PULSS (2/2020-EST/ENG)

2/2020 kliendile tasuta

ENGLISH SUMMARY

pULSS 10 DISAIN TEST: SaiaSadu jAzzkAAR 2020 MooD TooM

LINNARUUM jUHkENTALI

nublu & nublik

HEAL MEHEL MITU NIME

T

T

H

H E

E

A

A R

R T

T

O

OF

F

BIG BANG UNICOUNICO BIG BANG GMT GMT Titanium and blue ceramic case.

Titanium and blue ceramic case.

Automatic UNICO movement with Automatic UNICO movement with GMT function.

GMT function.

F

FU

US

SI

IO

ON

N

2•1•0: SÕIDAME! UUS PEUGEOT 2008

BENSIIN/DIISEL/ELEKTER

ALATES

156

€

/KUUS*

HIND ALATES 16 600 €

PEUGEOT 3D i-COCKPIT® UUE GENERATSIOONI JUHIABISÜSTEEMID VALIKUS TÄISELEKTRILINE, DIISEL- JA BENSIINIMOOTOR

*Teenuse pakkuja on Swedbank liising AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga. Krediidi kulukuse määr on 3,08 %, vara hind 13 833,34 € + km, sissemakse 20% periood 5a, jääkväärtus 30%, lepingutasu 200 €, liisingu kuumakse 155,36 €, intress 6 kuu euribor + 2,29% a (07.08.2020 oli 6 kuu euribor –0,418 % euribori negatiivne väärtus loetakse võrdseks nulliga; euribor võib muutuda iga 6 kuu järel), tagasimaksete summa 12 785,42 €.

Krediidi kogukulu on 12 843,99 €. Foto on illustratiivne. Pakkumine kehtib kuni kuni sõidukeid jätkub.

10.08am on a NYC rooftop.

N 40° 45’ 31’’ W 73° 58’ 43’’.

6

2/2020

Suur-Karja 9 - Tallinn 10140 T.+372 641 9333

RUBRIIK

T

oimetaja on risti löödud ja rattale tõmmatud! Piltlikult muidugi ja üldiselt, sest näete, pole mul häda midagi! Aastaid oleme siin oma persoonide ja lugudega hea, inimliku ja sõbraliku linnaruumi eest seisnud, kuid nüüd oleme kui kurjategijaks kuulutatud. Nimelt loobime kaikaid kodaraisse linna kampaaniale, liikumaks Euroopa roheliseks pealinnaks.

Jah, asi selles, et lootustele vaatamata ei liigu linn rohelisema ja inimsõbralikuma linnakeskkonna kujundamise poole, vaid vastupidi. Kui mujal Euroopa linnades tõusis koroonakevadel ja suvel jalgrattaga sõitjate hulk märkimisväärselt, siis meil lisandusid tavapärastele sõitjatele vaid Boltid-Woltid.

Tallinlased ja lähivaldlased valisid auto.

Sellist autostumist ühes vingugaasipilvedega, nagu praegu linnas möllab, ei saa endale lubada ükski linn, rääkimata roheliseks pealinnaks pürgiv. Miks aga linn ei tee aastaid mi-

dagi selleks, et vähemasti soojal ajal, kevadest sügiseni saaksid sajad ja sajad linlased sõita iga päev rattaga? Iseenesest saab linnas rattaga liikuda, sõidan isegi. Sõidavadki kogenud rasvase rinnaga rattahundid. Nende jaoks on linnaliikluse takistusriba võib-olla isegi põnev läbida, kuid tavainimesed ei tule elu ja tervisega riskides jalgrattale.

Järgmiseks suveks saaks asja paremini läbi mõelda – teha kesklinna piirkonnas autovabu tsoone ja laiendada rattaradasid. Ja ka jalakäijad, kes ei peaks mitte jagama ratturitega kõnniteid, peaksid saama üle tänavate pingevabalt ja kus vaja, vaid foorile nupuvajutamisega, mitte olema sunnitud passima ja imetlema pikalt mööda vuhisevat autodeparaadi. Need ajad on möödanik. Linnas valitsegu tõeliselt roheline liikumine – jalakäijad ja jalgratturid.

Sumedat sügist ja kosutavat kaamost!

Tõnu Pedaru toimetaja / editor

Toimetaja: Tõnu Pedaru kujundAJA: Margit Randmäe Korrektor: Killu Mei Tõlkijad: Eiffel Meedia OÜ Reklaam: Nordicom +372 5666 7770 reklaam@nordicom.ee Väljaandja: Linnameedia OÜ, info@pulsstallinn.ee, facebook.com/pulsstallinn

2/2020

7

26

sisukord/content nr 57 2/2020

56 68

10 Linnauudised 16 Kaanelugu nublu 26 Linnaruum Juhkentali 38 Idee: Ivari Ilja

nublu loe lk 16.

39 Külaline: Hjallis Harkimo 40 Talsingi: Tapio Mäkäläinen 42 Impulss Julian Angermann 44 Mõttehetk: Urmas Viilma

72

56 Test: Linna uued pagarikojad 60 Moeseeria: Tallinn Design House 66 Pulss 10 68 Argipäev: Jazzkaare tiim 72 Luubi all: Jazzkaar 2020 Jazz & the City: Raul Ukareda, Ramuel Tafenau & Ivi Rausi

Foto: Jaanar Nikker

80 English Summary 82 Üks maja: 45 Pühakoda: Toomkirik Lilleküla 54 Seltskond: Silverspoon tuletõrjedepoo / Hõbelusikas 2020 8

2/2020

2/2020

9

uudised

Fotod: Peeter Talvar

Melchiori Tallinna krimilood saavad filmideks

Onegin on premium vene viin. Stiililt pehme ja elegantne viin on loodud, tähistamaks Puškini teose "Jevgeni Onegin" 185. aastapäeva. Onegini viin on toodetud 100% nisupiiritusest, millele lisatud tinktuuri mee, rosina, mandli ja aprikoosi segust.

Onegin is a premium Russian vodka. Soft and elegant in style, the vodka is designed to celebrate the 185th anniversary of Pushkin's Eugene Onegin. Onegin vodka is made from 100% wheat spirit, to which a tincture of a mixture of honey, raisins, almonds and apricots has been added.

10

2/2020

Aastaid raamatumüügi edetabeleid trooninud „Apteeker Melchiori“ lugudest tehakse kolm mängufilmi ja võtted käivad täie hooga.

Indrek Hargla keskaegsete krimipõnevusromaanide sarjast toodetava mängufilmide võtted toimuvad režissöör Elmo Nüganeni juhtimisel. Filmitriloogia jutustab kolm lugu Tallinna apteeker Melchiorist, kelle ülesanne on paljastada mõrvasaladusi. Filmides astuvad tuntud näitlejate kõrval üles mitu lavakunstikooli viimase lennu lõpetanud noort näitlejat. Peaosa täidab Märten Metsaviir.

Esimene mängufilm jõuab kinodesse järgmise aasta sügisel. Teine ja kolmas mängufilm linastuvad 2022. aastal. 17. septembril algas triloogia teise osa võtteperiood, mille käigus filmitakse Tallinna vanalinnas. Fotogaleriil on filmivõtted Taani kuninga aias Tallitorni ees.

HINE – ainuke konjak, mis varustab Briti kuningakoda

kaanelugu

HINE’i

finessideni viimistletud küllusliku aroomiga konjakit on aastasadade jooksul serveeritud mitmetes kuningakodades. Konjaki valmistamisel kasutatakse vaid esimesse kategooriasse kuuluvaid Grande Champagne’i ja Petite Champagne’i viinamarju. Ka konjakimaja enda omanduses on 70 hektarit maad Cognaci südames asuvas Grande Champagne’is, kus viinamarjad saavad erakordselt huvitava aroomi.

Ainulaadseks teevad HINE’i maja aga Grande Champagne’i aastakäigukonjakid, mis kuuluvad kõige ihaldusväärsemate destillaatide hulka, mida raha eest üldse saab.

www.finebrands.ee

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

Tähelepanu!

Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

2/2020

11

uudised

Eesti raudtee 150 aastat 5. november 1870 oli murranguline Tallinna ja Eestimaa liiklusajaloos: avati raudteeühendus, mis võimaldas rongide liikumist ning inimeste ja kaupade vedu Tallinna–Paldiski ja Venemaa pealinna Peterburi vahel.

Raudteeühendus kiirendas Tallinna linna urbaniseerumist ja moderniseerumist ning tõukas tagant kaubanduse ja tööstuse arengut. Raudteeühenduse loomise eestvedaja oli vabahärra parun Alexander von der Pahlen, kellele omistati teenete eest tollal ka Tallinna aukodaniku tiitel. Pahlen oli väljapaistev poliitik ja visionäär, kes oli näiteks Palmse mõisnikuna ka väga edumeelne maarahva suhtes. Kahjuks peame nüüd, 150 aastat pärast raudteeühenduse avamist jätkuvalt nentima, et ei Tallinn ega Eesti tervikuna pole suutnud väljapaistva ja teeneka eestimaalase panust jäädvustada kasvõi mälestusmärgiga. Siiski on Eesti Post väljastanud margiploki Eesti Raudtee 150. aastapäevaks, kus ka Pahlen märgitud.

12

2/2020

Foto: Mait Jüriado

uudised

Voces Tallinn esitab taas muusikamaailma suurteoseid Sergei Rahmaninovi üks kaunimaid ja liigutavamaid oopuseid „Koguöine jumalateenistus” tuleb kammerkoori Voces Tallinn esituses ettekandele 23.10 Pärnu Eliisabeti, 25.10 Tallinna Jaani ja 1.11 Hingede Öömuusika festivalil Tartu Jaani kirikus.

Traditsioonilist aastavahetuse kontserti, Händeli oratooriumi „Messias”, saab juba neljandat aastat järjest kuulda 29.12 Tartu Pauluse ja 30.12 Tallinna Jaani kirikus.

Chamber choir Voces Tallinn is inviting you to All-Night Vigil, an a cappella choral composition by Sergei Rachmaninov, on 23.10 in Pärnu, 25.10 in Tallinn and 1.11 in Tartu.

Traditional New Year’s concert, Händel’s oratorio “Messiah”, will be held on 29.12 in Tartu and 30.12 in Tallinn.

Neitsitorn saab taas kunstitempliks Neitsitorn (algselt Megged-torn) on 14. sajandil ehitatud Tallinna kaitsetorn, neljakorruseline ning ainuke nelinurkne ja linna poolt avatud küljega. Praegu katavad torni avatud seina kõrged aknad, kuid 19. sajandi algul ehitati torn ümber kahekorruseliseks kortermajaks klassitsistliku fassaadiga. 20. sajandi algusest pakkus torn oma erilise kohavaimuga ateljeeruume mitmele tuntud Eesti kunstnikule. Teadaolevalt esimesena kasutas torni ateljeena naiskunstnike rühmitus Tarbekunsti Ateljee ehk Atelier für Kunstgewerbe, seejärel kunstnikud akvarellimeister Carl Alexander von Winkler, portretist Paul Raud ja tema vanem kaksiksvend graafik Kristjan Raud, arhitekt ja akvarellist Karl Burman sen ja kunstnik Henrik Olvi. Lühemat aega on Neitsitornis elanud ja töötanud kunstnikud Valdemar Väli, Paul Viidalepp, Märt

Laarman ja Karl Burman jun, aastatel 1941–1942 üürisid maja teise korruse korterit dirigent Raimund Kull oma kaasa, Eesti tuntuima teatrinäitleja Liina Reimaniga. 1970ndatel elumaja lammutati ja Neitsitorn taastati arvataval algsel kujul.

Nüüd aga, mil Neitsitorn kuulub kompleksi Kiek in de Köki kindlustustemuuseum, otsustati torni teisel korrusel luua uus püsinäitus, mis kõneleks torni koduperioodist ning seal elanud ja töötanud kunstnikest. Uus püsinäitus kujutab justkui kunstniku ateljee-kodu, kuid mitte täpselt ja konkreetselt ühe või teise Neitsitornis töötanud kunstniku aega ja kohta, vaid on omamoodi aegruumiline mälestusmärk kõigile, kes on sellest ateljeest üle vanalinna katuste vaadanud. Näitus avatakse 22. oktoobril 2020.

 Selline nägi Neitsitorn välja 19. sajandist kuni 1968. aastani.

Vana maja. C. A. von Winkler (1909. aasta akvarelli fotokoopia).

2/2020

13

uudised

Kadunud linn, legendid, lood ja Toompea – värskeid Tallinna raamatuid Sügise saabumisega on raamatulettidele jõudnud neli teost Tallinna ajaloost ja pärandist. Kõigepealt – ei saa me ilma Jusketa! Ajaloolane ja ka riigikogulane Jaak Juske leiab ikka aega, et saada kaante vahele mõni üllitis linna ajaloost. Sedakorda on valminud teos „Tallinna olulised hävinud ehitised“ – kahtlemata hea idee ja tubli teostus.

Kaant ehib Raekoja platsil seisnud Vaekoja hoone, mis hävis märtsipommitamises 1944, kuigi oli linnal plaanis lammutada juba 1870. aasta moderniseerimiskavas. Raamatus on sadakond hoonet, mis on aja jooksul ühel või teisel põhjusel lammutatud või hävinud. Suur osa kahtlemata kadus suuresti selsamal ööl vastu 10. märtsi 1941 pommitamises või põlengutes, kuigi oleks olnud hiljem täiesti taastatavad.

Ehitisi, mis oleks võinud kaante vahele pääseda, oleks leidnud enamgi. Ühe näitena kindlasti Neitsitorn, mis 19. sajandi algul, mil linn vajas elamispinda, ehitati klassitsistliku fassaadiga kortermajaks, kus elas hulk olulisi tallinlasi. Nõukogude ajal, 1968. aastal elumaja lammutati ja restaureeriti kaitsetorn. Eks neid näiteid on veel ning kindlasti tuleb teine ja täiendatud trükk!

Just selline on Jüri Kuuskemaa „Vana Tallinna pärimused ja tõsilood“, mille eestikeelne esmatrükk oli neli aastat tagasi. Nüüd üllitatud raamat on uute kaantega ja ka illustratsioonid on veidi teised. Lisaks on täiendusi tekstipoolelt. Raamatu suurim väärtus juba teada-tuntud lugude kõrval on vanameistri lobe ja stiilne sõnaseadmine. „Toompea teejuht“ on värske käsiraamat sõnas ja pildis neile, kes tahavad teha lähemat tutvust kõrge ülalinnaga. Tundub, et Eno Leies on tõepoolest püüdnud koostada ülevaate nii, et jalutaja ei peaks ära eksima ning üles leidmata ei jääks ükski nurk, mis huvi pakub. Kindla käega on koostaja pannud paika ka mõningaid ajaloosündmusi ja n-ö tõsiasju, mis tegelikult alles ootavad tõestust. Nagu näiteks muistsete eestlaste linnuse asukoht ja asutamise aeg. Ning selgemini oleks võinud välja tuua ka Toompea ja Tõnismäe kui omal ajal ühtselt vaadeldava kõrgendiku või mäeselja. Seda nimetati Taani ajal Pikaks mäeks.

Võimalik, et muistsetel eestlastel oli selle paiga nimeks Härjapea.

On ilmunud ka Vana Tallinna uus number. Juba 1930ndatel alguse saanud kogumikus Vana Tallinn numbriga 30 (34) pööratakse peatähelepanu majandusajaloole.

Vaatluse alla tulevad Rootsi riigi tollitulud Tallinna kaubanduselt, 19. sajandi lahendused sularahapuudusele ja Tallinna tekstiilitööstus 20. sajandi esimesel poolel. Peale selle saab siit lugeda 18. sajandi fortifikatsioonitöödest ja 16. sajandi kaupmeheelamu sisustusest. Ja veel palju muud.

Tasub soetada Tallinna Linnaarhiivist soodsama hinnaga!

14

2/2020

31. DETSEMBRIL 2020

Estonia ball

Mister X

Särav ja glamuurne aastavahetus Rahvusooperis Estonia!

Idee ja lavastus: Jaak Jõekallas Dirigent: Arvo Volmer Liikumine ja koreograafia: Hedi Pundonen Kunstnik: Reili Evart Valguskunstnik: Rasmus Rembel Õhtul mängivad tantsuks live-muusikat Rahvusooper Estonia orkester ning Mart Sander koos Bel-Etage Swingorkestriga Õhtujuht René Soom

Külaliste päralt on teatrisaal, kontserdisaal, Estonia restoran, Valge saal ja kohvik Colombina!

Balli eeskava ja tantsupilet 45–76 €, eraldi tantsupilet 30 € Tantsupilet ja rikkalik toidulaud koos jookidega terveks õhtuks Estonia restoranis 150 € Balli eeskava, tantsupilet ja rikkalik toidulaud koos jookidega terveks õhtuks Estonia restoranis 165–196 € Soovituslik vanus 16+

Maske on võimalik osta ka kohapealt.

opera.ee 2/2020

15

uudised

16

2/2020

uudised

2/2020

17

kaanelugu

nublu, kodanikunimega Markkus Pulk (24), on meie kõige kõvem popstaar. Räpikuningas ja edetabelite hitimeister.

Joppas meilgi kuulsa, ikka veidi salapärase pika blondi valgetes tossudes noorsandiga törts juttu ajada… ja muide, vahetult enne trükki selgus, et nublust saab nublik!

Et teate siis.

Tekst: Tõnu Pedaru Fotod: Jaanar Nikker

si ju selles, et nublu oli pikka aega üsna incognito nähtus, nagu taevatäht, mis küll teleskoobiga tuvastatud, aga mille kohta teadmisi nappis. Siiski, päris pikalt n-ö Banksyt panna siin konnatiigis ei õnnestu. Peagi teati nii nime kui muudki. Näiteks, et nublul on oma saar, must mersu ja et ta jättis õpingud Tartu ülikoolis pooleli... Mida siis meie veel teada saame?

