PULSS (3/2011)

juuni/juuli 2011

juuni/juuli 2011 kliendile tasuta

Tallinn

nihkub mere poole

Helsingi, mu arm

Suvine teejuht

Kuhu minna: - forelli p端端dma - piknikule

kookide suurmeister

Samsung soovitab: Windows® 7.

Samsung soovitab: Windows® 7.

HOSE HERMIDA VALIK

Täiusliku disainiga hämmastavalt kerge korpus.

MULTIVAN TIIMI VALIK MILLINE ON SINU VALIK? Hose Hermida maastikusõidu 2010. aasta Maailmameister.

WWW.VELOPLUS.EE

159.299.MAASTIKURATTAD 299.MAANTEERATTAD 599.Esimene maailmas – kerge TÄNAVARATTAD ja vastupidav.

2487,81.- EEK duralumiiniumkorpus 4678,33.EEK 4678,33.- EEK 9372,31.- EEK Kvaliteetne LCD-ekraan – kuni 81% erksam pilt.

Erakordselt kiire SSD – käivitub vaid 15 sekundiga.

TULE OSTA UUS MERIDA RATAS: TALLINN: VELOPLUS: Saku tn 3, tel. 6556977, töökoda tel. 6556957; A&T SPORT: Mustamäe tee 50, tel. 6562959; VELOSPETS: Rohu 13, tel. 6774990; Sleep režiimist töövalmidus vaid sekundiga.

JAAN JOOSEPI JALGRATTAPOOD: Paasiku 2a, tel. 6337566; TARTU: A&T3SPORT: Sõbra 56A, tel. 7310159; RATTARING: Aardla 112, tel. 5045961; VELOSPETS: Riia 130, tel. 7380406; NARVA: ARDISE SPORT: Roheline 8, tel. 3599784; MATADOR: Kangelaste 9, tel. 55976240; KOHTLA-JÄRVE: ARDIS: Vilde 6, tel. 3373153; PÄRNU: RATTAÄRI: Merimetsa tee 15a, Pika tööajaga aku – kuni 7,7 tundi. tel. 55690294; VILJANDI: JAAN JOOSEPI JALGRATTAPOOD: Turu 6, tel. 4345757; RAKSER SPORT: Jakobsoni 21A, tel. 4345718; VILJANDI RATTAPOOD: Vaksali 8A, tel. 6466466; RAKVERE: RIX RATAS: Parkali 7, tel.

3223325;g.

VÕRU: MARATON SPORDIKAUBAD: Jüri 32, tel. 7823004; VALGA: MARATON SPORDIKAUBAD: Raja 5, tel. 7661284; KURESSAARE: BIVARIX: Kaal – 1310 Tallinna 26, tel. 4557118; HAAPSALU: RAKSER SPORT: Karja 20, tel. 4720490; JÕHVI: ARDIS SPORT: Keskväljaku 4, tel. 3371283; PAIDE: PAIDE KAUBAMAJA: Pärnu 2, tel. 3849120; Edu eeldab liikumist.

Võimsus tagab tulemuse.

PÕLVA: MARATON SPORDIKAUBAD: Tuglase 1, tel. 7994945; TÜRI: TÜRI KAUBAMAJA: Tallinna 4, tel. 3848762; JÕGEVA: AG KAUBAMAJA: Suur 5, tel. 7722660; RAPLA: RAKSER hinnad alates

hinnad alates

hinnad alates

hinnad alates

LASTERATTAD

©2011 Samsung Electronics Co. Ltd. | www.samsung.ee

SPORT: Tallinna mnt. 23, tel. 4894333; PÕLTSAMAA: TARVIS: Kesk 1, tel. 7752968; TÕRVA: ANKA POOD: Loosi 8, tel. 7668725; KARKSI-NUIA: MONOPOL AS: Pärnu tn. 1, tel. 4331280; KOSE: PARGI POOD: Pargi tn. 9, tel. 6756440; SAUE: PLEKK-LIISU RATTAPOOD: Sooja 1, tel. 5119209; KEILA: KEILA RATTAPOOD: Paldiski mnt. 17, tel. 6737666

Samsung soovitab: Windows® 7.

Esimene duralumiiniumkorpus maailmas – kerge ja vastupidav.

Kvaliteetne LCD-ekraan – kuni 81% erksam pilt.

Erakordselt kiire SSD – käivitub vaid 15 sekundiga.

Sleep režiimist töövalmidus vaid 3 sekundiga.

Pika tööajaga aku – kuni 7,7 tundi.

Kaal – 1310 g.

Edu eeldab liikumist. Võimsus tagab tulemuse.

Sinu teekond iluni!

Te g u o n I t a a l i a ü h e j u h t i v a p r o f i ko s m e e t i k a s a r j a g a , m i l l e arendamisel on aktiivselt kaasatud Pa r m a j a S i l e n c e ü l i ko o l i d e t e a d l a s i h a p n i ku - u u r i n g u t e a l a l . B E A U T Y S PA t o o t e v a l i ku s o n ü h e k s p e a m i s e k s ko o s t i s o s a k s o s o o n , m i l l e l o n t u g e v a n t i s e p t i l i n e j a n a h a r a k ku d e ainevahetust aktiveeriv toime, kiirendades nende taastootmist.

To o d e t e s k a s u t a t u d m o l e ku l a a r - n i n g nanotehnoloogiad tagavad kreemide ja seerumite kiire imendumise ning toite- ja aktiivainete naha süvakihtidesse jõudmise.

4

juuni/juuli 2011

E s i n d u s s a l o n g Ta l l i n n a s - B e a u t y S p a I l u s a l o n g Pärnu mnt.27/Sakala 50, tel 641 61 06 w w w. b e a u t y s p a i l u s a l o n g . e e H u l g i m ü ü k Tr a n s t e r r a O Ü + 3 7 2 5 5 6 7 0 6 0 6

M

illal te viimati Tallinnas mere äärde sattusite?

See küsimus võib tunduda kummaline, on ju Tallinn linn mere ääres. Kümned tuhanded inimesed sõidavad iga päev piki Pirita teed.

Tuhanded suunduvad iga päev sadamasse, et sõita meritsi Soome.

Ja palaval suvepäeval ummistavad tuhanded mererandu.

Seda loetelu võiks jätkata. Küsigem siis teistpidi: kui tihti te mere äärde satute?

Mitte niisama mööda sõites või töö asjus?

Ilmselt harvemini, kui võiks. Suletud mererand on üks totraist nõukaaja pärandeist. Toona tuli piir iga hinna eest lukus hoida, et vältida rahvamasside võimalikku põgenemist töörahva paradiisist. Rand tähendas siis okastraati, piirivalvureid ja prožektoreid. Mitte ainult Tallinnas, vaid igal pool Eestis. Õnneks on ajad teised ning Tallinn pöörab oma nägu iga aastaga üha rohkem mere poole. Kultuurikilomeetri avamine, vesilennukite angaaride renoveerimine ning kas või kodanikualgatuse korras tekkinud supelrand Kalamajas on mõned sammud, mis selles suunas tänavu tehtud.

Pulss käis külas põhjanaabritel Helsingis, meritsi loomulikult. Asi, mis kahe pealinna ühe suurema erinevusena pähe tuli, ei olnud elatustase. See oli Helsingi avatus merele, mis linna elanike ja külaliste jaoks oli täiesti enesestmõistetav. See oli tõsiasi, mis tegi meid pisut kadedaks, mitte allahindluste protsent või töötu abiraha suurus.

Kui meri ei tule tallinlase juurde, võiks tallinlane ise minna mere äärde. Teid ootavad liivarannad ja Katariina kai vaade, Paljassaare linnuriik ja laevareis Aegnale või Naissaarele, jalutuskäigud ja rattasõidud.

Loodetavasti avab ka Tallinnas peagi uksed mõni kohalikke mereande pakkuv restoran, paadi- ja jahiliiklus Tallinna lahel muutub igapäevaseks ning juurde tekib veelgi kohti, kus merd nautima pääseb. Laineteni!

Tiina Kruus toimetaja

Toimetaja: Tiina Kruus Kujundaja: Piret-Klea Velleste Korrektor: Killu Paldrok Reklaam: Nordicom 5666 7770 levi: Helen Karolin 5596 1960 Väljaandja: Linnameedia OÜ, Pärnu mnt 130-15, 11314 Tallinn www.pulsstallinn.ee, info@pulsstallinn.ee, 670 2287, facebook.com/pulsstallinn juuni/juuli 2011

5

Vaata lisainfot: www.golflifeshop.eu ja www.egcc.ee

Green Cardi kursused – Sinu uks golfimaailma!

Ootame Sind koos sõpradega Green Cardi kursusele Jõelähtme golfikeskusesse. 2-3 päevane golfi algõppe kursus professionaalse treeneri juhendamisel.

Kursuse hind koos golfivarustuse komplektiga vaid 200 EUR (1/2 komplekt) või 350 EUR (täiskomplekt)* *pakkumine kehtib juuli lõpuni.

Kursuse koos golfivarustusega saad osta GolfLife Shopist, Toompuiestee 33a, Tallinn.

GolfLife Shop pakub professionaalset konsultatsiooni golfivarustuse soetamisel, eelinfo telefonilt 6 630 150.

Sisukord

nr 8 juuni/juuli 2011

23

50 18

74

35 8 Võta ette. Kuhu minna, mida teha suvel.

10 Vaata otsa. Angeelika Kangi maitsev maailm.

16 Otsi elamusi. Mis linnas uudist?

18 Vaata ringi. Kas Tallinn on ikka merelinn?

23 Pea sammu. Stig Rästa mõnus elu.

26 Selgita välja. Pealinna parimad piknikupaigad.

28 Mõtle kaasa. Linnar Priimägi kaebab lärmi üle.

30 Vali oma. Linnalähedased forellikohad.

32 Proovi järele. Elustiilirestoran Rumours.

34 Tee ise. Kiired suvised suupisted.

Kaanel Angeelika Kang.

Intervjuud temaga loe lk 10

35 Kaunista kodu. Vabaõhu-

Foto: Toomas Volkmann Meik ja soeng: Aune Aasoja

37 Mine ja maitse. Uued

söömingute varustus. toidukohad.

40 Ole ilus. Kaitse, niisuta, päevita.

41 Ole moodne. Suvised ehteleiud.

44 Võta šnitti. Stiilne jalgpallur Tarmo Kink.

47 Ole terve. Kiirabi koduapteegis.

48 Tee sporti. Suvespordi ABC. 50 Sõida ära. Viikend Helsingis.

64 Tunne kunsti. Tõnis Kenkmaa muusikast ja graafikast.

65 Loe, vaata, kuula. Pulss soovitab raamatuid, DVD-sid, plaate.

70 Mine külla. Kodu Pirita rannas.

74 Silita sõpra. Üheksa eluga kodukass.

76 Arva ära. Merivälja.

78 Vaata pilte. Linna kuumemad üritused.

82 Kiika kõrvalt. Soome fotograaf Peke Eloranta. juuni/juuli 2011

7

võta ette

5 asja,

mida teha juunis-juulis

Suvised murumängud

Aja äri

Laulu ja tantsu

Ratastel iludused

Avasta Eestimaad

Grillvorstide vahepeal oleks mõistlik end pisut liigutada.

Tõenäoliselt oled sa varem petangikuule veeretanud või sulgpalli kõksinud, kuid ega murumängude valik nendega piirdu. Proovi näiteks indiaca’t (vt www. indiaca.ee) või Eestiski populaarsust koguvat Soome viskemängu mölkky't (www. molkky.ee) või anglosaksimaades menukat kroketit (www.hot.ee/kroket). Ja miks mitte taasavastada kunagine rahvalemmik kurnimäng. Viimase puhul saab valida ka Soome kyykka (www.finst.ee/kyykkareeglid) või Rootsi kubb (www. vmkubb.com).

Suvi on laatade aeg.

Kõikvõimalikku vanakraami müüakse Kila-Kola antiigilaadal 2. juulil Seidla mõisa pargis Järvamaal (www.tsunftijanes.ee).

Vargamäel peetakse samal päeval Eesti meistrite laata, kus oma kraami pakuvad väikeettevõtjad, talunikud ja käsitöömeistrid (tammsaare. albu.ee). Rõuges peetakse 9.–10.juulini suurt isetegijate laata (laadaralli.eu) ning käsitöö- ja vanavara müüakse 16. juulil Raplmaal Atla mõisa laadal (www.keraamika. ee). Narva linnuse põhjaõuel korraldatavad puutööpäevad (16.–17. juuli) ning keraamikapäevad (31.–31. juuli) lõpevad väikelaadaga (www.narvamuuseum.ee).

Korralise üldlaulupeoni on veel kolm aastat, kuid ega laulud seni laulmata ja tantsud tantsimata jää. 1.–3. juulil peetakse Tallinnas lauluväljakul 11. noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm” (www.laulupidu.ee).

Kui sellest veel väheks jäi ja pastlad ikka lisa nõuavad, siis 21.–24. juulil võõrustab Tartu Euroopa suurimat rändfestivali, rahvusvahelist rahvatantsu- ja laulu festivali „Europeade 2011”.

Haapsalus kogunevad 8.–10. juulil neljarattalised kaunitarid, mis võtavad seistes 20 liitrit sajale (www. american.ee). Baltimaade suurima Ameerika autode ürituse efektseks lõppakordiks on ringsõit läbi linna.

Kel rattaid all vähem, suunavad tsiklid kas Narva, kus 15.–16. juuli toimub motofestival „Narva Bike” (www. narvabike.com), või 28.–31. juulil Jõgeva maakonda Kuremaale „Jõgevatreffile”.

Aga kui eelistad üherattalisi sõidukeid, paki küljeluu kärru ja põruta Raplamaale, kus 23. juunil Eidaperes Kassivõllimäel toimuvad võistlused... naisekärutamises.

Sõita suveks soojale maale?

Milleks, kui Eestiski avastamisväärseid paiku palju. Et aga mitte kaootiliselt ringi kimada, soovitab Pulss ette võtta kindlale teemale pühendatud avastusretk.

Võid piirata ennast ühe maakonnaga või piirkonnaga, jagada ekspeditsiooni nädalavahetustele. Variante on kümneid: mõisad, kirikud, hiidrahnud, ordu-, tsaari- või nõukogude aegne militaararhitektuur, tuletornid. Ühe võimalusena soovitame võtta ette gurmeeretk piirkondlike ja hooajaliste maitsete küttimiseks.

8

juuni/juuli 2011

Fotod: iStockphoto, erakogu

Tantsu ja tralli Maarjamaa eri otstes õnneks jagub ning õnneks pole ka vahemaad kauged – kes tahab, jõuab kõikjale. Suvi on maakondade avastamise aeg!

Elegance is an attitude

Roosikrantsi 11 / tel 6 313 099 Avatud E-R 10-18 L 10-15 P Suletud www.airot.ee

Longines PrimaLuna

www.longines.com

Kate Winslet

Angeelika Kang (40) tegi pool aastat tagasi teoks eluunistuse ja avas oma kohviku. Süües kasvab isu – juba mõlgutab ta mõtteid järgmisest söögikohast.

Tekst: Tiina Kruus Fotod: Toomas Volkmann Meik ja soeng: Aune Aasoja

juuni/juuli 2011

11

M

a tahaksin tegelikult magada,” poetab Angeelika.

On tavaline pühapäev, kell 8 hommikul. Angeelika Kang, kümnete kokaraamatute autor, telekokk, konkreetselt öeldes – küpsetiste korüfee – sõtkub sel varajasel tunnil oma kohvikus saiatainast. Ta põimib tainasse taevalikult lõhnavat kardemonipuru ja parimat võid, mida ei raatsitaks kasutada kaugeltki igas kodus.

Tainaga mässab Angeelika sellepärast, et tema „maailma parimal” kondiitril on pühapäev ja esmaspäev priid ja siis tuleb omanikul endal tööjärg üle võtta. Ta toimetab kohvikuköögis ringi roosas napis pluusis ja liibuvates teksades, nähes välja kadestusväärselt sale ja sitke. Musklis ja soonelised käed annavad selget tunnistust, mille abil siin tööd tehakse.

Ta on blond, nagu paslik tema ingellikule nimele. Aga see on ka kõik, mis tema malbest poolest paistab. Angeelika jutus alatasa esile tulev sõnapaar „mina olen...” tähistab horoskoobi kanget Jäära-märki igati asjakohaselt. Ta on sündinud samal päeval kui Ita Ever ja Lady Gaga ning ärge arvakegi, et see mingi juhus on.

Pärast kõiki neid aastaid, kui Angeelika oli ametis ajakirja kokandustoimetajana, kirjutas riiulitäie retseptiraamatuid, osales telesaadetes, koostas kohvikutele menüüsid ja korraldas koolitusi, oli tal lõpuks selge, et täiuslikust õnnest lahutab teda üksainus samm – oma kohvik. Ta käis selle mõttega aegu ringi, valis ja vaagis, enne kui Viru keskuse neljandal korrusel asuv More tänavu jaanuaris uksed avas ning esimesest hetkest 12

juuni/juuli 2011

linlaste südamed võitis. Letitäied täiuslike maitsetega kooke ja saiu, timmitud kohvivalik ja hulk kergeid elegantseid toite – paiga populaarsus oli asjade loomulik käik ja toidukirge investeeritud tuhandete tundide õiglane tulemus. „Tahaksin hakata tegema oma sepikut. Näiteks Kreeka pähklitega,” tutvustab Angeelika järgmiseks oma edasisi (väiksemaid) plaane, keerutades samal ajal tainast Rapuntsli-patsi, millest saab pärast ahjuskäiku kohviku superhitt – kardemonisai.

Siis tõstab ta kokkupletitud tainapatsid pabervormidesse. Siin kohvikus ei tunta E-sid, asendajaid-parendajad ega muid säästukomponente, kõik on saadaolevast kvaliteetseim ja võimalikult värske.

Saiu ja kooke küpsetada oskab Angeelika kinnisilmi. Hoopis teine tera on bisnisepool.

Päevas 12 tundi avatud kohvikus on ametis kaks vahetust töötajaid, paarikümne inimese ringis. „Kohvikupidamine tähendab ka töötajate palku, raamatupidamist ja laoseise, mida loomingulisel inimesel raske armastada. Sellega polnud ma kunagi varem kokku puutunud,” tunnistab Angeelika.

Samas on kollektiiviga suhtlemine talle, kes seni toimetanud üksiku hundina, põnev väljakutse: kuidas tekitada ühistunnet, et intriigidele kohta poleks, et kõigil silm säraks? Kust leida töötajaid kiiresti vahetuva personaliga toitlustusäris, kus iga päev midagi juhtub: üks kokk leiab üleöö parema töökoha, teine võetakse sõjaväkke ja asendajaks kutsutu jääb esimesel tööpäeval lihtsalt haigeks. Nii hullult pole siiski veel ükski päev lõppenud, et kohvikuomanik koju minnes nutaks. „On ilusaid päevi, kui kõik sujub: tähtede seis on hea ja tainas kerkib. Ja on päevi, kus kliendid kiruvad kohvi, Pavlova ei tule välja ja endal pole õiget tuju ega särtsu. „Siis tuleb mõelda, et homme läheb see mööda. See teadmine toimib alati,” teab Angeelika.

Klient on kuningas „See on fantastiline kogemus, mis ma siit olen saanud, tõeline elukool,” tunnistab ta. Teda on tõeliselt üllatanud suhtlemine ja tagasiside. Paljud kunagised tuttavad on ta üles leidnud. Ühel päeval astus kohvikusse Angeelika kunagine sõimekasvataja. Teisel tulid vana kooli direktor ja õppealajuhataja, keda õpilane Kang omal ajal pelgas kui tuld.

vaata otsa

Pühapäeva vaiksel hommikul tundub kella kaheksane aeg kriminaalselt varasena. Praegu kuluks ära topeltkange latte. Aga et kohvigurmaanist Angeelika värske kireobjekt on hoopis mini-cappuccino, ametliku nimega macchiato, palub ta tööle jõudnud barista-piigal need meile teha. „Meil on head maitsed tänu puhtale käsitööle,” kinnitab Angeelika. „Teised söögikohad on palju küsinud meie asju edasimüügiks. Aga vähemalt praegu ma ei raatsi, tuldagu ikka siia!

Kuigi võib-olla tuleb seda kunagi siiski ellujäämise nimel teha,” jätab ta otsad lahti.

Macchiato’d on valmis. Angeelika silmitseb hetke kohvivahtu ja mainib siis tüdrukule: „Õpime siia lille ka tegema, onju!” Ta jälgib kullipilgul nii omaenda kohvi kui ka klientidele viidavat toitu ja kui mõni kunde taldrikule liialt palju alles jätab, muutub silmanähtavalt murelikuks.

Siis peab ettekandja välja selgitama, mis ja miks külalisele ei maitsenud. Ega eestlane ju naljalt ise õiendama ei hakka.

Tema kohviku klientidest on 80% naised. „Ma tegin kohviku sellistele nagu ma ise – neile, kes armastavad head kohvi ja kooki,” räägib Angeelika. „Ma ei saa sööjatele vastu tulla ja pakkuda Caesari salatis Rooma salati asemel jääsalatit. Kui mõni soomlane küsib, kas liha kõrvale friikaid saab, on vastus lühike – ei! Võin pakkuda kartulipastinaagipüreed! Ja siis nad tulevad tagasi ja küsivad: mis selle püree maitse nii heaks teeb?”

Kohvikuäri mõjutab kõige muu kõrval isegi selline asi nagu silmaring. „On väga palju inimesi, kes ei tunne toitude nimetusi,” nendib kohvikupidaja. „Näiteks cannelloni on tavaline suuremat sorti torumakaron, aga selle nimega ei saa müüdud ühtki portsu! Sest inimesed ei tea, mis

see on!”

Aga Angeelika omakorda ei tea, miks maitseb klientidele kardemon kangesti rohkem kui mooniseemned. Näiteks ei lähe moonisaiad miskipärast sama hästi kaubaks kui kardemonikeerud. Nüüd on lemmiku staatuses ka rabarber. Ja kohviku poolaasta on veenvalt selgeks teinud, et eestlane on pigem saia- kui koogirahvas!

Veel üks kohvik Esmaspäevad kohvikus on eriti rasked. Keegi tuleb jutuga, et tellitud kaup pole saabunud.

Facebooki kohvikukülg ootab päevamenüü ülesriputamist. „Kogu aeg tuleb lahendada mingeid probleeme: kui ei ole toodud tellitud beebispinatit ja sa pead minema alla linna kalleimasse poodi seda ostma.

Või kui saadetakse vale piim,” räägib Angeelika kohvikupidamise vähem glamuursest poolest.

Ta hoiab pöialt, et sügisel saaks teoks tema järgmine kohvikuprojekt, tõenäoliselt Kadriorus, mille inspiratsiooniallika leidis ta ühest mahekohvikust Inglismaal. Milleks veel üks kohvik? „Horoskoop ütleb, et lähen stressi, kui elu rutiinseks muutub. Ja London, kuhu viimati reisisin, on õudselt inspireeriv! Seal on hipilikkust, boheemlikke kohti, mis mulle meeldivad. Siin More’is samalaadseid asju teha ei saa ja sellepärast tuleb uus koht.” Selline, kuhu ehitatakse puuküttega ahjud ja kus saab pidada kokakursusi, tõeline kodukohvik, kuhu tullakse naaber-

On väga palju inimesi, kes ei tunne toitude nimetusi

Angeelika eelistused SÖÖGIKOHT Maailmas on sadu häid söögikohti, mis on jätnud kustumatu elamuse, aga kodus, ise või koos sõpradega valmistatud toit maitseb eriti hea.

OSTLEMISPAIK Ostlemiseks on parim Milano – seal leidub piisavas valikus nii riideid kui ka jalanõusid.

Lisaks moodustab poole minu kohvri sisust tavaliselt toidukaup. Toiduga on hea võimalus tükike Itaaliat endaga kaasa võtta.

VABA AJA VEETMISE KOHT Kuigi vaba aega on kohvikupidamise kõrvalt väga vähe, armastan käia kinos. Seal saab ennast korraks välja lülitada ja sukelduda täiesti teise maailma, kus oma mured kaugele unustusse jäävad.

juuni/juuli 2011

13

vaata otsa

majast unisena värske saia järele.

Ja see pole veel kaugeltki kõik. Angeelika lubab, et hakkab suvel jäätist tegema. Ostab jäätisekäru ja siis näete seda Kadriorus ringi vurisemas – nii nagu see Itaalias igapäevane on. „Selles äris ei ole võimalik rikkaks saada,” nendib Angeelika. „Ma vahel mõtlen, milleks mul seda kohvikut vaja on, eriti mustadel päevadel, kui kokad jooksevad minema ja kõik läheb halvasti. Aga siis on vahelduseks hea päev, kui klient tuleb ja kiidab: kui tore, et te selle koha tegite.”

Seda öelnud, võtab Angeelika ette väikesed liivatainakoogid tartaletid. Ka sinepi-Parmesanikeerud on otsa saanud.

Siis heliseb telefon. Angeelika noorem poeg Mark (9) annab teada, et kodus pole midagi süüa. Nõudliku maitsemeelega Markist võib loota ema mantlipärijat, sest toiduteema huvitab teda ja pealekauba hakib poiss briljantselt küüslauku ja sibulat. Vanem poeg Sten (17) jagab samuti hästi toidumaailma peensusi ja teeb vaevata kindlaks, kas kohvikust kaasa toodud panini-sai on ema tehtud või mitte. Aga ise ta süüa ei tee 14

juuni/juuli 2011

ega hakka kunagi tegema, arvab ema. „Talle on vaja sellist naist nagu mina.”

