PULSS (2/2021-EST/ENG)

jazzkaar

pulss.online

sügis/talv 2021 kliendile tasuta

EST/Eng

MAARJA nUUT PELLE MILJOOnA MOOD/FASHION TOIT/FOOD LInnARUUM/ URBAn SPACE LOOMAKUJUD TALLInnAS

TALEnDIKAS TAnDEM

Aldo JÄRVSOO & Tanel VEENRE Foto: Jazzkaar

sügis/2021

51

T

T

H

H E

E

A

A R

R T

T

O

OF

F

BIG BANG UNICOUNICO BIG BANG GMT GMT Titanium and blue ceramic case.

Titanium and blue ceramic case.

Automatic UNICO movement with Automatic UNICO movement with GMT function.

GMT function.

F

FU

US

SI

IO

ON

N

2•1•0: SÕIDAME! UUS PEUGEOT 2008

BENSIIN/DIISEL/ELEKTER

ALATES

156

€

/KUUS*

HIND ALATES 16 600 €

PEUGEOT 3D i-COCKPIT® UUE GENERATSIOONI JUHIABISÜSTEEMID VALIKUS TÄISELEKTRILINE, DIISEL- JA BENSIINIMOOTOR

*Teenuse pakkuja on Swedbank liising AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga. Krediidi kulukuse määr on 3,08 %, vara hind 13 833,34 € + km, sissemakse 20% periood 5a, jääkväärtus 30%, lepingutasu 200 €, liisingu kuumakse 155,36 €, intress 6 kuu euribor + 2,29% a (07.08.2020 oli 6 kuu euribor –0,418 % euribori negatiivne väärtus loetakse võrdseks nulliga; euribor võib muutuda iga 6 kuu järel), tagasimaksete summa 12 785,42 €.

Krediidi kogukulu on 12 843,99 €. Foto on illustratiivne. Pakkumine kehtib kuni kuni sõidukeid jätkub.

HAPPY DIAMONDS COLLECTION

Suur-Karja 9, 10140 Tallinn, Estonia T: +372 641 9333 - boutique@goldman.eu - www.goldman.eu

6

sügis/2021

RUBRIIK

K

odusõda on käimas, aga pole hullu, varsti on pühad käes ja tuleb jõulurahu. Ja mine tea, võibolla antakse selleks ajaks meile kõigile kuskilt, näiteks taevast, kulbiga ka tarkust, et saaks taas tavalist elu edasi elada. Kuidas eestimaalased omavahelist koostöötegemist võiksid õppida, seda õpetavad ka meie tänase ajakirja kaanekangelased.

Tallinnas on ühe erakonna ainuvõim murtud ja lootus on, et inimesekeskse hea avaliku linnaruumi arendamine saab veidi toetust juurde. Nii et hei, asjad ei olegi nii lootusetud, kui esmapilgul tundub. Üle aasta saame ka ajakirja taas paberil välja. Aga jälgige meid ka netis - pulss.online.

It's like the civil war what's been going on here, but hey, the holiday season is approaching and the Christmas Peace will be declared soon. How Estonians could learn to cooperate, instead constantly confronting and fighting each other, is also taught by the cover heroes of our magazine today. In Tallinn, the one party monopoly has been broken and the hope is that the development of a human-centered good public urban space will receive some additional support. So hey, things aren't as hopeless as they seem at first glance. Over the year, we are able to publish the magazine on paper again. But also check us out - pulss.online

Tõnu Pedaru toimetaja / editor

Toimetaja: Tõnu Pedaru kujundAJA: Margit Randmäe Korrektor: Killu Mei Tõlkijad: Eiffel Meedia OÜ Reklaam: Nordicom +372 5666 7770 · reklaam@nordicom.ee Väljaandja: PULSS Media OÜ toimetus@pulss.online · facebook.com/PULSS.ONLINE · https://pulss.online sügis/2021

7

32

sisukord/contents nr 58 SÜGIS/TALV 2021

54 44

Aldo Järvsoo & Tanel Veenre loe lk 16.

10 Linnauudised / City news 16 Kaanelugu / Cover Story: Aldo Järvsoo & Tanel Veenre 26 Linnaruum / Settlement: Luite 32 Luubi all / Focus: Loomakujud Tallinnas / Animal Figures in Tallinn 40 Impulss / Impulse: Maarja Nuut

Foto: Margus Juhanson

44 Maitsejaht / Restaurant: Om.house 50 Külaline / Visitor: Pelle Miljoona

8

sügis/2021

68

54 Moeseeria / Fashionshoot by Tiina Talumees 68 Argipäev / 24 h: Robert Alexander Peets 72 Stiilne / Chic: Lisette Pomerants 74 Aja Lugu / Blast from the Past: Kuidas tallinlased Soomest vabaduse viise otsisid / Sounds Like Freedom 1960–1991 82 Üks maja / A House: Nõmme tuletõrjedepoo

Keskmine kütusekulu 4,9–7,9 l/100 km ja CO2-emissioon 130–180 g/km.

Mugavustsooni uus tähendus.

Uus C-klass.

Istu autosse. Tunneta. See ongi mugavuse sisu, nägu ja hääl. Uus C-klass on tulevikukindel mugavustsoon, millest väljuda ei olegi vaja. Sest see mugavus inspireerib ja viib edasi.

Uus C-klass on läbivalt digitaalne ja intelligentne. Ühendades Sind maailmaga intuitiivselt läbi järgmise generatsiooni MBUX-liidese. Näidates teed, mida valgustab LED-tulede revolutsiooniline DIGITAL LIGHT valgustehnoloogia. Igal hetkel aktiivselt kohal, et oma rikkalike juhiabisüsteemidega seista Sinu turvalisuse ja sõidumugavuse eest.

Sa ei pea mugavustsoonist väljuma. Aga vaid juhul, kui see on C-klassi mugavustsoon.

Uus Mercedes-Benz C-klass tervitab Sind ja elu mugavamat poolt Veho esindustes.

sügis/2021

9

uudised

Trio Maag.

Foto Rene Jakobson

Jõulujazz toob tähed koju 25. novembrist 14. detsembrini toimuv festival „Jõulujazz 2021“ toob rahvusvahelisi tähti ja kodumaist uudisloomingut. Esitleb muusikuid seitsmest riigist ning jazzistaare, nagu Salvador Sobral ja Marc Ribot.

Kavas on kontserdid, mis pühendatud sajandi suurtele: Louis Armstrongile, Jaco Pastoriusele ja rootslanna Monica Zetterlundile. Uut loomingud tutvustavad jonas.f.k, Estrada Orchestra ja UMA. Palju muud vaata jazzkaar.ee.

jonas.f.k

 The Christmas Jazz 2021 festival from November 25 to December 14 will treat listeners with hommage concerts, will feature musicians from seven countries presenting international stars like Salvador Sobral and Marc Ribot. New albums will be introduced by jonas.f.k, Estrada Orchestra and UMA. www.jazzkaar.ee

Castelmondo Ripasso Superiore DOC ja Amarone della Valpolicella DOCG on autentsed Itaalia veinid Veneto piirkonnast. Tegemist on täidlaste ja intensiivsete punaste veinidega, mis on nii elegantsed kui rahakotisõbralikud.

Castelmondo Ripasso Superiore DOC and Amarone della Valpolicella DOCG are authenic Italian wines from Veneto. These are fullbodied and intense red wines that are both elegant and wallet-friendly. www.finebrands.ee

10

sügis/2021

Helsingis näeb näitust tallinlastest Helsingi Linnamuuseumis (Kaupunginmuseo, Aleksanterinkatu 16) avati kuni 27. veebruarini 2022 kestev näitus „Armas Tallinn – naabrilood“, mis vaatleb helsinglaste suhet Tallinna. Soomlaste meenutused Tallinnast, tallinlastest ja eestlastest – lõbusad, kohati pisut piinlikudki juhtumised 1980. aastatest tänapäevani. Põnevalt ja ilmekalt lahendatud lood juhatavad külastajaid Tallinna eri paikadesse, ajaloosündmustesse ja linna kiiresti muutuvatesse maastikesse.  “Dear Tallinn - Neighbor Stories” exhibition was opened at the Helsinki City Museum (Aleksanterinkatu 16) until 27 February 2022.

Memories of Finns from Tallinn, tallinners and Estonians - fun, sometimes even a little embarrassing stories from the 1980s to the present day. Vividly solved stories guide visitors to Tallinn's spots, historical events and the city's rapidly changing landscapes.

kaanelugu

HINE – ainuke konjak, mis varustab Briti kuningakoda

HINE’i

finessideni viimistletud küllusliku aroomiga konjakit on aastasadade jooksul serveeritud mitmetes kuningakodades. Konjaki valmistamisel kasutatakse vaid esimesse kategooriasse kuuluvaid Grande Champagne’i ja Petite Champagne’i viinamarju. Ka konjakimaja enda omanduses on 70 hektarit maad Cognaci südames asuvas Grande Champagne’is, kus viinamarjad saavad erakordselt huvitava aroomi.

Ainulaadseks teevad HINE’i maja aga Grande Champagne’i aastakäigukonjakid, mis kuuluvad kõige ihaldusväärsemate destillaatide hulka, mida raha eest üldse saab.

www.finebrands.ee

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

Tähelepanu!

Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. sügis/ 1/2020 2021

11 11

uudised

Seks, prostid ja suguhaigused...muuseumis!

Foto: Meeli Küttim

Tallinna Linnamuuseumis on avatud näitus “Kõlvatu Tallinn”, mis räägib tallinlaste intiimelust läbi aja, erinevatest ihadest ja nendega kaasnenud tabudest.

Linlaste seksuaalkäitumist ja prostitutsiooni Tallinnas käsitleb näitus algusega keskajast, täpsemalt 15. sajandist kuni II maailmasõjani ehk esimese vabariigi ajani.

Mis asutus oli Punane Klooster? Mida häbitut juhtus Constans Korbmacheri kõrtsis? Mida tehti Mustas Kassis? Mida pandi kirja hooranimekirjadesse? Kuidas karistada au kaotanud naist? Aga meest?

Küsimusi on mitmeid ja vastuseidki leiab. „Kõlvatu Tallinn“ jutustab eelkõige seksuaalsete ihade rahuldamise äärealadest – mitte niivõrd paarisuhetest, vaid prostitutsioonist, erootikast ja pornograafiast linna ajaloos.

Näituselt leiab palju oma ajastust rääkivaid detaile, nagu mitu korda nädalas pidid prostituudid saunas käima või mille poolest oli kuulus maja Mardi uulitsas. Miks löödi Elfridet kahvliga rindu, mida hoiti mürgikappides, mitu korda saadeti piltnik Ned de Baggo Tallinnast välja?

Näituse tegijad loodavad, et see näitus aitab veidigi seksuaalsusega seonduvaid tabusid mõista ja ka vähendada, sest soovime, et seks oleks midagi, mis toimub kõigi osapoolte täielikul nõusolekul, pakub neile naudingut ja et sellest räägiksid omavahel nii partnerid kui ka vanemad oma lastega.

Lisaks näituseelamusele pakub muuseum ekskursioone linnaruumis, mis laiendavad näituse teemasid ning jutustavad konkreetsete paikadega seotud lugusid.  The City Museum's exhibition "Indecent Tallinn" talks about the desires of the people of Tallinn and the taboos that accompanied them over time. Urban sexual behavior and prostitution in Tallinn are observed from the 15th century to World War II. The exhibition is also accompanied by excursions through the Old City.

Neitsitorni kodu-perioodist valmis makett aia üldilme oli tänasest väga erinev. Siin laius suur roheline koduaed, kus leidus rohkesti õuna-, ploomi- ja kirsipuid ning sõstrapõõsaid, madalad puitmajad kössitasid linnamüüri ääres. Neitsitorni krohvitud ja helekollaseks värvitud kivielamu mõlemal tiival olid madalad puitrajatised, ühel neist terrass.  A model made of the home period of the Maiden Tower and Garden is opened In the Kiek in de Köki fortification museum, on the gallery of the second floor of the Maiden Tower. The model depicts a time in the history of Tallinn, when medieval fortifications that had lost their military significance and were rebuilt as dwellings, homes for citizens and apartment buildings. The fortifications became homes for the residents, among whom, for example, well-known artists and influential people.

Foto: Meeli Küttim

Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis näeb Neitsitorni teise korruse galeriis elutruud maketti, mis kujutab Taani kuninga aeda ja seda piiravat linnamüüri koos Neitsitorni ja Tallitorniga 1930. aastatel. Makett kujutab aega Tallinna ajaloos, kui sõjalise tähtsuse minetanud keskaegsed kaitserajatised võeti kasutusele eluruumidena, linnakodanike kodude ja kortermajadena. Kindlustustest said kodud ja kodud said kindluseks elanikele, kelle seas näiteks Neitsitornis tegutses tuntud kunstnikke ja mõjukaid linlasi.

Neitsitorn ongi linnas üks ajaloos enam välimust muutnud ja ümber ehitatud torn. Nõukogude ajal, 1960. aastate lõpus asuti elumaja lammutama ja 1970. aastatel taastati Neitsitorn neljakorruselise kaitsetornina, millesse kavandati ka kohvik. Makett kujutab aega 1930. aastatel, mil kogu ala oli jätkuvalt erakätes. Praeguse Taani Kuninga

12

sügis/2021

uudised

Iga aastalõpu eel on oodatud traditsiooniks saanud suur filmipidu PÖFF, mis tänavu kestab 12.–28. novembrini. Hoolimata viiruse ohjamiseks kehtestatud piirangutest on tänavugi filme võimalik vaadata nii kinosaalis kui ka kodus arvutiekraanilt. Festivali peaauhinna pärast hakkab võistlema 19 filmi. „On väga tähtis, et sel kultuurile keerulisel ajal säiliks kinos käimise traditsioon ning parim viis seda säilitada on pakkuda vaatajatele kõige paremaid, provokatiivsemaid ja inspireerivamaid esilinastusi, mida maailma filmikunstis on hetkeseisuga leida,“ ütles PÖFFi juht Tiina Lokk.

PÖFF tähistab oma sünnipäeva ka nüüdisooperiga „Tarkovski.

Kaheksas film“, mille toob välja Eesti Kontsert. Elektrooniline ooper näitlejale-lauljale, virtuaalsetele ooperisolistidele, live-elektroonikale ja robotile on fantaasia Vene filmirežissööri Andrei Tarkovski viimasest, tegemata jäänud filmist.

Etendus toimub 24. novembril kell 19 Tallinnas Kultuurikatlas, mis on paigana sümboolne: just Kultuurikatla ümbruses on üles võetud osa Andrei Tarkovski filmist „Stalker“.

Festivali eel kuulutas PÖFF välja ka omanimelise pargi rajamise!

Tulevase PÖFFi pargi asukohta Paljassaarel kohe Tallinna filmilinnaku kõrval, kus praegu on tühermaa, istutati täna sümboolselt esimene puu – Sahhalini pihlakas. 1,5 hektari suurune avalik park rajatakse lähiaastatel koostöös Tallinna linna ja filmilinnakuga.

Foto: Liis Reiman

25. korda Pimedate Ööde filmifestival!

Tiina Lokk puud istutamas.

 The 25th edition of Tallinn Black Nights Film Festival will take place from Nov 12-28 2021.

“In these challenging times for the culture business, to make sure film fans continue to visit cinemas and have that essential experience. The best way to do that is surely to show them the very best, most provocative and most inspiring films world cinema has to offer”, says Tiina Lokk, the Festival Director.

Nüüdisooper „Tarkovski.

Kaheksas film“

sügis/2021

13

Fotod: Meeli Küttim

uudised

Kalamaja muuseumi hoone sisustuses leiab igas ruumis viiteid nii maja kui ka kogu Kalamaja loole. Kasutatud on ehedaid materjale ja ajalooliste hoonete detaile ja fotosid, samuti muuseumi kogumiskampaanias laekunud annetusi.

Sisekujunduse on teinud Andres Labi ja Janno Roos Ruumilabor OÜst ja graafilise lahenduse on teostanud disainiagentuur Refleks OÜ.

Püsinäituse valmimisel on osalenud kümned kalamajakad, annetades esemeid ning jagades oma mälestusi paiga eluolust.

Muuseumi väliala on kujundatud kohtumis- ja suhtluspaigaks nii muuseumikülalistele kui ka kohaliku kogukonna rahvale. Fassaadi ja välialad kujundas arhitekt Helle-Triin Hansumäe.

Avati linna esimene kogukonnamuuseum!

Tallinnas Kotzebue tänaval avati Kalamaja muuseum, mis on kohaliku kogukonnaga koos loodud kokkusaamispaik, mis ainult ei näita näpuga asumi ajalugu ja sellega seotud asju, vaid kutsub kõiki kaasa mõtlema ja panustama. Muuseumi näitused tutvustavad Tallinna tõenäoliselt vanima eeslinna ajalugu, olevikku ning avavad tuleviku võimalusi. Näitus „Küla keset linna. Lugusid Kalamajast“ kõneleb siinsest elust kuue Kalamajale iseloomuliku koondkuju kaudu: Kalamaja mees, Kalamaja naine, Kalamaja laps, Kalamaja esivanem, Kalamaja elukunstnik ja Kalamaja loom. Need tegelased eri aegadest ja ajastutest jutustavad lugusid keskajast tänaseni. Muuseumist leiab ka galerii, kus saab oma ideid näituseks vormida või huvilistele põnevaid kollektsioone tutvustada.

Muuseum on küll sisult suur, ent ruumilt pisike. Seetõttu näeb näitusi sageli ka siinsetel tänavatel. Näitus „Kalarand – igaühemereääre kolmas tulemine“ räägib linna taasavamisest merele.

Naljakas, et veel 30 aastat pärast iseseisvumist pole meri ja mereäär linlastele sama avatud kui näiteks meie lähinaabrite soomlaste ja

14

sügis/2021

rootslaste pealinnades. Näitus puudutab ka Kalaranna kaugemat ja lähemat minevikku: keskaegseid mündrikke, 200 aasta taguseid kümblusasutusi ning 1990. aastate erastamisi. Muuseumi hoone asub Tallinna vanimas eeslinnas, arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi 1934. aastal valminud funktsionalistlikus eramus.

The city's first community museum opened!