Kohtusime tühjas kõrtsis Tartu

18

2/2020

maanteel silmast silma. Ehk nublul ei olnudki tumedaid prille ees. Markkus tunnistab, et see oligi ootusena üldse väga optimistlik, et saab kõike salajas hoida, aga 100% ta end ikka ära ei anna! „Kui keegi midagi välja kaevab, siis on, nagu on,“ möönab mees, et privaatsust hoiab ta edaspidigi, aga põhieesmärk peidus olemine polegi. „See nõuaks ikka julmalt vahendeid sinna alla.“ Poes peab ju vahel ikka käima ja mujal. Kuid peab vaatama, kuidas ja

kus... näiteks Lasnamäel teda väga ära ei tunta.

Staar vastu tahtmist Mõminaräppari tiitel teda ei häiri, kuigi omast meelest on tal suu ikka lahti, aga „ju ehk kõige tugevama diktsiooniga vist pole“. Markkus paistab olevat viks ja viisakas, voogava intelligentse jutu ja korrektse keelepruugiga, poeetiliselt tundliku või suisa romantilise meelelaadiga nooruk. Kasutab, muuseas,

kaanelugu

siin-seal ka sujuvalt ladinakeelseid väljendeid, nagu modus operandi. Noh, ikkagi vanalinna hariduskolleegiumi humanitaarklassi vilistlane. Selline on meie kohtumise üldmulje ja see ei vasta tõesti võib-olla 100% hambuni relvastatud rämeda roppsuu-röökarist vana kooli räppstaari stereotüübile. Üks õige põnev asitõend artisti algusaegadest on see, et kui Markkus hakkas oma lugusid tegema ja esitama, ei saanud ta ise kohe aru, et ta midagi ülihead või teiste jaoks oluliselt korda-

minevat teeb. „Ma ei saanud üldse aru, et see mingi asi on... ja läksin isegi närvi selle peale,“ meenutab Markkus, et talle tundus, et haibitakse mingit asja, mis pole see... däääämn... Kas inimesed on hulluks läinud?!“ Jah, olid tõesti – inimesed läksid... kuidas öelda, endast välja! Mis teha, nad said, mis tahtsid!

No man is an island Tõesti, nublu on nüüd Tallinnast ca 80 kilomeetri kaugusel asuva Hauaneeme

2/2020

19

kaanelugu

"...tehke ikka ise ka kodutöö ära!"

lahes paikneva Väheloo saare omanik.

Räppar ütleb, et saare arenduse ja võimalike ehitustöödega seonduv on veel veidi toores, nii et sest suurt veel rääkida ei saa. „Aga mitte suvilat ei taha ma sinna ehitada, vaid kohta, millega midagi inimestele tagasi anda. Koht, kuhu tulla ja kus koos olla. Loodus, meri ja üldse rannikualad, on minu teema,“ ütleb nublu, lisades täpsustavalt, et suurem asi kalamees ta küll pole.

Pärit on Markkus aga Keilast, kus

20

2/2020

on hoopis jõgi. Kui mõni juhuslik teab Keilast vaid raudteejaama ja kirikut, siis patrioot, kelleks nublu end täiega loeb, on oma juurte üle uhke ja kiidab kodukanti kõvasti. Nüüd, peamiselt siiski oma tegemiste tõttu tallinlasena on täielik rõõm aeg-ajalt n-ö koju minna, vanu kamraade kohata. Kuigi ka koolis on ta tegelikult juba teisest klassist käinud Tallinnas, VHK-s, ei ole eemal oldud aeg tõelise kodukandi veetlust vähendanud.

Igapäevane edasi-tagasi rongisõit sai

kaanelugu

Sex, drugs & rocknroll Selge see, et popstaariga tuleb teha juttu pühast kolmainsusest: seksist ja droogidest ja rock’n’roll’ist. Seksiteemaga me skippisime suuresti. Noh, oluline asi inimese elus, jah, aga samas ju üle ekspluateeritud. Ja ega nublu polnud ka teab mis innustunud kõikvõimalikest suhetest ja seksiorgiatest kuumade gruupidega pihtima. „Ma armastan inimesi enda ümber... Mõnda ühtmoodi, teist teistmoodi. Head suhted kõigi nendega on mulle olulised,“ ütleb ta. Ka droogidest, mõnuainetest, meelemürkidest pikka heietust ei saanud. Eks ikka noored ja vanemadki vahel panevad pidu. Vahel suitsu võib ju teha, kui konisid maha ei loobi. Vot. Aga seevastu rokenrollist sai pajatatud küll ja küll, see tähendab pigem räpist.

Aga sellest edaspidi.

Üksik hunt ja uus album

aastatega vägagi selgeks. Markkus arvab, et kui kord päris oma maja peaks ehitama, siis miks mitte just Keilasse!

Praegu, pikemalt Tallinna kesklinnas kortereid üürinuna mõtleb nublu liikuda edasi Nõmme või Laagri poole. Kas osta või üürida, hetkel ei tea. Taas veidi Keilale lähemale. Tallinnas ongi tema jaoks kõige meeldivam Nõmme kant.

Ja muidugi vanalinn, kus pikalt koolis käidud. „Jah, vanalinn, ikka samas kohas ja sama ilmega, aga ise oled muu-

tunud ja muutnud,“ selgitab nublu, et seal on jätkuvalt kosutav keerelda. Nii meenuvad tuttavad nurgatagused, kus poistega suitsu sai tehtud, ja ka muud lood. Märkad samas justkui ka uut. Linnas liigub nublu autoga. „On mugavam, igasugust kola vaja vedada, läpakad ja helikarbid,“ ei tunne ta hetkel valusat vajadust parema ühistranspordi või rattateede järele. Tõsi, jalgratast on ta omal ajal kõvasti sõtkunud, isegi 70 km distantsi Keilast Nõvale.

Kui vanajumal kätt ja jalga ette ei pane, siis nublu debüütalbum tuleb välja enne jõule. Albumiformaati, mida mõni loeb praegu vanamoeliseks, ei ole seni vaid lugusid ja videoid üllitanud räpistaar küll maha kandnud. Kauamängiv ei tule aga tavaline hitikogumik. „Ikka tuleb üllatada, kostitada,“ räägib artist, et vähemalt pool plaati võiks uus olla.

Suurema osa ajast teeb nublu lugusid üksi. „Samas naudin koostöid ka, aga inimesed peavad õiged olema. Koos loomine võib vaat et kauemgi aega võtta kui üksi vaaritamine. Kui on vastas õige artist, siis ta ajab oma rida, tal on oma nägemus, kuhu ta selle loo või projektiga minna tahab. See kõik on väga hea.” Paff, Pavel Botšarov, keda teatakse ka Gameboy Tetrise või 5Miinust üksusest, on peamine, kellega nublu n-ö kollääbi teeb. „„Für Oksanat“ salvestasime Paffiga just sellepärast keskmisest tunduvalt kauem, et mõlemal oli natukene erinev ettekujutus, mida ja kuidas öelda. Tervikpildis mulle mööndusi teha ei meeldi. Et à la näe, sa oled ka päris tuntud artist, tule ütle siin midagi ning suva, kui sinu osa loo temaatikaga absoluutselt kokku ei lähe. Kui nii, siis teen pigem üksi. Samas kõige parem hetk on see, kui mi-

2/2020

21

kaanelugu

dagi valmis saab, see on hea, eriti hea tunne inimeste ette tuua…“ Tähelepanu on nublu tegemistele tagatud! Muidugi, möönab mõminaräppar, ootused on kõrgele kruvitud ja see võib tuua endale pingetki.

Musa, mu arm „Põhiliselt teen ikka muusikat,“ räägib nublu teemal „Minu päev“. „Kirjutan kodus või looduses, hiljem salvestan stuudios sisse. Kuulan korra. Ja siis veel sada korda. Siis hakkab midagi häirima, salvestan ümber. Kuulan jälle. Teen jälle midagi ümber. Ja siis veel… Ja pärast kõike seda on loodetavasti ette näidata üks terviklik lugu. Paras keberniit tegelikult... Võiks öelda, et loominguga on plaane mustmiljon, aga neist varem rääkida pole mulle kunagi meeldinud. Teen ära ja siis vaatame koos, kuidas välja kukkus. Loodan vaid, et fännid-kuulajad võtavad mu katsetused lahkelt vastu, nii nagu siiani,“ võtab nublu oma monoloogi kokku.

Muusikat, teiste tehtut, kuulab ta muidugi ka ise seinast-seina. „Hoian ennast kursis nii räpp-, popp- kui ka tantsumuusika maailmas toimuvaga.

Reede õhtul läbi Eestimaa sõites võin autos peale panna Eesti 90ndate megamiksi, kohale jõudes mängib sõbra juures võib-olla psy trance või tech-house.

Mis vahet sel on? Igalt poolt on midagi kaasa võtta. Igal asjal oma koht.“

Inspikas, formula ja Xfaktor nublu ei oska öelda, kust või kus kohas inspiratsioon tuleb, aga võib öelda, kus see kohe kindlasti tule: „Näiteks kolmandat päeva kodus passides või stuudiodiivanil iseennast tagant kiirustades.

Ja nii ongi, et mõni asi tuleb tekstist, mõni meloodiast, biidist.“ Räpitekste kirjutades, räägib nublu, tuleb insp tihti muusikast endast. „Vahet pole, kas biidi teeb mõni teine produtsent või ma ise, mõni produ lihtsalt kõnetab ja äratab endas mingid emotsioonid, mille pealt lugu kirjutama hakkan. Narva maantee ühikas „Öölapse“ bassi- ja marimbakäiku sisse mängides ei teadnud ma veel, mida ma täpselt ütlema hakkan. Küll aga oli mul selge ettekujutus, millise emotsiooni võiks see lugu

22

2/2020

kuulajale jätta. Sama oli näiteks „TMT“ga.“ Mis valem seal on, seda ei tea. „Formulat ei tea, tõesti, võib-olla oleks hea, kui teaks!“ Lisaks on nublul oma lugudesseloomingusse justkui sisse kodeeritud mingi rahvalikkusmõõde või geen, et õnnestub haarata peavoolu, lennata lööklooks, samas padusüldiks muutumata. Kust see X-faktor või miski sigineb, ei tea nublu ise kosta. „Raske öelda. Ma panen kõhutunde pealt ja sü-

damega, rohkem ei oskagi midagi öelda. Usaldan iseennast!“

Elu tasub elada „Aga üldiselt,“ räägib nublu, “eeldab eluliste tekstide kirjutamine elu enda elamist ja avastamist. Ennast aeg-ajalt võõrasse keskkonda visata, uute inimestega kohtuda, you name it. Kui seda kõike liiga kaua teha ei saa, siis kannatab ka muusika.“ Ehk elevan-

kaanelugu

ditornist, stuudio sepikojast välja, olla sõprade ja perega, tšillida, olla eluga kokkupuutes, käia huvitavates kohtades. Kamraade nublul leidub ja eks ole vast neidki, kes end sinna ritta sättida sooviks, aga „eks omal ole ka radar peal, et näha, kes on kes,“ nendib ta, „ja ega päris häid sõpru pole ehk kellelgi mustmiljon.“ Kodu ja pere ja koduseinte toetus on oluline. nublu tutvustas presidendiballil üht oma noort sõsarat. Kokku

on tal aga vendi-õdesid neli: isa poolt kaks nooremat venda ja ema poolt kaks nooremat õde. Vanem vend on kindlasti eeskujuks, vastutust ta tunnetab, kuigi kõigel silma peal hoidma ei pea, sest vanemad saavad kenasti oma ülesannetega hakkama.

Reis ümber maailma Kodutunde kõrval vaimustab nublut elus laia maailma avastamine, sin-

na sisse jääb ka Eestis ringiliikumine. Lisaks teadmine, et ükskõik kui palju keegi ka ei üritaks, alati on siin maailmas midagi uut teha või näha või proovida. Kõlab nagu moto! Igatahes on reisihuvi viinud noormehe üle ilma kohtadesse ja olukordadesse, millest saaks kokku kirjutada paar parajalt paksu raamatut sarjast „Seiklusjutte maalt ja merelt“. nublu ütleb, et teda ei köida nädalalõpu basseinipuhkused, vaid ta tahaks

2/2020

23

kaanelugu

ikka kuhugi kaugele mitmeks kuuks jääda. Ühelt poolt, et kohalikku elu ja inimesi tundma õppida ja lõpuks ka iseennast. Ajalugu, geograafia, maailma kultuurid on teda alati paelunud.

Aga eks ilma kindla plaanita tundmatusse liikudes võib vahel ootamatu rahapuudus või ohtlikud olukorrad sind jalust lüüa ja piiripealseisse seisunditesse viia. Väljakutsetele vastuseid leides saab endastki rohkem teada. Kreeka, Barcelona, Chicago, Miami, New Orleans – kõikidest kohtadest on kogemusi, õppetunde. „Sel aastal on reisidega kuidagi väga kuival, ahistav tunne,“ märgib nublu. „Aga mujal käies saad aru, et meil siin pole väga viga midagi!“

Eesti elu rindejoontel Eestis käivad nublule mõnikord pinda bürokraatia ja väiklased mured, aga

24

2/2020

suures pildis on siin hästi. Muidugi kui oleks võluvits, tõstaks ka inimeste elatustaset kahekordseks. Eesti avalikus elus on viimastel aegadel välja joonistunud vastanduvad rindejooned. Ka nublut on ühed ja teised tahtnud kaasata kampaaniatesse ja aktivistiks. „Vihkan ja väldin seda läbimõtlemata kaasajooksmist,“ märgib ta. Näiteks meie metsateemat peab ta tõsiseks teemaks, et kaaluda toetust, kuid tõsiasjad, faktid peavad sel juhul väga selged olema. Ka poliitikas üldiselt on nii, et tema VHK klassikaaslastel on praegusest valitsusest üks arvamus, aga tema Pärnumaa suguvõsas vanaonul ja vanaisal teine. „Võite pakkuda, kes keda toetab!“ nublu märgib, et nii üks kui ka teine pool on teineteist nii kurjaks mõelnud, et hea meelega tooks nad kokku! Maailm pole ju mustvalge.

Rahu- ja lepitusingel Muusika on läbi aegade olnud ühendav jõud. Kes käinud nublu kontserdil, see on ehk märganud, et seal on igasugu rahvast. Peamiselt siiski noored, aga vanuse järgi ikka seinast seina. Samamoodi võib olla ka eri rahvusest ja vaadetega inimesi. nublu nõustub, et on erinevaid inimesi, ja märgib, et selle üle on ta mingil määral uhkegi!

Mingiks rahvajuhiks ta aga ei püri ja arvamusliidriks end siiski ei pea. „Ma ei oska küll kellelegi mingeid käske jagada. Ma ei tea ise ka ju suurt muhvigi, toimin nii, nagu süda ütleb. Aga olgu, siin üks käsk: ärge kunagi laske ühelgi räpparil või mõnel teisel meelelahutajal endale midagi käskida. Või kui lasete, siis vähemalt mitte pimesi. Tehke ikka ise kodutöö ära. Ja siis vaadake, kuhu see teid viib.“

Tänusõnad: Tallink ja Radisson Blu Sky Hotel

kaanelugu

1/2020

25

linnaruum

Juhkentali litsid ja teised lood

26

2/2020

linnaruum

Foto: Kaupo Kalda

2/2020

27

linnaruum

Kuigi pealkiri sai pisut provotseeriv, leidub Juhkentali asumis tänapäeval tõesti pea kõike, mis inimhing või keha ihaldab või ka ebameeldivaks peab – nii ajaloo- ja kultuuripärandit, loodust, tööstusriismeid kui ka tuntud asutusi.

Tekst ja fotod: Siim Pool

J

uhkentali asukoht on ka arendajate silmis atraktiivne, sest asum asub Kesklinna linnaosa kaguosas, südalinna lähedal, piirnedes selle ajalooliselt orgaanilise osa Keldrimäe, Veerenni (mis ka vanasti, enne 1920ndaid oli pigem Juhkentali), Sikupilli ja Tatariga. Kuigi elanike arvult (veidi üle 1000) on asum Tallinna väiksemate seas, on ala ulatuslik (1,27 km2) ning siin leidub asutusi, mida ikka teatakse üle linna ja vabariigi – bussijaam, Kalevi staadion ja spordihall, keskhaigla või kalmistute kompleks, kuhu koliti ka Pronksmees.

Silmatorkav maamärk on Fahle hoone nn Zelluloosi kvartalis asumi kaguosas. Juhkentali keskossa, staadioni kõrvale on kerkinud tornmajatrio Kalevi Panorama. Ning ka asumi edelapoolele, Filtri tee endisele tööstusalale on arendatud justkui uue alguse tähisena kõrgemaid büroohooneid.

Teemaderingid Teemasid, mida asumi kohta avada, on mitmesuguseid. Püsiasustus on alguse saanud teadaolevalt juba keskajal seoses siin loogelnud Härjapea jõevoolust jõudu võtnud vesiveskite ja

28

2/2020

Kaitsejõudude peastaap.

linnaruum

Keskhaigla tagune.

Filtri tee lĂľpp.

Poolamäe poole.

2/2020

29

linnaruum

Tiigiveski park.

Siit kalmistute vahelt sõitis rong..

tööndusega. Tööstuse hälli kõrval võib kõnelda ka suvemõisast, mille rajas suurettevõtja Lorentz Jauch. Jah, tema nime järgi asumit tuntaksegi.

