PULSS (2/2022-EST/ENG)

SUVI 2022 KLIENDILE TASUTA

PULSS.ONLINE

EST/ENG

SUURSAADIKUD/ AMBASSADORS RAMON & RASMUS RASK KOHVIKUKULTUUR/ CAFE CULTURE TOIT/FOOD MOOD/FASHION

СЛАВА УКРАЇНІ!

TOIDUGURU

Tõnis SIIGUR

MICHELIN MASTER CHEF

T

H

E

A

R

T

O

F

CLASSIC FUSION Titanium case.

Self-winding chronograph movement.

F

U

S

I

O

N

BREGUET.COM

REINE DE NAPLES 8918

IWC TOP GUN.

Pilot’s Watch Chronograph TOP GUN. Ref. 3891: Developed for the elite pilots of the TOP GUN aviation school, our TOP GUN Chronograph goes from success to success.

Its secret? Functional design, ultra-tough, high-

surge of adrenaline it delivers. Housed inside the rugged case made of ceramic is an automatic, IWC-manufactured 69380-calibre movement. All in all, a precision instrument for individuals destined to excel themselves.

performance materials and the exhilarating

IWC . ENGINEERING DRE AMS . SINCE 1868 .

IWC Schaffhausen, Switzerland · www.iwc.com

8

SUVI/2022

RUBRIIK

S

uvi on sume, aga kuidagi summutatud Vene agressioonist ja sõjasündmustest ning suurtest muutujatest, mis kujundavad meie elu, hindu ja muud. Ja ka teemad, mis igapäevaselt vihastavad, näiteks linnatänavatel, on selle kõrval tühised – autod, elektritõuksid, jalgrattad. No ega need esemed või asjad pole ju süüdi. Kõik oleneb ikka inimestest, kes neid kasutavad. Ja paraku peab kehtestama reeglid. Sõjas on reeglitega kehvasti, aga siin peab hakkama saama. Piirame kiirust, et agressiivsust vähendada, rajame ratastele ja tõuksidele oma teed jne. Kõik on tehtav.

See mõtlemine, et linnas ruulivad autod ja jalgrattaga tuleb sõita vaid terviseradadel, on ikka veel levinud. Kui totaalne anakronism!

Samas – oleks meil vaid need probleemid.

Saaks täitsa hakkama, varem või hiljem.

Summer is full on, though muffled somehow by the events of Russian aggression and war and the big variables that shape our lives, prices and stuff. And some of the topics that make us angry, f.e aggressive cars, e-bikes, bicycles. It's really nothing compared to the big stuff, insn`t it. And It all depends on the people who use them. And rules must be established. The rules dont work in war, but here, its doable. Oh, and if possible, wouldn't it be nice to have these kinds of problems on a daily bases instead these really big ones.

Tõnu Pedaru toimetaja / editor

TOIMETAJA: Tõnu Pedaru KUJUNDAJA: Margit Randmäe KORREKTOR: Killu Mei TÕLKIJAD: Eiffel Meedia OÜ REKLAAM: Nordicom +372 5666 7770 · reklaam@nordicom.ee VÄLJAANDJA: PULSS Media OÜ toimetus@pulss.online · facebook.com/PULSS.ONLINE · https://pulss.online SUVI/2022

9

14

SISUKORD/CONTENTS nr 60 suvi 2022

56 40

Tõnis Siigur loe lk 20.

12

Linnauudised / City news 14 Idee / Idea: Vanalinna vaated / Old Town Views 16 Kaanelugu / Cover Story: Tõnis Siigur 28 Luubi all / Focus: Michelini tähed Eestis 40 Suursaadik / Ambassador: Raimonds Jansons

Foto: Johannes Hõimoja

40 Maitsejaht / Restaurant: Kagerou 48 Suursaadik / Ambassador: Emmanouil Apostolakis 10

SUVI/2022

76

52 Stiilne / Tallinnista: Joonas Sarapuu 56 Moeseeria / Fashionshoot 62 Argipäev / 24 Hours Karolin Kuusik 68 Tegija / Doer: Ramon ja Rasmur Rask 72 Foto Tallinn / Photo Tallinn: Aron Urb

76 Mõttekoht / Column: Taavi Eelmaa 76 Aja lugu / Blast from the Past: Kohtume kohvikus / See You in Cafe 82 Üks maja / A House: MUBA

VA N A L I N N , P ä r n u m n t . 1 0 , Ta l l i n n + 3 7 2 5 4 0 0 0 0 4 1 Ü L E M I S T E K E S K U S , S u u r - S õ j a m ä e 4 , Ta l l i n n + 3 7 2 5 4 0 0 0 0 4 2 TA S K U K E S K U S , Tu r u 2 , Ta r t u + 3 7 2 5 4 0 0 0 0 4 3SUVI/2022

11

UUDISED

VIRU KESKUS AVAS TOIDUTÄNAVA 1500 ruutmeetril laiuv Viru Toidutänav järgib rahvusvaheliselt tuntud Food Halli kontseptsiooni. Ühisel istumisalal saab nautida 15 eri restorani toite ning menüüdest leiab meelepärast varahommikust hilisõhtuni. Toidutänava sisekujundusliku kontseptsiooni töötas välja Viru Keskuse tervikliku uuendusprojekti loonud rahvusvaheline arhitektuuribüroo Wingards Rootsist koos konsultantidega firmast Think Hospitality Londonist ning projekteerimise partneriks on olnud Eesti arhitektuuribüroo 3+1. Uus toiduala asub Viru Keskuse Estonia puiestee poolses tiivas, Tammsaare pargi külje all, kus on ka väliterrassid.  Viru Food Hall open. Spread over 1,500 square meters, Viru Toidutänav follows the concept of the internationally known Food Hall. In the public seating area, you can enjoy food from 15 different restaurants, from early morning to late evening.

Foto: Ivar Leidus

Prantsue gurmeeviin, millest saab teha häid kokteile nagu Bistro Stinger.

6 cl Bistro Viina 1 cl piparmündilikööri Segada šeikeris koos jääga.

Serveerida kokteilklaasis.

Bistro Vodka is made from top quality French wheat.

Distilled five times in a triple pot still. The results are a perfectly balanced, clean and light vodka with an ABV of 40%.

www.finebrands.ee

12

SUVI/2022

RAEKODA 700 Tallinna raekoda kuulub Euroopa vanimate hulka ning see on vanim Põhjamaade ja Baltimaade regioonis: tänavu möödub 700 aastat raekoja esmamainimisest 1322. aastal. Algsel kujul rajati raekoda oma praegusele kohale ilmselt juba 13. sajandi teises pooles. See, praegusel kujul 1370. aastatel ümber ehitatuna seisev majesteetlik gooti hoone on kõige paremini säilinud raekoda Põhja-Euroopas. Tavaliselt on see suletud administratiivsete funktsioonide tõttu, kuid 27. juunist kuni 31. augustini saavad kõik „vanaprouat“ külastada ja uurida kõiki tema tube alates keldrist kuni pööninguni. Avatud on ka Raekoja torn, pakkudes ilusaid vaateid üle kogu vanalinna ja Tallinna kesklinna.  Tallinn Town Hall is celebrating its 700th anniversary this year. This majestic Gothic building is best preserved town hall in Northern-Europe. It’s usually closed due to administrative functions, but from June 27 to August 31, everyone can visit the "old lady" and explore all her rooms, from the basement to the attic. The Town Hall Tower is also open, offering pretty views all over Old Town and central Tallinn.

kaanelugu

HINE – ainuke konjak, mis varustab Briti kuningakoda

HINE’i

finessideni viimistletud küllusliku aroomiga konjakit on aastasadade jooksul serveeritud mitmetes kuningakodades. Konjaki valmistamisel kasutatakse vaid esimesse kategooriasse kuuluvaid Grande Champagne’i ja Petite Champagne’i viinamarju. Ka konjakimaja enda omanduses on 70 hektarit maad Cognaci südames asuvas Grande Champagne’is, kus viinamarjad saavad erakordselt huvitava aroomi.

Ainulaadseks teevad HINE’i maja aga Grande Champagne’i aastakäigukonjakid, mis kuuluvad kõige ihaldusväärsemate destillaatide hulka, mida raha eest üldse saab.

www.finebrands.ee

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

Tähelepanu!

Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

SUVI/ 1/2020 2022

11 13

IDEE Ülesanne: kust avanevad need vaated? Mine käi loos nimetatud kohad läbi ja saad teada!

VAATED VANALINNALE Tallinna vanalinn on kahtlemata meie suurimaid vaatamisväärsusi. Kust aga avanevad parimad vaated vanalinnale?

Fotod: Peeter Talvar

V

analinnast on viimasel ajal palju räägitud. Kurdetud, et paljukiidetud vanalinn on muutunud muuseumiks ning kummituste, lugude ja legendide teemapargiks, kus ei ole enam elu ega melu.

Kui nüüd aga lähemalt vaadata, siis on vanalinnas ikka väga palju: eelkõige muidugi põnevat pärandit, mida kogeda juba Taani-aegset tänavavõrku mööda kõmpides. Aga märkab

14

SUVI/2022

ka uut elu, mitte vaid õnnetuid suveniiripoode merevaiku müütamas. Kahju on sellest, et 1990ndate omandireformi käigus erastati pea kõik, mis sai, ja enam ei pääse ligi põnevatele sisehoovidele ega läbikäikudele. See on nagu kaotatud paradiis.

Kindlasti saad häid ülevaateid vanalinna all-linnale Toompealt: Patkuli, Kohtuotsa või Piiskopiaia vaateplatvormide pealt. Samuti Kuberneri aiast või meie kunstmägedelt, endistelt bastionidelt, Harjumäelt, Lindamäelt või Rannaväravamäelt.

Täna vaatame, kust avanevad parimad vaated all-linnas.

Müürigaleriid: linna keskaegsele kaitsemüürile on taastatud omaaegsed võimalikud müürikäigud. Linnas on neid kolm.

IDEE

Kõige vanem neist asub nn nunnakloostri või gümnaasiumi või Kodulinna õues kaitsemüüri lääneosas. Sissepääsuga Nunne tornis, on võimalik läbida veel Sauna ja Kuldjala torn.

Kaitsemüüri idaosas saab tõusta Hellemani ja Munkadetagust torni ühendavale kaitsekäigule, mil pikkust ligi 200 meetrit.

Kõige pikem – üle 300 meetri – ja kõige kõrgemal asuv müürigalerii on Kiek in de Köki, Neitsitorni, Tallitorni ja Lühikese jala väravatorni vahel. Sealt avaneb kõige ülevaatlikum ja laiem vaade vanalinnale. Lisaks asub seinakendega Neitsitornis ka kohvik. Kiek in de Kök ise on linna kõrgeim torn ja selle ülakorruselt, küll aga laskeavade tõttu kitsavõitu avaustest on samuti hea ülevaade vanalinnast. Tõsi, esimese suurtükitorni Kiek in de Köki tippu tuleb astuda 100 trepiastet.

Tornidest, kus ei ole kaitsemüüri, on avalikkusele ligipääsetavad Eppingi torn ja Paks Margareeta. Tornid pole küll väga kõrged, aga oma vaatenurki pakuvad nad kindlasti. Neist Paks Margareeta (Meremuuseum) on väga mugav, kuna üles saab liftiga, lisaks on katusel ka hea kohvik.

Kõige ülevaatlikuma vaate igast ilmakaarest saab aga pikimast kirikutornist, Olevistest. Tõsi, sinna tippu jõudmine eeldab korralikku kehalist vormi, läbida tuleb üle 200 trepiastme.

Kindlasti tasub ära proovida ka raekoja tornivaade, mida pakutakse hoone juubeli puhul augusti lõpuni.

Juba paari kuu pärast on aga huvilistel võimalik nautida suurepäraseid linnavaateid ülimugavasti – Niguliste kirikus valmib lift.

SUVI/2022

15

IDEE Task for the reader - where do these views open? Go to the named places in the story below and find out!

VIEWS OF THE OLD TOWN

T

allinn's Old Town is undoubtedly our biggest attraction.

But where do you get the best views of the old town?

You will definitely get a good overview of the old town from uppertown, Toompea: from the viewing platforms of Patkul, Kohtuotsa or Piiskopiaia. Also from the Governor's garden or from our artificial hills, former bastions, Harjumäe, Lindamäe or Rannaväravamäe.

Today we take a look at where the best views in the lower city are. Wall galleries or passages on the city's medieval defensive wall. There are three of them in the city. The oldest is the so-called nunnery or gymnasium or in the western part of the defensive wall. With the entrance in Nunne tower, it possible to walk through Sauna and Kuldjala tower. In the eastern part of the defensive wall, it is possible to climb the defense passage connecting Hellemani and Munkadetagune tower, nearly 200 meters long.

The longest, more than 300 meters and the highest wall gallery is between Kiek in de Kök, Neitsitorn, Tallitorn and the

16

SUVI/2022

Short Leg Gate Tower. Probably the best and panoramic view and there is also a cafe in Neitsitorni with wall windows.

Of the towers to visit and that do not have a wall walks, Epping Tower and Paks Margareeta are accessible to the public.

They are not very tall towers, but they certainly offer their own perspectives. Among them, Fat Margarete (Maritime Museum) is very convenient, as it leads up to the roof with an elevator. In addition, there is also a good cafe on the roof.

However, the longest church tower, Oleviste, offers the most comprehensive view from every angle. It is true that getting to the top requires some physical fitness, you have to climb more than 200 steps.

It is definitely worth trying the view of the Town Hall tower, which is offered to the public until the end of August on the occasion of the building's jubilee.

In just a few months, however, those interested will be able to enjoy the magnificent city views very comfortably - an elevator will be built in St. Nicholas' Church.

MIDAGI KÕIKIDELE MEELTELE. Uus täiselektriline EQE kujundab Mercedes-Benzi disainikeelt oma unikaalsete kerejoonte ja viimistletud detailidega. Mugavas interjööris kohtub kõrgtehnoloogia eheda luksusega. EQE juhatab teid kuni 660-kilomeetrise läbisõiduulatuse ja intelligentse Mercedes-EQ tehnoloogiaga mobiilsuse uude ajastusse.

Vaata rohkem www.mercedes-benz.ee/eqe

EQE 350+: keskmine elektrikulu kWh/100 km: 15,9-18,7; keskmine CO2 heide g/km: 0.

Veho AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mntSUVI/ 231a, tel 445 1990 2022 17 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 www.veho.ee • Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11

UUDISED

VABAMÜÜRLASED VÄRAVATORNIS Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi Lühikese jala väravatornis on avatud näitus „Nähtamatu valgus. Vabamüürlus Tallinnas kahe ilmasõja vahel“. 95 aastat tagasi, 27. mail 1927 pühitseti Tallinnas esimene eestikeelne vabamüürlaste loož Kalevipoeg.

Rahvusliku enesemääratluse ning rahvusriikide tekkimisega 19. sajandi Euroopas kaasnes huvitav nähtus – koos rahvusluse ja rahvusromantismiga käis üle Euroopa võimsa lainena kasvav huvi müstitsismi ning okultsete ja esoteeriliste teadmiste vastu. Eestisse jõudis see laine riigi iseseisvumise algusaastail marginaalse, kuid huvitava järellainetusena.

Lääne esoteerika jõulisimaks esindajaks oli teosoofia, seda ka Eestis.

Teosoofiast olid tugevalt mõjutatud 1920. aastatel Tallinnas asutatud ühisvabamüürlaste loožid Kalevipoeg, Sveta Nezrimago ja Za Vernost.

Loožidesse koondus nii eesti kui ka vene rahvusest haritlasi, kes olid haaratud kõrgetest ligimesearmastuse ja igavese tõe otsingute ideedest ning pühendunud okultsete ja filosoofiliste süsteemide uurimisele.

Loožide liikmeiks olid antikvaar ja raamatukaupmees Harald Liiker, kirjanik Mait Metsanurk, kunstnikud Helmi Reise ja Karl Hoerschelmann, filosoofid ja poeedid Mihhail Janson ja Mihhail Sidorov jt. Looži Kalevipoeg tegevust on tutvustanud teadmamees Gunnar Aarma, kelle vanemad August ja Liisi Aarma (Abram) olid Kalevipoja looži liikmed.

FREEMASONS IN THE GATE TOWER The exhibition "Invisible Light" is open in the Kiek in de Kök Fortification Museum's Short Leg Gate Tower.

Freemasonry in Tallinn between two world wars". 95 years ago, on May 27, 1927, the first Estonian-language freemason's lodge Kalevipoeg was consecrated in Tallinn.

FILMITUD KAUBANDUSKESKUSES Youtube`i kanalilt on alates juulist võimalik vaadata lühifilmi “Crush”, mis on Andres Kostivi ja kaaslavastaja Martin Kirsipuu filmiprojekt. Film on lavastatud kirjanik Kaur Riismaa stsenaariumi põhjal ja filmis teevad peaosas kaasa Tanel Ting ("Tenet", "Siberi võmm") Kuressaare teatrist ja Elar Vahter ("Tõde ja Õigus", "Hüvasti NSVL") Rakvere Teatrist.

Tegemist on humoorika lühimängufilmiga, mis sai üles võetud 2021. aasta suvel Viru keskuses

18

KEVAD 2022

vaid kolme võttepäevaga. “Film on minu soov anda oma väike panus Eesti filmile ja näidata, et ka pea olematu eelarvega on võimalik täna filmi teha,“ ütleb Andres Kostiv.  From July, the short film "Crush", which is Andres Kostivi's and co-director Martin Kirsipuu's film project, can be watched on the Youtube channel.

It is a humorous low-budget short-length film, which was shot in the summer of 2021 in the center of Viru, only for three days.

GARDEROOBID HÕLMIKUKSED KÄÄNDUKSED LIUGUKSED KEVAD 2022

tankindoor.ee

19

KAANELUGU

20

SUVI/2022

KAANELUGU

Ellujäämisinstinkt aitab inimestel hakkama saada!

TÕNIS SIIGURIST (47) kui meie ühest kõige paremast kokast on kirjutatud ja räägitud palju. Ikka otse ja vahetult maitseelamustega seotult. Auhindu, tunnustusi ja gurmaanide kiitust on Siigurile jagatud kuhja ja kamaluga.

Nüüd, kus tema käe all töötava restorani Noa Peakoka saal tunnistati ühena esimesest kahest Eesti restoranist Michelini tärni vääriliseks, on mehel täitunud üks tähtsaim tööalane siht ja unistus.

Tekst: Andres Peets Fotod: Johannes Hõimoja, Pulss

N

ii väärika verstapostini jõudmise juures tasuks vaadata käidud teel veidi tagasi, samuti tänasesse päeva ja muidugi tulevikku.

Teada on, et paljud oma elukutses edukad on alustanud varakult. Nii ka Siigur, kes ütleb, et teadis väga varajases eas, et tahab saada kokaks, sest talle meeldis süüa teha. Kui ta 1989. aastal kokaametit õppima läks, polnud see tema eakaaslaste seas populaarne valik, eriti noormeeste hulgas. „Mäletan oma praktika aegadest, et köögis oli ainult üks mees – peakokk. Ülejäänud olid kõik naisterahvad.“ „Tollal ei olnud selles ametis mingi-

sugust väljavaadet. Polnud ka eeskujusid,“ meenutab Siigur, märkides, et eelduseks oli ikkagi see, et endale meeldis kokata. Kui siiski eeskujusid otsida, siis kodune roll on hästi suur. „Meie kodus tehti hästi süüa. Toidutegemine ei olnud vaid ema pärusmaa. Vanaemad ja vanaisad tegid samuti hästi süüa. See oli põnev, mul oli põnev seda kõike vaadata ja põnev oli pärast süüa,“ jutustab Siigur. Just see ongi kogu asja juures väga oluline asi rõhutada: „Ega mulle ainult toidu valmistamine meeldinud, meeldis ka süüa!“ Pärast kutsekooli tahtis Tõnis jätkata õpinguid kõrgkoolis toiduainete keemia erialal, aga ei saanud sisse. Nii tuligi tööle asuda ja esimene koht oli kodulin-

nas Tartus Püssirohukeldris, kust Siigur sai tuleristsed sealse peakoka Andres Kaio juures.

Meenutades esimesi kokkamiskogemusi, mäletab Tõnis, et ta oli enamasti kõigi oma saavutustega rahul või vähemalt üritas olla, seda nii õpingute ajal kui ka esimeses töökohas. „Tõsi, mu esimene küpsetis oli väga noorelt ja ega ma ei teadnud, et kui retsepti järgi segad ained kokku, mis sellest edasi saab. Kui palju see tainas kerkima peab ja kui sa oma küpsetise kandikult maha üritad saada, siis sõidab pealmine osa ära ja alla jääb vedel... eks neid tagasilööke oli. Aga sealt tekib see arusaam, et mingi asi saab lõpuks ka välja tulla. Et kuidas asjad valmivad, liha ei

SUVI/2022

21

KAANELUGU

jää kuivaks ja pirukas ei lagune näppude vahel ära. Iga väiksemgi saavutus oli väga äge. Nagu ikka noortel inimestel.“

MIS MÕTTES EI OLE TAMMELEHESALATIT? Tartu Püssirohukeldri järel tuli Taru hotell, mis oli FinEst Grupi Tartu filiaal. „Seal sain üsna kiiresti peakokaks, aga väga kaua ei saanud ma seda olla, kuna sõjaväeteenistus tuli peale.“ Tagasi ametis oli Tõnis 1995, kust liikus varsti edasi ühte kohvikulaadsesse kohta Tartu kesklinnas. „Peagi tekkisid huvid aga millegi suurema ja parema järele ning tegelikult tahtsin juurde õppida.

1990ndad olid kohalikus kokanduses väga naljakad ajad, sest kõik kohad tegid ühte ja sama asja – kes halvemini, kes veel halvemini,“ meenutab Tõnis, tundes toona ise, et peab edasi liikuma.

Siis avaneski uus võimalus. 1998. aastal avas Paul Oberschneider Tallinna vanalinnas hotelli Schlössle, mida oli kutsutud juhtima välismaalastest koosnev management. Tõnis kandideeris ja sai valitud peakokaks.

Restorani oli palgatud operaator-käivitajana konsulteerima Michael Bhoola (hilisem Pegasuse restoran asutaja – toim.), kes tõi siia esimesed rahvusvahelised kulinaarsed mõjutused. Tollal hakkasid inimesed rohkem reisima ja arusaamine euroopalikust toidukultuurist jõudis ka Eestisse. Üsna pea hakkasid kättesaadavaks muutuma välismaised gastronoomiaraamatud. „Õppisime sealt palju,“ möönab Siigur. „Võtsime esimestena kasutusele mujal maailmas tuntud salatid. Kuni tolle ajani oli siin kättesaadav ainul tavaline kapsas ja kohati ka Hiina kapsas. Väga harva oli võimalik saada jääsalatit. Meie tõime siia friseesalati ja lambasalati, rukola, tammelehesalati ning palju muid maitsetaimi, mida eestlaste toidulaud seni ei olnud tundnud…“ Nii et mõneski mõttes pandi alus selliste salatite ja maitseainete kasutamisele ning uue maitsetepaleti tekkimisele, mis tänapäeval on siin igapäevane normaalsus ja ehk on poestki saada. „Veel 1998. aastal küsisime poest, et mis mõttes teil ei ole tammelehesalatit? Näita-

22

SUVI/2022

sime raamatust pilti ja ütlesime, et küsige Hollandist. Ja nad saidki. Alguses oli sellise kauba saamine konarlik, aga mõne aja pärast hakkas saabuma igasuguseid maitsetaimi ja salateid üsna korrapäraselt.”

