Talsingi

Soomlane Tegi Tallinna ValmiS!

Tapio mäkelainen (62) on juba ligi 30 aastat elanud ja toimetanud kui pesuehtne talsingilane. ehk põhjastlõunasse, edasi-tagasi ning eriliselt edendanud just Soome ja eesti vahelisi kultuurisidemeid.

Fotod: Andres Teiss, erakogu Esimest korda käiski Tapio Eestis ja Tallinnas suvel 1991. Meeles on mehel see, et „inimesed olid avatud, toredad, lahked, abivalmid, aga riides käisid väga teistmoodi kui Soomes toona käidi“. Siis kehtis veel viimaseid kuid nõukogude kord. „See piirivalve, toll, kohalikud hotelli kaasa ei saanud... Naljakas oli Inturisti ekskursioonide „ideoloogiline kasvatus“. Nii kurb kui ka naljakas!“

Vanalinn Ja TeiSed lemmiKud

Vanalinn võlus Tapio hoobilt ära juba esimese korraga ja vaimustab siiamaani, aga kindlasti ka Kadriorg ning Põhja-Tallinn ja Kalamaja. „Mu oma kodukant: pargid, mererand, kalmistud, rahulikud väiksemad tänavad. Pisikesed kohvikud, õllekad, poed,“ loetleb Tapio.

VälJaKuTSe ülemiSTe VanaKeSele

Tapio on tuntud ka giidina ja soomlased eelistavad just temaga tuure teha. Lisaks on Tapio kirjutanud mitu Tallinna tutvustavat raamatut. Tegelikult võib Tapio küll Ülemiste vanakesele öelda, et Tallinn on valmis! Ehk raamatud „Tapion matkassa“ nii vanalinnast, kesklinnast kui ka eeslinnadest. „Jah, Ülemiste vanakese lugu on raamatus sees ja Ülemiste vanakesele vihjan ka eessõnas. Tema „ärritamine“ on teadlik tegu!“ Jääb üle oodata, mil linn siis vanakese poolt üle ujutatakse. Raamatuid tuleb siiski veel lisa. „Planeerime tutvustada Põhja-Tallinna välisturistile mitmes keeles interneti teel. Ideed ja inimesed on olemas, aga natuke toetust ehk raha on vaja.“ Tapio ütleb, et Eesti kohta on kavas kokku 20 reisijuhti, nii et tööd jagub veel kuueks aastaks.

TalSingi Tapio

„Talsingi on paljudele, näiteks minu jaoks reaalsus,“ möönab Tapio, lisades, et kaksiklinna paremaks toimimiseks annaks veel palju ära teha. „Sama ühistranspordi kuukaart töötaks nii Suur-Helsingis kui ka Suur-Tallinnas (= Tallinn + ümbrisevad linnad, vallad). Tervishoid, maksud, sotsiaalhoid, kooli-/kõrgkoolieksamid ja -diplomid… Asju, mida võiks lihtsustada, muuta sarnaseks kahes riigis või vähemalt kahes linnas, on väga palju.“

KuidaS linnaS liigume?

Oluline suur ühisprojekt olekski Tapio meelest just transport. Tundub suisa, et Tapiost võiks teha Talsingi transpordiministri! „Lendamine saastab loodust veel aastakümneid ja seetõttu peame sellest vist loobuma,“ arvab ta, et elektrilised tulevikulennukid lähiajal veel ei tule. Tähtis oleks piirata Tallinnas eraautode kasutamist ning edendada ühistransporti ja kergliiklust. Tapio usub, et tunnel tuleb, aga ka laevaliiklus ja romantiline merereis jääb turistide jaoks. Samuti oleks tema arvates rumalus, kui Rail Baltic jääks praegu ehitamata. Tulevikus võiks superkiire rongiga sõita Talsingist väga mugavalt Varssavisse, Berliini või Brüsselisse. Lennuliiklus sureb, rongiliiklus kasvab! Eriti tähtsad on kergliiklusteed: selgelt eraldi jalakäijatele ja eraldi jalgratturitele, igasugustele „laudadele“ jne. Palju on neid, kes tahavad elada rohkem linnast väljas looduse keskel mere ääres, metsa lähedal: nende „maainimeste“ jaoks peavad toimima ühisühendused. Mugavad ja kiired, et autot poleks vaja. Tapio arvates ei ole isegi auto ja maanteeühendused praegu enam prioriteetsed, vaid rajama peaks hakkama metroo-superkiirrongi teid. Nii siin kui ka sealpool merd, Eestis ja Soomes.