Jauchil oli linna esimene suurem raamatupood, trükikoda ja hiljem paberivabrik siinkandis. Teemaderingi tuleb võtta nii sõjaväelaste saabumine alates 18. sajandist kui ka haiglate rajamine. Sama sajandi lõpust saab alguse esimene kalmistu, Aleksander Nevski vene surnuaed. Hiljem kujuneb sellest linna suurim kalmistukompleks, kus ka muhameedlased oma kadunukesi sängitada said. Ja poolakatest katoliiklased nn Poolamäel.

Viimastest on tänapäevaks alles vaid vähesed märgid olnust.

Aga jah, litside ja lõbumajade rajoonina oli ala tuntud juba tsaariajast kuni nõukaajani, sest siinkandis said kokku kunded (sõjaväelased) ja teenusepakkujad. Ka ravivõimalused ehk hospidalid olid kohapeal olemas.

Siinne kant oli kurikuulus ka pättide ja punaste ehk enamlike vaadetega töölisnoorte poolest.

Näiteks vennad Kreuksid.

30

2/2020

Vaade peastaabile.

Pronksõdur kalmistul.

RUBRIIK

GARDEROOBID KÄÄNDUKSED HÕLMIKUKSED LIUGUKSED

www.finebrands.ee

tankindoor.ee 2/2020

31

linnaruum

Sport-sport-sport Wabariigi algusajal sai alguse ka siinne kuulsusrikas spordiajalugu. Tiigiveskis, mis täideti Estonia teatri ehituse ajal sealt toodud pinnasega, peeti esimene rahvusvaheline jalkamatš – Eesti ja Rootsi kohtumine jäi viiki. Hiljem, nõukaajal, rajati Komsomoli (nüüd Kalevi) staadion ning Kalevi spordihall ja sisehall.

Praegu paistab Tiigiveski park olevat suuresti koerteaia päralt.

Staadioni valvur.

Kas mitte demilitariseerida?

Ulatusliku territooriumi, mis on avalikkuse jaoks ebasõbralikult inetute kõrgete kivimüüride ja okastraadiga suletud, okupeerib senini sõjavägi, täpsemalt Kaitseväe peastaap ning staabi- ja sidepataljon. Ikkagi omad, eks ole! Lisaks laiub suurel territooriumil militaarne parkimisplats vananenud transporditehnikaga. Iseenesest oleks piirkonna arengule suureks plussiks ja ilmselt ka

32

2/2020

Härjapea orus.

linnaruum

2/2020

33

linnaruum

juhkentali tänava algus.

võimsaks impulsiks kinnisvaraarendusele, kui ala demilitariseeritaks. Teisisõnu, kui kaitseväele leitaks mujalt, väljastpoolt kesklinna vääriline pesapaik.

Mis läinud, see läinud Tuules tuiskavaid liivavälju ja kõrgendike-küngaste vahel orgudest läbi looklevat kiirevoolulist Härjapea jõge – kõike seda, mis veel tsaariajal piirkonda iseloomustas – enam ei näe. Kunagi nii vee- ja kalarohke jõgi, mis sajandeid oli jootnudtoitnud linna ning mille jõul käivitati vesiveskid, mida siinkandis oli kõige enam, väsitati ära. Vete-

34

2/2020

Filtri tee.

RUBRIIK

WC-dušš SensoWash® Starck f Ikooniline disain. Ülim mugavus.

Duravit ja Philippe Starck esitlevad uue põlvkonna WC-dušši, mis on moodne ning tagab optimaalse hügieeni. Ülima mugavuse annavad mitmed tehnilised detailid, nagu liikumisandur kaane automaatseks avamiseks ja lai valik sätteid, mille abil saab muu hulgas reguleerida istmesoojendust, veetemperatuuri ning sooja õhuga kuivatit. Tänu oma kompromissitult puristlikule disainile sobitub SensoWash® Starck f kõigi Duraviti vannitoakollektsioonidega. Aasta lõpuni saab SensoWash® Starck f Plus WC-duši komplekti osta väga erilise tutvumishinnaga. Külasta Wermstocki müügisalongi Tallinnas, aadressil Pärnu mnt. 160 või Tetko müügisalongi Tartus, aadressil Rahu tn.2 ning tutvu tootega lähemalt. www.duravit.com

2/2020

35

linnaruum

Kalevi Panorama.

vool jäi väikseks ja viletsaks, andes endast märku veel vaid haisva ojana, ning viidi 1930ndatel maa alla kollektorisse. A(a)frika tänav, mis siinset maastikku kui Musta Mandri liivakõrbeid meenutas, on juba 1955. aastast Võistluse tänav.

Ammu kadunud on ka piirkonnale nime andnud rootsiaegse ettevõtja, raamatukaupmehe ja trükkali Lorentz Joachi suvemõis Joachenthal.

Selle asemel on nüüd Kaitseväe peastaap. Hoone ise on ehitatud 1920ndatel sõjaväehospidalile, toretsevat stiili armastava arhitekti Aleksandr Vladovski poolt.

Ajalooliselt on Juhkental vaadeldav ühtse piirkonnana praegusajal ametlikult asuminime kandva

36

2/2020

naabri Keldrimäega (ala vaid 0,3 km2, aga elanikke üle 4600!), kus palju elumaju. Otsene side oli asumil ka vanasti Keldrimäe põhjaosas asunud Pleekmäega. Ka nüüdne asumiselts tegutseb ühiselt.

Piirkonnas hoomab hoogsat ehitustegevust, arengut ja arendamist – äsja valminud hooneid on Kalevi staadioni ümber ja Juhkentali tänava vahel. Filtri teele on kerkinud uued kõrghooned ja lätlaste ehituspood Depo, mis väliselt võiks küll pigem sobida linna äärde kui kesklinna. Zelluloosi kvartalis on palju tehtud, aga tundub, et veel enam ootab ees. Vähemasti on siit, tsaariaegsete industriaalrajatiste vahelt midagi ilusamat tulemas.

tallinn development

Porro Gap riiul | MMLampadari Pineapple laevalgustid | Baxter Guell kapike | Mathieu Challiéres Les Voliéres valgusti Flou Condotti öökapid | Flou Gaudi voodi | Baxter Tricot vaip | Natevo Ashaa põrandavalgusti

INSIDE | Tuukri 50, Tallinn | tel: +372 641 0712 | info@inin.ee | www.inin.ee

2/2020

37

mõttekoht

Me armastame ooperit!

S

Nii laulis kunagi ansambel Apelsin. Kas aga Tallinn või Eesti saab üldse endale kunagi ooperiteatri?

Nii küsib Ivari Ilja, rahvusooper Estonia nõukogu esimees. ee küsimus võib tunduda üllatav, sest meil ju nagu on kaks teatrit, kus oopereid ja ballette etendatakse – rahvusooper Estonia ja teater Vanemuine Tartus.

Kuid tegelikult, päris ooperiteatrit meil ikka veel ei ole. Rahvusooper Estonia töötab draamateatriks ehitatud hoones, mis ooperite ja ballettide etendamiseks tänapäevasel rahvusvahelisel tasemel kuidagi ei sobi.

Näiteks Riias avati uhke ooperiteater juba 1863. aastal, maja sai 1882. aasta küll tulekahjus kannatada, kuid on pärast taastamist olnud suurepäraseks ooperi ja balleti nautimise paigaks ka paljudele eestlastele. Vilniuses valmis esinduslik ooperimaja 1974. aastal, mis ilmselt andis uut lootust ja hoogu ka eestlastele edasi liikuda, kuid järgnenud tormilistes vaidlustes ja ebavõrdses heitluses hõlmikpuu kaitsjatega jäi kaotajaks ooper ja ooperiteatrit ei tulnud ka sel korral. Skandinaavia maadest rääkimata – kõigis neis on ooperimajad, mis on tuntud-teatud ka laias maailmas. Meie lähiriikidest ei oska mainida mitte ühtegi, kus ooperi- ja balletiteater töötaks draamateatri ruumides. Soome rahvusooper tegutses 70 aastat „ajutiselt” sõnateatriks mõeldud Aleksandri teatris, kuid

Vaidlused ooperiteatri ehitamise ümber on kestnud aga pikki aastakümneid ja seni kahjuks lahenduseni viinud pole.

38

2/2020

pärast Soome esimese ooperimaja avamist Helsingis 30. novembril 1993 see probleem lõpuks lahenes.

Seega, Eesti on siin regioonis jäänud viimaseks päris ooperimajata riigiks.

Vaidlused ooperiteatri ehitamise ümber on kestnud aga pikki aastakümneid ja seni kahjuks lahenduseni viinud pole. Kohe pärast sõda pakkusid Paul Pinna ja Ants Lauter välja idee luua nn Kunstide väljak, kuhu pidi ehitatama ka ooperi- ja balletiteater. Järgnenud aastakümnete vältel jätkunud kemplemise ajaloo vältel on jõutud konkreetse kavandiga ehk kõige kaugemale 1970ndate lõpus juba mainitud nn Süda tänava kvartali projektis, kuid tollaselt, nüüdseks jahtunud võitlustandrilt leiame vaid pargis kasvava hea tervise juures ginko biloba ning kindlalt eesti keelde juurdunud väljendi hõlmikpuu sündroom. 2000. aastal tuldi välja Estonia teatri rekonstrueerimise projektiga, mis oleks eeldanud hoone suurendamist ja ümberehitamist. Ka sel korral vaibusid kõik katsed ideed põhjendada võimsas protestimüras.

Nüüd, kui on käimas töö riigieelarve strateegiaga ja arutatakse Riigikogu kultuurikomisjonile laekunud ettepanekuid Eesti Kultuurkapitali kaudu rahastatavate riiklikult tähtsate kultuuriehitiste suhtes, on aeg jälle kord julgeda loota, et kuigi riigina ei saa me endale lubada kosmodroomi või lennukikandjaid, siis ehitada üks tõeline ooperi- ja balletiteater, nagu seda on teinud juba kõik meie naabrid kaugemalt ja lähemalt, on Eestile kindlasti jõukohane.

külaline

Hjallis Tallinnas!

Hjallis Harkimo (66) on Soomes tuntud mees, suisa multimees – ettevõtja, parlamendiliige, spordi- ja telemees ning juutuuber, kel 80 miljonit püsijälgijat... ning nii pikalt edasi. Ka Tallinnas võib Hjallist sagedasti trehvata. Küsisimegi, mis teda seekord linna tõi.

Tekst ja foto: Andres Peets

E

ndine võistluspurjetaja, esimene soomlasest ümbermaailmapurjetaja, Hartwall Arena rajaja otsib pärast Soome tipphokitiimi Jokerit müüki 2019. aastal uusi proovikivisid. Ehk on ta leidmas või leiutamas midagi põnevat just Tallinnast? „Teen siin praegu ühte telesõud, millest hetkel paraku palju rääkida ei saa. See on veel saladus. Projekt valmib järgmisel kevadel ja läheb eetrisse ühes Soome kanalis.“

Räägitakse, et olete huvitatud Saku Suurhallist.

Saku Suurhall on juba üsna vana. Seal on hulk probleeme. Loomulikult on oma jälje jätnud ka koroonakriis. Samasuguste probleemide küüsis on näiteks ka Hartwall Arena ning paljud teised Euroopa suurhallid ja spordirajatised. On täiesti selge, et kui uksi külastajatele avada ei saa, siis on löögi all kogu algne äriidee ja neid rajatisi majandavad ettevõtted vajavad abi.

Kui palju te Tallinna tunnete ja mis teile siin enim meeldib?

Käin siin üsna tihti ja arvan, et tunnen linna üpris hästi. Tallinna vanalinn tekitab minus kõige meeldivamaid emotsioone. Teie linna ajalugu on see, millega olen ennast viimasel ajal rohkem kurssi viinud.

Aga mis teile siin ei meeldi?

No sellist asja nagu polegi... Siin on väga head restoranid, aga vahel läheb toidu laule toomisega tõesti palju aega.

2/2020

39

talsingi

Soomlane tegi Tallinna valmis!

Tapio Mäkelainen (62) on juba ligi 30 aastat elanud ja toimetanud kui pesuehtne talsingilane. Ehk põhjastlõunasse, edasi-tagasi ning eriliselt edendanud just Soome ja Eesti vahelisi kultuurisidemeid.

Fotod: Andres Teiss, erakogu

40

2/2020

E

simest korda käiski Tapio Eestis ja Tallinnas suvel 1991. Meeles on mehel see, et „inimesed olid avatud, toredad, lahked, abivalmid, aga riides käisid väga teistmoodi kui Soomes toona käidi“. Siis kehtis veel viimaseid kuid nõukogude kord. „See piirivalve, toll, kohalikud hotelli kaasa ei saanud... Naljakas oli Inturisti ekskursioonide „ideoloogiline kasvatus“. Nii kurb kui ka naljakas!“

Vanalinn ja teised lemmikud Vanalinn võlus Tapio hoobilt ära juba esimese korraga ja vaimustab siiamaani, aga kindlasti ka Kadriorg ning Põhja-Tallinn ja Kalamaja. „Mu oma kodukant: pargid, mererand, kalmistud, rahulikud väiksemad tänavad. Pisikesed kohvikud, õllekad, poed,“ loetleb Tapio.

talsingi

Väljakutse Ülemiste vanakesele

Kuidas linnas liigume?

Tapio on tuntud ka giidina ja soomlased eelistavad just temaga tuure teha. Lisaks on Tapio kirjutanud mitu Tallinna tutvustavat raamatut. Tegelikult võib Tapio küll Ülemiste vanakesele öelda, et Tallinn on valmis! Ehk raamatud „Tapion matkassa“ nii vanalinnast, kesklinnast kui ka eeslinnadest. „Jah, Ülemiste vanakese lugu on raamatus sees ja Ülemiste vanakesele vihjan ka eessõnas.

Tema „ärritamine“ on teadlik tegu!“ Jääb üle oodata, mil linn siis vanakese poolt üle ujutatakse. Raamatuid tuleb siiski veel lisa. „Planeerime tutvustada Põhja-Tallinna välisturistile mitmes keeles interneti teel. Ideed ja inimesed on olemas, aga natuke toetust ehk raha on vaja.“ Tapio ütleb, et Eesti kohta on kavas kokku 20 reisijuhti, nii et tööd jagub veel kuueks aastaks.

Oluline suur ühisprojekt olekski Tapio meelest just transport. Tundub suisa, et Tapiost võiks teha Talsingi transpordiministri! „Lendamine saastab loodust veel aastakümneid ja seetõttu peame sellest vist loobuma,“ arvab ta, et elektrilised tulevikulennukid lähiajal veel ei tule. Tähtis oleks piirata Tallinnas eraautode kasutamist ning edendada ühistransporti ja kergliiklust. Tapio usub, et tunnel tuleb, aga ka laevaliiklus ja romantiline merereis jääb turistide jaoks. Samuti oleks tema arvates rumalus, kui Rail Baltic jääks praegu ehitamata.

Tulevikus võiks superkiire rongiga sõita Talsingist väga mugavalt Varssavisse, Berliini või Brüsselisse.

Lennuliiklus sureb, rongiliiklus kasvab! Eriti tähtsad on kergliiklusteed: selgelt eraldi jalakäijatele ja eraldi jalgratturitele, igasugustele „laudadele“ jne.

Palju on neid, kes tahavad elada rohkem linnast väljas looduse keskel mere ääres, metsa lähedal: nende „maainimeste“ jaoks peavad toimima ühisühendused. Mugavad ja kiired, et autot poleks vaja. Tapio arvates ei ole isegi auto ja maanteeühendused praegu enam prioriteetsed, vaid rajama peaks hakkama metroo-superkiirrongi teid. Nii siin kui ka sealpool merd, Eestis ja Soomes.

Talsingi Tapio „Talsingi on paljudele, näiteks minu jaoks reaalsus,“ möönab Tapio, lisades, et kaksiklinna paremaks toimimiseks annaks veel palju ära teha. „Sama ühistranspordi kuukaart töötaks nii Suur-Helsingis kui ka Suur-Tallinnas (= Tallinn + ümbrisevad linnad, vallad). Tervishoid, maksud, sotsiaalhoid, kooli-/kõrgkoolieksamid ja -diplomid… Asju, mida võiks lihtsustada, muuta sarnaseks kahes riigis või vähemalt kahes linnas, on väga palju.“

Tapio koos teise suure Eesti-edendaja Mikko Savikkoga esinemistuhinas.

2/2020

41

impulss

Noor vihane mees, kes muutus kindluseks 42

2/2020

Julian Angermann (27) on sakslasest ajaloo- ja kunstitudeng, kes veetis Tallinnas kogu esimese koroonaaja kevadest sügiseni.

Juba isiklikest huvidest ja õpingutest johtuvalt, aga ka suguvõsa päritolu pärast meeldis talle Tallinna aeg väga.

Kuid mõnigi asi meie linnas pani tedagi imestama.

Tekst ja foto: FranzK

J

ulian tuli Tallinna Erasmuse toetusprogrammiga, et täiendada end Eesti Kunstiakadeemias ja Linnaarhiivis. Stuudiumi ühe nähtava tulemina tegi noormees oma näituse, mis lisaks virtuaalsele vormile avati ka bastionikäikudes, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi Raidkivimuuseumi tunneliosas. Näituse „Kuidas minust sai kindlus“ kontseptsioon oli see,

impulss

Tallinna arhitektuurile ajaloolises kujunemises omane eklektika jääda edaspidigi lipukirjaks. Pluss enam värvi!

Elav pärand Julianile meeldib, et Tallinnas osatakse hoida pärandit, olgu nii kirjutatud kui ka kivisse raiutud.