Siiski märgib Siigur: „Mitte 1990ndate aastate lõpus, vaid tohutu areng toiduvalmistamises algas ikka juba alates taasiseseisvumisest kuni 2000ndateni.

Juba üsna varakult oli meil välja arenenud väga põnevate toorainete saadavus.

Liikus känguru-, krokodilli- ja karuliha. Oli saadaval kõiksugu loomaliha, ka sellist, millest polnud kuulnudki. Hetkel enam keegi ei tegele sellega, tarbijate huvi on vähene. Siis oli aga nii, et helista ja saad mida iganes. Praegu sellele nõudlust pole. Kõik, mis oli uus, oligi põnev.“

IGA PÄEV SUPERSTAAR Hotellis Schlössle kokkas Siigur kokku kümme aastat, misjärel veel üle kolme aasta hotelli Kolm Õde restos Bordoo.

Siis hakkas ta juba ise eraettevõtjaks. „Olin ka varem pisut ettevõtlusega kokku puutunud, meil oli koos Oberschneideriga sadama D-terminali kõrval Kikka Kõrts. Nüüd olen Siigur Restoranid Grupi üks omanikke ja juhtiv peakokk.“ Siigur on praeguseks olnud ametis enam kui veerand sajandit. Juba tosin aastat tagasi käis ta meedias välja, et eesmärk on selge – tuua ära Michelini täht! Väga kähku see siiski ei käinud ja see ei olegi ainult toidutegemise tasemest kinni. „Kui me Noa asutasime, saavutasime tegelikult üsna kiirelt Michelini ühe tärni taseme,“ arvab Siigur ja lisab, et vahepealsetel aegadel on NOA olnud ka kahe tärni tasemel. „Nende asjadega on tegelikult nii, et me unistame asjadest, milleni me ei pruugi küündida, aga kui need ükskord meie omaks saavad, siis see meid enam ei üllatagi,“ arutleb Tõnis. „Ma tegelikult olen oma meeskonnale alati rääkinud: tehke oma tööd maksimaalselt hästi iga päev ja uskuge, meid tunnustatakse selle eest. Tunnustust ei maksa jahtida. See tuleb iseenesest. Rahaga on täpselt samamoodi – ei

Armastus käib kõhu kaudu – nii pealkirjastatakse tihti kokkadest tehtud lugusid, aga Siiguri puhul ei jäägi kahtlust, et oma tööd tehakse täie pühendumisega, armastusega!

Et teed tööd ja näed vaeva – tammsaarelik armastusemääratlus läheb ka tippkoka puhul täppi.

Mida Siigur veel armastab teha, ette võtta, kuidas lõõgastub? Siin on Siiguri nimekiri: 1) kalapüük – väga meeldib, 2) mäesuusatamine – mega adrenaliin, 3) saun – super lõõgastav, 4) toidureisid – ülim nauding.

KAANELUGU

SUVI/2022

23

KAANELUGU

maksa seda taga ajada. Tee, tegele, küll see tuleb – sull, fame ja tunnustus, kõik tuleb. Sa pead aega süsteemselt kulutama, see on nagu tippsport. Keegi ei anna sulle midagi niisama.”

Niisama ei anta Michelini tähte, ega anta seda ka igaveseks. See võidakse ära võtta või hoopiski uus täht juurde anda.

Igal juhul tähendab see jätkuvalt pingutamist, meeletut tööd. Kaua üks inimene jaksab? „Ma võin ükskõik kui tubli ja tore inimene olla, aga meie töö on meeskonnatöö. See ei ole ühe mehe mäng,“ räägib Siigur. „Muidugi, liidrid on olulised.

Minu roll on hästi oluline. Ka vastupidi see ei toimiks. Mul võib siin sada venda olla, aga kui liidrit ei ole, siis ka mäng ei toimi.“ „Kaua ma jaksan? Ma ei tea, nii kaua, kui tervis lubab ja tahtmist on,“ kostab Siigur. Praegu on tema roll ju ka erinev tavalisest peakokast. „Mulle on juurde kasvanud praktiline ettevõtluse pool. See erineb sellest rollist, mida

24

SUVI/2022

ma kandsin näiteks hotellis Schlössle.

Erineb isegi sellest, mida tegin siin majas kaheksa aastat tagasi. Ma ei ole lihtsalt ainult kokk, vaid tahan investeerida teadmistesse ja inimestesse. See on nii põnev protsess…“

IMAGO JA ÕIGE KOHT Siiguri meistrikäe alt on tulnud riburada mitu tunnustatud kokka. Mõned on juba ise restoraniomanikud. Kas tahestahtmata õpetab guru Siigur välja endale konkurente!? „Jah, aga mitte kõik ei jää siia pidama. Ja mis tolku sellest oleks? Usun, et teiste väljaõpetamine on imago mõttes väga oluline. Mida suurem on rühm inimesi, kes kuhugi välja kasvab, seda rohkem mõjutab see minu imagot. See annab tuntust ja tasub tagasi teisel moel.”

Siiguril on oma kaasomanikest partneritega restoranid Tallinnas kõik väga kena koha peal, kauni vaatega merele või ümbruskonnale. Siigur on veendu-

Tõnis Siigur on kaval restoranis käija. Need harvad korrad, kui Siigur mõnda restorani külastab, on tal hästi ette valmistatud. Ta kindlasti helistab sinna ette, tutvustab ennast ja annab oma seltskonna tulekust teada. Nõnda võib alati kindel olla, et toit, mis neile pakutakse, on parim ja teenindus kõrgel tasemel. Selline suhtlus enne restoranikülastust, juba ette kiitmine ja tunnustamine, võiks olla üks kaval nipp, mida ta soovitab ka teistel kasutada.

KAANELUGU

nud, et kvaliteetne eriline ja elamuslik toit vajab kindlasti vastavat keskkonda ja atmosfääri, ümbruskonda, et kõik meeled oleks haaratud. „Koha valikute puhul peab tekkima see õige tunne ja oskus näha seda juba valmiskujul. Keskkonna õige valikuga on võimalik luua parim elamus ja nauding, aga ka kõik muu seonduv peab seda toetama.“ Kui Siiguri restoranid olid pikalt vaid pealinnas, siis mullu läksid uksed lahti endises kodulinnas Tartus, restoranis TOKO, mis asub Emajõe kaldal. „Oleme selle üle väga uhked!“

PROBLEEMID KANDIKUL Unistused – neist ongi praegu muutuvus maailmas võib-olla raskem rääkida, aga kas kunagine mõte, et viia väljamaale välja Siiguri frantsiisi, on hetkel maas või on veel muid tööalaseid unistusi? „Frantsiisi meil hetkel veel ei ole, küll aga restoranid, bränd ja tugev ima-

go!“ kuulutab Siigur.

Maailmas, ja meie ei jää selles kõrvale, on järjest hirmsad asjad juhtumas.

Kuidas Siigur nende asjadega suhestub, kas saab ikkagi täiega tööle pühendatud? „Kindlasti olen uudistega kursis. COVID-it ei pidanud eraldi jälgima – olime eesliini kannatajad kaks aastat. Olid väga rasked ja keerulised ajad. Probleemid toodi kandikul ette, lahendusi aga mitte,“ vastab Tõnis tõsinedes. „Sõda Ukrainas – kohutav, mõjutab, pärsib jne... Proovime kuidagi abiks olla ja toetada Ukrainat. Et sõda kiirelt lõppeks ja Ukraina oleks vaba.“ Siigur leiab, et ka keerulistes olukordades tuleb tubli olla. „Meid mõjutavad hirmud, millest tuleb üle olla,“ kõneleb filosoof Siiguri sees. „Hirmu pole päriselt olemas. Hirm eksisteerib vaid siis, kui mõtleme tulevikule. Hirm on meie fantaasia vili. Kardame asju, mida ei eksisteeri ega pruugi kunagi eksisteerida. See on peaaegu et hullumeelsus.

Aga sellest ei tohi valesti aru saada. Oht on päriselt olemas, kuid hirm on valik.“ Seega olukorras, kui nii palju hädasid kaela tükkimas ning räägime ka toidukriisist ja hirmsast hinnatõusust, pole mõtet ülearu muretseda. „Ellujäämisinstinkt aitab inimestel hakkama saada!“ on Tõnis veendunud.

SITUATSIONIST Öeldakse, et kingsepa poeg käib paljajalu, kuid selgub, et Tõnisel lähedased ja kodused ei nälgi. Ka kodus valmistab toidu megastaar-tippkokk! Aga kes tal seal kodutagalas toeks on? Ja mis on koduste lemmiktoidud? „Kodus on minu naine, koerad ja kala. Tütar, väimees ja lapselapsed,“ loetleb Siigur koduväge. „Inimesed söövad kõike head ja paremat… koerad krõbinaid, liha, kodujuustu ja muud... Ja kala… on lihatoiduline!“ Endine Tartu mees on nüüd juba

SUVI/2022

25

KAANELUGU

pikki aastaid pealinlane ja elab praegu perega Kristiines. On rahul, ka üldiselt linnaga. „Mulle meeldib Tallinn, tempokas linn ja areneb kiiresti,“ ei kõhkle ta kinnitada, lisades, et kahju on tal veidi vanalinnast: „Keskkond on, sisu ei ole.“ Mis on aga värskelt Michelini tärniga pärjatud peakoka enda lemmiktoit ja kus seda pakutakse? „Kui tahta, et nimetan mõne restorani, siis seda on paganama raske teha. Mul pole aega isegi oma restoranides käia. Lemmiktoit on aga alati situatsioonipõhine. Ütleme, et läheme kalale, siis on loogiline, et teeme kalasuppi. Loogiline on, et see seltskond, kellega kalale läheme, on maailma parim. Need on meie sõbrad.

Loogiline, et meil on hea olla – teeme kalasuppi, mis on maailma parim. Ehk – olukord ise ütleb mulle ära, kunas see

26

SUVI/2022

toit mulle maitseb. Sealt tuleb see mõõde, mille järgi toitu hindan. Jaanipäeval ma lausa janunen värske kartuli, kukeseente ja maasikate järele. Just sellel hetkel maitsevad need asjad kõige paremini.“ Siigur ütleb, et ta otsib pidevalt autentseid maitseid. Ka teistes riikides viibides. „Ma võin ka läbi aiaprao minna, et näha, kuidas valmistatakse seda ühte ainsat suppi,“ avaldab tippkokk. „Võtame näiteks Vietnami, kus ma otsisin ideid supi jaoks, mida nüüd siin, oma restoranis pakun. Ma ei käinud restoranides, vaid kodudes, kus memmekesed süüa tegid. Et näha, kuidas nad seda ikka päriselt teevad. Need parimad maitseelamused tekivadki situatsioonipõhiselt.“ Soovime Siigurile edu ja õnne ikka neid situatsioone leida ja lahendada!

MA VÕIN ÜKSKÕIK KUI TUBLI JA TORE INIMENE OLLA, AGA MEIE TÖÖ ON MEESKONNATÖÖ. SEE EI OLE ÜHE MEHE MÄNG.

COVER STORY

Man Who Loves To Cook!

T

õnis Siigur �� - a lot has been written and talked about one of our best chefs. Awards, recognitions and praise from foodies. Now that the Chief`s Hall of the restaurant Noa working under his direction was recognized as one of the first two Estonian restaurants worthy of a Michelin star, the man has fulfilled one of his most important goals.

It is known that many people who have succeeded in their profession start early. So has Siigur, who says that he knew at a very early age that he wanted to be a chef - "I loved to cook!".

Siigur has been in charge of the fine dine restaurant kitchens for more than a quarter of a century. And already a dozen years ago, in an interview Siigur made a promise to bring home the star of Michelin soon! However, it did not happen quickly, and it all was not just about the level of cooking but many other things.

"In fact, when we founded Noa, I reckon we reached Michelin's one-star or even two star level fairly quickly," says Siigur. "It's really the case that we dream of things that we may not reach, but once they become ours, it won't surprise us anymore," Tõnis discusses.

"Actually, I've always told my team: do your job as well as possible, every day, every hour, and believe me, we're getting recognized for that. Recognition in itself is not worth hunting. It is exactly the same with money - it is not worth chasing it. Do, deal, it will come; Fame and recognition, everything comes. You have to spend time systematically, it's like a top sport. ” 25 years done, 25 to go? “How long can I do it? I don't know, as long as there`s health and there is a will, ”Siigur says. Today, his role is different from that of an ordinary chef. "The practical side of entrepreneurship has also grown for me. I'm not just a cook but I

want to invest in knowledge and people. It's such an exciting process… ” Several acclaimed chefs have come under the tuition of Siiguri. So - guru Siigur teaches competitors !?

"I believe that teaching others is very important in terms of image. The larger the group of people who grow up, the more it affects my image. It gives fame and pays off in another way. ” Siigur has restaurants with its coowners and partners in Tallinn, all in a very nice place, with beautiful views of the sea or the surroundings. Siigur is convinced that high-quality special and experiential food definitely needs the right environment and atmosphere, so that all the senses are captivated!

“When choosing a place, you have to have THIS RIGHT FEELING and the ability to see it in a ready-made form.

With the right choice of environment, it is possible to create the best experience and enjoyment. ” At the moment, there are more and more terrible things happening in the world and right near us, so how does Siigur relate to these things, can he still keep fully focused to work?

"I am definitely up to date with the news. Covid , well - we were frontline

sufferers for two years. There were very difficult times. The problems - but no solutions, ”Tõnis replies seriously. "The war in Ukraine - terrible... let's try to help and support Ukraine in some way.

To end the war quickly and get Ukraine free. " Siigur believes that we too often we become affected by fears. "Fear does not really exist. Fear only exists when we think about the future. Fear is the fruit of our fantasy, “ says the philosopher Siigur,” We are afraid of things that do not exist and may never exist. The danger is real, but fear is the choice. ” So in a situation where there is so much trouble in the air and we are also talking about the food crisis and the terrible rise in prices, there is no point in worrying too much "Survival instinct helps people cope!", Tõnis is convinced.

Last but not least…there is no doubt that Siigur loves to cook even at home.

But what else does Siigur love to do, how to relax? Here is the list: 1. Fishing - very fond of 2. Downhill skiing - mega adrenaline 3. Sauna - super relaxing 4. Food travel - the ultimate pleasure!

And then… more cooking!

Restaurant NOA.

SUVI/2022

27

LUUBI ALL

Kuidas Voldemorti tähed tuppa toodi Michelin Guide’i võimalikust tulekust Eestisse räägiti restoranivaldkonna ja turismimajandusega seotud inimeste hulgas juba aastaid.

Räägiti ootuse, põnevuse ja õhinaga ning siis vaibus kõik sootuks.

Tekst: Andres Peets Foto: Rene Riisalu

28

SUVI/2022

M

aailma elu ja melu lammutanud koroonakriis viis lootuse. Kuni äkki, aprillikuus, teatas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), et Michelin on Eestis ja nende restoranivalik tehakse teatavaks 25. mail.

Eestist sai Balti regioonis esimene Michelini restoranigiidiga riik ning tähed ja tunnustused on välja jagatud. Kuidas aga kulges teekond tähtedeni?

Protsessis osales hulk toetajaid ja nõuandjaid, aga põhilise töö tegid ära kolm daami EASi turismiarenduskeskusest (rahvusvaheliselt Estonian Tourist Board): direktor LIINA MARIA LEPIK, turismiturunduse valdkonnajuht HEILI KLANDORF-JÄRVSOO ning välismeedia ja toiduturismi juht KADRI GRÖÖN. Pulss uuris kolmelt sangarilt, kuidas kõik õnnestus.

Ära tuli! Minister Andres Sutt koos kolme EASi graatsia Kadri, Liina Maria ja Heiliga. Ja muidugi Michelini-mees!

LUUBI ALL

pikalt moosimist ega põhjendamist, et kas peaks võitlust jätkama. Muidugi! Selles olukorras veelgi enam, sest sellist tunnustust ja restoranidele uue motivatsiooni andmist vajas Eesti nüüd rohkem kui kunagi varem. Heili ja Kadri olid teinud juba suure eeltöö, minu ülesandeks jäi rahastus purki saada.

Ilma poliitilise toetuseta (raha) poleks ilmselt olnud Michelin restoranigiidi siia tuua võimalik. Kellele kuulub suurim tänu toe eest?

Heili: Michelini jõud on selle objektiivsuses ning erasektori rahastuse ja hindamise lahususes. Et see jätkuvalt nii oleks ja et nad saaks turgude inspektsioone võimalikult anonüümselt, sõltumatult ja märkamatult eri riikides ellu viia, on vaja ka neil garanteeritud rahastust. Finišisse viis selle projekti ikkagi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kes mõistis, et see on võti vähemalt ühe koroonakriisis rängalt kannatada saanud turismisektori haru hoogsaks taaskäivitamiseks ning annaks lisamotivatsiooni ka väliskülastajatele Eestisse tulemiseks.

Liina Maria: Eks oli ka eelmistele valitsustele tutvustatud plaane ning ega vastu poldudki, aga eri põhjustel jäid otsused siiski ootele. Kui 2021. aasta veebruaris tuli uus valitsus, siis oli see hea võimalus tutvustada täispaketti, millega turismisektorit kriisist jalule aidata. Selle hulgas oli ka Michelini plaan, mis mängis olulist rolli. Et õigel ajahetkel oli õige plaan ja tegutsemistahet täis minister Andres Sutt. Ma arvan, et Michelini Eesti giid on üks parimaid näiteid era- ja avaliku sektori koostoimest – restoranid on teinud oma osa laitmatult ja andnud põhjuse Michelinil Eestisse laieneda, aga nemad partneriks ei sobinud. Küll aga sobisime selleks meie, kes me jagame Micheliniga ühiseid eesmärke ja väärtusi – arendada ja tunnustada kohalikku toidukultuuri. Meie ühised pingutused meid sellesse ajaloolisesse punkti tõidki.

Millal tekkis idee ja millistele nuppudele pidi vajutama, et see teoks saaks?

Heili: Idee läks idanema ilmselt ikkagi Eesti restoranide püüdlustest ja soovist Michelini restoranigiidi pääseda. Minuni jõudis see aga 2018. aasta jaanuaris, kui tolleaegne turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso mu salapäraselt oma kabinetti kutsus ja küsis: „Mis arvad, kas läheme teele?“ Mina vastasin naljatades, et no kui Michelini Eestisse saaks, siis võiks küll töö tehtuks lugeda.

Neli aastat ja natuke peale nii läkski.

Kadri: Mina kohtusin nendega esimesteks mõttevahetuseks isegi natukene varem, nimelt septembris 2017, kui korraldasime Eesti saatkonnas Pariisis pressiõhtusööki Tõnis Siiguri, Matthias Dietheri ja Vladislav Djatšuk tiimidega. Esimene tõsine läbirääkimine toimus Taanis 2018 aastal.

Liina Maria: Mina saabusin protsessi kõige hiljem, sest alustasin turismiarenduskeskuse juhina alles 2020. aasta märtsis. Nagu kõigile teada, läks siis turismis päris tuliseks, sest lahvatas pandeemia. Aga ka kõiges selles hulluses ei vajanud ma

Kuidas see teistes riikides on toiminud, kas ka mujal on pidanud restoranikultuuri toetamiseks riik oma abikäe ulatama? Oleme meie ses mõttes ehk ainulaadsed?

Liina Maria: Ainult tublidest restoranidest ei piisa siiski kusagil. Nii palju kui meie teame, on eelduseks alati see, et kõigepealt läheb Michelin koostöösse kas riigi või linna kohalike omavalitsustega ning seega peab olema huvi ja võimekus riigi või linna tasandil olemas. Leping linna või riigiga on ka üks garantiisid süsteemi sõltumatusele. Ka Michelin pakkus alguses, et ehk piirdume vaid Tallinnaga.

Sellega polnud me kohe alguses nõus, teades, kui palju tublisid restorane on ka väljaspool Tallinna, kes vajaksid tunnustust ja motivatsiooni veelgi pingutada. Heameel on suur, et see otsus tõestas ennast juba esimesel aastal.

Nüüd, kus Eesti on näidanud eeskuju, kas on võimalik viia meie kogemus väljapoole, näiteks teistesse Balti riikidesse?

Heili: Mis puutub Michelini süsteemi pääsemisse, siis meil oli õnne, sest kui aastaid tagasi läbirääkimistesse asusime, siis oli Michelinil juba piisav huvi

SUVI/2022

29

LUUBI ALL

EASi turismiarenduse direktor Liina Maria Lepik,/välismeedia ja toiduturismi juht Kadri Gröön / turismiturunduse valdkonnajuht Heili Klandorf-Järvsoo

Eesti vastu. Kas neil on taoline huvi ka Läti või Leedu vastu, pole meil teada. Seega on teistele riikidele üsna raske häid soovitusi anda, kuniks Michelin pole ise huvi üles näidanud.

Liina Maria: Kogemust jagame ikka hea meelega ka naabritele ja juba on mõlema riigi huvi läinud väga suureks pärast meie uudise avalikustamist.

Enne peab aga olema väga tugev toode ehk restoraniskeene piisava potentsiaaliga, et Michelin kaaluma hakkaks. Loodame, et on, aga seda peavad nad nüüd omavahel läbi rääkima.

Kuuldavasti toob Michelini restoranigiid Eestisse lisaks toidugurmaanidele kaks miljonit eurot ja täiendava lisatuluna laekub lisanduvate reisikulude kaudu 1,5 miljonit eurot. Seega laekub turismisektorile aastas täiendavalt 3,5 miljonit eurot. Aga restoranigiidi hindamissüsteemi ülevalpidamine nõuab samuti raha. Kes need kulud kannab ja kui suure rahasummaga võiks olla tegemist?

Liina Maria: Need on lepingulised summad, mida katavad need riigid ja linnad, kuhu Michelin on jõudnud. Summa on igas riigis ja linnas erinev,

30

SUVI/2022

selle kujunemise alused räägitakse iga kord eraldi läbi. Kui öelda välja mingi arv, siis kahjustaks see järgmiste lepingute sõlmimist. Kindlasti pole summad kuidagi võrreldavad juba riigi ja kulinaariaskeene suuruse poolest – Michelini süsteemi tasud Prantsusmaal või Hispaanias on täiesti midagi muud kui Eestis. Ent ühtegi lepingut pole mõtet sõlmida, kui kasu ei ületaks tasu. Ja kasu on kumulatiivne: Eesti kui suurepärase toidu maa maine ülesehitamine pikaajaliselt ja rahvusvaheliselt, mis toob meile igal aastal juurde uusi külastusi ja korduvkülastusi ning puhast eksporditulu.

Kas Michelinil saab siin olema oma esindus?

Liina Maria: Michelinil pole kohalikku esindust, on ainult täiesti sõltumatud inspektorid, kes roteeruvad riigist riiki. Korralduslike üksikasjade ajamine ja lepingu haldamine toimub turismiarenduskeskuse kaudu.

Olete palju panustanud Michelini saabumisele Eestisse. Kui palju on see jõuvarusid kulutanud ja mida see on teile isiklikult andnud?

