi.

jalgpallistaadion ja Tondi hobuste maneež. Samuti on siin mitu haridusasutust: nõukaaegne TSIK ehk Tallinna Spordi Internaatkool, praegune Audentese Erakool ja Audentese Spordigümnaasium, samuti Tallinna Tondi Põhikool, mis kohe saab valmis oma uue maja. Peamine ostlemismeka on Tondi Selver.

tallinn development

Tondi in dynamic development

he Tondi neighbourhood on the southern edge of Tallinn’s Kristiine district is divided in half by Tondi St, which has been part of the important road leading from Tallinn to Pärnu since the Middle Ages. However, the most famous landmark in the area is the red-brick Tsarist-era military complex. Today, the Tondi neighbourhood is undergoing rapid real estate development: old buildings are being renovated and new ones are being constructed, and high-rises are being built, which, in the near future, will definitely impact the appearance of the area.

Tondi is surrounded by the Lilleküla, Kitseküla, Järve, Mustamägi and Siili neighbourhoods. Its area is 1.33 km² and the population is almost 4,000. The borders of one of the smallest sections of the city include Kotka, Tedre and Käo Sts, Nõmme and Taamsaare Roads and, of course, the railway, which is celebrating its 150th anniversary this year. The Tondi neighbourhood has gotten its name from Jobst Dunte. Dunte was a merchant, mayor of Tallinn, and member of the Brotherhood of Black Heads who, along with his sons, built a summer manor at the end of Tondi St. The summer manor itself disappeared a long time ago,

1/2020

tallinn development

but the so-call Tondi Manor or Dunten Park still exists. Construction in the area initially started after Queen Christina of Sweden issued an order for the state-owned lands to be divided into numerous meadows in the mid-17th century. Thereafter, summer manors along with gardens started to be built there. In addition to the Dunte’s summer manor, other manors on current Tondi St included the Tiesenhausens’ summer manor and the (Sprinckthal – valley of springs) summer manor. Located at Tondi 42, the main building still exists today. The traffic moved through Tondi along the Vana Pärnu or Riia Rd until the early 19th century. Thereafter, the large Pärnu Rd went straight on from Juurdeveo and Tondi Sts, as the Pärnu Rd does today. Previously, the large road that had turned onto Tondi St and that section was renamed Tondi St, Duntenstraße in German (Дунтенская ул in Russian.). During the Soviet era, the street was named after the war hero Aleksandr Matrossov. The military campus, a large-scale architectural complex that adds value to Tondi, started to be constructed in 1910. The barracks were designed by Aleksander Jaron, a military engineer. The Russian Tsar Nicholas II had started to build the Peter the Great naval fortress in the environs

1/2020

of Tallinn and on the north shore of the Gulf of Finland for the defence of St. Petersburg. This was the largest military site in Estonia’s history and its powerful cannon batteries were intended to halt the advance of any enemy navies. The large barracks of brick and limestone, which were intended for the regiments manning the maritime fortress, were built on the property of the former Dunten summer manor after its expropriation in 1914, before World War I. Today the barracks are partially renovated, while some are still awaiting restoration. New buildings, tennis courts, and landscaped areas have been added to the neighbourhood. The public transportation in Tondi is quite satisfactory, although it could undoubtedly be improved. The Tondi station of the electrical railway was already opened in 1933. And three years later the tram line was extended to the station. Today, several bus lines traverse the neighbourhood. The Sõjakooli (Military School) Park and Tondimõisa or Dunten Park are located in Tondi. The neighbourhood also includes the Kotka football stadium and Tondi equestrian area. As well as several important educational institutions – the Audentes Private School and Audentes Sports Secondary School, as well as the Tondi Basic School, which will soon move into a new building. The main shopping centre is the Tondi Selver.

Ahrens Investing valmistab eritellimusmööblit aastast 2003

Valmistame garderoobe, magamistoa-, elutoa-, vannitoa- ja köögimööblit. Samuti mööblit avalikesse ruumidesse

Eritellimusmööbel projektist paigalduseni www.ahrens.ee 1/2020

promo

Kalevi Panorama – kodune, aga luksuslik Kodus peab olema hea olla. Just sellest mõttest lähtudes on loodud Kalevi Panorama siseviimistluslahendus.

ahenduse loonud D-sign sisustussalongi ja sisearhitektuuristuudio sisearhitekti Dina Gontsharova sõnul lähtuti viimistluse loomisel sellest, et kodu peab olema koht, kus on hea olla ja kuhu tahetakse alati tulla. „Hoonete arhitektuur ja kontseptsioon dikteeris suures osas, milline sisekujundus oleks harmooniline ja sobilik,“ selgitab Gontsharova. Seetõttu kasutati looduslikke materjale, mis

1/2020

on ühelt poolt inimsõbralikud ja teiselt poolt luksuslikud. „See on meie arusaam sellest, mis on hea, millises keskkonnas tahame olla. Kodu on koht, kuhu alati tagasi tulla. Sama mõtet rõhutab ka hoovis olev skulptuur „Kalevipoeg tuleb koju“. Looduslikud materjalid rõhutavad kodutunnet,“ lisab ta. Seetõttu valiti põrandale 19 cm laiune ühelipiline faasitud naturaalne tammeparkett, mis näeb suursugune ja efektne välja. „Väga ilus parkett,“ kiidab Gontsharova ja juhib tähelepanu, et valikus on nii helehall, valge kui ka naturaalne tammetoon. Ka keraamilised plaadid on suuremõõtmelised ja imiteerivad marmorit, taas valikus valge ja hall. „Kuna Kalevi Panoramas on keskmisest kõr-

promo

Kalevi Panorama ... ... asub Tallinna linnasüdames Võistluse 6. ... on B-energiaklassiga. ... arhitekt on Harry Klaar. ... pakub kolme siseviimistluspaketti: New Age, Loft ja City. ... sisekujunduse on loonud stuudio D-sign, kellelt saab tellida ka stiilseid kööke ja garderoobe. ... on esimene arendus Eestis, millel on nutilahenduste täispakett, selle kütte-, elektri-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide kulusid saab reaalajas jälgida ja juhtida. ... kolme 14-korruselisse majja ehitati 180 korterit ja 232 parkimiskohta. Kalevi Panorama on sissekolimiseks valmis.

Kalev Panorama ... … is located in the centre of Tallinn on Võistluse 6 … is of energy class B … has been designed by the architect Harry Klaar … offers three interior design solutions to choose from: New Age, Loft and City … interior design has been created by D-sign studio that offers stylish kitchen and wardrobe solutions as well … is the first development in Estonia to offer a complete smart solution to control heating, electricity, ventilation and cooling systems in real time … accommodates 180 flats and 232 parking spaces inside three 14-storey buildings. Kalev Panorama is ready to move in.

gemad laed ehk 270 cm, siis tegime ka siseuksed tavapärase 210 cm asemel 230 cm kõrged,“ toob ta esile huvitavaid detaile. Sisekujundus jätkab hoone arhitektuurijoont. Mustade majade aknaraamid on seest samuti mustad, neid täiustavad mustad integreeritud valgustid. Valge maja aknaraamid on seevastu valged ja ka valgustid valged. „Mustad raamid jätavad õhulise graafilise mulje,“ ütleb Gontsharova. Suurepärase panoraamvaate rõhutamiseks loodi akende juurde võimalus paigaldada valguskarniise. Korterite seinad on heledad, et inimesed saaksid lihtsa vaevaga endale sobivaid toone ja detaile lisada. „Valge värv on ideaalne selleks, et ruumi oma maitse järgi muuta. Valget seina saab lihtsa vaevaga kas üle värvida või tapetseerida,“ selgitab Gontsharova. Ka on targa maja lahendus maitsekalt tahvelarvutiga seinal, mille kaudu saab juhtida korteri sisekliimat, valvet ja kutsuda korrusele lift. „Muuseas saab selle lahenduse abil korraldada koristus- või disaineriteenust,“ nimetab ta lisafunktsioone.

Kalev Panorama – homy yet luxurious

ome is a place where you should feel good. This has been the idea behind the interior design of Kalev Panorama. Dina Gontsharova from D-sign interior design and architecture studio, the one who created the whole style, says her desire has been to create a space that feels good and makes you want to return. “The architecture of the buildings and their concept has influenced the interior design as well. I wanted to achieve harmony between the two,” Gontsharova explains. Therefore, natural materials have been used for a cosy, yet luxurious effect. “This is our understanding of an environment to enjoy. Home is a place you want to return to. The sculpture in the courtyard – “Kalevipoeg returns” – carries the same meaning,” she adds. The floors are covered with a natural oak parquet (19 cm boards) that look majestic and catch the eye. You can choose between light grey, white and natural oak tone. The ceramic tiles are big and imitate marble, again you can choose between white and grey. “As Kalev Panorama’s ceilings are slightly higher than the average, 270 cm, we have also made the interior doors a bit higher than the usual and they are 230 cm high,” she highlights some interesting details. The interior design follows the architecture. Window frames of the black buildings are black and completed with black integrated lights.

Window frames of the white building are white, as well as the lamps. “Black frames create a graphic, airy feel,” Gontsharova says. To highlight the perfect panoramic view, light cornices can be added to all the windows. The walls of the flats are light so users can easily add shades and details of their own taste. The smart house solution to manage the flat’s interior climate and surveillance systems or call a lift, has tastefully been placed on the wall inside a tablet. “By the way, you can also organise a cleaning or design service through this device,” she lists additional functions.

1/2020

jazzkaar

Duett-duell:

Vaiko Eplik vs. Kristjan Randalu Fotod: Kaupo Kikkas

1/2020

jazzkaar

azzkaare-eelseks soojenduseks lasime muusikutel teineteisest mõõtu võtta muusikaviktoriinis ehk mälumängus elik kilvas. Kumb on kõvem kilbar, kas Vaiko või Kristjan? Küsimused valisime poistele õige kõvad pähklid pureda. Lugeja, sul on võimalus ka oma teadmised proovile panna. Õiged vastused leiad lõpust.

1. Mis klaveril mängis džässfestivali „Tallinn ’67“ legendaarsel kontserdil Kalevi spordihallis Charles Lloydi ansambli pianist Keith Jarrett? VE: Äkki mängis kohalikul Estonia klaverivabriku toodangul? Muud ei karga pähe. (1 punkt) KR: Palju valikut siis vist polnud, pakun Estoniat. Kuigi mõni Petrof võis ka leiduda? (1 punkt)

see on see nurk, kus nüüd mingi Iiri pubi tegutseb? (0 punkti)

4. Kes on läbi aegade kõige enam Jazzkaarel esinenud muusik? VE: Bobby McFerrin? Raivo Tafenau? (1 punkt) KR: Pakuksin, et see on kohalik bassist. Veidi kõrgem vanus on siin vist pigem eelis. Toivo Unt? Järgmistena oleksid kirjas Taavo Remmel ja Mihkel Mälgand. (0 punkti) 5. Mis artistinime kandis üks kõige kuulsam Tallinnas sündinud popmuusik, kes tegi karjääri Saksamaal ning kes oma artistinime tuletas 20ndate aastate USA muusikute Ben Bernie ja Ben Selvini järgi? VE: Tõstan käed ja annan alla. (0 punkti) KR: Vanilla Ninja – okei, nali naljaks. Eestis sündinud, seega ei seosta teda tingimata tuntuse mõttes Eestiga? Jään vastuse võlgu. (0 punkti) 6. Kes on Sinu unistuste Jazzkaare esineja ehk kes võiks olla järgmise Jazzkaare festivali kavas? VE: Dweezil Zappa (1 punkt) KR: Kui ta üleüldse veel jälle mängida saab, siis Keith Jarrett, soolo. (1 punkt) Kilvarikill jäi viiki: 4 punkti vs. 4 punkti. Ülihea sooritus mõlemalt! Samas vaimus edasi, ootame keikat Jazzkaarel!

Vastused: 1. Estonia klaver 2. Eesti kitarrist Nevil Blumberg (1961– 2015), kõll aastast 1991 3. Saksofonist Raivo Tafenau või kitarrist Jaak Sooäär 4. Restoran Maikrahv 5. Ben Berlin (õige nimi Hermann Biek (ka Bick, Bik või Byk), sündinud Tallinnas 1896, juudina lahkus Saksamaalt 1933. aastal lõpuks Inglismaale, kus suri 1944. 6. Oma vastus õige!

Jazzkaare avakontserdil 17. aprillil Vabal Laval tähistavad erakordse loomeandega muusikud Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu kümne aasta möödumist esmakordsest muusikalisest kohtumisest. Kontsert koondab varasemad projektid „Kooskõla“ ja „Lahkhelid“ ühtseks tervikuks ning kuulda saab ka Epliku uuematel lugudel põhinevat loomingut.

2. Kes on Jazzkaare kuulsa kõlli autor ja mis ajast see pärineb? Lisapunktid: kui saaksid teha uue kõlli, siis mis omadussõnadega seda kirjeldaksid? VE: Pean häbiga tunnistama, et üldse ei meenu see kõll hetkel. Pakuks, et Aarne Vahuri on autoriks. Ise ei hakkaks uut kõlli tegema, las vana mängib edasi! (1 punkt) KR: Nimi ei meenu, oli välismaa muusik. Hetke kõll on oma esteetikalt pigem fusion, 90ndate algus? Uus kõll peaks kindlasti olema „särtsakas“. (2 punkti) 3. Esimesi Eesti professionaalseid pop- või jazzansambleid Murphy Band esines 20ndate algul kohvikus Marcel, Raekoja plats 8. Paika võib lugeda meie popmuusika hälliks. Nõukaajal oli see koht tuntud restoranina Vana Toomas. Mis nime kannab toitlustusja meelelahutusasutus praegu? VE: Pole õrna aimugi. Pakun Kaera-Jaani. (0 punkti) KR: Kuigi koht on vägagi linnakeskne, siis kohalikuna niisama sinna turistilõksudesse ei satu. Kas

1/2020

jazzkaar

Jazz & the City

Nagu igal aastal aprillis, nii ka tänavu saavad Jazzkaarel üles astuvad artistid võtta sõna nii festivali kui ka Tallinna linna kohta.