Ajaloolised ehitised on kaitse all. Õnnestunuks loeb ta ka variante, kus vanad ehitised kombineeritakse uuega, jäetakse kas või fassaadid või muud iseloomulikku alles, selle asemel, et neid täiesti maha lammutada. Tõsi, ta on kuulnud, et vahel tehakse ka siin nii, et vana kivi kivi peale ei jää.

Eriliselt meeldivad talle bastionikindlustused, mis paljudes Euroopa linnades ammuilma kaotatud, samuti võimalus külastada Harjumäe ja Lindamäe aluseid tunneleid.

Hall Tallinn ja auto-Tallinn

kuidas tänapäevastes, eriti sotsiaalmeedias tekkivates konfliktsituatsioonides tuleb end kaitsta militaarpraktikatega. Või kas ikka tuleb ja kuhu see kõik lõpuks viib? Kas ja milliste lahendusteni?

Ja kuidas võid saada rünnakute objektiks pelgalt sellega, kes sa oled oma põhiandmete põhjal?

Kui oled sakslane, valge meesterahvas, heteroseksuaal, siis „oled üks kõige privilegeeritum olend maailmas!“ osatab Julian. Seda on talle ka öeldud, kes läbi huumoriprisma, kes suisa etteheitena.

Hamburg–Reval Hamburgist pärit Julian ei tulnud Tallinna juhuslikult. Tema vanaisa Norbert Angermann on siinne sage külaline, keda teatakse hästi Tallinna Linnaarhiivis. Norberti õpetaja oli aga Paul Johansen, üks Eesti mainekamaid ajaloolasi ja Linnaarhiivi juhataja 1930. aastatel. Taani päritolu Johansen lahkus Eestist ühes baltisakslastega just Hamburgi. Vanaisa Norbert oli Hamburgis aga Karsten Brüggemanni õpetaja. Karsten on aga juba pikemalt Tallinna ülikooli teadur. Nii et Julian tuli siia mõneti sisse tallatud radu mööda ja just Karsteni õpilaseks.

Mis aga uusehitiste puhul Juliani imestama paneb, on rohke antratsiidi kasutamine. Hallide ja tumehallide värvide hegemoonia võib küll ka osutada tema meelest kohalikule maitse-eelistusele. Veel enam, arvab ta, on selle taga taotlus olla moodne ja soov ühtlustada linnapilti. Juliani arvates võiks Tallinna arhitektuurile ajaloolises kujunemises omane eklektika jääda edaspidigi lipukirjaks. Pluss enam värvi!

Veel ei saa Julian aru tallinlaste meeletust autolembusest. Kas tõesti prestiiži asi? Nii väikeses linnas võiks liikuda jala ja rattaga või – nagu see ka populaarsust kogub – elektritõuksiga. Ning ühistransport peaks lahendama ülejäänute vajadused. Paistab, et bussid-trammid-trollid siiski seda ei suuda. Võiks aga edendada asja, sest Hamburgis on näiteks ühistransport viimase peal.

Kallis Tallinn Julian märgib, et temale kui sakslasele, kes tuleb kõrgema elatustasemega ja jõukamast riigist, torkab silma, et nii toidukaubad kui üldse kõik kaubad on siin selgelt kallimad. Vaid taaskasutusvõrgust võib siin saada odavamalt asju, aga muidu ta ei imesta, et paljud kohalikud tellivad asju netipoodidest. Samuti on üür kõrgem kui kodus, kuigi võib-olla kooriti temalt kui väljamaalaselt enam. Igatahes on linn talle saanud armsaks ja pole kahtlust, et ta siia varsti tagasi tuleb!

2/2020

43

Foto: Olga Makina

mõttekoht

Kirikute tornid Tallinna visiitkaardil Urmas Viilma, EELK peapiiskop

I

metledes Tallinna Toompea ja vanalinna vaateid vanadel gravüüridel, maalidel, graafilistel lehtedel või fotodel, võib üsna kindlalt väita, et läbi sajandite on Tallinna tunnuseks olnud kõrgustesse tungivad kirikutornid. Nende kõrval Toompea linnus ja linnamüür oma arvukate tornidega. Ja muidugi raekoja torn. Viimastel aastakümnetel palju rännanud eestimaalased võivad kinnitada nagu ühest suust – Eestimaa loodus on kõige kaunim ja Tallinna vanalinnale ei ole konkurenti. Kirikute tornid on aga kindlasti Tallinna visiitkaardiks.

Loodetavasti jäävad Tallinna kirikud meid ja meie pealinna külalisi lummama ka edaspidi. Seda muidugi juhul, kui oskame oma kultuuripärandiga väärikalt ümber käia ja seda hinnata. Kunstiväärtused, mis vajavad pidevat hoolt ja tähelepanu, sealhulgas riigi või linna rahalist tuge, ei piirdu Tallinnas ainult Niguliste muuseumis olevate Bernt Notke „Surmatantsu“ ja Hermen Rode kappaltariga. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on üks suurimaid mälestiste omanikke Eestis.

Kirikule kuulub ligi 45% riigi kaitse all olevatest kunstimälestistest (ligi 6500 eset) ning üle 60% kaitse all olevatest pühakodadest (157).

Vahendeid selle riikliku kultuuripärandi eest hoolitsemiseks pole aga piisavalt. Isegi mitte nii palju, et kogu selle pärandi senist seisukorda säilitada. Kuigi nende varade juriidiline omandiõigus kuulub kohalikele kogudustele, on need tegelikult kogu rahvale kuuluv pärand. Nende väärtustega tutvumine ja nende imetlemine on kättesaadav kõigile, sest kirik ei tegutse muuseumina. See pärand vajab aga palju hoolt ja raha,

44

2/2020

Kui läheme raamatukogust raamatut laenutama, ei mõtle me kunagi, et selle hoone igapäevane ülalpidamine või ajaloolise hoone korral selle restaureerimine peaks olema raamatulaenutajate õlgadel. mida kirikutes tegutsevatel kogudustel pole piisavalt. Võiks ka küsida, kas peabki olema?

Kui tõttame värskelt rajatud kergliiklusteele oma hommikujooksu tegema, ei kujuta me ette, et selle tee aukude lappimine, talvel graniidipuistega katmine või lumest lahtilükkamine oleks sellel teel sörkivate rahvasportlaste vastutusel. Kui läheme raamatukogust raamatut laenutama, ei mõtle me kunagi, et selle hoone igapäevane ülalpidamine või ajaloolise hoone korral selle restaureerimine peaks olema raamatulaenutajate õlgadel. Nõnda ei peaks see olema ka ajalooliste kirikuhoonete puhul, mis on kõigile avatud nii kunsti nautimiseks kui ka hingerahu leidmiseks.

Paljudes kirikutes toimuvad jumalateenistustele lisaks ka kontserdid ja näitused. Nõnda on ajaloolised pühakojad osa meie kultuurist.

Seni, kuni omavalitsuste ja riigi eelarvetes vahendeid napib ja poliitilist tahet ajalooliste pühakodade restaureerimiseks piisavate vahenditega eraldamiseks pole, püüab mitme Eesti tuntud ettevõtja asutatud EELK Toetusfond ehk Kirikufond kutsuda inimesi annetama. Seda selleks, et kaasata täiendavaid vahendeid ajalooliste kirikuhoonete ning meie hindamatu arhitektuuri- ja kunstipärandi toetuseks. Kirikufond on võtnud eesmärgiks aidata teadvus-

tada ajalooliste pühakodade kui kultuuripärandi toetamise vajadust ning kaasata selleks nii avalikku raha kui ka ettevõtjate ja üksikisikute annetusi. Selleks korraldatakse annetuskampaaniaid ja tehakse teavitustööd.

Igaüks saab aga ka omalt poolt Eestimaa kirikute kordategemist toetada, tehes oma annetuse või sõlmides fondi heaks pangas püsikorralduse.

Täpsem info kõigi toetamisvõimaluste kohta: kirikufond.ee.

pühakoda

Esimene ja kõige tähtsam Tallinna Toomkirik on kõige vanem seni veel säilinud ehitis linnas. Algusaegadest Neitsi Maarjale pühendatud pühakoda on senini kõigi Eesti kirikute emakirik ja kirikupeade kodukirik.

Oluline kõigi jaoks on aga jumalakoda kui rikkaliku kultuuri- ja kunstiväärtuste hoidja.

Tekst: Pulss Fotod: Peeter Talvar, Pulss

2/2020

45

pühakoda

V

älisturistide pilku ja pildistamishuvi püüab Toompeal tihti esmalt just värvikas õigeusu kirik, Nevski katedraal, mida veel sada aastat tagasi värskes wabariigis mõeldi ümber ehitada või isegi õhku lasta. Siiski on Toomkirikul oma alles 20. sajandi algul tsaarivõimu ja venestamise sümbolina kerkinud „rivaali“ kõrval välise vaoshoituse taga väge ja sajandite sügavusse viivat pärandit.

Tõesti, Toomkirik on tähelepanuväärne, mitme ajastu kihistusi esindav sakraalehitis. Siin paikneb Eesti kõige rikkalikum hauaplaatide, epitaafide, sarkofaagide, hauamonumentide ja vapp-epitaafide kogu, mille vanus ulatub 13.–20. sajandini.

Siinse jumalakoja eri sopistustest, nurkadest ja treppidest tulvab lugusid ja legende.

Praegu, tammetõrude rohkuse ajal, on paslik piiluda ka Toomkiriku kõrge katuse poole. Miks?

Sellest loe, millele peapiiskop Urmas Viilma meie loos viitab! Tammetõru on olnud jõu ja võimaluste, hea õnne ja viljakuse sümbol juba paganatel, nii põhjarahvastel kui ka keltidel, tõenäoliselt ka muistsetel eestlastel.

Ehitus läbi sajandite Kiriku ehitust, tõenäoliselt puidust, alustati kindlasti juba Taani kuningas Valdemar II ja Lundi peapiiskopi Anders Suneseni juhitud ristiretke käigus suvel 1219. Päris kindlalt ei teata aga, kas algkirik püstitati sama koha peale, kus see hiljem ja praegugi asub. Pärast poliitilisi pöördeid siinmail ja kaugemal valmis päris kivist kirikuhoone aastal 1240 ja pühitseti Pühale Neitsi Maarjale – Domus Mariana.

See oli väike ühelööviline hoone, mille müüritise osi on säilinud koori ja käärkambri vahelises seinas. Kirikuhoone suurendamist alustati kooriruumist, mis omandas praegused mõõtmed 14. sajandi esimeseks pooleks. Seejärel alustati ka pikihoone suurendamist, mis sai põhiosas tänapäevani säilinud kuju 15. sajandi keskel.

Tulekahju 1684 Enne ja pärast ajaarvamine käib Toompeal hirmsa tulekahju järgi 6. juunil 1684, kui tuld võttis ka Toomkiriku puidust torn ning pühakoda süttis

46

2/2020

põlema. Paljud tulekahjus lõksu jäänud toompealased olid viimases hädas põgenenud kirikusse, lootuses pääseda kõigevägevama kaitse alla, kuid kiriku katus varises sisse. Alles kaks ja pool aastat pärast tulekahju olid taastamistööd kirikus niikaugel, et sai jätkata teenistustega. Siiski on väga huvitav tõdeda, et suure tulekahju jäljed on praeguseni näha just Toomkirikus – sisenemine pühakotta on veidi kui laskuks keldrisügavusse.

Põhjuseks asjaolu, et pinnas väljaspool hoonet ja

Euroopa uhkeim vapikogu!

pühakoda

Tammetõru kiriku tornitipus Urmas Viilma, EELK peapiiskop

Võimalik, et see on kõige vanem uks Tallinnas!

Skulptuur kuulsa Christian Ackermanni altarilt (17 s) Kunagi oli see värviline!

Üllatasin hiljuti üht oma tuttavat väitega, mida ta esialgu ei uskunud. Küsisin, kas ta teab nimetada üht Tallinna kirikut, mille torni tipus on tammetõru. See, et kirikutorni tipus võib olla risti, kuke või tuulelipu asemel ka põlispaganatest eestlaste püha puu seeme – tammetõru –, ei tundunud talle usutav. Ometi on see tõsi. Tallinna ja kogu Põhja-Eesti vanima tänaseni tegutseva kiriku, Tallinna Piiskopliku Toomkiriku väikese barokse harjatorni tipus on tammetõru. Toomkirik on kõrgunud Toompeal üle Tallinna juba kaheksa sajandit. Seda on külastanud pea kõik kroonitud pead ja paljud võõraste riikide presidendid, kes Eestimaad on väisanud. See kirikutorn on igal Tallinna vanalinnast tehtud panoraamfotol ja paljudes filmikatketes, sealhulgas Christopher Nolani värskes filmis „Tenet“.

Kuid tammetõrust harjatorni tipus, mis sinna on paigutatud tõenäoliselt pärast 1684. aasta Toompea suurpõlengut, pole ilmselt suur osa tallinlastestki kuulnudki. Ometi on see meie kõigi silmade ulatuses olnud juba pikka aega. Tasub tulla Toompeale seda tammetõru vaatama. Toomkiriku torni ronides saab seda näha lausa oma silmade kõrguselt.

2/2020

47

pühakoda

kogu Toompeal on tulekahju tagajärgede tõttu enam kui meetri võrra kõrgem.

Hävinenud varasem gooti stiilis läänetorni kiiver asendati barokk-kiivriga aastatel 1778–1779 (arhitekt C. L. Geist).

Kunsti ja kultuuriväärtusi Kiriku taastamise aegu tegutses linnas Köningsbergi meistri Christian Ackermanni puunikerdustöökoda. Puulõikemeistri juhendusel nikerdati silmapaistvalt peene tööna nii kiriku kantslipiirded kui ka altar.

Toomkiriku seintel asub ka Euroopa üks uhkeim vapp-epitaafide kollektsioon, mis vajaks täiesti omaette käsitlust. Põnevad on kabelid – Püha Jüri, Ferseni või nn kuninga kabel, kus seisab võimalik et Tallinna vanim uks!

Ja muidugi hauamonumendid! Kuulsamatest kirikusse maetud isikutest võiks nimetada tuntud rootsi väepealikku Pontus De la Gardie’d ning tema abikaasat, Rootsi kuninga Johann III tütart Sophia Gyllenhelmi, Katariina Suure favoriiti admiral Samuel Greighi ning esimest vene ümbermaailmareisi juhtinud admirali Adam Johann von Krusensterni.

Muidugi pole see veel kaugeltki kõik – ka oreli alguslugu viib meid juba 19. sajandisse.

48

2/2020

Ferseni kabel: Kuberner Otto Wilhelm von Ferseni hauamonument ( 18 sajandi algus) Lõvi käppade vahelt on kadunud vapikilp!

Liiderdaja legend Peasissekäigu juurest veidi lõunapoolse löövi suunas laiub külastajate jalge all kivitahvel sellise „Otto Johann Thuve. Edise, Vääna ja Koonu mõisniku haud. 1696 A.D“. Legendi järgi oli Thuve lustlik ja liiderlik mees, kel eluteel saatjaks vein, naised ja laul.

Surivoodil vallanud meest aga patukahetsus ja ta palus matta end kirikuukse lävele, et inimesed, kes sisenevad ja ta hauaplaadil trambivad, päästaksid ta hinge. Selle peale on aga ka arvatud, et Thuve jäi siiski lõpuni endiseks, lootes teistpoolsusest oma hauaplaadi alt piiluda naisterahvaste seeliku alla!

RUBRIIK

Me mäletame

We remember

Eesti 20. sajandi käekäik muutus jäädavalt 1944. aasta suvel ja sügisel, kui sõja ja Nõukogude okupatsiooni hirmus lahkus siit 70 000 ‒ 80 000 inimest.

Rootsi, Soome ja Saksamaale põgeneti sageli vaid väikese kalapaadiga või suuremal alusel. Ronge ja karavane pommitati maismaal lennukitelt ning meri oli miinidest pungil. Igal aastal mälestatakse neid, kes sel ohtlikul teekonnal oma elu jätsid.

Nii ka eelmise aasta septembris Eesti lipu all Antarktikasse suundunud „Admiral Bellingshausenil“, kui kõneles Urmas Viilma (fotol).

30. juunini saab Lennusadamas kuulda seitsme Eestist põgenenud tõsielulise tegelase lugu näitusel „1944 – SUUR PÕGENEMINE“. Nii lapsed kui ka täiskasvanud uskusid end olevat jõuluks kodus tagasi.

Ajastu vaikivate tunnistajatena on Lennusadama püsiekspositsioonis nähtavad kaks paati, mille abil põgeneti Soome ja Rootsi.

Estonia’s course in the twentieth century changed completely in the summer and autumn of 1944, when about 70,000 to 80,000 people left Estonia because of war and for fear of Soviet occupation.

People crossed the sea to Sweden, Finland, and Germany on fishing boats or larger vessels. On land, trains and caravans were bombed by planes, and the sea was full of mines.

Those, who left their lives during this dangerous journey, are remembered by memorial acts every year. Last year a memorial speech was also held by Urmas Viilma (on the photo), the archbishop of the Estonian Evangelical Lutheran Church, on board of “Admiral Bellingshausen”, the Estonian expedition ship to Antarctica.

Until June, 30 an audio-visual exhibition ‘1944 – THE GREAT ESCAPE TO THE WEST’ by the Estonian Maritime Museum is open at the Seaplane Harbour. Seven true stories are told by children as well as grown-ups, who believed to return

by Christmas.

The silent witnesses of the time - two refugee boats, which took people to Finland and Sweden – remain to be seen at the permanent exhibition of the Seaplane Harbour.

2/2020

49

promo

TUNDMATU OOKEAN LÄÄNEMERI MAAILMAMERES

K

as teadsite, et Marsi pind on paremini uuritud kui ookeanide põhi? Või et maailma kõige paremini säilinud meteoriidikraater asub Eestis?