LUUBI ALL

Heili: Paljude suurte ja aastaid läbirääkimiste faasis olevate projektidega on ilmselt nii, et sa pead uskuma ja olema valmis panustama ka teadmata, kas need sinu eluajal teoks saavad. Lisaks oli hirmus raske hoida seda kõike saladuses, mis oli vältimatu. Närvirakke ja unetunde võttis omajagu, sest mitmelgi korral oli see käeulatuses, aga ilmselt siis tähed ei soosinud. Nüüd kui Michelini giid on Eestis kohal, tunnen tohutut rõõmu ja uhkust, et Eesti restoranid on nii ägedad ja kõrgel tasemel – minu hinnangul meid tunnustati oodatust rohkem. Tunne on tõesti selline, et saan rahumeeles öelda, et praegusel hetkel on minu töö turismiarenduskeskuses tehtud.

Kadri: Michelini restoranigiidi Eestisse toomine on olnud alati osa pikemast strateegilisest toiduturismi edendamisest, millega oleme järjepidevalt tegelenud. Kui tutvustame Eestit kui suurepärast turismisihtkohta, siis keskendume kolmele põhiteemale, milleks on toit, kultuur ja loodus.

Toiduteema juhina olen selle projektiga algusest peale kaasas olnud ning see on alati olnud ka meie tegevuste prioriteet. On olnud keerulisemaid hetki, aga nüüd, kui esimene saavutus on tehtud, Michelini restoranigiid on Eestis, siis jääb ainult õnnetunne. Ja rõõm jätkub, sest projekt ei ole läbi, vaid alles algab.

Liina Maria: Olles suur toidusõber ja Eesti restoranide tänulik külastaja, siis meie restoranid on inspireerinud ja motiveerinud meid läbi selle teekonna. Ka lõpus suutsid nad meid veel premeerida pingutuse eest, et tunnustusi oli rohkem, kui suutsime loota, ja need õnnelikud näod on olnud seda kõike kuhjaga väärt. Üks raskemaid pingutusi oli tõepoolest hoida seda uudist salajas nii omas organisatsioonis kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning seetõttu kandis projekt nime, kelle nime ei tohi nimetada ehk siis Voldemort. Senimaani harjutame seda endast välja. Aga teame nüüd ka, kes oskavad riigis hästi saladust hoida ja kellega luurele minna.

Ei hakka uurima, milline on teie lemmikrestoran Eestis. Ometigi võiksite mainida ühe või kaks oma lemmikrooga mõnest restoranist. Las siis lugeja ise arvab, kus sellist head pakutakse.

Heili: Ma ei ütle kunagi ära väga hästi tehtud plangulõhest ja (rebitud) lihast. Lisaks armastan väga ka Parma pitsat.

Kadri: Proovin restorani külastades alati avastada uusi maitseid ja valida menüüst midagi, mida seal varem proovinud ei ole. Tihti valin ühe pearoa asemel kaks eelrooga, et maitseelamust suurendada.

Liina Maria: Erinevalt Heilist olen mina suur taimetoidusõber, sest taimetoidumenüü on palju põnevam ja maitsed ehedamad. Samuti olen kestlike põhimõtete austaja ja restoranid, kes seda põhimõtet minuga jagavad, saavad mu lemmikute nimekirja kergemini. Tunnustatud Fotografiska ja Põhjaka võib siit juba välja lugeda, aga mu suureks õnneks on neid palju veel. Osa said tunnustatud, osale hoian juba aasta pärast pöialt!

"...EESTI RESTORANID ON NII ÄGEDAD JA KÕRGEL TASEMEL – MINU HINNANGUL MEID TUNNUSTATI OODATUST ROHKEM!" HEIDI

PER ASPERA AT ASTRA MICHELIN I

n May 25th Estonia became the first of the Baltic countries to be included in the Michelin Guide. Top of the list are 2 restaurants with a Michelin stars - NOA and 180 Degrees both in Tallinn.

In the region Finland has seven restaurants awarded a star by Michelin. Sweden has a single three-star Michelin restaurant, four twostar restaurants and 14 one-star restaurants.

Per aspera ad astra! While it took an effort of many in the process, the main work was done by three ladies from the Enterprise Estonias Estonian Tourist Board - Liina Maria Lepik, Heili Klandorf-Järvsoo and Kadri Gröön.

As ladies admit it was Andres Sutt, the Minister of Enterprise and Information Technology, who brought this project to the finish line, realizing that it is the key to the rapid restart of at least one branch of the tourism sector that has been hit hard by the corona crisis, and would provide additional motivation for foreign visitors to come to Estonia.

“While Michelin initially suggested that maybe it would be better to limit the guide only to Tallinn area - we did not agree with this, knowing how many good restaurants there are outside the capital that would need to be further recognized and motivated,” tell ladies from Tourist Board. “It is gratifying that this decision proved itself in the first year right away!”

And talking about Tallinn gourmet and fine food landscape, the ladies were asked to pick one or two of the favorite dishes from local restaurants ( without names of the restaurants) Heili: I will never say no to a very well done plank split and (ripped) meat. In addition, I also really love Parma pizza.

Kadri: When I visit a restaurant, I always try to discover new flavors and choose something from the menu that I haven't tried there before.

I often even choose two appetizers instead of one main course to increase the flavor experience.

Liina Maria: I am a big friend of vegetarian food, the veg menu is much more exciting and the flavors are more authentic. I'm also a fan of sustainable principles, and restaurants that share this principle with me make my favorites list more easily.

SUVI/2022

31

LINNARUUM

PATAREI MEREKINDLUS – elust pulbitsev merelinna sümbol ja tõmbekeskus

32

SUVI/2022

LINNARUUM

PATAREI MEREKINDLUS Arendaja: US Real Estate Arhitektuur: HG Arhitektuur, Arhitekt 11 ja Lunden Architects Sisearhitektuur: Arhitekt 11 Maastikuarhitektuur: VÄLI Valgusarhitektuur: Silman Valmib: 2026

2026. aastaks valmiv Patarei Merekindlus on saamas uue hingamise, kus elu ja valgus saavad vabalt voolata. See on võlvkäik kõige uue ja huvitavani – nii ideede, elamuste kui maitsete juurde.

P

aik, mis on kogukonna ja kaubanduse keskpunkt, sidudes kokku äri ja vaba aja, töö- ja seltsielu ja kus ainulaadses sümbioosis on nii ajalooline kui kaasaegne arhitektuur.

Praeguseks Euroopa arhitektuuripärandisse kuuluva Patarei Merekindluse rajamine algas 1829. aastal. 19. sajandi keskpaigaks kaotas kaitse-

rajatis oma sõjalise tähtsuse ning hoonekompleks kohandati ümber kasarmuks, kus paiknes periooditi üle mitme tuhande sõduri. Vabadussõja järel rajati kasarmusse kinnipidamisasutus. 2019. aastal saabus aga pööre, mil kinnisvaraarendaja US Real Estate selle suursuguse, ent ajahambast puretud hoone ära ostis ja sellest merelinna sümboli ja tõmbekeskuse teeb.

Kuigi Merekindlus on läbi tegemas suurt transformatsiooni, säilitatakse selle ajalooline arhitektuurne miljöö. Sellest saab strateegiline maamärk kogu Tallinna linnas, asudes kiirelt areneva Kalaranna elamu- ja äripiirkonna südames, naabriteks Lennusadam, Noblessneri kvartal ning vanalinn ja Kalamaja. Koos Merekindlusega valmib 2026. aastaks ka unikaalne 310 meetri pikkune merepromenaad, mis avab lõpuks Tallinna linna merele. Kalaranna ja Lennusadama vahel kulgev

SUVI/2022

33

LINNARUUM

promenaad rikastab kogu Patarei Merekindluse keskkonda, kus saab nautida nii toiduelamusi kui kauneid vaateid. Merekindlus on selgelt näha ka merelt, tervitades uhkelt Tallinna lahe poolt tulijaid.

Merekindluse kontseptsiooni väljatöötamisel ei ole lähtutud ainult hoonest endast, vaid on vaadeldud piirkonda laiemalt – milliseid lisaväärtusi loob Merekindlus ja mida pakub sellele omakorda ümbritsev piirkond. Eesmärk on olla avatud ja osa kogukonnast. Hoones tegutsema hakkavad ettevõtted loovad väärtust ja tekitavad nii omavahelist kui ka kogukonnavahelist sünergiat. Vaatamisväärsust pakuvad nii ajalooline kindlus koos moodsa arhitektuuriga, hoonete vahel olevad avalikud ruumid, aastaringset melu pakkuvad katustega sisehoovid, Rahvusvaheline Kommunismiohvrite Mälestusmuuseum kui ka silmapaistev promenaad. Kõik see kokku moodustab elust pulbitseva ja orgaaniliselt toimiva tervikliku keskkonna.

Sisearhitekt Hannelore Kääramehe sõnul pakub projekt palju põnevaid väljakutseid ja võimalusi ning ehitisel on tohutu potentsiaal. Kindluseks

34

SUVI/2022

ehitatud hoone on võimas ja maskuliinne, aga kergete ja pehmete materjalidega luuakse keskkond, mis on soe ja helge. Kontrastiprintsiip vana ja uue vahel säilib ehk esile tuuakse mõlemad ning need ei konkureeri üksteisega.

Merekindluses saab olema üle 14 500 m2 paindlikku, jätkusuutlikku ja dünaamilist büroopinda, mille iga ruutmeeter oma atmosfääri ja iseloomuga, olles ideaalseks töökeskkonnaks.

Avatud büroode asemel tulevad pigem poolavatud bürood. Selleks on Kääramehe sõnul Merekindluse kõrgete võlvidega ruumid ideaalsed, mida soovitakse maksimaalselt eksponeerida.

Mõlemad hoovid kaetakse katusega ja nii tekib Lüneti hoovi eriline uue arhitektuuriga büroomaastik, kus alumisel korrusel on vaiksemad tööruumid ning aatriumisse avaneva erineva funktsionaalsusega rõdukorrusele on planeeritud büroode köögi- ja puhketsoon, nõupidamiste boksid ning palju ruumi vabas vormis koostööks.

Gorži hoones paiknevate büroopindade eripäraks on aga kõrged võlvid ja merevaade.

Merekindluse üüripindade ampluaa on väga lai – väikestest kaubandus- ja teeninduspinda-

LINNARUUM

dest suurte büroopindadeni välja. Üüritavat pinda on rohkem kui 30 000 m2 ja need on jagatud kolme kategooriasse: toitlustus/meelelahutus, kaubandus/teenused ja bürood/töökeskkonnad.

Iga kategooria pinna paiknemine on hoolikalt läbi mõeldud: kuidas inimesed liiguvad, kus on parimad asukohad restoranide jaoks, kus asuvad vaiksemad tööalad. Kesklinna pool Gorži tiivas renoveeritav muuseum on ligikaudu 5200 m2 ning Merekindluse südames asuv black-boxsündmuskeskus on veidi rohkem kui 1000 m2.

Büroopindasid on nii väiksematele 10–20 töötajaga ettevõtetele kui ka enam kui 300 inimesega firmale.

Lisaks on võimalik ruume üürida ka uues Vesilennuki 2 asuvas büroo- ja eluhoones, kus büroopinda on kokku ligikaudu 3 100 m2. Kaubandus- ja teeninduspinnad pakuvad võimalust avada Merekindluses toidukauplust, lillepoodi, ilusalongi, barbershop’i, lemmikloomakauplust, kunstigaleriid või väikest 10–15 m2 suurust disainipoodi. Suuremad restoranid, mis asuvad peaväljaku ja peasissepääsu läheduses, mahutavad õhtustama üle 100 inimese. Väiksematele hommiku- ja lõunarestoranidele-kohvikutele ning tänavatoiduäridele on pakkuda 10–100 m2 ruume, mis asuvad nii Vallikraavi tänava ääres kui ka Gorži sisehoovi toidutänaval, kus on võimalik nautida mõnusat hommikukohvi või midagi lihtsalt kaasa haarata. Katustega kaetud sisehoovid on kusjuures erakordne lahendus nii Eestis kui lähiriikides – nii saab lemmikrestorani õhtusööki või hommikukohvi nautida terrassil aastaringselt.

Lisaks saab Merekindlus olema täis kunsti ja kultuuri, mida saab ammutada muu hulgas muuseumis ja kunstigaleriis, kus on plaanis korraldada näituseid, mis meelitavad igas vanuses kunstihuvilisi. Patarei Merekindlus on esimene Eestis, kes taotleb LEED sertifikaati muinsuskaitse all olevale hoonele.

VÕTA ÜHENDUST JA VALIME SU IDEELE SOBIVA ÜÜRIPINNA: Sandra Metsa sandra.metsa@usre.ee 5667 5713 patarei.ee

SUVI/2022

35

URBAN SETTLEMENT

PATAREI SEA FORTRESS – a symbol and hub of a buzzing maritime city

D

ue for completion in 2026, the Patarei Sea Fortress is being given a new lease on life – one in which light and energy are free to flow. It will be an archway to all things new and exciting, be they flavours, ideas or experiences. It will be a community hub and a centre of trade, tying together business and pleasure, working and social life, with a unique symbiosis of contemporary and historical architecture.

Construction of the Patarei Sea Fortress, which today enjoys European architectural heritage status, began in 1829. The defensive structure had lost its military importance by the mid-19th century, when it was repurposed as an army barracks, at times housing upwards of several thousand soldiers. Following the War of Independence a detention centre was established within the barracks. A change came in 2019 when the property development company US Real Estate purchased the grand if crumbling structure and set about making it a symbol and hub of Tallinn as a maritime city. Alongside the fortress, which sits at the heart of the rapidly developing residential and business district of Kalaranna, the completed site will also feature a unique, 310-metre waterfront promenade, opening the city up to the sea.

The concept for the fortress is for it also to be part of the local community. Not only will the newly renovated historical structure itself be a sight to behold, with its modern architecture, but so will be the public space between the buildings, the covered courtyards guaranteeing full use year-round, the eye-catching promenade and the new International Museum for the Victims of Communism and Research Centre of Communist Crimes. All of this together will form a buzzing, organic, fully integrated environment.

The fortress structure will be home to more than 14,500 m2 of flexible, sustainable and dynamic office space, every square metre with its own atmosphere and character. Instead of fully open-plan offices, Patarei will feature semi-open office spaces. Both courtyards will be covered.

For the Lüneti Courtyard, this will result in a unique office landscape with new architecture where the lower level features smaller work spaces while the balcony level, which will open up to the atrium and serve a variety of purposes, will be home to the office kitchen and relaxation

36

SUVI/2022

area, meeting boxes and plenty of space for freeform cooperation.

A wide range of premises will be available for rent in the fortress, from smaller commercial and service spaces to large offices – more than 30,000 m2 in total. They will be divided into three categories: catering/entertainment; trade/services; and offices/working environments. The space in the Gorži Wing (on the city-centre side of the fortress) which is being renovated to house the museum covers almost 5200 m2, while the blackbox event centre at the heart of the structure will

URBAN SETTLEMENT

be just over 1000 m2 in size. There will be office spaces for modestly sized companies with just 10-20 workers through to larger firms with 300+ employees. Rooms will also be available to rent in the new residential and commercial building at Vesilennuki 2, which is to feature approx. 3 100 m2 of office space. Culture will of course play a major role in the complex, most notably in its museum and art gallery.

Patarei Sea Fortress is the first project of its kind in Estonia to apply for LEED certification for a building under heritage protection.

SUVI/2022

37

SUURSAADIK

VEEL PUTRU! „Kas ei võiks olla nii, et suursaadik Lätist saaks Eestis olla alaliselt,“ naljatab peagi suursaadiku kohalt lahkuv RAIMONDS JANSONS ja lisab, et selline soov tekib vist paljudel, kes Eestis pikemalt töötavad.

Tekst: Thea Karin Fotod: erakogu

J

uunis täitus Jansonsil ettenähtud viis aastat. Eestis oli tal suursaadikuna töötada kolmas kord. „Olla suursaadik naabermaal tähendab ühekorraga nii eelist kui ka suurt vastutust, aga ka rõõmu.“ Viimane aasta oli eriti huvitav – Raimonds Jansons oli diplomaatilise korpuse vanem, mis lisas palju ülesandeid ja huvitavaid kohtumisi. Tema ametiaega mahub hulk kõrghetki: 2018. aasta valitsuste ühine kohtumine Riias, pärast pikka aega Läti presidendi visiit Eestisse ja 2019. aasta laulupidu. „Minu jaoks oli kõige liigutavam see, et ainukese mitte-eestikeelse lauluna esitati lätikeelset rahvalaulu „Rīga dimd“, mida dirigeeris ka läti dirigent.“ See näitab, kui lähedased on meie traditsioonid, lisab Jansons, et nii mõnigi külaline on vastuvõtul laulnud ühiselt lätlastega „Viljandi paadimeest“, igaüks oma keeles, samamoodi nagu seda tegid presidendid Läti presidendi visiidil.

Saabunud juunis 2017 Eestisse, avastas Jansons siiski, kui vähe me vastastikku üksteist teame: me ei tunne kuulsaid popstaare ega telereporterid. „Ka „Smilersi avastasin ma alles Eestis,“ ütleb ta. Lätlaste jaoks on huvitavad eesti jõulutoidud: „Ka mina õppisin lõpuks verivorsti pohlamoosiga sööma!“ Lähemaks tutvumiseks on aga veel paar sammukest juba tehtud – nii on Telliskivis avatud Valmiermuiža saatkond, kus pruulikoja baaris ja butiigis pakutakse läti kuulsaimat õlut.

Kuna Raimonds Jansons ise on väga sportlik, siis on üks tema lemmiklinnaosi Tallinnas Pirita.

Harjutamine seal on viinud ta välja ka Võhandu maratonile. Seda isegi kaks korda, muheleb ta, kuigi see on paras väljakutse – 100 kilomeetrit, 19 tundi. Hiljuti tegi ta kaasa Tartu rattarallil ja on osalenud ka suusamaratonil.

Suursaadik tahab eestlastele südamele panna, et Lätiga tasub tutvuda ka kaugemalt kui Riias, nimelt ka ida-lääne suunal. Sel suvel on hea põhjus minna Lätti juulikuisele Positivuse festivalile.

Lätlastele meeldib Eestis just saartel käia, seal on puhkusetunne erilisem. „Meil ei ole ju ühtegi, teil aga tervelt 2222,“ naerab Raimonds. Sportlik on tegelemine ka eesti keelega ning abikaasa, kes on vene koolis eesti keele õpetajaks, koostab talle

38

SUVI/2022

MINU JAOKS OLI KÕIGE LIIGUTAVAM SEE, ET AINUKESE MITTE-EESTIKEELSE LAULUNA ESITATI LÄTIKEELSET RAHVALAULU „RĪGA DIMD“, MIDA DIRIGEERIS KA LÄTI DIRIGENT.

harjutusi. „Ma saan „Aktuaalse kaamera“ uudistest aru ja see on tähtis,“ ütleb ta. Keelt õppides on selgunud nii mõnigi läti ja eesti keele sarnasus ning ühte väljendit saab kasutada lausa otse: vèl putru (’veel putru!) on mõlemas keeles täpselt sama tähendusega ja seda on ta õpetanud kõikidele oma ministritele ja riigisekretäridele. Jansons muheleb eestlaste tuntud läti lemmiksõna saldējums juures: „Sõbrad ütlevad, et kui nad tellivad kahte jäätist, siis ütlevad nad saldejums-jums.“ Raimonds Jansons on peale kõige muu ka kalamees ja sõpradega mitu korda Peipsil kalastamas käinud. Lemmikkala on koha.

Toredad kontaktid, mis Eestis aastate jooksul tekkinud, võtab ta endaga muidugi kaasa. „Need suhted elavad edasi ja selle üle olen väga õnnelik.“

AMBRASSADOR

SPORTS AND POLITICS AND MORE PORRIDGE!

"I

t would be nice if the ambassador from Latvia could be in Estonia permanently," jokes Raimonds Jansons, who will soon leave the post of ambassador, adding that such a wish will probably arise for many who work in Estonia for a longer period of time.

In June, Jansons turned five years old. This was his third time as ambassador to Estonia.

"Being an ambassador to a neighboring country is both an advantage and a great responsibility, but also a joy." The last year was especially interesting - Raimonds Jansons was the head of the diplomatic corps, which added many tasks and interesting meetings. His term of office includes a number of highlights: the joint meeting of governments in Riga in 2018, the visit of the President of Latvia to Estonia after a long time and the song festival in 2019.

Arriving in Estonia in June 2017 Jansons discovered how little the neighbors know each other: we don't know famous pop stars or TV reporters. However, a few more steps have already been taken to get acquainted - this is how the Valmiermuiža “embassy” is opened in Telliskivi, where the most famous Latvian beer is served in the brewery bar and boutique.

As Raimonds himself is very athletic, Pirita is one of his favorite parts of Tallinn. Practicing there has also led him to the local marathon events.

The ambassador wants to remind Estonians that it is worth visiting Latvia further away than in Riga, the capital, namely in the east-west direction.

Latvians like to visit the islands in Estonia, “the feeling of a holiday there is more special.”

"We don't have any islands, but you have 2222," Raimonds laughs. Learning the Estonian language is also somewhat sporty challenge, and his wife, who is an Estonian language teacher at a Russian school, prepares exercises for him. "I understand the local TV news and that's important," he says.

While learning the language, the similarities between the Latvian and Estonian languages have become clear, and one expression can be used directly in both langueges: vèl putru ('more porridge!') Raimonds has been teaching this to all his ministers and politicians!

Suursaadik tutvustamas lätlaste jaanipäevakombeid.

SUVI/2022

39

MAITSEJAHT

Väike raamenimaja vanalinnas

40

SUVI/2022

MAITSEJAHT

Mis võiksid olla kõige menukamad supid Eesti söögikohtades? Umbes 30 aastat tagasi oli selleks raudselt seljanka. Ei pääsenud rassolnik, hartšoo või kapsasupp ligilähedalegi. Aga 21. sajandi 20ndatel, kus valikuvõimalused söögikohtades on kordades laiemad?

KAGEROU RAMEN HOUSE Uus 33 Tallinn, Eesti +372 5624 4302 kagerouramen.com

V

õib-olla nohistab kusagil mõni supinduse statistik, kes numbrite rägastikust ainuõige vastuse välja otsib. Aga kui usaldada söögihuvilise kõhu- ja keeletunnet, on vastus selge. Aastal 2022 on raamen uus seljanka. Vaat nii.

Ei usu? Aga vaadake ringi! Raamen on ammuilma välja murdnud Jaapani söögikohta seinte vahelt ning seda leiab nii peente restoranide, mitte nii peente lokaalide ja ka prostade kõrtside menüüst. Hipsterikohtadest rääkimata. Põhimõtteliselt on ju tore, kui head rooga igalt poolt saab.

Asjalood on paraku aga nii, et häbematult sageli pakutakse pealinna söögikohtades raameni pähe tegelikult raamenilaadset nuudlisuppi, mis õigest asjast sama kaugel kui Tallinn Tokyost.

Vanalinna servas, Uue tänava vaikses sopis asuv restoran Kagerou on üks neist pealinna söögikohtadest, kuhu kvaliteeti otsival raameni ja Jaapani köögi austajal tasub sammud seada. Tegu pole uue tulijaga, enne praegusesse asupaika kolimist tegutses söögikoht Pikal tänaval. Koht on õdus ning kõigiti sobilik neile, kes eelistavad einestada vaiksemas õhkkonnas.