Angeelika tahaks oma kohvikus kõike kontrollida ja ise teha. Kohviku algusaegadel oli ta tööl 7–22 ja vahepeal tundis, et enam ei suuda, kukub kokku: töötajate intervjueerimine, eri ametite nõutavad paberid, töölepingud. Aga kogu tema meeleolu ja õnn on kinni selles, kuidas kohvikul läheb. Angeelika elukaaslane Kristjan käib kaks korda päevas kohvikust läbi ja aitab kaasa, kus vähegi saab. Teda kokkamine ei huvita, küll aga oskab ta väga hästi hinnata kvaliteetset toitu.

Koos käivad nad avastamas maailma maitsvaid paiku. „Vahel harva juhtub ka niisama lebotamisreise, aga enamjaolt sõidame ikkagi gurmeereisidele ja maitseotsingutele. Jaanipäevaks lendame Nice’i, seal ootab ees suurepärane võimalus rannik läbi sõita,” räägib ta.

Aga järgmine oluline sihtkoht on palju lähemal – siinsamas Kadriorus.

Talle on vaja sellist naist nagu mina

otsi elamusi

Braccialini avas esinduspoe Itaalia üks kuulsamaid kotitootjaid Braccialini avas Viru 16 oma esinduspoe. Isikupärane ja elurõõmus, samas naiselikku stiili au sees hoidev kotifirma alustas tegevust 1954. aastal ja müüb nüüd oma käsitööna valminud kotte 40 riigis. Käekotte ja aksessuaare toodetakse ka Vivienne Westwoodile, RoccoBaroccole jt tuntud brändidele. www.braccialini.it

Leib aias Endise Šoti klubi asemel Pikal tänaval toimetab nüüd Leib Resto ja Aed, kus ootab ees Eesti köök lihtsas, aga moekas võtmes.

Pakutakse salateid ja suppe, grillitakse kala, tallemaksa ja muud head-paremat ning magustoitudes tuletatakse meelde ammune lapsepõlv. Kui veel lisada, et peale peakoka Janno Lepiku leiab Leivast Baltikumi parima sommeljee Kristjan Peäske, on igale gurmaanile suund kätte näidatud. www.leibresto.ee

Sinine juubilar Maailma kuulsaim kreem, sinises karbis Nivea Creme segati esimest korda kokku Saksamaal Hamburgis täpselt sada aastat tagasi. Ka Eestis toodeti läinud sajandi 30ndatel aastatel Nivea kreemi ja õli Werner Mehksi kosmeetikalaboratooriumis Tallinnas Vene 19. Juubeli puhul ilmus lettidele erikujundusega Nivea kreem, mis on müügil ainult suve jooksul. www.nivea.ee

Hüpe uude kogemusse Kas olete mõelnud kunagi langevarjuga hüpata? Või tundub see ettevõtmisena, millega selles elus katsetada ei maksa?

Aknaskvottijad möllavad

„Langevarjuhüppel pole midagi tegemist kõrgusekartuse ega lennu-hirmuga,” ütleb Eesti Langevarjukeskuse tegevjuht Martin Plaser. „Tegelikult on see usalduse küsimus!” Kui usaldad instruktorit, lennukit, ennast, kõiksust – siis saad haarava kogemuse osaliseks. Hüppeid korraldavad väga pühendunud spetsialistid ja vajaliku koolituse saab kohapeal. Nurmsi ja Koigi taevas on TallinnaTartu maanteel sõites tihti näha langevarjureid – kas ka sinu sõpru ja sugulasi?

Tänapäeva linnast leiab hulga hüljatud hooneid, mille nukrad aknad kinni löödud.

Kujunduskunstnikud Helen Sirp ja Terje Lavonen otsustasid kasutada neid aknaid lõuendina. Isemoodi tänavakunstiga saab tutvuda SooSoo galeriis alates 13. juunist näitusel Project WindowSquat (WSQ).

Uuri lähemalt www.langevarjukeskus.ee

Evian teeb rekordvideot

www.evian.com

16

juuni/juuli 2011

Karen Millen Viru keskuses Inglise naistemoe kaubamärk Karen Millen avas oma uue poe Viru Keskuses. See on juba teine kauplus lisaks Rocca keskuses asuvale.

Karen Milleni loomingu märksõnadeks peetakse šikki naiselikkust ja Briti glamuuri. Kaubamärk on mõeldud enesekindlale ja tänapäevasele naisele ning kogunud tuntust oma ideaalilähedaste lõigete poolest. www.karenmillen.com

Fotod: tootjafirmad

Evian proovib koos veesõpradega­ sel suvel purustada Guinnessi rekordit maailma pikima muusika­ video loomisel. Loodav video on osa Eviani kampaaniast „Baby Inside” ning juhib tähelepanu igas inimeses peituvale aegumatule nooruslikkusele. Juunikuu jooksul saab video tarvis end pildistada ja pilte kampaanialehele laadida IM Arvutite müügisalongides Tallinnas Solarises ja Tartus, kus on kampaania vältel müügil ka Eviani beebidega T-särgid.

Rekordvideo loomisel saab veebikaamera või nutitelefoniga osaleda ka internetis.

ostle rõõmuga

Uue põlvkonna ilu

Fotod: Marina Puškar

Kõik, kes oskavad hinnata moodsa mineraalkosmeetika kvaliteeti ja nahasõbralikkust, on oodatud GloMineralsi uude esindusse Kristiine keskuses.

Meigitoolilt selles Kristiine keskuse õdusas ilupoes võiks leida istumas Keira Knightley.

Näiteks juhul, kui filmitähel tuleks tuju osaleda oma uue filmi Tallinna esilinastusel.

Sinnasamasse võiksid maanduda ka Hollywoodi kaunitarid Cameron Diaz või Lindsay Lohan. Nemad nagu ka paljud neist vähem tuntud inimesed on ligi kümme aastat tegutsenud USA mineraalkosmeetikabrändi GloMineralsi fännid.

Uue põlvkonna iluvahendi, mineraalkosmeetika võidukäik üha enam tervislikkust hindavas maailmas on olnud tähelepanuväärne ja GloMineralsil on siin oma osa.

Mineraalkosmeetikat toodetakse looduslikust toorainest, milleks on mitmekordselt jahvatatud ja puhastatud maapõuemineraalid. Tooted on ligi sada protsenti parabeenide vabad ega sisalda kunstlikke värvi- ja lõhnaaineid ega talki, mis suurendavad nahaallergia ja -ärrituse riski.

Eestisse jõudis mineraalkosmeetika buum kolm-neli aastat tagasi ja kasvab siin jõudsalt nagu kogu maailmaski. „Mineraalkosmeetika ei ole kindlasti vaid hetkeline moehitt,” on Glomineralsi esindaja Helen Laupa veendunud. „Lisaks kandja kaunistamisele hoolitseb kvaliteetne mineraalkosmeetika ka naha tervise eest. Olles korra juba seda omal nahal kogenud, ei leia põhjust pöörduda tagasi tavakosmeetika juurde.”

Nimelt peale nahale kasulike mineraalide sisaldavad kõik tooted veel erilist antioksüdantide ja vitamiinide segu.

GloMineralsi plusspoolele võib kanda mõistliku hinna ja suurepärase tootevaliku.

Lisaks mineraalkosmeetika raviomadused, mis aitavad mitmete nahaprobleemide puhul punetusest akneni.

Kauplussalongis kohapeal pakutakse võimalust kosmeetikavalikuga põhjalikult tutvuda ja seda testida. Lisaks saab esinduses lasta teha nii päeva- kui ka õhtumeiki – see on eriti mugav moodus GloMineralsi kvaliteeti oma nahal järele proovida ja endale täpselt õiged tooted leida.

GloMineralsi esindus Kristiine keskuse 1. korrusel Avatud E–P 10–21

juuni/juuli 2011

17

vaata ringi

Seda, et Tallinn on merelinn, ei tunneta kõige paremini mitte kohalikud elanikud, vaid ristluslaevadega siin randuvad reisijad ja sadamas tuterdavad turistid.

Enamikule tallinlastest tuletab mere lähedust meelde üksnes pidev tuul ja aeg-ajalt linnakaardile visatud pilk.

Tekst: Teele Pehk / Linna­ labor Fotod: Jelena Rudi, Reio Avaste Graafika: Damiano Cerrone

Kui Pirital ja Meriväljal pääseb mere äärde vaevata, siis Põhja-Tallinnas ja kesklinnas on võsastunud tühermaade ja kinniste tööstuskrunti­de tõttu see ikka veel takistatud. Kas ja milliseid muutusi on siin lähiaegadel oodata? Pulss tutvustab Kadrioru ja Paljassaare vahele jäävale rannaribale kavandatud suuremaid linnaruumilisi arendusi.

Erakätes mereäär Lähiaastate olulisemaid mereäärseid muutusi­ ühendab eraarendajate ettekujutus kunagiste tootmispiirkondade asemele loodavatest elamualadest. Kesklinna mereääre kurbloolisus seisnebki selles, et varem randapääsu tõkestanud endised tööstus- ja militaaralad on enamjaolt erakätesse müüdud ning hinnalised asukohad planeeritakse omanike soovide kohaselt.

Mereääre avaliku kasutamise suhtes on välja töötatud suurem visioon – paar aastat tagasi ARS Projekti poolt koostatud rannapromenaadi kava. Linnaplaneerimise ameti juhtivspetsialist Kadri Vaher selgitab: „Kui vaadata kogu Tallinna rannajoont, siis on see väga mitmepalgeline: Pirita mereline ja avalikus kasutuses olev rannajoon 18

juuni/juuli 2011

promenaadi, jahisadama, suplusrannaga; kesklinna piires promenaad, reisisadam, Kultuurikatel; Põhja-Tallinnas on rannik veel suhteliselt suletud ja tööstuslik, samas asub Paljassaare tipus paljulubav puhkeala ning Stroomi rand; Haabersti poole liikudes vaheldub mereäärne roostik vabaõhumuuseumi ja mereäärsete elamurajoonidega.”

Arhitekt Villem Tomiste väidab aga, et mere­ äärele on vaja palju tugevamat identiteeti kui lihtsalt rannapromenaadi lõikude plaani: „Mere­ äärsetele planeeringutele on vaja ühisnimetajat ja kogu ruumi läbivat identiteeti, mitte pelgalt hüüdlauset „Mereäärsed lood”.”

Tulevastele arendustele pilku heites jääb mulje, et mereäärt kiputakse pigem kinni ehitama kui linnarahvale avama. Üldine strateegia mere­ ääre avamiseks on rajada uusehitisi ja ehitada välja pidev rannapromenaad, mis hakkab kohati veepiirile kerkivate majade alt läbi kulgema.

Praegused tühermaad (Kalasadam ning Linnahalli ja reisisadama vaheline ala), olümpiamängudeks ehitatud ja praegu kaitse all olevad kolossid (TOP ja linnahall) ning tööstusest vabanevad territooriumid (Noblessner, Paljassaare sadam) tahetakse tulevikus kas hoonestada või peamiselt elamutega tihendada. Erandiks on Kultuurikatla renoveerimine ning selle ja linnahalli vahelisele platsile rajatav uus linnavalitsuse hoone.

Kesklinnalähedaste rannaarenduste puhul võib suurimaks murelapseks pidada avaliku ruumi sidusust ning teede-tänavate kaudu mereni­ pääsemist eelkõige jalgsi kulgejatele. Avaliku ruumi all pean silmas väliruumiala, millele on

pea sammu

ligipääs igal inimesel; mitte ainult ruum majade vahel, vaid ka tänavad, juurdepääsuteed, pargid, väljakud ja muidugi promenaad. Viimase puhul on märkimisväärne, et kõik arendused on saavu­ tanud mereäärse 50meetrise ehituskeeluvööndi vähendamise, mõne arenduse (nt Noblessner) puhul isegi nullini. Mõnes mõttes peakski mereäärne promenaad vaheldusrikkust pakkuma.

Seda, kuidas paljuski eraomanduses oleva mereääre puhul kvaliteetset avalikku ruumi ja ligipääse tagada, kommenteerib linnaplaneerija Kadri Vaher nii: „Planeeringute koostamise faasis jälgitakse, et üldplaneeringus kokkulepitud avalikku ruumi puudutavad teemad oleksid lahendatud.”

Kui veel paar aastat tagasi räägiti täie tõsidusega veepiiril lookleva, jalakäijasildadega ja neljarealise magistraali rajamisest Russalkast kuni Paljassaare alguseni, siis praeguseks on jõutud arusaamisele, et mereäär peab olema avatud eelkõige inimestele, mitte autodele. Kuigi jah, Russalkast kuni meresadamani saab teeprojekt üsna algses mastaabis teoks. Villem Tomiste sõnul peaks varem plaanitud Kalamaja-möödasõit realiseeruma tavalise linnatänavana, mis on ideaalis ühesuunaline ja mahutab ka trammiliini.

Mereäärsed visioonid Mereääre planeeringute puhul ei saa rääkida üheaegsest teostumisest või rannapromenaadi väljaehitamisest. Iga arendus valmib vastavalt maa omaniku rahakotile ja planeeringu heakskiitmisele avalikkuse poolt. Mõni arendustest on kavas ellu viia etapiviisi (Paljassaare sadam), tei-

ne ootab majandusliku olukorra elavnemist (reisisadam), kolmas planeeringuprotsessi läbimist (EcoBay). Milline näeb mereäär välja kümne aasta pärast, ei oska ilmselt keegi arvata.

EcoBay on Paljassaare poolsaarele nullist rajatav ökolinnak, mille on kavandanud Taani arhitektid firmast Schmidt/Hammer/Lassen Architects. EcoBay koosneb peamiselt uuselamutest: kavandatud on 1837 korterit, 163 ridaelamuboksi, 54 paarismajaboksi, 115 üksikelamut. Hoonetes kasutatakse maasoojusenergiat, tuuleenergiat ning sealsamas Paljassaares asuva veepuhastusjaama energia ülejääki. Lisaks on hooned planeeritud ehitada eri kõrgustena, et kasutada maksimaalselt päikeseenergiat. Villem Tomiste sõnul saab EcoBay realiseerumise puhul probleemiks suhestumine kesklinnaga: räägitud on Kopli trammiliini pikendamisest Paljassaarde, kuid selle teostumine pole veel kindel. Tõesti, mis ökolinnakust me mis ökolinnakust me räägime, kui sinna pääseb räägime, kui sinna vaid autoga? pääseb vaid autoga?

Paljassaare praegune sadamaala vabaneb tulevikus tööstusest ning sinna ehitatakse samuti elamud. Kokku on kavas ehitada 96 uut hoonet: ärihooneid, 5–14korruselisi korterelamuid, kaks lasteaeda. Tulevane rannapromenaad hakkab kulgema majade alt – mereäärsed esimesed korrused asendatakse tugipostidega. Arendajale on selline lüke kasumlik, kuna saab hooned otse vee äärde sättida.

Paljassaare arenduse hullumeelseks detailiks

juuni/juuli 2011

19

Lähiaastail kerkivad endiste tööstushoonete asemel mere äärde uued arendused.

20

juuni/juuli 2011

on rajatav tehissaar, mida rahvasuus kutsutakse­ kasiinosaareks. Lainemurdjana töötava saare puhul loodab arendaja, et see kujuneb piirkonna tõmbenumbriks.

Noblessneri kvartali puhul vabastab BLRT laevatehas praegu kinnise territooriumi elamu­ tele. Peetri sadamana tuntud alale kerkivad 4–7korruselised ärihooned (kokku 5) ning 16

le kavandatud justiitspaleeni. Merepäevade toimumiskohana tuntud alale plaanitakse tulevikus rajada viis ärimaja ja sadamahoone, rekonstrueerida endine Patarei vangla ning rajada selle ette merre promenaad. Meremuuseum pidi saama üheks kultuuripealinna tähtobjektiks, kuid ehitusgraafiku venimise tõttu kostab sealt ka öösiti õudusfilmilikke remondihääli. Patarei vangla­

elu- ja ärihoonet (5–6 korrust) kohvikute ja söögi­ kohtadega, lisaks lasteaed ja sadam kuni 250 väikelaevale. Kavandatud on alale jääva 13 arhitektuurimälestise ja kahe tööstushoone reno­ veerimine kortermajadeks, ärihooneteks ja näitusepaikadeks. Muu hulgas plaanitakse Noblessnerisse hotelli, loomemajanduskeskust, akvaariumi ja jahtklubi. Kvartalit püütakse juba praegu tasapisi linnaelanikele avada, endisesse valukotta rajatud kontserdisaalis on toimunud mitmed kultuuriüritused.

Liikudes edasi kesklinna suunas, jõuame Lennu­sadamasse ehk tänavu valmiva uhkete angaaridega Meremuuseumini ning selle kõrva-

seevastu ootab juba aastaid rikast kosilast, kes kompleksi atraktiivseks puhke- või turismikeskuseks muudaks.

Kalasadama tühermaale, endisele suletud tööstusalale ja praegusele Kultuurikilomeetri pargile kavandatakse linnakeskuse laiendamist, et taastada ajaloolised sidemed linna ja mere vahel ning avada juurdepääs merele. Alale planeeritakse rohkelt kuni viiekorruselisi elamu- ja ärihooneid ning isegi üht veekogu. Planeering on hetkel seiskunud.

Kavandatav arendus on saanud kohalikelt elanikelt palju kriitikat, kuna leitakse, et ainukese kesklinna lähedase merepargi täisehitamisele lei-

vaata ringi

dub paremaid alternatiive, sh loodusliku supelranna arendamine linnarannaks, mis looks vaheldust mereäärsele betoonpromenaadile ja kaidele.

Villem Tomiste räägib väiksemamahulise hoonestamise poolt: „Kalarannal on suur potentsiaal kujuneda linnarannaks, millele on hoonestus ja promenaad hästi lähedal. Alal peavad olema nii bürood kui ka elumajad, esimestel korrustel poed, galeriid ja muud sellist.”

Kultuurikatel ja uus linnavalitsuse hoone on ainuke ühiskondliku eesmärgiga planeering, mis teostub linnale kuuluval alal. Katel peaks esimesed loomekeskusesse kolijad vastu võtma 2012. aasta alguses. Praegu tegutseb Katla kõrval aktiivselt Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum ning teisel pool ootab helgemat tulevikku­populaarse vaateplatvormina toimiv lagunev linna­hall.

Uus Raekoda maandub praeguse Statoili bensiinijaama ja autoparklate asemele. Tegu on tulevase tähtobjektiga – rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel esikoha saanud Taani arhitektuuribüroo Bjarke Ingels Groupi võidutööga.

Katla ja linnavalitsuse planeeringuga ehitatakse ümber praegune Põhja puiestee ristmik – suurim vanalinna ja mere vaheline takisti.

Sadamaala. Linnahalli paremal pool laiuvale­ tühermaale on kavas ehitada Logi kvartal koos väikelaevasadama, 30 meetri laiuse rannapromenaadi, kuuekorruselise äriruumidega korterelamu ja viiekorruselise ärihoonega.

Kuigi Admiraliteedi basseinis loksuvad oma jahiga kesklinna sõitvate turistide alused ning tegutseb Sadama turg, laiub reisisadama ala endiselt suure katkestina mereääre sujuval ühendamisel. Vanasadamal on küll arenguplaan, mille kohaselt hoonestatakse praegu rekkaparkidena toimivad alad elamutega.

Kunstiakadeemia tudengite kogumikus „Tallinna idee” (www.ideeruum.ee) pakutakse praegu keset linna laiuvale sadamaalale välja terminalide koondamist märksa väiksemale alale ja nelja uue elukvartali loomist alates Rotermanni kvartali jätkust kuni mereäärse Uus-Kadrioruni.

Kadrioru suunal kavandatakse endise lõbustuspargi alale Tivolit – 4,9 ha suurusele mereäärsele krundile tahetakse rajada 800 korteriga kuni viiekorruseline elamukvartal.

lastele ja turistidele võimaluse kesklinna kandis merd nautida.

Mere olulisust ja paremat ärakasutamist tõestavad ka linnainstallatsioonide festivali „LIFT11” raames sel suvel peamiselt linnahalli ja Patarei vahelisele alale tekkivad ajutised objektid. Näiteks ehitab arhitekt Tomomi Hayashi linnahallile tellingutest viilkatuse, et pakkuda veel paremat merevaadet (installatsioon „Merele!”). KalaUus Raekoda maandub ranna isetekkelises supraeguse Statoili pelrannas peetakse sel suvel ristseid, kui juba bensiinijaama ja autopraegu kasutatav rand parklate asemele. saab soliidset täiendust rannainventari näol. Lisaks saab sealsamas kalaturu lähedal õige pea kai peal vaateid nautides suitsukala järada – lagunenud kai betoonlahmakad kaetakse terrassilaudisega (installatsioon „Kai”).

Kultuurikatla ja Kalasadama piirkond kujuneb sel suvel kahtlemata kuumaks punktiks.

Noored ökoloogid ja kunstnikud loovad sinna Katlaaia, kogukonnapõhise toidukasvatamise ja ajaveetmise koha. Lisaks kerkib alale mitmeid teisigi atraktsioone, nagu plastpudelitest tehissaar koos kahekorruselisesse Londoni-bussi tekkiva baariga.

Piiritu loovusega kavandatud ajutistel linnaruumilistel sekkumistel on kanda tõsisem sõnum – kesklinnalähedase mereääre elavdamine. Seda valulikumalt tõstatub küsimus praegu puuduvast hea asukohaga mereäärsest linnapargist, kus toimuksid väliüritused, kihaks igapäevane Rannapidu Kalarannas – see elu kohvikute-restoranide terrassidel ning mis polnud tavaline suvepiknik, oleks tervisesportlastele maiuspalaks – just nagu vaid linnaekspertide kunstiprojekt.

Kaivo­puisto Helsingis.

Väiksemad ruumilahendused ja -sekkumised­ Tänavuse kultuuripealinna kontekstis on ühe lihtsa mereäärse lahendusena sündinud Kultuurikilomeeter. Hoolimata sellest, et tee äärde kavandatud vaatamisväärsused ja sõlmpunktid ootavad veel valmimist, on tegu linnavalitsuse tänuväärse algatusega. Kuigi teelõiku võib pidada tavaliseks kergliiklusteeks, on see avanud lin-

juuni/juuli 2011

21

®

PuraVida® PuraVida

DISCOVER PURIT Y DISCOVER PURIT Y ®

PuraVida

DISCOVER PURIT Y

Lisainfo PuraVida®® sarjast leiad www.hansgrohe.ee Meie hindame vett: EcoSmartsarjast tehnoloogiaga Hansgrohe segistid säästavad kuni 50% Lisainfo PuraVida leiad varustatud www.hansgrohe.ee

veetarbimisest.

Veesäästuga ka oluline energia Hansgrohe kokkuhoid ja CO2 emissiooni Meie hindame vett: EcoSmartkaasneb tehnoloogiaga varustatud segistid säästavadvähenemine. kuni 50% veetarbimisest. Veesäästuga kaasneb ka oluline energia kokkuhoid ja CO2 emissiooni vähenemine.

Lisainfo PuraVida® sarjast leiad www.hansgrohe.ee

Meie hindame vett: EcoSmart tehnoloogiaga varustatud Hansgrohe segistid säästavad kuni 50% veetarbimisest. Veesäästuga kaasneb ka oluline energia kokkuhoid ja CO2 emissiooni vähenemine.

pea sammu

Kadrioru dolce vita* Bändidest Outloudz ja Traffic tuntud muusik Stig Rästa (31) elab oma unistuste elu. Juba mõned aastad on ta täiskohaga muusik, keda ei piina kontoritoolil kohustuslike üheksast viieni tagumikutundide tegemine. „Ma olen elus kaks päeva üheksast viieni tööl käinud, aga sellest ei tulnud mitte midagi välja,” väristab Stig õlgu.

Tekst: Iris Saar Fotod: Jelena Rudi

9.00

Küllap olen hommikuinimene, sest mul­ le meeldivad just hommikud ja varajane ärkamine, siis jõuab rohkem teha. Täna magasin kauem, üheksa tundi, sest on kontserdipäev ja ma vajan rohkem und. Vahel ärkan kella peale, teinekord jälle mitte. Ma ei kujuta ette, et läheksin iga päev kontorisse tööle. Olen oma elus täpselt kaks päeva üheksast viieni tööl käinud. Esimese päeva ühes Soome firmas, mis müütas heategevuskaupa. Teises kohas müüsin firmadele infootsimissüsteemi, aga ega sellest mitte midagi välja ei tulnud. Mulle see lihtsalt ei sobinud.

Lähen oma koera Jacksoniga õue. Kuna ta on paras unekott, siis enamasti pean

9.15

* Kadrioru magus elu juuni/juuli 2011

23

mina teda üles ajama, et davai, lähme nüüd välja.

Käin temaga väga palju jalutamas, teinekord viis või kuus korda päevas, või siis käib mu elukaaslane Kätlin. Mõnikord võtan kutsa ka oma tegemistele ja käimistele kaasa.

Lähen pesema. Mulle meeldib duši all laulda. Täna laulan sõnade kordami­ seks läbi kõik õhtuse kontserdi laulud.

Täna tegi Kätlin mulle kohvi. Üldiselt teeme süüa ja kohvi kordamööda. Istun valget magusat kohvi nautima arvuti taha, kus mul kõigepealt avaneb Postimehe lehekülg, siis loen läbi meilid. Fännidelt saan ma kirju harva, aga täna tuli üks tore kiri ühelt emalt, kelle väike poeg on ka Stig, et talle meeldib väga Outloudz.

Teen endale midagi süüa.

Viimasel ajal teen tihti röst­ saia šokolaadivõide ja viilutatud banaaniga.

See jäi mulle külge India-reisilt, kus just hommikuti samasugust võileiba pakuti.­ Magus äratab mu kohe üles ja annab korraliku energialaengu. Kindlasti kuulub mu hommikusöögi juurde ka igal võimalikul moel valmistatud muna. Olen ka baluuti söönud. See on kanamuna, kus on sees ka­ heksapäevane loode, aga see oli küll üsna ebameeldiv. Ära ei ütle ma ka putrudest.