Tule ja saa sellest kõigest teada, sukeldudes koos teadlastega sinisesse sügavikku uuel näitusel „Tundmatu ookean. Läänemeri maailmameres“ Lennusadamas.

Ameerika Loodusloomuuseum ja Eesti Meremuuseum kutsuvad kõiki ookeanide saladustest huvitunuid – noori ja vanu, kollanokki ja asjatundjaid – kaasahaaravale retkele imeilusas veealuses maailmas.

Seiklus algab tuttavlikest kaldale loksuvaist laineist ning viib mere sügavaimate ja varjatuimate kihtideni.

Sa kohtad mitmekülgset mereelu, alates imepisikesest planktonist kuni kõige suuremateni: hiidkalmaaride, sinivaalade ja hiid-sarvikraideni. Sul on võimalus luua ise merepõhi ning saada tuttavaks teadlastega, kes kasutavad mere uurimiseks innovatiivset tehnoloogiat, nagu

näiteks pehmeid robotkäsi süvaveekalade püüdmiseks.

Läänemeri on aga vastupidiselt ookeanidele maailma enim uuritud veekogu. Eesti Meremuuseum palus viie valdkonna kohalikul teadlasel vastata näitusel küsimusele: mis teeb meie kodumere nii ainulaadseks?

Saad teada Läänemere vee iseärasustest ning sellest, kuidas siinsed asukad selles ainulaadses keskkonnas hakkama saavad. Akvaariumis näeb mitut võõrliiki.

Sinuni tuuakse ohutute laevateede loomise tõed ning veealuse pärandi saladused. Näitusel saab ka näha, milline on Neugrundi meteoriidikraater, mis tekkis 530 miljonit aastat tagasi.

Pärast ennastunustavat retke on sul teadmisi nii saatuslike keskkonnariskide kohta kui ka sellest, mida tuleb olukorra parandamiseks ette võtta.

Näitused ookeanidest ja Läänemerest on selle sügistalve hitt peredele ja kõigile neile, kes janunevad avastuste järele.

UNSEEN OCEANS THE BALTIC SEA IN THE WORLD OCEAN

D

id you know that the surface of Mars is better examined than the world ocean; or that the best-preserved meteorite craters in the world is in Estonian seas? Come and dive into the deep blue together with the scientists at the new grand exhibition at the Seaplane Harbour “Unseen Oceans. The Baltic Sea in the World Ocean”.

The American Museum of Natural History and the Estonian Maritime Museum call everyone interested in the mysteries of the oceans – young and old, newbies and buffs – to embark a journey in the beautiful underwater world.

The journey begins from the familiar waves that break on the shore and ends in the deepest and hidden layers of the sea. You will meet diverse sea life from tiny planktons to the most colossal giant squids, blue whales and giant manta rays. You will get a chance to create your own sea bottom and become acquainted with some scientists using innovative tech-

50

2/2020

nologies, like soft robot hands that catch deep-water fish.

The Baltic Sea, on the contrary, is one of the most extensively explored seas in the entire world. The Estonian Maritime Museum has invited local researchers from five research areas to answer: what makes the Baltic Sea so unique?

You will learn about the particularities of the sea, how different creatures cope in the unique environment of the Baltic Sea and even see some species in the aquarium. You will get the knowledge on how the safe fairways are created, what is the underwater heritage, and how the Neugrund meteorite crater, formed 530 million years ago, looks like.

After an immersive journey you will also end up with some knowledge about fatal environmental risks, and steps that must be taken to improve the situation.

The exhibition is a must-see attraction for families and anyone thirsty for discoveries.

jazzkaar

Foto: Jazzkaar 2/2020

51

lennujaam

Tere tulemast Tallinna lennujaama!

Viimased pool aastat on muutnud paljude inimeste ja ettevõtete igapäevast elu ja toimimist. Uue normaalsusega on kohanenud ka Tallinna lennujaam. Siin on sulle põgus ülevaade sellest, millega nüüd reisile minnes ja Eestisse saabudes arvestada.

T

änaseks ei ole ilmselt kellelegi üllatuseks, et olukord Euroopas võib kiiresti muutuda ning enne reisile minekut tuleb igaühel teha eeltööd ja olla valmis kiiresti plaane muutma.

Tõsi, puhkusele minnes tahaksime ju lõõgastuda ning mitte muretseda, kuid praegu on koduse eeltöö tegemine saanud osaks puhkusest. Seda eriti olukorras, kus riikidel puuduvad ühtsed kokkulepitud reeglid.

Paar soovitust reisimiseks: 1. Enne reisi uuri, millised piirangud kehtivad sihtkohariigis.

2. Registreeri oma reis välisministeeriumi kodulehel.

3. Reisil olles järgi kohalikke soovitusi ja juhiseid.

Kätepesu ja desinfitseerimine on saanud osaks meie igapäevaelust ning ka maske oleme harjunud tavapärasest rohkem nägema ja kandma.

Seda kõike tuleb meeles pidada ka lennuki pardal.

Nimelt tuleb praegu lennureisile minnes kanda maski ning vältida lennukis asjatut liikumist.

Maski on soovitatav kanda ka lennujaamas olles, kuna piiratud ruumi tõttu ei ole kõikjal võimalik hajutatuse põhimõtet järgida ning sellisel juhul on

52

2/2020

mask hea kaitsevahend. Kõigil, kel maski pole, on võimalik osta see mõnest lennujaama kauplusest.

Lendamine ja lennujaamas viibimine on sama ohutu kui varem. Nagu ikka, saab iga reisija ohutusele kaasa aidata, pidades kinni kehtestatud reeglitest. Lennujaamas on kasutusele võetud tänapäevased ja keskkonnasõbralikud puhastuslahendused, mis tagavad ruumide ja pindade puhtuse ka tavapäraste koristuskordade vahel.

Terminali avatud ja kinnisele alale on paigutatud täiendaval hulgal desinfitseerimisjaamu ning ekraanid tuletavad viiruseleviku tõkestamise meetmeid pidevalt meelde.

Vabariigi Valitsuse otsusega on alates 1. septembrist võimalik kõigil kõrge nakkuskordajaga riikidest saabuvatel Eesti kodanikel teha lennujaamas tasuta esmane koroonatest, mis aitab vähendada eneseisolatsiooni aega. Juhul, kui esmane test on negatiivne, saab inimene hädavajalikke toimetusi ja käike jätkata ning seitsme päeva möödudes teha teise testi. Kui teine test on samuti negatiivne, saab inimene on tavapärase elu juurde naasta. Siiski on väga tähtis, et enne negatiivse testitulemuse saamist tuleb järgida eneseisolatsiooninõudeid, sest vaid nii saame üheskoos piirata viiruse levikut.

Kui on tunne, et tahaks lennata, aga mitte välismaale, siis on kõigil soovijatel võimalik ette võtta lennureis Kärdlasse või Kuressaarde. Miks mitte külastada sel sügisel kauneid kodumaa saari! Sihtkohadega saad tutvuda ja lennupiletid osta lennujaama kodulehelt.

Kohumiseni lennujaamas!

airport

Welcome to the Tallinn Airport

T

he last six months have changed the daily lives and functioning of many people and businesses. Tallinn Airport has also adapted to the new normality. Here is a brief overview of what to consider when going on a trip and arriving in Estonia.

Today, it is probably no surprise to anyone that the situation in Europe can change quickly, and before you go on a trip, everyone has to do the groundwork and be prepared to change their plans quickly. True, when we go on vacation, we would like to relax and not worry, but today, doing homework has become part of the vacation. This is especially the case where countries do not have uniform agreed rules.

Here are some tips for traveling: Before traveling, find out what restrictions apply in the destination country.

Register your trip on the website of the Ministry of Foreign Affairs.

Follow local recommendations and guidelines when traveling.

As of 1 September, people returning to Estonia from COVID-19 risk countries

can have themselves tested for coronavirus at the airport and at the ferry port to reduce the period of self-isolation and to return to work. Testing is free for the Estonian residents, while foreigners can pay on-site by a bankcard.

The test can be taken based on a referral provided on-site, in the pedestrian area of terminals A and D of the Port of Tallinn with the help of medical personnel from Confido, and at the temporary Qvalitas testing point at Tallinn Airport.

Drawing up referrals and obtaining the sample takes approximately five minutes. People are tested at the port and the airport in order of arrival. The testing points remain open until the last ferry or airplane passengers have arrived.

Foreigners can take a coronavirus test for a fee in order to reduce their compulsory self-isolation period. To book a time please call one of the service providers that provide a fee-based testing service.

Testing will be carried out by a public testing organisation based on a contract concluded with the Health Board; samples will be analysed by the SYNLAB

lab. Individuals who have been tested must fully self-isolate until they have received their test results. Negative test results will be communicated by a text message. Those who tested positive will receive a call. The results can be viewed also in the digilugu.ee health information system by logging in using the ID card. In the case of a negative test result, the person will be required to self-isolate in a limited form for the first seven days, which means that they may go to work and get groceries, but must avoid all unnecessary contact. They should also maintain a distance from the others at work.

Another test must be taken no sooner than seven days after the first test result and if this is negative as well, a person can continue their normal life. This means that an individual who has tested negative twice will not be subject to the fourteen-day self-isolation requirement which is applicable to everyone who has arrived from a risk country and has not been tested. The public testing call centre will contact the person to agree on a time for the second test.

2/2020

53

vaata pilte

Silverspoon/Hõbelusikas gastronoomiakonkurss on iga-aastane tähtsündmus, mille kaudu väärtustatakse Eesti toidukultuuri. Konkursi 16-aastase ajaloo jooksul on sellest kujunenud restoranisektori parimate tunnustamise vaieldamatu tipptaseme kvaliteedimärk.

18. septembril toimus Lennusadamas järjekordne Silverspoon Awards Gala, kus parimaid restorane tulid tervitama muuhulgas ka mitmed Valitsuse liikmed eesotsas peaminister Jüri Ratasega.

Fotod: Margus Johanson

Dmitri Demjanovit tunnustati kui Eesti toidukultuuri suurimat mõjutajat

Marju Luik, La Prima Pizza restoranide kontseptsiooni autor

Restorani valdkonna paremaid tervitas peaminister Jüri Ratas Aukülalised Martin ja Eeba Helme, Tõnu ja Liina Lukas, Urmas ja Egle Viilma

Maailmakuulus model Karmen Pedaru väisab Hõbelusika galat juba mitmendat korda

Anna ja Allar Levandi Hanno ja Helin Pevkur

5454

Teleprodutsent Kaupo Karelson on tantsuhoogu haaranud 2/2/ 2020 2020 pesufirma Marc & Andre turundusjuhi Sigrid Sillaotsa

Colonna Capitali juhi Roberto De Silvestri kõrval säravad alati kaunid daamid

Kulturiminister Tõnis Lukas koos filoloogist abikaasa Liinaga osutusid graatsiliseks tantsupaariks

plaat

Pahupidi pööratud… ... tagurpidi, teistpidi. Pole uurind, mispidi plaadi nimi „World Inverted“ peaks tõlgitud-mõistetud olema.

Lihtsalt on kedratud, kuda kõlab duo teine kauamängiv.

Mõneti vist teistmoodi kui debüüt, a peab täpsustusteks viimase üle kuulama või muusikakriitikuks hakkama. Kuid ikka domineerib tumedam, varjulisem, müstilisem, maagilisem, nii füüsilist kui metafüüsilist sügavust/tähendust otsiv meeleolu muusikas. Ei ole nii fun nagu Alice Imedemaal, Ott kosmoses või isegi Palle üksi maailmas. Ka ei tundu Maarja ja Hendrik (Kaljujärv aka Ruum) kui Hans ja Grete kuskil Grimmi muinasjutus nõiamoori piparkoogimaja kallal. Täitsa tänane tõsine maailm tiksub-tuksub folktroonilise tandemi sündisaundide/elektrooniaruiete vs. naislaulu/-hääle üminates-moonetes. Plaadifirma on kodune Õunaviks, aga Eesti asja on vähem kui esikplaadil. Laulusõnad kõlavad in english, eks igaüks otsusta, ons see hää või bääd. A plaat on hea. Avaloo nimi hirmutab („We Get Older“), kuigi on fakt (ka pahupidi maailmas?), aga haarab. Tea, kas sisend on ka kontsept/tervikteemana mõeldud, aga võetav on, ja selle tunde järgi tipneb see loos, kus vingutab ka viiul – „Circle“. Vinüüliversioonil on küll teine järjekord, okei. Kosmose-plaat see väga pole, aga kosmopoliitne? Vokaalis kostab vähenenud Eesti koostisosade kõrval India ingridiente, isegi Pärsiat

Põgene- Retro mine ise- sovietendasse camp Kristjan Järvi Nordic Escape

Olav Ehala Don Juan Tallinnas

KJ energia on midagi, mida on raske pudelisse/purki ajada. Aga voilà, augustist on väljas Kristjani esimene omaloominguline album, mille on ta ka suuresti ise arvutiprogrammi ja masinaga mässates sisse mänginud.

Abiks Nordic Pulse Ensemble, LSO, kuuleb ka Liisi Koiksonit jt. Nagu Kristjanile omane, ei ole siin pelgalt muusika, vaid ka maailmavaade.

Ja musa ise – siit leiab nii romantilist klassikat, elektroonilist ambient’i ja biiti, regilaulu, mida kõike.

Tänavu 70. sünnipäeva pidanud helilooja Olav Ehala noorpõlve-oopus aastast 1971. Eriti vinüülina taas välja tooduna on kogumik eklektilist estraadi lahe kuulamine tänasele põlvkonnale ja kena meenutus omaaegsetele. Film ise ehk meelelahutuslik muusikal oma totravõitu koomilises groteskis oli isegi veidi vastaline muidu nii ideoloogiliselt ranges nõukaaegses kanoonikas.

Maarja Nuut & Ruum: World Inverted Maarja Nuut & Sun Araw: Fantasias for Violin & Guitar ja Brasiiliat. Või on see siis kuulaja kiiks.

P.S. Pange ka tähele, et topelt ei kärise, tubli Maarja Nuut üllitab kohe veel ühe albumi, „Fantasias for Violin & Guitar“, salvestatud Narvas ühisimprovisatsioonis koos Sun Araw’ga, olles veidi tšekkinud, tundub ka v. hea.

Jaga ja valitse

nublu ’oia alt!

Aigar Vals Imperaator

Pluuto Päripäeva

Kunst kuulub valitsejale. Ehk Valsile. Suht vabas ja voolavas vormis indie/art-popi võtmes väänutatud kogum lugusid trummari ja helidepunuja ning iseenda frontmäni esituses.

Aigari vend, andekas kitarrist Argo, kes samuti kevadel hea uue plaadi tegi, mängib ka paaris loos kaasa. Sobib tšekkida, kui huvitab veidi vasakule kalduv asi, kunstivärk või peavoolule vastandumine.

Populaarse räppari teismetäht Pluuto esikalbumi tosinas loos teevad kaasa veel nooruksed villemrillem ja heleeza ja kaw ja margieela, kõik väikse tähega nimed, aga suured tulevikutähed täiega kindlalt. On kõvasti moonutet vokaali, biiti ja meloodiat, aga veel ja veelgi enam tõelist tunnet, kirge ja romantikat.

Teenage love will never die.

White Men Can’t Jump!

Lexsoul Dancemachine Lexplosion II Eesti mehed tõestavad oma kolmanda kauamängivaga, et pole midagi, millega nad funk’i ja groove’i genereerimisel hakkama ei saa.

Tehniliselt, vähemalt.

Ja kirge ning huvi asja vastu on meestel jätkuvalt. Seda demonstreerivad tüübid eriti just livekeikka konditsioonis.

Sedakorda on albumi sissevõtmisel ka paar välismaa mängijat kampa kaasatud.

Siiski tundub seekordne kuidagi eriti poleeritud või isegi steriilne. Samas just selline saund võib mõnele kõrvapaarile vägagi sobida!

Machine Gun Misha Misha Panfilov Rain No Misha on meil tõeline titaan, viljakuse sümbolmees ja Herakles, kes tulistab kui kuulipildujast: nii nagu mullu, siis ka sel aastal mitu plaati väljas: Centre El Muusa kauamängiv, koos Shawn Lee’ga üllitatud „Paradise Cove“ või oma Sound Combo LP „Days as Echoes“.

Psühhedeelse retro-biidi ja funkygroove’i, library-musa, muzaki ja lounge’i vallas end kindla käega taastootja rollis kindlalt tundev muusik üllitas ka filmi „Rain“ soundtrack’i.

Kollaaž tuttavat miljöö- ja meeleolumusa, aga ka törts indie-rokki..

2/2020

55

1.

2.

3.

4.

5.

6.

56

2/2020

test

Aias sadas saia Mis võiks olla parem kohviaroomist ja mõnest mõnusast, krõbeda koorikuga pirukast või paarist ahjuvärskest saiakesest? Rohkem koorikut ja veel üks pirukas, on õige vastus.

Tekst ja fotod: Pulss

Õ

1. Röst Rotermanni 14 Rotermanni kvartalis tegutsevat pagarikoda Röst võib pidada üheks praeguse hapusaiabuumi põhjustajaks. Nemad olid esimeste seas, kes hakkasid Tallinnas juuretisesaia valmistama. Ühele pagarikojale igati sobivas kohas, endises nisuveski hoones asuv Röst peab ennast skandinaavialike mõjutustega pagarikojaks. Ja kohvitoaks samuti.

Et Röst oli üks esimestest uue laine pagarkodadest ning asukohtki on käidav, pole imestada, et rahvast sinna jagub.