Kagerou täispikk nimi on Kagerou Ramen House ehk raamenikoda, kuid üpris vale oleks arvata, et söögikoha pakutav piirdub pelgalt raamenitega. Kaugel sellest, menüüst leidub Jaapani köögi klassikuid ridamisi. Kagerou suši (komplekt 10) esindab läänelikku lähenemist, valikus on kolm erinevat. Jaapanipärased pelmeenid gyoza’d (8) on Kagerous suurepärased. Need on paraja suurusega, taina ja sisu tasakaal paigas ning sisu kenasti maitsestatud. Pardilihaga gyoza’d on lausa oivalised ja tuunikala gyoza’d samuti.

Kui Jaapanis on igal piirkonnal oma raamenitüüp, siis Kageou ei aja regionaalsetes stiilides söögipulkadega järge. Raameni kõige olulisemat komponenti ehk puljongit tehakse kohapeal ning seda vaaritatakse nii kaua kui vaja. Mis kodukoka vaatevinklist tähendab piinavalt kaua. Aga mis teha, nii nõuab mekk ja näeb ette traditsioon. Ka nuudlid valmistatakse kohapeal. Raameneid lei-

SUVI/2022

41

MAITSEJAHT

dub Kagerou menüüst kümmekond. Väiksemate portsude hinnad jäävad vahemikku 10.50–14.50 ning suurem ports kolm-neli eurot kallim. Kõige kallim on mõistagi mereanniraamen (17.50) suure portsu eest. Kahe euro eest saab nuudliroogi ka vürtsikamaks tuunida. Raamenid on ausad. Rammuleem on tõepoolest rammus ja selle maitsed sügavad. Paksu on leende helde käega lisatud ning nuudlidki väga head. Kagerou raamenid ja gyoza’d kuuluvad raudselt linna parimate sekka.

Kes aga eelistab tahedamat kõhutäit, ei jää kindlasti vesise suuga teiste söömist vaatama.

Donburide valik on Kagerous korralik, kuid Pulss võtab soovitada yakisoba nuudliroogasid, mis siinsetes Jaapani söögikohtades pole nii levinud kui donid. Chashu sealihaga roog (12) on valiku soodsamast otsast, kuid samas klassikaline ja kindel valik. Ka praetud riisiroog chahan pole siinsete Jaapani restode söögisedelites kuigi sage külaline, kuid Kagerou menüüs on see täiesti olemas.

Veel üks asi, mis eristab Kageroud teistest pealinna Jaapani söögikohtadest – see on lai ja mitmekesine joogivalik. Kagerou veinikelder on rikkalik, kuid ka baaririiulitelt leiduv on muljetavaldav. Jaapanist pärit märjukeste valik on ilmselt Tallinna parim. Siit leiab mitme Jaapani tipptasemel viskikoja toodangut, kesvamärga ja džinne ning suurepärase valiku saket. Viimaste puhul tasub teenindajalt nõu küsida, sest kõik (ja eriti haruldasemad pudelid) ei pruugi olla joogikaardil kirjas.

42

SUVI/2022

RESTAURANT

KAGEROU RAMEN HOUSE UUS STREET 33

R

aamen has long broken out of the walls of a Japanese restaurant and can be found on the menus of fine restaurants, not so fine locals as well as taverns. Well, it's nice to get good food everywhere. Unfortunately, sometimes local spots offer raamen-like noodle soup as far from the right thing as Tallinn is from Tokyo.

Located on the edge of the Old Town, in a quiet area of Uus Street, the Kagerou is one of the capital's eateries for those looking for quality of Japanese cuisine. The place is cozy and suitable for those who prefer to dine in a quieter atmosphere. The menu goes beyond ramen and features classic lines of Japanese kitchen. Kagerou sushi represents a Western approach, with three different choices.

Japanese dumplings gyozad are excellent - the right size, the balance of dough and contents in place and the contents nicely seasoned.

Gyozads with duck meat are delicious and tuna gyozads as well.

SUVI/2022

43

PROMO

WOW ELAMUSKESKUS – uued võimalused Saaremaal 2020.

aasta oktoobris Kuressaares avatud WOW Elamuskeskus on multifunktsionaalne paik, kus ühe katuse all on imelise vaatega kohvik, asjalik konverentsikeskus ning suur mängu- ja teadusala.

WOW Elamuskeskus on koht, kus laste, sõprade või kolleegidega sisukalt aega veeta ja uusi elamusi kogeda. Õhin ja loovus, mida keskus kiirgab, haarab kõiki külastajaid, sealhulgas neid, kes tulnud siia äriasjus. Sellepärast sobib WOW konverentsikeskus iseäranis hästi selliste koosviibimiste korraldamiseks, mille käigus peaks sündima värsked ideed, originaalsed lahendused ja uutmoodi kontseptsioonid.

Sündmuste korraldamiseks mõeldud ruumid Tuuleväli, Tuulepesa ja Kotkapesa sobivad seminarideks, tooteesitlusteks, konverentsideks või infopäevadeks.

Mõistagi on olemas esitlustehnika ja muu vajalik. Pakume ka toitlustust.

Paljud ettevõtjad on võtnud suuna korraldada oma meeskonnale n-ö kastist välja üritusi ning üha enam otsitakse numbrite laua taga vaagimise asemel võimalusi oma meeskonda loovalt ja sümbioosis mõtlema panna. Selleks korraldataksegi hoopis teistmoodi meeskonnavaimu tugevdamise ettevõtmisi ja WOW-s on selleks kuhjaga võimalusi.

Saab teha mitmesuguseid töötubasid, degusteerida kohalike tootjate toite-jooke, pidada mängualal jalgpalli-, ralli- või golfivõistlusi ja käia džiibisafaril.

44

SUVI/2022

WOW ELAMUSKESKUS Merikotka 1 Kuressaare, Saare maakond www.wowkeskus.ee

WOW EXPERIENCE CENTER

Meie juures korraldatavatel üritustel saavad inimesed üksteisega lähemalt tuttavaks loomingulist ja nutikat lähenemist nõudvates olukordades, õppides üksteist usaldama. WOW Elamuskeskuse üritused on meeldejäävad ning annavad asutustele igapäevatöös hoopis uue hingamise.

Ekspositsiooniala pakub harivat meelelahutust noortele ja hinges alati noortele külastajatele lõputute elamustega aktiiv- ja veealal, selfdroomil, simulaatorite ja energiaalal.

Oleme aasta läbi avatud – tere tulemast!

Merikotka 1 Kuressaare 93810 Saare County Estonia www.wowkeskus.ee

PROMO

WOW EXPERIENCE CENTER— NEW OPPORTUNITIES IN SAAREMAA

O

pened in Kuressaare in October 2020, the WOW Experience Center is a multifunctional space that combines a café with a wonderful view, a conference center, and a large play and research area under one roof.

The WOW Experience Center is a place to spend quality time with children, friends, or colleagues and to experience new things. The excitement and creativity that the center radiates appeals to all the visitors, including those who come here on business. That's why the WOW Conference Center is particularly well suited to organising gatherings where fresh ideas, original solutions, and

new concepts are to be born.

The event spaces Tuuleväli (Wind Field), Tuulepesa (Wind Nest), and Kotkapesa (Eagle Nest) are suitable for seminars, product presentations, conferences, or information days. Presentation equipment and other necessities are available. We offer catering as well.

Many companies have opted for organising “outside the box” events for their teams, and more and more people are looking for ways to get their teams to think creatively and symbiotically instead of crunching numbers at the table.

To do this, a different kind of teambuilding event must be organised, and WOW offers plenty of opportunities.

We can organize workshops, food and drink tastings from local producers, football, rally or golf competitions in the play area, and jeep safaris.

At our events, people get to know each other better in creative and clever ways, learning to trust each other. Wow Experience Center events are memorable and bring a whole new breath of life to the day-to-day office work.

The exhibition area offers educational entertainment for young and always young at heart visitors with endless experiences in the activity and water areas, the selfiedrome, simulators, and the energy area.

We are open all year round, welcome!

SUVI/2022

45

TALLINNA LENNUJAAM

Maailma KODUSEIMAS LENNUJAAMAS kulgeb lennueelne aeg märkamatult!

Suvi on alati olnud reisimise tippaeg ning toonud lennujaama hulgaliselt inimesi, kes soovivad minna vaatama vanu lemmiksihtkohti või avastama uusi. Selleks, et reisi algus kulgeks muretult, anname sulle kaasa paar head soovitust!

CHECK-IN, PAGAS JA REISIKINDLUSTUS Selleks, et sul oleks enne lennukile suundumist aega nautida tassikest kohvi või lugeda head raamatut, soovitame võimaluse korral end lennule registreerida interneti teel. Mõistame, et alati pole see võimalik, ning check-in’i järjekorras tuleb olla ka siis, kui võtad reisile kaasa äraantava pagasi. Kui reisid äraantava pagasiga, saabu lennujaama kaks tundi varem, et check-in ja pagasi lennule registreerimine kulgeks rahulikult.

Lennujaama sujuvaks läbimiseks pööra tähelepanu käsipagasi pakkimisele, et sa ei peaks julgestuskontrollis mõnest esemest loobuma – paki tehnika ja vedelikud eraldi, sest nii hoiad kokku enda ja ka teiste aega. Kuna koroonaviirus ei ole kuskile lõplikult kadunud, soovitame enne lennujaama tulekut vaadata, millised on sihtriiki sisenemise nõuded ning kas ja milliseid dokumente riiki sisenemiseks vaja on. Jätkuvalt soovitame oma reisi registreerida ka välisministeeriumi kodulehel.

46

SUVI/2022

Ning viimaseks – tee omale reisiks alati ka reisikindlustus.

See ei maksa palju, kuid osutub tõrke puhul hindamatuks!

LÕÕGASTU JA NAUDI Saabu lennujaama vähemalt kaks tundi varem – nii on sul piisavalt aega, et läbida check-in ja julgestus ning seejärel avastada mõnusaid istumisnurgakesi. Näiteks asub lennujaamas raamatukogu, kus saad valida meelepärase raamatu, millega sisustada lennuni jäänud aega.

Lennujaamas on palju kohvikuid ja söögikohti, kus on palju avastamist nii suurtele kui ka väikestele. Olgu selleks paljudele tuttav kartulisalat kohvikus TakeOff, ahjusoe kaneelisai kohvikust Kohver või midagi toekamat Toidutänavalt. Veinigurmaanidele leidub lennujaamas veinibaar Rosin. Kokku on Tallinna lennujaama avatud ja suletud alal kaheksa eri söögikohta, kus saad kogeda nii koduseid kui ka välismaiseid maitseid.

PEA MEELES KA OMA LÄHEDASI Jätsid reisile minnes kingituse ostmise viimasele minutile või unustasid mõne hea sõbra sootuks? Õnneks ei pea sa muretsema – Tallinna lennujaamast leiad kõigile midagi! Poodidest saab soetada nii riideid, aksessuaare kui ka kodumaiseid tooteid ja disaini. Lisaks sellele saad reisile kaasa haarata ka uudiskirjandust või mõne magusa šokolaadi.

Taaskohtumiseni Tallinna lennujaamas!

TALLINN AIRPORT

TIME FLIES WHEN WAITING TO BOARD YOUR FLIGHT AT THE WORLD’S COSIEST AIRPORT!

CHECK-IN, LUGGAGE AND TRAVEL INSURANCE

To make sure you have enough time to sit and enjoy a cup of coffee or read a good book before boarding, we recommend checking in online. We realise that’s not always possible, and that you still have to queue up if you have checked luggage.

In the case of the latter, be sure to arrive at the airport a good two hours before your flight so that you have enough time.

Also be careful when packing hand luggage so that you don’t have to say goodbye to anything at security, and make sure any electronics and liquids are separate. That way you’ll save yourself – and others – time. Since coronavirus remains a serious concern, we recommend checking the entry requirements of the place(s) you’re flying to and what documents you’ll need to present on arrival. It’s still a good idea to register your trip on the website of the Ministry of Foreign Affairs as well.

Last but not least, don’t leave home without travel insurance – it doesn’t cost much in the grand scheme of things and will prove invaluable if you’re faced with an emergency.

while away the time immersed in a good book.

Alternatively, take a seat at one of the many cafés and eateries in the terminal, which have something for all tastes – whether it’s traditional Estonian potato salad from TakeOff, an oven-fresh cinnamon bun from Kohver or something more filling from the street food court. Lovers of the vine, meanwhile, will find themselves drawn to the Rosin wine bar.

In total, there are eight different eateries in the terminal (both before and after passport control) showcasing local and more exotic flavours.

LAST-MINUTE MEMENTOES

Have you left your souvenir-shopping to the last minute, or got something for everyone else but forgot a friend? No need to worry – Tallinn Airport has something for everyone, from clothes and accessories to Estonian-made products and designer items. You can also grab a newspaper or magazine to read and snacks to take on board with you.

See you again at Tallinn Airport!

Foto: Marek Metslaid

S

ummer’s always been the peak season for travel and brought thousands of people to Tallinn Airport as they head off to favourite old haunts and new destinations.

To make sure your trip gets off to the right start, here are a couple of useful tips.

RELAX AND ENJOY

Fotod: Tallinna Lennujaam

Make sure you arrive at the airport at least two hours ahead of your flight – that way you’ll have plenty of time to check in, get through security and find yourself a cosy corner to curl up in before boarding. You can check out the airport’s library and

SUVI/2022

47

SUURSAADIK

„ME OLEME KÕIK KREEKLASED!“ „Mäletan, et oma esimese lennu ajal Tallinna vaatasin dokumentaalfilmi „Laulev revolutsioon“, meenutab siit lahkuv Kreeka suursaadik Eestis EMMANOUIL APOSTOLAKIS, märkides, et järgmisel päeval oli tema esimene peatus Vabaduse väljak, kus ta sai „liigutatuna avaldada austust eesti rahva ajaloole ja taltsutamatule vaimule“.

Tekst: Thea Karin Fotod: erakogu

S

uursaadik Tema Ekstsellents Emmanouil Apostolakisele avaldas Tallinna vanalinn peagi nii suurt mõju, et ta viis sinna üle ka oma residentsi. Tema tegevus langes kokku oluliste tähtpäevadega: 2019 – 40 aastat Balti apellist, 30 aastat Balti ketist ja 15 aastat Eesti liitumisest Euroopa Liiduga, mille leping allkirjastati Kreeka eesistumise ajal Ateenas. „Pärast peaaegu kolme aastat siin on mul hea meel märkida, et praeguseks on pärast pikki aastaid toimunud mitmed kõrgetasemelised visiidid,“ märgib Emmanoil. Hiljutine Kreeka presidendi Katerina Sakellaropoulou külastus – iga suursaadiku jaoks omaette tipphetk ja seda Eesti-Kreeka diplomaatiliste suhete sajanda aastapäeva ajal… kaitseministri Nikolaos Panagiotopoulose visiidid.

EESTI JA HELLAS Ruumi edasiseks arenguks on, leiab suursaadik, seda eelkõige majanduskoostöö ja kaubanduse, rohepöörde, kultuuri ja hariduse valdkonnas ning ka digivalitsemises, kus Eesti on silmapaistev, aga ka Kreeka on viimastel aastatel märkimisväärseid edusamme teinud ning kahepoolne konstruktiivne koostöö on saanud uue dünaamika. Kreeka ja Eesti vahel on rohkem sarnasusi, kui võiks arvata. „Ärge laske geograafial ja ilmal end petta,“ muheleb härra Apostolakis ning meenutab, et ajaloolised võitlused vabaduse ja iseseisvuse eest, põhimõtted ja rahvusvahelistel õigustel põhinevad väärtused on ju ühised. Siin meeldib talle viidata president Lennart Meri ajaloolisele lausele „Väikeriikide tuumarelv on rahvusvaheline õigus“. Eestil ja Kreekal on teemaks ka Euroopa Liidu välispiirid, sest ühine joon on,

48

SUVI/2022

Eesti presidendile volikirjade üleandmise tseremoonial Kadriorus.

et mõlemad piirnevad keerulise naabriga.

Peale selle on mõlemal riigil tuhandeid saari ja pikk rannajoon. Kuigi Kreekas on rohkem mägesid ja kõrgendikke, siis Eesti metsad hämmastavad oma iluga, ütleb ta. „Me mõlemad hindame oma maade looduse ilu nii palju, et see on kujutatud ka meie lipuvärvides.“ Ka keelel on suur tähtsus.

Hea meel on härra Apostolakisel selle üle, et Tartu Ülikooli raamatukogu näitus „Kummardus Kreekale. Uuskreeka kirjandus eesti keeles“ toetas Kreeka suursaatkonna egiidi all mõlema riigi olulise kirjanduse tõlkeid.

Siinjuures tuletab suursaadik meelde, et Percy Bysshe Shelley, inglise romantiline luuletaja, on öelnud: „Me oleme kõik kreeklased. Meie seaduste, meie kirjanduse, meie religiooni ja kunsti juured on Kreekas.“ Mitmed mõisted, sõnad ja väljendid on eesti ja kreeka keeles sarnased, nagu „kordamine on tarkuse ema“ või „tilk tarkust on

SUURSAADIK

Kreeka osales ÜRO peasekretäri algatatud rahvusvahelise kampaanias, mille hüüdlauseks oli „Muudame maailma oranžiks: lõpetagem kohe naistevastane vägivald!“ („Orange the World: End Violence Against Women Now!“).

natiivsed turismivormid, nagu oleoturism, veini-, mere-, spordi- ja religioosne turism. „Kreeka on loodust ja kultuuri armastavale eestlasele aastaringne sihtkoht,“ ütleb suursaadik, seda just ka Kreeka külalislahkuse poolest, mida peegeldab täpselt sõna philoxenia, tähendades otseses mõttes võõrale sõbraks olemist. „Kui seda kogeda,“ ütleb ta, „mõistate hästi 2022. aasta Kreeka turismikampaania loosungit „Kreeka: te tahate jääda igavesti“.“

PÄRT, MÄGI JA RUKKILEIB

parem kui ookean kulda“. Ning ta lisab: „Seda kogeb ka paljudes teie ilusas keeles kodunenud sõnades, nagu demokraatia, filosoofia, muusika, loogika ja ka Euroopa.“ Erinevus, mida suursaadik argipäevas kogenud on, peitub aga söögiaegades, mis on üsna varased, nii et lõunasöök keskpäeval on tema jaoks midagi ebatavalist.

Olles pikki aastaid diplomaatilises teenistuses – lähetuste hulka kuuluvad New York, Türgi, Brüssel, Hiina, Itaalia –, ütleb härra Apostolakis, et suursaadiku missioon hõlmab ka „vastuvõtva riigi hinge“, et jõuda lähedale selle inimestele, nende ajaloolistele kogemustele ja igapäevastele muredele. Nii tasub ka Kreekas avastada külafestivalide muusikaline õhkkond, hingematvad maastikud koos imeliste randadega, millele aitab kaasa pikk suvehooaeg, ning muidugi Kreeka köögi ainulaadsed maitsed ja traditsioonilised toidud. Tänaseks on lisandunud mitmed alter-

Eestist võtaks suursaadik kaasa vanalinna ilu ja selle erilise hingematva sära lumisel või päikesepaistelisel päeval. Eriti naudib ta vanalinna hoonetest kostvaid koorihelisid, muljeid laulufestivalidelt ja Arvo Pärdi muusika, mis muutus veel liigutavamaks ja isiklikumaks kohapeal olles. Tema pagasisse kuulub nüüd ka Marie Underi luule ja Konrad Mägi maastikud ning arusaam Heinz Valgu lausest „ Ükskord me võidame niikuinii“, kajastades eestlaste kirge ja pühendumist vabadusele. Maitsena Muhu rukkileib, mille ta ostab jalutuskäigul residentsist Toompeale, Patkuli trepist Toomparki, ümber Snelli tiigi Balti jaama turule. Ning ka Telliskivi, kus on alati mõni huvitav näitus, või Noblessneri rannajoon, talvel rahulik ja suvel elav. Nautides Pirital merekohinat, tunnistab ta, et igatseb Kreeka mere sügavsinist sillerdust, samuti päikest: „Näete, tüüpilise kreeklasena on mul eriline side merega.“ Suursaadikut väga liigutavas värsis võtab tema igatsuse kokku Kreeka poeet ja Nobeli preemia laureaat Odysséas Elýtis: „Mu jumal, kui palju sinist sa kulutad, et me sind ei näeks.“

SUVI/2022

49

AMBASSADOR

DISCOVERING THE SOUL OF THE COUNTRY

“I

remember during my flight to Tallinn watching again “The Singing Revolution” documentary, so you can imagine that I landed quite moved in Estonia and the next day my first stop was Vabaduse square, paying tribute to the history and untamable spirit of Estonian People,” tells the Greek Ambassador, H.E. Emmanouil Apostolakis about his first days here.

The year of his arrival - 2019 has been an important year of symbolic anniversaries for Estonia, 40 years from the Baltic Appeal, 30 years from the Baltic Way and 15 years from the adhesion to the EU (the treaty was signed in Athens during the Greek Presidency!). “After almost three years in Estonia I am happy to say that there is a new momentum in the traditionally friendly bilateral relations and constructive co-operation, which is reflected in the impressive number of high level visits of Greek officials in Estonia” : among which the official visit of the Greek President Ms Katerina Sakellaropoulou, the Minister of Defence Mr. Nikolaos Panagiotopoulos and the Alternate Minister for Foreign Affairs Mr. Miltiadis Varvitsiotis.

However there is always room for further development, in particular in the fields of economic co-operation and trade, digital governance – where Estonia excels and Greece has made remarkable progress over the last years – green transition, education, culture, tourism, etc., stresses the Ambassador.

“Our two countries have a lot of things in common, among which the historical fights for freedom and independence of our Peoples“, says the Greek Ambassador, recalling the phrase of the legendary President Lennart Meri: “The nuclear weapon of small states is international Law“. And of course, Estonia and Greece both are bordering with a difficult neighbour.

But beyond history and common values, says the Greek Ambassador, both Greece and Estonia have thousands of islands and a long coastline, and have the beauty of their nature is depicted in the colours of their flags. Many Greek words and notions are also assillilated in the Esdtonian language, i.e. demokraatia, filosoofia, muusika, Euroopa.

After many years of diplomatic service UN/ New York, Turkey, NATO/Brussels, China, Italy) Mr. Apostolakis says that that the mission of an Ambassador should also include the ability to discover and understand “the soul of the country“ and come close to its people, their historic experiences and their everyday concerns.

The Greek Ambassador stresses that there are many reasons to choose Greece for holidays; breathtaking landscapes, all kinds of stunning beaches, historic monuments and remarkable museums. For estonians, being nature and culture lovers, Greece is definitely 365 day destination! And last but not least the famous Greek hospitality – „philoxenia“ means literally being

50

SUVI/2022

a friend to a stranger. That makes it easy to understand the 2022 tourism promotion campaign which runs under the slogan Greece: You Will Want To Stay Forever.