Mihkel Mälgand Bassimängija, kes valdab igat stiili ning võib mängida iga bändi ja artistiga, Tallinnas elanud 27 aastat, seda pea igas linnaosas.

Esineb: 18.04 Fotografiska Tallinn // Tõnu Naissoo Electric Trio with Mihkel Mälgand & Ahto Abner 21.04 Alexela Kontserdimaja // Dee Dee Bridgewater & Estonian Dream Big Band 26.04 Fotografiska Tallinn // Kadri Voorand Chamber Music Ensemble 26.04 Fotografiska Tallinn // Ramuel Tafenau „Gather Around“

Isiklikus plaanis on Jazzkaar olnud igal aastal eriline sündmus ning osalenud artistid ja koosseisud mõjutanud mind muusikuks kujunemisel. Sel aastal on au astuda üles nelja koosseisuga: värske plaadimaterjaliga oleme publiku ees Tõnu Naissoo Electric Trio ja Ramuel Tafenau bändiga, Kadri Voorand Chamber Music Ensemble esitleb uut hõrku loomingut kammerlikus võtmes ning Jazzkaare peaesinejana liitub Estonian Dream Big Bandiga Grammy võitja Dee Dee Bridgewater. Soovitan kindlasti heita pilk peale kogu Jazzkaare programmile ning kasutada kontserdivalikul avatud meelt!

Foto: Kalev Lilleorg

Mille poolest on selle aasta kontsert eriline?

Milline oleks täiuslik Tallinn? Mis on Tallinnas sinu lemmikkohad?

Meeldivad miljööväärtuslikud piirkonnad, kus on säilinud mingi väärikas joon ja ajaloo hõng. Samuti naudin väikeseid koduseid kohvikuid või poode, kus valmistatakse võimalikult palju tooteid kohapeal. Neid võiks Tallinnas rohkem olla!

1/2020

Paigutaksin mõnele suurepärasele krundile jazzmuusika keskuse. Siis olekski linn juba peaaegu täiuslik. Kes festivali Jazzkaar välismuusikutest sobiks Tallinna elama ja miks ning

jazzkaa

kuhu piirkonda?

Paigutaksin Norra-Rootsi trio Rymden liikmed elama kusagile Vabaduse platsi lähedusse ning kaupleks nad seal asuva jazzklubi Philly Joe’s majabändi. Siis oleks hea käia ja veenduda, et mehed, kes sellist muusikat loovad, on ikkagi päriselt olemas!

Milline muusikapala iseloomustab sinu jaoks kõige rohkem Tallinna?

Selle küsimuse peale hakkas kohe peas kõlama Heli Läätse hääl sõnadega: „Tallinn, mu Tallinn, sa tornide linn...“.

1/2020

Foto: Johanna Adojaan

jazzkaar

Anett Anett Kulbin on pop-soul-laulja, tuntust kogunud Tartu ansamblis Wilhelm, mullu ilmus tema debüütsooloalbum „All Over Again“, mis kantud isiklikest kogemustest ja inspireeritud uue kooli soulist. Tallinnas elanud 6 aastat.

Mille poolest on selle aasta kontsert eriline?

Esineb: 25.04 Fotografiska Tallinn

Mis on Tallinnas sinu lemmikkohad?

See on minu esimene täispikk kontsert festivali Jazzkaar põhiprogrammis. Lisaks on lavale oodata palju külalisi. Täpsemalt saab näha juba 25. aprillil.

Mereäärsed piirkonnad jalutamiseks, oma stuudio töö tegemiseks ja muusika kirjutamiseks. Milline oleks sinu täiuslik Tallinn?

Tänavatel mängiks muusika ja linnapildile annaks kindlasti palju värvi juurde ka rohkem tänavakunsti. Kes festivali Jazzkaar välismuusikutest sobiks Tallinna elama ja mis kanti?

Islandi duole Hugar võiks küll siin elamine meeldida – meie ilus loodus, jahedavõitu, kuid mitte ehmatav kliima ja selle juurde parajas koguses inspireerivat kunstilembelist Telliskivi-Kalamaja piirkonda, kus ennast sisse seada. Milline muusikapala iseloomustab kõige rohkem Tallinna?

Mahalia „Grateful“.

1/2020

jazzkaar

Marianne Leibur Laulja ja viiulimängija, sündinud Tallinnas, elanud Nõmmel ja Kalamajas.

Mille poolest on selle aasta kontsert eriline?

Esineb: 19.04 Vaba Lava / Käbid & kännud: Leiburid, Remmelid, Tafenaud

Kontserdilaval kohtuvad käbid ja kännud ehk isad ja nende lapsed. Esineme koosseisus Raivo Tafenau (saksofon, akordion), Ramuel Tafenau (trummid), Taavo Remmel (kontrabass), Joel-Rasmus Remmel (klaver), Arvo Leibur (viiul) ja Marianne Leibur (vokaal, viiul). Seega saavad laval kokku kahe põlvkonna kogemus ja energia. Kontsert tõotab tulla kevadiselt värvikas: kuuleb killukese klassikat, džässi ja folki, tangot ja musette’i ning kindlasti ka omaloomingut. Samuti mahub kavasse mõni lugu minu uuelt albumilt. Mis on Tallinnas sinu lemmikkohad?

Mulle meeldib, et Tallinnas leidub väga erineva meeleoluga kohti. Kerge on leida hubasust, vaikust ja ilu või hoopis kõledust, lärmakust ja melu. Kesklinnas külastan kõige tihedamalt ilmselt jazziklubi Philly Joe’s, mis asub Vabaduse väljakul. Kuna olen pea terve elu elanud Nõmmel, siis siin piirkonnas on ka mu lemmiksalakohad. Palju metsa, loodust, loomi ja armsaid mälestusi. Kui kõht on tühi, siis Sõõrikukohvik on kindla peale minek. Ja iga viie aasta tagant on mu lemmikpaigaks lauluväljak. Milline oleks täiuslik Tallinn?

Täiusliku Tallinna kodanikud ja liiklejad on ettevaatlikud, sõbralikud, abivalmid ja rõõmsameelsed. Linnas võiks kindlasti olla arvestatavad jalgrattateed ja jalakäijatele kenamad tingimused. Kesklinna võiks rohkem tekitada rohealasid, taskuparke ja puhkepinke. On perioode, kus üle Tallinna saab prügikastidel, plakatitel ja tabloodel korraga näha hästi palju üsna tuttavate nägudega kaabudega ja kaabudeta inimeste pilte. Need on kuidagi… häirivad. Kuid kui ma täiesti aus olen, siis mulle Tallinn ikkagi väga meeldib! Kes festivali Jazzkaar välismuusikutest sobiks Tallinna elama ja kuhu?

Kui lauljatar Cyrille Aimée otsiks paika, kus ta saaks aja maha võtta ja rahulikult kulgeda, siis võib-olla sobiks selleks Kalamaja ja Telliskivi piirkond. Seda kanti iseloomustavad muusikasündmused, erinevad söögikohad ja lokaalid, vaiksed tänavad ja mõnus olustik. Kui ta mulle seal vastu jalutaks, siis võin vabalt uskuda, et ta ongi kohalik soe ja rõõmus kunstilembene inimene. Ehk oleks aga veelgi parem hoopis Haapsalu, sest Cyrille on pärit Prantsusmaa ühest väikelinnast. Usun, et talle selline kompaktse miljööga linn meeldiks. Milline muusikapala iseloomustaks sinu jaoks kõige rohkem Tallinna?

Foto: Jazzkaar

Öise Vabaduse puiestee tunnuslooks on kindlasti Miljardite „Vilkuvad kollased“. 1/2020

jazzkaar

Theodor Sink Tšellist, ERSO tšellorühma kontsertmeister. Mille poolest on selle aasta kontsert eriline?

Päris mitmel põhjusel. Esiteks esinen elus esimest korda Jazzkaarel, mis on mu klassikalist tausta arvestades üsna mõistetav. Kui Peedu Kass pakkus välja jämmida üks õhtu ja vaadata, mis saab, tuli välja, et omavahel muusika kaudu suheldes tekkis meil täiesti enda keel ja ka vajadus selles rääkida. Ootame väga, et saaksime seda teistega jagada. Mis on Tallinnas sinu lemmikkohad?

Lemmikkoht Tallinnas on arvatavasti Kivimäe. Käisin kaksteist aastat Tallinna Muusikakeskkoolis ja kooliväline (liiga tihti ka koolisisene) aeg kulus ümbritsevas männimetsas ringikolamisele, mis annab siiani hindamatu väärtusega nostalgiat. Milline oleks täiuslik Tallinn?

Hmm… täiuslik Tallinn on justkui paradoks. See on ju linn, mis kunagi valmis ei saa. Kuigi võluvitsa käes hoides kaotaks meeleldi 75% kaubanduskeskustest ja tekitaks nende asemel pargid ja lasteaiad. Kes festivali Jazzkaar välismuusikutest sobiks Tallinna elama ja kuhu?

Selles küsimuses palusin nõu oma lavapartnerilt Peedult. „Jazz-punk kitarrist Marc Ribot sobib kindlasti elama Kadrioru ajaloolisse ja elitaarsesse keskkonda, kuhu koondusid oma aja intellektuaalid. Vahepeal käiks ta Kuku klubis kohalike kultuurieluedendajatega asju arutamas – muusika, kunsti, kirjanduse ja muidugi ka õrna soo üle,“ arvas kontrabassist. Milline muusikapala iseloomustaks sinu jaoks kõige rohkem Tallinna?

Foto: Jazzkaar

Hypnoboosteri „Darkmotion“. Tumeda pulsiga linn.

1/2020

jazzkaar

1/2020

plaadid

Melon, kolli ja lõputu meloodia

unagi, oh, nüüd juba veerand sajandit tagasi ilmus indie-/alternatiivroki ajaloo üks tippalbumeid, Smashing Pumpkinsi jõu- ja ilunumbritest kubisev topeltlaks „Mellon Collie and the Infinate Sadness“. Paar aastat hiljem alustaski koolibändina oma tegevust Pia Fraus. Ei tea, et neil kahel asjal mingit seost oli, ega asu siin ka sisupooli võrdlema, vaid viitaks pelgalt SP plaadi pealkirjale. Kodumaise indie-roki või dreampop’i lipulaeva aasta algul ilmunud albumilt võib leida meloni: vili, mis pole üldjuhul nii magus kui maasikas või vesine kui arbuus. Ja kolli, noh, või mingi muu (kindlasti puhas tõuloom, mitte krants!) peresõbralik, turvaline, aga tark ja treenitud karvakoon. Ilu ja kole on muidugi kuulaja kõrvades, aga meloodiaid jagub ikka kapa ja kohinaga. Ja melanhooliat, igatsust... võib-olla ka kurbust, mitte ehk lõputut. Lood ei jää venima, on ikka vähemalt jalgrattaga sõidetavad, mõni isegi sportauto rooli taga keerutatav. Tantsuks saab jalg tatsuda lugude „Love Sports“, „Mr Land Freeze“, „Paper Flower Project“ taktis. Ja M&M – melanhooliat ja meloodiat jätkub nii meluks kui ka mõttehetkeks. Igatahes tundub tervik toimivat kui Rooma leegion: kokkumänguks on ka lombi tagant tuntud ameeriklaselt abi hangitud. Mõni juhuslik kuulaja võib ju küsida, kas ei esita nad seal kogu aeg üht ja sama lugu? Selle vastu kuluks ära veidi teravat stiiliõpetust, et tvisti, samba, rokenrolli või

dream-pop’i lugusid üksteisest eraldada. Kõige parem oleks korduv kuulamine – kolmanda läbikäiamise ajal hakkavad ehk detailid ja kihistused paremini välja joonistuma.

Kilulinna hurrigaanid

Põhjamaised maastikud

Sooja saia, värsket leiba

Uus tuul

Dead Furies Stay Gold

Ramuel Tafenau Gather Around

Marianne Leibur & Ansambel

Duo Ruut ehk Katariina Kivi ja Ann-Lisett Rebane, kes on kõvad kandlemängijad, tegid aasta lõpul oma plaadi valmis. Duo demonstreerib innovaatilist lähenemist pärimuskultuurile. Elik vanad, külalaulikute suisa arhailise koega lood esitatakse isikupäraselt, omamoodi. Lisaks mängivad nad teineteise vastas istudes sedasama kannelt ning vahel võetakse abiks poogen ja nüpeldatakse keeli trummipulgaga.

Siin on meil rokitrio, nagu soomlastel oli kunagi uhke Hurriganes. No Remu ja pojat polnud ehk nii valjud, kiired ja käredad. Rokenroll aga ühendab mõlemat troikat. Siit leiab enam garage’i-roki toorest trash’i, aga ka glämmi ja törts ehk punkigi. Kuidas see bändi juba mullusügisene plaat meil kahe silma vahele jäi, ei tea, samas, see kraam siin ei lähe ka ajas hapuks.

1/2020

Omanimelisel debüütalbumil on noor trummar Ramuel eelkõige esil lugudepunujana, kuigi kostab ka tema osavaid löökriistakäsitlusi. Lisaks on trummar oma kaheksa karget fusion-jazzikat instrumentaalpala ka ise soveldanud ja produtseerinud. Autoril on abiks JoelRasmus Remmel klahvpillidel, Mihkel Mälgand bassil, Kalle Pilli kitarridel pluss erikülalised.

Kuigi jahutooted võivad paksuks teha, tekitab ahjust tulnud leiva ja saia lõhn ikka mõnusa tunde. Sellist hubast kodu- ja heaolemise igatsust tulvab ka noore laulja ja viiulimängija Marianne Leiburi esimesest kauamängivast annist. Südamlik ja soe ballaadikeskne album. Marianne on legendaarse Kalju Terasmaa tütretütar – hea lastetuba ja hea seltskond muusikuid musitseerimas.

Duo Ruut Tuule sõnad

Pia Fraus Empty Parks

Õhus on Elame armasveel tust Erki Pärnoja Andreas Lend ja Allan Jakobi Air Kokku mängivad tšello ja akordion, mistõttu tuttavadki lood kõlavad vast veidi üllatuslikult. Tegemist on klassikalise ja just kammerliku muusikaga. Kuigi albumi kaanel on Tallinna vanalinn, leidub siin vaid kaks kohaliku päritoluga lugu. Ukraina juurtega Galina Grigorjeva uus teos ja Roman Toi vana. Domineerivad tunded ja veel kord tunded.