Mis omakorda tähendab seda, et viimasele minutile poodlemiskäiku jätta ei maksa: lett võib õhtu hakul juba tühi olla.

nneks ei pea välismaale sattunud eestlane võõras linnas patseerides pagaritöökodadest tulevat hõngu enam kadedusega ninna tõmbama ning endamisi ohkama, et miks küll meil selliseid pagareid ei leidu. Nüüd juba leidub ning väikeseid pagaritöökodasid, kust saab värskeid küpsetisi ning leiba-saia, mis pole kilekotti topitud, tuleb tasahilju ühe juurde.

Mõneti üllataval kombel veab pisipagarite tekkelainet üks toode, millest veel mõne aja eest olid kuulnud vähesed. See on hapusai ehk juuretisega sai. Hapusai tuli, nägi ja võitis. „Üksikutest väiksematest vasturünnakutest hoolimata jätkub musta leiva taandumine kõigil rinnetel ning hapusai jätkab edukat pealetungi,“ võiks kõlada rindeteade kujuteldavas pagarisõjas. Kuigi sellist võitlust meie kodumaa pinnal ei peeta, peegeldab see siiski tegelikku olukorda.

Sai ja selle sõbrad-sugulased muutuvad üha nõutumaks ning vana hea rukkileib kaotab austajaid.

Pulss tegi tiiru mööda pealinna paremaid väikepagareid ning uuris, mida head ja paremat need pakuvad.

Et tegu on kesklinnas tegutseva pagarikojaga, on Rösti hinnatase kaugemal asuvatest pagarikodadest pisut kõrgem.

Mis teha, ka asukohal on hinnalipik küljes.

Rösti küpsetiste nimekiri pole kuigi pikk, jäädes alla enamikule Pulsi külastatud pagarikodadele. Aga see, mis nimekirjas, on igati kindel kaup. Rösti hapusaiad (5.50) on endiselt kõrgel tasemel ning kaneeli- ja kardemonisaiakesed (2.50) klass omaette, et mitte öelda legendaarsed. Röst on ka igati hea koht, nautimaks kohapeal tassikest kvaliteetset kohvi. Joogi taseme eest hoolitsevad väikesed röstikojad. Kes soovib kohvi kõrvale soolasemat suutäit, sellele soovitaks midagi Rösti võileivavalikust (5). Ja korralikku hommikusööki saab Röstist samuti, seda päev läbi.

2. Crustum Iva 12 Pagarikoda Crustum, mille nimi tähendab ladina keeles leiba, kooki või siis lihtsalt ja üldiselt küpsetist, asub Mustamäel Kadaka tee läheduses. Tegu on piirkonnaga, kus üldiselt käiakse hankimas autojuppe, mitte kohvi ja saiakesi. Ei maksa aga eelarvamustesse takerduda.

Saab sealtkandist mõlemat. Nukkvõllide kvaliteet pole selle loo teema, küpsetiste oma aga küll.

Crustum on üks parimatest viimasel ajal pealinna tekkinud pagarikodadest ning nende kvaliteedis võib alati kindel olla. Koda pakub laia valikut pagaritooteid, alates kohustuslikust hapusaiast (oliivide ja rosmariiniga on suurepärane) ning lõpetades klassikalise kaneelirulliga. Nende vahele mahuvad croissant’id, 2/2020

57

test

Ka Kotzebue oli üks esimesi, kes esimeste seas hapusaia laineharjal sõitsid.

Hapusaia teevad nad tänaseni. Jalopeno ja Cheddariga hapusai on krehvtisema suutäie austajate raudne lemmik, aga ka Kotzebue tatraga hapusai on kindlasti proovimist väärt. Kotzebue pagarkoda on väärt tugevat tunnustust ka musta leiva au sees hoidmise eest. Nende käsitööleivad (ja seda sõna otseses mõttes) on klass omaette. Ka focaccia on toode, mida sellest pagariärist nõuda tasub.

Pagariärile nime andnud tänavalt seda otsida pole mõtet, pärast kolimist asub pagariäri hoopis Uue Maailma asumis.

Pealegi päris omapärases paigas: Tsunfti nime all tegutsevad koos nii pagariäri, kust kõiki küpsetisi osta saab, vinoteek kui ka söögikoht.

4. Karjase Sai Marati 5

Kui olete korra otse miilavast ahjust tulnud lavašši maitsnud, siis edaspidi möödute tavapoodide pakutavast kilesse pakendatud lavašist kui postist. baguette’id ning Epi sai (1.50). Saiaküllusele vaatamata hoiab Crustum au sees ka klassikalist rukkileiba (2). Nende leib on tehtud öko-rukkitäisterajahust ning valikus on neid mitme lisandiga. Jõhvikate ja seemnetega leib tasub proovimist, sest kuremari pole just tavaline leivalisand.

Kel aga magusaisu kallal, tasub Crus-

58

2/2020

tumi valikust proovida küpsetist võõrapärase nimega choux. Ehk siis lahtiseletatult keedutainast (sellestsamast, millest tehakse tuuletaskuid) ümarat küpsetist, mille sees täidis ja peal krõbedik. Vahukoore, toorjuustu ja marjasisuga (2.50) variant on eriti hõrk.

Kel tee Mustamäe tahaotsa kauge tundub, siis seetõttu ei pea Crustumi küpsetised maitsmata jääma: pagarikoda teeb endiselt saiaringe, tuues tellitud kraami kindlatel päevadel igasse linnaossa.

3. Kotzebue Toom-Kuninga 21 Kotzebue pagariäri alustas laiemalt: nad tegelesid küpsetamise ja lihatoodetega.

Nimigi oli siis uhke: Kotzebue Bakery & Charcuterie. Lihatöötlemine kukkus aga peagi tagant ära ning jäi vaid pagarikoda. Väga võimalik, et inimene, kes pole teadlikult Kotzebue toodangut ostnud, on seda siiski maitsnud, sest nii mõnigi pealinna söögikoht laseb oma leivadsaiad valmistada just Kotzebue pagaritel.

Kui Karjase Sai tegevust alustas, looklesid saiahuviliste sabad sadade meetrite pikkuselt – uus äri sai kohe väga populaarseks. Ikka asja eest – Karjase sai on pagarimaailma fine dining ehk kõrgeim pilotaaž. Isegi kui mekkida Karjases mõnda tavalist croissant’i, on see eriti hõrk – kvaliteetsete koostisainetega pole seal kokku hoitud. Kvaliteeti lisab ka tehnoloogia – kuuldavasti küpsetatakse kohapeal saia värskest tainast, mida vahepeal külmkappi hoiule ei panda, ja seetõttu alustatakse küpsetamist kell kaks öösel. Lisaks pagariklassikale, nagu croissant, viineripirukas või kaneelisai, saab nautida ka põnevamaid maitseid, näiteks õunapirukat musta pipraga, sibulapirukat, mis mekib nagu Prantsuse

test

Parrot

sibulasupp, ja mida iganes veel. Karjase hapusai seemnetega maitseb aga lihtsalt enneolematult!

Võib-olla ongi hea, et pagariäri Koplis on avatud vaid neljal päeval nädalas ja sinna on kesklinnast päris kauge maa.

Muidu lõppeks Karjases käimine lihtsalt lõhkisöömisega.

5. Buxhövden Pagar Tallinnas Turu plats 8 Sauel Pärnasalu 19 Klassikalist pagarikaupa pakkuv Buxhövden on tegutsemisaastate jooksul võitnud palju südameid. Kuidas saakski teisiti pagarikoja puhul, mis pakub suus sulavat klassikat soolaste ja magusate pirukate näol, aga ka koogivalikut, mis tipneb napooleonikoogiga.

Buxhövdeni kraam on värske, kodune ja aus, tuntavalt kvaliteetsest toorainest.

Mahlased singi-juustu- ning lihapirukad, suurepärane viineripirukas, kuhu ka sinep lisatud, on alati kindel valik. Kes magusat soovib, võib valida seemnetest mustava moonisaia või mõnusalt kardemonise keerusaia. Ka leivad ning pärmivabad saiad-sepikud on küpsetised, mis tasuvad koju viimist.

Tabac

6. Tone Kotermaa 4 Kas soovite tavaliselt euroopalikule saiale-leivale vahelduseks midagi eksootilisemat? Hakkab ka selliseid Tallinna tekkima. Kaukaaslased on selles vallas pisut aktiivsemad ning üks selliseid Kaukaasia pagariärisid tegutseb Astangul, sisuliselt linna piiril Harku järve lähistel. Tone on pagarikoda, mille toodang valmib nii, nagu peab ehk kohapeal. Et asi on aus ja ehe, annab tunnistust tööruumis miilav Kaukaasia ahi.

Tone pakutavast on tipptase tataripärane vak-beljašš (3), mille täidiseks kartul ja liha. Kaks sellist oivalist pirukat on täismehele korralik kõhutäis. Hatšapuri on teine kindel valik ning neid on Tone valikus mitu, näiteks juustuga meghreli hatšapuri, lihaga hatšapuri ning lisaks ka pisemat mõõtu minihatšapuri. Kultuurilise mitmekesisuse kinnituseks leiab Tonest ka samsasid, näiteks kana- ja sibulatäidisega.

Kindlasti maksab tee Tonesse ette võtta neil, kes peavad lugu lavašist. Kui olete korra otse miilavast ahjust tulnud lavašši maitsnud, siis edaspidi möödute tavapoodide pakutavast kilesse pakendatud lavašist kui postist.

Arvestades, kui kirevaks on Tallinna rahvuslik koosseis muutunud, on lihtsalt kummaline, miks rahvuslikke pagarikodasid (nagu mõistagi ka söögikohti üldse) veel nii vähe leiab.

2/2020

59

mood

60

2/2020

mood

Stiilne sügis S

ügise tulek pole sugugi sünge ja kole, vihmaga üle ujutatud aeg. Hästi valitud rõivastuse saatel saab uuele hooajale vastu astuda meeleolukalt ja stiilselt. Tallinn Design House’i valikus on suur valik armastusega valminud kodumaist disaini, mille seast leiab endale meelepärase nii pikkadeks tööpäevadeks kui ka mõnusateks nädalavahetusteks.

Sügispäike toob esile nii kirkad sügisest inspiratsiooni saanud värvid kui ka liivakarva beežid toonid.

Tagasihoidlikud soojakraadid lubavad end ehtida lendlevate kleitidega ja mässida sooja villakangasse.

Kihiti riietumine, silmapaistvad aksessuaarid, kelmikad mustrid ja läbimõeldud disainilahendused on just need, millega kaunis mereäärses linnas sügist nautida.

Eesti disaini esindusruum Rotermanni 14 www.tallinndesignhouse.com @tallinndesignhouse

Fotod / Photos: Tallinn Design House Rõivad / Designs: Tallinn Design House showroom Soeng ja jumestus / Hair & make-up: Viktoria Krasavina Modell / Model: Sofia (Agency Icon) Luxe Hapsali püksid HOLM Mithio kampsun POLO W2 Katrin Aasmaa vest Piret Loogi käekott Miurio siidirätik CHOCOLATE LADY FASHION COLLAGE Soma Jewellery kõrvarõngad PLÜSCH

2/2020

61

mood

Pohjanheimo püksid Piret Kuresaare kleit RUTH Jaana Traussi vöökott Samelini kingad Bsurdi siidirätik ÜKSSARVED Kaia Saarna kõrvarõngad

62

2/2020

mood

Pohjanheimo mantel LEGO Pohjanheimo seelik PEPITA Marati dressipluus Samelini kingad Nordhale’i kõrvarõngad

2/2020

63

mood

Katrin Aasmaa püksid ja vest Pohjanheimo sviiter TURTTI Janika Mägi pross Sigrid Kuuski kõrvarõngad SOHO Stella Soomlaisi käekott CAPITAL OF PLENTY

64

2/2020

mood

Kriss Sooniku dressipluus WINGS Ellen Richardi jakk LATE NIGHT Lisa Kroeber Jewellery kõrvarõngad LEAVES

2/2020

65

juubel

10! jakirjal PULSS sai kümnes aastaring täis. Alustasime ajal, kui paberkandjate reklaamiturg oli ülimalt aktiivne. Paraku lõi esimesse numbrisse, mille kaanestaariks oli Mait Malmsten, kui välk sisse eelmise kümnendi karm finantskriis, mis harvendas oluliselt reklaamiandjate ridu ja koostöösoovi.

Tunnistan, et esimesed aastad polnud majanduslikult üldse kerged, olime mitu korda otsuse ees, kas üldse jätkata. Aga lugejate kiitus ja tänu andsid indu ning sundisid jätkama ja pikapeale saime jalad alla. Meil on siiani tollest ajast pärit reklaamipartnereid, kes just meie kaudu jõuavad oma sihtrühmani ning kes pole meis kordagi kahelnud.

Teisalt on ajakirja väljaandmine ja selle sisu kallal toimetamine pakkunud suurt rahuldust. Oleme ennast ikka pidanud kultuuriajakirjaks. Linnakultuuri ajakirjaks. Teeme seda moel, mis on pigem selline meelelahutuslikku laadi kollaaž kultuurist, linnaruumist, arhitektuurist, moest, headest söögikohtadest ning Tallinna ajaloost ja asumitest.

Meie kaasi ehivad küll väga tuntud persoonid, aga sisukülgedel oleme pigem kajastanud inimesi, keda toimetuses kutsume „tegijateks“.

Nende seas on ka inimesi, kes ehk laiemale publikule polegi alati tuttavad, aga väärivad täiega iga kirjarida, mis neist räägib.

Arvamuskülgedel oleme andnud sõna vägagi arvestatavatele ühiskonna- ja kultuuritegelastele. Nii leiab ka meie juubelinumbris kirjutisi peapiiskop Urmas Viilma, samuti Eesti Muusika ja Teatriakadeemia rektori ning Rahvusooper Estonia nõukogu esimehe Ivari Ilja sulest.

Jah, oehh... see kümme aastat on lennanud linnutiivul. Olen selle töö juures täheldanud, et elu ühe ajakirjanumbri juurest teise juurde, toimetamine mingi kindla perioodilisuse alusel on kummalisel moel aja kiiremini pöörlema pannud. Ikka üks number valmis, leht kalendrist välja rebitud ja uue ajakirja plaan ette võetud. Loodan, et järgmine kümnend kulgeb pikaldasemalt.

Tahan siinkohal tänada oma kolleege Tõnut, Tiinat, Margitit ja Kevinit (selliste kolleegide üle võib kadedust tunda) ning paljusid meie mittekoosseisulisi kaastöötajaid.

Soovin kõigile meie lugejatele ja pöidlahoidjatele ilusat sügist ning kordaminekuid.

Elame keerulisel ajal, hoidke ennast ja jääge terveks!

Andres Peets, väljaandja

66

2/2020

RUBRIIK

2/2020

67

argipäev

Tiimifoto: Ülevalt reast vasakult: Birgit Krullo, Eva Saar, Maret Mikk, Anu Luik, Kaisa Tooming, Rene Jakobson.

Alt reast vasakult: Madis Aija, Marti Tärn, Marianne-Sandra Teng, Anne Erm, Sandra Audova, Kerli Peetsalu, Kertu Kärk.

Festivalieelses saginas tuli meile appi fotokunsti looma meie vabatahtlike fotograafide koordinaator Rene Jakobson.

Julgustame festivalil kandma visiire või maske. Eeskuju näitavad Anne ja Eva.

Jazzkaare tiim: Anne Erm Eva Saar Anu Luik Maret Mikk Marti Tärn Kaisa Tooming

68

2/2020

Jazzkaar 2020 tiim tegutseb Oktoobri esimese nädala lõpus läheb lõpuks lahti tavaliselt kevadel toimuv festival. Vähemasti meeskonnaliikmete tegematajätmiste taha ei jäänud festival ei siis ega ka praegu mitte.

argipäev 1.

Maret:

1.

Minu lemmikaeg päevast on hommikud, kui saab pikalt kohvitassi taga mõnuleda ja raamatut või uudiseid lugeda. Ja praegu on täpselt nii parajalt soe, et seda saab veel teha rõdul!

3.

2.

2.

4.

5.

Festivali planeerimise asendamatu osa on koosolekudkoosolekud-koosolekud. See on aeg päevast, kui kogu meeskond saab ühe laua taga kokku ja peab plaani.

3.–4.

Jazzkaarel on oma podcast (eesti keeli taskuhääling) ning tänasesse päeva mahtus ka selle salvestus. Mulle tulid appi meie noorte meediatiimi väikesed saatejuhid Paula ja Mirtel ning seekord oli külaline Liisi Koikson. Varsti ongi kõige uuem osa kuulamiseks valmis!

5.

Mulle väga meeldib käia kontsertidel ja tegelikult eriti isegi teatris, sest see on igal õhtul uus ja huvitav.

Ilmselt ei möödu nädalatki, kui ma mõnd kultuuriüritust ei väisaks. Nii juhtubki, et sel nädalal jõuan teatrisse suisa neljal õhtul.

Kaisa:

6.

Minu hommik algab kella seitsmese äratusega. Üldse mitte sellepärast, et ma pean, vaid sellepärast, et ma tahan. Hingetuks võttev HIIT-treening seljataga ning mu tööpäev võibki alata.

6.

7.

7.

Töökohti on mul tegelikult mitu – päeval teenin leiba tiimijuhi ja analüütikuna disainistuudios Fraktal, keskmiselt ongi meil kaks kuni neli koosolekut päevas. Lõunapausil ja õhtutundidel lainestun aga kvaliteetmuusika maailma ning asun Jazzkaare kommunikatsioonitegevusi juhtima.

Optimistlikult tahaksin öelda, et minu päeva juurde kuulub alati hea toit, muusika ja lähedaste nägemine. Aus ülestunnistus on aga, et mida lähemale festivalile, seda harvemaks jäävad söögikorrad ja kallite inimestega kohtumine. Õnneks hea muusika jääb!

