SUURSAADIK
„ME OLEME KÕIK KREEKLASED!“ „Mäletan, et oma esimese lennu ajal Tallinna vaatasin dokumentaalfilmi „Laulev revolutsioon“, meenutab siit lahkuv Kreeka suursaadik Eestis EMMANOUIL APOSTOLAKIS, märkides, et järgmisel päeval oli tema esimene peatus Vabaduse väljak, kus ta sai „liigutatuna avaldada austust eesti rahva ajaloole ja taltsutamatule vaimule“. Tekst: Thea Karin Fotod: erakogu
S
uursaadik Tema Ekstsellents Emmanouil Apostolakisele avaldas Tallinna vanalinn peagi nii suurt mõju, et ta viis sinna üle ka oma residentsi. Tema tegevus langes kokku oluliste tähtpäevadega: 2019 – 40 aastat Balti apellist, 30 aastat Balti ketist ja 15 aastat Eesti liitumisest Euroopa Liiduga, mille leping allkirjastati Kreeka eesistumise ajal Ateenas. „Pärast peaaegu kolme aastat siin on mul hea meel märkida, et praeguseks on pärast pikki aastaid toimunud mitmed kõrgetasemelised visiidid,“ märgib Emmanoil. Hiljutine Kreeka presidendi Katerina Sakellaropoulou külastus – iga suursaadiku jaoks omaette tipphetk ja seda Eesti-Kreeka diplomaatiliste suhete sajanda aastapäeva ajal… kaitseministri Nikolaos Panagiotopoulose visiidid.
EESTI JA HELLAS Ruumi edasiseks arenguks on, leiab suursaadik, seda eelkõige majanduskoostöö ja kaubanduse, rohepöörde, kultuuri ja hariduse valdkonnas ning ka digivalitsemises, kus Eesti on silmapaistev, aga ka Kreeka on viimastel aastatel märkimisväärseid edusamme teinud ning kahepoolne konstruktiivne koostöö on saanud uue dünaamika. Kreeka ja Eesti vahel on rohkem sarnasusi, kui võiks arvata. „Ärge laske geograafial ja ilmal end petta,“ muheleb härra Apostolakis ning meenutab, et ajaloolised võitlused vabaduse ja iseseisvuse eest, põhimõtted ja rahvusvahelistel õigustel põhinevad väärtused on ju ühised. Siin meeldib talle viidata president Lennart Meri ajaloolisele lausele „Väikeriikide tuumarelv on rahvusvaheline õigus“. Eestil ja Kreekal on teemaks ka Euroopa Liidu välispiirid, sest ühine joon on,
48
SUVI/2022
Eesti presidendile volikirjade üleandmise tseremoonial Kadriorus.
et mõlemad piirnevad keerulise naabriga. Peale selle on mõlemal riigil tuhandeid saari ja pikk rannajoon. Kuigi Kreekas on rohkem mägesid ja kõrgendikke, siis Eesti metsad hämmastavad oma iluga, ütleb ta. „Me mõlemad hindame oma maade looduse ilu nii palju, et see on kujutatud ka meie lipuvärvides.“ Ka keelel on suur tähtsus. Hea meel on härra Apostolakisel selle üle, et Tartu Ülikooli raamatukogu näitus „Kummardus Kreekale. Uuskreeka kirjandus eesti keeles“ toetas Kreeka suursaatkonna egiidi all mõlema riigi olulise kirjanduse tõlkeid. Siinjuures tuletab suursaadik meelde, et Percy Bysshe Shelley, inglise romantiline luuletaja, on öelnud: „Me oleme kõik kreeklased. Meie seaduste, meie kirjanduse, meie religiooni ja kunsti juured on Kreekas.“ Mitmed mõisted, sõnad ja väljendid on eesti ja kreeka keeles sarnased, nagu „kordamine on tarkuse ema“ või „tilk tarkust on
