PULSS (1/2022-EST/ENG) by Nordicom

KAANELUGU

PULSS.ONLINE

KEVAD 2022 KLIENDILE TASUTA

EST/ENG

СЛАВА УКРАЇНІ! JAZZKAAR 2022 TALLINN MUSIC WEEK TEST: EXOTICA MOOD/ FASHION CHRIS KACHER KÖISMÄE

KODUS JA KÜLAS

Rein RANNAP PIANIST AND COMPOSER KEVAD/2022

SPIRIT OF BIG BANG MECA-10 Black ceramic case. In-house manual movement, with a 10-day power reserve.

HAPPY SPORT COLLECTION

KEVAD/2022

Suur-Karja 9, 10140 Tallinn, Estonia T: +372 641 9333 - boutique@goldman.eu - www.goldman.eu

RUBRIIK

lame vähemalt siinsetel laiuskraadidel oma põlvkonna, oma aja ärevamaid hetki. Loodetavasti võidab õige pea õiglus ja vabadus ja rahu. Öeldakse, et kui kahurid kõmisevad, siis muusad vaikivad... kuidas võtta. Vähemalt Tallinna on sel aastal tulemas enneolematult palju välismaa muusikuid, artiste ja bände. Kõik on liikvel pärast pikka koroonaseisakut. Juba käivad Eesti muusikapäevad, siis tuleb Jazzkaar ja Tallinn Music Week. Ja juunis hakkab juba Pulsi kaanepoisi, Rein Rannapi klaverituur.

We live, here, in the terrible moments of our generation and time. Hopefully justice and freedom and peace will soon prevail. When the guns roar the muses are silent... Then again- an unprecedented number of foreign musicians, artists and bands are coming to Tallinn this year. Everyone`s on the move after a long epidemic standstill. Estonian Music Days are already happening, next Jazzkaar and Tallinn Music Week festivals are coming. And then in June, the piano tour of Rein Pannap, the cover boy of Pulss, will start!

Rahu ja palju päikest!

Peace, love & sunshine!

Tõnu Pedaru toimetaja / editor

TOIMETAJA: Tõnu Pedaru KUJUNDAJA: Margit Randmäe KORREKTOR: Killu Mei TÕLKIJAD: Eiffel Meedia OÜ REKLAAM: Nordicom +372 5666 7770 · reklaam@nordicom.ee VÄLJAANDJA: PULSS Media OÜ toimetus@pulss.online · facebook.com/PULSS.ONLINE · https://pulss.online KEVAD/2022

SISUKORD/CONTENTS nr 59 KEVAD 2022

50 54

Rein Rannap loe lk 16.

Linnauudised / City news 16 Kaanelugu / Cover Story: Rein Rannap 24 Asum / Settlement: Köismäe 34 Luubi all / Focus: Music Festivals Jazzkaar & Tallinn Music Week 40 Suursaadik / Ambassador: Kristina Miskowiak Beckvard

Foto: Margus Juhanson

44 Maitsejaht / Restaurant: Bruxx 50 Test: Exotica & Orient

KEVAD/2022

54 Moeseeria / Fashionshoot by Aldo Järvsoo 60 Stiilne / Tallinnista: Meisi Volt 64 Välkar / Expat: Chris Kacher! 68 Tegija / Doer: Toivo Tänavsuu 74 Foto Tallinn / Photo Tallinn: Andres Teiss 76 Aja lugu / Blast from the Past: Kuidas tallinlased moskoviite tõrjusid 82 Üks maja / A House: Ajamaja

KEVAD/2022

UUDISED

MOEVAATEMÄNG "MIRAAŽ" KADRIORUS 2. juunil muutub Kadrioru Kunstimuuseumi tagune ülemine lilleaed oaasiks, kus aasta suurimal moeshow´l näitavad oma värsket loomingut kohaliku moetaeva eredaimad tähed Aldo Järvsoo, Tanel Veenre ja Karolin Kuusik. Miraaž on omamoodi ilmutus – kujutage ette haldjalikke iludusi hõljumas ulmelistes komplektides Eesti kõige väärikamas barokkaias. Enam kui 500 meetrit siidi on valmis õhku tõusma, et viia vaatajad päikeseloojangulisse arkaadiasse.  Fashion show "Mirage" in Kadriorg On June 2, the upper flower garden behind the Kadriorg Art Museum will become an oasis, where the stars of the local fashion sky Aldo Järvsoo, Tanel Veenre and Karolin Kuusik will display their fresh creations.

EESTISSE JÕUAVAD MICHELINI TÄRNID JA RESTORANIGIID Esimese Baltimaana jõuavad Eestisse Michelini tärnid ja restoranigiid, mis on rahvusvaheliselt kõige kuulsam toiduvaldkonna tunnustussüsteem. Michelini hindajad on alustanud Eestis restoranikülastusi, mis toimuvad incognito. Esimesed tärnide väärilised ja ka teised giidi pääsenud restoranid kuulutatakse välja Tallinnas 25. mail.

Yu Gin on värskendav ja lõõgastav Prantsuse džinn, mis valmistatud ainulaadsel yuzu, Sichuani pipra ja kadakamarja salaretseptil. Yuzu ehk Jaapani sidruni puhul on tegemist viljaga, mis on jumaldatud Jaapani kokkade ja Prantsuse parfümeeride poolt selle värskuse, särtsu ja aromaatse peensuse poolest. Toode on saadaval www.finebrands.ee. Yu is a refreshing and relaxing French gin infused with Yuzu, Sechuan pepper and juniper berries. Yuzu, or Japanese lemon, is adored by Japanese chefs and French perfume manufacturers for its freshness, liveliness and aromatic finesse. Product is available www.finebrands.ee.

KEVAD/2022

ESTONIA JOINS THE MICHELIN GUIDE COLLECTION!  On May 25th 2022, the first MICHELIN Guide selection to Estonia will be unveiled, covering not only the capital, Tallinn, but the rest of the country too. The Michelin Inspectors have been following Estonia’s culinary scene for the last few years and are delighted to reveal that this latest selection brings the total number of destinations covered by the MICHELIN Guide to 37.

kaanelugu

HINE – ainuke konjak, mis varustab Briti kuningakoda

HINE’i

finessideni viimistletud küllusliku aroomiga konjakit on aastasadade jooksul serveeritud mitmetes kuningakodades. Konjaki valmistamisel kasutatakse vaid esimesse kategooriasse kuuluvaid Grande Champagne’i ja Petite Champagne’i viinamarju. Ka konjakimaja enda omanduses on 70 hektarit maad Cognaci südames asuvas Grande Champagne’is, kus viinamarjad saavad erakordselt huvitava aroomi. Ainulaadseks teevad HINE’i maja aga Grande Champagne’i aastakäigukonjakid, mis kuuluvad kõige ihaldusväärsemate destillaatide hulka, mida raha eest üldse saab.

www.finebrands.ee

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

Tähelepanu!

Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. KEVAD/ 1/2020 2022

119

UUDISED

EKKM-i UUS HOOAEG AVANES! Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) 16. hooajal täitub maja foto- ja videokunsti ning tehnoloogiliselt ambitsioonikate projektidega. Hooaja avab 13. aprillil läti-eesti kunstniku Diana Tamane esimene isikunäitus Tallinnas „Puudutuse tüpoloogia” (avatud kuni 05.06), kus Tamane loob EKKM-i kolmekorruselist planeeringut arvestades oma kolme varasema põlvkonna esiemasid käsitleva tundliku mõtiskluse. Teoste kaudu moodustub sedakaudu kunstniku perekonna koondportree. EKKM on avatud teisipäevast pühapäevani kella 12–19 ning näituse külastamine on publikule jätkuvalt tasuta.

 EKKM is opened from April 13th with the solo exhibition “Typology of Touch” by Diana Tamane which acts as a summary of the artist’s works about the women in her family which involve three earlier generations of women besides the author herself. Although the central works are actual portraits of four (and later three) women, all the protagonists are also approached separately through their personal stories and shared destiny, forming a collective portrait of a family.

„STALKERI“ MUUSEUM TEEB AUTORIÕHTUID Noblessneris avatud „Stalkeri“ pop-up-muuseum tähistab aprillis vene filmirežissööri Andrei Tarkovski 90. sünniaastapäeva ja tema kultusfilmi „Stalker“ Tallinna linnaruumis toimunud võtete 45. aastapäeva autoriõhtute sarjaga „Tsooni hingus“. Aprillikuu neljapäevadel toimuvatel vestlustel kohtuvad külastajad Sven Grünbergi, Arvo Iho, Taavi Eelmaa ja Raoul Kurvitzaga. Vestluste teemad algavad 1970. aastate nõukogude kinost ja isiklikest „Stalkeri“ mälestustest kuni Tsooni metatekstideni tänapäeva filmis, kunstis ja kirjanduses. Mullu sügisel avatud „Stalkeri“ popup-muuseum on mõtteline värav Tsooni, esimene samm tutvumaks kultusfilmi pärandilooga ning sissejuhatus samanimelisse kunsti- ja ulmeparki Ida-Virumaal, mille tegevused taustal käivad. Muuseum asub Noblessneri hüljatud pommivarjendis (Peetri 5).  The "Stalker" pop-up museum opened last autumn in the old bomb shelter at Noblessner (Peetri 5) celebrates the 90th birthday of Russian film director Andrei Tarkovsky and the 45th anniversary of the shooting locations of his cult film "Stalker" in Tallinn. Series of Authors´ Talk events are planned in April.

KEVAD/2022

UUDISED

HEADREAD TÄIDAB TALLINNA KIRJASÕNAGA Kirjandusfestival HeadRead toob mai viimasel nädalal publiku ette tunnustatud kirjanikke nii meilt kui mujalt. Festivalil vestlevad näiteks kirjanikud Kai Aareleid, Martin Algus ja Eva Koff, Norra krimikirjanik Jørn Lier Horst, Portugali poeet José Luís Peixoto ning Belgia lastekirjanik Bart Moeyaert. Kavas on luuleõhtud, aruteluringid ja kontserdid. Kirjandusfestival Head Read toimub 25.-29. mail. Kogu programm on tasuta, välja arvatud filmiõhtud kinos Sõprus. Lisainfo: headread.ee  HeadRead Literary Festival (May 25th-29th) will present renowned authors from abroad and local. The whole program is free, except for movie nights at the cinema Sõprus. Info: headread.ee

Vestlevad Jan Kaus ja Julian Barnes Foto: Dmitri Kotjuh / HeadRead

VÄRVIDE ILU Eesti kuldaja kunst

Enn Kunila kollektsioonist 19.02.–02.10.2022 Eesti Rahva Muuseum Muuseumi tee 2, Tartu erm.ee kunilaart.ee

KEVAD/2022

UUDISED

Kui vana Tallinn on ehitatud puust ja kohalikust paekivist, siis 20. sajandist alates üha enam betoonist. Konkursil „Aasta betoonehitis 2021“ kuulutati võitjaks Tallinna sadama kruiisiterminal. Arhitektuur – Salto AB OÜ (Maarja Kask, Ralf Lõoke, Ragnar Põllukivi, Marja Viltrop, Margus Tamm) ja Stuudio Tallinn OÜ (Villem Tomiste). Žürii kommentaar: „Silmapaistva multifunktsionaalse hoone projekteerimise eest, kus on suurepäraselt näha betooni mitmekülgsed kasutusvõimalused, avades Tallinnas uues kvaliteedis mereäärse linnaruumi.” „AS Tallinna Sadam on teinud väärt teo, avades sada aastat linnakodanikele suletud olnud Tallinna rannaala atraktiivsel moel nii linlastele kui ka meie külalistele,“ lisab žürii esimees Aadu Kana. Lisaks olid Tallinna ehitistest nomineeritute seas Ajamaja Rotermannis, erivajadusega inimeste kodu Merimetsa teel, Siug sild ehk Gonsiori ja Majaka tänavat ühendav kergliiklustee, Kadaka Metsapark, korterelamud, Lahekalda korterelamute I etapp, Männiku ja Liiva kergliiklustee tunnelid ja Tondiraba pargi rulapark.  While old Tallinn is built of wood and local limestone, it's more and more concrete from the 20th century. The cruise terminal of the Port of Tallinn was announced the winner of the competition "Concrete Building of the Year 2021".

KEVAD/2022

Fotod: betoon.org

AASTA BETOONEHITIS ON TALLINNA SADAMA KRUIISITERMINAL

UUS EQS. SEE ON SULLE, MAAILM! EQS on luksusliku elektromobiilsuse absoluutne tipp. See on auto, mille jätkusuutlik meel tähendab parimat Sulle ning samal ajal ka kõikidele teistele. Selle kordumatu disainijoon ei paku vaid silmailu, vaid tagab ka tehnoloogilise võimekuse. EQS esindab Mercedes-Benz EQ-mudelite kõige ambitsioonikamat eesmärki teel süsinikuneutraalsuse poole. Uus EQS. See on Sulle, tehnikageenius, stiiliikoon, energeetika-pioneer. See on Sulle, maailm.

EQS 450+: keskmine elektrikulu kWh/100 km: 18,9-16,2; keskmine CO2 heide g/km: 0.

VEHO JÄRVE Järvevana tee 11, Tallinn 626 6000

VEHO TARTU Ringtee 61, Tartu 730 0720

VEHO PÄRNU Riia mnt 231a, Pärnu 445 1990

VEHO RAKVERE Haljala tee 1, KEVAD/2022 Tõrremäe 660 0152

VEHO.EE

UUDISED

„APTEEKER MELCHIOR“ TUTVUSTAB TALLINNA NII KINOLINAL KUI KA LINNARUUMIS Aprilli keskel linastus esimene film „Apteeker Melchiorist“, järgmised kaks filmi „Apteeker Melchior: Viirastus“ esilinastub augusti alguses ja „Apteeker Melchior. Timuka tütar“ oktoobris. Filmi produtsendid on sõlminud lepingu maailma suurima ettevõtte Amazoniga, mille voogedastusplatvormil pärast kinolinastust film ilmub. „Kui film on rahvusvaheliselt kättesaadav, tähendab see suurt tulu, olles ühtlasi ekspordiartikkel. Ma usun, et tänu sellele filmile võidab nii Eesti kui ka Tallinn,“ sõnas Armin Karu, üks produtsentidest. Koos „Apteeker Melchiori“ filmimeeskonnaga sündis Tallinna Linnamuuseumis filmikunsti ja teadust siduv publikuprogramm „Apteeker Melchiori radadel“. Keskajast rääkivad raamatud ja mängufilmid on tänuväärt õppematerjal. 15. sajandist on ainelist kultuuri säilinud vähe ning seepärast pakuvad sõnalised ja pildilised jutustused huvi nii noortele kui ka täiskasvanutele. Muuseumil on võimalus filmi ja Melchiori lugu ning selle tausta laiemalt avada. Tänavu oma 85. sünnipäeva pidava Tallinna Linnamuuseumi üritustesari „Arheoloogiasügis“ keskendub tänavu just Indrek Hargla romaanide ainetel sündinud „Apteeker Melchiorile“. Kavas on keskaegse linna teemalised ekskursioonid linnaruumis ning loengusari Kiek in de Köki kindlustuste muuseumis. Filmisari „Apteeker Melchior“ põhineb kirjanik Indrek Hargla samanimelistel romaanidel, mille tegevus toimub keskaegses, 15. sajandi alguse Tallinnas. Filmide režissöör on Elmo Nüganen, stsenaristid Elmo Nüganen, Olle Mirme ja Kristian Taska, nimitegelast kehastab Märten Metsaviir. Foto: Peeter Talvar

KEVAD 2022

“MELCHIOR THE APOTHECARY “ INTRODUCES TALLINN, THE CITY AND ITS HISTORY In mid-April, the first film "Pharmacist Melchior" was screened, the next two films "Melchior the Apothecary: Ghost" will be screened in early August, and "The Executioner`s Daughter" will be screened in October. The producers of the film have signed an agreement with Amazon, the world's largest company, which will release the film on the streaming platform. "If the film is available internationally, it means a lot of revenue, being also an export item. I believe that both Estonia and Tallinn will win thanks to this film," said Armin Karu, one of the producers.

@craftersgin

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. KEVAD 2022

UUDISED

Kodu ja RANNAPI REIN… ning klaver

KEVAD/2022

KAANELUGU

Klaverikunstnik ja helilooja REIN RANNAP (68) läheb juunis taas oma legendaarsele kontserdituurile „Klaver läheb külla“. Maestro mõtted ja tegevused ongi keskendunud sellele, kuidas kõik kulgeks, et kirikud täituksid kaunimate helide ja ka kuulajatega. Noh, eks elu esitab muidugi ka teisi küsimusi ja nõuab vastuseid. Tekst: Tõnu Pedaru Fotod: Margus Johanson, erakogu

KEVAD/2022

KAANELUGU

ene invasiooni ja sõjategevuse algul käis Rannap esinemas Dubai EXPOl, kus võttis silmad märjaks, kui ukrainlastele toetust avaldati. Tagasilend Araabiast toimus ju suure ringiga, ümber Ukraina ja Valgevene. „Sõjajärgse lapsena on mul silme ees viimase sõja jäljed Tallinnas, mis toona veel kõikjal nähtaval olid – varemed, tühermaad…Vanaemal oli – ta hoidis seda muidugi peidus – terve album fotode ja postkaartidega Tallinna pommitamisest, vahel ta näitas neid ja rääkis sõjast. Mõtlen kõigele sellele, mis neid inimesi lisaks praegustele kannatustele sõja lõppedes veel pikki aastaid ees ootab…,“ mõlgutab Rein. Maestro märgib, et tema tegevust sõda hetkel otseselt ei muuta ei saa, sest tuuri ettevalmistamisel ja korraldamisel on suur hoog sees juba sügisest peale. „See hoog kannab edasi, ma ei saa kahelda ega pidurduda, pean edasi minema. Lubadused on antud, lepingud sõlmitud ja nii palju juba tehtud! Seetõttu – lõpetan uut muusikat tuuriks, teen seadeid, harjutan; teisest küljest aga saadan meile ja helistan ja uurin internetist, et kõik detailid saaks õigeaegselt kokkulepitud: pillid, häälestajad, reklaamid, teated, plakatid ja nii edasi…“ Rein tunnistab, et ängistus muidugi kipub peale tulema: „Kui ma poleks praegu seotud tuuriga, valaksin need emotsioonid muusikasse.“ Tegelikult, mõned päevad hiljem, ongi ta seda juba teinud.

KEVAD/2022

„KODU JA RISTIKHEIN“

UHKES… ÜHISKORTERIS

… seda vana sentimentaalset laulu teavad paljud ümiseda. Küll aga mitte Rein, kes, seda kuuldes, ei taha küll ühelgi moel end selle kantriviisikesega siduda! Teine asi on koduteema, millega Rein kõige meelsamini end seostab. Nüüd, kui oleme näinud, kuidas mitte kaugel meist miljonid inimesed kodutuks tehakse, on kodu mõistegi kuidagi veel olulisem. Kodu ja Rannapi Rein ja klaver – see kolmik käib kokku, sest loometegevus on heliloojal ikka koduseinte vahel klaviatuuri taga sündinud. Töö ja konkreetselt klaveriga on Rein pidanud alati arvestama, kui endale elukohta valis. Neile, kes pikalt ei jaksa lugeda või põnevuspingeid taluda, ütleme, et tundub, et nüüdseks on Rein Rannap koju jõudnud või oma kodu leidnud. Reinul on hea mälu ja ta oskab rääkida huvitavaid üksikasju oma varasematest elupaikadest Tallinnas. Reinu esimene, sünnijärgne elukoht 1950ndate algul, mida ta ise loomulikult ei mäleta, oli nn Konsi majas (Tallinna Konservatoorium) Kaarli puiesteel. Tema muusikutest vanematele, kes mõlemad olid Konsi lõpetajad, anti sinna pärast Reinu sündi kööktuba. „Aastaid hiljem, kui õppisin Muusikakeskkoolis, mis asus Konsiga samas majas, olid veel alles suured vannitoad, mõned neist lausa läbikäidavad. Üks mu klassivend elaski vannitoas – lauaplaat üle vanni –, klassiõde aga keldris. Ühikat Muusikakeskkoolil ju polnud. Toona oli majas veel ka elanikke korterites alles.”

Hiljem anti Reinu vanematele kaks tuba ühiskorteris, eestiaegses, 1937. aastal valminud nn arstide majas vanalinna servas Väike-Karja ja Pärnu maantee nurgal. „See kümnetoaline korter anti riigi poolt pärast sõda tervenisti Gustav Ernesaksale, kuid hiljem ehitas ta endale Kadriorgu maja. Nüüd anti see kolmele muusikute perele,“ räägib Rein. „Iseenesest oli mulle muidugi inspireeriv kuulda kodus pidevalt muusikat – helilooja Edgar Arro komponeerimist klaveril ja ooperidiiva Meeta Kodaniporki lauluharutusi.“ Köök ja vannituba ning telefon oli korteri peale üks, WC-sid aga kaks. „Meie omas vahel ema harjutas viiulit.“ „Minu „aiaäärses tänavas“ polnud rohuliblesid ega muud, ainult munakivid ja asfalt,“ meenutab Rein oma lapsepõlveaegu. „Võib-olla ka seetõttu ei viibinud ma õues, aga pigem seepärast, et mul polnud kunagi muid huve kui muusika. Ma ei mänginud väiksena teiste lastega ega käinud lasteaias, ei käinud suuremana palliplatsil ega hulkumas. Sõpru polnudki. Ainult muusika,“ jutustab Rein. „Ja muidugi kool (kodule lähim kool, praegune Reaalgümnaasium – toim.), kuid seal polnud mul neli esimest aastat mingeid väljakutseid – ma juba oskasin ja teadsin kõike seda, vanaema oli juba ammu õpetanud. Nii olid mul ilma mingi pingutuseta neli esimest aastat kõik hinded puhtad viied. Seetõttu ei õppinud ma aga tükk aega korralikult õppima. Kui hiljem pidi hakkama õppima, en-

KAANELUGU

KEVAD/2022

KAANELUGU

nast kokku võtma, siis hinded muidugi langesid.“ Kui Rannapi pere kasvas ja elati ühiskorteri kahes toas juba viiekesi (lisandusid vend ja õde), anti perele võimude poolt omaette korter. See sattus olema kõrvalmajas! „Kolisime põhiliselt ise, käsitsi, mäletan hästi seda tassimist,“ räägib Rein. „Sain nüüd oma toa, kus rammisin pianiinot!“ Hiljem, umbes 17-aastaselt ostis Rein muusikaga teenitud raha eest oma tuppa tiibklaveri. „Mäletan, et naabrid tulid mu mängu peale vanematele kaebama me mõlemas Väike-Karja korteris. Pidin lõpetama kell 11, mis mind väga ahistas, sest olen alati olnud õhtuinimene.“

Nii veetis Reinu kallis klaver öö õues, maja hoovil: „Tõmbasin murelikult mingeid kilesid sinna peale. Järgmine päev viisid sõbrad-tuttavad ühe - ühiselt ära joodud džinnipudeli eest selle hoobilt üles.“ Kevade tänava korter Kassisabas osutus Reinule täitsa heaks asukohaks. „Üle Toompea sai jala linna ning mitu mu loomepartnerit elasid samas lähedal, nagu Ott Arder ja Peeter Urbla, kellele tegin toona filmimuusikaid. Arderi juurde tuli lipata sageli, meeldetuletusega, sest ta lükkas sageli lubatud laulutekstide kirjutamist muudkui edasi.“ Rein elas Kevade tänavas veel ansambli Ruja hiilgeajal, 1980ndate alguses.

