Suursaadik Ambassador:

„ME OLEME KÕIK KREEKLASED!“

„Mäletan, et oma esimese lennu ajal Tallinna vaatasin dokumentaalfilmi „Laulev revolutsioon“, meenutab siit lahkuv Kreeka

suursaadik Eestis EMMANOUIL APOSTOLAKIS,

märkides, et järgmisel päeval oli tema esimene peatus Vabaduse väljak, kus ta sai „liigutatuna avaldada austust eesti rahva ajaloole ja taltsutamatule vaimule“.

Tekst: Thea Karin Fotod: erakogu Suursaadik Tema Ekstsellents Emmanouil Apostolakisele avaldas Tallinna vanalinn peagi nii suurt mõju, et ta viis sinna üle ka oma residentsi. Tema tegevus langes kokku oluliste tähtpäevadega: 2019 – 40 aastat Balti apellist, 30 aastat Balti ketist ja 15 aastat Eesti liitumisest Euroopa Liiduga, mille leping allkirjastati Kreeka eesistumise ajal Ateenas. „Pärast peaaegu kolme aastat siin on mul hea meel märkida, et praeguseks on pärast pikki aastaid toimunud mitmed kõrgetasemelised visiidid,“ märgib Emmanoil. Hiljutine Kreeka presidendi Katerina Sakellaropoulou külastus – iga suursaadiku jaoks omaette tipphetk ja seda Eesti-Kreeka diplomaatiliste suhete sajanda aastapäeva ajal… kaitseministri Nikolaos Panagiotopoulose visiidid.

EESTI JA HELLAS

Ruumi edasiseks arenguks on, leiab suursaadik, seda eelkõige majanduskoostöö ja kaubanduse, rohepöörde, kultuuri ja hariduse valdkonnas ning ka digivalitsemises, kus Eesti on silmapaistev, aga ka Kreeka on viimastel aastatel märkimisväärseid edusamme teinud ning kahepoolne konstruktiivne koostöö on saanud uue dünaamika. Kreeka ja Eesti vahel on rohkem sarnasusi, kui võiks arvata. „Ärge laske geograafial ja ilmal end petta,“ muheleb härra Apostolakis ning meenutab, et ajaloolised võitlused vabaduse ja iseseisvuse eest, põhimõtted ja rahvusvahelistel õigustel põhinevad väärtused on ju ühised. Siin meeldib talle viidata president Lennart Meri ajaloolisele lausele „Väikeriikide tuumarelv on rahvusvaheline õigus“. Eestil ja Kreekal on teemaks ka Euroopa Liidu välispiirid, sest ühine joon on, et mõlemad piirnevad keerulise naabriga.

Peale selle on mõlemal riigil tuhandeid saari ja pikk rannajoon. Kuigi Kreekas on rohkem mägesid ja kõrgendikke, siis Eesti metsad hämmastavad oma iluga, ütleb ta. „Me mõlemad hindame oma maade looduse ilu nii palju, et see on kujutatud ka meie lipuvärvides.“ Ka keelel on suur tähtsus. Hea meel on härra Apostolakisel selle üle, et Tartu Ülikooli raamatukogu näitus „Kummardus Kreekale. Uuskreeka kirjandus eesti keeles“ toetas Kreeka suursaatkonna egiidi all mõlema riigi olulise kirjanduse tõlkeid.

Siinjuures tuletab suursaadik meelde, et Percy Bysshe Shelley, inglise romantiline luuletaja, on öelnud: „Me oleme kõik kreeklased. Meie seaduste, meie kirjanduse, meie religiooni ja kunsti juured on Kreekas.“ Mitmed mõisted, sõnad ja väljendid on eesti ja kreeka keeles sarnased, nagu „kordamine on tarkuse ema“ või „tilk tarkust on

Eesti presidendile volikirjade üleandmise tseremoonial Kadriorus.

parem kui ookean kulda“. Ning ta lisab: „Seda kogeb ka paljudes teie ilusas keeles kodunenud sõnades, nagu demokraatia, filosoofia, muusika, loogika ja ka Euroopa.“ Erinevus, mida suursaadik argipäevas kogenud on, peitub aga söögiaegades, mis on üsna varased, nii et lõunasöök keskpäeval on tema jaoks midagi ebatavalist.