Leva Kitarrist Erki Pärnoja uus album, nagu ka paar eelmist soolokat, on endiselt rahvusvahelise hõnguga. Kõigepealt ja konkreetselt mängib seal peale Erki mitu Euroopa muusikut. Leva – sõna, mis tuleb taas Rootsist, kus kitarristil on isegi elanud –, tähendab (üllatus-üllatus) ’elama’. Igatsusiunistusi, sellises pigem optimistlikus melanhoolias.

auto

BALTIKUMI KÕIGE SUUREM SPAA ELAMUS SPA OOTAB AVASTAMA! DISCOVER THE BIGGEST SPA IN THE BALTIC STATES – ELAMUS SPA!

Akadeemia tee 30, Tallinn I info@elamusspa.ee I www.elamusspa.ee Mustamäe Elamus Spa

1/2020

lennujaam

Kas teil heeringat ja musta leiba kah müüakse? Kas unustasid midagi olulist reisile kaasa pakkida? Külakostiks kaasa ostetud kilukarp konfiskeeriti käsipagasist? Ära muretse, Tallinna lennujaamas asuvatest kauplustest leiad viimasel hetkel kõik hädavajaliku ja rohkemgi veel.

eaaegu iga päev konfiskeerivad lennujaama julgestuskontrolli töötajad reisijate käsipagasist erinevaid kilufilee-, sproti- ja heeringakarpe, sest taolised tooted kuuluvad vedelike kategooriasse ja on sageli käsipagasisse valesti pakitud. Mõistagi tahetakse Eesti rahvustoite reisile minnes kas kingituseks või oma tarbeks kaasa võtta. Tallinna lennujaamas müüdava kauba kohta uuritakse tihti just seda, kas pärast turvakontrolli läbimist saab osta musta leiba või kilu. Kinnitame, et saab küll. Seega säästa end närvikõdist ja sekeldustest julgestustöötajatega ning osta

1/2020

need asjad lennujaama kauplustest. Kui unustasid maha telefonilaadija, kõrvaklapid, mälukaardi või mõne muu tehnikavidina, siis Klicki poest saad neile muredele kindlasti lahenduse. R-Kioskist saab aga salvrätikuid, patareisid, nätsu, vett, snäkke ja ajakirju. Kes aga kohvrit pakkides reisikirjandust välja valida ei jõudnud, leiab siit kindlasti mõne muheda raamatu reisil lugemiseks. Reisile minnes on sageli vaja kingitusi kaasa viia. Suur valik Eesti disainerite loodud ehteid, aksessuaare, stiilseid villaseid ja linaseid rõivaid ning muid käsitöötooteid on müügil kaupluses Hää Eesti Asi.

Just seal asub ka uhke musta leiva lett ja parim valik Eesti maiustustest, liha- ja kalatoodetest ning jookidest. Igas korralikus lennujaamas asub mõistagi ka apteek, kust saab vajaduse korral osta ravimeid, hügieenitooteid ja muud apteegikaupu. Lennujaama Südameapteegis jagavad apteekrid kasulikku infot nii reisiapteegi täiendamise kui ka ravimite teise riiki viimise kohta. Duty Free kauplustes on müügil suur valik tuntud rahvusvaheliste kaubamärkide tooteid. Sokisahtlist saab osta igale maitsele laheda disainiga sokke ning Vinoteek Rosin pakub kindlasti huvi veinigurmaanidele. Valik lennujaama kauplustes on tõepoolest suur, seega tule aegsasti lennujaama ja läbi julgestuskontroll stressivabalt. Aga ära end liiga kauaks ostlema unusta, vaid jälgi alati infotahvleid ja lennujaama teavitusi oma reisi väljumise kohta.

lennujaam

Do you sell herring and black bread?

orgot to pack something important for your trip? The sprat box purchased as a local treat was confiscated from cabin baggage? Don't worry, you can find everything you need and more at the stores at Tallinn Airport. Almost daily airport security staff confiscates sprat and herring in boxes, as such products are in the liquid category and are often incorrectly packed in cabin baggage. Of course, people want to bring Estonian national food either as a gift or for their own use when traveling. For goods sold in the shops at Tallinn Airport, it is often inquired whether black bread or sprat can be purchased after security. Let's confirm that you can. So, save yourself the nerve wracking and the hassle of security personnel - buy these things at the airport stores. If you forgot to use your phone as a charger, headset, memory card or other

tech gadget, then Klick's shop is sure to find a solution to your problem. R-Kiosk comes with napkins, batteries, chewing gum, water, snacks and magazines. However, who did not select the travel literature while packing their suitcases, will definitely find some nice books to read while traveling. Looking for a gift? There is a large selection of jewelery, accessories, stylish wool and linen clothing and other handicraft items created by Estonian designers are available at HĂ¤Ă¤ Eesti Asi. One can also find a gorgeous black bread counter and the best selection of Estonian sweets, meat and fish products and drinks. Of course, there is a pharmacy at every decent airport where you can buy medicines, toiletries and other pharmacy items when needed. At the Airport's Heart Pharmacy, pharmacists share useful information about replenishing a travel

pharmacy and moving medicines to another country, if needed. Duty Free stores sell a large selection of well-known international brands. You can buy socks with cool designs for every taste! The Vinoteek Rosin is sure to appeal to wine lovers. There is a huge selection of airport stores, so come to the airport early and go through security checks in a stressfree way. But don't forget to go shopping too long, just follow the information boards and airport announcements of your departure.

1/2020

kodu/disain

Õnnelik kodu on omaniku nägu

Siret Seeder

Andres Labi

Eesti feng shui looja Siret Seeder ning Ruumilabori looja, disainer ja pikaajalise sisearhitektikogemusega Andres Labi jagavad meile mõtteid, kuidas kodu ilmet harmoonilisena hoida. Tekst: Pulss Fotod: Tallinn Design House

Mis on suurim viga, mida inimesed kodu kujundamisel teevad?

Siret: Eesti kodude peamine probleem on liiga tugev yang-energia ülekaal. Kui inimesed elavad väljaspool kodu aktiivset ehk yang-elu ning sarnane energia domineerib neil ka kodus, siis hakkavad ühe energia ülekülluse tulemusena inimese suhted, tervis, heaolu nõrgenema. Mis on elemendid, mis võivad kodus kogu harmoonia sassi lüüa?

Siret: Kui inimene elab kodus, mis ei ole energeetiliselt tema oma. Tugeva mõju annab ebakorrapäraste vormide kasutamine, näiteks kolmnurkse vormiga tuba, neelavad teravnurgad jne. Andres: Oluline on raamistiku olemasolu, mõte, miks nii – see loob tunde harmoonilisusest. Kui puudub idee ruumi kasutamisest, funktsioonid on läbisegi paisatud ja asju on rohkem kui hallata suudetakse, siis ongi ruumi tasakaal rikutud. Mis on parimad nipid kodu hubasemaks muutmisel?

Siret: Mine oma koju kui võõras ja vaata, mida sa näed, kui lähened majale. Küsi endalt, millised on sinu tunded ja kas teekond koju on meeldiv. Loo

1/2020

selline kodu, mis pakub silmale ja hingele rõõmu. Kui kasutad kodu kujundamisel feng shui peamisi printsiipe: yin/yang-harmooniat, nelja elemendi tasakaalu ja viie stiihia teooriat teadlikult, siis ongi sinu elu tasakaalus, harmoonias. Pane tähele, et sinu vajadused aja kulgedes muutuvad, ole sellest teadlik ja vii vajalikud muutused oma kodus ning elus sisse. Andres: Kindlasti valgus ja valgustatus, erinevad režiimid ja spektrid. Tore, kui ruumis on mõni silmapaitav disainvalgusti või vintage põrandalamp, kuid muljet loov meeleolu tekib õigest valgusest. Kunst, fotod ja pildid seintel on elemendid, mis ruumis positiivset meeleolu loovad. Harmooniat lisavad taimed – rohelus, kuni seda pole liiga palju. Võtmesõnadeks on tasakaal, mõõdukus, üksikud aktsendid. Kui on soov ruumi

Tallinn Design House'i valikust leiab ka mööblit – klassikalise skandinaavialiku disainiga Toivo Raidmetsa laud ja toolid sobivad suurepäraselt maakoju, söögituppa või miks mitte ka terrassile.

kodu/disain

meeleolu muuta, tuleks läbi viia põhjalik analüüs ja panna kirja, mis on hästi, mis häirib. Vahel piisab seinte värvimisest. Teinekord on vaja muuta valgustust või vahetada välja mööbel. Millised on praegu suurimad trendid ja suunad, millega kodu sisustamisel arvestada?

Andres: Käisin hiljuti ehituspoes, et osta ühe projekti tarvis bordüüri. Selgus, et bordüüre ei müüda, sest need pole moes. Probleem tekibki, kui kauplusesse või salongi minnes põrkub vaid trendikate asjade otsa. Sealt on üks samm üksluisuse ja maneerlikkuse juurde, sest samad asjad on igal pool. Trendid aitavad inimestel sisustusmaailmas orienteeruda, kuid nendega ei pea liiga palju arvestama. Kuidas luua kodus head energiat?

Siret: Hea energia on siis, kui kodu vastab sinu soovidele ja vajadustele. Kodu, mis pakub sinu silmale ilu ja rahu. Kodu, mis on loodud sinust lähtuvalt, mitte teistele näitamiseks. Kodu, kus saab hästi magada, kus inimesed on terved ja kus suhted inimeste vahel on harmoonilised. MIURIO geomeetrilised diivanipadjad ja tekid annavad võimaluse mänguliselt läheneda mustrite kirevale maailmale ning lihtsal viisil kodu ilmet värskendada.

Disainvalgustid annavad ruumile juurde ilu ja harmooniat. 4Room valgustid on on leitavad Tallinn Design House'i poest Rotermannis.

Andres: Lemmikloomad. Muusika. Positiivne ellusuhtumine. Asjad, millel on oma lugu või väärtus inimese jaoks, on alati abiks. Kui ümbritsed end asjadega, mis sulle meeldivad, siis kiirgab see positiivset energiat. Milliseid värvitoone on kodu kujundamisel tark kasutada?

Andres: Kõik värvitoonid sobivad kasutada, kui neid õigesti doseerida. Soovitan mõelda kolmes kategoorias: tausta koloriit, sekundeeriv toon ning aktsentvärvid. Taust võiks üldjuhul olla hele ja mahult ülekaalus. Iga järgnev kategooria võib olla toonilt tumedam. Kuidas luua hubasust ja mõnusat olemist, kui eelarve on väike?

Siret: Õnneliku kodu eelduseks on sinu soov

kodusse panustada ja tea, et kodu ei saa kunagi valmis – ta muutub, areneb ajaga, aastaaegade vaheldumisega. Õnnelik kodu on omaniku nägu. Andres: Ka ruumikujunduses saab kokku panna eri hinnatasemega detaile. Oluline on visioon ja plaan. Ja kannatlikkus. Head ruumi ei sünni kiire kauplusereidi tulemusel. Millega võiks arvestada mustrite valimisel?

Andres: Mustrite valimine kodukujundamise kontekstis tähendab peamiselt ennekõike mustrite kombineerimise teemat. Mida väiksem on aimatav erinevus kahe mustri vahel, seda keerukam võib olla neid kokku panna. Mida ei tasu unustada, on see, et mustrid väsitavad. Seega tasub hoolikalt läbi mõelda, kus ja millises mahus mustreid mängu tuua.

Disainmööbli tootja Borg stiilseid tugitoole täiendavad Mari Laitsi laelambid ja 4Roomi põrandalamp. Bold Tuesday seinakaardid annavad lubavad kodust väljumata uurida kõige lahedamaid kohti planeedil ning on saadaval ka Tallinn Design House'i veebipoes.

1/2020

auto

Rayth OÜ +372 525 1169 Töökoda ja autopesula Tallinnas: Bensiini 3 https://rayth.ee Facebook: RaythDetailing

Autod korda järelmaksuga Autode ilusalong RAYTH – nii kutsub oma ettevõtet selle juht ja omanik Roman Šeljakin – on teenuste kättesaadavuse eesmärgil löönud käed Inbankiga, et pakkuda klientidele väikelaenu ja järelmaksu võimalust autode hooldamisel.

nbanki kaudu on autoomanikel nüüd võimalik taotleda sõiduvahendi hoolduskulude katmiseks finantsabi alates 500-st kuni 4000 euroni. Laenutaotlus vaadatakse läbi vaid minutitega ning leping on võimalik sõlmida ID-kaardi või mobiil-ID abil internet teel. Raha laekub enamasti 24 tunni jooksul. Häid uudiseid on ettevõttel veel. Nüüd on teeninduses võimalik aega broneerida kella 8–23. Broneerimine käib mugavalt ettevõtte veebileheküljel ning hetkel paistabki, et just hilised ajad on väga nõutud. Neile, kes kratsivad pidevalt kukalt, kui peab leidma hea kingiidee sünnipäevaks või mõneks muuks tähtpäevaks, on RAYTH käibele lasknud kenasti kujundatud ja pakendatud kinkekaardid. Kinke-

1/2020

kaarte saab soetada mitmes vääringus: 20, 30, 50, 100 ja 500 eurot. Ettevõtte Rayth filiaal asub Tallinnas Bensiini 3. Autopesulates ja töökodades pakutavate teenuste nimekiri on mitmekesine: välipesu, poleerimine, kaitsetöötlus, mootoripesu ja salongipuhastus. Salongi hoolikas sisepesu (aja jooksul tekkinud ebameeldiva lõhna eemaldamine) on eriti oluline vanemate autode algupärase värskuse taastamiseks. Eritellimusena paigaldatakse autodele spetsiaalne müraisolatsioon ja tehakse tuuningut. Rayth on oma autotuuninguga saavutanud ka märkimisväärse tunnustuse – Helsingist toodi koju „Xtreme Car Show 2017“ peaauhind parima autotuuningu eest. Eriti oluliseks peab Roman Šeljakin autode sesoonseid teenuseid, mis aitavad klientidel oluliselt kokku hoida sõiduvahendite hooldusele kuluvaid summasid. Nii talvine kui kevadine sõiduvahendite ettevalmistamine sisaldab autode katmist spetsiaalsete autokeret kaitsvate ainetega ning põhjalikku salongipesu. Spetsiaalne survepesu, poleerimine ja kere keemiline töötlemine talvel tekkinud kriimustuste ja kraapsude eemaldamiseks on auto säilimise mõttes väga oluline. Hinnatasemelt ei paigutu RAYTH oluliselt kõrgemale bensiinijaamades ja

teistes automaatpesulates pakutavast. Kui siia lisada personaalne lähenemine ja senise klientuuri ülim rahulolu, siis joonistuvadki ehedalt välja argumendid just selle firma teenuse kasuks. Tule ja veendu ise!

art space auto

Maksimaalne tähelepanu igale detailile. Pakume kõrgetasemelisi teenuseid, kasutades uusimat tehnoloogiat ja seadmeid, mis võimaldavad säilitada teie sõiduki läike pikaks ajaks. Kattes oma sõiduki ainulaadse vedelklaasi baasil valmistatud kaitsevahendiga Hikari, võite olla kindlad, et kaitse ja kordumatu peegelläige kestab 3–5 aastat. Meie teenuste hulka kuuluvad ka mootori keemiline pesu, klaaside töötlemine, alusvankri keemiline pesu ja kaitse, poleerimine, veljekaitse ning palju muud. Pakume teie sõidukile abt, lumma, Brabus, wald ja topcar tuuningukomplektide paigaldust, samuti valuvelgi ja väljalaskesüsteeme. Anna oma premium-autole kaasaegne välimus!