Võtan taldriku elutuppa teleka ette ja vaatan söömise ajal „Terevisiooni” või lihtsalt mõt­ len päeva tegemised läbi.

Kodust Kadriorust sõidan­ ma Vabaduse väljakule­ kontserdi­paigale soundcheck’i umbes kümme minutit. Soetasin endale mõnda aega tagasi elektrilise tõukeratta, mille­ ga on suvisel ajal ideaalne oma toimetusi teha.

Sätime pool või tunnike­ se asju ja teeme heliproovi. Üritan korra nädalas käia turul, kust vajaliku toidukraami ostame. Turul on meil juba omad müüjadtalunikud, keda nägupidi tunneme ja kellelt kindlaid produkte ostame. Samas saab värskeid juurvilju ka kodu lähedalt NOPist, armsast kohvikpoest. Sealt ostan vahel kiiresti vajaminevat võikumaterjali. Püüa­ me nii tihti kui võimalik tellida ka Eesti talunike toitu maatoit.ee-st. Üritan paar tundi enne kontserti süüa palju süsivesikuid, sest laval kulub kõvasti energiat. Tean, et jalgpallurid söövad enne mängu erinevaid pastaroogasid, et jaksu ja vastupi­ davust oleks. Minu lemmik pastadest on lasanje, aga täna teen ma spaghetti Bolognese’t.

Kontserdipäeval üritan üldjuhul võtta rahulikult ja ennast välja lülitada.

Logelen niisama ja vahel ka magan tunnikese. Varem vedelesin pool tundi vannis, et enne kontserti lõõgas­ tuda, aga praeguses korteris mul vanni pole.

9.30 9.45

10.30

13.15

13.30 14.30

15.00 16.00

24

juuni/juuli 2011

pea sammu

18.30

Sõidan kontserdipaika tagasi autoga.

Mul pole välja kujunenud esinemis­ eelset rituaali ega ka mingit amuletti, nagu näiteks Pavarottil oli valge sall. Aga ma kontrollin alati kõik vajaliku isiklikult üle: et mul oleks olemas medikas – see on vidin, millega kitarri mängitakse –, et vesi oleks laval ja esinemiskava olemas, et kõrvamonitorid oleks korras ning need püsiksid mugavalt kõrvas … samas need on ju ka mingil määral rituaalid.

19.00

Algab kontsert.

Ma ei närvitse enne esine­ mist. Närv tuli sisse näiteks plaadi­esitlustel, kus kohal oli palju sõpru ja sugulasi. Ma ei usu, et ma oleks kunagi tundnud, et ei tahaks muusikat teha ja pilli mängida, et see oleks kohustus ja sundus.

Kui kontsert läbi, saavad fännid auto­ gramme. Eriti hea, kui tullakse seda meie uue plaadi peale küsima. Natuke puhkan ja siis pakin pillid kokku. Mulle üldiselt meeldib ise oma asjad kokku panna. Minu esimene amet, kui olin umbes 16, oli Rock Hoteli transamees. Häälestasime pille, viisime joogivett lavale ja vaatasime, et neil kõik korras oleks.

Vahel sai isegi trummaril otsa eest higi pühitud, kuna tal olid käed kinni ja laup leemendas – aga seda kõike tegime me hea meelega, sest nad olid ju seda väärt!

Sõidan koju. Täna tulevad mõned sõbrad meile Kadriorgu külla. Saame sõpradega meie pool tihti kokku ja vaaritame Kätuga neile alati kõikvõimalikku head süüa. Kuna meil on ahiküttega korter, siis teeme vahel ahjuliha – külalised söövad seda kiiresti ja vaikides, keegi ei raatsi sel ajal juttugi ajada.

Kui järgmisel päeval kontserti pole, võime külalistega koos esimesi päike­ sekiiri vastu võtta. Tihti vaatan enne magama jäämist filme või mõnd seriaali. Enne uinumist on mul kombeks kontrollida, et mul oleks pudel vett voodi kõrval ja ka koeral oleks ööseks värske vesi olemas. Unega mul probleemi ei ole, nii kui pea padjale panen, jään ka magama.

21.00

21.15

01.00

juuni/juuli 2011

25

selgita välja

Pulss küsib Millistes paikades Tallinnas piknikul käid?

Suvel võiks kohvikukogemuse vabalt asendada einega murul.

Kus asuvad linna parimad piknikuplatsid?

Väljas söömine on üks suve paremaid tegevusi.

Mõnusa piknikupaiga võib leida ka oma enda koduhoovist Kalamajas.

Mae Uueni

Kadriorg on üks tuntumaid piknikupaiku.

Maris Jõgeva

graafiline disainer

kolme lapse ema

Tallinnas on põhiliseks pikniku­ kohaks enda või ema aed. Seal on kõige mugavam toimetada ja saab grillida ka. Ükskord olin külaline loomaaias peetud piknikul. Ei oskaks Tallinnas rohkem kusagile piknikule minna, kesklinna piir­ konnas ei teagi, kus üldse tohib piknikku pidada.

Hea piknikukoht on kodule suh­ teliselt lähedal, avar ja päikseline, lihtsalt ligipääsetav, kuid samas piisavalt privaatne. Kalamaja elanikena oleme veetnud aega Snelli tiigi rohealal, mis on küll üsna avatud, kuid möödakäijad ei sega. Vaiksema nurgataguse leiab Russalka monumendi lähedalt.

Mõned aastad tagasi käisime ka Stroomi rannas, kuid nüüd on seal liialt rahvarohke.

Selle aasta plaanis on Kalamaja­ park, mis tundub sobilik ka piknikuks. Eine murul saab siduda jalutuskäiguga mööda kultuurikilo­ meetrit, hingata mereõhku ja ehk avastada midagi uut ka Tallinnast.

26

juuni/juuli 2011

Eero Kiipli

Marko Mägi

TeateTantsu projektijuht

kesklinnas elav väikeettevõtja

Kui elasin vanalinnas, jooksis maja tagant läbi linnamüür, kust oli kena vaade suurtele kruiisilaevadele, mis öistes tuledes sädelesid. Päris tore oli sõpradega laial müüriäärel istuda ja seal piknikku pidada. Tal­ linna vanalinna, aga ka Kalamaja ja Pelgulinna ühed põnevaimad kohad ongi sisehoovid – see on omaette maailm!

Minu tänavune piknikukogemus hõlmab Kadrioru ja Hirveparki.

Esimene on n-ö klassikaline park, kus mitmeid kohti mõnusaks ole­ miseks. See on rahulik paik, kus ka lastel ruumi ringi lipata, lisaks on seal suur mänguväljak. Saab vajaduse korral ühendada muude piirkonna külastustega (Kadrioru loss, KUMU, mereäär-Russalkalauluväljak).

Klassikalise pikniku puhul viib mõte ikkagi kohe Kadriorgu, kuigi piknikku pidasin seal viimati aas­ taid tagasi.

Hirvepark on mugav koht vana­ linna servas, kus samuti õhku ja liiklus ei sega. Piknikuks sobivad hästi ka Stroomi rannaala, Paljas­ saare tipp ja Botaanikaaed. Hu­ vitav alternatiiv oleks urbanistliku pikniku paik, mullu pakkus sellist võimalust nt Katusekino.

Fotod: Jelena Rudi, Marko Mumm, erakogu

Stroomi pargis leidub omaette istumiskohti.

selgita välja

Kultuuripsühholoog Linnar Priimägi teab, et linnakultuuril on oma nähtav osa, aga on ka nähtamatu. Tolle nähtamatu osa hulka kuulub mürakultuur. Selle alla käib müra, mida ei tee mitte masinad, vaid inimesed. Inimhääl ja -häälitsused.

Loomulikult tulevad inimesed Tallinnaski õhtul linna peale lõõgastuma. Ja tahavad ka joovasta­ vaid jooke juua. Mis saab selle vastu olla – vaba maa! Aga ma tahaksin meenutada Jeesus Kristuse sõnu: „Mitte see pole rüve, mis suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb.”

Saksa ajaloolane Paul Clemen kirjutas möö­ dunud sajandil, kahe maailmasõja vahel essees „Vaikuse kiitus”: „Kõikidest Euroopa... linnadest on kõige kärarikkam kindlasti Napoli.” Mina käisin Napolis kaks aastat tagasi ega saa neid sõnu kin­ nitada. Ehkki hotell paiknes vanalinnas, Meie ilus Tallinna vanaolid Napoli ööd seal rahvarohketel täna­ linn on oma öiselt müravatel, aga ka vaba­ profiililt kõrtsiurgas õhulokaalides kõike muud kui lärmakad.

Oli tunda mingit vana linnakultuuri – mis üldse ei meenutanud vanalinna­ kultuuri Tallinnas.

Meie ilus Tallinna vanalinn on oma öiselt müraprofiililt kõrtsiurgas, kus ohjeldamatult käratsetakse, möiratakse, kiljutakse, hüütakse, ropendatakse, röögitakse, huilatakse, naerdakse, lauldakse, karjutakse, sõimatakse, hõisatakse, jauratakse, laamendatakse... Euroopa kultuuripea­ linna UNESCO kaitsealune vanalinn muutub öö saabudes sadamakõrtsiks, kuhu tullakse ennast füüsiliselt tühjaks laadima.

See on „must müra”, mis kostab ennustama­ tute puhangutena, iga kord uues kõlakvaliteedis, ehmatavalt ja hirmutavalt – just nagu istuksid

28

juuni/juuli 2011

pingsalt oma kodus linna pommitamise ajal: ei tea kas ja millal veel kärgatab! Mürapildi järgi viibib öine Tallinna vanalinn sõjaseisukorras.

Meenub siiski, et meie kodulinnas kehtib avaliku korra eeskiri, mis on täitmiseks kohustuslik „kõigile Tallinna linna territooriumil viibivatele ja/või tegutsevatele isikutele”: „Keelatud on lärmata,... häirida öörahu (kella 23.00 kuni 07.00)...” Enamgi veel, karistusseadustiku § 262 sätestab: „Avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga.” Kas teie teate mõnd öist räuskajat, kellele oleks trahvi tehtud? Kas kellelegi ikka tutvustatakse või meenutatakse avaliku korra eeskirja? Kas instrueeritakse saabujaid Tallinki laevadel? Peterburi bussis? Või on piinlik? Aga kodanikuõpetus pealinna üld- või kõrgkoolides?

Sihtasutuse Tallinn 2011 paljude vähemõttekate ettevõtmiste hulgas on „tallinlase külalislahkuse kasvatamise programm”. Lühidalt öeldes seisneb too programm selles, et posti otsa riputati plakatid sõnumiga „Tallinn on külalislahke”. See on sama jabur kui et näljasele pakutaks söögi asemel me­ nüüd lugeda. Ja mida tähendab külalislahkus? Kas seda, et me vabastame oma külalised linna avaliku korra täitmise kohustusest? Et tulge ja laamenda­ ge siin Tallinnas – meil on Euroopa kultuuripealinn, tehke mis pähe tuleb!

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koduleht üt­ leb, et amet lähtub avaliku korra tagamisel avaliku korra eeskirjast ja karistusseadustikust. Kas öösel äkki need ei kehti? Või loodetakse „meeletutele rüütlitele”?

Saanud 2011. aasta Euroopa kultuuripealin­ naks, jääb Tallinn selle tiitli omanikuks tulevikukski, kui enam ei ole mingit sihtasutust. Et Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, peaks olema kuulda ka öises vanalinnas. Tallinn oma vanalinnaga ei ole perifeerne Vene sadamakõrts Soome lahe ääres!

Foto: Meelis Tomson / Õhtuleht / Scanpix

Lärmav Tallinn

vali oma

Praad tiigist Tallinnast poolesaja kilomeetri raadiuses leiab kümmekond forellipüügikohta.

Need toimivad vabaajakeskuste ning suviste vabaõhurestoranidena, kus klient endale ise prae püüab. Pulss käis läbi pool tosinat lähimat paika ja paneb oma soovitused ritta.

Tekst ja fotod: Pulss

1

2

3

4

5

6

1. Hüüru Veski (Saue vald, Hüüru küla, Paldiski mnt 351) www.hyyruveski.ee 2. Valkla Forell (Kuusalu vald) valklaforell.ee 3. Jõekääru Perepuhkus (Kuusalu vald, Sõitme küla) www.perepuhkus.ee 4. Viikingite Küla (Kose vald, Saula) viikingitekyla.ee 5. Oxforell (Kose-Uuemõisa, Toominga 1) oxforell.ee 6. Jõgisoo Forellipüük (Tallinna-Pärnu mnt 23. kilomeetril) www.forellipuuk.ee

30

juuni/juuli 2011

Ü

ht võib kindlalt väita: kala mait­ seb igal pool hästi – värskelt veest võetuna on see ka ilmselt loomulik. Küll liialdatakse mõnes kohas lisanditega või sunnib nurisema praekõr­ vane. Suurim erinevus tuleb kalapüügiko­ ha õhkkonnast, teeninduse tasemest ning sellest, mida menüü peale tiigikala veel sisaldab.

hetkel küll otsa saanud, aga see-eest saab forelli tellida suurepärases vormis­ tuses: kui 13 €/kg eest pakutakse tavalist forelli, siis 14.50 €/kg maksab forell sal­ saga (hakitud tomatist, kurgist, paprikast ja suvikõrvitsast ning kastmest oivaline kate, mille all kala küpsetatakse). Väga maitsev! Lisapunktid värske soolakurgi ja omaloomingulise Sangria eest.

Pulsi lemmikud

Jõekääru perepuhkus. Lihtne väiksem perekoht Kuusalu vallas Sõitme külas metsa all, tänu asukohale meeldivalt vaik­ ne. Forell 12 €/kg. Kes hindab naturaalset mekki, hoiatagu küpsetajaid ette, muidu kaetakse kala priske maitseainekihiga.

Juurde saab üsna viisakat värsket salatit ja maitsvaid kartuleid. Söögi- ja joogivalik võiks suurem olla.

Hüüru forell. Lähim paik, vaid 7 km linna­ piirist. Väga mahuka menüüga toidukoht, kus lisaks värskele forellile ka mitmed muud toidud samast kalast tehtud – kiiduväärt! Maanteeäärne ja linnaläheda­ ne asupaik annab küll tunda, aga kena keskkond vuliseva jõekesega summutab suurema müra. Kohale annab palju juurde muhe kalaküpsetaja.

Valkla forell. Paik ise harju keskmine, kuid menüüst võib avastada põnevaid leide. Maasikasupp on meie saabumise

Viikingite küla on üks ilusamaid forellipüügi kohti.

Pole viga Viikingite küla. Võimas ja looduslikult kena turismikompleks, kust laste rõõ­ muks ei puudu isegi puitkindlus ja kiik.

Forell 16 €/kg. Kõi­ ge pahuram kala­ rookija-küpsetaja ja kaugeltki mitte veatu teenindus.

Kala saabub lauale majoneesikuhja alla maetult, kus­ juures keegi pole selle eest eelnevalt

Hüüru veski üks suurimaid plusse on Tallinna-lähedus.

hoiatanud. Samas oli kalakõrvane värske salat suurepärane.

Oxforell. Hiiglaslik puhkeala, kus saab ööbida, pulmi pidada ja seminare kor­ raldada. Aga ka lihtsalt forelli (15 €/kg) püüda. Lastega perele sobiv koht, sest kohapeal asub uhke mänguväljak ja väike (tasuline) välibassein. Suurema selts­ konnaga passivad koha mõõtmed siiski paremini, õdusust jääb napiks.

Jätab soovida Jõgisoo Forellipüük. Väliselt tagasi­ hoidlik koht, mille peamine pluss on lai kalavalik: maitsta saab vikerforelli, tuura, karpkala ja Arktika paaliat. Otsustamegi selle eelise ära kasutada ja tellime paalia.

Kala saame kätte tunni (!) möödudes.

Kala ise maitseb üsna hästi, aga servee­ ring penoplastist kandikul on masen­ dav, nagu on äärmiselt ebamugav süüa fileerimata kala plastkahvli ja noaga. Väga niru on lisandite ja joogipoolise valik ning nn roheline salat ei kannata kriitikat. Üks odavamaid forellikilo hindu (12 €) on põh­ jendatud, tõeline säästukoht.

juuni/juuli 2011

31

promo

Tõene kuulujutt

Hea tava järgi ei kuula soliidne inimene kõlakaid ega levita neid.

Teeme praegu vajaliku erandi – teadmine väärt menüü ja eriti hea kohviga kohast lausa nõuab edasirääkimist.

Tekst: Peep Tavas Fotod: Rumors

32

juuni/juuli 2011

Rumours – restoran ja elustiil. Just nii nimetavad Tallinna kõige uuemat trendikat kogunemiskohta selle noored omanikud.

Vana-Viru tänav 13 asuva moodsa arhitektuu­ riga maja tohutute klaaspindade taga võtavad hoogu kuulujutud (ingl k rumours), mille sisu mõistmiseks peab ise kohale minema. Kuulujutud nimelt pajatavad, et tegemist on mitmekesise menüüga ja kaunilt kujundatud moodsa kohaga, kus pulbitseb elu.

Kohapeal selgub, et jutt peab igati paika.

Rumoursi menüü koosneb roogadest, mis on ins­ pireeritud Vene, Aasia ja Euroopa köögist. Leidub ka Eesti köögile omaseid toite. Noor, kuid juba

heade kogemustega peakokk Andrei Lenso ütleb, et kiirsööki selles majas ei pakuta, vaid iga roog valmib à la carte menüü alusel. „Küll aga koostan igal päeval mõne eripakkumise chef’s choice,” lubab peakokk. „Idee iga päeva menüü tarvis saan varajasel hommikutunnil turul värskeid toiduaineid hankides.”

Erinevalt paljudest Tallinna trendikohtadest ei täida Rumoursis teenindajad samal ajal nii baarmeni kui ka ettekandja rolli. Iga ameti tarvis on omanikud palganud oma ala professionaalid.

Eriliselt tähtsaks peetakse Rumoursis kohvi serveerimist. Nii leidub menüüs kohvikokteile, rää­ kimata sellest, et siin osatakse suurepäraselt teha

ka kohvijooke: lattet, espressot, cappuccino’t jne.

Reedeti ja laupäeviti toimuvad Rumoursis meelelahutusprogrammid ja teemaõhtud. Rumours on õige koht nii lõbusale seikluseotsijale kui ka inimesele, kes sooviks Tallinna vanalinna saladusi kiirustamata tundma õppida. Suvel on avatud hu­ bane terrass ning talvel saab end soojendada spet­ siaalselt Rumoursi jaoks disainitud kamina ees.

Rumoursi programmijuht Teesi Durdina: „Oleme väga rahul sellega, kuidas külastajad on omaks võtnud meie terrassi. See on saanud meie klien­ tide suureks lemmikuks, sest siin saab päikselist ilma ja toitu tõeliselt nautida. Soovitame laua kindlasti ette broneerida.”

Rumoursi programmijuht Teesi Durdina: Rumours on eelkõige lounge-restoran, mis õhtuti ning nädalavahetustel muutub kokteilibaariks. Siin on esinenud Briti house’i-diiva Nikki Belle, Tom Boxer & Morena, Venemaa staarlaulja Mitja Fomin ning mitmed maailmakuulsad DJ-d, sealhulgas DJ RichArt ja DJ Stylezz, kes olnud Moskva tuntuima klubi Soho Roomsi resident-DJ-d.

Rumours Restaurant & Lifestyle Vana-Viru 13 +372 644 1000 www.rumours.ee Avatud E–N 8–24 R 8–5 L 10–5 P 10–24 juuni/juuli 2011

33

tee ise

Kes kellega käib

Päike laeb meele ja vaimu. Särtsu ja sära annab eriliste ampsukestega kaetud laud. Meelepärane suvejook vala oma maitse järgi. Proovi prosecco’t pooleks värske apelsinimahlaga.

Retseptid ja stiil: Hanne Paljak Foto: Jaan Heinmaa

Suitsukalasuupisted umbes 20 tükki • kasuta lavašši, tortiljasid või tee ise pannkoogid • vahele 150 g ricotta-kohupiima või maitsestamata toorjuustu • umbes 200 g suitsuforelliviile • kaunistuseks (vale)kalamarja ja tillioksi

Sega toorjuust või ricotta tilliga ning määri valitud alusmaterjalile. Lao peale kalaviilud ning keera tihedaks rulliks. Mähi toidukilesse ja aseta 10–20 minutiks sügavkülmikusse ta­ henema (pisut tugevamaks külmunud rullist saad kerge vaevaga ilusad viilakad lõigata).

Serveeri kalamarja ja tilliga.

Tšilli-popkorn • ½ pakki mikrolaine popkorni või 1 pakk popkornimaisi • 2 sl rapsiõli • 3 sl võid • 1,5–2 tl tšillipulbrit • 3 tl paprikapulbrit • 1 sl suhkrut • soovi korral ½–1 tl piprakastet (Tabasco)

Valmista popkorn mikrolaineahjus või pannil: kuumuta õli ja heida terad pannile, aseta kaas peale ja lase maisil paisuda.

Sulata või ja sega potti lisaks tšillipulber,­ paprikapulber, suhkur, soovi korral ka pipra­ kaste. Vala maitsesegu popkornile ja sega läbi.

Teravad tibukesed • • • • • • • •

34

U 700 g -1 kg kanatiibu 1 sidruni mahl 2,5 dl oliiviõli ½ -1 tl tsillihelbeid 1 sl purustatud pipart 1 sl (suitsu)paprikapulbrit u 1 tl soola Peale: 1 dl mett

juuni/juuli 2011

Sega kõik peale mee kanapaladega. Jäta vä­ hemalt üleööks maitsestuma. Kuumuta grill ning küpseta palad mõlemalt poolt kuldseks.

Vahetult enne grillilt võtmist pintselda mee­ ga. Serveeri meelepärase salati seltsis.

kaunista kodu

Õue sööma Kasuta suvel ära iga võimalus, et värskes õhus einestada: hommikusöök rõdul, kontorilõuna pargis ja õhtune piknik mere ääres. Nutikad disaintooted võimaldavad värskendava toidu­ elamuse vaatamata suvepalavusele.

Tekst: Ülle Jehe Fotod: tootjad

Iga peen kokteil vajab luksuslikke jääkuubikuid – jääkuubikute alus Jewels.

8.24 € www.justsee.ee

Joonas Riisalu disainitud tamme­ puidust jahutusnõu Backhos on väärikas aksessuaar igal stiilsel terrassipeol.

180 € Eesti Disaini Maja www.edl.ee

Funktsionaalne juustulõikaja Nuance, millega saab viilutada juustu juveliiri täpsusega.

59 € www.kaubamaja.ee

Nutikas komplekt French Carafe võimaldab ühe korraga toast rõdule viia neli klaasi ja karahvini värskendava joogiga.

17.95 € www.droog.com

Joseph&Josephi sangaga salatikausi saab hõlpsasti toimetada köögist rõdule või terrassile.

45.90 € www.kaubamaja.ee

Kuuma suvepäeva hitt on jääst klaasidest pakutud omavalmistatud jäätee. Jääst klaaside vorm JustSee. 10.16 € www.justsee.ee

Liisi Joala disainitud köögitekstiilide sari „Kilu” muudab õuepeo meele­ olu moodsalt rahvuslikuks. köögipõll 25.73 € köögirätik 11.36 € www.nunordik.ee

Biolagunevad linasest kangast MyDrapi servjetid ühekordseks või korduvkasutuseks muudavad õues söömise ühtaegu nii mugavaks kui ka esteetiliseks.

11.50 € www.droog.com

Avaneva põhjaga karahvinid disainifirmalt Nuance võimaldavad serveerida fantaasiarikkaid suviseid jooke.

29.90 € www.kaubamaja.ee

Credit Card Cutlery on leidlik lahendus ootamatuteks söögipausideks.

8€ www.droog.com

Menu Cool Bag on stiilne termokott romantiliseks­ linna­ lähedaseks piknikuks.

72 € www.inspira.ee

36

juuni/juuli 2011

Weberi valikus on hulk kaasaskanta­ vaid grille, mida saab ühes võtta au­ tosse, paati või väljasõidule. Smokey Joe on väike ja käepärane, rõõmsates värvides pealekauba. www.webergrill.net

Oishii sushi Uus sushikoht Rävala pst 5 Swedbanki all mõjub suurlinlikult tänu suure­ pärasele tänavavaatele. Sushikonveierilt saab õngitseda palu hinnavahe­ mikus 1–3 €. Teed ja vett rüüpa niisama kõrvale.

Magic Buffee Viru keskuse 2. korruse menukas söögikoht vahetas senise kuue ava­ rama ja heledama vastu. Kella 9–21 pakutakse eri täidistega pannkooke, salateid, võileibu, lõunat ning mõis­ tagi head kohvi ja teed. Paslik paik šopingutuuril aja mahavõtmiseks või kokkusaamiseks.

Facebook/Magic Buffee & Res­ taurant

Must Puudel Endine Eesti koondise jalgpallur Aivar Anniste asutas koos USAs mängiva sõbra Joel Lindpere ja veel paari semuga kohviku Must Puudel, mis juba tublisti populaar­ sust kogunud. Lihtsa sisustusega retrokohvikus Müürivahe 20 pakutakse soodsat söömapoolist ja õhtuti mõnusaid kontserte.

Facebook/Must Puudel

Deja Vu Linna popimaid sohvabaare kolis uude paika Vana-Viru 8. Senisest suurem ja uhkem lounge pakub tippkokkade koostatud leidlikku menüüd, häid kokteile ja lahedat õhkkonda. Piduderohket eeskava nagunii.