The Kalamaja Museum was opened on Kotzebue Street in Tallinn, which is a meeting place created together with the local community, which not only shows the history of the settlement and related things, but invites everyone to think and contribute. The Museum's Exhibitions introduce the history and present of probably the oldest suburb of Tallinn and open up opportunities for the future. The museum is located in a functionalist style house completed in 1934 by project of architect Herbert Johanson.

sügis/2021

15

kaanelugu

Killuke Pariisi TEKST: STELLA K. WADOWSKY FOTOD: MARGUS JUHANSON

16

sügis/2021

kaanelugu

Tallinnas

Elukaaslaste, ehtekunstnik Tanel Veenre (44) ja moedisainer Aldo Järvsoo (45) jaoks on november tagasivaatamise aeg. Täpselt aasta tagasi tabas Eestit teine eriolukord. Kuidas sai ellu jäädud, mis tehtud ja mis saab edasi?

sügis/2021

17

kaanelugu

äksime Tanelile ja Aldole koju külla Süda-Tatarisse, et teha üks väike inventuur. Et töö on tähtis ja võimalik, et töötegemisest tuleb lisaks kõigele muule ka tammsaarelik armastus. Nii Aldo kui ka Tanel möönavad, et on õnnega koos, et saavad teha tööd, mis on nende kireks ja ka hobiks. Aga siiski on neil ju ka pere ja lapsed, mis vahest on veel tähtsam. Tegelikult peab lihtsalt vaatlema kõike terviklikult, püüdma kõike ühendada ja mitte vastandama, eks ole! Üks oluline otsus töökorraldusest oli olemas varasemast, loodud veel kriisieelsel ajal – Embassy of Fashion, mis on Eestis ainulaadne ettevõtmine. Et eestimaalastest moekunstnikud teevad koostööd, selmet püüda konkurentidena üksteisel kõri läbi lõigata, on ju tore!

Esialgu olid kambas moekunstnikud Aldo Järvsoo, Riina Põldroos ja Ketlin Bachmann. Hiljem liitus ehtekunstnik Tanel Veenre. „See tundus lihtsalt mõistlik,“ ütleb Tanel, „me jagame müüjaid, pinda, üüri ja sotsiaalprobleeme.“ Aldo lisab: „Meie lapsed on ateljees üles kasvanud… Ja me pole üksteise suhtes kadedad. Kui klient tuleb minu

18

sügis/2021

juurde, aga ma näen, et talle sobib paremini hoopis näiteks Riina looming, siis suunan ta Riina juurde.“ Kui mullu kevadel kehtestati eriolukord, ei tulnud see Taneli ja Aldo jaoks üllatusena. Juba enne eriolukorra väljakuulutamist tehti koosolek, kus langetati hulk tulevikku vaatavaid otsuseid.

Rävala puiesteelt koliti väiksemale pinnale Roosikrantsi tänavale, samuti tehti enneolematu allahindlus, mida Embassy of Fashion tavaliselt ei tee, kuid see oli õige samm, et vastu pidada. Õhtukleitide asemel hakati tootma maske ja töö käis hommikust õhtuni. Maskide õmblemise kõrvalt hakati mõtlema suvistele projektidele ja Tanel asus ette valmistama oma elu suurimat etendust „Mineralia“ praeguseks lammutatud Noblessneri laevatehases.

Tundub, et mida raskemad ajad, seda suuremaks saab tegijate hoog – tänavu augustis korraldasid Aldo ja Tanel Haapsalu raudteejaamas suurejoonelise vaatemängu, kus perroonile astus ligi 80 eri komplekti. Juba kuu aega hiljem korraldasid nad Roosikrantsi tänaval Roosade vaipade päeva, kuhu tõmbasid pea kõik ärid, kes samal tänaval tegutsevad. Mõlemad sündmused leidsid laialdast kajastamist meedias. Muide, täna nimetavad nad Roosikrantsi tänaval asuvat moemaja killukeseks Pariisiks Tallinnas, sest kui ilm lubab, on maja ees alati laud ja toolid, kus nauditakse tassikest teed või klaasi veini. Nädalapäevad tagasi esitles Tanel Veenre koostöös Kaubamaja kaubamärgiga PAI uut ja luksuslikku voodipesukollekt-

siooni „Unenägude kuningriik“ ja „Ööliblikad“.

Taneli aruanne: kõik asjad tuleb kohe teha ära!

See aasta on Taneli jaoks olnud täiesti teistsugune: „Esimest korda elus on alates maikuust olnud periood, kus ma ei ole kunstiga tegelenud. Fookus on lastel ja kaubamärgi kasvamisel. Muidu töötasin paralleelselt – ühel päeval üks ja teisel päeval teine teema,“ kirjeldab Tanel, kes on hetkel oma loomingulisuse suunanud kaubamärgi ehitamisse. „Eksport, uued tootegrupid, värsked töötajad, lõputu turunduskarussell – seda kõike tuleb teha korraga loovalt ja strateegiliselt.“ Tanelil on ka sündimas uus tootegrupp, mis võtab omajagu energiat ja millest veel rääkida ei saa. Ta nendib, et Hiina on olnud suur kulu: „Uhke unistuse nimel ma tegutsen. Suurem osa käibest liigub tagasi kaubamärgi kasvatamisse.“ Kui enamasti ei käi kunstiinimeste puhul loomine, süsteemsus ja järjepidevus käsikäes, siis Tanel on tõmmanud selles loosis peavõidu: „Talent ja suutlikkus organiseeritult tegutseda, see on minu lucky package!“ Tanel toob heaks näiteks Roberta Eineri: „Tegime temaga koostööd ja ükskõik kui kiire tal välismaal asju ajades ka polnud, alati leidis ta aja, et kohe e-kirjadele vastata. Eestis ajan vahel ühe küsimusega mõnd inimest taga ja ei saa ega saa vastust.“ „Minu moto on lihtne – kõik asjad

kaanelugu

„Talent ja suutlikkus organiseeritult tegutseda, see on minu lucky package!“

sügis/2021

19

kaanelugu

tuleb kohe ära teha.“ Edu tuleb järjepidevusega. Tanel meenutab, et kuni 37. eluaastani tegi ta seitse päeva nädalas ja 15 tundi päevas tööd. Kui ellu tulid lapsed, siis tuli ka kauaoodatud iseenda aeg, mis omakorda päästis Taneli läbipõlemisest.

Praegu on Tanelil enam kui 40 müügikohta, lisaks viis täiskohaga töötajat ja valmimas on uus veebipood. „Mulle meeldib hüpata tundmatusse, tõmmata teele väljakutseid, mida asuda kirega purema.“

Aldo aruanne: vara tööle Aldo pole kunagi olnud hommikuinimene, kuid elu on teda muutnud: „Õmblejad tulevad ateljeesse juba hommikul tööle – varem kella üheksaks ja nüüd kella kaheksaks. Seega olen sunnitud olema hommikuinimene. Ja ärkan üsna vara. Kui hommikuti tuleb lastega tegeleda, siis jätan õmblejatele paberite peale sõnumid. Iseenesest mulle meeldib olla see, kes hommikul ise moemaja avab.“ Oma töörutiinist rääkides ütleb

Aldo, et talle meeldib jätkuvalt ise õmmelda, kangast lahti lõigata ja õmblejate töö üle vaadata: „Kui ma ise teen, siis ma tunnen, et ise ka vastutan.“ Päeval, kui teeme intervjuud, on Aldo saanud telefoni esimese sõnumi: „Kuidas ma seda pesen?“ Paljusid üllatab, et neopreenmaterjal, mida Aldo kasutab, on masinpestav. See maagiline ja mugav materjal jõudis Aldo teadvusse kaheksa aastat tagasi, kuid alles nüüd saab ta klientidele rahuliku südamega öelda, et riided on masinpestavad.

Pärast koroona saabumist muutus moekunstnike elu üsna märkimisväärselt – praktiliselt mitte keegi ei tellinud enam õhtukleite. Nende asemele tulid siidist pidžaamad, millega saab käia nii väljas kui ka kodus. Aldo lisab, et need on pidžaamad, millega ei pea magama.

Tänavu Haapsalus toimunud show’s oli komplekte 80 ringis. Aldo ei näe piirangutes ainult halba: „Piirangud annavad ka vabadust. Hakkasin mõtlema: mida ma tahaksin teha? Mida ma tahaksin näidata? Siis tulid teised vormid ja mõtted. Praegu lähevad kaubaks mantlid ja jakid. Kolmanda laine eel kadusid õhtukleidid ja tellimused.“ Siiski kohtab Aldo oma õhtukleite nüüd kodustel pidudel, mis on läinud märksa pidulikumaks ja kuskil mujal neid niikuinii kanda ei saa. Muide, sõprade ja laste sünnipäevad tähendavad samuti seda, et midagi juhuslikku enam selga ei satu. Kui varem eelistas Aldo ürituste asemel kodus koos lastega multifilme vaadata, siis nüüd tunneb ta, kuidas tasub peolt ikka läbi astuda, sest kust sa mujalt seda lustlikku ja seltskondlikku hõngu ikka leiad. Muidu ununevad isegi sõprade näod.

Kui Tanel lennujaama jõudis, oli Aldol…

Tanel ja Aldo on kodu soetamisel olnud alati sammukese ees. Näiteks praegust elamist otsides ja leides pidasid nad silmas soovi, et nende peres kasvaksid kord lapsed. Praegu elavad nad SüdaTataris 120-ruuduses korteris, kus on mõnusalt õhku, ruumi ja disaini. Paljud hõrgud lambid ja mööblitükid on ShiShi looming.

Aldo räägib, et ta armastab remonditöid ja võtab need peamiselt ette siis, kui Tanel on reisil. Näiteks kui Tanel

20

sügis/2021

ühel hommikul lennujaama jõudis, olid Aldol plaanid juba valmis – ta tassis korteris oleva mööbli ühte tuppa ja kohale laekusid töömehed, kes lihvisid kõik põrandad ühesuguseks, nüüd on korteris helgelt heledad põrandad.

Teiseks Aldo projektiks sai valge tuba, kus õdusalt intervjuud teeme.

Veel mõni aeg tagasi oli see sinine, kuid pärast seda, kui Tanel reisile läks, tegi Aldo „mõned“ muudatused. Töömehed värvisid ruumi valgeks, diivani ja valgustid valis Aldo juba varem välja ning voilà! – elutuba sai uue hingamise.

Aldo ütleb, et Tanel armastab rutiini: „Kui meil on magamistoas olnud hall seinatoon ja oleme seda korduvalt üle värvinud ning tekib küsimus, kas peaks midagi uut leidma, siis Tanel ütleb, et hall on nii ilus…“ Aldo avab ühe lõbusa seiga veel: „Ükskõik, mida käin koju ostmas, siis võtan juba ukse taga asjadelt hinna-

kaanelugu

Deal with Tallinn: Tanel ja Aldo linnaruumist Olete mõlemad Tallinna poisid, aga kus kandis kasvasite, kus oli teie lapse-/poisipõlve mängumaa? Kui satute nüüd sinna kanti, siis kas on midagi, mis end eriliselt meelde tuletab?

AJ: Ema kasvas üles Kentmannis, isa Toompeal, aga kui nad ühel hetkel olid paljulapselise perega hakkama saanud, siis kolisime Lasnakale, kus sai elatud niikaua, kuniks uuesti kesklinna tagasi saime.

Lasnaka elavamad mälestused varasest noorusest on üheksakorruseliste majade katuste äärtel kõndimisest ja toredatest suurtest lastekampadest, kellega sain harjutada kollektiivis enda maksma panemist.

Samas on kõige olulisemad lapsepõlvemälestused siiski suvekodust, metsadest ja loodusest, varahommikusest udust ja selles ekslevatest metsloomadest.

TV: Kasvasin Nõmmel, suures koduaias oli 18 kirsipuud, kaks vahtrat ja lugematult mände... Üle tee oli suur mets kanarbike ja mustikatega. Praegu vaatan oma linnakodu aknast lehtede möllu ja olengi tagasi Nõmmel. Kui käin lastega vanematekodus, siis heidan seal tihti lihtsalt põrandale pikali ja lasen rahul endasse voolata, Nõmme on teraapiline.

Mis kohtades Tallinnas olete veel elanud? Ja kas praegu olete seal, kus tõesti meeldib, või hoiate silma peal ka võimalusel liikuda tulevikus kuhugi, kus pigem eelistaks elada?

sildid ära. Olgu nendeks siis tekikotid või midagi muud… Samal ajal Tanelile meeldib see luksus, mille koju toon.“ Aldo ütleb, et koduste asjadega tegelemine on tema kanda ka seetõttu, et tema teeb aastas kaks kollektsiooni, aga Tanel loob näiteks kuus ehetekollektsiooni. Tõsi, on olnud ka teisi aegu – ühel aastal üllatas Aldo ise kuue kollektsiooniga.

Samal ajal on köök jälle Taneli kuningriik, nii on nende kodus asjad jaotatud. „Kui elu peaks jälle lukku pandama, siis elaksime meie köögikappide sisuga ära mitu kuud,“ nendib Tanel, kel on köökapis alati mõnus varu kookospiimast küüslauguni.

Aldo nendib, et talle väga meeldib kodus tegeleda, aga „Meil mõlemal on õnn teha tööd, mis on samas ka kirg ja hobi. Kui mul poleks loomingut, siis ma pööraksin ilmselt ära… Ja koos saame olla õnnelikud muidugi lastega.“

„Mina ootan kolmandat doosi!

Paar sõpra on näkku valetanud – esmalt öeldakse, et olen vaktsiini suhtes allergiline, kuid tegelikult ollakse hoopis vaktsiinivastane, kes mugava vale taha peitub.“

AJ: Kõige kauem elasime Taneliga mu vanematekodus Tõnismäel, edasi tuli väike Koidu tänava periood ja siis Süda-Tatari.

Kõik me ühised kodud on olnud sisuliselt kilomeetri raadiuses kesklinnas ning ühel hetkel, kui meil oli samaaegselt kolm kodu, siis avastasin ennast ikka eelmise kodu ukse tagant, kuhu olin pärast tööd harjumusest läinud... Kesklinnast lahkuda on raske – kui oled harjunud igale poole jõudma viie minutiga ja ilma autos pool elu elamata, siis tundub ka Piritale minek nagu teise linna külastamisena.

TV: Mina olen maise stabiilsuse elemendi all sündinud ja kolimine on minu jaoks kohutav stress. Praegune Süda-Tatari suur korter vaikse aia, vanade puude ja jasmiinipõõsaga on ideaalne. Siin on kild Nõmmet ja samas viis minutit vanalinna.

Me mõlemad oleme pigem vana maja tüüpi romantikud. Ka eelmine kodu oli 30ndate puitmajas Koidu tänaval.

Mis kohad-paigad üldse linnas meeldivad? Mitte ainult tööga seotult, vaid pigem vaba aja veetmiseks.

AJ: Kui lapsed sündisid, siis sai kõik Tallinna pargid läbi kärutatud, tuhat korda

sügis/2021

21

kaanelugu

22

sügis/2021

kaanelugu

vähemalt! Komme lastega mänguväljaku asemel parki minna on meil siiani.

TV: Välismaalastele soovitan alati linnahalli, eriti suvise päikeseloojangu ajal.

Mulle meeldib limpsimata linnaruum, vabade hingede pelgupaik kesk üha enam korraldatud elu.

Olete näinud linnaruumi arengut nõukogude ajast tänaseni. Mis meeldib ja mis mitte? Selge see, et muutused linnapildis on olnud suured.

AJ: Nõukaajal oli palju rohkem puid ja haljastust, kahjuks on enamik EW ajal istutatud puudest arendustele-teelaiendustele ette jäänud ning naljalt uusi alleesid ei istutata. Ilma puudeta ja kindlasti ka kõrgete kontorihoonete tõttu on kesklinna tekkinud tuulekoridorid, mida enne ei olnud.

TV: Mulle meeldib Reidi tee ning see, kuidas seal linn ühtäkki avanes merele ja vaatele. Sõidan tihti rattaga Piritani ja tagasi, see on maailma ilusaim promenaad. Ja peatun Reidi tee mänguväljakul, kus on linna kõige pikema jooksuga kiiged. Ajan siis lapsed kiigelt ära ja hõljun, vaadates merd.

8 minutit ja lõhestunud Eesti Taneli ja Aldo puhul on värskendav kuulda, kui positiivselt nad Eestist kõnelevad. Kiitust jagub ka pealinnale.

Näiteks Tallinnas liiguvad nad jalgratastel ja palju kirutud punased pop-upjalgrattateed on nende meelest ikkagi turvalisem valik kui lihtsalt autoteede ääres liigelda. Kesklinnas elades ja jalgrattaga sõites on pea kõik paigad kaheksa minuti kaugusel.

Aldo kiidab, et Eesti asukoht on Euroopa pinnalt nii mugav. „Me oleksime justkui nagu nurga taga, aga ometi on kõik nii lähedal. Vahel mul tekib öösel mõte, et läheks homme Rooma, tellin mobiilist pileti ja olen järgmisel päeval kohal. Ameeriklastel või austraallastel on see palju keerulisem.“ Draamat vaktsineerimise ümber vaatavad nad aga murelikumalt. Aldo räägib: „Mina ootan kolmandat doosi!

Paar sõpra on näkku valetanud – esmalt öeldakse, et olen vaktsiini suhtes allergiline, kuid tegelikult ollakse hoopis vaktsiinivastane, kes mugava vale taha peitub.“

Tanel on koroona läbi põdenud: „On kurb, et peavoolumeedia suhtes, kus ainsana toimub mingigi faktikontroll ja avaldatakse eriarvamusi, on tekkinud skepsis. Ülejäänud meediaformaadid, eriti Facebook, võimendavad vaid äärmusi. Ida-Euroopa riikide suurim mure on usaldamatus. Seal on tekkinud grupp väga valjuhäälseid inimesi, kes pigem usaldavad konspiratsiooniteooriaid kui tasakaalukat mõistuse häält või statistikat. Pigem kuulatakse sõbranna või paari nende maailmavaatega sobiva spetsi arvamust, kuid suletakse kõrvad kui näiteks 90% spetsialiste kinnitab midagi muud.“ Aldo räägib Pariisist: „Seal on täiesti tavaline, et sajad nimesed kannavad metroos maski ja keegi ei protesteeri, kui restorani sisenedes küsitakse neilt vaktsineerimise kohta tõendit.“ Muide, just helgesse Pariisi plaanivad nad sõita oma laste Elise ja Kasperi kuuendat sünnipäeva pidama – nemad kaks ja nende kaksikud ootavad üle kõige päeva, kui saavad sõita romantilisse moemekasse. Selleks puhuks võetakse muidugi kaasa ka uhkemad tualetid.

Kas jagate seisukohti, et linn on aastatega arenenud autokeskseks ning asfalti ja betooni laotatakse liialt, seda just roheluse arvelt? Lahendusena on pakutud autoliikluse piiramist, võttes prioriteediks jalakäijad, jalgratturid jt kergeliiklejad ning ühistranspordi.

AJ: Reisime Taneliga palju Euroopas ning kui kõik meie lemmiklinnad on aastatega muutunud jalakäija-rattasõitja kesksemaks, siis Tallinnas seda muutust kahjuks veel ei näe.

TV: Ma olen täielik rattainimene. Kui november lööb mind sadulast, olen kui jalutu ja hilinen mõnda aega kõigile kohtumistele... Vaikseid muutusi rattasõbraliku linna suunas on näha. Minu arvates on ka need punased teed päris hea lahendus, tunnen end seal tõesti kindlamalt, enam autodest eraldatuna.