2/2020

69

argipäev 8.

10.

Marti:

8.

Kuna lisaks Jazzkaare tööle olen ka tegutsev muusik, siis pole tavatu, et hommik algab pillide transpordiga, sest eesti muusikud veel nii rikkad pole, et endale selle jaoks abilisi palgata.

9.

10.

Varsti on tulemas üks kontserttuur ning homme on salvestus ühe telesaate jaoks.

9.

Nii see Jazzkaare planeerimine käib – laual joonised-tabelidmõõdulint-vesi-kohv ehk kõik, mida vaja peaks minema. Tihtipeale olen kontoris viimane, sest üksi vaikuses tööd teha on produktiivne. Ja kuna pikalt istumine ei ole kasulik, siis üritan nii palju kui võimalik teha tööd püsti, seda soovitan teistelegi!

Anne:

11.

Minu hommikud algavad tavaliselt jalutuskäiguga tööle teekonnal Telliskivi – vanalinn –Pärnu maantee, aga tänane hommik viis mind hoopis Postimees Grupi majja Tartu maanteel, et minna külla Mart Raudsaare saatesse.

11.

12.

Püüan võimalikult palju külastada kontserte ning Eesti Muusika Päevad on kindlasti festival, kus saab kuulda palju uut ja huvitavat muusikat ning kohtuda vanade tuttavatega.

12.

13.

13.

Festivali lõpuprojekti helid ja visuaalid viivad meid sel korral jää kuningriiki ehk Antarktikasse. Fotol „Antarktika 200“ helilooja Raun Juurikas ning Jazzkaare head partnerid Meelis Lusmägi ja Andrus Tsemin RGB Balticust.

Loodusjõudude kõrval hoiab kunstiturbulentsi ohjes produtsent Marti.

70

2/2020

ilu-uudised SÕNADE VÄGI Uus Montblanci naisteparfüüm Signature on puhas inspiratsioon – sõnadel on vägi muuta maailma ja kirjutamise kaudu saame anda oma kirge maailmale edasi.

See lilleline, idamaine ja muskuseline aroom võrgutab esmalt oma helendava selgusega, jättes siis nahale mõistatusliku ja kütkestava jälje. 30 ml 45 €

Ilusad uudised MÄNGUILU Komeedid on edasiarendus Tanel Veenre Kõrvamarjade hittseeriast, millele nüüd välkuvad sabad taha kasvanud. Peagi saadaval 300 värvikombinatsiooni, mida iga kandja saab nutika magnetite süsteemi abil ise kokku sättida.

69 €

Sügis toob rohkem ilutooteid kui pihlakatel marju.

KUNINGLIK VALIK Serpent Bohème on Boucheroni juveelikollektsioon, mis on pühendatud ikoonilisele Boucheroni maole ning selle kaitsvale vaimule ja igaviku sümbolile. Elustiili tähistavale parfüümile kingib elujanu lille-, muskuse- ja chypre-nootide kombinatsioon. EdP 30 ml 50 €

SÕNUMIGA PARFÜÜM Vallatu, julge ja ootamatu uus parfüüm Perfect Marc Jacobs on inspireeritud moelooja motost „Olen täiuslik just sellisena, nagu olen“. Parfüüm avaneb rabarberi ja särava nartsissi mahlakate nootidega, mille varjust tõusevad esile mandlipiimatoonide rahustavad ja mahedad südamenoodid. 50 ml 95 €

SÜGISEKS IDEAALNE Diori Prestige’i nahahoolduse esimene ja äraütlemata kõige tähtsam samm on losjooniga La Lotion Essence de Rose, mis aitab kiiremas korras taastada naha elujõudu. Uue losjooni keskmes on roosiõite ja pungade võimsad ekstraktid, mis on kombineeritult kolme nahale vajaliku allikaga: energia, niisutus ja toit. 150 ml 96 €

NAISE KROON Lanvin Eclat D’Arpege Sheer EdT suisa särab naise ihul! Lõhnas paljastub draakonivilja duaalsus ja lootuselehe lummus. Südames ärkab esmalt lilleline lõhn ning siis paljastub lõhna muskuseline baas. Korki kaunistab valge teemant, mis sümboliseerib igavest puhtust ja armastust. EdT 30 ml 43 €

ROOS, MIS ÕITSEB SÜGISEL Mon Guerlain Bloom of Rose on lõhn, milles on peidus naise kirglik külg. Bulgaaria ja Türgi roos, mis selles parfüümis peituvad, ei paljasta samu saladusi... Bulgaaria roosi essents on rohkem puuviljane, värske ja mandline. Türgi roosi absoluut on soojem, täidlasem ning vürtsika ja kergelt mesise alatooniga. 30 ml 75 €

SUVISELT KULDNE Vita Liberata kingib kuldse päevituse aasta ringi. Kerge, kuid samas võimas ning tugeva toimega niisutav pruunistusvesi pakub rikkalikku ja loomulikku päevitustulemust, mis kujuneb 4–8 tunni jooksul. 23,95 €

SIIDINE SÄRA Sensai kahefaasiline eliksiir ühendab endas taimsed õlid ja võimsa vananemisvastase Koishimaru Silk Royal™-i siidiessentsi. Raputamisel sulavad õli ja essents ühte ning ühendavad jõud. Õlifaas pehmendab, essents aga küllastab naha niiskusega. Eriliselt siidise sära saamiseks kandke kehale ja küüntele. 30 ml 164 € 2/2020

71

jazzkaar

Jazz & the City Raul & Ramuel jazzist & linnast Jazzkaar 2020 käivitub – loodetavasti – 9. oktoobril. Sõna selgituseks saavad suurepärased muusikud Raul Ukareda ja Ramuel Tafenau.

RAUL UKAREDA: „Band of Gypsys“ 50 13.10 kell 18.00 Fotografiska Tallinn Tallinnas elanud aastatel 1970–2000: 1970–1994 Mustamäel Akadeemia teel, 1994–2000 Kalamajas Vabriku tänaval.

Viimased aastad elanud Viimsis.

Raul Ukareda. Foto: Jazzkaar

RAMUEL TAFENAU: „Gather Around“ 11.10 kell 17.45 Fotografiska Tallinn Tallinnas elanud kokku umbes 17 aastat.

Kasvanud üles Mustamäel, vahepeal elas linnast väljas, nüüd neljandat aastat Kalamajas.

Esinete Jazzkaarel, mille poolest on selle aasta kontsert eriline?

Raul: See kontsert on minu jaoks eriline mitmel põhjusel. Esiteks on minu juubeliaasta, saan aastavahetusel 50-aastaseks, mis minu jaoks sümboolsel kombel langeb kokku minu suure eeskuju Jimi Hendrixi surma-aastaga ja sel samal aastal ilmunud kontsertplaadiga „Band of Gypsys“. See plaat on mind mõjutanud ilmselt rohkem kui miski muu. Nüüd Jazzkaarel on plaan terve see plaat instrumentaalsena ette kanda.

72

2/2020

Päris suur proovikivi. Vaatame, mis sellest välja tuleb.

Teiseks on meie projekti koosseis meie kõigi jaoks uus ja huvitav. Ainus, kellega sellest koosseisust olen üksjagu koos mänginud, on René Puura. Kaspar Kallustega olen mänginud ainult paar korda ja hoopis teiselaadset muusikat.

Janno Trumpiga pole ma veel kunagi laval kohtunud. Põnev!

Eks kogu see aasta on olnud üsna eriline. Olen saanud palju kodus olla ja asjade üle järele mõelda. Ühegi projekti või ettevõtmise toimumine ei ole enam iseenesestmõistetav. Võid küll asju kokku leppida ja ette valmistada, aga kas need asjad ka teoks saavad, ei sõltu sinust. Ega ma ei või ju praegugi siin neid vastuseid kirjutades kindel olla, kas meie üks kord juba edasi lükatud etteaste seekord toimub või mitte.

See on ka omamoodi ilus ja õpetlik.

Tuletab meie eksistentsi tegelikku haprust hästi meelde ja paneb rohkem häid asju hindama.

Ramuel: Selle aasta Jazzkaar on minu jaoks väga eriline, kuna esimest korda näen Jazzkaare programmivoldikus endanimelise koosseisu nime. Varem olen mitme teise projektiga Jazzkaarel üles astunud, nüüd aga saan jazzipublikule esitleda oma värsket loomingut.

Olen selle võimaluse eest väga tänulik!

Tegelikult oli mul ka natukene kurb meel, kui märtsis riiklik eriolukord välja kuulutati ning kevadine Jazzkaar edasi lükati.

Aprillis pidi seal toimuma debüütalbumi „Gather Aroundi“ maailma esiettekanne, eks selleks sai omajagu palju tööd tehtud. Aga küllap seda pausi ja pikemat kannatlikkust oligi vaja, et nüüd veel paremini publiku ette astuda.

jazzkaar

Mis on Tallinnas teie lemmikkohad?

Raul: Vanalinn loomulikult on number üks. See on tegelikult üks maailma ilusamaid kohti, kuigi me kohalikena ei kipu seda alati märkama. Rotermanni kvartal oma vallatus eklektilisuses meeldib mulle samuti väga. Kui natuke provotseerida, siis ka Maarjamäe memoriaal on minu meelest üks vägevamaid asju Tallinnas.

Lihtsalt täiesti vaimustav kompleks. See, et see on nii käest lastud, on kuritegu ja

selle lammutamine oleks lihtsalt vandalism. Me peaks olema juba nii küpsed küll, et olla üle selle monumendi algsest tähendusest ja osata nautida lihtsalt selle ilu.

Ramuel: Tallinnas võib leida väga palju lahedaid kohti. Esile tõstaksin kindlasti vanalinna oma täies hiilguses. Sinna satun ma lisaks õpetajarollile tihti ka niisama ringi uitama. Olen loomult selline inimene, kellele meeldib pigem rohelisem keskkond, Kadriorg ja Kalamaja on

Aga küllap seda pausi ja pikemat kannatlikkust oligi vaja, et nüüd veel paremini publiku ette astuda.

siinkohal väga heaks näiteks. Üsna palju satun ka Telliskivi Loomelinnakusse.

Meeldib sealne keskkond ja lahe on vaadata, kuidas üks linnak võib vaid mõne aastaga tundmatuseni oma miljööd muuta ja arendada.

Kui saaksite võluvitsa, siis milliseks tuuniksite täiusliku Tallinna?

Raul: Võluvits ei eelda vist, et plaanid oleksid realistlikud? Kui realistlikkus ei oleks takistuseks, siis ma viibutaks seda vitsa kuidagi nii, et Tallinnas oleks ühtviisi hea liigelda kõigil liiklejatel. Saan aru, et see on ilmselt võimatu ülesanne, aga unistada ju võib. Liiklen linnas praegu suvel võrdselt palju nii ratta kui ka autoga, aga muidugi ka jala. Saan aru igasugustest rohelistest püüdlustest, aga praegune liikluspoliitika tegeleb selgelt autojuhtide närvide katsetamisega, samas ilma erilise eduta rattasõidu mugavaks ja turvaliseks tegemisel. Jalakäija positsioon on ehk kõige parem, aga jala ei jõua igale poole, eriti kui oled muusik ning pead proovidesse ja esinemistele kaasa võtma mitukümmend kilo igasugust suuremõõtmelist kolu. Ühesõnaga selle asemel, et püüda autojuhtimine võimalikult ebameeldivaks muuta, võiks püüelda mingi win-win eesmärgi poole. Ja loomulikult Maarjamäe memoriaali võluks korda.

Ramuel: Kui mulle antaks võimalus midagi muuta, siis looksin jalakäijatele ja jalgratturitele paremad võimalused, seda eriti süda- ja kesklinna piirkonnas. Usun, et ka tallinlased oleksid motiveeritud valima auto asemel jalgratta, kui selleks oleks loodud soodne keskkond ja läbimõeldud planeeringud. Näen, et Tallinnal on selles vallas väga palju arenguruumi.

Kes festivali Jazzkaar välismuusikutest sobiks Tallinna elama ja kuhu piirkonda?

Raul: Dirty Loops võiks võib-olla elada Rotermannis. Neil kui kellelgi üldse võiks selleks ehk piisavalt vahendeid olla.

Ramuel: Seda küsimust nähes kangastusid silme ette Dirty Loopsi liikmed.

Arvan, et nad leiaksid siit inspiratsiooni küll. Neile kindlasti meeldiks Kalamaja/ Kalaranna/Noblessneri piirkond. Siin on inimesed rahulikud ja sõbralikud, toimub palju üritusi ning keskkond on väga põnev ja pidevas muutumises.

Milline muusikapala iseloomustab kõige rohkem Tallinna?

Raul: Jimi Hendrixi „Purple Haze“.

Ramuel: Rymdeni „Homegrown“.

Ramuel Tafenau. Foto: Sohvi Viik

2/2020

73

jazzkaar

Jazz & the City

Ivi, mille poolest on selle aasta kontsert eriline?

ivi rausi 11. oktoobril esinevad Jazzkaarel IVI RAUSI JA LAURA PÕLDVERE kavaga „Aitäh, Uno Naissoo!“ Laulja Ivi Rausi, Tallinnas elanud 30 aastat: Nõmmel, Pelgulinnas, Kesklinnas, Koplis ja viimased 15 aastat Kadriorus

Oi, see on igas mõttes eriline. Esiteks on see solistina minu esimene esinemine Jazzkaare festivalil, mis on kindlasti suur rõõm, au ja tunnustus. Olen seda kaua oodanud.

Teiseks on väga eriline esitada uusi arranžeeringuid sellise korüfee nagu Uno Naissoo loomingust, kes on mind kui lauljat võlunud algusaegadest peale.

Album „Aitäh, Uno Naissoo!“ on mu kolmas muusikaline projekt sellises aitähsarjas. Eelmised kaks tegid kummarduse Kustas Kikerpuule ja Valter Ojakäärule.

Kolmas on see, et oleme laval koos Laura Põldverega, kellega oleme varem koos andnud vaid vabaimprovisatsioonilisi kontserte nii Eestis kui ka väljapool.

Neljas on see, et festival toimub kevade asemel sügisel. Justkui on mingi ajaline nihe, mille põhjustas üks imepisikene ja silmaga mitte nähtav pahalane.

Viies on see, et enam ei tea midagi, mis meid ees ootab, ja enne kui see kontserdipäev käes pole, olen ma kõigeks valmis. Võtan elu kui seiklust.

Mis on Tallinnas sinu lemmikkohad?

Hmm. Neid on rohkem kui üks. Alustan oma kodust Kadriorus. See on kindlasti minu kõige lemmikum koht üldse. See on mu rahu-, inspiratsiooni- ja pelgupaik, kus saan olla mina ise oma kõikide heade ja veadega. Eriti tore on aias lilledega rääkida ja Sohviku peal raamatut lugeda koos väga hea veini või aurava teega.

Edasi kulgeks kodust välja. Kadrioru pargi serval on üks kanal suurte rahnudega. Usun, et paljud pole seda paika isegi märganud, sest see on selline isemoodi koht, mis jääb peavooluteedest kõrvale. Seda peab nägema. Kõiki ei pruugi need kivid kõnetada. Mulle aga meeldivad. Väga. Kõndisin nendest samuti pikalt mööda, aga sel kevadel, kui olin vabam oma mõttemustritest, leidsin

74

2/2020

need üles. Nüüd valin aeg-ajalt just selle tee ja ütlen neile tere.

Meri on miski, mis peab olema. See lõhn ja hääl toovad hinge rahu ka kõige tormisemal ajal. Mida tormisem meri, seda rahulikum on Ivi Rausi. Olen proovinud sisemaal elada. Pidasin paar aastat vastu.

Vanalinnas on üks koht, kus näeb katusel piiluvat kassi. Selleks tuleb aga vaadata taevasse, mitte maha.

Vanalinna Katariina käik on tore. Eriti võluv oli see selle aasta aprilli ühel hommikul, kui terves linnas polnud mitte ühtegi nähtaval olevat inimest. Kõik uksed olid kinni ja tuled kustunud. Isolatsioon.

Vaikus. Ei ühtegi fotoaparaadiga turisti ega kohalikku ruttajat. Fantaasiamaailm käivitus ja korraks tundsin, et olen keskajas. Aeg ja ruum lahustusid. See hetk tekitas isegi veidi kõhedust.

Noblessner on samuti tore, aga liiga uus ja fancy-bancy mu jaoks. Natuke liiga välisele orienteeritud. Tore kogeda ja silmale vaadata, kuid hinge ei kõneta.

Kui sulle antaks võluvits, siis milline oleks täiuslik Tallinn?

Ma tuuniks Tallinna põnevaks kunstiliseks projektiks, kus oleks palju ilu-rohelustharmooniat-hoolivust ning põnevat avastamist, näiteks nii: • Laste mänguväljakud oleks põnevad multifunktsionaalsed püsiinstallatsioonid.

Olen Hollandis näinud sellelaadseid ja need olid väga ägedad. Lapsed turnisid pronksskulptuuridel, mängisid peitust, joonistasid jne.

• Pargid oleks mõnusalt kunstilised toredate pinkide ja muu atribuutikaga, mis tekitavad emotsioone.

• Ma vahetaks selle kolesamba Vabaduse väljakul välja head emotsiooni tekitava mälestusmärgiga. Iga kord püüan silmad kinni sealt mööda minna, et mitte tunda seda kole-emotsiooni.

• Rajaksin õhumetroo, et ühistransport saaks tiivad. Lõpetaks selle nikerdava arenduse ning teeks üks kord ja korrali-

jazzkaar

Meri on miski, mis peab olema.