In Estonia Ambassador Apostolakis has been so impressed by the beauty of the Old City and its different breathtaking sparkle on a snowy or sunny day, that he chose to move his residency there. When leaving Estonia he will take with him the sound of choirs coming from the buildings, the memories of Estonian song festivals and the music of Arvo Pärt, the poems of Marie Under and the landscapes of Konrad Mägi. And - black Muhu rye bread fresh from Balti Jaama market. The friendship of Estonian people and their devotion to freedom and democracy as encapsulated of Heinz Valk: „ One day, no matter what, we will win“.

Finally Mr. Apostolakis admits that it is the deep blue of the Greek sea and sun he misses more from his country. The Greek Poet and Nobel Laureate Odysséas Elýtis expressed this in a beautiful verse: “My God, how much blue you spend so we cannot see you“.

The Best Taste: Muhu rye bread, bought fresh on a walk from the residence to Baltic Station Market Maitsena Muhu rukkileib, mille ta ostab jalutuskäigul residentsist Toompeale, Patkuli trepist Toomparki, ümber Snelli tiigi Balti jaama turule.

RAAMATUD

HEA LUGEMINE ME KULDAJA ROKENROLL STEVEN TYLER, DAVID DALTON KAS SEE LÄRM MU PEAS SEGAB SIND? Mida ühe vana kooli rokistaari mälestusraamatust oodata? Eks ikka seda, et kirjutataks põhjalikult bändist, plaatidest ja muusikast ning mõistagi ka põhilisest: seksist, narkotsist ja kärakast. Eriti kui bändi hiilgeajad jäid rokkstaarluse kuldsetesse kümnenditesse. Aerosmithi ninamehe Steven Taylori mälestuste puhul saab

seda kõike kuhjaga. Lausa sellistes kogustes, et pelgalt lugemisest tekib kerge joove ning siivsam inimene läheb näost püsivalt punaseks.

See on täiesti pöörane ja ülimalt avameelne raamat ning arusaamatuks jääb vaid kaks asja – kuidas Tyler tänaseni elus on ja kuidas ta seda kõike mäletab.

DONBASSI PASSIOON

PRINTSESSI KADUNUD VARI HIILGUS

ONU TOMI METROO

KRIMIKARRI

ANDREI KURKOV HALLID MESILASED

ANNE GLENCONNER SELTSIDAAM. MINU ERAKORDNE ELU TROONI VARJUS

ALO SÄRG TALLINNA MÕISAD JA MÕISAKESED

COLSON WHITEHEAD MAA-ALUNE RAUDTEE

ABIR MUKHERJEE TÕUSIK

Oskate nimetada mõnda mõisa, mis asus tänapäeva Tallinna territooriumil? Ega neid esimese hooga kuigi palju pähe kargagi: Glehni, Kadrioru ja Maarjamäe uhked lossid kindlasti, võibolla ka Löwenruh ja Liberty.

Pole paha tulemus, aga neid on ilmselgelt vähevõitu.

Ainuüksi suvemõisaid oli Tallinnas kokku poolesaja kandis, lisaks veel linna- ja rüütlimõisad. Mõned neist on säilinud, mõned saanud täiesti uue väljanägemise ning mõnest jäänud vaid vaevumärgatavad jäljed.

Mõnedest paraku ei sedagi.

Tallinna ajaloost huvitatud inimesele on „Tallinna mõisad ja mõisakesed“ tõeline maiuspala. Siit leiab sisutiheda ülevaate Tallinna aladel asunud mõisatest ja nende ajaloost, rikkalikult pildimaterjali ning kaarte, mida mööda näpuga jälgi ajada.

Kui paluda keskmisel eestlasel nimetada üks orjandusevastane raamat, siis ei mingit kahtlust, see on „Onu Tomi onnike“. Ilmselt ei suuda aga 99 eestlast sajast teist samasisulist raamatut välja pakkuda, sest USA rassiprobleemid jäid meile pigem võõraks. „Maa-alune raudtee“ on ilmselt kõige tuntum ja edukam nüüdisaegne raamat, mis USA orjanduse ja rassismi teemasid lahkab. Raamatu pealkiri viitab teekonnale, mida mööda orjanduslikest lõunaosariikidest põgenenud mustanahalisi aidati vabadesse põhjaosariikidesse. Whitehead lasi fantaasial lennata ning tegi sellest ehtsa vabaduseraudtee, mis ühendab osariike.

Whiteheadi raamat on vaba „Onnikese“ kristlikust naivismist, tekst lõikavalt valus ja raputav.

Horlivka, Donetsk, Slovjansk – need Ukraina kohanimed on viimastel aastatel sõjauudistest kõigile tuttavaks saanud. Ja sealkandis, sõjast räsitud Donbassis ning okupeeritud Krimmis areneb ka tänapäeva ühe tuntuima Ukraina kirjaniku Andrei Kurkovi raamatu tegevus. Kaks meest on ainsad elanikud Donbassi külas, mis jääb kahe sõdiva poole vahelisse halli alasse. Ülejäänud külarahvas on kas põgenenud, surma saanud või kadunud. Üks meestest hoiab ühele, teine teisele poolele, kusjuures mõlemad on rahvuselt venelased. See on Donbassi argipäev ja traagika, millest ei räägi rindeteated ning mida ei lahka julgeolekuanalüütikute selgitused. Kui tahate paremini mõista Ida-Ukraina konflikti olemust ja tausta, tasub Kurkovi raamat kindlasti ette võtta..

Kas tahate piiluda sinivereliste ellu? Meedia pakub uudishimulikele selleks ohtralt võimalusi, aga see vaatenurk on varjutatud sügavkollase skandaalifiltriga. No ja siis on muidugi „Downtown Abbey“, „Kuninganna“ ja teised glamuursed menusarjad, mis mittesinivereliste pilgud ekraanidele naelutasid. Teist vaatenurka, otse kuningliku õukonna seest, pakub lugejatele Anne Glenconner.

Inglismaa kõrgaadli seast pärit Glenconner töötas (nojah, need, kes pole sündinud hõbelusikas suus ja indiogokarva veri veenides, seda vaevalt et tööks peavad) aastaid printsess Margareti seltsidaamina.

Siin raamatus on kõike, mida ühelt aristokraadidraamalt tahta. On glamuuri ja koomikat, kroonitud päid ja isiklikku traagikat, raskustega võitlemist ja luksust.

Kui Abir Mukherjee raamatut võrrelda toiduga, siis oleks see kahtlemata tikka masala: vürtsikas karriroog, mille juured on Indias ja mis samas on muutunud põhimõtteliselt brittide rahvusroaks. Kapten Sam Wyndhami juhtumite sarja esimene raamat on klassikaline briti krimka, ainult et tegevuspaigaks pole mitte udune Albion, vaid hoopis India. Täpsemalt Calcutta aastal 1919. Kodumaal oma igapäevast leiba ja teed Scotland Yardi detektiivina teeninud kapten Wyndham hakkab uurima Briti kõrge ametniku mõrva, mis mõistagi osutub parajaks segapuntraks. Eksootikat ja ajaloolisi üksikasju on siin kõvasti, põnevust jagub ning meel saab lahutatud täiega.

Siiralt tahaks loota, et paljulubava sarja eestindamine toppama ei jää.

SUVI/2022

51

STIILNE

Foto: Keir Ramson (Ballzy)

Liiga palju KETSE!

52

SUVI/2022

STIILNE

JOONAS MATTIAS SARAPUU (28) on muusik mitmes bändis – Trafficust Lexsoul Dancemachine’ini – ja teeb ka soolot. Noormees räägib Pulsile, kuidas ta riietub ja mis asjad panevad südame põksuma.

Tekst: Pulss

KUIDAS ISELOOMUSTAD OMA IGAPÄEVAST RIIETUMISSTIILI?

Ei mõtle üle, tihti satuvad niimoodi päris lahedad variandid kokku, mida siis teab tulevikus juba omavahel kombineerida.

MÄNGID ERI BÄNDIDES. KUIDAS SEE SINU LAVASTIILI MÕJUTAB JA KAS IGA BÄND NÕUAB OMA STIILI?

Igas bändis on erinev stiil. Lexsoulis paneme kõige enam rõhku riietusele. Mingi aeg esinesime punastes Marati dressides, nüüd oleme mõned kontserdid teinud viisakama riietuse ja ülikonnaga. Veider, kui väga lavalist hoiakut ja käitumist mõjutab see, mis seljas on.

KUIDAS TALLINN SIND RIIETUMA INSPIREERIB?

Tallinna jõuavad võrreldes läänemaailmaga kõik trendid väikese hilinemisega. Tallinna tänavapilt pole väga kirju, seega erineda ei ole keeruline.

Kui näiteks New Yorgi tänaval kõndida Tallinna mõttes oma kõige säravama outfit’iga, oled seal ikka praktiliselt nähtamatu.

MIS ON SINU GARDEROOBI KÕIGE KALLEIM ESE? AGA ODAVAIM?

Kõige suurem väljaminek oli vist üks kostüüm, mille ostsin eelmisel aastal ülikonna asemel pulmas käimiseks. Üldiselt palju raha enam riietele ei kuluta.

KUST ENDALE RIIDED OSTAD? KAS VAHEL KIIKAD KA SEKKARITESSE?

Just arutasime sõpradega, et aastatega on nii palju asju ostetud, et viimased paar aastat ei olegi suurt midagi enam soetanud. Kombineerin vanu asju omavahel ja ostan vahel mõne uue asja, mis võiks siis kaua vastu pidada. Kaltsukates käimiseks on vaja võtta lihtsalt aega ja leppimist, et vahel ei leiagi midagi. Olen varem ostnud emotsiooni pealt kaltsukast asju, mida hiljem selga ei taha pannagi ja kahjuks leiavad need tee sinnasamma tagasi.

Foto: Liina Notta

KES ON EESTIS NEED TUNTUD MEHED-NAISED, KELLE STIILI VAADATES SILM PUHKAB? VÕI VÄLISMAAL?

Eestlastest tulevad esimesena meelde sõbrad Jüri Pootsmann, Robertid Linna ja Vaigla, Pafka (Gameboy Tetris) ja Jaana Hallas. Välismaa poole vaadates Paul Jason Klein ja Harry Styles.

SUVI/2022

53

Foto: Marleen Muhuste

STIILNE

TOO MANY SNEAKERS!

MIDA ON SINU GARDEROOBIS LIIGA PALJU JA MIDA LIIGA VÄHE?

Liiga palju sai omal ajal ketse ostetud, aga õnneks saab neid nüüd järgemööda kanda.

MIS ON SINU NÕRKUS, MIS PANEB RAHAKOTI PROOVILE, AGA TOOB SAMAS RÕÕMU?

Vanemaks saades tahaks järjest rohkem viisakaid ilusaid riideid, kolmeosalist rätsepaülikonda, korralikke ilusaid nahast kingi. Kõige rohkem pakub rõõmu, kui ammu ostetud asi endiselt hea välja näeb ja saab kanda ka pidulikumatel puhkudel. Oskaks vaid veel paremini head kvaliteeti ära tunda!

MIS ON SINU SOOVINIMEKIRJAS JÄRGMINE MOEESE, MIS PANEB SÜDAME KIIREMINI PÕKSUMA?

Tahangi endale paar rätsepaülikonda soetada, eri toonides, et saaks neid omavahel kokku sobitada.

54

SUVI/2022

JOONAS MATTIAS SARAPUU (28) is a musician playing keyboards in several local bands - from Traffic to Lex Soul Dance Machine and also performing solo. Today, Joonas talks about how he dresses and what gear makes his heart beat Everyday clothing style? “Don't overthink, often quite cool variants just come together, you just combine.”

Playing in different bands: “Every band has a different style. At Lexsoul, we put lotta emphasis on clothing. Strange how the feeling, the attitude and behavior on stage is influenced by what is worn.”

Any stylish men or women in Estonia through your sense of taste? Or abroad?

“The first Estonians to name are my friends Jüri Pootsmann, Robert Linna and Robert Vaigla, Pafka (Gameboy Tetris) and Jaana Hallas. Abroad: Paul Jason Klein, Harry Styles” What's too much or too many in your wardrobe? “Too many sneakers definitely were bought at one time, but well, they can now be worn one after the other.”

Next fashion item on your wish list to make your heart beat faster?

“I want to buy a pair of tailors' suits in different colors so that I can match them.”

ILU-UUDISED

HUGO tualettvesi Reflective Edition on mõeldud mehele, kes elab iga päev iseenda tõekspidamiste järgi. Selle värske aroomi eesmärk on peegeldada individuaalsusele ja ainulaadsusele omast võimsust. 75 ml EdT 67,99 €

Eestis on uued nišiparfüümid Les Destinations!

Lõhn on nagu värav teise maailma – sule silmad ja võid olla kõikjal. Järgides igavest igatsust kaugete maade ja uute aistingute järele, asume teekonnale, kus koordinaadid näitavad teed inspireerivatesse paikadesse. Pulsi lemmik on müstiline Montreaux.

50 ml EdP 121,99 €

Gucci Guilty Parfum Pour Homme on mehelikkuse uus ja intensiivne visioon, millele annavad modernse kõla prantsuse lavandiin, meeliülendav sidrun ja kadaka intensiivsus. 50 ml 90 €

MEES TEAB, MIDA MEES TAHAB la tel :S

Suve kuus uut meestele mõeldud ilutoodet, Toime mida tegelikult ta n ud võib jagada ka moodsa naisega.

K. Wadow sk

y @stellaarium

KENZO on lisanud vee puhtusele ja värskusele oma võlu, et tuua elavale lõhnale energiat. Meestele loodud tualettvesi L’EAU KENZO BOISÉE peidab endas sidruni sädelevat värskust. Ingveri vürtsikad toniseerivad noodid äratavad omakorda meeled.

30 ml 46,99 € Abercrombie & Fitchi uus lõhn Authentic Moment for Men on meeliülendav ja sensuaalne. Lõhna märgusõna on idamaine, selles kohtuvad soe sandlipuu, merevaigupuu ja muskuse põhi, mis võetakse kokku lohutava vaniljeoaga, mis annab sensuaalse lõpp-tulemuse. 30 ml 37,99 €

Kenzo Homme esitleb oma originaalset Eau De Toilette lõhna uues, täielikult uuenenud versioonis. Soolaka lõhna värskus seguneb roheliste ja puiduste nootide hõnguga.

Merevee akord on kombineeritud männi aromaatsete ja seedri puiduste nootidega.

Merehõnguline ja puidune. Looduslikult värske lõhnaga ja ajastu signatuuriga aroom.

60 ml 72,99 € Magusmandli, valge soolille ja kurgirohuõli segu noorendab nahka. Riisiõli sisaldab rohkelt rasvhappeid, mis aitavad lukustada niiskust nahka ja kaitsevad kuivuse eest. Oribe niisutav dušigeel Desertland on hea kink, mida oma partneriga jagada. 300 ml 52,90 € SUVI/2022

55

MOOD

56

SUVI/2022

MOOD

KAROLIN KUUSIKU hirved, romantika ja geomeetria DEER, ROMANCE and GEOMETRY by Karolin Kuusik Lapsena nägi Karolin unenägu, milles metsloomad hakkasid läbi lahtise ööakna tema tuppa hüppama. Kui ta üles ärkas, oli ta pettunud, et see oli olnud vaid unenägu. Sellest seigast ongi pärit motiiv, mis kordub mõnikümmned aastat hiljem tema loomingus. Kuid lisaks sellele ka kuldse raamiga aknad, tükike Marie Antoinette'i maailma ja sünget romantikat.

Fotod: Kalle Veesaar Meik ja soeng: Erle Taklai Modell: Els Alexandra (E.M.A.) karolinkuusik.ee

SUVI/2022

57

MOOD

58

SUVI/2022

MOOD

SUVI/2022

59

MOOD

60

SUVI/2022

MOOD

SUVI/2022

61

ARGIPÄEV

6.55

Kui silmad lahti teen, näen seda lampi, mille kunagi antikvariaadist leidsime. Kummalisel kombel oleme sellele leidnud sobivaid kaaslasi kõige kummalisematest kohtadest, näiteks vastsoetatud maakodu pööningult, kellegi tuttava keldrist.

Aga pikemalt pole aega lambi peale mõelda, sest meenub, et täna ongi moešõu päev! Kollektsioon „Miraaž“, mida oleme Aldo Järvsoo ja Tanel Veenrega viimased pool aastat ette valmistanud, jõuab täna kulminatsioonini.

Ja kuigi tundub, et kõik on veel kontrolli all, näitab kogemus, et etenduse päev veeretab alati teele ootamatuid väljakutseid.

7.55

Üks päev… …ja üks õhtu, milleks sai tööd tehtud pool aastat. Moekunstnik Karolin Kuusik jagab hetki, kuidas koos kamraadide Aldo Järvsoo ja Tanel Veenre ning paljude abilistega sai ära tehtud üks imeline „Miraaž“!

Tekst: Karolin Kuusik Fotod: erakogu

One day and one night, which took half a year to come to fruition.

Fashion designer Karolin Kuusik shares her hectic hours with Aldo Järvsoo and Tanel Veenre to get “Mirage” - miraculously - done.

62

SUVI/2022

Meie pressiinimene Anne Rinne on kokku leppinud, et räägime täna hommikul moešõust „Terevisioonis“.

Kohtume Gonsiori tänaval ERRi maja ees.

Etendusel osalevad tegelikult kolm disainerit: mina, Aldo Järvsoo ja Tanel Veenre. Kuid juba eile õhtul, kui Aldo juurest ateljeest ära tulin ja ta jättis hüvasti sõnadega, et tal on veel mitu kleiti teha, tundus ebatõenäoline, et Aldo telemajja jõuab. Nii ongi. Mind tervitavad Anne ja Tanel. Veel viimasel hetkel enne eetrisse minekut jõuame grimmitoolist ühe selfi teha ja juba olemegi Owega stuudios diivanite peal.

Disainerina ongi naljakas see, et mida iganes sa teed, pead mõtlema paralleelselt, kuidas seda sotsiaalmeedias kajastada.

8.40

Lahkume telemajast ja võtan takso, et kiiremini koju jõuda.

Taksojuhiks on seekord Kasahstanist Eestisse Mainori kõrgkooli õppima tulnud üsna jutukas tüüp. „Kas te arvate, et Eestil on halb geograafiline asukoht? Aga kujutlege, et elate riigis, mis asub Venemaa ja Hiina vahel.“ Räägime Kasahstani poliitikast ja elust ning aina enam saavad selgeks põhjused, miks see demokraatiameelne ja intelligentne tüüp on otsustanud, et ta ei lähe enam mitte kunagi tagasi oma kodumaale.

9.00

Jõuan koju ja hakkan suurel kiirusel tegelema pisiasjadega, et paari tunni pärast juba šõu toimumise kohta jõuda. Pead ei ole jõudnud juba mitu päeva

ARGIPÄEV pesta, tehtud! Töömeilid vaatan läbi, tehtud! Üks pluus vajab parandamist, tehtud! Pakin kotti kõike, mida võiks etendusel vaja minna, loopides sinna juba igasuguseid kahtlaseid asju: mitu rulli teipi, markerid, juuksevaha, klambreid, haaknõelu ja nii edasi ja edasi. Kui ma hakkan närvi minema, siis hakkan ka üle valmistuma.

11.45

Uksest astub sisse minu pojake, kes lõpetas just esimese klassi.

Ta räägib õhinaga, kuidas täna käisid koolis politseiauto, kiirabiauto ja isegi vist mingi sõjaväepolitsei. Mulle meenub, et kuulsin tõepoolest oma katkendlike mõtete vahele terve hommikupooliku õuest erinevaid sireene.

Paneme Levi koolikoti ära ja hakkame Lennusadama poole liikuma.

12.00

Jõuame Lennusadamasse ja hakkame end sisse seadma. Ürituse peakorraldaja Janne Klooren on juba omas elemendis ning jagab käsklusi paremale ja vasakule. Asjad stangedele, jalanõud seina äärde rivisse, „tööriistad” kindlasse kohta, et need suure rapsimise peale kaduma ei läheks.

Levi ei oska kohe esialgu midagi oma suure õnnega pihta hakata. Lennusadam on tema üks lemmikkohti siin maailmas üldse. Ta keerleb atraktsioonide vahel, joonistab kalu ja käib neid juuksuritele näitamas, kaob vahepeal Lembitu sügavustesse ja viib erinevaid tädisid pissile ja kohvikusse. Mõtlen, et no küll on ideaalne lokatsioon lapsevanematele!

13.00

Helistab mu sõbranna, kes on kiiganud karolinkuusik.ee lehele, mille täna avalikustan, ja märganud seal paari viga. Õnneks on arvuti kaasas, istun maha ja hakkan parandusi tegema, järjest tuleb välja uusi probleeme. Kirun end, et miks see peab ometi täna toimuma, aga samas olen sõbrannale tänulik, et ta nii tähelepanelik ja aus on.

13.30

Vaatame esimesi meike ja soenguid. Meigi puhul otsustame ära jätta huuleläike, sest see võib riideid kiirete vahetuste käigus rikkuda. Saadan fotod ka Aldole ja Tanelile, et nemad meigidsoengud ära kinnitaks. Aldo arvab, et juuksed võiksid veidi lendlevamad olla. Õnneks saab veel kõike muuta.

14.00

Olen veel viimaste fitting’utega täies hoos. Riided on proovimata ühele mehele ja viiele naisele. Lava taga leian meigitiimist veel ühe tüdruku, kelle palun meile modelliks, ja õnneks ta ongi nõus.

Proovin riideid risti-rästi eri modellidele selga. Ega ei piisagi sellest, et mingi asi kellelegi paras on. Ideaalis võiks olla veel see müstiline miski, mis riietuseseme ja kandja vahel elektri tekitab ja selle justkui elama paneb.

15.00

Saabuvad poisid koos enda abilistega ja nüüd läheb täielikuks mäsuks, sest inimesi on väikses ruumis koos palju ja kõik ajavad oma asja. Vahepeal käime publikule toole panemas ja tekib arutelu, et mis punkti täpselt asetada õunapuu, mille on meie catwalk’i keskmesse toonud ShiShi. Mõõdame ridade vahesid, mõtleme, kuidas inimestel mugavam istuda oleks.

SUVI/2022

63

ARGIPÄEV

16.00

Mulle meenub, et ma ei ole ju täna söönud! Hiilin salaja kohvikusse ja saan salasõna „Miraaž“ alusel uhke prae. Siis kiiresti tagasi backstage’i, kus on vahepeal vaja abilisi instrueerida. Nende põhiline tegevus on mitu tundi kestev riiete aurutamine ja triikimine ja tumedate asjade kosmilisest tolmust puhtaks rullimine. Ma nimetan seda naljatades kosmiliseks tolmuks, sest see ilmub eikuskilt. Kuna teen palju telestilisti tööd, siis olen aru saanud, kui imeliselt võib teleprožektorite valguses lüüa särama üksainus tolmukübe musta pintsaku peal.

17.00

On lavaproovi aeg. Õnneks on meil supertubli lavastaja Liisi Org, kes modelli instrueerib, nii et võin korraks toolidele maha istuda ja lihtsalt hetke nautida. Proovi põhieesmärk on ära määrata, millise tihedusega modelle peale tuleb (otsustame, et minu puhul on selleks intervalliks 20 sekundit) ja kui kiires tempos nad käia võiksid. Veel tuleb neil meelde jätta täpne kõndimise trajektoor ning see, mis kaugusel nad üksteisest laval paiknevad. Kuna Lennusadam on veel külalistele avatud, siis ei saa me proovi muusikaga teha, mis on üsna tavatu. Panen vaikselt endal telefonist muusika mängima ja avastan, et eile DJ-le öeldud ajad ei pea enam praktilises maailmas paika.