Fotod: Jelena Rudi, tootjafirmad

www.dejavu.ee

Alter Ego Rotermannis Roseni 8 hiljuti avatud restoran Alter Ego pakub liuatäite viisi Hispaania hõrgutisi, tapas’eid, katalaani vanaemade salaretseptide järgi tehtud toite ja muud hõrku Vahemere kandist. www.alterego.ee

juuni/juuli 2011

37

Uue Maailma saadik Uus Maailm on meile siin Euroopa äärealal kauge kant, kuid Tšiili veinide maitset oskame me nautida. Fine Chile veinid esindavad Tšiili veininduse puhtust ja lihtsust.

Janek Laanisto Your Premium Selectioni veiniekspert

38

juuni/juuli 2011

Igal veinil on rääkida oma lugu, neid ei toodeta liinikaubana. Ja ehkki valmistatava veini kogused on suured, hoiavad Chilean Wines Company veinitegijad au sees saja-aastasi traditsioone, meistritarkusi ja tõsist töökultuuri, et toota suurepärase kvaliteediga veine.

Querra veiniperekond on nelja põlvkonna jooksul järjepidevalt oma viinamarjaistandustega vaeva näinud, teinud peent häälestustööd pinnase ja viinamarjasortide sobivuse suhtes ega ole oma pühen­ dumises lubanud mingeid järeleandmisi. See töö näitab tulemust veinide kvaliteedis ning mis samuti oluline – hea vein ei pea ilmtingimata olema kallis.

Fine Chile 665 hektarit viinamarjaistandusi paiknevad erakordsete tingimustega piirkondades Maule jõe kaldal Andide ja Vaikse ookeani vahel. Maule on Tšiili suurim veinivalmistamispiirkond. Siin saab veinitootmisel ära kasutada suurt looduslikku eelist: kliima on mereline, ööd on külmad ja päevad soojad ning see temperatuuride muutus aitab luua veinide suurepärased värviomadused, kontsentreeritud mait­ se ja aromaatsuse. Tähtsaim veinikelder asub istanduse keskel, Maule jõe kaldal. See on väga modern­ ne, tootes kuni 6 miljonit liitrit veini aastas. Kuulsaimad piirkonna sordid on Cabernet Sauvignon, Merlot ja Sauvignon Blanc.

Kogu Fine Chile tootemark peegeldab Tšiili veininduse puhtust ja lihtsust. Veinides tuuakse parimal viisil välja viinamarjasortide iseloomud ning pinnase ja kliima iseärasused. Koos moodsa veinivalmista­ mise tehnoloogiaga on tulemuseks vägagi konkurentsivõimeliste hindadega suurepärase kvaliteediga veinid. Veinid arvestavad Euroopa veinitarbimistrende ning on oma iseloomult mahedamad ja kergesti nauditavad.

Tšiili kultuuri ja ajaloo ühed suurimad tähised on Rapanui kultuur ja Lihavõttesaared. Nii otsustasid Chilean Wines Company veinimeistrid kasutada oma veinide siltidel Moai kujusid, et väljendada sel moel austust oma maa ja kultuuri vastu. Sedakaudu liigub iga veinipudeliga tükike Tšiilit idapoolkerale, et vana hea sõbra kombel pakkuda seltsi ja maitsenaudingut laias maailmas.

PRODUCED IN CHILE

w w w . a v a l l o n e . e e

T채helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol v천ib kahjustada Teie Tervist!

2 5

9

3

13

4

8

14 11

6 1

10

12

7

Mere ääres ja heinamaal Suvine ehtevalik on lihtne: võta värvid, mustrid ja kujundid üle otse loodusest.

1. Kaelahehe Pilgrim 42.50 €

6. Kaelaehe Pilgrim 42.50 €

2. Kaelakee Pilgrim 42.50 €

7. Käevõru Pilgrim 42.50 €

3. Kaelaehe Pilgrim 27.50 €

8. Mansetinööbid

4. Kõrvarõngad Pilgrim 17.50 € 5. Kõrvarõngad Pilgrim 27.50 €

40

juuni/juuli 2011

Marks&Spencer 19.99 € 9. Komplekt: kaelakee + kõrvarõn­ gad Marks&Spencer 17.99 €

Tekst: Anett Elik Foto: Toomas Volkmann

10. Käevõrude komplekt

13. Police’i randme-ehe Tallinna

Marks&Spencer 15.49 €

Kaubamaja 83 €

11. Kaelakee Marks&Spencer 12.49 €

14. Kaelakett Tallinna Kaubamaja 69 €

12. Käevõru Marks&Spencer 19.99 €

tee ise

13

9

12 4 11

7

5

15

20

14

3

6

8 10

2

16 18 1

17

Päikese vangis Kaitse! Niisuta! Pruunista! Need on suve kolm tähtsaimat sõna, mida silmas pidades tegime valiku kõige asjalikematest toodetest päikeselisteks kuudeks.

Tekst: Anett Elik Foto: Toomas Volkmann

1. Collistari energiat ja sära andev päevakreem 36.90 €

6. L’Oréali UV-kaitsega juuste­ palsam 12.33 €

2. Guerlaini jalapruunistaja Terra­ cotta 100 ml 53 €

7. Oriflame’i jahutav jalavaht 4.29 €

12. Monu peeneteraline ensüümi­ dega näokoorija (salong Ingliroos) 25 €

3. Guerlaini päevitust intensiivis­ tav seerum Terracotta 53 € 4. Lancasteri õlivaba päevitus­ sprei SPF15 43.90 € 5. Davinesi niisutav ja kaitsev juukseõli 23.40 €

8. MACi UV-kaitsega huulepalsam 16.40 € 9. Dr. Hauschka päevitusjärgne kehapiim 13.40 € 10. Shiseido vananemisvastane päikesekaitsepulk SPF30 24.90 € 11. Marc Jacobsi Daisy Eau So Fresh 75 ml 76 €

13. Nivea ekstrakaitsev laste päevituspiim 50+ 14 € 14. Bourjois’ isepruunistaja Delice de Soleili 8.50 € 15. Make Up Store’i Luminous Bronzer rõhutab päevitust kuldse säraga, sobib näole ja kehale.

33.25 €

16. Make Up Store’i küünelakk 10.55€ 17. Shiseido lauvärv Hydro Eye 28.90 € 18. Oriflame’i huulepulk Giordani Gold Ruby 7.49€ 19. Shiseido päikesekaitsepulk 36.90€ 20. MACi ripsmetušš Wonder Wo­ man (toon Victorious Purple) 14.90€

juuni/juuli 2011

41

promo

Tango Boutique BUTIIGI NIMI

Tango Boutique

ASUKOHT

Aia 10, Tallinn

AVATUD

E–R 11–19, L 11–17

PÕHILISED KAUBA­ MÄRGID

J. C. de Castelbajac, Versace Collectio, Messori, Corneliani, Roberta Scarpa, ­Girbaud ja teised Itaalia moe tippmärgid

MIDA MÜÜAKSE

Casual-classic-stiilis rõivad, jalatsid ja aksessuaarid

KUIDAS HANGIB KAUBA

Otsekontaktid Itaalia moetööstusega

MEILE MEELDIB

Müügijuht Marek ??? viibib isiklikult kaupluses, nõustades kliente nende valikute tegemisel.

Fotod: Jelena Rudi

Tango Boutique on vanim tipprõivabrände müüv butiik Tallinnas.

Juba 1991. aastal võis sealt osta Armani, Vercace ja Gucci riide­ esemeid ja aksessuaare. Butiigi omanikud Mark Rahman ja Aivar Vainola mäletavad, et nende klientuuri hulka kuulusid nii panku­ rid, poliitikud, advokaadid, tuntud ärimehed kui ka tollal Eestis tegutsenud hämara taustaga rahajõmmid. Harvad ei olnud ka juhused, kus mõni Tallinna külastanud kuulus vene estraadi- või filmitäht poe sõna otseses mõttes korraga tühjaks ostis.

Paljud tolleaegsed kliendid on seniajani jäänud butiigile truuks. Butiik ise on praeguseks paljudest brändidest loobunud ning keskendunud vaid mõnedele eksklusiivsetele nimedele.

Nii saabki üksnes Tango butiigist osta selliste moeloojate nagu Jean-Charles de Castelbajaci, Francois Girbaud’ ja Gianmarco Messori tooteid. Viimasega on butiigiomanikel lausa isiklik sõbrasuhe, mida kinnitatakse alati pitsikese grappaga, kui omanikud järjekordset kollektsiooni tellides moekunstnikku külastavad.

42

juuni/juuli 2011

jälgi stiili

Meeste stiiliaabits

Läbi aegade on peetud stiili olulisemaks kui hooajamoodi. Kuidas näha välja hooletult šikk nagu Paul Newman? Või väljapeetud kui George Clooney? Hea maitse poolest tunnustatud Aleksander butiigi omanik Aleksander Avakov jagab soovitusi.

Suvised saapad Suvel võtame ette hooajale paslikud jalanõud ja ühe olulise asjana räägime ka sokkidest. Sest stiilne mees on täpselt nii elegantne kui on tema nõrgim lüli. „Itaalias, kus suvi on Eesti mõistes tõeliselt kuum, armasta­ takse suvel kanda kergeid poolsaapaid,” avardab Aleksander suhtumist palava aja jalatsieelistustesse. Need poolsaapad – näiteks Aleksandri butiigis on hea valik Angelo Nardelli poolsaa­ paid – on mõistagi õhema talla ja sisuga kui nende sügistalvised vennad, aga igas mõttes praktilised. „Eriti sobivad taolised poolsaapad moodsate kitsa säärega pükstega, sest nii jääb ja­ lanõu diskreetselt pükste varju.” Meie vahelduv suveilm soosib kindlasti seda tüüpi jalanõusse investeerimist.

Tekst: Luisa Vesiloo Fotod: Jelena Rudi, Christopher Peterson / BuzzFoto.com / Scanpix

Mokassiinide kõrghooaeg Eestlaste seas on suveajal popid kõigis värvitoonides mokassiinid ja plätud. Esimestega võib käia ka casual-tüüpi üritustel, näiteks terrassipidudel või kohvikus, eriti kui tegemist on korraliku tallaga mokassiinidega. „Kuid rõhu­ taksin, et selline jalanõu eeldab ka sokki. Ilma sokkideta võib kanda ainult mokassiine, mille tald on välja võetav ja mida saab pesta,” õpetab Aleksander. „Mokassiinide kandmine sokkideta ei ole ilus ega ka hügieeniline, pealegi kuluvad jalanõud nõnda kiiremini läbi.” Kui just ei taheta anda erilist stiili-statement’i, nagu Briti näitleja Jude Law, kes on tuntud „paljajalu” käija. Kui tegemist on ametlikuma kohtumisega, on soo­ vitatav kanda korralikku nahast suvekinga, nagu näiteks Alberto Guardiani musti nahkkingi.

Lohakalt urbanistlikku stiili armastav näitleja Jude Law rikub küll sokikandmise kuldreeglit, aga teeb seda elegantse statement’ina.

Suvised pilgupüüdjad, värvilised mokassiinid.

Pruun king on alati stiilne ja sobib ideaalselt suveüritustele.

Sokkide saladus „Üks tavalisemaid eksimusi on, et mehed kan­ navad liiga lühikesi sokke,” nendib Aleksander.

Istudes ei tohiks nimelt soki ja püksisääre vahelt sääremari välkuda. „Ka on oluline sokitoon. Val­ ged sokid on enamasti sobimatud ja jäägu Mic­ hael Jacksoni teisikutele. Isegi siis, kui kantakse valgeid kingi, peaks sokitoon ühilduma pigem pükste tooniga,” on meesterõivaste poe omanik veendunud. „Hea maitse on kanda näiteks helepruunide kingadega sama värvi sokke. Eriti šikk on riietuses mõni muu pruun detail sisse tuua, olgu selleks siis pruunist nahast kella- või püksirihm, sall, kaabu või muu aksessuaar.” Kui naised jälgivad, et kott ja kingad oleks ühte tooni, siis mehed saavad rohkem mänguruumi.

Iseloomuga klassikud: Alberto Guardiani nahkkingad.

Angelo Nardelli poolsaapad hullutavad stiiliteadlikke itaallasi. juuni/juuli 2011

43

võta šnitti

Tarmo Kink Eesti üks edukamaid vutimehi Tarmo Kink (25) teenib praegu leiba Inglise esiliiga klubis Middlesbrough FC. Hiljuti valiti ta meestebrändi Baltman ja moeportaali Femme lugejate poolt Eesti stiilseimaks jalgpalluriks.

Foto: Olga Makina

Mulle meeldivad stiilsed riided, mis istuvad hästi seljas ja millega tunnen end mugavalt.

Mugav ja smart casual oleks vast kõige täpsem väljend nende kohta. Vabal ajal eelistan mugavaid casual-rõivaid, ent vähemalt korra näda­ las kannan ka ülikonda – etikett näeb ette, et igale koduklubi mängule lähevad meie klubi mängijad ülikonnas. Teksade ja vabama särgiga kandmiseks on mul paar head casual-pintsakut.

Kui tean, et pärast trenni lähen linna peale eda­ si, siis eelistan kombineerida teksaseid erinevate jalanõude ja pluuside-pusadega. Päris dresse eriti ei kanna, kui, siis ehk mõnikord pühapäeviti.

Ma ei osta rõivaid firmamärgi järgi, vaid neid, mis mulle meeldivad. Peamiselt šoppan reisidel, viimati näiteks Pariisis. Eestist ostan harva, kuigi just hiljuti sain kätte mu enda mõõtude ja maitse järgi valminud Baltmani eritellimusülikonna.

Enamiku rõivastest valin ise, kuigi vahel ikka konsulteerin elukaaslasega. Mu ema tegeleb samuti rõivastega, nii et ka temalt saab alati head nõu ning mis siin salata, vahel olen kuulnud ka mõnda kriitilist märkust. Tore on see, et mõnikord peavad ostetud riided veidi aega seisma, et need siis mõne aja pärast taasavastada.

Jalanõudest on mul nõrkus valgete jalatsite vastu. Neid on muidugi raske hooldada, ent seda efektsemad nad on. Teksaseid tahaks ka alati – neid küll on, ent alati võiks hästiistuvaid teksaseid rohkem olla. Treenitud kehale on häid teksaseid suhteliselt raske leida.

Eeskujudest – David Beckham on mingil mää­ ral ikoon kõigile. Inimene riietub hästi ning pole patt tunnistada, et järgin tema stiili.

44

juuni/juuli 2011

promo

Mirtel Pohla mahe ja loomulik päevameik GloMineralsi toodetega.

Heidy Purga õhtumeik GloMineralsi toodetega mõjub tõeliselt efektselt.

GloMinerals kaitseb ja kaunistab Loomulik ja looduslik ilu võidab iga päevaga juurde uusi austajaid. Uue ilu üks teerajajaid on mineraalkosmeetika.

Tekst: Tiiu Narusk Fotod: Toomas Volkmann

Pole mingi ime, et mineraalkosmeetika müüginumbrid nii kiiresti kasvavad. Enamik neid, kes mineraalkosmeetikat korrakski oma nahal proovinud, langetab ka ostuotsuse. Mõni vahetab joonelt lausa oma senise iluarsenali mineraalkosmeetika vastu välja!

Miks? Esiteks tekitab mineraalkosmeetika nahal tõelise heaolutunde – see püsib hästi, on loomulik ja teisalt pole meik olnud kunagi enne kandjale nii kasulik. See kehtib eriti USA mineraalkosmeetika kaubamärgi GloMinerals kohta. Mitmeid iluauhindu pälvinud ja hulga Hollywoodi staaride lemmikuks olevad GloMineralsi tooted sisaldavad üksnes looduslikku, geoloogilist päritolu mineraale. Toodetesse pole lisatud poore ummistavat ja nahka kuivatavat talki ega sünteetilisi värvi-, lõhna- ja säilitusaineid (erandiks on ripsmetušid).

GloMineralsi trump konkurentide ees peitub lisaks mõistlikule hinnale ka mineraalide jahvatamise tehnikas. Ülipeened, kolmekordselt peenestatud mineraalosakesed katavad üksteist kalasoomustena, moodustades otsekui filtri, mis võimaldab na­ hal muretult hingata, kuid kaitseb samas keskkonnakahjustuste eest. Tulemuseks on õhuke, meeldivalt rikkaliku värvipigmendi­ ga, nahapinda kaunilt kattev jumestus. Ainulaadne on ka toode­ tes kasutatav antioksüdantide ja vitamiinide segu, mis ravib ja turgutab nahka, võideldes samas naha vananemise vastu.

GloMinerals sobib kõikidele nahatüüpidele, pakkudes eriti tõhusat leevendust tundlikule või põletikulisele nahale, kuid sa­ GloMineralsi esinduspood: Kristiine keskuse 1. korrus, Endla 45, Tallinn Maaletooja: GloMinerals OÜ, tel 506 6636; glo@glominerals.ee

muti eri protseduuride järgse nahapunetuse puhul – mineraalid ei lase mikroobidel võimust võtta ja neis sisalduv tsinkoksiid on põletikuvastase toimega. Kõigele lisaks blokivad GloMineralsi toodetes sisalduvad looduslikud UV-filtrid ka päikesest sündiva kahju.

Juba väike kogus toodet annab väga hea tulemuse punetuse peitmisel, ebaühtlase jume kaotamisel ning pigmendilaikude katmisel. Nahk näeb pärast jumestamist välja ilus ja loomulik, sest valgustpeegeldava efektiga mineraalosakesed annavad meigile laitmatu väljanägemise ning muudavad poorid ja kort­ sukesed optiliselt siledamaks. Muret pole ka meigi säilitamisega niiskes või soojas – mineraalid püsivad kindlalt nahal, ei valgu laiali ega lähe tükki.

Mineraalid teevad pai Mineraalkosmeetika mõjub nahal uskumatult kergelt, otsekui siidise loorina, mis samas katab perfektselt.

Toodete tõhus pigmendisisaldus teeb lausa imet – ka vähene kogus puudrit, jumestuskreemi või huuleläiget katab täiuslikult ja värv püsib kaua. Kuna mineraalid armastavad niiskust, mõjub meigile hästi, kui seda päeva jooksul aeg-ajalt näospreiga vihmutada. Suvel on see lausa supermõnus!

juuni/juuli 2011

45

promo

Senze massaažiküünlas on segatud naturaalsed vahad, võided ja õlid, mis sulavad küünla põlemisel lõhnavaks massaažiõliks. Küünlaid on saadaval viie eri aroomiga, punane küünal sisaldab vaniljet, tšillit ja ylang ylang’i.

Valida võib ka sidruni-pipra-eukalüpti, mündi-roosiapelsini ja muude võrgutavate lõhnade vahel. Potsikutel seisab kiri „taimne afrodisiakum“ ja see pole suusoojaks öeldud...

Kallima käte vahel Mõni asi näeb hea välja, lõhnab ligitõmbavalt ja on pealekauba veel praktilinegi. Senze massaažiküünalde kohta võib just kõike seda öelda.

Tekst: Sirje Rohula Fotod: iStockphoto, tootjafirma

46

juuni/juuli 2011

Pulss valis Senze massaažiküünalde riiulilt punase toosi ning viis selle testida Halinale, säravale ja meelelisele noorele daamile. „Ma olen õige sihtgrupp! Mulle meeldivad lõhnaküünlad, viiruk ja kõikvõimalikud õlid. Ja just selle lõhnavariandi oleksin ka ise valinud,” rõõmustas Halina.

Halina esimene emotsioon küünalt nähes oli imestus – kuidas sellega küll massaaži tehakse, kui tegu on lõhnaküünlaga? Kaasapandud õpetus ei lase aga eksida: küünal tuleb veerandtunniks põlema panna. See on just piisav aeg, mille jooksul tekib küünla sulades toosi vahataoline õli – paras kogus üheks massaažikorraks. „Lõhn,

mida küünal põlemise ajal levitab, tundus looduslik ja mõnus,” kiitis Halina. „Mis hästi tähtis – selle aroom ei olnud liiga tugev, nagu paljude lõhnaküü­ nalde puhul olema kipub. Nahka masseerides ei kuiva õli liiga kiirelt ja seda on parajalt, et jõuaks nahka imenduda. Pole vajadust küünalt uuesti süüdata ja uut õlikogust oodata.”

Kummale paarilisele aroom paremini sobiks? „Kui magad samas voodis, kandub lõhn ju nagunii teisele osapoolele, nii et selles mõttes vahet pole,” naerab Halina. „Aga lõhna olemus sobiks pigem naistele. Õliga masseeritud keha päris limpsida ei maksa, sest see on ikkagi võõras lõhn, natuke jääb õlimaitse suhu. See ongi vist ainus asi, mis küünla puhul soovida jätab. Aga muus suhtes on kõik väga mõnus...”

Mida tähendab mõnus – kas õli mõjub eriti erootiliselt? „Massaaž mõjub juba ise erootiliselt,” muigab Halina. „Küsimus on pigem selles, kas üldse viitsitakse teineteisele massaaži teha. Värske suhte alguses ollakse muidugi nõus kallimale tähedki taevast alla tooma, aga hiljem ei viitsita enam nii pingutada. Seda tuleks kõigepealt mee­ les pidada,” soovitab ta. „See massaažiküünal oli nii mõnus, et kasu­ taks isegi lihtsalt aroomiallikana. Küünalt ei tundu ka palju kuluvat – ma arvan, et see kestab päris kaua,” usub testija. „Massaažiküünal sobib inimestele, kes hoolivad teineteisest ja on nõus teineteise hellitamisse investeerima. Ja nagu ma eeldasin ning katse tulemuse põhjal ka selgus – meestele, kes armastavad lähedust, meeldib massaaž õliga väga.”

www.swede.ee Swede tooted on müügil Tallinna Kaubamaja Ilumaailmas.

promo

1

2

4

7 3

5 6

9 8

10

11

Puhkuseks valmis!

Et suvepuhkus oleks muretu, võiks igaühel olla tark mees taskus. Foto: Jelena Rudi Tark mees tähendab kõike vajalikku sisaldavat miniapteeki.

1 Essex Suvine suure niisku­ sesisaldusega geel leevendab päikesest ja tuulest räsitud nahka.

14.31€ 2

Antibac Kolibakter ei maga!

Antiseptiline kätepesugeel aitab hädast välja, kui puhast vett ja seepi käeulatuses pole. 2.32€ 3

Ibumetin 400 Pühib minema

nõrga ja mõõduka valu ning pala­ viku. 3.09€

4 Compeed Mugav villiplaaster, mis mõju lõppedes end ise haavalt lahti kukutab. 4.89€

7 Burnshield Esmaabi 1.–3. astme põletuse ja päikesepõletuse korral. Leevendab valu. 9.41€

5 Rela Rela tabs nr 30 sisaldab piimhappebaktereid, mis mõjuvad tasakaalustavalt seedehäirete puhul. 14.49€

8 Tervistav Kreem-palsam pääs­ tab allergilise nahalööbe korral, vähendab sügelust ja puhastab nahka. 2.86€

6 Scholl Mõnusalt värskendav jalasprei, mille mõju kestab terve ööpäeva. 10.19€

9 NO-SPA Sisaldab silelihaseid lõõgastavat toimeainet, tänu mil­ lele sobib erinevate kõhuhädade korral. 4.14€

10 Vichy

Päikesekaitsepulk SPF 50+ UVA/UVB. Eriti tõhus kaitse õrnadele piirkondadele: nina, kõr­ vad, otsmik, sünnimärgid. 16.54€

11 Autan

Akut Putukahammus­ tuste leevendaja, mis aitab ka kõrvenõgese ja meduusiga kokku­ puutel. 7.45€

juuni/juuli 2011

47

tee sporti

Sport käsikäes suvega Treener Peeter Karask (Viimsi Spa, Kalev Spa ja MyFitness) annab vihjeid, kuidas ja kus suvel musklit pingutada.

Minu soovitused Kui palju kulutavad kaloreid suvised sportlikud harrastused?

Suvi on hea aeg kõikvõimalike uute sportlike harrastustega tegelemiseks ning ka kehakaalu kontrolli all hoidmiseks.

Suvised hõrgutised – jäätised, karastus­ joogid, grillvorstid – sisaldavad üllatavalt palju kaloreid. Ühe koorejäätisetuutu „põ­ letamiseks” tuleb pool tundi rattaga sõita, kahest keskmise suurusega grillvorstist saadud kalorite kulutamiseks aga tund aega sörkida, hoiatab Kuopio Ülikooli portaal EnergyNet. Igapäevase liikumise kõrval tuleks mõõduka koormusega ja mõõdukal kuni keskmisel pulsisagedusel mõne spordi­ alaga tegeleda vähemalt pool tundi viiel päeva nädalas.

Aeroobsele treeningule (kepikõnd, sörk, ujumine, rattasõit jms) lisaks tuleks ükskaks korda nädalas teha ka lihasjõudu parandavaid jõuharjutusi.

Eesti meistrivõistlused tennises 27. juunist 3. juulini peetakse Eesti tennise meistrivõistlusi Tere Tennisekeskuses. Lisaks tennisele toimuvad ka muud põnevad üritused: servikiiruse löömise võistlus, tenniseviktoriin, õhtused külalisesinejad. www.teretennis.ee

14. Tallinna rattamaraton 10. juulil toimub Kõrvemaa matka- ja suusa­ keskuses 14. Tallinna rattamaraton. Maraton 58 km, start kell 12 ja poolmaraton 28 km, start kell 13.20. Lastesõidud kell 10.30. www.estoniancup.ee

Igamehe paadiralli Tallinna lahel selgitatakse 13. augustil kella 13–18 välja kiireim kummipaat ja alumii­ niumpaat. Osaleda võivad kõik paadioma­ nikud. www.veemoto.ee

Keskmiselt kulutavad suvised spordialad kaloreid järgmiselt (60 kg kaaluv naine, keskmise koormusega treening): • golf 315 kcal tunnis • sörkjooks 611 kcal tunnis • kõndimine 214 kcal tunnis • kepikõnd 258 kcal tunnis • rattasõit linnas või maanteel 378 kcal tunnis • rattasõit maastikul 535 kcal tunnis • rulluisutamine 441 kcal tunnis • sõudmine 441 kcal tunnis • tantsimine 315 kcal tunnis • tennis 378 kcal tunnis • matkamine 378 kcal Kui teame, kui palju kulutad treenides kaloreid, saad teada, kui palju võid süüa!