VANAEMA JUURES

TÕNISMÄE KANTS

Lapsepõlve helgemad mälestused on Reinul pärit vanaema juurest. „Elasin seal suure osa oma lapsepõlvest, eriti kui olin taas haiglane. Vanaema ümbritses mind suure armastusega ja hoolitses mu eest kõiges. Ta elas koos mu vanaisa ja vanavanaemaga, kes elas ligi saja aasta vanuseks, Kaupmehe tänaval puumaja teisel korrusel. Korter oli väike, kuid siiski, ostmise ajal, 1920ndatel, väga korralik, kahe sissekäiguga, teenijatoaga, WC korteris sees jne. Ahjuküte lisas hubasust. Kui mu mälestused vanemate kodust on mustvalged, siis vanema juurest on need soojalt värvilised. Näen sageli unes, et satun sinna ja avastan, et korter on seisnud kogu see aeg tühjana... nagu mind oodates.“

Pärast vanaema surma aitas Rein vanaisal taas korterit vahetada. Uskumatu lugu, aga oli lausa kümnekordne vahetus! (Nõukaajal ei saanud korterid müüa, oli võimalik ainult vahetada.) „Mäletan selgelt, kuidas kümme perekonda kohtusid esimest korda keldrikontori hämaras koridoris, kus vormistati elamispindade vahetusi. Selleks olin muidugi lehte pannud kümneid kuulutusi, et kõik saaksid vastu, mis neile sobib. Vanaisa sai selle, mille ta soovis, millega ta harjunud oli – puumaja, esimene korrus, ahjuküte.“ Rein Rannap oli juba suhteliselt tunnustatud ja teenekas kunstitegelane, peagi Eesti NSV teeneline kunstnik. Ta sai autoostuloa - soetas Žiguli ja korteri Lasnamäel. „Sisestasingi vahetuste lainesse oma värskelt riigi poolt antud Lasnamäe ühetoalise korteri ning sain selle ja osa Kevade tänava korteri arvelt Tõnismäele, täpsemalt Tõnismäe ja Pärnu mnt nurgale kahetoalise korteri. Elasin seal nõukaajal ja pärast USA-st tagasitulekut veel kaheksa aastat. Korter seisis vahepeal tühjana, sugulased tasusid neid väikseid, sümboolseid makseid.“ Selle, 1960ndate aastate majal olid paksud kiviseinad ning Rein arvab, et on ilmselt ainuke korter elus, kus ta on saanud klaverit mängida ka pärast ametlikku müratekitamisloa lõppu (varem kell 23, nüüd kell 22). 1987. aastal jäi Rein Rannap Itaalia kontserdireisi ajal välismaale – põgenes, hüppas ära, nagu öeldi. Suurema aja

KEVADE TÄNAVA KODU Reinu vanavanemad tõsteti aga Kaupmehest välja, kuna majja laiendati mingi asutus...Vastu anti korter Õismäel, kuhu nad keeldusid minemast. „Aitasin neil korterit vahetada ja sain ise elamiskoha nende uue korteri ühes toas Kevade tänaval,“ pajatab Rein. Korter oli taas puumaja teisel korrusel: „Altnaabrid kutsusid korduvalt miilitsa, et ma ei võimalda neil vaadata Nõukogude Liidus pea kohustuslikku ideoloogiasaadet „Vremja“. Kuid ma olen alati olnud õhtune inimene, armastan mängida just õhtul.“ Tiibklaveri viimine kitsast trepist üles osutus probleemiks, tellitud ametlikud kolijad keeldusid seda tegemast.

KEVAD/2022

REIN ON OLNUD EESTIKEELSE ROKKMUUSIKA VÕI PÄRANDIPÕHISE POPMUUSIKA TEERAJAJAID, VÕIKS ÖELDA, ET ON RAJANUD ENDALE MONUMENDI. „MONUMENT... ISE MA KÜLL NII EI TUNNE,“ ON REIN ISEGI VEIDI EHMATANUD. „USUN, ET OLEN PILDIL EELKÕIGE JUST SEETÕTTU, ET OLEN SIIANI VÄGA AKTIIVSELT TEGEV.“

KAANELUGU

elas Rein seal naise ja pojaga USA-s. „Kui 1995. aastal naasin USA-st, oli korteris ja ümberringi kõik endine, ainuke vahe – suure Lenini pildi asemel akna all oleva maja seinal seisis nüüd Coca Cola!“ Reinul on jagada veel paar huvitavat seika Tõnismäe tänava korteriga: „Urmas Ott rääkis mulle pärast meie teleintervjuud, et talle oli vahepeal riigi poolt pakutud mu Tõnismäe korterit. Ta oli loobunud, öeldes, et „aga äkki Rannap tuleb kunagi Ameerikas tagasi, ja maga siis temaga ühes voodis!“. Ütle-

sin talle, et miks sa seda ometi saates ei rääkinud, nii hea lugu!“ Kui Rein nõukaajal Venemaal esinemas käis, imestati alati, kui ta oma aadressi ütles: „Mis, sa elad laulja Tõnis Mägi tänaval?“ Sama, kui et aadress oleks Jaak Joala 16…

MAALE! Oma 50 aasta juubeliks soetas Rein maja Viimsisse. Soov ja lootus olla mere lähedal ja maal ja looduse rüpes. Et saaks täiega loomingule pühenduda ja

KEVAD/2022

KAANELUGU

täiega klaverit mängida. „Viimsi majas elasin tosin aastat,“ meenutab Rein. „Muide, kohe alguses sain seal šoki, kui naabrinaine öösel aknale koputas ja kaebles, et ei saa mu mängimise pärast magada. Aga… ma ju ostsin maja selleks, et...!“ Nii tuli välja, et Viimsi polnud Reinu jaoks ei liha ega kala. „Liiklus ja parkimisvõimalused linnas järjest halvenesid… Teisalt, kuigi elasin merele suhteliselt lähedal, oli rannale saamine – üle suure tee – probleem, sest liikluses naljalt auku ei tekkinud. Lisaks muidugi müra... selgus, et helikeskkond on väga oluline osa looduselamusest!“ Rein möönab, et teadis tegelikult juba varem, et elama peab südalinnas ja soetada tuleb eraldi loomekodu – avaras, puutumatus looduses. Viimsi pidi olema kompromiss linna ja maa vahel, kuid siiski ei osutunud selleks. „On ju vaja teha proove, kohtuda teiste muusikutega, kuid kes viitsib selleks sõita Viimsisse! Linnas jälle pole minu jaoks vajalikult kättesaadaval moel mingeid ruume proovi tegemiseks.“

TAGASI LINNAS „Elan südalinnas, jalutuskäigu kaugusel kino- ja kontserdisaalidest,“ ütleb Rein justkui kinnisvaramaakler. Eks ta ongi juba omamoodi ekspert sel alal, ikkagi aastatepikkune kogemus! Nüüd taas linnas elades möönab Rein, et ta liigub ja näeb isegi loodust palju rohkem kui Viimsis. „Lähen praktiliselt kõikjale jala ja kui mõni päev pole vaja kuhugi minna, siis käin jalutamas – alati sama trajektoori pidi – 6000 sammu, automaatrežiimil, et ei peaks mõtlema, kuhu pöörata!“ Rein ütleb, et otsis aastaid sellist korterit, mis sobiks klaverimänguks ja segaks võimalikult vähe naabreid. „Selleks otsisin vanemat kivimaja, esimest korrust. Loomulikult tahtsin, et see oleks jalakäimise kaugusel kontserdisaalidest. Et kontserte kuulamas käia. Ja eks muidugi ka teatrid ja kinod.“ Rein on avastanud oma kodulähedase Veerenni asumi – Vaikse pargi ja sealse ümbruse. „Jalutan seal peaaegu iga päev, hindan piirkonna rahu. Ühtegi valgusfoori pole, mis ühtlast tempot segaksid,“ loetleb Rein plusse. „Sealkandis elab ka palju muusikainimesi ja

KEVAD/2022

sageli kohtan kedagi neist oma retkel. On tunne, et sealpool Liivalaia tänavat on elutempo aeglasem ja kõigil mahti juttu puhuda. Muidugi on ka miinuseid – halvema poole pealt võib-olla see, et päikesevalgust paistab või peegeldub mu akendesse üha vähem. Iga järgmine kerkiv maja meie tänaval viib viimaseidki minuteid loomulikku valgust.“ Muidugi mõistab Rein, et see ongi südalinnas olemise varjukülg, mida kompenseerib aga tema viimane tõeline kojujõudmine ehk loomekodu maal oma ümbritseva avaruse ja igasse külge avanevate suurte akendega.

LOOMEKODU „Oma loomekodust maal olin unistanud juba kohe pärast vanematekodust väljakolimist,“ tunnistab Rein. Otsis seda juba nõukaajal, kuid intensiivsemalt viimased paarkümmend aastat ja eriti pärast südalinna kolimist. Keset suurt suve, palaval päeval, oli pisut ängistav olla keset linna, ilma mingi võimaluseta põgeneda maale, sest polnud ka sugulasi maal. „Olin aastakümned kuulutusi vaadanud, kuid hinnad sõitsid pidevalt eest. Lõpuks tegin endaga kompromissi, et maakodu ei pea olema otse mere ääres, mida pidasin varem vältimatuks,“ räägib Rein. „Olen nüüd oma loomekoduga ja selle täiesti omaette asukohaga Läänemaal väga rahul, veedan umbes pool oma ajast seal, igal aastaajal. Eriti muidugi koroonaajal.“ Huvitava kokkulangemisega märgib Rein, et sai „50-aastaselt endale maja, 60-selt korteri, ja 65-selt maakodu – kõik nagu juubelikingitused!“.

MAESTRO, MUSIC, PLEASE! Rein Rannapi pika loometee saavutusi ei jõuagi vast üle lugeda, laiem publik teab vast kõige paremini tema kirjutatud laule. Vahel ilmselt autorit teadmatagi. Rein on olnud eestikeelse rokkmuusika või pärandipõhise popmuusika teerajajaid, võiks öelda, et on rajanud endale monumendi. „Monument... ise ma küll nii ei tunne,“ on Rein isegi veidi ehmatanud. „Usun, et olen pildil eelkõige just seetõttu, et olen siiani väga aktiivselt tegev.“ Rein ütleb, et kui jätta kõrvale Ruja ja

noorusaja laulud, siis tegelikult on just viimased 15 aastat olnud temale loominguliselt kõige aktiivsemad. „Olen kirjutanud palju teoseid klassikalistele pillidele ja koosseisudele – klaverile, ansamblitele –, samuti kontserte orkestriga, isegi ooperi, kuigi see viimane oli kergemas žanris… Tahaksin väga, et see kõik jätkuks veel kaua ja oleks palju põnevaid väljakutseid. Unistusi on palju.“ Esmajärjekorras tahab Rein ikkagi tähistada veerand sajandi möödumist kõige esimesest tuurist nimega „Klaver tuleb külla“. Rannap korraldab juubelituuri selle aasta juunis 15 kirikus üle Eesti, seekord põhiliselt linnakirikutes. „Mu soolokontsertide kavas on parimad palad ja laulud varasemast ning ka täiesti uus muusika – luuperi abil „korraga“ neljal klahvpillil! Žanri mõttes on tegu sulamiga: tänapäeva popmuusika helikeel klassikalistel pillidel.“ Muidugi lubab Rein esitada oma hitte pea kõigilt varasematelt tuuridelt. „Äratundmisrõõm vanadele sõpradele, keda loodan taas kohata!“ Aga paneme tähele! Ka midagi täiesti uut peab olema! Rein lööb nendest asjadest kõneldes tõeliselt särama! Nüüd, selle kava uues muusikas ja sügisel ilmuval plaadil, on märksõnaks luuper. „Sellega saan korraga mängima panna eri klahvpille. Tuurile võtan neid kaasa neli (klaver, pianiino, harmoonium ja süntesaator), kuid plaadil kasutan märksa rohkem klahvpille (ka klavessiin, elektriklaver, celesta, elektriorel jm). Kõikvõimalikud naturaalpillid ja pisut ka süntesaator. Kontsertklaveri kõrval on oluline pill teine klaver, n-ö ettevalmistatud/prepareeritud kujul. Kõikvõimalikke esemeid keelte vahele toppides on võimalik klaveri kõla tundmatuseni muuta. Mitte et seda enne tehtud poleks, kuid mina kasutan nii tekkivaid löökpillilikke kõlavärve hoopis teisiti, luuperiga ehitatud rütmikanga elementidena. Uus muusika tuleb tugevate tänapäeva popmuusikamõjudega, kohati lausa tantsuline. Koos moodsate võtetega, nagu luuper, süntesaator, arvutiprogrammid, peaks see kava osa kõnetama ka uut, nooremat publikut.“ Vaat nii, vanad ja noored, uut ja vana aga juba juunikuus, nii et kirikusse, Reinule ja klaverile külla!

COVER STORY

Don´t Shoot He`s Only the Piano Player!

omposer and pianist Rein Rannap (68) has played and presented his music over the globe, but really famous is he in his native country. Being a genuine “cross-overist”, his music is hard to categorize. Besides the post-modern works for classical lineups, he has written hundreds of evergreen hit songs, contributed to Estonian rock and folk music tradition.

This year in June Rein Rannap will go back to his legendary concert tour "The Piano Goes to Visit" to perform in the city churches all over Estonia. Maestro's thoughts and activities are focused on how everything would work perfectly so that the churches would be filled with the most beautiful sounds to enjoy. Rein admits that the anxiety what

comes with the Russian invasion and war at these times, of course, tends to come up -"if I weren't currently focusing on tour, I'd probably pour those emotions into composing music ." Rein tells the mag that he has finally found his homes, has an apartment in the heart of Tallinn City and a creative home or country home in Lääne County.

KEVAD/2022

LINNAASUM

Tallinna KÖISMÄE, REVELI Reeperbahn 24

KEVAD/2022

LINNAASUM

Kutsume tutvuma Köismäega, mis on kindlasti üks põnevamaid kante pealinnas. Nii ajaloolises plaanis kui ka praeguste uusarenduslahenduste võtmes. Oot-oot, aga… mis või kus on Köismäe? Tekst: Peeter P. Kivi Fotod: FranzK

eile, kel meeldib linnas jalutada, on iseenesestmõistetavad valikud esindusliku pargimaastikuga Kadriorg või muidugi vanalinn. Täna aga räägime Köismäest! Köismäe torni on kuulnud nii mõnigi, kuid samanimelist alevit või eeslinna Reeperbahn-vorstadt’i vast küll eriti mitte. Jah, ütleme kohe välja, et tegemist on Kalamaja asumi kirdeosaga. Jalutajal, kes oma teekonda tõesti nautida soovib, on just paras tutvuda Kalamajaga tükikaupa. Paljudes Põhja-Euroopa sadamalinnades – Hamburg, Lübeck, Riia ja nii ka Tallinn – leidub või leidus piirkondi nimega Reeperbahn. Kalamaja Köismäe laiub linnahallist ja mererannast või Kalarannast kuni Soo tänavani ning läänest

Vana-Kalamaja tänavani. Vanasti loeti piirideks linna kindlustusi ning Suurtüki, Vana-Kalamaja ja Suur-Patarei tänavaid. Viimane kandis varem, veel 18. sajandil Köismäe tee nimetust.

KANEP JA PEOTRALL Nagu mujalgi, oli Tallinna Reeperbahn (Köismäe) nime saanud sadama lähedal elavate ja töötavate köiepunujate või kanepiketrajate järgi. Köiepunujad valmistasid peamiselt kanepi pooltooteid, ketrasid kanepiheiet, ropsitud ja praagitud kanepit, mida eksporditi Saksa sadamalinnadesse, Hollandisse ja Rootsi. Köit ja nööre valmistati ka kohalikuks tarbeks. Kuna kanepiketramine oli must ja raske töö, tegelesid sellega peamiselt kohalikud eestlased ja maalt linna tulnud talupojad. Nii kuulus või kurikuulus ja ka glamuurne nagu Hamburgi Reeperbahn, kus on punased laternad ja kus kunagi alustasid oma karjääri biitlid, Tallinna Köismäe muidugi pole. Lisaks on asuminimetus tänapäevaks juba ununenud. Jah, 1660. aastal märgitakse küll ilmselt Köismäel asuvat köiepunuja Micheli maja, kus elasid kolm lõbutüdrukut ja üldse olevat maja nagu „klooster“. Tuleb öelda, et vähemasti kuni 17. sajandini oli Köismäe ja Suure Rannavärava juures linna kõige ägedam peoplats, Roosiaed, kus käis äge tants, trall ja laul, tihti saadeti siit teele merele suundujaid. Isegi peale massiivse Roosikrantsi (19. sajandi lõpust tuntud Paksu Margareetana) suurtükitorni valmimist 16. sajandil oli peoplats veel populaarne. Köismäe lõunapoolses osas asusid suured hõredalt hoonestatud krundid, millel olid peamiselt linnamüüride vahel elavate linnakodanike abimajapidamised: puuhoovid, kuurid, tõllakuurid, heinaküünid, juurvilja- ja ehk ka puuviljaaiad, aedniku- ja valvurimajakesed, hütid ja hurtsikud, sekka ka üksikud kõrtsid. Praegusest Soo tänavast põhja või kirde pool, praeguste Jahu, Suur- ja Väike-Patarei, Võrgu, Kalasadama tänavate ääres ja Kultuurikatla piirkonnas asusid pisikesed tihedalt hoonestatud krundid. Rootsi aja ehk 17. sajandi lõpus, kui linnamüüriäärsed linlaste aiad ning põllud-peenrad ja heinamaad ära võeti ja hakati muldkindlustusi

KEVAD/2022

LINNAASUM

P. Vereštšagini maal jäädvustab Köismäe idülli 1860ndatest.

rajama, vähenes ka Köismäe ala. 1618. aastast leidub linnaarhiivis põnev lugu Köismäe või Sifferi Kaist, eesti naisest, kes ühel juba pimeneval augustiõhtul Kopli teel uidates oma ärakadunud lehma otsis ja sattus ootamatult seiklusesse, mis algas süüdistamisega nõiduses ja oleks võinud lõppeda koguni surmaga tuleriidal. Seltskond teekäijaid märkasid üksikut uitavat naist, kes neist, ilmselt ettevaatusest, eemale hoidis. Teekäijaid pidasid naist libahundiks, asusid taga ajama, nabisid kinni ja klohmisid läbi. Õnneks mõistsid Tallinna kohtunikud vaese naise hiljem siiski õigeks. Tallinna piiramise eel 1710. aastal Köismäe maju ei põletatud ega lammutatud. Ka ei üritanud Vene väed linnakindlustusi Köismäe poolt rünnata. Hävingu tõi kaasa 1710. aasta katkuepideemia, mil terves linnas hukkus pea kolm neljandikku elanikkonnast. Kuigi linn ja terve Kalamaja eeslinn taastus alles 1780. aastateks, paistab, et katkestus kultuurimälus mõjus rängalt. Järgnenud Vene ajal tundub, et Köismäe nimetus hakkab ununema. Kogu Kalamaja piirkond, kaasa arvatud Köismäe, põletati inglaste laevastiku dessandikartuses maha Krimmi sõja ajal 1853. Nii et vanimad ehitised Köismäel ja kogu Kalamajas on kõik vähemasti 19. sajandi teisest poolest.

LINNA VALGUSALLIKAS Kuigi päris Punaste Laternate alaks ei ole Köismäed põhjust nimetada, siis linna valguseandjaks,

KEVAD/2022

valgustuseallikaks kindlasti. 1865. aastal alustas siin tööd gaasivabrik ja selle gaasimahutid on endiselt alles. Linnatänavaid hakati valgustama gaasilaternatega. 1913. aastal valmis samas paigas aga elektrijaam. Praeguseks on tööstuskompleksi eri hoonetest kujundatud vaatamisväärsuse ja sündmuspaigana Kultuurikatel ja Energia Avastuskeskus. Samas kõrval leiab EKKK, väekalt pulseeriva kaasaegse kunsti keskuse ning legendaarse maamärgi linnahalli, omaaegse V. I. Lenini nimelise kultuuri- ja spordipalee. Küll on sealt paljudel, juba eakamatel mäletada kõiksugu muusikaelamusi ja muud! Ühesõnaga – kõik need „majad“ väärivad omaette käsitlust ja külastust.

STALKER, TALLINNA KILU JA SCHMIDTI MÄGI Kui liikuda kunstimuuseumi ja Kultuurikatla vahelt n-ö endise Kultuurikilomeetri rada mööda, Tarkovski filmi „Stalkerit“ nähtud UN-kirjaga korstnast itta Kalasadama poole, näemegi kohe ajaloolist kalatööstuse mekat, mida praegu

HÄVINGU TÕI KAASA 1710. AASTA KATKUEPIDEEMIA, MIL TERVES LINNAS HUKKUS PEA KOLM NELJANDIKKU ELANIKKONNAST.

LINNARUUM

Foto: Kaupo Kalda

KEVAD/2022

LINNAASUM

Vaateid endiselt Köismäe teelt, Suur-Patareist merele ja uusehitustele.

tähistavad vaid hooned. Teiste seas muuseas kuulsate Tallinna kilude konservitaja Malahhovi või Demini ning teiste tsaariaegsete töösturite kunagised elu- ja tööstushooned. Praeguseks on siia Kalaranda ja kõrge paeklindi peal jooksva Suur-Patarei (omaaegse Köismäe) tänavate ümber kerkinud ühed hinnatumad uuselamuarendused. Endised masinatööstuse (Wiegand ja Ilmarise) või seebija kommitööstused (Klausson) on kujundatud atraktiivseteks kortermajadeks. Kui nn Ilmarise (Preatoni) kvartalit on kritiseeritud odava väljanägemise poolest, on piirkonna vana tööstusarhitektuur õnnestunud enamasti suurepäraselt segada uuega. Silma rõõmustavad nii Suur- ja Väike-Patareis kui ka Jahu uulitsal kenasti korrastatud vanad, tsaari-

KEVAD/2022

ja eestiaegsed elumajad. Kalamaja Köismäe piirkonnaga tutvujal on jalutamist ida poole kuni Vana-Kalamaja tänavani, mis peaks tänavu kuni Balti jaama piirkonnani rekonstrueerimisse minema. Vana-Kalamaja tänavat loetakse ju Kalamaja peatänavaks, selle lõpust nn Schmidti mäelt näeb jalutaja juba järgmise asumi maagilisi maamärke ja tõmbekeskusi: Patareid, Lennusadamat ja Noblessnerit. Sinna juba järgmine kord, aga mööda Kalamaja peatänavat võib Soo tänavaga ristumiskohal Topsist mõne õlle võtta. Ning muidugi, pärast epideemia-aastaid võib piirkonnas suveks avaneda uusi või ka vanu, vahepeal suletud olnud kohvikuid või muid söömapaiku.

LINNAASUM

Uusehitised Kalarannas.

PRAEGUSEKS ON SIIA KALARANDA JA KÕRGE PAEKLINDI PEAL JOOKSVA SUUR-PATAREI (OMAAEGSE KÖISMÄE) TÄNAVATE ÜMBER KERKINUD ÜHED HINNATUMAD UUSELAMUARENDUSED.

KEVAD/2022

URBAN SETTLEMENT

Vanemaid kivirajatisi ja maju 19 s teisest poolest...vanim on gaasimahuti.1860ndatest. Pea iga vana maja on tulvil lugusid…VanaKalamaja 46 on olnud muu seas nii elu kui pordumaja, sõja- kui salapiiritusevedajate staap. Punastest tellistest Väike-Patarei 10 endine tsaariohvitseride kasarm.

KÖISMÄE/ REEPEBAHN AT

or those who like to walk, the obvious choices are the elite park landscape of Kadriorg or, of course, the Old Town. Today we are talking about Köismäe! The Köismäe tower has probably been heard by so many towns of the same name or by the Reeperbahn-vorstadt in the suburbs. Yes, let's just say it's the northeastern part of Kalamaja. And for a walker who really wants to enjoy his journey in a deeb slow mode, it is just right to get to know Kalamaja piece by piece. In many northern European port cities, Hamburg, Lübeck, Riga and so on, Tallinn has or has had areas called Reeperbahn. Kalamaja Köismäe (Reeperbahn) extends from Linnahall and the seashore or from Kalaranna to Soo Street and from the west to Vana-Kalamaja Street. In the past, the fortifications of the city and the streets of Suurtüki, Vana-Kalamaja and Suur-Patarei

KEVAD/2022

were considered borders. The latter was formerly called Köismäe Road in the 18th century. Although there is no reason to name Köismäe the area the Red Lanterns District (as St.Paul in Hamburg,) it is definitely spot of the city's bright light source. In 1865, a gas factory started operating here and its gas tanks are still there. City streets began to be illuminated with gas lamps. In 1913, however, a power plant was completed in the same place. Today, Kultuurikatel and the Energy Discovery Center have been designed as sights and venues from various buildings in the industrial complex. Also right there in the neighborhood are the EKKK, a highly pulsating contemporary art center and the legendary landmark from Soviet times and Olympic Reggata of 1980 - Linnahall. In short, all these "houses" deserve a separate special visit. Walking between the Art Museum and the

URBAN SETTLEMENT

Asumis on mitmeid põnevaid näiteid vana tööstus - ja uue tsiviilarhitektuuri põimimisest - Art Depoo ja endise elektrijaama kants.