Olles pikki aastaid diplomaatilises teenistuses – lähetuste hulka kuuluvad New York, Türgi, Brüssel, Hiina, Itaalia –, ütleb härra Apostolakis, et suursaadiku missioon hõlmab ka „vastuvõtva riigi hinge“, et jõuda lähedale selle inimestele, nende ajaloolistele kogemustele ja igapäevastele muredele. Nii tasub ka Kreekas avastada külafestivalide muusikaline õhkkond, hingematvad maastikud koos imeliste randadega, millele aitab kaasa pikk suvehooaeg, ning muidugi Kreeka köögi ainulaadsed maitsed ja traditsioonilised toidud. Tänaseks on lisandunud mitmed alternatiivsed turismivormid, nagu oleoturism, veini-, mere-, spordi- ja religioosne turism. „Kreeka on loodust ja kultuuri armastavale eestlasele aastaringne sihtkoht,“ ütleb suursaadik, seda just ka Kreeka külalislahkuse poolest, mida peegeldab täpselt sõna philoxenia, tähendades otseses mõttes võõrale sõbraks olemist. „Kui seda kogeda,“ ütleb ta, „mõistate hästi 2022. aasta Kreeka turismikampaania loosungit „Kreeka: te tahate jääda igavesti“.“

PÄRT, MÄGI JA RUKKILEIB

Eestist võtaks suursaadik kaasa vanalinna ilu ja selle erilise hingematva sära lumisel või päikesepaistelisel päeval. Eriti naudib ta vanalinna hoonetest kostvaid koorihelisid, muljeid laulufestivalidelt ja Arvo Pärdi muusika, mis muutus veel liigutavamaks ja isiklikumaks kohapeal olles. Tema pagasisse kuulub nüüd ka Marie Underi luule ja Konrad Mägi maastikud ning arusaam Heinz Valgu lausest „ Ükskord me võidame niikuinii“, kajastades eestlaste kirge ja pühendumist vabadusele. Maitsena Muhu rukkileib, mille ta ostab jalutuskäigul residentsist Toompeale, Patkuli trepist Toomparki, ümber Snelli tiigi Balti jaama turule. Ning ka Telliskivi, kus on alati mõni huvitav näitus, või Noblessneri rannajoon, talvel rahulik ja suvel elav. Nautides Pirital merekohinat, tunnistab ta, et igatseb Kreeka mere sügavsinist sillerdust, samuti päikest: „Näete, tüüpilise kreeklasena on mul eriline side merega.“ Suursaadikut väga liigutavas värsis võtab tema igatsuse kokku Kreeka poeet ja Nobeli preemia laureaat Odysséas Elýtis: „Mu jumal, kui palju sinist sa kulutad, et me sind ei näeks.“

Kreeka osales ÜRO peasekretäri algatatud rahvusvahelise kampaanias, mille hüüdlauseks oli „Muudame maailma oranžiks: lõpetagem kohe naistevastane vägivald!“ („Orange the World: End Violence Against Women Now!“).

DISCOVERING THE SOUL OF THE COUNTRY

“I remember during my flight to Tallinn watching again “The Singing Revolution” documentary, so you can imagine that I landed quite moved in Estonia and the next day my first stop was Vabaduse square, paying tribute to the history and untamable spirit of Estonian People,” tells the Greek Ambassador, H.E. Emmanouil Apostolakis about his first days here.

The year of his arrival - 2019 has been an important year of symbolic anniversaries for Estonia, 40 years from the Baltic Appeal, 30 years from the Baltic Way and 15 years from the adhesion to the EU (the treaty was signed in Athens during the Greek Presidency!). “After almost three years in Estonia I am happy to say that there is a new momentum in the traditionally friendly bilateral relations and constructive co-operation, which is reflected in the impressive number of high level visits of Greek officials in Estonia” : among which the official visit of the Greek President Ms Katerina Sakellaropoulou, the Minister of Defence Mr. Nikolaos Panagiotopoulos and the Alternate Minister for Foreign Affairs Mr. Miltiadis Varvitsiotis.

However there is always room for further development, in particular in the fields of economic co-operation and trade, digital governance – where Estonia excels and Greece has made remarkable progress over the last years – green transition, education, culture, tourism, etc., stresses the Ambassador.