Midagi erilist

1. juunist 31. augustini toimuvad Tere Ten­ nisekeskuse pargis tai chi ja wu shu välitree­ ningud nii algajatele kui ka edasijõudnutele.

Juhendajaks meister Yongsheng Sheng.

Seltskondade omavaheliseks mõõduvõt­ miseks sobib isevärki rattaralli, kus lisaks füüsilisele pingutusele on suur osakaal nutikusel. Rattaralliks on vaja ratast ja laetud akuga mobiiltelefoni. Distants on linnulennult umbes 14 km.

www.yongsheng.ee

urmas@laudlina.com

Treeni õues

Sprite Streetball Tallinn Open 2011 Tänavakorvpalli rahvusvaheline turniir Vabaduse väljakul 13. augustil kella 10–17 toob kokku üle poole tuhande korvpalluri rohkem kui kümnest riigist. Üksteiselt mõõtu võtma on oo­ datud profi-, amatöörja noorsportlased.

48

juuni/juuli 2011

Fotod: iStockphoto, erakogu

Isemoodi rattaralli Tallinnas

Komeedi tn 14 on soliidne ja esinduslik eluhoone Tallinna kesklinnas

Komeedi tn 14 on tugev monoliitbetoonkonstruktsioon-hoone ja kindel investeering. Hoonel on tumedast täistellisest fasaad. Korteritevahelised seinad on monoliitbetoonist. Elamul on valvega soe maa-alune garaaž.

Komeedi 14 on unikaalse lahendusega galeriimaja, mille kõik korterid on eritasapinnalised, ulatudes läbi kahe korruse (poolkorruse kaupa). Maja esimesel korrusel on omaette garaažide ja sissepääsudega nn. ridamaja tüüpi korterid.

Hoovipoolsele fassaadile avanevad vaheldumisi rõdud ja galerii. Penthouse-korteritel on sisekvartali poole avanevad väga avarad sauna ja sauna eesruumiga katuseterrassid.

Korterites on kvaliteetsed täipuidust raamidega Saksa tüüpi pakettaknad, põrandatel tamme puitparkett, tammespoon siseuksed.

Kõikidel korteritel on kas rõdu, terrass või mõlemad. Kõigis kolmetoalistes korterites on saun. Katuseterrassiga korterites on nii saun kui ka vanniga vannituba.

www.komeedi14.ee Colonna Kinnisvara Martin 51 19 962 martin@colonna.ee Relika 50 11 806 relika@colonna.ee

sõida ära

Tuule

suund

on Nord Fotod: Aleks Lange, Teele Puusepp, Piret-Klea Velleste, Johan Turbanov, tootjafirmad

Kes siis Helsingit ei teaks! Sinna pääseb meritsi vähem kui kahe tunniga, see on tallinlasele lähim välismaa, seal on kaljud, lagrits, H&M, Ikea ja suurem Stockmann kui meil. Pulss veetis Helsingis inspiree­ riva nädalavahetuse ning lisab juba nime­ tatud vaatamisväärsuste ritta mõned värskemad vihjed.

Helsingi on Eesti pealinna elanikule lähim pealinn ning vere poolest sõsarlinn. Pulss võttis ette tee, mille on ette võtnud tuhan­ ded eestlased, kuid väikese erinevusega: meie tulime tagasi ja panime oma avas­ tusretke leiud ja soovitused kirja.

Kui tavaline eestlane satub Helsin­ gisse ilmselt kõige enam päevasele ostlemistuurile või õhtuks kontserdile, siis tegelikult tasuks plaani võtta ka pikk nädalalõpp: põhjanaabrite pealinn pakub uskumatult mitmekesiseid võimalusi.

Sekkarid ja vintage-poed, lahedad klubid, muuseumid ja galeriid, isikupärased koh­ vikud ja rauged pargid – kui hästi tunnete te seda poolt Helsingist?

Panime kokku nädalalõpusoovitused kaht sihtgruppi silmas pidades: lastega pere ja sõpradega ajaveetja. Mõistagi ei ole meie soovitused grupiti kivisse raiutud, vaid ristkasutus on enam kui soovitatav. Ideid mõnusaks suviseks linna­puhkuseks leiavad kindlasti teisedki.

50

juuni/juuli 2011

???????

Pohjoisesplanadi on eestlasele üks tuttavamaid Helsingi tänavaid.

Kauppatorilt ei lahku ükski kalahuviline tühjade kätega.

Samu Haber Soome menubändi Sunrise Avenue solist

Parim kohvik Tin Tin Tango kohvik, kus pakutakse ööpäev läbi hommiku­ sööki – väga mõnus muusikule, kel jabur päevarütm. See on vana kooli Pariisi-tüüpi kohvik, millel on oma pagarikoda, saun ja pesumajateenus. Proovi menüüst Tango hommikusööki!

Parim söögikoht Helsingi on restoranidele antud Michelini tärnide arvult elanikkonna kohta teisel kohal maailmas! Ja siin on kümneid häid resto­ rane. Peenemaks einestamiseks valiksin Chez Dominique’i – ainsa, mis on pääsenud maailma 30 parima restorani hulka. Omanik Hans Välimäki on oma kokakunstiga tõeline võlur.

Töölönlahtit tasub avastada ka näiteks sörkides.

Kõige parem on ostelda...

Parim klubi

Helsingi ei ole selleks maailma parim koht, aga kui satun siin ostlema, valin alati Aleksanterinkatu poed.

Parim klubi Kaivo asub samuti Kaivopuistos – muinsuskaitsealune hoone, mille terrass on otse mere ääres. Linnas on mu lemmik Club Teatteri.

Koht, mille üle uhke oled Kaivopuisto on suviti minu lemmik. See on park, mille ääres asetseb enamik saatkondi ning samuti head kohvikud ja restoranid.

Mu absoluutne lemmik on Café Ursula, kus pakutakse maailma parimat lõunasalatit.

Parim koht ajaveetmiseks Meil on väga ilusad mereäärsed pargid ja muud paigad. Mulle meeldib Töölönlahti kant. Seal võid rentida paadi ja ringi sõuda – see on väga romantiline!

Põhjamaiselt karge vormi saja-aastane kants.

juuni/juuli 2011

51

sõida ära

Mida teha Helsingis on hästikorraldatud ühistransport.

Kes südalinnast eemal veidigi ringi tahab vaadata, sel tasub võtta ühepäevakaart (7 €) või siis ühetunnikaart (2.50 €, automaadist 2 €). Kui sul pole kindlat sihtpunkti, vaid tahad niisama linnas hängida, astu trammi nr 3T või 3B peale. Märgates midagi põnevat, saad trammist maha astuda ja mõne aja pärast seiklust jätkata.

Tramm on üks mugavamaid võimalusi linna peal tiirutamiseks.

Helsingi oskab oma mereäärset asendit oivaliselt ära kasutada. Mööda mereäärt jalutades ootavad kohvikud jalga puhkama ning Kauppatori sadamast väljuvad sagedasti laevad, millega sõita kas lihtsalt vaatetuurile või teha näiteks õhtusöögiga mereretk. Kui kuulete mõnelt kohalikult, et nad on minemas mõnele lähisaarele restorani või piknikule, tasub lasta end kaasa kutsuda, sest suur osa vaba aja veetmisest toimubki saartel. Mõnele saarele pääseb ka nii, et viipad mandrilt paadimehele ja ta toob su saarele. Viib pärast tagasi ka.

Paljud kohalikud soovitavad linna külalistel roh­ kem just mere äärde jalutama minna. Seal asu­ vad stiilsed linnajaod Kallio, Eira ja Ullanlinna on tõelised vaatamisväärsused nii arhitektuurilt kui ka aura poolest.

Kel kindel plaan Helsingisse minna, tasub pilku peal hoida päevapakkumiste veebisaidil www. offerium.fi. Nii võid avastada uusi vaba aja veetmise kohti ja läbi käia rohkem kohvikuid kui esialgu plaanis.

Linnunlahden kohvikiosk Töölönlahti kaldal.

Helsingi metroojaama koopakujunduses hõljub lahe põhjamaine vaim.

Suvel on linnas 25 välitenniseväljakul kõik tren­ nid tasuta. Mängima võivad minna need, kes esimestena kohale jõuavad. http://www.hel.fi/ hki/liv/fi/Liikuntapaikat/Tenniskent_t Kes ujuda soovivad, aga eelistavad seda teha basseinis, siis ujulad linna keskel on avatud.

Toreda liivaranna leiab Taivallahtist. Linnast õiges suunas liikuma asudes võib mingi hetk kaardi ära panna, sest iga helsinglane läheb samas suunas – päikest võtma. Ümber lahesoppide saab käia sörkimas. Väik­ sed pargid annavad võimaluse kas või omaette tai chi’d harrastada või sõpradega frisbee’d loopida. Lahe ääres on väiksed paadilaenutu­ sed, kus saab laenutada vesirattaid, süstasid ja sõudepaate (6–13 €/h). Soomlased ise mängivat agaralt mölkky’t ja minigolfi (väljakuid on leida nt Taivallahti ranna äärest).

52

juuni/juuli 2011

Puhkus algab juba laeval

Viking Line on puhkuse alustamiseks parim valik. Naudi vabadust ja värskendavat mereõhku! Lühike merereis mõjub kosutavalt ja on toredaks puhkuse alguseks.

K>@>C<

8AJ7

Liitu Viking Club’iga TASUTA ja saad alati parimad pakkumised

Broneeri laevapiletid www.vikingline.ee või tel 666 3966

sõida ära

Miimid: värvi ja elevust.

Linnamäki külastamisest ei pääse ükski lapsevanem, kelle järeltulija sellest kohast kas või kuulnud on.

Suomenlinna kindluse käikude hämar maailm.

Kuhu minna lastega Helsingi on põhjamaa linnale omaselt igati lapsesõbralik linn. Lastega koos on seal ka palju vaadata.

Korkeasaari loomaaia külastajaid tervitab alice-imedemaalik küülikute kodu.

Vaikelu loodusmuuseumis.

54

juuni/juuli 2011

Kena ilmaga võiks ette võtta käigu Suomenlinna merekindlusse, mis asub saarel kesklin­ nast kiviviske kaugusel. Laevuke viib sinna vaid veerandtunniga. Hea mõte on kaasa võtta piknikuvarustus, sest mõnusaid lebotamis­ paiku, kust avaneb äge vaade mööduvatele laevadele, on saarel küllaga. Eeskätt poistele pakuvad põnevust endisaegsed kahurid, aga ka salapärased pimedad kindlusekäigud (tas­ kulamp on asja eest!). Tüdrukuid võlub kindla peale tilluke nukumuuseum, mis otsast otsani tulvil vanaaegseid mänguasju. See on lausa us­ kumatu, milliseid imelelusid vanasti teha osati!

Pärast saab muuseumimajas asuvas kohvikus maiustada koduste kookidega ning kaasa osta vahvaid suveniire. www.suomenlinna.fi Samuti võiks laevaga sõita loomaaeda Korkeasaaril, kuigi sinna pääseb ka bussiga (odavam variant). Korkeasaari loomaaed ei ole nii suur ja liigirikas kui Tallinna oma, kuid asub omaette saarel ja on väga heas korras. Loo­ madel on palju ruumi ja neid on seal lausa lust vaadata. Pisemaid naelutab paika nunnufak­ toriga küülikutemaa, suuremaid köidavad poe­ gadega lõvipere, võimas merikotkas ja uljad karud. Ka Korkeasaaril on palju õdusaid soppe, kus pikutada, merd vaadata ja pruukosti võtta. www.korkeasaari.fi

Põnnidega tasub minna Loodusloomuuseumisse (Luonnontieteellinen museo, Pohjoi­ nen Rautatiekatu 13). Üsna elutruult on ekspo­ neeritud hetked loodusest, näiteks võib jälgida läbi jääaugu kala püüdvat jääkaru või vaadata, kuidas rebasekutsikad omavahel mängivad.

Muuseumikülastus on tehtud väga mänguli­ seks, nii saab skelettide toas tahvelseinale luu­ dest inimese kuju kokku panna või uudistada, mis putukad ja parasiidid meie köögikappides end peidavad. www.luomus.fi/museo Veidigi suuremate laste puhul ei pääse üle ega ümber Linnanmäki lõbustuspargist. Kuigi päevapileti hind tundub esmapilgul soolane (18–37 € olenevalt lapse pikkusest), saab selle eest kas või terve päev läbi lustida kümnetel vahvatel atraktsioonidel. Suurematele saab soodsama pääsme (28 €) kolm tundi enne pargi sulgemist. Toiduvalik pargis pole kiita ja järjekorrad on tihti pikad, nii et oma suupistete kaasavõtmine pole sugugi paha mõte. Kõige kiiremini saab kohale 3B trammiga raudteejaa­ ma juurest. www.linnanmaki.ee Vaatama tasub minna ka Põhjamaade üht suu­ remat roomajatemaja Tropicario. Harjumatult suurtes terraariumides näeb hulka eksootilisi madusid, kilpkonni ja sisalikke, aga ka linde ja kalu. www.tropicario.com/ee

Romi Hasa vastne Helsingi elanik, kolme lapse ema

Lahedad kohad lastele Väikestele tüdrukutele soovitaks vanade nukumajade näitust „Unel­ mien koti” rahvusmuuseumis (Suomen Kansallismuseo, Mannerheimintie 34). www.kansallismuseo.fi Väga lahe on loodusmuuseum (Luonnon­ tieteellinen Museo, Pohjoinen Rautatiekatu 13) – vinge arhitektuuriga hoone ja põnevad väljapanekud. Olemas ka uhke dinosauruse skelett. www.luomus.fi Kuni 2. oktoobrini on Heureka teadusmuu­ seumi pargis Galilei avatud robotdinosauruste väljapanek. www.heureka.fi Lastele pakub suurt elamust Flamingo Spa veepark (Tasatie 8, Vantaa, Jumbo kauba­ keskuse kõrval). www.flamingo.fi HopLop ehk siseruumides asuv hiigelsuur mängukeskus ja seikluspargid lastele, nt Espoos: Esport Ratiopharm Arena, KoivuMankkaan tie 5. www.hoplop.fi

Skelettide tuba loodusmuuseumis.

Lahe mänguasjapood on Wanha Kaarle Kallios. Poodi peab brasiillasest vanapapi.

Ei ole kõige odavam koht, aga palju põne­ vat. www.wanhakaarle.com

Parim kohvik Kahvila Sävy. Superhea kohv imepisikeses poekeses, ülilahedad noored omanikud.

Helsinki üks armastatumaid kohvikuid on Café Ursula Kaivopuisto juures, otse mere ääres. Suvel on sealne terrass ülipopp.

Helsingi Taidehalli täis nauditavat Soome kunsti.

Helsingi beebiemmed jooksevad tormi Sanomatalo Wayne’s Coffeele (Alvar Aallon kuja 2). Mähkmevahetuseks pakub tasuta eriruume Stockmann, aga nädalalõppudel võib seal olla väga palju rahvast.

“Töötav” koerapaar vintage-poes Design Districti piirkonnas.

Vanakraamiturg Kruunukirppu Kruunuhakas. Täika, kus nii vanu kui ka uusi asju, aga ka näiteks retro­ mänguasju. www.kruunukirppu.com

Raamatud Arkadia raamatupood: põnev valik, huvita­ vad loengud ja üritused. Pohjoinen Hespe­ riankatu 9. www.arkadiabookshop.fi

Soome disaini huvilistele Elustiilipood Helsinki 10: palju brände, vintage-riided ja -aksessuaarid. Eerikin­katu 3. www.helsinki10.fi Legendaarne soome disain: Aero, Yrjönka­ tu 8. www.aerodesignfurniture.fi Artek – Alvar Aalto fännidele www.artek.fi

Parim restoran Kuukuu (Töölö, Museokatu 17) – moodne/ traditsiooniline soome toit, kujunduses Soome disainiklassika. www.kuukuu.info

Kuhu minna muuseumi Designmuseo (Korkeavuorenkatu 23, design­ museum.fi) annab lühikese, aga hea ülevaate Soome disaini lähiminevikust. Küllap käivad soomlased seal, nagu meiegi oma tarbekuns­ timuuseumis, nostalgiat ja äratundmisrõõmu kogemas.

Kaasaegse kunsti keskus Ateneum (Kaivo­ katu 2, www.ateneum.fi ) annab hea ülevaate Soome maalikunstist. Sel suvel on esimesel korrusel avatud fotograafide Heikki Aho ja Björn Soldani näitus, kes tegutsesid möödu­ nud sajandi alguses pressifotograafidena ning katsetasid fotokunsti piire.

Soome ilmselt tuntuim tänapäeva kunsti muu­ seum (Mannerheiminaukio 2) Kiasma on kodu­ ne ja demokraatlik ning südalinnas asuvana ka kergesti leitav. Novembrini on Kiasmas vaadata

suur Aafrika tänapäevakunsti ülevaatus, mis hõlmab 30 kunstniku 300 tööd ning annab era­ kordselt põneva ülevaate selle mandri ajaloost, probleemidest ja kultuurist.

Reklaamifännid saavad oma uudishimu rahul­ dada Taidehallis (Nervanderinkatu 3, www.tai­ dehalli.fi). Suve lõpuni on seal vaadata Soome reklaamfotod aastatest 1950–1967.

Helsingin Taidemuseo (Tennispalatsi, Salo­ monkatu 15, www.helsingintaidemuseo.fi) on kaasaegse kunsti näitusesaal, kus vahelduvad ekspositsioonid erinevatest kultuuridest.

Vintage’i- ja kultuurihuvilistel tasub suunduda Design Districti piirkonda. Infopunktist (Poh­ joisesplanadi 19) saab küsida disainisihtpunk­ tide kaardi. Vintage-kauba hinnatase on üsna sarnane Tallinnaga.

juuni/juuli 2011

55

sõida ära

Mida süüa Nädalavahetusel kohvikusse pääsemine on õnnemäng – söögikohad võivad mitmetel põhjustel suletud olla. Ka eelnevalt netist kontrollitud ajad ei pruugi kehtida. Niisiis tasub igaks juhuks varuks hoida ka variant B. Samas on Helsingis plussiks asjaolu, et ka tund­ matusse kohvikusse sisse astudes tavaliselt toidus ei pettu. See aga ei kehti kohvi puhul.

Enamik soomlasi peab kannuvarianti ainsaks võimalikuks kohviks ja seepärast tuleb head masinakohvi tikutulega taga otsida. Isegi peene hotelli baaris võid saada masinakohvi pähe hullemat laket kui Vene vaksali puhvetis.

Sõpradega kohtumiseks võib kokku leppida linna keskel asuva Lasipalatsi mõne kohviku.

Seal saab oodates jälgida mööduvaid inimesi.

Vihmase ilma korral või siis sõpra kauem ooda­ tes saab kohvikust küsida lauamänge.

Karl Fazer Café (Kluuvikatu 3) on juba üle saja aasta olnud soomlaste lemmikkohvikuid. Veidi roomaliku sisekujundusega kohvik on nii popu­ laarne, et laua leidmisega võib tekkida raskusi.

Kõigepealt tuleb aga teha otsus söögipoolise suhtes, sest valik on lai – kas eelistada anšoo­ vise-keedukartuli-rukkivõileiba või paneeritud räime punase sibulaga? Või hoopis Caesari salatiga sändvitši? Magusa seast saab valida laheda biskviidikoogi või rammusa šokolaadi­ vahu vahel.

Siltanen (Hämeentie 13b, www.siltanen.org) on Tallinna popi söögikoha F-hoone sugulane.

Paneeritud räimevõileib ja anšoovise-keedukartuli-rukkivõileib sajaaastases Fazeris.

Maja on hõlbus leida – mitmekordsete korter­ elamute vahel seisab madal endine tehase­ hoone. Avaral terrassil saab plastpalmide all sõpradega sumiseda, siseruumides on lihtne ja funky kujundus, kus näiteks laelampidena on kasutatud haiglavalgusteid. Menüü on prak­ tiline ja toit maitsev ning hind taskukohane. Õhtuti mängib DJ. Soomlastel on rahvusunistus maakodust, millel punane katus ja kõrval kartulipeenar. Seda unistust pakub Regatta kohvik (Merikannon­ tie 10). Õues võib kiiktoolis istudes varbad lausa vette pista, aga ka pere seltsis vorste grillida. Pisikesse majakesse astudes avaneb justkui sürrealistlik maailm: esimesena haarab endasse magus kaneelilõhn, silma torkab kõik­ sugu kola kohvikannudest laes kuni pisikeste vidinateni riiulitel. Majja mahub veel mitu lauda, kus külg külje kõrval seltskonda nautida. Iga järgmise kohvi eest maksab võõrustaja sulle 50 senti tagasi. Arveldamine toimub ainult sularahas.

Jalutades lahesoppide ümber, leiab Töölönlahti kaldal pisikese Linnunlahden kohvikioski.

Kohvik asub kalju ser­ val ning seal istudes avaneb vaade lahele, parkidele ja Helsingi­ le. Putkast saab osta sooja jooki ning linnu­ laulu kuulates võib justkui ise loodusesse kaduda.

Pagarikoda Briossi­ (Kalevankatu 9) meelitab külastajaid vanamoodsate saia­ kestega.

Lahe sumisemis- ja oleskelukoht Siltanen.

56

juuni/juuli 2011

Restoran Kitch

(Yrjönkatu 30, www.kitch.fi) on kesklinnas asuv vintage-mööbliga kujundatud söögikoht. Seal einestades võib tunda end kui vanaema juures külas.

Galleria Keidas (Fleminginkatu 7, www.gal­ leriakeidas.com) pakub mahetoitu ja kohalike väiketalunike toodangut. Kohvikust saab kaupa ka kaasa osta.

Helsingit iseloomustab suur kiirsöögikohtade valik. Burgereid, friikaid, pitsat ja kebabi leiab iga nurga pealt. Vähenõudlik kodanik ajab nende abil päevakese läbi küll.

Kokkuhoidlikule turistile sobivad ka buffet-tüü­ pi söögikohad, mida kesklinnast leidub üsna palju. 8–10 € eest pakutakse näiteks pitsa- või hiina toidu buffet’d, paremal juhul on ka jook tasuta. Üks soodsamaid selliseid – Raxx – asub Forumi kaubakeskuse 2. korrusel, kus 8.90 € eest saab piiranguteta vitsutada päris korralikus salatilauas ning vohmida pitsat, lasanjet, kartuliputru, lihapalle, viinereid jm. Ka tasuta joogipoolis on hinna sees.

Uusim kohvik Helsingis on Coronita lounge (Simonkatu ja Annankatu nurgal). Esimesel kor­ rusel asub kelmika kujundusega kohvik, kust saab ka päevapraadi, õhtu saabudes muutub ruum kokteilibaariks. Kohvikust alla viib trepp jõusaali Fress. Väga mõnus komplekt: pärast jõusaali otse peole!

Helsingis, nagu üldse Soomes käies, tuleks kindlasti maitsta muikku’t – rääbist. Lõheliste perest pärit, siseveekogudest püütav väike ja maitsev rääbis on soomlastele sama mis räim eestlastele. Soomlased oskavad seda suurepäraselt valmistada – nii suitsutatu kui ka praetuna maitseb see tõelise delikatessina.

Käepäraseim koht muikku’t maitsta on Kaup­ patoril, kus seda söögiputkades lahkelt praena pakutakse.

sõida ära

Liisa Ojaveer Eesti Helsingi saatkonna kultuuriesindaja

Parim kohvik Kohvik Engel – traditsioonidega kohtumispaik, kus saab suurepärast hommikusööki. www.cafeengel.fi Suurepärased koogid on Disain Forumis paiknevas kohvikus, kus saab tutvuda ka soome disainerite värskema loominguga. www.designforum.fi

Parim söögikoht/restoran Soomes on viis Michelini tähte omavat restorani, neis kõigis saab väga head põhjamaist toitu, päevasel ajal pakutakse mõistliku hinnaga lõunat: Postres: www.postres.fi Demo: www.restaurantdemo.fi Olo: www.olo-ravintola.fi Luomo: www.luomo.fi Chez Dominique: www.chezdominique.fi Lisaks on väga hea köögi ja taskukohase hinna poolest tuntud restoran Rafla. www.rafla.fi

kõige parem on Ostelda Tore ostlemispiirkond on Eira/Punavuori – Korkeavuorenkatu, Uudenmaankatu, Kapteeninkatu. www.designdistrict.fi Gaijini peakokk ja üks omanikke Tomi Björck.

Suurem ostukeskus Helsingi kesklinnas on Kauppakeskus Kamppi. www.kamppi.fi

koht, mille üle uhke oled...

Kummardus ida suunas

Restoran Gaijin Bulevardi 6 Helsingi www.gaijin.fi

Helsingi südalinnas asuv Gaijin on komeedina gastronoomiataevasse tõusnud kokkade Tomi Björcki ja Matti Wikbergi teine restoran.

Gaijin keskendub Põhja-Aasia maitsetele, miksides ainulaadsel moel ja moodsas võtmes PõhjaHiina, Korea ja Jaapani toite. Kokkadetandemi eelmine restoran Farang tõlgendab samuti Aasia, täpsemalt Kagu-Aasia kööki modernses võtmes ning on juba välja teeninud esikoha Soome 50 parima restorani hulgas.