KALAMAJA Kultuurikatel along the path of the former culture kilometer to the east towards Kalasadama, you will immediately meet the historical mecca of the famous local fishing industry, which today is only celebrated by the buildings. And yes, one of the most valued new housing developments has sprung up around Kalaranda and the streets of Suur-Patarei (former Köismäe) running on a high limestone bank. The former machinery industries (Wiegand and Ilmaris) or the soap and candy industries (Klausson) have been converted into attractive apartment buildings. While the so-called Ilmaris(Preaton) quarter has also been criticized for its a little cheap appearance, the area altogether has, in most cases, been able to mix old industrial architecture with new ones with more success. And many eye-pleasing old, tsarist and Estonian dwelling houses on the Uulitsail of Suur / Väike Patareis

and Jahu are pleasing to the eye. An explorer of the Kalamaja Köismäe area has a walk east to Vana-Kalamaja Street, which should go into the reconstruction of the Baltic Station area this year. Vana-Kalamaja Street is considered to be the main street of Kalamaja, from the end of it on the so-called Schmidt Hill the walker can already see the next magical landmarks and centers of attraction - Patarei, Lennusadam and Noblessner. Next stop and next time, but going down southward along the main street of Kalamaja, you can get and grab some beers from Tops at the intersection with Soo Street. So you've made the Köismäe/Reeperbahn at Kalamaja! And, of course, after the epidemic years, new or old cafés or other eateries that have been closed in the meantime may open in the area for the summer.

KEVAD/2022

LUUBI ALL

WHITE TULIP

KEVAD/2022

www.duravit.com

LUUBI ALL

— sisuturundus —

Delikaatne ja väljapeetud White Tulip Kaubamärgi Duravit terviklik vannitoa kollektsioon, mille on loonud Philippe Starck Sarja White Tulip iseloomustav elegantne vorm jäljendab õitsva tulbi orgaanilist siluetti alates vannidest, kraanikaussidest ja mööblist kuni tualettpottide, bideede, peeglite ning segistiteni välja. Väljendusrikas ja ajatu disain ning naturaalsed materjalid koos esmaklassilise töö ja tipptasemel tehnoloogiatega vastavad ka kõrgeimatele nõudmistele. Oma ainulaadse ergonoomika ja võimega sulanduda erinevate stiilidega on kollektsioon White Tulip ideaalne igasse interjööri – peenest linnakeskkonnast kuni looduslähedase maamajani. „Minu koostöö vannitoasisustuse tootjaga Duravit kaldus alati minimaalsete ja ajatute disainilahenduste poole. Ometi mõistsin, et sellel täiuslikkusel puudus positiivse nostalgia tunne. Selle asemel, et luua täielikult ajatuid esemeid, tahtsin selle kollektsiooni asetada rohkem inimliku aja konteksti – see võib olla kas iidne kollektsioon, mis oli modernne omas ajas või kaasaegne sari, mis kannab mineviku mälestust. White Tulip on küll ergonoomikat tähtsustav tootesari, kuid kogu erilisus seisneb selles, et kollektsioon on enne-kõike delikaatne ja hell” ütleb Philippe Starck.

Eriti pilkupüüdev on kollektsioonis keraamilise valamu monoliitne disain. Ümmargune kraanikauss avaldab muljet oma esteetilise, õrnalt väljapoole kaldus servaga. Ülejäänuga sobituvad seinale paigaldatavad tualettpotid ja bideed täiendavad sarja peenete keraamiliste elementidega. Akrüülpaneelidega eraldiseisvad vannid on valikus nii ovaalse kui ümmarguse kujuga. White Tulip sisaldab ka erinevates mugavuskõrgustes segisteid, mille Philippe Starck on spetsiaalselt selle vannitoasarja jaoks välja töötanud. Läbiva disainielemendina on neil tulbikujuline käepide, mida on lihtne ja mugav kasutada tänu poleeritud pinnale. Kollektsiooni White Tulip mööbel on sama elegantne ja rafineeritud kui kogu ülejäänud tootevalik. Mööbel on saadaval läike- või mattviimistlusega viies värvivalikus. Samuti võib mööblipaneelidele valida naturaalsest tammest või ameerika pähklipuust viimistluse. Satiinmattviimistluseks kasutatavate eriliste lakkide abil tuhmuvad väikesed kriimustused mööblipinnal peaaegu automaatselt, nii et mööbel näeb alati välja nagu uus. Lisaks muudab spetsiaalne sõrmejälgede vastane kate mööbli puhastamise ja hooldamise lihtsaks.

Sarja White Tulip õrnad ja minimalistlikud jooned lisavad elegantsust igale interjöörile. Kollektsiooni täiendavad tipptasemel HygieneFlush ja HygieneGlaze tehnoloogiad, isesulguvad hinged, samuti peeglisoojendus ja kaugjuhitav valgustuslahendus. Sarja keraamilistele toodetele pakub Duravit eluaegset garantiid. Tutvu White Tulipi kollektsiooniga lähemalt Wermstocki salongis Tallinnas või Tetko salongis Tartus.

KEVAD/2022

LUUBI ALL

JAZZ & THE CITY

Kevadine rõõm on jazzmuusika-festival Jazzkaar. Mõtteid festivalist, muusikast ja linnast jagavad „Jazzkaar 2022“ lavadel üles astuvad artistid: näitleja ja laulja Saara Pius, jazzsaksofonist Raivo Tafenau ning jazzmuusik Anett Tamm.

he joy of spring is the jazz music festival Jazzkaar. Artists performing on the stages of "Jazzkaar 2022" will share their thoughts on the festival, music and the city pace of Tallinn: actress and singer Saara Pius, jazz saxophonist Raivo Tafenau and jazz musician Anett Tamm.

SAARA PIUS JAZZKAAR 2022 Saara Pius & Band „Pidu loomariigis“ 01.05 kell 12 Vaba Lava

Tallinnas elanud terve elu, välja arvatud neli aastat õpinguid Viljandis ja kolm aastat tööd Rakvere teatris. Elanud Lasnamäel, Mustamäel ja nüüd Pelgulinnas Telliskivi Loomelinnaku kõrval. MILLE POOLEST ON SELLE AASTA JAZZKAARE KONTSERT ERILINE?

Esinen Jazzkaarel esimest korda, seega eriline on meie kontsert ka juba selle poolest. Meie kava on väikestele lastele ja peredele ning teemaks loomad, seega kindlasti tuleb see üks lustakas koosviibimine koos lastega. Esitusele tulevad uuemad ja vanemad tuntud lastelaulud loomadest.

KEVAD/2022

MIS ON TALLINNAS SINU LEMMIKKOHAD?

Lemmikkohad on elukoht ja kogu selle ümbruskond. Elame Telliskivi Loomelinnaku kõrval ja jalutame linnakus pea iga päev. Samuti Kalamaja, Stroomi, Noblessner, kogu mereäär Noblessnerist kuni Piritani välja. KUI SULLE ANTAKS VÕLUVITS, SIIS MILLINE OLEKS TÄIUSLIK TALLINN JA MILLE SA ÄRA TUUNIKSID?

Pärast seda, kui hakkasin jälgima Instagramis @ mitte_tallinn kontot, mu silmad totaalselt avanesid. Varem kuidagi elasin vaikselt oma elu ega pannud asjatoimetuste virvarris midagi tähele, aga nüüd, eriti väikeste lastega, märkan paljutki. Häirib see, et rohelust on vähe. Häirib see, et Tallinn on nii autokeskne, kõik on ära betoneeritud ja kruusatatud ning graniitkillustikku kõik viimsedki kohad täis. Parklad võtavad megalt raha, et auto saaks parklas parkida, kuid kui auto 70 korda jõuab ennast ära lõhkuda parklasse minnes, siis see ei ole normaalne. Näiteks Telliskivi ja Balti jaama vaheline ala – kui ägedaks ja ilusaks saaks selle kujundada! Puud-põõsad, autodele oma kindel rada ja jalakäijatele oma mugav lai ala, aga selle asemel on suur hunnik löökauke ja segapudru. Ka metallpostindus ja liiklusmärgid, kaamerad, foorid, tänavavalguslambid ja kogu selle susapusa teeksin skandinaavialikult minimalistlikuks. Ja no rattateedest ma ei hakka rääkimagi. Kurb vaadata neid punapuruseid hunnikuid teede servadel. Võluvitsaga paneks inimestele ka mõistuse pähe, et nood prahti maha ei viskaks. Minu jaoks täiesti mõistetamatu lastetoa kasvatuse puudujääk! Kuna ma ise olen lapsevanem, siis pööraksin rohkem tähelepanu laste heaolule. Teeksin rohkem vahvamaid mänguväljakuid ja istumisalasid. KES FESTIVALI JAZZKAAR VÄLISMUUSIKUTEST SOBIKS TALLINNA ELAMA JA MIKS NING KUHU PIIRKONDA?

Arvan, et Tallinna trumbiks on meri. Kunagi üks kolleeg, kes elab Moskvas, käis Tallinnas ja Pirita randa jõudes vaimustus nii suurelt, et ma pole ammu sellist siirast rõõmu näinud. Meri annab vabaduse ja rahutunde. Usun, et kõikidele välismuusikutele, kes merd armastavad ja muidu mere lähedal ei ela, võiks siin meeldida. MILLINE MUUSIKAPALA ISELOOMUSTAKS SINU JAOKS KÕIGE ROHKEM TALLINNA?

Kui autoga sõidan, siis Rimski Korsakovi närviline „Kimalase lend“ sobiks hästi, no nii naljaga öeldes. Aga miskipärast hüppas mulle kohe mõttesse Mumford and Sonsi „Little Lion Man“.

LUUBI ALL

SAARA PIUS

Foto: Krõõt Tarkmeel

Saara Pius & Band "Party in the Animal Kingdom" 01.05 at 12 Free Stage

“I will perform at Jazzkaar for the first time, so our concert is special in that respect as well. Our program is for small children and families and the subject is animals, so it will definitely be a fun gettogether with children” If I were given a magic wand, what would a perfect Tallinn look like? After I started following @mitte_tallinn account

on Instagram, my eyes totally opened. It is disturbing that there is little greenery, that Tallinn is so car-centric, everything is concreted and graveled and all the last places are full of granite gravel. I think the trump card of Tallinn is the sea. The sea gives freedom and peace. I believe that all foreign musicians would like it here.

KEVAD/2022

LUUBI ALL

RAIVO TAFENAU JAZZKAAR 2022 Tafenau & Vind Duo feat. Ricardo Padilla (Eesti–Tšiili) 26.04 kell 19.45 Fotografiska Tallinn

Elanud Tallinnas Lillekülas 1985–2004. MILLE POOLEST ON SELLE AASTA JAZZKAARE KONTSERT ERILINE?

Jazzkaar on ise eriline. Eriti kui arvestada viimase kolme aasta kriisist kriisi pendeldamist. Väga oluline on fakt, et festival toimub sel aastal oma õigel ajal, mis on muusikutele ja publikule sisse kodeeritud. Isiklikult ootan väga Dee Dee Bridgewateriga koos esinemist ja loomulikult tunnetan suurt vastutust oma kontserdi suhtes koos Meelis Vindi ja Ricardo Padillaga 26. aprillil Vabal Laval. MIS ON TALLINNAS SINU LEMMIKKOHAD?

Loomulikult vanalinn, Telliskivi Loomelinnak ja Pirita tee, kus mulle väga meeldib jalgrattaga sõita, viimasel ajal muidugi vähem, sest hakkab minema ohtlikuks. Teeksin linnavalitsusele ettepaneku ehitada kesklinna ja Pirita vaheline jalgrattatee neljarealiseks jalgrattakiirteeks, pluss üks konarlik seiklustee elektrilistele tõukeratastele. Aga kõik minu rahvusvahelised sõbrad imestavad Tallinna kompaktsust, kus nii lennujaam kui ka sadam asuvad kesklinnas. Arvan, et Tallinn on üks õdusamaid kohti kogu Euroopas. KUI SULLE ANTAKS VÕLUVITS, SIIS MILLINE OLEKS TÄIUSLIK TALLINN JA MILLE SA ÄRA TUUNIKSID?

Kui mul oleks võluvits, siis tooksin tavalised inimesed tagasi vanalinna aega veetma. Vibutaksin ka vitsaga parkimiskorraldajate poole, sest teinekord on mõnetunnine parkimine kallim kui kontserdipilet, mis on ju absurd. Kui kogu Euroopa linnades käib õhtuti vilgas elu aasta ringi, kuna kohalikele ei käi hinnad üle jõu, siis Tallinna vanalinn on muutunud koroona ajal nukralt tühjaks kohaks. Muidugi pole sellist võluvitsa ilmselt veel leiutatud, et saaksin Tabasalust muretult jalgrattaga kesklinna. KES FESTIVALI JAZZKAAR VÄLISMUUSIKUTEST SOBIKS TALLINNA ELAMA JA MIKS NING KUHU PIIRKONDA?

Kenny Garrett võiks elada kusagil Toompeal. Näiteks Soome saatkonna kandis, kust avaneks rõdult vaade vanalinnale. Kujutan ette, kuidas ta seal rõdul harjutab ja paiskab puhast muusikalist kulda vanalinna peale. Ja siis kõik Eesti saksimehed istuvad vaikides kusagil all-linna terrassil, joovad kohvi ja on tõsiselt mõtlikud. MILLINE MUUSIKAPALA ISELOOMUSTAKS SINU JAOKS KÕIGE ROHKEM TALLINNA?

Keith Jarretti „Lucky Southern“.

KEVAD/2022

Foto: Sohvi Viik

RAIVO TAFENAU Tafenau & Vind Duo feat. Ricardo Padilla (EstoniaChile) 26.04 at 19.45 Fotografiska Tallinn

Jazzkaar is special. Especially considering the crisis of the last three years, the crisis commuting. Personally, I look forward to performing with Dee Dee Bridgewater, and of course I feel great responsibility for my concert with Meelis Vindi and Ricardo Padilla. What are your favorite places in Tallinn? I think Tallinn is one of the most cozy places in all of Europe. If I had a magic wand,I would bring ordinary people back to spend time in the Old Town.

LUUBI ALL

ANETT TAMM JAZZKAAR 2022 Koos kollektiiviga Alfa Collective 01.05 kell 18 Fotografiska Tallinn

Tallinnas elanud mõningate lühikeste kõrvalepõigetega pea kogu elu, seega umbes 20 aastat: Koplis, Tallinna külje all Harkujärvel ning Kalamajas. MILLE POOLEST ON JAZZKAARE SELLE AASTA KONTSERT ERILINE?

Jazzkaarel oma koosseisu ja muusikaga üles astumisest olen unistanud pikalt ning selle ilusa unistuse täitumine rõõmustab mind tohutult. Esineme Alfa Collective’iga festivalil esimest korda, mis teebki kontserdi meie jaoks juba eriliseks. Ühtlasi esitleme kontserdil märtsi lõpus ilmunud lühialbumit „Hello Egg“ ning debüütalbumi „Canvas“ lugusid värskendatud seadetes, seega saab ka meie muusikaga tuttav ja kontserte varem külastanud kuulaja mitme üllatuse osaliseks. MIS ON TALLINNAS SINU LEMMIKKOHAD? Foto: Johanna Adojaan

Minu lemmikpaigad on mereäärsed Kalamaja ja Kakumäe asumid. Mu praeguses kodukan-

dis Kalamajas on aasta ringi mõnusalt värviline ning mulle tundub, et see kandub üle ka siinsete elanike olekusse ja olemisse. Rääkimata Kalamaja Pagarite pirukatest, mis on minu arvates maailma parimad, ning mõnusast jalutuskäigumarsruudist, et läbida Lennusadam, Patarei vangla hoov, Kalamaja park ja Noblessner. Kakumäe on aga niivõrd linna piiril, et polegi enam üldse Tallinna moodi. On ainult rand ja värske mereõhk, mets ja rahu. KUI SULLE ANTAKS VÕLUVITS, SIIS MILLINE OLEKS TÄIUSLIK TALLINN JA MILLE SA ÄRA TUUNIKSID?

Tallinnas oleks siis rohkem rohelust, vähem liiklusmüra ning igal aastaajal ideaalsed tingimused jalakäijate ja kergliiklejate jaoks. Kuigi Tallinna südames asuvas vanalinnas peaksid kehtima erinevad mootorsõidukiga liiklemise piirangud, imestan ma pea iga päev oma tavapärasel teekonnal vanalinnast läbi jalutades, et ka siin peab ettevaatlik olema, et autodele mitte jalgu jääda. Alustaksingi näiteks sellest, et võluksin vanalinna täiesti autovabaks! KES FESTIVALI JAZZKAAR VÄLISMUUSIKUTEST SOBIKS TALLINNA ELAMA JA MIKS NING KUHU PIIRKONDA?

Kujutan ette, et minimalistliku helikeelega Neil Cowley võiks leida mitmekülgset inspiratsiooni Põhja-Tallinnast Kopli poolsaarelt. Neil Cowley muusikas leidub eri tekstuure, melanhoolsust ning meditatiivset aegluubis kulgemist, need jooned seostuvad minu jaoks Kopli vaikse voolu ja lapitekiliku olustikuga. MILLINE MUUSIKAPALA ISELOOMUSTAKS SINU JAOKS KÕIGE ROHKEM TALLINNA?

Talveunest ärkav varakevadine Tallinn kõlab minu jaoks täpselt nagu Erki Pärnoja „Algus“ albumilt „Saja lugu“.

ANETT TAMM Performs with Alfa Collective 01.05 at 18 Fotografiska Tallinn

I have dreamed for a long time about performing with Jazzkaar with my ensemble and music, and the fulfillment of this beautiful dream makes me very happy. Given a magic wand, Tallinn would then have more greenery, less traffic noise and ideal conditions for pedestrians and light traffic users every season. Although there should be different restrictions on motor traffic in the Old Town in the heart of Tallinn, I wonder almost every day, walking through the Old Town on my usual journey, that I have to be careful not to get behind cars here either. Let me start, for example, by enchanting the old town completely car-free! Still - I imagine that with minimalist sound language Neil Cowley could find a variety of inspiration from North Tallinn on the Kopli Peninsula. They have different textures, melancholy and meditative slow motion in Cowley's music, these lines are related to Kopli's quiet flow and patchwork situation. KEVAD/2022

TALLINN MUSIC WEEK 2022 – topelt ei kärise! Popmuusika superfestival TMW läheb lahti 5. mail. Mis on tähtis ja teistmoodi sel aastal, räägib kommunikatsioonijuht INGRID KOHTLA.

uurim „teisiti“ on see, et TMW toimub nii Tallinnas kui ka Narvas. 4.–6. maini oleme Tallinnas ja 7.–8. mail Narvas. Kahe linna ühendfestival! Avapaugu teeb 5. mail Loomelinnaku väljakul tasuta kontserdiga Ukraina

KEVAD/2022

Foto: Ireen Altjõe

LUUBI ALL

Moozlie (ZA) FO SHO (UA)

popstaar Ivan Dorn, kes tervitab siin ühtlasi oma kaasmaalastest sõjapõgenikke. Ukraina muusikutele pakume ka kahekuulist heliresidentuuri, mis võimaldab neil koos peredega Eestis elada, siinsetes helistuudiotes muusikat teha ja Telliskivis töötada. Põnevaid uusi nurki leiab üle kogu me tänavuse „uue muusika ja homsete mõtete“ festivali. Täiesti uskumatud uued nimed ja üllatavad vanemad artistid, uued lahendused vanas kuues ja vastupidi! MIS MÕTTED IGAPÄEVAST TÖÖD TEHES HETKEL KIMBUTAVAD?

Kuidas vaatamata Ukrainas toimuvale mitte unustada, et kultuur ühendab ja ilu päästab. Kuidas ka 24/7 töörütmis kohe-kohe vallanduvat mitmekihilist kahe linna suursündmust ette valmistades ja sõnumiteks-reklaamideks-kujunditeks vormides pidada oma iga elatud minutit väärtuslikuks. Tabada nii „ma olen kõike seda juba kuulnud ja näinud“-hoiakuga globaalse muusikatööstuse proffe, uusi Eesti muusikavaldkonna tegijaid, igas

LUUBI ALL

Simon Raymonde

Hum Of Tartu (EE)

22-Pistepirkko (FI)

Jane Savidge

TALLINN MUSIC WEEK 2022

hat`s new, what`s different, what`s up - comment from Ingrid Kohtla, TMW head of PR. The biggest "difference" is that TMW takes place in both Tallinn and Narva. Wednesday to Friday, 4-6 May in Tallinn and on the weekend, 7-8. mail in Narva. As a joint festival of two cities! Ukrainian popstar Ivan Dorn will open the music festival on May 5, at Telliskivi Creative City Square with a free concert, greeting also his fellow war refugees here. We also offer a 2-month sound residency for Ukrainian musicians, which allows them to live with their families in Estonia, make music in the local sound studios and work in Telliskivi. But you will find exciting new corners all over this year's festival "New Music and Thoughts of Tomorrow". All in all, completely incredible up-and-coming new names and reinvented older farts, new solutions in the old mix and vice versa!

vanuses publikut üle Eesti ja kaugemaltki ning kõige pirtsakamat ja valivamat kriitikut. Et ikka jõuaks esitleda nii meie publikule kui ka välisilmale kõige ägedamaid ja lubavamaid Eesti artiste. Põhiline: mitte unustada, et kõndida võiks alati muusika rütmis. Leida aega ka igavlemiseks ja sihituks lonkimiseks – olgu või kümme minutit nädalas, aga teha seda pühendunult. Vastasel juhul lakkad märkamast seoseid esmapilgul seostamatute märkide, mõistete, saundide ja imagote vahel. Ilma neid märkamata pole aga võimalik midagi päriselt uut luua ega esitleda. FESTIVAL TOOB SIIA PALJU VÄLISKÜLALISI. KUI MEELDIV ON TALLINNA LINNARUUM SINU MEELEST TÄNASEL PÄEVAL NENDE VASTUVÕTMISEKS?

Tallinna põhiline võlu on lõpetamatus, tunne, et on veel ruumi midagi teha ja kuhugi välja jõuda. Siin ei ole kõik veel loodi aetud, leidub mõnusat segadust, kihte ja vastandite hõõrdumist,

kus suursugune puiestee võib suubuda kellegi tagahoovi jne. Elan isegi kahe väga erineva tänava ristumiskohas: ühel pool tuuline Liivalaia, millest kiiresti läbi minna, et seal aega veetes mitte kõrvapõletikku jääda, teisel pool Tatari tänav oma käänulise kulgemise ja Burmani majaga. Ei meeldi, et kesklinn on üha enam riigiasutuste, büroomaastiku ja kaubanduse poole kaldu. Isegi Kosmos pani taas uksed kinni. Kultuurielu siin väga enam ei vibreeri, see tähendab, et sisuliselt polegi võib-olla enam tegu linna keskuse ehk südamega. Nii jätkudes ei ole siin enam ka loovat igavust, mis tekitab sundi teha midagi uut, vaid sellest saab ohtlikult „kohatu koht“ nagu tankla või kiirtoidupaik. Ideaalis tahaks ju linna tuiksoonel tunda, et kohe-kohe hakkab peale müütiline päris elu – miski, mida tundsin lapsena toonase Tallinna lennujaama terminali ultramoodsas, kõrgläikelises punases interjööris komandeeringust saabuvat isa oodates.

