Aja lugu / Blast from the Past: Kohtume

Keskmine maja on vanim kohvik, vasakult, apteegist sai aga kohvi juba varem osta.

Kohtume KOHVIKUS!

Tallinna vanim ehk teadaolevalt esimene kohvik avati 1702. aasta oktoobris. Seega täitub tänavu sügisel linna kohvikukultuuri algusest 320 aastat. Milline on aga Tallinna vanim seni tegutsev kohvik?

Tekst: Pulss Fotod: Pulss, TLM

Kohv jõudis vanasse kauba- ja sadamalinna Tallinna/Revalisse juba 17. sajandi lõpul. Seks ajaks olid Euroopa suurlinnades Londonis, Pariisis või Viinis kohvikud ja kohvikukultuur juba üsnagi õitsevad. Enam ei arutatud, kas kohv on „saatana kibe must vedelik“ või „paganate mürk“. Rooma paavst andis kohvile oma heakskiidu juba 16. sajandil.

Küll aga leiab tollest ajast arutelusid ja kirglikkugi poleemikat, kui kasulik või hoopistükkis kahjulik on kohv tervisele. Kas väga hea ja vaimu turgutav ning mõttetegevust stimuleeriv? Või, nagu mõned arvasid, kuivatab kohv kehast vedeliku ja ohustab isegi meeste seemnevedeliku kadu ning põhjustab viljatust ja impotentsust?

Ja kui kohv ka ergutab, soodustab seltskondlikkust ja aitab kaasa mõttetegevusele, siis oli neid, kes kahtlustasid kohvikuid kõige kardetavamas – et lokkavalt siginema pääsevad ka riigi- ja valitsejavastased ideed ning vandenõude intrigeerimine.

Igatahes tõi kohvijoomine kaasa kohvikukultuuri. Teisisõnu, lisaks sellele kunstile, kuidas kasvatada, keeta ja juua kohvi, oli kohvikukultuuri oluline osa see, mida kohvikutes tehti lisaks kohvi tarbimisele. Kohtumispaik, uudiste vahetamine, vestlused, suhtlemine, vaidlemine, mängud. Kohvikutesse ilmusid ka esimesed ajalehed. Samal ajal jõudis inimesteni ka tubakasuitsetamine ning populaarsust kogusid kangemad vägijoogid, nagu brändi. Kõik see jõudis ka kohvikutesse. Aina tihenev kaubavahetus Uue Maail-

Kohvik Marcel on muuseas ka eesti jazz-muusika häll. Kohvik Corso trio oli linna peal väga hinnas!

maga muutis kättesaadavamaks endise luksustoote suhkru ja uuema hullustusena lõi laineid šokolaad!

USUVAHETUS, ET KOHVIKUT PIDADA

Millal kohvikukultuur Tallinna jõudis? Märksa hiljem kui Lõuna- ja Lääne-Euroopa linnadesse. Rootsi-aegne Reval sai „mõrkja tumeda“ joogi poolt vallutatud umbes samadel aegadel kui Põhja-Saksamaa linnad. Eks sealtkandist need peamised moed ja mõjud ja inimesedki siia jõudsid. Olgu öeldud, et Rootsi ajal oli Eesti linnadest võimude soosik Narva, millest kujundati ehituslikult uhke barokne pärl. Just Narvas avati aastal 1696 Eesti esimene kohvik nimega Kehrwieder.

Tallinnas sai 17. sajandi lõpul peamiselt Hollandist toodud kohvi osta apteegist, Raekoja platsi nurga pealt. Esimene teadaolev linna kohvimaja lõi oma ukse valla kohe apteegi naabruses, üle tänava platsi nurgal seisvas kitsas majas, praeguse aadressiga Raekoja plats 12.

Tollal oli ka mujal Euroopa linnades tavaline see, et kohvikupidaja oli pärit lõunast, näiteks Vahemere äärest. Nii juhtus ka Tallinnas. Juulikuus AD 1702 esitas raele palvekirja linnakodanikuks saamiseks kaugelt Hispaaniast Saragossast pärit Alfonso Tellado Carvallido. Selleks, et kodanikuks saada ja ettevõtlusega tegeleda, pidi hispaanlane kõigepealt loobuma katoliku usust ja astuma luteri usku! 21. oktoobril 1702 saigi Alfonso Tallinna kodanikuks: kodanikeraamatus nimetatakse teda juba kohvikupidajaks (Caffe Schenker ’kohvi-joogikoha pidaja, kohvi valaja’).