Kui teil oleks võtta n-ö võluvits, siis millise linnaruumi te kujundaks?

Millised muutused oleksid hea avaliku ruumi saavutamisel teie meelest vajalikud?

AJ: Linnaruum peab olema kujundatud elanikule, mitte linna läbivale inimesele, transiit peaks olema suunatud ümber linna, mitte linnast otse läbi.

TV: Eks linn areneb ja iga puu taga nutta on narr, kuid linn võiks tõesti istutada palju enam puid – suurlinnade lemmikpaigad on tihti alleed, kus koht nii autodel, inimestel, ratturitel kui ka lindudel.

sügis/2021

23

cover story

Tanel, Aldo, Tallinn, Paris, Rome!

F

or the partners and spouses jewelry artist Tanel Veenre (45) and fashion designer Aldo Järvsoo (44), November is a time to look back.

Well, of course, soon there will be the Big Christmas Sales, but - point is, the work`s been done. Exactly a year ago, the second covid-epidemic-crises-situation hit Estonia. How did they survive, what was done and what will happen next?

Obviously, work is important, and they both are lucky to do the work which is also the passion and hobby of theirs! But also - they have the Family together and children, twins, which are perhaps even more important. In reality, one probably just has to look at everything as a whole, try to connect and combine that everything around and not confront, right!

24

sügis/2021

One important decision about the whole organization of work was made already from an earlier, pre-crisis time Embassy of Fashion, design unit, which is a unique undertaking in Estonia. It is not like usual thing that Estonian fashion artists are collaborating rather than trying to cut each other's throats as competitors! Initially, there were fashion designers Aldo Järvsoo, Riina Põldroos and Ketlin Bachmann in the gang. Tanel Veenre joined them later.

"It just seemed reasonable," says Tanel. "- we share vendors, space, rent and social issues;)" Aldo adds: “Our children have grown up in the studio… And we are not like envious of each other. If the client comes to me, but I see that Riina, for

example, is more suitable for her, then I will refer her to Riina. ” When a state of emergency was imposed last spring, instead of evening dresses, the masks were produced and the work went from morning to night. It seems that the harder the times, the bigger the power - in August Aldo and Tanel organized a great spectacle at Haapsalu railway station. A month later, they organized a Pink Carpet Day on Roosikrantsi Street, which attracted almost all the businesses operating on the same street. Both events were widely covered in the media. Weeks ago, Tanel Veenre, in cooperation with Kaubamaja's brand PAI, presented the new and luxurious bedding collection "Kingdom of Dreams" and "Butterflies".

cover story

Aldo's job Aldo has never been a morning person, but life has changed him: “Seamstresses come to the studio to work already in the morning - before nine o'clock and now at eight o'clock. So I'm forced to be a morning person. And I wake up quite early. If I have to deal with children in the morning, I leave messages on the paper for the seamstresses.”

Speaking about his work routine, Aldo says that he still likes to sew himself, cut the fabric and review the work of the seamstresses: "If I do it myself, I feel responsible myself."

“We are both lucky to do our kind of work and have a job which is also a passion and hobby,” says Aldo assuring that If he didn't have his art, he would probably just go insane! “And together we can be happy with the children, of course,” adds Aldo

8 minutes and a divided Estonia

Tanel and talent “Talent and the ability to act in an organized way, this is my lucky package,” says Tanel, and we know he`s right, “ My motto is simple - all things must be done immediately. ” Success comes with consistency - Tanel recalls that until the age of 37, he worked seven days a week and 15 hours a day. When the children came into their life, the long-awaited time of their own came, which in turn and in fact saved him from burning out.

Tanel currently has more than 40 sales outlets, plus five full-time employees, and a new online store is nearing completion. "I like to jump into the unknown, to take on challenges that I can bite with passion."

It is refreshing to hear how positively Tanel and Aldo speak about their home country Estonia. Praise is also given to the capital - Tallinn, for example, they ride bicycles and they think that the much cursed red pop-up cycle paths are still a safer choice than just driving along motorways. Living in the city center and cycling, almost all places are eight minutes away.

Aldo finds Estonia's location on Map rather convenient in Europe. "We are like around the corner, but everything is so close. Sometimes I have an idea at night to go to Rome next day, I just order a ticket from my mobile and - arrivederci Roma!"

However, they are more concerned about the drama of vaccination. Aldo says: “I am waiting for the third dose!”

Tanel has gone through suffrage of coronavirus: “It is sad that at mainstream media, where really the real fact-checking takes place and different opinions are expressed, skepticism has arisen,” tells Tanel, “other media formats, especially Facebook, only amplify extremes.

The biggest concern of Eastern European countries is mistrust.” Aldo gives an example from Paris: "It is quite common for 300 people to wear a mask on the metro and no one protests when they are asked for proof of vaccination when they enter a restaurant."

And as a matter of fact Aldo and Tanel are planning to travel to Paris to celebrate their children's birthday - the twins, very soon.

DEAL WITH TALLINN - THA TALK OF THE URBAN SPACE

A

ldo and Tanel are rather pleased with their current location of their home apartment in the Süda-Tatari Settlement. “All our homes have been essentially within a 1km radius in the city center, “ admit Tanel and Aldo, so everything really what you need would be within the reach of 5 minutes. Going to Pirita 10 km out feels like visiting another city. Also living in large apartment with a quiet garden, old trees and a jasmine bush is ideal. “We are both rather old house- type romantics.” says Tanel.

Talking about favourite spots and places in Tallinn, Aldo admits that its hard to beat the walk in the park.

“When the children were born, we went through all the parks in town a thousand times at least” “I always recommend Linnahall to foreigners, especially during the summer sunset," says Tanel. "I like it a bit wild and rough rather than the polished urban space, there`s still somewhere a haven for free souls in the middle of an increasingly overorganized life.”

They both share the view that over the years Tallinn has gone way too much into a car-centric urban planning and development. And asphalt and concrete are spread too much at the expense of greenery.

“We travel a lot in Europe and while all our favorite cities have become more pedestrian-cyclist-centric over the years, unfortunately we don't see that change in Tallinn yet.”

If they had a magic wand, they would design the city for the resident, not for the person passing through the city, “says Aldo. “The city could really plant a lot more trees, “ adds Tanel.

sügis/2021

25

linnaruum

Luite, igav liiv ja tühi väli?

26

sügis/2021

linnaruum

K

esklinna lõunaossa jääv Luite asum on väike kolmnurgakujuline raudteerööbastega piiratud ala, pindalaga 0,85 km2.

Vastuolulise, et mitte öelda kokkusobimatute kooslustega asustatud koht – tööstusteeninduspiirkond versus eramajade ala, mille püsielanike arv on pisut üle 800.

Mõistagi voorib asumi kaubandus-teeninduspiirkondades päevasel palju muud rahvast ja liikleb rohkelt autosid. Siiski eraldab Veerenni tänav äride sipelgapesa ja eramajade ala suuresti.

Asumi tuntuim ja kõige enam maa-ala enda alla ahmiv ettevõte on kahtlemata Espaki ehitusmaterjalide kauplusekompleks, aga siin leidub teisigi teenindusettevõtteid ja ka Veerenni keskuseks nimetatav kontorihoone. Industriaalse ilmega alad enne vägagi rohelises piirkonnas tekkisid, nii nagu naaberasumis Kitsekülaski, nõukogude ajal, kui tööstuse arendamine oli kõrges aus ja eelistuses.

Algus 1930

Esmapilgul võrdlemisi ilmetu ja igavavõitu asumike peidab endas siiski ka mõne elevust tekitava hetke ka juhuslikuma ringijalutaja rõõmuks, püsielanikele pakub kant aga hinnatavat privaatsust.

Tekst: Pulss Fotod: erakogu

Kuigi asumi nimetuse sai Luite alles taasiseseisvumisega 1991, hakkas siia, liivaluidete ja kidura haljastusega ning Ülemiste järvest mõjutatud, liigniiskusest vaevatud tühermaale püsiv elamisasustus tekkima 1930ndatel, kui Tallinn-Väikse kitsarööpmelise raudteejaama ja Ülemiste järve vahelisele alale hakati jagama krunte elamuehituseks. Eripäraks said väga suured krundid (üle 4200 m2). Varsti pärast maade tükeldamist hakkasid valmima esimesed elumajad, mida enne sõda 1930. aastate teisel poolel oli juba 50, enamik neist ühekorruselised. Mitmed majad olid ehitatud rõhtpalkidest või püstpalkidest, paljude majade katused olid kaetud punaste katusekividega.

Luite asumi kruntide suurust hakati jõuliselt vähendama nõukogude ajal, kui eraomandus likvideeriti. 1950. aastate lõpus hoogustus piirkonnas elamuehitus ja tänaseni domineerivad siinsete eramajade üldpildis tollased tüüpprojektid. Enamik neist on küll tänapäeval soojustatud ja veidi fassaadi muutnud. Arhitektuurilises

Foto: Kaupo Kalda

sügis/2021

27

linnaruum

Suur osa tänavanimesid on seotud aga lähedal oleva raudteega, õieti vanade auruveduritega.

mõttes ei leidu asumis väljapaistva lahendusega eramuid ega ole siia uuemal ajal püstitatud ka „pärleid“. Mõni erand ehk välja arvata, paar maja 1930ndatest ja paar tänapäevast villat. Viimastel aastatel on kuivenduskraavid asendatud korraliku kanalisatsiooniga.

Veerennist ida poole jääva eramajade asumipoole tänavatest on keskne Luite, mis mõistagi on nimetatud siinsete liivaluidete järgi ja millest võetud ka asumi nimi. Suur osa tänavanimesid on seotud aga lähedal oleva raudteega, õieti vanade auruveduritega: Auru, Veduri, Suitsu, Vee jne.

Kui plussina sai välja toodud Luite eramupiirkonna privaatsust, siis tuleb täpsustada, et vaikuse luksust siin ülearu pole. Taevas tuuritavad lennujaama saabuvad ja lahkuvad lennukid, pidev müra on kuulda ka Järvevana teelt ja ka asumit piiravad raudteedel liikuvad rongid annavad mürasaastesse oma panuse. Tõsi, Järvevana maanteeliikluse summutab suuresti eramajade piirkonnas kerkiv kõrgem liivaküngas. See ongi asumi üks positiivsemaid, veidi varjatud võlusid.

Asumiselts on sinna kõrgendikule ehitanud ka terviseraja, kuhu viib puutrepp. Ülevalt metsatukast avaneb päris hunnitu vaade alla asumi eramajadele.

Luite kant ja asumiselts said mõni aasta tagasi meedias tuntuks, kui protestiti Veerenni raudteeülesõidu sulgemise vastu. Samas, juba suletud ülesõidukohas hukkus 2019. aastal armastatud näitleja Jüri Aarma, kes õnnetult jalgrattaga üle rööbaste sõitis ja telefoniga rääkides lähenevat rongi ei hoomanud.

Suletud ülesõidukoht tähendas kohalikele, et bussisõit südalinna kestab ligi 10 minutit kauem.

Lisaks on asumi elanikel lähedal Tallinn-Väikse raudteepeatus, mis võimaldab kiirelt Balti jaama pääseda.

Asumis pole lähedal toidupoodi, aga kehakinnituskohti leiab – paari burksiputka või söökla ja Espaki kohviku näol. Tõsi, kiidetud Tai toidukoht Siiam asub kohe üle raudtee Tallinn-Väikse jaama juures.

28

sügis/2021

linnaruum

sügis/2021

29

Urban settlement

Urban settlement:

A

t first glance the rather plain and boring settlement hide some moments of joy for even the most casual walker, and there is real privacy to be found for the permanent residents.

Luite, located in the southern part of the city center, is a small triangular area bordered by railway tracks, with an area of 0.85 km2. A bit controversial place inhabited by incompatible units - an industrial-service area versus a private house area with a permanent population of just over 800. For the most part, however, this business anthill remains next to Veerenni Street

30

sügis/2021

keeping the residential area off the noise.

The most well-known company in the area is undoubtedly ESPAK's building materials store complex, but there are other service companies as well as an office building called the Veerenni Center.

Permanent settlement here in the locality of sand dunes began in the 1930s, when plots of land were divided between the Tallinn Väike Railway Station and Lake Ülemiste. Very large plots (over 4200 m2) became a special feature. Shortly after the land was divided, the first houses, which were already 50 before the war in

Urban settlement

Luite the second half of the 1930s, The size of the plots on the dunes began to be drastically reduced during the Soviet era, when private property was liquidated. At the end of the 1950s, housing construction gained momentum in the area, and to this day the general picture of the local houses here is dominated by the standard projects of that time. Most of them today are insulated and have slightly changed the facade. In the architectural sense, there are no great houses with an outstanding solution, and no "pearls" have been erected here in recent times. With a few exceptions, perhaps, a couple of houses

from the 1930s and a couple of modern villas.

In recent years, drainage ditches have been replaced by proper sewerage.

If the privacy of the area of Luite's private houses was pointed out as a plus, then it must be clarified that the luxury of silence is not excessive here. Planes arriving and departing from the airport are touring the sky, constant noise can also be heard from Järvevana Road, and trains on the railways that limit the location also contribute to noise pollution.

There is no grocery store near the location, but you can find places to eat out - in the form of a pair of booths and an Espak café.

sügis/2021

31

luubi all

Loomad Tallinna linnapildis

Lõuna 15.

32

sügis/2021

luubi all

Aia 6-2

Tallinna või vana Revali linnas olid loomad sajandeid iseenesestmõistetavalt omal ja tähtsal kohal inimeste igapäevases elus ja majapidamises.

Foto ja tekst: Peeter Tarval

H

obused ja härjad tegid rasket veotööd, lehmad, sead, kitsed, lambad ja erinevad pudulojused andsid inimestele toitu ja kehakatet. Olid ka loomad, keda siinkandis tegelikult ei liikunud, aga mis olid vägeva sümboolse väärtusega, nagu lõvid. Linna moderniseerimisprotsessidega 19. sajandi lõpul aga lõppes vähemasti tänase vanalinna piires loomapidamine, välja arvatud muidugi hobused. Äärelinna agulites oli lehmade, sigade või kitsede ja kodulindude pidamine veel pärast teist maailmasõdagi elav, kuid 1959. aastast keelustati seegi. Siiski on teada, et veel aastaid esines siin-seal salamisi loomapidamist. Veel 1980ndatel pidasid mustlased Tõnismäel lehmi. Üldiselt ei näe tänasel päeval Tallinnas loomi enam omapäi hulkumas, koerad on ikka koos omanikuga ning keti otsas ja suukorvistatult jalutamas. Kui aga päris loomi pole, siis võib-olla leidub looma kujutisi?

Tallinnas on hulk tänavaid, mis loomade-lindude järgi nimetatud. Siinses loos aga otsime loomakujutusi linnaruumis. See lugu on omamoodi piltmõistatus – lugeja ülesanne on ära arvata, kus, millises kandis ja mis tänaval fotol näha olev loom või lind on.

sügis/2021

33

34

sügis/2021 Estonia pst 10

Harju 13

Estonia pst 10

Aia 3

Estonia pst 10

luubi all

RUBRIIK

Kohtu 6

Kopli 1

Kesk-Kalamaja 5

Ehitajate tee 19

Faehlmanni 50

Animals in the cityscape of Tallinn

I

n the city of Tallinn or the old Reval, for centuries, animals were, of course, essential in people's daily lives and households. Horses and oxen did the hard work, cows, pigs, goats, sheep, et cetrea provided food and cover for the folks. There were also animals never been or seen around here, but were of great symbolic value, like lions. However, with the modernization

processes at the end of the 19th century, the keeping of farm animals within today's Old Town ended. In the suburbs, however, the keeping of cows, pigs or goats and poultry was still on after the Second World War, but from 1959 it was also banned.

In general, today you can't see any animals wandering on their own in Tallinn anymore. But let`s find out for

ourselves! Well there are several streets in Tallinn named after animals and birds. In this story, however, we look for animal images, put into the pieces of art in urban space. This story is a kind of picture puzzle - the reader's task is to guess where, in which area and on which street the animal or bird seen in the photo is.

sügis/2021

35

36

sügis/2021 Kultuurikilomeeter

Kultuurikilomeeter

Lühike jalg 9a

luubi all

sügis/2021

37

Kloostrimetsa tee 58a

Lai 25

Tuvi park

luubi all

luubi all

Kivila 3a

38

sügis/2021

sügis/2021

39

Weizenbergi 26

Lõvi park, Hiiu Suurtüki 4

Kuninga 6

luubi all

impulss

Maarja Nuut ja tabatud imed Maarja Nuut on meie muusikailma üks põnevamaid tegijaid, kes kasutab oma loomingus küll palju tehnilisi vahendeid, aga kelle lood kõlavad samal ajal kui meisterlik käsitöökunst. Üle viie aasta andis muusik hiljuti välja oma kolmanda sooloplaadi, vahest kõige huvitavama senistest, ning album on juba pälvinud kiitust ka väljamaistelt kriitikutelt.

Tekst: Pulss Fotod: erakogu

40

sügis/2021

O

lgem ausad, meile siin väikses Eestis on alati väga korda läinud, mis mujal meie kohta arvatakse! Meenutagem Vilde klassikat, näidendit „Tabamata ime“. Maarja, kes enne koroonapausi oli juba vaat et maailmamuusika vallas läbimurret tegemas, paistab nüüd väärtustavat pigem loominguvabadust, selmet iga hinna eest ja tingimusteta superstaaristaatust püüda. Mitte et talle ei meeldiks, kui kuulajad kiidavad, aga ta peab ausamaks ja ehedamaks ikka seda loomingut, mis tema enda nägu ja tegu, mitte teiste meelitamiseks tehtud.

Tundub, et Maarja kolmas sooloalbum „Hinged“ on tulvil seda mitmekesist mitmekihilist maagiat, ära tabatud imesid. Oma Kopli stuudios aastakese pea omapäi tegutsenud muusik on kauamängivaga osutunud tõeliseks ise-ilutegijaks ja imedemaastiku loojaks. Muidugi, eks iga lugeja peab ise otsustama, kas ta nõustub või mitte.

impulss

kogunud. Ma olin maailma lukku minemiseks tegelikult täitsa valmis – väsinud lendamistest, tüdinud sellest, et tundsin laval liiga tihti, et väljendan end puudulikult või pole päris õiges kohas. Tagatipuks olin kõik need aastad kuidagi niiviisi välja venitanud, et minu helitehnilised või produtseerimist puudutavad teadmised polnud suurt arenenud, sõltusin oskajamatest ning aega polnud kunagi piisavalt, et see asi ette võtta. Siis järsku kõik peatus. Hakkasin otsast pusima salvestamisega ja oma modularikastiga, mis mind tegelikult juba ligi paar aastat oli vaikselt nurgas oodanud.

Aga teisalt, 2019. aasta lõpus lahkus siit ilmast mu vanaema ja temast jäi mind ootama vana talu koos paljude põlvkondade kultuurikihtidega, mida koroonakevadel suure hooga avastama asusin.