KEVAD/2022

SUURSAADIK

VIIS AASTAT JA VEEL SUVENI Taani suursaadiku KRISTINA MISKOWIAK BECKVARDI jaoks on tema lähetus Eestis esimene kord üldse selles tähtsas ametis olla. Pärast viit aastat siin viibimist saab aeg otsa suvel. Esimene kord jääb ikka meelde, aga kõige enam läks Kristina arvates korda aasta 2019, mida südant täitis rõõm korraldada Taani kuninganna Margrethe külaskäiku ja Tallinna esmamainimise 800 aasta juubeli tähistamist. Tekst: Thea Karin Fotod: erakogu, Pulss, Thea Karin

KEVAD/2022

„M

Kristina koos isa kirjutatud raamatuga.

itte kõik ei oska minu nimesid kohe õigesti hääldada,“ möönab Kristina Miskowiak Beckvard, selgitades, et eesnimi on põhjamaist päritolu, keskmine nimi on tema isa Poola pärand ning viimane tuleb Taani abikaasalt. „Teadsin varakult, et tahan tulevikus töötada eri kultuuridega, sest see oli minu peres ja veres olemas,“ ütleb Kristina. Tema debüüt suursaadikuna sai teoks Eestis: „Katsetan siin, kuidas olla missis Taani,“ naerab ta. „Ma tõesti naudin oma tööd ja arvan, et kõige olulisem minu kui suursaadiku jaoks on motiveerida oma meeskonda ning selgitada, mis on minu visioon – mille suunas me töötame. See peab olema selge nii saatkonnas endas kui ka inimestele,

SUURSAADIK

kellega me Eestis koostööd teeme.“ Kristina suguvõsas on palju arste ja õdesid, aga meedikut temast ei saanud. Kokkupuude eri kultuuridega isa, onude ja tädide kaudu tekitas aga varakult arusaamise, et inimestel kõikides kultuurides on samad unistused nii enda kui ka oma laste jaoks. „Praegu mõtlen paljudele ukraina lastele, kelle lootused purunesid, kui nad pidid jätma oma kodu, isad ja vanaisad, põgenedes Venemaa juhtkonna jõhkra ja põhjendamatu rünnaku eest nende riigi vastu,“ tunnistab suursaadik, et südantsoojendav on olnud näha, et nii Eesti kui ka Taani võtavad neid avasüli vastu. „Diplomaatia Euroopas seisneb peamiselt partnerluste loomises meie ühiskondade arendamiseks, pidades silmas meie ühist õitsengut, näiteks kui teeme koostööd rohelise ja säästva tulevikuenergia alal. Kuid mulle on saanud väga selgeks nüüd, kui ülimalt oluline on meie julgeolekupartnerlus ning ma olen uhke Eesti-Taani koostöö üle julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas.”

EESTI JA TAANI – SAJANDITETAGUNE SIDE Eestisse saabudes sai talle osaks meeldiv üllatus, ütleb Kristina, mis olid erinevad ajaloolised seosed Taani ning Eesti ja Tallinnaga. „Mul oli hea meel teada saada, et Tallinnas on Taani Kuninga aed. Ma pole kunagi olnud üheski teises linnas, kus on selline aed.“ Ühe versiooni kohaselt oli Kuninga aia nimetuse andmine seotud Taani kuningas Erik Menvedi ettepanekuga lahendada tüli sõltumatu all-linna kodanike ja Toompea võimukantsi vahel esimeste kasuks ning ehitada linnamüür sinna, mis on oma kohal praegugi. Taani aja algus ja tegelikult kogu keskaegse Tallinna rajamise algus ulatub aga juba üle 800 aasta tagusesse aega, kui kuningas Valdemar II maabus siin koos oma ristisõdijate väe ja Taani peapiiskopiga. „Kõik algas küll võitlusega, ütleb suursaadik, aga sellele on järgnenud palju häid asju.“ Üks idee, mis tuli Kristinale seoses Taani Kuninga aiaga – rajada ka teisele poole linnamüüri Taani Kuninganna roosiaed 800 roosiga ja kaheksa Kopenhaageni pingiga, kingiks Tallinna linnarahvale. See võimalus saabus tema jaoks erutavaima üritusega Eestis, ütleb ta – Taani kuninganna Margrethe II ametliku visiidiga Eestisse Tallinna esmamainimise 800 aasta juubeliks. „Kunagi pole Tallinnas olnud ühekorraga nii palju taanlasi,“ naerab Kristina. See oli üritus, mis leidis kõige rohkem kajastust Eesti meedias ja samuti Taanis pärast 1992. aastat. „Me tahame uskuda, et see toimus ka päriselt. See on legend, mida tuleb hoida, taevast langenud lipust, Dannebrogist, praegusest Taani rahvuslipust. „Suursaadikuna meeldib mulle ka, et Eesti valis 1925. aastal Valdemari kolm lõvi oma riigivapile, mis on minu jaoks meie sõpruse sümboliks.“ Eesti ja Taani suhted tunduvad olevat olemas juba igavestest aegadest. „Meie ühine ajalugu on olnud turvalisusest, vabadusest ja solidaarsusest,“

räägib Kristina. Nii oli Taani 1991. aastal (Islandi järel) esimesi riike maailmas, mis taastas diplomaatilised suhted taasiseseisvunud Eestiga. Need suhted on viimasel sajal aastal arenenud. „Meil oli 200 vabatahtlikku Eestis, kes 1919. aasta aprillis võitlesid Eesti esimese vabariigi vabaduse eest,“ meenutab Kristina. Meie militaarkoostöö, sealhulgas Taani sõdurite viibimine Eestis osana NATO liitlaste suurendatud kohalolekust „on loomulik samm Taani ajaloolistes sidemetes meie Balti naabritega, eriti Eestiga,“ ütleb suursaadik.

SMØRREBRØD JA H. C. ANDERSEN See, mida Taaniga tihedalt seostatakse – smørrebrød ja Hans Christina Andersen – ei olegi kulunud käibetõdemused, vaid tänapäevani toimivad tõed ja nimed. „Anderseni muinasjutud tähendavad taanlastele väga palju,“ ütleb Kristina, „sest neis on meile väga palju äratundmist, mõtlemisviisi ja kultuuri. Näiteks muinasjutt inetust pardipojast pole ju mitte ainult lugu temast, vaid ka sõnumist, et kui olete teistsugused, ärge mõelge, et olete halvemad – ja eriti ärge kunagi arvake, et olete paremad.“ Kristina selgitab, et sama kõnelevad Jante seadused, mida tuntakse väga hästi ka mujal Skandinaavias. „Selle mõte on, et ära lenda liiga kõrgelt, jää meiega ja tea oma kohta. Kuigi mõnikord ka vaieldakse selle üle, on see siiski seadus, mis aitab hoida ühiskonda koos.“ Smørrebrød’i ehk kaetud võileiba süüakse Taanis juba üle saja aasta ning Kristina ütleb, et ta ise ja eriti tema abikaasa sööks seda meeleldi lausa iga päev. Peale pannakse kartuleid, sibulaid või hoopis krevette, muna ja pasteeti. Praegu on tema lemmikuks karriheeringas mustal leival. Lap-

SUURSAADIKUNA MEELDIB MULLE KA, ET EESTI VALIS 1925. AASTAL VALDEMARI KOLM LÕVI OMA RIIGIVAPILE, MIS ON MINU JAOKS MEIE SÕPRUSE SÜMBOLIKS.

Suursaadik koos NATO Taani sõdurite ja jalgrattaga.

KEVAD/2022

AMBASSADOR

DANNEBROG & TALLINN: FROM LEGEND TO REALITY

Suursündmus oli Taani kuninganna visiit Tallinna 2019, pildil teiste seas ka Eesti president. Foto: Annika Haas

sena oli ta aga pasteedifänn nagu enamik lapsi. Ja teab lisada, et kõige vanem smørrebrød on ka muuseumiobjektiks, see leiti pakituna 26.08.1886 sotsiaaldemokraatliku ajalehe vahele. Kui Kristinast ei oleks saanud diplomaati, siis oleks ta õppinud muusikat või kunstiajalugu. Ta meenutab, millise kirega aitas ta kaasa Kadrioru kunstimuuseumi näitusele Taani kuldaja teostest, mida väga harva väljaspool kodumaad näidatakse. Ja nii on ta uhke oma isa Jerzy Miśkowiaki raamatu „Elisabeth Jerichau Baumann“ üle. Teos on saksa-poola-taani kunstnikust, kes portreteeris Taani tähtsamaid isiksusi, nende seas ka H. C. Anderseni. Raamatu kaanepildil on allegooria Emake Taanist, kes hoiab lippu ja mõõka, ning Kristina mäletab, et see pilt kaunistas ka postkaarte ja šokolaadipakendeid. Muidugi on suursaadikuproual siin oldud ajal siginenud mitmeid kohti Tallinnas, mis talle väga meeldivad. Aga päris lemmikkohad leiduvad männimetsaga palistatud valgetes liivarandades või omaenda töökoht Wismari tänaval – rõdu Taani saatkonna hoones, mille on projekteerinud arhitektuuribüroo Lundgaard & Tranberg. Sealt avaneb kaunis vaade nii-öelda Taani-linnale, mille kuningas Valdemari rajatud kindlusest linna kasvas. Ja mine tea, kus legendi kohaselt langes taevast Dannebrog. Mida aga Kristina väga sooviks Tallinnas rohkem näha, on turvalisi rattateid! Et seda võrratut linna kogeda nii, nagu taanlased kõige tervislikumaks peavad, ehk mitte enam ratsa-, vaid rattasadulast!

KEVAD/2022

Koos abikaasa ja ...taas jalgrattaga!

MEIE ÜHINE AJALUGU ON OLNUD TURVALISUSEST, VABADUSEST JA SOLIDAARSUSEST.

or the Danish Ambassador Kristina Miśkowiak Beckvard, her mission to Estonia is the first time in this important position. And after five years here, time runs out in the summer. You don't easily forget the first time of course! But going through these years, in Kristina's opinion, 2019 was the most eventful and successful. That year was filled with the joy of organizing the visit of Queen Margarete of Denmark and the celebration of the 800th anniversary of the first mention of Tallinn and legend of Dannebrog the National Flag of Denmark Exposure to different cultures already very early on through her Polish father, uncles and aunts led to the realization that people in all cultures have the same dreams for themselves and their children. "Today I think of many children from Ukraine, whose hopes were shattered when they had to leave their homes, fathers and grandfathers, fleeing the brutal and unjustified attack on the country by the Russian leadership," the ambassador admits that it has been heartwarming to see that both Estonia and Denmark are embracing them. Kristina says that it has become very clear to her now how extremely important is the security partnership…”and I am proud of the EstonianDanish co-operation in the field of security and defense.” When she arrived in Tallinn, she was glad to know that there is the Danish King's Garden in the Old Town near the medieval towers and wall. However, the development of the medieval Tallinn dates back more than 800 years, when King Valdemar II landed here with his crusader army and the Danish archbishop. "It all started with a battle," admits the ambassador, “but many good things have followed." One idea that came to Kristina in connection with the King's Garden was to design a rose garden with 800 roses and eight Copenhagen benches just on the other side of the city wall so now it would be called Danish Queen's Rose Garden. The gift to the people of Tallinn! Kristina's favorite places of town can be found on the sandy beaches lined with pine forests or her own workplace on Wismar Street - the balcony of the Danish Embassy building, designed by Lundgaard & Tranberg. It offers a beautiful view of the Old Tallinn. But what Kristina would love to see more in Tallinn is safe bike paths! To experience this wonderful city the way the Danes would love it.

FOTO: LIIS REIMAN

JAZZ

JAZZKAAR tuleb taas! 33. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar toimub 24. aprillist 1. maini 2022 kuues linnas üle Eesti, võõrustades muusikuid 14 riigist ning tuues Eestisse jazzimaailma põnevaimad artistid.

azzipeo staarid on vokaaljazzidiiva Dee Dee Bridgewater, legendaarne saksofonist Kenny Garrett, mandoliinistaar Hamilton de Holanda, trompetist Avishai Cohen, fenomenaalne Rootsi bänd Dirty Loops, minimalismivõlur Neil Cowley, lummav lauljatar China Moses, Grammy nominent Cyrille Aimée ning meie Eesti parimad jazzmuusikud. Jazzkaarel kuuleb uut loomingut, kogeb värskeid kontserdiformaate, saab osa julgetest austusavaldustest ja näeb senitundmatuid muusikalisi kooslusi. „Saame üle paari aasta taas pakkuda jazzisõpradele sama rikkalikku kava kui enne pandeemiat. Kavasse on lisandunud palju uusi andekaid muusikuid, kelle festivalidebüüdile tasub kaasa elada. Rõõmustan, et kohtume üle pika aja taas aprillikuus kevadisel jazzipeol,“ märgib festivali kunstiline juht Anne Erm. Festivali avab 24. aprillil Vabal Laval Eesti metsale, selle väele ja hoidmise vajalikkusele pühendatud uudisteos „Ood metsale” pianist Joel Remmeli ja kontrabassist Peedu Kassi sulest, kus laval on nii jazzmuusikud, klassikud kui ka elektroonikud. Kontserdikuulaja saab kogeda siristavat metsvinti, tormituules või sae all murduvat mändi, igavikulist rabaväljade tühjust ja ilu. Heliteose live-esitust täiendab visuaalidega videokunstnik Alyona Movko-Mägi ning valguskunstnik Meelis Lusmägi. Oma 50 aasta juubelit tähistab Jazzkaarel kitarrist Jaak Sooäär, kes musitseerib sünnipäevakontserdil ansambliga Eesti Keeled, solistid Riho Sibul ja Vaiko Eplik. Kooslus Mingo Rajandi / Eva Koldits toob publiku ette uudisteosena passiooni „Elajannad” – see on tänapäeva naise pilk Kreeka tragöödiate kangelannadele näitleja ja muusikute esituses.

Avishai Cohen. Foto: Johan Jacobs

Hamilton de Holanda. Foto Rafaê. Maria Faust. Foto: Toomas Volkmann

JAZZKAAR Taking place in April again after a pause of more than two years, Jazzkaar 2022 has now announced its long-awaited programme. The headliners of this year’s jazz celebration from April 24 to 1 May will be the legendary saxophonist Kenny Garrett, mandolin star Hamilton de Holanda, trumpeter Avishai Cohen and jazz singer Dee Dee Bridgewater. The 33rd Tallinn International Jazzkaar Festival will welcome

artists from 13 countries, presenting their new creations, concert formats, tributes and collectives: “We can once again offer jazz fans a programme as diverse as before the pandemic. We have included in our programme numerous new talented musicians whose festival debuts are worth experiencing. I am glad that we get to meet again for a springtime jazz celebration in April, after a long pause,” says Anne Erm, the Artistic Director of the festival.

KEVAD/2022

MAITSEJAHT

BRÜSSELISSE!

Üllatav küll, kuid Belgia kööki tähistav lipuke pole pealinna gastrokaardil juba pikka aega lehvinud. Ükskaks katset on küll olnud, kuid mälestus neist on kaetud paksu tolmukorraga. Seda puudujääki on üpris keeruline mõista, eriti arvestades, et Brüssel on vähemalt meie ametkonna jaoks sisuliselt teine töökoht.

oodus teadupärast aga tühja kohta ei salli ning neil, kes tahaksid friikaid, rannakarpe, vahvleid ja Belgia õlut, pole selleks vaja enam lennuki peale ronida. Saab ka lähemalt – Rotermanni kvartalist. Belgia kööki pakkuv restoran Bruxx avas uksed keset kõige valusamat omikronilainet. Ehk siis ajal, kui pidevast kriisist räsitud restoraniäri üritas kuidagi nina vee peal hoida. Risk osutus õigustatuks ning söögihuvilised võtsid suuna Bruxxi poole ajal, mil paljude restode saalides valitses silmipimestav tühjus.

Belgia söögikultuuri nurgakiviks olevad friikad, frietjes (mõlemad 6 eurot) väga kindel valik.

KEVAD/2022

MAITSEJAHT

BRUXX Rotermanni 2 Tallinn, Eesti

Gorgonzola fondant (9)

Esimene pilk Belgia söögikoha menüüle liigub mõistagi õllekaardi suunas. Kilpkonn, mille turjal Bruxxi õllevalik seisab, on Chimay pruulikoda. Kokku kuus õlut on pärit sellest trappistide kojast. Lisaks leiab õllevalikust terve rea Belgia klassikuid: Duvel, La Chouffe, Kwak, Leffe, Karmeliet ning Lindemansi ja Timmermansi lambic’ud. Neli majaõlut pärinevad kohalikult Muddiselt. Humalasõbra pilk puhkab, ütleks lühidalt. Aga ka veinikaart on esinduslik ning kes juhtumisi peab autorooli istuma, leiab keelekastet majalimonaadide valikust. Uut Belgia kööki lubava Bruxxi menüüs on teemakohased road esile toodud mustkollapunase lipukesega. Teise poole moodustab euroopaliku köögi äraproovitud raudvara foie gras’st lõhe-steigini. Eelroaks või siis lihtsalt õllekõrvaseks paslikust suupistevalikust (16 eurot) tuleb eriti esile tõsta oliive, mida on marineeritud muu hulgas ka kohalikest metsadest pärit okastega. Julge samm, kuid julge hundi rind on rasvane ja kodumaise metsahõnguga oliivid suurepärased. Gorgonzolaga juustukroketid (9) on tummine, kuid samas hõrk suupiste, mis kustutab kergema nälja. Ja mõistagi on Belgia söögikultuuri nurgakiviks olevad friikad, kas siis bataadist või kartulist frietjes (mõlemad 6 eurot) väga kindel valik. Küpsetatud lambajuust trühvlite ja brioche-kukliga (11) on koguse poolest suur ports ning passib vähemalt kahele inimesele kuklitükiga sulajuustu riibumiseks. Searibid praesibula ja coleslaw kapsasalatiga (17) pole kindlasti Belgia eripära, kuid samas sobivad need kesvamärja kõrvale sama hästi kui vaht õllele. Ribitükke on korralik ports, liha pudeneb kenasti kontidelt ning on hästi maitsestatud. Jällegi, klassikaline õlleroog.

+372 5551 9945 https://bruxx.ee

Belgia köögi püha neliainsuse kolmas liige on õlle ja friikate kõrval rannakarbid (15).

KEVAD/2022

MAITSEJAHT

Searibid praesibula ja coleslaw kapsasalatiga (17).

Gorgonzolaga juustukroketid (9)

Belgia köögi püha neliainsuse kolmas liige on õlle ja friikate kõrval rannakarbid (15). Neid saab Bruxxis neljal eri moel. Portsud on suured, poolekilosed, ning friikad on mõistagi kõrval. Valge veini või koorekaste on rannakarpide lahutamatud kaaslased, kuid Bruxx pakub karpe ka terava tomatikastme ning Gorgonzolakastmega. Viimane paneks küllap korraks ka Brüsseli pissiva poisikese üllatusest pronkskulmu kergitama. Aga vaid korraks. Eelarvamus, et rammusa juustukastme mekk hakkab domineerima ja „sööb“ karpide maitse ära, kaob kiiresti. Itaaliast pärit Gorgonzola juustu võib pidada Bruxxi menüü läbivaks jooneks, sest lisaks

KEVAD/2022

eelmainitutele leiab selle ka magusroogade seast: Gorgonzola fondant (9) on kena klassikaline dessert, millele Itaaliast pärit juust annab vajalikku isikupära. Mõistagi on patuasi jätta Belgia söögikohas võtmata eine lõpetuseks vahvel (7.50). Olge hoiatatud: see on üks priske poiss ning kui kõht juba täis, võib küllusliku magusroaga hakkama saamine võhmale võtta. Külluslik, priske ja toitev on märksõnad, mis Bruxxi menüüd iseloomustavad. Kui teil on plaanis lähema kolme päeva jooksul paar kilo alla võtta, siis tuleb piirduda sibulasupi (9) ja rooskapsaga (6). Kui aga mitte, siis patustage rahulikult. Te olete tõhusa kõhutäie ja mõned klaasid tipptasemel õlut auga ära teeninud.

RESTAURANT

BRUXX - NEW BELGIAN ROTERMANNI 2

Grillitud tiigerkrevetid aiolikastmega.

The flag representing Belgian cuisine has not been flying on the gastro map of Tallinn for a very long time. This shortcoming is quite difficult to understand, given that Brussels is, at least for our higher administration, essentially a second home. Well now…For those who want fries, mussels, waffles and Belgian beer, there is no need to climb a plane. You can also get it all closer - from the Rotermann quarter. The restaurant Bruxx opened its doors in the middle of the most painful omicron wave. The risk turned out to be justified. The first look may go to the beer menu, of course. The turtle on which Bruxx's beer selection stands is the Chimay Brewery. In addition, the selection includes a number of classics: Duvel, La Chouffe, Kwak, Leffe, Karmeliet, Lindemans and Timmermans. Four different house beers come from the local Muddis. But the wine list is also representative. On the Bruxx menu, the new Belgian cuisine-themed dishes are marked with a black-yellow and-red tricolor. The rest is the tried-and-tested hardware of European cuisine, from foie gras to salmon. Abundant, rich and nutritious are the keywords that characterize the Bruxx menu. No worry you are worth it all! Let`s enjoy ourselves with a few glasses of topquality beers.

KEVAD/2022

TALLINNA LENNUJAAM

SUVISED OTSELENNU SIHTKOHAD – IGAÜHELE MIDAGI Tänavu suvel on Tallinna lennujaamast võimalik lennata 50 sihtkohta.

vastamist ootavad nii populaarsed turismikuurordid, kultuurielamustest pakatavad suurlinnad kui ka vähem tuntud rahulikud piirkonnad, kus privaatsuse armastajatel on võimalik kõigest eemalduda ja tõeliselt puhata.

KUHU PEAKS VAATAMA KULTUURIHUVILINE? Kultuurielamustest rääkides ei saa üle ega ümber Kopenhaagenist, kus kõrgetasemelist kunsti, disaini ja meelelahutust leidub igal sammul. Lisaks kõigele on Kopenhaagen üks jalgratturisõbralikumaid linnu maailmas, mistõttu on linnas ringi liikuda tõeliselt lihtne ja soodne. Need, kes otsivad ideaalset romantika ja kultuuri sümbioosi, peaksid külastama Viini või Pariisi, aga kui hing ihkab midagi tõeliselt erilist, siis teadmiseks, et sel suvel saab Tallinnast lennata otse ka Veneetsiasse. Kõige romantilisemad linnapuhkused, kus nautida erilisi hetki, on Tallinnast vaid ühe lennusõidu kaugusel. Väike nõuanne neile, kes tahaksid vältida kesksuviseid turistihulkasid – reis tasub ette võtta kohe aprillis või mai alguses.

KUHU MINNA, KUI TAHAKS LIHTSALT LOODUSES VAIKUST JA RAHU NAUTIDA? Eks ikka Saaremaale või Hiiumaale, sest Tallinnast saab Kuressaarde ja Kärdlasse lennata ka lennukiga – seda võimalust tasub proovida, kui praamijärjekorras seismine ei ahvatle. Kindlasti tasuks kaaluda ka otselennuliini Tallinnast Billundisse, mis asub otse Jüüti poolsaare keskel. Billundist vaid lühikese autosõidu kaugusel asuvad maagilised Taani liivaluited. Matkamine Põhja-Jüütima omapärasel maastikul võiks kuuluda iga loodusesõbra soovinimekirja ning otselennuga Billundisse on see täitsa tehtav. Looduses matkajatele võiks meeltmööda olla ka Edinburgh, sest sealt saab mugavalt auto või rongiga sõita Põhja-Šoti

KEVAD/2022

mägismaale ning nautida tõeliselt maalilisi maastikke. Kui juba mägedest juttu tuli, siis tuleb sel suvel kasutada võimalust lennata otse Zürichisse, sest Šveitsi Alpid on linnulennult umbes 100 km kaugusel Zürichist. Kui oled siiani arvanud, et mägedesse tasub minna vaid talvespordihuvilistel, siis on tagumine aeg lasta end suvistel Alpidel ümber veenda, sest matkaradadelt avanevad täiesti lummavad vaated. Ei tasu hirmu tunda liiga suurte tõusude ja languste ees, sest Alpides on matkaradu ka neile, kes päris mägironimist ei harrasta. Ära unusta kaasa pakkida akvarellikomplekti!