Gaijin tähendab jaapani keeles valget meest (sedasama on farang tai keeles). Lihtne, aga samas elegantne interjöör pakub einetamiseks erinevaid võimalusi. Suvise soojaga passib hästi väliter­ rass. Agaratele suhtlejatele sobib tosinajagu inimesi mahutav „perelaud” ehk communal table, kus võõrastega vennastuda. Teised variandid on vahepeal – üldisest söögisaalist kuni eraldi kabinetini, kus väiksema seltskonnaga aega veeta.

Alles mais avatud restoran on juba tohutult populaarne ning ilma broneeringuta sinna naljalt sööma ei pääsegi.

Pulss võttis Gaijinis ette degustatsioonimenüü, et saada võimalikult hea ülevaade kõigest, mida restoran pakub. Kahe eri degustatsioonimenüü vahel langes valik Menu Gaijini kasuks (64 € inimese kohta). Degustatsioonimenüü viib sööja maitserohkele, leidlikule ja rõõmu tekitavale Aasia-­retkele, kus sundimatult vahelduvad nii tuttavad kui ka eksootilised maitsed. Koduse meki­ ga seaprae kurgisalati ja aasiapärase leivaga vahetab välja ootamatu kombinatsioon glasuuritud angerjast, mida täiendab glamuurne hanemaks ja vetikast valmistatud norileib. Grillitud kaheksa­ jalg tomatiga ja praetud kammkarp sidruni-wakame-lisandiga esindavad mereanniroogade pari­ maid külgi. Aga nende vahele saabub vana hea karamelline searibi sibulapealsetega, kvaliteetses teostuses eriti vääristatud. Põhiroogade defilee lõpetab mõnusalt tummine mooritud veisepõsk, kaaslaseks mahe baklažaan ja seedriseemned. Täiusliku krooni paneb menüüle dessert: mustikasakesorbee vanilje-laimikreemiga, kus näivad pidu pidavat pea kõik maitsed.

Lisaks traditsioonilistele vaatamisväärsus­ tele – Temppelinaukio kirkko (Kaljukirik), Kaivopuisto/Eira (saatkondade piirkond, ka Eesti saatkond: www.estemb.fi), Töölö (Sibeliuse monument, Finlandia-talo, au­ gustis avatav Musiikkitalo) – tasub tutvuda kesklinnast veidi väljas asuvate piirkonda­ dega: 2010. aastal avatud Eesti Maja Suvilahtis (www.eestimaja.fi), Arabian­ranta (www.arabianranta.fi), Kallio oma paljude erinäoliste kunstipoodide ja restoranidega.

Parim klubi Kõige tuntum on vast Teatteri (www.royal­ ravintolat.com/teatteri).

Toredaid džässikohti: Juttutupa (www.jut­ tutupa.com), Korjaamo (www.korjaamo.fi)

Kultuurielamus Ateneum (www.ateneum.fi), väga põnev on Mannerheimi muuseum Kaivopuistos Eesti saatkonna vahetus läheduses (www. mannerheim-museo.fi), Taidehalli (www. taidehalli.fi).

juuni/juuli 2011

57

sõida ära

Laura Halminen nädalalehe Metro Live toimetaja

Parim kohvik Café Regatta – asub südalin­ nast veidi eemal, Töölös. Midagi ainulaadset! Kohvik paikneb mere ääres sõudestaadioni kõrval ja kehastab endas linlaste suvekoduigatsust. Tillukese maja puitinterjöör on täiendatud nostalgilise sisseseadega ja suurel terrassil on isegi grillimiskoht. Mõistlikud hinnad ja oivalised kaneelisaiad. Arveldamine ainult sularahas.

Kohalike ja külaliste lemmikkohvik Regatta.

Parim restoran Farang on moekas Aasia restoran. Põnev interjöör ilusas hoones ja kõrgelt hinnatud menüü.

Kõige parem on ostelda...

Apollo 2x

Alati vaheldusrikas ööklubi Apollo.

Popp ja noortepärane Velvet.

Vaade linnale edeva diskosaali The Tiger akendest.

Kus käia peol Möllu ja ekstreemsust näeb nädalavahetuse õhtuti-öösiti Iso-Roobertin tänaval. Lühikese­ le ja kitsale tänaval on reastunud mitu klubi ja pubi. Öö lähenedes on ka peo tuurid üles kruvi­ tud ning väljas võib näha kõiksugu rahvast.

Helsingi uusim ööklubi Velvet Nightclub (Mannerheimintie 6) on mõeldud noortele. Klubi värskendab iga paari kuu tagant oma sise­ kujundust, et külastajatega moodsat sammu pidada.

Endises teatris asub Apollo Live Club (Man­ nerheimintie 16). Teatrisaalis esineb igal õhtul

58

juuni/juuli 2011

live-bänd. Suur maja oma erinevate soppide ning kinnise terrassi (mis tekitab lõunamaal olemise tunde) ja lounge’iga on mõnus või­ malus õhtut veeta, sest ühest ruumist teise liikudes ei tüüta hoone ära. Mugavalt tunneb end nii noor kui ka veidi vanem peokülastaja.

The Tiger on Kampi kaubakeskuse (Urho Kekkosen katu 1a) viimastel korrustel tegutsev diskoteek. Sinna minnes tuleks selga panna kõige napimad ja edevamad riided. Disko­ teek on suur ja saalide vahel mängib erinev muusika.

YK (Pohjoinen Rautatiekatu 21) on alternatiivse klubikülastaja koht. Siin mängitakse alati värs­ ket muusikat. Proovi klubi popimat shot’i Fisu, mille manustamise järel lööb kõik lõõrid lahti.

Eelistan Kamppi ostukeskust, kuna seal on ridamisi kvaliteetkaupa müüvaid poode.

Kui tahta midagi erilist, soovitaksin sekka­ reid – eriti vintage’it. Head vintage-poed on Play It Again Sam Rauhankatul, Harakan Taivas Malminkatul ja Ruuturouva Fredri­ kinkatul.

Turist peaks kindlasti külastama...

Suveõhtul võiks jalutada Töölönlahti kallastel, lõpetades Hakaniemi ja Kallio kandis. Sel jalutuskäigul näeb Helsingi klassikalist ilu, aga samuti ehedat ööelu.

Kallio rajoon on pisut närviline, aga samas elulähedane, abivalmis ja õnnelik. Vaata www.upwithkallio.fi/kallio

Koht, mille üle uhke oled Suvilahti kunagine gaasitehas on väga ligitõmbav. See on just muutumas tõeliseks kultuurioaasiks, kus toimuvad suvised festivalid ja kus on head töötingimused loometöötajatele. Isegi Eesti Maja on sinna kolinud.

Parim koht ajaveetmiseks Naudin vabas õhus olemist, mida Soome kliima just ülemäära ei võimalda. Helsingi pargid meelitavad. Haara kaasa söögipoo­ list Stockmann Delist, vein, parimad sõbrad ja nutitelefon hea muusikaga ning suundu Ruttopuistosse (see on muide kunagine kat­ kuhaigete kalmistu) ja sa veedad suurepära­ se õhtu. Vt Vikipeediast Vanha kirkko

Kus ööbida Klaus Kurki hotell on üks ehedamaid Soome sõõme Helsingis. Proovige järele!

Klaus Kurki disainhotell asub südalinnas ühel kenamal tänaval Bulevardil. Soome esimest disain­ hotelli peab soome-ameerika perekond Mia ja Marc Skvorc. Prantsusmaal hotellinduskoolis õppides tutvunud paar naasis pärast aastaid tööd maailma eri nurkades 2005. aastal Helsingisse, et kunagi perekonna valduses olnud hotell taas läikima lüüa. Uue kontseptsiooni aluseks võeti Kalevala eepos, mis inspireeris nii sisekujunduse kui ka üldise atmosfääri. Tänu sellele on hotellil nüüd äratuntavalt oma nägu ja silmahakkav sisekujundus.

Disainhotelli nimetus tähendab seda, et interjööri- ja lihtsalt kunstiga on Kurkil eriti lähedane suhe.

Pulsi visiidi ajal avati hotelli fuajees Hollandi skulptori tööde näitusmüük, rääkimata sellest, et majas on kaks Soome disainerite kujundatud šikki eriilmelist sviiti. Kallimates tubades on värsked elustiili- ja disainiajakirjad ning meeleolu võib tekitada hotelliomaniku kokku pandud muusikavali­ kuga CD või hotelli majaveiniga.

Lisaks isikupärasele õhkkonnale ja interjöörile võlub KK kõrgel tasemel Soome köögiga. Hom­ mikusöögilauas võtavad üksteiselt mõõtu kohapeal valminud delikatessid ning Soome talude hõrgutised. Valikuvõimaluste vahel võib pea kaotada: suurepärane suitsurääbis, kodused moosid, hotelliköögis valmistatud mustikajogurt või mahepuder, kodune õuna-astelpajumahl pole hotellide hommikueine-buffet’des ju igapäevane vaatepilt. Rääkimata käsitsi tehtud võist ja eri sorti juustu­ dest, mis toodetud kaugetes Soome taludes. Ütleme ausalt, sellest lauast tõusta on väga raske...

Klaus Kurki www.klauskurki.fi www.designhotels.com

Just Pulsi saabumispäeval avatakse Klaus Kurki väliterrass suve esimese grillipeoga. Omanik Marc Skvorc seisab ise ahju taga ja pakub suurepäraseid rukkiburgereid põhjapõdrasteigi või Halloumi juustuga. Väga klauskurkilik!

juuni/juuli 2011

59

sõida ära

Samuel Sorainen suhtekorraldusbüroo Hill&Knowlton loovjuht

Parim kohvik Soovitan kindlasti Strindbergi, kui see suvel jälle uksed lahti teeb.

Seda oodates tasub sisse astuda näiteks Café Esplanadi, Successi Korkeavuoren­ katul ja Crustumisse Viiskulmas.

Parim söögikoht Minu esikolmik: Farang, mis on äsja valitud Soome 50 Best Restaurantsi nimekirjas esimeseks.

Olo, mis sai just Michelini tärni.

Sea Horse, tuttav Aki Kaurismäki filmidest.

Kõige parem on ostelda...

Korkeavuorenkatu ja Fredrikinkatu tänaval, kus paiknevad mõned väiksed ja hubased butiigid ja poed.

Turist peaks kindlasti külastama...

Kui turistina tahan midagi võõrast linnast endale saada, peaksin ka midagi andma.

Mitte ainult šopates, vaid ka füüsiliselt.

Ise püüan igas linnas jooksmas käia, sest trenni tehes avastab uusi asju. Soovitan ka jalgrattasõitu või kas või kanuu rentimist.

Jalgpallifänn võib minna näiteks Kaivo­ puisto parki ja mõne seal mängiva pundiga ühineda. Samas tutvud ka kohalikega.

Koht, mille üle uhke oled

Kus ööbida

Meri. Mööda mereäärt jalutades saab hea ülevaate Helsingi ilusamatest linnaosadest Kaivopuistost, Ullanlinnast ja Eirast. Soo­ vitan teha laevatiir ümber Helsingi saares­ tiku või rendi jalgratas ja sõida kesklinnast läbi Lauttasaari, Kaskisaari, Lehtisaari, Munkkiniemi ja sealt tagasi kesklinna.

Best Western Premier Hotel Katajanokka, (www.bwkatajanokka.fi) on endisesse vanglasse rajatud hotell. Vastupidiselt võimalikule eelarvamusele on hotell helge ja mõnus ning vanglastilisti­ ka annab sellele tõeliselt isikupärase näo. Musta-valgetriibulistes vormiriietes personal ja uksesilm toaustel on selle muhedaks näiteks. Toad on paraja suurusega ning tagasihoidlikud.

Parim klubi

Paksude seinte tõttu peab arvestama, et wifi tuppa ei levi. Sel puhul tuleb internetis käia kas koridoris või küsida tuppa netikaabel. Hotellil on ka jõusaal ning nädalavahetuse hommikuti saab kasutada sauna. Samuti on võimalik rentida jalgratast.

Parim koht ajaveetmiseks

Hotelli lähedal pole lihtne toidukohti leida, kuid ka hotelli restoran Jailbird on hea tasemega. Ka siin on jätkunud stiilitunnet: nii taldrikud kui ka tassid on plekist, peenemaid roogi ja jooke servee­ ritakse siiski selleks sobivates nõudes. Õhtune restoran on üheaegselt pidulik ja hubane.

Hommikusöök on rikkalik, valida saab müslide, ahjust tulnud sarvesaiade ja kaerahelbepudru ning kõige muu vahel, mis Euroopa hommikusöögis pakutakse. Lisaks ootab köögis tegutsemisvalmis kokk, kellelt saab tellida praemuna, omletti või mõnd muud munarooga.

60

juuni/juuli 2011

Käin väikestes kohtades, nagu Teatteri terrassiklubi ja Club LeBonk, kus on alati elav muusika.

Ilusa ilmaga pargid: Kaivopuisto, Tähtitorninmäki või Alppipuisto. Osta kohvikust saia ja Alkost pudel veini, võta raamat ja tekk kaasa ning mine parki, mis on suvel täis elu ja inimesi. Pirita-sarnaseid liivaran­ du kesklinnast ei leia, aga lõunatipus on Uunisaari ja Pihlajasaari, kus saab rannas vedeleda.

sõida ära

Tõeline Aafrika gorillade seltsis Kas oled kunagi juhtunud nägema Sigourney Weaveri filmi „Gorillad udus”? See jutustas teadlasest, kes uuris Aafrikas salapäraste ja üli­ haruldaste gorillade elu. Muhedad loomad on inspireerinud pisikest Soome firmat Aventura.

Nende Uganda-reisil juhib kogemustega giid sind läbi džungli, et saaksid mägigorilladega tõtt vaadata. Kohtumine nendega on kogemus, mida mäletad elu lõpuni.

Aastavahetuse reisid, millest ei oskaks unistadagi!

Reisiunistused ärkavad ellu Maailmas ja mõistagi ka Eestis leidub reisikorraldajad, kelle eesmärk on äratada ellu uinunud unistused. Ja mitte ainult äratada – nad aitavad neil unistustel ka tõelisuseks saada.

Mõnikord on nii, et tahaks lihtsalt midagi muud. Tahaks midagi metsikut ja teist­ moodi. Või siis hoopis vastupidi – vaa­ data enda sisse ja leida üles tasakaal, mis igapäevatempos paigast loksub. Ühesõnaga, tahaks midagi head. Tead ju seda tunnet, eks?

Reisidega on nagu kõige muuga. Vahel lihtsalt tahaks midagi head. Mõni idée fixe on vast igal reisigurmaanil. Vahel on selleks ainult hetk, mille kohta või riiki sa ei teagi, aga värve ja välimust näed vaimusilmas selgelt. Vahel on selleks lõhn, mis muudab päeva helgeks ja teeb tuju sidruniselt särtsakaks. Vahel aga on

62

juuni/juuli 2011

selleks lapsepõlvest pärit unistus – ujuda Vahemeres delfiinidega, püüda Amazo­ nases anakondasid või otsida Mehhikos maiade iidseid jälgi.

Maailmas ja ka Eestis leidub reisi­ korraldajaid, kelle soov ongi äratada ellu uinunud unistused. Nad on erilised inimesed ja korraldavad reise erilistele inimestele. Nad viivad su kohalikule elule väga lähedale, kättpidi sisse teise maail­ masse ja silm silma vastu võõra kultuuri­ ga. Nad täidavad su unistused nii, et sina ei pea organiseerima-plaanima-muretse­ ma. Äratamist ootavate unistustega saad tuttavaks www.estravel.ee/seiklusreisid.

Aastavahetus möödub traditsiooniliselt kärtsumürtsu ja ohtra šampanjaga. Neile aga, kes tra­ ditsioonidest ei hooli, on reisimeistritel pakkuda midagi hoopis vastandlikku – jääkülma, vaikset ja pühalikku.

Näiteks reisib seltskond tegusaid eestlasi Seikluskliinikust aastavahetuseks Lapimaa­ le. Tegu on tõelise seiklusega, sest jäätunud tundras matkatakse suuskadel, süüakse lõkkel valmistatud toitu ja magatakse kõrvuti matka­ kaaslastega.

Sandberg Reisid astub sammukese veel kauge­male, korraldades aastavahetusreisi Baikali järve äärde.

Reis ümber maailma Kui üldse on sellist asja nagu ülim reisiunistus, on see kindlasti reis ümber maailma. Õnneks on mõeldud ka nende peale, kes ei saa reisiks poolt elu vabaks võtta. Unistuste täitjad teevad maailmale tiiru peale ühe kuuga!

Võid tantsida end hingetuks Hispaanias, suitsetada sigarit Kuubas, imetleda inkade traditsioone Peruus, juua veini Tšiilis, imeda endasse muljeid Lihavõttesaarelt, Tahitilt, Uus-Meremaalt ja Austraaliast ning kummar­ dada tõusvale päikesele Jaapanis. Ja kui reisi alguspunkti Helsingisse naased, oled sa hoopis teine inimene.

Romantiline koguperelm „Perepuhkuste suvi“ www.estravel.ee/perepuhkus estravel@estravel.ee tel 626 6266

36 parimat koguperehitti Sinule ja Sinu perele Eestis, Lätis, Leedus ja Skandinaavias.

Tutvu soodsate pakkumistega veebilehel www.estravel.ee/perepuhkus.

EESTI: Pedase puhkusepakett «Piknik mere ääres» Hind kahele: 68 €

LÄTI: Spaapuhkus Jurmalas Hind kahele: 75 €

LEEDU: Kalamehe perepuhkus Trakais Hind kahele: 79 €

Kuni 8 a laps tasuta

Kuni 10 a laps tasuta

Kuni 11 a lapsed tasuta

SKANDINAAVIA: Perega Helsingisse lõbutsema Hind al 43 €

tunne kunsti

Asjade varjatud mõte Tõnis Kenkmaa (29) on muusik ja graafik, kes huvitub oma loomingus sellest, mis jääb järele siis, kui ootuspärane kõrvale jätta. Kuidas käitub inimene olukorras, kus ta ei saa ellu viia esimest mõtet, mis pähe tuleb?

Tekst: Ülle Jehe Foto: Mariliis Oksaar

Tõnis on vaimustunud oma prantslasest sõbra ja mõttekaaslase Camille Laurelli ideest, kes õppejõuna annab tudengitele sisseastumiskatsetel kasutada valge paberilehe ja pliiatsi ning palub mõelda, kas nende kahe koostöös võiks peale kriipsu sündida ka miski muu.

Ootuspärast eirates on Tõnis häälestunud ka peatselt Hobusepea galeriis toimuvaks isik­ näituseks „Kodulindistused”. Kindlasti ei näe näitusekülastaja pelgalt kaht korrusetäit graa­ fikat. Muusikaringkondades rahvusvaheliselt kasutatav käibefraas homerecordings on viinud Tõnise mõtisklusteni: millise protsessi tulemusel jõuab koduses hommikumantlis plõnnitud akord fännide poolt armastatud teoseni lavalaudadel?

Kui palju on selles kõhklusi, äratundmisi ja ene­ seületamist?

Kenkmaa näeb selgeid paralleele näituseks valmistumise ja albumi väljaandmise vahel, 64

juuni/juuli 2011

mõlemad on justkui ühe konkreetse etapi lõputööd. Ent näituse ettevalmistamine mõjub füüsilisena, kuna lõpptulemuse eest vastutab ta ainuisikuliselt. Proovis ja albumi lindistamisel aga tekib bändikaaslaste vahel sünergia, heli justkui voolab iseenesest.

Koosmusitseerimise sünergia on ka põhjus, mis Tõnist kodumaal kinni hoiab ning oma vi­ suaalsetele teostele piiri taha suuremat näituse­ publikut otsima ei sunni. Tõnis lööb kitarristina kaasa aeg-ajalt taasühinevas legendaarses Pia Frausis ning paljukiidetud bändides Imandra Lake ja Bad Apples. Nende kollektiivide muusi­ ka on toonud hulga head tagasisidet fännidelt maailma eri riikidest. Asjade selline käik on andnud enesekindlust ja inspiratsiooni nii uuteks muusikalisteks katsetusteks kui ka südasuviseks isiknäituseks.

loe, vaata, kuula

Mõõga ja managa Guy Gavriel Kay Tigana Varrak

Rahutu hinge päevaraamat Ranulph Fiennes Hull, halb ja ohtlik tunda. Autobiograafia Tänapäev

Fiennes on mees, kes jahtis kom­ muniste Omaanis, jõudis esimese inimesena jalgsi mõlemale poolu­ sele, ronis mööda tütarlastekooli vihmaveetoru ja Džomolungmat (mõlemal juhul jäi tipust pisut puu­ du), jooksis seitsme päevaga seitse maratoni seitsmel mandril,­kui nimetada vaid mõned tema inimvõi­ mete piire kompavad ettevõtmised.

Elu on ikka seiklus, jääb lugejal kaasa õhata. Adrenaliinilaksu saab siit otse veeni ka diivanilt tõusmata.

Ilus ja igav

Tekst: Aleks Lange Fotod: Aleks Lange, tootjafirmad

Katrina Kalda Eesti romaan Varrak

Muidugi on see raamat gurmaa­ nile. Lugejale, keda köidab ehtne kirjandus – vaimukas ülesehitus, kunstipärasusest (kohati liigseltki) triiki laused, ilus keel ja lapsena Prantsusmaale kolinud eestlannast autori kergelt salapärane persoon.­ Kuid samas takerdub lugeja ühte­ lugu vormi rappa, mis võidukalt sisu kohal kõrgub, ehk tõelise lugemisnaudingu jaoks jääb liha ja verd romaanis väheks, kuid raskesti jälgitavaid seoseuperpalle paljuks.

Hollandlase välimääraja Margot Roose Minu Amsterdam Petrone Print

Olgu kohe öeldud, et Amsterdamilugu on üks köitvamaid menuka Minu-sarja pikas reas. Mõistagi on üks põhjuseid Amsterdami, laiemalt võttes ka Hollandi värvikuses, aga autor on osanud ka ainest viimase välja pigistada. Ta on võtnud hollandlase risti ja põiki ette ning tut­ vustab lugejale humoorikas võtmes ja kohati lausa lööva avameelsusega tema tugevaid ja nõrku kohti. Autor ei pelga Hollandi olemuse ehedaks vahendamiseks osaleda näiteks topless-rattatuuril ega paarivahetaja­ te kokkusaamisel.

Elu koos nõukogude aatomiga Tõenäoliselt on Andrei Hvostovi mälestusteraamatus kirjeldatud paik kõige eksootilisem koht, kuhu ühel eestimaisel mälestuste heietajal või reisimuljete vahendajal õnnestub lugeja viia.

Sillamäe passioon Andrei Hvostov Petrone Print

Tegelikult ei ole see koht kuigi kaugel – kõigest 185 kilomeetrit Tallinnast. Ka ajaraamides pole midagi erakordset – 1960–70ndad on paljudel veel mee­ les, ainult et mõnel on mälestusterohi rohelisem, teisel jälle lumi kollasem.

See paik on Sillamäe, salajase uraanirikastustehase tõttu suletud linn.

Sillamäe, mille arhitektuuri stalinlikku stiilipuhtust tänapäeva turistid imetlevad, oli nõuka-aja kestel anomaalne võõrkeha Eestimaa pinnal või omaette mikrokosmos ning paljud selle asukad ei teadnudki toona, et nad elavad Eesti NSVs. Tollane elu Sillamäel oli kui kogu nõukogude režiimi absurdsuse, laba­ suse ja nürimeelsuse depressiivne kontsentraat. Seda muidugi vaadatuna nüüd ja praegu väljastpoolt Sillamäed, Hvostovi vastanduse kohaselt „päris-Eestist”.

Et teadmistega religioonist on meil nagu on, olgu täpsustuseks öeldud, et sõna passion tähendab lisaks ühele eksootilisele puuviljale ja kirele ka kannatuslugu. Granadillidest Hvostov ei kirjuta, isiklikku kirge ja kannatust on lisaks aja ja koha loole raamatus aga küllaga.

„Ärge raisake verd. See sisaldab rohkesti vitamiine ja mineraale, samuti soola, mis võib rasketes oludes muidu söögist puududa.”

Kuidas jääda ellu SAS-i ellujäämise käsiraamat John Wiseman Varrak

SAS ei tähenda siinkohal Skandinaavia lennu­ firmat (millel samuti ellujäämisega tegemist), vaid Briti eriüksust. John Wisemani käsiraamat, mis põhineb selle eliitüksuse väljaõppemeetoditel, on põhimõtteliselt ellujäämise piibel. Kus te ka ei viibiks ja mis teiega ei juhuks, kuniks suust tuleb sooja õhku, pupill reageerib ja Wisemani õppetunnid meeles, jääte ellu soos ja džunglis, kõrbes ja lumeväljal, Lätist rääkimata. Lugege läbi ja võtke õppust, enne kui uksest välja astute.

juuni/juuli 2011

65

raamatud

Kanada kirjanik Kay on kuulsaks saanud fantaasiaraamatutega, mis põhinevad tegelike paikade ajalool. „Tigana” puhul on paralleelid keskaegse killustunud Itaaliaga üpris ilmsed. Intriigivõrgu, mõõga, mantli, võlukunsti ja muu žanrile kohustus­ liku vaaba all on raamatu üks kand­ vaid telgi ajalooline mälu ja sellega manipuleerimine. See, nagu ka kahe vägeva vallutaja vahel ellujäämine, peaksid lähiminevikku arvestades eestlastele olema valusalt tuttavad ja arusaadavad teemad.

loe, vaata, kuula

Ewert and the Two Dragons Good Man Down

plaadid

Laulja Ewert Sundja ja tema parve­ poiste kitarripõhine indie-folk-poprock on albumil saanud tervikliku, dünaamilise ja kontrollitud lahendi.

Tuttavad, äratuntavad ja isegi äraleierdatud käigud-šnitid on esitatud ootamatugi värskusega.