Sinna juurde kirglik maaharimine ja eri aiapidamisviisidesse süvenemine – no umbes nii, et mis ma siin linnas pirtsutan jätkusuutlikkuse teemadel, kui ise ei suuda omale toitugi kasvatada. Vahepeal sõitsin oma Kopli stuudiosse ning proovisin modulaarsüntesaatoreid igasugu viisidel kokku ja lahti ühendada, nii et plaadile saanud lood on suures osas sellised spontaansed peegeldused möödunud aastast.

Õiget hetke ootavad loomeinimesed ju vist alati, aga see miski, mis saab vormistatud, tuleb ikka kuidagi siis, kui ta parasjagu tuleb.

Mis sind üldse käivitab loominguliselt, mis on impulss, inspikas? Kas ootad n-ö õiget hetke ja siis tormad vormistama või ikka nii, et töö-töö-töö ja teedteed-teed ja mudid, kuni tundub, et hakkab looma?

Plaadikujundus Elisabeth Klement

Ajakirja Pulss viie aasta tagune kaanetüdruk on aga vahepeal ka mehele läinud: „Väga heale muide,“ ütleb Maarja ja lisab, et nende koosellu kuuluvad nüüd veel kolm kassi: Misu, Timofei ja Vanja.

Muljetasime Maarjaga põgusalt päris suve lõpul, kui tal oli kaasaga käsil eksperiment „oleme maakad intensiivpõllumajandusliku Lääne-Virumaa lageraiutud võsatukas“. „Siin on väga maagiline,“ kinnitab muusik.

Mis mõtted ja ideed sind kiusasid selle sooloplaadi loomingupalangu ajal?

Ja ära palun ütle, et muusika peab ise kõnelema.

Mind kiusas eelkõige üks korralik ja palavikuline kriis, et mida ja kuidas edasi. See käib ikka aeg-ajalt, kergemal kujul iga kord pärast järjekordse plaadi valmimist, aga seekord kriipisid nii mõnedki asjad korraga ja olid end juba kaua

Nii- ja naapidi. See töö-töö ja teed-teed, kuniks midagi tuleb, on teinekord vältimatu, näiteks kui on n-ö tellimustöö ja olen võtnud kohustuse midagi kindlaks ajaks valmis saada. Õiget hetke ootavad loomeinimesed ju vist alati, aga see miski, mis saab vormistatud, tuleb ikka kuidagi siis, kui ta parasjagu tuleb. Tavaliselt nii, et juba mõtled, okei, nüüd vist ei tulegi, kõik on kuuldudtehtud, ma kordan ennast ja see ei lähe mitte… siis ta tuleb! On siiski oluline meeles pidada, et sellele n-ö õigele hetkele eelneb alati töö, olgu see siis vaimne või tehniline.

Meil oli fenomenaalne suvi, eks ole.

Oled sellist varem kogenud Eestis?

Ilmad on olnud muljetamisväärilised. Eriti aiapidaja vaatenurgast – põuane maapind ja +40 kasvuhoones olid sellised loogilised kuuma põuase ilma mõjud, aga ma pole kunagi oma elus nii palju putukaid näinud. Mitu nädalat oli õhk liblikatest kirju (kes siis kõik agaralt mu kapsastele munesid!), siis mustmiljon sirelast, kõiksugu mardikad, lepatriinud – loodus pani hullu. Eks ilmselt kogeme selliseid ekstreemseid olusid tulevikus aina enam.

Kui viimati meil kaanetüdruk olid (see oli juba viis aastat tagasi), oli sul teine soolokas väljas. Siis olid maailma peale minemas ja käisidki, eks ole. Nüüd vahepeal on olnud generaalpause, koroona. Sul on ju endiselt kontaktid ja kas ka agent välismaal, kuidas on plaanid

sügis/2021

41

impulss

maailmavallutusega?

Mnjaa. Nii nagu mu muusika aastate jooksul eri radu pidi liigub, nii muutuvad ka koostööpartnerid. Mõnikord ladusamalt, teinekord mitte. Nagu üks mu kauaaegne kontakt veidi aega tagasi kirjutas: „I doubt anyone predicted the direction you’d go in… you certainly haven’t ‘gone commercial’.“* Mulle endale tundub, et ma päris sihitult neid asju ei tee, aga kindlasti on värske sooloalbum eksperimentaalsema ja nõudlikuma helikeelega kui 2016. aastal ilmunud suures osas akustiline „Une meeles“. Oluline on jõuda õigete kuulajateni, aga tunnistan ausalt, et mind väsitab see n-ö loomemajanduslik pool. Olen hakanud teravamalt tajuma, et muusikatööstus ei toeta loomingulisust ega sisukust, keskendutakse loosungitele ja see on igav.

Juba kaks korda on edasi lükkunud tõeline unistuste tuur Austraalias (seal on hetkel veel ühiskond täitsa kinni), kuid loodan, et ehk järgmisel aastal õnnestub kuklapoolele lennata.

Kui impulssidest, käivitajatest rääkida, siis nii siin kui ka mujal maailmas on olnud viimased ajad päris hoogne just poliitilises võtmes ja ühiskondlikult.

Kliima, immigratsioon, rassism... Kuhu end positsioneerid sotsiaalse õigluse võitluse rinnetel?

Ikka sotsiaalse õigluse poolele! Mida aastad edasi, seda enam ühiskondlikud teemad mind käivitavad, tunnen suuremat vastutust ning teinekord elan inimeste ahnusest ja isekusest tingitud otsuseid ja teguviise väga üle. Kõige rohkem aga valutan südant selle üle, et millal küll tekib laiem arusaam, et inimene ei ole looduse kroon. ÜRO uus kliimaraport ütleb, et asjad on hapud, nagu me teame. Päris muutuste elluviimiseks on vajalikud globaalsed poliitilised otsused, kuid ka meie riiklik keskkonnapoliitika ei astu jätkusuutlikku rada pidi.

Mida sina ootad, mida uus võim Tallinnas võiks ette võtta linnaga? Mis on sinu jaoks linnaruumi problemaatilised teemad? Ilmselt suvekuumaga said paljud aru, et asfaldi ja betooniga laiutamine pole ehk kõige parem mõte.

Ohjah… tunnen end teinekord nagu mutrike katkisest leierkastist, sest justkui tõstatatakse olulisi teemasid ringkonnas, kus ma liigun või mida jälgin, aga reaalsuses miskit ikka veel ei muutu ja nii vaatamegi televiisorist Tomati-Talvo etüüde. Uus võim võiks tuua mõtteviisi muutuse, mis peaks silmas tänapäevast ja jätkusuutlikku linnaplaneerimist, arvestades inimeste tervise ja heaoluga laiemalt. Asfaldi ja betooniga laiutamine pole üldse teema ning kiiremas korras tuleks tegeleda rattastrateegia elluviimisega, linnaruumi rohelisemaks-liigirikkamaks ja avatumaks muutmisega. Linnas peaks olema võimalik ohutult liigelda olenemata east, liiklusvahendist, kella- või aastaajast. * "Ma kahtlen, et keegi oleks osanud ennustada suunda, kuhu sa liigud...kindlasti pole sa läinud kommertslikuks."

42

sügis/2021

Maarja NUUT: Off`N Between Known and Unknown

E

stonia`s artist Maarja Nuut started initially as a folk-based violinist, her earliest recordings were a predominantly acoustic music built from loops. Subsequently, there were explorations into a form of techno-tinged soundscape electronica in duo with RUUM. The musician recently released his third solo album “Hinged”, perhaps the most interesting of its kind, the most challenging soundwise for sure and it has already received praise from foreign press and local critics.

Though Maarja uses there a lot of technical tools and electronica, her multi-layered pieces of soundscapes have also somewhat strange feeling of almost like a work of handicrafts. It feels that her third solo album is full of treasures. Of course, each must decide for oneself whether to agree or not.

Time flies, the cover girl of Pulss magazine from five years ago has been rather active in the meantime, well, got married: "to a very good man by the way," says Maarja, adding that there is also three cats - Misu, Timofei and Vanja - in the family.

Before covid19 years Maarja was definitely one of the most promising artist of Estonia to make it and break it in the world.

But things change. “As my music moves along different paths over the years, so do the partners, “ says Maarja, “as one of my long-standing contacts and agents wrote a short time ago, ““I doubt anyone predicted the direction you’d go in… you certainly haven’t ‘gone commercial” Not that she wouldn't like it to be loved by the audience and praised by critics, obviously, but she still thinks that her creation should be put in and put out on her terms rather than to please or attract others.

Speaking beyond music and of the big picture, social issues trigger her more and more. “I feel a greater responsibility, “ says Maarja that she often goes through a lot because of the decisions and actions due to people's greed and selfishness. “But what hurts my heart the most is that when there is a broader understanding that man is not the crown of nature.”

Speaking of Tallinn, the home town.... “the implementation of the cycling strategy, making the urban space greener-species-rich and more open should be dealt with as a matter of urgency. In the city It should be possible to drive safely regardless of age, means of transport, time of day or season.”

impulss

sügis/2021

43

maitsejaht

Aasia kaleidoskoop „Võimalusterohke“ pole just esimene sõna, mis ühe restorani iseloomustamiseks keelele kargab, kuid Rotermanni kvartalis uksed avanud Om.house’i kohta on see igati asjakohane.

44

sügis/2021

K

ui söögist alustada, siis restorani köögis saavad kokku mitme Aasia piirkonna maitsed. Nii et kui teil juhtumisi peaks ette tulema olukord, kus üks seltskonna liige tahab minna Tai, teine Jaapani ning kolmas näiteks Korea söögikohta, siis Om.house on just selline restoran, kuhu kõik saavad rahulolevalt maanduda. Võimalusi jagub. Tahate lihtsalt õhtustada? Saab. Soovite ärilõunat või lõunapakkumist? Olge lahke! Saab ka väiksemas seltskonnas privaatse ruumi eralduses istuda, suuremas saalis einetamise taustaks avatud köögi melu jälgida, nautida peakoka lauda, popsida vesipiipu,

maitsejaht

Om.house Rotermanni 18/2 Tallinn, Eesti +372 5550 5158 info@om.house

sooja ilmaga terrassil aega veeta, muljetavaldavalt varustatud baari leti ääres aega veeta või siis õhtul DJ setti kuulatades seltskonnaga tšillida.

Om.house’i šikk sisekujundus on tuttav neile, kel õnnestus külastada samas paigas kärarikkalt uksed avanud ja samas käbedalt potid-pannid kotti pannud restorani Noya. Olgu öeldud, et aadress ja sisekujundus (uudistage kindlasti lähemalt elavast samblast seinapannood, mis on taas ellu äratatud) on ainsad asjad, mis eelkäijalt päranduseks saadi.

Menüüga on restoranis omapärased lood, nimelt trükitud kujul seda pole. Laualt leiab aga QR-koodi, mida skännides avaneb menüü nutiseadmes – moodne ja säästlik võimalus. Kes aga tänaseni klahvidega telefonile truu, peab kõhutäie saamiseks kasutama vana kooli meetodit ehk siis suhtlemist ettekandjaga.

Nagu eespool öeldud, pakub Om.house pan-aasia kööki, mis kaardil näpuga järge ajades on pisut Jaapani poole kaldu. Nii moodustab sušivalik arvestatava osa restorani menüüst.

Arvestades seda, kui tihe on konkurents ja kui suur on pakkumine Tallinna sušiturul, võiks arvata, et igal uuel pakkujal on selles nišis raske silma paista. Aga see on siiski võimalik. Om.house’i

Õrn grillitud kaheksajalg, mille maitset täiendab mango ja passionivili. Mere hõngu lisab merispargel.

Hiidkrevetisalat avokaadoga: praetud hiidkrevetid, avokaadoviilud, wakame-salat ja punane kalamari. Tervislik, värske, laitmatu maitsega fitnessiroog.

sügis/2021

45

maitsejaht

Tom Yum on traditsiooniline Tai supp, ainulaadne maitsekooslus, aromaatne vürtsikus, meeldiv hapukus ja kergelt kõrvetav teravus.

Sashimi maki: 3 valitud ja õrna kala viilu. Riisi puudumine annab eriti hõrgu maitse. Sashimi on keeratud kurgi sisse.

lähenemine sušile on teistsugune ning lähtub põhimõttest „vähem riisi, rohkem sisu“. Esimene on odav ja annab massi, teine seevastu kallim ja annab maitset. Seetõttu võib Om.house’i suši tunduda esmapilgul kallivõitu, ent kui pakkuda näiteks sušit aberdiin-anguse veiselihaga (4 tükki 14.-) või topelt tuunikalaga makit (14.-) maksab tooraine paratamatult rohkem kui toorjuustus kurgikangike.

Kahtlemata näitab kvaliteeti ka Shinagawa steik (26.-), kus Uus-Meremaalt pärit aberdiinanguse veiseliha serveeritakse täpselt soovitud küpsusastmes koos hõrgu goma-kastmega – see kombinatsioon vajutab lausa pitseri mällu.

Ka nii tavaline restoranide menüü osaline nagu lõhe (16.-) muutub avokaado, krõbeda maguskartuli, tapiokikrõpsu, kookospiima ja kreemise misokastmega mitmekesiste maitsete ja tekstuuride pillerkaariks, mõjudes lausa luksuslikult.

Mereandide ja kergemate roogade eelistajal tasub kaaluda kaheksajalga (22.-), mille mekile annavad

46

sügis/2021

troopilise ja värske lisaemotsiooni mango, passion, salicornia, münt ja koriander.

Einele paneb punkti tõeline üllatus magusamenüüst – kuum ananass (7.-). Tegemist on otsapidi kookosevahtu uputatud grillitud ananassipulkadega. Ananassi kuumutamine pole kindlasti midagi uut, kuid pakkuda seda magusroana on üsna värske idee, mis töötab täiega. Ananassi magusust tasakaalustab kookospiima kergus ning dessert ei mõju kuidagi rammusalt ega raskelt. (Kui jutt juba tervislikkusele läks, siis on Om.house’i menüüs eraldi osas välja toodud road, mis sobivad nimelt tervislikult toituda soovivale inimesele.) Tummisem valik magusroogade valikust on pähkli- ja pistaatsiakreemi, mandlilikööri ja maasikatega profitriool (7.-).

Om.house on restoran, mille sihtrühmaks on nõudlikum ja kvaliteeti hindav kunde, kes on valmis toiduelamuse, õhkkonna ning eri einetamis- ja ajaveetmisvõimaluste eest pisut rohkem välja käima.

restaurant

Shinegawa steik: Premium-steik teraviljaga toidetud Black Anguse tõugu marmorveiselihast. Piki pihvi perimeetrit jookseb õhuke rasvariba, mis annab lihale mahlasuse.

Serveeritakse gomo-pähklikastmega.

Restaurant Om.hOUSE

Kui jutt juba tervislikkusele läks, siis on Om.house’i menüüs eraldi osas välja toodud road, mis sobivad nimelt tervislikult toituda soovivale inimesele.

"Full of opportunities" is not probably a typical word to describe a restaurant, but it is quite relevant for Om.house, which has just opened its doors in the Rotermann quarter.

First of all, it is a restaurant that serves classic dishes from several Asian cuisines. The place has private rooms for a small group, an impressively well-equipped bar where you can sip drinks behind the counter. In the evenings, DJs play music and you can also enjoy a hookah. So one can find real comfort in many ways there. Eat, of course, too. Among Tallinn's supersaturated sushi offers, Om.House clearly stands out due to the principle: less rice, more content. The menu is plentiful.

sügis/2021

47

TALLINNA LENNUJAAM

Talvine lennuplaan üllatab sihtkohtade rohkusega 67% inimestest tunneb, et reisimine teeb neid õnnelikuks, ja 36% lendaks esimesel võimalusel puhkama Vahemere äärde – nii vastasid inimesed selle aasta suvel korraldatud Kantar Emori uuringus.

Miks aga peaks oma õnnetunnet piirama vaid tavapäraste reisimisega seotud aastaaegadega?

T

allinna lennujaama talvisest lennugraafikust leiab lennud 32 otsesihtkohta, lisaks sellele on lennuplaani lisandumas ka tellimuslennud, nende hulgas eestlaste ammused lemmikud, näiteks Sharm el Sheikh ja Hurghada ning Gran Canaria ja Tenerife.

Kui tavaliselt on talvine lennuplaan hõredam kui suvine, siis sel aastal on vastupidi – talvise lennugraafiku näol on tegemist sihtkohtade arvu põhjal läbi aega ühe parima talvise graafikuga! Oktoobri lõpust kehtima hakkavas talvises lennuplaanis on juba praegu 20% rohkem istekohti kui 2021. aasta suvel ning lisandumas on veel tšarterlendude istekohad. See on selge märk sektori

48

sügis/2021

taastumisest – on olemas nõudlus ning lennufirmad on sellele omalt poolt reageerinud pakkumiste rohkusega.

Sel talvel on reisijatel võimalik avastada nii vanu lemmikuid kui ka uusi sihtkohti ning lennuplaanis on kõigile midagi. Uutest sihtkohtadest on talvel graafikusse lisandumas Barcelona, Liverpool, Billund, Pariis Beauvais ja Rooma Ciampino, tagasi tulevad lennud Maltale, Düsseldorf Weezesse ja Edinburghi. Suusareiside sõbrad saavad sel talvel valida lendude vahel Münchenisse, Zürichisse, Salzburgi, Viini ja kahte Milano lennujaama. Nagu juba öeldud – kõigile leidub midagi, nii et pole muud kui kohvrilt tolm maha pühkida ja sammud lennujaama seada!

Tahaks reisile minna, aga ei tea täpselt, kuhu? Tutvu kõigi otsesihtkohtadega Tallinna lennujaama kodulehel www. tallinn-airport.ee!

Kuna paljud inimesed pole viimase aasta-pooleteise jooksul väga reisile saanud, tuletame meelde kõige olulisema selleks, et reis kulgeks mõnusalt.

Tallinn airport

Airport: winter’s flight schedule is one of the best!

I

n Tallinn Airport’s winter flight schedule, one may find flights to 32 direct destinations. Additionally, also charter flights are being added to the schedule, including Estonians’ favourites such as Sharm el Sheikh and Hurghada as well as Gran Canaria and Tenerife.

According to Eero Pärgmäe, the Commercial Director of Tallinn Airport, this winter’s flight schedule is one of the best winter schedules in terms of the number of destinations over time.

“The winter flight schedule, which comes in effect at the end of October, already today has 20% more seats than in the summer of 2021, and no charter seats have been added yet. This is a clear sign of recovery – there is a demand and airlines have responded with offers,” Pärgmäe said and added that he is pleased to see that this winter the passengers can discover their old favourites as well as new destinations and there is something for everyone in the flight schedule. Of the new destinations, Barcelona, Liverpool,

Billund, Beauvais in Paris and Ciampinoare in Rome are being added to the schedule in the winter. The flights to Malta, Weeze in Dusseldorf and Edinburgh will return. Those interested in skiing can choose between flights to Munich, Zurich, Salzburg, Vienna and two airports in Milan this winter.