Ega me tema kohviku kohta tegelikult midagi rohkem teada ei saagi, kui et tõenäoliselt tegutses see aastaid. Kui 1710. aastal enamik linnarahvastikust katku suri, siis läks manalateele ka Alfonso oma perega. Seega kohvikust rohkem teateid polegi. Järgmine teade kohvikust on juba 18. sajandi lõpupoolest – 1774. aastal Niguliste tänaval avatud Stadt Hamburg, mis peagi oli ka restoran ja võõrastemaja.

MAIASMOKA MÜSTEERIUM

Tollasel linna peatänaval ehk Pikal tänaval avati 18. sajandi lõpus veel mõningaid kohviku nime kandnud kohti. 19. sajandist oli kohv võitnud kindla koha pidulaudadel ja ka linnaelanike kodudes. Kohv oli lahutamatu ka seltskondlikel olengutel, klubides ja ka Kotzebue teatrisalongis Laial tänaval. Olgu öeldud, et 1864. aastast, kui Pikal tänaval tegutseb kondiiter Stude perekonna äri, ei olnud vähemalt ametlikult tegemist kohvikuga. Ka Eesti esimese vabariigi ajal ei võtnud kondiiter Georg Stude oma kondiitriärile kohvikupidamise litsentsi. Mitmed kondiitrid, nagu Heinmann ja Feischner, aga omandasid lisaks kondiitriärile justnimelt ka kohvikupidamise õigused.

Seega ei saa pidada tänase kohvik Maiasmoka reklaamlauset klaasvitriinil – „Tallinna vanim kohvik ja kohtumispaik aastast 1864“ ajalooliselt päris korrektseks.

TRAHTERID JA TEEMAJAD

Tsaariaja lõpus valitsesid linnapildis trahterid, kus pakuti küll ka kohvi, aga ka kõikvõimalikke muid jooke-sööke ning ka öist ulualust. Venestamisajast sigines enam ka nn teemajasid. Lisaks olid kõrtsid ja hotellid, millest kuulsaimaks sai Kuld Lõvi Harju tänaval. Ka neis tegutsesid kohvikud. Eraldi võiks mainida linnarahva poolt armastatud vabaõhukohvikuid Harjumäel ja Rannavärava mäel. 19. ja 20. sajandi vahetusel hakkas linna peatänavaks kujunema Viru tänav, kust murti läbi muldkindlustused ning 1888. aastast hakkas kulgema hobu-

Nikolait Kultas tõstis 1930ndate lõpul kohaliku kohvikukultuuri maailma tasemele! Kohvik-resto Mood on Kultase mantlipärija. 85 tegutsemisaastaga kohvikumaja on linna vanim seni tegutsev kohvik.

raudtee-konka. Tänav elavnes äride, aga ka kohvikutega. Enne esimest ilmasõda avas eesti talupojana märgitud Wilhelm Kirstein oma uhke kohviku Cafe de Paris (Viru 3). Paraku läks sõjaajal kõik allamäge.

KOHVIKULTUURI ÕITSENGUAEG

Kõige hoogsamalt hakkas euroopalik kohvikultuur arenema iseseisva Eesti vabariigi aastatel. 1920ndate alguses oli populaarne kohvik Linden, mille hoone oli praeguse Viru hotelli ja Tallinki hotelli alal. Soositud oli see just kirjandusinimeste seas, nagu Henrik Lindepuu, Marie Under, või ka Igor Severjanini poolt. Hiljem muutus vaikne kohvik lisandunud ameerikalike baaride, kabinettide ning muu melu ja käraga pigem kõrtsiks. 1920ndatel saavutas linnarahva poolehoiu ka kohvik Marcel Raekoja platsis, mis lisaks kohvijoomisele kujunes eesti popmuusika mekaks. Seal alustas esimene eesti jazzbänd The Murphy Band, mille debüüti 1926. aastal võib pidada meie jazzi sünnipäevaks. Marcel oli ka koht, kus sai suuresti alguse kohalik kabaree- ja varieteekultuur. Ka Marcel laienes peagi restoraniks.