“Our two countries have a lot of things in common, among which the historical fights for freedom and independence of our Peoples“, says the Greek Ambassador, recalling the phrase of the legendary President Lennart Meri: “The nuclear weapon of small states is international Law“. And of course, Estonia and Greece both are bordering with a difficult neighbour.

But beyond history and common values, says the Greek Ambassador, both Greece and Estonia have thousands of islands and a long coastline, and have the beauty of their nature is depicted in the colours of their flags. Many Greek words and notions are also assillilated in the Esdtonian language, i.e. demokraatia, filosoofia, muusika, Euroopa.

After many years of diplomatic service UN/ New York, Turkey, NATO/Brussels, China, Italy) Mr. Apostolakis says that that the mission of an Ambassador should also include the ability to discover and understand “the soul of the country“ and come close to its people, their historic experiences and their everyday concerns.

The Greek Ambassador stresses that there are many reasons to choose Greece for holidays; breathtaking landscapes, all kinds of stunning beaches, historic monuments and remarkable museums. For estonians, being nature and culture lovers, Greece is definitely 365 day destination! And last but not least the famous Greek hospitality – „philoxenia“ means literally being a friend to a stranger. That makes it easy to understand the 2022 tourism promotion campaign which runs under the slogan Greece: You Will Want To Stay Forever.

In Estonia Ambassador Apostolakis has been so impressed by the beauty of the Old City and its different breathtaking sparkle on a snowy or sunny day, that he chose to move his residency there. When leaving Estonia he will take with him the sound of choirs coming from the buildings, the memories of Estonian song festivals and the music of Arvo Pärt, the poems of Marie Under and the landscapes of Konrad Mägi. And - black Muhu rye bread fresh from Balti Jaama market. The friendship of Estonian people and their devotion to freedom and democracy as encapsulated of Heinz Valk: „ One day, no matter what, we will win“.

Finally Mr. Apostolakis admits that it is the deep blue of the Greek sea and sun he misses more from his country. The Greek Poet and Nobel Laureate Odysséas Elýtis expressed this in a beautiful verse: “My God, how much blue you spend so we cannot see you“.

The Best Taste: Muhu rye bread, bought fresh on a walk from the residence to Baltic Station Market Maitsena Muhu rukkileib, mille ta ostab jalutuskäigul residentsist Toompeale, Patkuli trepist Toomparki, ümber Snelli tiigi Balti jaama turule.

HEA LUGEMINE

ME KULDAJA ROKENROLL

STEVEN TYLER, DAVID DALTON KAS SEE LÄRM MU PEAS SEGAB SIND?

Mida ühe vana kooli rokistaari mälestusraamatust oodata? Eks ikka seda, et kirjutataks põhjalikult bändist, plaatidest ja muusikast ning mõistagi ka põhilisest: seksist, narkotsist ja kärakast. Eriti kui bändi hiilgeajad jäid rokkstaarluse kuldsetesse kümnenditesse. Aerosmithi ninamehe Steven Taylori mälestuste puhul saab seda kõike kuhjaga. Lausa sellistes kogustes, et pelgalt lugemisest tekib kerge joove ning siivsam inimene läheb näost püsivalt punaseks. See on täiesti pöörane ja ülimalt avameelne raamat ning arusaamatuks jääb vaid kaks asja – kuidas Tyler tänaseni elus on ja kuidas ta seda kõike mäletab.

DONBASSI PASSIOON

ANDREI KURKOV HALLID MESILASED

Horlivka, Donetsk, Slovjansk – need Ukraina kohanimed on viimastel aastatel sõjauudistest kõigile tuttavaks saanud. Ja sealkandis, sõjast räsitud Donbassis ning okupeeritud Krimmis areneb ka tänapäeva ühe tuntuima Ukraina kirjaniku Andrei Kurkovi raamatu tegevus. Kaks meest on ainsad elanikud Donbassi külas, mis jääb kahe sõdiva poole vahelisse halli alasse. Ülejäänud külarahvas on kas põgenenud, surma saanud või kadunud. Üks meestest hoiab ühele, teine teisele poolele, kusjuures mõlemad on rahvuselt venelased. See on Donbassi argipäev ja traagika, millest ei räägi rindeteated ning mida ei lahka julgeolekuanalüütikute selgitused. Kui tahate paremini mõista Ida-Ukraina konflikti olemust ja tausta, tasub Kurkovi raamat kindlasti ette võtta..