Winter destinations can be viewed on the homepage of Tallinn Airport www. tallinn-airport.ee. “So, all I have to say is that it is high time to start planning your winter travels.”

Pärgmäe added that as supply is high, the airlines are currently actively running discount campaigns and one can get very cheap tickets to several destinations. “Still, it is wise to keep in mind that before travelling, you should familiarise yourself with the requirements of the country of destination and take along all the necessary documents. If you haven’t travelled in the last few years, do not forget to check the validity of your travel documents, especially when traveling outside the European Union.”

Fotod: Marek Metslaid

• Otsi üles ja kontrolli oma reisidokumentide kehtivusaega. Pea meeles, et väljapoole Euroopa Liitu reisides, sh Ühendkuningriiki, tuleb kaasa võtta pass.

• Vii end kurssi sihtriiki sisenemise nõuete ja seal kehtivate piirangutega – info saamiseks tutvu riigi infoga lehel reisitargalt.vm.ee, Euroopa Liidu portaalis reopen.europa.eu ja võta vajaduse korral detailide täpsustamiseks ühendust sihtriigi välisesindusega.

• Registreeri oma reis välisministeeriumi lehel reisitargalt.vm.ee, et Välisministeerium saaks sind võimalikest reisipiirangutest teavitada • Lennujaama saabu 2 tundi enne väljalendu ja varu aega – reisile registreerimise protseduur võib võtta tavapärasest kauem aega.

• Sõlmi reisikindlustus ning tutvu hoolikalt kindlustustingimustega (k.a COVID-19 põhjustatud reisitõrgete korral).

• Enne tagasilendu täida piiriületaja ankeet. Ankeeti on võimalik täita Terviseameti lehel iseteenindus.terviseamet. ee, seda saab teha kuni kolm päeva enne Eestisse saabumist.

• Reisilt naastes järgi Eestis kehtivaid reegleid, jälgi oma tervist ning võta viiruskahtluse korral ühendust oma perearstiga. Õnnelike taaskohtumisteni Tallinna lennujaamas!

sügis/2021

49

külaline

Pelle ja Tallinn Soome muusik Pelle Miljoona on juba 66-aastane, aga näeb välja ikka pigem kui teismeline ja hing on mehel veel vägagi nooruslikku väge tulvil.

Soomes tänaseni hinnatud ja värvikas artist on ka suur reisifänn, kes maailmale vaat et tiiru peale teinud. Muidugi on rännumehest muusik mõnel korral ka Tallinna ja Eestisse sattunud.

P

elle Miljoona, kodanikunimega Petri Samuli Tiili, sai kodumaal kuulsaks 1970ndate lõpul punkmuusika laines, seda oma tuntuima lööklooga „Moottoritie on kuuma“. Üle 40 aasta kestnud muusikukarjääri jooksul on mees jõudnud lisaks pungile mängida muidki stiile ning hakata ka kirjanikuks. Üheks kõige lahedamaks lahenduseks tema enda kõige kuulsamale loole peab ta Rakveres punklaulupeol esitatud versiooni: „Tuhandepäine koor, väga kummaline helistik, millele ma ise alles viimase salmi ajal pihta hakkasin saama... hindamatu hetk,“ meenutab muusik.

Esimest korda käis Pelle Tallinnas 1984. aasta juunikuus jaanipühade aegu. Tollasesse Eesti NSV pealinna sattus Pelle üldse mitte enda initsiatiivil! „Minu hea sõber Christian Moustgaard (tuntud muusikakultuuri edendaja Soomes – toim), keda küll enam ei ole,“ räägib Pelle, „tegeles kultuskitarristi Johnny Thundersi bändi Helsingi kontsertidega ja palus mul Johnny Tallinna viia.“ Nimelt oli kuulus kitarrist uimastitest võõrutuse kuuril, aga Helsingist oleks bändiliikmeil olnud ahvatlev võimalus heroiini saada. Nõukogude Liidus see võimalus puudus. „Ööbisime Johnnyga Viru ho-

50

sügis/2021

külaline

sügis/2021

51

guest

tellis ja käisime õhtul hiljem ka restoranis Pirital, mis oli tollal vist popp koht,“ pajatab Pelle, lisades, et õhtu lõpuks jämmisid nad sealse kõrtsubändi pillidega veidi. „Tegime ühe loo, biitlite „Back in the USSR“, Johnny mängis kitarri ja mina trumme,“ muheleb Pelle. Kahjuks läksid kitarrilegendil kõvas rokihoos kitarril keeled katki ja Pelle lõi lõhki trummipulgad. „Tõesti kahju jah, sain aru, et nõukogude ajal ei olnud neid asju alati saada...“ Nendest hallidest nõukaaegadest on Tallinn muutunud „moderniks euroopalikuks väikseks kosmopoliks, millel on isikupärane identiteet“.

Muusik kiidab, et noored räägivad head inglise keelt ning on avatud ja sõbralikud. „Näiteks Telliskivist ja mujaltki linna paikadest õhkub kultuuri ja positiivset energiat.“ Üks linna lemmikpaiku Pelle jaoks on Kalma saun. „See on võib-olla isegi maailma parim saun,“ kiidab Pelle ega ole päris rahul edastatud infoga, et kuuldavasti tahtvat omanik seda spaaks ümber hakata ehitama. Meeldejäävaid saunaelamusi on ta aga saanud siin linnas teisigi – Patarei festivali ajal oli tal enne esinemist võimalik leili võtta ühes saunaks ehitatud sõjaväemasinas ja hüpata sealt otse merre.

Pelle arvates on ka punk ikka veel täiega elus ja toimiv. Vähemasti marginaalis. „Ikka tuleb poisse ja tüdrukuid, kes teevad bändi, mis on täis püha viha ja rõõmu loovat gruuvi!“ Samuti nagu pungipisik pole teda jätnud, pole Pelle aastatega jätnud lootust, et saab maailma paremaks muuta. Tema viimaselt albumilt kõlavad ühiskonnakriitilised lood, nagu „Viimane diktaator“ ja „Räpane ment“. „Mind huvitab maailma Suur Pilt,“ ütleb Pelle, „mitte pitsiheegeldamine.“

Pelle and Tallinn

52

sügis/2021

F

innish musician Pelle Miljoona is 66 years old, but to be honest looks more like a teenager. Pelle is a big travel fan and almost toured the world. Of course, it means that he's been to Tallinn as well.

Pelle Miljoona, real name Petri Samuli Tiili, became famous in Finland in the late 1970s with the wave of punk music and the best-known hit “The Motorway is Hot”. The very first time Pelle visited Tallinn was in June 1984 during the Midsummer holidays. It was not as the matter of fact on his own initiative! Pelle`s good friend who

guest

Pelle ja Villu Talsingi Keikkal: augustis Raekoja platsis esinenud Pelle Miljoona ja J.M.K.E juht Villu Tamme.

managed the Helsinki gigs of the cult US guitarist Johnny Thunder's band asked him to take Johnny to Tallinn. “Well the guitarist was on a drug rehab course, but from Helsinki, the band members would have had an attractive opportunity to get heroin. In the Soviet Union, however, this opportunity did not exist."Pelle and Johnny stayed at the Viru Hotel and later in the evening they also went to a restaurant at Pirita “which was probably a pop place at that time. Pelle tells that by the end of the evening and a bit drunk they decided to jam with the instruments of a local band in the restaurant.

"We did this 'Back in the USSR,' Johnny played the guitar and I played the drums.” Unfortunately, the guitar legend broke the strings on the guitar and Pelle smashed the drumsticks. "Really sorry, for that...these times these things were not always available ..."

From Soviet times, Tallinn has become "a modern small European cosmopolitan with a personal identity." The musician praises that the young people speak good English and are open and friendly. "Culture and positive energy exude from Telliskivi, for example, and elsewhere in the city."

sügis/2021

53

ARMY OF LOVE Collection by Tiina Talumees

Rõivad / Design: Tiina Talumees Fotograaf / Photographer: Mai Grepp Ilu / Make-Up & Hair: Katrin Sangla (Max Factor) Olia Soares (Wella Professionals) Nöörsaapad / Boots: Samelin Modellide prillid: Instrumentarium Tänud / Thanks: Anne Rinne, Viktor Koškin, Gerda Ao Modellid / Models: Carina Leps ja Marleen Roosna

54

sügis/2021

mood

V

aimustus sõjaväevormide ja militaarrõivaste vastu on Tiinat saatnud juba aastaid. Lõpuks on jõudnud kätte aeg, mil ideedest on sündinud kollektsioon. Army of Love koosneb tänapäeva maailma parandavatest sõduritest, kelle jõud peitub armastuses.

Rõivad nende seljas edastavad kandja sõltumatust, jõudu ja enesekindlust.

Armastuse väesalk on võitnud kõik lahingud ja ees ootab uus algus. Armastus on elu, ilu, kord ja rahu.

sügis/2021

55

mood

A

rdour for military uniforms and army clothing has accompanied Tiina for years. Finally, the time has come for a collection of ideas to be born. The Army of Love is made up of soldiers making the modern world better, and their power lies in love.

The clothes they wear convey the wearer's independence, strength and confidence.

Now The Army of Love has won all the battles and a new dawn is rising. Love is life, beauty, order and peace.

56

sügis/2021

mood

sügis/2021

57

mood

58

sügis/2021

mood

sügis/2021

59

ilu-uudised Toime t

an

ud la tel :S

K. Wadow sk

y @stellaarium

LÕPUKS EESTIS! Kate Spade New York on tõepoolest vallutanud ka Eestimaa.

Nende parfüüm on optimismi paraad, kus kohtuvad tsitruseline bergamott ja magus metsmaasikas. Õnne lisavad roos ja freesia. 40 ml 44.99 €

Haara kaamos kaissu Hoia viirus eemal ja ava end uutele parfüümidele. Uutele algustele. Uutele värvidele.

24 ÜLLATUST HOIA Homespa 2021. aastal naistele loodud advendikalender sisaldab 24 toodet, millest vähemalt pooled pakuvad eriti ägedat üllatusmomenti, sest tegu on täiesti uute üllitisega, mida kuskilt mujalt veel ei saa! Muide, HOIA Homespal on ka meestele loodud advendikalender. 119 € (vt lisa www.hoia.bio)

IMEDE ELIKSIIR Kollageen on kasulik lihaste taastamisel ja vananemisvastaste märkide vastu võitlemisel, nagu juuste hõrenemine, valutavad liigesed ja vähene energia. Kollageen toetab soolestiku mikrobiootat, aidates seeläbi vähendada põletikku ja kaitsta soolestiku limaskesta. Dr.OHHIRA® kollageen+ on turul ainus joodav kollageen ainulaadse ANTIAGETRIO® kompleksiga, mis koosneb kollageeni tripeptiididest, elastiinist ja 93% puhtusega hüaluroonhappest. 96 € (vt lisa www.ohhira.ee)

60

sügis/2021

Tekst: Stella K. Wadowsky

AEG ÕITSEDA Hyrv Jewellery kollektsioon Blossom õitseb ka siis, kui talv hiilib lähemale! Need ehted pühitsevad naiselikkust ja õitsele puhkemist.

Sõrmuseid võib kanda üksikult või efektsema tulemuse saavutamiseks kombineerida omavahel erksavärvilisteks, pastelseteks või ka dramaatilisteks tumedateks kimpudeks. 285 €

ARMASTUS ESIMESEST PILGUST Gucci Flora Gorgeous Gardenia uus parfüüm on tualettvee originaallõhna tugevam ja kontsentreeritum versioon.

Rõõmuküllase lilleparfüümi keskmes on gardeeniaõis.

Moemaja 100. sünniaastapäevaks loodud Gucci Flora Gorgeous Gardenia debüteerib uue, Alessandro Michele visiooni järgi loodud lakeeritult roosas ja originaalses Floramustrilises kujunduses. 30 ml 71 €

ilu-uudised LUMMAV KOOSLUS Dolce & Gabbana plahvatusohtlike ja särtsakate nootidega naisteparfüümis The One Gold segunevad Itaalia mandariinid mahlase kuldse ploomiga, mida täiustab roosa pipar.

Roos, jasmiin ja maikellukesed moodustavad parfüümi südamiku.

75.99 €

SÄRA IGAL PÄEVAL L’Alga säraõli sulgeb katkenud juukseotsad ning katab need kaitsva kihiga.

Juukseõli parandab kuivi ja kahjustunud juukseid, niisutab ning kaitseb neid kuumaga töötlemise eest. Ettevaatust! L’Alga toodete lõhn tekitab sulnist sõltuvust! 85 ml 40.99 € (vt lisa www.ilusadjuuksed.ee)

KELMIKAS KUMA HOIA Homespa kehakokteil on tõeliselt edev toode naistele, kellele meeldib ennast pealaest jalatallani üles lüüa! Body Glam annab nahale kauni jume – loodud pidupäevaks!

19.90 €

IMELISE NAHA SALADUS 200 iluauhinda võitnud Shiseido ikooniline vananemisvastane seerum Ultimune on taas justkui uus, et pakkuda paremaid vananemisvastaseid tulemusi ja tugevdada naha kaitset. Tõhusad patenteeritud tehnoloogiad on tänaseks Ultimuni keskmes, mis teeb selle igas vanuses kõikidele nahatüüpidele sobivaks hoolduseks.

30 ml 104.99 €

IDAIMAISEID NOOTE Coach Dreams Sunset on idamaine ja lilleline aroom, mis avaneb puuviljaste pirni- ja bergamotinootidega, paljastades jasmiiniõie südame, enne kui ilmneb soe tonka uba koos vanilliga. Aroom kutsub esile sooje mälestusi ja silmapiiril avanevaid võluvaid võimalusi.

90 ml 88.99 €

MAAGILINE AASTALÕPP Diori meigi loovjuht ja pildidirektor Peter Philips tähistab detsembrit austusavaldusega Maison Diorile. Esitleme meigikollektsiooni Atelier of Dreams 2021. aasta lõpu puhul loodud võlumaailma.

Ehi ennast Diori lauvärvidega The Atelier of Dreams (66.50 €), lisa aktsenti Diorificki heleda huulepulgaga Rose d’Hiver (47.50 €) või sootuks dramaatilisema tooniga Rouge Capucine (47.50 €). Küünelakkidest loob kõige pidulikuma meeleolu punane Poppy (29.50 €)

VÄRVIKIREV ÕNN Twilly d’Hermès Eau Ginger alistub õrnale magususele, mille puhul on kõik lubatud.

Lõhnal on rõõmsameele aura.

Olemuselt on parfüüm lilleline, vürtsikas ja soojalt puidune.

Mängulist vaimu paljastavad suhkrustatud ingver, ahvatlev pojeng ja õrn seeder.

30 ml 67.99 €

MIS EHIB SINU IHU? Nakuna Helsinki eau de parfum Iho tähendab soome keeles ’nahka’ või ’ihu’. See on uus parfüüm, kus kreemjas sandlipuu ja magus muskus moodustavad intiimse kooskõla puhta sooja nahaga.

50 ml 146 €

KODUMAINE AROOM Eestis toodetud küünal MARO küünal loob igasse ruumi sügava meeleolu.

Küünal NO 04 peidab endas magusa viigimarja ja puhta põldmarja ainulaadset kokteili. 18 € (vt lisa www.maro-store.com)

sügis/2021

61

ilu-uudised Toime t

KALLIMAGA JAGAMISEKS AllSaints rõõmustab unisexparfüümiga Concrete Rain. See on puidu- ja muskuselõhnaline unisex-parfüüm, kus musta liilia, iirislille ja värskendava vihma noodid loovad äratuntavalt metalse lillearoomi, mis meenutab betooni siledat pinda. Õrnalt muskuselõhnaline põhi on puhas ja soe, jäljendades vihma meeli rahustavat mõju. 100 ml 72 €

VÕIMAS SEIKLUS Sukeldu koos parfüümveega Explorer Ultra Blue looduse ilusasse sinisesse taevasse, merre, järvedesse ja kauguses kõrguvatesse mäetippudesse!

See on ood vabadusele ning sukeldumine universumi lõputusse avarusse ja võimalustesse. See on võimas seiklus Montblanci ja looduse vahel. 30 ml 46 €

62

sügis/2021

y

TERE TULEMAST GALAKTIKASSE Paco Rabanne’i parfüüm Phantom on kohal! Kreemja lavendli sõltuvust tekitavate nootidega jõuline parfüüm sulatab ühte energiat andva sidruni ja seksikalt puiduse vanilli. 50 ml 76 €

K. Wadow sk

ÕDUSAKS ÕHTUKS Von Norteni luksuslik lõhnaküünal Oakwood & Cedar Candle pakatab õrnast ja elegantsest aromaatsest värskusest. Tänapäevane ja õrn lõhn on kombineeritud rikkalikest suitsustest väärispuitudest. 42.42 € (vt lisa www.scandinavianbrands.ee)

ud la tel :S

Mida mehele kinkida?

Mehed on nagu lapsed ja lapsed on nagu mehed? Mõlemad vajavad hellust, tähelepanu ja muidugi… kingitusi!

Pühad on lähemal, kui sa arvad!

an

@stellaarium

NII TEMALE KUI KA TEMAKESELE Maailmas on kõige rohkem auhindu kogunud Tweezermani pintsetid. Kui otsid uusi, mida kasutades silm särama lööb, vali kuldset tooni pintsetid Slant Champagne. 23 € (vt lisa www.beautypro.ee)

KULD KULDSES PUDELIS Dolce & Gabbana meesteparfüümis The One Gold pulbitsevad rõõmsad tsitruselised noodid.

Vaikselt eristuvad suursugune bergamott ja salapärane veriapelsin koos ingveri ja salveiga.

Lõhna magnetismi suurendab aromaatne kardemon. 50 ml 86.99 €

LINNA KUUMIM KANGELANE Jimmy Choo tutvustab uhkusega Urban Hero Gold Editioni, mis on Urban Hero perekonna uus liige.

Urban Hero võtab linnatänavad oma lõuendile ja ööloori oma mänguväljakuks. Pudeli ja karbi kujunduse võtmesõnaks saab linnatänav, mis peegeldab nutikalt lõhna enda vabakäigulist dünaamikat. 50 ml 54.99 €

JAGAMISE RÕÕM Kodumaine JOIK on tulnud välja nutika kingitusega ja esitleb täiesti erilist kinkekarpi, kus peidus 12 populaarset küünalt. Käes on aeg, mil küünlagurmaanid saavad koos unistuste aroome nautida. 89 €

mood

Sinu TERVISE ja ILU asendamatu abiline!