Kõige kõrgema taseme saavutas Tallinna kohvikukultuur 1930ndatel, kui linnapilti sigines mitu esmaklassilist kohvikut. Kohti, kuhu ka „välismaalastel“ pole piinlik sisse astuda, nagu tavatseti ajalehtedes kirjutada. Seda, mida välismaalased meist arvasid, vahendati sageli meedias. Arutati ka, kas Tallinnas on ikka õiget kohvikukultuuri, tunti muret, et kohvikud on liialt „naiselikkud“ paigad jms.

Üldiselt märgiti välismaalaste, eriti soomlaste poolt 1930ndatel, et linnas pakutava kohvi kvaliteet on kõvasti tõusnud. Vahest oli põhjuseks ka see, et just oli avatud Tallinna uus veepuhastusjaam. Puhas vesi on hea kohvi eelduseks. Põhjanaabrite kiituse taga on ehk ka see, et 1930ndatel ei käidud Tallinnas enam kõrtsus viina ja muid alkohoolseid jooke nautimas, sest Soome kuiv seadus oli läbi saanud. Oma rolli kohvi headuses mängis vast ka see, et soomlaste firma Paulig oli Eestis kõige enam levinud kohvitootja. 1930ndate menukohvikute seas olid Corso (praeguse linnavalitsuse teenindussaalis) ja Heinmanni kohvik Pikk tänav 11 (praegu Rimi Express) Kunagise peatänava Pika tänava kohvikute mainet aitas tollal ülal hoidis ka Juhan Toomi kohvik, mille püsikunded olid üle tee päevalehe ja trükikoja inimesed. Ajakirjanikel olid kohvikud tollal ühed peamised kohad, kus infot hankida. Vajaduse korral sai otse kohvikust „traati tõmmata“ ja värske infokild võis jõuda järgmise päeva leheuudistesse. 1930ndate lõpul kujunes linnas kohvikute keskuseks Harju tänav ja Vabaduse väljak. Viimast üritati muuta linna peaväljakuks ja selle ümber kerkisid moodsaimad ehitised. Nagu hotell Palace ja muidugi EEKS-i maja, kus seadis end sisse Kultase kohvik. Viimasest saigi Tallinna kohvikukultuuri kõige moodsam sõna, kus pakutavate kohvide ja kookide, kondiitritoodete ja muude teenuste nimekiri oli enneolematult pikk. Omanik Nikolai Kultasel oli ka plaan hakata edendama kohvikuketti, lootes avada uued kohvikud eri linnaosades. Latt aeti väga kõrgele, aga paraku jäi nõukogude okupatsiooniga areng seisma. Siiski oli kohvikukultuurile pandud tugev põhi, mille pealt andis veel nõukaajalgi välja paista.

Hilisemad aastad on aga omaette lugu! Kuid kus on praegu kõige vanem pidevalt tegutsenud kohvik? Kui jätta välja hotellide kohvikud, siis peaks kõige kauem tänaseni tegutsev kohvik olemagi seesama 1937. aastal avatud Kultas, mis nõukogude ajal kandis nime Moskva, hiljem Kultus ja Wabadus. Praegu on see avatud kui kohvik-restoran MOOD! Palju õnne vanimale kohvikule, kel sel aastal möödus algusest 85 aastat!

SEE YOU IN THE CAFE!

LINNAPILTI SIGINES MITU ESMAKLASSILIST KOHVIKUT. KOHTI, KUHU KA „VÄLISMAALASTEL“ POLE PIINLIK SISSE ASTUDA, NAGU TAVATSETI AJALEHTEDES KIRJUTADA.

The oldest or the first known café in Tallinn was opened in October 1702. So this autumn marks the 320th anniversary of the city's café culture. Let`s see how it all started, ok! And let`s find out what is the oldest café operating in Tallinn today?

Coffee reached the old port city of Tallinn - Reval at the end of the 17th century. At that time, cafes and café culture in the major European cities of London, Paris or Vienna were already quite flourishing. It was no longer discussed whether coffee was "Satan's bitter black liquid" or "pagan poison." The Pope of Rome gave his approval to coffee as early as the 16th century.

However, there are discussions and even passionate controversies at that time about how useful or harmful coffee is to health?

And - while coffee encourages, contributes to thinking, there were those who suspected the cafes to be dangerous spots in circulating rebellious ideas and the intrigues of conspiracy. Anyway, cafes made cafe culture. Cafe was a meeting place - socializing, conversations, games. The first newspapers also appeared in cafes. It was when people also started to smoke tobacco, drink stronger spirits, such as brandy. The everincreasing trade with the New World made the sugar cheap and chocolate created waves as a new craze!