17.45

Kui proov on läbi, lähen DJpulti uusi kokkuleppeid sõlmima. Õnneks on mul Lennusadamas kaasas modellide ja komplektide väljaprinditud fotod ning poetan tema lauale neist kaks, kelle lavale ilmumise ajal ta võiks ideaalis muusikat vahetada. Hiljem šõu ajal selgub, et teen uue valearvestuse või kõnnivad modellid pärismuusikat kuuldes veidi teises tempos. Kuid õnneks on Katrin Päevakene selline proff, et pikendab juba otsa lõppemas lugu nii, et modellid ei peaks laval vaikuses käima.

19.00

Uksed tehakse külalistele lahti ja umbes samal ajal selgub, et kuidagi on juhtunud nii, et minu šõu viimased modellid on Aldo šõu esimesed. Aga kui minu šõu läbi saab, peaks 36 sekundi pärast algama Aldo oma. Skeemitame lavastajaga, et kuidas minu defileed teha, ja otsustame tagurpidi defilee kasuks. Ehk need modellid, kes viimasena lavalt tulevad, lähevad hoopiski defilee alguses lavale ja saavad seega kiiremalt backstage’i ja riideid vahetama.

19.45

Hakkame modelle riietama. Väga keerukas on leida seda õiget algusmomenti. Kui riided liiga vara panna, lähevad need istudes ja nõjatudes kortsu. Kui liiga hilja, siis… teate isegi. Kellelegi ei meeldi hilinevat šõud oodata. On lihtsamaid riideid, näiteks pusad, mille saab kiirelt selga. Osa siidasjade puhul kasutame selga libistamiseks kilesid, et neid meigi eest kaitsta. Aga on ka mitu minutit röövivaid korsette, mida on selja tagant vaja paeltega pingutada. Jooksen vahepeal juuksurite ruumi, et seletada, kuidas kinnitada kübaraid.

64

SUVI/2022

20.15

Juba hakkab pingeliseks minema, sest šõu peab algama 20.30, kuid näen, et miskipärast on stangel veel omajagu riideid rippumas. Keegi võtab stangelt valed püksid ja arvan paar minutit, et need on kadunud. Paanika!

20.20

Liigume lava taha valmis ja moodustame 26 modellist pika rivi nii, et järjekord oleks paigas. Lisame viimase lihvi Su.vi päikeseprillidega ning mõtlen veel mitu korda ümber, kellele ja mis komplektiga mis prillid lisada.

20.25

Esimene modell liigub valmis sinna punkti, kust ta peaks catwalk’ile astuma. Avastan, et mul on jälle käes riiderull ja rullin üleni mustas Mari Kitsingut ennastunustavalt. Võib-olla on see hoopis närvide rahustamiseks?

20.30

Kõlavad esimesed Ultravoxi „Vienna“ loo taktid ja see algabki! Tunnen äkki meeletut pingelangust, jõuan mõelda, et huvitav, et see toimub nüüd ja mitte pärast šõud. Edasi läheb kõik automaatselt, nagu liini peal. Vaatan iga modelli iga sentimeetri riided üle just selle 20 sekundi jooksul, mis jääb tema lavale astumiseni. Ja nii see rivi aina lüheneb, kuni on defilee aeg.

Aplaus. Ja siis jooksusammul lava taha, et kiirelt riided eemaldada, sest järgmine etteaste on Aldo šõu.

ARGIPÄEV

23.00

Nüüd saabki lihtsalt olla, sest kaubiku laadimine võtab aega ning see aeg tuleb tagaruumis parajaks teha.

Sööme külmaks läinud friikartuleid, leevendame dehüdratsiooni, pakime lilli. Muljetame ja teeme plaane järgmiseks nädalaks, sest kohe peab algama ka kollektsioonide müügitegevus.

23.30

Veel enne lahkumist näen lõpuks oma silmaga meie mitme peale arvutis disainitud fotoseina. Oo, see on ju ilus! Pähe tuleb geniaalne idee, et võiks selle taustal ühe pildi teha. Küll krõllis silmadega ja väliriietes, aga ma tean, et sellest saab ilus mälestus.

23.45

Viime riided minu stuudiosse ja muud asjad koju. Kodu.

Kui eriliselt väljateenitud ja mõnus tunne on siia täna jõuda! Veel mõneks minutiks võtan end kokku, et lilled vaasidesse asetada ning seejärel teen täna midagi, mida uneeksperdid peavad kõige suuremaks patuks.

00.00

Laskun voodisse ja löön Instagrami lahti. Lugematul arvul story’sid, sõnumeid ja küsimusi. 37 message request’i?! Ei, ma ei suuda sellega täna tegeleda. Jätame midagi homseks ka.

20.50

Paneme abilistega meeleheitlikult mitme meetri raadiusesse loobitud riideid stange peale tagasi ja üritame aidata vahepeal kõrvalt järgmise šõu kiirete vahetustega. Kui keegi hüüab appi, siis tuleb minna.

21.15

Viimane on Taneli šõu ja see tõotab tulla ilmselt Eesti moeajaloo pikim. Ka siin on vahepeal tagaruumis vahetustega abi vaja ning samuti leiavad lõpuks ometi kasutust need haaknõelad, mille enda arvates täiesti kasutult olin kaasa haaranud.

Kellaajast ei ole mul enam aimugi, kuid nüüd on aeg koos poistega lavale minna.

Nagu mainitud, siis pingelangus oli mul juba ära ja meie defilee on minu jaoks lihtsalt formaalsus. Tore jalutuskäik catwalk’il, naeratused, õnnitlused, tänusõnad.

22.00

Pärast õnnitluste vastuvõtmist peame andma mõne intervjuu ja kui muidu pole mul probleemi rääkida moest ükskõik mis ajal ja asendist, siis Anne & Stiili Delfi intervjuu ajal jookseb mul küll mingi sotsiaalmeedia küsimuse peale aju nii kokku, et ma ütlen Stella K. Wadowskile esimest korda elus vastuseks lihtsalt need kolm sõna: „Ma ei tea.“ Tunnen, kuidas mõtlemine iga hetkega aina koomale tõmbab ning tahaks lihtsalt olla.

SUVI/2022

65

Toime t

ud

K. Wadow sk

y

Suvi on vabadus

an

la tel :S

ILU-UUDISED

@stellaarium

Suvel on kõik pilla-palla, lase aga juuksed valla! Ära unusta päikesekaitset!

Tekst: Stella K. Wadowsky

Korea kosmeetikumid löövad Eestis aina rohkem laineid. Pepplus+ kerge koostisega geel-kreem tagab tõhusa päikesekiirguse vastase kaitse. Kreemis on kasutatud UVA-kiirguse vastast eriti tugevat PA++++ kaitset. Niisutav päikesekaitsegeel on kolmekordse funktsionaalse toimega: valgendab ja pinguldab nahka ning vähendab pigmendilaike. 30 ml 31,92 € (vt lisa www.hurmus.ee)

Ära jäta oma silmaümbrust vaeslapse rolli ja kasuta nii hommikul kui õhtul silmakreemi! Pepplus+ silmakreemis sisalduvate peptiidide ja kasvufaktorite rikkalik koostis tagab naharakkude kiirema uuenemise ja vananemisvastase toime. 30 ml 45,62 €

Magusmandli, valge soolille ja kurgirohuõli segu noorendab nahka, kaitstes seda kuivuse eest. Oribe uus dušigeel ja kehakreem Valley of Flowers on kui kõike vallutav kirgastav õitemeri Bulgaaria roosi, pojengi ja sooja ambraga. Intensiivne, julge ja värviküllane. 300 ml 68,90 € Eesti oma nišiparfüümide bränd T-Perfume on loonud kolmefaasilise lõhna Oh-La-La. Hommikul peale kandes äratab magus ja pikantne kokteil su aistingud ning tekitab nahal meeli kõditava tundmuse. Päevaks on parfüümi sume foon mässinud sind oma pehmesse embusesse. Õhtul aga paneb südame kiiremini tuksuma ning häälestab su keha ja vaimu enneolematutele naudingutele.

30 ml 99 € (vt lisa www.t-perfume. com)

66

SUVI/2022

ILU-UUDISED MOOD Sesderma päikesekaitse Repaskin Light Fluid Body SPF 50 on kerge koostisega liposoomne emulsioon, mis kaitseb ja taastab valguskahjustatud nahka. Sisaldab füüsilisi, keemilisi ja bioloogilisi kaitsefaktoreid ning ensüüme, mis hoiavad ära ja parandavad DNA valguskahjustusi.

Veekindla koostisega kreem ei jäta nahale nähtavat kihti ja püsib hästi.

200 ml 41,35 €

Kui sulle meeldivad Bourjois’ sarja Volume Glamour tušid, siis nüüd leiad oma lemmiku ka veekindlas versioonis. Täiuslik, et Parisian chic look püsiks kogu päeva. Uus helesinises pakendis glamuuri lisav tušš katab ripsmed intensiivse ja veekindla musta tooniga, mis püsib kindlalt ripsmetel ega pudene. 12,49 €

La Perla Beauty on igapäevane luksus, mida nautida läbi elu. Selle suve lõhn on kahtlemata Villa Sorrento, mis toob tänu punasele apelsinile, rohelisele mandariinile ja greibi värskendavatele tipunootidele värskust. 30 ml EdP 100 €

Vesi ei lõhna. Veel pole värvi. Kenzo Takada loodud tualettvesi L’eau Kenzo Florale pakub lillelist pehmust ning kingib heaolutunde. Valge pojengi õrnust ja roosipungade värskust võimendab jõulise seedri puidune noot. L’eau Kenzo Florale kuulub lilleliste ja puiduste lõhnade perekonda. 50 ml 64,99 €

Shiseido seerum Ultimune Power Infusing Concentrate on muutunud veelgi tõhusamaks tänu uuenduslikule kahekordsele vananemisvastasele tehnoloogiale, mida on rikastatud kaheksa taimse koostisosaga. Seerum aitab ennetada nahakahjustusi ja tugevdab vastupanu kiirele vananemisele. Nahk näeb kohe siledam välja ja on sügavalt toidetud. 50 ml 131,99 €

Ära unusta, et naha kaitsevõime võib aja jooksul silmaümbruse piirkonnas märgatavalt väheneda.

Poputa end Ultimune’i silmakontsentraatiga, mis vähendab vananemismärke. 15 ml 77,99 €

Sexy Hair üllatab parimate toodetega – nende kuumakaitsega juukseõli on rikastatud mimoosiekstraktiga.

See lisab juustele läiget ning muudab need siidiseks, siledaks ja terveks. 73 ml 24,90 €

Joico juustesse jäetav palsam Defy Damage kaitseb termilise töötlemise, UV-kiirguse ja keskkonna kahjulike mõjude eest, vähendab juuste katkemist, hoiab ära juuksevärvi tuhmumist ning taastab juuste tervisest pakatava elujõulise väljanägemise. 100 ml 30,90 €

Oribe niisutav viimistlussprei annab juustele suviselt sasiste rannalokkide lainelise hoidmise, taastab juuste pehmuse, läike ja kahuvaba siidisuse ning kaitseb vabade radikaalide eest. 300 ml 45,90 €

SUVI/2022

67

TEGIJAD

KES

LÄBI RASKIDE TÄHTEDE POOLE! „Ra-ra-Rasputin“ oli omal ajal popp diskolugu. Sel aastal on aga „hurraa-ra-ra“, sest RASMUS ja RAMON RASK tähistavad oma ettevõtete kümnendat tähtpäeva!

Tekst: Pulss Fotod: Pulss, erakogu

Uurimegi esmalt, mis on Rasmuse ülipopi jäätisetootja La Muu ja Ramoni Advokaadibüroo RASK edu taga ning kas aja jooksul on ettevõtmises midagi muutunud?

Ramon: Advokaadibüroo asutamine on olnud suhteliselt intuitiivne teekond. Alguses RASKi teise asutajapartneri Tarmo Petersoniga kahekesi ja siis juba kasvava meeskonnaga oleme läbi kogemise ja katsetamise püüdnud sõnastada neid väärtusi, kuidas koos toimetada ja kliente teenindada.

Kümne aastaga pole me veel kindlasti jõudnud punkti, kus oleks midagi kivisse raiutut. Iga reegel on kaalutav ja põhistatav ning kaasa saab rääkida kogu meeskond. Mis on mu peamine järeldus kümnest tegutsemisaastast? Ei ole võimalik üle tähtsustada head meeskonda! Saan täna aru, et kümme aastat tagasi Tarmoga koos büroo rajamine oli väga suur õnnestumine. Seepärast on olnud tore puhtale lehele joonistada – on olnud palju

68

SUVI/2022

ruumi ja pliiatsid on teravad. Aga ees seisab väljakutsete rohke aeg, seega lähiajal mugavustsooni kukkumise pärast nähtavasti muretsema ei pea.

Rasmus: Mäletan, et kui me Priit Mikelsaarega La Muud lõime, siis tahtsime teha ettevõtet, millesse oleks hea tunne panustada ka kümne aasta pärast. Võin küll öelda, et see hea tunne on nüüd, kümme aastat hiljem täitsa olemas! Esimesed aastad olid kui mesinädalad, kus nõudlus uue toote järele oli suurem kui võimekus toota.

Praeguseks oleme La Muuga siiski juba selliste klassikaliste tootmisettevõtete arengufaasis, kus tuleb vaeva näha, et leida uusi kasvuvõimalusi ning püüda konkurentidest sammukese innovatsioonis ees olla.

La Muu puhul tunnen, et läbi aastate on ettevõttel palju fänne, kes nii tootest kui ka brändist väga hoolivad, kes saadavad kirju, pakuvad ideid, elavad kaasa. See on väärtus, mida tahaks väga hoida ja kasvatada. Viimasel aastal on lisandunud siia ka uus mõõde – meie suhted klientidega (Rimi, Selver jt) on muutunud sisukamaks.

Näiteks tegime koostöös Rimiga just uue toote, mille tooraineks on üleküpsenud banaanid, mis muidu oleksid raisku läinud, aga banaanijäätise sisse sobivad oivaliselt! Tore projekt keskkonna mõttes, aga eriti tore oli näha, kui palju see motiveeris Rimi ja ka meie töötajaid. Win-win, nagu öeldakse!

TEGIJAD

Kust on teie ettevõtluspisik pärit, kas kuulus isa ja minister Märt andis eeskuju või oli ehk teie lastetoas veel midagi innustavat?

Ramon: Arvan, et lastetoast saime kaasa hulgaliselt õigeid väärtusi. Meie vanemad ei ole ju kumbki ettevõtjad, küll aga ettevõtlikud inimesed. Ehk siis ettevõtluse ABC-d meile keegi koduseinte vahel ei tutvustanud, küll aga põhimõtet, et asjad ei sünni iseenesest. See tähendab, et kui on probleem, siis on ka lahendus ning lahenduse leidmisel on oluline meeles pidada, mis on õige ja mis vale. Lisaks oli mul abiks vanem ja targem vend. Väikseks jäänud kossuketside ja trennisärkide kõrval andis Rasmus juba lapsepõlvest mulle ette selge sihi ja lati, mida taga ajada ja püüda ületada. Seega, kellel kaks või enam last – keskenduge esimesele, see aitab juba järgmiste jaoks vagu ajada.

Rasmus: Mina läksin küll vanemate sõiduvees samuti õigusteadust õppima ning töötasin põgusalt advokaadina, aga suhteliselt kiiresti tajusin, et mul on valik saada keskpäraseks juristiks või minna oma teed. Oskust ja julgust oma peaga mõelda ja tegutseda – seda oleme kindlasti vennaga näinud nii isa kui ka ema juures ning nii ei kartnud ma tundmatusse astuda. Vastupidi, mind paeluvad olukorrad, kus teadmatust on palju, aga samas on ka lootust, et hea õnnestumise korral võib midagi suurt ära teha. Ettevõtluses just nii asjad käivad. La Muud luues arvasid paljud, et olen hulluks läinud, kui otsustan hakata jäätist tootma. Mu kogemus ütleb, et just see, kui inimesed sind pööraseks peavad, võib olla märk, et oled õigel teel. Ettevõtja ongi hull, aga lihtsalt keskmisest paremini informeeritud hull.

Mis on see, millel hetkel on fookus?

Meestepuu: Isa Märt Rask väikeste poegadega. Juba ammu on poisid taadist pikemad. Pikad mehed mõlemad, aga noorem vend viskas pikemaks ka vanemast!

Rasmus: Keskendun ikkagi La Muule ehk et olen kaarega La Muu tegevjuhtimise juures tagasi. Aasta olin eemal, aga sain aru, et oli vara eemalduda, ja tulin tagasi.

Hea meelega, hea energia ja ideedega.

Praegustel segastel aegadel väljakutsetest puudus ei ole, alates toorainete kättesaadavusest ja hinnakasvust kuni inflatsiooniga kaasneva inimeste ostujõu vähenemiseni, aga samas tunnen, et teen oma asja ning olen õiges kohas.

Avatud Koolis olen lapsevanem ja hoolekogu liige. Noor kool on oma niši leidnud ning seda veavad väga suure energia ja heade teadmistega noored õpetajad ja koolijuhid.

Ramon: Minu jaoks on olnud ja on jätkuvalt kõige paeluvam advokaaditöö. Olen seda näinud vanaisa ja isa pealt ning tahtnud ise advokaadiks saada. Tõsi, selle kõrvalt on tulnud ette ka mõned „hobiprojektid“ ja Lutheri Masinasaali renoveerimine büroohooneks oli üks sellistest.

Lähtekohana oli tegemist suhteliselt „toksilist“ laadi projektiga – muinsuskaitse all olev arhitektuurimälestis, lagunemisohtlik, keskkonnakahjustusega (masuudireostus) ning muinsuskaitsjad olid selleks ajaks tagasi lükanud ligi kümmekond eelmiste arendamishuviliste ettepanekut.

Samas oli selle hoone uuesti elule äratamine ka meeletu võimalus – taastada midagi, millel on Eesti arhitektuuriajaloo, sh mööblitootmise ajaloo seisukohast märgiline tähendus, muuta vana tootmishoone uue aja büroohooneks, kus vineeripresside asemel on digitaalne äri (Lutheri Masinasaal on praegu bürooks Äripäevale, aga ka Boltile, RangeForce’ile ja mitmele teisele tehnoloogiaettevõttele). Tulemusega võib rahul olla.

Lutheri Masinasaalile on omistatud viis arhitektuuriauhinda, sh on see Tallinna raekoja ja Lennusadama kõrval kolmas objekt Eestis, mida on tunnustanud Euroopa Nostra kui hästi renoveeritud üle-euroopalist arhitektuurimälestist.

Teine samalaadne projekt on minu jaoks ka Alliklepa sadamaküla rajamine. See on töö, millega meie isa alustas 25 aastat tagasi, kuid mis jäi pea 20 aastaks, kui isa oli riigitööl, soiku. 2017. aastal alustasime sellega uuesti, nüüd juba kahekesi koos. Eelmisel aastal jõudsime sadama avamiseni. Pikemas plaanis tahame kunagisele elavale rannakülale anda uue hingamise ja elu, nii nagu see oli enne nõukogude okupatsiooni ja rannarootslaste äraminekut.

Hetkel elame maailmas, mis on muutumas nii poliitiliselt, ühiskondlikult, väga tuntavalt ka majanduslikult jne. Kuidas teie tegutsete? Keskendute tööle ja loodate, et läheb kõik hästi?

Rasmus: Kui kolme põrsakese loo analoogiat kasutada, siis ma usun, et väike Eesti riik on alates 1990ndate algusest näinud kõvasti vaeva, et ehitada oma kodu tugevatest tellistest, nii et seinad pealepuhumisega pikali ei kuku ning talvel sooja peavad. Ma usun, et Eesti riigi alustalad on tugevad, meil on tugev demokraatia: mitmeparteiline parlament, sõltumatu kohtusüsteem, toimiv põhiseadus ning suhteliselt madal poliitiline korruptsioon. Meil on palju liitlasi, kes jagavad samu väärtusi. Ning meie oma riigi kaitsetahe on tugev.

See kõik on hea alus uskumaks, et kõik läheb hästi – oleme oma saatuse teekonnal roolis, mitte tagaistmel. Isiklikult olen valmis Eesti riiki kaitsma igas rollis, kus suudan kasulik olla.

Ramon: Ühelt poolt on tõesti hullumeelne aeg, ebastabiilsuse näitajad on laes. Teisalt, advokaadina ja advokaadibüroo ühe partnerina tundub mulle, et see on nagu palavik. Kuigi ebameeldiv ja kurnav, siis hädavajalik, et haigus seljatada.

Ebastabiilsusega kaasnevad raputused sõeluvad igas majandussektoris välja tugevamad ehk need, kel on võime ja tahe edasi liikuda, kohaneda. Ja need, kes kohanevad, ka võidavad. Arvan, et globaalses kontekstis on meil eestlastena siin omad eelised – oleme oluliselt suuremast kaosest 1990ndatel välja roninud ja need liigutused on paljudel veel lihasmälus olemas. Advokaadibüroo tegemistes oleme sellest arusaamast juhindunud ka tulevikuvaates – teisisõnu, peatumise või tagasiastumise asemel astume kolm sammu edasi. Palavikust tuleb jagu saada. Vajaduse korral jäävanne võtta.

Paraku ei ole see darwinlik vaade lõpuni õigustatud – kindlasti on ka ettevõtjaid, kelle pihtasaa-

SUVI/2022

69

TEGIJAD

mine ei ole kaugeltki õiglane „looduslik valik“ ja teises ajas-kohas oleks nad ehk kasvanud millekski märksa vägevamaks. Lisaks on alati tarbijavaade, kus kannatajaks on paraku majanduslikult kõige vähekindlustatum ühiskonnaosa. Viimase kahe rühma kaitse on see, mille suhtes ootan riigilt juba praegu selget sõnumit, et mis on plaanis. Hetkel kahjuks veel midagi liiga selget kostnud pole. Samas loodan, et pundarkriisid (tervise-, energia- ja julgeolekukriis) on valitsusliikmeid piisavalt karastanud ning varasematest käkkidest on tehtud õiged järeldused. Eks näeme. Eksamiaeg on sügisel käes.

Ja last but not least – linnaruumist… Mis kantides olete Tallinnas elanud ja kuhu olete jäänud pidama?

Rasmus: Kui alustada algusest, siis üles kasvasime hoopis Sauel, viiekorruselise paneelelamu kolmetoalises korteris. Nagu kõik teisedki nõukogude aja lapsed, möödusid me päevad õues ringi joostes, kas jalkat või pesapalli või vihma korral paraadna trepikojas kaarte mängides. Kõik oli nii, nagu peab!

Minu esimene oma kodu oli Liivalaia tänaval, ühes tsaariaegses puumajas, kus me koos abikaasa Kariniga puuküttega korteri renoveerisime. Kui sealt edasi vanalinna kolisime, lammutas uus omanik peatselt kogu maja ning nüüd laiub tühjal krundil juba üle kümne aasta kvaliteetselt asfalteeritud autoparkla.