4 4 4 4 4 4 4 4 4 4

vähendab peeneid jooni ja kortse vähendab peeneid jooni ja kortse merekollageenipeptiidid STIMULEERIVAD merekollageenipeptiidid STIMULEERIVAD meie naha loomulikku KOLLAGEENI meie naha loomulikku KOLLAGEENI TOOTMIST parandab nahatooni TOOTMIST parandab nahatooni suurendab naha hüdratsiooni suurendab naha hüdratsiooni suurendab naha elastsust suurendab naha elastsust vähendab mikrokortse vähendab mikrokortse

UUS UUS TOODE! TOODE!

4 4 4 4 4 4 4 4 4 4

toetab luumaatriksit ja luuüdi toetab luumaatriksit ja luuüdi tugevdab küüsi tugevdab küüsi paksendab õhukesi ja kahjustatud juukseid, paksendab õhukesi ja kahjustatud juukseid, aeglustab juuste väljalangemist aeglustab juuste väljalangemist toetab liigeste ja kõhrede funktsionaalsust toetab liigeste ja kõhrede funktsionaalsust parandab veresoonte tugevust ja soolestiku parandab veresoonte tugevust ja soolestiku üldist tervist üldist tervist

Paku Paku enda enda kehale kehale parimat! parimat!

Merekollageeni Merekollageeni peptiidid peptiidid ++ HÜALUROONHAPE HÜALUROONHAPE + C-vitamiin + looduslikust allikast + C-vitamiin + looduslikust allikast pärit pärit RÄNI RÄNI

Sinu Sinu ILUVALEM! ILUVALEM!

www.coldumarine.ee www.coldumarine.ee Col Du Marine Estonia Col Du Marine Estonia Col_du_marine_ee Col_du_marine_ee

Kõrgelt hinnatud ilutoode, mille toimes võib tõesti kindel olla!

sügis/2021

63

raamatud

hea lugemine nõidur alustab Andrzej Sapkowski Ettemääratuse mõõk Viimane soov Kui Poola ulmeklassiku Andrzej Sapkowski looming lõpuks eesti keelde jõudma hakkas, teadsid „Nõiduri“ sarjast vaid vähesed paadunud ulmefännid ja pisut rohkem paadunud arvutimängurid. Nii pälvisid „Ettemääratuse mõõga“ ja „Viimase soovi“ tõlked pigem tagasihoidlikku tähelepanu. Ja nüüd tuli Netflix, kes Sapkowski saaga väikesele ekraanile tõi. Nii et põhjust aastate eest ilmunud tõlgete kordustrükid

Kui läks külmaks Philipp Blom Tappidest lahti maailm Kõigil neil, kes tunnevad huvi kliima ja muutuste teema vastu, tasub ajaloolase Philipp Blomi raamat ette võtta.

Blom kirjeldab globaalset kliimamuutust 16. sajandi lõpust 18. sajandi alguseni. Kui tänapäeval seostub kliimamuutus soojenemisega, siis sel ajal oli vastupidi. Lühikese aja jooksul langes keskmine õhutemperatuur suisa kaks kraadi ning eeskätt Euroopa ja Põhja-Ameerika vaevlesid poolteist sajandit erakordsete külmade, tormide ja ilmaekstreemsuste käes.

Samas aga näitab Blom, kuidas toonased rasked olud panid aluse uuele ühiskonnale. Blomi järeldus on lihtne: nagu meie 17. sajandi esivanemad, peame ka meie 21. sajandil kliimamuutustega toime tulema, kohanema ja õppima nendega ümber käima. Hoolimata sellest, kas muutused on looduslikku või inimlikku päritolu või mõlemat korraga.

64

sügis/2021

välja anda oli rohkem kui piisavalt. Sarja esimene hooaeg põhineb paljuski „Ettemääratuse mõõga“ ja „Viimase soovi“ lugudel, püüdes neid põimida romaanide tegevusega ühte ajalisse ritta. Eks varsti selgub, kas „Nõidurist“ kujuneb „Troonide mänguga“ võrreldav telenähtus ning kas raamatusarja aeglaselt kulgev eestindamine hoiab telelinastusega sammu.

Su laip Tüdruk ja Kodupere- Seksist kõlab malelaud naisest tabudeta tuttavalt Walter Tevis superKate Lister Seksi kummaline Lipugambiit spioon Olav Osolin ajalugu Kus lendab part

Teenelise telekohtuniku Olav Osolini raamat „Kus lendab part“ on žanrilt kahtlemata krimka. Kuritegu on täitsa olemas. Laip, kelle nimi kõlab krimkahuvilistele enam kui tuttavalt, samuti.

Kahtlusaluseid on terve pinu, motiive jalaga segada ning uurijate tandem on ka.

Viimased, tõsi küll, ei kuulu just detektiivide kõrgliigasse ega kannata nutikuse ülekülluse käes. Aga see selleks. Raamatu kriminaalset poolt ei maksa ülemäära tõsiselt võtta. Pulli seevastu saab raamatus kogu raha eest ning natuke peale kah.

Osolin laseb mõnuga üle võlli ega lase end segada poliitkorrektsest tõsimeelsusest. Lugege seda raamatut kui absurdihumoorikat Eesti elu kõverpeeglit ja te ei pea kindlasti pettuma.

Võimalik, et te olete seda raamatut juba näinud. Mitte poes, vaid telekas. Siis, kui järjekordsete koroonapiirangute ajal kodus Netflixist sarju vaadates aega veetsite.

Ilmselt vaatasite ühtejutti ära ka sarja „Queen’s Gambit“ (eesti keeles „Lipugambiit“).

Telesarja menu tuules jõudis eesti keelde ka ligi 40 aasta eest ilmunud Walter Tevise romaan. Mis toob meid igavikuliste dilemmade ette.

Kas lugeda enne ja vaadata pärast või kas lugeda, kui juba on nähtud. Mõlemale küsimusele on vastus ühene.

Ikka tasub lugeda, sest mis seal salata, Tevise raamat on väga hea. See on klassikaline arenguromaan varaküpsest geeniusest, millele annavad värvi suisa poeetiliselt kirjeldatud malepartiid ning tableti- ja alkoholisõltuvus. Nii et tegelikult on õige küsimus hoopis see, kas võtta pärast „Lipugambiidi“ lugemist ja vaatamist ette malelaud ja -õpik või mitte.

Ben MacIntyre Agent Sonja Ben MacIntyre on Briti ajaloolane, kes on spetsialiseerunud spiooni- ja luurelugudele. Tema raamatutes ei seikle aga väljamõeldud kangelased, vaid reaalsed ajaloolised isikud ning loodki on pärit otse elust. Äsja eesti keelde jõudnud „Agent Sonja“ on MacIntyre’i viimane raamat. Selle peakangelanna kandis sündides nime Ursula Kuczynski, kuid nimesid ja identiteete (ja mehi ka) vahetas krapsakas daam tihedamalt kui mõni mees sokke. Truuks jäi ta vaid oma kommunistlikele ideaalidele ja peremeestele. Prouat võib teenitult nimetada ajaloo üheks edukaimaks naisspiooniks, kes jõudis töötada nii Hiinas, Šveitsis kui ka Ühendkuningriigis ning tema kõige vingemaks operatsiooniks oli tuumasaladuste vahendamine Kremlile.

Pealkiri ei peta. Ajaloost on selles raamatus juttu rohkesti, kummalisi üksikasju veelgi enam ning kogu tekst keskendub sellele va vanainimeste asjale. Ehk siis ühe sõnaga öeldes seksile. No ja sõnu, mis üldiselt trükimusta ei kannata, on kaante vahele kogunenud rohkem kui küll. Pilte ka, sest nagu me teame, üks pilt on rohkem väärt kui tuhat sõna. Kate Listeri tekst on mahlakas ja humoorikas ning tabusid ta ei tunnista. Ta räägib kõigest, mis seksiga läbi aegade kaasas käinud, olgu selleks siis porno, seksinukud, suhtumine homodesse ja käsikiimlusesse, suguelundite nimetused, munandivargused või #metoo liikumine.

Paadunud puritaanidele ning traditsioonilisi väärtusi kilbile tõstjatele on Listeri tekst nagu punane rätik härjale, kõigile teistele aga täiesti hariv ja paganama huvitav lugemine.

Foto: Aron Urb

muuseum

Fotonäitus „Ma nimetan sind“

TERVE MUUSEUM on TEIE PÄRALT! Vanalinna pärl Paks Margareeta kutsub osa saama erakordsest võimalusest – alustage oma õhtut siit, mil teie päralt on terve muuseum!

Foto: Aron Urb

Foto: Hendrik Osula

T

ervitame teid meie hubases muuseumis tervitusjoogi ja suupistetega. Seejärel viib meie kogenud giid teid eksklusiivsele ekskursioonile Paksu Margareetasse ajal, mil muuseum on suletud ning ainuüksi teie seltskonna päralt.

Kuulete tõestisündinud ja muidu värvikaid lugusid suurtükitornist ja tutvute tähteksponaadi, keskaegse koge vrakiga.

Rännak Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskuses on visiit Eestisse kui mereriiki. Teie ees rullub lahti Eesti meresõidu lugu alates seni eksponeerimata keskaja merekaubandusest kuni tänapäeva reisilaevanduseni välja. Lugu aitavad jutustada ligi 700 ajaloolist eset, Meremuuseumi rikkalik laevamudelite kogu koos spetsiaalselt uue näituse jaoks tellitud 17 mudeliga ning ligi 50 digi- ja käed-külge-lahendust. Kirsiks tordil on meeldejääv ja imeline vaade Tallinna lahele ja vanalinnale meie suurtükitorni katuseterrassilt. Kogu programmi kestus on 2 tundi.

Võtke kolleegid, partnerid või sõbrad kokku ning tulge veetke üks eriline ja seltskondlik õhtupoolik Eesti mereriigi vaimus – Paksu Margareeta müüride vahel.

Fat Margaret, a real gem of the Old Town, invites you to take advantage of a rare opportunity – start your evening here and have the museum all to yourself!

We will welcome you at our cosy museum with a welcome drink and snacks. Our experienced guide will then take you on an exclusive tour of Fat Margaret, which will be closed to the public. You will hear true and intriguing stories about the artillery tower and get to peruse our main exhibit – a wreck of a medieval cog.

As the icing on the cake, you can also enjoy a memorable view over the Tallinn Bay and the Old Town from the roof terrace of our artillery tower. The duration of the programme is 2 hours.

sügis/2021

65

näitus

PÕRGU LÄÄNEMEREL Juminda meretragöödia 1941 28.08.2021–15.01.2023

Kas teadsid, et üks ajaloo suurimaid meretragöödiaid toimus Eesti rannikuvetes?

Korraga käis suur kärgatus ja kütteruum oli söetolmu täis. Nagu nõiaväel pagesime tekile, kus nägime veesammast alla langemas.

Tabamuse oli saanud aga suur sõjalaev „Jakov Sverdlov“. Sama kiirelt kadusime tagasi katlaruumi – veel oli antud aega elada, mõtlesime.

Kalju Sepp, jäämurdja „Suur Tõll“ katlakütja

27. augustil 1941 algas Tallinnas punavägede evakueerimine Saksamaa pealetungi eest – üle 30 000 inimese ja enam kui 200 laeva võtsid suuna Leningradi peale. Paraku sõideti otse Saksa ja Soome mereväe seatud lõksu. Järgmisel kahel päeval sõitis miinile, sai torpeedo- või lennukipommitabamuse üle poolesaja laeva ja hukkus hinnanguliselt 15 000 inimest.

Meid lasti igast kandist. Eesti rannas mürisesid suurtükid, Soome rannast põrutasid kaugelaskekahurid, õhust loopisid pomme lennukid… Kõige ohtlikumad aga olid miinid. Alguses lõi lahingukära mind kurdiks. Pärast polnud aega seda tähelegi panna. Laeva masina juhtimine nõudis kogu tähelepanu ja teadmisi.

Hamlet Tiidus, auriku „Maia“ teine mehaanik

Fotod: Aron Urb

15 000 hukkunuga Juminda miinilahing oli mitu korda ohvriterohkem kui Pearl Harbour või Dunkirk, kuid ometi teatakse sellest traagilisest sündmusest teenimatult vähe. Lennusadama uus näitus „Põrgu Läänemerel“ avab 80 aasta taguse katastroofi sünget tausta, dramaatilisi sündmusi ning sellesse põrgusse sattunud inimeste ja laevade lugusid.

Külastaja saab näitusel tutvuda sündmuse ajaloolise taustaga, olla tunnistajaks sündmustele evakuatsiooni eelõhtul ja lahingumöllus ning mõtiskleda tragöödia tänapäevani kestvate järelmõjude üle.

Haaravad audiovisuaalsed lahendused kasutavad ära Lennusadama põnevaid ruumilisi võimalusi.

Näituse keskse telje moodustavad inimeste lood ja palju hukatust toonud meremiinid. Külastajal on võimalus tutvuda ka kahe evakuatsioonist eluga pääsenud laevaga – allveelaev „Lembit“ ja jäälõhkuja „Suur Tõll“ asuvad muuseumi püsiekspositsioonis.

Näitusel on mõeldud ka erivajadustega külastajatele – kasutusel on viipekeelsed tõlked, taktiilne juhttee ja tegevuspunktid, lihtsustatud sisuga näitusetekstid intellektipuudega, keelt õppivale ja noorele külastajale.

HELL ON THE BALTIC SEA. Juminda maritime tragedy 1941 28.08.2021 – 15.01.2023 Did you know that one of the greatest maritime tragedies in history took place in Estonian coastal waters?

The naval mine battle of Juminda involved several times more casualties than Pearl Harbor or Dunkirk. Still, the tragic event is undeservedly little known. The Seaplane Harbours’ new exhibition ‘Hell on the Baltic Sea’ reveals the dramatic events of the catastrophe that took place 80 years ago. The exhibition reveals the grim background with stories of the people and ships caught up in the inferno.

At the exhibition, visitors will become acquainted with the event’s historical background, witness the events of the eve of the evacuation and the heat of battle, and reflect on the aftermath of the tragedy that persists to this day. Thrilling audio visual solutions take advantage of the exciting spatial possibilities of the Seaplane Harbour.

The exhibition focuses mainly on people’s stories and the naval mines that caused a lot of doom. Visitors can explore two ships that escaped from the evacuation – the submarine Lembit and the icebreaker Suur Tõll are part of the museum’s permanent exhibition.

Special solutions make the exhibition more accessible. Visually impaired visitors are assisted by a tactile guidance strip and tactile models. The layout of the exhibition is also suitable for wheelchair use. Additional features in Estonian include a free audio guide with descriptive translation and translations in sign language.

66

sügis/2021

RUBRIIK

sügis/2021

67

argipäev

ÜKS TAVALINE VÕTTEPÄEV „Olen 12-aastane koolipoiss Robert Alexander Peets, kellele meeldib rulatada ja kitarri mängida. Hiljuti sattusin ma juhuslikult filmi ja see oli päris põnev, aga ka väsitav kogemus.

Ü

hel vanematega koos veedetud sõprade koosviibimisel pakkus mu ema tuttav, et ma võiks proovida osaleda ühe uue filmi casting’ul. Läksimegi koos emaga mind ühte episoodilisse rolli proovima ning oh imet, üllatuseks pakkus filmi režissöör Ingomar Vihmar mulle peaosalise Ruben Tolgi kõrval hoopiski kõrvalosa.

Kuna selle rolli osatäitja filminimi oli Sass ning ka mind kutsutakse nii, siis andsingi oma nõusoleku filmis osaleda. Aga kui ma oleks teadnud, kui raske ja väsitav on filminäitleja töö, siis .... Noh, aga põnev oli see siiski,“ meenutab Sass.

7.00

Võttepäevad algasid üsna vara.

Kiire hambapesu ja hommikusöök ning kohe võtteplatsile. Mõni päev enne võtete algust murdsin ühes õnnetuses oma käelaba mingi luu ära ning käsi tuli kipsi panna. Kuigi murd paranes enne võtete lõppu ära, pidin ikkagi kogu filmimise aja kipsi kandma.

Päris tüütu oli.

7.30

Sellal, kui võtteplatsi ette valmistati, sain tekstile veel kord pilgu peale visata ja selle üle korrata. Režissöör ei nõudnud, et tekst tuleb sõna-sõnalt esitada.

Lubatud oli pisut improviseerida ja tekst oma sõnadega edasi anda.

68

sügis/2021

argipäev

Fotod: erakogu

1.

8.20

Selleks ajaks oli meil juba üsna mitu võtet tehtud. Või nagu filmimehed ütlevad, „purki saanud“. Saime Rubeniga pisut hinge tõmmata ja üldist toimetamist jälgida. Me saime üsna ladnalt läbi ja osatäitmine sujus meil ka hästi. Vähemalt mulle endale tundus ja režissöör kiitis meid kah ikka vahetevahel.

9.00

Jälle kaamerate ette. Mattias Naan, kes mängis filmis Oliveri (Ruben Tolk) isa. See oli üsna lõbus kogemus, Mattias on nii lahe ja naljakas tüüp.

12.30

Tavaliselt oli sellel ajal lõunasöögipaus. Filmikompanii hoolitses meie eest väga hästi. Toidulaud oli hea ja paremaga kaetud kogu päeva. Kuulsin, kui üks võttegrupi liige kurtis, et tema võtab võtete ajal alati mõne lisakilo juurde.

14.00

Režissöör Ingomar Vihmar kamandab võttegrupi jälle platsile ja algab päeva teine võttepool. Kaa-

merad särisevad ja ekraanid kumavad. Oleme selga saanud uued kostüümid ja püüame ära rääkida panga direktorit (Taavi Teplenkov), et ta meile äriidee teostamiseks laenu annaks.

sügis/2021

69

24 hours

17.00

Kui veab, siis on võttepäev selleks ajaks läbi ja saab esinemiskostüümid ära anda. Võib aga juhtuda, et mõni stseen tuleb ikkagi ümber võtta ning jälle tuleb oodata, kuni uued kaameranurgad saavad paika ja valgustus ümber seadistatud.

Selle aja sisustan tavaliselt rulatamisvideoid vaadates.

18.00

Enamik võtteid toimusid Tartus, sestap pidin mõnda aega oma perest lahus olema. Vahel tuli ikka päris kõva koduigatsus peale. Oli väga tore, kui mu ema mind vahel Tartusse vaatama tuli. Ka mu õde Juliet Marii, kellega muidu ka üsna hästi läbi saan, tundus siis eriti tore ja armas olevat.

20.00

Pingeline päeva on läbi. Saan nüüd oma isiklikku aega nautida ja õhtuks valmistuda.

Homme on jälle tegus päev.

JUST ANOTHER SHOOTING DAY "I'm a 12-year-old schoolboy who likes to skateboard and play guitar. So, yes, I happened to get casted in a movie recently and it was quite an exciting but not exactly easy experience. Well to keep it short - instead of having a little cameo I was offered a role next to the main character. But if I had known how difficult and tiring the work of a film actor is, then ... Well, but it was exciting, ” recalls Robert Alexander Peets. So here is His Day.