How did café culture reach TallinnReval? Much later than the cities of southern and western Europe. Reval under Swedish rule was conquered by a "bitter dark" drink at about the same time as the cities of northern Germany. That's where these trends and influences came from. It should be said that during the Swedish time, Narva, not Tallinn, was the favorite town for the Swedish kings. So the first Estonian café called Kehrwieder was opened in Narva in 1696.

At the end of the 17th century, coffee, brought mainly from the Netherlands, could be bought in a pharmacy in Tallinn, on the corner of the Town Hall Square. The first known coffee house in the city opened its door in the neighborhood of the pharmacy, in a narrow house on the corner of Street Square, with the current address Raekoja plats 12.

At that time, it was common in other European cities for a café to come from the south, such as the Mediterranean. This is what happened in Tallinn. In July 1702, Alfonso Tellado Carvallido, from Zaragoza, Spain, applied to the council to apply for citizenship. In order to become a citizen and do business, a Spaniard had to give up the Catholic faith and convert to the Lutheran! On

Maiasmokk - ajalooliselt siiski mitte vanim kohvik.

October 21, 1702, Alfonso became a citizen of Tallinn: In the Citizens' Book, he is already called a café-maker (Caffe Schenker, a coffee-drinking place, a coffee pourer).

We really don't know much more about his cafe other than it probably was running until 1710, when most of the towns people died of the plague epidemic, Alfonso and his family also being victims. The next mention of the Tallinn`s café is Stadt Hamburg, which was opened on Niguliste Street in 1774.

From the 19th century, coffee had a firm place on banquets and in the homes of dwellers. Integral to social events, in the clubs and the Kotzebue Theater Lounge on Lai Street. It should be noted that since 1864, when the confectionery business of the Stude family kickstarted the operations on Pikk Street, it was not, at least officially, a café. Even during the period of the first Republic of Estonia, confectioner Georg Stude did not apply a café license for his confectionery business. Many confectioners, such as Heinmann and Feischner and Toom, acquired the right to run a café in addition to the confectionery business.

Thus - the advertising slogan of today's café Maiasmoka on a glass showcase - "Tallinn's oldest café and meeting place since 1864" cannot be considered quite historically correct.

Special mention could be made of the open-air cafés on Harjumäe and Rannavärava Hill, which were loved by the townspeople.

At the turn of the 19th and 20th centuries, Viru Street began to become the city's main street, from where earthen fortifications were broken through. The street was bustling with business, but also with cafes. Wilhelm Kirstein opened his magnificent Cafe de Paris (Viru 3) in 1916. Unfortunately, everything went downhill during the Great War and espcially in the period of Russian revolutions.

The European coffee culture began to develop rapidly during the years of the independent Estonian Republic. In the early 1920s, the most popular was café Linden (located in the area of the current Viru and Tallink Hotel. Favored by literary people later, turned into a tavern with American bars. In the 1920s, the café Marcel in the Town Hall Square also gained the support of the townspeople, which, in addition to drinking coffee, became a mecca for Estonian pop music. The first Estonian jazz band The Murphy Band started there, making its debut in 1926. It can be considered the birthday of our jazz. Marcel was also the place where the local cabaret and variety culture began. Marcel too soon expanded into a restaurant.

Among the popular cafés of the 1930s were Corso (in the service hall of the current city government) and Heinmann Café on Pikk Street 11 (now Rimi Express). Journalists were one of the main places to get information at the time. If necessary, you could "pull the wire" directly from the café and a fresh piece of information could reach the next day's news.

At the end of the 1930s, Harju Street and Vabaduse Square became the center of cafes. The most modern buildings were erected around the square. Hotel Palace and mthe EEKS house, where the Kultas café was set up. The latter became the synonym of the most advanced, most modern establishment in Tallinn's café culture ever. Unfortunately the development of cafe culture, along with many other things, came to a halt with the Soviet occupation. However, a strong foundation had been laid which to some extent was evident even during the Soviet era.

But this would be already another story! But still, where is the oldest café open today? The café that still operates today should be the the old Kultas, which opened in 1937. In Soviet times it was called Moskva later Kultus and Wabadus. And now it is open as a cafe-restaurant MOOD! Congratulations to the oldest café, 85 years have passed since the beginning!