1/2020

tegija

Mees, kes tõi Eesti džässi naeratuse Vaibumatu energialaenguga saksofonist Siim Aimla mängib uuel plaadil muusikat, mis teeb keha ja vaimu rõõmsaks. Tekst: Immo Mihkelson Fotod. Asko Künnap, Rene Jakobson, Raul Ollo

„W

e Need to Talk“ (’meil on vaja rääkida’) annab plaadi pealkiri teada. Siim Aimla Funk Band on juba paar aastat neid lugusid inimeste ees mänginud ja rütme nurgelisemaks lihvinud (sest see on ju funk). Funk on muusika, mis teeb keha ja vaimu rõõmsaks. Saksofonist ise on jutukas rääkija, sest on suhtlus nagu muusikagi ning inimesed ju vahetavad sõnu, pilke, helisid ja muud, kui tahavad hästi läbi saada. Tegelikult paistab kaugele, et tegemist on paadunud optimistiga ning suhtlemine kuulub sellise inimese olemusse. Ta ise küll raputab niisuguse väite peale pead ja ütleb, et alati ei ole kõik nii, nagu näib, ning temalgi on kusagil oma nukrushetked. Aga ikkagi on rõõmus meel põhiline joon, mis jookseb läbi igast Aimla mängitud loost. Ta nakatab enda ümber teisi ja mõjub innustavalt. Rohkem kui keegi teine on tema toonud siinsesse džässmuusikasse päikest.

1/2020

tegija

a ja o Praegune Funk Band on Aimla sõnul väike energiline vahepala ja ta lisab, et selline muusika talle tohutult istub. Oma „muusikaliseks koduks“ nimetab ta paljude teiste innustajate kõrval aga džässilegendi John Coltrane’i loomingut, eriti varasema perioodi albumit „Blue Train“. „Kui ma kuulan Coltrane’i mängu, on kodune tunne, nagu ema räägiks minuga. See on minu muusikalise keele a ja o. Alati tuleb naeratus näkku.“ Oma džässikeelt on ta tõlkinud paljudesse tegevustesse, nii komponisti, arranžeerija kui ka pillimehena. Mida rohkem, seda uhkem. DžässKalevipoeg kooriga? Pole probleemi. Rokkimine laulupeol? Miks mitte. Bigbändid, naljaka nimega arvukad ansamblid, häppeningid, svingivad luuletajad, boppivad kirjanikud, tantsijad, tänavakontserdid, plaadid... hing jääb kinni seda loetledes. Nimekiri on liiga pikk. Vältimatult jääb mulje, et Siim Aimla rõõmus energia on elavhõbedaselt püsitu ja seda voogab kusagilt lakkamatu joana juurde.

Isa ja ise Saanud äsja 45, on see džässmuusikule hea küps vanus. Rabelemise aeg on läbi. Selleks ajaks on kogunenud arvestatav kogemuste ja oskuste pagas ning on välja settinud peamised suunad, mida mööda muusikas edasi minna. Muusik on siis oma pilliga kokku kasvanud ja enamasti juba teab, mida elult ja muusikalt tahab. Siim Aimla isa Priit Aimla on nõukogude ajal kasvanutele mällu sööbinud teravalt vaimuka naljamehena, kelle mitmemõttelised satiirid vaimustasid paljusid, kel turritas valitseva korra suhtes hinges okas. Muusika, mida isa kodus kuulas, oli üks tegureid, mis andis Siimule tõuke pöörata kõrv džässi poole. Et nende kodu oli alati kirjanikele ja luuletajatele avatud, siis jättis oma jälje ka sealne loominguline õhkkond. Kui enamikul juhtudel vormivad just vanemad kindlakäeliselt laste tulevikku, korraldades neile õige kooli, vajalikud huviringid ja tegevused, siis Siim Aimla ütleb, et tema puhul see nii ei olnud. Talle tundub, nagu juhtunuks kõik iseenesest. Poistekoori laulma tahtis ta ise ja muusikakeskkool Kivimäel tundus talle endale hea valik, mis sest, et tervelt tunni võrra kaugemal kui kool tema kodu lähedal. Sporti tegi kogu pere koos ja see oli tore. Koolis näis klarneti õppimine igati sobiv. Kui sõbrad otsustasid minna Soome jazzi õppima, läks ta nendega kaasa ja oli Helsingis kümmekond aastat. Tagasi tulles ootas teda pedagoogitöö Otsa-koolis. Suur osa Siimu igapäevasest ajast kulub praegu noorte muusikute õpetamisele Otsa-koolis. „Õppimise juures on teatud asjad, mis tuleb läbi teha. Eriti teiste pealt õppimine ja uurimine. Kui see suur töö on tehtud, siis selgub, kas oled andekas või ei ole. Kas rakett tõuseb õhku või mitte. Sellist asja ei ole olemas, et keegi oleks andekas, aga laisk. Sest andekus on ka töövõime. Ilma tööta ei tule sädet, mis raketi lendama kergitaks.“

Kui Aimla ütleb, et talle endale on kõik justkui kergelt tulnud kätte, jätab ta nimetamata töö, mida selle nimel teinud. „Mul on tunne, et kuni hilise eani olen ma lihtsalt kaasa läinud valikutega, mis minu ees on avanenud,“ arvab ta. „Kuni hetkeni, mil sain aru, et see, mida teen, ongi see õige ja ma armastan seda jäägitult.“

Ära hellitatud? Siim Aimla oli juba kolmekümnendates, kui see äratundmine äkki saabus. Ta otsustas võtta edaspidi ohjad enda kätte ning ollagi üksnes muusik, ei midagi muud. „Varem olin ma öelnud kõigile pakkumistele jah või olnud kohusetundlik ja tubli poiss. Mul ei olnud vaja võidelda selle muusika pärast.“ Tal jäi elus vahele isegi teismelise protestiperiood vanemate, maailma ja õpetajatega, sest näis, et kõik on nii hästi, et pole vaja asjatult põtkida. Ka virisemine, mis praegu näib üsna moes olevat, on Aimlale võõras. „Ärahellitatud inimene,“ muigab ta, kuid märgib, et lihtsalt pole olnud vajadust vastanduda. Tema pürgis kogu aeg edasi ja maailm tundus ees avatud. Meelelaadi küsimus eristabki inimesi. Seal, kus üks jääb takistuse ees seisma, läheb teine lihtsalt edasi. „Mul on tunne, et mul on energiat küll,“ selgitab saksofonist. „Aga ma ei kasuta seda kellegi ega millegi vastu võitlemisele.“ Selle osa, mis muusikast üle jääb, kulutab ta sportimisele. See on tema teine suur kirg. Talvel suusatab, suvel veedab aega merel süsta ja purjede all. Õhu liikumine on tema sõnul see, mis paneb kõlama pillid ja lükkab tuult täis purjed.

Rõõmu mõõt Siin kerkib omapärane probleem, mille üle Siim Aimla on vahel arutlenud ka oma sõpradega, kuid mille vastust ei tea ta siiani. Nimelt on laialt levinud arvamus, et õige kunst saab sündida üksnes kannatusest ja negatiivsetest elamustest. Kunstnik muundab sellest tekkinud energia oma loominguks, mis seejärel võib inimesi mõjutada positiivsel moel. Siim aga möönab, et tema energiapulbitsus on pärit patarei plussmärgiga otsast. „Kui miski on rõõmus või – oh hullu – kui see on humoorikas, siis arvatakse kohe, et see on kerglane. Minu arvates on õnnelik ja rõõmus kunst täiesti olemas. Sest kõik ju pürgivad armastuse poole ning miks peaks olema seesuguse energiaga muusika vähem sügav või oluline?“ Aimla lisab veel, et inimole1/2020

Tegija

Siim ja diil Tallinnaga

iim Aimla on Mustamäe-Lilleküla poiss. „Sealkandis oli üks vana, mahajäetud botaanikaaed, kus oli päris põnev omal ajal seigelda ja mängida. Käin sealkandis tihti, kuna mu vanemad elavad endiselt seal. Asustus on aga veelgi tihedamaks läinud ja loomulikult on plahvatuslikult kasvanud autode arv. Meie majas on näiteks 216 korterit ja tänapäeval ei mahu autod kusagile ära.“ Pikalt elas Siim seejärel Kassisabas: „Olen selle linnaosa suur austaja siiani. Meil oli isegi laulupeol koor Kassisaba Džässmuusikute Koor(ekiht)!“ Siim märgib, et nii nagu lapsepõlvekandis, on ka Kassisabas (ja paljudes teistes puumajarajoonides) see väike häda, et krundid ehitatakse nii täis, et õueruumi enam ei jäägi. „Paraku lastakse läbi ka palju väga koledaid projekte. Õnneks on siiski ka õnnestunud uusehitisi ja stiilselt renoveeritud maju. See on tore, kodune auul.“ Praegu elab muusik Kadriorus: „Siin on samuti väga tore, park on lähedal, kesklinna saab trammiga või jalutades. Ummikuid ei ole.“ Siim möönab, et tema kui muusiku jaoks on Tallinn väga tähtis koht ja keskus, Eesti kultuuri tuiksoon, kus sünnib ja toimub kogu aeg palju põnevat. Teistes linnades muidugi ka – eriti on ta armastama hakanud Ugala teatrit! Teine oluline asi Siimu jaoks on see, et meri on igal pool väga lähedal. „Kuna minu harrastused on põhiliselt vesised, siis on see minu jaoks väga oluline. Nii jahisadam, ujumisrand kui ka surfikohad on kõik siinsamas olemas. Ja Tallinna vanalinnast ilusamat kohta annab otsida. Mul on õnn töötada Otsa-koolis, mis on vanalinna alguses, seega saan vanalinna hõngu tunda iga päev.“ Miinuspoolele jääb Siimul selle aasta talv. „Armastan talviti suusatada ja lumememmesid ehitada, sel aastal seda Tallinnas teha ei saanudki.“

mise sügavama tuuma juurde võib jõuda ka muud moodi kui läbi kannatuste. Sinna võib minna suure armastusega. Vähe on kontserdikülastajaid, kes on Siim Aimla huultel näinud tema kooliaegset pilli klarnetit. Aga ta tunnistab, et vahetult enne meie kohtumist ühes Tallinna kesklinna kohvikus võttis pilli taas kätte ja mängis. Kõlas meloodia estraadilaulja Kalmer Tennosaare repertuaarist. Nimelt on varsti jälle tulekul „üks kontsert“. Inimestele, kes arvavad, et muusikud peaksid tõsiseltvõetavuse huvides püsima oma liistude juures, on Siim Aimla tegevus kahtlemata probleem. Tennosaar ja džässmuusika ei sobi hästi kokku.

Muusika väärtus Küsin, milline on Aimla enda arvates skaala, millele tema tegevus paigutub. Kus on see punkt,

1/2020

millest ta madalamale ei lasku ja kas on olemas midagi sellist, millest ta on loobunud, arvates, et nõudmised on liiga kõrged? „See on muusika väärtuste küsimus,“ ütleb ta. „Mõne arvates on näiteks tänaval mängimine madal. Või siis räägitakse vahel „süldimuusikast“. Aga „sült“ ei ole mitte stiil, vaid mängimise viis – see, kui muusik vihkab, mida ta mängib või ta on sellest tüdinud.“ Skaala teisest otsast rääkides jääb ta hetkeks mõttesse. Ta ei tea. Vahel on teda kutsutud sümfooniaorkestrisse saksofoni mängima, kui helilooja on kirjutanud teose, mis vajab seda pilli. Ta on väga kõvasti harjutanud ja oma partii ära mänginud. „Mina piire ei sea. Mulle meeldib pigem mõte, et muusika on kõikjal ja kõiges – igat moodi. Kõige madalam punkt on ikkagi see, kui musitseerimises jääb puudu muusiku enda nauding.“

raamat

hea lugemine kust me tuleme Johannes Krause, Thomas Trappe Meie geenide pikk reis Kui arheoloogid kaevavad kühvlikesega maapinda (vähemalt nii arvab keskmine inimene), siis arheogeneetikud kaevavad meie kaugete esivanemate geneetilises materjalis. Täpsemalt kontides, luudes ja hammastes. Neisse salvestunud DNA abil on võimalik välja selgitada, kuidas meie eellased mööda maailma laiali valgusid. Ole sa kui valge tahes,

Bluusidiiva

Monsieur Soomlase Belmondo seiklused

Holly GeorgeWarren Janis. Tema elu ja muusika

Jean-Paul Belmondo Tuhat elu on parem kui üksainus

Janis Joplin elas vaid 27-aastaseks, tema surmast saab sügisel täis poolsajand. Autor kirjeldab Joplini värskes biograafias, kuidas omapäisest ja koolis kiusatud vinnilisest, konservatiivses Texases üles kasvanud tüdrukust sai 1960ndate lõpu USA kõige vingem naislaulja. Joplin elas oma napiks jäänud aastate jooksul elu, mille kohta ka väljend „rokenrolli elustiil“ jääb lahjaks. Raamatu alapealkiri „Tema elu ja muusika“ on korrektne, kui ilmselt oleks täpsem olnud „Seks, narkots ja rokenroll“. Kuigi rokenrolli asemel peaks olema bluus, täpsuse huvides tuleks kärakas ka alapealkirja lisada ning iga asja ette tuleks kirjutada „palju“.