PEREPUHKUS, KUS ON LÕBUS NII LASTEL KUI KA TÄISKASVANUTEL? JAH, SEE ON VÕIMALIK! Otselennu sihtkohtadest tuleb taas mainida Billundit, sest selle lähedal asub üks Taani tuntumaid lõbustusparke Legoland. Kes siis Legolandi minna ei tahaks? Vähem teatakse aga seda, et Legolandi kõrval asub tõeliselt vägev veepark Aquadome. Seega on lastega peredel Billundis hullamist rohkem kui üheks päevaks. Kõik, kellel on kodus sirgumas teadushuvilised lapsed, peaksid millalgi külastama Kopenhaagenis asuvat teadusmuuseumi The Experimentarium, mis on kõige lahedam koht nii uudishimulikele lastele kui ka nende vanematele.

KULTUURISÜNDMUSED, MIS ON TALLINNAST VAID ÜHE OTSELENNU KAUGUSEL Maikuus rändavad aiandussõbrad Londonisse, kus toimub lillenäitus Chelsea Flower Show. See pika ajalooga kuninglik lillenäitus pakub palju silmailu ja ideid. Juunis toimub Barcelonas eksperimentaalse muusika ja uue meedia festival Sonar, mis võiks huvi pakkuda ka teaduse ja tehnoloogia sõpradele. Juulis peetakse Viinis Euroopa enim hinnatud džässmuusikafestivali Jazz a Vienne. Kõigil, kes tahaksid kogeda Kariibi mere piirkonna karnevalimelu ilma pikka reisi ette võtmata, tasub augustis minna Londonisse, kus toimub Notting Hill Carnival.

TALLINN AIRPORT

DESTINATIONS OF DIRECT FLIGHTS FROM TALLINN IN SUMMER – SOMETHING FOR EVERYONE

his summer, it’s possible to fly to 50 different destinations from Tallinn Airport. Discover popular tourist resorts, big cities brimming with culture as well as lesser-known tranquil areas where those who love privacy can get away from it all and truly relax.

Foto: Igor Pisarev

WHERE SHOULD YOU GO IF YOU LOVE CULTURE?

When it comes to cultural experiences, you have to go for Copenhagen, where high quality art, design and entertainment are at every turn. On top of all this, Copenhagen is one of the most cyclist-friendly cities in the world, making getting around the city really easy and affordable. Those looking for the perfect symbiosis of romance and culture should visit Vienna or Paris, but if you’re in the mood for something really special, you can also fly direct from Tallinn to Venice this summer. The most romantic city breaks where you can enjoy special moments are just a flight away from Tallinn. A word of advice for those who want to avoid the mid-summer tourist crowds – it’s better to go travelling now, in April or early May. WHERE SHOULD YOU GO IF YOU JUST WANT TO ENJOY THE PEACE AND QUIET OF NATURE?

Saaremaa or Hiiumaa, of course, because you can also fly from Tallinn to Kuressaare and Kärdla – worth a try if you don’t fancy waiting in the ferry queue. You should also consider the direct flight from Tallinn to Billund, which is right in the middle of the Jutland peninsula. The magical Danish sand dunes are just a short drive from Billund. Hiking in the unique landscape of North Jutland should be on every nature lover’s bucket list, and with a direct flight to Billund, it’s well within reach. Those who love hiking might also like Edinburgh, where you can easily travel by car or train to the northern Scottish Highlands and enjoy truly scenic landscapes. Speaking of mountains, this summer you should take the opportunity to fly direct to Zurich, as the Swiss Alps are

about 100 km from Zurich by air. If you’ve always thought that only winter sports enthusiasts should go to the mountains, it’s high time you let summer in the Alps change your mind, as the hiking trails offer absolutely breathtaking views. Don’t be afraid of the ascents and descents being too steep, as there are hiking trails in the Alps even for those who don’t enjoy real mountaineering. Don’t forget to pack your watercolour kit! A FAMILY HOLIDAY WHERE BOTH CHILDREN AND ADULTS CAN HAVE FUN? YES, IT’S POSSIBLE!

Billund is again worth a mention as a direct flight destination, as it’s close to one of Denmark’s best-known amusement parks: Legoland! Who wouldn’t want to go to Legoland? What’s less well known, however, is that next door to Legoland is the Aquadome, a truly amazing water park. So families with children will have more than a day’s fun in Billund. Anyone with science-loving children growing up at home should visit Copenhagen’s science museum, the Experimentarium, one of the coolest places for curious children and their parents alike. CULTURAL EVENTS JUST A DIRECT FLIGHT FROM TALLINN

In May, gardening lovers travel to London for the Chelsea Flower Show. This royal flower exhibition with a long history offers a lot of beauty and ideas. Sonar, a festival of experimental music and new media, will be held in Barcelona in June and could also appeal to science and technology enthusiasts. Jazz a Vienne, one of Europe’s most prestigious jazz festivals, takes place in Vienna in July. Everyone who would like to experience the carnival atmosphere of the Caribbean without the long journey should head to London in August for the Notting Hill Carnival.

KEVAD/2022

KÜLALINE

KEVAD/2022

TEST

Idamaine TALLINN Tahaks Tallinnas süüa midagi eksootilist-idamaist, aga nii, et toit pakuks parema elamuse kui kiirsöögikohas, samas jällegi päris peene resto hinda kõhutäie eest välja käia ei raatsi.

Tekst ja fotod: Pulss

1. THAI FOOD THAI COOK GONSIORI 12A Menukas söögikoht Thai food Thai cook vahetas eelmise aasta lõpus asupaika ning tegutseb nüüd Gonsiori tänaval. Sellele tänavalõigule on koondunud ridamisi eriilmelisi söögikohti, nii et tegu on järjekordse söömauulitsaga, kus näljasel on palju valikuvõimalusi. Nagu nimestki mõista, pakub söögimaja Tai kööki. Üle poole menüüst moodustavad supid, nii et põhimõtteliselt on tegu Tai supiköögiga. Suure isuga näljastel ei maksa peljata, et supist kõhtu täis ei saa: portsud on mahult kopsakad, kas 750 või 1100 milliliitrit ning leeme sees on paksemat kraami vähemalt korraliku prae jagu. Hinnatase on igati soodne. Suurem osa menüüs pakutavast jääb vahemikku 8,50–11 eurot ning kõige kallim roog on 13,50 vürtsikas nuudlisupp mereandidega. Taimetoitlastel,

õlab nagu tõeline väljakutse, aga tegelikult saab nii seda kui ka teist ning seda suisa ühest kohast korraga. Söögihuviliste rõõmuks on pealinna järjest enam tekkimas eri rahvuskööke pakkuvaid väikeseid söögikohti, kus pearõhk on korralikul ja autentsel toidul, mitte sisekujundusel ja turundusjutul.

veel vähem veganitel pole sellesse söögikohta paraku asja. Üle poolte roogadest on sealihaga, ülejäänud kas veise, kana või mereandidega. Ainus asi menüüst, mis tundub liha või kala mitte sisaldavat, on wonton’i krõpsud. Vürtsikas sealiha nuudlisupp (8,50) on oma hinda ausalt väärt. Ports on pirakas, vürtsi piisavalt (tõsi küll, keskmise kohaliku maitsemeele jaoks pigem tuline, kuid ilmselt need keskmised käivad sarnastest söögikohtadest ringiga mööda), puljonks aus ning lihaga ei ole koonerdatud, muust kraamist rääkimata. Vaid üks väga väike, nii umbes tikupea suurune kivike lendab koka kapsaaeda: pisut hoolikamalt oleks võinud noa abil liha puhastada.

2. SIIAM JUURDEVEO 27A Tavaloogikat aluseks võttes pole TallinnVäikese raudteejaama piirkonnas mõnest burksiputkast vingemat toiduelamust otsida mõtet. Aga näe, selline mõttekäik veab vähemalt sedapuhku alt. Kes hoolega otsib, leiab nimelt sealt Tai

söögikoha nimega Siiam. Kohalike seas on koht menukas, aga ega lähiasumitest kaugemal sellest Siiamist suurt midagi ei teata. Kes kaardirakendust jälgides kohale on jõudnud ja Siiami uksest sisse astunud, satub hoobilt ajas tagasi. Resto sisemus meenutab eelmise sajandi lõpukümnendil tekkinud söögikohtade interjööre. Vaid seintel rippuvad pildid-sildid annavad aimu, et köögist on oodata midagi teistsugust. Neid, kelle kokkupuude Tai köögiga on seni piirdunud kesklinnarestoranidega, tabab Siiamist kaks üllatust. Esimene saabub menüüd uurides: siit ei leia rooga, mis maksaks üle 10 euro. Ja teine siis, kui tellitu lauda jõuab: portsud on hiiglaslikud. Ton Kha kanaga näiteks maksab 5,90 ning ports on selline, et jagub isutekitajaks kolmele, vaid 7,50 maksev Massamani karri kogus on samaväärne. Siiam ei ole koht, kus toiduga peenutsetakse. Seda nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes. Roogade välimus ei ole samal tasemel peente KEVAD/2022

TEST

on väga korralik portsjon, puljong on aus ning paksemat kraami on leeme sisse pandud heldelt. Ka loomaliha on lõigatud kvaliteetselt. See on üks tõsiselt hea pho, võib rahulolevalt mõmiseda. Lisaks pho’dele on menüüs ka terve rida praetud riisinuudlitel põhinevaid roogasid ning veganite rõõmuks pakub Pho Bar ka toful põhinevat valikut. Kõik oleks ju kena, aga siiski on üks asi, mille kallal vinguda. Ja see on hinnatase. Euroopas on igas suuremas linnas lademetes Vietnami söögikohti ja igas hinnaklassis. Sellised, mis Pho Bariga võrreldavad, on aga üldiselt hinnalt odavamad. Konkurents on see, mis paneb hinnad paika ja vähemalt praeguse seisuga Pho Baril konkurentsi pole. Aga võiks, sest Vietnami kööki pakkuvaid söögikohti ei saa ühes linnas kunagi liiga palju olla. üldjuhul ei kohta. Näiteks lambalihabaklažaaniroog hünkar begendi (15), sac tava (15) või siis lavašši keeratud kebab nimega beyt sarma (13). Viimane on kena priske ports, kebab kenasti maitsestatud ja mahlakas. Ka köfte’d on heal tasemel. Mõistagi leiab ka Türgi BBQ menüüst kebabe, šašlõkke ja pitsasid. Proovige näiteks türgipärast pitsat ehk lahmacun’i (7) või lootsikukujulist pirukat pide (lihaga 7, juustu ja peperoniga 8). Hinna ja kvaliteedi suhe on Türgi BBQ-s kenasti paigas ning tasub külastamist küll. Roogasid, mille pärast tasub tee Balti jaama taha ette võtta, on menüüs rohkem kui neli. Igal juhul lähemal kui Istanbul.

SIIAMI TOIT KUULUB RUBRIIKI KODUSED TOIDUD JA SEDA SELLE VÄLJENDI KÕIGE PAREMAS MÕTTES. SEE ON LIHTSAMAPOOLNE, SAMAS MAITSEV JA VÄRSKE. restodega ning toitude mekk pole ka nii väljapeetud. Siiami toit kuulub rubriiki kodused toidud ja seda selle väljendi kõige paremas mõttes. See on lihtsamapoolne, samas maitsev ja värske. Hinna ja kvaliteedi suhe on oivaline ning kel soov isu Tai söögist kõht pilgeni täis vitsutada, neile on Siiam esimene koht, kuhu pilk pöörata.

3. PHO BAR TATARI 6 Tatari uulitsa alguses tegutses veel äsja rokikõrts Woodstock. Nüüdseks on see kadunud. Pisut kahju ju on, sest napsutamiskoht oli tõepoolest legendaarne. Aga mis teha, elu läheb edasi. Ja kurbuse vastu aitab alati üks korralik kausitäis rammusat suppi. Miks mitte idamaist keedust. Vaat nimelt seda endisest Woodstockist, praegusest Pho Barist saabki. Söögikoha nimi viitab Vietnami köögist pärit riisinuudlisupile. Pho Bar lubab, et puljong on neil kohapeal keedetud ja ega teisiti saakski. Pho mix (13) ehk kana-loomaliha segusupp

KEVAD/2022

4. TÜRGI BBQ KOPLI 4a Läbi kevadiselt külma Tallinna Türgi BBQ juurde jõudes rõõmustab ukseklaasil teade, et terrass on avatud. Igaks juhuks ei hakka kontrollima, kas see tõele vastab. Saaks vaid ruttu sisse sooja. Ja sooja saab, sest elektriline küttekeha lõõmab leti ääres ennastunustavalt. Balti jaama taga tegutseva Türgi BBQ sisemus on igati vastav välimusele, esindades moodsa maailma survel hääbuvat putkaglamuuri. Suure ruumi tagumise osa võtab enda alla Türgist pärit toidukraamiga kauplev pood, kus valik muljetavaldavalt lai. Söögisaalis on teenindus kiire ja koduselt sundimatu, segaduste ja arusaamatuste vältimiseks on mõistlik kasutada inglise keelt. Eks neid türgipäraseid kebabikohti ole Tallinna palju tekkinud ning roogade valik on neis laias laastus sama. Türgi BBQ menüüst leiab aga selliseidki, mida teistest Tallinna Türgi puhvetitest

5. SAMSA TOOMPUIESTEE 37a On see üllatav või veider, aga endistest Nõukogude Liidu Kesk-Aasia vabariikidest on Tallinnas kulinaarsel moel esindatud vaid Usbekistan. Samsa nime kandev kett sai alguse pirukaputkadest (väga head pirukad on, kes pole proovinud, siis parandage viga esimesel võimalusel) ning nüüd on nad lisanud ka teisi omakandiroogi pakkuvaid söögikohti. Vähemalt Balti jaama turu Samsa ei ole täismõõdus söögikoha mõõtu. Katusealuses asuval putkal on luuk, kust saab tellida, maksta ja tellitu kätte. Kes kohapeal süüa tahab, võib tellituga minna putka teises otsas olevasse tuppa. Kiire värk ja ei mingit restoraniglamuuri. Toit seevastu on aus ja autentne. Proovige Kesk-Aasta pelmeene ehk mantõsid (viis tükki kokku 10,50) või siis kuulsat nuudlisuppi lagman’i (9). Viimast hindavad paljud asjatundjad väga heaks ja suisa linna parimaks. Samas,

TEST

ega seda mujalt saagi. Suppi šurpat samuti. Pilaffi saab mujalt ka, kuid Samsa pakutav lambalihaga riisiroog (10) on jällegi kindlasti linna parimate seas. No ja muidugi tšeburekid, need on värskelt täielik õndsus. Lamba- ja veisetšeburekk (5) on klassikalised, kolme juustu ja tomati tšeburekk (4,50) moodsam lähenemine ning veganidki ei jää tühja kõhuga. No mis siin ikka keerutada, väga hea koht on.

6. THE KURZE KOPLI 23 Nii kui The Kurze uksed avas, nii see koht kõhukummardajate lemmikuks sai. Nime on söögikoht saanud oma firmaroa, Dagestani köögist pärit tainasse keeratud täidisepallide järgi. Kurze’d on priskemad kui kõigile teada-tuntud pelmeenid, samas jällegi pisut väiksemad kui Gruusia hinkaalid ning kujult mitte ümarad, vaid pikergused. Sai selgeks? Loodetavasti. Ja puhvetis sees ärge kurze’sid mitte mingil juhul pelmeenideks nimetage. Saadaval on kurze’sid erinevate täidistega ja eri karva. Viimane tähendab mõistagi värvi, mis aitab täidistel vahet teha. Kel esimene kord Kurzesse sattuda, tasubki esmatutvuseks tellida komplekt nimega „Mix of kõik“ (13) ehk kurzevalik. Valikus on veel näiteks lamba-, veise-, kartuli-, juustu- ja kõrvitsa kurze’d (12,50–13). Hatšapurid on oivalised, olgu need siis adžaari või megreeli omad (10). Ja täpselt sama kiitvat helilaadi tuleb kasutada ka kõigi teiste The Kurze menüüs olevate Kaukaasia roogade maitse kohta. Ainus asi, mida The Kurzele ette tuleb heita, on hinnatase. Hea on, isegi väga. Aga kallis on ka. Sest mis seal salata, kümnekas hatšapuri eest on pisut paljuvõitu. Kurze’de kohta võiks sama öelda. Samas, eks turg paneb asja paika. Kui jagub inimesi, kes on nõus sellist hinda maksma, siis on puhas rumalus jätta neilt raha võtmata. Oleks The Kurze hinnatase umbes kümme protsenti allapoole, võiks kohta lausa ülistada.

EXOTICA - DELICIOUS & AFFORDABLE

ou want to eat something exotic-oriental in Tallinn, but preference is way better experience than in a fast food place, while again the price of a pretty fine restaurant is well out of the question. Sounds like a real challenge, but you can, actually, it`s promise! Here's the tour of the capital's eateries, which offer oriental food at a good price-quality ratio. There are few Vietnamese eateries in Tallinn. The Pho bar is the latest

addition to this empty niche. Siam, which operates in Tallinn-Väike railway station, offers Thai dishes with an excellent price, quality and portion size ratio. Thai food Thai cook, operating in the same area, focuses on soups. Kurze, in Kalamaja, offers excellent dumplings from Dagestan cuisine, which by no means can be called dumplings, but still kurze. Turkish eateries have recently emerged like in numbers, with Turkish BBQ being one of the latest arrivals.

KEVAD/2022

“MIRAAŽ”

MOOD

ALDO JÄRVSOO mängib oma kollektsioonis suviste lillepeenarde lopsakuse, värvi ja vormiga. Marieantoinette´likud pastelltoonid, nagu pojengiroosa, meelespeasinine ja liivabeež, vastanduvad neoonvärvidele ning siidist mantel-kleidid on saanud uhked baroksed varrukad!

Modell: Liisa Kesamaa (EMA) Meika ja soeng: Reet Härmat Fotod ja ehted: Tanel Veenre

KEVAD/2022

MOOD

KEVAD/2022

MOOD

In his collection Aldo Järvsoo plays with the volume, color and shape of summer flower beds. Marie-Antoinettesque pastel tones peony-pink, memo-blue and sand-beige contrast to neon colors, and silk coat dresses have become gorgeous baroque sleeves! Model: Liisa Kesamaa (EMA) Makeup and hairstyle: Reet Härmat Photos and jewelry: Tanel Veenre

KEVAD/2022

MOOD

KEVAD/2022

Toime t

ud la tel :S

ILU-UUDISED

K. Wadow sk

y @stellaarium

Mida naised vajavad? Maro küünlad on kodumaine looming, kus iga küünal on justkui poeem. 18 eur (vaata lisaks: www. maro-store.com)

See on küsimus, mida on esitatud aastatuhandeid. Vastused leiab altpoolt. Tekst: Stella K. Wadowsky

Coach Wild Rose tabab Coachi vabameelset suhtumist. Õrn, kuid samas julge lõhn avaneb mahlase, sädeleva punase sõstra ja päikeselise, vürtsika bergamotiga. Coach Wild Rose on inspireeritud Coachi preerialillede trükistest, mis sümboliseerivad brändi vabameelset suhtumist. 30 ml 47 €

Olympea Solar on Paco Rabanne’i uus lilleline ja ambrane intensiivne parfüümvesi. See on kui kiirgav lillekimp, mis ühendab tõeliselt sensuaalsed aromaatsed noodid ja päikeselise kollase lõhnabuketi. 30 ml 71 €

Diori moemajal on uus värviliste huulepalsamite valik Rouge Dior. Need unikaalsed huuli hooldavad ja erilisi värvipigmente sisaldavad palsamid on rikastatud punase pojengi ekstraktiga, mis aitab säilitada huulte loomulikku Luksus peidub detailides. Uus Dolce & niiskustasakaalu. Gabbana Lõhn Dolce Lily on sedavõrd 42 € lilleline ja puuviljane, et meelitab suvetuuled lähemale. 30 ml 59.99 €

KEVAD/2022

Carolina Herrera parfüümi Very Good Girl sügavuse muudab veel intensiivsemaks vanilli põhjanoot, mille loomisel lähtuti loodusliku vanillikauna teralise sisemuse maitsmisel saadavast multisensoorsest kogemusest. Parfüümi magus ja soolane kontrastsus kehastab Good Girli duaalsust, mis iseloomustab sarja kõiki parfüüme. 30 ml 75 €

SG79|STHLM – No 8 Eau de Parfum on mahlaselt värske parfüüm, mis pärit lopsakast rohelisusest. Aroom annab energiat kehale, ergutab meeli ja kosutab vaimu. Lõhn on täis sädelevalt kirkaid noote. Kes on juba proovinud, on leidnud uue lemmiku. 30 ml 59 €

ILU-UUDISED MOOD

Oribe parfüüm Desertland on rohetava õieehtes kõrbe värelus soojas õhus. Erksad, värsked kadakamarja ja aromaatse lavendli noodid on segunenud päikesesooja männi ja Texase seedripuu lõhnaga, põimides kokku päeva lõõskava kuumuse ja vaikse öö jaheduse. 75 ml 135,90 €

Tanel Veenre kuninglikud merihobud kohtuvad tema uues loomingus pärlitega. See on iga naise võimalus kanda endaga muinasjutulist kooslust kaelas või kõrvas. Kõrvarõngad: 155 € Kaelakee: 130 € (vaata lisaks: www.tvj.ee)

Kate Spade üllatab uue lõhnaga New York Sparkle. Uus parfüüm avaneb musta sõstra noodiga, millele lisab värskust Itaalia sidrun ja vürtsi näputäis roosat pipart. Südames rullub lahti lillade pojengide ja viirpuude ülevoolav bukett ning lõpuks loovad erksad seedri- ja tammepuuekstraktid võrgutava jälje, mis on tänu lisatud vaniljebrülee noodile hõrgult sõltuvust tekitav. 40 ml 50 €

Nina Ricci L’Air du Tempsi limiteeritud koguses versiooni jaoks loodud tualettvesi on hõrk lilleline kooslus. Uue parfüümitõlgenduse kompositsiooni paneb särama tsitrusenootide duo, avades aroomi särtsaka mandariini ja pomerantsipuuga, mis rajavad teed sõltuvust tekitavale mimoosi ja apelsiniõie lillelisele südamele. Mee ja tonka oa absoluutõli lõhna põhjanootides moodustavad unenäotaolise mosaiigi. 50 ml 82 €

Eesti esimene nišiparfüümide brändi T-Perfume lõhn Blanche on kergelt kreemjas, kus ei puudu luksuslikud noodid. Parfüüm toob hinge selguse ja viib mõtted puutumatutele lumeluidetele (vt lisa www.t-perfume.com). 30 ml 99 €

Oribe Signature Moisture Masque annab uue elujõu ka kõige kuivematele ning ületöödeldud juustele. Litšiekstrakt kaitseb juukseid vananemise ja keskkonnamõjutuste eest, Kalahari arbuusi ekstrakt hoiab juukseid oksüdatiivse kahjuliku mõju ja keratiini kadumise eest. 175 ml 68,90 €

Chatelier’ silmakreem on 100% eriliste looduslike koostisosadega: 14 niisutavat ja sügavalt niisutavat, 8 sära andvat, 8 vananemisvastast ja 5 pinguldavat koostisainet (vt lisa www.kortsud.ee). 112 €

Eestisse on müügile jõudnud Itaalia luksusliku pesubrändi La Perla parfüümid sarjast La Perla Beauty. Iga kollektsiooni parfüüm räägib mõnest erilisest hetkest, mis taaselustub läbi aroomi kõikide meeltega. Pulsi lemmik on parfüüm La Perla Signature. 30 ml 65 €

Diori jumestuskreem Forever on tänu uuele pöördepunktile vastupidav kuumusele, niiskusele, stressile ja igasugu väsimustunnustele. Dior üllatab ka teise tootega: uue põlvkonna Forever Skin Glow tagab jume, mis ei ole mitte ainult hommikust õhtuni särav, vaid ka sile ja ühtlane, nahal esinevad ebatasasused on peidetud ja nahatekstuur on uskumatult peen ja ilus. 52 € KEVAD/2022

STIILNE

KEVAD/2022

STIILNE

Kui kõnnib mmm… MEISI VOLT! „Tallinn inspireerib mind katsetama, avastama ning enda unikaalsust rõhutama,“ sõnastab MEISI VOLT (33) ja kohe on tunda, et kõneleb telesaate „Naudime elu“ juht! Lisaks töötab Meisi ka moetoimetaja ja fotograafina.