On see esitajate enesekindlus või midagi muud, aga süüdistused jäljendamises ja trafaretsuses, mis esimese hooga ehk suhu ja sülje sisse siginesid, hajuvad peagi nagu väsinud kajakad. Poisid teevad tööd triivides kui mereme­ hed, kes on alusega kaugel maast ja rannast. Ning sa saad aru, et laevuke sõuab ja noored mere­ karud, kes on keskendunud oma asjale, karastuvad iga päevaga.

Kui nunnud madruspoisid püsivad ühes paadis, võiks ennustada väga tugevat järgmist kaugsõitu.

Ja ilgelt tormiseid pärituuli maail­ mameredelt.

Leedi Gagarini kosmoselend Kui Juri Gagarin 50 aastat tagasi esimese inimesena kosmoses ära käis, sai temast ülemaailmne superstaar. Nagu üles tõusnud Jeesus Kristusest kunagi ammu ja tähelendu sooritavast Lady Gagast täna.

Lady Gaga Born This Way

Kui Juri lõpetas pärast imelist tiiru ümber maa sisuliselt puuri­ loomana, keda üle ilma rahvaste rõõmuks ringi veeti, siis lendav leedi alustas tuuritava tsirkuseartistina. Imeline gravitatsiooni­ jõudu alistav läbimurre jääb veel unistuseks – tema teine album tiirutab taaskasutustsüklis ja müdistab tsiklina maad mööda.

Madallennus tantsupõrandale kokku. Eklektika eurodiskost he­ viroki ja etnoelementideni, elektroonika ja akustiline, digi ja ana­ loog – hoogse, efektiivse ja efektse paketina. Sa ei pea olema esimene, kes seda teeb, aga sa pead tegema meeldejäävalt.

Mantrateks korrutatud sõnadevalikus, dünaamilises ja dramaa­ tilises helis ja pildis. Suurepärane meelelahutaja, keskpärane muusik? Ikka rahva rõõmuks.

66

juuni/juuli 2011

Poeesia nagu poeskäik Sõpruse Puiestee Planeetidegi vahel kehtib raskus

SP jõumootorid Allan Vainola, Mait Vaik jt üllitasid üksuse tegevuse dekaadi täitumise tähistamiseks kogumiku. Enam-vähem pooled 16 loost on siiski uued või varem suhteliselt avalikustamata. Paar neist Jaak Joala esituses tuntuks saanud Gennadi Tanieli lugu, mis on esituses pigem sümpaatselt sümptomaatilised kui suverään­ sed. Aga kõik SP võluvad elemen­ did on esindatud: retro-estraad, nihestatud fragmenteerunud elektro-akustika taustad, patee­ tiline poeetika, raadioamatöörlus ja what else? No lõpuks ometi, kauaoodatud ja ootamatu nais­ element hääles ja kehas, Merili Va­ rik. Plaadil veel mõistagi esimese viisaastaku hitid nagu „1905” jt.

Kerge, aga raske

Särata, aga säärtega

Ronan Keating When Ronan Met Burt

Jennifer Lopéz Love?

Bachi, nagu ka Bacharachi heliloo­ mingu ilu ei tohi enesele keelata keegi, kes hoolib muusikast.

See oleks kuritegu. Kuid demo­ kraatlikus õigusriigis peaks kõigil kodanikel olema võimalus valida, kelle esituses Burti pärleid kuulata.

Bacharachi 1960ndate kuldsed meloodiad pole geniaalsed pelgalt oma lihtsuses, vaid sügavuses ja keerukuses, tõelises tõrksuses, mis ilmneb, kui neid keegi laulda soovib. Juba 50 aastat tagasi on Dionne Warwicki või Dusty Spring­ fieldi esitused löönud lati n-ö kõrgele. Ja tegelikult pole tähtis kui kõrgele, vaid kuidas hüppad.­ Ronan on koos vanameistri Burti endaga teinud ühe korraliku kümnevõistluse. Üle 8000 punkti.

Mitte alati ei võeta selle skooriga olümpiavõitu. Aga olümpiavõitjad jäävad.

„Õnnesäras säärte juhtum” oli üks krimkaklassiku Erle S. Gardneri raamat, „Tantsija traavli juhtum” teine. Juhtumeid oli palju. Kui vormel töötab või nimi müüb, ei oma kvaliteet enam tähtsust.

J-Lo on tagasi ja oma seitsmenda albumi kaanevahefotodel endiselt hiigelvormis. Kui otsustada säärejooksu järgi. Aga kas peaks selle kinnituseks tingimata kaua­ mängiva albumi valmis tegema?

Plaadi tegemiseks palgatud staap tipptootjaist kuni Lady Gagani on vorpinud tänapäevaseks töödel­ dud 80–90ndate teemasid. Aga naise enda isiklik sära ei kuma produktsiooni alt suurt välja. Sire­ da säärejooksu kõrval domineerib klants, glamuur, professionaalne pimestav touch ja attach. Vaid fän­ nidele tähendab see antud juhul muidugi miljonimüüki.

Tekst: Tõnu Pedaru Fotod: tootjafirmad

Tuule saund on … mis ta nüüd oligi?

loe, vaata, kuula

Kuidas kuningas kõnelema õppis

Tekst: Aleks Lange Fotod: Aleks Lange, tootjafirmad

Öeldakse, et hea sõna võidab võõra väe. Mida aga teha siis, kui need sõnad kuidagi üle huulte ei tule ning kõnekrambis vaevlejaks inimene, kellest sõltub riigi ja rahva saatus?

defektist ning sellest tulenenud hirmust avalikkuse ees esineda.

Head rollisooritused Briti näitlejate koorekihilt,­ südamlik ja kaasahaarav lugu, suurepärased käsikiri, kaamera- ja kunstnikutöö teevad „Kuninga kõnest” tõelise meistriteose.

Nelikveoline märul

Armastus üle müüri

Põlvkondade sõda

Megapaha ja megahea

Red – eriti ohtlikud agendid RED R: Robert Schwentke O: Bruce Willis, Morgan Freeman, John Malkovich, Helen Mirren

Armastuse müür Liebe Mauer R: Peter Timm O: Felicitas Woll, Maxim Mehmet, Thomas Thieme

Hommikune sära Morning Glory R: Roger Michell O: Rachel McAdams, Diane Keaton, Harrison Ford jt

Kui üks armunud paar ikka tahab kokku saada, siis ei takista teda ei vallid, ei kraav. Ammugi siis Berliini müür, Stasi, CIA või teised salateenistused ja vahetuskurss. „Armastuse müür” räägib Lääne-Saksa neiu ja Ida-Saksa piirivalvuri armastusloost ajal, kui Berliini müüri langemiseni jäid loetud päevad. Siin on piisavalt romantikat, nalja (kes ütles, et sakslastel puudub huumorimeel?) maitsekamas pakis kui Hollywoodi analoogidel vürtsitatuna Ida-Saksa nostalgia ehk ostalgiaga.

Mõnus komöödia, mis passib puhkuse ajaks nagu marinaad lihale. Televisiooni hommikuprogrammi produtsendi (McAdams) raske võitlus pirtsakate staarsaatejuhtidega ehk klassikaline eneseteostuselugu lõpeb pärast asjakohast takistuste ületamist loomulikult võidukalt. Loosse on pikitud ka värskendavat meediateemalist irooniat. Rachel McAdams peaosalisena on äärmiselt nunnu, aga ega vana hea Harrison Ford oma suurepärase rolliga ka alla ei jää.

Megameel Megamind R: Tom McGrath O: Taavi Teplenkov, Tiit Sukk, Merle Palmiste, Egon Nuter, Mirtel Pohla

Lahtikirjutatuna ja tõlgituna tähendab RED „pensionil ja eriti ohtlik” ning seda peaosalistest eks-eriagentide kamp kahtlemata ka on.

Koomiksil põhineva märuli peamiseks vaatamisväärsuseks ongi tippnäitlejate seltskond (lisaks seenior­ agentidele ka Mary-Louise Parker seriaalist „Weeds” ning Brian Cox), kellele ilmselt sedasorti kerglase mürtsukoomika tegemine palju lusti pakkus. Moraal – pensioniiga tuleb tõsta, isegi salateenistustes.

DVD

Tõsielul põhinev ja rohkete auhindadega pärjatud (sealhulgas 4 Oscarit parima filmi, peaosalise, lavastajatöö ja originaalkäsikirja eest ning Kuldgloobus peaosalisele) „Kuninga kõne” on möödunud aasta vaieldamatult üks tähelepanuväärsemaid filme ning parim, mis tänavu meie videolevisse jõudnud.

Colin Firth kehastab filmis Yorki hertsog prints Albertit, kes Briti troonipärimisjärjekorras seisis oma venna Edwardi järel. Viimase ootamatu, troonist loobumiseni viinud abiellumise järel sai prints Albertist Ühendkuningriigi kuningas George VI, kuid kidakeelne ja kõnehäire all kannatav kuningas on viimane, mida skandaalist räsitud monarhia vajab. Alberti õpetajaks ja ühtlasi kogu monarhia päästjaks saab ekstsentriline austraallasest kõneterapeut Lionel Logue (Geoffrey Rush). Iseõppijana ebatraditsioonilisi võtteid kasutades ravib Logue vastu tahtmist troonile tõusnud kuninga kõne­

Kui hea superkangelane on nilbelt positiivne ilueedi, kelle moosinägu lausa nõuab ketukat, superpahalane aga sümpaatne ja kaastunnet äratav saamatusehunnik, siis on see ju vähemalt omapärane, kas pole? Ja mida edasi, seda jaburamaks kompott läheb, lõpuni välja. „Megameel“ on laheda kiiksuga multikas, mis mõnuga ja vaimukalt parodeerib kõikvõimalikke superkangelaste ja igasugu man’ide askeldusi.

Kuninga kõne King’s Speech R: Tom Hooper O: Colin Firth, Geoffrey Rush, Helena Bonham Carter, Guy Pearce

Rapuntsel päästa valla juus Rapuntsel Tangled R: Nathan Greno O: Nele-Liis Vaiksoo, Sergo Vares, Silvi Vrait

Rapuntseli pats on pikk nagu Disney ajalugu. Et tegu on täpselt 50nda täispika multikaga, ei hoitud juubeli tähistamiselt kokku ei raha ega vaeva ning tulemus on selle vääriline. „Rapuntsel” on küll esimene arvutiga tehtud muinasjutul põhinev mikihiirestuudio multikas, kuid siiski on see klassikaline Disney – suurepärase pildikeelega südamlik lugu, kus piisavalt huumorit, seiklusi, suuri tundeid ja kaasakiskuvaid meloodiaid.

juuni/juuli 2011

67

Veebi-jõulumees Cherry.ee üks asutajatest ja tegevjuht Priit Tomp (25) oleks võinud saada heaks jalgpalluriks, kui vigastus vahele poleks tulnud. Täna keerutab ta nahkpalli asemel hoopis virtuaalseid miljoneid ja teeb paljud (eriti naised) õnnelikuks.

Tekst: Luisa Vesiloo Fotod: Jelena Rudi

Kui vaadata cherry.ee-s pakutavaid ahvatlusi, siis tundub, et enamik pakkumiste kasutajaist on naised.

kuid Cherry e-postkasti laekub iga päev mõni südantsoojendav tänuavaldus – see teeb meele heaks.

Tõsi, umbes kolmveerand Cherry kasutajatest on naised, sest nad on agaramad proovima uusi tooteid ja teenuseid. Meie ampluaa on lai, kuid peamisteks kategooriateks on spaad, iluteenused, restoranid, kohvikud ja kultuur. See ei tähenda, et Cherry oma pakkumiste puhul meestest mööda vaataks – suur osa teenustest on nautimiseks koos pere või sõpradega.

Sinu loodud firma on pööraselt edukas, aga sa ei kima Ferrariga mööda tänavaid, nagu mõni esimese suure raha teeninu kindlasti teeks.

Nii et sa teed paljud naised õnnelikuks. On sind ka tänama tuldud?

Personaalseid pöördumisi ei ole siiani saanud,

68

juuni/juuli 2011

Mul polegi autot, käin igal pool jala või sõidan taksoga – tuleb oluliselt soodsam. Mul pole auto omamiseks praegu mingit vajadust, elan paari­ saja meetri kaugusel kontorist. Kui tahan kuhugi kesklinnast kaugemale minna, näiteks squash’i mängima, siis mahun ka mõne sõbra autole. „Investeering” autosse on üks kehvemaid rahapaigutusi, eriti minu puhul.

Mis sind siis huvitab? Disainerkellad, muusika, uusimad tehnikaimed?

Mind huvitavad paljud asjad, mis näevad head välja. Tipptehnika, mis on ka visuaalselt atraktiivne, hakkab loomulikult silma. Aga olen ka väikestviisi melomaan ega oskaks ilma muusikata eladagi. Ma ei ole innovaator, kes esimesena uusi asju testima jookseks, pigem ootan, millal need uued heaks kiidetakse, ja alles siis langetan ostuotsuse. Näiteks iPadi ma praegu ostma ei torma, kuna ei ole sellele enda jaoks kasutust leidnud.

Millise järgmise tehnikatoote tahaksid soetada?

Uue telefoni. Olen mõnda aega turul ringi vaadanud ja tundub, et Samsungi uus kahetuumalise protsessoriga mudel Galaxy S II (Android) koos 4,3-tollise AMOLED-ekraaniga on just see isend, mille pean saama.

Millised on sinu ettekujutuse järgi need tehnikauuendused, mis peagi meid ümbritsevad?

Rääkivad külmkapid, isetäituvad piimakruusid?

Mida vähem juhtmeid, seda parem. Wireless-maailm on kohal ja annab endast igal pool märku. Telefoni laadimine ilma juhtmeta on täiesti võimalik!

Ja kindlasti pole kaugel aeg, kui külmkapp võtab Selveriga ühendust ja teatab, et piim on otsas või säilitusaja ületanud. Lähiaja tehnikatulevik sisaldab kõike, kus kasutusel sõna mobile.

Sa ei karda, et tehnika võtaks me maailma üle?

Et külmkapp otsustab ise, mida sa peaksid sööma ja kas üldse peaksid piima jooma.

Ei karda. Ma ei usu Terminaatori filmistsenaariumi kordumist päriselus. Pigem vastupidi, tehnoloogiast saab järjest võimekam abikäsi.

võõrutada, aga kontorisse jõudes avan ikkagi esimese asjana läpaka ja üldjuhul ei sulge seda enne hilisõhtut. Oma aeg kulub ka Facebookile – seda kasutan enamjaolt töövahendi ja turunduskanalina –, Youtube’ist kõiksugu joke’ide vaatamisele, Skype’is vestlemisele jms.

Mida sa veel netis teed?

Kuulan muusikat, jälgin lemmikblogisid, näiteks mashable.com ja techcrunch.com – need on allikad, kust leian kõige värskemat infot ja kommentaare tehnikauuenduste kohta.

Millised omadused peavad olema sülearvutil, mida kasutad?

Tehnoloogiast saab järjest võimekam abikäsi

Kõige tähtsam on kiirus, et saaks võimalikult operatiivselt tegutseda. Testin praegu Samsung NotePC9. See on mulle täitsa meeltmööda vidin just oma kerguse, kiiruse ja väikeste mõõtude poolest – hea kohtumisele kaasa võtta. Lisaks sisule on Samsung rõhu asetanud ka toote disainile. See aparaat on ultramoodne.

Kindlasti lähevad sulle korda ka kõiksugu numbrilised parameetrid.

Absoluutselt! Parameetrid, mis puudutavad tehnikat, on minu jaoks väga põnevad, loen neid nagu mõni mees Kafkat. Usaldan paari inimest, kelle arvamus mulle korda läheb.

Milliseid muid tehnikaseadmeid iga päev kasutad?

Oled sa usin arvutikasutaja?

Rüperaali ja mobiiltelefoni. Cherry võtab suhteliselt suure osa ajast, seega Xboxi ja PlayStationi peale eriti aega ei jää.

See käib mu töö juurde. Hommikul vaatan esimese asjana telefonist meilid üle, et näha, kas päeva algustundidel on tarvis midagi pakilist teha. See on tegelikult halb harjumus. Olen üritanud end sellest

Mis sind peale kiire sülearvuti veel õnnelikuks teeks?

Samsung Galaxy S II. Ja ema tehtud maailma parim hakklihakaste.

Priit Tomp CV Lõpetanud GAG reaalklassi 2005 Õppinud TTÜs materjalide tehnoloogiat Bakalaureusekraad Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia erialal 2010 Töötanud Kõwera kõrtsi administraatorina 2005 ja hotelli Viru Inn Boutique baarmenina 2006 Töötanud ASis Siemens IT-toe ja Queue-managerina 2008–2010 Märtsist 2010 Cherry.ee kaasasutaja ja tegevjuht Märtsist 2010 Seller.ee juhatuse liige Läbinud kokteilikursused ja sommeljeede kursused, täiendanud end ka IT-alal Hobid: jalgpall, teater, lumelaud, squash, tehno­ blogid, sotsiaalmeedia, raamatud

juuni/juuli 2011

69

mine külla

Meri trepi all Neid tallinlasi, kelle koduõuelt on mereni kiviga visata, pole just ülemäära palju. Rääkimata neist, kes elavad sajandeid ühe perekonna koduks olnud majas. Otse rannas!

Tekst: Kersti Rea Fotod: Terje Ugandi

T

allinnas elame merele justkui seljaga, olen kuulnud öeldavat. Ja õige see on! Loomulikult teame, et Tallinn on merelinn, kuid iga päev puutume merega vähe kokku. Pealinna mereäär algab ühelt poolt Meriväljalt ja lõpeb Kakumäega. Või vastupidi. Vahele jääb pikk rannaala, kus aga ei saa olla ega elada. Vaid valitutele pealinlastest on antud võimalus elada linnas meremühina saatel, vähestele avaneb aknast merevaade. Eksklusiivset igahommikust jalutuskäiku kodunt paarikümne meetri kaugusel rannaliival saab endale lubada­ vaid mõni üksik. On see luksus või privileeg? Saatuse tahtel võib see olla ka harjumuspärane ja tavaline – elu kunagisel lapsepõlvemaal.

Viis põlve rannaelu Kaasiku küla Paju talu – nii oli selle maja aadress eelmise sajandi pikkade aastakümnete vältel. Nüüdseks on Pirita ranna veeres asetsevast vaiksest külast

kasvanud välja eliitvillade rajoon, üks Tallinna kalleimaid. Kaasiku küla oli liiga magus koht, et muutumatuks jääda.

Koos ajaga on muutuse läbi teinud ka Paju talu. Maja ei nimetata enam taluks, vaid sellel on nüüd tänapäevane aadress tänava ja numbriga. Vana talukoht on läbi teinud noorendus- ja ilukuuri. Maja on saanud uue kuue, uue maaküttesüsteemi ja uue sisu. Pererahvas on aga majas ikka sama: viies põlvkond samas paigas. Vanavanaisalt päritud majas on nüüd perenaiseks pojatütre tütar Külli­ (45), tema abikaasa Aivar (45) ja poeg Herko (22) – kokku perekond Soo. Maja renoveerimise käigus leidsid nad tapeedi alumise kihina 1938. aastast pärinevad ajalehed, mille arvatavasti olid kleepinud sinna esivanemate­ käed. Hoone oli näinud näguripäevi – nii vamm kui ka kunagiste sundnaabrite hooletu suhtumine tegid oma töö.

Pererahvas on oma uuendatud elamises püüdnud väheselgi määral säilitada­ vanade aegade hõngu ja ega ajalugu nii-

sama lihtsalt kao. Vanasse maakivisse­ raiutud märk kinnitab vana talukoha ehtsust uuele välimusele vaatamata.

Rohenäpud ja kuldsed käed Sel õhtupoolikul, kui üsnagi ootamatult maja ukse taha ilmun, toimetab pererahvas aias. Külli on ametis kevadiste aiaaskeldustega ja Aivar nokitseb puutööd. Külli on kogult väike ja habras, kuid tegemistelt südikas ja energiline.

Kõik tööd lendavad tal käes ja kui loodus oleks talle veidi suuremad mõõdud andnud, liigutaks ta küllap mägesidki.­ Nüüd peab ta piirduma väiksemate objektidega: kivide, liiva- ja mullakoormatega. Aias ringkäiku tehes viitab perenaine uhkusega abikaasa tehtud puukastidesüsteemile, erinevate aiaviljade kasvualadele. Siia tulevad ööde soojenedes kasvama baklažaanid, suvikõrvitsad, siia salat ja siia rukola, näitab Külli musta mullaga ootusvalmis kasvupindu­. Nagu vanadel aegadel, ei puudu sellest majapidamisest kasvuhoone ega maasikapeenar. Renoveeritavale keldrikatusele külvatakse muru ja järsule katuseveerule istutatakse krookused. Aed on korras ja muruvaip rohetab ühegi võililleõieta. Kivisillutisega teed on tikksirge ääristusega ning graniitkillustik ääristuse taga on justkui ükshaaval, kivi kivi kõrvale paigutatud.

Aiast avanev vaade õhtusele päikeseloojangule paneb lausa ahhetama. Ma ei oleks arvanud, et nii kaunis merevaade, küll läbi puuvõrade, siia nii hästi kätte paistab. Krunti piirav aed on ehitatud Perekond Soo kodust paarikümne meetri kaugusel asuvas rannas õhtust merevaadet nautimas.

juuni/juuli 2011

71

parasjagu sellise kõrgusega, et kaitseb elanikke aiataguse tänavasagina eest, kuid laseb siiski paista oivalisel looduspildil.

Enesestmõistetav meri Külli on siinsamas majas üles kasvanud.

Tema lapsepõlve mängumaad piirnesid mõnekümne meetri kauguse mereranna­ ja maja ümbritsevate karjamaadega. Päevade viisi vees ligunedes, karjamaadel

ajal siginat-saginat täis. Sügised, talved ja kevaded on see-eest vaiksed. Jalutuskäigud ja koerasport rannaliival, mere häälte kuulamine ja vee erinevate värvide vaatlemine on justkui teraapiline seanss.

Hommikused jalutuskäigud Saksa lambakoera Corryga sel kellaajal veel inimtühjal rannal on muutunud nii harjumuspärasteks, et koer nõuab neid kui igapäevarituaali. Külli hobiks ongi koerasport, nagu ta ise ütleb. Koerad on läbi elu Külli sõbraks olnud.

Meri on saanud ka Külli tööks. Ta on koordinaator MTÜs „Hoia Eesti Merd”, mis seisab hea puhta mere ja selle käekäigu eest.

Tegeldakse Eesti väikesadamate ja randade heakorraga.

Perepoeg Herko on viks noormees, kes õpib Tallinna Tehnikaülikoolis rahvusvahelisi suhteid. Herko on viies põlv siin majas. Külli abikaasa Aivar toimetab

Meri on olnud selle maja ja tema asukate kaaslane läbi sajandi ringi lipates – sellises Bullerby lugusid meenutavas idüllis möödus tema lapsepõlv. Meri on olnud selle maja ja tema asukate kaaslane läbi sajandi.

Merelähedus ja -armastus on Küllile­ nii enesestmõistetav, et ilma selleta ta elada ei oskakski. Pirita rand on suvisel

Vanad talad laes ja aegade tolmust puhastatud palksein taamal meenutavad praegustele asukatele esiisade aega.

Vanast kartulikeldrist on saanud maja uhkus – uus ja vajalikke temperatuure hoidev veinikelder.

72

juuni/juuli 2011

Leipurin Estonias tegevjuhina pagari­ tööstuse tooraineid ja kvaliteetveine maale tuues.

Meie aiaringkäigu ajal nokitseb mees eemalasuvas katusealuses maja renoveerimisel välja praagitud, kuid osaliselt veel säilinud vanade palgijuppide kallal.

Nuputab, kuidas moodustada vanast ja väärtuslikust puidust veiniriiuleid peagi valmivasse veinikeldrisse. Aivari amet on tihedalt seotud veinimaailmaga ja nii oli isikliku veinikeldri rajamine koduõuele juba pikemalt mõtteis mõlkunud.

Nüüd on uuendustööd lõpetatud ja peagi valmis koht, kus veinikogu säilitada.

Külli hõike peale jätab mees hetkeks töö pooleli ja tuleb meile veinikeldrit esitlema. Vanadest vägevatest maakivi­ dest kartulikelder saab uue eesmärgi.

Näeb välja puhas ja nägus, justkui polekski seal sajand otsa juurikaid säilitatud.

Rännak ajaloos Pärast ringkäiku õues siirdume tuppa.

Vanad palgid laes meenutavad esiisade­

mine külla

1929.aastal ehitatud elumaja on läbi teinud põhjaliku uuenduskuuri.

Selline nägi välja Paju talu märk.

Paju talu asukad läbi eri põlvkondade.

aega. Samuti palksein, mille ees on eksponeeritud vanaema vokk. Istume köögis, kus jällegi võib imetleda aknast avanevat merevaadet. Maitseme oivalist Sauvignon Blanci ja mekime veinikõrvaseid suupisteid. Kuulame Aivari esitatud lugu-legendi pakutud Uus-Meremaa veini tagamaade kohta ning uurime vanu pilte ja majadokumente, et aimu saada maja algupärasest väljanägemisest ja teha tutvust ammuste asukatega.