Veel mõne aasta eest võis Tallinnast Tartu poole sõites Pikknurme kandis näha ühe küüni katusel suurt kirja, mis kuulutas „Belmondo 78“. Omaaegne ehitusmalevlaste vemp oli austusavaldus kuulsale prantsuse filmitähele. Noorele põlvkonnale ei ütle legendi nimi ilmselt suurt midagi, kuid kõigil neil, kes ENSV-s alates 1960ndatest kinos käisid, toob monsieur Bolmondo nimi mällu palju meeldivaid mälestusi. Neile on „Tuhande elu“ lugemine samasugune nostalgialaks nagu „Kosmose“ marmelaad või Vigri vuntsid. Nooremale põlvkonnale võiks Belmondo elulugu aga anda aimu sellest, et filmimaailm on oluliselt laiem kui Hollywoodi tingel-tangel.

Mika Waltari Mikael Karvajalg Üks naiivsevõitu soomlasest noormees seikleb 16. sajandi algusaastatel mööda Euroopat, kohtub huvitavate inimestega, juhtub oluliste sündmuste tunnistajaks ning satub kõikvõimalikesse sekeldustesse. Nii võiks lühidalt kokku võtta põhjanaabrite kirjanduse suurkuju Mika Waltari ajaloolise romaani „Mikael Karvajalg“ sisu. Raamat on paras tellis, pea 750 lehekülge, kuid lugemine puhas nauding.

tegelikult oled sa ikkagi Aafrikast pärit migrantide järglane, võiks asja lühidalt kokku võtta. Johannes Krause on arheogeneetika üks tippe ning Thomas Trappe tuntud teadusajakirjanik. Nende kahasse kirjutatud raamat räägib sellest, kes me oleme ja kust me tuleme.

Kristluse tumedam pool

Kriminaalne Budapest

Catherine Nixey Pimeduse aja algus

Vilmos Kondor Budapest noir

Raamat, mida tuleb ühteaegu nii soovitada kui ka mille eest hoiatada. Autor kirjeldab hävitustööd, mille kristlased saatsid korda paganliku maailma kultuuripärandi kallal. Ta teeb seda kirglikult ja värve kokku hoidmata. Paraku lähtub Nixey põhimõttest, et faktidel ei maksa head lugu ära rikkuda. Ja neid rikkujatest fakte, mida autor eirab, pisendab, moonutab või kõrvale jätab, on pehmelt öeldes palju. See on kindlasti huvitav lugemine ja vaatab Euroopa kultuurilugu seni kasutamata nurga alt, kuid puhta kullana Nixey teksti kohe kindlasti võtta ei tasu.

Hakatuseks olgu öeldud, et „Budapest noir“ on oivaline krimka ning ajakirjanik Zsigmond Gordoni uurimustest pajatava sarja avaraamatut võib nimetada üheks parimatest krimkadest, mis viimasel ajal eesti keelde tõlgitud. See pole pelgalt nauditav ja stiilipuhas krimilugu klassikalises noir’i stiilis, vaid märksa enamat. See on raamat, mis viib lugeja ajas ja ruumis 1930ndate Budapesti ning Kondor on suutnud mõlemad ülima meisterlikkuse ja veenvusega esile manada. Gordoni sarja kuulub kokku viis raamatut. Loodame, et esimene raamat tekitas siinsetes lugejates piisavalt huvi, et ka ülejäänud tasub välja anda.

1/2020

suursaadik

Mälestusi teisest kodust Läinud aastaga sai Eestis töö ja teenistuse aastaring täis Kreeka, Türgi ja Moldova suursaadikuil. Nemad Ektsellentsid ehk kolm Eestimaalt lahkunud naisterahvast meenutavad Eestit ja Tallinna kui teist kodu. Muidugi kutsuvad nad meid kõiki külastama ja avastama ka nende enda kodumaad. Tekst: Thea Karin Fotod: erakogu

Demokraatia, demagoogia, maraton ja foobia… ... ja paljud teised kreeka keelest tulnud võõrsõnad on meil igapäevaselt kasutusel, kuigi nende sõnade päritolule me alati ei mõtle. Endine Kreeka suursaadik Eestis proua Maria Karnoutsou rõhutas oma kohtumistel eestimaalastega alati, et Kreeka on palju enamat kui ainult mõnusad puhkusesaared. Kes ise Kreekas käinud, teab muidugi pikalt kiita nii kohalikku oliiviõli, veine, mett ning kogu biodiversiteeti pikituna auväärse antiigipärandi, suurepärase kliima ja unustamatu külalislahkusega. Saarigi jätkub seal avastamiseks ikka küllaga. Eesti ja Kreeka suhetes oli eriline aasta 2003, kui just Kreeka oli Euroopa Liidu eesistujamaa. Siis sai ka Eestist koos üheksa teise riigiga pidulikult liidu liige. Leping allkirjastati demokraatia hällis, Akropolise jalamil Ateenas agoraas. Maria, kes oli 15 aastat järjepanu töötanud eri riikides, pääses nüüd ilma pealt tagasi kodumaale. Naine ütleb, et kui Tallinnas olles tuli koduigatsus peale, läks ta mere äärde. Kuigi Mariale väga meeldib Tallinna vanalinn, siis just mereäärne promenaad oli see, mis pakkus sarnasust Kreeka rannikuga. Oma kontoriaknast nägi ta ehitustandrit ja nentis rahuoluga, et linn saab mere äärde juurde mõnusaid kohalviibimise paiku, mida ta hea meelega jälle vaatama tuleb. Suursaadiku sõ-

1/2020

nul on Tallinn tema jaoks kui Anderseni muinasjuttude printside ja printsesside maa, kus valdab eriline keskaja tunne.

Kuigi Mariale väga meeldib Tallinna vanalinn, siis just mereäärne promenaad oli see, mis pakkus sarnasust Kreeka rannikuga.

suursaadik

Kuidas saada hakkama ilma päikeseta? Suursaadik Inga Ionesii, kes esindas Eestis mitu aastat Moldovat, ütleb, et viib oma südames endaga kaasa Eesti vaikuse, rahu ja loodusläheduse: metsad, Soomaa rahvuspark... Ta tunnistab, et on armunud ka Viljandisse, Haapsallu, Tartusse ning lisab veidi unistavalt: „Siin Eestis on aega olla sina ise.“ Kodumaa Moldava liigub Inga Ionesii sõnul Euroopa Liidu integratsiooni poole: „Ma ei näe teist alternatiivi.“ Ta naerab lootusrikkalt, et kümne aasta pärast on Moldova ehk „samasugune heaoluühiskond nagu Eesti või isegi parem!“. Suursaadiku arvates on kultuur üheks võtmesõnaks, kuidas end maailmale tutvustada ning kuidas üldse eri maid ja rahvaid lähendada. „Eestis teatakse, kuidas ennast kultuuri kaudu esitleda. Mulle avaldas muljet laulupidu – ainulaadne üritus, mis näitab, kui ühtne üks maa ja rahvas olla võib.“ Tal oleks väga hea meel, kui Moldova kunst ja kultuur pakuks Eesti inimestele enam huvi ja siitpoolt tuldaks rohkem neid külastama. Ka Moldova tooteid on Eesti turul praegu veel väga vähe, aga iga väike ploom, viinamari, moos ja mahl kuskilt poeriiulilt annab põhjust rõõmustada. Enne Eestisse suursaadikuks tulemist oli tal väike hirm, et kuna ilmad on siin külmad ja pimedad, siis kuidas saada hakkama ilma päikeseta. Tööaastatel Eestis avastas ta, et see on üks kõige paremaid paiku, ja lahkumisel mõtles juba, kuidas küll ilma Eestita hakkama saada. „Tundsin end siin rahulikult ja turvaliselt ning see tunne on meie ajal väga tähtis.“ Vastupidiselt ehk veidi sellele, mis me endast ise arvame, räägib Moldova suursaadik, et tema kogemus eestlastest on kui kõige avatumatest ja lahkematest inimestest. Ta naerab, et kui ta kodus oma kogemustest kõneles, siis seal imestati, et kuidas küll selliseid inimesi ilma peal leidub? Kui midagi siit Moldovasse veel eksportida, siis rahu ja vaikust. „Ja ühtsust ja arusaama, kuidas oma maad arendada,“ räägib ta. Samuti viiks ta kodumaale Tallinna Rotermanni keskuse, oma lemmikpaiga linnas! „Uue ja vana arhitektuuri põimimisega näitab paik, kuidas saab ajalugu säilitada ja viia samas sisse moodne, uus disain ning panna see koos toimima.“ Ka meie must leib on see, mille järgi ta Eestisse tagasi tuleb, sest seda ei olnud ta enne söönud: „Must leib ja või, see on minu jaoks nagu kõige parem kook.“

Türki suusatama! Aastast 2015 kuni läinud aasta lõpuni siin Türgi suursaadikuna teeninud Hayriye Kumaşcıoğlu räägib, et Eesti olles avastas ta arhiivist, et kui Konstantin Päts oli Fenno-Ugria ühingu eesistuja, siis saatis ta kirja Türgi riigi loojale Atatürkile: „Oleme sugulasrahvad, teie saatkond on Riias, peaks aga olema siin.“ Atatürk nõustus ning Türgi saatkond avati Eestis aastal 1935, suursaadik

Suursaadiku arvates on kultuur üheks võtmesõnaks, kuidas end maailmale tutvustada ning kuidas üldse eri maid ja rahvaid lähendada. töötas siin kuni Eesti okupeerimiseni 1940. aastal. Kuigi päris keelesugulust pole siiski teaduslikult tuvastatud, oli omal ajal populaarne Turaani liikumine, kus rõhutati, et soome-ugri ja türgi-tatari rahvad on asunud ajaloos geograafiliselt lähedal ja neil on hingelaadis sarnasusi. Igatahes märkis proua suursaadik oma lahkumiskõnes, et leidis Eestis olles väga sooja vastuvõtu: „Eestist sai viimastel aastatel minu teine kodu.“ Tõsi, esialgu tundus Eesti ikka väga kauge ja põhjamaana. Turism on aga palju kaasa aidanud, sest eestlaste jaoks on Türgist saanud üks lemmikpuhkusepaiku. Abiks on olnud Turkish Airlinesi lennud. Aina rohkem türklasi tuleb ka Eestisse, esmajärjekorras IT-töötajaid, ning nemad loovad ehk hea silla Eesti ja

1/2020

suursaadik

Olen loomult väga energiline, siin avastasin enda jaoks vaikuse ja õppisin, mida tähendab olla loodusega üksi, mõistsin, mida tähendab olla osa loodusest! Türgi vahel, on Hayriye Kumaşcıoğlu lootusrikas: „Sest nemad märkavad rohkem seda, mis meid juba täna ja tulevikus ühendab.” Tallinna tööle tulles oli endal avastusi küllaga, naerab proua Kumaşcıoğlu. „Leidsin esimesel talvel, et see on midagi, mis tuleb kõigepealt üle elada, ja esimene talv oligi valus, tundsin väga puudust päikesest.“ Tallinnaga tutvust teinuna nentis suursaadik saatkonnas oma Eesti kaastöötajatele, et siin on linnas ju lausa mets! Nemad aga naersid ja ütlesid, et mets on hoopis midagi muud, selleks tuleb ikka linnast ära minna, seal on tõeline mets. „Olen loomult väga energiline, siin avastasin enda jaoks vaikuse ja õppisin, mida tähendab olla loodusega üksi, mõistsin, mida tähendab olla osa loodusest!“ tunnistab suursaadik. Nii käis ta ka sageli mere ääres ja rannas jalutamas ning jagas imelisi päikeseloojangupilte ka Facebookis. Ühe loodusemaitse võtab ta endaga siit kaasa, nimelt maasikate maitse. Tema enda residentsi aias kasvasid nii aia- kui ka metsmaasikad ja kui neist ei jätkunud, läks ta Viimsi taluturule, et tunda nende lõhna ja osta talunike käest küpseid värskeid maasikaid. Ja avastas turul maasikate kõrval enda jaoks ka metsaseened. Sellele suurepärasele maitsele vaatamata leiab proua suursaadik, et Tallinnale ei teeks paha, kui siin oleks rohkem Türgi restorane ja saadaks teada ka Türgi kohvi joomise traditsioonist. Tegelikult juuakse klaasike Türgi kohvi mitte hommikusöögil – väljend kahvalti tähendab „enne kohvi“ ja selle all mõeldakse pühapäevast mõnusat hommikusööki, mis koosneb rohketest väikestest roogadest, kuhu kuulub leib, mitu sorti juustu, munad, jogurt, oliivid ja mesi. Alles pärast seda nauditakse peale väikest klaasikest keskmise või rohke magususega kanget kohvi. Et eestlastel on Türgis veel palju avastada, ka selles on proua suursaadik kindel, sest kuigi puhkekeskustes olla on mugav ja all inclusive on ahvatlev, siis näiteks Musta mere rannik ootab veel avastamist. Pealegi on türklased suursaadiku kinnitusel väga head võõrustajad, nad avavad oma kodud ja südamed külalistele. Ja nüüd, kus lumi siinmail annab end oodata või jääbki üldse taeva, võiks mõelda ka suusatamisele Türgis!