KUIDAS ISELOOMUSTAD OMA IGAPÄEVAST RIIETUMISSTIILI?

Kõik oleneb sellest, millised käigud mind päeval ees ootavad. Kui olen kodune, siis on minu jaoks oluline mugavus ning võin vanas hommikumantlis ja väljaveninud dressides mõnuga ringi käia, peaasi, et keegi teine mind sellisena ei näeks. Kiiretel argipäevakäikudel eelistan kanda teksapükse koos mõne stiilse dressipluusi või keha embavast kangast triiksärgiga. Kui aga tuleb kaamera ees olla või mõnd sündmust külastada, siis lausa armastan selga valida mõne põneva disaini või mustriga kleidikese. Sealjuures on alati olulised aksessuaarid – ilma ehteid kandmata ei lahku ma kodust kunagi. KOORDINEERID TALLINN FASHION WEEKI. MIS SIND SELLE JUURES VÕLUB?

Mind võlub TFW kommunikatsiooni tehes just see, et saan näha, kui suurt tööd, hinge ja vaeva disainerid oma loomingusse panevad, kuidas nad maailma näevad ning pisikeses Eestis konkurentsis püsivad. Eriti vahva on see, et meil on siin väga palju põnevaid eriilmelisi disainereid, igaüks juba ise vägeva karakteri ja ellusuhtumisega. Olles aastaid ajakirjanikuna töötanud, on minu jaoks palju põnevam näha seda, kuidas päriselt asju tehakse, mitte teada vaid seda, kuidas asjad tunduvad ning kuidas välja paista soovitakse. KANNAD SAGELI EESTI MOEKUNSTNIKE LOOMINGUT. KES ON SINU LEMMIKUD?

Oh, minu hinge teeks rõõmsaks, kui mul oleks igalt Eesti disainerilt midagi riidekapis ja miks mitte ka kogu garderoob, mis koosneks kodumaisest loomingust. Üldse ei pahandaks! Meenutasin just ühel päeval, et kui kümmekond aastat tagasi töötasin Elu24-s reporterina ja soovisin ürituste jaoks riideid laenutada, siis oli neid moeloojaid, kes ei näinud minus potentsiaali, aga Perit Muuga toetas mind alati mõne vahva kleidiga punase vaiba sündmuseks või presidendi vastuvõtuks Roosiaias. Olen talle selle eest tohutult tänulik! Ilmselt on läbi aastate tema loomingut ajaga kõige rohkem kogunenud. Praeguseks leiab minu kapis ka palju Kirill Safonovi, Diana Arno, Ellen Richardi, Virtuoza by Liisi Tui, Brand NO.8 loomingut – kannan neid palju ja mõnuga! Imetlen

ka seda, mida Embassy of Fashioni disainerid ning Oksana Tandit ja Iris Janvier loovad. Nagu aru saada, siis päris kõige lemmikumat on raske välja tuua, sest igaühes on miski äge nišš ja kiiks.

Fotod: Jaanar Nikkar

JAGAD OMA ELU PÄRNU JA PEALINNA VAHEL. KAS PÄRNUS RIIETUDES PEAB VÄHEM PINGUTAMA JA TALLINNAS OLED DAAM KÕRGETEL KONTSADEL?

Olen Tallinnas elanud üle 12 aasta ja oi, kui vägev on olnud! Siin hakkas minu jaoks kõik liikuma, tutvusringkond laienes tohutult ning leidsin lõpuks tööalaselt valdkonna, mis mulle nii palju rõõmu ja väljakutseid on pakkunud. Pärnus tundub kõik justkui nii palju vaevalisem, vähem avatum. Ahjaa, me rääkisime riietusest! Tunnistan, et Pärnus olen enamasti lipanud ringi tanksaabastes ja tossudes ning pigem eelistanud mugavamat suunda. Suvi on aga see, mis minu meeled tõeliselt avab, ning pole enam vahet, kus linnas toimetan – lendlevad kleidikesed ning värvirohked kangad on minuga igal pool. Pealinnas toimetan tihti nii-öelda esindusrollis, külastades sündmusi, tehes kohtumisi-koosolekuid ning olles saatejuhina kaamera ees, seega näeb mind siin kontsadel rohkem kui suvepealinnas. KUIDAS TALLINN SIND RIIETUMA INSPIREERIB?

Tallinn inspireerib mind katsetama, avastama ja enda unikaalsust rõhutama. Meil pole siin küll miski tohutult vabameelne suurlinn, aga siiski, linnatänavatel ja baarides võib näha eriti loominguliselt riietuvaid inimesi ning see on tõeline silmailu! Kui on tahtmist näha natuke pöörasem välja kui muidu, siis siin teen seda mõnuga, tundes, et ma pole ainuke, kes stiili ja komplekteerimisega katsetada armastab. Pole üldse harv juhus, kui ennastunustavalt kedagi jälgima jään, mõeldes, kui ägedalt tema riietus, kingad või käekott üldise olemusega kokku sobivad. Seejärel tõttan koju ja kraabin ka ise mõne julgema eseme kapist välja. Vahel, kui olen purjetanud julguse ja pillerkaare laineharjal, siis jääb mulle silma mõni imekaunis minimalist, inspireerides mind vaatama ka tagasihoidlikumate ja ajatute esemete poole. Olen vist tõeline eklektik… MIS ON SINU GARDEROOBI KÕIGE KALLIM ESE? AGA ODAVAIM?

Vaat see on raske küsimus! Usun, et üle 1000 euro ei lähe seal midagi. Nii mõnigi kodumaise disaineri ese jääb 600–800 euro vahemikku. Kui KEVAD/2022

STIILNE

midagi uut ja ägedat välja tuleb, siis lihtsalt ootan, kuniks mõni hooaeg mööda läheb või kampaania tulemas, siis saan endale ka kallimaid esemeid lubada. Kõige odavamad on taaskasutusest soetatud esemed – second hand -poed on imelised kohad, kust maailmakuulsaid brände, vintaaži või kiiksuga disaini otsida, muretsemata, kas keegi ehk veel sama asjaga vastu jalutab (mitte et see nüüd miski eriti tähtis murekoht oleks). Näiteks üle viie aasta tagasi soetatud käekell maksis vaid neli eurot ja on siiani heas vormis. KUST SA VEEL ENDALE RIIDED OSTAD?

Üks mu lemmikpoode on Pärnus asuv Eesti moe pood Siluett, kust leian alati midagi. Rahakotile väga ohtlik koht! Lisaks eelistan kodumaist disaini soetada otse disaineritelt nende stuudioid ja showroom’e külastades. See on hoopis teistmoodi kogemus ning kui vahel midagi hästi ei istu, siis tehakse see parajaks, seega asi soetamata ikka ei jää. Poodlemisel ma brändide suhtes suurelt kätt ette ei pane, kuigi eelistan oma ostud vaatamata hinnasildile siiski targalt läbi mõelda. Mida vanemaks olen saanud, seda tähtsamaks on minu jaoks muutunud kvaliteet. Ma ei soovi midagi soetada lihtsalt üheks hooajaks või kappi seisma, vaid tahan oma rõivaid pikalt armastada ning neid teiste esemetega mõnuga kombineerida. KES ON EESTIS NEED TUNTUD INIMESED, KELLE STIILI VAADATES SILM PUHKAB JA SÜDA RÕKKAB?

Siinkohal kiitused stilistidele, sest alati kiikan, mida kannavad „Terevisiooni“ või „Õhtu!“ saadete juhid. Mulle väga meeldivad ka MiuRio brändi looja Rita Assori stiilitaju, Merle Palmiste diivalik ilu, Liis Lemsalu nooruslik lähenemine, ka Heidy Purga, Liisi Eesmaa, Merit Boeijkensi hoolikalt läbimõeldud valikud. Eestis on palju ägedaid naisi! Mehed meil siin väga julged ei paista olevat, aeg-ajalt üllatab Ženja Fokin mõne põneva või koguni pööraselt ägeda komplektiga. MIDA ON SINU GARDEROOBIS LIIGA PALJU? MIDA LIIGA VÄHE?

Liiga palju pole ehk midagi, sest mulle meeldib, kui mul on valida. Mõnda kleiti kannan näiteks kord aasta või kahe jooksul ja see on minu silmis väga okei. Usun, et mul on puudu veel nii mõnigi šikk pükskostüüm, mis igal ajal esindusliku välimuse loovad. Lisaks sooviksin, et villaste ja trentšmantlite ning ilusa pitspesu valik oleks suurem. MIS ON SINU NÕRKUS? KINGAD, KÄEKOTID… ASJAD, MIS PANEVAD RAHAKOTI PROOVILE, AGA TOOVAD RÕÕMU.

Nõrkushood hüplevad ühelt esemelt teisele. Vahel tunnen, et mul on suur nõrkus ehete vastu, siis aga jagub mu silmi vaid käekottidele. Suve saabudes kipub mu mõttelõng väga tihti ekslema lennukatele kleitidele, jahedate ilmade saabudes vaatan poes saapaid. Õnneks olen seisma jäänud esemed suutnud eest ära müüa, seega saab hoida

KEVAD/2022

esemed ringluses. Kui soovin endale midagi uut osta, võiksin ka oma kapist millestki loobuda. See loomulikult ei kehti minu silmis ehete, kingade ja käekottide vastu, neist võtan viimase lõpuni välja! Olen juba mõnda ega ihalenud beeži käekoti järele… Hetkel on mu pilk jäänud pidama klassikalisemale Yves Saint Laurenti valikule. Nende Kate ja Sac De Jouri mudelid meeldivad mulle väga. Liiga tihti unustan end ka Strathberry brändi veebipoodi uudistama ja ega ka üks Gucci mööda külge maha ei jookseks. Seega, käekotid!

"Tallinn inspires me to experiment, discover and emphasize my uniqueness," says Meisi Volt (33) - the host of the TV show Let´s Enjoy Life! In addition, Meisi also works as a fashion editor and photographer. “My everyday style? - It all depends on what kind of moves await me during the day. When I'm at home, comfort is important to me, and I can walk around in an old bathrobe, the main thing is that no one else sees me like that. For quick everyday moves, I prefer to wear jeans with a stylish sweatshirt or body-hugging fabric. However, if

I have to be in front of the camera or visit an Event, I would have to choose a dress with outstanding design or some outlandish pattern. Then there are the accessories - I never leave home without wearing jewelry!” My weakness… well it tends to jump from one object to another. Sometimes I feel I have the huge thing for jewelry, but then my eyes are only on handbags. When summer comes, it`s into airy dresses, when it`s cooler, it`s the boots at the store…All too often, however, I`m all stuck lost in the Strathberry brand's online store. So, still, the handbags!

ILU-UUDISED

Iga endast ja teistest lugu pidav mees teab, et hea päev algab koos Hairgumi klassikalise juuksepumatiga. 40 g 11,90 €

Montblanci meesteparfüüm Legend värvub 10. aastapäeva puhul punaseks ja toob turule uue lõhna RED. Karismaatiline puidune lõhn, värske, samas intensiivne, julge, kuid tundlik lõhnaelamus paneb südame veidi kiiremini põksuma. 50 ml 64,99 €

Norras loodud Son Venïni parfüüm Posthume võitis aastal 2020 pärast tuliseid vaidlusi The Art and Olfaction Awardi auhinna tänu oma tehnilisele keerukusele ja loovusele. Posthume on jõuline, tubakane ja nahkse alatooniga. Son Venïni unisex-parfüümid leiad Tallinna Kaubamaja Ilumaailmast nišiparfüümidele pühendatud alalt. 50 ml 145 €

MEESTE MÄNGUD Iga endast lugu pidav mees mõtleb kõigepealt endale… ja siis teistele. Siin mõned mõtted ja võtted, kuidas endale ja teistelegi muljet avaldada Toime t

ud la tel :S

Dior Homme Sport on värske, ülevoolav, plahvatuslik ja äratuntav. Üdinisti tsitruseline ja samas värske, justkui hingetõmme. Kahtlemata on uuel Dior Homme Sporti versioonil äärmiselt ergutav temperament. 50 ml 75 €

Gucci meesteparfüüm Gucci Guilty Parfum Pour Homme on mehelikkuse uus ja intensiivne visioon, kus avaakordina astuvad üles lavandiin, meeliülendav sidrun ja kadaka imetabane intensiivsus. 50 ml 90 €

K. Wadow sk

y @stellaarium

Stockholm Maps on mustas klaasanumas lummava lõhnaga küünal, kus kohtuvad kevadine karikakar ja liilia värske aroom. Põlemisaeg 45 tundi. 24,68 €

Lubage esitleda: Eesti esimene nišiparfüümifirma T-Perfumes parfüüm IT’s ME on loodud neile, kes tahavad palju, jõuavad palju ja saavutavad palju. Tipunootides mehine must sõstar, apelsiniõis, neroli ja iiris. Lõhna südames roosa pipar ning baasnootides sandlipuu, oud ja muskus. 30 ml 99 € (vt lisaks www.t-perfume.com)

BOSSi meesteparfüümis The Scent Le Parfum for Him kohtuvad sõltuvust tekitava alatooniga iiris ja nahk. Vastupandamatut ahvatlust lisavad ingver ja maninkavili. 50 ml 87 €

KEVAD/2022

VÄLKAR

KUULUS TUNDMATU KAASLINLANE Saage tuttavaks ebatüüpilise tallinlasega – neli talve siin elanud ameeriklane CHRIS KACHER! Raketiteadlasena alustanud ja aatomi keemilisi elemente avastanud noormees sai edukaks ja kuulsaks börsivõluriks ja investoriks ja doktoriks ning mitme bestsellerraamatu autoriks. Tekst ja fotod: Pulss

ii palju positiivset, kui Chris Tallinna ja Eesti kohta öelda leiab, pole te, kulla lugejad, ammu kuulnud! Te muidu ei teakski, kui hea siin tegelikult on elada ning kui maagiline koht on linn nimega Tallinn! Chris on ka – Christian Casheri artistinime all – muusik, suurepärane pianist ja andekas helilooja, nii et tõeline tänapäeva multitalent! Kuigi muusikaga tegeleb ta hetkel pigem hobi korras, siis olgu öeldud, et muusikukarjäär terendab reaalselt Chrisi pea kohal jätkuvalt ning märgid on õhus, et see võiks olla ta eluteel edukas asi.

MUSICMAGIC! Tegelikult pole ju kunagi hilja. Kui Chris viieaastasena oma esimese muusikapala komponeeris, ütles talle tema isa Del Casher, et „See on sul DNAs!“. Chrisi paps pole samuti mingi muidumees, vaid muuseas üks neist, kes leiutas legendaarse wah-wah-kitarripedaali (jah, seesama vidin, mille kitarriheeros Jimi Hendrix kuulsaks tegi, näiteks looga „Voodoo Child“) ja tegelikult leiutas ta veel muidki heli muundavaid vidinaid! Christian Casher ongi tegelikult olnud kunagi tema isa omaaegne lavanimi. „Ükski investor ei taha teada, et tema riskifondide haldur on rokkstaar,“ keelitasid Chrisi kolleegid teda muusikurollis pseudonüümi võtma. Chris ise

KEVAD/2022

teab, et asi on tegelikult just vastupidi! „Olen võitnud nende inimeste huvi ja saanud nende investeeringud, kellele kõigepealt avaldas mõju just minu muusika,“ nendib ta, et vahel on ka teistpidi – kliendid avastavad tema muusikalise talendi ja klaverimängu palad pärast tehinguid, aga ikka vaid positiivses võtmes.

MUSIC, MAESTRO, PLEASE! Keset tüüpilist intensiivset tööpäeva hüppab Chris aeg-ajalt oma Rolandi digiklaveri taha, et mängida, komponeerida. „See on üsna meditatiivne ja loominguline,“ on Chris kindel, et see kõik võimendab tema põhitöö ja ettevõtmiste kvaliteeti. Praegu igatahes eelistab Chris oma muusikategevust pigem täiega nautida, mitte äriks muuta. Kuigi eesti laulja Kerli on talle just julgustavaid karjäärisoovitusi andnud. Samuti naudib ta täiega live-esinemisi, viimati esines ta vanalinnas Suur-Karjas Winkeli kultuuriklubis. Tema muusikapalad „Waterfall“ ja „Moonlight Madness“ on pakkunud tunnusmuusikana huvi filmitegijatele nii Hollywoodis kui ka siinsamas Tallinnas.

TALLINN TÕMBAB TALENTE! 2018. aastal asutas Chris siin HanseCoin OÜ, firma nimi sobitub Hansa Liidu hõngu ja kaubanduse ajalooga. Chris kiidab Eesti majanduslikku, õiguslikku ja maksukeskkonda kui igati ideaalselt sobivat kohta, kui no brainer, kus idufirmat käivitada.

MEIE SIIN KURDAME OMA KLIIMA ÜLE, AGA CHRIS LEIAB, ET LONDON JA SAN FRANCISCO TUNDUVAD TALLE TEGELIKULT KÜLMEMAD, SEST ON NIISKED JA TUULISED, SAMAS KUI VANALINN ON ENAMIKU AJAST TUULE EEST KAITSTUD.

Foto: Aron Urb

VÄLKAR

KEVAD/2022

VÄLKAR

Edasi arendati emaettevõtet TriQuantum Technologies, et hoida kaubamärgi varasid. HanseCoin on nüüd arenenud Hanse Digital Assetsiks. Chris pajatab suurest ülesehitustööst, pikemast protsessist koos paljude partneritega üle Euroopa. „Me meelitame Euroopa pankadest palju talente, projekti sponsoreid ja partnereid. Siit kaunist Tallinnast ja vabast Eestist pakume maailmale innovatsiooni!“ Chris ütleb, et talle meeldib töötada Tallinnas: „Saan siin keskenduda paremini kui kusagil mujal.“ Keskenduma peab turgude uurimisele, investeerimisvõimaluste analüüsimisele, krüptovaluutadega kauplemisele ja nii edasi ja edasi. Lisaks on Chris ametis raamatute ja artiklite kirjutamise ning avaldamisega, samuti esinemistega maailmakuulsates telekanalites ja veebisaitides… Ja live forever, stay pretty! Chris tegeleb ka biohacking’uga ehk ta uurib ja teab teaduspõhiseid trikke-tempe, kuidas elada ja süüa ning magada nii, et oleks tervist, et jaksaks rohkem ja paistaks sealjuures hea välja east hoolimata. Üle 50-aastane Chris näebki ise välja ju kui teismeline poisike!

soomlase Auri Hakomaa keskajateemaline Olde Hansa resto, Vello Leithami Kehrwiederi kohvik ja šokolaadipood. Ainulaadsed kohad, nagu klubi Winkel, Matthiase resto 180 Degrees Noblessneris või Fotografiska ülemine korrus, Tim Draperi Startup House.

TÄNA TALLINN, AGA KUHU EDASI? Chris on jõudnud oma elus 50. eluaasta teisele poolele, reisinud läbi pool maailma, elanud kuid eri mandritel ja maadel, kuid „Eesti on esimene koht, kus ma tunnen oma südames ära kodu siin maakeral!“ Sisuliselt tundis ta seda juba esimesel korral aastal 2003. Chris tunnistab, et on õnnelik, et elab siin juba alates 2018. aastast. Muidugi reisib ta nii äri kui ka lõbu mõttes edasi, aga arvab, et Tallinn on hea peakorter. Mehe sidet linnaga kinnitab ka see, et ta on soetanud kinnistu vanalinnas ja plaanib osta kindlasti veel kas vanalinnas või selle ümbruses… ning võib-olla ka Kakumäel.

SELLE LINNA JA ILMA FÄNN Chris elab praegu Pikal tänaval Oleviste kiriku juures ja ütleb, et ta lihtsalt jumaldab linna hansaaegset arhitektuuri. Aga ka siinset loodust ja gastrokultuuri, õhu värskust ja kauneid aastaaegu, kus suved pole liiga kuumad või talved liiga külmad. Meie siin kurdame oma kliima üle, aga Chris leiab, et London ja San Francisco tunduvad talle tegelikult külmemad, sest on niisked ja tuulised, samas kui vanalinn on enamiku ajast tuule eest kaitstud. Kui talvel võib kõige külmematel päevadel Tallinnas temperatuur olla –20 °C või külmem, siis tänu mõnusalt kuivale kliimale on tunne karge ja värskendav. „Olen siin järjest läbi elanud neli talve ja ma ei ole ikka veel tundnud tõeliselt külma päeva, nagu tavalistel USA idaranniku karmidel talvedel, näiteks New Yorgis või Bostonis.“

HEAD GEENID, HEA HARIDUS Chris leiab, et inimesed on siin juba ajaloost tulenevalt „eklektiline segu eri vereliinidest, mis väestavad ja vääristavad nende geneetikat“. Rääkimata kõigist siinsetest sisserännanutest, kes on leidnud Tallinna, nagu ka tema. Chrisile tundub, et siinsetele noortele antakse ka head haridust, sest see peegeldub 20. eluaastates inimeste seas, „kes tema arvates võivad olla valmis andma kogu maailmale järgnevatel aastatel oma sisukat panust“.

LEMMIKKOHAD Vanalinn on maagiline, leiab mees, aga eriti eelistab ta oma heade sõprade juhitud kohti, nagu Luke’s D’Boiss Vene tänaval, „mis tuletab mulle meelde Londoni eraklubides veedetud aega“, või

KEVAD/2022

KUIGI MUUSIKAGA TEGELEB TA HETKEL PIGEM HOBI KORRAS, SIIS OLGU ÖELDUD, ET MUUSIKUKARJÄÄR TERENDAB REAALSELT CHRISI PEA KOHAL JÄTKUVALT NING MÄRGID ON ÕHUS, ET SEE VÕIKS OLLA TA ELUTEEL EDUKAS ASI.

VÄLKAR

KEVAD/2022

EXPAT

FLYING HIGH! Meet your “typical” Tallinn resident CHRIS KACHER, rocket scientist turned stock market wizard also a brilliant pianist and composer, biohacker et cetera…

(AIFM) focused on digitization and powered by blockchain. [a]It was a long, intense build-up with many partners across Europe but we are going live within short. We are attracting a lot of talent, project sponsors, and partners amongst European banks. All of that innovation originates from beautiful Tallinn in free Estonia.

HOW DID YOU END UP IN ESTONIA?

SO THOSE ACTIVITIES WILL KEEP YOU NOW HERE?

My first trip to Tallinn was in June 2003 because a close friend in California is Estonian We flew with his father so my friend could obtain his citizenship. We were only in Estonia for a few days. I made friends with another Estonian hour before our flight was to depart from Tallinnso kept returning at least once a year from Geneva, Switzerland where I had launched a stock hedge fund. I made more Estonian friends, and eventually decided to move to Tallinn in 2018 after I stayed in the summer at a flat of the spouse of Axel Jacob, the former co-founder of Aorta Capital, who had crossed paths with me in the world of finance many years prior when we had both been living in London. We decided to launch one of the world’s first digital tokenization platforms of project finance and real estate equity capital to be raised using blockchain technology and named it HanseCoin OÜ, in 2018, to fit with the Hanseatic League’s cachet and history of trade across many nations in Northern Europe. Estonia has one of the most forward thinking regulatory and solid legal environments atax system for start-ups, so it was a no-brainer to launch in Tallinn. We eventually developed a parent company, TriQuantum Technologies, to hold the assets of our brand HanseCoin had evolved into Hanse Digital Assets (https://www.hansedigitalassets. com), one of the first companies to digitize and tokenize the equity capital for project finance in form of listed securities, be it for power plants, shipping, large residential, industrial or commercial real estate, or satellites. We employ blockchain technology digitizing the rights to and certificates of such projects which then will be traded on major exchanges. This is vested in our planned family of funds, structured and managed by, KJA Digital Asset Investments AS, which is currently undergoing regulation with a view to going to market during the summer. KJA shall be the EU’s first alternative investment fund manager

KEVAD/2022

My work is here and I can focus here better than anywhere else. Axel and I are the co-founders of the Estonian companies mentioned above. I focus on researching markets, analyzing opportunities with my quantamental approach and trading investments including digital assets, ie, cryptocurrencies, based on metrics, evolving algorithms, and the strategies I devise. Further, my tasks includ publishing books and regular articles via Wiley & Sons, City A.M., Medium, and interviews on Reuters, MarketWatch, Forbes, and Bloomberg among others such ashttps://www. virtueofselfishinvesting.com/news as well as on my CityAM/CryptoAM column https://www. cityam.com/profile/crypto-am-mixing-in-themetaverse/ Beyond that, I also run my company Virtue of Selfish Investing, LLC (https://www. selfishinvesting.com) a stock and digital assets advisory website which is based in California and insights, analysis, and strategies since 2010. I have been invited to give talks and interviews across many media platforms including television, radio, and print. I was recently invited to Tim Draper’s Draper Startup in the Old Town to give a presentation on Biohacking: How to Age Regress https://fb.watch/c1BHg8qkbo/. YOU`RE ALSO A COMPOSER AND A BRILLIANT PIANIST. GIVEN CONCERTS AND PUBLISHED YOUR MUSIC. HOW DOES MUSIC AFFECT YOU IN YOUR CORE BUSINESS?