70

sügis/2021

plaadid

2021/70/5

N

agu teatab albumi väljaandja firma Frotee, on meie teenekas maestro džässpianist Tõnu Naissoo selle albumiga ellu viinud oma pikaaegse unistuse salvestada džässtrio album ainult elektriliste klahvpillidega. 2019. aasta sügisel võttis Naissoo kaasa bassimees Mihkel Mälgandi ja trummar Ahto Abneri, samuti oma süntesaatorid ning veetis paar päeva legendaarses linnahalli stuudios, kuhu stuudioaja oli broneerinud juba mitu aastat varem. Vaat niimoodi sai planeeritud see värk, väga äge! Üllitisel kõlab vormiline eklektika jazzi-fuusioni eri alastiilides. Noh, selles mõttes täitsa õige pealkiri sai plaadile, et „erinevates suundades“: jazzrokist smooth jazz’ini, sekka ka vabamat improt. Naissoo kasutas lugudes legesid šunte, nagu Rhodes, Clavinet, Moog ja Prophet. Asjaga kursis muusikahuvilised tunnevad kõlapildis ära kindlasti ka linnahalli stuudio „kuiva“ trummisaundi. Tore plaat sai, ja kõlbab kuulata igal ajal. Tõnu Naissoo on aga lõppeval aastal teinud kindlasti omamoodi vähemalt kodumaise rekordi albumite väljaandmisel. Kui meie statistika ikka täpne on, peaks selle aastanumbri sees Naissoo nimega üllitatud kauamängivate arv olema vähemalt viis! Tõsi, selle aasta märtsikuus sai lugupeetud ja armastatud maestro ju 70! Igatahes oli hea aastakäik!

Yess!

Yasmyn YASMYN TIKSI väljaantud kauamängiv on R’n’B, freestyler/hiphop-laulja Yasmyni esimene tõeliselt terviklik ja toimiv album. Sensuaalse imagoga laulja on suutnud end siinses saundimaailmas kindlalt kehtestada.

Siiski on kõlapildi tiheduses avarust ja hingamisruumi, vabadust. Artistil on aeg proovida oma tiibade kandvust rahvusvahelisel areenil!

Tõnu Naissoo Electric Trio Different Directions

Maa ja Mõmina- Neiust FaerPost Pop linna folki! sirgub stein Rock vahenaine esitleb Punk Puuluup lise Vanilla Ninja Modulshtein The Viimane Boondocks suusataja Encore Timetrix vastuolu Soup Can Pop Õunaviksi uuel kaotaKui välismaalt tööd Tallinlasest helilooja Band plaadil on tandem pakutakse, tasub ja muusiku Alekmine endiselt väga heas sandr Žedeljovi juhiikka tõsiselt vaagida, Pärnu indie-roki Maarja Nuut Hinged Kommunism pidi kaotama kõik ühiskonna vastuolud, sealhulgas linna ja maa vahelise.

Kunstis on aga kõik võimalik ja Maarja kolmas soolokas on ses mõttes õnnestunud näide. See on muusikaline ideaalmaastik. Oled maal, oled linnas, oled Maal, oled Kuu peal.

Lahedalt eri helisid, tuttavlikke, ootamatuid kohtumisi… ahh, kuulake ise!

hoos, aga kõlab kuidagi tänapäevasemalt kui kunagi varem. Kas varem pole autotjuuni kasutatud? Sõnades on sisukust ja otse killupritsi asemel sellist vaimukamat vihjet ja poeetilises võtmes metafoori.

enne kui ei öelda.

Pigem ikka ära teha.

Tegelikult on bänditegemine ju fun ja kogu melu laiemalt võttes vähemalt üsna meeleolukas.

Muusika pole tegelikult siin vist kõige tähtsam. V.N. jäätist leiab kaupluste külmlettidest nüüd ilmselt igavesti.

tud trio Modulshteini kolmas kauamängiv on mitmekihiline eksperimentaalne elektrooniline jazzmuusika, nn future jazz. Žedeljovi alter ego selles koosluses on Faershtein (nimi võetud muide tema vanaisalt). Ehk kuigi oleme harjunud esitatavat kõlapilti kutsuma tulevikumuusikaks, on see pigem ajamasin, mis võimaldab rännata ka minevikku.

punt on teinud oma neljanda kauamängiva hoogsama ja karmimalt kostva kõlaga. On see nüüd postpoprokkpunk?

Lood on endiselt meloodilised, kuid enam müra alla keeratud. Helide kokkumiksimise eest vastutas portgallane José Diogo Neves.

Kas pealinna rawrokkaritele The Dead Furies on siginenud võimalik kolleeg ja konkurent?

sügis/2021

71

stiilne

Foto: Stella K. Wadowsk

Lisette Pomerants: More, more, more!!!

72

sügis/2021

tln chic

„Ma ei ole raamides,“ iseloomustab näitleja Lisette Pomerants oma riietumisvalikuid. Loosi läheb kõik – brändist sekkarini!

Kuidas iseloomustad oma igapäevast riietumisstiili?

Casual grunge. Pole tavapärane kontsaneiu, madalad jalanõud on siiani jätkuvalt esikohal. Armastan meeletult ka kudumeid! Värvi puhul eelistan kanda sama värvigammat, jätab kvaliteetsema mulje. Ehted, ehted, ehted.... must have ning mida suuremad, seda parem!

Sinu ema õmbles sulle omal ajal riideid. Kas on meeles mõni eriline asi, mis ema õmblusmasina alt tuli?

sikumm, ent see võidab konkursi „Kõige sagedamini kantav ese garderoobis“.

Mida on sinu garderoobis liiga palju? Mida liiga vähe?

Mul on liiga palju sokke, ostan muudkui juurde ja ära ei jõua kanda.

Aga eks neid kulub korralikult nii või naa.

Minu jaoks „vähe“ on jalanõusid, alati on tunne, et jääb puudu. More, more, I need more...

Kust sa endale riided ostad?

Valik osutub brändidest sekkariteni välja. Ei ole raamides, et sellest numbrist allapoole ei vaata. Kindlasti kehtib minu puhul kvaliteet versus kvantiteet.

Milliste firmamärkidega meelsasti flirdid?

Hinges on mälestus esimesest kampsunist, mida kallis emme mulle kudus, kui olin pooleteistaastane. Oli selline roosakates-sinakates toonides.

Neid ikka jagub – Diesel, Nike, Zara, Shay, Balenciaga, DKNY, Liu Jo. Näiteks NYMF Fashioni kandes tunnen end kui naiselikkuse kehastus. Ehted on mul firmalt Wild Woman ja lemmikparfüümid Tom Ford Vanille Fatale ja YSL Opium.

Kuidas sarjades „Litsid“ ja „Naiste sõda“ osalemine ning 40ndate riided sinu stiili mõjutas?

Kes on Eestis need tuntud mehed ja naised, kelle stiili vaadates silm puhkab ja süda rõkkab?

Sarjas osalemine pani mind mõistma, et sel ajastul pöörati suurt rõhku välimusele – iga viimne kui detail pidi olema paigas. Sealhulgas naised jäid naisteks ja mehed meesteks. Daame naljalt ikka dressides ja ketsides ei nähtud. Enda puhul võin väita, et minu buduaari lisandusid tolle ajastu ehted pluss mängitud karakterile omased lokid pole siiani kustunud.

Naiste sealt toon välja Liis Lemsalu, kelle stiilis domineeriv 90ndad on kui kirss tordil, Liisa Leetma grunge-hõng ei jäta kedagi külmaks ning primadonna Merle Palmiste näitab, et klassikaline stiil on ajatu. Meeste puhul toon välja härra Fokini.

See mees on tervenisti üks kõndiv stiil.

Chic talliner Lisette Pomerants: from brand to second-handl!

"I won`t limit myself", describes actress Lisette Pomerants her clothing choices - everything goes! As a native talliner she admits that the urban space and the streets of Tallinn inspire her to stand out and make some difference.

Her everyday clothing style she would characterize as casual grunge. “Low shoes...love knit outfits. In terms of color, I prefer to wear the same color comb, it leaves a higher quality impression. And - jewelry, jewelry, jewelry .... must have, the more and bigger the better!"

Kaader Mart Sanderi auhindu võitnud filmist "Kennedy intsident".

P

õlise pealinna piigana teab ta, et Tallinna linnapilt inspireerib eristuma. Multimees Mart Sanderi muusana tuntud neidis on telesarjades mängides saanud samuti ideid, kuidas naine võiks vahel jääda... naiseks!

Sarjas osalemine pani mind mõistma, et sel ajastul pöörati suurt rõhku välimusele – iga viimne kui detail pidi olema paigas.

Kuidas Tallinna tänavapilt sind riietuma inspireerib?

Inspireerib eristuma. Pealinnas on näha, et välimusele ja stiilile pannakse suurt rõhku, julgetakse rohkem eksperimenteerida. Olen sealt halli ja musta liivakastist välja roninud, värvidega mängimine on palju põnevam. Aja jooksul olen enesekindlam katsetaja, pole hirmu, kui midagi „valesti“ kombineerin. Eriline trendijärgija pole, nopin endale vajalikud elemendid välja ja loon mulle omase isikupära.

Mis on sinu garderoobi kõige kalleim ja ka odavaim ese?

Üks kalleim on briljantsõrmus, mille hind on neljakohaline. Odavaim on pat-

sügis/2021

73

aja lugu

Kuidas tallinlased nõukaajal vabaduse viise otsisid 74

sügis/2021

aja lugu pildikad

Pärast teist maailmasõda suutsid meie põhjanaabrid soomlased säilitada vabaduse, Eesti jäi pooleks sajandiks Nõukogude impeeriumi küüsi. Teisisõnu elasime Moskva ajas ja ruumis.

O

lime kinni nagu koopas või kotis ja kommunistlikud võimulolijad otsustasid, mida meile väljastpoolt keelatud maailmast teada anda ja näidata või mitte. Õnneks sigines meile siia koopasse tunnel või kotisuu, millest nägime vabaduse valgust. Sealt avanes vaade vaba maailma paradiisiaeda.

See oli Soome televisioon, mille 1958. aastast helendavalt ekraanilt nägime, kuidas vabas ilmas elu käib. Ja kõik need filmid ja alati oodatud telesarjad ja naljasarjad ja isegi reklaamid! Oma

käega me neid ilusaid ja ihaldusväärseid asju helendavalt teleekraanilt katsuda ei saanud, aga kõigest sellest osasaamine hoidis meis midagi ärksamana. Oli see vabadusiha või tarbimisiha? Tõsi, kui lindistasime telekast iga-aastast „Eurovisiooni“ või „Hittimittarit“, siis saime midagi ka päriselt omale hankida.

Soome televisiooni nägemine jagas Eestimaa kaheks tsooniks: tallinlased ja Põhja-Eesti elanikud olid privilegeeritute tsoonis, Kesk- ja Lõuna-Eestis Soome TV-d ei näinud. Üldiselt oli kõvasti enam kui kolmandikul eestimaalastest võimalik näha Soome TV-d, aga näiteks tallinlastest venekeelne kogukond „vabaduse valgusest“ suuremat ei hoolinudki.

Paljusid neist rahuldas täiesti Moskva ja Leningradi TV menüü.

Eelviimane Eesti NSV kommunistlik valitseja, truualamlik Kremli käsutäitja Karl Vaino arvas, et Soome TV vaatamine oli peamiseks põhjuseks, miks eestlased Nõukogude Liidust lahkuda tahtsid.

Tallinna Linnamuuseumis (Vene tn

17) on veel pea aastapäevad avatud näitus „Soomest vabaduse viise otsimas 1960–1991“, mis räägib sellest, kuidas tallinlased ja põhjaeestimaalased nõukogude ajal Soome kaudu vabaduse hõngu hingata said. Ehk tõesti – 30 aastat oli siinkandi huvilistel ikka üsna silme ees, kuidas vabas läänemaailmas elatakse.

Näitus keskendub aga just muusikale. Kelle laulu laulad, kelle viise esitad, sõltub ju alati peremeestest ja võimusuhetest. Muusika aga kõlas mitte ainult igal kevadel „Eurovisioonis“, mida agaralt salvestati, vaid nii filmides, telesarjades kui isegi reklaamides, mida sisse ahmiti.

Muusika, muusika, muusika Loomulikult tehti ka Nõukogude Eestis muusikat ja mitte vähe. Ja muusikapood oli grammofoniplaate vahel pilgeni täis.

Paraku seda, mida tahtsid, naljalt saada ei olnud, isegi meie oma muusikat mitte.

Soovitud muusika ei jõudnud enamasti üldse plaatidele või jõudis alles aastaid hiljem. Ka meie raadios ja teles mänsügis/2021

75

aja lugu

Ernos, esimene Lääne rockbänd Eestis 1968, tekitas tallinlaste seas biitlimaania hüsteeria (erakogu)

M. A Numminen ja Jari Uhlenius - ainukesed Lääne muusikud, kes 1970ndatel Tallinnas käisid ja ühe salajase kontserdi tegid (taga paremal Andrus Põldroo) Foto: Tõnu Talivee.

Fantastiline Sielun Veljet Tallinnas maikuus 1986. Foto: Hans Lillemets  Ismo Alanko intervjuu ajakirjas Noorus 1986.

giti laule, mis olid tulnud läbi käskudekeeldude ja tsensuuri. Angloameerika ingliskeelne popmuusika ehk see, mida just noored tahtsid, ei olnud aga juba ideoloogilistel põhjustel soositud.

Muusika kasvas nendel aastakümnetel meeletuks jõuks tänu muusikatööstusele, massimeediale ning koduelektroonika ja tehnika arengule. Eriti just popp- ja rokkmuusika said noorsookultuuri kõige tähtsamaks ja ühendavaks jõuks. Ühelt poolt meelelahutusmuusika, mis aitas meil meeleolu luua ja hoida ja tantsida ja olla. Teisalt muusika, milles peitus mäss ja vastuseis – alates juba rock’n’roll’i rebelitest.

See kõik andis elule mõtte ja stiili, meie minale pildi ette ning süstis enesekindlust.

Sest kuigi nõukogude noori käskis-keelas kompartei ja kantseldas komsomol, ei pakkunud kommunismiehitamine mingit pinget. See oli, mida aeg edasi, tühi siht ja tühi käik ning tühi mula.

Muidugi olid noorte iidolid ka spordija filmitähed, mõni tahtis isegi kosmonaudiks saada. Kuid oma tuppa või toanurka voodi kohale kleebiti ühe enam popp- ja rokktähtede pilte ja plakateid.

Soome TV-st ja raadiost otsiti siin ikka seda kõige kuumemat ja kuulsamat ning keelatumat – angloameerika kraami!

Biitleid ja Rollinguid, Floydi ja Zeppi,

76

sügis/2021

Sweeti ja Kissi. Tegelikult esitati Soome meedias enam muidugi oma kodumaist toodangut. Juice ja Kirka, Wigwam ja Tolonen ja Pohjola ja muidugi Hurriganes.

Tahtsid The Sex Pistolsit, said Pelle Miljoona ja Eppu Normaali. Tallinlased olid aga õnnelikud, kui midagigi kätte said.

Praegu on kogu maailma muusika kõigile kättesaadav. Vaid klõpsu kaugusel ja peaaegu tasuta ja kohe käes ja kuulata.

Tollal oli see muusikahankimine tihti kõva töö ja vaeva taga, pidid ikka peale passima, kannatlikult kui kalamees ja järjekindlalt kui jahimees. Puuduse ja defitsiidi tingimustes oli vahest rõõm piskugi kättesaamisest ning sellest osasaamisest järsku ikka palju suurem ja intensiivsem?

1960–1969 – biitlimaania Soome näitel 1960ndad algasid ju hoogsalt – Gagarin tegi tiiru kosmoses ja kompartei esimees Nikita Hruštšov ütles, et paarikümne aasta pärast elame kommunismis. Nikita lubas peagi näidata televiisoris ka viimast usklikku või preestrit. Noored oleks tahtnud televiisorist näha Elvis Presleyt! Või biitleid. Esialgu oli rõõm näha lihtsalt televiisorit ennast, muidugi, see oli suur imeasi, mis oli veel väga vähestes kodudes.

Soome TV-st nägime, millised need

väljamaa bändid välja näevad, ning septembris 1968 olime tunnistajaks esimese Lääne rokkbändi kontserdile Eestis, kui päris elusast peast astus Estonia kontserdisaalis lavale soomlaste Ernos. Nii valjult, nii kõva heliga ei olnud keegi varem lava pealt kostnud! Elasime Ernose peal oma biitlimaaniat välja, hüppasime kontserdisaalis istmetelt püsti ja karjusime jeeeeee.

Tallinna jõudis aga järgmine päris Lääne rokkbänd alles 17 aasta pärast, maikuus 1986! Taas Soomest!

1970–1979 – progest pungini 1970ndate algul ajasid soomlased püsti uue ja võimsa, üle 300 meetri kõrge telemasti. Raadiolained tulvasid Tallinna suunas veel vägevamalt, mis soodustas veel laiema vaatajaskonna kujunemist Soome TV-le. Senise „lumesajuse“ pildi asemel oli enamusel võimalik saada selgete kujutistega „vabaduse valgus“.

Telekaid soetati üha rohkem, Soome heliplokk pisteti aparaati sisse ja oligi lääne muinasjutumaailm sinu elutoas! Õpiti enam aru saama nii soome kui ka inglise keelest. Saime osa läänemaailma magusast ja põnevast elust, nautisime Ameerika ja Briti filme ja telesarju. Filmide ja telesarjade teema- ja meeleolumuusika käivitas dopamiinid ja endorfiinid meie

aja lugu

Avameelselt - soomlaste kaudu tuli meile ka seksuaalkasvatus.

ajus ning said hea tuju harjumuseks ja sõltuvuseks. 1970ndate teisel poolel, kui kriitikud vaid proget ja jazzrokki ning fusion’it kiitsid, aga tantsuhimulistele juba diskot tehti, käis ikka veel üks väga kõva pauk – tuli punkrock! Sellest räägiti Soome TV-s ja raadios kui millestki skandaalsest ja ohtlikust. Esialgu näidati punki Soomes TV ühiskonna- ja uudissaadetes nagu „Ajankohtainen Kakkonen“ jms.

Punkkultuuri mõju oli Soomes suur ja kiire, üsna pea muutis punk Soome enda muusikamaastikku. Ja Soome pungi mõju Eesti vastavale alakultuurile on võimatu üle hinnata.

1980–1989 – värv ja video 1980ndate algus aga oli ühelt poolt ehk ülaltpoolt meil eriti Moskvale alandliku parteijuhi Karl Vaino ja tema venemeelete seltsimeeste võimuväänamise aeg.

Altpoolt... esialgu ei osanud küll oodata, et kõik see jama on pehkiva impeeriumi surmaagoonia ja et kümnendi lõpuks muutub maailm juba totaalselt. Aga vanakesed hakkasid pukist kukkuma Brežnevi järel järjest ja kümnendi teisel poolel hakkas juba perestroika. Ka Soomes oli Kekkoneni pikk ajastu ümber saanud.