Vanade fotode lappamine viib rändama endistesse aegadesse. Tollal ei armastatud õues pilte teha, jõuame üheskoos järeldusele. Ju ei tuldud selle peale, et võiks ka elumaja järgmisel aastasajal­ uurimiseks jäädvustada. Ühel vanal dokumendil seisab daatum 18. november

1929. Kolme lõvi vapiga kaunistatud ostu-müügileping on kui muuseumieksponaat, mida ei julge kättegi võtta.

Leping sisaldab neljal A3 suurusel leheküljel põhjalikke numbrite ja tingimuste loendeid ning seletab lahti tekkivat 35 aasta pikkust suhet Eesti Maapangaga. Kõike seda on kinnitanud Riigimaade likviitor Konstantin Luuk ostja, EV kodaniku Gustav Peetri poeg Kivikangru (Külli vanavanaisa) palvel. Nimetatud kodanik oli „kirjaoskamata” mees, kes ainult läbikriipsutamise teel ennast esitleda sai. Imestame, et maa ostmisel nii mereäärsesse kohta ei olnud merega mingit pistmist. Maa osteti põllupidamiseks. Ühel pildil on Külli vanavanaisa Gustav, rangeilmeline kandilise habemega mees, oma naise ja kuue lapsega istuma sätitud sellesama maja elutuppa. Pildilt paraku mööblit ei paista, taamal on näha vaid tapetseeritud sein. Pildi tagaküljele on kirjutatud aastaks 1938. Pere on arvatavasti mingi tähtsa sündmuse puhul piltniku ette üles rivistatud, kõik kivinenud ja tõsiste nägudega.

Külli sõnul on kogu tema suguvõsa­ maetud tillukesele Pirita surnuaiale, mille olemasolust mul aimugi pole – 19. sajandil rajatud külakalmistule. Lepime kokku, et läheme veel täna sinna huviretkele.

Vanu mustvalgeid fotosid lapates käib silme eest läbi ühe perekonna lugu läbi pika aja.

Sünnipäevad. Matused. Ristsed. Inimesed, keda enam pole. Hetkeks kaob tänapäev ja rändan ajas, minule võõraste

inimeste elude ja surmade radadel. Kõik tundub nii lihtne ja loomulik. Elada tublilt ja väärikalt oma elu ning siis väikesesse puhkepaika pärale jõuda. Elamist ja toimetamisi jätkavad juba järelpõlved.

Huviretk Pirita kalmistule osutub tõeliseks elamuseks. Tilluke rahula meenutab pigem mõnda maakalmistut kui keset Tallinna asuvat surnuaeda. Madal paekivist, osaliselt mördita laotud kalmistuaed, iidsed puud ja vanad ristid, kohati võssakasvanud vanad ja kohati­ täiesti uued ja hooldatud hauaplatsid.

Veidi eemal kaunis 1870. aastast pärinev historistlikus stiilis hauakabel Pirita jõe kõrgel kaldal. Kõik see on kui sattumine teise aega ja ruumi.

Minevikust ja olevikust Tagasi jõudes põikame mere äärde. Õhtu on soe ja merepind peegelsile. Päikese sillerdus veepinnal pimestab silmi.

Rannahooaeg ei ole veel alanud ja nii saame nautida omaette olemist. Corry esitleb meile oma oskusi ja pean tunnistama, et nii tarka ja sõnakuulelikku koera ei olegi ma varem kohanud.

Enne lahkumist pakub pererahvas veel lahkumisjooki. Raboso-nimeline vine frizzante Veneetsia lähistelt koos maasikatega sobib suvise õhtu lõpetuseks suurepäraselt. Veiniteemat siin majas tuntakse!

Vägev, kui su elus on olemas sellise pika ja väärika ajalooga tagala – on minu kokkuvõte sellest vanast mereäärsest kodust lahkudes, uhkeldavate villade vahelt läbi jalutades.

juuni/juuli 2011

73

silita sõpra

„P

Kass nagu harilik pliiats

Karikatuurimeistril Hillar Metsal on kodus tavalineeriline Kass. Kõrgelt korruselt korduvalt alla sadanud triibuline on ühtaegu pere seltsiline, joogaõpetaja ja ka kodune politseinik.

Tekst: Luisa Vesiloo Foto: erakogu Illustratsioon: Hillar Mets

74

juuni/juuli 2011

raegu on ta meil natuke metsistunud,” ütleb Hillar veidi vabandavalt, sest kassi (kelle nimi ongi Kass) on raske fotokaamera ette saada. Just nii mõjub kiisule elu linnakärast eemal suvekodus. Tegelikult on Kass muidugi suur rõõmuallikas ja Hillar on lubanud, et kord saavad tema vägiteod raamatukski vormitud.

Kassitempe jagub eriti suviti, kui pererahvas pikemaks ajaks suvilasse suundub. „Siis saab ta ümbruskonnas hiire- ja mutirahva seas korda pidada,” räägib Hillar. „Raske on talle aga selgeks teha, et meie ei soovi hommikusöögiks hiiri. Küll ta imestab, kui me saagi pahandades voodi eest minema viime.”

Hillar usub, et kassidel on tõesti üheksa elu. „Meie oma jõudis kolm korda rõdult alla kukkuda, enne kui sai selgeks, et rõduserva peal ei maksa kõõluda. Täiesti kohutav tunne oli, kui kass äkki kadus – kuues korrus ikkagi!” Esimene kord juhtus see siis, kui kass veel väike oli. „Kui me siis teda kutsusime, hakkas igast hoovist kassivolaskeid voorima, kuni lõpuks tuli hädine, aga tuttav miu kuuri ja aia vahelt, kuhu ta end hirmuga peitnud oli... Küllap puulehed teda pidurdasid. Pealtnäha ei olnud tal viga midagi ja arst arvas ka nii.

Kolmandal korral oli ta juba täiskasvanud, ja me loodame, et see kord jäigi viimaseks. Sest siis kartsime tõsiselt, et oleme temast ilma. Aga peagi taastus nii mänguisu kui ka eriline hüppevõime.”

Kassi tõi Metsale üleaedne, kunstnik Regina Lukk-Toompere. Väike uudishimulik murjan kasvas kassiks, kes on peremehe sõnul „harilik nagu harilik pliiats, kõige vajalikum ja kasulikum, lausa asendamatu”. „Kass õpetab meile lõõgastumist ja mediteerimist, enese eest hoolitsemist ja võimlemist,” muigab Mets. „Ta õpetab meid nurru lööma, rõõmu tundma lihtsatest asjadest, sest ta ei pea vajalikuks varjata, et tal on hea olla.” Kassi lemmikmänguasi on sõlmeline nöörijupp – kui palju trikke saab sellega ära teha! Ja kui nii mõelda, siis hariliku pliiatsiga saab ka väga palju korda saata, kalleid värve pole vajagi, kui su fantaasiaga on kõik korras. „Kui ma oma töödes kahtlen, näitab Kass, milline neist on hea. Kui need on põrandale laotatud, valib ta eksimatult viimase ja parima, vahel on tal õnnestunud veel kuivamata värvi sisse istuda,” ütleb karikaturist ja lisab: „Tihti olen tajunud, et kui kasse poleks olemas, tuleks nad välja mõelda.”

võta kokku

Резюме

Обложка журнала знакомит вас с Ангеликой Канг – с очаровательным телеповаром и автором поваренных книг. Около полугода назад Ангелика открыла в Центре Виру свое кафе More, прославившееся великолепными булочками и пирожными, а также своим отменным кофе. Стр 10

куда пойти «рыбачить» и как готовят на месте пойманную добычу. Стр 30

Столица пока лишь учится ценить прелести своего прибрежного месторасположения. Pulss решил выяснить, что же в течение последних лет изменилось и что ожидает нас в ближайшем будущем: где буду построены новые жилые районы, возведены храмы культуры, каковы будут возможности для прогулок и занятий спортом. Стр 18

Стильный футболист Тармо Кинк с удовольствием носит одежду для досуга, однако высоко ценит также и сопутсвующую обуви белого цвета эффектность и ладный покрой сшитого по спецзаказу костюма. Стр 44

Как выглядит день молодого попмузыканта и автора песен Стига Ряста? Мы наблюдали за действиями молодого таланта, сопровождая его в течение целого дня. Стр 23 Вопрос к таллиннцам: где в столице самое хорошее место для устройства пикников? Стр 26 Преподаватель университета Линнаре Приймяги весьма обеспокоен бессмысленным шумом в культурной столице Таллинне, создаваемый людьми и, как видно, не поддающемуся обузданию ни кодексом наказаний, ни правилами общественного порядка. Стр 28 Летом места ловли форели приягивают как магнит. Pulss делится опытом,

В летнее время в Таллинне нет недостатка в местах, где можно поесть, однако лучшие места не лишне похвалить еще раз. Будьте добры - новое место Rumours! Стр 32

Полезно быть готовым к неожиданностям и запастись для домашней аптечки всем тем, что может пригодиться летом. Стр 47

Молодой музыкант и график Тынис Кенкмаа заинтересован тем, что остается после того, как отбосить в сторону ожидаемое – например, в результате какого процесса набранный дома, в домашнем халате, аккорд доходит до подмостков сцены, завоевывая любовь фанатов. Стр 64 Для одних море означает работу, для других - отдых, а для третьих, возможно, даже место, где они живут. Посетим расположенный на окраине пляжа Пирита здание, которое для одной сеьми является домом уже больше века. Стр 70 Финн Пеке Элоранта живет в Таллинне уже много лет и содержит на Тоомпеа популярную террасу. Стр 82

Как держать себя в форме после поглощенных на летних грилль-вечерах колбасок и с удовольствием съеденных на пляже мороженых? Тренер Пеэтер Караск призывает проявлять заботу к своему телу и дает для этого хороший совет. Стр 48 Хельсинки для таллинцев ближе, чем южная половина Эстонии. Pulss сам убедился в том, что в Хельсинки можно очень разносторонне провести время, будь в орбите внимания достопримечательности или походы по магазинам, концерты или ночная жизнь, возможности для занятий спортом или просто ленивый отдых. В любом случае мы имеем дело с местом, которое наилучшим образом связано с морем. Стр 50

Пo Хельсинки приятно просто прoгyлятcя.

Saaja tasub postikulu

Makstud vastus Eesti Linnameedia OÜ Pärnu mnt 130-15 11314 Tallinn

Luba nr 1777

arva ära

Tunne oma kodulinna: Merivälja Mittemeriväljalasele tundub sellel asumil olevat ehe aedlinna kuvand – väikesed eramajad lopsakaks kasvanud aedades, kõpitsetud fassaadid ja lilleklumbid. Aga nagu igal pool mujalgi, raputab aeg-ajalt siingi, võtame näiteks kas või löökauke ülevärvivad kunstiharrastajad või ebasobivate planeeringute vastu väljaastuvad kohalikud ühendused. Meriväljal elavad juurtega inimesed, kellele nende elukeskkond ja -kvaliteet korda läheb.

1. Millal ehitati Meriväljale esimene maja (Sõerde maja)?

3. Millal liideti Merivälja Tallinnaga?

a) 1925. aasta suvel

b) 1945

b) 1925. aasta sügisel

c) 1955

c) 1925. aasta talvel

a) 1935

4. Mille poolest on eriline paik eramu aad-

ressil Hõbekuuse tee 34?

2. Kuidas Meriväljal vanasti kergesti riknevaid toiduaineid säilitati? a) Maapõues asub salapärane objekt, mis on ehk isegi maavälist päritolu. a) Soola ja idamaiste vürtsidega. b) Ei säilitatudki, kõik vajaminev tarvitati kohe ära.

b) Viis aastat järjest on selle eramu aed saanud preemia „Kaunis kodu”.

c) Pirita jõe jääst saetud suurte plokkide vahel.

c) Eramu on valminud ilma ühegi poest ostetud naelata.

Milliselt leheküljelt ajakirjas on see pildi­fragment pärit?

Eelmise ajakirja mängu „Tunne oma kodulinna: Tondi” õiged vastused on 1.C, 2.A, 3.B. Pildifragment pärines leheküljelt 6. Auhinnad jagunesid loosi tahtel nii: Kaidi Tuisk (Akademiklinikeni niisutav näokreem Light Sense), Rita K (Akademiklinikeni taastav niisutaja Recovery Body), Mati Kukk (John Masters Organicsi mudamask), Olga Kolomainen (John Masters Organicsi vananemisvastane näoseerum). Võtame võitjatega ühendust.

Ootame uue mängu vastuseid kuni 10. augustini aadressil info@pulsstallinn.ee. Õigesti vastanute vahel lähevad loosi Monu kahetoimeline koorimiskreem (25 €) ja Monu ilupalsam (50 €) salongilt Ingliroos. Monu koorimiskreem sisaldab nii mehaanilisi aktiivaineid kui ka ensüüme, et parandada naha tekstuuri ning vähendada kortsukesi ja poore. Rikkaliku koostisega ilupalsam silub ja elustab nahka, lüües selle lausa särama.

Telli ajakiri Pulss mugavalt otse koju või kontorisse! Ajakiri on endiselt tasuta, kuid tellides tuleb tasuda ajakirja kojukandekulud. Pulsi tellimine 2011. aasta lõpuni maksab 3 € (ajakiri ilmub augustis, oktoobris ja detsembris). Tellimiseks tuleb täita ja postitada käesolev kupong.

Tellida saab ka meie kodulehel www.pulsstallinn.ee Lisainfo: 5596 1960, tellimine@pulsstallinn.ee

TELLI PULSS!

Jah, soovin tellida ajakirja Pulss Tallinn 3 numbrit.

Ees- ja perekonnanimi Firma nimi Postiaadress Telefon E-post Kuupäev ja allkiri Pakkumine kehtib kuni 31.07.2011

Tohu 5 ja Tohu 7 Uued kvaliteetsed korterid Maarjamäel

Korterelamud Tohu 5 ja Tohu 7 asuvad Pirita-Kosel, Maarjamäel, rohelises piirkonnas, vähese liiklusega tänaval, valdavalt eramutega hoonestatud piirkonnas. 5 minutilise jalutuskäigu kaugusel on Pirita ürgorg ja Kloostrimets, kus tervisespordi harrastamiseks on loodud head tingimused.

Lähimad bussipeatused paiknevad Kose teel ja Vana-Narva maanteel, samuti 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel, lähim suurem kauplus on Pirita Selver.

Arhitekt Janno Põldma poolt projekteeritud korterelamud on 3-korruselised, täiskeldriga ja ühe trepikojaga. Korterelamute kandekonstruktsioonid ja korterite vahelised seinad on ehitatud raudbetoonist monteeritavatest kolmekihilistest välisseinaelementidest, mis tagavad elamutele pika kasutusea ja parema heliisolatsiooni. Korterid on suurte aknapindadega, funktsionaalsete ja kompaktsete planeeringutega ning kujundatud selliselt, et ka siseruumides viibides oleks elanikel võimalik nautida asukoha looduslikke eeliseid. Pea igal korteril on rõdu või terrass. Korterite siseviimistluses on kasutatud väga kvaliteetseid viimistlusmaterjale. Mõlemas korterelamus on 18, 1- kuni 4-toalist korterit.

Elamud on varustatud autonoomse gaasiküttega.

Tohu korterelamud on mõeldud nii lastega peredele kui ka kiire elutempoga inimestele, kellele on oluline mugav ja kiire ühendus kesklinnaga.

Colonna Kinnisvara Martin 51 19 962 martin@colonna.ee Relika 50 11 806 relika@colonna.ee

www.tohu.ee

vaata pilte

Popimaid moemärke Tallinn Dolls pidas Kumus uhke sünnipäeva ja näitas rohketele külalistele ette oma viimased saavutused.

Fotod: Maksim Toome

Tallinn Dollsi teine pool Liisi Eesmaa.

Üks Tallinn Dollsi eestvedajaid Karolin Kuusik.

Modellina astus üles imeilus Ines.

Shishi omanik Mart Haber, moepromootor Mari Martin ja Anu Saagim.

Piret Järvis esitles särtsakaid suvekleite.

Pealtvaatajate hulgas oli Lindakivi keskuse direktor Katrin Siska.

Moebränd esitles Viru Keskuse 7. tegevusaastat tähistava ürituse raames oma vastvalminud bikiinikollektsiooni.

Fotod: Jelena Rudi

Modell Daana Ots.

Modell Inga Vatsk.

Viru keskuse tegevjuht Ants Vasar.

Võrratu Tiina Talumees esitles lastekaitsepäeval oma lasterõivastekollektsiooni. Rotermanni keskuses vabas õhus toimunud moedemmil näidati uhkeid kleite, mida nutikad lõiked lubavad kanda mitu aastat.

Noor modell Lena Tiina Talumehe kleidis.

78

juuni/juuli 2011

Vastne ema Heti Tulve.

Tiina Talumees.

vaata pilte

Menukas sohvabaar Deja Vu kolis Vana-Viru tänavale majja nr 13. Ruumid on nüüd uhkemad ja suuremad ning värske menüü ligitõmbavalt põnev.

Soolaleivapeole kogunes suur hulk lounge’i ustavaid sõpru.

Buduaari väljaandja Marge Rahu.

Deja Vu rõõmsad püsikunded.

Superstaar Jana Kask koos sõbraga.

Stafilo Eesti esindaja Kaarel Kurm koos modellist elukaaslase Lilian Lõhmusega.

Aeroobikatreener Kaja Tuisk.

Vene Draamateatri majas, endistes Astoria ruumides avati ööklubi Teater.

Uues klubis pannakse rõhku meelelahutusele ja erinevatele etendustele.

Karaokebaari perenaine Virzinja Kotkas koos elukaaslase Kristian Tedrega.

Riigikogu liige Rainer Vakra ja tema Kesklinna Sotsiaalkeskuse juhatajast tüdruksõber Jane Raidvee.

80

juuni/juuli 2011

Kristina Ljadov.

Ilusalongi FashionHairi juuksurid Karel Oja ja salongi omanik juuksur Maarika Heering.

Eesti Kontsert lõpetas väärikalt oma kevadhooaja maikuu viimasel päeval äsjarenoveeritud kaunis Kõltsu mõisas Laulasmaal (Kõltsu mõisa „perenaine” on Pille Lukin-Kangur). Tänati toetajaid ja partnereid, räägiti mitmekülgsest algavast suvehooajast ning avalikkuse ette toodi Eesti Kontserdi uus logo ja visuaalne identiteet.

Head partnerid koos: Mõisaaia kontsertide kunstiline juht Guido Kangur, Eesti Kontserdi turundusosakonna juht Katrin Klein ja direktor Jüri Leiten.

Draamateatri kitarristide ansambel koosseisus näitlejad Mait Malmsten, Margus Prangel, Raimo Pass koos Weekend Quitar Trio liikmete Mart Soo, Tõnis Leemetsa ja Indrek Kruusimaaga annavad suvel koostöös Eesti Kontserdiga Mõisaaia kontserte.

Jazzileedi Anne Erm.

Lauljatar Rebecca Kontus.

Laulja Margus Vaher.

Muusikalitäht Hanna-Liina Võsa, tema kallim Marti Tärn ning ansambli Ewert & Two Dragons kitarrist Erki Pärnoja.

Hedvig Hanson esitles restoranis Clazz uut plaati “Tants kestab veel”.

Muusikaprodutsent ja helilooja Mikk Targo.

Üks tänavuse superstaari-saate osalisi Teele Viira.

Riina Vändre.

juuni/juuli 2011

81

kiika kõrvalt

Toompea lustimeister

Soomlane Peke Eloranta (38) puhub Toompeale elu sisse. Tema terrassil keeb suvi läbi tegevus: mängitakse muusikat, näidatakse filme ja pakutakse veini.

Tekst: Tiiu Narusk Foto: Luscher & Matiesen

Peke sattus esimest korda Tallinna aastal 1994, kui ta onu üritas siin äri ajada. „Käisin temaga mõned korrad kaasas ja kõik tundus nii põnev,” meenutab Peke.

Ta õppis toona ülikoolis majandust ja ettevõtlust ning nägi, et kuigi tilluke ja arenemata, on Eesti tulvil võimalusi.

Asjade käik viis selleni, et mõni aasta hiljem alustaski Peke tööd Eestis – Leiburi finantsjuhina. Nüüd on ta Tallinnas elanud 11 aastat.

Mõni aeg hiljem hakkas Peke tegutsema foto- ja filmivallas ning viimased aastad ongi töötanud põhiliselt fotograafina.

Samuti korraldanud üritusi ning nõustanud Soome firmasid Eesti äri ajamisel.

Viimased kolm aastat on kõige rohkem aega kulunud kunagise Eesti veinifirma

Luscher&Matiesen elluäratamisele ja suveterrassi pidamisele Toompeal.

Toompea on Peke elus tähendusrikas koht, seal elab ta ka ise. „Toompeasse armusin enam-vähem esimesest silmapilgust. Kui mu eelmise korteri üürileping otsa sai, hakkasin otsima uut kohta. Leidsin Toompealt praeguse, piisavalt suure elupaiga, kuhu sain oma stuudioga sisse kolida. Ma arvan, et lahedamat elamiskohta ma mujalt ei leiaks!” kiidab Peke ega oska isegi ette kujutada, mis teda tagasi Soome elama meelitada võiks. „Meie ühiskonnad on nii erinevad, aga Eestis on põnevam. Meelde tulevad varasemate aastate jagelemised taksojuhtidega, kes petta üritasid. Ja muidugi algusaegade seiklused Tallinna underground-ööelus,

mis oli sellel ajal vaidlemata väga lahe!”

Erinevusi on Peke jaoks teisigi: „Eestlane kohaneb kiiresti. Soomlane on jäik. Eestlasel on alati seletus tegemata töö kohta, soomlane kuulab kriitika ära ja tunnistab viga. Eestlane näitab oma edu, soomlane enamasti varjab. Eestlane hakkab tantsima peol, kui muusika algab, soomlane siis, kui naps pähe hakkab.”

Kummal on kergem läbi lüüa – kas eestlasel Soomes või soomlasel Eestis? „Vähemalt varasematel aegadel oli soomlasel siin kergem läbi lüüa kui eestlasel Soomes,” usub Peke. „Eestlasel oli varem tavaliselt ainult hind, millega konkureerida, nüüd on muidugi juba teisiti.

Samas on edukaid Soome ettevõtjaid siin vähe. Enamus on palgaorjad.”

Peke Eesti toidust: Pliinid mulle väga maitsevad. Verivorstid on siin paremad kui Soomes, seda selgitasime ükskord suure verivorstitestiga EestiSoome seltskonnas. Muhu suitsetatud tuulehaug mulle maitseb. Aga hapukapsas on vastik.

82

juuni/juuli 2011

Samsung soovitab: Windows® 7.

Samsung soovitab: Windows® 7.

HOSE HERMIDA VALIK

Täiusliku disainiga hämmastavalt kerge korpus.

MULTIVAN TIIMI VALIK MILLINE ON SINU VALIK? Hose Hermida maastikusõidu 2010. aasta Maailmameister.

WWW.VELOPLUS.EE

159.299.MAASTIKURATTAD 299.MAANTEERATTAD 599.Esimene maailmas – kerge TÄNAVARATTAD ja vastupidav.

2487,81.- EEK duralumiiniumkorpus 4678,33.EEK 4678,33.- EEK 9372,31.- EEK Kvaliteetne LCD-ekraan – kuni 81% erksam pilt.

Erakordselt kiire SSD – käivitub vaid 15 sekundiga.

TULE OSTA UUS MERIDA RATAS: TALLINN: VELOPLUS: Saku tn 3, tel. 6556977, töökoda tel. 6556957; A&T SPORT: Mustamäe tee 50, tel. 6562959; VELOSPETS: Rohu 13, tel. 6774990; Sleep režiimist töövalmidus vaid sekundiga.

JAAN JOOSEPI JALGRATTAPOOD: Paasiku 2a, tel. 6337566; TARTU: A&T3SPORT: Sõbra 56A, tel. 7310159; RATTARING: Aardla 112, tel. 5045961; VELOSPETS: Riia 130, tel. 7380406; NARVA: ARDISE SPORT: Roheline 8, tel. 3599784; MATADOR: Kangelaste 9, tel. 55976240; KOHTLA-JÄRVE: ARDIS: Vilde 6, tel. 3373153; PÄRNU: RATTAÄRI: Merimetsa tee 15a, Pika tööajaga aku – kuni 7,7 tundi. tel. 55690294; VILJANDI: JAAN JOOSEPI JALGRATTAPOOD: Turu 6, tel. 4345757; RAKSER SPORT: Jakobsoni 21A, tel. 4345718; VILJANDI RATTAPOOD: Vaksali 8A, tel. 6466466; RAKVERE: RIX RATAS: Parkali 7, tel.

3223325;g.

VÕRU: MARATON SPORDIKAUBAD: Jüri 32, tel. 7823004; VALGA: MARATON SPORDIKAUBAD: Raja 5, tel. 7661284; KURESSAARE: BIVARIX: Kaal – 1310 Tallinna 26, tel. 4557118; HAAPSALU: RAKSER SPORT: Karja 20, tel. 4720490; JÕHVI: ARDIS SPORT: Keskväljaku 4, tel. 3371283; PAIDE: PAIDE KAUBAMAJA: Pärnu 2, tel. 3849120; Edu eeldab liikumist.

Võimsus tagab tulemuse.

PÕLVA: MARATON SPORDIKAUBAD: Tuglase 1, tel. 7994945; TÜRI: TÜRI KAUBAMAJA: Tallinna 4, tel. 3848762; JÕGEVA: AG KAUBAMAJA: Suur 5, tel. 7722660; RAPLA: RAKSER hinnad alates

hinnad alates

hinnad alates

hinnad alates

LASTERATTAD

©2011 Samsung Electronics Co. Ltd. | www.samsung.ee

SPORT: Tallinna mnt. 23, tel. 4894333; PÕLTSAMAA: TARVIS: Kesk 1, tel. 7752968; TÕRVA: ANKA POOD: Loosi 8, tel. 7668725; KARKSI-NUIA: MONOPOL AS: Pärnu tn. 1, tel. 4331280; KOSE: PARGI POOD: Pargi tn. 9, tel. 6756440; SAUE: PLEKK-LIISU RATTAPOOD: Sooja 1, tel. 5119209; KEILA: KEILA RATTAPOOD: Paldiski mnt. 17, tel. 6737666

juuni/juuli 2011

juuni/juuli 2011 kliendile tasuta

Tallinn

nihkub mere poole

Helsingi, mu arm

Suvine teejuht

Kuhu minna: - forelli p端端dma - piknikule

kookide suurmeister