Kui La Muuga alustasin, siis müüsime riskide maandamiseks kõik maised varad ning kolisime Kalamajja üürikorterisse. Aga nüüd oleme perega juba viis aastat elanud Kalamaja pargi lähedal oma päris kodus ning siit ei taha küll enam kuhugi edasi liikuda. Oleme jõudnud pärale! Kalamaja küla on oma kesklinna läheduse, aga samas siiski täiesti oma vaibiga, mu meelest suht ideaalne koht inimesele, kes peaasjalikult tunneb ennast linnainimesena. Kõlab kui kinnisvarakuulutus, aga siin on tõesti kõik lähedal: meri, park, mänguväljak, kohvik, pagarikoda, vajaduse korral ka kontor, ateljee või tootmispind. Alustavate rohenäppudena oleme hakanud veidi ka tagahoovis toimetama ning nii tundub, et otsest vajadust suvila või maakodu järele Kalamajas elades pole.

Ramon: Oma päris esimene kodu Tallinnas oli mul Gonsiori tänaval, pruuni terrasiitkrohviga kaetud pikas Stalini-aegses korruselamus. Esimese lapse sündimise järel jäi aga korter pisikeseks ja hakkasime otsima suuremat elamist. Jõudsime oma otsingutega Veerenni, Vaikse pargi piirkonda.

See tegelikult oli meile juba tuttav piirkond, kuna meie vanemad elavad seal lähedal ja Rasmuse esimene korter oli samuti selle piirkonna veerel.

Sõbrad kutsuvad seda heas mõttes „vaese mehe Kadrioruks“. Eks seal mingi iva on – palju rohelust ja väljakujunenud, paljuski ajalooline hoonestus.

Viimased tosin aastat elamegi seal, nii et võib öelda, et ka meie oleme oma linnakodu leidnud.

Siin on mõnus tasakaal haljasalade ja linnaruumi tiheduse vahel. Üks ei ahista ega õgvenda teist.

Samas peitub siin nähtavasti ka selle asumi suurim väljakutse – kuidas säilitada asumi keskmes oleva pargi, haljasalade ja liikluse toimivus olukorras, kus üle tee Baltika kvartalis (Uus-Veerenni) juba toimub

70

SUVI/2022

ja endise Tallinna vangla alale on kavandatud ulatuslik uusarendus.

Elamuarendus iseenesest on minu arvates igati tervitatav tegevus – tekivad kodulähedased teenused ja piirkond kujuneb üheks tervikuks.

Samas surve kasvades Vaikse tänava pargile, oleks hädavajalik mõelda seal näiteks ühiskondlike tualettide loomise, puhkealade (pinkide), samuti jalgrattateede loomise peale. Küsimus pole arengu pidurdamises, vaid selle mõjude hajutamises, leevendamises. Eelmisest suvest näide elust enesest: lastekamp, kus ka meie noorem laps agaralt toimetab, lohistas meilt kuurist parki põõsaste vahele ämbri, kus saaks keset mänguhoogu kärmelt hädal käija. Lapsed on nutikad ja mängud mängimata ei jää. Lisaks arendavad ka käigult linnaruumi.

Maakodust. Jah, nii minu kui ka Rasmuse teine kodu on pea kogu meie eluea olnud Alliklepa.

Minu vanemad alustasid Alliklepal oma suvekodu ehitust enam kui 35 aastat tagasi. See oli veel aeg, kui kõik asjad tehti ise. Ehk siis oleme seal Rasmusega isa juhendamisel ja järelevalvel läbinud elamuehituse baaskursused, alates segu tegemisest, müüri ladumisest, lõpetades viimistlustööde ja mööbli ehitamisega. Valetaksin, kui ütleksin, et see lapsena alati rõõmu pakkus, samas on see kasvatanud Alliklepa tugevalt hinge külge. Ühtlasi ei jookse mööda külge maha ka oskus labidat või kruvikeerajat käes hoida.

Mis on Tallinnas elades hea ja mis on see, mis peaks palju parem olema?

Ramon: Mulle Tallinn elukeskkonnana meeldib.

Tallinn on kompaktne. Võrreldes teiste Euroopa riikide pealinnadega on Tallinn veel hästi hoomatav ja jalgsi-tõuksiga kenasti uudistatav. Arvan, et Tallinn võiks senistes raamides olla veelgi tihedam.

Seejuures ei tähenda linnaruumi tihedus seda, et sealt peaks puuduma haljastus. Vastupidi, kompaktne linnaruum nõuab tasakaaluks ka jõulisemat haljastust – rohkem betooni eeldab rohkem rohe-

Vennad Ramon ja Rasmus on tegijad ka iiberindel – nooremal vennal kaks last ja vanemal kolm last kasvatada.

DOER

lust. See omakorda eeldaks aga suuresti teistmoodi mõtlemist inimeste liikumisest.

Mitmerealiste autoteede asemel peaks fookus olema jalg- ja kergliiklusteede võrgustiku loomisel.

Toon näite elust enesest. Mul ei ole viimased kolm aastat linnas liiklemiseks autot, vaid kasutan valdavalt tõukeratast. Veerenni asumist oma büroosse, Rotermanni kvartalisse, peaks mul kõigi arvutuste kohaselt olema teoorias kõige kiirem liiklemistee läbi väikeste tänavate (Tatari, Süda või Kentmanni).

Praktikas on aga kõige kiirem tee mööda sama teed, kust autoga, ehk siis mööda Pärnu maanteed Viru ringini. Seda põhjusel, et seal on teatud pikkuses rajatud rattatee, samas kui väiksematel tänavatel need puuduvad. Punudes rattateede võrgu tihedamaks, saame ka linnaruumi paremini toimima. Seega olen tugevalt seda usku, et Tallinna linna kui kvaliteetse elukeskkonna võti seisneb selles, kas liikluslahendustes toimub paradigma muutus või jäämegi kord kolme aasta jooksul sõiduridasid üle värvima.

Rasmus: Tõepoolest ei tule vast kellelegi üllatusena, et Tallinn on väga autosõbralik linn – üldjuhul

ummikuid ega parkimismuresid pole, elanikele kodu lähedal parkimine odav või tasuta, nii et tundukski imelik auto mugavusi mitte kasutada!

Samas, meie pere elas alles hiljuti mitu aastat ilma isikliku autota ja võime kinnitada, et väga kenasti saab hakkama, isegi rattaga liigeldes, aga eelkõige teevad Boltid ja Citibeed elu väga lihtsaks. Kui sündis Stig, siis sai aga suht kiiresti selgeks, et viieliikmelise pere jaoks on auto siiski mugav lahendus.

Samas linnaarengu seisukohalt võiks Tallinn olla pigem jalakäija- ja ratturisõbralik linn. Ma sõidan iga päev rattaga ning oma kodukandis tean viise, kuidas liikuda kiiresti ja turvaliselt, aga oma külast välja minnes tekib ka minul ratturina hirm – üks asi on rattateede võrgustiku lünklikkus, aga pigem on hirmutav liikluskultuur, kus ratturit põhimõtteliselt liiklejana ei nähta. Ja kultuuri muutus on palju suurem väljakutse kui punaste ribade mahavärvimine.

Loodan, et sellised algatused nagu autovabaduse puiestee Tartus jõuavad ka Tallinnasse ning aitavad lõhkuda autokeskse linna sõna otseses mõttes kivistunud liiklusmustreid.

BETTER THAN AVERAGE CRAZY! Brothers Rasmus and Ramon Rask celebrate the 10th anniversary of their companies!

So what`s really behind the success of Rasmuse’s eco ice cream manufacturer La Muu and Ramon`s Law Office RASK, and has anything changed in the business over time?

Ramon: Founding a law firm has been a relatively intuitive journey. At first, with Tarmo Peterson, RASK’s second founding partner, and then a growing team, we have tried to formulate these values ​​of how to deliver and serve customers through experience and testing. My main conclusion from ten years of operation - a good team!

I understand today that setting up an office with Tarmo was a great success. But there is a challenging time ahead, so you probably don’t have to worry about falling into the comfort zone in the near future.

Rasmus: I remember that when Priit Mikelsaar and I created La Muu, we wanted to make a company that would feel good to invest in 10 years. I can say that this good feeling is fully present today! The first years were like honeymoons, where the demand for a new product was greater than the capacity to produce. However, La Muu is already in the development phase of a classic manufacturing company that is struggling to find new growth opportunities and strive to stay ahead of its competitors in innovation. I feel that over the years, the company has a lot of fans who care about both the product and the brand,

who send letters, offer ideas and live with them.

This is a value I really want to keep and cultivate.

Where does the thing about your entrepreneurship come from - did the famous father, attorney and politician, Märt set an example, was there anything more inspiring in the “kinderstube”?

Ramon: I think we got a lot of right values ​​from our upbringing. Neither of our parents are entrepreneurs, but they are enterprising people. The ABCs of entrepreneurship were not introduced to us by the walls of our homes, but the principle that things do not happen by themselves.

This means that if there is a problem, there is a solution, and it is important to remember what is right and what is wrong when finding a solution.

In addition, I had the help of an older and wiser brother. Rasmus gave me a clear goal and a bar to chase. So if you have two or more children, focus on the first one, it will help to make a furrow for the next ones.

Rasmus: Although I also went to study law in the water of my parents and worked briefly as a lawyer, I realized quickly that I had the choice to become a mediocre lawyer or go my own way.

The courage to think and act with our own heads - we have certainly seen this with both my father and mother, and so I was not afraid to go into the unknown. When creating La Muu, many people thought that I had gone crazy when I decided to start making ice cream. My experience is that just because people think you’re insane can be a sign that you’re on the right track. The entrepreneur is crazy, but just better than average crazy.

SUVI/2022

71

FOTO TALLINN

URBAANSEID MAASTIKKE Fotograaf ARON URB elik Orants klõpsutab muuseas ka linnaruumi pilte.

Meeleolult humoorikaid, aga vahel suisa metafüüsilisi kaadreid Tallinna linnaruumist

URBAN LANDSCAPES Photographer ARON URB alias Orants presents: somewhat humorous, some quite metaphysical shots of Tallinn's urban space

72

SUVI/2022

PHOTO TALLINN

SUVI/2022

73

MÕTTEKOHT

Näitleja TAAVI EELMAA mõtiskleb muu seas mälu ja elujanu teemal ning kirjutab kabareekultuuri kiituseks.

I

Foto: Mikk Mait Kivi

UNE vana Tallinn 74

SUVI/2022

Balti jaama tramm

nimese mälu valivus toetub analoogiatele. Samamoodi töötab ka Google’i otsingumootor. Kui sisestada sinna otsitav sõna, pakub Google pika rea sarnasusi, mis kõik võivad olla nii-öelda õiged.

Võivad olla tõsi. Psühholoogid teavad, et suur osa mälumaterjalist on samamoodi hiberneeritud olekus ladestunud teadvustamatusesse ning mingi analoogiaga kokkupuutumine võib selle mälumaterjali taas teadvusesse tõsta. Sellel mehhanismil põhineb politseitöös rakendatav kuriteo rekonstrueerimine, kus kahtlusalune viiakse kuriteo toimumispaika, kus on lavastatud vähem või rohkem tõenäoliselt toimunud olukord.

Inimmmälu puhul on tegu nii-öelda mälestustemasinaga, kus üks genereeritud pilt genereerib teise ning õige pea kaob vahe selle vahelt, mis on tegelik ja mis mitte. Mälupilt saab ajus küll fikseeritud autentsena, aga selle veendumuse põhjustab eelmainitud meetod, mitte see pilt ise. Pilt ise võib olla juba ammu fantoommälu tükike, kaunis viirastus, millele inimese loomuomane sentiment vaid värvi juurde lisab. Et täpsemalt aru saada, millest tahan juttu veeretada, võib mõelda unenägude peale. Magades ja und nähes tundub kõik kahtlusteta tõepärane, üles ärgates aga seosetu jaburus. Siin teeb aga tõeotsija esimese vea, tunnistades unepildid fragmentaarsuse ja ladusa järjestuse puudumise tõttu jaburuseks. Tema jaoks ei ole seal head lugu. Suur-, kesk- ja üldplaan ei vaheldu piisavalt monotoonselt ning tegelastel ei ole üheselt mõistetavaid olmemuresid.

Sellist nn praktilist eluhoiakut võib võrrelda elamisega sundasendis, nagu teatris või kinos istudes. Või matustel.

Käed põlvedel, hirmunult vait olles, et mitte segada mõne lobedaks fabuleeritud „hea loo“ esitamist või kõrvalistujal mõne kõrgkultuurilise Ponzi skeemi nautimist. Ja kui näiteks Niguliste kirikus endale üks mõtlikum hetk lubada ja „Surmatantsu“ üle mediteerida, siis võib maalilt näha, et Surmgi nagu oleks sellises neli neljandikku taktis tantsiv refrään või magusamat musu välja näpistav

MÕTTEKOHT

keigar lugupeetud linnakodanike vahel.

Mina ärkasin üles pandeemiapiirangute kõrghooajal, aastajagu tagasi Tallinna vanalinnas. Aga täpselt vastupidi – koos turistidega oli vanalinnast kadunud ka hea loo sundasend. Võis julgelt jalutada fragmentaarselt, asümmeetriliselt tekkinud kohvikute ja kangialuste läheduses, ilma igasuguse vajaduseta oma teguviisi loo seisukohalt õigustada või põhjendada. Tallinn avanes oma tegelikkuses, ilma Suure Scriptdoctori häirivate reegliteta. Võib öelda, et koos turistide ajutise demaršiga vanalinnast kadus ka vajadus hetkeks vastata igal sammul vaataja ootustele. Ei olnud vaja enam mõelda sellele, mida oletatav publik näha tahab või ei

Kui keegi, siis armunud on need, kes kohe kindlasti ei taha sundasendit.

Nad tahavad niheleda, üksteist katsuda, vaadata, kõdistada. Midagi rüübata ja suhu pista. Uusi tallinlasi teha. Mida saab vanalinn neile pakkuda? Aga loomulikult üht ja ainult üht – sobivat meeleolu uute tallinlaste tegemiseks. Ja see meeleolu ei saa kindlasti alguse sundasendist liiga pimedas ja liiga nõudlikus ruumis. Nad tahavad kohvikut, restorani, tahavad baari, nad tahavad salongi. Nad tahavad teatrit, revüüd ja ooperit, kui neil lubatakse selle vaatamise ajal teineteist pisutki näpistada ja midagi kõrva sosistada.

Kunagi rääkis üks mu tuttav loo, kuidas Von Krahli show’d on ainsad

KUI POLE LEIDNUD ÕIGET KALLIMAT, SIIS VAATA RINGI VANAS TALLINNAS! „OI, TE POISID“.

(RAHVAS) taha või millest ta aru saab või ei saa.

Turistide asemele olid tulnud armunud. Märgata oli suudlevaid inimesi, keda ausalt öeldes enne tähele polnud pannud. Nad suudlesid kohvikutes, varjulistes sisehoovides, komistasid munakividel, huuled huultes kinni. Ja seda kõike ilma igasuguse stseenide õige järjekorrata, ilma dramaturgiata! Ja mitte ainult noored! Ka vanemad prouad ja härrad liibusid rohkem teineteise vastu, hoidsid käest kinni, sosistasid midagi üksteisele. Väga loodan, et nad ei sosistanud üksteisele kõrva erinevate toodete ja teenuste hindu või kultuuripoliitilist klatši, vaid midagi muud, näiteks seda, mida nad unes nägid. Rataskaevu tänaval, kus ma saatusliku kiindumuse tõttu ühte vanalinna majasse ülearu tihti satun (mul on hilja seda varjata või häbeneda), nägin isegi ahnet, vaakumiga keelesuudlust ja seda keset valget päeva. Suudeldi täiesti ennastunustavalt, justnagu kaevul olles, peale pikka janu. See oli nagu mingi invasioon. Kes nad küll olla võivad? Siis sain aga aru, kes nad on – need olid tallinlased. Armunud tallinlased, kes on saanud tagasi selle, mis neile kuulub – jõudu andva armujoogi peekri, mis on tahutud Revali iidsetest kividest. Kui kaunis! Kui majesteetlik! Sah ein Knab’ ein Röslein stehn!

etendused, mis reaalselt seksiisu peale ajavad ja peale mida lähevad nad kiiresti koju ja teevad uusi tallinlasi. Seal olevat kuidagi õnnestunud vaba salongilikkus ja kõrgem kultuurinektar siduda inimest sundasendisse kängitsemata. Ei vaimselt ega füüsiliselt. Muidugi – linnas on teisigi maju, kus on nii puhvet kui ka kometitegu, aga miskipärast neis ei teki kihu uusi tallinlasi tegema hakata. Nii rääkis mu tuttav ja tal võib isegi õigus olla, sest rõõm, tarkus ja elujanu elavad ju igal pool ühe kaabu all ja võiksid hästi läbi saada. Me ju kõik teame, et lõpus – päris kõige lõpus – meenuvad meile pildid hetkedest, kus me armsamatega koos õnnelikud olime. Ja me keegi ei küsi endalt, kas need meenutused on ikka päriselt tõsi. Ka Nick Cave esineb arvatavasti vahel kohvikus klaveri saatel ega keela oma show ajal suudelda.

Täpselt samamoodi, nagu Reigo Ahven Philly Joes seda ei keela. Philly Joes võib isegi Ülo Kriguli esinemise ajal suudelda.

Ilmselt võib iseenesest ka Estonias või Eesti Kontserdis suudelda, aga seal siiski mitte plaksuga.

Loomulikult pole mõistlik ühtegi esitust segama hakata ja muusikalavastuste puhul on see ka armunule häiriv, siiski on teatav kabareeõhustik vanalinnas ja selle ümbruses tänu armunute invasioonile

jälle märgatavaks saanud. Kui vaadata korraks ajas tagasi, siis restorani-, kabaree- ja varieteekultuur on olnud kõrges hinnas nii esimese Eesti vabariigi ajal kui ka nõukogude režiimi ajal. Eriti oluline oli see meelelahutusvorm just siis, kui inimeste loomulik seltsijanu ja väheste rõõmude jagamine oli küllalt piiratud.

Just sellel ajal kujunes välja eesti kõrgekvaliteediline varietee-kabareekultuur ja seda tänu meie suurtele ja ikoonilistele tantsu-, lavakunsti- ja kultuuritegelastele.

Mait Agu, Kalju Saareke, Agu Pilt, KustavAgu Püüman, Valter Ojakäär ja paljud teised, kui nimetada vaid mõnda. Nende isiksuste sära ning pühendumus andis sellele valdkonnale kõrge lennu ja väärikuse, mis püsib siiani, kuid kahjuks ainult asjatundjate mälestustes. Uue vabariigi tekkega kaasnenud turbokapitalism lisas sellele meelelahutusvormile diletantlikkuse meki ja võib-olla mõneti õigustatult. Sensuaalne, särav ajaveetmisvorm mandus galopeeriva kapitalismi tingimustes ja väärikate eeskujude kadumise tõttu funktsionaalseks kasiinonduseks.

Kabaree ülesanne kõikidel ajastutel ja just eriti neil, mis on kujunenud raskemateks, on hoida elujanu ja optimismi olude kiuste. Seda ka praegu, kus ühiskondlik olukord pole sugugi kõige kergemate killast. Eriliselt lopsakana võib esile tuua eelmisel suvel oma turnee lõpetanud täiskasvanute toidupunk-kabareed „Glory Hole“, mis andis kontserte ajaloolises madruste prassingutekvartalis Kalamajas kohe vanalinna piiril. See oli kureeritud OnePR-i (madam Maret Soom) ning Ingmar Jõela & Utopia Entertainmenti poolt. Ingmar Jõela jätkas lust for life’i ja meelelisema lavakunstiga Von Krahlis, kus veel kevadel sai osaleda kõrgelt tempereeritud varieteepidudel nimega „Cabaret Techno“. Kabaree- ja restoranimeelelahutuses seisneb inimliku olemasolu tähtis tahk. Intelligentne ja sensuaalse ajaveede väärtustab inimeseks olemist iga riigikorra ajal. Kaasates endasse estraadi sära, stand-up’i teravuse ja varietee meelelisuse.

Vabandan siiralt nende nimede ees, kes ja mis mainimata jäid. Ma ei arva sugugi, et eeltoodud kohad ja nimed on ainsad, kes nimetatud vallas hästi tegutsevad. Heietasin lihtsalt sellest, mida ise silmaga näinud ja kõrvaga kuulnud olen.

Seega olen absoluutselt nõus, et mu silmaring on piiratud. Toon ettekäändeks pika ja keerulise elu paratamatud sümptomid. Tänan lugemast.

SUVI/2022

75

AJA LUGU

Keskmine maja on vanim kohvik, vasakult, apteegist sai aga kohvi juba varem osta.

Kohtume KOHVIKUS!

Tallinna vanim ehk teadaolevalt esimene kohvik avati 1702. aasta oktoobris. Seega täitub tänavu sügisel linna kohvikukultuuri algusest 320 aastat. Milline on aga Tallinna vanim seni tegutsev kohvik?

Tekst: Pulss Fotod: Pulss, TLM

K

ohv jõudis vanasse kauba- ja sadamalinna Tallinna/Revalisse juba 17. sajandi lõpul. Seks ajaks olid Euroopa suurlinnades Londonis, Pariisis või Viinis kohvikud ja kohvikukultuur juba üsnagi õitsevad.

Enam ei arutatud, kas kohv on „saatana kibe must vedelik“ või „paganate mürk“.

Rooma paavst andis kohvile oma heakskiidu juba 16. sajandil.

Küll aga leiab tollest ajast arutelusid ja kirglikkugi poleemikat, kui kasulik või hoopistükkis kahjulik on kohv tervisele.

76

SUVI/2022

Kas väga hea ja vaimu turgutav ning mõttetegevust stimuleeriv? Või, nagu mõned arvasid, kuivatab kohv kehast vedeliku ja ohustab isegi meeste seemnevedeliku kadu ning põhjustab viljatust ja impotentsust?

Ja kui kohv ka ergutab, soodustab seltskondlikkust ja aitab kaasa mõttetegevusele, siis oli neid, kes kahtlustasid kohvikuid kõige kardetavamas – et lokkavalt siginema pääsevad ka riigi- ja valitsejavastased ideed ning vandenõude intrigeerimine.

Igatahes tõi kohvijoomine kaasa kohvikukultuuri. Teisisõnu, lisaks sellele kunstile, kuidas kasvatada, keeta ja juua kohvi, oli kohvikukultuuri oluline osa see, mida kohvikutes tehti lisaks kohvi tarbimisele. Kohtumispaik, uudiste vahetamine, vestlused, suhtlemine, vaidlemine, mängud. Kohvikutesse ilmusid ka esimesed ajalehed. Samal ajal jõudis inimesteni ka tubakasuitsetamine ning populaarsust kogusid kangemad vägijoogid, nagu brändi. Kõik see jõudis ka kohvikutesse.

Aina tihenev kaubavahetus Uue Maail-

AJA LUGU

Kohvik Corso trio oli linna peal väga hinnas!

Kohvik Marcel on muuseas ka eesti jazz-muusika häll.

maga muutis kättesaadavamaks endise luksustoote suhkru ja uuema hullustusena lõi laineid šokolaad!

USUVAHETUS, ET KOHVIKUT PIDADA Millal kohvikukultuur Tallinna jõudis?