1/2020

Hayriye Kumaşcıoğlu

Souvenirs from their Second Home

ast year, the ambassadors from Greece, Turkey and Moldova completed their tours of duty in Estonia. Their Excellencies, the three women who left Estonia, recall Estonia and Tallinn as their ‘second home’. At her meetings with local Estonians, Mrs. Maria Karnoutsou, the former Ambassador of Greece, would always emphasise that there was much more to discover in Greece than just its vacation islands. Of course, those who have visited Greece know that there is much to commend it, including the local olive oil, wines, honey, all the venerable ancient heritage along and local biodiversity, its wonderful climate and unforgettable hospitality. And, of course, there’s lots of islands that still await discovery. Maria, who had worked for 15 years in a row in various countries, has now returned to her homeland. She says that when she felt homesick in Tallinn, she would go to the seaside. Although Maria really liked the Tallinn Old Town, it was the city’s seaside promenade that remined her of the Greek coast. Ambassador Inga Ionesii, who represented Moldova in Estonia for several years, says that she will carry Estonia’s silence, peace and closeness to nature with her in her heart. ‘Here in Estonia, you have time be yourself,’ she adds slightly dreamily. According to Inga, Moldava is moving toward integration with the European Union – ‘I see no other alternative for us.’ She laughs hopefully and says that perhaps ten years from now Moldova ‘will have a welfare society similar to Estonia’s, or an even better one!’ Inga believes that culture is one of the keys to introducing oneself to the world and to bring nations together. ‘In Estonia, you know how to present yourselves through culture, and I was impressed by the sense of cohesion generated by the song festival!’ Inga admits the she would be very glad if Moldovan art and culture would be of more interest to the people of Estonia and more Estonian would come to visit

Ambassador

Moldova. There are also very few Moldovan products for sale on the Estonian market, but every small plum, grape, jam and juice on a store shelf provided reason for rejoicing. Before her arrival in Estonia, Inga was bit apprehensive that the weather would be cold and the days would be dark, and how she would cope without the sun. But during her time in Estonia she discovered that it is actually one of the best places. And upon departing she was already thinking about how she would manage without Estonia. ‘I felt so peaceful and secure here, and this feeling is very important in these times.’ In her farewell speech, Hayriye Kumaşcıoğlu, who served as the Turkish Ambassador for almost five years, said tshe received a very warm welcome in Estonia: ‘In the last few years, Estonia has become my second home. It’s true that initially Estonia seemed like a very distant Nordic country. However, tourism has helped a lot, because Turkey has become a favourite holiday destination for Estonians. The Turkish Airlines flights have also helped. And now more Turks are also visiting Estonia. Primarily IT specialists, and perhaps they will establish a good bridge between Estonia and Turkey’, says Mrs. Kumaşcıoğlu. And adds hopefully that ‘they notice more of what already unites us today, and will continue to do so in the future.’ When she came to work in Tallinn, there was lots to discover, Mrs. Kumaşcıoğlu laughs. ‘During the first winter, I discovered that this is something that one must first learn to survive!’ After becoming familiar with the cityscape, Hayriye had approvingly said to her Estonian co-workers at the embassy, that ‘you have an actual forest here in Tallinn! But they laughed and said, a forest is something totally different. To see that, you have to leave the city. That’s where you’ll find a real forest’. She adds ‘I’m actually very energetic but here I discover silence for myself and learned what it means to be alone in nature!’ However, the ambassador thinks that Estonians still have much to discover in Turkey in addition to the resorts. For instance, the Black Sea coast awaits discovery. Moreover, the Turks are very hospitable and will open their homes and hearts to visitors.

Souvenirs from their Second Home Last year, the ambassadors from Greece, Turkey and Moldova completed their tours of duty in Estonia. Their Excellencies, the three women who left Estonia, recall Estonia and Tallinn as their ‘second home’. At her meetings with local Estonians, Mrs. Maria Karnoutsou, the former Ambassador of Greece, would always emphasise that there was much more to discover in Greece than just its vacation islands. Of course, those who have visited Greece know that there is much to commend it, including the local olive oil, wines, honey, all the venerable ancient heritage along and local biodiversity, its wonderful climate and unforgettable hospitality. And, of course, there’s lots of islands that still await discovery. Maria, who had worked for 15 years in a row in various countries, has now returned to her homeland. She says that when she felt homesick in Tallinn, she would go to the seaside. Although Maria really liked the Tallinn Old Town, it was the city’s seaside promenade that

remined her of the Greek coast. Ambassador Inga Ionesii, who represented Moldova in Estonia for several years, says that she will carry Estonia’s silence, peace and closeness to nature with her in her heart. ‘Here in Estonia, you have time be yourself,’ she adds slightly dreamily. According to Inga, Moldava is moving toward integration with the European Union – ‘I see no other alternative for us.’ She laughs hopefully and says that perhaps ten years from now Moldova ‘will have a welfare society similar to Estonia’s, or an even better one!’ Inga believes that culture is one of the keys to introducing oneself to the world and to bring nations together. ‘In Estonia, you know how to present yourselves through culture, and I was impressed by the sense of cohesion generated by the song festival!’ Inga admits the she would be very glad if Moldovan art and culture would be of more interest to the people of Estonia and more Estonian would come to visit Moldova. There are also very few Moldovan products for sale on the Estonian market, but every small plum, grape, jam and juice on a store shelf provided reason for rejoicing. Before her arrival in Estonia, Inga was bit apprehensive that the weather would be cold and the days would be dark, and how she would cope without the sun. But during her time in Estonia she discovered that it is actually one of the best places. And upon departing she was already thinking about how she would manage without Estonia. ‘I felt so peaceful and secure here, and this feeling is very important in these times.’ In her farewell speech, Hayriye Kumaşcıoğlu, who served as the Turkish Ambassador for almost five years, said tshe received a very warm welcome in Estonia: ‘In the last few years, Estonia has become my second home. It’s true that initially Estonia seemed like a very distant Nordic country. However, tourism has helped a lot, because Turkey has become a favourite holiday destination for Estonians. The Turkish Airlines flights have also helped. And now more Turks are also visiting Estonia. Primarily IT specialists, and perhaps they will establish a good bridge between Estonia and Turkey’, says Mrs. Kumaşcıoğlu. And adds hopefully that ‘they notice more of what already unites us today, and will continue to do so in the future.’ When she came to work in Tallinn, there was lots to discover, Mrs. Kumaşcıoğlu laughs. ‘During the first winter, I discovered that this is something that one must first learn to survive!’ After becoming familiar with the cityscape, Hayriye had approvingly said to her Estonian co-workers at the embassy, that ‘you have an actual forest here in Tallinn! But they laughed and said, a forest is something totally different. To see that, you have to leave the city. That’s where you’ll find a real forest’. She adds ‘I’m actually very energetic but here I discover silence for myself and learned what it means to be alone in nature!’ However, the ambassador thinks that Estonians still have much to discover in Turkey in addition to the resorts. For instance, the Black Sea coast awaits discovery. Moreover, the Turks are very hospitable and will open their homes and hearts to visitors.

1/2020

maitsejaht

Indiat GuruS

India restorane on Tallinnas juba üksjagu. Aga nagu häid lambaid ühte lauta, mahub ka häid India söögikohti ühte linna palju. Guru on selle selgeks kinnituseks. Tekst: Pulss Fotod: erakogu

1/2020

ndia restoran Guru asub vanalinna serval Aia tänaval. Tegemist on uulitsaga, kus toidukohti seisab pikas rivis ja tihedalt kui tikke toosis ning tulemas on lisagi. Gurmee Garaažiks ristitud põiktänaval on juba lahti tehtud või avatakse varsti õige mitu eripalgelist söögi- ja joogikohta. Guru on selles rivis esimene, mis tegi uksed lahti möödunud aasta lõpus. Guru sisekujunduses valitseb väärikas, lakooniline, suuremalt jaolt monokroomne idamaisus, kus Indiale omane lopsakas värvimäng on jäetud pigem taldrikute sisuks. Vastu akent paigutatud

maitsejaht

riiulitel seisvad suured, vürtse täis klaaspurgid lasevad silmal aimu saada peagi keelele jõudvatest maitsetest. Tegu pole üksnes efektse sisekujunduselemendiga, vaid samal ajal ka maitseainesahvriga, sest neidsamu silmailu pakkuvaid vürtse kasutatakse toitude vaaritamisel. Kui satute söögisaali hetkel, kui kokk maitseainevarusid täiendama tuleb, saab kogu söögisaal osaks vürtsipahvakust. India köök on teadagi kirju nagu vanaema lapitekk. Guru ei keskendu ühele kulinaarsele piirkonnale, vaid pakub India roogi põhimõttel mütsinokast kontsaplekini ehk siis valikut PõhjaIndia köökidest Lõuna-Indiani välja. Menüüst leiab traditsioonilisi India köögi menukeid, nagu ehtsas söeahjus küpsetatud naanileivad või lai valik karriklassikuid, ent toidukaardilt leiab ka selliseid roogi, mida teiste siinsete India kohtade menüüdes naljalt ei kohta. Olgu näiteks toodud efektse väljanägemisega kihiline lameleib laccha paratha

(3), traditsiooniline läätseroog dal makhani (8.50) või peedihalvaa. India kokakunsti pikad traditsioonid on Gurus mõistagi au sees, kuid äsja otse Indiast tulnud peakokk ei ole stampides kinni. India köögi, õigemini köökide areng ja muutused kajastuvad Gurus ka söögitaldrikutel. Hinnatasemelt kuulub Guru samasse klassi teiste selles piirkondades tegutsevate India söögikohtadega. Kuna India köök on teada-tuntud taimetoitude poolest, siis on ka veganite ja taimetoitlaste seltskonnal Guru menüüst palju avastada. Alustuseks proovige kana ja kikerhernestega samosasid (7) või efektset ja äärmiselt maitsvat lameleiba laccha paratha, vürtsika stardi pooldajatel tasub tellida frititud krevetipalle (8). Karri on India söögikohtades pea kohustuslik põhiroavalik. Guru lähenemine karriroogadele on meil harjumuspäraseks saanust mõneti

Restoran Guru Aia 10a, Tallinn Telefon: 611 8018

1/2020

maitsejaht

erinev. Kui tavaliselt võtab India söögikohtades karride loetelu menüüst enda alla lõviosa, siis Gurus mahuvad need ühele leheküljele. See ei tähenda, et karride valik oleks napp, vaid seda, et Guru lähenemine on kastmepõhine. Kunde otsib esmalt karride seast endale meelepärase kastme ning siis valib menüüst nimelt selle kastme juurde kõige paremini sobiva põhiosise, olgu selleks siis paneer, kana, part, lammas või hiidkrevetid. Guru menüüst leiab 14 karrit, alustades üldlevinud vindaloo, korma ja masala’ga ning lõpetades vähemtuntud lababdar’i ja piparmündise chatniwala ning hapupiimal põhineva bhuna’ga. Rarah josh lambaga (16) on tõeliselt tummine ja kreemjas karri ning lubatud Kašmiiri vürtsid löövad keelel mõnusalt tantsu. Taimetoitlastel tasuks

1/2020

tellida dal makhani (8.50), traditsioonilist vürtsikat India rooga mustadest läätsedest ja tomatikastmest. See on nii hea, et isegi paadunud lihasööja ei saanud seda mekkides kuidagi pidama. Magustoitudes on kindla peale minek ülimalt efektse välimusega mango-kulfi (5) ehk safraniga mangojäätis, mis garneeritud värviliste nuudlitega ning millele on antud pulgajäätise kuju. Kui aga soovite midagi erilist, siis tellige halwa-trio (6): magusroog, mis koosneb porgandi-, peedi- ja läätsehalvaast. India söögikohti on Tallinna kesklinna piirkonnas omajagu, enamik neist pikalt püsinud vanad olijad ning iga uus tulija seisab silmitsi kõva konkurentsiga. Uustulnukas Guru on seni napi lahtiolekuaja jooksul võtnud kindlalt koha sisse pealinna parimate India söögikohtade seas.

restaurant

Guru Restaurant

n the edge of the Old Town, on Aia St, which is slowly becoming a street that is filled with fine eateries, the Guru restaurant has recently opened its doors. Thereby confirming that there room for another Indian restaurant among the existing ones. The restaurant offers the favourites of Indian cuisine, be it genuine naan bread fresh from the oven, and a wide range of curries. The Guru menu also includes traditional dishes that are not found on the menus of other Indian eateries (for instance, a flat bread called Laccha parantha or lentil halva). Traditions are honoured at Gurus, although the head chef, who has recently arrived from India, is definitely not devoted only to old and proven dishes. The development of and changes in Indian cuisine, or more accurately, cuisines are reflected in the dishes at Guru. Try something from the abundant selection of curries, for example, the methi, Malabari or rarah goshti, which can be found less often on the menus of the local Indian restaurants. Of the desserts, a sure favourite is the Mango kulfi â&#x20AC;&#x201C; mango ice cream with saffron that is garnished with coloured noodles, and been cleverly shaped into an ice cream bar. The selection of three halvas will also provide an unprecedented taste experience. The plentiful curries with rich flavors are a must for meat eaters, but there is also plenty for vegans and vegetarians to discover on the Guru menu.

1/2020

test

Need kokteili Kokteilibaarid on Tallinna õhtu- ja ööelu uus kuum trend. Või õigemini, mitte enam nii uus. Eks ole söögi-, joogi- ja lustikohtades kokteile pakutud ammusest ajast.