PRINTSESSI VARI

ANNE GLENCONNER SELTSIDAAM. MINU ERAKORDNE ELU TROONI VARJUS

Kas tahate piiluda sinivereliste ellu? Meedia pakub uudishimulikele selleks ohtralt võimalusi, aga see vaatenurk on varjutatud sügavkollase skandaalifiltriga. No ja siis on muidugi „Downtown Abbey“, „Kuninganna“ ja teised glamuursed menusarjad, mis mittesinivereliste pilgud ekraanidele naelutasid. Teist vaatenurka, otse kuningliku õukonna seest, pakub lugejatele Anne Glenconner. Inglismaa kõrgaadli seast pärit Glenconner töötas (nojah, need, kes pole sündinud hõbelusikas suus ja indiogokarva veri veenides, seda vaevalt et tööks peavad) aastaid printsess Margareti seltsidaamina. Siin raamatus on kõike, mida ühelt aristokraadidraamalt tahta. On glamuuri ja koomikat, kroonitud päid ja isiklikku traagikat, raskustega võitlemist ja luksust.

KADUNUD HIILGUS

ALO SÄRG TALLINNA MÕISAD JA MÕISAKESED

Oskate nimetada mõnda mõisa, mis asus tänapäeva Tallinna territooriumil? Ega neid esimese hooga kuigi palju pähe kargagi: Glehni, Kadrioru ja Maarjamäe uhked lossid kindlasti, võibolla ka Löwenruh ja Liberty. Pole paha tulemus, aga neid on ilmselgelt vähevõitu. Ainuüksi suvemõisaid oli Tallinnas kokku poolesaja kandis, lisaks veel linna- ja rüütlimõisad. Mõned neist on säilinud, mõned saanud täiesti uue väljanägemise ning mõnest jäänud vaid vaevumärgatavad jäljed. Mõnedest paraku ei sedagi. Tallinna ajaloost huvitatud inimesele on „Tallinna mõisad ja mõisakesed“ tõeline maiuspala. Siit leiab sisutiheda ülevaate Tallinna aladel asunud mõisatest ja nende ajaloost, rikkalikult pildimaterjali ning kaarte, mida mööda näpuga jälgi ajada.

ONU TOMI METROO

COLSON WHITEHEAD MAA-ALUNE RAUDTEE

Kui paluda keskmisel eestlasel nimetada üks orjandusevastane raamat, siis ei mingit kahtlust, see on „Onu Tomi onnike“. Ilmselt ei suuda aga 99 eestlast sajast teist samasisulist raamatut välja pakkuda, sest USA rassiprobleemid jäid meile pigem võõraks. „Maa-alune raudtee“ on ilmselt kõige tuntum ja edukam nüüdisaegne raamat, mis USA orjanduse ja rassismi teemasid lahkab. Raamatu pealkiri viitab teekonnale, mida mööda orjanduslikest lõunaosariikidest põgenenud mustanahalisi aidati vabadesse põhjaosariikidesse. Whitehead lasi fantaasial lennata ning tegi sellest ehtsa vabaduseraudtee, mis ühendab osariike. Whiteheadi raamat on vaba „Onnikese“ kristlikust naivismist, tekst lõikavalt valus ja raputav.

KRIMIKARRI

ABIR MUKHERJEE TÕUSIK

Kui Abir Mukherjee raamatut võrrelda toiduga, siis oleks see kahtlemata tikka masala: vürtsikas karriroog, mille juured on Indias ja mis samas on muutunud põhimõtteliselt brittide rahvusroaks. Kapten Sam Wyndhami juhtumite sarja esimene raamat on klassikaline briti krimka, ainult et tegevuspaigaks pole mitte udune Albion, vaid hoopis India. Täpsemalt Calcutta aastal 1919. Kodumaal oma igapäevast leiba ja teed Scotland Yardi detektiivina teeninud kapten Wyndham hakkab uurima Briti kõrge ametniku mõrva, mis mõistagi osutub parajaks segapuntraks. Eksootikat ja ajaloolisi üksikasju on siin kõvasti, põnevust jagub ning meel saab lahutatud täiega. Siiralt tahaks loota, et paljulubava sarja eestindamine toppama ei jää.