Märksa hiljem kui Lõuna- ja Lääne-Euroopa linnadesse. Rootsi-aegne Reval sai „mõrkja tumeda“ joogi poolt vallutatud umbes samadel aegadel kui Põhja-Saksamaa linnad. Eks sealtkandist need peamised moed ja mõjud ja inimesedki siia jõudsid. Olgu öeldud, et Rootsi ajal oli Eesti linnadest võimude soosik Narva, millest kujundati ehituslikult uhke barokne pärl. Just Narvas avati aastal 1696 Eesti esimene kohvik nimega Kehrwieder.

Tallinnas sai 17. sajandi lõpul peamiselt Hollandist toodud kohvi osta apteegist, Raekoja platsi nurga pealt. Esimene teadaolev linna kohvimaja lõi oma ukse valla kohe apteegi naabruses, üle tänava platsi nurgal seisvas kitsas majas, praeguse aadressiga Raekoja plats 12.

Tollal oli ka mujal Euroopa linnades tavaline see, et kohvikupidaja oli pärit lõunast, näiteks Vahemere äärest. Nii juhtus ka Tallinnas. Juulikuus AD 1702 esitas raele palvekirja linnakodanikuks

saamiseks kaugelt Hispaaniast Saragossast pärit Alfonso Tellado Carvallido. Selleks, et kodanikuks saada ja ettevõtlusega tegeleda, pidi hispaanlane kõigepealt loobuma katoliku usust ja astuma luteri usku! 21. oktoobril 1702 saigi Alfonso Tallinna kodanikuks: kodanikeraamatus nimetatakse teda juba kohvikupidajaks (Caffe Schenker ’kohvi-joogikoha pidaja, kohvi valaja’).

Ega me tema kohviku kohta tegelikult midagi rohkem teada ei saagi, kui et tõenäoliselt tegutses see aastaid. Kui 1710. aastal enamik linnarahvastikust katku suri, siis läks manalateele ka Alfonso oma perega. Seega kohvikust rohkem teateid polegi. Järgmine teade kohvikust on juba 18. sajandi lõpupoolest – 1774. aastal Niguliste tänaval avatud Stadt Hamburg, mis peagi oli ka restoran ja võõrastemaja.

MAIASMOKA MÜSTEERIUM Tollasel linna peatänaval ehk Pikal tänaval avati 18. sajandi lõpus veel mõningaid kohviku nime kandnud kohti.

19. sajandist oli kohv võitnud kindla koha pidulaudadel ja ka linnaelanike kodudes. Kohv oli lahutamatu ka seltskondlikel olengutel, klubides ja ka Kotzebue teatrisalongis Laial tänaval. Olgu

öeldud, et 1864. aastast, kui Pikal tänaval tegutseb kondiiter Stude perekonna äri, ei olnud vähemalt ametlikult tegemist kohvikuga. Ka Eesti esimese vabariigi ajal ei võtnud kondiiter Georg Stude oma kondiitriärile kohvikupidamise litsentsi.

Mitmed kondiitrid, nagu Heinmann ja Feischner, aga omandasid lisaks kondiitriärile justnimelt ka kohvikupidamise õigused.

Seega ei saa pidada tänase kohvik Maiasmoka reklaamlauset klaasvitriinil – „Tallinna vanim kohvik ja kohtumispaik aastast 1864“ ajalooliselt päris korrektseks.

TRAHTERID JA TEEMAJAD Tsaariaja lõpus valitsesid linnapildis trahterid, kus pakuti küll ka kohvi, aga ka kõikvõimalikke muid jooke-sööke ning ka öist ulualust. Venestamisajast sigines enam ka nn teemajasid. Lisaks olid kõrtsid ja hotellid, millest kuulsaimaks sai Kuld Lõvi Harju tänaval. Ka neis tegutsesid kohvikud. Eraldi võiks mainida linnarahva poolt armastatud vabaõhukohvikuid Harjumäel ja Rannavärava mäel.

19. ja 20. sajandi vahetusel hakkas linna peatänavaks kujunema Viru tänav, kust murti läbi muldkindlustused ning 1888. aastast hakkas kulgema hobuSUVI/2022

77

AJA LUGU

Kohvik-resto Mood on Kultase mantlipärija.

85 tegutsemisaastaga kohvikumaja on linna vanim seni tegutsev kohvik.

Nikolait Kultas tõstis 1930ndate lõpul kohaliku kohvikukultuuri maailma tasemele!

raudtee-konka. Tänav elavnes äride, aga ka kohvikutega. Enne esimest ilmasõda avas eesti talupojana märgitud Wilhelm Kirstein oma uhke kohviku Cafe de Paris (Viru 3). Paraku läks sõjaajal kõik allamäge.

KOHVIKULTUURI ÕITSENGUAEG Kõige hoogsamalt hakkas euroopalik kohvikultuur arenema iseseisva Eesti vabariigi aastatel. 1920ndate alguses oli populaarne kohvik Linden, mille hoone oli praeguse Viru hotelli ja Tallinki hotelli alal. Soositud oli see just kirjandusinimeste seas, nagu Henrik Lindepuu, Marie Under, või ka Igor Severjanini poolt.

Hiljem muutus vaikne kohvik lisandunud ameerikalike baaride, kabinettide ning muu melu ja käraga pigem kõrtsiks.

1920ndatel saavutas linnarahva poolehoiu ka kohvik Marcel Raekoja platsis, mis lisaks kohvijoomisele kujunes eesti popmuusika mekaks. Seal alustas esimene eesti jazzbänd The Murphy Band, mille debüüti 1926. aastal võib pidada meie jazzi sünnipäevaks. Marcel oli ka koht, kus sai suuresti alguse kohalik kabaree- ja varieteekultuur. Ka Marcel laienes peagi restoraniks.

Kõige kõrgema taseme saavutas Tallinna kohvikukultuur 1930ndatel, kui

78

SUVI/2022

linnapilti sigines mitu esmaklassilist kohvikut. Kohti, kuhu ka „välismaalastel“ pole piinlik sisse astuda, nagu tavatseti ajalehtedes kirjutada. Seda, mida välismaalased meist arvasid, vahendati sageli meedias.

Arutati ka, kas Tallinnas on ikka õiget kohvikukultuuri, tunti muret, et kohvikud on liialt „naiselikkud“ paigad jms. Üldiselt märgiti välismaalaste, eriti soomlaste poolt 1930ndatel, et linnas pakutava kohvi kvaliteet on kõvasti tõusnud. Vahest oli põhjuseks ka see, et just oli avatud Tallinna uus veepuhastusjaam. Puhas vesi on hea kohvi eelduseks.

Põhjanaabrite kiituse taga on ehk ka see, et 1930ndatel ei käidud Tallinnas enam kõrtsus viina ja muid alkohoolseid jooke nautimas, sest Soome kuiv seadus oli läbi saanud. Oma rolli kohvi headuses mängis vast ka see, et soomlaste firma Paulig oli Eestis kõige enam levinud kohvitootja.

1930ndate menukohvikute seas olid Corso (praeguse linnavalitsuse teenindussaalis) ja Heinmanni kohvik Pikk tänav 11 (praegu Rimi Express) Kunagise peatänava Pika tänava kohvikute mainet aitas tollal ülal hoidis ka Juhan Toomi kohvik, mille püsikunded olid üle tee päevalehe ja trükikoja inimesed. Ajakirjanikel olid kohvikud tollal ühed peamised kohad, kus infot hankida. Vajaduse korral sai otse kohvikust „traati tõmmata“ ja

värske infokild võis jõuda järgmise päeva leheuudistesse.

1930ndate lõpul kujunes linnas kohvikute keskuseks Harju tänav ja Vabaduse väljak. Viimast üritati muuta linna peaväljakuks ja selle ümber kerkisid moodsaimad ehitised. Nagu hotell Palace ja muidugi EEKS-i maja, kus seadis end sisse Kultase kohvik. Viimasest saigi Tallinna kohvikukultuuri kõige moodsam sõna, kus pakutavate kohvide ja kookide, kondiitritoodete ja muude teenuste nimekiri oli enneolematult pikk. Omanik Nikolai Kultasel oli ka plaan hakata edendama kohvikuketti, lootes avada uued kohvikud eri linnaosades. Latt aeti väga kõrgele, aga paraku jäi nõukogude okupatsiooniga areng seisma. Siiski oli kohvikukultuurile pandud tugev põhi, mille pealt andis veel nõukaajalgi välja paista.

Hilisemad aastad on aga omaette lugu! Kuid kus on praegu kõige vanem pidevalt tegutsenud kohvik? Kui jätta välja hotellide kohvikud, siis peaks kõige kauem tänaseni tegutsev kohvik olemagi seesama 1937. aastal avatud Kultas, mis nõukogude ajal kandis nime Moskva, hiljem Kultus ja Wabadus. Praegu on see avatud kui kohvik-restoran MOOD! Palju õnne vanimale kohvikule, kel sel aastal möödus algusest 85 aastat!

HISTORY

SEE YOU IN THE CAFE! LINNAPILTI SIGINES MITU ESMAKLASSILIST KOHVIKUT. KOHTI, KUHU KA „VÄLISMAALASTEL“ POLE PIINLIK SISSE ASTUDA, NAGU TAVATSETI AJALEHTEDES KIRJUTADA.

T

he oldest or the first known café in Tallinn was opened in October 1702. So this autumn marks the 320th anniversary of the city's café culture. Let`s see how it all started, ok!

And let`s find out what is the oldest café operating in Tallinn today?

Coffee reached the old port city of Tallinn - Reval at the end of the 17th century. At that time, cafes and café culture in the major European cities of London, Paris or Vienna were already quite flourishing. It was no longer discussed whether coffee was "Satan's bitter black liquid" or "pagan poison."

The Pope of Rome gave his approval to coffee as early as the 16th century.

However, there are discussions and even passionate controversies at that time about how useful or harmful coffee is to health?

And - while coffee encourages, contributes to thinking, there were those who suspected the cafes to be dangerous spots in circulating rebellious ideas and the intrigues of conspiracy. Anyway, cafes made cafe culture. Cafe was a meeting place - socializing, conversations, games. The first newspapers also appeared in cafes. It was when people also started to smoke tobacco, drink stronger spirits, such as brandy. The everincreasing trade with the New World

made the sugar cheap and chocolate created waves as a new craze!

How did café culture reach TallinnReval? Much later than the cities of southern and western Europe. Reval under Swedish rule was conquered by a "bitter dark" drink at about the same time as the cities of northern Germany. That's where these trends and influences came from. It should be said that during the Swedish time, Narva, not Tallinn, was the favorite town for the Swedish kings. So the first Estonian café called Kehrwieder was opened in Narva in 1696.

At the end of the 17th century, coffee, brought mainly from the Netherlands, could be bought in a pharmacy in Tallinn, on the corner of the Town Hall Square. The first known coffee house in the city opened its door in the neighborhood of the pharmacy, in a narrow house on the corner of Street Square, with the current address Raekoja plats 12.

At that time, it was common in other European cities for a café to come from the south, such as the Mediterranean.

This is what happened in Tallinn. In July 1702, Alfonso Tellado Carvallido, from Zaragoza, Spain, applied to the council to apply for citizenship. In order to become a citizen and do business, a Spaniard had to give up the Catholic faith and convert to the Lutheran! On SUVI/2022

79

BLAST FROM PAST

Maiasmokk - ajalooliselt siiski mitte vanim kohvik.

October 21, 1702, Alfonso became a citizen of Tallinn: In the Citizens' Book, he is already called a café-maker (Caffe Schenker, a coffee-drinking place, a coffee pourer).

We really don't know much more about his cafe other than it probably was running until 1710, when most of the towns people died of the plague epidemic, Alfonso and his family also being victims. The next mention of the Tallinn`s café is Stadt Hamburg, which was opened on Niguliste Street in 1774.

From the 19th century, coffee had a firm place on banquets and in the homes of dwellers. Integral to social events, in the clubs and the Kotzebue Theater Lounge on Lai Street. It should be noted that since 1864, when the confectionery business of the Stude family kickstarted the operations on Pikk Street, it was not, at least officially, a café. Even during the period of the first Republic of Estonia, confectioner Georg Stude did not apply a café license for his confectionery business. Many confectioners, such as Heinmann and Feischner and Toom, acquired the right to run a café in addition to the confectionery business.

Thus - the advertising slogan of today's café Maiasmoka on a glass showcase - "Tallinn's oldest café and meeting place since 1864" cannot be considered quite historically correct.

80

SUVI/2022

Special mention could be made of the open-air cafés on Harjumäe and Rannavärava Hill, which were loved by the townspeople.

At the turn of the 19th and 20th centuries, Viru Street began to become the city's main street, from where earthen fortifications were broken through.

The street was bustling with business, but also with cafes. Wilhelm Kirstein opened his magnificent Cafe de Paris (Viru 3) in 1916. Unfortunately, everything went downhill during the Great War and espcially in the period of Russian revolutions.

The European coffee culture began to develop rapidly during the years of the independent Estonian Republic. In the early 1920s, the most popular was café Linden (located in the area of the current Viru and Tallink Hotel. Favored by literary people later, turned into a tavern with American bars. In the 1920s, the café Marcel in the Town Hall Square also gained the support of the townspeople, which, in addition to drinking coffee, became a mecca for Estonian pop music. The first Estonian jazz band The Murphy Band started there, making its debut in 1926. It can be considered the birthday of our jazz. Marcel was also the place where the local cabaret and variety culture began. Marcel too soon expanded into a restaurant.

Among the popular cafés of the 1930s were Corso (in the service hall of the current city government) and Heinmann Café on Pikk Street 11 (now Rimi Express).

Journalists were one of the main places to get information at the time. If necessary, you could "pull the wire" directly from the café and a fresh piece of information could reach the next day's news.

At the end of the 1930s, Harju Street and Vabaduse Square became the center of cafes. The most modern buildings were erected around the square. Hotel Palace and mthe EEKS house, where the Kultas café was set up. The latter became the synonym of the most advanced, most modern establishment in Tallinn's café culture ever. Unfortunately the development of cafe culture, along with many other things, came to a halt with the Soviet occupation. However, a strong foundation had been laid which to some extent was evident even during the Soviet era.

But this would be already another story! But still, where is the oldest café open today? The café that still operates today should be the the old Kultas, which opened in 1937. In Soviet times it was called Moskva later Kultus and Wabadus.

And now it is open as a cafe-restaurant MOOD! Congratulations to the oldest café, 85 years have passed since the beginning!

RAAMAT

PULSSI LEVITAVAD VABA AJA SISUSTAJAD

RESTORANID JA KOHVIKUD

Arctic Sport www.arcticsport.ee Arensburg Boutique Hotel & Spa, Kuressaares www.arensburg.ee Audentes Fitness www.audentesfitness.ee City Spa www.cityspa.ee Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee GOSPA / Georg Ots Spa Hotel, Kuressaares www.gospa.ee Grand Rose SPA, Kuressaares http://grandrose.ee/ Hotell Barons www.barons.ee Kalev Spa www.kalevspa.ee Kino Artis www.kino.ee Kumu www.ekm.ee/kumu Mila Studio www.facebook.com/milastudiotallinn/ MyFitnessi spordiklubid www.myfitness.ee Spordiklubi Reval Sport www.revalsport.ee Spordiklubi Sparta www.spartasport.ee Savoy Boutique Hotel www.savoyhotel.ee Tere Tennisekeskus www.teretennis.ee Tondiraba Tennisekeskus www.tennisekool.ee Zelluloosi Spordiklubi www.zelluloos.ee Valeri Studio Fitness&Yoga www.valeristudio.com Viljandi Pärimusmuusika Ait www.folk.ee/ait Saare Golf Kuressaares www.saaregolf.ee

Bollywood www.bollywood.ee Butterfly Lounge www.butterflylounge.ee Café More Viru Keskus Cafe Refresh! www.caferefresh.ee Classic Kohvik, Kuressaares https://et-ee.facebook.com/classic.kohvik Fish&Wine www.fw.ee Gianni www.gianni.ee Gourmet Coffee www.gourmetcoffee.ee.ee In Vino Veritas www.invinoveritas.ee Kapten Tenkeš www.kaptentenkes.ee Kohvik Boheem www.boheem.ee Kohvik Kompott www.kompott.ee Kohvik NOP www.nop.ee Kohvik Peterson cafepeterson.wordpress.com Kaks kokka www.kakskokka.ee Maiasmokk www.maiasmokk.ee Mamo www.mamo.ee Mmuah www.mmuah.ee nAnO www.nanohouse.ee Reval Café www.revalcafe.ee Sfäär www.sfaar.ee Vapiano www.vapiano.ee Wabadus www.wabadus.ee

KAUPLUSED Baltman Bastion Ivo Nikkolo Monton Stuudio-kauplus "Oh So Retro" Mosaic

AUTOSALONGID Pilot Motors Mariine Auto Info-Auto

Audi Tallinn Lexus Tallinn

BUTIIGID 2. Mood Aleksander Boutique Anna Boutique Armani Baldinini BonBon Lingerie Companys Don&Donna Elegance Boutique

Fashion Angel Boutique Fashionclub Fashion House Fashion Palace Franky Fresco Boutique Gant Gerard Darel Guess

ILUSALONGID Salon+ juuksurisalongid Alessandro ilustuudio Ilusalong Beauty Lounge Ilusalong Central Cinderella ilusalong Désirée ilusalong Salong FashionHair Finissage Medical Spa Ilusakong Ajapeatus Kuressaares Ilusalong Ginger Ilustuudio Ilusahver Ilu Võlu ilusalong Intersalon

G-Star Hairmail Hugo Boss ICON Inspira Liu Jo Luxton Boutique Make Up Store Mario Melani

MaxMara Nju Butiik Replay Roosikrantsi Kingastuudio Sergio Tacchini S’Nob Studio T Šveitsi Kell Tango Boutique

MUUD KOHAD Ilusalong JEM Ilusalong Kaunis Kaunimaks Ilusalong La Sharm Liilia ilusalong Pikk 40 salong Privileg Day Spa Roosikrantsi ilusalong Savannah’ ilusalong Salong Scarlett Sim Salong Sinine Salong SKIN ilusalong i3 ilusalong

Circle K kohvikud https://m.circlek.ee Kuressaare Lennujaam http://www.kuressaare-airport.ee/ Rävala Radisson Blu Sky Hotel www.radissonblu.com/et/ skyhotell-tallinn Swedbank teenindussaalid www.swedbank.ee Swissôtel Tallinn www.swissotel.com/Tallinn Tallink VIP lounge www.tallink.ee Tallinna Lennujaam www.tallinn-airport.ee Tartu Lennujaam https://www.tartu-airport.ee/en/

SUVI/2022

81

1 MAJA

MUBAMUBAMUBA! Arhitektuurikriitik KARIN PAULUS vaatleb, kas stalinistliku tehnikumi magala asemele kerkinud kaunite kunstide kooli maja on ka ise kaunis.

82

SUVI/2022

tada, sest leiti, et täpselt sellesse kohta passiks paremini suur õppeasutus, mis peaks sünergiliselt sündima Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Balletikooli ja Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ühendamisel. Selle – kaunite kunstide kooli ehk siis moodsa nimega MUBA tarbeks toimus 2011. aastal arhitektuurivõistlus, kuid tulemusele jõuti alles nüüd. Võistluse võitis varem Tartusse mõned majad kavandanud Austria arhitekti Thomas Pucheri ateljee, võttes pikaks veninud protsessi käigus enesele appi 3+1 arhitektid ja sisearhitektuuribüroo T43.

Välisilme on ääretult lihtne – uusmodernistlik must laiade akendega liigendatud pind, mille keskel on ilmselt balletile ja klassikalisele muusikale silma tegev kuldne portaal. Sisemus on üpris ratsionaalne, sest vajatakse ju ruumi kõikvõimalikeks individuaal- ja rühmatundideks, võimalust harjutada teisi segamata eri pille ning tantsu. Eriti väärikas on 450-kohaline suur saal, millest nähtavasti kujuneb lähiaastatel armastatud paik koolipere kõrval ka linlaste jaoks. Silma hakkab autorite püüd leida õiget rütmi, taktimõõtu, parajat sammu, mis ühendab tegelikult printsiibina väga hästi nii klassikalist arhitektuurõpetust kui ka muusikat. Tähtsal kohal on õpilaskodu,

kus sisse on toodud lastele ja noortele omasemat laadi. Majas on lausa oma ujula, sest suplust peetakse käsi säästma pidavate muusikute jaoks kontaktspordialadest sobivamaks treeninguks. Lustlikumad on puhkenurgad ning maja ümbrus ja siseõu, kus saab muidu ontlikust sfäärist välja astuda ning kogeda enam vabadust.

Praegu tasapisi sisseelamist vajavas majas asub uuel kooliaastal tegutsema umbes 700 õpilast ja ligi 300 eri mahus hõivatud õpetajat. Loodame, et väärt keskkond toob kaasa ka kvaliteetsema kunsti!

FROM A DORMITORY TO A MUSIC & BALLET SCHOOL MUBA

In 1954 a four-storey dormitory in standard Stalinist style was erected on the spot. 10 years ago it was decided to demolish and in June this year the large building for the educational institution was completed instead. The exterior of the house is extremely simple - a neo-modern black articulated surface with wide windows. The large hall with 450 seats is especially dignified, which will apparently become a beloved place for the townspeople in addition to the school family in the coming years.

Tekst: Karin Paulus Foto: Pulls, TLM

P

Pärnu maanteele kui juba keskajal peamisele liiklemisühendusele hakati uhkemat välimust andma sada aastat tagasi.

Vabaduse väljaku ümbruskonda vääristati soliidsete elamu- ja ärimajadega jõudumööda 1930. aastatel, kuid väga kaugele siiski ei jõutud.

Kaugemal andsid tooni päratult suure Lutheri vineeri- ja mööblivabriku arhitektuurselt kõrge tasemega hooned. Nii sai Liivalaia kandi ümbrus näo alles 1950. aastatel, mil siia valmisid laia joonega stalinistlikud ehitised. Tollest ajajärgust pärineb praeguse tehnikakõrgkooli hoone, mis oli alul koduks mäetehnikumile (1953) ja mõeldud toona hoogsalt edendatud põlevkivitööstuse spetsialistide koolitamiseks. Selle juurde tehti 1954. aastal ajastu vaimule tüüpiline neljakorruseline ühiselamu. Juba 1957 viidi kool üle Kohtla-Järvele ning samades hoonetes jätkas tegevust ehitustehnikum. Ühiselamu otsustati aga siiski lammu-

Valmib sügis 2023

rosenimaja.ee

A-energiaklassi äri- ja büroohoone kaasaegses Rotermanni kvartalis

ENERGIASÄÄSTLIK

PÄIKESEELEKTRIJAAM

ELEKTRIAUTODE LAADIMISKOHAD

RATTAKOHAD

SUUR KORRUSEPIND

PARKLAKOHAD KÜLALISTELE

TÖÖKESKKONNAD SISUSTAB

thulema.ee

ÜÜRIINFO

TARMO KALVISTE +372 501 3544

TANEL TAMBERG +372 528 9886

SUVI/2022

83

Aitame oma klientidel kasvada

JA EDU saavutada.

Audit | Maksud | Ärinõustamine | Raamatupidamine | Advokaadibüroo | kpmg.ee küberkaitse.ee andmeanalüütika.ee kpmglaw.ee 84

SUVI/2022