PULSSI LEVITAVAD

VABA AJA SISUSTAJAD

Arctic Sport www.arcticsport.ee Arensburg Boutique Hotel & Spa, Kuressaares www.arensburg.ee Audentes Fitness www.audentesfitness.ee City Spa www.cityspa.ee Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee GOSPA / Georg Ots Spa Hotel, Kuressaares www.gospa.ee Grand Rose SPA, Kuressaares http://grandrose.ee/ Hotell Barons www.barons.ee Kalev Spa www.kalevspa.ee Kino Artis www.kino.ee Kumu www.ekm.ee/kumu Mila Studio www.facebook.com/milastudiotallinn/ MyFitnessi spordiklubid www.myfitness.ee Spordiklubi Reval Sport www.revalsport.ee Spordiklubi Sparta www.spartasport.ee Savoy Boutique Hotel www.savoyhotel.ee Tere Tennisekeskus www.teretennis.ee Tondiraba Tennisekeskus www.tennisekool.ee Zelluloosi Spordiklubi www.zelluloos.ee Valeri Studio Fitness&Yoga www.valeristudio.com Viljandi Pärimusmuusika Ait www.folk.ee/ait Saare Golf Kuressaares www.saaregolf.ee

KAUPLUSED

Baltman Bastion Ivo Nikkolo Monton Stuudio-kauplus "Oh So Retro" Mosaic

BUTIIGID

2. Mood Aleksander Boutique Anna Boutique Armani Baldinini BonBon Lingerie Companys Don&Donna Elegance Boutique Fashion Angel Boutique Fashionclub Fashion House Fashion Palace Franky Fresco Boutique Gant Gerard Darel Guess RESTORANID JA KOHVIKUD

Bollywood www.bollywood.ee Butterfly Lounge www.butterflylounge.ee Café More Viru Keskus Cafe Refresh! www.caferefresh.ee Classic Kohvik, Kuressaares https://et-ee.facebook.com/classic.kohvik Fish&Wine www.fw.ee Gianni www.gianni.ee Gourmet Coffee www.gourmetcoffee.ee.ee In Vino Veritas www.invinoveritas.ee Kapten Tenkeš www.kaptentenkes.ee Kohvik Boheem www.boheem.ee Kohvik Kompott www.kompott.ee Kohvik NOP www.nop.ee Kohvik Peterson cafepeterson.wordpress.com Kaks kokka www.kakskokka.ee Maiasmokk www.maiasmokk.ee Mamo www.mamo.ee Mmuah www.mmuah.ee nAnO www.nanohouse.ee Reval Café www.revalcafe.ee Sfäär www.sfaar.ee Vapiano www.vapiano.ee Wabadus www.wabadus.ee

AUTOSALONGID

Pilot Motors Mariine Auto Info-Auto

G-Star Hairmail Hugo Boss ICON Inspira Liu Jo Luxton Boutique Make Up Store Mario Melani Audi Tallinn Lexus Tallinn

MaxMara Nju Butiik Replay Roosikrantsi Kingastuudio Sergio Tacchini S’Nob Studio T Šveitsi Kell Tango Boutique

ILUSALONGID

Salon+ juuksurisalongid Alessandro ilustuudio Ilusalong Beauty Lounge Ilusalong Central Cinderella ilusalong Désirée ilusalong Salong FashionHair Finissage Medical Spa Ilusakong Ajapeatus Kuressaares Ilusalong Ginger Ilustuudio Ilusahver Ilu Võlu ilusalong Intersalon Ilusalong JEM Ilusalong Kaunis Kaunimaks Ilusalong La Sharm Liilia ilusalong Pikk 40 salong Privileg Day Spa Roosikrantsi ilusalong Savannah’ ilusalong Salong Scarlett Sim Salong Sinine Salong SKIN ilusalong i3 ilusalong MUUD KOHAD

Circle K kohvikud https://m.circlek.ee Kuressaare Lennujaam http://www.kuressaare-airport.ee/ Rävala Radisson Blu Sky Hotel www.radissonblu.com/et/ skyhotell-tallinn Swedbank teenindussaalid www.swedbank.ee Swissôtel Tallinn www.swissotel.com/Tallinn Tallink VIP lounge www.tallink.ee Tallinna Lennujaam www.tallinn-airport.ee Tartu Lennujaam https://www.tartu-airport.ee/en/