Tekst ja fotod: Pulss

1. Juniperium Telliskivi 60m Kui täpne olla, siis pole Telliskivis asuv Juniperium mitte niivõrd baar, vaid džinnikoda. Viimane tähendab kohta, kus tehakse kadakamarjanapsu. (Olgu öeldud, et Juniperium on üks parimatest väikestest käsitöödžinnitootjatest, kes Eestis tegutsevad. Seda hoolimata tõsisest konkurentsist, mis selles väikesemahulises nišis käib.) Baar on boonuseks. Kui tahate saada täit elamust, ühitage baaris käik ekskursiooniga džinnivabrikusse. Aeg tuleb selleks mõistagi ette kinni panna. Aga saab ka ilma ekskursioonita. Baar ise on hubane ning soppe, kuhu

ks esimesi moodsa aja kokteilibaare tegutses paarikümne aasta eest Pika tänava alguses. Umbes kolm aastat tagasi jõudsid aga kohale esimesed moodsad pääsukesed: baarid, kus söödavat pakuti kas üldse mitte või siis üksnes kergeid suupisteid. Pikad pudelirivid viitasid aga üheselt sellele, et joogikoht on keskendunud segujookide pakkumisele. Esimesed uue laine kokteilibaarid, nagu Whisper Sister, Parrot Minibar ja Botaanik, alustasid tegevust suurema kisa-kärata ning reklaami asemel loodeti suust suhu levival kõmule. Nende eeskujuks võiks tuua USA keeluseaduse ajal tegutsenud joogikohad. Nõks töötas. Ööelutsejate seas liikusid sahinad järjekordsest kuumast kohast, mille asupaigast rääkides tehti teadja nägu pähe ja anti mõista, et see on vaid väljavalitutele. Aastaks 2020 on saladuste ja salapära loor langenud, kokteilibaare on pealinnas kümneid ning neid tekib üha juurde. Kui popid söögikohad tekivad ka kesklinnast eemal paiknevatesse asumitesse, siis kokteilibaaridest on suurem osa koondunud vanalinna või selle vahetusse lähedusse. Kui õhtu on kätte jõudnud ning ees seisab üks väike randevuu, tasub meelde tuletada ansambli Kuldne Trio menuloo sõnu „Sa jood koktaili, ma joon koktaili, need kaks koktaili väga hääd“. Pulss näitab teile kätte kohad, kus võtta mõnuga paar kokteili.

omaette tõmbuda, piisavalt. Joogivalik põhineb omatoodangul – kõikide kokteilide põhiosiseks on Juniperiumi džinn. Et põhikoostisaine on tipptasemel, pakub ta Juniperiumi tavaline džinn-toonik tõelise maitseelamuse. Negroni on suurepärane ning Juniperiumi versioon Verisest Meerist, kus viina asemel törts džinni, on piisav põhjus Kalamaja tee jalge ette võtta.

2. Sigmund Freud Sauna 8 Üllataval kombel on Sauna tänav muutunud sisuliselt Kokteili tänavaks. Eriti kui arvesse võtta, et ka täpselt teisel pool Sauna uulitsa algust, Väike-Karja tänaval asub kaks kokteile pakkuvat baari: Sazerac ja Sweet Home Bar. Siis tulevad kohe Frank Underground ja Frank ise, Sig-

mund Freud ning edasi Arti ja Cocorito. Päris palju saja tänavameetri kohta, tuleb tunnistada. Kuulsa Austriast pärit psühhoanalüütiku nime kandev keelekastmiskoht on juba täitsa kõva tegija, baaris on jooke segatud pea kolm aastat. Kui juba kohal olete, kasutage võimalust ning tellige Tallinnskeri kokteil, mille põhitegijad on Taliskeri ühelinnaseviski ning Vana Tallinn. Segu on omapärane ning kuigi kombinatsioon tundub esmapilgul veidravõitu, on tulemus üsna mokkamööda. Sigmund Freudi pika leti taga kokteile limpsides saab kogeda tõelist metropolitunnet. Õhtuti võib baar olla paksult rahvast täis ning meeldivalt sumisev. Kes leti ääres istuda ei taha, vaid eelistab seltskonnaga ümber laua istuda, leiab endale pasliku paiga tagaruumist.

1/2020

test

randapinda on Parrotis päris palju ning istumisruumi samuti. Ka joogid on normaalsuuruses. Menüü seevastu koosneb minimõõtu roogadest. Eelroad (4–7 eurot) on täpselt kahe ampsu suurused ning pearoogade suuruseks on sada grammi. Veganitele mõeldud põhiroad maksavad 7–8 eurot ning lihasööjate road 13–15 eurot. Nii et tõepoolest mini mis mini. Mõeldud mitte niivõrd kõhtu täitma, kuivõrd maitseelamusi pakkuma. Tõsi küll, vana kooli inimestele seostub sajagrammise mõõduga hoopis midagi muud. Väiksus on ainus asi, mida roogadele võiks ette heita, kõik muu on tipp-topp. Ka kokteilikaart on esinduslik, koosnedes peaasjalikult klassikalistest nimedest ning asjatundlikud joogimeistrid segavad kokku kõrgel tasemel kokteile.

5. Whisper Sister Pärnu maantee 12 Whisper Sister on üks neist joogikohtadest, mis alustas n-ö salajase baarina. Eks joogikoha nimigi viitab USA-s keeluseaduse aegadel tegutsenud salaurgastele. Ka Whisper Sister on tänapäevaks rohkem avalik, kuid isegi aadressi teades ei ole sissekäiku niisama lihtne leida. Aga eks rahvatarkuski ütleb – kel janu, sel jalad ehk kes otsib, see leiab õdusa kokteilibaari, kus ruumi nii omaette olemiseks kui ka suuremas saalis sumisemiseks. Plusspunktid teenib Whisper Sister muusikavaliku eest: vana kooli bluus ja kuldaja rokenroll on tänuväärt vaheldus joogikohtade tavalisele muusikalisele tapeedile. Leti tagant paistavad esinduslikud

Sigmund Freud

Sigmund Freudi pika leti taga kokteile limpsides saab kogeda tõelist metropolitunnet.

3. Botaanik Suurtüki 2 Kui Sigmund Freudi baar on õhtusel ajal üpris melukas, siis Suurtüki tänaval asuv Botaanik on pigem vaikne ja rahulik. Üks põhjus on selles, et põrandapinnalt on tegemist tillukese baariga, kus kohti napilt. Laua broneerimine on Botaanikut külastades mõistlik mõte, kuigi alati võib loota, et baarileti ääres on mõni pukk vaba.

1/2020

Et tegu on pealinna kokteiliskeene ühe tipuga, annab tunnistust asjaolu, et mainekas Saksamaa ajakiri Mixology valis Botaaniku eelmisel aastal parima Euroopa uue kokteilibaari nominentide sekka. Botaaniku kokteilimenüü pakub nii klassikuid kui ka klassikuid väikese või suurema vimkaga. Proovige näiteks metsast Negronit, kus lisaks džinnile ja vermutile ka törts valget veini, bitterit, peterselli ja üllatus-üllatus, oliiviõli. Või siis klassikalist Old Fashioned-kokteili kardemoni ja musta teega ning mitte tavapärase viski, vaid hoopis konjakiga. Või siis basiilikuvodkat. Või... Oot, nüüd läks vist küll paljuks. Jäägu ülejäänu järgmiseks korraks.

4. Parrot MiniBar Vana-Posti 7 Vana-Posti tänaval tegutsev Parrot on üks väga mõnus paik, kus malbes, papagoidele paslikus troopilises õhkkonnas meeldivalt aega viita. Parrot tituleerib ennast minibaariks, kuid see ei viita koha suurusele. Põ-

Botaanik

test

Parrot

rivid tipptasemel jooke. Te ei pea teadma peast kokteilide nimesid. Piisab sellest, kui enam-vähem kirjeldate, mida juua tahate, ning baariletitagused pädevad miksoloogid-kokteilikunstnikud segavad teile sobiva joogi kokku. Kas peame ütlema, et märki tabamisega neil probleeme pole? Whisper Sister on suurepärane koht, kus võtta õhtu alustuseks, kestmiseks või lõpetuseks paar kokteili. Juhul muidugi, kui koha üles leiate.

6. Tabac Suur-Karja 4 Kui tahate tipptasemel kokteilide kõrvale ka samal tasemel söögipoolist, siis Tabac on igati paslik paik, kus ennast pikemaks ajaks maha istutada. Tabaci sisekujundus on vana kooli prantsuse brasserie’de stiilis ning õhkkondki vastab sarnastele kohtadele. Peakokk Andrei Babõnini kokku pandud menüü põhirõhk on eelroogadel (tartar à la Tabac on tõeline hitt), mis sobivad jutu ja jookide kõrvale kergemaks ampsuks. Baarileti tagant paistev pudelirivi on muljetavaldavalt lai ja esinduslik. Kokteilide nimekiri on pikk ning neid iseloomustavaks märksõnaks võiks olla klassikaline. Nii et Negroni ja Old Fashionedi asutajad peaksid end Tabacis tundma kui oliiv martiinis. Neil, kes kokteilindusest tõsisemalt huvitatud, tasub pilk peal hoida Tabaci koduleheküljel ja sotsiaalmeedial. Nimelt korraldab Tabac regulaarselt teemaüritusi, olgu need siis mõnele kindlale napsule või joogistiilile pühendatud ning need on külastamist väärt.

Tabac

So What Kind of Drink You Are?

ell, let's find out. Cocktail bars are currently a hot trend on Tallinn’s evening and night scene. But not a new one, because cocktails have been part of enjoyable nightlife since time immemorial. A few years ago, bars started popping up in the city that didn’t serve anything edible at all, or in the best case, only provided light snacks. The long and crowded rows of bottles also alluded to the fact that their focus was clear. The first wave of cocktail bars, like Whisper Sister, the Parrot minibar and Botaanik, started up without any fuss or fanfare, relying on word-of-mouth advertising. In 2020, there are now dozens of cocktail bars in the city and more are constantly opening. As a rule, the cocktail bars have converged in the Old Town and its immediate vicinity. Whisper Sister started as a socalled ‘speakeasy’ and it isn’t easy to find even when you know the address. But if you search, you will find – a cozy cocktail bar with a pleasant selection of music, and expert mixologists behind the bar. Botaanik on one of the top places in the city’s cocktail scene. The German magazine Mixology nominated the Botaanik as one of the best new European cocktail bars last year. It is a tiny place, so it’s sensible to make reservations.

You’ll truly feel the vibe of a big city when sitting at the long bar in a place named after Sigmund Freud. Make sure to order a cocktail called Tallinnskeri, the main ingredients of which are Talisker single malt whiskey and Vana Tallinn. Juniperium is one of the few cocktail bars that is not in the Old Town. It is a bar operating adjacent to the gin distillery of the same name. All the cocktails are made of the distillery’s own gin. And it’s a top-quality beverage. If you’re looking for food that is comparable in quality to all the terrific cocktails, then Tabac, an old Frenchstyle brasserie is an excellent choice. The Parrot is a cocktail bar where you can enjoy good food in addition to quenching your thirst.

1/2020

mood

Oodates suve

Istud ekraanivalgel kontoris või kiirustad ärikohtumisele – DIANA ARNO uus kollektsioon kutsub sind taasavastama kauneid rannavaateid ja sukelduma puhkusepäevade muretusse vabadusse. Rannaniiduroheliste, liivakollaste ja päikeseliste toonide ilu on rõivastesse kodeeritud pehme puuvilla ja õhkõrna siidi abil, millest kiirgub hommikupäikese meelitavat õrnust ning tärkava looduse värskendavat puudutust. Fotod / Photos: Dmitry Knut Rõivad / Designed by: DIANA ARNO Soengud ja meik / Hair & Makeup: Ksenia Linjova Modellid / Models: Merilin (E.M.A), Kristina-Margot (System Estonia)

Waiting for Summer Whether you're sitting in the light of the screen in the office or hurrying to a business meeting - DIANA ARNO's new collection invites you to rediscover beautiful beach views and dive into the hassle-free holiday season.

1/2020

mood

1/2020

mood

1/2020

mood

1/2020

mood

1/2020

Toime t

ilu-uudised

ud la tel :S

K. Wadow sk

y @stellaarium

Tanel Veenre Hippo Couture’i kõrvarõngastel on nüüdsest veelgi luksuslikum versioon, kus kõrvamarjad kohtuvad kaubamärgi hingelooma merihobuga. 175 €

Kevad – päike, valgus ja parfüümid

Happy Hippo ehk Tanel Veenre uus kollektsioon on kevadeks loodud. Väärib märkimist, et kõigi merihobude kaaslased on erilihvikividega ja kivimid on alati spetsiaalselt Veenre kaubamärgi jaoks lihvitud. 145 €

Killuke päikest meil juba paistab. Päeva teevad säravamaks parfüümid ja ehted. Ikka naiste parimad sõbrad.

Carolina Herrera värviküllase limiteeritud koguses ja sädelevate tipunootidega parfüüm CH Beauties for women äratab soovi tiibu sirutada ja kõrgustesse tõusta. Kompositsiooni rohelise tsitruse tipunoodid, õite- ja puuviljadeküllane süda ning idamaiselt puidune põhi moodustavad unikaalse kogemuse. 100 ml 87 €

Modern Princess Blooming sobib naiselikule ja veidi mässumeelsele lõpmatu energiaga tänapäeva printsessile. Aroom avaneb mandariini tsitruseliste nootide sädeleva säraga, mis seguneb külmunud arbuusi puuviljase ja vesise värelusega. Pimestav ja suuremeelne punane osmantus ümbritseb end helendavate jasmiini kroonlehtedega. 30 ml 43 €

BOSS Parfumsi uus parfüüm ALIVE on loodud naiste poolt ja naiste jaoks ning mõeldud julgelt tegutsevatele naistele. Parfüümi avaakordi energilise õuna, kirbe musta sõstra, päikesest suudeldud ploomi ja sooja kaneeli noodid meenutavad lõhna kandjale, et kõige parem on elada aktiivselt ja energiaga. 30 ml 65 €

Coach Dreams on inspireeritud päikeselisest teekonnast läbi võimalusterohke Ameerika lääneranniku. Lõhn on mänguline ja kerge, avanedes värskete mõru apelsini ja mahlase pirni puuviljaste nootidega ning lõpetades jukkapuu puiduste ja ambroksaani muskuseliste nootidega. 40 ml 45 €

Ilutoimetaja soovitab! Eestisse on saabunud Rootsi eksklusiivne parfüümifirma SG79|STHLM. No22 Green Eau de Parfum on värske ja sillerdav aroom, milles segunevad kaunid lilled sädelevate puuviljaste nootidega. See on justkui kastetud lillekimp, mis koosneb violetsest jasmiinist ja arumiliiliast. 15 ml 39 €

1/2020

argipäev

24 hour

Over 20 million people in 180 countries and territories joined World Cleanup Day 2019 (www.worldcleanupday.org). The coordination of all that extraordinary action is still run from the headquarters in Estonia, Tallinn. So let's take a look at one of the ordinary days at office of Anneli Ohvril, the leader of the World Cleanup Day and CEO of Let's Do It World. Well - more or less business as ususal, lot of meetings, lot of writing, but still - a lot of new ideas.