See lõhn ja hääl toovad hinge rahu ka kõige tormisemal ajal.

kult. Praegused lahendused ei paku suuri muutusi ja autode arv kasvab. Ühistransport on väga ebamugav ja ebaloogiline.

Näiteks Kadriorust Tehnika tänavale on alati kiirem minna autoga kui ühistranspordiga. Auto 10 minutit versus ühistransport 35 minutit. Pole vist hästi.

• Rajaksin kõikjale rattateed ja eraldaksin need jalakäijatest. Osas kohtades see juba nii on (näiteks Reidi tee) ja see on suurepärane, aga tihti lõpevad need lihtsalt ühel kaunil hetkel ja edasi vaata ise, kust uue võimaluse leiad…

Kes festivali Jazzkaar välismuusikutest sobiks Tallinna elama?

Dirty Loops – Kalamaja/Telliskivi Nende olekus on minu jaoks palju hipsterlikku vabadust ja energiat versus professionaalsust. Avastasin selle bändi enda jaoks juba aastad tagasi, kui otsisin jazzilikke versioone Adele’i loost „Rolling In the Deep“. Dirty Loopsi versioon käivitas mu esimesest sekundist. Tõeliselt emotsionaalne fusion-bänd, kelle energia ja ideed on sütitavad. Muusikud naudivad, mida teevad, ja see paistab välja. See polegi nii tavaline. Samal ajal on see professionaalselt mitmekesine ja täpne, mis ergutab ka suurema kõrvafriigi meeli.

Milline muusikapala iseloomustab sinu jaoks kõige rohkem Tallinna?

Väga hea küsimus. Tallinn on nii eklektiline, et ma ei tea ühtegi komponeeritud muusikapala, mis vastaks nendele kriteeriumitele. Aga minu jaoks on Tallinn üks vabaimprovisatsiooniline live-kompositsioon. Iial ei tea, kus algab ja lõpeb. Iial ei tea, mis sind ees ootab. Hetkeks saad hinge tõmmata ja tunda, et nüüd on rahu, ning järgmisel hetkel on kõik jälle pea peal. Kogu aeg pead olema valmis muutusteks ja õppima ellu jääma, eriti liikluses. Põnevalt ootamatu, aga kogu aeg ei jaksa põnevat elu elada. Vahel tahaks rahus mõnuleda.

Ivi Rausi. Foto: Jazzkaar 2/2020

75

jazzitähed

Rita Rey kannab: juukseklambrid Reserved, kõrvarõngad Mango, kostüüm Zara, kleit My Desire

Viru Keskus & Jazzkaar esitlevad: tähed jazzis

76

2/2020

Rita Ray, Liisi Koikson, Laura Põldvere, Kadri Voorand Fotograaf, jazzitähtedega pildid: Riina Varol Kontseptsioon ja stiil: Helen Kikkas-Tikerpe Jumestus ja soengud: Eliise Brigita Mõisamaa, Krislin Lainelo Rõivad, ehted ja jalatsid: Viru Keskus Täname Kino Sõprust!

jazzidiivad

Liisi Koikson kannab: kunstkarvast kasukas Mango, kleit Kaubamaja Naistemaailm Samsøe Samsøe, kindad Expressions

2/2020

77

jazzidiivad

Laura Põldvere kannab: siidsall Max&Co, pluus Samsøe Samsøe, kindad Expressions

Rita Rey kannab: juukseklambrid Reserved, kõrvarõngad Mango, aluspluus Kaubamaja Naistemaailm Max Mara Weekend, kleit Massimo Dutty, öösärk aluskleidina Women'secret, kindad Expressions

78

2/2020

Kadri Voorand kannab: peaehe Kaubamaja Naistemaailm Seeberger, prossid peaehtel Ivo Nikkolo ja Expressions, pluusid Mano ja Massimo Dutty, käekotid ja kindad Mango, seelik Reserved, sukkpüksid Sokisahtel

jazzitähed

2/2020

79

ENGLISH SUMMARY

O

ur PULSS magazine turned 10! Congratulations to us all - for many years we have been keeping an sharp eye on the developments in Tallinn's urban space, standing for a good quality and human-friendly and green public space.

Introducing the cool smart people both local and from outside and sharing the word of great cultural life of the city.

Our Cover Star (p 16) is nublu, rapper with the real name Markkus Pulk (24), has been our number 1 pop star for some time. And as you can see we were lucky enuff to meet the celeb, still a bit mysterious tall blonde young man in white sneakers vis-a-vis - and take a close look, we have some real traces of him on the pictures as well! The fact is that nublu went quite an incognito for some period of time. However, it is not possible to make it like Banksy in in small country like this. "If someone digs something out, it's as it is," admits the man promising still to keep his privacy.

Well what is the secret of his success?

"It's hard to say ... I trust my instincts, trust my guts and stomach, and my heart,” says young man ”you just trust yourself!" And another word of advice, “get a life and get connected with It.” In Urban Space (p 26) section we go with article “Juhkentali sluts and other stories” Though the title a bit provocative, today in Juhkental district there is really almost everything that the human soul or body desires or finds unpleasant - historical and cultural heritage, nature, industrial rice and well-known institutions.

Location is also attractive to developers because it is located in the southeastern part of the city center, close to the city center, bordering its historically organic part Keldrimäe, Veerenni (which used to be Juhkentali before the 1920s), Sikupilli and Tatar. Although the number of inhabitants (a little over 1000) is among the smallest in Tallinn, the area is large (1.27 m2) and there are institutions that are still known all over the city and the republic - Bus Station, Kalev Stadium and Sports Hall, Central Hospital or cemetery complex. and the once so

80

2/2020

scandalous Bronze Man. A strong landmark is the Fahle building in the so-called Zellulose Quarter in the southeastern part of the settlement.

In the center of Juhkentali, next to the stadium, there is a tower house trio Kalevi Panorama. And also to the southwest of the settlement, on the former industrial area of ​​Filtri tee, higher office buildings have been developed as a sign of a new beginning.

Visitors (p 39) section present the Finns - Hjallis Harkimo, businessman and member of parliament managing tvshow here in town and Tapio Mäkelainen who has it done with Tallinn - meaning - covered all the areas in town in his trilogy of books about city.

In Impulse ( p 42) we have an article - “A young angry man who became a fortress” about Julian Angermann (27), German history and art student who spent the entire corona season in Tallinn from spring to autumn this year. Due to his personal interests and studies, but also due to the origin of his family, he liked Tallinn time very much. What makes Julian wonder about new buildings is the use of a lot of anthracite. The hegemony of the colors gray and dark gray may, in his opinion, indicate a local taste preference. But even more, he thinks, is due to the desire to be modern and unificating the cityscape. In Julian's opinion, the eclecticism inherent in the historical development of Tallinn's architecture could continue to be the banner. Also Julian does not share and understand the insane car obsession of the talliners.

In this edition we have two Columns, one by Ivari Ilja, the Chairman of the council of the Estonian National Opera, asking will Tallinn or Estonia ever get an opera theater at all? And in other Urmas Viilma, Archbishop of EEC refers to the the church towers as definitely a business card and part of the brand of Tallinn. “Hopefully, the churches of Tallinn will continue to enchant us and the guests of our capital. This, of course, if we can treat and value our cultural

heritage with dignity,” says Archbishp.

As long as there are scarce funds in local government and state budgets and there is no political will to allocate sufficient funds for the restoration of historical shrines, the EEC Support Fund or Church Fund, founded by several well-known Estonian entrepreneurs, will try to invite people to donate.

To support that case we opened new section City Churches (p 45) beginning of course from the oldest and most significant in town - The Dome Cathedral. The St Mary Cathedral is a truly remarkable sacral building representing several strata of eras. Here is the richest collection of tombstones, epitaphs, sarcophagi, tombstones and coat of arms epitaphs in Estonia, dating from the 13th to the 20th century. There are stories and legends to be found from different corners and stairs of this church.

In Food Test ( p. 56) we have a go on all the new and the best bakeries in town tasting bread. And yes, there are some small but great bakeries where you can get fresh pastries, pies...and everything else that comes with it.

Fashionshoot presents Autumn with Style by Tallinn Design House In Focus we have the stories, features and commentaries about people of Jazzkaar 2020, the most prominent music festival in Tallinn which was delayed from its traditional spot in spring due to corona virus. In Jazz & the City stories the jazz musicians talk about the fest and their likes and dislikes of the urban space. On 24 Hours pages one gets the picture of hard working days of the team and staff of Jazzkaar 1 House features the renovation of the Lilleküla Fire Station. Architectural critic Karin Paulus is looking at the one - a functionalist fire station, which, in addition to modernization, also received a new building - a co-fighter!

Also we have the usual suspects the city and culture news, the reviews of the the best music albums and books et cetera.

raamat

Pulssi levitavad vaba aja sisustajad

restoranid ja kohvikud

Arctic Sport www.arcticsport.ee Arensburg Boutique Hotel & Spa, Kuressaares www.arensburg.ee Audentes Fitness www.audentesfitness.ee City Spa www.cityspa.ee Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee GOSPA / Georg Ots Spa Hotel, Kuressaares www.gospa.ee Grand Rose SPA, Kuressaares http://grandrose.ee/ Hotell Barons www.barons.ee Kalev Spa www.kalevspa.ee Kino Artis www.kino.ee Kumu www.ekm.ee/kumu Mila Studio www.facebook.com/milastudiotallinn/ MyFitnessi spordiklubid www.myfitness.ee Spordiklubi Reval Sport www.revalsport.ee Spordiklubi Sparta www.spartasport.ee Savoy Boutique Hotel www.savoyhotel.ee Tere Tennisekeskus www.teretennis.ee Tondiraba Tennisekeskus www.tennisekool.ee Zelluloosi Spordiklubi www.zelluloos.ee Valeri Studio Fitness&Yoga www.valeristudio.com Viljandi Pärimusmuusika Ait www.folk.ee/ait Saare Golf Kuressaares www.saaregolf.ee

Bollywood www.bollywood.ee Butterfly Lounge www.butterflylounge.ee Café More Viru Keskus Cafe Refresh! www.caferefresh.ee Classic Kohvik, Kuressaares https://et-ee.facebook.com/classic.kohvik Fish&Wine www.fw.ee Gianni www.gianni.ee Gourmet Coffee www.gourmetcoffee.ee.ee In Vino Veritas www.invinoveritas.ee Kapten Tenkeš www.kaptentenkes.ee Kohvik Boheem www.boheem.ee Kohvik Kompott www.kompott.ee Kohvik NOP www.nop.ee Kohvik Peterson cafepeterson.wordpress.com Kaks kokka www.kakskokka.ee Maiasmokk www.maiasmokk.ee Mamo www.mamo.ee Mmuah www.mmuah.ee nAnO www.nanohouse.ee Reval Café www.revalcafe.ee Sfäär www.sfaar.ee Vapiano www.vapiano.ee Wabadus www.wabadus.ee

kauplused Baltman Bastion Ivo Nikkolo Monton Stuudio-kauplus "Oh So Retro" Mosaic

autosalongid Pilot Motors Mariine Auto Info-Auto

Audi Tallinn Lexus Tallinn

butiigid 2. Mood Aleksander Boutique Anna Boutique Armani Baldinini BonBon Lingerie Companys Don&Donna Elegance Boutique

Fashion Angel Boutique Fashionclub Fashion House Fashion Palace Franky Fresco Boutique Gant Gerard Darel Guess

ilusalongid Salon+ juuksurisalongid Alessandro ilustuudio Ilusalong Beauty Lounge Ilusalong Central Cinderella ilusalong Désirée ilusalong Salong FashionHair Finissage Medical Spa Ilusakong Ajapeatus Kuressaares Ilusalong Ginger Ilustuudio Ilusahver Ilu Võlu ilusalong Intersalon

G-Star Hairmail Hugo Boss ICON Inspira Liu Jo Luxton Boutique Make Up Store Mario Melani

MaxMara Nju Butiik Replay Roosikrantsi Kingastuudio Sergio Tacchini S’Nob Studio T Šveitsi Kell Tango Boutique

muud kohad Ilusalong JEM Ilusalong Kaunis Kaunimaks Ilusalong La Sharm Liilia ilusalong Pikk 40 salong Privileg Day Spa Roosikrantsi ilusalong Savannah’ ilusalong Salong Scarlett Sim Salong Sinine Salong SKIN ilusalong i3 ilusalong

Circle K kohvikud https://m.circlek.ee Kuressaare Lennujaam http://www.kuressaare-airport.ee/ Rävala Radisson Blu Sky Hotel www.radissonblu.com/et/ skyhotell-tallinn Swedbank teenindussaalid www.swedbank.ee Swissôtel Tallinn www.swissotel.com/Tallinn Tallink VIP lounge www.tallink.ee Tallinna Lennujaam www.tallinn-airport.ee Tartu Lennujaam https://www.tartu-airport.ee/en/

2/2020

81

1 maja

Lilleküla topeldatud pritsimaja

A 82

2/2020

jalehes Kaja sedastatakse 1928. aastal: „Tallinna tuletõrje ühingud on nõudnud mitme uue pritsimaja ehitamist, sest praegune pritsimajade võrk pole küllaldane. Linnavalitsus leidis, et kõige esmalt tuleb pritsimaja asutada Pelgulinna, mujale pole esialgu võimalik.“ Uus tuletõrjemaja valmiski Pelgulinna ja Lilleküla piiril 1932. aastal ning selle projekteeris tolle aja üks mainekamaid arhitekte Herbert Johanson (sünd. Haljalas 1884 – surn. Göteborgis 1964). Algselt Pelgulinna jaoskonnaks tituleeritud hoone on ehe näide funktsionalistlikust stiilist ehk rõhk on asetatud võimalikult otstarbekatele lahendustele.

Maja toimib otsekui hästi õlitatud masin, kus nii asukoht kui ka efektiivne põhiplaan loob võimalused kiireks väljasõiduks, operatiivinfo jälgimiseks ja kiireks infoedastuseks.

Tuletõrjeautode garaaži kohal paiknevad päästjate olmeruumid, esimesel korrusel on praegugi omaette sissepääsuga komandopealiku kabinet (ning algselt ka eluruumid).

Juba 1930. aastatel oli hoone varustatud ka toona veel mitte ülearu levinud, aga pärast tulekahju nii vajalike korralike pesemisvõimalustega. Hoone ehteks on voolikute

kuivatamiseks ja piirkonna vaatlemiseks mõeldud sihvakas torn, mis on varustatud rõdudega. Oma aja hõngu on hoones praegugi – säilinud on suuresti algupärased proportsioonid ja autentseid detaile.

Tänapäeval üheks vabariigi tippkomandoks kujunenud kompleks on läbinud suuremat sorti ümberehituse – õues olnud kehvemad abiehitised lammutati, vana hoone on põhjalikult restaureeritud ja selle kõrvale on ehitatud ka täiesti uus garaaž.

PAIK Arhitektide poolt 2015. aastal kavandatud mahulise eskiisi alusel tegi lõpliku projekti Conarte. Uues majas on ka õppeklassid ja koht ennetajatele. Kõik see on väga mõistlik – nii saavad suured autod ilma pikema manööverdamiseta märksa kärmemini välja sõita. Ehitis haakub kenasti vana pritsimaja funktsionalistlikku vaimuga, rõhutades nõndasama asist ja tehnitsistlikku vormiilu. Ekraaniliku akendelindiga teine korrus eendub julgelt garaažiuste kohal, mõjudes hoogsalt ja moodsalt.

Koos moodustavad kaks hoonet atsaka ja väga vajaliku terviku, kuhu on maitsekalt majutatud meie linnale nii vajalik abivägi.

Tekst: Karin Paulus Fotod: Rahvusarhiiv

Tallinnas on uue kuue ja sisugi saanud kaks ajaloolist tuletõrjehoonet: üks Nõmmel ja teine, eriti uhke Lillekülas. Arhitektuurikriitik Karin Paulus vaatlebki viimast – funktsionalistlikku tuletõrjemaja, mis ajakohastamise kõrval sai lisaks veel uue hoone-kaasvõitleja!

2•1•0: SÕIDAME! UUS PEUGEOT 2008

BENSIIN/DIISEL/ELEKTER

ALATES

156

€

/KUUS*

HIND ALATES 16 600 €

PEUGEOT 3D i-COCKPIT® UUE GENERATSIOONI JUHIABISÜSTEEMID VALIKUS TÄISELEKTRILINE, DIISEL- JA BENSIINIMOOTOR

*Teenuse pakkuja on Swedbank liising AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga. Krediidi kulukuse määr on 3,08 %, vara hind 13 833,34 € + km, sissemakse 20% periood 5a, jääkväärtus 30%, lepingutasu 200 €, liisingu kuumakse 155,36 €, intress 6 kuu euribor + 2,29% a (07.08.2020 oli 6 kuu euribor –0,418 % euribori negatiivne väärtus loetakse võrdseks nulliga; euribor võib muutuda iga 6 kuu järel), tagasimaksete summa 12 785,42 €.

Krediidi kogukulu on 12 843,99 €. Foto on illustratiivne. Pakkumine kehtib kuni kuni sõidukeid jätkub.

2/2020 83

BOCONCEPTMÖÖBLISALONG, MÖÖBLISALONG,Pärnu Pärnumnt mnt.158/1, 158/1,Tallinn, Tallinn,+372 +372600 6009 903, info@vepsalainen.com, www.boconcept.ee detsember 2017 / jaanuar 2018www.boconcept.ee 35 BOCONCEPT 9903, info@vepsalainen.com, BOCONCEPT MÖÖBLISALONG, Pärnu mnt.

158/1, Tallinn, +372 6009 903, info@vepsalainen.com, www.boconcept.ee