I started with a stage name Christian Casher, taking my father’s stage name who invented the wah-wah pedal among other transformational devices, because colleagues said, No investor wants to know their hedge fund manager is a rock star. But this was advice. There is power in doing more than just one thing well, so Chinese walls within a person's brand are limiting. I won the interest and investments of those who started out by being impressed with my piano pieces and

EXPAT 1.

performances before they knew I was involved in trading stocks and digital assets, and vice-versa. In the middle of a typically intense day, I often switch gears by hopping onto my Roland digital piano to compose or play through some of my pieces. I find it quite meditative and creative, thus turbocharges the quality of my other endeavors. I most recently gave a concert in ld own at Winkel. Estonia’s Esko Brothers are interested in making a Matrix-themed music video using my song Moonlight Madness. My whole concert performance was recorded live. YOU LIVE IN TALLINN, OLD TOWN. WHAT DO YOU LIKE MOST ABOUT OUR CITY?

I love the Hanseatic architecture, the nature, the gastro culture, the freshness of the air, and the beautiful seasons without summers being too hot or winters being too cold. London and San Francisco actually feel colder to me because they are both damp and windy whilst the Old Town is shielded from wind most of the time. While the temperatures can show -20 C or colder in Tallinn during the coldest days in winter, the feel is crisp and refreshing because it is a comfortably dry climate. I’ve been through 4 winters here in a row and I still have yet to feel a truly cold day like the typical ones endured during the harsh winters of the East Coast USA such as in New York City or Boston. Also, Tallinn is just northern enough so the twilights are unusually long, tricking my senses into feeling the days are longer than they actually are during the winters. And by the time February comes, the days get noticeably longer by 3 minutes a day compared to 1 minute a day in Beverly Hills, California where I was raised. By March, the sun is already setting much later than in California. Tallinn is a gem of a city by the sea. The people are an eclectic mix of various bloodlines due to Estonia’s history, supercharging the genetics, not to mention all the expats here who have found Tallinn to be their slice of heaven, as I too have. I find the educational system in Tallinn to be excellent thus, is reflected among those in their 20s that will make important contributions to the world in the years to come. The uniqueness of a series of places run by good friends such as Luke’s DBoiss on Vene which reminds me of my time spent in private members clubs in London, or Aur medievalthemedOld Hansa, Vello’s Kehrieder café and chocolaterie on ld own square, the multi-level club Winkel, Matthias’s delicious 180 Degrees, the top floor of Fotografiska, Tim Draper’s Startup House, and what is soon to be a weekend beach house that is a jog from my place in ld own make this a magical city.

HOW LONG WILL YOU LIVE IN ESTONIA? WHERE TO GO NEXT?

Going into the second half of this life I’ve travelled globally and by now lived or stayed at multiple times for many months on six different continents but Estonia is the first place I feel in my heart is home on this globe, because Antarctica won’t be it. In essence, I felt this way when I came here in 2003, then almost moved here in 2005, and am happy to be living here since 2018. I will continue to travel for business and pleasure but use Tallinn as my base. I bought property in the Old Town and plan to buy additional properties certainly in and around the Old Town and possibly Kakumäe.

KEVAD/2022

TEGIJA

Kunagi ei ole liiga hilja… TOIVO TÄNAVSUUD tuntakse eelkõige kui Eesti Ekspressi terava sulega ajakirjanikku, aga ka Vähiravifondi Kingitud Elu üht rajajat, keda sai veel mõni aasta tagasi ehk enne pandeemiat näha rahvarohketes kohtades fondile annetusi kogumas. Praeguseks on fond andnud rahalist tuge ja lootust rohkem kui 1500 vähihaigele. Küsimused: Andres Peets Foto: erakogu

olm aastat tagasi tegi mees elus kannapöörde ja asus 38-aastasena Tartu Ülikooli arstiteaduskonda arstiks õppima. Päevaõppes, kuueks aastaks, pluss neli aastat residentuuri!

TEGID ELUS OOTAMATU MUUTUSE. MIS SIND AJENDAS SELLIST OTSUST TEGEMA?

See on natuke nagu naisevõtt: noormees kohtub daamiga ja nad armuvad. Hiljem mehelt küsitakse: mis see siis oli, mis sind just selle daami puhul köitis, kas tema kena välimus, huumorimeel, intelligentsus? Mees ei oska täpsemalt selgitada, kuid ta lihtsalt teab, et see naine on see õige. Tema süda ütles nii. Natuke on see ka ratsionaalne. Väsisin ajakirjanikutööst ja meediast ning hakkasin huvituma hoopis rohkem süvitsi vähihaigete aitamisest. Väga hea, kui minu otsus on osutunud veel

KEVAD/2022

ka kellelegi teisele inspiratsiooniks: kunagi ei ole liiga hilja täita oma unistusi, viia ellu ideid ja ambitsioone. Dinosaurused saavad suurepäraselt hakkama isegi arstiteaduskonnas! Täna vaatan otsusele tagasi igati positiivselt. Olen järjest rohkem harjunud mõttega ajakirjanikutööst eemaldumisest ning harjun mõtlema kui meedik. Käsil on kolmas kursus ja paljud süvatuupimist eeldanud ained on juba pigem seljataga. Edaspidi lähevad õpingud järjest praktilisemaks ja huvitavamaks. Mulle väga sobib see, et olen 41-aastasena jälle nii-öelda rookie – roheline arstihakatis, kes peab iga päev mugavustsoonist väljuma ja akadeemilisest hakklihamasinast läbi tulekuga ennast tõestama, sest ta siirdus elus nii-öelda teisele ringile hoopis uues valdkonnas. SIND OOTAB ILMSELT EES VEEL KÜMME AASTAT ÕPINGUID. SIIS OLED JUBA PEA 50-AASTANE MEES!

Järelikult on pool elu veel ees! Olen kalkuleerinud, et peaksin jõudma arstina siiski kauem töötada kui olen praeguseks töötanud ajakirjanikuna. Pealegi tuleb arvesse võtta, et pikk kool ja sellele järgnev elukestev õpe on kõigest heaks meedikuks kujunemise üks pool. Teise poolena lisandub praktika, mis algab juba esimestel aastatel, mil tudengitel on võimalik tööle minna haiglasse hooldajana. Ise plaanin hiljemalt suvel alustada kooli kõrvalt tööd abiõena, seejärel mõne aja pärast juba abiarstina. KAS OLED TEINUD JUBA ERIALAVALIKU?

Mind paelub kõige enam onkoloogia. Vähiravifondis olen kursis inimeste haiguslugudega ning jälgin nende käekäiku suure huviga. Elan kaasa sõeluuringute arengule ning haiguse varajase avastamise moodsatele

TEGIJA

võimalustele. Teadlased muugivad usinasti vähi lukku lahti, kuid haigus teeb tänapäevastes ühiskondades endiselt laastamistööd. Elu jooksul haigestub sellesse tõvesse iga teine mees ja iga kolmas naine. KAS SINU TULEVANE ELU JÄÄB SEOTUKS AJAKIRJANDUSEGA?

Mida „kangemaks“ saab minu ametlik kvalifikatsioon (praegu olen hooldaja, suvel, kui farmakoloogia eksam sooritatud, saan abiõeks, neljanda kursuse lõpuks abiarstiks jne), seda enam jääb ajakirjandus ilmselt tagaplaanile. Siiski vaatan sellele ka edaspidi kui hobile. Meil kõigil on oma hobid: kes teeb sporti, kes kogub marke, kes heegeldab. Mina kirjutan uurivaid lugusid oma American dream’is elavatest eestlastest, värsketest miljonäridest või siis hoopis suurkelmustest, magnaatide äritülidest või noorte narkoärist. KUI PALJU OLED AJAKIRJANIKUNA PIDANUD END DISTANTSEERIMA OMA ISIKLIKUST ARVAMUSEST?

Ei ole pidanud. Ekspressis töötamisel on olnud see võlu, et saad kirjutada teemadel, mis sulle endale korda lähevad. Mulle on meeldinud keerulisi ja segaseid juhtumeid (äritülid, korruptsioon, kohtukaasused jms) lugejatele lihtsaks ja selgeks kirjutada, vürtsitada seda maitseka annuse irooniaga ning lasta lugejal otsustada hea ja kurja üle. Mingi eriline oma arvamuse esiletooja ja üleüldse arvamuslugude kirjutaja ehk valve-arvamusliider pole ma kunagi soovinud olla. Inspireerida oma olemusega, oma eluga, mitte leheveergudel inimeste lahterdamise, paikapanemisega ning tõe ja vale kuulutamisega – see on olnud minu stiil, vähemasti viimastel aastatel. Varem, noorema ajakirjanikuna, lahmisin pisut rohkem. Mitte kunagi pole ma end pidanud üleüldiselt heaks kirjutajaks või heaks ajakirjanikuks – täitsa siiralt.

Toivo võib igati rahul olla: "Käsil on kolmas kursus ja paljud süvatuupimist eeldanud ained on juba pigem seljataga. Edaspidi lähevad õpingud järjest praktilisemaks ja huvitavamaks."

KAS OLED SAANUD TIGEDAT TAGASISIDET JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULED?

Aeg-ajalt tuleb ette, kuna sagedamini kirjutan konfliktsetel teemadel, kus mõlemad pooled ei pruugi artikliga võrdselt rahule jääda. Südamesse ei võta, netikommentaare ei loe. Pigem pooldan KEVAD/2022

DOER

inimeste õigust avaldada ka negatiivseid arvamusi. Kuid hoian ise nendest õuntest eemale, kus käib suurem ussitamine. OLED ÖELNUD, ET SIND HUVITAVAD ÜHISKONDLIKUD TEEMAD: VÄÄRTUSHINNANGUD, HOIAKUD, TOLERANTS. MIDA SINU JAOKS TÄHENDAB TOLERANTS?

Pigem huvitasid need teemad mind rohkem kaheksa kuni kümme aastat tagasi, kui algas terav debatt kooseluseaduse ainetel. Praegu on uued teemad. Kristlasena eristan inimesi nende tegudest ja praktikast. Näiteks mõrvarit mõrvast, valetajat valest, joodikut alkoholismist. Seega on tolerants inimeste arvamuste, eelistuste ja valikuvabaduse põhimõtteline austamine, ilma et kiidaks heaks neid tegusid endid, mis lähevad kristliku moraalieetikaga vastuollu. Ma ei saa olla kohtumõistja, kuigi vahel võib-olla tekib kiusatus olla.

ilusad inimesed minu ümber mitmel rindel (koolis, fondis, koguduses). MIS VALMISTAB SULLE TUSKA, MIDA PÕLGAD, VIHKAD?

Laiskust ja ükskõiksust – seda nii mõtte kui ka tegude tasandil. Põlgusel, vihkamisel ja isegi andeksandmatusel pole üldiselt minu elus kohta. Viha tapab eelkõige vihkaja enda ja need, kes mind vihkavad või ei salli (ma ei tea, kui palju neid on), on sageli inimestena pigem armastusväärsed. Lihtsalt nende teod on teistsugused, mõjutatud. KAS KOSMOS ON LÕPMATU?

Pole aimugi. Ei tea, kas sellele peab otsima vastust. KAS JUMAL ON OLEMAS?

Kindlasti.

KUIDAS KOHANDAD OMA KRISTLIKKE VÄÄRTUSHINNANGUID ERINEVASSE SÄTTUMUSSE KUULUVATE INIMESTE PUHUL?

Mul ei ole midagi nende inimeste vastu. Minu ülesanne on neid armastada nagu oma ligimesi. Oma valikute ja tõekspidamiste eest kannavad nad ise vastutust jumala ees. AGA KUI INIMENE ÜTLEB, ET TA LÄHTUB OMA TUNDEST. KAS TUNDEID ON VÕIMALIK JUHTIDA?

Kindlasti. Tunnete juhtimine eristab inimest kui kõrgema intellektiga olendit näiteks kärbestest või küülikust. Kärbestel või küülikutel ei ole võimalik oma tundeid talitseda. Eks see kõik sõltub geenidest, keskkonnast ja isikuomadustest, kuid tunnete juhtimine on kindlasti ka õpitav. Armastus on eelkõige otsus, mitte tunne. Tunded ja kirg tulevad ja lähevad, armastus jääb. Ta peab vastu kõigele. KAS OLED KUNAGI PÜÜDNUD ENNAST ISELOOMUSTADA?

Ei ole. Seda võiksid teha teised inimesed. MIS TEEB SULLE ELUS KÕIGE ROHKEM RÕÕMU?

1. See, et saan tegeleda asjadega, mis on minu jaoks põnevad, kuid millel on oluline positiivne tähendus ka teiste inimeste jaoks (vähiravifondi töö, õpingud ja sellest tulenev inspiratsioon, evangeeliumi kuulutamine Ekklesia ülistuskooriga, tulevane arstitöö). 2. Pere – armas abikaasa ning lapsed ja nende areng/edenemine. 3. Olla jumala laps, kogeda tema õnnistust ja hingamist oma elus ning hoida kinni tema erilistest tõotustest. 4. Armastavad, toetavad, inspireerivad, targad ja

KEVAD/2022

“NEVER TOO LATE TO DREAM…!”

oivo Tänavsuu is a well-known journalist, as well as one of the founders of the Cancer Treatment Foundation. Today, the foundation has provided financial support and hope to more than 1,500 cancer patients. Three years ago Toivo took a turnaround in his life and started studying to be a doctor at the Faculty of Medicine of the University of Tartu - at the age of 38! Full-time studies, six years, plus four years of residency! When he graduates, he will be almost 50 years old - “ It`s ok, “ he says, “It's just halfway in ones life!” “I know my decision has proved to be an inspiration to many: it is never too late to fulfill your dreams, to realize ideas and ambitions.” However, he will look at journalism as a hobby and go on every now and then. “We all have hobbies: I write investigative stories about Estonians living in American Dream, or big scams, or youth drug dealers.” “As a Christian, I distinguish people from their actions and practices,” says Toivo. Thus, tolerance, for him, is a fundamental respect for people's opinions, preferences, and freedom of choice, without approving of those acts themselves that are contrary to Christian moral ethics. “I can't be a judge, although sometimes I may be tempted to be.” Is space infinite? - Toivo is unsure. But is there a God? - the answer is “yes there is.”

RAAMATUD

HEA LUGEMINE PUTINI VÕIMU ERIPÄRA CATHERINE BELTON PUTINI INIMESED Vladimir Putinist ja tema kanna all olevast Venemaast on kirjutatud virnade viisi raamatuid ja ei mingit kahtlust, mõned virnad kirjutatakse veel. Briti ajakirjaniku Catherine Beltoni raamat on seni kaante vahele jõudnud putiniaanast üks parimaid, kui mitte suisa parim käsitlus. Belton kirjeldab, kuidas senise korra lõppu aimanud KGB hakkas valmistuma muutusteks, pani pihta kommunistliku partei varad, aitas pukki ja tegi rikkaks omad joped ning krabas

Venemaa oma raudsesse haardesse. Aga Venemaa hõlvamine oli vaid eelmäng edasitungiks Läände, milleks Putin ja tema kamarilja kasutavad ära nii Lääne nõrkust, naiivsust, rumalust kui ka aplust. „Putini inimesi“ lugedes peaks igale vähegi mõtlevale inimesele selgeks saama, et sõda Ukrainas on tõepoolest sõda Lääne eest ning oht Läänele ei kao enne, kui kagebiitide kamp on Venemaa eesotsast kadunud.

LE KOORTI LUUREMÄNGUD

LUGU ÜHEST LINNAST

KAARDISTATUD MAAILM

VIRTUAALNE TULEVIK

ERKKI KOORT KOIDIK SURNUD POSTKASTIS

JAN MORRIS VENEETSIA

TIM MARSHALL GEOGRAAFIA VANGID

ILMAR TASKA ELÜÜSIUMI KUTSE

Aastakümneid julgeolekuvaldkonnas töötanud Erkki Koort sai kirjamehena tuntuks 14. sajandi lõpu LõunaEestisse viidud seikluslugude triloogiaga. „Koidikus“ viib Koort tegevuse lähiminevikku, täpsemalt eelmise sajandi lõpukümnendisse ning kasutanud algmaterjaliks isiklikke kogemusi toonastest luuremängudest. Kes aga Koorti varasemaid põnevikke lugenud, sel tuleb ajahüppest hoolimata „Koidikut“ lugedes palju tuttav ette. Sõjasulase Markuse asemel on raamatu peakangelaseks vastuluure juht Jan, mõõgahoopide asemel antakse tina tulirelvadest, hobuste asemel on autod ja lennukid, õlle asemel kaanitakse džinni ja veini ning naised kannavad sukki. Madinat saab korralikult, tempo püsib ja adrekas on üleval. Nagu korralikus põnevikus olema peab.

Mõned asjad ei aegu. Jan Morrise raamat „Veneetsia“ ilmus esimest korda pisut üle 60 aasta tagasi ning hiljem on seda pisut kõpitsetud. Täpselt samamoodi, nagu ka raamatu kangelast, Veneetsia linna. Seda võib lugeda mitmel moel. Peaasjalikult on see reportaažlik kirjeldus linnast ajast, mil Morris Veneetsiasse sattus ja seal pikemalt hängis. Ehk siis möödunud sajandi kuuekümnendatest. Ja kuigi autor rõhutab, et see pole linna ajalugu ega ka mitte reisijuht, võib seda „Veneetsiat“ ka niimoodi lugeda. Kui te mingil põhjusel pole seni veel laguunidele rajatud linna külastanud, siis Morrise raamat annab selleks võimaluse ilma tugitoolist lahkumata. Kui raamat loetud ja teis ei ole tekkinud vastupandamatu soov Veneetsiasse põrutada, tasub arsti poole pöörduda.

Briti ajakirjaniku Tim Marshalli raamatu alapealkiri võtab sisu väga täpselt kokku: „10 kaarti, mis räägivad globaalpoliitikast kõik, mida teadma pead“, kõlab see. Geograafia vangid on valitsused, tõdeb Marshall. Otsige naist, ütlesid prantslased. Uurige kaarti, ütleb Marshall ning näitab, kuidas geograafia riikide ambitsioone ühtaegu suunab, sunnib ja pärsib. Raamat algab ettenägelikult Venemaast. Marshall seletab ka igati loogiliselt ära geograafiast tulenevad põhjused, miks meie idanaaber ammuilma enne Putini sündi on üritanud Ukrainat oma käpa alla saada. Edasi tulevad Hiina, USA, Euroopa ja nii edasi kuni Arktikani välja. Kui maailmapoliitika vähegi huvi pakub, siis see raamat on väga hea koht alustamiseks.

Kas tahaksite kohtuda mõne kuulsusega minevikust? Näiteks jämmida koos Elvisega, ajada Marilyn Monroega törts klatšijuttu või võtta Konstantin Pätsiga pitsike likööri? Kui uskuda Ilmar Taska uut teost, tuleb varuda vaid kannatatust ja see aeg tuleb. Raamatus pakub virtuaalkeskkond Elüüsium.com võimalust kohtuda ajalooliste isikute digitaalkarakteritega, kes on loodud tehisintellekti ja neurovõrkude abil. Ehk siis süvavõltsing 2.0 on teenus, mida võrk pakub. Kõlab kenasti? Eks me kõik ju tea, et kui asi on liiga ilus, et olla tõsi, siis see kindlasti nii ka pole. Ka Elüüsium. com-i puhul. Taska tegeleb raamatus teemadega, mis kõlavad kui tulevikumuusika, kuid otsapidi on see virtuaalreaalne tulevik koos teadvuse manipuleerimisega juba kohal.

UNENÄOMAAILM SUSANNA CLARKE PIRANESI Fantaasiakirjanik Susanna Clarke sai paugust kuulsaks oma debüütromaaniga „Jonathan Strange ja härra Norrell“. Uut raamatut pidid austajad raamatut ootama ei rohkem ega vähem kui 16 aastat. Kas tasus ära? Enamuse meelest kindlasti. Raamatu tegevus on viidud unenäolisesse alternatiivreaalsusesse, kus nimikangelane avastab ja kaardistab hiiglaslikku ja kummalist ruumi, kus otsatute saalide, koridoride, treppide ja ruumide labürindis lainetavad ookeaniveed. Piranesi ülesanne on leida sellest unenäomaailmast miski, mida nimetatakse Suureks ja Salajaseks Teadmiseks. See on raamat, mis ilmselt jagab lugejad kaheks vastandlikuks pooleks. Üks osa peab seda suurepäraseks ja lummavaks, teine täielikuks tüütuseks.

KEVAD/2022

FOTO TALLINN

Kopli basiilika.

TEISS TALLINNAS ANDRES TEISS on fotograaf, kes teeb pildi, mis ka pilt on, seda igast asjast ja igast asendist. Seekord esitleme valikut Teissi teravatest tähelepanekutest Tallinna linnaruumist. Andres Teiss is a photographer who makes a great shot of everything. This time we present the observations of Teiss on urban space of Tallinn.

Lõhmus

KEVAD/2022

Balti jaama tramm

PHOTO TALLINN Maarja Nuut.

Peidus

Kogunejad

Läinud

Raua tänaval

Skoone bastion

Putka

KEVAD/2022

AJA LUGU

Kuidas tallinlased moskoviite tõrjusid 445 aastat tagasi toimus seitse nädalat kestnud piiramine ja enneolematu pommitamine, kui moskoviidid üritasid alistada Revali linna. Tallinlased aga pidasid vapralt vastu ja kihutasid tsaar Ivan Julma venelastest ja tatarlastest väed minema! Tekst: Tõnu Pedaru Fotod. Pulss

KEVAD/2022

van IV olnud legendi järgi sellest kaotusest nii raevus, et laskunud neljakäpukile ja teinud hirmsaid marukoera hääli. Kindlasti kaotas nii mõnigi lähedal olnu valitseja meeletus vihahoos karistuseks oma elunatukese. Tallinn oli ainuke linn, mis tollal Eestimaa pinnal peetud Liivi sõdade perioodil moskoviitide poolt võtmata jäi.

AJA LUGU

Kivikuulid purustamiseks, raudkuulid põletuseks... Kiek in de Kökis on need müüritud seina, et näidata: "Moskoviidid, hoidke eemale!"

Selle suure võidu mälestuseks müüriti hiljem pommitamises suuri kahjustusi saanud suurtükitorni Kiek in de Köki taastatud seina kivikuulid ja raudkuulid – ajaloos esimene ilmalik mälestusmärk tallinlastest kaitsjate kangelasteole. Justkui armid sangarist sõjamehe näos! Need kuulid on Kiek in de Köki – mis just tollest ajast ehk 1577. aastast teadaolevalt just sellise nime sai (sks k ’vaata kööki!’) – seinas veel praegugi kenasti näha. Tõsi, raudkuulidest, mis

omal ajal risti kuju moodustasid, on aegade jooksul paar tükki müüriseinalt välja pudenenud.