Let’s Clean Up for Good! Maailmakoristus tõi eelmisel aastal ühel päeval koristama 21,2 miljonit inimest 180 riigist. Kogu selle erakordse aktsiooni koordineerimine käib endiselt Eestis asuvast peakorterist. Fotod: Nele Suurna

eidame pilgu Maailmakoristuse eestvedaja ja rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni Let’s Do It World tegevjuhi Anneli Ohvrili reedesesse päeva, mis ei erine kuigipalju teistest – päevad täis kohtumisi, kirjutamisi ja mis kõige põnevam, uusi ideid.

1/2020

7.28 7.30

Ärkan tihti paar minutit enne kellahelinat, mõnus ringutus voodis ja püsti. Hommikune jooga. Joogast on saanud igahommikune rutiin, mis annab päevale õige häälestuse. Jooga juurde viis mind pikast istumisest vaevama hakanud seljavalu. Valu kadus ja imestan, kui kiiresti on painduvus tagasi tulnud.

7.50

Nüüd duši alla – mõnus kuum ja külm dušš annab päevase energia. Pärast seda aromaatne kohv. Armastan hommikust aega, mil pere veel magab ja saan nautida segamatut hommikukohvi, jälgida lindude tegemisi akna taga, vaadata üle uudised ning esimesed e-kirjad, teha valmis päevaplaan.

argipäev

9.00

Kõrvaklapid pähe, lemmikmuusika peale ja suundun Telliskivi Rahva Raamatus toimuvale paneeldiskussioonile, kus arutame koos keskkonnaministeeriumi kliimapoliitika nõuniku Katre Ketsi, toiduteadlase Rain Kuldjärvega ja Orkla Eesti juhi Kaido Kaarega eestlaste keskkonnakäitumise üle. Orkla uuring põrmustas eestlaste keskkonnateadliku enesekuvandi – me oleme paljudes teemades isegi lätlastest kehvemad. Ei taha me sorteerida, vähem plasti tarbida, vähem liha süüa ega vähem riideid osta. Kas Maailmakoristus on eestlaste rahvuslik rohepesuprojekt?

11.15

Kohtun Rita Paumiga Teliast. Me kolime maailmakoristustiimiga uutesse kontoriruumidesse, mis on vaja sisustada laudade, toolide ja saja muu vajaliku asjaga. Taaskasutuse sooviga jõudsin otsaga Teliasse, kel on ladudes hulgaliselt kontorivärskenduse tulemusena seisma jäänud mööblit. Käisime laod läbi ja leidsin suurema osa vajalikust!

12.30

Lõuna koos Maailmakoristuse teise eestvedaja ja Let’s Do It Worldi presidendi Heidi Solbaga. Kohtume oma lemmikkohas Gourmet’ kohvikus Pärnu maanteel ja ühendame selle kasulikuga. Heidi naasis just pikalt puhkuselt ja seetõttu viin teda kurssi vahepeal toimunuga ning paneme paika järgmise nädala tööplaani. Nagu ikka, tekkis plaani tegevusi rohkem kui teha jõuaks. Meie vaimset pingutust leevendasid imelised cappuccino’d luige ja ükssarvikuga!

1/2020

argipäev

20.45 22.00

Kerge õhtusöök kodus. Vahetame perega päevamuljeid. Ronja läheb magama ning laulan talle unelaulu. Kuigi päevad on tihti pikad, siis vähemalt õhturituaalist püüan kinni hoida.

14.00

Videokõne rahvusvahelise sadamate liidu IAPH ( (International Association of Ports and Harbours) esindajatega koostöö arutamiseks. Tulemuseks kokkulepe, et kaasame maailmakoristuspäevale vähemalt sada suurt sadamat üle maailma ning kutsume üles ühinema ka laevakompaniisid. Kuulutame koostöö välja märtsi keskel. Psst!

15.15

Kohtumine LizKiz Couture’iga, et anda nõu ringmajandusmudelite rakendamiseks tekstiilivaldkonnas. Eesti on liikumas ringmajanduse poole ning siin tuleb vaid hagu anda – leida ettevõtetes häid mudeleid, mis põhinevad ringmajandusel, ning neid katsetama hakata. Sellised projektid mulle meeldivad – luua senise pealt midagi täiesti uut, mis on kasumlik nii ettevõtjale kui ka keskkonnale.

16.00

Hilinen kohtumisele Creative Unionis, kus Ants Lusti tutvustas üht ideed, kuidas muusika kaudu toetada maailmakoristuspäeva. Samuti käisime läbi briifi reklaamitudengitele, et nad töötaks välja maailmakoristuse globaalse kommunikatsioonikampaania noortele.

1/2020

18.00

Videokõne Nasdaqiga, et arutada, kuidas nad saavad oma kõikide kontoritega üle maailma osa võtta maailmakoristuspäevast.

19.15

Külastan disainer Mariliis Pinni, et õmmelda paar mu vana kleiti ja seelikut kokku uueks kleidiks nii mulle kui ka tütrele. Mind ootab ees pidulikum juubelipidu, tütrel aga enda sünnipäev, kus ta ootab sõpru külla. Viisin seni riideid Uuskasutuskeskusesse, kuid ilmneb, et nad suudavad taaskasutusse saata vaid viiendiku neile annetatud riietest. Sestap püüan üha enam tegeleda nn upcycling’uga – vanadest riietest uute õmblemisega. Osa asjadega saan ise hakkama, pidulikud kleidid usaldan professionaalide hoolde.

22.30

Loen läbi ühe teadusartikli rohepesu teemadel. Omandan Tartu Ülikoolis teist magistrikraadi muutuste juhtimisest ühiskonnas, seetõttu on õhtune öökapilugemine tihti mõni koolitööga seotud teadusartikkel. Need viivad tavaliselt mõtted päevateemadelt eemale ja annavad hea une.

23.45

Kiire pilk viimastele teadetele maailmakoristuse projektigruppidest, tuli kustu ja magama.

00.05

Piiks-piiks. Unustasin mobiili vaikseks panna. Ladina-Ameerika grupis läks tuliseks aruteluks. Maailmakoristus on ööpäev ringi aktiivne – alati on keegi üleval. Kui tahta magada, tuleb telefon välja lülitada. Aga kuna järgmine päev ei pea liiga vara üles tõusma, siis otsustan vestlusega liituda.

00.45

Mobiil

vaikseks ja uus katse uinuda. Aga mõtted tiirlevad peas ja uneni on veel aega.

raamat RUBRIIK

Pulssi levitavad vaba aja sisustajad

restoranid ja kohvikud

Arctic Sport www.arcticsport.ee Arensburg Boutique Hotel & Spa, Kuressaares www.arensburg.ee Audentes Fitness www.audentesfitness.ee City Spa www.cityspa.ee Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee GOSPA / Georg Ots Spa Hotel, Kuressaares www.gospa.ee Grand Rose SPA, Kuressaares http://grandrose.ee/ Hotell Barons www.barons.ee Kalev Spa www.kalevspa.ee Kino Artis www.kino.ee Kumu www.ekm.ee/kumu Mila Studio www.facebook.com/milastudiotallinn/ MyFitnessi spordiklubid www.myfitness.ee Spordiklubi Reval Sport www.revalsport.ee Spordiklubi Sparta www.spartasport.ee Savoy Boutique Hotel www.savoyhotel.ee Tere Tennisekeskus www.teretennis.ee Tondiraba Tennisekeskus www.tennisekool.ee Zelluloosi Spordiklubi www.zelluloos.ee Valeri Studio Fitness&Yoga www.valeristudio.com Viljandi Pärimusmuusika Ait www.folk.ee/ait Saare Golf Kuressaares www.saaregolf.ee

Bollywood www.bollywood.ee Butterfly Lounge www.butterflylounge.ee Café More Viru Keskus Cafe Refresh! www.caferefresh.ee Classic Kohvik, Kuressaares https://et-ee.facebook.com/classic.kohvik Fish&Wine www.fw.ee Gianni www.gianni.ee Gourmet Coffee www.gourmetcoffee.ee.ee In Vino Veritas www.invinoveritas.ee Kapten Tenkeš www.kaptentenkes.ee Kohvik Boheem www.boheem.ee Kohvik Kompott www.kompott.ee Kohvik NOP www.nop.ee Kohvik Peterson cafepeterson.wordpress.com Kaks kokka www.kakskokka.ee Maiasmokk www.maiasmokk.ee Mamo www.mamo.ee Mmuah www.mmuah.ee nAnO www.nanohouse.ee Reval Café www.revalcafe.ee Sfäär www.sfaar.ee Vapiano www.vapiano.ee Wabadus www.wabadus.ee

kauplused Baltman Bastion Ivo Nikkolo Monton Stuudio-kauplus "Oh So Retro" Mosaic

autosalongid Pilot Motors Mariine Auto Info-Auto

Audi Tallinn Lexus Tallinn

butiigid 2. Mood Aleksander Boutique Anna Boutique Armani Baldinini BonBon Lingerie Companys Don&Donna Elegance Boutique

Fashion Angel Boutique Fashionclub Fashion House Fashion Palace Franky Fresco Boutique Gant Gerard Darel Guess

ilusalongid Salon+ juuksurisalongid Alessandro ilustuudio Ilusalong Beauty Lounge Ilusalong Central Cinderella ilusalong Désirée ilusalong Salong FashionHair Finissage Medical Spa Ilusakong Ajapeatus Kuressaares Ilusalong Ginger Ilustuudio Ilusahver Ilu Võlu ilusalong Intersalon

G-Star Hairmail Hugo Boss ICON Inspira Liu Jo Luxton Boutique Make Up Store Mario Melani

MaxMara Nju Butiik Replay Roosikrantsi Kingastuudio Sergio Tacchini S’Nob Studio T Šveitsi Kell Tango Boutique

muud kohad Ilusalong JEM Ilusalong Kaunis Kaunimaks Ilusalong La Sharm Liilia ilusalong Pikk 40 salong Privileg Day Spa Roosikrantsi ilusalong Savannah’ ilusalong Salong Scarlett Sim Salong Sinine Salong SKIN ilusalong i3 ilusalong

Circle K kohvikud https://m.circlek.ee Kuressaare Lennujaam http://www.kuressaare-airport.ee/ Rävala Radisson Blu Sky Hotel www.radissonblu.com/et/ skyhotell-tallinn Swedbank teenindussaalid www.swedbank.ee Swissôtel Tallinn www.swissotel.com/Tallinn Tallink VIP lounge www.tallink.ee Tallinna Lennujaam www.tallinn-airport.ee Tartu Lennujaam https://www.tartu-airport.ee/en/

1/2020

1 maja

Kohvik turu varemeil Arhitektuuriteadlane Karin Paulus vaatleb Tammsaare parki püstitatud klaaspaviljoni, mis äsja kerkis tsaariaegse lihaturuhoone kohale.

1/2020

ne keskmes saab piiluda keldrikorrusel osaliselt paljaks jäetud turuhoone varemeid. Kiigata tasub ka paviljoni keldrisse, kus tähele panna viiteid sel kohal olnud eelkäijale, aga vaat et veelgi enam imetleda nõukogude aja suurteose, lammutatud kino Rahu pannoo (kunstnik Dolores Hoffmann) fragmenti. Pavilon at Tammsaare Park

Karin Paulus looks at the glass pavilion erected just recently in Tammsaare Park. The pavilion was built on the spot of the Meat Marked House dismantled after the War. The park here used to be town's main marketplace, the so-called New Market, from the end of 19th c. up to 1948. In March 1944, the market buildings were damaged in the the Red Army bombings and were later demolished. In 1948, marketing moved away and the square became park instead. In the last few years the park has been modified - new pavements, white benches, sculptures and lot of lush plants. As a final step, the pavilion was presented. The eateries in a wide white hat glass cube have quickly become popular. The reason perhaps are the great city views. One can look at the Old Town, the theaters, the greenery. Also, in the center of the pavilion one can peek at the ruins of the previous meat market building on the basement floor.

Tekst: Karin Paulus Fotod: Rahvusarhiiv

uurte puude tõttu on praegu raske aduda, et kunagi paiknes siin linna põhiline kauplemispaik, niinimetatud Uus turg. Koha tähtsust näitab seegi, et siia ehitati pealinna kaks kõige olulisemat teatrit: Saksa teater (praegu Draamateater, 1910) ja Eesti teater, Estonia (1913). 19. sajandi lõpust teise maailmasõja järgse ajani kaubeldi siin nii õues kui eelkõige lihamüüjate jaoks mõeldud turuhoones. See basilikaalne ehk siis tänu kõrgemale keskmele ka ülalt valgustatud maja ehitati aastal 1899. Võimas kivihoone meenutas veidi Noblessneri ja Beckeri kandi laevatehaseid. 1944. aasta märtsis said nii Estonia kui ka turuehitised punalendurite pommitamises kannatada ja turuhoone lammutati. 1948. aastal kolis turupidamine Keldrimäele ning siia tuli park. Tammsaare pargi tänane ümbermõtestamine on tekitanud furoori. Paari viimase aastaga sai senine modernistlik oaas ärksa lahenduse – ilmusid ilutulestikku meenutav sillutis, valged pingid, puude vahele kolinud skulptuurid ja lopsakad taimed. Viimase sammuna esitleti arhitektide Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri büroo kavandatud paviljoni. Kõrgel astmestikul asuvas laia valge mütsiga klaaskuubikus paiknevad söögikohad on populaarsed. Põhjuseks pole mitte ehk riivatu (kipsist antiikatleedid ja Disney päkapikud) sisekujundus ega ka pakutavad toidud-joogid, vaid suurepärased linnavaated. Võib silmitseda vanalinna, teatrihooneid, pargi rohelust ja linnamelu. Hoo-

hublot.com 1/2020

1 maja

1/2020