Soome telekast vaatasime vaba maailma juba värviteleritest. Mõned salvestasid sealt videoid videodiskode jaoks.

Paraku sai raadio, just Soome Yleisradio meile musafännide jaoks tähtsamaks kui varem, sest alustas Rockradio! Kolm korda nädalas kaks tundi! Toivelevyt, Kovan päivän ilta ja Rokkivekkari, Ocsid. Hiljem ka siinkandis ülipopiks saanud Klaus Flemingu Metalliliitto.

Punk polnud samuti kuhugi kadunud, vastupidi. Uus punk oli hardcore või hoo see, nagu soomlased ütlesid. Selle kiire müraga karastatud eesti noored hakkasid peagi Tallinna tänavamoodi ilmestama – harjad peas ja nahktagi seljas, kus irooniline sõnum. Küll olid osa punklaines esile kerkinud artistid hakanud enam poppi tegema, oli siis see uus laine või uus romantika, kus kitarride kõrval astusid pearolli hoopis süntesaatorid.

Süntpopp sai popiks. Näiteks Depeche Mode’i või Duran Durani pärast olevat isegi Tallinna venelased hakanud Soome TV-d vaatama!

Ja nagu punk, elas hoogsalt edasi disko, oli ta siis Italo või Euro-disco või midagi muud. Kuid mõnedele punkaritele oli see värk ametlikult punane rätik, vaat et hullem kui punalipp. „Modern Talking tuleb hävitada!“ oli kiri punkar Roti nahktagil.

Justkui pommina mõjus 1986. aasta 19. ja 22. mail linnahallis toimunud Soome ansambli Sielun Veljet kontsert. Kui

soomlaste Dingo-buumi elasid siinsed noored läbi n-ö kaugtöö vormis, siis siekkarid tõid oma laengud päris kohapeale. Sielun Veljet oli esimene Lääne täiega vähemalt 120% tõeline rokk- või indie-alternatiivbänd üldse Eestis ja Tallinnas. Soomest oli kaasas oma valgus ja helitehnika, mis oli siin enneolematu.

Meeletu energia, maaniline-maagiline kohalolek. See oli võimas vabaduse võnge!

Kui suureks aga saab minna üks telesaate vaatajaskond? „Eurovisioon“ kogus küll igal aastal kenasti vaatajaid, aga mida siin kõige enam vaadata taheti?

1987. aasta ühel augusti hilisõhtul näitas Soome MTV erootikafilmi „Emmanuelle“.

Seda vooriti Tallinna poole vaatama nagu laulupeole, üle Eestimaa. Tõenäoliselt löödi televaatamise rekord!

1980ndatel hakkas luksuslaeva „Georg Otsaga“ pihta päris n-ö massiturism.

Esialgu ikka soomlaste näol, aga imeime – 1980ndate teisel poolel hakkasid perestroika ja glasnosti laines üha enam nõukogude eestlasigi Soome saama.

1988. aastal toimus Tallinna lauluväljakul esimene Rock Summer, ametliku nimetusega Glasnost Rock. See oli tähtis sündmus, mis tõi kokku pea 100 000 inimest. Sealt laululavalt hüüdis Sakari Kuosmanen: „Eesti vabaks“!

sügis/2021

77

aja lugu

Soomlaste trash-metali bänd STONE käis siin esimest korda 1988. aastal ja mõjus meie hevifännidele kui ilmutus. Foto: Urmas Lange

 Eesti-Soome sõprus - Muusikud Timo Vikkula, Mihkel Raud ja ajakirjanik, Rumba peatoimetaja Rami Kuusinen vajaliku kraamiga. (erakogu)

 Esimene Rock Summer 1988 - legendaarne Public Image Ltd, paremal punkiisa John Lydon (endine Johnny Rotten). Foto: Urmas Lange foto

käis siin esimest korda 1988. aastal ja mõjus

Heavy metal tundus paljudele olevat kõige kõvem asi üldse. Aina kõvemaks ja kiiremaks läks, kui tulid trash’i tegijad, meile kättesaamatud Slayer ja Metallica.

Kuid! Soomlastel oli Stone! Stone andis 1988. aasta suvel Tallinnas kontserdid linnahallis, Harjumäel ja öölaulupeol. See oli esimene lääne hevibändi või üldse esimene PÄRIS metal-kontsert. See laviin meie noori trash’i- ja veidi hiljem deathmetal-bände saab oma sünnis tänada suures osas just neid.

Ja vualaa, meie muusikud asusid uutes oludes Soomet vallutama! Kui Georg Ots välja arvata, siis seni olime Soomest saaja-pooled, aga nüüd hakkasime ise muusikat Soome viima! 1989. aastal asutasid soomlased plaadifirma Stupido Twins, esialgu selleks, et anda välja eesti punki ja indie’t. Nii ilmusidki plaadid üksustelt Ba-Bach, Röövel Ööbik ja J.M.K.E. Viimaste „Tere, perestroika“ järele oli nõudlus eriti suur, aasta lõpus oli see ametlikult Soome aasta müüduim singel number 3. Villu Tammest sai Soomes julkkis ja J.M.K.E. oli edaspidi oodatud igale ülemerekeikkale.

78

sügis/2021

Üheksakümnendad – vabadus 1990ndate algul saime tunda kannatusi: tühjad letid, talongisüsteem ja toidunappus. Kuid 1991. augustis, pärast üht hirmuäratavat, aga lühikeseks ehmatuseks jäänud riigipöördestseeni, sai Eesti taas iseseisvaks, Nõukogude Liit varises kokku. Ega soomlastelgi polnud see kerge – Soomes algas 1990ndatel majanduskriis.

Mart Sander jätkas Soomes Georg Otsa jalajälgedes – 1991 mängis Mart Soome 1960ndate nostalgia muusikafilmis „Iskelmäprinssi“ üht peaosa!

Eesti muusikutest mõnedki ajasid kokku maist mammonat ja fimme nii, et ostsid siin korteri ja auto. Isegi ühe Soome kontserdi eest saadud tasu eest sai Eestis elada pikemalt. Vähemalt kuni Eesti krooni tulekuni 1992. aasta juunis.

Poed said pungil kaupa täis ja tekkis võimalus ka kauplusest päris heliplaate osta, aga esialgu olid mujalt soetatud piraatkassetid need, millele hammas peale hakkas.

Tänu sellele oli jätkuvalt hea allikas

Soome Radio Mafia, kust sai salvestada uut muusikat hommikust hilisõhtuni.

1990ndatel läks Soome televisioon veel rikkalikumaks: oma kanaliga alustas MTV3. 1995 sündis noorteprogramm Jyrki, millest sai ka vast viimane MTV3 muusikaküllane saade, mida enam-vähem massiliselt siinpool vaadati. Ja siis tuli veel telekanal Nelonen!

Kõigele vaatamata aga hakkas 1990ndate lõpul suurem osa siinsest telepublikust ja veidi hiljem ka raadiokuulajaist eelistama Soome raadiolainete vastuvõtu asemel kodumaiseid kanaleid.

Nii riigikanalid kui ka erakanalid said enam head sisu. Vaataja valikusse olid saabunud ka satelliit- ja kaabeltelevisioon. Musafännid soetasid odavaid Poola ja Vene piraatkassette soositud albumitega. Üle 30 aasta Soome meedia võimu Põhja-Eestis oli otsa saamas. Lõppes ainulaadne aeg, mil lääne ja vabaduse ihas eesti inimeste tähelepanu köitis lähemalt just ka Soome kultuur. Täna on sellestki ajast möödunud veel 30 aastat.

Kes meist veel vaatab Soome televisiooni ja kuulab Soome raadiot?

BLAST FROM PAST

 Röövel Ööbik käis Soome Rumba rublade eest USAs - pildil koos legendaarse Sonic Youthi liikmetega New Yorgis. Foto: Meelik Mallene  J.M.K.E lasti Eesti NSVst esimest korda välismaale tänu Soome kommunistide kutsele, bänd esines nende peol. (erakogu)

SOUNDS LIKE FREEDOM: As Seen On FINNISH TV & Heard On The Radio 1960-1991

T

he exhibition @ City Museum Of Tallinn (Linnamuuseum, Vene st 17) tells about how the people of Tallinn and Northern Estonian were searching for the freedom and the music from Finland during the Soviet era. From Finnish television and radio, through the connections with Finns and Finnish musicians. Over 30 years.

After the Second World War, the Finns were able to maintain freedom and independence, but Estonia remained in the hands of the Soviet Empire for half a century. Like kept in a cave, the Kremlin chiefs decided what people needed to know about outside world. And what kind of music do we need to listen to.

Fortunately, we had a tunnel here in the darkness from which we saw the light of freedom. It was Finnish television where we saw how people live in the free world. It was like a fairy tale in music!

Unfortunately - the people in the middle and in the southern part of Estonia were cut off the rays of Sun of Freedom or the reach of the radio waves from Helsinki.

This story tells about the ways in which talliners found the songs and music from Finland to listen to. Music that came from the free world. So even more than sea waves in the Gulf of Finland, during the Soviet era we felt connected to Finland by radio waves!

How to listen to Finnish TV?

Watching Finnish television from here began almost as soon as it was launched - 1958, Estonian TV had already started broadcasting earlier, in 1955. Of course, very few Estonians had televisions at the time, only in the late 1960s did the number of TV sets begin to increase significantly.

Talliners were strongly motivated by the fact that from 1965 another Yle channel was added to the selection, where MTV still had its own evening input, commercials and entertainment programs could be seen.

Still, for many viewers the picture on Finnish television in the 60s came in "through the snowfall", ie the picture was

sügis/2021

79

BLAST FROM PAST

not clear nor stable.

Finnish TV viewing increased here massively as a breakthrough in the 1970s. In 1971, a new powerful transmitter antenna was completed near Helsinki, in Espoo, which significantly expanded the possibilities to watch Finnish TV in the northern part of Estonia.

In Estonia, the visibility of Finnish TV covered territorially about a third and more than half of the population, ie more than half a million viewers.

But - if you also wanted to listen to sound and voice on Finnish TV, you had to add a so-called Finnish block or sound unit to the TV set.

In the late 1970s, when television began to show more color programs, another color unit for the PAL system had to be added to the TV. As the Soviets had SECAM system.

80

sügis/2021

The sound/colour unit were built and installed also semi-officially, but they were even made by radio amateurs/ engineers who got the necessary parts & gadgets from the black market.

Due to the fact that Finland and the Soviet Union were officially "friends", watching Finnish television was not "officially" forbidden. But for the Communists and the government, the great interest of the Soviet people in the "bourgeois television" was a big headache and concern.

Over the years, however, it did not go beyond complaining. More serious measures were taken only in the 1980s, when Karl Vaino was the helmsman of the Estonian Communists.

In 15 June 1982 the decision was made to ban the viewing of Finnish TV in public institutions and the installation of

“sound units” was no longer was allowed in shops and workshops. (It was said that Karl Vaino had a dream to build a metal fence in the Gulf of Finland so that hostile waves would no longer infiltrate the Estonian SSR.) Also here in Tallinn, the authorities ordered the removal of Finnish antennas from the roofs of buildings, but the campaign was short-lived and in the end nothing really changed.

The general viewing of Finnish TV began slowly to decline after Estonia regained its independence and more so in the second half of the 1990s as domestic media supply increased and private channels progressed. And also the cable TV and satellites became an attractive alternative for music and film lovers. And much later, of course, the Internet took the power over.

pulss.online

LEIA JA LOE MEID KA VEEBIST!

sügis/2021

81

1 maja

Kadunud väikelinna pritsimaja Arhitektuurikriitik Karin Paulus tutvustab mõni aeg tagasi renoveeritud Nõmme päästekomando hoonekompleksi.

82

sügis/2021

Lepplaane (Apex Arhitektuuribüroo) projekti järgi. Uues kujunduses prooviti järgida 1930. aastate funktsionalistlikku nappi laadi.

Nõmme Vabatahtlik Tuletõrje Selts asutati juba enam kui 110 aastat tagasi, aastal 1910.

Praeguse hoone eelkäija, 1913. aastal valminud ja Otto Schotti projekteeritud suure torniga üleni puidust pritsimaja paiknes samas kohas – Nikolai von Glehni kingitud maal ja toimis mõisniku heakskiidul.

Nõnda on mulluse renoveerimisega korda tehtud tükk Nõmme põnevat ajalugu.

Nõmme Fire & Rescue Command

Architectural critic Karin Paulus introduces the building complex of the Nõmme Fire & Rescue Commando renovated recently.

The building is located in the center of Nõmme and forms an organic part of the ensemble of buildings completed in the modernist key of the 1930s. The main author was one of the favorite architects of Nõmme, Friedrich Wendach (1896–1984).

Due to lack of resources and materials in the 1980s and 1990s it took years to complete the major reconstruction of the fire station. But by now, the building has been rebuilt all over again, but the general appearance of the house is still largely the same. The new design follows the scarce functionalist style of the 1930s.

Tekst: Karin Paulus Fotod: Rahvusarhiiv

N

õmme tuletõrje paikneb Nõmme keskuses ning moodustab orgaanilise osa 1930. aastate modernistlikus võtmes valminud hoonete ansamblist. Selle hoone põhiliseks autoriks oli toonane tipptegija – üks nõmmekate lemmikarhitekte, Nõmme linnanõunik Friedrich Wendach (1896–1984). Funktsionalistlikult kastjatest mahtudest koosnevasse kompleksi kuulusid garaaž, 12-meetrine torn ning puidust kahekorruseline puidust olmetiib. Uus hoone sobitus keskuse arhitektuurse pretensioonikusega ning rahuldas muidugi ka hästi toona kiirelt arenenud väikelinna (iseseisev linn aastatel 1926–1940) vajadusi.

Vabatahtlikke tuletõrjujaid oli Nõmmel palju ning nende seas oli nii mehi kui ka naisi. Vaikival ajastul, mil keelati poliitiline vabamõtlus ja organiseerumine, pakkus see legaalset seltsielu. Teatavasti olid toonased päästjad kõikjal pidude ja spordivõistluste korraldajad, tehti ka teatrit ja muusikat. Jaama tänavale lisaks tegutsesid pritsimajad Kivimäel (1930) ja Liival (1932).

Hiljem ehitati garaažile peale teine korrus.

Tuletõrjedepoo suur ümberehitamine venis 1980.–1990. aastatel raha- ja materjalipuudusel pikaks. Siis tehti kunagise olmetiiva kohale kumer postmodernistlikus laadis sissepääsuga juurdeehitus. Praeguseks on hoone taas ümber ehitatud, kuid maja üldilme on siiski suuresti sama. 2020. aastal lõpetati tööd ConArte ning arhitekt Martin

raamat

Pulssi levitavad vaba aja sisustajad

restoranid ja kohvikud

Arctic Sport www.arcticsport.ee Arensburg Boutique Hotel & Spa, Kuressaares www.arensburg.ee Audentes Fitness www.audentesfitness.ee City Spa www.cityspa.ee Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee GOSPA / Georg Ots Spa Hotel, Kuressaares www.gospa.ee Grand Rose SPA, Kuressaares http://grandrose.ee/ Hotell Barons www.barons.ee Kalev Spa www.kalevspa.ee Kino Artis www.kino.ee Kumu www.ekm.ee/kumu Mila Studio www.facebook.com/milastudiotallinn/ MyFitnessi spordiklubid www.myfitness.ee Spordiklubi Reval Sport www.revalsport.ee Spordiklubi Sparta www.spartasport.ee Savoy Boutique Hotel www.savoyhotel.ee Tere Tennisekeskus www.teretennis.ee Tondiraba Tennisekeskus www.tennisekool.ee Zelluloosi Spordiklubi www.zelluloos.ee Valeri Studio Fitness&Yoga www.valeristudio.com Viljandi Pärimusmuusika Ait www.folk.ee/ait Saare Golf Kuressaares www.saaregolf.ee

Bollywood www.bollywood.ee Butterfly Lounge www.butterflylounge.ee Café More Viru Keskus Cafe Refresh! www.caferefresh.ee Classic Kohvik, Kuressaares https://et-ee.facebook.com/classic.kohvik Fish&Wine www.fw.ee Gianni www.gianni.ee Gourmet Coffee www.gourmetcoffee.ee.ee In Vino Veritas www.invinoveritas.ee Kapten Tenkeš www.kaptentenkes.ee Kohvik Boheem www.boheem.ee Kohvik Kompott www.kompott.ee Kohvik NOP www.nop.ee Kohvik Peterson cafepeterson.wordpress.com Kaks kokka www.kakskokka.ee Maiasmokk www.maiasmokk.ee Mamo www.mamo.ee Mmuah www.mmuah.ee nAnO www.nanohouse.ee Reval Café www.revalcafe.ee Sfäär www.sfaar.ee Vapiano www.vapiano.ee Wabadus www.wabadus.ee

kauplused Baltman Bastion Ivo Nikkolo Monton Stuudio-kauplus "Oh So Retro" Mosaic

autosalongid Pilot Motors Mariine Auto Info-Auto

Audi Tallinn Lexus Tallinn

butiigid 2. Mood Aleksander Boutique Anna Boutique Armani Baldinini BonBon Lingerie Companys Don&Donna Elegance Boutique

Fashion Angel Boutique Fashionclub Fashion House Fashion Palace Franky Fresco Boutique Gant Gerard Darel Guess

ilusalongid Salon+ juuksurisalongid Alessandro ilustuudio Ilusalong Beauty Lounge Ilusalong Central Cinderella ilusalong Désirée ilusalong Salong FashionHair Finissage Medical Spa Ilusakong Ajapeatus Kuressaares Ilusalong Ginger Ilustuudio Ilusahver Ilu Võlu ilusalong Intersalon

G-Star Hairmail Hugo Boss ICON Inspira Liu Jo Luxton Boutique Make Up Store Mario Melani

MaxMara Nju Butiik Replay Roosikrantsi Kingastuudio Sergio Tacchini S’Nob Studio T Šveitsi Kell Tango Boutique

muud kohad Ilusalong JEM Ilusalong Kaunis Kaunimaks Ilusalong La Sharm Liilia ilusalong Pikk 40 salong Privileg Day Spa Roosikrantsi ilusalong Savannah’ ilusalong Salong Scarlett Sim Salong Sinine Salong SKIN ilusalong i3 ilusalong

Circle K kohvikud https://m.circlek.ee Kuressaare Lennujaam http://www.kuressaare-airport.ee/ Rävala Radisson Blu Sky Hotel www.radissonblu.com/et/ skyhotell-tallinn Swedbank teenindussaalid www.swedbank.ee Swissôtel Tallinn www.swissotel.com/Tallinn Tallink VIP lounge www.tallink.ee Tallinna Lennujaam www.tallinn-airport.ee Tartu Lennujaam https://www.tartu-airport.ee/en/

sügis/2021

83

jazzkaar

Foto: Jazzkaar sügis/2021

51