ANNO 1577 Juba eelmise aasta jõulukuul kõlasid kuuldused, et kurjad ja halastamatud vaenlased on taas tulemas Tallinna peale. Kuulujuttude peale hakkasid Tallinna ümbruskonna külade inimesed suurest hirmust linna põgenema. Kroonik Balthasar Russow, kelle ülestähendused tollest ajast on peamine allikas, kirjeldab, et saabunud karm külm ja erakordselt paks lumi takistas põgenikke liikumisel. Juhtunud isegi seda, et naised koos rinnalastega hange ära külmusid! Peninukid ja koerakoonlased, nagu moskoviite ehk tsaar Ivan Julma sõjamehi – venelasi ja tatarlasi – kutsuti, olid linna lähedal luusinud aastapäevad ennegi. Moskoviite kardeti ja vihati, nende ääretust julmusest kõneldi palju, aga krooniku sõnul oli sõja ning seeläbi siginenud liivimaalaste hädade ja kannatuste põhjus hoopis jumala karistus liivimaalaste enda pattute pärast! Eelmine kord, kui moskoviidi vägi – seda küll Taani printsi hertsog Magnuse juhtimisel – linna ähvardas ja piiras, oli ligi kuus kuud aastatel 1570–1571. Kui siis, 16. märtsil, jumala aastal 1571 moskoviidi vägi linna alt lahkus, oli rõõm piiritu. Selle esimese edutu piiramise lõpukuupäev ehk 16. märts oli hiljem pikka aega, kuni Vene aja saabumiseni, Tallinna päev! Vene vägede tagasilöömine märtsis 1571 oli nii suure tähtsusega sündmus, et Tallinna auks löödi kirikukelli kogu Euroopas. Jaanuari keskel oli aga teateid, et venelased lähenevadki, ning 22. päeval anti teada, et moskoviidid on kohal ja

TALLINN JÄI ENDISELT LINNAKS, MIDA KEEGI POLNUD SUUTNUD VALLUTADA!

KEVAD/2022

AJA LUGU

1710 aasta augustis ei suutnud Rootsi armee mundris tallinlased esimest korda ajaloos enam linna kaitsta - katkuepideemia oli viinud enamuse elanikkonnast teise ilma.

seavad endid linna ümbruses, Lasnamäel ja Liivamägedel ehk praeguse Keskturu kandis laagritesse. Venelaste vägi olnud kroonika andmetel 50 000 meest, mis siiski vast liialdus. Küll aga oli moskoviitidel sedakorda kaasas hulganisti ja erinevate hävitusülesannetega piiramissuurtükke. Tallinna esimesel piiramisel seitse aastat varem sellist suurtükiväge polnud ning tulistamispesad jäid linnast kaugele. Sedakorda aga toodi kohale praktiliselt kogu venelaste piiramissuurtükivägi ja jõuti piiramise vältel linnamüüridele lähemale ja võeti positsioonid Tõnismäe kõrgendikule. Tollal oli Tõnismägi palju kõrgem kui praegu näha – kohati 6, tükiti vahest 8 meetritki kõrgem. See oli suurtükkide jaoks strateegiliselt parim võimalik laskeplatvorm. Tõnismäelt sai sihtida otse Toompeale, just võimu keskusesse. Lõpuks oli ju vaenlasel tähtis selili suruda maa valitseja, kelleks oli Rootsi kuningas. All-linna kaupmeestega võis ju seejärel ehk ikka kauplemine õnnestuda. Nii vähemasti arvestasid venelased, keda juhtis Ivan Vassiljevitš Šeremetjev. Viimane oli lubanud oma nimekaimule, tsaar Ivan Vassiljevitšile, et võtab Revali linna ära… või sureb.

IVANID JA IVO! Linna kaitses oli paar tuhat meest, pluss umbes 400 ratsamehest – peamiselt linnas elavatest või linna põgenenud vabatahtlikest eestlastest, käsitöölistest, veondusmeestest või talupoegadest

KEVAD/2022

koosnev Ivo Schenkenbergi juhitav lipkonnavägi. Mis, nagu järgnevatel nädalatel selgus, etendas suurt või isegi otsustavat rolli venelaste vastu võitlemises. Tallinna müntmeistri poja, lipnik Schenkenbergi meestel oli igaühel vööl kaks püstolit, mis linnast välja tormates kõigepealt vaenlase pihta tühjendati. Edasi raiuti poolkuude ehk hellebarditaoliste kirvestega. See oli nii metsik ratsavägi, et Rootsi asehaldur käskis Rootsi ratsaväelt hobused ära võtta ja need eestlastele anda. Nad raiusid maha kõik, kes ette jäid. Linnast välja tehtud rünnakud olid tähtsad selleks, et takistada venelastel korralikult piiramist teostada, linna ümber puid maha raiuda, et külmal ajal ülivajalikke lõkkeid teha ja kantse ehitada. Oluline oli märgata, kus venelased kavatsesid maa-aluseid tunneleid kaevata. Viimaseid tehti, et pääseda linna kaitsemüürideni ja tornideni, et need seal siis õhku lasta ja avada võimalus linna tormijooksuga vallutada. Tõenäoliselt rihtisid venelased just Kiek in de Köki torni, mis oli tõeline tulepesa oma paljude suurtükkidega.

TULEKERAD – LINNA ESIMENE ILUTULESTIK Venelased pommitasid linna ja linnamüüri ning torne kivi- ja raudkuulidega. Kivikuulidega püüti purustada kaitserajatisi, et linna pääseda. Raud- või malmkuulid aeti lõkkes tuliseks ja nendega siis lasti linna, et tekitada

tulekahjusid. On teada, et üks kuul sattus Niguliste kirikusse, aga inimestele eriti viga ei teinud. Küll aga süütas üks tulekera, nagu kroonik neid hõõguvaid raudkuule nimetas, linna seegi. See asus kiriku lähedal Kiek in de Köki taga Rüütli tänaval. Tulekahju siiski kustutati. Tallinnas oldi tuleohutust alati esimese tähtsusega asjaks peetud. Piiramise eel olid linnamajade katused üle vaadatud ning pööningutele laotatud sõnnikut ja muud mittesüttivat. Naljaga pooleks võib öelda, et venelased korraldasid mitte ainult linna ajaloo esimese tõelise pommituslaine, vaid ka esimese ilutulestiku. Või koletulestiku. Linna sangariks tõusnud Ivo Schenkenbergi üksuse mehed tegutsesid ka kui linna esimene tuletõrjebrigaad. Meestele anti korraldus majad läbi otsida, kontrollimaks, kas kõik kustutusvahendid on olemas... Lisaks jälgisid nad taevast, kui moskoviitide suurtükkide lennutatud tulekerad Tõnismäe poolt linna tuhisesid, ja jahtisid nende jälil võimalikke tulekoldeid linna territooriumil. Tasuks said nad iga leitud ja kahjutuks tehtud süütekuuli eest raekojast raha, nii et motivatsioon oli igati olemas. Ju nad siis jälle kõrtsi läksid ning kiiresti paar õlut tegid, ning kui tuli jälle käsk linnast välja tormata, siis muudkui mindi! Venelased kutsusid Ivo Schenkenbergi Eestimaa Hannibaliks – kuna tal oli üks silm puudu –, ja tema lipkonna mehi Hannibali rahvaks. Olgu öeldud, et

AJA LUGU

16. sajandil oli raudrüüst veel palju abi.

juba hiljem, pärast piiramise lõppu, kui Schenkenberg viimaks Rakvere lähedal venelaste kätte sattus, käskinud Ivan Julm ta Pihkvasse tuua, et ta saaks oma silmaga näha, kuidas Eestimaa Hannibal hukatakse. Schenkenberg pakkus oma elu eest vastutasuks kahte Vene bojaari, keda ta oma keldris vangis hoidis.

kahjustused. Kiek in de Köki sees olnud krooniku järgi auk, kust mahtus läbi kaks härga. Torn jäi püsima, kuid lahingus langes kindlusetorni valitseja, kingsepp Hans Schulte. Kiek in de Köki torn taastati aastaid hiljem. Meenutamaks linna kuulsusrikast kaitsmist, on Kiek in de Köki seina müüritud kuus kivikuuli, raudkuulidest rist mälestab hukkunud Hans Schultet. Torn ise ehitati Rootsi aja lõpul veel kõrgemaks ja see sai omale vägeva kasematt-katuse. Tänu sellele sai tornist linna kõige kõrgem kaitsetorn. Moskoviitide püssirohi, mida kroonika järgi olnud algul koguni 2000 tonni, samuti kuulid olid aga otsa saamas. Nii nagu eelmine kord, kui venelased seitse aastat varem linna piirasid, lahkusid nad ka seekord linna alt veel ühel olulisel ja kindlal põhjusel märtsi keskpaigas. Nimelt lähenes kevad ja talvised kiired teed üle veekogude hakkasid lagunema. Tuli aga ju kiirelt lahkuda ja kokkuröövitud varaga Venemaale kaduda. Enne linnast lahkumist jõudsid venelased veel süüdata sadamas ilmselt jääs kinni olnud laevad. 13. märtsil olid venelaste väed linnamüüride lähedastest kantsidest lahkunud. Tallinn jäi endiselt linnaks, mida keegi polnud suutnud vallutada!

Läbi ajaloo on linna vaenlane tulnud idast – linna on ohustanud Moskva riigi ja Vene riigi väed, 20. sajandil juba Nõukogude Vene väed. 1560 11. septembril toimus nn Jeruusalemma mäe lahing, kus tallinlased venelaste väesalga purustasid. Röövretkelt tulnud venelaste väesalk ei olnud huvitatud kokkupõrkest Tallinna linnaga, kuid on võimalik, et oodati Paide alt tulevat teist salka ning koos oleks üritatud Tallinna piirama asuda. Väesalgast teada saanuna otsustasid tallinlased rünnata. 11. septembri varahommikul tungiti kallale ühele venelaste eelsalgale. Venelastele tuli mõne aja pärast appi nende peasalk. Teine lahing toimus umbes Pärnu maantee raudteeviadukti ja Tondi raudteeülesõidu vahel Jeruusalemma mäel, mistõttu lahingut tunti kui „lahingut Jeruusalemma mäe taga“. Tallinlasi langes lahingus tõenäoliselt ligi 60. Venelased kogusid kokku oma surnud, põletasid need koos kättemaksuks süüdatud Tallinna ümbruse küladega ja ning lahkusid Paidesse teise salga juurde. Seda lahingut meenutab praeguses Tallinnas Kitseküla asumis Marta ja Tondi tänava ristis ühel kinnistul asuv paerist. See nelinurksest kivist postamendil asuv umbes 2,8 meetri kõrgune ja 1,5 meetri laiune paekivist rist on pühendatud Jeruusalemma lahingus hukkunud Tallinna kodanikule ja suurkaupmehele Blasius Hogrevele. See on Eesti vanim välimonument isikule. 1570–1571 Tallinna esimene piiramine kestis kuus kuud. Vene ja tatarlaste vägesid juhtis hertsog Magnus.

VENELASED VÄSIVAD JA KEVAD KOITIS… Veebruari keskel said linlased omale ootamatu ülejooksiku – tatarlasest väejuhi Bulat Muržhovi. Saadi teada, et peaväejuht Ivan Šeremetjev on surnud. Igatahes hakkas selgeks saama, et linna ära võtta venelased ei suuda, nii et väejuht pidi ju oma sõna pidama – linna ära võtma või surema. Tallinlased tegid järjekordselt kiireid ratsaretki linnamüüridest välja ja 16. veebruaril rõõmustasid saagiks saadud arvukate nugisekasukate üle. Pikka aega oli räägitud, et suurvürst või tsaar Ivan ise tuleb kohe-kohe Tallinna alla. See oleks ilmselt tähendanud moskoviidi vägedele väga suure võitlusvõime taastamist. Selle asemel aga tuli Viru väravate juurde saatkond vaid tsaarilt saadud kirjaga, kus soovitati linnal ilusasti alla anda. Linlastelt vastus oli kindel ei. Omakorda sellele vastasid venelased veel viimase marutulega suurtükkidest. Just nüüd said linna lõunamüüri tornid Pikast Hermannist, Neitsitornist ja Kiek in de Kökist tõenäoliselt suuremad

TALLINLASED MOSKOVIITIDE RÜNNAKUID TÕRJUMAS

1577 Tallinna teine piiramine. 1710. aasta august Vene vägede piiramine, mille käigus Tallinn esimest kord alistus. Peamiseks põhjuseks linna laastav katkuepideemia. 1918–1920 Nõukogude kommunistlikud väeosad peatatakse ja sunnitakse taganema 30–40 km enne Tallinna. 1940–1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1944 Sõja ajal pommitab nõukogude lennuvägi Tallinna korduvalt, kuid kõige laastavam on 9.–10. märtsi öö pommitamine. 1944–1991 Teine nõukogude okupatsioon. Kas sina, Ivo Schenkenberg?

KEVAD/2022

BLAST FROM PAST

HOW THE TALLINNERS FOUGHT THE MUSCOVITES

445

years ago, anno domini 1575 from January 21 to March 13 there were seven weeks of siege and unprecedented bombing as Muscovites tried to subdue the city of Reval. However, the people of Tallinn bravely

resisted and beat the troops of Tsar Ivan the Terrible the Russians and Tatars away! According to legend, Ivan IV was so furious about this loss that he fell on all fours and made terrible noises. Tallinn was the only city that was not taken by the Muscovites during the Livonian Wars

on Estonian soil at the time, the second half of 16 century. To commemorate this great Victory, stone balls and iron balls were walled in on the restored face of the Kiek in de Kök artillery tower, - the first secular memorial in history to the heroic work of the defenders of Tallinn. Like scars on a hero's warrior face!

TALLINNERS VERSUS MUSCOVITE ATTACKS Throughout history, the enemy of the city has come from the east - the forces of the Moscow state and the Russian state have been the ones who have threatened the city. In the 20th century already Soviet Russian troops. 1560 On September 11, the so-called Battle of Mount Jerusalem will take place, where the people of Tallinn destroyed the Russians. This battle is remembered by a cross on the property at the MartaStreet in today's Kitseküla settlement in Tallinn. This is a square cross dedicated to Blasius Hogreve, a citizen and merchant of Tallinn who died in the Battle of Jerusalem. It is the oldest outdoor monument in Estonia. 1570-1571 The first siege of Tallinn lasted 6 months. The Russian and Tatar forces were led by Duke Magnus. 1577 The second siege of Tallinn August 1710 The siege of Russian forces, during which Tallinn will surrender for the first time. The main reason is the devastating epidemic in the city 1918-1920 Soviet communist troops are stopped 30-40 km before Tallinn in the War Of Independence 1940-1941 The first Soviet occupation 1944 During the war, the Soviet air force bombs Tallinn repeatedly, but the most devastating is the bombing of the night of March 9-10. 1944-1991 Second Soviet occupation

Johannes Naha joonistus Tallinna piiramisest 1577.

KEVAD/2022

RAAMAT

PULSSI LEVITAVAD VABA AJA SISUSTAJAD

RESTORANID JA KOHVIKUD

Arctic Sport www.arcticsport.ee Arensburg Boutique Hotel & Spa, Kuressaares www.arensburg.ee Audentes Fitness www.audentesfitness.ee City Spa www.cityspa.ee Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee GOSPA / Georg Ots Spa Hotel, Kuressaares www.gospa.ee Grand Rose SPA, Kuressaares http://grandrose.ee/ Hotell Barons www.barons.ee Kalev Spa www.kalevspa.ee Kino Artis www.kino.ee Kumu www.ekm.ee/kumu Mila Studio www.facebook.com/milastudiotallinn/ MyFitnessi spordiklubid www.myfitness.ee Spordiklubi Reval Sport www.revalsport.ee Spordiklubi Sparta www.spartasport.ee Savoy Boutique Hotel www.savoyhotel.ee Tere Tennisekeskus www.teretennis.ee Tondiraba Tennisekeskus www.tennisekool.ee Zelluloosi Spordiklubi www.zelluloos.ee Valeri Studio Fitness&Yoga www.valeristudio.com Viljandi Pärimusmuusika Ait www.folk.ee/ait Saare Golf Kuressaares www.saaregolf.ee

Bollywood www.bollywood.ee Butterfly Lounge www.butterflylounge.ee Café More Viru Keskus Cafe Refresh! www.caferefresh.ee Classic Kohvik, Kuressaares https://et-ee.facebook.com/classic.kohvik Fish&Wine www.fw.ee Gianni www.gianni.ee Gourmet Coffee www.gourmetcoffee.ee.ee In Vino Veritas www.invinoveritas.ee Kapten Tenkeš www.kaptentenkes.ee Kohvik Boheem www.boheem.ee Kohvik Kompott www.kompott.ee Kohvik NOP www.nop.ee Kohvik Peterson cafepeterson.wordpress.com Kaks kokka www.kakskokka.ee Maiasmokk www.maiasmokk.ee Mamo www.mamo.ee Mmuah www.mmuah.ee nAnO www.nanohouse.ee Reval Café www.revalcafe.ee Sfäär www.sfaar.ee Vapiano www.vapiano.ee Wabadus www.wabadus.ee

KAUPLUSED Baltman Bastion Ivo Nikkolo Monton Stuudio-kauplus "Oh So Retro" Mosaic

AUTOSALONGID Pilot Motors Mariine Auto Info-Auto

Audi Tallinn Lexus Tallinn

BUTIIGID 2. Mood Aleksander Boutique Anna Boutique Armani Baldinini BonBon Lingerie Companys Don&Donna Elegance Boutique

Fashion Angel Boutique Fashionclub Fashion House Fashion Palace Franky Fresco Boutique Gant Gerard Darel Guess

ILUSALONGID Salon+ juuksurisalongid Alessandro ilustuudio Ilusalong Beauty Lounge Ilusalong Central Cinderella ilusalong Désirée ilusalong Salong FashionHair Finissage Medical Spa Ilusakong Ajapeatus Kuressaares Ilusalong Ginger Ilustuudio Ilusahver Ilu Võlu ilusalong Intersalon

G-Star Hairmail Hugo Boss ICON Inspira Liu Jo Luxton Boutique Make Up Store Mario Melani

MaxMara Nju Butiik Replay Roosikrantsi Kingastuudio Sergio Tacchini S’Nob Studio T Šveitsi Kell Tango Boutique

MUUD KOHAD Ilusalong JEM Ilusalong Kaunis Kaunimaks Ilusalong La Sharm Liilia ilusalong Pikk 40 salong Privileg Day Spa Roosikrantsi ilusalong Savannah’ ilusalong Salong Scarlett Sim Salong Sinine Salong SKIN ilusalong i3 ilusalong

Circle K kohvikud https://m.circlek.ee Kuressaare Lennujaam http://www.kuressaare-airport.ee/ Rävala Radisson Blu Sky Hotel www.radissonblu.com/et/ skyhotell-tallinn Swedbank teenindussaalid www.swedbank.ee Swissôtel Tallinn www.swissotel.com/Tallinn Tallink VIP lounge www.tallink.ee Tallinna Lennujaam www.tallinn-airport.ee Tartu Lennujaam https://www.tartu-airport.ee/en/

KEVAD/2022

1 MAJA

KONTORIHOONEST VISIITKAARDIKS Arhitektuurikriitik KARIN PAULUS vaatleb mullu valminud muutust Rotermanni kvartalis, mis võiks pretendeerida suisa kvartali väravaks või visiitkaardiks.

KEVAD/2022

ilmestavad hästi 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses rajatud Rotermanni vabrikute ansamblit. Esiti oli tegu Ernst Boustedti kavandatud kontorihoonega. Hoone lahendus on segu uusrenessansist ja juugendist. Paas, mis tänapäeval on pigem luksuslik valik, oli toona üks piirkonna odavamaid ehitusmaterjale, mistõttu ehitiste puhul kasutati seda laialt. Vaheldust toovad kühmulisest klomppaest ja krohvitud seinapinnad ning erikujulised aknad. Otsafassaadi ilmestavad kolm suurt kaarava, millest keskmine on suurim ning lahendatud kolmeks jaotatuna ehk siis Veneetsia aknana. Akende vahel on metallist aastaarv „1912“. Sel aastal toimus kvartali tihendamine, laiendati kaubamaja ning ehitati leivatehas ja kõnealune maja ehk uus kontorihoone. Ligi sada aastat hiljem (selle maja projekt algaski tegelikult 2014) on arhitektid proovinud täiendada ala juhuslikkuse ja robustsusega, samuti pakkuda iseloomulikke eri proportsioone, muutuvat katusejoont ja tehnitsistlikkust. Kuigi valminud hoones on kuus maapealset ja kaks maa-alust korrust, ei saa mingil viisil öelda, et valitud lahendus oleks kuidagi liiga suur ning lömastaks ajaloolisi raame. Pigem vastupidi – lisatu on elav ja tänu liigendusele piisavalt diskreetne. Viilkatusele vastatakse

kolme risttahukaga, millest kaks astuvad seeniorist justkui sammu tahapoole, kolmas aga ulatub konsoolse varikatusena sissepääsu kohale. On vist ajaloo vingerpuss, et pärast aastakümneid kestnud mõttetalguid ja pooltühjana seismist on kunagisest väga uhkest Rotermannist saanud taas uhkete kontoritega hoone. AJAMAJA (TIME HOUSE) AT ROTERMANN QUARTER

Architectural critic Karin Paulus is weighing whether a office building ( turn into new from 100 years older one completed couple of months ago) in the Rotermann quarter is just one more office building or could it be claimed to be the gateway or even visiting card of the quarter? “Ajamaja is undoubtedly very prominent - it is located at the beginning of the quarter, facing the visitor. As is typical of Koko Architects (authors Raivo Kotov, Ingrid Viskus), the walls have got a new hat, but this time the glass form is also reaching out to the old house. Especially in the dark, the view is pleasant - then the structure that covers the mirror glass walls is especially nice. At the center of the new and old wing is a gallery street, through which the average citizen can walk. Nice job well done.

Tekst: Karin Paulus Foto: Andres Raudjalg

otermanni kvartalis pakuvad uued hooned ikka üllatusi. On põnev jälgida, kuidas arhitektid püüavad pakkida tänapäevast elustiili vägevatesse tööstushoonetesse ning sedagi, millest loobutakse ja mil määral arvestatakse muinsuskaitseliste piirangutega. Mullu valminud Ajamajaks tituleeritud hoone on kahtlemata vägagi silmapaistev – see asub kohe kvartali alguses, näoga saabuja poole. Koko Arhitektidele (autorid Raivo Kotov ja Ingrid Viskus) omaselt on müürid saanud enesele uue mütsi, kuid sel korral ulatub klaasine vorm ka vana maja kõrvale. Just pimedas on vaatepilt meeldiv – siis joonistub peegelklaasseinu kattev kärjestuktuur eriti kenasti välja. Uue ja vana tiiva keskmes on galeriitänav, millest ka tavakodanik võib läbi jalutada. Kui muud põhjust pole, siis kasvõi selleks, et imetleda lummavroheliste piimjate klaaspaneelidega ruumi ning kunagistesse aknaorvadesse paigutatud väljapanekut. Hoone müürid on säilitatud, sest need

www.greentek.ee

KEVAD/2022

KAANELUGU

Küberturvalisuse tagamine on eduka äri eeldus Infoturbe ja küberturvalisuse küpsustaseme hindamine annab ulatusliku ülevaate, milline on organisatsiooni infovarade kaitsmise ja küberohtudele reageerimise võimekus. See aitab oluliselt paremini planeerida IT-valdkonna investeeringuid ja edasisi samme kitsaskohtade leevendamiseks ning parema turvalisuse tagamiseks.

Välista infoturbega seonduvad ebameeldivad ning ootamatud üllatused.

LOE LÄHEMALT

küberkaitse.ee

KEVAD/2022

Tänusõnad: Tallink ja Radisson Blu Sky Hotel

PULSS (1/2022-EST/ENG)

Articles inside

Üks maja A House: Ajamaja

Aja lugu / Blast from the Past: Kuidas

Tegija / Doer: Toivo

Maitsejaht Restaurant:

Linnauudised City news

Välkar / Expat: Chris

Stiilne / Tallinnista

Moeseeria Fashionshoot by Aldo

Kaanelugu / Cover

Suursaadik Ambassador: Kristina

Luubi all / Focus